Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise ühtne metoodika, mis rakendub alates 2020

Konkurentsiamet Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise metoodika Tallinn 201 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Eessõna PAGEREF _Toc529785179 \h 3 1. Metoodika lähtekohad PAGEREF _Toc529785180 \h 4 2. Mõisted PAGEREF _Toc529785181 \h 6 3. Ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise põhimõtted PAGEREF _Toc529785182 \h 8 4. Tegevusalade eristamine raamatupidamises PAGEREF _Toc529785183 \h 9 5. Võrguteenuste hindade kujundamine PAGEREF _Toc529785184 \h 10 6. Valitud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse meetodiga PAGEREF _Toc529785185 \h 18 7. Müügikogus PAGEREF _Toc529785186 \h 22 8. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud PAGEREF _Toc529785187 \h 22 9. Muutuvkulud PAGEREF _Toc529785188 \h 22 10. Tegevuskulud PAGEREF _Toc529785189 \h 23 11. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum PAGEREF _Toc529785190 \h 24 12. Põhjendatud tulukus PAGEREF _Toc529785191 \h 28 13. Avalikustamine süsteemihalduri poolt PAGEREF _Toc529785192 \h 29 Eessõna Vastavalt m aagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 4 1 töötab Konkurentsiamet (edaspidi ka amet ) välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes MGS §-des 23 ja 23 2 sätestatud nõuetest. MGS § 23 lg 4 2 sätestab, et Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hin na kooskõlastamisel. MGS § 23 lg 1 järgi on võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine. MGS § 23 lg- tes 2, 3, 3 1 ja 3 2 on sätestatud võrguteenuse hinnakujundamise alused ning § 23 2 lg- tes 1-9 on sätestatud võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted, milliseid kirjeldatakse täpsemalt käesoleva metoodika vastavates peatükkides. MGS § 23 lg 4 alusel peab võrguettevõtja esitama võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. MGS § 23 lg 5 järgi menetleb Konkurentsiamet paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust MGS § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2018 kirjale nr 1.15-5/2017/288 tuleb Eestis rakendada Euroopa Komisjoni otsekohalduvaid gaasi määrusi hiljemalt 2020.aasta lõpuks (erandist loobumine). Seetõttu tuleb käesoleva metoodika (hakkab kehtima hiljemalt 2020.aastast ) koostamisel lähtuda ka Euroopa Komisjoni Määrusest (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (edaspidi määrus 2017/460). Määrus 2017/460 on koostatud põhimõttel, et võrgukasutajatel peaks olema arusaadav, milliste kulude alusel ülekandetasud kujunevad, et neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida. Määrus e 2017/460 artikkel 26 sätestab lähtehinna konsulteerimise korra ja vormi huvirühmadega. Artikkel 27 sätestab, et enne metoodika lõplikku vastuvõtmist Konkurentsiamet konsulteerib koostööametiga ( ACER ) kasutades vastavat online malli . Täpsemalt konsulteerimistest peatükis 13 (Avalikustamine süsteemihalduri poolt ). Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (HMS) on ametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Amet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel maagaasi ülekande võrguteenuse hindade taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul . Küsimustikud on välja tö ötatud lähtuvalt MGS -st , Euroopa Liidu õigusaktidest ja konkurentsiseadusest ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad ameti l kontrollida, et taotletud hinna aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. MGS § 23 lg 6 sätestab, et ü lekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette. Käesolev metoodika selgitab ja sisustab MGS- is ja Määruses 2017/460 toodud gaasi ülekande võrguteenuste hindade kujundamise ja arvutamise põhimõtted. Metoodika lähtekohad MGS § 23 lõike 4 kohaselt peab v õrguettevõtja võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. Sellest tulenevalt määruse 2017/460 järgi rakendatakse Eestis hinnalaega reguleerimiskorda ( price cap regime ). Alates 2020.aastast muutub Eestis oluliselt gaasi ülekandesüsteem seoses Balticconnectori tööle hakkamisega. Alates 2019.aastast lõp p eb gaasi sisenemise võimalus Narva piiripunktis t . Käesolevas metoodikas käsitletaks Eestit eraldiseisva sisend-väljund piirkonnana. Koostöös naaberriikidega võivad muutuvad Eesti sisend-väljund piirkonna toimimise mehhanismid alljärgnevalt: säilib eraldiseisev postmark metoodika ülekandehindade arvestamisel ; naaberriikidega harmoniseeritakse (ühtlustatakse) sisendtariifid benchmarking abil, et tagada alati kõige soodsama gaasi turule pääsemine regioonis; koostööriikide vahelised ühenduspunktid elimineeritakse; eeldatavad süsteemihaldurite vahelised kompensatsioonid ( ITC ) minimiseeritakse iga koostöös osaleva riigi väljundtariifide kaudu . K oostöö tulemusena võivad kaduda ära Paldiski ja Karksi ühenduspunktid ning Misso (Izborsk – Korneti) ja Paldiski – Karksi süsteemidevahelised võrgukasutamised . Käesolevas metoodikas vaadeldakse Eesti ülekandesüsteemi eraldi enne naaberriikide koostöö käivitumist. Konkurentsiamet on seisukohal, et riikidevahelise koostöö käivitumine muudab küll lähteandmeid , kuid mitte metoodika põhimõtteid ning seetõttu on metoodika kasutatav ka p ärast ee s pool kirjeldatud koostöö käivitumist. Lähtudes eeltoodust, lisandub alates 2020. aastast uu s gaasi sisenemispunkt Paldiskis ja seetõttu tekib ka täiendav süsteemidevahelise võrgukasutamise võimalus Paldiski ja Karksi ühenduspunktide vahel . Nimetatud ühenduspunktid on täienduseks olemasolevale süsteemidevahelise võrgukasutamise sisenemispunktile Misso s ( Izborsk – Korneti). Värska - Karksi ja Värska – Paldiski süsteemidevaheline võrgukasutamin e on vähetõenäoline ja erandlik, mi stõttu seda metoodika arvesse ei võta. Joonisel 1 on toodud ülekandevõrgu skeem 2020.aastal. Joonis 1. Ülekandevõrgu skeem alates 2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 põhjendus es 19 ( maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ) on selgita tud , et konkurentsi tugevdamiseks likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eral di sisse- ja väljavooluvõimsusi nii , et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Ülekandeteenuse hinnad ei tohiks sõltuda marsruudist. Ühe või mitme sissevoolupunkti jaoks määratud hind ei tohiks seetõttu olla seotud ühe või mitme väljavoolupunkti jaoks määratud hinna ga ega vastupidi. Määrus 2017/460 eristab ühenduspunkte muudest ülekandesüsteemi sisend- ja väljundpunktidest. Eestis on ühendpunktideks alates 2020.aastast Paldiski, Karksi ja Korneti. Määruse 2017/460 peatükke III (Baashinnad), V (Ühendvõimsuse hind ja võimsuse hind virtuaalses ühenduspunktis), VI (Enampakkumishind ja makstav hind), artiklit 28 (Konsulteerimine soodustuste, kordajate ja hooajategurite üle), artikli 31 (Avaldamisviis) lõikeid 2 ja 3 ning peatüki IX ( Lisandvõimsus) kohaldatakse ainult ühenduspunktide suhtes. Eesti ülekandevõrgu sisend-väljundsüsteemi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 2. Joonis 2. Eesti gaasi ülekandevõrgu sisend-väljundsüsteem Mõisted Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses. Baashind – kooskõlastatud võimsuspõhine ülekandetasu või enampakkumise alghind. Aastane baashind võrdub lähtehinnaga, a astast erinevat ajavahemikku hõlmavate võimsustoodete baashind arvutatakse käesoleva metoodika punktis 5.8 sätestatud viisil. Ex-ante regulatsioon – reguleeritud ülekande teenused, mida süsteemihaldur osutab sisend-väljundsüsteemis gaasi ülekande ja kohaliku jaotamise teenuse korraldamiseks. Ex-post regulatsioon – pärast ülekande teenusete hindade kehtima hakkamist kontroll itavad tulud ja tasud (nt võimsusoksjoni lisatulu, liitumistasu j ms. H innalaega reguleerimiskorda ( price cap regime ) – reguleerimiskord, mille puhul määratakse ülekandetasu sihttulu alusel. I nvesteeringud reguleeritavasse põhivarasse - ühekordsed kulud põhivara soetamiseks ja parendamiseks . K aalutud keskmine kapitali hind ( WACC ) - kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna al usel leitav kogukapitali hind. K ordaja (K) – tegur, mille alusel kontrollitakse sisend- ja väljundpunktide vahelist tulude jaotust. Vaata täpsemalt punktis 5.6. Kulud – ülekande teenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud muutuvkulud, tegevuskulud ja põhivara kulum. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti viimase kolme kalendriaasta reguleeritud tegevuse käibe aritmeetilisest keskmisest. Lähtehind - kindla võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse ülekandetasud . Lähtehinnameetod - meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma ülekandetasudest. Muutuvkulud – kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. Põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud võrguteenuse osutamiseks (reguleeritud tegevuseks) vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara. P õhivara kasulik tehniline eluiga - periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist. P õhivara kulum (kapitalikulu) - teenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhiv ara (v.a maa) amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) – põhivara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrguteenuste hindadesse lülitatava põhivara kulumi suurus. P õhjendatud tulukus - ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud kesk mise kapitali hinna korrutisena. Regul atiivne periood - 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogused, kulud, ning põhjendatud tulukus on ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise aluseks. R eguleeritav vara - ettevõtja poolt investeeritud ülekande teenuse osutamiseks vajaliku põ hivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa. Sihttulu - eeldatavate ülekandeteenuste eest saadava tulu ja eeldatavate ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab mingi konkreetse reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest hinnalae g a reguleerimiskorra alusel; Tegevuskulud – kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Võrguettevõtja – on ettevõtja, kes osutab võrguteenust (kas ülekande või jaotamise teenust või mõlemat). Võrguteenus - võrgu kaudu gaasi ülekandeteenuse osutamine. Võrguteenuse hind ehk ülekandetasu - võrgukasutajate poolt makstav võimsuspõhine ja/või kaubapõhine tasu neile ülekandevõrguga osutatud teenuste eest, mis kooskõlastatakse Konkurentsiametiga enne hinna kehtima hakkamist ( ex-ante regulatsioon). Ülekandeteenus - ülekandevõrgu abil osutatav teenus, mille puhul peavad olema täidetud mõlemad tingimused: teenuse kulu on seotud kas tehnilisest võimsusest või eeldatavast lepingulisest võimsusest ja kaugusest sõltuva kulukäituriga ; teenuse kulu on seotud ülekandeteenuse osutamiseks kasutatavasse reguleeritud alusvarasse kuuluvasse taristusse investeerimisega või sellise taristu käitamisega. Erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul süsteemihaldur koguda osa ülekandeteenuste tulust eraldi kehtestatud kaubapõhiste ülekandetasudena . Ülekandeteenusega mitteseotud tegevus – tegevusalad, mille üle ei rakendata ex-ante ega ex-post regulatsiooni, vaid kontrollitakse, et ei toimuks kulude ristsubsideerimist reguleeritud tegevuse suhtes. Ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise põhimõtted S ihttulu on eeldatavate ülekandeteenuste ja ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab aastasel reguleerimisperioodil hinnalae g a reguleerimiskorra alusel. Ülekandeteenusega seotud tulud koosnevad sarnaste ühenduspunktide rühmade ( süsteemisisesed sisendpunktid ja väljundpunktid , süsteemidevahelised sisend-väljundpunktid ) võimsuse ja/või kauba ülekandmise tulust. Ülekandeteenusega mitteseotud tulud on tulud , mida ülekandesüsteemihaldur saab jaotusteenuse osutamisest ja muudest osutatavatest ülekandega mitteseotud teenustest ( võimalikud tulud on näiteks enampakkumistest saadud täiendav tulu, alakasutustasu tulu , andmevahetu splatvormi käitamise ja päritolutunnistuste väljastamise tulud jms) . Ülekandevõrgu sihttulu tulukomponendid on toodud joonis el 3 . Joonis 3 . Ülekandevõrgu siht tulu kujunemine Konkurentsiamet kasutab hinnalaega regulatiivset korda, milles ülekandesüsteemihalduri siht tulu ja eeldatava te kasutatava te võimsuste /voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu võrguteenuste hinnad. Siht tulu määratletakse põhjendatud kulude ning põhjendatud tulukuse summana ( ex - ante regulatsioon) , millele lisa takse eelneva perioodi ülekandeteenusega mitteseotud tulud ( ex - post regulatsioon) . Määruse 2017/460 artikkel 4 kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest, e randkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuste tulust kaubapõhiste ülekandetasudena . Ülekandevõrgu hindade aluseks on määruse 2017/460 kohaselt lähtehind , mis on kindla võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind , mida kohaldatakse sisend- ja väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse muud võimsuspõhised ülekandetasud (kvartali, kuu, päeva ja päevasisene ülekandetasud). Lähtehinnameetod on meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma ülekandetasudest . Sama lähtehinnameetodit kohaldatakse ühe sisend-väljundsüsteemi kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes . Lähtehinnameetodi k asutamisel võib kohandusi teha kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes ühel või mitmel järgmisel viisil: a) riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt kohandatakse lähtehindu teatavas sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste lähtehindade tasemele; b) riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi riiklik reguleeriv asutus sätestab, et sarnaste ühenduspunktide rühma mõne või kõikide punktide suhtes kohaldatakse ühesugust lähtehinda; c) riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi sätestab riiklik reguleeriv asutus, et kõikides sisend- ja/või väljundpunktides kohandatakse hindu teatava konstandiga korrutamise teel või teatava konstandi liitmise või lahutamise teel. Konkurentsiamet on kaalumise tulemusena jõudnud järeldusele, et Eestis on mõistlik kasutada postmark lähtehinnameetodit . 4 . Tegevusalade eristamine raamatupidamises 4 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 8 lg 2 sätestab , et g aasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad. Ettevõtja peab eraldi arvestust immateriaalse (v.a arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused), tagastamatu abi raames ning liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. MGS § 8 lg 2 2 sätestab , et gaasiettevõtja peab kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses. MGS § 8 1 lg 1 sätestab , et võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja. 4 .2. Ülekandesüsteemihaldur peab oma raamatupidamises eraldi arvestust vähemalt alljärgnevalt: 4 . 2 .1 . süsteemisisese võrgukasutuse tulud ja kulud ( ex-ante regulatsioon - hinnad kooskõlastatakse Konkurentsi ameti ga ); 4 .2.2. süsteemidevahelise võrgukasutuse tulud ja kulud ( ex-ante regulatsioon - hinnad kooskõlastatakse Konkurentsi ametiga ); 4 . 2 . 3 . b ilansivastutuse teenus t e tulud ja kulud ( ex-post regulatsioon - Konkurentsi ameti l on õigus kontrollida hind ade põhjendatust ja selle tegevuse neutraalsuspõhimõtete järgimist ); 4 .2. 4 . võimsuste enampakkumistelt saadud täiendavad tulud ja kulud ( ex-post regulatsioon - tulu võetakse arvesse siht tulu määratlemisel ); 4 .2. 5 . liitumistasud est ja tagastamatu st abi st saadud tulud ja sellest soetatud varade kulud ( ex-post regulatsioon - võetakse arvesse reguleeritud põhivara arvestuses); 4 . 2 . 6 . muud ülekandeteenusega mitteseotud teenuste tulud ja kulud ( ex-post regulatsioon - tulu d võetakse arvesse sihttulu määratlemisel) . 5 . Võrguteenuste hindade kujundamine 5 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 23 lg 3 sätestab , et v õrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ett evõtja investeeritud kapitalilt; 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud . MGS § 23 lg 3 1 sätestab , et põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. MGS § 23 lg 3 2 sätestab, et v õrguteenuse hind peab võimaldama süsteemihalduril hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada andmevahetusplatvormi ja päritolutunnistuste elektroonilist andmebaasi. MGS § 23 2 lg 2 sätestab , et võrguteenuste h inda ei lülitata järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi; 3) põhitegevusega mitteseotud kulusid; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 5) finantskulusid; 6) dividendide tulumaksukulu; 7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. MGS § 23 2 lg 3 sätestab , et h inda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. 5 . 2 . Hinnamenetluses jaota b Konkurentsiamet ülekandeteenusega seotud siht tulu komponendid järgmise lt (eristades s üsteemisiseseid ja süsteemidevaheli si ülekande komponente) : 5 . 2 .1. muutuvkulud ; 5 . 2 .2. tegevuskulud ; 5 . 2 .3. põhivara kulum ; 5 .2.4. põhjendatud tulukus. 5 . 3 . M ääruse 2017/460 kohaselt arvutatakse ülekandeteenuse siht tulu alljärgneva valemi ga : R S = R S-ük + R ms =Revenue cap intra + Revenue comm intra + Revenue cap cross + Revenue comm cross +R ms , kus: R S - süsteemihalduri siht tulu; R S- ük - ülekandeteenuse sihttulu; Revenue cap intra - tulu , mis saadakse võimsus tasudest, mida kogutakse süsteemisisese võrgukasutuse eest ; Revenue comm intra - tulu , mis saadakse kaubapõhistest tasudest, mida kogutakse süsteemisisese võrgukasutuse eest ; Revenue cap cross - on tulu, mis saadakse võimsus tasudest, mida kogutakse süsteemidevahelise võrgukasutuse eest ; Revenue comm cross - on tulu , mis saadakse kaubapõhistest tasudest, mida kogutakse süsteemidevahelise võrgukasutuse eest ; R ms - üle kandeteenusega mitteseotud tulu. 5 . 4 . S üsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandeteenuste tulu d määratletakse alljärgneva te valemi te alusel: Revenue cap intra = MK cap intra + TK cap intra + PK cap intra + PT cap intra Revenue comm intra = MK comm intra + TK comm intra + PK comm intra + PT comm intra Revenue cap cross = MK cap cross + TK cap cross + PK cap cross + PT cap cross Revenue comm cross = MK comm cross + TK comm cross + PK comm cross + PT comm cross kus : MK – süsteemisisese ( intra ) ja süsteemidevahelise ( cross ) võrgukasutuste võimsuspõhiste ( cap ) ja kaubapõhiste ( comm ) teenus t e muutuvkulud ; TK - süsteemisisese ( intra ) ja süsteemidevahelise ( cross ) võrgukasutuste võimsuspõhiste ( cap ) ja kaubapõhiste ( comm ) teenuste tegevuskulud; PK - süsteemisisese ( intra ) ja süsteemidevahelise ( cross ) võrgukasutuste võimsuspõhiste ( cap ) ja kaubapõhiste ( comm ) teenuste põhivara kulum ; PT - süsteemisisese ( intra ) ja süsteemidevahelise ( cross ) võrgukasutuste võimsuspõhiste ( cap ) ja kaubapõhiste ( comm ) teenuste põhjendatud tulukus. 5 .5. S üsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel. Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel lähtutakse määruse 2017/460 artiklis 5 toodud regulatsioonist alljärgnevalt: arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase kulukäituriga järgmis t e valemi te ga: Ratio cap intra = Revenue cap intra Driver cap intra ja/või Ratio comm intra = Revenue comm intra Driver comm intra kus: Driver cap intra on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev]; Driver comm intra on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemisiseseid võrgukasutajaid ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus . arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest saadav tulu ülekandmise eest nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase kulukäituriga järgmis t e valemi te ga: Ratio cap cross = Revenue cap cross Driver cap cross ja/või Ratio comm cross = Revenue comm cross Driver comm cross kus: Driver cap cross on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus [MWh/päev]; Driver comm cross on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus . arvutatakse kulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmis t ele valemi te le: Comp cap = 2×| Ratio cap intra - Ratio cap cross | Ratio cap intra + Ratio cap cross ×100% , Comp comm = 2×| Ratio comm intra - Ratio comm cross | Ratio comm intra + Ratio comm cross ×100% . Kui võrdlusindeks id ( Comp cap ja/või Comp comm ) on suurem ad kui 10 %, esitab riiklik reguleeriv asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse otsuses. 5 .6. Teiselt poolt süsteemihalduri siht tulu ( R s ) kogutakse alljärgnevas valemis toodud teenuste müügist: R S = R sisend intra + R väljund intra + R sisend cross + R väljund cross + R ms , k us: R sisend intra = R sisend-cap intra + R sisend-comm intra - süsteemisisese võrgukasutuse sisendpunktide võimsuse ( cap ) ja /või kauba koguse ( comm ) ülekandmise tulu summa ; R väljund intra = R väljund-cap intra + R väljund-comm intra - süsteemisisese võrgukasutuse väljundpunktide ( cap ) ja /või kauba koguse ( comm ) ülekandmise tulu summa ; R sisend cross = R sisend-cap cross + R sisend-comm cross - süsteemidevahelise võrgukasutuse sisendpunktide võimsuse ( cap ) ja /või kauba koguse ( comm ) ülekandmise tulu summa ; R väljund cross = R väljund-cap cross + R väljund-comm cross - süsteemidevahelise võrgukasutuse väljundpunktide võimsuse ( cap ) ja /või kauba koguse ( comm ) ülekandmise tulu summa . Ülekandeteenuse sisend-väljund kordaja d süsteemisisese võrgukasutuse puhul arvutatakse alljärgneva valemiga : K intra sisend = R sisend intra R sisend intra + R väljund intra ja K intra väljund = R väljund intra R sisend intra + R väljund intra , kus K intra sisend ja K intra väljund on tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet süsteemisisese võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1. Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul arvutatakse alljärgneva valemiga: K cross sisend = R sisend cross R sisend cross + R väljund cross ja K cross väljund = R väljund cross R sisend cross + R väljund cross kus K cross sisend ja K cross väljund on tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet süsteemidevahelise võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1. Kogu süsteemi s isendi ja väljundi tulude jaotusse suhtarvud arvutatakse alljärgneva valemiga : K sisend = R sisend intra + R sisend cross R sisend intra + R väljund intra + R sisend cross + R väljund cross ja K väljund = R väljund intra + R väljund cross R sisend intra + R väljund intra + R sisend cross + R väljund cross Kordaja K väärtused näitavad, kuidas erinevad turuosalised panustavad ülekandeteenuse tuludesse. 5 . 7 . Lähte hinnad ( T ) kujunevad alljärgnevate valemite alusel: T sisend-cap intra = R sisend-cap intra CAP sisend intra € MWh /aastas ja/või T sisend-comm intra = R sisend-comm intra COMM sisend intra € MWh , T väljund-cap intra = R väljund-cap intra CAP väljund intra € MWh /aastas ja/või T väljund-comm intra = R väljund-comm intra COMM väljund intra € MWh . T sisend-cap cross = R sisend-cap cross CAP sisend cross € MWh /aastas ja/või T sisend-comm cross = R sisend-comm cross COMM sisend cross € MWh , T väljund-cap cross = R väljund-cap cross CAP väljund cross € MWh /aastas ja/või T väljund-comm cross = R väljund-comm cross COMM väljund cross € MWh . kus: CAP sisend intra on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; COMM sisend intra on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; CAP väljund intra on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljund punktis või väljund punktide klastris; COMM väljund intra on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas väljund punktis või väljund punktide klastris; CAP sisend cross on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; COMM sisend cross on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; CAP väljund cross on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljund punktis või väljund punktide klastris; COMM väljund cross on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas väljund punktis või väljund punktide klastris; 5 . 8 . Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga. Aastast erineva ajavahemiku võimsustoodete baashinna arvutamine toimub alljärgneva valemiga: RP y x = T y x DY ×D×M×H [€/MWh/perioodis], kus RP y x - teenuse ( süsteemisisene või süsteemidevaheline ( x ) ning sisen dteenus ja väljundteenus ( y ) ) baashind perioodil (kvartal, kuu, päev). Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga; T y x - teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline ( x ) ning sisendteenus ja väljundteenus ( y )) lähtehind; DY - päevade arv aastas (tavapäraselt 365 va liigaasta kui 366); D - perioodi (kvartal, kuu, päev) kestus gaasipäevades . M - võimsustoote kordaja. Kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5. Päeva standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 3. H - hooajategur. Hooajategurite arvutus toimub määruse 2017/460 artikkel 15 põhimõtete järgi. 5 . 9 . Siht tulu kontrollimisel peab punktis 4 .3 määratletud siht tulu vastama al ljärgneva valemi alusel saadud siht tulule: R S = Revenue cap intra + Revenue comm intra + Revenue cap cross + Revenue comm cross +R ms ± R k = T sisend-cap intra × CAP sisend intra + T väljund-cap intra × CAP väljund intra + T sisend-comm intra × COMM sisend intra + T väljund-comm intra × COMM väljund intra + T sisend-cap cross × CAP sisend cross + T väljund-cap cross × CAP väljund cross + T sisend-comm cross × COMM sisend cross + T väljund-comm cross × COMM väljund cross + R ms 5 . 10 . Näide võrguteenuse siht tulu alusel lähtehin dade arvutamisest (aastal, milles 365 päeva) 5 .1 1 . Eelpool punktis 5 . 10 toodud tabelis arvutatud lähtehindade alusel leitud baashinnad (aastal, milles on 365 päeva) Tabelis kõigi võimsustoodete kordaja on üks ja hooajategureid ei kasutata. Kaubapõhine hind periooditi ei muutu. 6 . Valitud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse meetodiga Määruse (EL) 2017/460 artikkel 26 näeb konsulteerimisel ette, et kui kavandatud lähtehinnameetod erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, siis tuleb läbi viia kõnealuste meetodite võrdlus. Seega postmark meetodi võimsuspõhiseid lähtehindu tuleb võrrelda võimsusega kaalutud kauguse meetodi võimsuspõhiste lähtehindadega. 6 .1. Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist: a) ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest; b) eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris; c) kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi, siis lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel; d) sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt sobib voolustsenaariumi; e) sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50. Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja väljundpunkte arvesse ei võeta. 6 .2. Lähtehinnad arvutatakse järgmiste sammude kaudu: a) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus ja iga väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, kasutades järgmisi valemeid, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, lõike 1 punktis d osutatud kombinatsioone: i) teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri jaoks arvutatakse kahe summa jagatis, mille puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud lepingulise võimsusega sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide väljundpunktide (või väljundpunktide klastri) lepingulised võimsused: AD En = all Ex CAP Ex × D En,Ex all Ex CAP Ex kus: AD En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, CAP Ex on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunkt is või väljundpunktide klastris, D En,Ex on lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel; ii) teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri jaoks arvutatakse jagatis, mille puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud kasutusõigusega võimsusega sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite kasutusõigusega võimsused: AD Ex = all En CAP En × D En,Ex all En CAP En kus: AD Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, CAP En on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris , D En,Ex on lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel ; b) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal ja iga väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal, kasutades järgmisi valemeid: W c,En = CAP En × AD En all En CAP En × AD En W c,Ex = CAP Ex × AD Ex all Ex CAP Ex × AD Ex kus: W c,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal, W c,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal, AD En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, AD Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, CAP En on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; CAP Ex on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris; c) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides sisendpunktides, ja ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest väljundpunktides, ning leitakse sisendi- väljundi tulujaotus; d) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ning igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi valemeid: R En = W c,En × R En R Ex = W c,Ex × R Ex kus: W c,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal, W c,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal, R En on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; R Ex on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris; R ΣEn on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides sisendpunktides; R ΣEx on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides väljundpunktides; e) punktis d arvutatud tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kas igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris või igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris, jagatakse vastavalt kas eeldatava lepingulise võimsusega sisendpunktis või sisendpunktide klastris või väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi valemeid: T En = R En CAP En T Ex = R Ex CAP Ex kus: T En on lähtehind sisendpunktis või sisendpunktide klastri igas sisendpunktis; T Ex on lähtehind väljundpunktis või väljundpunktide klastri igas väljundpunktis; CAP En on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris; CAP Ex on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris. 6 .3. Võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodi näidisarvutus joonisel 4 kujutatud ülekandesüsteemile. Joonis 5 . Näidisarvutuse ülekandesüsteemi skeem P ostmark meetodi võimsuspõhise te lähtehind ade võr d l emisel võimsusega kaalutud kauguse meetodi võimsuspõhiste lähtehindadega vaadeldakse sarnaste tarbijagruppide kulusid ülekandeteenusele . Võrdluse käigus põhjendatakse valitud metoodika eeliseid. 7 . Müügi kogus 7.1. MGS § 23 2 lg 1 sätestab, et võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs. 7.2. MGS ei määratle millistes ühikutes ja kuidas peaks müügikogust (ja hindu) arvestama (võimsuspõhine või kaubapõhine müügikogus ja hind). Määruse (EL) 2017/460 artikkel 4 sätestab, et üldjuhul kasutatakse võimsuspõhiseid ülekandetasusid, erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuse tulust kaubapõhiste ülekandetasudena kui on täidetud järgmised tingimused: tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest; tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja tasu kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõiki des sisend- ja väljundpunktides. 7.3. Käesolev metoodika võimaldab kasutada nii võimsuspõhist müügikogust [MWh/ aasta ] kui ka kaubapõhist müügikogust [MWh] aastasel perioodil . Arvväärtuselt on aastase l perioodi l päevane võimsuspõhine müügikogus võrdne kaubapõhi s e müügikoguse ga aastas . 7.4. Müügikogus prognoositakse alljärgnevate komponentide lõikes: sise riikliku võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/aasta] ja/või kaubapõhine kogus MWh regulatsiooniperioodil (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega) ; süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekande võimsus [MWh/aasta] ja/või kaubapõhine kogus MWh regulatsiooniperioodil (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega). 8 . Mittekontrollitavad hinnad ja kulud 8 .1. Mittekontrollitavad hin du ja kulu sid ei mõjuta ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest. 8 .1.1. riigilõiv; 8 .1.2. maamaks; 8 .1.3. riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu; 8 .1.4. administra tiivselt reguleeritavad teenuste tasud . 8 .2. Mittekontrollitavaid kulusid võivad sisaldada nii muutuvkulud (p eatükk 7 ) kui ka tegevuskulud (p eatükk 8 ). 8 .3. Juhul kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi. 9 . Muutuvkulud 9 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 23 2 lõige 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. 9 . 2 . Muutuvkulud on seotud selliste teenus t e või kaupade kasutamise ga , mis on otseselt seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks võrgu käitamise gaasikogus , rõhu regulaatorite s (alandajates) gaasi soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia kulu ning kompressorite käitamise kulu jms) . 9 . 3 . Muutuvkulud saadakse vajalike teenus t e või kaupade soetamise põhjendatud hin dade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega . 10 . Tegevuskulud 10 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 23 2 lg 3 sätestab , et p õhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud); 3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega. 10 .2. Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad tegevuskulud). Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud, infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud (riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu). 10 .3. Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse võrdlemist tarbijahinnaindeksiga (THI) . Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel arvesse ka MGS § 23 2 lg-s 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee 10 .4. Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud). Süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes: kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud, makstud palgad jms); kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude jaotamine erinevate tegevuste vahel); kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse kvaliteeti); kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise dokumendid ja vastused nendele) . Näide. Tegevuskulude detailne jaotus (taotlus e esitusaeg 2019. aastal). Võrguettevõtja võib tegevuskulude jaotuse teha oma parema äranägemise järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud andmete piisav detailsus ja kontrollitavus. Rea nr Tegevuskulude liigid Ühik 2016 2017 2018 Regulat . periood 1 Ettevõtja poolt teostatud võrgu hooldus- ja remondikulud tuh € 2 Sisseostetavad tööd ja teenused tuh € 3 Müügikulud tuh € 4 Transpordikulud tuh € 5 Rendikulud tuh € 6 Infotehnoloogilised kulud tuh € 7 Sidekulud tuh € 8 Bürookulud tuh € 9 Tööjõukulud kokku tuh € 10 sh palgakulud tuh € 11 sh maksukulud tuh € 12 Muud kulud ( loetleda ) tuh € 14 Kokku tuh € Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte. 10.5. E ttevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega pole ülekandesüsteemihalduri puhul riigisiseselt võimalik, kuna Eestis on ainult üks ülekandesüsteem . Rahvusvaheline võrdlemine ei pruugi olla mõistlik, kuna erinevate riikide ülekandesüsteemihaldurid tegutsevad erinevas majanduskeskkonnas. 10.6 . MGS § 23 2 lg 2 sätestab, et võrguteenuse hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi; 3) põhitegevusega mitteseotud kulusid; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 5) finantskulusid; 6) dividendide tulumaksukulu; 7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Võrguteenuse hinnakujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud pärast ärikasumit) võrgutasudesse ei lülitata. Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, on näiteks: erisoodustuste kulud (nt kulud seoses sportimise ga, ametiauto kasutamisega jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid. Nimetatud kulud ei ole vajalikud ega seotud võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud kulud ei ole vajalikud võrguteenuse osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida tulukuse arvelt. sunnirahad ja kahjude hüvitamise tasud. Nimetatud kulud ei ole seotud v õrguteenuse osutamisega, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja on kohustatud temale õigusaktidega ja/või sõlmitud lepingutega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmisest tulenevaid sunnirahasid ja kahjude hüvitamise tasusid ei ole põhjendatud lülitada võrgutasudesse. kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest. Nimetatud kulu ei arvestata võrgutasudesse, sest selle eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine (nt põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Põhivara amortiseeritav väärtus tuleb põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul raamatupidamises maha kirjendada. 11 . Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum 11 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 23 lg 3 sätestab, et v õrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks (kaasaarvatud investeeringud keskkonnanõuete, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks) . MSG § 23 2 lg 4 sätestab , et h inda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast. MGS § 23 2 lg 9 sätestab, et p õhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. 11 . 2 . Reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa. 11 . 3 . Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 11.4. Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid: (a) põhivara eeldatav kasutamise aeg; (b) põhivara oodatav füüsiline kulumine; (c) põhivara tehniline või moraalne vananemine. 11.5. Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit. 11 . 6 . Põhivara kulum arvuta takse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara soetusmaksumuse ja põhivara kasulikule elueale vastava kuluminormi alusel . 11 . 7 . Jooksval kalendri aastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestus se nii, et investeeritud vara soetus maksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järg nevatel aasta te l põhivara kulumi arvestus es arvestatakse kogu soetus maksumuse ga . Jooksval aastal arvestusest eemaldatud reguleeritava põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestus se nii, et eemaldatud põhi varade soetus maksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. 11.8. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatiivseks perioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas käesoleva metoodika punktides 11.9. ja 11.12. toodud põhimõtetega. Põhivara hulka ei arvestata investeeringuid lõpetamata ehitustele (v.a. dokumendis „Elektri- ja gaasitaristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid“ ( http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=24555 ) toodud juhtumitel). 11.9. MGS § 23 2 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata: 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid; 3) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 4) liitumistasudest soetatud põhivara; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. 11.10. Võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa vastavalt käesoleva metoodika punktis 4 toodud põhimõtetele. Konkurentsiamet analüüsib põhivara jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib, et müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist. Kui ettevõtja teostab nii siseriikliku teenuse müüki kui ka süsteemidevahelise teenuse müüki, peetakse kõigi teenuste osutamiseks kasutatavate reguleeritavate põhivarade osas eraldi arvestust. Põhivarade jagamise põhimõtteid teenuste vahel selgitab ettevõtja hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. 11.11. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 11.9. nimetatud põhivara ja analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks reguleeritava põhivara väärtuse arvutamisel. Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või samasse omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud põhivarade üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad, mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusele (mittepõhjendatud kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste varade turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jms). 11.12 . MGS § 23 2 lg 6 järgi on põhivara väärtuse arvestus järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel. 11.1 3 . MGS § 23 2 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Kui andmetest selgub, et kolme aasta keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali vajaduse osas täiendav analüüs. Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise käibena üksnes võrguteenuse osutamisega seotud käivet viimasel kolmel majandusaastal. Kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme majandus aasta, määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise keskmise käibena. K ui andmetest selgub, et majandus aastate keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud sisekäivet ei arvestata käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus võrguettevõtjad loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning see teine ettevõtja müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema summa. 11.1 4 . Regulatiivse perioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali väärtus arvutatakse järgmise valemiga: RV= PV 1 +KK , kus: RV – reguleeritava vara väärtus, PV 1 – põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus, KK – käibekapital. 11.1 5 . Põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse järgmise valemiga: PV 1 = PV o + I – PK – L , kus: PV 0 – põhivara jääkmaksumus aasta alguses; PV 1 – põhivara jääkmaksumus aasta lõpus; I – majandusaastal võrguteenuse osutamiseks tehtud põhivara investeeringud; PK – põhivara kulum; L – majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumuses. 11.16. Näide: p õhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse arvestus regulatsiooniperioodiks (aluseks võetakse varasemas otsuses kajastatud põhivara viimane tegelik seis, näiteks 201 5 .a lõpp, millele lisatakse järgnevatel aastatel omavahenditest tehtud investeeringud ja lahutatakse eemaldatud varade maksumused). Tabelis kajastatud põhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse kujunemine: a) regulatiivse perioodi põhivara kulum (PK) arvutatakse: 91800* 3,78% + (5000-100)/2*3,78% = 3562,65 tuh €. b) põhivara jääkmaksumus regulatiivse perioodi alguses (PV 0 ) peab võrduma põhivara jääkmaksumusega 2018.a lõpus (PV 1 ). c) põhivara jääkmaksumus regulatiivse perioodi lõpuks (PV 1 ) arvutatakse: 49392 + 5000 – 20 – 3562,65 = 50809,35 tuh €. 1 2 . Põhjendatud tulukus 1 2 .1. MGS-i regulatsioon: MGS § 23 lg 3 1 sätestab, et MGS § 23 lg 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. MGS § 23 2 lg 7 sätestab , et põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga. 1 2 . 2 . Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali hinna alusel järgmise valemiga : PT= WACC ×RV , kus : PT - põhjendatud tulukus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind ; RV - reguleeritav a vara väärtus . Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel. Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka MGS § 23 lg 3 p 5 s.t, et võrguteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. 12.3. Kaalutud keskmine kapitali hind ( WACC ) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee . Avaldatud dokument sisaldab nii WACC - i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi kehtivusaastal. WACC -i väärtused on diferentseeritud gaasi ülekande(põhi)võrguettevõtjale ja gaasi jaotusvõrguettevõtjale. 1 2 . 4 . Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: WACC= k e × OK VK+OK + k d × VK VK+OK , kus: k e - omakapitali hind (%); k d - võlakapitali hind (%); VK - võlakapitali osakaal (%); OK - omakapitali osakaal (%). Näide : Põhjendatud tulukuse kujunemine Tabelis kajastatud põhivara jääkmaksumuse, reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulukuse kujunemine: a) PV 1 võetakse punkt 11.16 tabelist; b) KK = 9000 * 5% = 450,00 tuh €; c) RV = PV 1 + KK = 50809,35 + 450,00 =51259,35 tuh €; d) WACC on taotluse ajal Konkurentsiameti poolt kehtestatud kaalutud keskmine kapitali hind; e ) PT = RV × WACC = 51259,35*4,50% = 2306,67 tuh €. 1 3 . A valikustamine süsteemihalduri poolt 1 3 .1. Ülekandesüsteemi haldur peab järgima Määruse (EL) 2017/460 VIII peatüki avaldamisnõudeid. 1 3 .2. Koos hinnataotluse esitamisega avaldab ülekandesüsteemihaldur om a veebilehel järgmis e tea be : siht tulu komponentide muutuste suhteline suurus ja põhjused; kavandatavas otsuses kasutatavad müügikogused ja nende muutumise põhjused; kasutatavad kordajad ja hooajategurid ning nende kasutamise põhjendused; kavandatavad uued baashinnad . 1 3 . 3 . Peale kooskõlastamise otsuse jõustumist ja enne uute hindade kehtimise algust avalikustab ülekandesüsteemihaldur oma veebikeskkonnas järgmise teabe Eesti ülekandesüsteemi kohta : kohaldatavas lähtehinnameetodis kasutatavad näitajad, mis on seotud ülekandesüsteemi tehniliste omadustega: i) tehniline võimsus sisend- ja väljundpunktides ja asjaomased eeldused; ii) eeldatav võimsus sisend- ja väljundpunktides ja asjaomased eeldused; iii) gaasi kogus ja gaasivoo suund sisend- ja väljundpunktides ning asjaomased eeldused, näiteks seoses gaasi nõudluse ja pakkumise stsenaariumidega tipptunni tingimustes; iv) ülekandesüsteemi skeem asjakohase üksikasjalikkusega; v) täiendav tehniline teave ülekandesüsteemi kohta, näiteks torude pikkus, läbimõõt ja kompressorjaamade võimsus; järgmine majanduslik teave: ülekandesüsteemihalduri sihttulu; ii) teave alapunktis i osutatud tulu muutumise kohta aastast aastasse; iii) järgmised varasid ja kulusid iseloomustavad näitajad: 1) reguleeritud alusvarasse kuuluva vara liigid ja vara koguväärtus; 2) kapitalikulu ja selle arvutamise metoodika; 3) kapitalikulutused, sealhulgas: 3.1 ) vara algväärtuse määramise metoodika; 3.2 ) vara ümberhindamise metoodika; 3.3 ) vara väärtuse muutumise selgitused; 3.4 ) amortisatsiooniperioodid ja kulum vastavalt vara liigile. 4) tegevuskulud; 5) stimuleerimismehhanismid ja tõhususeesmärgid; 6) inflatsiooniindeksid; iv) ülekandeteenuste tulu eelmisel perioodil ; v) järgmised suhtarvud: 1) võimsuse-kauba tulujaotus, mis tähendab tulujaotust võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja kaubapõhiste ülekandetasude tulu järgi; 2) sisendi-väljundi tulujaotus, mis tähendab tulujaotust sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu ja väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu järgi; 3) süsteemisisene / süsteemide vaheline tulujaotus, mis tähendab tulujaotust süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ja süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ; vi) enampakkumistasu kavandatud kasutamine; c) järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta koos asjaomase teabega nende arvutamise kohta: i) kui see on asjakohane, siis kaubapõhised ülekandetasud; ii) ülekandega mitteseotud tasud ülekandega mitteseotud teenuste eest; Lisaks avalda b ülekandesüsteemihaldur järgmi s e tea b e ülekandetasude kohta: a) selgitus ülekandetasude muutumise kohta : i) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud; ii) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal regul atiivsest perioodist; b) vähemalt lihtsustatud tasu kujundamise mudel, mida korrapäraselt ajakohastatakse, koos kasutamisjuhendiga, mille järgi võrgukasutajad saaksid arvutada jooksval tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude muutumist pärast sellise tasuperioodi lõppemist. Meie: 20.11.2018 nr 7-12/17-0277-567-1 Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise ühtne metoodika, mis rakendub alates 2020 hindadele, konsultatsioon Lugupeetud turuosaline Vastavalt maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 41 töötab Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2018 kirjale nr 1.15-5/2017/288 tuleb Eestis rakendada Euroopa Komisjoni otsekohalduvaid gaasi määrusi hiljemalt 2020.aasta lõpuks (erandist loobumine). Seetõttu tuleb alates 2020.aastast kehtima hakkavate hindade metoodika koostamisel lähtuda ka Komisjoni Määrusest (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta. Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva kirja lisas toodud „Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise ühtne metoodikat“, mis on koostatud MGS-i ja Komisjoni Määruse (EL) 2017/460 nõuetest lähtuvalt. Paremaks arusaamiseks on lisatud ka „Metoodika lisa.xlsx“ näidisarvutustega. Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare dokumendile hiljemalt 17.12.2018 aadressil [email protected]. Konsultatsiooni teade on avaldatud ka Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Lisad: 1. Ülekandesüsteemi hinna metoodika (2020)-draft-1.docx 2. Metoodika lisa.xlsx Koostas: Egert Luukas 667 2437 [email protected] 2 (2) Tere Manuses konsultatsioonidokumendid. Palume tagasisidet dokumendi kättesaamise ja manuse avanemise kohta. Lugupidamisega Egert Luukas vanemanalüütik Konkurentsiamet Energeetika- ja postiosakond |+372 667 2437 | www.konkurentsiamet.ee | Tatari 39, Tallinn 10134 Eesti Vabariik