EIMKK 2017. a aasta aruande ning aruande lühikokkuvõtte kinnitamine

KÄSKKIRI Kuupäev digiallkirjas nr 91 „Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017-2020“ 2017. aasta aruande ning aruande lühikokkuvõtte kinnitamine Toiduseaduse paragrahvi 47 lõike 6 täitmiseks ning põllumajandusministri 13. juuni 2007. a vastu võetud määruse nr 91 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus“ paragrahvi 8 lõike 2 alusel kinnitan: 1. „Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017-2020“ 2017. aasta aruanne (lisatud); 2. „Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017-2020“ 2017. aasta aruande lühikokkuvõte (lisatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Halliste Peadirektor Koopia: Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Põllumajandus- amet, Ravimiamet, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon. Teadmiseks: 1) VTA osakonnad 2) Veterinaarkeskused  Lisa 1 KINNITATUD Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 91 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 20 1 7 -20 20 20 1 7 . a aruann e Eesti integreeritud mitmeaastase kontrollikava (20 1 7 -20 20 ) 20 1 7 . aasta aruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 882/2004 artikli 44 nõuetega ja arvesse võttes artikli 43 alusel Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjale. Aastaaruande koostamisel on arvestatud 24. juuli 2008. a K omisjoni otsuses nr 2008 /654/EÜ toodud suuniseid. Kontaktasutus: Veterinaar- ja Toiduamet aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn e-mail [email protected] telefon + 372 605 1710 fax +372 621 1441 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. IMKK MUUDATUSED, IMKK 2017-2020 PAGEREF _Toc517792638 \h 6 2. KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA PAGEREF _Toc517792639 \h 7 3. AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED PAGEREF _Toc517792640 \h 10 3.1. Toidu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792641 \h 10 3.1.1. Toidu märgistamine PAGEREF _Toc517792642 \h 19 3.1.2. Toitumis- ja tervisealased väited PAGEREF _Toc517792643 \h 22 3.1.3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi PAGEREF _Toc517792644 \h 23 3.1.4. Toidulisandid PAGEREF _Toc517792645 \h 24 3.1.5. Eritoidud PAGEREF _Toc517792646 \h 29 3.1.6. Uuendtoit PAGEREF _Toc517792647 \h 32 3.1.7. Toiduhügieen PAGEREF _Toc517792648 \h 34 3.1.7.1. Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid PAGEREF _Toc517792649 \h 34 3.1.7.2. Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792650 \h 37 3.1.7.3. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792651 \h 40 3.1.7.4. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792652 \h 49 3.1.7.5. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792653 \h 52 3.1.7.6. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792654 \h 57 3.1.7.7. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792655 \h 64 3.1.7.8. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792656 \h 72 3.1.7.9. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792657 \h 77 3.1.7.10. Jaekaubandusettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792658 \h 83 3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792659 \h 92 3.1.7.12. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc517792660 \h 97 3.1.7.12. Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve PAGEREF _Toc517792661 \h 107 3.1.8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine PAGEREF _Toc517792662 \h 109 3.1.9 Riiklikud seired ja järelevalve PAGEREF _Toc517792663 \h 110 3.1.9.1. Zoonooside seire PAGEREF _Toc517792664 \h 110 3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire PAGEREF _Toc517792665 \h 114 3.1.9.3. Geneetiliselt muundatud (GM) toidu seire PAGEREF _Toc517792666 \h 124 3.1.9.4. Toidu lisaained PAGEREF _Toc517792667 \h 126 3.1.9.5. Saasteainete seire loomses toidus PAGEREF _Toc517792668 \h 128 3.1.9.6. Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses- ja loomses toidus PAGEREF _Toc517792669 \h 134 3.1.10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm PAGEREF _Toc517792670 \h 137 3.1.11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed PAGEREF _Toc517792671 \h 146 3.1.12. Laboratooriumide volitamine PAGEREF _Toc517792672 \h 153 3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792673 \h 155 3.3. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792674 \h 164 3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. PAGEREF _Toc517792675 \h 164 3.4. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem (v.a Taimetervis) PAGEREF _Toc517792676 \h 170 3.4.1. Kauplemine PAGEREF _Toc517792677 \h 170 3.4.1.1. Loomne toit PAGEREF _Toc517792678 \h 170 3.4.1.2. Elusloomad PAGEREF _Toc517792679 \h 170 3.4.2. Import PAGEREF _Toc517792680 \h 171 3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad PAGEREF _Toc517792681 \h 171 3.4.2.2. Mitteloomne toit PAGEREF _Toc517792682 \h 177 3.4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed PAGEREF _Toc517792683 \h 180 3.4.2.4. Mahepõllumajanduslikud tooted PAGEREF _Toc517792684 \h 180 3.4.2.5. Mitteloomne sööt PAGEREF _Toc517792685 \h 181 3.4.3. Eksport PAGEREF _Toc517792686 \h 181 3.4.4. Koolitused PAGEREF _Toc517792687 \h 181 3.5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) PAGEREF _Toc517792688 \h 182 3.6 Söötade kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792689 \h 186 3.6.1 Söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registris PAGEREF _Toc517792690 \h 186 3.6.2 Ametlikud kontrollid PAGEREF _Toc517792691 \h 187 3.6.3 Proovid PAGEREF _Toc517792692 \h 187 3.6.4 Ettekirjutused PAGEREF _Toc517792693 \h 190 3.6.5 Koolitused PAGEREF _Toc517792694 \h 191 3.7. Loomatervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792695 \h 192 3.7.1. Riiklik Loomatauditõrje Programm PAGEREF _Toc517792696 \h 192 3.7.2. Marutaud PAGEREF _Toc517792697 \h 194 3.7.3. Loomapidamisettevõtete registreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumise järelevalve PAGEREF _Toc517792698 \h 195 3.7.4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted PAGEREF _Toc517792699 \h 196 3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792700 \h 199 3.9. Taimetervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792701 \h 202 Aruandlus Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele PAGEREF _Toc517792702 \h 212 3.10. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc517792703 \h 222 3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus PAGEREF _Toc517792704 \h 222 3.10.1.1. Teostatud analüüside mahud PAGEREF _Toc517792705 \h 222 3.10.1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering PAGEREF _Toc517792706 \h 223 3.10.1.3. Tegevused referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc517792707 \h 223 3.10.1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes PAGEREF _Toc517792708 \h 224 3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc517792709 \h 225 3.10.1.6. Kokkuvõte 2017. a tööst PAGEREF _Toc517792710 \h 225 3.10.1.7. Planeeritavad tegevused edaspidiseks PAGEREF _Toc517792711 \h 225 3.10.2. Terviseamet PAGEREF _Toc517792712 \h 226 3.10.3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium PAGEREF _Toc517792713 \h 232 3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest PAGEREF _Toc517792714 \h 232 3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus PAGEREF _Toc517792715 \h 236 3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc517792716 \h 237 3.10.3.4 Personali koolitus PAGEREF _Toc517792717 \h 238 3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes PAGEREF _Toc517792718 \h 238 3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc517792719 \h 239 4. AUDITITE TULEMUSED PAGEREF _Toc517792720 \h 242 4.1 Toidu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792721 \h 242 4.2 Loomade heaolu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc517792722 \h 244 4.2 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc517792723 \h 246 5. NÕUETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL PAGEREF _Toc517792724 \h 248 5.1. Veterinaar- ja Toiduamet PAGEREF _Toc517792725 \h 248 5.2. Tarbijakaitseamet PAGEREF _Toc517792726 \h 249 5.3. Terviseamet PAGEREF _Toc517792727 \h 249 5.4. Põllumajandusamet PAGEREF _Toc517792728 \h 250 5.5. Maksu- ja Tolliamet PAGEREF _Toc517792729 \h 250 5.6. Ravimiamet PAGEREF _Toc517792730 \h 251 LISAD PAGEREF _Toc517792731 \h 254 LISA 1. Lühendite/akronüümide tabel PAGEREF _Toc517792732 \h 254 LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne PAGEREF _Toc517792733 \h 255 Sissejuhatus Integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava aastaaruande ( edaspidi IMKK aruanne ) eesmärgiks on täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 sätestatud juriidilisi aruandluskohustusi ja esitada ülevaade riiklike kontrollkavade rakendamise edenemise kohta ning hinnata liikmesriigi ametlike kontrollide tulemuste põhjal kontrollikorra ja kontrollsüsteemide tõhusust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 882/2004 Artikkel 44 Aastaaruanded: 1. Üks aasta pärast mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise algust ja seejärel igal aastal esitavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles on ära näidatud: a) artikli 42 lõikes 3 nimetatud tegurite arvessevõtmiseks mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades tehtavad mis tahes muudatused; b) eelnenud aastal mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel tehtud kontrollide ja auditite tulemused; c) avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv; d) meetmed mitmeaastaste riiklike kontrollikavade tõhusa toimimise tagamiseks, sealhulgas jõustamistegevus ja selle tulemused. 2. Käesoleva aruande ja eelkõige ametlike kontrollide tulemuste ühtse esitamise edendamiseks võtab lõikes 1 nimetatud teave arvesse suuniseid, mis komisjon koostab artikli 62 lõikes 2 nimetatud korras. 3. Liikmesriigid vormistavad oma aruanded ja edastavad need komisjonile kuue kuu jooksul pärast aruandes käsitletava aasta lõppu. Antud IMKK aruandes esitatakse andmed 20 1 7 . a ametlike kontrollide läbiviimise kohta . A ruande esitamise tähtaeg on 30. juuni 201 8 . a. IMKK aruanne on valminud Veterinaar- ja Toiduameti koordineerimisel ning pädevate asutuste koostööna. IMKK MUUDATUSED , IMKK 2017-2020 Muudatused Eesti integreeritud mitmeaastasesse kontrollikavasse IM KK 2018-2021 on koost atud pädevate asutuste kaasabil ning kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjaga. Uuendatud IMKK perioodiks 2018-2021 on leitav VTA kodulehelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=473 Olulisemad muudatused IMKK perioodiks 201 8 -202 1 olid järgmised : Toiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 201 8 -20 21 (kinnitatud 7 .a ugustil 201 7 ) . Arengukava on avaldatud Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/valitsemisala-arengukava-2018-2021-v2.pdf KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA 71755 66040 Hinnata üldiselt ed usamme riiklikus kontrollikavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide saavutamisel; riikliku kontrollikava alusel tehtud ametlike kontrollide tõhusust ja nende sobivust toidu- ja söödaalaste, loomatervise, loomade heaolu ja vajaduse korral taimetervise eeskirjade eesmärkide täitmiseks. Sellise enesehindamise raames tuleks käsitleda ka selliseid teemasid nagu üldine tõhusus, kooskõlastamine pädevate asutuste vahel ja nende sees, lähenemisviisi „talust toidulauale“ kasutuselevõtt ning ametlike kontrollide riskipõhine käsitlemine. Üldise tõhususe kinnituses tuleks arvesse võtta eelmiste punktide analüüsi ja sünteesi ning esitada järgmine kirjeldav teave: nende eesmärkide suhtes vajaduse korral kohaldatud tulemuslikkuse näitajad; vajaduse korral iga eesmärgi tulemused. 0 0 Hinnata üldiselt ed usamme riiklikus kontrollikavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide saavutamisel; riikliku kontrollikava alusel tehtud ametlike kontrollide tõhusust ja nende sobivust toidu- ja söödaalaste, loomatervise, loomade heaolu ja vajaduse korral taimetervise eeskirjade eesmärkide täitmiseks. Sellise enesehindamise raames tuleks käsitleda ka selliseid teemasid nagu üldine tõhusus, kooskõlastamine pädevate asutuste vahel ja nende sees, lähenemisviisi „talust toidulauale“ kasutuselevõtt ning ametlike kontrollide riskipõhine käsitlemine. Üldise tõhususe kinnituses tuleks arvesse võtta eelmiste punktide analüüsi ja sünteesi ning esitada järgmine kirjeldav teave: nende eesmärkide suhtes vajaduse korral kohaldatud tulemuslikkuse näitajad; vajaduse korral iga eesmärgi tulemused. Tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas . Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 201 7 . aastal olid järgmised: Eesmärk 1: Tagada Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ning tarbijate informeeritus. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti: Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2017.a 96,8% Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta on 195 ,9 . Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas . Koolitused toidukäitlejatele teadlikkuse tõstmiseks. 2017.a toimus 89 koolitus- ja teavitustegevust ning osalejaid oli 2743. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata : T ervena (piiranguteta) elatud eluiga aastates (meestel, naistel) 201 7 . aasta andmed avaldab Statistikaamet suvel 201 8 . Kavandatud sihttasemeks oli meestel 58,1 ja naistel 63,1 . 201 6 .a tegelik oli Statistikaameti andmetel meestel 54,2 ja naistel 58,1 aastat. Arvestades eelnevate aastate tegelikke sihttasemeid, jääb prognoositavalt sihttase saavutamata. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele : Regulaarselt osaletud Euroopa Komisjoni töögruppides ja komiteedel, kus esitatud Eesti seisukohad. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas “ raames korraldatud teabepäeva de l ja toiduohutuse konverentsil tutvustati uuendtoidu, toidulisandite, TKM, väidete, märgistuse, lisaainete, saasteainete teemasid . Lisaks anti välja 5 teabematerjali ja käitlejate informeerimiseks koostati programmi koduleht. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas on välja töötatud, sh selle rakendusplaan aastateks 2017–2021. Panustatud on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavasse kõiki valdkondi hõlmavasse mikroobide resistentsuse strateegia dokumenti. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata : Tarbijate toiduohutusalast teadlikkust hindava regulaarse uuringu käivitamine lükkub edasi. Eesmärk 2 : Tagada loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taime tervise hea seisund. Indikaatorid, mille sihttasemed täid eti: Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staat us ( VTA 1; PMA 32). Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud. Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2017. aastal. Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 201 7 .a 3, 8 % (3, 9 %) Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust – 2017. a 99% Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 – 201 7 .a 12 Indikaatorid, mille sihttasemed täideti osaliselt : Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust – 2017 a. 1,6% (0,8%) Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv – 2017.a 1500 (800) Laekunud notifikatsioonide arv. Eesmärk on, et rahvusvaheliste notifikatsioonide arv oleks väiksem kui 2 – 2017. a 7 . Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele : Loomatervise olukord Eestis 2017. a võrreldes 2016. aastaga oluliselt ei muutunud. Leevendati seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid. Nüüd võib I ja II tsoonist pärit metssealiha viia teistesse liikmesriikidesse, kui liha on eelnevalt läbinud kindla töötlemisrežiimi. Uue tsoneerimisotsuse järgi on enamus mandri-Eestist II tsoonis. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni ehk nn puhveralasse. Jätkusid tegevused loomapidajate ja jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks SAK-ga seonduvatest bioohutusnõuetest. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava rakendusplaanis loetletud tegevused on ellu viidud vastavalt võimalustele. Ülevaade tegevuskava täitmise kohta on kättesaadav MEM veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava- taimekaitsevahendid-2013-ulevaade-2018.pdf 2017. aastal anti Maaeluministeeriumile Eesti Maaülikooli poolt 2 taimekaitsealast ekspertarvamust. 2017. a töötati välja MAK 2014–2020 meetme 5 (Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine) alameetme 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” põhimõtted ja õiguslikud alused ning toimus esimene taotlusvoor. Toetus määrati 3 ettevõtjale summas 882 825 eurot. Taimekaitse valdkonnas esile kerkinud probleemide lahendamiseks on välja töötatud taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mis peaks jõustuma 2018. aastal. Taimetervise valdkonnas on uue Euroopa Liidu taimeterviserežiimi ja ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid käsitleva määruse sätete, kus liikmesriigile on jäetud otsustusõigus nõude rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel kohta koostatud taimekaitseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Maaeluministeeriumi tegevuskava 201 7 . a täitmise aruanne on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/arengukava AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED 3 .1. Toidu kontrollisüsteem 201 7 . a kontrollitulemuste kokkuvõte Järelevalveametnikud Toidukontrolliga otseselt hõivatud järelevalveametnikke VTA maakondlikes veterinaarkeskustes on 117, kellest 38 on lihatööstustes töötavad paiksed järelevalveametnikud (sh 23 järelevalveametnikku ja 15 järelevalveametniku abilist). VTA keskasutuses on toidukontrolliga tegelevaid ametnikke 1 4 . Ettevõtted Seisuga 01.01.2018 oli VTA järelevalve all 1 5 107 toidu sh TKM, mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes viimase kolme aastaga on ettevõtete arv igal aastal suurenenud (keskmine kasv aastas on 7.5%) . Enim kasvab mahepõllumajanduseg a , eraelamus toidu valmistamise , mitteloomse ja kombineeritud toidu käitlemise ning hulgimüügiga (üksnes turuleviimine) tegelevate ettevõtete arv. Ülevaade ettevõtete arvudest liikide kaupa aastatel 2011-201 7 on esitatud t abelis 1. Tabel 1. Ettevõtete arv aastatel 2011 -201 7 Joonis 1 . VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv aastat el 2011-201 7 (seisuga iga aasta 01. j aanuar ). Allikas: VTA Ametlikud kontrollid 201 7 . aastaks oli planeeritud 1 0 788 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 1 2 199 kontrolli. 201 7 . a teostati 9185plaanilist ja 3014 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine, plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine. Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (201 6 . aastal keskmiselt 0.8 korda). Nõuete rikkumise korral rakendatud meetmed Ettekirjutused Ettevõtetele tehti 201 7 . aastal kokku 1 6 524 485 ettekirjutust (k eskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte kohta oli 1, 1 ning kontrolli kohta 1, 4 ). Ettekirjutuste arv võrreldes 201 6 . aastaga on vähenenud ca 11 %. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavustega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel sh puudustega toiduohutuse eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega, toidu märgistusega, jälgitavusega. Võrreldes kolme eelneva aastaga on ettekirjutuste osakaal üldjoontes liigiti sarnan e : Joonis 2 . Ettekirjutust e osakaal liikide kaupa 201 5 , 201 6 ja 201 7 . Allikas:VTA Tegevusloa kohustusega toidukäitlemisettevõtete tegevuslao kehtetuks tunnistamise aluseks oli kõikidel juhtudel käitleja vastavasisuline taotlus. Menetletud väärteod ToiduS alusel menetleti aastal 2017 5 väärtegu: Kolm kvalifikatsiooni ToiduS § 53 1 lg 2 (toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba). Trahv kogusummas 2900€. Üks kvalifikatsioon ToiduS § 53 3 lg 2 (toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine). Trahv summas 300€. Üks kvalifikatsioon ToiduS § 53 2 lg 3 (toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine). Trahv summas 250€. Mahepõllumajanduse seaduse alusel rikkumisi väärteo korras 2017. aastal ei menetletud. Menetletud vaided 2017. aastal esitati toiduvaldonnas 2 vaiet, millest üksrahuldati ja üks jäeti rahuldamata. MPõS-i alusel vaideid ei esitatud. Ametliku kontrolli korras võetud proovid Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 4 734 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,2 %. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud kuni 3.4%) Ametliku kontrolli käigus võeti proovid toidu sh sellega k o kkupuutuvate pindade mikrobioloogilisteks ja keemilisteks uuringuteks. 201 7 . aastal peamisteks uuringuteks olid mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, mükotoksiinid, TKVJ, nitraadid, raskemetallid), lisaained (nt säilitusained ja antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid. TKM proovivõtul vastasid kõik prooviks võetud esemed nõuetele. Kaebused 201 7 . aastal laekus VTA-le 7 81 kaebust , mille hulk on võrreldes 201 6 . aastaga ei ole suuresti muutunud. . Suurem osa 201 7 . aasta kaebustest ( 396 kaebust ehk 51 %) puudutas toidu, 3 5 % (2 70 kaebust ) loomakaitse, 1 3 % ( 105 kaebust ) loomatervise, 0.8 % ( 6 kaebust ) alkoholi käitlemise, ning 0. 5 % ( 4 kaebust ) söötade valdkonda. Joonis 3 . 201 7 .a VTAle esitatud vihjete osakaal valdkonniti. Allikas:VTA Vihjed saab toidu valdkonnas liigitada alljärgnevalt: Joonis 4 . Vihjete osakaal liigiti toidu valkonnas . Allikas:VTA Vihje menetluse käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud vihjed ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud vihjeid on ca 4 4 %. Joonis 5 . Vihjete põhjendatus toidu valdkonnas . Allikas: VTA Vihjete arv toidu valdkonnas vähenes võrreldes 201 6 . aastaga ca 14 %. Koolitused Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil korraldatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile teemakohaseid koolitusi, nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka M VK töötajatele. 201 7 . aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas M VK järelevalveametnikele 15 teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega) koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt RASFF ja AAC, t oiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine , NutriData toitumise infosüsteem, hügieenipaketi rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed , toidu valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine, mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine, kestvuskatsete tegemine , AMR ja seire tulemus ed. Nii VTA TO kui MVK töötajad osalesid EK poolt korraldatud HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete , E-kaubanduse, toidualase teabe toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL eriteemalistel seminaridel/konverentsidel. Kolmanda osapoole teabepäevad/seminarid 201 7 . aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel ( 22 erinevat üritust). Käsitletavateks teemadeks olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja ettevõttest teavitamine, ettevõtetele esitatavad nõuded, E-kaubandus, e nesekontrolliplaani koostamine , toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded, toidu jälgitavus, toidu valmistamise nõuded eraelamus, n õuded ühepäevakohvikutele ja laatadel kauplemisele, taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, t oidulisandite ohutus ja nõuetekohasus, m ahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded , m ahetoitlustamine , t oiduga kokkupuutuva plasti nõuded . . Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude liikmed, kodanikeühendused, väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad, jaemüüjad. Muu teabe jagamine Pidevalt uuendatakse VTA koduleheküljel toidukontrolli sh TKM ja mahepõllumajanduse rubriiki, aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni. Eraldi rubriik on loodud E-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele. Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks õigusaktide viidetele ka VTA poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning näidisdokumendivorme (sh vene-ja inglisekeelseid). Märgis t amise auditi viis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi firma „Grant Thorthon“ ajavahemikul 10.04-28.06.2017. a. Auditi eesmärgiks on hinnata toidu märgistamise valdkonna järelevalve korraldust, sh süsteemi mõjusust1, sobivust eesmärkide saavutamiseks ning vastavust asjakohastele EL ja siseriiklikele õigusaktidele ning sisemistele juhistele. Auditi ulatus ja auditeeritav periood: Auditi fookuses on toidu märgistamise ja toitumisalase teabega seotud järelevalve kontrollisüsteemi kui terviku toimimine. Auditiga hõlmati nii VTA keskasutus kui ka maakondlikud veterinaarkeskused. Auditi raames viidi üldisest kontrollisüsteemist ülevaate saamiseks intervjuud läbi Harjumaa Vteerinaarkeskuse ametnikega. Ametlike kontrollide läbiviimise hindamise osas tutvus siseaudiitor JVIS vahendusel erinevate maakondade veterinaarkeskuste ametnike poolt koostatud kontrollaktidega ja nendega seotud dokumentatsiooniga. Milliste maakondade veterinaarkeskuste ametnike poolt koostatud kontrollaktid auditi valimisse kuulusid, vt lähemalt auditi aruande lisast nr 2. Üldhinnang märgistamise valdkonna järelevalve korraldusele VTA-s: toimib, kuid vajab olulisi täiendusi. Üldhinnangu aluseks olevad olulised tähelepanekud on järgmised: ametlike kontrollide planeerimiseks märgistuse ja toitumisalase teabe valdkonnas puuduvad ühtsed juhised. Objektiivseid kriteeriumeid, mille alusel järelevalveametnik märgistuse ja toitumisalase teabe ametliku kontrolli sageduse määrab, VTA üleselt kehtestatud ei ole. Tegelik märgistusalaste ametlike kontrollide sagedus ühe aasta jooksul sarnase riskitasemega ettevõtetes on väga erinev; maakonna veterinaarkeskuse tasandil ning seeläbi ka VTA üleselt puudub info, kui paljudesse ettevõtetesse märgistuse ja toitumisalaseid ametlikke kontrolle planeeritakse aasta jooksul läbi viia. Seetõttu ei saa ka hinnata, kui suur osakaal ettevõtetest, milles planeeriti ametlikud kontrollid läbi viia, ka tegelikult märgistuse ja toitumisalase teabe osas ametlike kontrollidega kaeti. Ka ei saa planeerimisinfot kasutada töövahendina ametlike kontrollide optimeerimisel ning järelevalveametnike omavahelise tööjaotuse korraldamisel; JVIS andmed ametlike kontrollide raames teostatud toodete märgistuse kontrolli kohta ei ole täielikud ja usaldusväärsed, seetõttu ei ole ka aruandlus terviklik. JVIS ebatäpse täitmise tõttu esineb ka ebatäpseid kontrollakte, millel kontrolli eesmärgi/tegevuse osas ei ole märgistuse valdkonda nimetatud, kuigi tuvastatud asjaolude jaotuses on toidu toidualase teabe osas tuvastatud asjaolud kirjeldatud; ametlike kontrollide lõikes ei ole ühtse korra kohaselt dokumenteeritud märgistuse kontrolli ulatust – konkreetsete kontrollide lõikes puudub info, kui paljude ja milliste toodete märgistust am etliku kontrolli käigus hinnati ; kuigi tuvastatud asjaoluna tuleb kontrollaktil välja tuua ka õigusakti nõuetele vastavus, esineb kontrollakte, milles on ametliku kontrolli käigus tuvastatud asjaoludena kirjeldatud kas vaid negatiivsed asjaolud või ei ole kontrolli tegevuste/eesmärkide lõikes tuvastatud asjaolusid k ontrollaktil üldse välja toodud ; toidu, sh toidulisandite e-kaubandusega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide süsteem on väljatöötamisel. Alates 2017 on VTA keskasutuse toiduosakonnas teenistuses vastavat valdkonda koordineeriv peaspetsialist ning valdkonna olulisust on teadvustatud, ülesanne internetikaubanduse järelevalvesüsteemi loomiseks on ka VTA toiduosakonna 2017 tööplaanis. VTA-s olemasolev kontrollisüsteem ei ole auditi läbiviimise ajal sellisel tasemel, mis tagaks toidu märgistamise osas ametlikele kontrol lidele esitatud nõuete täitmise ; puudub ülevaade, milliste samaaegselt nii tava- kui e-poode omavate ettevõtete osas on kontrollitud e-poes olevate kaupade märgistust ning millise sagedusega neid kontrolle on tehtud. Auditi läbiviimise ajal ei ole selget jaotust, millise maakonna järelevalveametnik teostab suurte poekettide e-poodide üle ametlikke kontrolle, kui tavapoode asub mitmes maakonnas. Koondhinnag: ametlike kontrollide planeerimine ja läbiviimine toiduvaldkonnas toimib, kuid vajab täiendusi. Välisauditid Hiina CNCA audit 11.–13. oktoobrini külastasid Eestit Hiina riikliku registreerimisasutuse CNCA audiitorid, kes tutvusid Eesti piimasektori järelevalve ja ettevõtete töökorraldusega. Neli Eesti ettevõtet saavad piimatooteid Hiina eksportida alates 2016. aasta kevadest, imikute piimasegu eksportimiseks on aga Hiina poolelt vajalik eraldi luba. Ennekõike oligi visiidi toimumine ajendatud ühe Eesti ettevõtte huvist saada luba imikute piimasegude eksportimiseks Hiinasse. CNCA audiitorid tunnustasid ametnike kõrget pädevust ning jäid Eesti järelevalvesüsteemiga kõigiti rahule. Positiivse otsuse korral saaks asjast huvitatud Eesti ettevõte imikute piimasegusid Hiina eksportida ilmselt juba järgmisel aastal. Hiina AQSIQ audit 27. novembrist kuni 5. detsembrini viibisid Eestis Hiina Rahvavabariigi toidu kvaliteedi järelevalve, inspektsiooni ja karantiini peaadministratsiooni AQSIQ ametnikud, kes tutvusid Eesti linnulihasektori järelevalve ja ettevõtete töökorraldusega. Visiidi põhjuseks oli linnulihatootja Tallegg soov hakata Hiina turule eksportima külmutatud linnuliha. AQSIQ audiitorid tunnustasid ametnike pädevust ning jäid Eesti järelevalvesüsteemiga esialgsetel andmetel väga rahule ning häid sõnu öeldi ka külastatud laborite kohta. Hiina ametnikud väljendasid veendumust, et Eesti suudab tagada tervisele ohutu linnuliha ekspordi Hiinasse. Ülevaade muudest olulisematest tegevustest 14.09-16.09.2016.a toimus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ühisoperatsioon „Peipsi mutnik 2017“ koos Keskkonnainspektsiooni, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Ühisoperatsioonil osalenud Veterinaar- ja Toiduameti ametnike eesmärgiks oli inimtoiduks mõeldud kala lossimisnõuete (kalapüügialused, transpordivahendid) kontrollimine. Osaleti mitmetel sektorit mõjutavatel ümarlaudadel (nt Keskkonnainspektsiooniga järelevalveametnikele ühiste juhiste/suuniste väljatöötamine ja ühiskontrollide läbiviimine; Eesti Tsöliaakia Seltsiga gluteenivaba toidu märgistamisest ja järelevalvest, Mesindusprgramm ning mee tootmise ja turustamise arendamise riiklik programm; Mikroobide resistentsuse vähendamise strateegia ja tegevuskava). Osaleti toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalis e (PIP) programm i raames koolituste läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem info https://toiduteave.ee/ . Osaleti lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel (22 erinevat üritust). Toidupettuste ( food fraud) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. „ Food fraud “ juhtumiteks loetakse üldjuhul majanduslikult motiveeritud piiriüleseid tahtlikke vastuolusid EL määrusega 882/04 reguleeritud valdkondades. Teadlik ja kohati ka kuritegelik organiseeritud tegevus kasu saamise eesmärgil („finantsmäng“). Mõned näited: petmine ja võltsimine: toote nimetus mesi, kuid mille koostisosadeks on fruktoos/glükoos/mee aroom (st ei vasta meele kehtestatud koostis-kvaliteedinõuetele); melamiin piimas (2008. a Hiina); võltsitud või (2000. a Itaalia); hobuselihaskandaal (2012. a, ca 50 000 tonni teadmata päritolu liha); melamiin lemmikloomatoidus (2007. a Hiina/USA). toote olemuse ja päritolu võltsimine: toote märgistamine mahepõllumajandusele viitavalt, kuigi see seda pole; toit vm toode sisaldab mittelubatud/teadmata aineid/ühendeid (nt toidulisandid) salakaubavedu ja õigusliku keelu rikkumine KOM on „ food fraud “ teemadega tegelemiseks (sh juhtumite menetlemiseks) moodustanud liikmesriikidevahelise „food fraud“-võrgustiku ja nimetatud on „ food fraud “-kontaktisikud. Eestis on kontaktasutuseks Veterinaar-ja Toiduamet, kontaktisikuks TO osakonna juhataja ja KIEO peaspetsialist (haldusabi ja koostöö süsteemi- AAC System- kontakt). KOM peab oluliseks tõsta teadmisi ja oskusi tuvastamaks olukordi, millest on oluline teisi liikmesriike teavitada, millist haldusabi küsida/osutada, jne. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed „ food fraud “ teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Kokkuvõte, järeldused väljatöötatud protseduurid ettevõtete riskipõhiseks ametlikuks kontrolliks on üldjuhul sobilikud ja kontrollitud ettevõtetes peetakse riskipõhisest kontrollsagedusest kinni. Proovide võtmine on ametliku kontrolli üks osa ja analüüse teostatakse üldjuhul planeeritud mahus. Sõltumata ametliku kontrolli plaanipärasest riskipõhisest läbiviimisest ei ole ametliku kontrolli tulemus alati olnud tõhus (nt puuduste dokumenteerimine ja likvideerimine, sanktsioonide rakendamine ei ole olnud alati piisav; kontrollile kulunud aja jooksul ei ole hinnanguliselt võimalik ootuspärases ulatuses ja mahus kontrolli ettevõttes l ä bi viia). Tuginedes 201 7 . a järelevalvetulemuste analüüsile ja siseauditite tähelepanekutele, tuleb efektiivse ja toimiva kontrollsüsteemi tagamiseks tõhustada ametnike poolt läbiviidavaid kontrolle. Kontrollide käigus tuleb ÜKAs fikseerida selgelt ja üheselt arusaadavalt nõuetele mittevastavused ja määrata tähtajad puuduste likvideerimiseks ning teostada järjepidevalt kontrolli ettekirjutuste täitmise üle. Ettekirjutuste täitmata jätmisel tuleb rakendada vastavalt vajadusele sanktsioone. Efektiivse ja tõhusa kontrollsüsteemi tagamise toetamiseks on otstarbekas läbi viia suunatud kontrolle. e ttevõtetes tuleb tõhusamalt kontrollida HACCP põhimõtetel kehtestatud enesekontrolli süsteemi haldamist ja rakendamist, toidu jälgitavust, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumist/kõrvaldamist, toidualase teabe esitamist, konkreetse toidu valmistamiseks kasutatud koostisosi ja nende koguseid. Ametlikke kontrolle tegevad töötajad peavad saama pädevusvaldkonnas jätkuvalt asjakohast väljaõpet, mis võimaldab tööülesandeid pädevalt täita ja teha ametlikke kontrolle järjepideval viisil. Eelkõige on vajadus väljaõppe raames läbi viia ühisinspekteerimisi erinevates toidukäitlemisettevõtetes ja/või töötubasid. Selle tulemusena on võimalik ühtlustada järelevalveametnike teadmisi nõuete kohaldumisel ja nende järgimise kontrollil. kaebuste arv toidu valdkonnas jäi võrreldes 201 6 . aastaga samale tasemele. Kaebuste menetl emise käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud kaebused ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud kaebusi on ca 4 4 %. Kõige rohkem esines kaebusi seoses ootustele mitevastava toiduga ( 39 % kaebustest olid vastavasisulised), hügieeni ja/või käitlemisnõuete rikkumisega (2 6 % kaebustest olid vastavasisulised) ning 1 0 % kaebustest olid esitatud seoses mõne toidu tarbimise tagajärjel tekkinud väidetava terviseprobleemi /haigestumisega. Üldjuhul terviseprobleemi tekkimise/haigestumisega seotud vihjed ei osutu põhjendatuks. Siinkohal on seonduvaks probleemiks ka tarbijate mittepöördumine arsti poole. Koostöös TAg a menetleti 10 juhtumit, kus tuli välja selgitada inimeste haigestumise oletatav seos tarbitud toiduga. Nendest neljal juhul oli T A poolt leitud tõenäoline seos toiduga . . Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit, millele järgneb salmonelloos. Arvestades ülaltooduga on asjakohane koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp. ning Yersinia enterocolitica esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks. Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella-ga saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud loomaliik. Campylobacter-i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega. Campylobacter-positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning sanitaarse keskkonna säilitamine. Võrreldes aastaga 2013 Yersinia enterocolitica levimus sealihas suurenes 3 korda, kuid biotüpeerimise tulemused näitavad, et ainult 2% uuritud proovidest leiti patogenseid Yersinia eneterocolitica tüvesid. 2017. a Euroopa komisjoni korraldas ad hoc seire läbiviimise liikmesriikides. Toimus proovide võtmine keelatud ainete kasutamise kindlaks tegemiseks. Eesmärgiks oli saada kiiresti tõendusmaterjali nn fiproniili juhtumi lahendatuse kohta. Tegemist oli plaaniväliste järelevalveproovidega. Eestis võeti ajavahemikul 16.10-19.10.2017 kokku 20 Eesti päritolu kanamunaproovi. Munapakenduskeskustest võeti 17 kanamunaproovi ja farmidest võeti 3 proovi. Igast proovist uuriti 97 ühendit. Mitte ühtegi ühendit ei detekteerunud, st kõik proovid olid nõuetele vastavad. Kõik tulemused edastati EFSA-le. jätkub trend, kus väikeettevõtted=koduköögid ehk eraelamus toidu valmistajad. Valdkonna kiire areng toob kaasa seniste järelevalvepõhimõtete muutmise vajaduse. jätkub trend, kus toit sh TKM tehakse üha laialdasemalt kättesaadavd e-kaubanduse vahendusel. Valdkonna kiire areng toob kaasa seniste järelevalvepõhimõtete muutmise vajaduse. mahepõllumajanduse valdkonna näol on tegemist kasvava ja kiiresti areneva valdkonnaga, milles tegutsevate ettevõtete arv näitab kasvutrendi. Toodangu mahud, mida maheettevõtetes valmistatakse suurenevad aasta aastalt. Mahetoidu valmistamisega on hakanud tegelema lisaks väikekäitlejatele ka suuremad ettevõtted. Keerukamaks on muutunud kasutatavad tehnoloogiad ja mahetoidu valmistamiste ja liikumiste protsessid ning seeläbi on ajamahukam ka järelevalve teostamine. Toidupettuste/võltsimise ( food fraud ) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed food fraud teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Toidu pettuste, võltsimiste puhul on tunnuseks teadlik ja majanduslikule kasule suunatud tegevus, hästi kavandatud, ulatuslikud, piiriülesed. Võib liigituda mingist hetkest kuriteoks. Järelevalveasutused tegelevad teema osatähtsuse tõstmisega riigis ja teistele asutustele (nt MTA, PPA). LRde pädevad asutused on võtnud toidu pettuste, võltsimise teema oma kontrollikavadesse. EL strateegia ja tegevuskava täitmisesse panustamine eeldab toidupettuste valdkonna strateegia väljatöötamist ka Eestis. Toidupettuste valdkonnaga on seotud erinevad institutsioonid nt VTA, MTA, PPA, TKA ja ministeeriumid nt Maaeluministeerium , J ustiitsministeerium, S iseministeerium. Alljärgnevalt on esitatud IMKKs 201 7 - 20 20 seatud toidukontrolli valdkonnas järelevalve tõhustamiseks järgmiste lühiajaliste eesmärkide saavutamise tulemused: 1. eesmärk: 882/2004 art 13 ja 42 kohase situatsioonplaani ja tegevuskavade seoses toidust põhjustatud haigustest tulenevate hädaolukordadega ning ulatuslike toidu saastumisjuhtudega väljatöötamine. Hädaolukorra kriisiväljaõppe läbiviimine; Tulemus: alustati toidu ulatusliku saastumise kui toiduohutuse kriisiolukorra situatsioonplaani koostamist . Situatsioonplaani valmimise tähtaeg on 201 8 a. Hädaolukorra väljaõpe saab toimuda peale situatsioonplaani kinnitamist. 2. eesmärk: riski hindamine ja sellel põhineva ametlike kontrollide läbiviimise korraldamine toitu käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine. Tulemus: täiendatud on ettevõtete käitlemisvaldkonna põhise riski hindamise juhendit ja sellel põhinevaid ametlike kontrollide planeerimise ja teostamise protseduure (nt E-kaubandusega tegelevad ettevõtted , , eraelamus toidu valmistamisega tegelevad ettevõtted ). 3 . eesmärk: auditi nõuetekohane ja eesmärgipärane läbiviimine toitu käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine; Tulemus: ettevõtete nõ u etele vastavuse hindamise tööleh ed on (so ettevõtete auditeerimisel kasutatavate küsimustike) ajakohasta tud ja piisava põhjalikkuse eesmärgil täienda tud ( nt toidualase teabe sh märgistamise, toidu jälgitavuse , toidu valmistamiseks kasutatavate toorainete kogus elise kontrolli ulatuses ) ). 4 . eesmärk: järelevalvesuutlikkuse parendamine tegevusvaldkondades nagu ametlike kontrollide läbiviimine toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes, eritoitude ja toidulisandite turuleviimisest teavitamine, e-kaubandus; Tulemus: välja on töötatud ja juurutatud vastavad ametliku kontrolli protseduurid, tagatud on piisava väljaõppega inimressurss ning koostatud rida juhendmaterjale abistamaks nii järelevalveametnikke kui ka toidu käitlejaid, kolmandat sektorit. Juhendmaterjalid ja dokumendid on tehtud kättesaadavaks ka asutuse koduleheküljel toid u rubriigis. Nimetatud valdkondade detailsem ülevaade on esitatud IMKK 201 7 - 20 20 201 7 . a aruandes. 5 . eesmärk: järelevalve infosüsteemi ( JVIS ) arendamine ja kastutuselevõtmine . Tulemus: 01.07.2014 võeti JVIS kasutusele . 201 6 . aastal oli kaks märgilise tähendusega kuupäeva : 1.jaanuar 2016 (proovimooduli kasutuselevõtmine) ja aasta lõpuks SAP Business Objects kasutatavuse laiendamine. Projekti eesmärgid on saavutatud, infosüsteem on kasutusel ootuspärases ulatuses ja funktsionaalsuses. Infosüsteem toimib olulisemate takistusteta. Jätkub JVIS edasiarendamine ja funktsionaalsuse parendamine. 2017. a sügisel alustati JVISi mahepõllumajanduse valdkonna mooduli arendamist, kasutusele võetakse hiljemalt 2018. a I p/a. 3 .1. 1 . Toidu märgistamine VTA 2017. a alguse seisuga oli Eestis 15025 toidukäitlemisettevõtet (põhikäitlemisvaldkonna põhjal). Neist 9013 ettevõttes planeeriti ja 7849 ettevõttes (ehk 87 % planeeritust) teostati vähemalt üks toiduhügieeni valdkonna kontroll. Märgistust/toidualase teabe esitust kontrollitakse ettevõttes vähemalt üks kord aastas, v.a ettevõttes , mille kontrollisagedus on väiksem kui kord aastas. 2017. a jooksul tehti 3582 kontrolli, kus kontrolli eesmärgina oli ÜKA-l märgitud ka märgistamine (vt tabel 2 ). Tagasihoidlik oli märgistuse/toidualase teabe esituse kontrollide arv olnud eraelamus toitlustamise ja toitlustamise valdkonnas (vastavalt 11 % ja 26 % planeeritust). Tabel 2 . Märgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkonna kohta 2017 Ettekirjutuste arv toidualase teabe osas kokku on näidatud tabelis 3 . Võrreldes 2016. aastaga on märgistuse kontrollide arv mõnevõrra suurenenud, samas on ettekirjutuste arv vähenenud. Kui 2016. a tehti toidualase teabe osas 2454 ettekirjutust, siis 2017. a oli ettekirjutusi 2009. Tabel 3 . Märgistamise kontrollide arv ja ettekirjutuste arv toidualase teabe kohta kokku valdkondade lõikes 2016. ja 2017. a Toitumis- ja tervisealaste väidete osas tehti 36 ettekirjutust, mis võrreldes 2016. a 32 ettekirjutusega on jäänud praktiliselt samale tasemele. Enim on väidete osas ettekirjutusi tehtud mitteloomse toidu ja liittoidu ettevõtetes (vt tabel 4 ). Tabel 4 . Toidualase teabe, sh toitumis- ja tervisealaste väidete esitamise osas tehtud ettekirjutuste arv 2017. a Käitlemisvaldkond Toidualane teave Väited Kokku Ajutine jaemüük 4 4 Ajutine toitlustamine 1 1 Eraelamus toidu valmistamine 29 29 Eraelamus toitlustamine 3 3 Hulgimüük 73 6 79 Jaemüük 880 4 884 Kala käitlemine 26 1 27 Liha käitlemine 90 90 Mee käitlemine 7 7 Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 202 16 218 Munade käitlemine 5 2 7 Piima käitlemine 30 3 33 Teisaldatav jaemüük 65 1 66 Teisaldatav toitlustamine 5 5 Toidu külmutamine 2 2 Toidu pakendamine 3 1 4 Toitlustamine 548 2 550 Kokku 1973 36 2009 Märgistuse kontrolli proovivõtt planeeriti 2017. a : piimatoodetest (toitumisalane ja muu märgistus) – 8 proovi , guteenivaba teabe kontroll gluteeni osas toitlustusest – 10 proovi (võeti 14, sellest 4 ) ning netokaalu esitamise kontroll külmutatud glaseeritud toodetest – 3 proovi . Kõik proovid analüüsiti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris. Piimatoodete kui toidugrupi valikul arvestati, et „Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015“ annab soovituse eelistada maitsestatud piimatoodetest väiksema suhkrusisaldusega tooteid. Samas näitavad rahvastiku toitumise uuringu 2014 tulemused, et magusate piimatoodete tarbimine on valikpagaritoodete ja maiustuste järel portsjonite lõikes 3ndal kohal. Proovivõtu eesmärk oli kontrollida magustatud piimatoodete toitumisalase märgistuse, sh suhkrute, tõesust. Proovivõtul eelistati lisatud vitamiinide ja/või mineraalainetega ning toitumis- ja tervisealaste väidetega tooteid. Kokku võeti 25 proovi (8 piimatoodet, 14 proovi gluteenile, 3 külmutatud glaseeritud toodet), neist 2 proovi tulemused olid mittenõuetekohased (piimatoode ja gluteenivabaks nimetatud toode). Ühe piima toote korral, millel esitati lisaks toitumisalane väide valgu kohta, tuvastati mittevastavus valgu sisalduse osas, millest tulenevalt oli ka esitatud toitumisalane väide eksitav. Muudel juhtudel toidualase teabe esitamise osas puudusi ei tuvastatud. Gluteeni proovidest (kokku võeti 14 proovi) ei vastanud gluteenivaba toidu tingimusele 1 proov, ülejäänud proovid olid nõuetekohased. Teave külmutatud glaseeritud toote netokaalu kohta müügipakendi märgistusel oli kõigil 3 proovil esitatud nõuetekohaselt. Järelevalveametnike koolitamine : Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemise valdkonna järelevalveametnike le toimus koolitus- töötuba „toidualase teabe esitamine ja kontroll“, milles koostati ise toote märgistus arvestades toote retsepti, tooraine spetsifikatsioone, toote tehnilist kirjeldust ja tehnoloogilist skeemi ning hinnati tegeliku müügipakendi märgistuse vastavust toote andmetele ning nõuetele. 3 .1.2. Toitumis- ja tervisealased väited TKA Toitumis- ja tervisealaseid väiteid hinnatakse ja jälgitakse kõikide tootegruppide juures, mida siis kas vastavalt tööplaanile või tarbijate pöördumistest, signaalidest tulenevalt kontrollitakse. VTA T oitumis- ja/või tervisealaste väidete esitamise nõuetekohasuse hindamist müügipakendil ning vajadusel ka mujal toidu kohta edastatavas teabes (toote/tootja kodulehel, reklaamis) viiakse läbi märgistuse/toidualase teabe kontrolli raames ( kui asjakohane ). Nõuetega vastuolus olevate v äidete osas tehti 3 6 ettekirjutust , mis on samas suurusjärgus 2016. aastaga (mil tehti 32 ettekirjutust). E ttekirjutuste arv erinevate käitlemisvaldkondade lõikes on esitatud punktis 3.1.1 tabelis 3 . 3 .1. 3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi Terviseamet ( TA) Terviseamet (TA) on korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 kohane riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegeleb TA järelevalveosakond viies erinevas tegevusvaldkonnas: tervishoid, keskkonnatervis, meditsiiniseadmed, kemikaaliohutus ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje. Keskkonnatervise valdkonnas võib TA erinevates seadustes sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Riiklik järelevalve on KorS § 2 lg 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. TA teostab järelevalvet rahvatervise seaduse alusel loodusliku mineraalvee ja allikavee üle ning veeseaduse alusel joogivee üle. Terviseameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete järelevalve on riskipõhine ning toimub ohuprognoosi alusel ( http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/ohuprognoos/Ohuprognoos_Vesi.pdf ) Tabel 5 . Terviseametil on neli piirkondlikku Terviseameti talitust : Põhja talitus, Lõuna talitus, Lääne talitus ja Ida talitus ning nende talituste koosseisu kuulub viisteist maakondlikku esindust. Joogi-, mineraal-, suplus- ja basseinivee terviseohutusega tegelevad: Ametinimetus Töötajate arv KESKKONNATERVISE OSAKOND (peamaja) 3 PÕHJA TALITUS 6 LÕUNA TALITUS 5 LÄÄNE TALITUS 3 IDA TALITUS 4 TA poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse TA kodulehel: ( http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/looduslik-mineraalvesi.html ). Seisuga 31.12.2017 oli Eestis viis t unnustatud looduslikku mineraalvett : müügi nimetustega „Värska originaal“, „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“ ning „Värska Natural“ 201 7 . aasta l tunnusta ti üks uus vesi loodusliku mineraalveena. Seisuga 31.12.201 7 . a on läbi vaadatud: 3 taotlus t loodusliku mineraalvee tunnustamiseks – üks tunnustatud, kahe puhul menetlus jätkub. Sotsiaalkaitseministri ning Tervise- ja tööministri 31.01.2017.a käskkirjaga nr.12 „Sotsiaalministeeriumi osakondade ning valitsemisala asutuste 201 7 . aasta tööplaanide kinnitamine “ alusel kinnitatud üleriigilise tööplaani alusel viidi läbi 201 7 . a järgmised tegevused: Loodusliku mineraalvee ja allikavee tootjate kontroll 201 7 . aastal oli Eestis viis tunnustatud looduslikku mineraalvett: müüginimetustega „Värska Originaal“ ja „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“ , „Värska Natural“ ning üks allikavee tootmisettevõte. Terviseamet teostas 201 7 . aastal kõigi nende veetootjate üle järelevalvet ning 201 7 . aasta lõpu seisuga vastasid kõik tunnustatud mineraalvee tootjat nõuetele. 201 7 . II poolaastal kontrolliti 5 Eestis müüdava loodusliku mineraalvee nõuetele vastavust, mittevastavusi ei tuvastatud. Järelevalve teostamine Eestis villitava pakendatud joogivee tootjate üle -veeallikate kontroll (sh radionukliidide sisalduse suhtes). 201 7 . aastal vastasid kõikide eesti pakendatud joogivee tootjate tootmisliini analüüsid mikrobioloogilistele ja keemilistele nõuetele.. Pakendatud joogivee tootmiseks kasutatavate puurkaevude vee radioloogiliste omadusteuuringute tulemused on avalikustatud Terviseameti koduleheküljel http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/pakendatud-joogivesi.html VTA 201 7 . aastal kontrolliti joogivee villijaid 1- 2 korda aastas. Järelevalve käigus võeti 5 mikrobioloogia analüüsi proov i pude l iveest . Nendest 2 mikrobioloogiliste näitajate proov võeti mineraalveest ja 1 allikaveest . P roovi d osutusid nõuetekohaseks. 3 .1. 4. Toidulisandid VTA Alates 0 1. 05. 2004. a tuleb turuleviijal hiljemalt turuleviimise päeval toidulisandi esmakordsest turuleviimisest teavitada . Teavitamiseks peab toidulisandi esmakordne turuleviija edastama teatise koos toidulisandi pakendi märgistusega (eestikeelne märgistus ja originaalkeeles märgistus) . Teavitamise eesmärgiks on järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, kuid mitte toote heakskiitmine. Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse toidulisandite andmebaasi sissekanne. Alates 2014. aasta sügisest kantakse toidulisandite teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi (JVIS) kaudu. Alates 2014. aasta sügisest saavad Eestis registreeritud (Äriregistris) toidu käitlejad toidulisandite teatisi esitada Maaelu ministeeriumi k liendiportaali kaudu. Toidulisandite teatisi saab jätkuvalt esitada ka posti ja e-posti teel. Kliendiportaali avaliku päringu kaudu on ligipääs kõigile teavitatud toidulisanditele. Andmebaasist on olemas järgmine info toidulisandite kohta: toote nimetus, brändi nimetus, turuleviimise kuupäev, tootja/turustaja nimi, päritolumaa ning turuleviija ettevõtte nimi ja registrikood. Järelevalveinfosüsteemi andmetel toodi 201 7 . aastal turule 939 uut toidulisandit (joonis 6 ) . , mida on vähem kui eelneval aastal ja umbes samas mahus, mis 2013. aastal. Joonis 6 . Turuleviidud toidulisandite arv ( Allikas: JVIS ) Jätkuvalt esitatakse toidulisandite teatisi kõige rohkem e-posti ja kliendiportaali kaudu - kokku 90% teatistest (joonis 7 ). Ametpostiga edastatakse umbes 10% teatistest. Joonis 7. Toidulisandite teatiste edastamisviisid Suurem osa turule viidavatest toidulisanditest on pärit Euroopa Liidust. Kolmandatest riikidest pärit toidulisandite osakaal on viimastel aastatel vähenenud (joonis 8). Joonis 8 . Aastatel 2014-2017 turuleviidud toidulisandite päritolumaad ( Allikas: JVIS ) 2017. aastal jätkuvalt tõusis Eestis toodetud toidulisandite osakaal (joonis 9 ). Suure osa nendest toodetest moodustasid kaks Eesti brändi: Meravita ja Ecosh Life. Joonis 9. Eesti päritolu toidulisandite arv Toidulisandeid toodab Eestis 15 ettevõtet, neist 4 on eraelamus toidu valmistajad. Toidulisandite hulgimüügiga tegeleb 200 ettevõtet ja pakendamisega tegeleb 5 ettevõtet. Ülevaate toidulisandite tootjate ja h ulgimüüjate kohta annab joonis 10 . Joonis 10 . Toidulisandite tootjate ja hulgimüüjate arv aastatel 2012-201 7 Tootjad: European Foods OÜ Medical Pharmacy Group OÜ Massuno OÜ Vipis OÜ GPE Globalpharma OÜ Tervix OÜ Marjel.com OÜ Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS Pharmaestica Manufacturing OÜ (endine Vitale XD OÜ) Metakor OÜ (uus) BIOCC OÜ Eraelamus toidu valmistajad: Farmakon OÜ (uus) Chaga OÜ Tervise Kodu OÜ Paljajalu OÜ Pakendajad: AS Paira Fits OÜ Nordvita OÜ Acino Estonia OÜ Easysnap Co-Packing Northern Europe OÜ Märgistus Toidulisandite märgistuse kontrolli teostavad maakondlike veterinaarkeskuste järelevalveametnikud ning see toimub peamiselt suunatud ja üldise märgistuse kontrolli käigus jae- ja hulgikaubanduses ning tootmisega tegelevates ettevõtetes. Ettekirjutuste arv 2017. aastal tõusis, kokku tehti 89 ettekirjutust toidulisandite toidualase teabe osas (joonis 11 ). Joonis 1 1 . Toidulisandite märgistuse ettekirjutused aastatel 2012-201 7 Koolitused 2017. aastal koolitati käitlejaid toidulisandite valdkonnas kolmel üritusel: „Toidulisandite ja meditsiiniseadmete teabepäev“ Tartu Biotehnoloogia Pargis; Eesti Antidopingu seminar „Targalt toidulisanditest“; „Toidulisandite teabepäev“ Maaeluministeeriumis (sellel üritusel osalesid ka järelevalveametnikud). Järelevalveanalüüsid 2017. aastal analüüsiti 32 toidulisandite proovi, millest: 20 proovi võeti vitamiin D koguse määramiseks; 10 proovi võeti keelatud raviaine (sibutramiin) määramiseks; 2 proovi võeti seoses vihje või kahtlusega: resveratrooli, raskemetallide (elavhõbe, kaadmium, plii) ning raviaine sildenafiili määramiseks. 3 proovi analüüsitulemused näitasid, et vitamiin D sisaldus ei vastanud toodete märgistusel toodud väärtusele: ühes tootes oli vitamiin D kogus väiksem, teises suurem ja kolmas toode ei sisaldanudki vitamiin D-d. Raviaineid toidulisanditest ei leitud. Ülevaate toidulisandite järelevalvep roovide mahtudest annab joonis 12 . Joonis 1 2 . Toidulisandite proovide arv aastatel 2008-201 7 Vihjed, vaided , RASFF teated 2017. aastal esitati VTA-le 7 kaebust/vihjet, mis olid seotud toidulisanditega. Kaebused olid enamasti seotud tekkinud terviseprobleemidega ja keelatud tervisealaste väidete esitamisega. VTA-s menetleti 15 RASFF teadet, millest suur osa oli seotud keelatud uuendtoitude (agmatiinsulfaat, Epimedium grandiflorum ) kasutamisega. Lisaks teavitati keelatud lisaaine ja raviainete kasutamisest ning kiiritamisest. 3 .1. 5. Eritoidud VTA Eritoite reguleerivad alates 20.07.2016. a järgmised õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõuk ogu määrus (EL) nr 609/2013, Maae luministri määrus nr 42 ja Maaeluministri määrus nr 43. Alates 0 1. 05. 2004. a tuleb hiljemalt turuleviimise päeval eritoidu esmakordsest turuleviimisest Eestis järelevalveasutust teavitada. Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse eritoitude andmebaasi sissekanne. Alates 2014. aasta sügisest kantakse eritoitude teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi (JVIS) kaudu. Alates 2014. aasta sügisest saavad Eestis registreeritud (Äriregistris) toidu käitlejad teatisi esitada Maaelu ministeeriumi k liendiportaali kaudu. Eritoitude teatisi saab jätkuvalt esitada ka posti ja e-posti teel. 2017. aastal toodi Eesti turule 2 uut eritoitu- meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit (joonis 1 4 ). Mõlemad teatised esitati Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (joonis 1 3). Joonis 1 3 . Eritoidu teatiste edastamise viisid 2014-201 7 Joonis 1 4 . Turuleviidud eritoitude arv 2004-201 7 Praktiliselt kõik viimasel neljal aastal (2014-2017) turule viidud eritoidud on pärit Euroopa Liidust. Levinumand päritolumaad on Saksmaa, Suurbritannia, Soome ja Holland (joonis 15 ). Joonis 15 . E ritoitude päritolumaad Eestis on 3 eritoidu tootjat: AS Salvest (imiku- ja väikelastetoidud) AS Solbritt (imiku- ja väikelastetoidud) European Foods OÜ (kehakaalu alandamiseks ette nähtud toidukorra asendajad) Märgistus Eritoidu osas on võimalik välja tuua ettekirjutusi toidualase teabe osas (peamiselt märgistuse kontroll). 2017. aastal ettekirjutusi ei tehtud, kuid tuvastatud asjaolusid oli 4 (joonis 16 ). Joonis 16 . Tuvastatud asjaolud ja e ttekirjutused eritoitude märgistuse osas aastatel 201 5 -201 7 Koolitused K oolitusi 2017. aastal ei toimunud. Järelevalveanalüüsid 2017. analüüsiti 20 eritoitu (imiku piimasegud ja jätkupiimasegud): 8 mikrobioloogia proovi; 8 taimekaitsevahendijääkide proovi; 4 saasteainete (plii) proovi. Ülevaate imiku- ja väikelaste toitude proovide arvust ja mittenõuetekohastest proovidest annab joonis 17 . Joonis 17 . Imiku- ja väikelastetoitude proovid 2008-201 7 3 .1. 6. Uuendtoit VTA Uuendtoidu kontroll toimub pisteliselt toidulisandite ja eritoitude teavitamisel ja üldise järelevalve käigus. 2017. aastal võeti vastu Toiduseaduse ja Söödaseaduse muudatus, millega lõpetatakse Uuendtoidukomisjoni töö alates 01.01.2018.a. Seaduse muudatus on seotud uue uuendtoidu määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2015/2283) jõustumisega 2018. aastal, mille järgi uuendtoidu taotlusi hindab Euroopa Toiduohutusamet, mitte liikmesriigi pädev asutus. Sellega kaob ära vajadus Uuendtoidukomisjoni järele. Järelevalve Eraldi järelevalveprotseduure ja aruandluse vorme uuendtoidu kohta ei ole ette nähtud. Järelevalvet teostatakse nii üldise järelevalve käigus kui ka toidulisandite teavitamisel (pisteliselt) . 2017. aastal viidi esmakordselt läbi Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse suunatud kontroll. Selle raames kontrolliti järgmiste keelatud uuendtoitude turustamist e-poodides: agmatiinsulfaat, Acacia rigidula (kare akaatsia), Epimedium grandiflorum (suureõieline epimeedium) ja Hoodia gordonii (salendav hoodia). Eesti turult leiti ainult agmatiinsulfaati sisaldavaid toidulisandeid (7 veebipoodi). 2017. aastal tehti 7 ettekirjutust uuendtoidu kohta, mis olid kõik seotud Komisjoni suunatud kontrolliga (joonis 1 8 ). Joonis 18 . Uuendtoiduga seotud ettekirjutuste arv Vihjed, RASFFid, meedia 2017. aastal vihjeid seoses uuendtoiduga ei esitatud. VTA menetles 2017. aastal 3 RASFF teadet, mis olid seotud järgmiste keelatud uuendtoitudega: kreatiinnitraat, teakriin, Epimedium grandiflorum (suureõieline epimeedium) ja Simmondsia chinensis (jojoobipõõsas/simmondsia). Eesti tegi ise 6 RASFF teadet agmatiinsulfaadi kohta, mis olid seotud Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse kontrolliga. Ülevaate viimase viie aasta RASFFidest annab joonis 19 . Joonis 19 . Eestis menetletud uuendtoitude RASFFid 3 .1. 7. Toiduhügieen 3 .1. 7 .1 . Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid VTA Mitteloomsete esmatoodete tootmine Esmatootmise ettevõtted on teatamiskohustuslikud , va väikeses koguses esmatootjad . Alates 2015. aastast kontrollitakse teatamiskohustuslikke mitteloomseid esmatootjaid riskipõhise plaanilise järelevalve käigus. 201 7 aastal teostati 5 4 esmatootmisettev õttes korraline inspekteerimine, tehti kolm ettekirjutust . Mitteloomsete esmatootmise ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes töötavad ametnikud. 201 7 . aastal teostas järelevalvet kokku 15 järelevalveametnikku. 201 7 . aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 3 82 teavitatud esmatootmise valdkonna ettevõtet. Tabel 6 . Ettevõtete arv 20 1 4 -201 7 . Allikas: VTA 2014 2015 2016 2017 Teavitatud ettevõtted 147 202 334 382 Ülevaate ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 20 . Jooni s 20 . Ettevõtted maakondade lõikes. Loomsete esmatoodete tootmine Loomatervishoiu , loomakaitse ja söö tade vald konnas teostavad esmatootmise jä relevalvet farmitasandil volitatud veterinaararstid ja osaliselt ka maakondade jä relevalveametnikud. Volitatud veterinaara rstide poolt inspekteeritakse kõik loomakasvatusettevõtted ü ks kord kolme aasta jooksul (v.a piim afarmid, mida inspekteeritakse ü ks k ord aastas). Lisaks teostavad jä relevalveametnikud plaanilisi kontrolle loomakaitse valdkonnas. Inspekteerimis el kasutatakse peadirektori kä skkirjadega kinnitatud Karja insp ekteerimise akti ja veterinaarnõ uetele vastavuse akti . PMA Järelevalve taimekaitsevahendite kasutamise ja nende jääkide üle esmatootmise tasandil S eaduses määratud ülesannete täitmist , sh järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja nende jääkide üle taimsetes saadustes tootmise tasandil, korraldab Põllumajandusameti (PMA) taimekaitse ja väetiste osakond, kelle ülesandeks on eelkõige tagada taimekaitsevahendite turule lubamise nõuete täitmise ja väetiste registreerimine ning kontroll nende turustamise, samuti taimekaitsevahendite nii põllumajanduslikel kui mittepõllumajanduslikel eesmärkidel (maantee ja raudtee ümbrus, pargid, haljasald jm) kasutamise üle. Oma ülesannete täitmisel teeb osakond koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saateainete laboratooriumi , Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga. Vastavalt VTA-ga sõlmitud koostöölepingule teavitavad pooled teineteist viivitamatult rikkumise tuvastamisest või sellekohasest kahtlusest, sh taimekaitsevahendi jääkide kehtestatud piirnormist suurema sisalduse tuvastamisest , ning taimekaitsevahendi tuvastamisest, millele Ühenduses ei ole kehtestatud piirnormi. Aruande kohaselt võib taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrollisüsteemi pidada toimivaks. J ärelevalve käigus võeti 99 proovi taimsest toodangust, sh kõige enam rapsist, kartulist, maasikast ja kurgist. Ühel juhul ületas analüüsitulemuste põhjal taimekaitsevahendi jäägi sisaldus lubatud piirnormi taimses toodangus. Ülevaate läbiviidud toimingutest kol mel viimasel aastal annab tabel 7. Tabel 7. Taimekaitse valdkonna menetlus- ja järelevalvetoimingud 20 15 .-201 7 . a. Allikas: PMA Toiming/aasta 2015 2016 2017 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus 27 47 25 Sealhulgas identsed taimekaitsevahendid 4 18 8 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus vastastikuse tunnustamise alusel 13 21 9 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetluse lõpetamise otsused 2 0 3 Paralleelse kaubanduse loa menetlus 4 3 0 Paralleelse kaubanduse loa kehtetuks tunnistamine 0 0 0 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa pikendamise menetlus (I etapp) 3 0 0 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa pikendamise menetlus (II etapp) 9 32 13 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa muutmise menetlus 202 156 135 Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele 12 4 4 Taimekaitsevahendi registrikande muudatused (loa muutmiseta) 122 84 189 Katsetetegevuse ja erakorraliste lubade menetlused 9 11 4 Taimekaitsevahendite turustajate registrisse kandmine 18 43 14 Turustajate registrist kustutamine 10 19 17 Turustajate registrikannete muutmine 7 7 26 Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse kandmine 1 0 0 Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrist kustutamine 0 0 1 Taimekaitsevahendite ajapikenduse otsused (taotluseväline) 12 29 21 Katseüksuse tunnustamine 0 0 0 Menetletud taotlusi KOKKU 439 427 276 Taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 348 344 316 Sealhulgas taimekaitsevahendite kasutamise kontroll mittepõllumajanduslikul maal 10 12 26 Seired (ette teatamata seirevaatlused) 57 71 63 Taimekaitsevahendite turustamise kontroll 140 141 142 Taimekaitseseadmete kontroll 194 154 152 Väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 13 15 9 Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kontroll taimses toodangus 92 98 99 taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kontroll hukkunud mesilastes 1 1 6 Taimekaitsevahendi kvaliteedi kontroll 1 2 2 PRIA nõuetele vastavuskontroll 186 150 156 Läbiviidud kontrolle KOKKU 1030 976 945 Taimekaitsekoolitused 26 49 56 Väljastatud taimekaitsetunnistused 438 1112 1058 Ettekirjutused 10 26 21 Taimekaitsevahendite valel kasutamisel võivad põllumajandussaadustesse jääda lubatust suuremad taimekaitsevahendite jäägid. Toiduohutust mõjutavaid rikkumisi 2017. a ei tuvastatud. Kindlustamaks kontrolli taimse toodangu kvaliteedi üle plaanitakse eelmiste aastatega samas mahus (ca 100 proovi) taimsete proovide analüüsidega jätkata ka 2018. a. Ettekirjutused ja väärteod Võrreldes 2016. a on ettekirjutuste arv jäänud samale tasemele. 2017. a koostati kokku 21 ettekirjutust taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuete rikkumiste kohta . Peamisteks rikkumisteks olid aegunud etiketiga või turule mittelubatud taimekaitsevahendite müük, taimekaitsetunnistuse puudumine, põlluraamatu mittekorrektne täitmine, õitsvate taimede või lubatust suurema tuulega pritsimine ja kavandatavast taimekaitsetööst mesiniku teavitamata jätmine. Lisaks tehti 81 kirjalikku tähelepanujuhtimist vähemoluliste puuduste kohta. Väärteomenetlusi õiguslike aluste puudumise tõttu 2017. a taimekaitse valdkonnas läbi ei viidud. Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks Aktiivse teavitustöö tulemusena võib täheldada põllumajandustootjate teadlikkuse jätkuvat tõusu, mida tõestab taimse toodangu nõuetekohane kvaliteet. PMA on aastate jooksul järelevalve käigus lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove. Kui 2015. ja 2016. a tuvastati 1 taimekaitsevahendi väärkasutamine, mille tagajärjel hukkusid mesilased, siis 2017. a oli neid juhtumeid rohkem. Pöördumisi seoses mesilaste hukkumisega laekus PMAle 6, seos taimekaitsevahendite kasutamisega tuvastati 3 juhul. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud taimekaitsevahendites kasutatav toimeaine dimetoaat, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Dimetoaati sisaldavad taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid neid pole lubatud kasutada rapsil, vaid on ette nähtud kasutamiseks peamiselt teraviljal. Seega saab kinnitada, et mesilaste hukkumise on põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel mesilaste hukkumisi tuvastatud ei ole. Kaebuste efektiivsemaks käsitlemiseks täiendati 2017.a koostöös VTA ja mesindusorganisatsioonidega juhis t , mis määratleb ära nii ametnike kui mesinike tegevused olukorra tuvastamiseks. Kokkuvõte ja järeldused: Taimekaitsevahenditega seotud kontrollisüsteemi võib lugeda toimivaks. Turustamise ja kasutamise kontrolle on sõltuvalt ressursist tehtud aastate lõikes ligikaudu sarnases mahus, valides kontrolliobjekte siiski sõltuvalt muutustest sektoris, eelmise perioodi tulemuste analüüsist ja muudatustest nõuetes. Järelevalve tulemused kinnitavad taimse toodangu kvaliteedi vastavust nõuetele, toiduohutust mõjutavat taimekaitsevahendite jääkide piirmäärade ületamist ei tuvastatud. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 ’Report on the AB Action Plan 2017’ 3 .1. 7 .2 . Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve VTA Mitteloomset toitu ja/või liittoitu (sh pakendajad ja külmutajad) käitlevate ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes töötavad ametnikud . 201 7 . aastal teostas järelevalvet kokku 2 1 järelevalveametnikku. 20 1 7 . aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 4 97 mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevat t egevusloaga ette võtet . Tabel 8 . Ettevõtete arv 20 1 4 - 201 7 . Allikas: VTA 2014 2015 2016 2017 Tegevusloaga ettevõtted 389 408 453 497 Tegevusloaga ettevõtete arv on viimas t e aasta te jooksul oluliselt tõusnud . Ülevaate tegevusloaga ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 21 . Joonis 21 . Ülevaade mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest maakondade lõikes 201 7 . aastal. Allikas : VTA Tööstusettevõtete arv on aastate jooksul oluliselt tõusnud. 2017 a jooksul vormistati umbes 70 uut tegevusluba . 201 7 . aasta ks planeeriti 650 kontrolli, kuid reaalselt viidi läbi mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitleva te s ettevõtetes 779 kontrolli. Kõike plaanilisi kontrolle ei teostatud, mõnel juhul käitl emine oli lõpetatud ja peatatud. Plaaniväliste kontrollide peamised põhjused olid tegevusloa lahendamise eelsed kontrollid ja järelkontrollid . Ettevõtete kontrolle planeeritakse mitteloomset toitu ja/või liit t oitu käitlevate ettevõtete riskihindamise juhendi põhjal, mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Riskihindamisel lähtutakse ettevõttes käideldavast tootegrupist, ettevõtte tootmismahust, hügieenireeglite täitmisest , enesekontrollipla a ni toimivusest ning ettevõtte alustamisest eelmisel kalendriaastal . Riskiskoori summast sõltuvalt saab ettevõtte riskitase olla kõrge (minimaalselt 3 kontrolli aastas), keskmine (minimaalselt 2 kontrolli aastas) või madal (minimaalselt 1 kontroll aastas). 201 7 . aastal tehti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevates ettevõtetes järelevalve käigus kokku 963 ettekirjutust seoses nõuetele mittevastavustega. 2017. aastal on ettekirjutuste arv tööstusettevõtete kohta natuke väiksem võrreldes eelmiste aastatega. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase teabe, ruumi nõuete ning proovide võtmise ja analüüsimise kohta. Ettekirjutuste peamised põhjused on koondatud tabelisse 9 . Tabel 9 . Ettekirjutused 201 7 aastal. Allikas: VTA 201 7 . aastal võeti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest kokku 213 toiduproovi, nendest: 200 proovis uuriti mikrobioloogilisi näitajaid, 13 proovis uuriti lisaaineid . V õetud proovi de st oli nõuetele mittevastavaid proove 5 (s.o 2 %) . Mittenõuetekohased proovid on koondatud alljärgnevasse tabelisse . Tabel 10 . Mittenõuetekohaste proovide arv ja liik mitteloomset ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest Allikas: VTA Toidugrupp Proovide arv Analüüsi liik Kartuli-lihasalat 1 Enterobacteriaceae, mesofiilsed aeroobsed mikroorganismid Kotlet kodune 1 Listeria monocytogenes Kolmeviljahelbed 1 mikroorganismide üldarv, hallitusseened Kooritud kartul sulfiteeritud 1 sulfitid Balance Superfood Blend 1 hallitusseened Kokku 5 24-25. mail 2017 aastal viidi VTA keskasutuses läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega tegelevate ametnike nõupidamine, kus käsitleti järgmiseid teemasid: NutriData toitumise infosüsteemi, riskihindamise juhend (tööstus ja esmatootmine), teisaldatav toidukäitlemisüksus, ametialane abi ja koostöö AAC, RASFF, Listeria monocytogenes ja ohtlik toit, kestvuskatsed ning pinnaproovid muud teemad (tervisetõend, akrüülamiid, kali, vesi), praktiline rühmatöö: toidul esitatud toidualase teabe nõuetekohasuse hindamiseks. 21-22. novembril 2017 aastal viidi läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega tegelevate ametnikele koolitus – Valikpagaritoodete valmistamise tehnoloogiad ja seadmed: sügavkülmutamise tehnoloogia, müügilett ning küpsetamisjärgse saastumise võimalused, erinevad tainaliigid, valmistamise tehnoloogiad, seadmed, vead ja põhjused, tooraine ja segud pagaritööstustele. Kokkuvõte, järeldused : 201 7 . aastal viisid mitteloomse sh kombineeritud toidu ettevõtete kontrolle läbi 21 järelevalveametnikku. 201 7 . aasta lõpu seisuga oli Eestis 497 mitteloomse sh liittoitu käitlevat ettevõtet (sh pakendajad ja külmutajad) . Ettevõtete arv on mõnevõrra tõusnud aastate jooksul. Mitteloomse sh kombineeritud tegevusega toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes viidi läbi 779 kontrolli . Tööstusettevõtete kontrollide arv on suurenenud võrreldes eelmise aastaga . 201 7 . aastal on ettekirjutuste arv tööstusettevõtete kohta natuke väiksem võrreldes eelmiste aastateg a. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase teabe, ruumi nõuete ning proovide võtmise ning analüüsimise kohta. Ka aastal 2015 ja 2016 oli enamus ettekirjutusi toidualase teabe ja ruumi nõuete kohta. Võrreldes 2011 aastaga on ettekirjutuste arv ja kontrollide arv ettevõtete arvu kohta vähenenud kaks korda. Ettevõtete arv antud valdkonnas on suurenenud üle 35 protsendi. 201 7 . aastal tehti 200 proovist 810 mikrobioloogiliste näitajate analüüsi, 4 proovi olid mittenõuetekohased. Proovide (analüüside) arv on väiksem võrreldes eelmise aastaga. Ül dnumber on küll suurem kui 2015 aasta, aga ettevõ t ete arv on siiski ligi 20 % suurem kui 2015 aasta. Seega on proovide arv ettevõtete kohta vähenenud võrreldes viimase kahe aastaga. 3 .1. 7 .3 . Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve H ulgimüügiga tegelevad ettevõtte d on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu ladustamine või üksnes turuleviimine. Üksnes turuleviijad on ettevõtted, kes vahendavad toitu, ladustades oma kaupa mõne teise toidu ladustamisega tegeleva hulgimüügiettevõtte laos. 201 8 . aasta 1.jaanuari seisuga oli toidu hulgimüügiettevõtete Eestis kokku 1038 , millest 575 on toidu üksnes turuleviijaid ning toidu ladustamisega tegelevaid ettevõtteid on 463. Joonis 22 . Toidu hulgimüügiettevõtted, kelle põhitegevus on toidu ladustamine või toidu üksnes turuleviimine. Hulgimüügiettevõtted võivad ladustada ja üksnes turule viia nii eritemperatuuri vajavat kui ka eritemperatuuri mittevajavat toitu. Toidu üksnes turuleviimisel ei erine ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuetes erinevusi vastavalt käideldavast toidust (eritemperatuuri vajav või mittevajav toit). Toidu ladustamisel on aga oluline vahe, kas ettevõte tegeleb eritemperatuuri vajava või mittevajava toidu ladustamisega. Eritemperatuuri vajava toidu ladustamise korral on ettevõte tegevusloakohuslane. 925-st toidu hulgimüügiga tegelevast ettevõtetest 764 ehk 83% on teavitatud ettevõtted ning 161 ettevõtet ehk 17% on tegevusloaga ettevõtted (tabel 11 ). Tegevusluba omavad need hulgimüügiettevõtted, kes ladustavad eritemperatuuri vajavat toitu või tegelevad mõne tegevusluba vajava kõrvalvaldkonnaga, näiteks pakendamisega. Tabel 1 1 . Teavitanud ja tegevusloaga hulgimüügiettevõtete hulk 2008 – 2016. aastani. Aasta Hulgimüügi-ettevõtete hulk Tegevusloaga ettevõtete hulk Tegevusloaga ettevõtete % Teavitanud ettevõtete hulk Teavitanud ettevõtete % 2008 304 141 46 % 163 54 % 2009 306 146 48 % 158 52 % 2010 321 144 45 % 177 55 % 2011 352 142 40 % 210 60 % 2012 376 142 38 % 234 62 % 2013 681 167 25 % 514 75 % 2014 576 114 20 % 462 80 % 2015 774 152 20 % 622 80 % 2016 925 161 17 % 764 83 % 2017 1038 170 16 % 868 84 % Enne 2013 aastat koondati andmei d vaid toidu ladustamisega tegelevate hulgimüügi ettevõtete osas, alates 2013 aastast hakati loetelu pidama ka üksnes turuleviimisega tegelevate hulgimüügiettevõtete üle. Põhivaldkonnana ladustamisega ja üksnes turuleviimisega tegelevate toidukäitlemisettevõtete ühiseks toidukäitlemisvaldkonnaks sai hulgimüük. Sellest tulenevalt on alates 2013. aastast hulgimüügiettevõtete arv oluliselt suurem kui varasematel aastatel ladustamisettevõtete arv (joonis 2 3 ). Samas on tegevusloaga ettevõtete arv olnud aastate lõikes küllaltki ühtlane, sest tegevusluba ei pea omama 2013. aastast oma tegevusest teavitama hakanud üksnes turuleviijad, nemad on teavitanud ettevõtted. 2014. aasta kokkuvõttes hulgimüügiettevõtete vähenemine võib olla tingitud andmesüsteemide uuendamisest 2014. aasta jooksul, millest tulenevalt võis tol aastal aruandlusest välja jääda teatav hulk ettevõtete andmeid. Joonis 2 3 . Hulgimüügiga tegelevate ettevõtete arv suurenes 2013. aastal olulisel määral, kuna 2013. aastast alates loetakse hulgimüügiettevõtete hulka ka üksnes turuleviijaid, varem olid nimekirjas vaid ladustamisettevõtted. T oidu hulgimüügiettevõtted võivad tegutseda ka lisakäitlemisvaldkondades. 201 7 . aasta l oli hulgimüügiettevõtetel k õige sagedam lisa käitlemis valdkon d loomse toidu vastuvõtmisega teistest Eur oopa Liidu liikmesriikidest (168 hulgimüügiettevõtet). Kolm samuti küllaltki levinud lisakäitlemisvaldkonda hulgimüügiettevõtetes on toidu sissevedu Euro opa Liidu välistest riikidest (156 ettevõtet) ning jaemüük ( 115 ettevõtet) (tabel 1 2 ). Tabel 12 . Hulgimüügiettevõtete arv, kes tegelevad vastavate lisakäitlemisvaldkondadega. Lisakäitlemisvaldkond Tegevuskohtade arv Jaemüük 115 Kala käitlemine 2 Loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest 168 Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 11 Taimsete esmatoodete tootmine 3 Teisaldatav jaemüük 1 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete hulgimüük 54 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete import (sissevedu Euroopa Liidu välistest riikidest) 4 Toidu külmutamine 6 Toidu pakendamine 51 Toidu sissevedu Euroopa Liidu välistest riikidest 156 Toidu vedamine 15 Toitlustamine 1 1038 -st toidu hulgimüügiettevõttest 1 70 ’l on tegevusluba (tabel 11 ), nendest 60% ( 102 ettevõtet) asuvad Harjumaal ning kõikidest toidu hulgimüügiettevõtetest 762 ehk 73% on registreeritud Harjumaal (tabel 1 3). Tabel 1 3. Ettevõtete koguarv ning tegevusloaga (varem tunnustatud) ja teavitatud hulgimüügiettevõtete arv maakonniti aastatel 2010. – 2017. Maakond 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT Harjumaa 204 81 123 224 78 146 245 78 167 521 90 431 418 58 360 568 85 483 686 97 589 762 102 660 Hiiumaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ida-Virumaa 19 10 9 20 9 11 18 8 10 20 13 7 19 6 13 24 7 17 28 8 20 29 8 21 Jõgevamaa 1 1 0 1 1 0 1 1 0 2 1 1 0 0 0 2 0 2 3 0 3 6 0 6 Järvamaa 3 2 1 4 2 2 3 1 2 4 2 2 2 1 1 5 2 3 5 2 3 7 2 5 Läänemaa 0 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 2 1 3 1 2 7 2 5 10 2 8 Lääne-Virumaa 9 7 2 13 7 6 13 7 6 19 7 12 25 7 18 30 7 23 32 7 25 35 7 28 Põlvamaa 4 3 1 8 6 2 7 5 2 9 5 4 10 3 7 10 6 4 27 14 13 16 3 13 Pärnumaa 17 12 5 17 12 5 17 12 5 16 15 1 16 9 7 25 12 13 11 3 8 30 13 17 Raplamaa 4 0 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 5 1 4 Saaremaa 9 6 3 9 6 3 12 9 3 11 7 4 14 7 7 15 7 8 13 6 7 15 6 9 Tartumaa 32 14 18 31 13 18 32 13 19 50 18 32 43 10 33 60 16 44 78 12 66 88 17 71 Valgamaa 7 1 6 7 1 6 7 1 6 8 1 7 6 1 5 8 1 7 10 1 9 10 1 9 Viljandimaa 7 5 2 8 5 3 10 5 5 10 5 5 11 6 5 11 6 5 11 4 7 16 3 13 Võrumaa 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 8 2 6 9 4 5 9 5 4 Kokku 321 144 177 352 142 210 376 142 234 681 167 514 576 112 464 774 152 622 925 161 764 170 868 1038 * EV – ettevõtted ** hulgimüügiettevõtted, kellel on tegevusluba hulgimüügi valdkonnas (ei ole arvestatud neid hulgimüügiettevõtteid, kellel on tegevusluba mõnes kõrvalvaldkonnas) *** hulgimüügiettevõtted, kellel on tegevusluba (arvestatud on ka neid hulgimüügiettevõtteid, kellel on tegevusluba mõnes kõrvalvaldkonnas) Toidu hulgimüügiettevõtete arv 1. jaanuari 2017. aasta seisuga on 1038. Nende ettevõtetega, mille põhikäitlemisvaldkond on hulgimüük, on seotud kokku 46 järelevalveametnikku. 201 7 . aastal oli hulgimüügi ettevõtete järelevalvega seotud kokku 46 järelevalveametnikku. J ärelevalveobjektide arv ametniku kohta maakonniti on väga erinev. Samuti on järelevalve objektide jaotus ametnike vahel maakonniti küllaltki erinev. Hulgimüügiettevõtete üle teostavad järelevalveametnikud kontrolli lisaks muudele vastavate ametnike jaoks peamistele toidukäitlemisvaldkondadega tegelevatele ettevõtetele . Järelevalvet toidu hulgimüügi ettevõtete üle viiakse läbi regulaarselt, vastavalt kohaliku asutuse järelevalveametnike koostatud plaanidele ja lisaks muudel juhtudel, kui on põhjust eeldada, et tegemist võib olla õigusrikkumisega (nt vihjed, kaebused, ett evõtte poolt käideldava toiduga seotud RASFF teated jm). Kontrollimise sagedus tuleneb ettevõtte riskitasemest ja selle määramine toimub peadirektori käskkirjaga kehtestatud protseduuri kohaselt. 201 7 . aastal oli ettevõtte riskitaset mõjutavateks teguriteks käideldava toidu tüüp (eritemperatuuri vajav toit/eritemperatuuri mittevajav toit), ettevõtte enesekontrollisüsteemi ja jälgitavuse toimimine , enesekon trolli proovide analüüsitulemused ning lisategevusvaldkonna olemasolu (nt t oidu pakendamine, külmutamine jne ). Lisaks teostatakse ettevõtetes kontrollimisi muudel põhjustel. Minimaalne planeeritud kontrollide arv tuleneb ettevõtte riskitasemest, kuid kui ettevõte tegeleb mitme toidukäitlemisvaldkonnaga, siis saab planeerida kontrolle valdkonniti eraldi, millest tulenevalt on maksimaalne planeeritud kontrollide arv aastaplaani kirjete arv. Reaalne teostatav plaaniliste kontrollide arv jääb enamikel juhtudel minimaalse ja maksimaalse planeeritud kontrollide arvu vahele, sest enamikel juhtudel kontrollitakse korraga ettevõtte mitut erinevat käitlemisvaldkonda ühe kontrolli raames, kuid vahel viiakse ühes ettevõttes läbi mitu plaanilist kontrolli erinevate käitlemisvaldkondade kontrollimiseks. Lisaks plaanilistele toiduhügieeni valdkonna kontrollidele teostatakse ka teistel põhjustel (näiteks järelkontroll) kontrolle, seega reaalne teostatud kontrollide arv hulgimüügiettevõtetes on suurem kui planeeritud kontrollide arv. Lisaks toiduhügieeni kontrollidele viiakse hulgimüügiettevõtetes läbi ka turukorralduse, alkoholi, mahevaldkonna kontrolle, mistõttu on lõplik aasta jooksul hulgimüügiettevõtetes läbi viidud kontrolltoimingute arv veel suurem (tabel 1 4). Tabel 1 4. Toidu hulgimüügiettevõtete planeeritud ning teostatud kontrollide arv 2017. aastal. Maakond Minimaalne planeeritud kontrollide arv Maksimaalne planeeritud kontrollide arv Teostatud plaaniliste kontrollide arv kokku Hulgimüügi-ettevõtetes teostatud toiduhügieeni valdkonna kontrollide arv kokku Hulgimüügi-ettevõtetes teostatud kontrollide arv kokku Harjumaa 151 196 114 194 252 Ida-Virumaa 17 25 16 19 24 Jõgevamaa 2 2 0 2 3 Järvamaa 0 0 0 0 2 Läänemaa 4 4 3 7 8 Lääne-Virumaa 6 12 5 7 10 Põlvamaa 4 7 4 3 6 Pärnumaa 12 16 13 14 17 Raplamaa 1 1 0 1 1 Saaremaa 7 7 5 7 10 Tartumaa 15 16 11 18 42 Valgamaa 2 2 1 3 3 Viljandimaa 3 3 2 6 11 Võrumaa 5 9 5 9 22 Kokku 229 300 179 290 411 Järelevalveametnikud planeerisid 201 7 . aastal teostada hulgimüügiettevõtete läbi viia vähemalt 229 plaanilist toiduhügieeni valdkonna kontrolli. Plaanilisi kontrolle teostati kokku 179 kontrolli. Tegelik hulgimüügiettevõtetes teostatud kontrollide arv oli kokku 411, millest toiduhügieeni kontrollimisega seotud kontrollide arv oli 290 (tabel 1 4). Tegelike hulgimüügiettevõtete kontrollimiste arv erineb planeeritud kontrollide arvust, kuna osad ettevõtted jäid ametnikel ajapuuduse tõttu kontrollimata, osad ettevõtted lõpetasid aasta jooksul tegevuse ning neid ei käidud seetõttu kontrollimas. Ühel kontrollimisel võib olla mitu erinevat põhjust. Peamiselt teostati hulgimüügiettevõtetes kontrolle, mille põhjuseks oli plaaniline kontroll, kuid ühel kontrollil võib olla korraga mitu erinevat põhjust (tabel 1 5). Tabel 1 5. 2017.aastal hulgimüügiettevõtetes teostatud kontrollimiste põhjused. Kontrollimise põhjus Teostatud kontrollide arv kokku Plaaniline (TH/SK/TKM/LT) 192 Järelkontroll (TH) 81 Tunnustamise taotlemine (MP) 60 Muu 49 Plaaniline (MP) 45 Proovide võtmine 34 Tegevusloa taotlemine 27 Kaebus/vihje 24 Teavitamisele järgnev 20 Plaaniline (AL) 13 Plaaniline (SV) 5 Järelkontroll (MP) 4 RASFF-teade 4 Plaaniline (TK) 2 Järelkontroll (AL) 1 Järelkontroll (TKM) 1 Toidu hulgimüügiettevõtete riskitaseme määramisel on võimalik, et ettevõttel puudub kontrollimise sagedus ehk ettevõtet kontrollitakse vaid kaebuse tõttu või mõnel muul põhjusel, samuti võib kontrollimise sageduseks kujuneda 1 kord 2 aasta jooksul. Sellest tulenevalt ei kontrollita kõiki ettevõtteid igal aastal. Kõige rohkem on toidu hulgimüügiga tegelevate hulgimüügiettevõtete seas ettevõtteid, kelle riskitase on väga madal. Väga madala riskitasemega toidu hulgimüügiettevõtted on toidu üksnes turuleviijad, kes ei oma füüsilist toidu käitlemise tegevuskohta, vaid nad tegelevad vaid toidu turustamisega, samuti osad toidu ladustamisettevõtted. Toidu ladustamisega tegelevatest ettevõtetest kõige suurem hulk ettevõtteid on madala riskitasemega ettevõtted, kelle plaanilise kontrollimise minimaalne sagedus on üks kord kolme aasta jooksul (tabel 1 6 ). Viimati muudeti hulgimüügiettevõtete riskihindamise käskkirja 2016. aasta novembrikuus, mistõttu muutusid paljude ettevõtete riskitasemed vastavalt käskkirja sisule. Tabel 1 6. Toidu hulgimüügiettevõtete hulk vastavalt ettevõtte riskitasemele ja riskitasemest tulenevale kontrollimise sagedusele. Hulgimüügiette-võtete riskitasemed Ettevõtete arv (oktoober 2016) Järelevalve-sagedus aastani 2016 Ettevõtete arv (jaanuar 2017) Järelevalve-sagedus alates aastast 2017 Ettevõtete arv (jaanuar 2018) Kõrge 24 2 80 1 68 Keskmine 137 1 96 0,5 97 Madal 226 0,5 220 0,33 241 Väga madal 519 0 512 0,05 582 2017. aastal läbi viidud 411 kontrolli jooksul tehti kokku 370 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidu toidualane teave, millele järgnes toidu jälgitavus, mille kohta tehti kokku 48 ettekirjutust (tabel 1 7). Võrdluseks, 2014.aastal tehti toidu jälgitavuse osas vaid 21 ettekirjutust, 2015.aastal tehti toidu jälgitavuse kohta 61 ettekirjutust. 2016. aastal on toidu jälgitavuse teemaliste ettekirjutuste arv kasvanud veelgi, mil viidi läbi k okku 501 kontrolli , mille käigus tehti kokku 542 ettekirjutust, millest toidu jälgitavus e kohta tehti kokku 79 ettekirjutust . 2017. aasta jooksul langes tehtud ettekirjutuste arv võrreldes 2016. aastaga oluliselt. Tabel 1 7. 2017. aastal hulgimüügiettevõtete kontrollimisel tehtud ettekirjutuste arv liigiti. Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti Mahetoit - arvestuse pidamine 3 Mahetoit - enesekontrollisüsteem 2 Mahetoit - esmane tunnustamine 2 Mahetoit - hankimine ja/või vastuvõtmine 3 Mahetoit - importimine 2 Mahetoit - jälgitavus 6 Mahetoit - järelkontroll 1 Mahetoit - ladustamine 2 Mahetoit - märgistamine 3 TK alkohol - koostis- kvaliteet/ vein 1 TK alkohol – muu 1 TK alkohol - saatedokument 4 TKM – märgistus 1 Toit - dokumentatsioon 9 Toit - eeltingimusprogrammi/KP seire 8 Toit - HACCP enesekontrolliplaanis 7 Toit - jäätmekäitlus 2 Toit – järelkontroll 11 Toit – kahjuritõrje 7 Toit - kasutatav vesi sh. toidujää 2 Toit - KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 3 Toit - loomsed kõrvalsaadused 2 Toit - mitte Eesti päriolu loomse toidu käitlemine 1 Toit - mittenõuetekohane toit 12 Toit - mõõtevahendid, kontrollseadmed 4 Toit - muu 5 Toit - personali hügieen sh kaitseriietus 1 Toit - personali koolitus 13 Toit - personali tervisekontroll 9 Toit - proovide võtmine ja analüüsimine 8 Toit - puhastamine ja desinfitseerimine 5 Toit - sihtkohavastuvõtja kohustused 1 Toit - sisseseade, seadmed 3 Toit - teavitamata tegevus 4 Toit - tegevusloata tegevus 2 Toit - temperatuurinõuded 3 Toit - toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 3 Toit - toidu jälgitavus sh saatelehed 48 Toit - toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 4 Toit - toidu käitlemine 12 Toit - toidukäitlemise ruumid 14 Toit - toidulisandi toidualane teave 9 Toit - toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 2 Toit - toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 34 Toit - toidu toidualane teave 72 Toit - toidu toitumis- ja tervisealane väide 5 Toit - transport sh veovahendid 3 Toit - üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 6 Toit - vihje/kaebus 3 Turukorraldus - kalapüügi- ja vesiviljelustooted tarbija teavitamine 1 Turukorraldus - reserveeritud nimetusega piimatoodete märgistus 1 ETTEKIRJUTUSTE ARV KOKKU 370 Nii, nagu 2015. ja 2016. aastal, kulus ka 2017. aastal ühe hulgimüügiettevõtte kontrollimiseks keskmiselt 2,2 tundi, sealhulgas viidi läbi kontrollobjekti hindamine, dokumentide läbivaatamine ning ÜKA koostamine. Keskmine kontrollobjekti hindamise, dokumentide läbivaatamise ja ÜKA koostamise kestvus on leitud nende kontrollide põhjal, millel on märgitud vastavateks tegevusteks kulunud ajad. 3 .1. 7 .4 . Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve Toiduveoettevõtete üle teostatakse järelevalvet VTA kohalike asutuste järelevalveametnike poolt nt. veo ettevõtte majandustegevusteate menetluse käigus, planeeritud või erakorralise kontrolli käigus ning vihje/kaebuse korral. Samuti teostatakse veovahendite kontrolli tegevusluba omava/teatamiskohustusega ettevõtte ametliku kontrolli käigus st veovahendite kontroll on ettevõtte kontrolli üks osa, mida kontrolltoimingu käigus hinnatakse. Toiduveoettevõtte ja veovahendi nõuetele vastavuse hindamist teostatakse veendumaks, et ettevõte on vastavuses toiduvedu puudutavate toiduhügieenialaste nõuetega . Teavitatud toidu veoga tegelevate ettevõtete arv maakondade lõikes on toodud tabelis 1 8 . Tabel 1 8 . T oidu veoga tegelevate teavitatud ettevõt ete arv maakondade lõikes seisuga 31.12.20 1 6 7 Allikas: VTA Maakond Seisuga 31.12.201 7 1. Harjumaa 191 2. Hiiumaa 15 3. Ida-Virumaa 39 4. Jõgevamaa 25 5. Järvamaa 4 6. Läänemaa 10 7. Lääne-Virumaa 1 8 8. Põlvamaa 1 5 9. Pärnumaa 48 10. Raplamaa 11 11. Saaremaa 23 12. Tartumaa 67 13. Valgamaa 8 14. Viljandimaa 10 15. Võrumaa 16 KOKKU: 500 Joonis 2 4 . Teavitatud toiduveoettevõtted maakondade kaupa . Allikas: VTA JVIS-is kontrollaktide otsingu 01.01.201 7 – 31.12.201 7 alusel on toidu valdkonnaga seoses kontrollitud vedamise tegevusena/eesmärgina kokku 60 käitlejat. Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrolltoimingute arvud toodud maakondade kaupa tabelis 1 9 . Tabel 1 9 . Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrollitud maakondade lõikes 201 7 . aastal . Maakond Kontrolltoimingute arv Harjumaa 9 Hiiumaa 13 Ida-Virumaa 6 Jõgevamaa 1 Läänemaa 4 Lääne-Virumaa 1 Põlvamaa 2 Pärnumaa 3 Raplamaa 0 Saaremaa 12 Tartumaa 2 Valgamaa 0 Viljandimaa 0 Võrumaa 5 KOKKU: 60 JVIS BO-st saadud andmete põhjal tehti 201 7 aastal toidu vedamise valdkonnas toiduhügieeniga seonduvalt (tegevuskoha põhikäitlemisvaldkond toidu vedamine st. toiduveoettevõtted) kokku 26 ettekirjutust (201 6 – 19 ettekirjutust). 3 .1. 7 .5 . Lihakäitlemisettevõtete järelevalve T egevusloaga lihakäitlemisettevõtted 201 7 . a alguses oli liha valdkonnas tegevusloaga ettevõtteid 95 , aasta lõpus oli liha valdkonnas tegevusloaga ettevõtteid 9 8 . Tabel 20 . T egevusloaga lihakäitlemis ettevõtete arv maakonniti Maakond Lihakäitlemisettevõtete arv seisuga 01.01.201 7 Lihakäitlemisettevõtete arv seisuga 01.01.201 8 Harjumaa 11 1 2 Hiiumaa 2 3 Ida-Virumaa 7 8 Jõgevamaa 6 9 Järvamaa 2 2 Läänemaa 4 4 Lääne-Virumaa 18 1 7 Pärnumaa 4 5 Põlvamaa 5 4 Raplamaa 3 4 Saaremaa 6 5 Tartumaa 11 11 Valgamaa 7 6 Viljandimaa 7 7 Võrumaa 2 4 Kokku 95 9 8 Joonis 25 . Lihakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 7 ja 3 1.1 2 .201 7 Teatamiskohustusega ettevõtted Kütitud suurulukite kogumiskeskused 201 7 . a alguses oli teavitatuks loetud kütitud suurulukite kogumiskeskuseid 4. Aasta jooksul muudatusi ei toimunud. Tabel 21 . Teavitatuks loetud kütitud suuruluk ite kogumiskeskused maakonniti Maakond Kogumiskeskuste arv seisuga 01.01.201 7 Kogumiskeskuste arv seisuga 01.01.201 8 Lääne-Virumaa 2 2 Harjumaa 1 1 Hiiumaa 1 1 Kokku 4 4 Teavitatuks loetud jahimehed, kes turustavad väik e ses koguses ulukiliha 2017. a alguses ei tegutsenud ühtegi teavitatuks loetud jahimeest, kes turustaks väikeses koguses ulukiliha. Aasta lõpuks olid oma tegevusest teavitanud üks jahimees. Tabel 22 . Teavitatuks loetud jahimehed , kes turustavad väikeses koguses ulukilih a maakonniti Maakond Jahimeeste arv seisuga 01.01.20 1 7 Jahimeeste arv seisuga 01.01.201 8 Võrumaa 0 1 Kokku 0 1 Tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha 201 7 . a alguses oli 6 käitlejat, kes turustas väikeses koguses farmis tapetud kodulindude j a jäneseliste liha, aasta jooksul alustas tööd 2 uut käitleja ning aasta lõpus tegutses nimetatud valdkonnas 8 käitlejat . Tabel 23 . Teavitatuks loetud tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha maakonniti Maakond Tootjate arv seisuga 01.01.201 7 Tootjate arv seisuga 31.12 .2017 Tartumaa 1 1 Võrumaa 2 1 Valgamaa 1 1 Hiiumaa 1 1 Läänemaa 1 1 Pärnumaa 0 2 Ida-Virumaa 0 1 Kokku 6 8 Ettevõtete järelevalve Igas veterinaarkeskuses teostavad lihakäitlemisettevõtetes kontrolle järelevalveametnikud. Veterinaarkeskustes töötas 2017. a alguse seisuga kokku 17 lihahügieeni järelevalveametnikku, lisaks neile töötas seitsmes tapamajas lihakontr o lliga seotult 23 paikset järelevalveametnikku ja 15 järelevalveametniku abilist . Lihahügieeni valdkonnas viiakse ametlikke kontrolle läbi riskipõhiselt. Ametlike kontrollide läbiviimise korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhend. Ametlike kontrollide läbiviimise sageduse määramisel lähtutakse ettevõtte struktuurist, käitlemisvaldkondadest, käideldavatest loomaliikidest ja tootmisvõimsusest ning eelmisel aastal läbiviidud ametlike kontrollide tulemustest . 20 1 7 . a asta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud lihakäitlemisettevõtetes toiduhügieeni alaseid kontrolle 2 76 -l korral. . 201 7 . aastal võeti ametlike kontrollide käigus lihakäitlemisettevõtetest 2 5 4 järelevalveproovi. . Proove võeti hakklihast, lihavalmististest, lihatoodetest sh lihakonservidest ja joogiveest. Tabel 24 . Lihakäitlemisettevõtetest 201 7 võetud proovide arv toidugrupiti Jrk nr Toidugrupi nimetus Võetud proovide arv 1 Hakkliha 36 2 Lihavalmistis 52 3 Lihatoode 80 4 Joogivesi 86 Kokku 254 Tabel 2 5 . Lihakäitlemisettevõtetest võetud proovidest teost atud analüüsid ja nende arv 201 7 . a Uuritav näitaja Analüüside arv Salmonella spp 496 E.coli 477 L.monocytogenes 355 Aeroobsed mikroorganismid 155 Tööstuslik steriilsus 3 Tabel 2 6 . Toiduohutuskriteeriumidele mittevastavate proovide arv 201 7 . aastal Jrk nr Proovi nimetus Võetud proovide arv Analüüsinäitaja Positiivsete proovide arv Positiivsete proovide % 1 Lihavalmistised 52 Salmonella spp 1 1,9 1 Hakkliha 36 Salmonella spp 1 2,8 3 Lihatoode 80 L.monocytogenes 1 1,2 2017. a uuriti 4-st toorvorstist ja 14-st lihatootest, mis kandsid märgistust „E-vaba“, säilitusainet naatriumnitritit. Proovide hindamisel lähtuti EMÜ ekspertarvamusest, mille kohaselt looduslik nitriti kogus peab tootes jääma alla 10 mg/ kg kohta. Toorvorstide proovitulemused vastasid nõuetele, lihatoodete proovidest 1-s proovis ületas nitriti kogus lubatut . Ettekirjutused Tabel 2 7 . Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettek irjutuste arv liikide kaupa 201 7 . aastal Ettekirjutuse liik Arv dokumentatsioon 9 HACCP enesekontrolliplaanis 30 personali koolitus 9 temperatuurinõuded 12 toidu jälgitavus sh saatelehed 22 toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 11 toidu käitlemine 48 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 18 toidu toidualane teave 90 eeltingimusprogrammi/KP seire 10 kahjuritõrje 5 kasutatav vesi sh. toidujää 4 KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 8 mõõtevahendid, kontrollseadmed 7 puhastamine ja desinfitseerimine 31 sisseseade, seadmed 36 toidukäitlemise ruumid 85 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 24 loomsed kõrvalsaadused 26 mittenõuetekohane toit 14 muu 11 proovide võtmine ja analüüsimine 41 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 9 transport sh veovahendid 4 jäätmekäitlus 1 personali hügieen sh kaitseriietus 8 identifitseerimismärgi kasutamine 2 veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 9 tegevusloa andmisele eelnev hindamine 2 toiduahela informatsioon 2 Joonis 26 . Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 7 . aastal Kõige enam tehti 2017. aastal lihakäitlemisettevõtete kontrollide käigus ettekirjutusi seoses toidu toidualase teabega (15 %) , seejärel toiduvalmistamise ruumid e nõuetele mittevastavustega (14 %) ja seose toidu käitlemisega (8%). 2016. aastal tehti kõige enam ettekirjutusi seoses toidukäitlemise ettevõtetele esitatud käitlemisruumide nõuetele mittevastavustega (16%), puhastamise ja desinfitseerimise probleemidega (8%) ning toidu toidualase teabega (8%). Koolitused 2017. a toimus lihahügieeni järelevalveametnikele 4 koolitust, sh 2 ühiskontrolli ettevõttes. Koolitused olid korraldatud VTA poolt ja koolitusel käsitleti alljärgnevaid teemasid: RASFF ja AAC Loomade heaolu transpordil ja tapamajas Ravimresistentsus Määrused 2017/1495, 2017/1981 ja 2017/1850 Toiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine Ühiskontrollide teemad olid tapahügieeni hindamine ja toidu koostisosade koguseline kontroll. Kokkuvõte 2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis 98 tegevusloaga lihakäitlemise ettevõtet. Ettevõtetes viidi läbi 276 toiduhügieenialast ametlikku kontrolli. Ettevõtetele tehti ettekirjutusi kõige rohkem toidu märgistamisega seonduvalt. 2017. aastal võeti ametlike kontrollide käigus lihakäitlemisettevõtetest 254 järelevalveproovi mikrobioloogilisteks uuringuteks . Ametlikke kontrolle teotas 2017. a lihahügieeni valdkonnas 23 järelevalveametnikku ja VTA poolt korraldati neile neli koolitust. 3 .1. 7 .6 . Piimakäitlemisettevõtete järelevalve Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastuta s piimahügieeni valdkonna järelevalve korralduse eest oma maakonnas . Maakonna veterinaarkeskustes kokku tööta s 15 piimahügieeni valdkonnaga tegelevat teenistujat. Üldjuhul tegelevad piimahügieeni valdkonna järelevalveametnikud maakonna veterinaarkeskustes täiendavalt riikliku järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises käitlemisvaldkonnas. Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise sagedust reguleeri vad Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjad. Piimakäitlemisettevõtted 201 7 . a alguses oli piima valdkonnas kehtiva tegevusloaga 42 piimakäitlemisettevõtet . 201 7 . a jooksul tunnustati tegutsema kuus uut piimakäitlemisettevõtet ja tegevuse lõpetas kolm piimakäitlemisettevõtet. 201 7 . aasta lõpuks oli piimakäitlemisettevõtete arv kokku 4 5 ( tabel 2 8 ). T egevusloaga piima käitlemisettevõtteid suuruse järgi ei eristata. Piimakäitlemisettevõtete tegevust eristavad erinevad käideldavad toidugrupid ja muud tegevused teistes käitlemisvaldkondades nt ladustusteenuse pakkumine. Enamus tegevusloaga piimatööstuseid tegeleb kuumtöödeldud piimast piimatoodete valmistamisega või piimapõhiste toodete käitlemisega. Eestis on üks eraldiseisev juustu pakkekeskus, kolm jäätisevabrikut ja neli kitsepiima töötlev at piimakäitlemisettevõte t . Tabel 2 8 . Ü levaade piimakäitlemisettevõtetest arvust aastatel 20 1 4 -201 7 . Allikas: VTA Käitlemisvaldkonna koondandmed 01.01.2014 01.01.2015 01.01.2016 01.01.2017 01.01.201 8 Tegevusloaga piimatööstuste arv 40 39 38 42 45 Täpsem ajas täiendatav info tegevusloaga piimatootmisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt aadressil: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Piimakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 8 . a on toodud joonisel 2 7 . Joonis 27 . T egevusloaga piimatööstuste arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 8. a . Allikas: VTA Järelevalve korraldamisel 201 7 aastal kehtis VTA peadirektori 23.12.2008. a käskkiri nr 206 „Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise juhend“ mida on muudetud VTA peadirektori 13.01.2012. a käskkirjaga nr 7. Riskianalüüsi põhiselt omistati igale piimakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 7 aastal: k õrge riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt neli korda aastas ; k eskmine riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt kaks korda aastas ; m adal riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt üks kord aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrolltoimingutele teostati piimakäitlemisettevõtetes ka täiendavaid kontrolle, näiteks tarbijalt tulnud vihje kont rollimiseks või muudel põhjustel . Plaaniväliste kontrollimiste läbiviimise põhjusteks olid ka korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid või uute lisandunud piimakäitlemisettevõtetega seotud inspekteerimised. Ülevaade inspekteerimise sagedustest on esitatud tabelis 2 9 . Tabel 2 9 . Ülevaade järelevalvetoimingute sagedustest aastatel 20 1 3 -20 1 7 . Allikas: VTA Piimatööstuste inspekteerimine 2013 2014 2015 2016 2017 Piimatööstuste arv 40 39 38 42 45 Inspekteerimisi piimatööstustes kokku (piimahügieen) 151 162 130 129 139 20 1 7 . a teostati ametlikke kontrolle piima käitlemisettevõtetes 139 . Piimatööstustele tehti ametliku kontrolli käigus kokku 325 ettekirjutust. Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutused ja märkused on üldisemalt seotud toidukäitlemise ruumide ja sisseseade/seadmetele kehtestatud nõuete eiramisega; toidu käitlemisel tehtud vigade ; toidu toidualase teabe esitamise ; HACCP enesekontrolliplaanis järgimise; ; proovivõtuplaanist mitte kinnipidamisega; toidu jälgitavusega sh. saatelehed ; puuduliku puhastamise ja desinfitseerimisega. Ülev aade piimakäitlemisettevõtetes 201 7 aasta jooksul tehtud ettekirjutuste arvule liikide kaupa on esitatud tabelis 30 . Tabel 30 . Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 7 . aastal . Allikas: VTA Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv Üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 17 Toidukäitlemise ruumid 65 Sisseseade, seadmed 33 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 9 Toidu pakendamine 2 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 4 Toidu käitlemine 20 Temperatuurinõuded 1 Mõõtevahendid, kontrollseadmed 3 Toidu jälgitavus sh. saatelehed 22 Toidu toidualane teave 18 Toidu toitumis- ja tervisealane väide 6 Identifitseerimismärgi kasutamine 2 Toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 8 HACCP enesekontrolliplaanis 26 Eeltingimusprogrammi/KP seire 16 KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 1 Personali tervisekontroll 3 Toidulisandi toidualane teave 1 Personali hügieen sh. kaitseriietus 4 Kahjuritõrje 5 Puhastamine ja desinfitseerimine 18 Jäätmekäitlus 2 Loomsed kõrvalsaadused 7 Kasutatav vesi sh. toidujää 4 Proovide võtmine ja analüüsimine 15 Transport sh veovahendid 1 Muu 4 Järelkontroll 16 Mitte Eesti päritolu loomse toidu käitlemine 1 KOKKU 334 VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 20 1 7 . a piima valdkonna toimivust kolmes maakonnas ja kolmes piimatööstuses. Tegevusvaldkonna hindamise tulemused on dokumenteeritud toiduosakonna koondaruandes. Piimatootmisettevõtted Piimafarmide kontrolli teosta sid 2017 aastal volitatud veterinaararstid. Juhul kui piimafarm turustab toorpiima toiduna o li piimafarmide minimaalse kontrolli sageduseks üks kord aastas. Piimafarmi kontrolli käigus täidet i kontrollakt koos kontrollakti juurde kuuluvate töölehtedega . Piimafarmide arv (karjade arv), kus peetakse piimalehmi ja tegeletakse piima tootmisega ja kellele on väljastatud toorpiima veterinaartõend 8-P on maakondade lõikes 201 7 . aastal koostatud kontrollaktide alusel toodud j oonisel 2 8 . Joonis 2 8 . Piimafarmide arv (karjade arv) maakondade lõikes kus peetakse piimalehmi ja tegeletakse piima tootmisega ja kellele on väljastatud toorpiima veterinaartõend 8P. Allikas: VTA Ülevaade piimafarmide arvust (karjade arv), kus peetakse piimalehmi ja tegeletakse piima tootmisega ja kellele väljastati toorpiima veterinaartõend 8-P maakondade lõikes 201 7 . aastal koostatud kontrollaktide alusel on esitatud tabelis 31 . Tabel 31 . Piimafarmide arv , kus peetakse piimalehmi ja turustatakse piima toorpiima veterinaartõendi 8-P alusel 20 1 3 -20 1 7 . Allikas: VTA Maakond 01.01.2014 piimafarme 01.01.20145 piimafarme 01.01.2016 piimafarme 01.01.2017 piimafarme 01.01.2018 piimafarme 1. Harjumaa 46 52 45 32 32 2. Hiiumaa 18 18 14 11 10 3. Ida-Virumaa 14 13 11 12 10 4. Jõgevamaa 58 49 37 31 27 5. Järvamaa 65 54 47 45 45 6. Läänemaa 30 28 26 25 21 7. Lääne-Virumaa 66 64 61 53 53 8. Põlvamaa 44 45 38 35 32 9. Pärnumaa 83 79 71 65 64 10.Raplamaa 72 63 58 46 44 11. Saaremaa 56 52 50 50 47 12. Tartumaa 32 31 25 24 24 13. Valgamaa 34 32 31 28 23 14. Viljandimaa 65 63 56 43 43 15. Võrumaa 54 52 49 43 37 KOKKU: 737 695 619 543 512 Ülevaade lehmade arvust piimafarmides, kus peetakse piimalehmi ja tegeletakse piima tootmisega ja kellele väljastati toorpiima veterinaartõend 8-P maakondade lõikes 201 7 . aastal koostatud kontrollaktide alusel on toodud tabelis 32 . Tabel 32 . Piimafarmide arv ja piimalehmade arv kokku . Allikas: VTA Maakond Farme - kuni 10 lehma 11-100 > 100 Piimafarme kokku * Piimalehmade arv * * 1. Harjumaa 0 19 13 32 4017 2. Hiiumaa 1 7 2 10 556 3. Ida-Virumaa 0 5 5 10 1296 4. Jõgevamaa 5 10 12 27 7637 5. Järvamaa 4 20 21 4 5 13182 6. Läänemaa 7 9 5 21 1862 7. Lääne-Virumaa 1 26 26 53 9707 8. Põlvamaa 3 12 17 32 6090 9. Pärnumaa 7 41 16 64 10106 10. Raplamaa 10 25 9 44 6287 11. Saaremaa 7 24 16 47 5231 12. Tartumaa 1 12 11 2 4 5307 13. Valgamaa 2 15 6 23 3696 14. Viljandimaa 1 31 11 43 7175 15. Võrumaa 12 18 7 37 2340 KOKKU: 61 274 177 512 84489 *Piimafarmide arv (karjade arv) kus peetakse piimalehmi ja turustatakse piima toorpiima veterinaartõendi 8-P alusel 201 7 koostatud kontrollaktide alusel. ** Piimaveiste arv kontrollaktide alusel 20 1 7 . a võeti piimakäitlemisettevõtetest, piimatootmisettevõtetest ja toorpiima müügikohtadest kokku 215 proovi , millest nõuetele mittevastavaid oli 8 ( 3,7 % võetud proovidest). 201 7 . aastal piimakäitlemisettevõtetest , piimatootmisettevõtetest ja toorpiima müügikohtadest võetud proovidest teostati 1507 analüüsi, millest nõuetele mittevastavaid oli 17 ( 1,1 % teostatud analüüsidest) . Piimahügieeni valdkonnas 201 7 . a ametliku kontrolli käigus teostatud laboratoorsetest uuringutest on esitatud ülevaade tabelis 33 . Tabel 33 . A metliku kontrolli käigus 20 1 7 . a piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest võetud proovidest uuritud analüüside arv ja määruse 2073/2005 või 853/2004 (toorpiim)/siseriiklik määrus 71 nõuetele või Tolliliidu nõuetele mittevastavate analüüside arv. Allikas: VTA Analüüsi nimetus Nõuetele mittevastavate analüüside arv Listeria monocytogenes 2 ( pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud pehmed juustud ) E. coli 10 ( valmimata juustud lehmapiimast: küpsetatud juust ja toorjuustu tooted ) Bakterite üldarv 3 (toorpiim kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete valmistamiseks) Somaatilised rakud 2 (toorpiim farmist) Kokku 17 20 1 7 a astal piimatööstustest ametliku järelevalve käigus võetud proovide st esines ühe piimatoote partii proovis vastuolu määruses 2073/2005 toodud toiduohutuskriteeriumidele . Antud partii päritoluettevõttest ei väljunud. 201 7 . a piimatööstustest ametliku järelevalve käigus võetud tooteproovide või toorpiima /pastöriseeritud piima proovitulemuste alusel osutusid protsessi hügieenikriteeriumidele või käitlemisettevõtte enesekontrollinõuetele mittevastavaks : E. coli – valmimata juustud lehmapiimast; küpsetatud juust ja toorjuustu tooted (10); toorpiima bakterite üldarv enne termilist töötlust (3); somaatilised rakud otseturustatavas toorpiimas (2 Kokku oli mittenõuetekohaseks loetud analüüsitulemusi 17 analüüsi 8 -st tootest. 201 7 . aastal korraldati maakonna järelevalveametnikele üks piimahügieeni valdkonda puudutav kahepäeva ne koolitus. Antud koolituse läbiviijaks oli VTA toiduosakonna piimahügieeni peaspetsialist koostöös Eesti Maaülikooli õppejõududega. Koolitusest võttis osa 15 ametnikku 15 maakonnast. Koolitusel keskenduti piima eeltöötluse ja protsessi kontrollile (pastöriseerimise kontroll), piima eeltöötlemise liini steriliseerimisele, pesemisele ja desinfitseerimisele. Koolituse teemad olid valitud ajendatuna 2016 aasta suvel Eestis toimunud piima valdkonna auditis DG(SANTE) 2016-8851-MR audiitorite poolt tehtud soovitustest ja tähelepanekutest. 201 7 . aastal võttis VTA piimahügieeni peaspetsialist osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoodete ekspertide tööst. Piimakäitlejate ja erialaliitude poolt korraldatud üritustel osales VTA piimahügieeni peaspetsialist 201 7 . a astal Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja poolt Moldova kolleegidele korraldatud teabepäeval ja tegi ettekande ning Talumeiereide Liidu infopäeval Tallinnas. Piimahügieeni valdkonna 201 7 . a kokkuvõte ja järeldused : Tunnustatud piimakäitlemisettevõtete (piimatööstuste) arv on olnud aasta-aastalt üsna stabiilne, kuid piimatööstuste arv pöördus 2016 tõusuteele ja tõus oli ka 2017 aastal . Lisandunud uued piimatööstused on olnud pigem väikekäitlejad, kes töötlevad piima väiksemas mahus. Lisandunud on uued väikesed piimatööstused. Kus piimatoodete valmistamine toimus eelnevalt eraelamu köögis teavitatud tegevusena ja turustusvõimaluste selgudes ning piimatoodete valmistamise oskuste arenduse järgselt on otsustatud piimatoodete valmistamiseks rajada eraldiseisvad tootmisruumid ja alustada tegevust tegevusloaga piimatööstusena. Piimatootmisettevõtete ehk piimafarmide arv on aasta - aastalt vähenenud. Piimalehmade arv on viimase kahekümne aasta jooksul olnud langustrendis, vahepealsete väikeste tõusudega aga 2017 aastal on piimalehmade arv veidi suurenenud. Keskmine piimatoodang lehma kohta on aasta aastalt suurenenud. Piimafarmide kontrolli koordineerib VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakond. Piimahügieeni peaspetsialistil maakonnas on süstemaatiline ja ajakohane ülevaade oma haldusala piimatootmisettevõtetes läbiviidud kontrolltulemustest. Eriline tähelepanu on pööratud toorpiima otseturustajatele. Veterinaar- ja Toiduamet otsustas, et alates 01.01.2018 toorpiima veterinaartõendit 8P loomapidajatele piimatööstustele esitamiseks ei väljastata. Toorpiima turustamisel loomapidaja poolt otse tarbijatele või jaekaubandusettevõtjale, jäävad kehtima senised nõuded ja veterinaartõendi 8P väljastab edaspidi toorpiima otseturustuseks vastava maakonna järelevalveametnik. 201 7 . aastal piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv on võrreldes eelnenud aasta ga vähenenud ( 201 7 tehti 77 ettekirjutust vähem ). 201 7 . a piimahügieeni valdkonna toimivuse kontrolli teostati VTA piimahügieeni peaspetsialisti poolt toiduosakonna tööplaani kohase tegevusena kolmes maakonnas ja kolmes piimatööstuses kohapeal ja seoses Hiina audiitorite auditiga ühte Eesti piimatööstusesse ja järelauditiga teise Eesti piimatööstusesse. 201 7 . aastal alustas päris uue meierei ehitamist üks Eesti talumeierei ja üks piimaühistu teeb ettevalmistusi päris uue piimatööstuse rajamiseks. 2017 aastal Eesti piimatööstustes tehtud ehitustööd olid seotud olemasolevate tootmisruumide rekonstrueerimise ja uuendamisega. Enamik piimatööstuseid olid ehitustööde tegemisel ja uute seadmete soetamisel pigem tagasihoidlikud. Alates 2014 augustis kehtestatud Venemaa impordikeelu osas kõigile Euroopa Liidu liikmesriikides toodetud piimatoodetele ei ole tänaseks turuolukord muutunud. Hiina turule minekuks on saanud loa neli Eesti piimatööstust. ei toimunud Piimatööstuste list, kes tohivad oma toodangut Hiinas turustada on avalikult leitav: http://www.cnca.cn/ywzl/gjgnhz/jkzl/ Riiklik järelevalve jätkab piimahügieeni valdkonnas seadusandlusest tulenevaid kontrolltoiminguid ametlike kontrollide läbiviimisel piimakäitlemisettevõtetes, piimafarmides ja toorpiima müügikohtades. 3 .1. 7 .7 . Kalakäitlemisettevõtete järelevalve Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud maakonna veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab kala valdkonna järelevalve eest. Kalahügieeni järelevalveametnike töökoormus sõltub kalakäitlemisettevõtete arvust maakonnas. Üldjuhul tegelevad kalahügieeni peaspetsialistid maakonna veterinaarkeskustes täiendavalt riikliku järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises valdkonnas. Kalakäitlemisettevõtted Tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete arv maakondades on esitatud tabelis 3 4 . Tabel 3 4 . Kalakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 201 4 -201 7 .a. Maakond Ettevõtted seisuga 31.12. 2014 Ettevõtted seisuga 31.12.2015 Ettevõtted seisuga 31.12.2016 Ettevõtted seisuga 31.12.2017 Harjumaa 22 20 20 24 Hiiumaa 1 1 2 6 Ida-Virumaa 10 10 8 10 Jõgevamaa 7 8 8 8 Järvamaa 1 1 1 1 Läänemaa 7 10 8 8 Lääne-Virumaa 2 2 2 2 Põlvamaa 1 1 1 2 Pärnumaa 18 18 17 16 Raplamaa 0 1 1 1 Saaremaa 10 12 9 9 Tartumaa 15 14 15 15 Viljandimaa 1 1 1 0 Valgamaa 1 0 KOKKU 95 97 94 102 Joonis 2 9 . Kalakäitlemisettevõtete jaotus maakondade lõikes seisuga 31.12.201 7 . Enamus t egevusloaga kalatööstusi tegeleb kohaliku kala külmutamise ning fileerimisega , suitsutamisega ning preservide tootmisega . Täpsem informatsioon tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja toiduameti kodulehelt aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=777 . T egevusloaga kalatöötlemislaevad Tehaslaevade põhiliseks tegevuseks on krevettide ja süvaliikide püük ning püütud toodangu töötlemine laeval. Seisuga 31.12.1 7 on tegevusloaga kalatöötlemislaevu 5. Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjale nr 162 (Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide ja planeerimise juhend), nähak se tehaslaevade kontrolli ette üks kord kolme aasta jooksul . Aastal 2017 teostati kontroll i ühele kalatöötlemislaevale. Kalalaevad Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ja Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) vahelisest koostööleppest (2.11.2016) tulenevalt teostab alates 1. jaanuarist 2017 KKI VTA pädevusalas olevat järelevalvet järgmises ulatuses: Kala ja selle käitlemise nõuetele vastavuse hindamist kalalaev ning kala lossimisel Kala transpordivahendi nõuetele vastavase hindamist Järelevalve käigus kontrollitakse: Läänemerel traalpüügiga tegelevaid kalalaevu sh lossimist (pikkus on 12 m ja üle selle, segment 4S1) - vähemalt ühel korral kalendriaasta jooksul. Läänemere rannakalanduses ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavaid ujuvaluseid sh lossimist – juhusliku valimi abil. Transpordivahendi nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt võimalustele, siis kui kalalaeva kontrolli ajal toimub ka kala lossimine transpordivahendile. Traallaevu oli 31.12.2017 seisuga JVIS-is 28. Ettevõtete järelevalve 201 7 aastal Järelevalve korraldamisel 2017. aastal kehtis VTA peadirektor i 30.12.2016. a käskkiri nr 162 („Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide planeerimise juhend“). Riskianalüüsi põhiselt omistati igale kalakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid sai olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 2017. aastal: Kõrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas. Keskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas. Madal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilistele inspekteerimistele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid ametlikke kontrolle, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel, mil kahtlustatakse toidualaste nõuete rikkumist. Inspekteerimine viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 2017. a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud kalakäitlemisettevõtetes ( sh tehaslaevadel , traallaevadel) kontrollkäike toiduhügieeni valdkonnas kokku 164 korral , mis sisaldab ka plaaniväliseid kontrolle, mida aasta alguses plaanis ei olnud. Traallaevade kontrolle teostati 2017ndal aastal 19. Kontrollkäikude arvud maakonniti on toodud t abelis 35 . Plaaniväliste kontrollide läbiviimise põhjusteks olid peamiselt korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, uute lisandunud kalakäitlemisettevõtetega seotud inspekteerimised, plaanivälised inspekteerimised proovide võtmisel, Vene Föderatsiooni ja Tolliliidu nõuete hindamised. Tabel 3 5 . Planeeritud ja tegelike inspekteerimiste arv kalakäitlemisettevõtetes (töötlemisettevõtted, tehaslaevad) 201 7 . a Maakond 201 7 . aastaks planeeriti inspekteerimisi Tegelike inspekteerimiste arv 201 7 . a Harjumaa 42 40 Hiiumaa 3 4 Ida-Virumaa 11 11 Jõgevamaa 13 13 Järvamaa 1 1 Läänemaa 15 14 Lääne-Virumaa 4 4 Põlvamaa 1 1 Pärnumaa 37 34 Raplamaa 1 1 Saaremaa 21 21 Tartumaa 21 20 Viljandimaa 1 0 KOKKU 171 164 201 7 . aastal tehti kalakäitlemisettevõtetele kokku 466 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis 2017. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu käitlemise ruumide kohta tuvastatud puudustega, enesekontrolliplaanikohaste proovide puuduliku võtmise, toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga enesekontrolliplaanis, samuti ka toidu toidualase teabega. Täpsemad andmed on toodud tabelis 3 6 ja joonisel 30 . Võrreldes 2016 . aastal tehtud ettekirjutustega, ei ole enim tuvastatud puuduste laad oluliselt muutunud. Mõnevõrra vähem on ettekirjutusi tehtud soeses toidu jälgitavuse ning loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. Tabel 3 6 . Kalakäitlemisettevõtetele (sh tehaslaevad, kalalaevad) tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 7 . aastal Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti toidukäitlemise ruumid 63 proovide võtmine ja analüüsimine 38 toidu jälgitavus sh saatelehed 37 HACCP enesekontrolliplaanis 34 puhastamine ja desinfitseerimine 31 järelkontroll 29 toidu käitlemine 27 toidu toidualane teave 26 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 21 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 17 sisseseade, seadmed 15 loomsed kõrvalsaadused 13 personali hügieen sh kaitseriietus 10 toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 9 personali koolitus 8 KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 8 dokumentatsioon 7 mõõtevahendid, kontrollseadmed 7 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 7 jäätmekäitlus 7 transport sh veovahendid 6 üldnõuded kalalaevale 6 kahjuritõrje 5 kasutatav vesi sh. toidujää 5 tegevusloata tegevus 4 eeltingimusprogrammi/KP seire 4 toidu pakendamine 4 temperatuurinõuded 3 muu 3 vihje/kaebus 3 tegevusloa taotlemisel valitsenud tingimusi muutvatest ümberkorraldustest teavitamata jätmine 3 mittenõuetekohane toit 2 personali tervisekontroll 1 toidu toitumis- ja tervisealane väide 1 identifitseerimismärgi kasutamine 1 üldnõuded lossimiskohale 1 KOKKU 466 Joonis 30 . Kalakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 7 . aastal. Kalakäitlemisettevõtetest 201 7 . aastal võetud proovide tulemused Kalakäitlemisettevõtetest võetava toidugrupi valiku tegi maakonna kalahügi eeni peaspetsialist koostöös Veterinaar- ja Toiduameti kalavaldkonna spetsialistiga. Valik, millistest toodetest ning milliseid näitajaid uurida, põhines mikrobioloogia määruse 2073/2005, saasteainete määruse 1881/2006, määruse 853/2004 ja 854/2004 ning eelmise aasta proovi tulemustel. Saasteainete sisalduse määramiseks võetud proovide arv 2017 aastal on määratud ära käskkirjaga nr 28, 23.01.2017. Võetud proovid ja analüüside tulemused on kajastatud saasteainete kontrollprogrammi aruandes. 2017. aastal võeti kalakäitlemisettevõtetest 109 proovi, millest teostati 398 analüüsi. Mittenõuetekohaseid proove oli 6 ehk ca 5,5%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria monocytogenes ja kalaparasiitide leidumisega. Ülevaade 2017. a järelevalve käigus võetud proovidest ja teostatud analüüsidest on toodud tabelis 3 7 -3 9 . Tabel 3 7 . Ülevaade 201 7 . a järelevalve käigus võetud proovidest ning teostatud analüüsidest. Analüüsi nimetus Proovide arv Analüüside arv Nõuetele mittevastavate analüüside arv Lisaained Bensoehape ja bensoaadid 10 10 Sorbiinhape ja sorbaadid 13 14 Mikrobioloogia Bakterite üldarv 12 12 E.coli 3 11 Koagulaaspositiivsed stafülokokid 1 5 Listeria monocytogenes 34 167 4 Listeria monocytogenes (arvuline määramine) 3 16 Salmonella spp. 25g 1 10 Muud analüüsid Histamiin 9 81 Lenduv aluseline lämmastik (TVB-N) 7 7 Parasitoloogiline uuring Kalaparasiidid 16 16 2 KOKKU 109 398 6 Tabel 3 8 . Listeria monocytogenese (leidumine) analüüsid toidugruppidest Toidugrupp kalandustooted Listeria monocytogenes Analüüside arv Ei vasta normile Kuivatatud 21 0 Kuumsuitsutatud 46 0 Kuumtöödeldud 5 0 Külmsuitsutatud 12 4 Külmutatud 5 0 Külmutatud; Soolatud 5 0 Lisatud maitseainetega; Soolatud; Viilutatud 1 0 Marineeritud 10 0 Praetud 5 0 Preserveeritud 2 0 Preserveeritud lisaainetega 16 0 Preserveeritud soolaga 15 0 Preserveeritud; Preserveeritud lisaainetega 5 0 Soolatud 5 0 Soolatud kalamari 10 0 Analüüse kokku 163 4 Listeria monocytogenes (arvuline määramine) Kuumsuitsutatud kalandustooted 10 0 Marineeritud kalandustooted 1 0 Soolatud kalandustooted 5 0 Analüüse kokku 16 0 Tabel 3 9 . Kalaparasiitide analüüsid toidugruppidest Toidugrupp Kalaparasiidid Analüüside arv Ei vasta normile Värske jahutatud kala 3 Külmutatud kalandustooted 2 Sulatatud kalandustooted 2 1 Töötlemata kalandustooted 1 1 Analüüse kokku 8 2 Koolitused, nõupidamised 2017 . aastal toimus ( 16-18.05.2017) Kalandustoodete ladustamisabi ja jälgitavuse koolitus (Holland), milles osalesid 4 kalahügieeni järelevalveametnikku. VTA teostab KKI pädevusalas olevaid kontrolle Eesti sisevetest ja majandusvööndist ning Euroopa Liidu vetest püütud värske rookimata kala päritolu ja mõõdulisuse nõuetekohasuse hindamisel kala töötlemiseettevõtetes ja kala jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Vastavasisulised koolitused toimusid KKI poolt kalahügieeni järelevalveametnikele kolmel korral. Muud järelevalvega seotud tegevused 14.09 -1 6.09.2016. a toimus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ühisoperatsioon „ Peipsi mutnik 2017“ koos Keskkonnainspektsiooni, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Ühisoperatsioonil osalenud Veterinaar- ja Toiduameti ametnike eesmärgiks oli inimtoiduks mõeldud kala lossimisnõuete (kalapüügialused, transpordivahendid) kontrollimine. 09.02, 18.04, 03.05, 09.05.2017 toimusid Tar tu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja kalanduse teabekeskus e infopäevad Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Käsitletavad teemad ettekanded VTA poolt olid: toidu käitlemise nõuded, t oidualase teabe esitamise nõuded . Sihtgrupiks oli k alakäitlemisega (kalatoitude valmistamisega) isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad . Alates 1. jaanuarist 2017 teostab KKI VTA pädevusalas olevaid kontrolle kala ja selle käitlemise nõuetele vastavuse hindamisel kalalaeval, lossimisel ja transpordil lossimiskohast. Vastavasisulised koolitused VTA poolt KKI inspektoritele toimusid neljal korral. Kaluritele koostati hügieeninõuete täitmis osas juhend Kalurite meelespea. Kokkuvõte 2017 aasta lõpu seisuga oli Eestis 94 tegevusloaga kalakäitlemisettevõtet, 5 tegevusloaga kalatöötlemislaeva, 28 traallaeva. Kalaettevõtete arv on võrreldes möödunud aastaga tõusnud 8,5% võrra. 2017. aastal teostasid kalahügieeni järelevalveametnikud 164 toiduhügieeni valdkonna kontrollimist kalalaeval, tehaslaeval ja kalakäitlemisettevõttes. 2017. aasta jooksul koostati kalakäitlemisettevõtetele ning laevadele 466 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis 2017. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu käitlemise ruumide kohta tuvastatud puudustega, enesekontrolliplaanikohaste proovide puuduliku võtmise, toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga enesekontrolliplaanis, samuti ka toidu toidualase teabega. Võrreldes aastaga 2016, on mõnevõrra tehtud ettekirjutusi soeses toidu jälgitavuse ning loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. 2017. aastal võeti kalakäitlemisettevõtetest 109 proovi, millest teostati 398 analüüsi. Mittenõuetekohaseid proove oli 6 ehk ca 5,5%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria monocytogenes ja kalaparasiitide leidumisega. Võrreldes aastaga 2016, oli 2017. aastal Listeria monocytogenese nõuetele mittevastavaid proove 33,7% võrra vähem . 3 .1. 7 .8 . Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest. 201 7 . aasta lõpus omas tegevusluba 23 munapakenduskeskust ja 1 munatooteid käitlev ettevõte. Üheteistkümnes munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine, kolmes vutimunade ja ühes ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine. Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid käitlevate ettevõtte arv on toodud tabel is 40 ja joonis el 31 . Tabel 40 . Munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete arv Allikas: VTA Maakond Ettevõtete arv 31.12.2014 Ettevõtete arv 31.12.2015 Ettevõtete arv 31.12.2016 Ettevõtete arv 31.12.2017 Harjumaa 1 1 2 3 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja Jõgevamaa 1 0 0 0 Järvamaa 1 0 0 2 Lääne- Virumaa 1 1 2 3 Põlvamaa 1 1 1 1 Pärnumaa 2 2 4 5 Raplamaa 2 2 2 2 Tartumaa 2 2 2 4 Valgamaa 2 2 2 2 Viljandimaa 1 1 1 1 KOKKU 15 13 17 24 Joonis 31 . Munapakenduskeskuste arv maakondade lõikes Allikas: VTA Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=770 . Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016 .a. käskkir i nr 159 „ M unapakenduskeskus e , munatooteid tootva ettevõt te ja meekäitlemisettevõt te ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine “. Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 2017 . aastal: k õrge riskitase - munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas ; k eskmine riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas ; m adal riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul . M unatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilis tele kontrollidele võib ettevõtet es teostada ka täiendavaid ametlikke kontroll e, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel, mil kahtlustatakse toiduohutuse nõuete rikkumist. Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 201 7 . a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud munapakenduskeskustes ja munatooteid käitlevas ettevõttes ametlikke kontrolle läbi kokku 32. korral. Detailsem info ametlike kontrollide kohta on toodud alltoodud tabelis. Tabel 41 . Planeeritud ja tegelike kontrollide arv munapakenduskeskustes ja munatooteid tootvas ettevõttes 201 7 . a . Allikas: VTA Maakond Tegelik kontrollide arv 201 7 . a Harjumaa 7 Järvamaa 2 Lääne- Virumaa 3 Põlvamaa 2 Raplamaa 1 Pärnumaa 5 Tartumaa 8 Valgamaa 3 Viljandimaa 1 KOKKU 32 201 7 . aastal tehti munakäitlemisettevõtetele kokku 22 ettekirjutust. . Peamised ettekirjutused, mis kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega, toidu käitlemisega ning toidu jälgitavuse sh saatelehtedega. Täpsemad andmed ettekirjutuste kohta on toodud t abel is 42 ja joonisel 3 2 . Tabel 42 . Munapakenduskeskustele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 7 . a astal . Allikas: VTA Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv 201 7 . a Personali koolitus 1 Toidu jälgitavus sh saatelehed 3 Toidu käitlemine 4 Toidu toidualane teave 5 Mõõtevahendid, kontrollseadmed 2 Toidukäitlemise ruumid 1 Üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 1 Proovide võtmine ja analüüsimine 1 Jäätmekäitlus 1 Toidu toitumis- ja tervisealane väide 2 T egevusloa taotlemisel valitsenud tingimusi muutvatest ümberkorraldustest teavitamata jätmine 1 KOKKU 22 Joonis 3 2 . Ettekirjutuste jaotus 201 7 . a. Allikas VTA Võrreldes viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti 24 ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust, ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja tehti 22 ettekirjutust. Võrreldes 2016. a. on ettekirjutuste arv suurenenud toidu käitlemise (2016. a 2 ettekirjutust, 2017. a 4 ettekirjutust) ning mõõtevahendid, kontrollseadmed (2016. a 0 ettekirjutust, 2017. a 2 ettekirjutust) osas. Ettekirjutuste arv on vähenenud HACCP enesekontrolliplaanis (2016. a 6 ettekirjutust, 2017. a 0 ettekirjutust) ja eeltingimusprogrammi/KP seire (2016. a 2 ettekirjutust, 2017. a 0 ettekirjutust) osas. 2017. a toimus proovide võtmine keelatud ainete kasutamise kindlaks tegemiseks linnufarmides. Tegemist oli plaaniväliste järelevalveproovidega. Antud proovide võtmine toimus, kuna Belgia teavitas 20. juulil komisjoni, et on leidnud akaritsiidi fiproniiliga saastunud kanamune . Sellest ajast alates avastati paljudes Euroopa Liidu riikides ning ka teatavates kolmandates riikides sarnaselt saastunud mune. Munade fiproniiliga saastumine toimus, kuna fiproniili kasutati ebaseaduslikust punaste lestade tõrjeks munakanadel. Võib kahtlustada, et lisaks fiproniilile on veel teisi aineid ebaseaduslikult kasutatud. Selleks, et saada põhjalik ülevaade munade ja linnulihatoodete saastumisest akaritsiidide e baseadusliku kasutamise tõttu, korraldat i Euroopa Liidu liikmesriikides ajutine andmete kogumine. Proovide võtmise alus: 30.08.2017 toimunud alakomitee „Taimede, loomade, toidu ja sööda alakomitee uuendtoidu ja toidu toksikoloogilise ohutuse sektsioon“ kohtumisel lepiti kokku ad hoc seire läbiviimine. Eesmärgiks o li saada kiiresti tõendusmaterjali nn fiproniili juhtumi lahendatuse kohta. Eestis võet i ajavahemikul 16.10-19.10.2017 kokku 20 Eesti päritolu kanamunaproovi . Antud seiresse soovitati kindlasti kaasata ka mahekanamunad. Munapakenduskeskustest võeti 17 kanamunaproovi ja farmidest võeti 3 proovi. Proovid saadeti /vii di Tartu VTL-i. VTL ise organiseeri s proovide edasi saatmise Soome EVIRA laborisse. EVIRA laboris uuriti igast proovist 97 ühendit . Mitte ühtegi ühendit ei detekteerunud, st kõik proovid olid nõuetele vastavad. Andmete raporteerimine. Kõik tulemused tul i edastada EFSA-le SSD formaadis. Kokkuvõte ja järeldused 201 7 . a lõpus oli Eestis 23 tegevusloaga munapakenduskeskust ja 1 tegevusloaga munatooteid tootev ettevõte. Üheksateistkümnes munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine, kolmes vutimunade ja ühes ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine. Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest, st kokku on 15 järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama ametnik. Ettevõtetes viidi läbi kokku 3 2 inspekteerimist. Kokku tehti 2 2 ettekirjutust. Võrreldes viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti 2 4 ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja tehti 22 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused, mis kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega, toidu käitlemisega ning toidu jälgitavuse sh saatelehtedega. 2017. a Euroopa komisjoni korraldas ad hoc seire läbiviimise liikmesriikides. T oimus proovide võtmine keelatud ainete kasutamise k indlaks tegemiseks . Eesmärgiks o li saada kiiresti tõendusmaterjali nn fiproniili juhtumi lahendatuse kohta. Tegemist oli plaaniväliste järelevalveproovidega. Eestis võet i ajavahemikul 16.10-19.10.2017 kokku 20 Eesti päritolu kanamunaproovi . Munapakenduskeskustest võeti 17 kanamunaproovi ja farmidest võeti 3 proovi. Igast proovist uuriti 97 ühendit. Mitte ühtegi ühendit ei detekteerunud, st kõik proovid olid nõuetele vastavad. Kõik tulemused tul i edastada EFSA-le SSD formaadis. 3 .1. 7 .9 . Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest. 2017 . aasta alguses omas tegevusluba 29 meekäitlemisettevõtet . 201 7 . aasta lõpus oli tegevusloaga meekäitlemisettevõtteid kokku 31 . Tabel 43 . Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 6 ja 31.12. 201 7 Allikas: VTA Maakond Ettevõtted seisuga 31.12.2016 Ettevõtted seisuga 31.12.2017 Harjumaa 5 4 Hiiumaa 0 0 Ida-Virumaa 1 1 Jõgevamaa 1 2 Järvamaa 1 2 Läänemaa 1 1 Lääne-Virumaa 6 6 Põlvamaa 1 1 Pärnumaa 3 3 Raplamaa 2 2 Saaremaa 2 2 Tartumaa 3 3 Valgamaa 2 1 Viljandimaa 1 3 Võrumaa 0 0 KOKKU 29 31 Joonis 3 3 . Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12 . 201 6 ja 31.12. 201 7 Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel : http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761 2017 . aasta alguses oli 161 teatamiskohustusega meekäitlejat , aasta lõpuks oli 205 , st 44 käitlejat rohkem. T eatamiskohustusega meekäitlejate arvud seisuga 31 . 12. 2016 ja 31.12 . 2017 . a ning nende näitajate muutused maakondade lõikes on esitatud tabelis 44 ja joonisel 34 . Tabel 44 . Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 6 ja 31.12. 201 7 Maakond Esmatootjad seisuga 31.12.2016 Esmatootjad seisuga 31.12.2017 Tootjate arvu erinevused 31.12.2016. a ja 31.12.2017 . a vahel Harjumaa 16 16 0 Hiiumaa 6 4 -2 Ida-Virumaa 6 5 -1 Jõgevamaa 12 18 +6 Järvamaa 14 15 +1 Läänemaa 5 8 +3 Lääne-Virumaa 30 40 + 10 Põlvamaa 5 7 +2 Pärnumaa 13 18 + 5 Raplamaa 4 11 + 7 Saaremaa 17 23 +6 Tartumaa 5 10 + 5 Valgamaa 9 10 +1 Viljandimaa 11 11 0 Võrumaa 8 9 +1 KOKKU 161 205 + 44 Joonis 3 4 . Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 6 ja 31.12. 201 7 Teatamiskohustusega meekäitlejate nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761 Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016.a. käskkiri nr 159 „Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine“. Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 7 . aastal: k õrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas ; k eskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ; m adal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul . Ettevõtete riskitase on võrreldes eelmise aastaga jäänud üldjuhul samaks . Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrollidele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid ametlikke kontrolle, näiteks korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrolle, uute meepakenduskeskuste tegevuslubade saamisega seotud kontrolle jne. Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 2017 . aasta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes inspekteerimisi kokku 99 korral . Meekäitlemisettevõtetele tehti 2017 . a. kokku 45 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis 201 7 . aastal meekäitlemisettevõtetele tehti , olid seotud toidu jälgitavusega sh saatelehtedega, toidu toidualase teabega ning proovide võtmise ja analüüsimisega. Täpsemad andmed on toodud tabelis 4 5 ja joonisel 3 5 . Tabel 4 5 . Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste ja sanktsioonide arv liikide kaupa 201 7 . aastal Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv HACCP enesekontrolliplaanis 1 personali koolitus 1 personali tervisekontroll 2 toidu jälgitavus sh saatelehed 10 toidu käitlemine 1 toidu toidualane teave 7 eeltingimusprogrammi/KP seire 3 kahjuritõrje 1 kasutatav vesi sh. toidujää 1 sisseseade, seadmed 2 toidukäitlemise ruumid 5 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 3 proovide võtmine ja analüüsimine 6 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 2 KOKKU 45 Võrreldes eelmise aastaga on ettekirjutuste arv natukene suurenenud 2017. a tehti 45 ettekirjutust, kuid 2016. a tehti ainult 27 ettekirjutust. Samas tasub tähele panna, et 2016. a oligi erakordne aasta, st tehti vähe ettekirjutusi võrreldes varasemate aastatega. Näit 2014. aastal tehti 116 ettekirjutust, 2015. a tehti 60 ettekirjutust. E ttevõtete inspekteerimiste arvud on samas suurusjärgus (2014. a 112, 2015. a 96 inspekteerimist, 2016. a 99 inspekteerimist ja 2017. a 9 9 inspekteerimist). Ettekirjutuste arv on suurenenud toidu jälgitavuse sh saatelehed (2016. a 4 ettekirjutust, 2017. a 10 ettekirjutust), toidukäitlemise ruumid (2016. a 1 ettekirjutust, 2017. a 5 ettekirjutust) ja proovide võtmine ja analüüsimine (2016. a 3 ettekirjutust, 2017. a 6 ettekirjutust) osas. Jätkuvalt on palju ettekirjutusi toidu toidualase teabe osas (2016. a 8 ettekirjutust, 2017. a 7 ettekirjutust) Ettekirjutuste arv on vähenenud personali tervisekontrolli (2016. a 3, 2017. a 2 ettekirjutust) osas. Joonis 3 5 . Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 7 . aastal 201 7 . aastal võeti järelevalve käigus JVIS -i andmetel kokku 35 meeproovi. 30 meeproovist uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Teatamiskohustusega mee esmatootjate ja tegevusloaga meekäitlejate juurest võeti 1 7 meeproovi. Kõik t ulemused olid nõuetele vastavad. Jaekaubandusettevõtetest võeti 13 ( plaanilisi proove oli 12, üks oli vihje põhiselt võetud proov) mitte-Eesti päritolu meeproovi . Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Lisaks võeti j aekaubandusettevõtetest 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Samuti võeti jaekaubandusettevõttest vihje põhiselt 1 meeproov lisatud suhkrute uurimiseks. Tulemused olid nõuetele vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud. 8.-9. novembril 2017. aastal toimus meehügieeni järelevalveametnike nõupidamine. Esimesel päeval toimus ühisinspekteerimine ettevõttes OÜ SANGASTE MESI ja teisel päeval toimus arutelu ettevõttes nähtu üle. Valgamaal läbiviidava ühisinspekteerimise eesmärgiks oli ühtlustada meehügieeni järelevalveametnike inspekteerimise tase t ehk siis teoreetiliste ja praktiliste oskuste täiendamine ning ettevõttes läbiviidavate kontrollide ühtlustamine. Erilist tähelepanu pöörasime mee jälgitavusele, toodete turult tagasikutsumisele ja ka sellele poolele kui käitlejalt endalt kutsutakse tooteid tagasi. Kokkuvõte ja järeldused 201 7 . a lõpus oli Eestis 31 tegevusloaga meepakenduskeskust, st 2 tegevusloaga ettevõte t rohkem kui 201 6 . aastal (2015. a 2 9 ). Teatamiskohustusega mee esmatootjaid oli 201 7 . a lõpu seisuga 205 , so 4 4 käitlejat rohkem kui eelmisel aastal (201 6 . a 1 61 ). Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest, st kokku on 15 järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama ametnik. 201 7 . a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes kokku 99 ametlikku kontrolli . Võrreldes eelmise aastaga on ettekirjutuste arv natukene suurenenud 2017. a tehti 45 ettekirjutust, kuid 2016. a tehti ainult 27 ettekirjutust. Samas tasub tähele panna, et 2016. a oligi erakordne aasta, st tehti vähe ettekirjutusi võrreldes varasemate aastatega. Näit 2014. aastal tehti 116 ettekirjutust, 2015. a tehti 60 ettekirjutust. Ettevõtete inspekteerimiste arvud on samas suurusjärgus (2014. a 112, 2015. a 96 inspekteerimist, 2016. a 99 inspekteerimist ja 2017. a 99 inspekteerimist). Põhilised ettekirjutused, mis 2017. aastal meekäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu jälgitavusega sh saatelehtedega, toidu toidualase teabega ning proovide võtmise ja analüüsimisega. 2017. aastal võeti järelevalve käigus kokku 35 meeproovi. 30 meeproovist uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Teatamiskohustusega mee esmatootjate ja tegevusloaga meekäitlejate juurest võeti 17 meeproovi. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Jaekaubandusettevõtetest võeti 13 (plaanilisi proove oli 12, üks oli vihje põhiselt võetud proov) mitte-Eesti päritolu meeproovi. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Lisaks võeti jaekaubandusettevõtetest 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Samuti võeti jaekaubandusettevõttest vihje põhiselt 1 meeproov lisatud suhkrute uurimiseks. Tulemused olid nõuetele vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud. 3 .1. 7 .10 . Jaekaubandusettevõtete järelevalve Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu jaemüük või toitlustami ne. 2018 . aasta 1. jaanuari seisuga oli toidu jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid Eestis kokku 10 380 , millest 4 769 ettevõtet tegelevad peamiselt toidu jaemüügiga ja 5 611 ettevõtet tegelevad peamiselt toitlustamisega. Tabel 4 6 . Järelevalve all olevad ettevõtted Märkus: esitatud ettevõtete arv on pidevalt muutuv. Andmed võetud SAP BO päringutest. Ettevõtete arv üle Eesti pole oluliselt muutunud, kasvas 3,3 % võrra. Märkimisväärselt kasvas ettevõtete arv Jõgevamaal 12,55 % võrra. Ettevõtete arv kasvas samuti üheksas maakonnas ning vähenes viies maakonnas. Ettevõtete arv kahanes enim Läänemaal 7,02 % võrra. Tabel 4 7 . Teavitanud ja tegevusloaga jaekaubandusettevõtete arv (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Põhikäitlemisvaldkond Tegevusloaga ettevõtete arv Teavitatud ettevõtete arv Jaemüük 21 75 20 08 Toitlustamine 4 931 33 5 Teisaldatav jaemüük 622 Teisaldatav toitlustamine 369 Järgnevas tabelis ja joonisel on toodud teavitatud ja tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv maakonniti. Tabel 4 8 . Teavitanud ja tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Maakond Tegevusloaga ja teavitatud tegevuskohtade arv Teavitatud ettevõtete arv Tegevusloaga ettevõtete arv Tegevuskohtade arv kokku Harjumaa 987 762 1749 Hiiumaa 16 22 38 Ida-Virumaa 318 282 600 Jõgevamaa 80 74 154 Järvamaa 43 50 93 Läänemaa 54 59 113 Lääne-Virumaa 158 105 263 Põlvamaa 48 55 103 Pärnumaa 182 149 331 Raplamaa 54 65 119 Saaremaa 79 70 149 Tartumaa 378 237 615 Valgamaa 65 61 126 Viljandimaa 91 110 201 Võrumaa 41 74 1 15 Kokku 2594 2175 4769 Joonis 3 6 . Teavitanud ja tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Järgnevas tabelis ja joonisel on toodud teavitatud ja tegevusloaga toitlustusettevõtete arv maakonniti. Tabel 4 9 . Teavitanud ja tegevusloaga toitlustusettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Maakond Tegevusloaga ja teavitatud tegevuskohtade arv Teavitatud ettevõtete arv Tegevusloaga ettevõtete arv Tegevuskohtade arv kokku Harjumaa 239 2150 2389 Hiiumaa 14 71 85 Ida-Virumaa 51 386 437 Jõgevamaa 26 107 133 Järvamaa 1 0 104 114 Läänemaa 22 143 165 Lääne-Virumaa 28 215 243 Põlvamaa 15 96 111 Pärnumaa 70 392 462 Raplamaa 13 125 138 Saaremaa 26 160 186 Tartumaa 94 542 636 Valgamaa 18 141 159 Viljandimaa 46 177 223 Võrumaa 8 122 130 Kokku 680 4931 5611 Joonis 3 7 . Teavitanud ja tegevusloaga toitlustusettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Järgnevas tabelis on toodud teisaldatavate jaemüügi- ja toitlustusettevõtete arv maakonniti. Tabel 50 . Teisaldatavate jaemüügiettevõtete ja toitlustamisettevõtete arv maakonnas (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Maakond Jaemüügiettevõtete arv Toitlustamisettevõtete arv Teisaldatavaid ettevõtteid kokku Harjumaa 107 89 196 Hiiumaa 4 2 6 Ida-Virumaa 105 24 129 Jõgevamaa 48 22 70 Järvamaa 13 7 20 Läänemaa 16 14 30 Lääne-Virumaa 40 17 57 Põlvamaa 20 10 30 Pärnumaa 43 39 82 Raplamaa 9 9 18 Saaremaa 20 12 32 Tartumaa 109 50 159 Valgamaa 18 12 30 Viljandimaa 29 35 64 Võrumaa 7 3 10 Kokku 588 345 933 Joonis 3 8 . Teisaldatavate jae- ja toitlustusettevõtete arv maakonniti (seisuga 1. jaanuar 2018 ) Jaekaubanduse valdkonnas järelevalvet teostanud ametnikud 201 7 aastal Harjumaal ning Tartumaal koordineerivad maakonna tasandil jaekaubanduse ametnike tööd toidubüroo juhatajad. 201 7 . aastal oli jaekaubanduse valdkonnas järelevalvet teostanud ametnikke kokku 69. Ametnikke arv pole muutunud võrreldes aastaga 2016. Tabel 51 . Ettevõtete arv ametnike kohta maakonnas Maakond Ettevõtete arv Ametnike arv Ettevõtteid ühe ametniku kohta 2017 Ettevõtteid ühe ametniku kohta 2016 Harjumaa 4138 21 197 188 Hiiumaa 123 1 123 118 Ida-Virumaa 1037 7 148 150 Järvamaa 287 2 144 99 Jõgevamaa 207 5 41 51 Läänemaa 278 2 139 150 Lääne-Virumaa 506 3 169 163 Põlvamaa 214 2 107 105 Pärnumaa 793 5 159 154 Raplamaa 257 2 129 131 Saaremaa 335 3 112 113 Tartumaa 1251 9 139 131 Valgamaa 285 2 143 141 Viljandimaa 424 3 141 135 Võrumaa 245 2 123 127 Kokku 10380 69 Märkus: Ettevõtete arv ametnike kohta on esitatud ümberarvutatuna täiskohtadeks. Aasta jooksul suurenes järelevalveobjektide arv ühe ametniku kohta üheksas maakonn as (nendest märkimisväärselt suurenes Järvamaal) ning vähenes kuues maakonnas. Vihjed/kaebused Aasta jooksul laekus Veterinaar- ja Toiduametile toidukäitlemis e valdkonnas 400 vihjet/kaebust. Kõige rohkem esines vihjeid/kaebusi seoses mittenõuetekohase toidu käitlemisega ning hügieeninõuete rikkumisega. Vihjete arv kasvas kahekordselt toidu märgistamise/ tarbija eksitamise osas. Võrreldes 201 6 .aastaga tarbijakaebuste arv vähenes 32 vihje võrra . Tabel 52 . Vihjete koond 201 7 .a Vihjed Arv Osakaal (%) Nõuetele mittevastav toit 174 4 3,5 Hügeeninõuete rikkumised 87 2 1,7 Toidust tingitud haigestumine/ terviseprobleem 41 1 0 ,3 Toidu märgistamine/tarbija eksitamine 66 16,5 Muu põhjus 6 1, 5 Tegevusloata/teavitamata toidu käitlemine 22 5,5 Kahjurid ettevõttes 3 0,7 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 1 0, 3 Kokku 4 00 Ettevõtete kontrollid ja järelevalveplaanide täitmine Jaekaubandusettevõtetes 2017 planeeritud kontrollide arv kokku oli 8878 ja teostatud järelev alvetoimingute arv kokku oli 7558 . Järelevalvetoimingute arv on vähenenud võrreldes eelmise aastaga. 2016 ndal aastal teostati ja ekaubandusettevõtetes kokku 8574 järele valvetoimingut, 2017.aastal 7558 järelevalvetoimingut. 2017 . a. teostatud järelevalvetoimingute arv hõlmab lisaks plaanilistele kontrolltoimingutele eraldiseisvalt teostatud järelevalvetoiminguid nt. järelkontrolle, erakorralisi kontrol ltoiminguid nt. kaebused/vihjed. Kontrolle viidi üldjuhul läbi käitlejat eelnevalt teavitamata või teatati käitlejale ette vahetult enne kontrolltoimingut. Kõikides maakondades planeeritud kontrollimisi täies mahus ei teostatud. Peamised põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita oli järelevalve ametnikke suur töökoormus, ettevõtete arvu kasv, ettevõtte riskitaseme muutmine, ajutiste ettevõtete kontroll, ettevõtete lõpetatud või peata tud tegevus ning muud põhjused. Tabel 53. 2017.aastal jaekaubandusettevõtetes planeeritud ja teostatud kontrollide arv Maakond Planeeritud kontrollide arv (minimaalne) Teostatud kontrollide arv Harjumaa 3455 2980 Hiiumaa 117 108 Ida-Virumaa 955 752 Jõgevamaa 239 223 Järvamaa 159 146 Läänemaa 247 224 Lääne-Virumaa 393 369 Põlvamaa 200 182 Pärnumaa 639 506 Raplamaa 377 229 Saaremaa 259 223 Tartumaa 1004 864 Valgamaa 226 209 Viljandimaa 383 337 Võrumaa 225 206 KOKKU 8878 7558 Järelevalve toiming kestis aastal 2016 jaemüügiettevõttes keskmiselt 2,2 tundi ja toitlustusettevõttes keskmiselt 1,9 tundi. Järele valve toiming kestis aastal 2017 j aemüügiettevõttes keskmiselt 2 tundi ja toi tlustusettevõttes keskmiselt 1,8 tundi. Järelevalve toimingu kestvus aastal 2017 vähenes võrreldes eelmise aastaga, kuid mitte oluliselt. Ettekirjutused Kokku tehti 1 3584 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidualane teave, mille kohta tehti kokku 1503 ettekirjutust (tabel 5 4 ). Võrdluseks, 201 6 aastal tehti 15 194 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli samuti toidu alane teave ( 2068 ettekirjutust) . Ettekirjutuste üldarv on vähenenud 11% võrra. Järgnevas tabelis on näidatud enamike ettekirjutuste jagunemine liigiti. Tabel 5 4 . 201 6 ja 201 7 aastal jaemüügiettevõtete kontrollimisel tehtud ettekirjutuste arv liigiti. Ettekirjutused 2016 2017 Dokumentatsioon 19 233 Eeltingimusprogrammi/KP seire 964 597 HACCP enesekontrolliplaanis 1027 922 Identifitseerimismärgi kasutamine 4 2 Jäätmekäitlus 127 67 Järelkontroll 185 197 Kahjuritõrje 343 261 Kasutatav vesi sh. toidujää 319 73 KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 347 472 Loomsed kõrvalsaadused 65 33 Mitte Eesti päriolu loomse toidu käitlemine 16 3 Mittenõuetekohane toit 614 588 Muu 15 13 Mõõtevahendid, kontrollseadmed 602 553 Personali hügieen sh kaitseriietus 98 72 Personali koolitus 40 677 Personali tervisekontroll 838 395 Proovide võtmine ja analüüsimine 654 657 Puhastamine ja desinfitseerimine 512 580 Sihtkohavastuvõtja kohustused 14 3 Sisseseade, seadmed 786 636 Teavitamata tegevus 2 46 Tegevusloata tegevus 26 29 Temperatuurinõuded 414 330 Toidukontroll: toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 120 191 Toidu jälgitavus sh saatelehed 1246 1097 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 187 119 Toidu käitlemine 1259 1106 Toidu pakendamine 14 5 Toidukäitlemise ruumid 680 551 Toidulisandi toidualane teave 37 37 Toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 6 6 Toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 767 871 Toidu toidualane teave 2068 1503 Toidu toitumis- ja tervisealane väide 11 7 Transport sh veovahendid 29 10 Üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 714 557 Veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 23 27 T egevusloa taotlemisel valitsenud tingimusi muutvatest ümberkorraldustest teavitamata jätmine 17 H aiguspuhang 1 T egevusloa andmisele eelnev hindamine 3 E ritoidu toidualane teave 2 Vihje/kaebus 2 35 Kokku 15194 13584 Järelevalve käigus võetud proovid Kokku võeti aastal 201 7 jaekaubandusettevõtetest 4 38 proovi, nendest mikrobioloogilistele näitajatele 3 74 proovi (sh uhtmeproovid) . Mittenõuetekohaseid proove oli 20 , nendest mikrobioloogilistele nõuetele ei vastanud 15 ehk ligikaudu 4 % proovidest. 201 6 aasta l oli mittenõuetekohaseid proove 10, mis ei vastanud mikrobioloogilistele nõuetele ehk ligikaudu 2, 7 % kõigist proovidest. Tabel 5 5 . Mittenõuetekohased proovid toidugrupiti (mikrobioloogilised) Toidugrupp Mittenõuete-kohaste proovide arv Ülenormatiivsed näitajad Kala ( Atlandi heer ingas) Läti 1 Listeria monocytogenes Lihapall 1 E.coli Hakkliha 1 E.coli Hakkliha 1 E.coli Hakklihasegu (kalkun) Leedu 1 Salmonella spp Pelmeen Läti 1 Salmonella spp šašlõkk 1 E.coli Liha marinaadis 1 E.Coli Lõigatud liha broiler/kana Poola 1 Campylobacter spp Lõigatud liha broiler/kana Läti 1 Listeria monocytogenes Uhtmeproovid (tööpind) 5 Staphylococcus aureus Kokku 15 Koolitused ja nõupidamised 201 7ndal aastal ei toimunud jaekaubanduse valdkonna nõupidamisi järelevalveametnikele . Kokkuvõte ja järeldused Ettevõtete arv üle Eesti pole oluliselt muutunud, kasvas 3,3 % võrra. Märkimisväärselt kasvas ettevõtete arv Jõgevamaal 12,55 % võrra. Ettevõtete arv kasvas samuti üheksas maakonnas ning vähenes viies maakonnas. Ettevõtete arv kahanes enim Läänemaal 7,02 % võrra. Jaekaubanduse valdkonna järelevalvega tegeles 201 7 ndal aastal 69 ametnikku (võrreldes 2016 a pole muutunud). Aasta jooksul suurenes järelevalveobjektide arv ühe ametniku kohta üheksas maakonnas (nendest märkimisväärselt suurenes Järvamaal) ning vähenes kuues maakonnas. Aasta jooksul laekus Veterinaar- ja Toiduametile toidukäitlemise valdkonnas 400 vihjet/kaebust. Kõige rohkem esines vihjeid/kaebusi seoses mittenõuetekohase toidu käitlemisega ning hügieeninõuete rikkumisega. Vihjete arv kasvas kahekordselt toidu märgistamise/ tarbija eksitamise osas. Jaekaubandusettevõtetes 2017 planeeritud kontrollide arv kokku oli 8878 ja teostatud järelevalvetoimingute arv kokku oli 7558. Järelevalvetoimingute arv on vähenenud võrreldes eelmise aastaga. 2016ndal aastal teostati jaekaubandusettevõtetes kokku 8574 järelevalvetoimingut, 2017.aastal 7558 järelevalvetoimingut. 2017. a. teostatud järelevalvetoimingute arv hõlmab lisaks plaanilistele kontrolltoimingutele eraldiseisvalt teostatud järelevalvetoiminguid nt. järelkontrolle, erakorralisi kontrolltoiminguid nt. kaebused/vihjed. Kontrolle viidi üldjuhul läbi käitlejat eelnevalt teavitamata või teatati käitlejale ette vahetult enne kontrolltoimingut. Järelevalve toimingu kestvus aastal 2017 vähenes võrreldes eelmise aastaga, kuid mitte oluliselt. Kõikides maakondades planeeritud kontrollimisi täies mahus ei teostatud. Peamised põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita oli järelevalveametnikke suur töökoormus, ettevõtete arvu kasv, ettevõtte riskitaseme muutmine, ajutiste ettevõtete kontroll, ettevõtete lõpetatud või peatatud tegevus ning muud põhjused. Kokku tehti 13584 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidualane teave, mille kohta tehti kok ku 1503 ettekirjutust . Võrdluseks, 2016 aastal tehti 15194 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli samuti toidualane teave (2068 ettekirjutust). Ettekirjutuste arv on vähenenud 11% võrra. Kokku võeti aastal 2017 jaekaubandusettevõtetest 438 proovi, nendest mikrobioloogilistele näitajatele 374 proovi (sh uhtmeproovid). Mittenõuetekohaseid proove oli 20, nendest mikrobioloogilistele nõuetele ei vastanud 15 ehk ligikaudu 4 % proovidest. 2016 aastal oli mittenõuetekohaseid proove 10, mis ei vastanud mikrobioloogilistele nõuetele ehk ligikaudu 2,7% kõigist proovidest. 3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve Internetikeskkonnas toidukaupadega tehtavad pakkumised ning ostu-müügitehingud on maailmas tõusev trend. Avar internetikeskkond ja digitaalse tehnoloogia kiire areng on väljakutseks järelevalveasutustele, kuna kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega edastatav toidualane teave ning elektroonsed ostu-müügitehingud ei ole nii läbipaistvad ning kergesti jälgitavad. Internetikeskkonnas puuduvad n.ö piirangud, kaupa saab müüa igal ajal, igale poole. Internetikeskkondi saab kiirelt luua ning sama kiirelt sulgeda või muuta selle nimetust, asukohta (nt. internetikeskkonna aadress) vms. Eesti Statistikaameti andmete kohaselt on tänapäeval enam kui pooled interneti kasutajad internetikaubanduse omaks võtnud. 2016. aasta andmete kohaselt oli viimase 12 kuu jooksul internetist mõne toote või teenuse ostnud või tellinud 65% (543 100) 16–74-aastastest internet kasutajatest. E-kaubanduse Liidu 2016. aasta andmete kohaselt on populaarseimaks kaubagrupiks sarnaselt 2015. aastaga piletid (teater, kino, kontsert), võimsa hüppe on edetabelis teinud kodumasinad ja elektroonika ning kolmandal kohal on naisteriided. Tänu suuremale pakkumisele on eelviimaselt kohalt positsiooni parandanud toidukaubad, mis näitab, et tarbijate valmisolek toitu internetist tellida on suur. Joonis 39. 2016. Aastal internetist tellitud toodete ja teenuste edetabel. Tagamaks, et liikmesriikide tarbijad oleksid kaitstud (st. tarbijate poolt internetikeskkonnast tellitud toit oleks ohutu ning nõuetele vastav), on vaja suurendada koostööd liikmesriikide vahel ning tõhustada järelevalvet internetikeskkonnas toimuva tegevuse üle, mis on käsitletav toidukäitlemisena ja seotav toidukäitlejaga Eestis, Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse nr 178/2002 tähenduses. Lisaks internetis olevatele ostu-müügitehingute keskkondadele on oluline teostada järelevalvet ka toidukäitlemisettevõtete kodulehekülgedel (sh elektroonsete tootelehtede jms) antava toidualase teabe üle. Sellistel informatiivsetel internetilehekülgedel antav toidualane teave ei tohi tarbijat eksitada. Veterinaar- ja Toiduamet alustas toidukaupade e -kaubanduse järelevalve süsteemi loomisega 2017. aasta jaanuarist. Antud valdkonnas on hetkel üks peaspetsialist, kellel alustamise hetkel puudusid teadmised antud valdkonnas, mistõttu oli vajalik asjakohastel koolitustel ja kohtumistel osalemine, saamaks vajalikke kontakte ning teadmisi e-kaubanduse teemadest. Veebruari kuus saadeti kõigile Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikele info kiri, mille kohaselt tuli kontrollida JVIS´is (Järelevalve infosüsteem, edaspidi JVIS) olemasolevate toidukäitlejate käitlemisvaldkondi ning kontaktandmeid. Kui selgus, et ettevõte tegeleb lisaks toidu kaugmüügiga, tuli teavitada toidukäitlejat e-kaubanduse kui lisa käitlemisvaldkonna teavitamise kohustusest. E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted Eestis 2017. aasta mai alguseks oli JVIS andmetel Veterinaar-ja Toiduametit teavitanud e-kaubanduse (nii põhi- kui lisakäitlemisvaldkond) valdkonnast 269 toidukäitlejat. Käesoleva aruande koostamise ajaks, 2018. veebruariks, on teavitatud ettevõtete arv kolmveerandi võrra tõusnud. Põhjuseid võib olla mitmeid, nii e-kaubanduse valdkonna kiire kasv kui ka ametipoolne teavitustöö avalikkuses. Joonis 40. E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted 2017 võrdlus 2018 E-kaubanduse valdkonna kohtumised ja koolitused 2017. aasta mai lõpus toimus 8. FLEP ( Food Law Enforcement Practicioners ) e-kaubanduse kohtumine Helsingis. Kohtumisel tegid kõik osalejad e-kaubanduse teemat puudutava ettekande, kirjeldades kuidas toimub järelevalve ning millised on kitsaskohad, millele ei ole lahendust leitud. Ettekannetele järgnes vabas vormis arutelu, kus anti üksteisele nõu ning abistavaid juhiseid edaspidisteks tegevusteks. Esimene 2017. aasta BTSF (Better Training for Safer Food, edaspidi BTSF) e-kaubanduse koolitus toimus mai kuus Prahas. Tegemist oli algajatele (Basic) mõeldud koolitusega. Antud koolitusel pöörati enamjaolt rõhku kuidas interneti keskkonnas otsinguid teha, mis asi on internet ja mis moodi info serverite vahel jookseb. Teine 2017. aasta BTSF e-kaubanduse koolitus toimus septembri kuus Madriidis. Tegemist oli edasijõudnutele (Advanced) mõeldud koolitusega. Antud koolitusel jagasid riigid, kus e-kaubanduse järelevalve süsteem on aktiivselt toimiv, oma kogemusi. *BTSF e-kaubanduse (Advanced) koolitus el on mõistlik 2019. aastal uuesti osale da, kuna 2017. aasta koolituse korraldajad ütlesid, et koolituse teemad on pidevas muutumises ning täiendamises. Kuna e-kaubanduse valdkond on nii kiirelt arenev (erinevad võimalused toidu kaugmüügiks), on vajalik valdkonna spetsialistil end kursis hoida mujal maailmas toimuvaga ning kõikvõimalike probleemide/võimaluste ja nende lahendamisega/rakendamisega. Kolmas 2017. aasta BTSF, kaudselt e-kaubanduse valdkonnaga (toidupettus) seotud, koolitus toimus oktoobri kuus Roomas. Antud koolitusel arutati hobuseliha skandaalist ning kohalikud Itaalia politseinikud käisid rääkimas, kuidas nad on tuvastanud toidupettusega tegelevaid ettevõtteid. Peamiselt on nendeks veini ja oliiviõli müüjad. Novembris toimus Tarbijakaitseameti poolt korraldatud Suunanäitaja, kus Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist tutvustas ettevõtte esindajatele e-kaubanduse nõudeid ning vastas ettekande ajal tekkinud küsimustele. E-kaubanduse valdkonnas koostöö teiste asutustega E-Kaubanduse Liit – Liiduga on kokkulepe, et enne turvalise ostukoha märgise andmist liidu poolt, kontrollib liit, kas ettevõte on Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest teavitanud. Liit jagab oma veebilehel ning sotsiaalmeedia lehel e-kaubanduse nõudeid ettevõtetele, kes tegelevad toidu kaugmüügiga. Kokkuleppe kohaselt teavitab Veterinaar- ja Toiduamet E-Kaubanduse Liidu kontaktisikut kui on toimumas või toimunud e-kaubanduse valdkonnas erilised tegevused (nt toidulisandite suunatud kontroll). Tarbijakaitseamet – Ametiga on suuline kokkulepe, et jagame e-kaubanduse valdkonda puudutavat infot. Juhul kui ühel ametitest on e-kaubandusega tegeleva ettevõttega küsimusi, probleeme, siis teine asutus püüab aidata. Maksu- ja Tolliamet – Ametiga on suuline kokkulepe, et jagame e-kaubanduse valdkonda puudutavat infot. Juhul kui ühel ametitest on e-kaubandusega tegeleva ettevõttega küsimusi, probleeme, siis teine asutus püüab aidata. Osta.ee portaal – Kohtumisel lepiti suuliselt kokku, et kui Veterinaar- ja Toiduamet tuvastab portaalis kahtlase tegevuse ning teavitab sellest portaali , siis portaal sulgeb müüja konto senikauaks kuni müüja esitab tõendava dokumendi, et on oma tegevusest teavitanud. Veterinaar- ja Toiduametil on osta.ee portaalis ka kasutaja, et vajadusel ise müü jatega kontakteeruda ning neid toidu kaugmüügi nõuetest teavitada. Okidoki.ee portaal – Kirjalik kokkulepe, et kui Veterinaar- ja Toiduamet tuvastab portaalis kahtlase tegevuse ning teavitab sellest portaali , siis portaal sulgeb müüja konto senikauaks kuni müüja esitab tõendava dokumendi, et on oma tegevusest teavitanud. Facebook – Komisjonil on Facebookiga kokkulepe, mille kohaselt teeb Facebook järelevalveasutustega koostööd, võimaldamaks sulgeda müügilehed kus toimub mittenõuetele vastav tegevus. E-kaubanduse valdkonda puudutavad juhendid Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel on eraldi peatükk e-kaubandusest, mis on abiks ettevõtetele, kes soovivad alustada või juba tegelevad toidu kaugmüügiga. Aasta lõpus valmis juhend „Toidu müük ja reklaam e-kaubanduses“. Antud juhendi koostamisel on aluseks võetud Iirimaa e-kaubanduse juhend. E-Kaubanduse Liidu poolt on koosatud juhendile positiivne tagasiside ning see on samuti liidu lehelt leitav. Lisaks on juhis e nesekontrollisüsteemi koostamise ks üksnes kaugmüügiga tegelevale ettevõttele . Kaugmüügi teel tuleb luua süsteem, millega on tagatud peamised toiduohutuse nõuded. Tagatud peab olema nõuetekohane toidukäitlemine, igas etapis, tagatud peab olema nõuetekohane toidu temperatuur, jälgitavus ning toidualase teabe esitamine. Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse kontroll Aasta teises pooles osaleti vabatahtlikult esimeses komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse kontrollis. Kontrollitavaks valdkonnaks olid toidulisandid, mis jagunesid kaheks. Ühed, mis sisaldasid oma koostises mittelubatud uuendtoitu ( agmatiinsulfaat, kare akaatsia ( Acacia rigidula) , suureõieline epimeedium ( Epimedium grandiflorum) ja salendav hoodia ( Hoodia gordonii) ) ning teised, mille kohta oli esitatud lubamatuid tervisealaseid väiteid (luude ja liigeste parendamise väited). Kontrollitavateks objektideks pidid olema veebipoed, kus sai otse tooteid osta (toodete informatiivsed veebilehed antud kontolli ei kuulunud) ning mis olid mõeldud Eesti tarbijatele. Kokku kontrolliti 32 veebipoodi, millest 25. juhul tuvastati mittenõuetekohaste tervisealaste väidete esitamine ning 7. juhul mittelubatud uuendtoidu ( agmatine (4-aminobutyl) guanidine sulfate ) müümist. Uuendtoidu tuvastamisel koostati RASFF teated ning mittenõuetekohaste tervisealaste väidete korral koostati toidukäitlejatele kontrollaktid, milles kohustati neid mittenõuetekohased tervisealased väited eemaldama. Kokku osales vabatahtlikult esimeses komisjoni poolt koordineeritavas e-kaubanduse kontrollis 25 liikmesriiki pluss Šveits ja Norra. Kokku kontrolliti 1077. veebilehte, millest 428. korral tuvastati mittelubatud uuendtoitu müüvat veebipoodi ning 351. korral mittenõuetekohaste tervisealaste väidete esitamist. Komisjoni hinnang esimesele kontrollile oli positiivne ning arutelu käib uue kontrollitava valdkonna üle. E-kaubanduse järelevalve toimingud aastal 2017 Aastal 2017 saadeti 18. e-kaubandusega tegelevale ettevõttele märgukiri, kuna tuvastati ettevõtte teavitamata tegevus e-kaubanduse valdkonnas. Koostati läbi JVIS keskkonna 23 kontrollakti ning 6 tuvastatud asjaolu ning ettekirjutust saadeti kirjaplangil. Peamised ettekirjutused olid seoses mittenõuetekohase tervise- ja toidualase teabe esitamisega. 3. 1.7.1 2 . Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve 201 7 . aastal teostas eraelamus toidu käitlemise üle järelevalvet kokku 75 6 järelevalveametnikku. Järelevalveobjektide jaotamine ametnike vahel toimub kohalikus veterinaarkeskuses. Joonis 41 . Eraelamus toidu käitlejate üle teostavate ametnike arv maakonniti . Ettevõtete arv 2017.a. jaanuari alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1168 eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest 1000 tegelevad toidu valmistamisega ja 168 toitlustamisega. 2017.a. jaanuari alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1326 eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest 1140 tegelevad toidu valmistamisega (85,6% eraelamus toidu käitlejatest) ja 186 ca 14% eraelamus toidu käitlejatest) toitlustamisega. Valdkonnas tegutsevate käitlejate arv suurenes 2017. aastal 11% võrra (aastaga lisandus 132 uut toidu käitlejat). Käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, mida kinnitab nii aasta jooksul lisandunud käitlejate hulk kui ka käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka kirja teel. Aruande koostamise hetkel oli eraelamus tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 7. Eraelamus toidu käitlejate reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS) avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Tähelepanek: arvestades erinevaid asjaolusid võib arvata, et kõik loetelus olevad käitlejad reaalselt toidu käitlemisega ei tegele – seega võib loetelu olla mitte ajakohane ning tegelik käitlejate arv võib tegelikust olla väiksem. Käitlejal on kohutus järelevalveasutust teavitada käitlemises toimunud muudatustest sh kui tegevus on lõpetatud või peatatud, kuid käitlejad ei kipu seda nõuet jätkuvalt piisava aktiivsusega rakendama. Eraelamus toidu käitlejate arvu, käitlejate arvu muutust, eraelamus käideldavaid toidugruppe ja arvulist jaotust maakonnas iseloomustavad joonised 42 -4 4 ja tabelid 5 6 ja 5 7 . Joonis 42 . Eraelamus toidu käitlejate arv viimase 5 aasta jooksul Tabel 5 6 . Tegevuskohtades käideldavad toidugrupid: Käideldav toidugrupp Tegevuskohtade arv % tegevuskohtadest puu-, köögivilja ja marjatooted 421 14% valikpagaritooted 410 14% lihtpagaritooted 297 10% kondiitritooted 267 9% võileivad ja võileivatordid 174 6% kalatooted 136 5% suupisted 132 5% salatid 123 4% desserdid ja magustoidud 116 4% lihatooted 87 3% liittoidud 83 3% seenetooted 66 2% taigen 64 2% kastmed 57 2% pasta- ja teraviljatooted 51 2% tee 49 2% piimatooted 44 2% lihavalmistised 40 1% konsreveeritud tooted 39 1% siirupid 37 1% valmistoidud 36 1% katted ja täidised 27 1% sushi 23 1% munatooted 22 1% muu (täpsustage valikut lisainfo lahtris) 21 1% hakklihast lihavalmistised 18 1% mittealkohoolsed joogid 14 0% maitseained, ürdid 13 0% alkohol 12 0% puljong 11 0% meepõhised tooted 10 0% eritoit 6 0% kuivtoidud 6 0% hakkliha 5 0% idandid 5 0% toidulisandid 4 0% lihatooted 3 0% toiduõlid 3 0% piimatooted 2 0% lihavalmistised 1 0% meepõhised tooted 1 0% maltoosa 1 0% mesi 1 0% sojatooted 1 0% Kokku 2932 100% Tabel 5 7 . Eraelamus toidu käitlejate arv maakonniti viimase 5 aasta jooksul . Maakond 2013 2014 2015 2017 veebruar 2018 01.02.17 – 21.02 . 18. a lisandunud ettevõtete arv Harjumaa 227 268 296 378 405 27 Hiiumaa 24 23 28 29 33 4 Ida-Virumaa 52 64 72 81 81 0 Jõgevamaa 26 27 40 49 53 4 Järvamaa 7 12 15 16 20 4 Läänemaa 30 33 35 40 40 0 Lääne-Virumaa 71 66 80 91 101 10 Põlvamaa 34 34 45 51 56 5 Pärnumaa 60 64 78 92 116 24 Raplamaa 27 22 29 42 45 3 Saaremaa 62 61 78 73 84 11 Tartumaa 74 91 114 131 152 21 Valgamaa 15 19 24 27 37 10 Viljandimaa 17 20 28 35 41 6 Võrumaa 41 49 54 59 62 3 Kokku 767 856 1016 1194 1326 132 Joonis 4 3 . Ettevõtete arvuline jaotus maakonniti (seisuga 21 .02.201 8 .a ). Joonis 4 4 . Ettevõtete protsentuaalne jaotus maakonniti (seisuga 21 .02.201 8 . a ) . Järelevalve planeerimine ja teostamine, aruandlus ja proovivõtmine Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete plaanilisi kontrolle teostatakse eraelamus vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 28.06.2017a käskkirjale nr 102. Ettevõtete ametlike kontrollide läbiviimine jaguneb kaheks: Teavitusjärgne kontroll – rakendatakse igat tüüpi ettevõtete puhul Plaaniline kontroll – rakendatakse madala riskiga ettevõtet puhul Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on madala riskiga järgmised ettevõtted, kus: tegeletakse loomset päritolu toidu valmistamisega pakutakse/valmistatakse toitu tundlikule tarbijale (nt lastehoiuteenuse pakkujad) tegeletakse toidulisandi valmistamisega tegeletakse sushi valmistamisega Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on väga madala riskiga ettevõtted, kus tegeletakse mitteloomse ja kombineeritud toidu valmistamisega sh toitlustamisega tavatarbijale. Teavitusjärgset kontrolli teostatakse: madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 2 kuu jooksul peale teatise saamist ; v äga madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 6 kuu jooksul peale teatise saamist. Plaanilist kontrolli teostatakse teavitatud/tegevusloaga madala riskiga ettevõtetes sagedusega 1 kord aastas. Plaanivälist kontrolli teostatakse kõiki tüüpi ettevõtetes vastaval tekkinud vajadusele/olukorrale. 201 7 . aastaks planeeritud ja tegelik kontrollide arv 2017.aastaks oli maakondades planeeritud kokku 266 ametlikku kontrolli. Kõiki plaanilisi kontrolle ei teostatud, kuna mõnel juhul oli käitlemine lõpetatud, polnud võimalik ettevõttega ühendust saada (saadetud teatis, kuid ettevõtte ei vastanud) või ettevõtteid lisandus maakonda palju. Tabel 5 8 . Planeeritud ja tegelik kontrollide arv maakonniti 201 7 .a. Maakond Plaanitud kontrollide arv 2017 Teostatud kontrollide arv kokku 2017 Harjumaa 36 26 Hiiumaa 15 14 Ida-Virumaa 51 39 Jõgevamaa 15 13 Järvamaa 4 3 Läänemaa 6 5 Lääne-Virumaa 11 6 Põlvamaa 15 12 Pärnumaa 35 17 Raplamaa 17 9 Saaremaa 7 2 Tartumaa 26 18 Valgamaa 11 8 Viljandimaa 9 7 Võrumaa 8 8 Kokku 266 187 Joonis 4 5 . Kontrollide arv maakonniti 201 7 . a. Tabel 5 9 . Ettevõtete kontrollimise põhjused vastavalt ettevõtte põhikäitlemisvaldkonnale 201 7 .aastal . Teg. koha põhikäitlemisvaldkond (TOIT) Kontrolli põhjused Teostatud kontrollide arv 2016 Teostatud kontrollide arv 2017 Eraelamus toidu valmistamine Haiguspuhang 1 Eraelamus toidu valmistamine Järelkontroll (MP) 1 2 Eraelamus toidu valmistamine Järelkontroll (TH) 31 25 Eraelamus toidu valmistamine Kaebus/vihje 3 2 Eraelamus toidu valmistamine Muu 7 6 Eraelamus toidu valmistamine Plaaniline (AL) 2 Eraelamus toidu valmistamine Plaaniline (MP) 12 14 Eraelamus toidu valmistamine Plaaniline (TH/SK/TKM/LT) 134 186 Eraelamus toidu valmistamine Proovide võtmine 8 14 Eraelamus toidu valmistamine Teavitamisele järgnev 15 53 Eraelamus toidu valmistamine Tegevusloa taotlemine 3 6 Eraelamus toidu valmistamine Tunnustamise taotlemine (MP) 9 11 Eraelamus toitlustamine Järelkontroll (TH) 5 4 Eraelamus toitlustamine Kaebus/vihje 2 1 Eraelamus toitlustamine Plaaniline (TH/SK/TKM/LT) 9 19 Eraelamus toitlustamine Proovide võtmine 1 Eraelamus toitlustamine Muu 1 Eraelamus toitlustamine Teavitamisele järgnev 8 Kokku 242 353 Järelevalveproovid 2017a võeti järelevalve käigus eraelamus toidukäitlemise kohtadest 62 proovi, millest teostati 324 (sh 36 PAH analüüsi) analüüsi. Mikrobioloogiliste analüüsitavateks näitajateks olid: Listeria monocytogenes (esinemine ja arvuline), Salmonella spp., E. coli, koagulaaspositiivsed stafülokokid, Enterobacteriaceae jm. Mittenõuetekohaseks osutusid 2 proovi: 1 joogivee proov (Coli-laadsed) ja 1 lamba toorpiim (bakterite üldarv). Eraelamus valmistatud toodetes t võetud PAH analüüsi tulemusei kajastatakse saasteainete aruandes. Aastal 2017 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arv u maakondade lõikes iseloomustab tabel 60 . Tabel 60 . Aastal 2017 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arv maakondade lõikes Maakond Proovide arv Analüüside arv Harjumaa 9 49 Hiiumaa 4 30 Ida-Virumaa 2 14 Jõgevamaa 6 35 Järvamaa 2 18 Läänemaa 2 10 Lääne-Virumaa 1 10 Põlvamaa 6 30 Pärnumaa 10 43 Raplamaa 4 16 Saaremaa 1 1 Tartumaa 9 40 Valgamaa 4 18 Viljandimaa 1 5 Võrumaa 1 5 KOKKU 62 324 Nõuetele mittevastavused 2017.a. tehti 187 järelevalvetoimingu kohta 241 ettekirjutust. 2017. aastal tehti kõige rohkem ettekirjutusi toidualase teabe kohta. Lisaks sellele juhiti tähelepanu ka enesekontrolliplaani HACCP süsteemi, toidu jälgitavuse, proovide võtmise ning enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide kohta. 2017. a tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa on toodud joonisel 4 6 . Joonis 4 6 . Ettekirjutuste arv liikide kaupa 20 17 .a Muud järelevalvega seotud tegevused Eraelamus toidu käitlemisega seonduvaid teemasid sai 2016.a. käitlejatele tutvustatud 4 korral Kalanduse teabekeskuse poolt organiseeritud koolitustsükli käigus "Toiduseaduse sätted. Toiduhügieeni nõuded kalatoodete käitlejatele." Sektorile mõeldud koolitusega jätkati ka aastal 2017. Koolitused toimusid 4 korral. S ihtrühmaks olid k alakäitlemisega isiklikus majapidamises tegelevad ja/või seda kavandavad rannakalurid ja kalandusettevõtjad. Eraelamus toidu käitlemise teem at käsitleti veel 2 koolitusel 23.05.2017 Vormisl ja 31.05.2017 Läänemaal . Sihtrühmaks mikrokäitlejad (MTÜ-d, vä ikesed OÜ-d ning koduperenaised ) . VTA keskasutuses viidi 26.06.2017 läbi eraelamus toidu käitlemise järelevalvega tegelevate ametnike nõupidamine, kus käsitleti järgmiseid teemasid: Hügieeninõuete ja toiduseaduse planeeritavad muudatused PAHde seire tulemused ja proovivõtt, järelevalvetegevused positiivse proovi korral ja suunised toidu käitlejale, arutelu Uus järelevalve kord/käskkiri, arutelu Eraelamus toidu käitlemise ja enesekontrolliplaani koostamise juhendid käitlejale, arutelu NVH kasutamise ja täitmisega seonduv jm küsimused, arutelu Muud teemad (valdusesse sisenemine; mida teha, kui käitlejaga ei saa ühendust?) Eraelamu valdkonnas koostati 2017 aastal järgmised materjalid: Juhe nd eraelamus toidu käitlemiseks . Juhend eraelamus toidu käitlejale en esekontrolliplaani koostamiseks . NVH töölehed ametnikele eraelamus toidu käitlemise nõuetele vastavuse hindamiseks . Kokkuvõte Eraelamus toidu käitlejate arv suurenes 2017. aastal ca 11% st seda, et aastaga lisandus 132 uut toidu käitlejat. Käitlejate arv on küll suurenenud, kuid reaalne arv ei pruugi olla tõene, sest loetelus võib jätkuvalt olla käitlejaid, kes tegelikult toidu käitlemisega ei tegele. Käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, seda kinnitab nii aasta jooksul lisandunud käitlejate hulk kui ka käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka kirja teel. Aruande koostamise hetkel on JVIS andmetel eraelamus toidu käitlejaid, kes turustavad loomset toitu teisele käitlejale, kokku 7. Kõige aktiivsem tegevus eraelamus toidu käitlemise valdkonnas toimub jätkuvalt Harjumaal, kus asub 31% ettevõtete koguarvust, järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%) ja Lääne-Virumaa (8%). 01.01.2016.a. - 01.02.2017 jooksul suurenes maakonnas registreeritud ettevõtete arv Harjumaal (+27), Pärnumaal (+24), Tartumaal (+21) ning ja Lääne-Virumaal (+10). Erinevalt eelmise aruande perioodiga lisandus seekord Harjumaale uusi ettevõtteid sarnaselt aastale 2015 - 28 uut käitlejat. 2016ndal aastal oli lisandunud ettevõtteid 82. 2017.a. viidi eraelamutes läbi 187 (2016.a. 205 ja 2015.a. 127) kontrolli ning kontrollide käigus tehti 241 (2016.a. 146 ja 2015.a. 115) ettekirjutust. kõige enam juhiti tähelepanu toidualase teabe kohta. Lisaks sellele tehti ettekirjutusi ka enesekontrolliplaani HACCP süsteemi, toidu jälgitavuse, proovide võtmise ning enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide osas. Eraelamus kontrollide läbiviimisel on ametnike jaoks olnud probleemiks asjaolu, et käitlejat ei ole võimalik erinevatel etteantud kontaktidel kätte saada, teavitatud tegevuskohas reaalselt käitlemist ei toimu, käitleja ei soovi suhelda ja eirab ametniku soovi kontrollima tulla vms. Antud teemat käsitleti 2017. aasta ametnike nõupäevadel. 2018.a. jätkub koostöö ministeeriumiga sh käitlejate esindajatega väikekäitlejatele mõeldud õigusakti väljatöötamisega seonduvalt. 3 .1.7.12 . Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve Käitlejate enesekontrolli raames võetavate proovide (edaspidi enesekontrolliproov ) analüüsimiseks tuleb rakendada vastavalt toiduseadusele asjakohast kvaliteedisüsteemi. Enesekontrolliproove analüüsivad käitlejatele kuuluvaid laboratooriume oli 201 6 . aastal arvuliselt 70 ja nende poolt tehtavad analüüsid puudutavad piima, liha, kala, mitteloomse toidu (sh kombineeritud toidu ja alkoholi ) käitlemisega seotud enesekontrolli proovide keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse. 2017.aastal oli enim EK-laboratooriumite tegevusega hõlmatud ametnikke Harjumaal - kokku 6 inimest. Tartumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal oli aasta jooksul sellega seotud 3 ametnikku, teistes maakondades oli valdkonnaga seotud ametnikke vähem. Hiiumaal ja Läänemaal käitlejatele kuuluvaid EK-laboratooriume ei olnud. Aasta jooksul 2 ametnikku lahkus valdkonnast erinevatel põhjustel (ettevõtte laboratoorium lõpetas tegevuse; ametnik lahkus töölt). Joonis 47. Järelevalveametnike arv maakondades 2017. a. Enesekontrolliproovide analüüsimiseks peavad käitlejad rakendama asjakohast kvaliteedisüsteemi (edaspidi: laboratooriumi ) ja selle hindamist teostavad üldjuhul maakonna järelevalveametnikud. Järelevalve korraldamise aluseks 201 7 . aastal oli VTA peadirektori 03.02.2015 .a. käskkiri nr 31 Käitleja enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks läbiviidavate ametlike kontrollide korraldamise korra ning dokumendivormide kinnitamine . Enesekontrolliproovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamise planeerimine ja aruandlus toimub vastavalt käskkirjale Toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemisega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide planeerimine ja kontrollitulemuste sisestamine Järelevalve infosüsteemi ning ametlike kontrollide kohta aruandluse koostamine . Enesekontrollilaboratooriumite kontrollimise valdkonnas on kontrollid e planeerimine seotud põhivaldkonna kontrollimisega ja seda teevad üldjuhul . ka samad järelevalveametnikud. Erandiks on mõned maakonnad, kus käitleja enesekontrolli laboratooriume hindavad teist valdkonda kureerivad järelevalveametnikud . Hindamiste planeerimiseks koostati JVIS-is maakonna ametnike poolt 201 7 . aasta plaanid , mille käigus planeeriti teha 41 laboratooriumi kontrollimist ja teostati 38 . Hindamise mitteläbiviimise d, olid tingitud kas käitleja tegevuse lõpetamisest või tema tegevuse seisakust. Ühel juhul kontroll küll tehti, kuid akti vormistuse kuupäev langes järgmise aasta algusesse, mistõttu 2017. aasta andmete väljavõtetes läbiviidud kontroll ei kajastunud. Aastaaruande päringuid JVIS-ist tehakse alates 2015. aastast süsteemi Business Objects (edaspidi BO) kaudu. Käitlejate enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamisel kasutati järelevalveametnike poolt nõuetele vastavuse hindamise töölehti ja leitud mittevastavused esitati kontrollaktis. 2017 .aasta tehtud ettekirjutuste arv sõltus laboratooriumi tegevusalast, selle suurusest, tehtavatest analüüsidest, jms. Enim ettekirjutusi tehti Saare, Jõgeva ja Ida-Viru maakondades . 2017 . aasta kontrollaktide kokkuvõtetetest nähtus, et tehtud ettekirjutused olid seotud puudustega dokumenteeritud kvaliteedisüsteemis, analüüsimeetodite kasutamisega, ruumide ja keskonnatingimustega (nt jälgimine dokumenteerimine), kasutatavate seadmete ja mõõtevahenditega , mis on läbi aastate olnud üks mittevastavuse põhjus eid . See ettekirjutuste grupp hõlmab nii seadmeid kui mõõtevahendeid ja nendega seotud väga laialdast temaatikat (nt seadmete/mõõtevahendite kontroll, kalibreerimised, juhendid nende teostamiseks, mõõtevahendite täpsus, jne). Joonis 48. Ettekirjutiste arv liigiti 2017. aastal. Võrreldes eelmiste aastatega on ettekirjutuste arv vähenenud ja ettekirjutuste liigid ka muutunud. Ettekirjutuste põhjused on tingitud eelkõige standardite muudatustest (kehtetuks muutmised, muudatused). Valdkonna järelevalveametnike tegevuse parandamiseks toimus 2017. aastal EK-laboratooriumite hindamisega seotud ametnikele koolitus, milles käsitleti alljärgnevaid teemasid: alkoholi analüüsidest, kasutatavatest seadmetest, mõõtmise täpsusest, jm; EKL’ide hindamisest ja selle kajastamisest JVIS-is; EKL’i NVH-töölehtede täitmisest; mitmesugused seadmed ja mõõtevahendid; meeldetuletusteema: termomeetri parandid ja nende kasutamine; toitekeskkonnad ja nende kvaliteedi hindamine; muud jooksvad küsimused. 3 .1. 8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid uurivad oma pädevuse piires Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduametijärelevalveametnikud. Vajadusel kaasatakse teiste valdkondade spetsialiste. Puhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. VTA kohaliku asutuse spetsialistid viivad läbi toidukäitlemisettevõtte (vajadusel ka tootmisettevõtte, ladustamisettevõtte, söödakäitlemisettevõtte, loomapidamisettevõtte) erakorralise kontrolli. Kontrolli käigus hinnatakse toidukäitlemise hügieeni, enesekontrollisüsteemi toimimist, toidu jälgitavust, toidu säilitamist, vajadusel võetakse laboriuuringuteks proove jne. 2017. aastal menetleti Veterinaar- ja Toiduameti poolt 10 . juhtumit, kus menetluse käigus tuli välja selgitada haigestumise seos tarbitud toiduga . Nendest neljal juhul oli Terviseameti poolt leitud tõenäoline seos toiduga. Terviseameti andmetel registreeriti 201 7 . aastal 6 salmonelloosi, üks Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia, üks soole täpsustamata viirusnakkuse rühmaviisiline nakatumine, üks rühmaviisiline toidumürgistus , mille levikutee oli tõenäoliselt toidukaudne . Kokku haigestus 200 inimest, hospitaliseeri mist vajas 1 1 (5,5%) , surmaga lõppenud juhud puudusid. 3 .1. 9 Riiklikud seired ja järelevalve 3 .1 . 9 .1 . Zoonooside seire Zoonooside seiret korraldab VTA . Seire läbiviimisel tehakse koostööd Terviseametiga inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas. Zoonooside s eire loomadel ja toidus hõlmab järgmisi zoonoose ja zoonoosse i d haigusetekitaja i d: Brutselloos ja selle tekitajad Kampülobakterioos ja selle tekitajad Ehhinokokoos ja selle tekitajad Listerioos ja selle tekitajad Salmonelloos ja selle tekitajad Trihhinelloos ja selle tekitajad Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis Verotoksiline Escherichia coli Gripiviirus (lindude gripp) Marutaud Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale. Informatsioon iga-aastaste zoonooside aruannete kohta on leitav aadressil: eesti keeles http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=820 , inglise keeles Euroopa Toiduohutusameti ( EFSA ) koduleheküljel: http://www.efsa.europa.eu/en/zoonosesscdocs/zoonosescomsumrep.htm . Salmonella seire loomse päritoluga toidus 2002- 201 7 Kooskõlas põllumajandusministri 27. mai 2013 . a määruse nr 39 “ S almonellooside tõrje eeskiri” § 3 koostab Veterinaar-ja Toiduamet Salmonella kontrollprogrammi, rakendab ja kontrollib selle täitmist. Salmonella seireplaan loomse päritoluga toidus hõlmas 201 7 aastal: värske liha (siga, veis) seiret tapamajas ; värske liha seiret linnutapamajas ; värske liha (siga, veis) seiret lihalõikusettevõttes ; värske liha seiret linnuliha lihalõikusettevõttes. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes tuleb välja selgitada ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ja need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldada. Veterinaar- ja Toiduamet teostab Salmonella seiret alates 2002. aastast . Tabel 61 . Salmonella seire aastatel 2002-20 1 7 . Allikas: VTA Aasta Uuritud proovide arv Positiivsete proovide arv % 2002 1404 5 0,36 2003 1649 14 0,85 2004 1718 5 0,29 2005 1893 28 1,48 2006 1846 7 0,38 2007 1703 8 0,47 2008 1473 15 1,02 2009 1634 23 1,41 2010 1542 36 2,33 2011 1494 19 1,27 2012 1435 30 2,1 2013 1149 27 2,35 2014 1227 30 2,44 2015 1045 18 1,72 2016 930 16 1,72 2017 994 9 0,91 2017. a Salmonella positiivseteks proovideks osutusid 1,74% searümba pinnaproovi (2016 – 3,6%, 2015 – 3,8%, 2014 – 3,12%, 2013 – 4,16%), üks (0,48%) veiserümba pinnaproov ning 0,4% sealiha proovi (2016 – 1,6%, 2015 – 1,1%, 2014 – 0,7%, 2013 – 0%). Jo onis 4 8 . Salmonella - positiivsete proovide arv aastatel 2002-20 1 7 . Allikas: VTA Joonis 4 9 . 20 1 7 . aasta Salmonella - positiivsete proovide serotüü pide jaotus . Allikas: VTA Aastate jooksul Salmonella Derby oli leitud Salmonella serotüüpidest esikohal. Aastal aga 2017 oli antud serotüüp ainuke, mida leiti sigadelt võetud proovidest. Leitud oli ka üks S. Dublin veiselihas. Aastal 2016 oli leitud serotüüpidest esikohal S. Derby (60%), millele järgnes S. Typimurium (19%), S. Infantis (19%) ja S. Mbandaka (6%). Aastal 2015 serotüüpide jaotus oli järgmine: S. Derby 38,9%, S. Infantis 38,9%, S. enterica subsp. salamae 16,7% ja S. Typhimurium 5,6%. Informatsioon Salmonella seire kohta 2002-2017 asub aadressil: http://www.vet.agri.ee/static/body/files/1958.Salmonella%20seire%202002-2017.pdf . Kampülobakteri seire linnutapamajas 201 7 Kampülobakteri seireprogrammi läbiviimise eesmärgiks on koguda teavet termotolerantse Campylobacter spp. leviku kohta broilerite tapapartiide seas linnutapamajades. 2017. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Kaelanaha proovidest 8,3% osutusid Campylobacter spp. positiivseteks. Ühes proovis tuvastati Campylobacter jejuni. Informatsiooni kampülobakteri seire kohta 2005-2017 on leitav aadressil: http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2077.Kamp%FClobakteri%20%20seire%202005-2017.pdf . Yersinia enterocolitica seire sealiha lõikusettevõtetes 2017 Yersinia enterocolitica seire raames võeti lihalõikusettevõtetes t 250 sealiha proovi. 15,6% proovidest leiti Yersinia enterocolitica . 12,8% positiivseteks osutunud proovidest leiti patogeenseid Yersinia entercolitica biotüüpe : biotüüp 3 - 2,6% biotüüp 4 – 10,3 %. Viimati oli Yersinia enterocolitica seire sealiha lõikusettevõtetes teostatud aaastal 2013. Positiivseid leide oli 5,7%. Lisaks sellele olid lihaproovid (veise-, sea- ja seguliha) võetud ka jaekaubandusettevõtetes ning uuritud proovidest 6,15% osutusid Yersinia enetrocolitica positiivseteks. A astatel 2009 ja 2010. s eire raames uuri ti sea rümba pinnaproov e tapamajas. Positiivseid leide ei olnud. Salmonella spp. , Campylobacter spp. ja Yersinia enterocolitica uuringuid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Aruanded Euroopa Toiduohutusametile: - Zoonooside aruanne 201 6 .a. Koolitused 2017. a osales toiduosakonna zoonooside peaspetsialist järgmistel koolitustel: Exceli koolitus Äkkrünnak ja pommiähvardus - PPA koolitus Juhiste koostamise koolitus EL Nõukogu Sekretariaadi eesistumise praktiline seminar teemajuhtidele, sisukoordineerijatele ja sisuekspertidele . Kokkuvõte, järeldused Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi. Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit , millele järgneb salmonelloos . Arvestades ülaltooduga on asjakohane koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp . ning Yersinia enterocolitica esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks. Salmonella seire loomses toidus näitab , et Eestis on sealiha kõige rohkem S almonella - ga saastunud . Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella - ga saastunud loomaliik. Campylobacter- i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter -i levimus E esti broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumis t soolesisaldisega. Campylobacter -positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning sanitaarse keskkonna säilitamine . Võrreldes aastaga 2013 Yersinia enterocolitica levimus sealihas suurenes 3 korda, kuid biotüpeerimise tulemused näitavad, et ainult 2% uuritud proovidest leiti patogenseid Yersinia eneterocolitica tüvesid. 3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumi resistentsuse seire Mikroobide antibiootikumires i stentsuse all mõeldakse mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi paljuneda antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire korraldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsus ele 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta (2013/652/EL) . 2017 aastal seire raames uuriti: nuumsigade tapamajadest võetud 68 umbsoole proovi (1 proov farmi kohta aastas) jaekaubandusest võetud 150 sea- ja 150 veiseliha proovi. Joonis 50. Sealiha päritolu/proovide arv. Joonis 51. Veiseliha päritolu/proove arv. Umbsoolte proovides isoleeriti ja identifitseeriti : Escherichia coli (indikaatorbakterid) Campylobacter spp. Enterococcus faecalis Enterococcus faecium oletuslikult laia spektriga β-laktamaasi või AmpC-tüüpi β- laktamaasi tootev E. coli (edaspidi ESBL/AmpC E. coli ) * Laia spektriga β-laktamaasi tootev E. coli on resistentne penitsilliinide, 1.,3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide ja monolaktaamide suhtes ning tundlikud tsefamütsiinide suhtes * AmpC-tüüpi β-laktamaasid tekitavad resistentsuse penitsilliinidele, 1. ja 3. põlvkonna tsefalosporiinidele ja tsefamütsiinidele ning on stabiilsed klavulaanhappe suhtes oletuslikult karbapenemaasi tootev E. coli * Karbapenemaasi tootev E. coli – bakter on äärmiselt resistentne paljude antibiootikumide ( nt. 1.-4. põlvkonna tsefalosporiinidele), sh viimase valiku antibiootikumide – karbapeneemide – suhtes. Värske liha proovides isoleeriti ja identifitseeriti : oletuslikult ESBL või AmpC tootev E. coli oletuslikult karbapenemaasi tootev E. coli . Lisaks ülalpool toodule 2017. aastal määrati ka järelevalve ja seire raames veistelt, sigadelt, lammastelt ja kodulindudelt ning nendelt pärinevatelt loomsetelt saadustelt esinevate Salmonella spp. tüvede antibiootikumiresistentsust. Antibiootikumitundlikkus määrati mikrolahjendus meetodil ning uuringud viidi läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. E. coli ja Salmonella spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine E. coli, Salmonella spp. ja oletuslikult ESBL või AmpC ja karbapenemaasi tootva E. coli , isolaatide tundlikkust hinnati 14 antibiootikumi suhtes: ampitsilliin, tsefotaksiim, tseftasidiim, meropeneem, nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin, tetratsükliin, kolistiin, gentamütsiin, trimetopriim, sulfametoksazool, klooramfenikool, asitromütsiin, tigetsükliin. Kõiki oletuslikult ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvaid E. coli isolaate, Salmonella spp. ja E. coli , mis osutusid resistentseteks tsefotaksiimi, tseftasidiimi ja meropeneemi suhtes, lisaks testimisele ülalpool toodud antibiootikumite suhtes testiti ka järgmiste antibiootikumite suhtes: tsefoksitiin, tsefepiim, tsefotaksiim+klavulaanhape, tseftasidiim+klavulaanhape, meropeneem, temotsilliin, imipeneem, ertapeneem, tsefotaksiim, tseftasidiim. Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium antibiootikumitundlikkuse hindamine Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium isolaatide tundlikkust hinnati kokku 12 antibiootikumi suhtes: gentamütsiin, klooramfenikool, ampitsilliin, vankomütsiin, teikoplaniin, erütromütsiin, kinupristiin/dalfopristiin, tetratsükliin, tigetsükliin, linesoliid, daptomütsiin, tsiprofloksatsiin. Campylobacter spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine Campylobacter spp. isolaatide tundlikkust hinnati kokku 6 antibiootikumi suhtes: erütromütsiin, tsiprofloksatsiin, tetratsükliin, gentamütsiin, nalidiksiinhape, streptomütsiin. Seire tulemused 2017. aastal kokku uuriti 243 isolaatide antibiootikumiresistentsust: Proovi nimetus Bakter Isolaatide arv Nuumsigade umbsool E. coli 67 Nuumsigade umbsool Campylobacter coli 20 Nuumsigade umbsool Enterococcus faecalis 25 Nuumsigade umbsool Enterococcus faecium 40 Nuumsigade umbsool oletuslikult ESBL/AmpC E. coli 24 Sealiha oletuslikult ESBL/AmpC E. coli 3 Broileri kaelanahk Campylobacter jejuni 1 Broileriliha Campylobacter jejuni 2 Nuumsigade rümpadest määruse 2073/2005 I lisa 2.peatüki punkti 2.1.4 kohaselt võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp Salmonella spp. 9 Sealiha Salmonella spp. 1 Veiste rümpadest võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. Salmonella spp. 1 Loomadelt võetud proovid Salmonella spp. 50 Joonis 52. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud E. coli antibiootikumiresistentsus Nuumsigade umbsool t est isoleeritud 67 st E. coli isolaadist 42 (62,7 % ) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes . Multiresistentsete (üheaegne resistentsus kolme ja enama antibiootikumi suhtes) isolaatide osakaal oli 11,9 % (n = 8). Joonis 53. E. coli antibiootikumiresistentsus 2015/2017. aastal Võrreldes 2015 aastaga resistentsete isolaatide osakaal on vähenenud. Multiresistentsete isolaatide osakaal on vähenenud 18,7 % võrra. Joonis 54. E. coli resistentsus ravimite suhtes 2015/2017. aastal Resistentsuse tase antibiootikumite suhtes võrreldes aastaga 2015 on langenud. Resistensust kolma nda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes 2017. a E.coli isolaatidel ei tuvastatud. Joonis 55. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis antibiootikumiresistentsus Uuritud isolaatidest 28% ( n = 7 ) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ning 72% (n = 18 ) olid resistentsed vähe malt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete isolaatide osakaal oli 40 % (n = 10 ). Joonis 56. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecium antibiootikumiresistentsus Uuritud isolaatidest 2 0 % (n = 8 ) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ning 80% (n = 32 ) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete isolaatide osakaal oli 12,5 % (n = 5 ). Joonis 57. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud Campylobacter coli tüvede resistentsus Uuritud C ampylobacter coli isolaatidest 5% (n = 1) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes (2015. a – 12,1%) ning 95% (n = 19 ) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete isolaatide osakaal oli 15% (n = 3 ). Aastal 2015 multiresistentsete isolaatide osakaal oli 18,2%. Joonis 58. Campylobacter coli antibiootikumiresistentsus 2015/2017. aastal Joonis 59. Campylobacter coli resistentsus ravimite suhtes 2015/2017. aastal Joonis 60. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud ESBL/AmpC E. coli antibiootikumiresistentsus Kokku tuvastati 68st umbsoolte proovist 35,3% (n = 24) ESBL/AmpC E. coli isolaati. Nendest isolaatidest 62,5% (n = 15 ) osutusid multiresistentseteks. Kokku omas 83,3% E. coli isolaati dest ESBL fenotüüpi (2015. a – 78,8%) ning 16,7% AmpC fenotüüpi (2015. a – 15,2%) . Joonis 61. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud ESBL/AmpC E. coli antibiootikumiresistentsus 2015/2017. a NB! ESBL/AmpC E. coli on resistentne penitsilliinide, 1.-4. põlvkonna tsefalosporiinide ja monolaktaamide suhtes , seega graafikul antud bakteri resistentsus ülalpool nimetatud antibiootikumite suhtes ei ole kajastud. ESBL/AmpC E. coli r esistentsus tetratsükliini , klooramfenikooli ja sulfametoksasooli on oluliselt langenud võrreldes aastaga 2015, kuid on tõusnud resistentsus trimetopriimi suhtes. Joonis 62. Jaekaubandusest võetud sealiha proovidest isoleeritud ESBL/AmpC E. coli resistentsus Kokku tuvastati 150st sealiha proovist 3 (2%) ESBL/AmpC E. coli isolaati, mis osutusid omakorda ka multiresistentseteks. Kõik kolm proovi, millest ESBL/AmpC E. coli isoleeriti, olid Hispaania päritolu. Tuvastati, et kolmest isolaadist kaks omasid ESBL ning üks AmpC fenotüüpi. 2015. aastal 5 (3%) E.coli isolaadist 3 omasid ESBL fenotüübi, 1 AmpC fenotüübi ja 1 ESBL/AmpC fenotüübi. Broilerite kaelanahast isoleeritud Campylobacter jejuni antibiootikumiresistentsus Üks isolaat oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Broileri lih ast isoleeritud Campylobacter jejuni antibiootikumiresistentsus Läti päritolu broilerilihast isoleeritud kaks C.jejuni isolaadi olid resistentsed fluorokinoloonidele ja streptomütsiinile ning üks neist lisaks oli resistentne tetratsükliinile. Nuumsigade rümpadest määruse 2073/2005 I lisa 2.peatüki punkti 2.1.4 kohaselt võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp . resistentsus Üheksast uuritud Salmonella Derby isolaatidest (nesit neli isoleeriti zoonooside seire raames võetud rümbapinna proovidest) kaheksa (88,9%) olid tundlik ud kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Üks isolaa t osutus resistentseks ning omas resistentsust ampitsilliini, sulfometoksazooli ning trimetopriimi suhtes. Veiste rümpadest võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. antibiootikumiresistentsus Üks Salmonella Dublin oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes . Sealihast võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. antibiootikumiresistentsus Üks Salmonella D erby oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Loomadelt võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. A ntibiootikumi resistentsus Veised – 9 Salmonella spp. Uuritud isolaatidest kolm olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Neli isolaadi olid resistentsed ühele antibiootikumile, kaks isolaadi olid resistentsed kahele antibiootikumile. Üks S almonella Dublin kultuur osutus resistentseteks kolistiinile * . Sead – 7 Salmonella spp. Vi is isolaati olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Üks isolaat olid resistentne ühele ja üks kahele antibiootikumile. Üks Salmonella Derby kultuur osutus resistentseteks kolistiinile* . Lambad 1 - Salmonella enterica subsp. arizonae 26 - Salmonella enterica subsp. diarizonae Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes. Kodulinnud – 7 Salmonella spp. Uuritud isolaatidest kolm olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Üks Salmonella Ent eritidis isoleeritud kanade sokiproovidest osutus resistentseteks kolistiinile* . Kaks Salmonella Enteritidis isolaati osutusid resistentseteks fluorokinoloonidele (nalidiksiin happele ja tsiprofloksatsiinile). Üks Salmonella Derby kultuur osutus resistentseteks ampitsilliinile. * Kolistiinresistentsetel Salmonella isolaatidel mc r -1 ja mc r -2 geene ei tuvastatud (VTL plaanib teiste geenide (mcr-3, mcr-4 ja mcr-5) tuvastamist rakendada lähimal ajal). Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Aruanded Euroopa Toiduohutusametile: - Zoonooside aruanne 2016.a. Koolitused 201 7 . a novembris toimunud liha valdkonna järelevalveametnike nõupidamisel tehti ülevaate ravimresistentsuse seirest 201 4 ning 201 6 . a ning ravimresistentsuse seire tulemustest. Kokkuvõte, järeldused Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi. Antimikroobsed ained, nagu antibiootikumid, on nende kasutuselevõtust järsult vähendanud nakkushaigustest tingitud surmajuhtude arvu. N imetatud ainete liig- ja väärkasutuse tõttu on aga paljud mikroorganismid muutunud nende suhtes resistentseks. Ravimresistentsuse s eire on koordineeritud ning kaasfinantseeritav Euroopa Komisjoni poolt. Ühtlustatud (koordineeritud) seire on vajalik, et saada võrreldavad ravimresistentsuse andmed nii liikmesriikide tasandil, kui ka liikmesriikide vahel. Iga aasta esitatakse ravimresistentsuse seire tulemusi Euroo pa Toiduohutusametile (EFSA). EFSA analüüsib tulemusi ning väljastab raporti. Seire tulemused näitavad, et v õrreldes 2015 aastaga nuumsigade umbsooltest isoleeritud E.coli -de resistentsete isolaatide arv on vähenenud. Multiresistentsete isolaatide osakaal on vähenenud 18,7% võrra. Resistentsuse tase antibiootikumite suhtes võr reldes aastaga 2015 on langenud ning resistensust kolmanda põlvkonda tsefalosporiinide suhtes 2017. a E. coli isolaatidel ei tuvastatud. Nuumsigade umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis resistentsete tüvede ning multiresistentsete tüvede osakaal on kõrge . Väga suur osa E.faecalis tüvedest omab resistentsust tetratsükliinile, eritromütsiinile ja tsiprofloksatsiinile . Nuumsigade umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecium multiresistentsete tüvede osakaal ei ole kõrge, kuid 80% uuritud tüvedest osutusid resistentseteks vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Väga suur osa E.faecium tüvedes t omab res istentsust eritromütsiinile ja kinupristiinile/dalfopristiinile. Nuum sigade umbsooltest isoleeritud ESBL/AmpC E. coli tüvede osakal ei ole muutunud võrreldes aastaga 2015 ning moodustas 35,3% (2015 – 37,9%) . Vähenes multiresistentsete tüvede osakaal (81,8% →62,5%). Karbapenemaasi tootva E. coli nuumsigade umbsoolte proovidest ei isoleeritud. Nuumsigadelt isoleeritud Campylobacter coli resistentsete tüvede tase on suurenenud võrreldes aastaga 2015 (87,9% → 95% ) ning on jäänud väga kõrgeks. On suurenenud tüvede resistentsus streprotmütsiinile 72,7% → 85% . Jae kaubandusest võetud sea- ja veiseliha proovidest isoleeritud ESBL/AmpC E. coli tüvede arv on jäänu d ka 2017. aastal väikeseks (2015 a. -3%; 2017 a.-2%) . Seire tulemused näitasid head olukorda Salmonella spp uuringute osas. Salmonella spp. antibiootikumi resistentsuse tulemused näitavad, et resistentsete tüvede arv Eestis on suhteliselt väike. Ohuteguriks on aga see, et aastast aastasse suureneb tüvede arv , mis osutuvad resistentseteks kolistiinile : 20 15 – 0, 2016 – kaks veiselt isoleeritu d Salmonella spp., 2017 – kolm Salmonella spp-d (veis, siga, kana) . Mikroobide antibiootikumiresistentsuse teema on kompleksne ning tekkinud olukorra parandamiseks on vaja ka komplekset lähenemist. Väga oluline on maaülikooli teadlaste, Maaelu ministeeriumi ja VTA loomatervise järelevalveametnike koostöö: 2018. a korraldatakse koostöös EMÜ-ga loomatervise järelevalveametnike koolitus vastutustundliku antibiootikumite kasutamise teemal. Loomatervishoiubüroos on loodud töörühm, mille ülesandeks on kutsetegevusloaga veterinaararstide (KTVA) tegevuse järelevalve parendamine ja kvaliteedi tõstmine. Töörühm analüüsib muuhulgas ka veterinaararstide poolt ravimite kasutamise eesmärgi- ja õiguspärasust, ravim ite käitlemise ja arvestuskohustuse täitmist. Töörühma töö tulemusel valmistatakse ette KTVA järelevalveprotsessi kvaliteedi tõstmiseks vajalikud protsesside muudatused. Kolistiiniresistentsete farmide osas küsitakse nimetatud antibiootikumi kasutamise kohta laboratoorsete analüüside vastuseid ja asjakohase ravi põhjendusi. Küsitletakse farmi arsti ravi tulemuslikkuse kohta. Selgitatakse farmerile ja loomaarstile, millist ohtu antibiootikumiresistentsus kujutab endast eelkõige farmis töötavatele inimestele ja nende pereliikmetele ning ühiskonnale tervikuna. Samas jagatakse nendele farmidele, kus võõrutsujärgne E.coli probleemid, soovitusi vaktsineerimisele üleminekuks. Koostöös Ravimiameti ja VTA maakonna järelevalveametnikega viiakse läbi riskipõhise ühisinspekteerimise seakasvatuses praktiseerivate veterinaararstide kutsetöö üle. Selleks palutakse Ravimiametilt väljavõtet 2017. a. müüdud suukaudselt kasutatavate kriitiliselt tähtsate antibakteriaalsete ainete (fluorokinoloonid, 3. p. tseftiofuurid, kolistiin) kohta. Müügistatistika alusel valitakse välja need veterinaarid, keda minnakse inspekteerima. Ühisinspekteerimise eesmärk on kaardistada antibakteriaalsete ainete kasutamise asjakohasust, nakkushaiguste diagnoosimist seafarmis, laboratoorsete analüüside olemasolu ja antibiogrammide olemasolu. Inspekteerimise ajal palutakse loomaarstil täita ka vastav küsimustik antibakteriaalsete ainete vastutustundliku kasutamise ja resistentsuse teadlikkuse kohta (test on väljatöötatud EMÜ poolt). Tehakse ettepanek ministeeriumile õiguslike aluste loomiseks KTVA poolt ravimite kasutamise aruandluse esitamise kohustuse kohta ja loomapidaja osas lepingu sõlmimise kohustuse loomaarstiga (one to one agreement). Elektroonilise andmekogu loomine põllumajandus- ja lemmikloomade ravimite kasutamise aruandluseks on väga vajalik. Kahjuks ei leitud selleks eelmisel aastal rahalisi vahendeid aga see on väga oluline ja tähis. 3 .1. 9.3. G eneetiliselt muundatud (GM) toidu seire Vastavalt Euroopa Parlameni ja nõukogu määrustele (EÜ) 1829/2003 ja (EÜ) 1830/2003 ei pea olema teavet geneetilise muundamise kohta toodete puhul, mis sisaldavad GMOdest koosnevat, neid sisaldavat või neist toodetud materjali alla 0,9% toidu üksikutes koostisosades või ühest komponendist koosnevas toidus. Proovid võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav , nendest koosnev või nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust. Kokku analüüsiti 201 7 . aastal 8 tooteproovi (tabel 62 ). Proovid sojast ja maisist võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav nendest koosnev või nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust. Tooted peavad olema vastavalt märgistatud, kui need sisaldavad GMOdest koosnevat, neid sisaldavat või neist toodetud materjali 0,9% või rohkem (alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1829/2003 ja nr 1830/2003). Analüüsid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis . Kõik 2017. aastal võetud GMO toidu proovid olid nõuetekohased. Ta bel 62 . 201 6 . aastal võetud GMO proovid . Allikas: JVIS Toote nimetus/liik Päritolumaa Analüüsi tulemus 1 Sojajook Belgia Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 2 Popkorni terad USA Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 3 Sojakaste Hiina Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos 4 Sojakastme pulber Jaapan Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 5 Sojavalguisolaat Hiina Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 6 Maisitang Poola Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 7 Maisitõlvik Poola Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. 8 Sojauba Kanada Proovist ei tuvastatud uuritavaid GMO konstrukte 35S ja T-nos. VTA-d nõustab uuendtoidu alal Maaelu ministeeriumi poolt kokku kutsutud Uuendtoidukomisjon, mis annab vajadusel GMO taotluste kohta teaduslikult põhjendatud ekspertarvamusi Eesti seisukoha kujundamiseks. Keskmiselt toimub aastas 2 -4 koosolekut, reeglina telefonikonverentsi vormis. Iga taotluse kohta koostatakse 2 ekspertarvamust, mida võivad kommenteerida kõik komisjoni liikmed. Komisjoni poolne lõplik otsus võetakse vastu lihthäälteenamuse teel. Koosolekud protokollitakse ja otsused fikseeritakse. Uuendtoidukomisjon hindas 201 7 . aastal toimunud kolmel koosolekul 2 GMO-d: mais Bt11 x 59122 x MIR604 x 1507 x GA21 soja 305423 x 40-3-2 puuvill 281-24-236 x 3006-210-23 x MON88913 puuvill CHB119 soja DAS-81419-2 mais DAS-40278-9 soja DAS-68416-4 mais 1507 uuendamine raps MON 88302 × MS8 × RF3 ja alamkombinatsioonid soja FG72 x A5547-127 puuvill MON 88701 soja DAS-44406-6 mais 59122 uuendamine 12 GMO-d said hääletuste tulemustena positiivse hinnangu, üks (MON88701) GMO sai negatiivse hinnangu. 2017. aastal esitati Maaeluministeeriumile 2 arvamust 5 erineva GMO kohta. 2017. aastal võeti vastu Toiduseaduse ja Söödaseaduse muudatus, millega lõpetatakse Uuendtoidukomisjoni töö alates 01.01.2018.a. Seaduse muudatus on seotud uue uuendtoidu määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2015/2283) jõustumisega 2018. aastal, mille järgi uuendtoidu taotlusi hindab Euroopa Toiduohutusamet, mitte liikmesriigi pädev asutus. Sellega kaob ära vajadus Uuendtoidukomisjoni järele. 3 .1. 9.4 . Toidu l isaained VTA Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) põhimäärusest tuleneb kohustus korraldada ja teostada järelevalvet toidu ja toitu käitlevate ettevõtete üle, et hinnata toidu nõuetele vastavust ja ohutust. Selleks kavandab VTA igal aastal toidu seiret, et saada infot kohalike toidutootjate tegevuse nõuetekohasuse, samuti teistes Euroopa Liidu liikmesriikides valmistatud ja Eestis kaubeldava ning ka Euroopa Liidu välistest riikidest imporditud toidu nõuetekohasuse kohta. Seega on proovid võetud erinevatest käitlemisetappidest hõlmates toidu valmistamise, ladustamise ja jaekaubanduse tasandit. Toidu lisaainete seire kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. detsember 2008 määruse nr 1333/2008 artiklist 27 toidu lisaaine tarbimise j ä relevalve kohta, mis kohustab liikmesriike looma riskipõhist süsteemi toidu lisaainete tarbimise ja kasutamise k ontrollimiseks. Proove võtavad käskkirjaga kehtestatud korra kohaselt maakonna veterinaarkeskuste järelevalveametnikud, kellel on proovide võtmiseks pädevus ja spetsiaalne ettevalmistus. Toidu lisaained on ained, mida olenemata selle toitev ää rtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna v õ i toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesm ä rgil lisamine toidule selle tootmisel, t öö tlemisel, valmistamisel, k ä itlemisel, pakendamisel, transpordil v õ i ladustamisel viib v õ i v õ ib p õ hjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise v õ i tema k õ rvalsaadused muutuvad otseselt v õ i kaudselt selliste toitude koostisosaks. Säilitusained ehk konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikroorganismide p õ hjustatud riknemise eest ja/v õ i mis kaitsevad patogeensete mikroorganismide kasvu eest. Bensoehappel ja tema sooladel bensoaatidel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Sorbiinhapet ja sorbaate lisatakse toidule peamiselt seetõttu, et nad hävitavad pärm- ja hallitusseeni või pidurdavad oluliselt hallitusseente arengut. Oma heade antiseptiliste omaduste tõttu on üsna levinud säilitusained ka sulfitid, mida kasutakse laialdaselt näiteks kuivatatud puuviljade ja veinide säilitamiseks. Sulfiteid võib tekkida ka käärimisprotsessis kõrvalproduktina. Toiduvärvid on aineid, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle; need võivad olla toidu loomulikud komponendid või looduslikud allikad, mida tavapäraselt toiduna ega toidule omaste koostisainetena ei kasutata. 201 7. aastal Veterinaar- ja Toiduameti poolt läbi viidud toidus sisalduvate lisaainete koguste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1333/2008 nõuetele vastavuse kontrollimisel analüüsiti 42 toidu proovis sulfitite, fosfaatide, sorbiinhappe ja sorbaatide ning bensoehappe ja bensoaatide koguseid (tabel 63 ) . VTA kasutab proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 201 7 . aastal tehti koostööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi laboriga . Tabel 63 . 2017. aastal analüüsitud vastavatesse lisaainete gruppidesse kuuluvad lisaained. Säilitusained Sulfitid Sorbiinhape ja sorbaadid Bensoehape ja bensoaadid Fosfaadid E220 E200 E210 E339 E201 E202 E211 E340 E202 E203 E212 E341 E203 E213 E343 E204 E206 E207 E208 2017. aastal võetud 32-st lisaainete määramiseks võetud järelevalveproovist 31 proovi vastas nõuetele (tabel 64 ). Ühes proovis tuvastati, et kooritud kartulite valmistamisel oli kasutatud lubatust suuremas koguses sulfiteid. Määruse 1333/2008 alusel on kooritud kartulite puhul lubatud vääveldioksiidi ja sulfiteid kasutada maksimaalselt 50 mg/kg, kuid analüüsitulemus ületas antud kasutamise koguse piirväärtust. Tabel 64 . 2017.aastal lisaainete uurimiseks võetud proovide arv vastavalt toidugrupile ja nõuetele vastavusele. Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 15 15 Köögivili ja köögiviljatooted 1 7 8 Mittealkohoolsed joogid (sh vesi, mahl, nektar) 4 4 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 5 5 KOKKU 1 31 32 Uuritud 32-st proovist teostati kokku 42 analüüsi. Analüüsitud toidud kuulusid erinevatesse toidugruppidesse, millest erinevate lisaainete sisalduse koguseid kontrolliti (tabel 65 ). Bensoehapet ja bensoaate ning sorbiinhapet ja sorbate analüüsiti üksnes kalandustoodetest ja mereandidest. Sulfiteid uuriti kooritud kartulitest ja tomatimahlast ning ühel juhul ka mereandidest. Tomatimahlast analüüsiti sulfiteid selleks, et määrata tomatimahlas lisamata kujul loodulikku sulfitite sisalduse taste, kuna sulfitid on allergeenid, mis teatud kogusest suurema koguse puhul peavad toidu märgistusel olema välja toodud ka juhul, kui nende sisaldus tootes on looduslik. Teraviljatoodetest analüüsiti fosdaate samuti toodetest, kus neid kasutatud ei ole, et uurida nendes toodetes muul põhjusel sisalduvate fosfaatide koguseid. Tabel 65 . 2017. aastal analüüsitud toidugrupid ja analüüsitulemuste vastavus. TOIDUGRUPP / ANALÜÜSITAV LISAAINE Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 25 25 Bensoehape ja bensoaadid 14 14 Sorbiinhape ja sorbaadid 10 10 Sulfitid 1 1 Köögivili ja köögiviljatooted 1 7 8 Sulfitid 1 7 8 Mittealkohoolsed joogid (sh vesi, mahl, nektar) 4 4 Sulfitid 4 4 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 5 5 Fosfaadid 5 5 KOKKU 1 41 42 3. 1. 9.5 . Saasteainete seire loomses toidus Riiklik saasteainete seireprogramm viiakse läbi iga-aastaselt. Seire aluseks on põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid“ (arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 96/23/EÜ ja Euroopa Ühenduse Komisjoni otsuseid 97/747/EÜ ning 98/179/EÜ). Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on antud uuritavate proovide/prooviliikide miinimumarvud. Peamiselt sõltub proovide arv seireplaani koostamise aastale eelnenud aastal tapetud põllumajandusloomade arvust, toodetud loomset päritolu saaduste kogusest ning möödunud perioodil avastatud nõuetele mittevastavuse juhtudest. Mõningatel juhtudel on proovide arv suurem, kui miinimumnõuded ette näevad. Saasteained, mille suhtes seireprogrammi raames võetavaid proove analüüsitakse, jagatakse A- ja B-gruppi. A-gruppi kuuluvad anaboolse toimega ja keelatud ained. A-grupi ainete hulka kuuluvad stilbeenid, stilbeeni derivaadid ning nende soolad ja estrid; türeostaatikumid; steroidid; resortsüülhappe laktoonid nende hulgas zeranool; β-agonistid; põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud ained nagu klooramfenikool, nitrofuraanid, nitroimidasoolid, dapsoon. B-gruppi kuuluvad veterinaarravimid ja saasteained. B-grupi ained jagatakse omakorda kolmeks alagrupiks: B1 - antibakteriaalsed ained sh sulfoonamiidid, kinoloonid jne , B2- muud veterinaarravimid (nt anthelmintikumid, koktsidiostaatikumid, sedatiivid, mittesteroidsed põletikuvastased ained jne) ja B3 – mujal nimetamata saasteained ja keskkonna saasteained ( nt kloororgaanilised ühendid, fosfororgaanilised ühendid, keemilised elemendid, mükotoksiinid, värvained jne). Järgnevas tabelis on toodud laboratooriumid, kus analüüsitakse saasteainete seire käigus võetavaid proove. Tabel 6 6 . Saasteainete seire proove analüüsivad laboratooriumid. Allikas: VTA Veterinaar- ja toidulaboratoorium Tartu osakond Kesklaboratoorium Aadress Kreutzwaldi 30 Tartu 51006 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel raskemetallide määramise valdkonnas histamiin B3c B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Tallinna osakond Aadress Väike-Paala 3 Tallinn 11415 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel ravimijääkide määramise valdkonnas A1, A2, A3, A4, A5, A6, B1, B2a, B2b, B2d, B2e, B2f, B3e , B1 (Bacillus subtilis, NAT skriining; Delvo-SP) Saaremaa osakond Aadress Tallinna mnt. 81 Kuressaare 93818 B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Rakvere osakond Aadress Neffi 2, Piira Rakvere 44305 B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Terviseameti kesklabor Aadress Paldiski mnt 81 Tallinn 1 0617 B2c, B3a, B3b Terviseameti Tartu labor Aadress Põllu 1a Tartu 50303 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel loomset päritolu toidus esinevate taimekaitsevahendite jääkide ja kloororgaaniliste keskkonna saasteainete määramise valdkonnas B2c, B3a, B3b Keskkonnaameti Kiirgusosakond Aadress Tallinn Kopli 76 B3f (tseesium-137) Põllumajandusuuringute Keskus Aadress Teaduse 6, Saku Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel mükotoksiinide määramise valdkonnas B3d 2017. aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 2007 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Proovide kogused arvutati 2015. a vastavate tootmismahtude põhjal, kasutades põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 toodud j uhtnööre . Tabel 6 7 . 201 5 . aastal tapetud loomade arv ud ja toodetud loomsete saaduste kogused ning 201 7 . aastal planeeritud proovide arv ud . Allikas: VTA Loomaliik Tapaloomade arv, tk Toodang, t Proovide arv 2017. a Antibakteriaalsete ainete suhtes analüüsitavate proovide arv 2017. a** Veised 41380 - 166 42 Sead 527076 - 264 400 Lambad 6614 - 20 - Ulukid 12840 - 100* - Küülikud - - 0 - Kodulinnud - 19107 200* - Kalad - 794,7 18 - Piim - 783172 30 9 * 250 Mesi - 1116,5 38 - Munad - 12874 200* - Farmiulukid 18 - 0 - * Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on ette antud ulukite, kodulindude, piima- ja munaproovide minimaalne arv ** Antud proovid hõlmavad neeru- ja piimaproove, mis võetakse lisaks põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 kehtestatud proovidele ja mida analüüsitakse mikrobioloogilise sõelmeetodiga ( NAT- skriining; Delvo-SP) Võrreldes 2016. aastaga suurenesid nii veistelt (+22 proovi) kui sigadelt (+12 proovi) võetavate proovide arvud ja v ähenes meest (-1 proovi) võetavate proovide arv (vt Tabel 68 ). Nimetatud asjaolu oli tingitud eelkõige tootmismahtude muutustest . Lisaks s uurenes (+1 proovi) kaladest võetavate proovide arv Tabel 6 8 . 201 4 - 201 7 . a. planeeritud seireproovide arvud . Allikas: VTA Loomaliik Proovide arv 2014 Proovide arv 2015 Proovide arv 201 6 Proovide arv 201 7 Veis 167 171 186 208 Siga 655 665 652 664 Lammas 18 20 20 20 Broiler 200 200 200 200 Kalad 17 17 17 18 Piim 659 659 559 559 Munad 200 200 200 200 Ulukid 100 100 100 100 Mesi 32 34 39 38 201 7 . aastal uuriti saasteainete seire raames kokku 1993 proovi , st 14 proovi vähem kui algselt planeeritud. Proovide arv liigiti on toodud järgnevas tabelis . Tabel 6 9 . 201 7 . a planeeritud ja tegelikult uuritud proovide arv liigiti . Allikas: VTA Loomaliik Planeeritud proovide arv Tegelik proovide arv Nõuetele mittevastavad tulemused Veised 208 209 - Sead 664 658 3 Lambad 20 19 - Ulukid 100 102 1 Kodulinnud 200 196 - Kalad 1 8 18 1 Piim 559 553 1 Mesi 38 38 - Munad 200 200 - Seire käigus võeti proove elusloomadelt ja söödast farmis ning tapetud loomadelt tapamajas. Proovivõtumaatriksiks olid liha s , neer, maks, kilpnääre, rasv ja neerurasv, plasma, seerum, uriin , karvad ja sööt. Samuti võeti proove nii piimafarmide kui piimakäitlemisettevõt etesse saabunud toorpiimast, kanamuna - ja vutimuna proovid võeti nii pakenduskeskustest kui farmidest ning meeproovid võeti tegevusloaga/teatamiskohustusega meekäitlejalt. Ulukit e proovid võeti põtradelt , metskits edelt , metss igadelt ja hirve delt . Farmikaladest uuriti vikerforelli, karpkala, angerjat . Tabel 70 . 201 7 . a nõuetele mittevastavad tulemused. Allikas VTA A grupi ühendid Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus Tiouratsiil – 11 , 89 μ g/kg – uriin - siga Peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist teostati päritolufarmi kontroll. Ühtegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks tiouratsiili kasutatud ei leitud. Saastumise põhjus: Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu on loodusliku saastumisega. Tiouratsiil – 9 , 46 μ g/kg – uriin - siga Peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist teostati päritolufarmi kontroll. Ühtegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks tiouratsiili kasutatud ei leitud. Saastumise põhjus: Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu on loodusliku saastumisega. B grupi ühendid Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus Veised 2017. aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Sead Diklofenak- 8,17 µg/kg- lihas-siga MRL 5 µg/kg lihaskude siga Selleks ajaks kui saabus labori vastus, olid kõik farmis olevad sead hävitatud, kuna farmi sigadel diagnoositi sigade Aafrika katk. Kontrolliti farmis ravimite kasutamist. Selgus, et diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud. NB! Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid lihasse ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Kodulinnud 2017. aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Lambad ja kitsed 2017. aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Piim Diklofenak- 1,16 µg/kg- piim MRL 0,1 µg/kg piim veised Proov võeti piimatööstusest ning sisaldas kümnest farmist pärit piima. Järelevalveametnikud viisid farmides läbi inspekteerimise, leidmaks nõuetele mittevastava tulemuse andnud proovi põhjust. Farmides kontrolliti: viimasel kolmel kuul esinenud haigusi; ravimite, ravimsöötade kasutamist ja nende kasutamise registreerimist; keeluaegadest kinni pidamist; nende loomade märgistust, kellele on kehtestatud keeluaeg; söötade kvaliteeti, söödalisandite kasutamist viimase kuue kuu jooksul. Labori vastuse saabumise ajaks oli üks piimafarm tegevuse lõpetanud. Antud farmist ei saanud enam piimaproovi võtta, kuid ülejäänud üheksast farmist võeti kordusproovideks piimaproovid, mis kõik andsid negatiivse tulemuse. Järelkontrollil ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et farmides oleks diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatud. NB! Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid piima ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Munad 2017. aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Kalad Leukomalahhiitroheline - 1,3 µg/kg- lihas- vikerforell MRPL Malahhiitrohelise ja leukomalahhiitrohelise summa 2 μg/kg akvakultuuritoodete liha Tulemus on alla 2 μg/kg, kuid sellest hoolimata peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist teostati koheselt päritolufarmi kontroll. Ühtegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks malahhiitrohelist kasutatud ei leitud. Tegelik saastumise põhjus: jääb teadmata. Käitleja eitab malahhiitrohelise kasutamist kalakasvatuses. Ulukid Pb - 1.26±0.38 mg/kg – metssiga Ulukitele ei ole kehtestatud Pb puhul piirnormi. Saame antud tulemust võrrelda Komisjoni määruses nr 2006/1881 veise-, lamba-, sea- ja linnulihale kehtestatud piirnormiga, milleks on 0.1 mg/kg. Mesi 2017. aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Informatsioon iga-aastaste seireplaanide ja nõuetele mittevastavate proovide kohta on leitav aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=823 . Lisaks on võimalik tutvuda Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidud loomse toidu ja elusloomade saasteainete seire tulemuste kokkuvõtetega, mida avaldab Euroopa Komisjon oma kodulehel . Eelpool nimetatud andmed on leitavad aadressil: http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/control_en.htm . Aruandlus Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivi 96/23 artiklitele 5 ja 8 esitavad liikmesriigid iga aasta 31. märtsiks Euroopa Komisjonile käesoleva aasta seireplaani kava ja eelmise aasta seiretulemused. Seda tehakse Euroopa Komisjoni poolt hallatava andmebaasi RESIDUES Application kaudu. Lisaks tuleb esitada koos seirekavaga kaks dokumenti: „General information on the national residue plan of ESTONIA for the products of animal origin for the year of 201 7 ” ja “New substances to be tested in 201 7 ”. 201 5 . aasta seire raames võetud proovidega koos tuleb esitada komisjonile kokkuvõte „Questionnaire on the actions taken as a consequence of non-compliant results in 201 6 “. Peale seireplaanide esitamist hindab Komisjon, kas need vastavad antud direktiivi nõuetele ja positiivse hinnangu korral plaanid kiidetakse heaks. 201 7 . a esitati Eesti saasteainete seire 201 6 . a tulemused ja 201 7 . a seireplaan õigeaegselt. Seirekava kiideti Komisjoni poolt heaks. 201 7 . aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 2007 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Tegelikult uuriti kokku saasteainete seire raames 1992 proovi, so 1 4 proovi vähem. 2017. aastal oli kokku kuus nõuetele mittevastavat tulemust. Kahest seauriinist leiti tiouratsiili. Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu oli loodusliku saastumisega. Eelmisel aastal leiti ka ühest sealihaseproovist ja ühest piimaproovist diklofenakki. Farmide kontrollil selgus, et diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud. Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid lihasse ja piima ristsaastumise kaudu inimeste kätelt. Lisaks leiti ühest vikerforelliproovist leukomalahhiitrohelist. Tulemus oli alla MRPL-i, st alla 2 μg/kg , kuid sellest hoolimata, tuleb sellistest leidudest Euroopa Komisjoni teavitada ja vajalik on ka päritolufarmi kontroll. Farmi kontrollil ei leitud ü htegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks malah hiitrohelist kasutatud . Samuti leiti ü hest metssealihast pliid. Ulukite lihale ei ole kehtestatud Pb puhul piirnormi. Saame antud tulemust võrrelda Komisjoni määruses nr 2006/1881 veise-, lamba-, sea- ja linnulihale kehtestatud piirnormiga, milleks on 0.1 mg/kg. 3 .1. 9.6 . Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses - ja loomses toidus Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) põhimäärusest tuleneb kohustus korralda da ja teosta da järelevalvet toidu ja toitu käitlevate ettevõt e te üle, et hinnata toidu nõuetele vastavust ja ohutust. Selleks kavandab VTA igal aastal erinevaid proovivõtte, et saada infot kohaliku toidutootja tegevuse nõuetekohasuse kohta ning samuti turuloleva kaubeldava ja imporditud toidu nõuetekohasuse kohta. Proovid on võetud erinevatest käitlemisetappidest, hõlmates esmatootmise, mitteloomse ja loomse toidu käitlemise, toidu hulgimüügi ja jaekaubanduse tasandit. Toidus sisalduvate saasteainete kontrollimise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toidus. Proove võtavad õigusaktides kehtestatud korra kohaselt maakonna veterinaarkeskuste järelevalveametnikud. Samuti võetakse teatud saasteainete sisalduse kontrollimiseks proove importi reguleerivate õigusaktide alusel mitmetes Eesti piiripunktides pisteliste kontrollide käigus. Veterinaar- ja Toiduamet kasutab proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 2017. aastal tehti koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori, Terviseameti Tartu labori ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga. 2017. aastal võeti loomsest, mitteloomsest ja liittoidust saasteainete uurimiseks 156 proovi, millest tehti 321 analüüsi. Analüüsiti raskmetalle (arseeni, elavhõbedat, kaadmiumi ja pliid), mükotoksiine (aflatoksiine, ohratoksiin A’d) ning nitraate, akrüülamiidi, tina ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH). 201 7 . aastal võeti 131 toiduproovi erinevate saasteainete sisalduse uurimiseks. Teatud proovidest teostati mitme erineva saasteaine analüüsimist. Kokku teostati 131-st proovist 296 analüüsi. 131-st proovist 15 proovi ei vastanud uuritava saasteaine osas nõuetele. Nõuetele mittevastavate proovide puhul oli üheteistkümnel juhul tegemist Eesti päritolu suitsuliha toodetega, milles PAHide sisaldus ületas kehtestatud piirnorme. Neljal juhul oli nõuetele mittevastavate proovide puhul tegemist Norra päritolu kalaga, millest leiti suures koguses arseeni. Saasteainete uurimiseks võeti proove nii Eesti päritolu toidust, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja Euroopa majandustsooni riikidest pärit toodetest, kui ka imporditud toodetest. Kõige enam an alüüsiti Eestist pärit toitu (tabel 7 1). Tabel 7 1. 2017.aastal analüüsitud toiduproovide hulk vastavalt toidu päritoluriigile. Päritoluriik Ei vasta Vastab KOKKU Eesti 11 87 98 Norra 4 2 6 Läti 5 5 Poola 3 3 Soome 2 2 Hiina 2 2 Ungari 2 2 Peruu 2 2 Taani 1 1 Argentina 1 1 Leedu 1 1 Albaania 1 1 Itaalia 1 1 Brasiilia 1 1 Tai 1 1 Bulgaaria 1 1 Venemaa 1 1 Prantsusmaa 1 1 Saksamaa 1 1 KOKKU 15 116 131 Uurimiseks võeti proove üheteistkümnesse erinevasse toidugruppi kuuluvatest toitudest (tabel 7 2). Kõige enam analüüsiti kalandustooteid ning köögivilja ja nendest valmistatud tooteid. Tabel 7 2. 2017. aastal võetud saasteainete kontrollprogrammi proovide arv vastavalt toidugrupile. Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 4 51 55 Köögivili ja köögiviljatooted 24 24 Lihatooted 6 12 18 Eritoit 9 9 Liha 5 3 8 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 5 5 Puuviljad, marjad ja puuvilja-, marjatooted 5 5 Kuumade jookide peamised koostisosad 4 4 Pähklipuu viljad, õliseemned, õliviljad ja nendest valmistatud tooted 2 2 Toidulisandid 1 1 KOKKU 15 116 131 131-st uuritud proovist teostati kokku 296 analüüsi, millest 15 analüüsi tulemused ei vastanud kehtestatud nõuetele. Neljal juhul oli tegemist arseeni kõrge kogusega kalades ning üheteistkümnel juhul oli tegemist PAHidega suitsutatud lihas ja lihatoodetest. Tabel 7 3. 2017.aastal teostatud erinevate saasteainete analüüside arv vastavalt toidugrupile. TOIDUGRUPP / UURITAV NÄITAJA / ANALÜÜSIDE ARV Ei vasta Vastab KOKKU Eritoit 13 13 Arseen (As) 3 3 Kaadmium (Cd) 4 4 PAH 1 1 Plii (Pb) 5 5 Kalandustooted ja mereannid 4 177 181 Arseen (As) 4 37 41 Elavhõbe (Hg) 41 41 Kaadmium (Cd) 41 41 PAH 16 16 Plii (Pb) 40 40 Tina (Sn) 2 2 Kuumade jookide peamised koostisosad 4 4 Ohratoksiin A (OTA) 4 4 Köögivili ja köögiviljatooted 50 50 Arseen (As) 13 13 Kaadmium (Cd) 13 13 Nitraadid 11 11 Plii (Pb) 13 13 Liha 5 3 8 PAH 5 3 8 Lihatooted 6 12 18 PAH 6 12 18 Puuviljad, marjad ja puuvilja-, marjatooted 9 9 Aflatoksiin B1 4 4 Aflatoksiinide summa 4 4 Tina (Sn) 1 1 Pähklipuu viljad, õliseemned, õliviljad ja nendest valmistatud tooted 4 4 Aflatoksiin B1 2 2 Aflatoksiinide summa 2 2 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 6 6 Akrüülamiid 4 4 Arseen (As) 1 1 Kaadmium (Cd) 1 1 Toidulisandid 3 3 Elavhõbe (Hg) 1 1 Kaadmium (Cd) 1 1 Plii (Pb) 1 1 KOKKU 15 281 296 3.1. 10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm 2017. aastal võeti analüüsideks kokku 33 4 proovi, millest 195 proovi võttis Veterinaar- ja Toiduamet ning 1 39 proovi võttis Põllumajandusamet (joonis 63 ). P roovi dest uuriti kokku üle 400 erineva taimekaitsevahendi jäägi (TKVJ) sisaldust. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) kasutavad proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 2017. aastal tehti koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori ja Terviseameti Tartu laboriga. Joonis 63 . Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti poolt 2017.aastal võetud taimekaitsevahendite jääkide proovide hulk. Proove võeti nii tavatoidust kui ka mahetoidust. Kokku kolm neljandikku proovidest võtsid VTA ja PMA taimekaitsevahendite jääkide analüüsimiseks tavatoidust ning üks neljandiku uuritud toidu pro ovidest olid võetud selleks, et kontrollida, ega mahetoidus taimekaitsevahendite jääke ei leidu (joonis 64 ). Tavatoidus võib sisalduda teatavas koguses teatavaid taimekaitsevahendite jääke ning kui toidus sisalduvad TKVJ kogused vastavad kehtestatud nõuetel e, on tegemist inimese tervisele ohutu toiduga. Mahetoit aga ei tohi sisaldada ühtki taimekaitsevahendi jääki, kuna vastasel juhul ei ole tegemist mahetoiduga. Juhul, kui mahetoit peaks sisaldama mõnd jääki tavatoidule kehtestatud nõuete piires, siis ei ol e tegemist inimese tervisele ohtliku toiduga, kuid sel juhul ei ole tegemist mahetoiduga. Joonis 64 . 2017. aastal VTA ja PMA poolt taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks võetud tavatoidu ja mahetoidu proovide osakaalud. Peamiselt olid toidud, millest p roove võeti, toodetud ja/või kasvatatud Eestis või teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vaid 12% VTA ja PMA poolt võetud proovidest olid pärit Euroopa Liidu välistest riikidest. Eesti päritolu toidu proove võetakse nii suures mahus seetõttu, et PMA järel evalve alla kuuluvad Eesti taimekasvatajad ja proove võetakse esmatootmise tasemel. VTA võtab proove aga taimsete esmatoodete tootjatelt, toidutööstustest, hulgimüügist ja jaemüügist ning seetõttu satuvad valimisse nii Eestist, teistest Euroopa Liidu liikm esriikidest, kui ka Euroopa Liidu välistest riikidest pärit toit (joonis 65 ). Joonis 65 . VTA ja PMA poolt võetud proovide hulk ja osakaalud vastavalt analüüsitud toidu päritolule. Lisaks 214-le Eesti päritolu toidule, mida 2017.a jooksul analüüsiti, võe ti 79 proovi TKVJ uurimiseks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majandustsooni riigis toodetud toidust. Veel võeti 41 proovi, mille päritoluriik on mõni Euroopa Liidu välistest riikidest. Euroopa Liidu välistest riikidest imporditud toi dugrupid, millest 2017. aastal TKVJ analüüsiti, olid riis, apelsin, pomelo, viinamarjad, melon, oad, geograafilise tähisega vein, arbuus, rapsi seemned, aedmaasikad, teelehed. TKVJ määramiseks võeti proove erinevatelt toidukäitlemise tasanditelt. VTA võtab proove kõikidelt käitlemisetappidelt, PMA seevastu võtab proove vaid esmatootmise tasandilt. 2017. aastal analüüsiti mitteloomset, sh imikutoitu, ja loomset toitu, mis kuulusid erinevatesse toidugruppidesse. 13 toidugruppi (kartulid, porgandid, rukkiter ad, oad, sibulad, kiivid, riis, pirnid, apelsinid, lillkapsad, broileri ja lamba rasv ning imiku piima- ja jätkupiimasegud), millest VTA 2017. aastal 155 proovi TKVJ sisalduse analüüsimiseks võttis, olid määratud kohustuslike uurit avate toidugruppidena Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 662/2016. VTA ja PMA võtsid 2017.aastal proove nii tava- kui mahetoidust, kokku 334 proovi (tabel 74 ). Tabel 74 . VTA ja PMA poolt 2017. a võetud mahetoidu ja tavatoidu taimekaitsevahendite jääkide proovide nõuetele vastavus vastavalt toidugrupile. tavatoit Kokku mahetoit Kokku Kokku Toidugrupp Ei vasta Vastab Ei vasta Vastab Alkohoolsed joogid 2 2 2 Geograafilise tähisega vein 2 2 2 Eritoit 8 8 8 Piimapõhine jätkupiimasegu 3 3 3 Piimapõhine piimasegu 5 5 5 Kuumade jookide peamised koostisosad 1 1 1 Teelehed 1 1 1 Köögivili ja köögiviljatooted 1 116 117 19 19 136 Arbuus 5 5 5 herned 2 2 4 4 6 kaalikas 2 2 2 Kartul 27 27 6 6 33 kurk 10 10 1 1 11 küüslauk 1 1 1 Lillkapsas 12 12 12 Melon 5 5 5 Oad 13 13 1 1 14 pastinaak 1 1 1 peakapsas 2 2 2 peet 1 1 2 2 3 Porgand 18 18 5 5 23 porrulauk 1 1 1 Sibul 13 13 13 tomat 1 3 4 4 Mittealkohoolsed joogid (sh vesi, mahl, nektar) 1 1 1 Õunamahl 1 1 1 Piimatooted 2 2 2 Piimapulber lehmapiimast 1 1 1 Piimast valmistatud pulbrite segud 1 1 1 Puuviljad, marjad ja puuvilja-, marjatooted 2 73 75 15 15 90 Aedmaasikas 21 21 3 3 24 Apelsin 12 12 12 astelpaju marjad 2 2 2 Kiivi 1 11 12 12 Mustikas 1 1 1 mustsõstar 2 2 2 Pirn 12 12 12 Pomelo 1 4 5 5 punane sõstar 1 1 1 vaarikas 1 1 1 Viinamari 6 6 6 Õun 6 6 6 6 12 Pähklipuu viljad, õliseemned, õliviljad ja nendest valmistatud tooted 9 9 1 8 9 18 Kanepiseemned 1 1 1 Rapsi seemned 9 9 1 7 8 17 Tapasaadused 21 21 21 Broiler / kana 12 12 12 Lammas 9 9 9 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 9 9 9 Nisu tera 6 6 6 odra tera 3 3 3 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 20 20 26 26 46 Kaera tera 16 16 16 Riisitera 12 12 12 Rukki tang 1 1 1 Rukkijahu 1 1 1 Rukkitera 6 6 9 9 15 Tatra tera 1 1 1 Kokku 3 250 253 1 80 81 334 2017. aastal analüüsitud 334 toidu proovidest 202 toidust ei leitud ühtki taimekaitsevahendi jääki, 129-st proovist leiti vähemalt üht jääki ning 3 proovist leiti vähemalt üht taimekaitsevahendite jääki üle kehtestatud piirnormi (MRL-i) (tabel 75 ) . Tabel 75 . VTA ja PMA poolt 2017.a võetud taimekaitsevahendite jääkide proovide tulemused vastavalt toidugrupile. Toidugrupp Ei leitud TKVJ < MRL TKVJ > MRL Kokku Alkohoolsed joogid 2 2 Geograafilise tähisega vein 2 2 Eritoit 8 8 Piimapõhine jätkupiimasegu 3 3 Piimapõhine piimasegu 5 5 Kuumade jookide peamised koostisosad 1 1 Teelehed 1 1 Köögivili ja köögiviljatooted 85 50 1 136 Arbuus 3 2 5 herned 6 6 kaalikas 2 2 Kartul 16 17 33 kurk 5 6 11 küüslauk 1 1 Lillkapsas 6 6 12 Melon 5 5 Oad 11 3 14 pastinaak 1 1 peakapsas 1 1 2 peet 3 3 Porgand 16 7 23 porrulauk 1 1 Sibul 12 1 13 tomat 1 2 1 4 Mittealkohoolsed joogid (sh vesi, mahl, nektar) 1 1 Õunamahl 1 1 Piimatooted 2 2 Piimapulber lehmapiimast 1 1 Piimast valmistatud pulbrite segud 1 1 Puuviljad, marjad ja puuvilja-, marjatooted 25 63 2 90 Aedmaasikas 7 17 24 Apelsin 12 12 astelpaju marjad 2 2 Kiivi 3 8 1 12 Mustikas 1 1 mustsõstar 2 2 Pirn 12 12 Pomelo 4 1 5 punane sõstar 1 1 vaarikas 1 1 Viinamari 1 5 6 Õun 8 4 12 Pähklipuu viljad, õliseemned, õliviljad ja nendest valmistatud tooted 15 2 1 18 Kanepiseemned 1 1 Rapsi seemned 14 3 17 Tapasaadused 20 1 21 Broiler / kana 12 12 Lammas 8 1 9 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 9 9 Nisu tera 6 6 odra tera 3 3 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 35 11 46 Kaera tera 16 16 Riisitera 5 7 12 Rukki tang 1 1 Rukkijahu 1 1 Rukkitera 12 3 15 Tatra tera 1 1 Kokku 202 12 9 3 334 VTA ja PMA poolt 201 7 . aastal taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud 334-st toidu proovist 202 proovi ehk 60,5% proovidest ei sisaldanud mitte ühtki jääki, 129 proovi ehk 38,6% sisaldasid vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki detekteeritavas koguses ning 3 proovi ehk 0,9% proovidest sisaldas vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki üle lubatud piirnormi (joonis 66 ). Joonis 66 . 201 7 . aastal taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud proovide jaotus vastavalt toidus sisaldunud jääkide kogustele. Kõige enam, 303 proovi, võeti PMA ja VTA poolt 2017.aastal TKVJ sisalduse määramiseks taimset päritolu toidust. 31 proovi võeti aga loomset päritolu toidust, sh imiku- ja väikelapse piima - ja jätkupiimasegudest (joonis 67 ). Loomset päritolu toidu puhul analüüsiti broileri ja lamba rasva. Kõik imiku- ja väikelaste piima- ja jätkupiimasegud ning uuritud loomse toidu proovid vastasid kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele. Kõi ge enam võeti 2017. aastal taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks proove kartulitest, maasikatest ja porganditest (joonis 67 ). TKVJ piirnormi (MRL) ületanud proove leiti kolm, mille partiid kutsuti turult tagasi: Hiina päritolu pomelo sisaldas flusilazole jääki üle lubatud piirnormi; Itaalia päritolu kiivi sisaldas dithiocarbamates’i jääke üle lubatud piirnormi; Eesti päritolu tomat sisaldas tau-fluvalinate jääki üle lubatud piirnormi. Üks mahetoidu proov ei vastanud mahetoidu nõuetele, sest analüüsimise käigus selgus, et see sisaldas teatud koguses TKVJ, mis ei ületanud küll piirnorme (MRL), mistõttu tavatoiduna oleks toit olnud nõuetekohane, kuid mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada, mistõttu ei tohi nendes ka TKVJ leiduda. Tegemist oli Eesti päritolu mahe rapsi seemnetega, millest Põllumajandusameti proovivõtu järel tuvastati analüüsi käigus thiamethoxami jääke, mis ei vastanud mahetoidu nõuetele ehk tegemist polnud enam mahetoiduga, kui selle kasvatamisel oli kasutatud taimekai tsevahendeid, kuid jäägi kogus ei ületanud toiduohutuse mõistes kehtestatud piirnormi (MRL), mistõttu tavatoiduna vastab antud toit nõuetele, kuid tegu pole enam mahetoiduga. Joonis 67 . 2017. aastal analüüsitud toidu proovide arv vastavalt toidugrupile, toidu päritolule ning toidus sisaldunud taimekaitsevahendite jääkide kogusele. (Joonisel: MRL ( Maximum Residue Level ) ehk maksimaalne lubatud jäägi kogus toidus, TKVJ ehk taimekaitsevahendi jääk. TKVJ < MRL ehk jääk on üle määramispiiri ehk numbriliselt määratav, kuid jääb alla maksimaalse lubatud piirnormi; TKVJ > MRL ehk jäägi kogus on suurem kui maksimaalne lubatud kogus (ehk toit ei vasta nõuetele)). 136-st proovist leiti vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki. Kokku leiti toidu proovidest 77 erinevat tai mekaitsevahendi jääki (tabel 76 ). Nendest 22 jääki leiti vaid ühel korral ühest proovist. Samas kõige sagedamini (31 korral) leiti analüüsitud toidust fludioxonili jääke. 202-st uuritud toidu proovidest ehk 60,5% proovidest ei leitud ühtki jääki ning 111- st proovist ehk 33,2% proovidest leiti üks kuni viis erinevat taimekaitsevahendi jääki. 6,3% proovidest leiti viis kuni kaheksa erinevat taimekaitsevahendi jääki (joonis 6 8 ). Joonis 68 . 2017. aastal võetud toiduproovide arv, millest leiti vastav hulk erinevaid taimekaitsevahendite jääke. Tabel 76 . 2017. aastal analüüsitud toidu proovide hulk, kust leiti vastavat taimekaitsevahendi jääki ning vastava jäägi esinemise protsent kõikidest uuritud toidu proovidest. Taimekaistevahendi jääk Proovide arv, kust vastavat jääki leiti Jäägi esinemise sagedus uuritud proovides Fludioxonil 31 9,3% Boscalid 25 7,5% Propamocarb (Sum of propamocarb and its salt expressed as propamocarb) 22 6,6% Cyprodinil 19 5,7% Dithiocarbamates (dithiocarbamates expressed as CS2, including maneb, mancozeb, metiram, propineb, thiram and ziram) 18 5,4% Imazalil 16 4,8% Imidacloprid 12 3,6% Chlorantraniliprole (DPX E-2Y45) 11 3,3% Chlorpyrifos 11 3,3% Thiabendazole 10 3,0% Tebuconazole 10 3,0% Pyraclostrobin 9 2,7% Pyrimethanil 9 2,7% Thiametoxam (sum of thiametoxam and clothianidin expressed as thiametoxam) 9 2,7% Fluopyram 8 2,4% 2-phenylphenol 7 2,1% Tricyclazole 6 1,8% Chlormequat 6 1,8% Propiconazole 5 1,5% Iprodione 5 1,5% Carbendazim and benomyl (sum of benomyl and carbendazim expressed as carbendazim) 5 1,5% Pyriproxyfen 5 1,5% Fluopicolide 5 1,5% Linuron 5 1,5% Thiacloprid 4 1,2% Myclobutanil 4 1,2% Metalaxyl and metalaxyl-M (metalaxyl including other mixtures of constituent isomers including metalaxyl-M (sum of isomers)) 4 1,2% Cypermethrin (Cypermethrin including other mixtures of constituent isomers (sum of isomers)) 4 1,2% Quinclorac 3 0,9% Azoxystrobin 3 0,9% Dimethomorph (sum of isomers) 3 0,9% Etofenprox 3 0,9% Hexythiazox 3 0,9% Clothianidin 3 0,9% Spinosad (sum of Spinosyn A and Spinosyn D) 3 0,9% Cyproconazole 3 0,9% Fenhexamid 3 0,9% Pencycuron 3 0,9% Acetamiprid 3 0,9% Piperonyl butoxide 3 0,9% Mepiquat 3 0,9% Tau-Fluvalinate 2 0,6% Prochloraz (sum of prochloraz and its metabolites containing the 2,4,6-Trichlorophenol moiety expressed as prochloraz) 2 0,6% Tebufenpyrad 2 0,6% Trifloxystrobin 2 0,6% Fenamiphos (sum of fenamiphos and its sulphoxide and sulphone expressed as fenamiphos) 2 0,6% Chlorpyrifos-methyl 2 0,6% Dimethoate (sum of dimethoate and omethoate expressed as dimethoate) 2 0,6% Bifenthrin 2 0,6% Difenoconazole 2 0,6% 2,4-D 2 0,6% Chlorothalonil 2 0,6% Diphenylamine 2 0,6% Spirodiclofen 2 0,6% Glyphosate 2 0,6% Terbuthylazine 1 0,3% Epoxiconazole 1 0,3% Omethoate 1 0,3% Pirimiphos-methyl 1 0,3% Tebufenozide 1 0,3% Fenbutatin oxide 1 0,3% Methoxyfenozide 1 0,3% Dichlorprop: sum of dichlorprop (including dichlorprop-P) and its conjugates, expressed as dichlorprop 1 0,3% DDT 1 0,3% Fenpropathrin 1 0,3% Metalaxyl and metalaxyl-M (metalaxyl including other mixtures of constituent isomers including metalaxyl-M (sum of isomers)) 1 0,3% Fenpyroximate 1 0,3% Ethirimol 1 0,3% Iprovalicarb 1 0,3% Tetraconazole 1 0,3% Isoprothiolane 1 0,3% Flusilazole 1 0,3% lambda-Cyhalothrin 1 0,3% Abamectin (sum of Avermectin B1a, AvermectinB1b and delta-8,9 isomer of Avermectin B1a) 1 0,3% Alphamethrin 1 0,3% Mandipropamid 1 0,3% Hexaconazole 1 0,3% 3 .1. 11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed R iiklikku järelevalvet korraldab ja koordineerib keskasutuse tasandil t oiduosakonna j aekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo. Kohalikes asutustes (maakondade veterinaarkeskustes) on määratud toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete ( edaspidi lühendiga: TKM ) valdkonna üle järelevalvet tegevad järelevalveametnikud. Järelevalve koordineerimisel ja teostamisel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, t oiduosakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Järelevalve korraldus Vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) 2023/2006 artikkel 2, kuuluvad TKM valdkonna alla kõik materjalide ja esemetega seotud sektorid ning materjalide ja esemete kõik valmistamis-, töötlemis- ja turustamisetapid kuni lähteainete tootmiseni, mis on välja arvatud. Valdkonna järelevalve paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks eristab VTA kaht suuremat valdkonna osa: Ettevõtted, kes käitlevad toitu ja toidukäitlemise osana käitlevad ka TKM-e Ettevõtted, kes käitlevad TKM-e toitu käitlemata Käesolevas punktis kajastatakse edasiselt TKM valdkonna järelevalve ettevõtete B osas. Ettevõtetes A teostatud kontrollide tulemused TKM osas kajastuvad toidukäitlemisettevõtete vastavates punktides. TKM valdkonna järelevalve alla kuuluvad ettevõtted liigituvad: t ootvad (sh töötlevad) ettevõtted ; l adustavad ettevõtted ; j aemüügiga tegelevad ettevõtted ; vahendajad. Tootmisettevõtete puhul on tegemist alajaotusega valmistatava toote materjalirühma järgi. Eestis on esindatud: p lastist toodete tootjad ; k eraamikast toodete tootjad ; k laasist toodete tootjad ; m etallist toodete tootjad ; p uidust toodete tootjad ; p aberist/papist toodete tootjad ; trükitööstus. TKM valdkonna järelevalve maakondades toimub piirkondliku jaotuse alusel. Tabel 7 7 . TKM järelevalvepiirkonnad . Allikas: VTA Jrk nr Järelevalve teostaja Järelevalve alla kuuluvad maakonnad 1 . Harjumaa Veterinaarkeskus Harjumaa 2 . Hiiumaa Veterinaarkeskus Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa 3 . Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa 4 . Pärnumaa Veterinaarkeskus Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa 5 . Tartumaa Veterinaarkeskus Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Valgamaa Veterinaarkeskustes kokku töötab kuus TKM valdkonna piirkondlikku järelevalveametnikku, kelle tööülesannete hulka kuulub ka toidukäitlemisettevõtete järelevalve asukoha-maakonnas. Järelevalve korraldamisel 2017. aastal kehtis 22.11.2016 käskkiri nr 142 riskihindamise kohta ning 18.12.2014 käskkiri nr 205 järelevalveplaani ja aruande koostamise kohta. Riskianalüüsi põhiselt omistati TKM-tootmise (sh töötlemise) ja TKM-ladustamisega tegelevatele ettevõtetele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate kontrollide minimaalse sageduse aasta jooksul. Vastavalt kehtestatud korrale ei teostata plaanilisi kontrolle TKM-jaemüügi ja -üksnes turuleviimise, väikeses mahus käsitööna toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud keraamilisi ja puidust esemeid valmistavate ettevõtete ja mesilasvahast kärjepõhjade valmistajate üle. Nende ettevõtete kontrolle teostatakse plaaniväliselt lähtudes laekunud vihjetest ja RASFF teadetest. TKM-jaemüügist teostasid ametnikud osaliselt ka TKM proovivõttu. Järelevalve tulemused Järgnevas tabelis on esitatud TKM valdkonnas plaanitud ja teostatud kontrollide arv 2017. aastal. Valdkonnas kokku on plaanitud kontrollidest teostatud 74% (2015.a 69%, 2016.a 74%). Plaanilistele kontrollidele lisandusid proovivõtuga seotud kontrollid (peamiselt TKM-jaemüük). Joonis 69 . Kontrollide arvuline jaotus 201 7 . a. Allikas: VTA Keskmine järelevalvetoimingu kestvus TKM-tootmisettevõtetes 3,4 tundi ja ladustamisettevõtetes 2,0 tundi. 2017. aastal tehti TKM-käitlemisettevõtetele kokku 79 (2015.a 110, 2016.a 144) ettekirjutust, millest tootmisettevõtetele 36 (2015.a 41, 2016.a 66), ladudele 40 (2015. a 67, 2016.a 65) ja jaemüügile 3 (2015.a 2, 2016.a 13) ettekirjutust. TKM tootmise (sh töötlemise) ettevõtete järelevalve TKM-tootmise (sh töötlemise) puhul tehti enim ettekirjutusi GMP mittenõuetekohasuse osas, kokku 41% (2015.a 22%, 2016.a 29%). Järgnesid ettekirjutused ettevõtetel puuduva või puuduliku tootega koos väljastatava ohutust tõendava dokumendi (sh vastavusdeklaratsiooni) osas, kokku 20% (2015.a 39%, 2016.a 38%) ja ettekirjutused seoses lähtematerjalide, pooltoodete ja toodete osas, kokku 9% (2015.a 10%, 2016.a 9%). Ettekirjutuste jaotus on esitatud järgneval joonisel. Joonis 70 . TKM tootmisega (sh töötlemisega) tegelevate ettevõtete ettekirjutuste protsendiline jaotus 201 7 . a astal . Allikas:VTA Ettekirjutuste osakaal kontrollide koguarvus on esitatud järgneval joonisel. Füüsiliste kontrollide koguarvuga võrreldes tehti ohutust tõendav dokumendi (sh vastavusdeklaratsiooni) alaseid ettekirjutusi 28% (2015.a 53%, 2016.a 74%). GMP osas tehti ettekirjutusi 56%-l (2015.a 30%, 2016.a 56%) ning lähtematerjalide, pooltoodete, toodete alaseid ettekirjutusi 18%-l (2014.a 27%, 2015.a 13%) TKM tootmisega tegelevate ettevõtete kontrollil. Kuigi ettevõtetel on endiselt probleeme toote nõuetekohasuse esitamise osas, siis võrreldes eelnevate aastatega on ettekirjutuste osakaal selle ettekirjutuse liigi puhul vähenenud. Joonis 71 . TKM tootmisega (sh töötlemisega) tegelevate ettevõtete ettekirjutuste osakaal võrrelduna ettevõtete füüsiliste kontrollide koguarvuga 201 7 . a astal . Allikas:VTA TKM ladustamisettevõtete järelevalve TKM-ladustamise puhul enim ettekirjutusi tehti ettevõtetes nõuetekohasuse esitamise osas, kokku 40% (2015.a 58%, 2016.a 54%) ettekirjutuste koguarvust. Järelkontrolliga seoses tehti 25% ettekirjutustest. Järgnesid ettekirjutused toote kontrollimise osas 13% (2015.a 4%, 2016.a 11%), märgistuse esitamise osas 10% (2015.a 2%, 2016.a 12%) ja jälgitavuse osas 5% (2015.a 3%, 2016.a 11%) ettekirjutuste koguarvust. Ettekirjutuste jaotus on esitatud järgneval joonisel. Joonis 72 . TKM ladustamisega tegelevate ettevõtete ettekirjutuste protsendiline jaotus 201 7 . aastal . Allikas:VTA Ettekirjutuste osakaal kontrollide koguarvus on esitatud järgneval joonisel. Füüsiliste kontrollide koguarvuga võrreldes tehti nõuetekohasuse esitamise alane ettekirjutus 48% (2015.a 78%, 2016.a 140%) TKM ladustamisega tegelevate ettevõtete kontrollil. 2016 aastal tehti iga füüsilise kontrolli kohta 1,4 ettekirjutust nõuetekohasuse esitamise osas, 2017. aastal oli ettekirjutuste osakaal tunduvalt vähenenud. Kuid endiselt on nõuetekohasuse esitamine TKM-ladudele suurimaiks probleemiks. Võrreldes eelneva aastaga on ettekirjutuste osakaal kontrollide koguarvust vähenenud kõikide ettekirjutuste liikide puhul. Joonis 73 . TKM ladustamisega tegelevate ettevõtete ettekirjutuste osakaal võrrelduna ettevõtete füüsilist e kontrollide koguarvuga 201 7 . a astal . Allikas: VTA TKM jaemüügiettevõtete järelevalve TKM- jaemüügiettevõtetes teostati kontrolle peamiselt järelevalve proovivõtu raames. Kokku tehti 21 kontrolli, mille käigus tehti ettevõtetele 3 ettekirjutust. Ettekirjutused olid nõuetekohasuse (tõendusdokumentide nagu VD jm) esitamise ja jälgitavuse osas. TKM üksnes turuleviimisega tegelevate ettevõtete järelevalve TKM-üksnes turuleviimise järelevalvet aastal 201 7 ei teostatud. Järelevalveproovid Järelevalveproovid võeti järelevalveametnike poolt vastavalt proovivõtuplaanile. Proovide jaotus ja proove võtnud VK-de jaotus on esitatud järgnevates tabelites . Tabel 7 8 . Järelevalveproovide arvuline jaotus materjalirühmade ja analüüside järgi . Allikas: VTA Tabel 7 9 . Järelevalveproovide arvuline jaotus VK-s . Allikas: VTA TKM proovivõtul 2017.aastal vastasid kõik prooviks võetud esemed nõuetele. Võrdlusena tuvastati 2016. aastal üks mittenõuetekohane eset 30-st prooviks võetud esemest (so 3,3%). Komisjonile edastati 1 RASFF teade. Mittenõuetekohane ese oli silikoonist potikaabits. 2015.aastal tuvastati 2 mittenõuetekohast esemest 31-st prooviks võetud esemest. Komisjonile edastati 2 RASFF teadet. Mittenõuetekohased esemed olid kulp (MF) ja marineerimisnõu (MF). Koolitused, töögrupid TKM-valdkonnaga tegelevatele ettevõtetele toimus toiduga kokkupuutuva plasti seminar, kus teemadeks olid vastavusdeklaratsiooni nõuded ning juhendi tutvustus, näited enimlevinud vigade kohta vastavusdeklaratsioonidel. Tabel 80 . K oolitused 201 7 . a. Allikas: VTA Toimumise aeg Nimetus Esinejad ja korraldaja 19.01.2017 Toiduga kokkupuutuva plasti seminar Katrin Kempi, VTA Külli Suurvarik, MEM Kokkuvõte Käesoleva aruande põhjal tulemusi koondades võib teha järgmised kokkuvõtted: Järelevalveametnike töö 201 7 . aastal tehtud plaanidest on valdkonnas täidetud 75 %. Ettevõtete kontrollitulemused Tootmine Tootmisettevõtetel on probleeme GMP rakendamisel ning toote kohta ohutust tõendavate dokumentide esitamisega või on nende dokumentide sisu olnud puudustega. Kuigi ettevõtetel on endiselt probleeme toote nõuetekohasuse esitamise osas, siis võrreldes eelnevate aastatega on ettekirjutuste osakaal selle ettekirjutuse liigi puhul vähenenud. Ladustamine Ladustamisettevõtetes on endiselt toote nõuetekohasuse esitamine suurimaiks probleemiks, kuid võrreldes eelnevate aastatega on olukord muutunud paremaks. Võrreldes eelneva aastaga on ettekirjutuste osakaal kontrollide koguarvust vähenenud kõikide ettekirjutuste liikide puhul. Jaemüük TKM- jaemüügiettevõtetes teostati kontrolle peamiselt järelevalve proovivõtu raames. Kokku tehti 21 kontrolli, mille käigus tehti ettevõtetele 3 ettekirjutust. Ettekirjutused olid nõuetekohasuse (tõendusdokumentide nagu VD jm) esitamise ja jälgitavuse osas. Üksnes turuleviimine TKM-üksnes turuleviimise järelevalvet aastal 201 7 ei teostatud. 3 .1. 1 2 . Laboratooriumide volitamine VTA Laboratooriumide volitamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt toimub Toiduseaduse §52 lõike 4 alusel ja veterinaarkorralduse seaduse §34¹ lõike 4 alusel ja vastab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele. Erandina võib pädev asutus määrata vastavalt Komisjoni rakendus määruse (EL) 2016/1843 artiklile 2 järelevalve analüüside tegemiseks ka tapamajade või ulukiliha töötlemisettevõtte juures asuva laboratooriumi kuni määruse artiklis 1 nimetatud üleminekuaja lõpuni (kuni 31.detsembrini 2020) . Seda erisust kasutavad akrediteerimata laboratooriumid peavad esitama pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate analüüside kvaliteedikontrolli kavad on olemas. Andmed Toiduseaduse ja Veterinaarkorralduse seaduse alusel järelevalve proovide analüüsivate volitatud laboratooriumite kohta on toodud tabelis 81 . Tabel 81 . Ülevaade VTA poolt kuni 31.12. 2017 . a volitatud laboratooriumidest. Allikas: VTA Nr Uuringu liik Laboratooriumide arv Märkused laboratooriumi akrediteerituse kohta 1. Trichinella uuring (EL) 2015/1375 Lisa 1, I ptk 2 Akrediteerimata; kasutab erisust määruse (EL) 2016/1843 lg 1 alusel 2. Järelevalve proovide analüüsid toiduseaduse alusel (sh teostab 11 laborit Trichinella uuringuid) 25 Akrediteeritud 3. Järelevalve proovide analüüsid veterinaarkorralduse seaduse alusel 3 Akrediteeritud 3 . 2. Mahepõllumajandus e valdkonna kontrollisüsteem PMA S eaduses määratud ülesannete täitmist , sh ettevõtete tunnustamist ja järelevalvet taime- ja loomakasvatussaaduste , sh vesiviljeldus ja mesindus tootmisel korraldab Põllumajandusameti (PMA) mahepõllumajanduse ja seemne osakond , kes vastutab ühtlasi ka mahepõllumajanduse riikliku registri haldamise eest. Järelevalvel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest , osakonna põhimäärusest, Põllumajandusameti järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidu laboratooriumi, Põllumajandusuuringute K eskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Statistikaametiga. Mahepõllumajanduse registrisse on seisuga 31.12.2017 kantud 1888 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga tõusis mahepõllumajandustootjate arv 135 võrra ehk 8%. 2017. a suurenes mahepõllumajandusliku maa pind võrreldes 2016 aastaga 9%, ning ulatub käesolevaks ajaks ligikaudu 200 000 hektarini. Viimase viie aastaga on mahepõllumajanduslik maa suurenenud 39%. Saaduste korjamisega tegeles 37 ettevõtet ning korjet korraldati rohkem kui 260 662 hektaril. Võrreldes 2016. aastaga on taimekasvatuse valdkonnas hakatud rohkem kasvatama avamaa köögivilja, kaunvilja, rüpsi ja rapsi. Teraviljadest kasvatati endiselt kõige rohkem kaera, mille kasvupind on 20 078 hektarit ning mis moodustab 51 % maheteravilja kasvupinnast. Järgnesid suvinisu, rukis ja tatar. Üle 3 tuhande hektari kasvatati ka talinisu ja suviotra. Kaunvilju (hernest, põlduba ja vikki) kasvatati 9 058 hektaril ning tehnilisi kultuure (peamiselt rüpsi, rapsi ja kanepit) 11 853 hektaril. Jätkuvalt suureneb kanepikasvatus, mille kasvupind on suurenenud võrreldes 2016. aastaga 26%. Kartuli pinnad on juba aastaid väikesed. Võrreldes 2016. aastaga vähenes kartuli kasvupind veel 25%. Suurenes avamaa köögivilja kasvupind, kus võrreldes 2016 aastaga oli suurenemine 122%. Viljapuuaedades, mida oli 528 hektarit, kasvatati valdavalt õunapuid, pisut ka ploome, kirsse ja pirne. Marjakultuuridest väärib eraldi nimetamist astelpaju, mis võttis enda alla 77% marjaaedade pinnast, mida oli kokku 1855 hektarit. Levinumad olid veel must sõstar (178 ha), mustikas (107 ha) ja vaarikas (34 ha). Maasikat kasvatati 40 hektaril. Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb kokku 1155 ettevõtet. Lihaveisekasvatus on järjepidevalt kasvanud. Vastupidine trend on piimalehmakasvatuse puhul, mis jätkuvalt väheneb. Lamba- ja kitsekasvatus on endiselt üks mahepõllumajandusliku loomakasvatuse suurimaid harusid, kuigi 2016. aastaga võrreldes vähenes 6%. Ülevaade viimasel kolmel aastal läbiviidud kontrolltoimingute kohta on toodud tabelis 82 . Tabel 82 . Läbiviidud kontrolltoimingud ja tehtud ettekirjutused ning menetletud väärteod 2015-2017. Allikas: PMA Toiming/aasta 2015 2016 2017 Maheettevõtte tunnustamine 262 220 232 Mahetootmisega jätkaja taotluse menetlemine 1410 1550 1656 Taimekasvatuse kontroll 2044 2181 2483 Maheseemne ja paljundusmaterjali kontroll 25 24 28 Loomakasvatuse kontroll 1156 1244 1294 Mahevesiviljeluse kontroll 1 0 0 Mahetootmise erisuse nõusoleku andmine 420 399 435 Väljastatud tõendavaid dokumente 1673 1777 Mahetoodangu arvestuse pidamine 1421 1417 1585 PRIA-le maheloomade keskmine 107 112 106 Ettekirjutused 2 12 6 Proovide võtmine 75 81 88 Loomade identifitseerimine 39 56 0 Taimekaitsevahendi jääkide määramiseks mahetoodangus võeti 8 8 proovi ehk kontrolliti ca 5% 201 7 . aasta alguses registris olevatest tootjatest. . Võrreldes eelmise aastaga võeti 7 proovi rohkem, peamiselt keskenduti suurematele kartuli, õlikultuuride ja teravilja kasvatamise ning saaduste müügiga tegelevatele ettevõtetele. Võetud proovidest 1 osutus positiivseks. Positiivne proov võeti suvirüpsi seemnest, milles tuvastati insektitsiidi Actara toimaine Thiamethoxam jääk, mida on Eestis rüpsil ja rapsil kasutamiseks keelatud. Mahetoodang ei tohi sisaldada taimekaitsevahendite jääke, mistõttu sellist toodangut ei ole lubatud turustada mahepõllumajanduslikuna. Ettevõtte suvirüpsi kogu toodang tunnistati tavatoodanguks. Etteteatamata kontrolle ja riskipõhiseid täiendavaid inspekteerimisi viidi läbi 195 ettevõttes, mis moodustab ca 10% ettevõtete arvust. Kontrolliprioriteediks taimekasvatuses oli suuremate rüpsi ja teraviljakasvatajate täiendav kontroll kevadperioodil ja sügisel toodangu ladustamisel. Etteteatamata kontrollide käigus ilmnes kahel korral nõuete rikkumine. Tegemist oli maheettevõtete vahelise toodangu liikumise arvestuse nõuete mittetätmisega. Ettevõtetele määrati ettekirjutusega tähtaeg toodangu liikumise arvestus nõuetega vastavusse viimiseks. Ettekirjutused ja väärteod Vormistati 6 ettekirjutust (2016.a -12). Põhilised rikkumised olid mahepõllumajanduslike veiste karjatamine mittemahepõllumajanduslikul karjamaal (1 juhul), lõas pidamine (1 juhul), puudulikult täidetud raamatupidamisdokumendid (4 juhul), üht liiki mittemahepõllumajanduslikke ja mahepõllumajanduslikke loomade samaaegne pidamine hoones ja karjamaal (1 juhul). Kui eelmisel aastal oli põhilised rikkumised seotud loomade märgistamisega, siis sel aastal tuvastati rohkem raamatupidamisdokumentidega seotud puudusi. Väärtegusid ei menetletud, märgistamise nõuete rikkumisi ei tuvastatud. Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks ning koolitused ja lähetused Kontrollisüsteemi tõhustamiseks tõsteti riskipõhiste kontrollide osakaal varasemalt 4%-lt 10%-le. Kontrollivalimi aluseks võeti järgmised riskid: varasemad rikkumised (eelmise aasta ettekirjutused, VTA poolt tuvastatud rikkumised); külvikorras oleva maa suurus (alates 50 ha), taimekasvatuses (kaer, rüps, suvinisu, raps) suurema kasvupinnaga kultuurid; loomakasvatuses (lüpsikari- alates 10, muu karja suurus- alates 50, kanalad- alates 1000, lambad- alates 300); tava- jamahe tootmine koos samal ettevõtjal. Auditid ja hindamised Auditeid mahepõllumajanduse valdkonnas läbi ei viidud. Peaspetsialistide töö tulemuslikkuse hindamisi tehti 12. Kõik hindamised toimusid koos peaspetsialistiga ettevõttes, hinnates peaspetsialisti tööd kontrollisituatsioonis. Sisulisi puudusi töös ei tuvastatud. 6 juhul anti peaspetsialisti töö hinnanguks „hea“ ja 6 juhul „väga hea“. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 ’Report on the AB Action Plan 2017’ Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine. Mahepõllumajanduse valdkonnas toimus 3 kvartaalset kohtumist PMA, VTA ja MeM mahepõllumajanduse valdkonna ametnike osalusel, mille eesmärgiks on leida operatiivselt lahendusi tekkinud probleemidele. Mahepõllumajanduse registri volitatud töötlejana koondati ja avalikustati VTA käitlejate registri andmed. PRIA-le esitati andmed toetuse taotlejate osas läbi viidud kontrollide tulemuste kohta. Osaleti Maamessil, kus jagati mahepõllumajanduse alast infot tootjatele ja mahetoodangu tarbijatele. Rohkem infot PMA 201 7 . a tegevuskava täitmise aruandest , kus on kajastatud ülevaade valdkonnast, muudatustest seadusandluses ja läbiviidud kontrollitoimingutest, riskid ja kontrolliprioriteedid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, sh koolitused, auditid ja hindamised, hinnang kontrolisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=950 VTA Mahetoidu järelevalve R iiklikku järelevalvet korraldab ja koordineerib keskasutuse tasandil t oiduosakonna j aekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo. Kohalikes asutustes (maakondade veterinaarkeskustes) on määratud mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tegevad järelevalveametnikud, keda 201 7 . aastal oli kokku 3 1 . Järelevalve koordineerimisel ja teostamisel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest , Toidu osakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Ülevaade 3 1. detsembri 201 7 aasta seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 3 66 tunnustatud ettevõtet. Mahepõllumajandusliku ettevalmistamise, üksnes turustamise või ladustamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete arv ( edaspidi ettevõtted ) valdkonnas kasvab stabiilselt. Kui aastal 2009 . oli VTA järelevalve all 53 ettevõtet, siis aastal 2010 . oli ettevõtteid 95, 2011 . aastal 128, 2012 . aastal 161, 2013 . aastal 186, 2014 aastal 211, 2015 . aasta l 260 , 2016 . aasta l 314 ning 2017 . aasta l 3 66 ettevõtet (PMAIS andmed 21.12.2017 seisuga) . 201 7 . aastal väljastati esmane tõendav dokument 83 uuele ettevõttele, tegevuse lõpetas 2 8 mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevat ettevõtet. Järgnevas tabelis on näha mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevate ettevõtete arvud aastatel 2009-201 7 . Joonis 7 4 . M ahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevate ettevõtete arvud aastatel 2009- 201 7 . Ettevõtete jaotus maakondade lõikes on ebaühtlane. Suurem osa ettevõtetest asuvad Harjumaal (199) , järgnevad Tartumaa (49) ja Pärnumaa (22) . Joonis 7 5 . Ettevõtete jaotus maakondade lõikes Ettevõtete jaotus maakondade lõikes on ebaühtlane. Suurem osa ettevõtetest asuvad Harjumaal, järgnevad Tartumaa ja Lääne-Virumaa. Tabel 8 3 . E ttevõtete arv, milliste osas on aastatel 2008 kuni 2017 järelevalvetoiminguid teostatud. Maakond 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Harjumaa 8 16 44 65 87 113 119 133 163 199 Tartumaa 3 6 11 16 20 29 28 39 41 49 Lääne-Virumaa 3 4 5 8 10 12 15 18 19 20 Pärnumaa 3 3 4 5 7 11 9 13 17 22 Viljandimaa 4 6 5 5 6 8 12 14 12 15 Valgamaa 0 2 5 6 5 6 6 6 8 10 Raplamaa 3 3 3 5 5 6 7 5 7 6 Põlvamaa 4 4 3 3 5 4 5 8 10 13 Saaremaa 4 3 4 3 4 5 6 7 6 8 Hiiumaa 0 2 2 3 3 4 4 4 7 5 Võrumaa 0 1 2 2 3 5 6 9 12 15 Järvamaa 1 2 2 2 2 3 7 8 9 13 Läänemaa 0 1 2 2 2 3 4 7 6 7 Jõgevamaa 0 0 1 2 1 1 2 4 6 4 Ida-Virumaa 0 0 2 1 1 2 3 4 5 4 Kokku 33 53 95 128 161 212 233 279 328 390 Maheettevõtete jaotumine tegevusvaldkondade alusel Maheettevõtete tegevusvaldkondade jaotus aastal 2017 on toodud järgneval skeemil. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Kõige enam ettevõtteid so 203 ettevõtet, tegutses 2017 aastal ettevalmistamise valdkonnas, neist 35 üksnes pakendasid toitu, 167 olid töötlemisettevõtted ja 1 ettevõte tegeles üksnes mahepõllumajandusele viitava märgistuse lisamisega, märgistuse muutmisega (sh turustamisega). Hulgikaubanduse (ladustamise ja üksnes turuleviimise) valdkonnas tegutses kokku 227 ettevõtet (24 ettevõtet tegutses nii ladustamise kui üksnes turuleviimise valdkonnas). Pakendamata toidu jaemüügi valdkonnas tegutses 31 ettevõtet. 1 ettevõte oli tunnustatud üksnes valdkonnas - mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamine tavatoodete valmistamisel ning lisaks 2 töötlemisettevõtet kasutasid mahepõllumajanduslikke koostisosasid tavatoodete valmistamisel. 2017 aastal tegutses mahepõllumajandus liku toidu impordiga 32 ettevõtet ja ekspordiga 10 ettevõtet. Joonis 7 6 . Ettevõtete jaotus tegevusvaldkondade lõikes. LINK Excel.Sheet.12 "\\\\pmin.agri\\pmin\\Melon\\VTA peamaja\\Toiduosakond\\Mahepollumajanduslik ettevalmistamine\\Aruanded\\Kontrollimise aruanded\\2013\\Koondaruanne.xlsx" "Sheet3!R46C1:R47C5" \a \f 5 \h \* MERGEFORMAT Maheettevõtete toodangumahud Mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes valmistatakse kõiki peamisi tootegruppe- piima, liha, mett, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitsetaimi , pagaritooteid ning kondiitritooteid Alljärgnevas tabelis on toodud 201 7 aastal ettevalmistatud mahetoodete mahud toidugruppide kaupa. Tabel 8 4 . 201 7 aastal ettevalmistatud mahetoodete mahud toidugruppide kaupa. Tootegrupid Valmistamine* Üksnes pakendamine või märgistamine** Ühik 1. Liha ja lihatooted 635653 7426 kg 2. Kala- ja kalandustooted 0 0 kg 3. Piim ja piimatooted 3.1 lehmapiim (joogipiim pakendis või automaadist) 98184 0 l 3.2 kitsepiim (joogipiim pakendis) 2552,8 0 l 3.3 lambapiim (joogipiim pakendis) 0 0 l 3.4 kohupiim 120593,9 0 kg 3.5 koor 16111,9 0 l 3.6 jogurt 58818,4 0 kg 3.7 juust 163351,58 0 kg 3.8 piimapõhised pulbrid (täispiimapulber, lõssipulber, koorepulber) 18400 0 kg 3.9 või 360 0 kg 3.10 jäätis 69831,37 0 kg 3.11 sorbett 29126,76 0 kg 3.12 miksiko 250 0 l 3.13 võided 1205 0 kg 3.14 hapukoor 5304 0 kg 3.15 keefir 23947 0 l 3.16 muud tooted 30521 0 kg 4. Mesi, mesindussaadused ja meepõhised tooted 6416,52 1142,33 kg 5. Muna ja munatooted 12496,31 0 kg 6. Mittelooomne ja liittoit 6.1 Joogid 735720,07 0 l 6.2 Tooted puu- ja köögiviljadest (sh kartul), marjadest (sh metsamarjad), seentest va mahlatooted 1253423,12 57548,64 kg 6.2.7 puu- ja köögivilja ning marjamahlatooted (sh. nektarid) 366989,64 0 l 6.3 Õlid ja rasvad 548499 111126,4 l 6.4 Kuivatatud puuviljad, pähklid, seemned 4695,78 1343023,143 kg 6.5 Tera- ja kaunviljatooted 627944,65 23235707,74 kg 6.6 Pagari- pasta- ja kondiitritooted 48107,687 68 kg 7. Muud tooted 180710,21 9888,146 kg *Valmistamine hõlmab ka pakendamist ja märgistamist ** Üksnes pakendamine või märgistamine valitakse juhul kui mahetooteid ei valmistata, vaid üksnes pakendatakse ja märgistatakse või kui juba pakendatud tooteid märgistatakse mahelogoga. *Valmistamine hõlmab ka pakendamist ja märgistamist ** Üksnes pakendamine või märgistamine valitakse juhul kui mahetooteid ei valmistata, vaid üksnes pakendatakse ja märgistatakse või kui juba pakendatud tooteid märgistatakse mahelogoga . Järelevalvetoimingud ettevõtetes Ettevõtete kontrollimine 201 7 . aastal teostati mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevates ettevõtetes 3 25 kontrolli. Planeeritud kontrollimisi oli 194 , plaaniväliseid kontrolle teostati 1 31 korral. Plaanivälistest kontrollimistest 94 korral oli tegemist tunnustamisele eelneva kontrollimisega, ülejäänud plaanivälised kontrollimised olid seotud järelkontrolli teostamisega, kaebuste menetlemisega, proovide võtmisega, suunatud kontrollide teostamisega. Ettevõtete ning kontrollide arv on esitatud järgneval graafikul Joonis 7 7 . Ettevõtete ja kontrollide arv Mahealaste õigusaktide alusel tehtud ettekirjutused ettevõtetes Kokku tehti 201 7 aastal ettevõtetele 6 2 ettekirjutust. Sunniraha hoiatusi tehti 1 . Tabel 8 5 . Ettekirjutuste peamised põhjused aastatel 2009-201 7 Ettekirjutuse liik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Puudused toidu märgistuse osas 24 35 48 37 18 23 20 21 23 Puudused enes e kontrollisüsteemi olemuses või toimimises 27 20 30 21 10 7 5 18 11 Puudused toodete kogumise, transportimise ja/või ladustamise osas 22 10 10 21 8 7 8 14 9 Puudused raamatupidamisdokumentide osas 16 33 13 17 14 10 2 9 19 Puudused töödeldud toidu tootmise osas 11 2 0 0 0 3 0 5 0 Kokku 100 100 101 96 50 50 35 67 62 Nõupidamised ja ühiskontrollid 11.-12.04.2017 toimus nõupidamine maakonna ametnikele (osales 27 ametnikku), mille käigus käsitleti mahevaldkonna õigusakte, räägiti uuest mahetoitlustamise määrusest ja nõuete kontrollimisest. Lisaks käsitleti aruannete koostamist, uut NVHd, räägiti saatedokumentidel transpordivahendite numbrite esitamisest (määrus sätestab nõude ainult lahtisele toidule), arvestuse pidamisest, tehti läbi praktiline arvestuse pidamise ülesanne. Impordi osas räägiti kontrollsertifikaadi vormistamisest ja kinnitamisest läbi TRACES süsteemi. 2017 aastal viidi läbi 3 ühiskontrolli: peamine eesmärk oli uue NVH testimine ja järelevalve ühtlustamine 13. juuni, La Muu (jäätisevabrik)- 6 maakonna ametnikku + 1 peamaja ametnik Peamine teema – uue NVH küsimustiku täitmine. Ettevõttes pöörati tähelepanu maheda tooraine vastuvõtmise registreerimisele ja laos oleva maheda tooraine (munad, maitseained jne) märgistusele ning nendega kaasasoleva dokumentatsiooni hindamisele. 20. juuni Smarten Logistics – 7 maakonna ametnikku + 1 peamaja ametnik 28.juuni Moe Õllevabrik - 6 maakonna ametnikku + 1 peamaja ametnik Mahesööda järelevalve R iiklikku järelevalvet mahesööda tootmise ja turuleviimise üle korraldab ja koordineerib keskasutuse tasandil l oomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna söötade büroo. Kohalikes asutustes on määratud sööda mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tege ma järelevalveametnikud, keda 201 7 . aastal oli kokku 4 . Järelevalve koordineerimisel ja teostamisel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, o sakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Ülevaade 3 1. 12 . 201 7 seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 25 tunnustatud sööda tootmise ja turuleviimisega tegelevat ettevõtet, neist 5 tegele vad tootmise ja turuleviimisega ja 20 ainult turuleviimisega. 201 7 aasta l väljastati esmane tõendav dokument 8 ettevõttele ning tegevuse lõpetas 2 ettevõte t . 201 7 aastal teostati 2 2 kontrolli ja võeti 8 kontrollproovi, millest analüüsiti taimekaitse vahendite jääkide ja GMO-de olemasolu . 3 . 3 . Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem 3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. Hinnang hetkeolukorrale Eesti Riigikogu poolt väljaantud Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika Rakendamise Seaduse § 105 lõige 16 alusel teostab Veterinaar- ja Toiduamet ( edaspidi VTA ) riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete spetsifikatsioonile vastavuse ja registreeritud nimetuste nõuetekohase kasutamise üle. Järelevalve tegevust koordineerib VTA põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse osakonnaturukorralduse büroo. Järelevalvet teostavad maakondade veterinaarkeskuste (edaspidi kohalike asutuste) järelevalveametnikud. Ametlikke kontrolle teostatakse jaekaubanduses asukohajärgsete jaekaubandusettevõtete riskipõhise hindamise tulemusel koostatud järelevalveplaani alusel. Riskipõhine hindamine toimub iga järelevalveaasta alguses ja seda teostavad kohalike asutuste järelevalveametnikud. Plaaniväliseid kontrolle teostatakse vihje alusel. Ametlike kontrollide läbiviimise lihtsustamiseks on osakonna poolt välja töötatud järelevalve protseduur. Protseduuri on viimati muudetud ja ajakohastatud juulikuul 2015. Lisaks protseduurile on välja töötatud kontrolli läbiviimise küsimustik ja kokkuvõtlikud juhendmaterjalid, mis lihtsustavad ametniku tööd ja samas tõustavad kontrolli tulemusi. Ülevaade järelevalvetulemustest Tulenevalt erisusest, et DOOR, E-Bacchus ja E-Spirit-Drinks registrites ei ole registreeritud ühtegi eesti päritolu toodet on kogu järelevalve suunatud teiste EL liikmesriikide ning lepingupõhiste kolmandate riikide registreeritud geograafiliste tähiste kaitse tagamisele. Tulenevalt olukorrast, et Eesti päritolu tooteid ei ole seni registreeritud on kogu järelevalve suunatud EL teiste liikmesriikide päritolu registreeritud kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste kaitsele. Järelevalve käigus kontrollitakse tootegruppide järgi : Eesti käitlejate poolt toodetud põllumajandustoodete ja toidu märgistust; EL päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust; kolmandate riikide päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust; Kontrolli käigus on tähelepanu suunatud järgmistele aspektidele. kaitstud nimetuste väärkasutamisele ja jäljendamisele; kaitstud nimetuse maine kaubanduslikul eesmärgil ärakasutamisele; kaitstud nimetuse tõlkimisele; eksitavatele märgetele toote pakendil, reklaammaterjalides ja dokumentides, Kontrolle viidi läbi 2017 aastal geograafiliste tähistega põllumajandussaaduste ja toidu osas 11 maakonnas 21 korral. Rikkumisi avastati kontrollide teostamise käigus 6. Kõigil 6 korral oli rikkumise põhjuseks tarbijale esitatava valeinformatsiooni esitamisega hinnasiltidel. Geograafilise tähise kaitset mitteomavate toodete puhul oli hinnasildile märgitud tarbijale hästi tuntud kaitstud geograafiliste tähiste nimetusi. Ettekirjutusi vormistati 6 toote kohta. Ettekirjutuste põhjusteks oli kaitstud geograafilise tähise toote märgistusel, väärkasutamine hinnasiltidel ja saatedokumentides. * GT väärkasutamine - toote, sulatatud juust, välisvormistusel väärkasutati sõna "Parma". Toote tootmine Tori- Selja Piimaühistu OÜ lõpetatud ning jaemüügist (kauplustest ja toitlustu sest kõrvaldatud) . Graafikult selgub, et 2014. aastal on järelevalve mahtusid vähendatud. Leidusid oli aga tavalisest rohkem. 2014.aastal on ettekirjutuste arv hüppeliselt tõusnud. Tulenevalt eeltoodust suurendasime ka järelevalvevisiitide, kordade arvu 2015.a ja 2016.a. 2016.a ja 2017.a jäi järelevalvevisiitide arv samaks. Leidude arv suurenes tänu järelevalveametnike kompetentsusele. Igal aastal korraldatakse maakondades vastavaid koolitus-ühisinspekteerimisi. Koolitamine koos ühisinspekteerimistega on andnud positiivseid tulemusi. Tabel 8 6 . Ülevaade põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitse kontrollide arvu ja kontrollitulemuste kohta 2012 - 201 7 . aastal. Allikas: VTA Aasta plaan täitmine ettekirjutused visiitide arv 2012 12 12 1 12 2013 5 5 0 5 2014 4 12 13 12 2015 20 21 12 20 2016 21 21 7 21 2017 21 21 6 21 Joonis 78 . Geograafilise tähisega põllumajandustoodete ja toidu järelevalve ülevaade vahemikus 2014- 2017 Geograafilise tähisega piiritusjookide plaaniline kontrollide arv oli 1 4 , kontrolliti 1 4 korral. Tabel 8 7 . Ettekirjutuste arv aastatel 2012 – 201 7 Aasta plaan täitmine ettekirjutused visiitide arv 2012 18 20 9 20 2013 14 14 1 14 2014 13 17 5 17 2015 12 13 6 13 2016 14 13 5 13 2017 14 14 4 14 Joonis 79 . Geograafilise tähisega piiritusjookide järelevalve ülevaade vahemikus 201 4 - 201 7 Ettekirjutusi vormistati 4 korral, kokku 4 toote kohta. Ettekirjutuste põhjusteks olid seoste tekitamine ja õigusvastane kaitstud nimetuse kasutamine , tooteliikide vead saatedokumendil ja toote esitlemisel hinnasildil. Suuremateks juhtumiteks olid GT väärkasutamine - brändi nimetusel Brandy Askaneli (päritolu Gruusia) välisv ormistuse mittenõuetekohasusega . Väärkasutatud nimetus tootel on Cognac. Toode tuvastati järelevalve käigus H aapsalus. Koostöös Coop kesklaoga kõrvaldati turult koheselt. Lisaks soovis üks o peraator registreerida alkoholiregistris GT tähisena toodet "Fine French brandy ". Registreerimisest keelduti. Geograafilise tähisega veinitoodete plaaniline kontrollide arv oli 72, kontrolliti 8 0 korral. Ettekirjutusi vormistati 113 toote kohta. Ettekirjutused Tabel 8 8 . Ettekirjutuste arv aastatel 2012 – 201 7 Aasta plaan täitmine ettekirjutused visiitide arv 2012 53 52 171 52 2013 61 63 84 63 2014 72 76 182 76 2015 72 88 168 88 2016 77 80 113 80 2017 77 80 94 80 Joonis 8 0 . Geograafilise tähisega veinitoodete järelevalve ülevaade vahemikus 201 4 - 201 7 Ettekirjutuste põhjusteks olid tooteliikide vead saatedokumendil ja toote esitlemisel hinnasildil ja reklaammaterjalides. Suuremateks rikkumisteks oli GT väärkasutamine - MUSCET Qualitatswein semisweet“ Päritolu Hispaania . T erminit Qualitatswein on lubatud kasutada ainult Austria ning Saksamaa päritolu toodetel. Toode kõrvaldati turilt läbi ettekirjutuse. Asjast informeerisime ka Saksa ja Austria järelevalveasutusi poolt . GT - Operaator nõustus Hispaania päritolu veinid Kvanzkari ja Kinzmali tooted kõrvaldama, vaatamata heauskselt registreeritud kaubamärgi olemasolule. Tootespetsifikatsioonivastavuse kontrolle teostati ühel korral seoses garanteeritud traditsioonilise toote ja selle nimetuse „Karjalanpiirakka„ vastavuse kontrolliga. Toode ei vastanud sätestatud koostis-kvaliteedinõuetele ja toidu käitlejale tehti ettekirjutus. Toode nimetati ümber riisipirukaks. Igal aastal on turukorralduse büroo maakondades vastavatele järelevalveametnikele korraldanud koolitus- ühisinspekteerimisi, millega seonduvalt on tõusnud ametniku kompetentsuse tase. Kompetentsuse taseme tõus peegeldub järelevalve tulemustes. Koolitused 201 7. aastal koolitati maakondade järelevalveametnikke geograafilise tähise kaitse valdkonnas 87 korral. Koolitused korraldati erinevates maakondades, milles osalesid ümberkaudsete maakondade järelevalveametnikud. Väiksema osavõtjate arvu korral on võimalik paremini välja selgitada järelevalveametnike teadmiste taset ja vastavalt vajadustele tegeleda iga järelevalveametnikuga individuaalselt. Koolitusprogramm koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline koolituse osa lõppes koolitusel räägitu kontrolliga, selgitamaks järelevalveametniku kompetentsust antud teema valdkonnas. Praktilise õppuse käigus teostati näitlikke ühisinspekteerimisi. Lisaks koolitustele toimus ka tootjate ja maaletoojate nõustamine. Tootjad on pöördunud VTA poole enne toote turuleviimist toote nimetuse õiguspärase kasutamise kahtluse korral. Nõu on küsinud ka maaletoojad sisseostetava toote nimetuse ja tootjamaa vastuolu kahtluse korral geograafilise tähise kaitse seadusega. Tabel 8 9 . VTA järelevalveametnikele korraldatud koolitused 201 7 . aastal. Allikas: VTA Maakond Koolituse teema : Geograafiliste tähiste kaitse järelevalvealane koolitus ja ühisinspekteerimine Osalejate arv Kestus (päeva) Tartumaa 5 1 Lääne-Virumaa Ida-Virumaa 3 4 1 Järvamaa, Jõgevamaa, Raplamaa Viljandimaa 5 2 3 2 1 Pärnumaa Läänemaa Hiiumaa Saaremaa 3 2 1 3 1 Võrumaa, Valgamaa Põlvamaa 3 2 3 1 Harjumaa 12 3 Tulevikustrateegia ja –eesmärgid Järelevalve eesmärk on välistada mitteõiguspärase geograafilise tähisega Eesti päritolu toodete sattumine Eesti või teiste liikmesriikide turule ning vältida teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit mitteõiguspärase geograafilise tähisega toodete müük Eesti turul. Oleme seadnud ka eesmärgiks vältida kaitstud geograafiliste tähistega seotud vale või eksitava teabe esitamist tarbijale hinnasiltidel ja reklaammaterjalides. Eesmärgi saavutamise nimel koolitatakse maakondade järelevalveametnikke ka edaspidi regulaarselt. Ühisinspekteerimised lisavad praktilisi teadmisi ja oskusi kontrolli tõhusaks läbiviimiseks. Põllumajandustoodete ja toidu registreeritud geograafiliste tähiste arv pidevalt täieneb, mistõttu tuleb järelevalveametnike kompetentsust pidevalt täiendada. Nimetuste paljususe tõttu on järelevalve tõhusus samaaegselt kõiki-tooteliike kontrollides komplitseeritud, mistõttu oleme kontrollitavad tooteliigid jaganud gruppidesse. Kõik kohalikud asutused ei kontrolli järelevalveaasta jooksul samasid tootegruppe, vaid need vahetuvad aastate lõikes. 3 . 4 . Kauplemi s e ning impor di ja ekspor di kontrollisüsteem (v.a Taimetervis) 3 . 4 .1. Kauplemine 3 . 4 .1.1. Loomne toit Järelevalve korraldamisel kehtib VTA peadirektori 13.02.2017 käskkiri nr 38 „Järelevalve teostamise korra sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomse toidu nõuetekohasuse veterinaarkontrolli tegemise korra sihtkohas kinnitamine“ Täpsustatud tingimused sihtkoha vastuvõtjana (isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas) tegutsemisel on kehtestatud VTA peadirektori 06.02.2017 käskkirjaga nr 34 „Sihtkoha vastuvõtjana tegutsemise ja kaubasaadetiste saamisest teavitamise täpsustatud tingimuste ning kaubasaadetiste saamisest teavitamise dokumentide vormide kinnitamine“. Kauplemisel, kui loomne toit tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse, peab sihtkoha vastuvõtja (isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas) esitama asukohajärgsele veterinaarkeskusele majandustegevusteate . Võrreldes 2016. aastaga ei pea isik, kes tegutseb sihtkoha vastuvõtjana loomse toiduga kauplemisel, enam kaubasaadetise saamisest sihtkoha järgset veterinaarkeskust teavitama (alates 06.02.2017). Järelevalvet sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle teostatakse reeglina siseriiklike nõuete kontrollimise käigus ja sama sagedusega või vastavalt vajadusele sihtkohas (näiteks: hulgilaos või muud liiki ettevõttes pisteliselt mittediskrimineerival viisil ) . 2017 . aastal kontrolliti 120 korral käitlemisettevõtteid, mille üheks tegevusvaldkonnaks on loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa liidu liikmesriikidest. Sihtkoha vastuvõtja kohustuste nõuete mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 4 korral (ei ole teavitanud sihtkoha vastuvõtjana tegutsemisest; arvestuskohustus täitmata) , mitte- Eesti päritolu loomse toidu kä itlemise kontrollimisel koostati 4 ettekirjutust (jälgitavuse nõuete rikkumine, nõuetele mittevastav / puudulik märgistus VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 2017 . a järelevalve korraldust sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomsete saaduste veterinaarkontrolli teostamist sihtkohas kahes maakonna veterinaarkeskuses ( -, Ida- Virumaa ja Viljandimaa Veterinaarkeskus) . 3 . 4 .1.2. Elusloomad Elusloomade veterinaarkontrolle sihtkohas teostati osakonna koordineerimisel kokku 476 korral . Peamised puudused loomade sihtkoha kontrollil olid sihtkoha vastuvõtjate poolt teavitamata jätmine või hiline teavitamine loomade sihtkohta saabumisest. Suurema osa teistest liikmesriikidest Eestisse toodud loomadest moodustasid veiseid ( 425 ), sead ( 26764 ) , lambad ( 33 ), kitsed ( 20 ) , kanad (noorkanad, tibud) – 3005584, eksootilisematest loomadest , naaritsad ( 1110 ) . Põhilised lähte-liikmesriigid, kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani, Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Tsehhi, Prantsusmaa, Holland, Läti, Leedu ja Belgia, Norra. Teistesse liikmesriikidesse Eestist saadeti 201 7 . aastal 47612 veist (tapaloomad ja nuumloomad), 7576 lammast (tapaloomad ja nuumloomad ), 7733 sig u ( nuumamiseks ) , kanu ( 567811 ). Piiripunktide veterinaar- ja toidukontrolli büroode töökorraldus on osakonna keskasutuse töötajate poolt aasta jooksul kontrollitud vähemalt korra , m aakondade veterinaarkeskus tes , seda just liikmesriikide vahelise kaubavahetuse ja ekspordi aspektist. 20 1 7 . a . teostati sisekontrolli järgmistes maakonna veterinaarkeskustes: Ida-Virumaa ja Viljandimaa . 3.4.2. Import 3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad Eesti Vabariigi välispiiril on 5 nõuetekohaseks tunnistatud veterinaar- ja toidukontrolli piiripunkti: Narva ja Luhamaa piiripunktid Eestit Venemaaga ühendaval maanteel, Koidula raudtee piiripunkt ning Muuga ja Paldiski sadamates asuvad piiripunktid. Joonis 8 1 . Eesti ja EL välispiiril asuvad nõuetekohaseks tunnistatud piiripunktid Tabel 90 . Tootekategooriad, mille kontrollimiseks on piiripunktid nõuetekohaseks tunnistatud Kaubaliik Muuga Narva Luhamaa Koidula HC FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT NHC FR, NT NT FR, CH, NT FR, NT A - - EQ, O - HC – inimtoit ; NHC- mitte- inimtoit ; A- elusloomad ; FR – külmutatud ; CH – jahutatud ; NT- tavatemperatuur ; EQ- hobuslased ; O - muud loomad Kõik piiripunktides töötavad ja kontrolle läbi viivad ametnikud on veterinaararsti haridusega . Ametnike arv piiripunktides 20 17 aastal : Muuga Narva Luhamaa Koidula 1 piiripunkti juhataja 1 piiripunkti juhataja 1 piiripunkti juhataja 1 piiripunkti juhataja 1 peainspektor 1 peainspektor 1 peainspektor 9 vaneminspektorit 6 vaneminspektorit 6 vaneminspektorit Kokku kontrolliti Eesti piiripunktides sisseveol Euroopa Liidu välistest riikidest 201 7 . a asta l 1546 loomset päritolu saadetist. Sellest 802 saadetist tunnistati sobivaks vaba ringluse eesmärgil, 373 saadetist transiidi eesmärgil. Erinevatel põhjustel peeti piiril kinni ning tehti ettekirjutus 36 -le saadetisele, kinnipidamise peamiseteks põhjusteks olid puudused kauba saatedokumentides. Kinnipeetud saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 3 partii d , 6 nõuetele mittevastav at saadetis t saadeti hävitamisele . Elusloomade impordil teostati kontrolle 120 -le , väljaveol 170 -le ning transiidil 2 -le elusloomapartiile. Seoses nakkushaiguste puhangutega ( Sigade aafrika katk) Venemaal ; Valgevenes ja Ukrainas teostati Venemaalt sisenevate tühjade loomaveokite puhastuse- ja desinfitseerimise kontrollimist. Niisuguseid kontrolle teostati piiripunktides 46 korral. Eksporditavatele loomsetele saadustele teostati piiripunktis 100 kontrolli ning paigaldati järelevalveplomm 74 -l korral. Kokku teostati piiripunktide veterinaarjärelevalveametnike poolt erinevaid kontrolle 1595 korral. Tabel 91 . 2017 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised . kokku Import 802 Transiit sisse 180 Transiit välja 193 Võetud proove 67 Re-import 12 Elusloomad väljavedu 170 Elusloomad sissevedu 120 Elusloomad transiit 2 Tühjade loomaveokite kontroll sisenemisel 46 art. 12 ladude kontroll 3 1595 Joonis 8 2 . 201 7 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised Tabel 92 . Kontrollid piiripunktide kaupa Luhamaa Koidula Narva Muuga kokku Import 388 134 280 802 Transiit sisse 4 0 176 180 Transiit välja 98 82 1 12 193 Võetud proove 8 7 52 67 Re-import 8 0 4 12 Elusloomad väljavedu 134 36 170 Elusloomad sissevedu 120 120 Elusloomad transiit 2 2 Tühjade loomaveokite kontroll sisenemisel 46 46 art. 12 ladude kontroll 3 3 808 82 178 527 1595 Joonis 8 3 . Eesti piiripunktides kontrollitud saadetiste arv 2017 . aastal Allikas: VTA 2017 . aastal loomsete toodete importimisel võetud proovid Aasta jooksul võeti piiril loomsest toidust ja söödast 67 proovi. Võetud proovidest avastati nõuetele mittevastavusi 6 korral. Tabel 93. Piiripunktides 201 7 .a laboranalüüsides tuvastatud nõuetele mittevastavused PÄRITOLU - MAA KAUBA NIMETUS UURITUD NÄITAJA NÕUETELE MITTEVASTAVATE PROOVIDE ARV Hiina kalafilee külmutatud (onchorchynchus gorbuscha) parasiidid 1 Hiina mintaifilee külmutatud parasiidid 1 Ameerika Ühendriigid gorbuša külmutatud (oncorhynchus gorbuscha) parasiidid 1 Venemaa Koha jahutatud parasiidid 2 Venemaa kohafilee jahutatud listeria monocytogenes 1 Tabel 94 . 2017 . aastal imporditud loomset päritolu saadused päritoluriikide kaupa PÄRITOLUMAA TOOTENIMETUS ASJASSEPUUTUV TEAVE Albaania Külmutatud vähid, konservid vähkidest Pandalus spp. Süvameregarneelid (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Argentiina Külmutatud kala ja kalafilee Merluusid, Ecuador kalakonservid vööttuun Hiina Külmutatud kala ja molluskid, tooted kalast ja molluskitest linnusuled, Vaikse ookeani tursk, kalmaarid, garneelid, humboldti suurkalmaar, meriahven, merluusid, ebakalmaarid, mintai , skumbria, vene tuur India Vähid, molluskid Vaikse ookeani krevett Indoneesia kalakonservid vööttuun Kanada Külmutatud kala, kalafilee, krevetid, Lemmikloomatoit Veisesperma, Vereseerumid Krevetid , siiad, merluusid, garneelid, lõhelised Maroko kalakonservid Euroopa anšoovis Moldova kalakonservid Vene tuur, sterlet Namiibia jahitrofeed Bovidae, Suidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Peruu Külmutatud kalafilee, külmutatud kalmaarid, tooted kalmaaridest, Merluusid, kalmaarid, Tai Kala ja kalatooted, kalakonservid, kalakastmed Vööttuun, makrell e. skumbria, makrellild, india anšoovis, stolefoorlased, kuldvööt-selaroid Tšiili molluskid rannakarbid, Ukraina Külmutatud kanaliha, linnulihakonservid, kala, kaaviarikonservid, lemmikloomatoit, mesi kanalihatükid , kuivatatud ja suitsutatud kala, kaaviariasendaja, koha, gorbuuša mari jäätis (ei ole imporditud Eesti BIp-ide kaudu) Uus- Meremaa Külmutatud kala, kalafilee ja karbid; lambaliha, lambalihatooted Piitsmerluus, siniuim- merekukeke, ahven, tursk, karbid, luts, karekala, teleskoop- süvakardinal, merijänes, sriolell, püstsuu lambaliha Valgevene kondenspiim kalajahu Ei ole imporditud Eesti BIP-ide kaudu Venemaa Jahutatud ja külmutatud kala ja kalafilee, põhjapõdraliha, , kondenspiim, lastetoit nahad, töödeldud linnusõnnik koha, ahven, mintai, ,siig tursk kondenspiim veisenahad Vietnam Külmutatud kalafilee, kuivatatud kala, molluskid Pangasius kasvandusest; niituimed, vaikse ookeani krevett kulduim-tuunad, niiluse tilaapia USA Külmutatud kala, kalafileekalatooted, kalaõli, Toidulisandid lemmikloomatoidud Veisesperma, Seerumid loomaverest Lõhelised kasvandusest, i, vaikse ookeani merluus, mintai, siig kalaõli, Kalaõlikapslid, piima sisaldavad toidulisandid, Veisesperma, seerumid Peamised imporditud kaubagrupid ja kaupade päritolumaad 2017 a. Kala- ja tooted: RU, AR, CA, CL, MR, PE, US, CN, NZ, VN, TH Liha- ja tooted: NZ(lambaliha); UA (kanaliha); RU (põhjapõdraliha) Piimatooted: RU; BY Mesi- ja mesindussaadused : UA Lemmikloomatoit: USA; CA Suled: CN Nahad: RU Transiiti teostati peamiselt kalatoodetele. Elusloomadest veeti sisse peamiselt ratsahobuseid. Lisaks mõned tsirkuseloomad (koerad, kassid, merilõvi) 3 . 4 .2 .2. Mitteloom ne toit Kõrgendatud riskitasemega m itteloomse toidu ja sööda impordikontrolli, kui seda näeb ette EL õigusakt, teostatakse enne vaba ringluse vormistamist. 201 7 . a. teostati kontroll e kokku 9 4 saadetisele, s ealhulgas identsus- ja füüsiline kontroll (sh labora toorsed analüüsid) viidi läbi 1 5 saadetise puhul. Kõik 1 5 saadetist , millest võeti proovid vastasid nõuetele. Ühe saadetise puhul ei vastanud dokumendid nõuetele ning saadetis saadeti saadeti hävitamisele . Tabel 95 . Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 201 4 - 201 7 . Allikas: VTA 2014 2015 2016 2017 Kontrollitud saadetiste arv 183 87 89 94 J oonis 8 4 . Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 20 1 4 -201 7 . Allikas: VTA Tulenevalt komisjoni määrusest 669/2009 teostati kõrgendatud riskitasemega mitteloomse toidu impordikontrolli kokku 16 saade tise le . Nendest kõige suurema osa moodustasid Hiinast pärit tee , mille puhul teostati kontroll i kokku 8 saadetisele. Türgist pärit aprikooside puhul 3 saadetisele, Gruusiast pärit s arapuupähklite puhul 4 saadetisele ning Türgist pärit rosinate (sultans) puhul 1 saadetisele. Joonis 8 5 . Vastavalt määruse le 669/2009 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas: VTA Sealhulgas identsus- ja füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid) viidi läbi 3 saadetise puhul. Nendest 1 proov võeti ohratoksiin A analüüsimiseks, 1 proov sulfitite sisalduse määramiseks , 1 taimekaitsevahendite jääkide määramiseks . Kõik teostatud analüüsid vastasid nõuetele. Va stavalt komisjoni määrusele 884/2014 viidi impordieelne kontroll läbi 50 saadetise puhul . 23 saadetist olid Indiast pärit tšillipiprad, 12 saadetist sisaldas Türgi päritolu sarapuupähkleid , 12 saadetises olid Argentiinast pärit maaoähklid ning 3 saadetises olid Indoneesiast pärit muskaatpähklid. 9 saadetise puhul teostati ka identsus kontroll ning 7 saadetise puhul füüsiline kontroll (laboratoorsed analüüsid), mis kõik vastasid nõuetele. Joonis 8 6 . Vastavalt määrusele 884/2014 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas : VTA Vastavalt Komisjoni rakendusotsusele 2011/884 kontrolliti kokku 2 saadetist . Mõlemast saadetisest võeti proov geneetiliselt muundatud organismi esinemise määramiseks. Analüüsitulemused osutusid nõuetele vastavaks. . Tulenevalt Nõukogu määrusele 733/2008 kontrolliti kokku 1 2 saadetist määrusega kehtestatud kolmandate riikide põllumajandustooteid . Suurema osa moodustasid Venemaalt ja Ukrainast pärit mustikad ja jõhvikad. Joonis 8 7 . Vastavalt määrusele 733/2008 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas : VTA Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärus e st 2016/6 , millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes, teostati 2 saadetis edokumentide kontroll, mis osutusid nõuetele vastavaks. Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2015/949, millega tunnustatakse teatavates kolmandates riikides tehtud teatavate toiduainete ekspordieelset kontrolli teatavate mükotoksiinide sisalduse suhtes, teostati 9 USA päritolu mandli saadetisele dokumentide kontroll. Kontrollide tulemused osutusid nõuetele vastavaks. Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 885/2014, millega kehtestatakse eritingimused, mida kohaldatakse Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede impordi suhtes kontrolliti 1 saadetist. Antud saadetisel ei vastanud dokumentide kontroll nõuetele ja saadetis saadeti hävitamisele. Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2017/186, millega sätestatakse eritingimused mida mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu toodavatele saadetiste suhtes kontrolliti 2 saadetist. 1 saadetise puhul teostati ka identsus - ja füüsiline kontroll (sh lab oratoorsed analüüsid), mis vastas nõuetele. M itteloomse toidu impordikontrolliks on kontrollivatele ametnikele KIEO poolt koostatud juhendavad materjalid, mis tagavad tõhusa kontrolli ning vajalike meetmete rakendamise. Juhendmaterjalid on kooskõlastatud ka MTA-ga, mis omakorda tagab, et kontrollialused kaubad läbivad enne tollivormistuse lõpetamist kindlasti ka vajalikud ametlikud kontrollid. 201 7 . aastal ajakohastati juhendmaterjali mitmel korral. 3 .4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed Vastavalt Komisjoni määrusele 284/2011, millega kehtestatakse impordi eritingimused Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvikutele teostati ühele (1) saadetisele määrusest tulenev kontroll. Dokumentide kontroll oli mitterahuldav ja saadetis saadeti hävitamisele . 3 .4.2.4 . Mahepõllumajanduslikud tooted Vastavalt Komisjoni määrusele 1235/2008 kontrolliti 201 7 . a kokku 48 mahepõllumajandusliku toote saadetist. 100%-liselt teostati dokumentide kontroll ning pistelistelt identuskontroll.. Kõige enam imporditi mahepõllumajanduslike veine Argentiinast, Tšiilist ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Mahepõllumajanduslikest toodetest imporditi 201 7 . a astal veel rapsiseemet Ukrainast, erinevaid kakao tooteid Peruust, kookosõli ja kookospiima Sri Lankalt, teed Jaapanist, Indiast ja Sri Lankalt, jõhvikaid Ukrainast, apelsiini mahlakontsentraati Türgist ning Ashwagandha pulbrit Indiast . Joonis 88 . Mahepõllumajanduslike toodete import 201 6 ja 2017 a astal. 3 . 4 .2. 5 . Mitteloomne sööt Alates 01.04.2008 tegeleb mitteloomsete söötade impordiga k auplemise ning impordi ja ekspordi osakond. Vabasse ringlusse vormistati 32 5 partiid. Päritoluriikideks Ukraina, Venemaa, Valgevene, Moldova, Malaisia, USA ning Hiina. Imporditud söödast on möödunud aastal võetud 31 proovi , millest mittenõuetekoha seks tunnistati Ukraina päritolu rapsikook , millest avastati Salmonella Mbdanka . Saadetis t kasutati biokütteks. . . Saadetisi uuriti : taimekaitsevahendite jääkide , aflatoksiinide, raskemetallide (As, Hg, Cd, Pb), lenduva sinepiõli ja Salmonella spp suhtes . Peadirektori 01.10.2015 käskkirja nr 174 „Täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamine seoses sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku diagnoosimisega naaberriikides“ põhjal on keelatud importida kuumtöötlemata sööta Venemaa, Ukraina ja Valgevene riikide piirkondadest, kus on viimase 3- aasta jooksul esinenud sigade Aafrika katku ja sigade klassikalist katku. 3 . 4 .3. Eksport Järelevalve loomade ja loomsete saaduste väljaveo l Eestist seisnes valdavalt veterinaarsertifikaatide väljastamise õiguspärasuse kontrollimises ja koordineerimises. Ekspordieelset kontrolli teostavad VTA kohalikud asutused, reeglina enne laadimist lähtekohas. Nii on veterinaarsertifikaatide väljastamine ühtselt korraldatud ning selle tulemusena on 201 7 . aastal väljastatud loomadele ja loomsetele saadustele kokku 3175 eksportsertifikaati . Eksporditavatest kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted. Endiselt moodustavad valdava osa eksportsertifikaatidest Ukrainasse eksporditavale kalale väljastatud sertifikaadid - 1 343 tk. Vene Föderatsiooni eksporditavatele toodetele väljastatud sertifikaati arv püsib seoses impordipiirangutega endiselt madalal ( väljastatud on 112 sertifikaati- elusveised, pizzad ja imikupiimaasendajad ) . Elusloomadele väljastatud ekspordisertifikaatidest moodustas valdava osa Türgi Vabariiki eksporditavatele elusveistele väljastatud sertifikaadid ( 1 51 tk ). VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 201 7 . a järelevalve korraldust loomade ja loomsete saaduste väljaveol kuues maakonna veterinaarkeskuses: Viljandimaal. Hindamiste madal arvu põhjuseks võib pidada Eesti Euroopa Liidu eesistumisest tingitud üldist kõrget töökoormust. Samal põhjusel ei toimunud 2017.a. ka ekspordialast teabepäeva loomadele ja loomsete saaduste väljaveole eelneva veterinaarkontrolli ning eksportsertifikaatide väljastamisega tegelevatele maakondade järelevalveametnikele 3 . 4 .4. Koolitused Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna spetsialistid on 201 7 . aastal osalenud ning läbi viinud mitmeid koolitusi. 3 . 5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) RASFF ( toidu - ja sööd aalane kiirhoiatussüsteem )- kiirhoiatussüsteemi tegevus t korraldab ja koordineerib, ning on kontaktisikuks, VTA k auplemise ning impordi ja ekspordi osakond. 2017 . aastal edast ati kiirhoiatussüsteemi kaudu Eestist Euroopa Komisjonile 28 RASFF teadet , mis koostati eesmärgiga teavita da teisi süsteemi liikmeid inimeste tervisele toidust , söödast või TKM-st tulenevatest riskidest . Joonis 89 . 2012-201 7 Eestis koostatud RASFF teadete arv 2017 . aastal Eestis koostatud t eated liigitati järgnevalt: 10 ohu-, 18 info teadet (üks teade koostatud piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroos). ; T eadetes nimetatud toodete päritolumaa oli 22 korrale EL riik ning 6 korral kolmas riik. Joonis 90 . 201 7 . a Eestis koostatud RASFF teated tooteliikide järgi Joonis 91 . 201 7 . a Eestis koostatud RASFF teated ohuliigi järgi 2017 . aastal menetleti Eestis 50 Euroopa Komisjoni poolt edastatud RASFF teadet ( 36 ohu- ja 14 info teadet järelteateks ) , kus ühe sihtriigina oli märgitud Eesti. Teadetes nimetatud toodete päritolu riikide järgi jagunesid teated järgnevalt: EL päritolu 30 korral ( näit. Poola - 4 , –Belgia, Holland 4 ) ning kolmandate riikide päritolu 20 korral (näit. Hiina - 6 , USA – 4 ). Joonis 92 . 2017 . a Eestis menetletud RASFF teated tooteliikide järgi Joonis 93. 2017 . aastal Eestis menetletud RASFF teated ohuliigi järgi Eesti päritolu toodete kohta koostati ja edastati RASFF süsteemis 2017 . aastal 4 RASFF teade t : teravilja- ja pagaritooted (võõrkeha), gluteenivabas tootes gl uteenisisaldus, söödamaterjal ( Salmonella enterica) ja šokolaadiga kaetud mandlid (sisaldavad pähkleid- märgistusel kajastamata). . 3 . 6 Söötade kontrollisüsteem Söötade ametlikke kontrolle teostatakse s öödaseaduse ja selle rakendusaktide ning ühenduse otsekohalduvate õigusaktide alusel. 3 . 6 .1 Söödakäitle jad riigi toidu ja sööda käitlejate registris Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, alusel registreeritakse söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse ( edaspidi register ). Register is töödeldakse andmeid toidu ja sööda käitlejate ja nende tegevuste kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevuseteate toidu või sööda käitlemiseks, eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning t eostada ametlik u kontroll i . 201 7 . aasta lõpuks oli registris se kantud 3 297 söödakäitlejat , nendest 2 6 omavad ka tegevusluba. S öödakäitleja taotluse alus e l on tegevuse lõpetanud 72, tegevuse peata n ud 2, tegevus t muu tnud 1 11 ning taasalustanud 1 söödakäitleja t . VTA otsusega peatati 1 söödakäitleja tegevus. 201 7 . aasta lõpuks oli menetletud ja väljastatud 9 lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise ja /või söötmise luba. Registri andmed on avalikustatud VTA veebilehel koos üksikasjadega iga ettevõtte erinevate tegevuskohtade ja tegevusalade kohta . 3.6.2 Ametlikud kontrollid Maakondade v eterinaarkeskustes on neli söötade valdkonna ametnikku, kes teostavad ametlikku kontrolli söödakäitlemisettevõtete tegevuse üle 15 maakonnas . Kokku teostati nelja ametniku poolt siseriikliku järelevalve raames 201 7 . aastal 4 31 kontrollimist (tabel 9 6 ), neist 3 49 olid plaanilised, 40 plaanivälised, 17 järelkontrollid ja 25 proovide võtmisega soetud kontrollid. Tabel 9 6 . 201 7 . a söötade valdkonna järelevalveametnike poolt teostatud kontrollimised. Allikas: VTA Teostatud kontrolle kokku Pärnu VK Tartu VK Järva VK Harju VK VTA peamaja Kokku 1 0 1 1 20 97 10 9 4 4 31 Plaaniline kontroll 88 91 75 92 3 349 Paaniväline kontroll 9 14 6 11 0 40 Järelkontroll 0 2 1 2 3 0 17 Proovide võtmine 4 1 3 4 3 1 25 Tegevusloaga ettevõte te s viidi läbi 201 7 . aastal 17 kontrollimi st ja 10 auditeerimi st . Söödahügieeni lisa II alusel registreeritud söödakäitlejaid kontrolliti 8,4% käitlejate koguarvust , omatarbeks tootjaid ja söötjaid 4,8% ning esmatoot jaid kontrolliti 1 ,4% käitlejate koguarvust. 3.6.3 Proovid 201 7 . aastal võeti ametliku kontrolli käigus kokku 3 42 söödaproovi. Söötade valdkonna ametnike poolt kontrolliti 2 87 Eestis toodetud, 1 6 Euroopa Liidus toodetud ja 7 kolmandatest riikidest pärit sööta. Võeti 32 keskkonnaproov i , et kontrollida Salmonella spp esinemist sööda käsitlemise ruumides. Suure keskkonnaproovide arvu tingis ühes ettevõttes ladustatava söödamaterjali ja sellega kokkupuutuvate pindade saastumine S almonella s pp .- ga. Järgnevas tabelis on välja toodud söötade järelevalveametnike poolt võetud söödaproovid. Antud tabel ei sisalda andmeid sööda impordil võetud proovide kohta. Tabel 9 7 . 201 7 . aastal söötade valdkonna ametnike poolt võetud söödaproovid. Allikas: VTA Võetud söödaproove va import ja saasteainete seire Kokku 342 Eestis toodetud söötadest 287 Sealhulgas sigade söötadest 42 Mäletsejaliste söötadest 37 Lindude söötadest 18 Lemmikloomade söötadest 0 Muudest söötadest 4 Söödamaterjalidest 186 EUs toodetud söötadest 16 Sealhulgas sigade söötadest 4 Mäletsejaliste söötadest 1 Lindude söötadest 2 Lemmikloomade söötadest 1 Muudest söötadest 1 Söödamaterjalidest 7 Kolmandates riikides toodetud söötadest 7 Söödalisanditest 2 Söödamaterjalidest 5 Keskkonna proov 32 Riikliku loomatauditõrje programmi raames v õeti 2 4 3 proovi, neist 33 kontrollimaks loomset proteiini ja 210 kontrollimaks Salmonella spp . esinemist söödas. S ööda ametnike poolt võetud proovidest (342) oli nõuetele mittevastavaid 18 (5,6%). Mittevastavatest proovidest 1 7 olid Eestis toodetud söödad ja 1 Euroopa Liidus toodetud sööt . Laboratoorseid uuringuid söötade ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks tellitakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist ja Põllumajandusuuringute Keskusest. Söötadest võetud proovidest analüüsiti: sööda kvaliteetinäitajaid, makroelemente, jälgelemente, aminohappeid, soovimatuid aineid, raskmetalle, taimekaitsevahendite jääke, mükotoksiine, keelatud antibiootikume, koktsidiostaatikume, geneetiliselt muundatud organisme ja dioksiine (joonis 9 4 ) . Joonis 9 4 Analüüside jaotus ja arv 201 7 . aastal (söötade järelevalveametnikud). Veterinaar- ja Toiduameti poolt siseriikliku järelevalve raames tellitud analüüsidest (v.a impordi analüüsid) olid nõuetele mittevastavatest analüüsidest enim probleeme S almonella spp . ja tsingi ga (joonis 9 5 ). Joonis 9 5 . 201 7 . aastal mittevastavate analüüside arvud . 201 7 . aastal analüüsiti 8 proovi , kontrollimaks dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de summa sisaldust söötades. 6 proovi võeti Eesti päritolu söödamaterjalidest , 1 proov Euroopa Liidu liikmesriigist pärit eelsegust ja 1 proov kolmandatest maadest pärit söödalisandist . Kõik proovid olid nõuetekohased. 3.6.4 Ettekirjutused 2017. aastal tehti 19-le söödakäitlejale söötade valdkonna ametnike poolt kokku 49 ettekirjutust. Kõige rohkem koostati ettekirjutusi mittevastavate proovide ning analüüsitulemuste (31%) ja söödahügieeni määruse lisa 2 nõuete mittetäitmise kohta (27%). Järgnesid ettekirjutused sööda käitlemise (22%), märgistamise (18%) ja söötmisnõuete rikkumiste kohta (2%) (joonis 96 ). Joonis 96 . 201 7 . aastal koostatud ettekirjutused. Joonis 97 . Ettekirjut u ste arv liigiti 201 7 . a astal . 3 . 6 .5 Koolitused 201 7 . aastal korraldas s öötade büroo kaks koolitus t valdkonna maakondade järelevalveametnikele, et tõsta ja ühtlustada järelevalve taset ning informeerida järelevalveametnike toimunud muudatustest valdkonnas ja arutada tekkinud probleeme. ( tabel 9 8 ). Tabel 9 8 . 201 7 . a astal söötade valdkonna järelevalveametnike koolitused/seminarid Allikas: VTA Kuupäev/koht Koolituse liik Teema Sihtgrupp/osalejad 11.05.2017 Koolitus Putukad loomasöödaks, Töölehed Söötade valdkonna ametnikud 2 1 .1 1 – 2 2 .1 1 .201 7 Nõupidamine J ärelevalve tulemused ja 201 8 aasta järelevalve planeerimine , Käsiraamat Söötade valdkonna ametnikud 3 . 7 . Loomatervise kontrollisüsteem 3 . 7 .1. Riiklik Loomatauditõrje Programm Riiklike l oomatauditõrje programmide (RLTP) rakendusmeetmete raames uuriti 201 7 . aastal Eesti loomakarju 3 2 haiguse suhtes. Kokku teostati 149 162 diagnostilist uuringut. Kokku reageeris erinevate haiguste suhtes positiivselt 1003 looma. Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 5064 korral. Kokku tuvastati veterinaarnõuete rikkumisi 345 karjas. 201 7 . aastaks kavandatud riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetes planeeritud järelevalve toimingud ning diagnostilised uuringud loomataudide avastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning tulemuslikult . . Alates 1994. aastast, kui diagnoositi üks sigade klassikalise katku juhtum, kuni 2007. aastani ei olnud Eestis ühtegi eriti ohtlikku loomataudi puhangut. 2007. aastal oli Eestis kaks Newcastle haiguse puhangut . Alates 2014 tegeldakse intensiivselt sigade Aafrika katku tõrjemeetmetega. 201 7 . a säilitas Eesti ametlikult brutselloosivaba ( B. Melitensis ) ning ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba liikmesriigi staatuse. Alates 2014.aasta juulist on Veterinaar- ja Toiduamet saanud veiste ensootilise leukoosi (VEL) vaba maa staatuse Euroopa Komisjonilt . Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab ühendusesisest veistega kauplemist ning ära jäävad täiendavad diagnostilised uuringud enne kaubeldavate loomapartiide moodustamist. Sarnaselt eelnenud aastatele rakendati ka 201 7 . aastal Eesti s veiste, lammaste ja kitsede populatsiooni de uurimist TSE (transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate) suhtes. 2012.a lõpus hindas EFSA BSE epidemioloogilist olukorda Euroopa Liidus ning arvestas asjaoluga, et Euroopa Liidus on BSE juhtusid järjest vähem, sh Eestis pole ühtegi BSE juhtu diagnoositud. Lähtudes EFSA teaduslikust arvamusest, võttis vastu Euroopa Komisjon rakendusotsuse nr 2013/76/EL, millega muudetakse otsust nr 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid. Tulenevalt antud EK rakendusotsusest, VTA peadirektori 22.02.2013.a käskkirjaga nr 50 alates 1.märtsist 2013 peatati Eestis tervena tapetud veiste kontrollimine BSE suhtes. BSE seire käigus kontrollitakse kolme ohustatud alampopulatsiooni kuuluvaid loomi. Need on: hukkunud loomad, hädatapmise korra s tapetud loomad ja tapaeelsel kontrollil tuvastatud erinevate haiguste kliiniliste tunnuste ga loomad. Olenemata looma vanusest on näidustatud võtta proove BSE/TSE kliinilise kahtlusega loomad elt . 201 7 . a uuriti BSE-le kokku 3 385 veise piklikaju proov i ning kõi k uuringute tulemused olid negatiivsed. 2013.a esitas VTA taotluse OIE-le BSE kategooria tõstmiseks kõrgeimale tasandile. 2014.a OIE rahuldas vastava taotluse ja määras Eestile väheolulise BSE-riskiga riigi kategooria staatuse. Skreipile uuriti 201 7 . aastal kokku 437 lam ba ja kitse piklikaju proovi . Kõik ide proovide uuringute tulemused olid negatiivsed. Alltoodud ülevaates on esitatud BSE ja skreipi uuringud 201 7 . aastal loomaliigi ja riskigrupi järgi: Tabel 9 9 . BSE ja skreipi uuringud ajavahemikul 01.01.-31.12. 201 7 .a . Allikas: VTA Liik Haigena tapetud loomad Hädatapetud loomad Surnud loomad Terved loomad KOKKU Veis 51 71 3263 0 3385 Kits 0 0 57 0 57 Lammas 3 13 364 0 380 201 7 . aastal riikliku projekti „PrP geeni genotüüpide määramine Eesti lambapopulatsioonis“ raames määrati PrP geeni genotüüpid juhuvalimi alusel valitud lammastel kogu lambapopulatsioonis. Volitatud veterinaararstide poolt lammastelt võetud vereproove uuritakse EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi loomageneetika laboratooriumis. Uurimistulemusi rakendatakse lammaste aretusprogrammis mis on kehtestatud lambapopulatsioonide selekteerimiseks TSE resistentsuse suhtes. Aretusprogrammi eesmärgiks on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjades ja vähendada nende alleelide esinemist, mille kandjad on vastuvõtlikumad TSE suhtes. 201 7 . a projekti „PrP geeni genotüüpide määramine Eesti lambapopulatsioonis“ raames uuriti kokku 90 lamba ( 19 jäära ja 71 utte ) vereproovi d juhuslikult valitud karjadest . Aretusseltside koostatud ja VTA poolt tunnustatud a retusprogrammi de raames valitud lammastelt uuriti 71 jäära ja utte vereproovi d. Aretusprogrammi edu mõõdetakse ARR/ARR genotüübiga (s.o 1. riskigruppi kuuluvate) lammaste sageduse tõusuga. 2017.a a retusprogrammi raames 70,4% uuritud lammastel määrati ARR/ARR genotüüp ja 28,2 % -l määrati ARR/ARQ genotüüp (R1 ja R2 riskigrupid) . Juhuvalimiga valitud lammaste l ARR/ARR genotüüp määrati ainult 18,9 % -l uuritud loomade arvu st , mis vähenes võrreldes eelmise aastaga (2016.a oli see näitaja 30%). Juhuvalimiga valitud lammastel ARR/ARQ genotüüp (s.o 2. riskigrupp) määrati 44,4% uuritud loomadest. Veeloomataudidest uuriti 201 7 . aastal riikliku loomatauditõrje programmi raames 73 vikerforelli delt võetud koondproovi viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale ja nakkuslikule vereloome nekroosile . Karpkalu uuriti karpkalade herpesviroosile, 4 koondproovi. Lisaks maismaa kalakasvanduste uuringutele, teostati 201 7 .a Läänemere kalade (räim, kilu) uuringu i d viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale . Kõik uurimistulemused olid negatiivsed. 2013. aastal Venemaal ja Valgevenes ning 2014. aastal ka Lätis, Leedus, Poolas ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku puhangutega seoses taotles Eesti ka 201 7 . aastal Euroopa Liidust kaasfinantseerimist täiendavate erakorraliste meetmete programmi jaoks. Tabel 100 . Sigade Aafrika katku uuringud 01.01.201 6 -31.12.201 6 . Allikas: VTA Loomaliik Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Kodusiga 11 128 92 Metssiga 9574 867 Võrreldes 201 6 . aastaga on sigade Aafrika katkule positiivsete metssigade osakaal langenud 9.8 %-lt 9. 1 %-le. Sigade Aafrika katk tuvastati 3 kodusea farmis ( Pärnu maal, Saare maal, ja Lääne emaal ) . Kokku hukati 13 507 kodusiga . Jahimeestega sõlmiti koostööleping surnuna leitud metssigade ja sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutnud kütitud metssigade kõrvaldamisek s ning emiste küttimiseks , kokku kõrvaldasid jahimehed 981 metssiga ning küttisid 2800 emist . 2017. aasta lõpuks on Eesti territooriumil kokku 36 SAK metssigade taudistunud ala ehk et kogu mandriala ja Saaremaa on taudistunud aladega kaetud. Aprillis diagnoositi SAK metssigadel ka Muhu saarel ning detsembri keskel ka Vormsil. 2017. aasta lõpuks ei olnud SAK diagnoositud ainult veel Hiiumaal . 2017.aasta jooksul diagnoositi SAKi metssigadel peamisel Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Aasta teises pooles diagnoositi SAK positiivseid metssigu taas ka Lõuna- ja Kesk-Eestis, kus metssigade populatsioon oli väga madal. Sellest saab järeldada, et on levimas uus SAK laine varasemalt taudistunud aladel. Leitud on nii SAK antikeha kui ka viirus positiivseid loomi. 08.03.2017 sõlmiti Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnainspektsiooni vahel valdkondlik kokkulepe jahipidamisel ühiselt bioohutusnõuete kontrollimiseks. Lisaks kontrollis Keskkonnainspektsioon 2017 aastal Sigade Aafrika Katku tõrjumise huvides Keskkonnaameti poolt registreeritud metssigade peibutussöötmise kohtades kehtestatud söötmise nõuetest kinnipidamist, arvuliselt kontrolliti Inspektsiooni poolt 15% kõigist registreeritud lisasöötmiskohtadest . Linnugripile uuriti 201 7 . a astal 363 proovi kodulindudelt ja 177 metslindu. Kõik uurimistulemused olid negatiivsed. 3.7.2 . Marutaud Eestis läbi viidav riiklik marutauditõrje programm lähtub loomatauditõrje seadusest ja marutaudi tõrje eeskirjast ning selle koostamisel on võetud arvesse rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide ning teadusasutuste (WHO, OIE, EFSA, Euroopa Komisjon) soovitusi. Kuni 2004. aastani rakendunud riiklik marutaudi tõrje programm oli suunatud koerte ja kasside, ohu korral ka põllumajandusloomade, regulaarsele ennetavale vaktsineerimisele marutaudi vastu ning kõikide marutaudikahtlaste loomade uurimisele marutaudi suhtes. Senini toimuva lemmikloomade süstemaatilise vaktsineerimise tulemusel vähendatakse oluliselt riski, et marutaudi võiks nakatuda inimene. Kuna Eestis esinev marutaud oli looduskoldeline, hõlmati selleks, et haigust riigist välja tõrjuda, alates 2005 a. sügisest vaktsineerimisprogrammiga ka metsloomad, s.o. marutaudi looduslikud kandjad punarebased ja kährikkoerad. Aastatel 2006-2010 külvati Euroopa Liidu kaasrahastamisel kogu riigi territooriumile kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) lennukitelt spetsiaalseid tahkeid pruunikaid marutaudivastaseid vaktsiinsöötasid. Vähendamaks koduloomade ja inimese kontakti võimalust vaktsiinsöötadega viidi vaktsineerimiskampaaniate ajal läbi infokampaania elanikkonna teavitamiseks. Teostatud üleriigilise metsloomade vaktsineerimise tulemusel toimus kiire positiivne murrang Eesti marutaudialases olukorras. Kui viimase ligi poole sajandi jooksul esines metsamarutaudi rohkearvuliselt kõikides riigi piirkondades, siis alates 2008 aasta kevadest on haigust diagnoositud vaid neljal isendil- kolmel rebasel 2009 . aasta suvekuudel ning ühel kährikul 2011 . aasta jaanuaris. Kõik eelpoolmainitud nakatunud metsloomad leiti vähem, kui viie kilomeetri kaugusel Eesti-Venemaa riigipiirist. Veterinaar-ja Toiduamet esitas 2013 aasta aprilli alguses Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas riigi ametlikult marutaudist vabaks. OIE rahuldas vastava taotluse ning avaldas asjakohase informatsiooni oma kodulehel ( http://www.oie.int/en/publications-and-documentation/bulletins-online / (ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61)). Hoolimata püstitatud eesmärgi saavutamisest jätkub metsloomade vaktsineerimise programm, kuna marutaudioht riigi idapiiril on püsivalt suur. Kaitsmaks riiki taasnakatumise eest külvati aastatel 2011-2014 metsloomadele mõeldud peibutussöötasid 9325 km2 suuruses puhvertsoonis 20-50 km ulatuses riigi lõuna- ja idapiirist. Seoses sellega, et Läti Vabariik on marutaudi Eestiga piirnevatel aladel likvideerinud, on alates aastast 2015 vaktsineerimisprogramm suunatud vaid 6100 km2 alale riigi kirde- ning kagupiiril, kust ohustab nakkuse riiki taasleviku risk Venemaalt pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel. Pidev marutaudialase olukorra seire on jätkunud kogu riigis. Alates 2015 aasta kevadest on marutaudi uurimisgrupist täielikult välja jäetud terved rebased ja kährikud, kuna antud isendite hulgas on nakatunud looma leidmine äärmiselt ebatõenäoline. Haigusalased uuringud viiakse läbi nakkuskahtlaste kodu-ja metsloomade ning marutaudi riskiloomade (hukkunud, haigete, käitumishälvetega ning inim- või loomapelguse kaotanud rebaste-kährikute) hulgas. 201 7 aastal teostati 1 094 marutaudi uuringut (neist 866 riskiloomal ning 22 8 marutaudikahtlasel loomal) ning ühelgi isendil marutaudi ei leitud. Lisaks marutaudialase olukorra hindamisele kogu riigis kaasneb vaktsineerimisprogrammiga iga-aastane vaktsineerimise efektiivsuse hindamine vaktsineeritaval alal. Selleks uuritakse vaktsiinis sisalduva markeraine esinemist rebaste ja kährikute hammastes ning marutaudivastaste antikehade tiitri taset vereseerumis. Puhvertsooni aladelt kogutud sihtgrupi loomade proovidest teostatud vaktsiini söömuse uuringute tulemused 201 7 aastal kinnitasid, et keskmiselt on vaktsineerimise järgselt vaktsiini tarbinud 81% ning täieliku kaitse haiguse vastu omandanud 67 % uuritud rebastest-kährikutest. Võrreldes eelnevate aastate vaktsineerimistulemustega on vaktsiini söömus olnud ootuspäraselt hea, 2017 aastal saavutatud immuunvastus on näidanud ülihead marutaudi vastu kaitstuse taset sihtgrupi loomade hulgas. Piirialade vaktsineerimisega jätkatakse, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Võimalusel laiendatakse Euroopa Komisjoni rahalisel toel metsloomade vaktsineerimise tsooni riigipiirist edasi Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Eestiga piirnevatele aladele. Eelpoolloetletud meetmete tulemusel on Eesti suutnud ametlikult marutaudivaba maa staatuse säilitada. 3 . 7 .3. Loomapidamisettevõtete registreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumise järelevalve Seoses sigade Aafrika katkuga pöörati 201 7 ndal aastal varasemast veelgi suuremat rõhku loomapidamisettevõtete registreerimise nõuetekohasuse järelevalvele ja a asta jooksul kontrolliti 3983 ehitist ning teostati neis kokku 5064 kontrolli. Kontrollitud loomade koguarv oli 2 389229 . Kontrollimis t e käigus avastati rikkumisi kokku 345 karjas : identifitseerimise ja registreerimise ga seotud rikkumisi tuvastati 207 , muid loomatervishoiualaseid rikkumisi 138 ning muid kõrvalekaldeid nõuetest tuvastati 33 korral . PRIA väljastab VTA-le regulaarseid identifitseerimise ja registreerimisealaseid aruandeid ja teeb vajadusel VTA-le ühekordseid päringuid registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu hulgas loomade identifitseerimise ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate andmeid kontrollide teostamiseks ning vajadusel sanktsioonide rakendamiseks. VTA-l on v õi mal us teha päringuid PRIA andmekogudest ning VTA töötajatel ja volitatud veterinaararstidel on juurdepääs loomade registri andmetele. Põllumajandus loomade statistilised registreerimise andmed on esitatud tabelis 101 . Tabel 101 . Põllumajandus loomade statistilised registreerimise andmed seisuga 31.12.20 1 7 . Allikas: PRIA Elusloomad Karjad Loomapidamiskohad V eised 2 51393 3 261 L ambad 7 8 204 1 846 K itsed 5087 59 2 L ammaste/kitsede segakarjad 2 1 1 S ead 28 9972 131 Kana kohtade arv 151 10 51930 Tulenevalt EL õigusnormidest ja e esti seadusandlusest , jätkati ka 201 7 . aastal Eestis vesiviljelusega tegelevate ettevõtete registreerimist PRIAs ja tegevuslubade andmist Veterinaar- ja Toiduamet i poolt . Seisuga detsember 201 7 oli vesiviljeluse valdkonnas 33 tegevusloaga kalak asvandust ja 25 tegevusloaga vähikasvandust. Tegevusloa andmine toimub ehitise põhiselt. 3 . 7 . 4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumise, identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskuste toiduhügieeni järelevalveametnikud. Kontrolle teostatakse toiduhügieeni kontrollide raames ning vastavalt ettevõtte tegevusele määratud minimaalse järelevalvesagedusega. Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes 201 7 ndal aastal läbiviidud kontrollide käigus tuvastati kokku 81 loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete rikkumist sh 33 jaemüügisektoris, 13 kalakäitlemisettevõtetes, 26 lihakäitlemisettevõtetes (sh tapamajad), 5 mitteloomse ja kombineeritud toidu tootmissektoris ja 4 piimakäitlemisettevõt tes. Loomapidamisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste (eelkõige surnud ja tapetud loomade korjuste) kogumise, identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet maakonna loomatervishoiu või loomakaitse järelevalveametnikud ning volitatud veterinaararstid. Kontrolle teostatakse karjade kontrollide raames. Kontrollide sagedus on minimaalselt üks kord kolme aasta jooksul ning piimatootmisettevõtete puhul vähemalt üks kord aastas. Loomapidamisettevõtetes 201 7 ndal aastal viidi läbi 5064 kontrolli (kontrolliti kokku 3983 karja). Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete rikkumisi tuvastati kokku 2 korral. Loomsete kõrvalsaaduste edasise käitlemisega (kogumise, kasutamise, hävitamise jm) ja selle tulemusena saadud toodete käitlemisega tegelevate ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskuste loomatervishoiu või loomakaitse järelevalveametnikud (üldjuhul igas maakonnas üks järelevalveametnik). Loomsete kõrvalsaaduste käitlemisettevõtted ja kasutajad Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtete (sh kasutajate) arv seisuga 1. jaanuar 2018. a oli kokku 245. Neist 54 tunnustatud (tegevusloa alusel tegutsevat) ettevõtet* ja 191 registreerimise eesmärgil teavitatud ettevõtet/kasutajat. Tabel 102 . loomsete kõrvalsaaduste valdkonna ettevõtted/kasutajad tegevusala järgi Töötlemisettevõte 5 Biogaasijaam 5 Komposteerimisettevõte 7 Lemmikloomatoidu tootmisettevõte 10 Põletamisettevõte sh rasva soojuskatlas põletamine 11 Ladustamis- või peale kogumist käitlemisettevõte 9 Toodete ladustamisettevõte 5 Väetiste tootmisettevõte 5 Transpordiettevõte 71 Vahendusettevõte 12 Tehniline ettevõte 10 Jaemüügiettevõte 42 Loomsete kõrvalsaaduste maale laotamine 10 Väetiste kasutamine 28 Kunstitegevuse kasutamine 1 Teaduses ja hariduses kasutamine 1 Kogumiskeskus 2 Karusloomadele söötmine 2 Loomaaialoomade söötmine 2 Röövlindude söötmine 3 Varjupaiga kasside ja koerte söötmine 1 Muu tegevus 3 KOKKU 245 201 7 nda aasta lõpuks oli Eestis tunnustatud üks piirkond kõrvaliseks piirkonnaks loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamiseks – Hiiu maakond ja Kihnu saar . Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevate (sh kasutavate, töötlevate, hävitavate) ettevõtete uuendatud loetelu on kättesaadav veterinaar- ja toiduameti kodulehelt. Järelevalve planeerimine ja teostamine, proovivõtt ja aruandlus Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete järelevalve minimaalsed sagedused on riskipõhised ja sõltuvad käideldavast kategooriast, ettevõtte tegevusest , riskist ja ulatusest, ning on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga. Minimaalne kontrollisagedus väga kõrge riskiga ettevõttes on vähemalt 4 korda aastas, kõrge riskiga ettevõttes vähemalt 2 korda aastas, keskmise riskiga ettevõttes vähemalt 1 kord aastas, vähese riskiga ettevõttes vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul ning väga vähese riskiga ettevõttes vajadusel. Väga kõrge riskiga ettevõte on I kategooria töötlemisettevõte või I ja II/III kategooria ladustamise või peale kogumist käitlemise ettevõte. Kõrge riskiga ettevõte on II või III kategooria töötlemisettevõte, II ja III kategooria ladustamise või peale kogumist käitlemise ettevõte, biogaa sijaam, komposteerimisettevõte lemmikloomatoidu tootmise ettevõte. Keskmise riskiga ettevõte on ühte kategooriat ladustav või peale kogumist käitlev ettevõte, toodete ladustamise ettevõte, põletamisettevõte, koospõletamisettevõte, kütusena põletamisettevõte, rasva soojustkatlas põletav ettevõte, õlikeemitehas, tehniline ettevõte, eriotstarbelisel eesmärgil söötmist korraldav ettevõte või isik, loomseid kõrvalsaadusi teaduse või hariduse eesmärgil kasutav ettevõte või isik, orgaaniliste väetiste ja/või mullaparandusainete tootmisettevõte ning kogumiskeskus. Vähese riskiga on transpordiettevõtted ja vahendajad. Väga vähese riskiga on ettevõtted või isikud, kes kasutavad loomseid kõrvalsaadusi kunstitegevuses, maapinnale laotamiseks või väetistena, tegutsevad loomsete kõrvalsaaduste jaemüügiga ja teised registreerimise eesmärgil teavitamisele kuuluvad ettevõtted. Loomsete kõrvalsaaduste valdkonna järelevalve tulemuste kohta esitatakse aruandlus üks kord poolaastas aruandlusperioodile järgneva kuu 15ndaks kuupäevaks . Aruandluse vorm ja kord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kõrvalises piirkonnas muul viisil loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise järelevalve kord ja aruandlus on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirekori käskkirjaga. 201 7 . a teostati loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetes kokku 162 kontrolli. Ettekirjutusi koostati kokku 28 , peamised rikkumised olid seotud enesekontrollisüsteemiga, jälgitavusega ja hügieenitingimustega. Sunniraha hoiatusi 201 7 ndal aastal ei tehtud, väärtegusid samuti ei algatatud. Järelevalveproove võeti loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtetest riikliku loomatauditõrje programmi rakendamise raames . Proovid võeti kompostist, biogaasi käärimisjääkidest, lemmikloomatoidust ja lihakondijahust (sh I ja II kategooria lihakondijahust võeti proovid püsimärgistusaine sisalduse uurimiseks). 3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem Loomakaitsealasel järelevalve teostamisel juhindutakse l oomakaitseseadusest , selle rakendusaktidest ning Euroopa otsekohalduvatest määrustest, mi lle eesmärk on loomade kaits mine inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab loomade heaolu ning võib põhjustada neile välditavaid vaimseid või füüsilisi kannatusi. Järelevalve teostamise korraldamiseks ja paremaks läbiviimiseks on VTA töötanud välja ühise kontrollakti vormi ÜKA, mille alusel viiakse läbi ka looma de heaolu üldist hindamist. Teostatakse loomade veoks kasutatavate veovahendite ülevaatust, katseloomadega tegelevate ettevõtete hindamist , kontrollitakse loomakasvatusettevõtetes peetavate loomade , loomaaialoomade ja lemmikloomade heaolu, tapa loomade heaolu lihatööstustes ning loomanäitustel, -laatadel või –võistlustel loomade heaolu tagamist . Nimetatud kontrolle teostavad loomakaitsespetsialistid maakondlikes veterinaarkeskustes. Lisaks eeltoodule kontrollitakse põllumajandusloomadega tegelevaid loomakasvatusettevõtteid loomade heaolu reguleerivatest õigusaktidest lähtuvalt ka volitatud veterinaararstide poolt. Nii veterinaarkeskuste loomakaitsespetsialistid kui volitatud veterinaararstid teostavad kontrolle loomakasvatusettevõtetes riskipõhiselt. Vastavalt VTA ja PRIA koostöökokkuleppele koordineerib ja korraldab VTA loomakaitsebüroo loomade heaolu toetuse nõuete täitmise kontrolli. Nimetatud kontrolli teostamisse on lisaks maakondade loomakaitsespetsialistidele kaasatud ka VTA koosseisuvälised spetsialistid. Nimetatud kontroll toimub iga-aastaselt ajavahemikul 1. juuli – 31. august. Koostatud on veolubade andmebaas, mis on avalikustatud VTA veebilehel vastavalt määruse 1/2005 (EÜ) art ikli 13 lõige 4 nõuetele. Üle 8 tunni kestvate vedude maanteetranspordivahendite vastavussertifikaadid ja veoload (t üüp 2 ) registreeritakse ja sisestatakse täiendavalt TRACES andmebaasi. Jätkus 2007 aastal alustatud loomaveokite juhtide ja saatjate koolitusprogramm. EÜ määruse 1/ 2005 kohaselt tohib alates 5. jaanuarist 2008. a põllumajandusloomi või kodulinde vedavat maanteesõidukit juhtida või sellel saatjana tegutseda isik , kes omab sellealast pädevustunnistust. Koolitusprogrammi raames on väljastatud 1186 pädevustunnistust. Pädevustunnistusi väljastab VTA ka loomade tapmist ja sellega seonduvaid toiminguid teostavatele isikutele, vastavalt määruse 1099/2009 (EÜ) artiklile 7. Koolitusi korraldavad Eesti Maaülikooli Avatud Ülikool ja Paide Kutsehariduskeskus. VTA annab välja tegevuslube katseloomadega tegelevatele ettevõtetele , 2017 . a. seisuga omab tegevusluba 11 kõnealust ettevõtet. Koostöö käigus vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonidega saadakse teavet võimalike loomakaitsealaste rikkumiste kohta terves riigis. Sarnast teavet saavad kodanikud edastada ka otse, VTA vihjetelefonile. Järelevalve käigus kontrolliti 2017 . aastal 4658 loomakasvatusettevõtet, mille käigus avastati 38 puudust . Enim puudusi esines veiste pidamise juures. Suuremateks probleemideks olid ehitiste ja ruumide nõuetele mittevastavus , sööda le ja joogiveele ligipääsu puudumine ning loomade ülevaatus . Lemmikloomapidajaid kontrolliti kaebuste põhjal 2017 . aastal 199 korral ja registreeriti puudusi 60 juhtumil. Loomade veo puhul teostati 5619 kontrolli ja avastati 48 mittevastavust. Suurimaks probleemiks loomade mittesobivus veoks. Joonis 98. Ettekirjutuste jagunemine loomaliigiti loomapidamisnõuete täitmise kontrollimisel 2017 . a. Allikas: VTA Joonis 99 . Ettekirjutuste jagunemine rikkumiste valdkondade kaupa 201 6 . a. Allikas VTA Loomakaitsealastes küsimustes teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd välisriikide vastavate asutuste , ministeeriumite ja ühiskondlike organisatsioonidega ( Eesti Loomakaitse Selts , Eesti maa Loomakaitse Liit , MTÜ Loomus jt . ) ning Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti, PRIA ja Politsei- ja Piirivalveameti spetsialistidega. 2016. a detsembris toimus Riias esimene Baltimaade loomakaitseametnike kokkusaamine. Kõne all olid põhiliselt loomade pikaajalise veoga seotud küsimused. 2017. a toimus kokkusaamine Leedus Kaunases. 3 . 9 . Taimetervise kontrollisüsteem PM A Seaduses määratud ülesannete täitmist ja järelevalve teostamist taimetervise ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas ning seemnekartuli sertifitseerimist korraldab Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond. Osakond täidab Rahvusvahelisest Taimekaitse Konventsioonist (IPPC) tulenevaid riigi taimekaitseteenistuse ja EL seadusandluses sätestatud pädeva asutuse ülesandeid ohtlike kahjustajate esinemise ja leviku tuvastamisel ning tõrjemeetmete kohaldamisel, samuti taimede ja taimsete saaduste ning muude kontrolliobjektide sisse- ja väljaveo, tootmise ja turustamise järelevalve korraldamisel. Osakond haldab ka taimetervise riiklikku registrit. Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Maksu - ja Tolliameti, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri , Keskkonnainspektsiooni, Riigi Metsamajandamise Keskuse, Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia laboratooriumiga. Ülevaade viimase 3 aasta jooksul läbi viidud toimingute kohta on toodud tabelis 103 Tabel 103 . Läbiviidud toimingud 201 5 -201 7 Toiming/aasta 2015 2016 2017 Taimetervise registri taotlused 268 230 340 Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise taotlused 43 23 27 Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamise taotlused - 1 - Ohtliku materjali erilubade taotlused 2 3 4 Taimepassi väljastamise õiguse taotlused 6 1 2 Menetletud taotlusi KOKKU 319 186 373 Tootmise kontroll (sh seired 2015) 1237 323 119 Seired (alates 2016) 1462 1433 Turustamise kontroll 445 355 203 Seadusest tulenevate kohustuste kontroll 355 356 288 Sisseveo kontroll (sh puidust pakkematerjali kontroll) 15008 18192 17680 Väljaveo kontroll 663 683 911 Puidutöötlemisettevõtete kontroll 139 118 162 Seemnekartuli põldtunnustamine 127 152 167 Seemnekartuli kvaliteedikontroll 210 168 200 Läbiviidud kontrolle KOKKU 18184 21809 21163 Väljastatud taimepasse seemnekartulile 57832 54482 60681 Väljastatud taimepasse taimedele 9671 5936 3127 Väljastatud taimepasse KOKKU 67503 60418 63808 Väljastatud fütosanitaarsertifikaate 6607 7864 9261 Laborianalüüside arv 3659 3985 3771 Ettekirjutused 86 109 60 Väärtegude menetlemine KOKKU 0 0 0 Taimetervise register Paljundusmaterjali või tarbekartuli tootmisega tegelevad isikud peavad olema kantud riiklikku taimetervise registrisse (TTR). 31.12.2017.a seisuga on TTR-i kantud kokku 1720 ettevõtjat, kellest enamuse (74%) moodustavad tarbekartuli tootmise ja turustamise või impordi ja ekspordiga tegelevad ettevõtted.. Loodud võimalus esitada taotlusi läbi MeMi hallatava kliendiportaali on teinud suhtluse ametiasutusega oluliselt lihtsamaks. Kliendiportaali mugavad kasutusvõimalused on tõstnud klientide üldist rahulolu teenuse kvaliteediga, kuna andmeid ei pea enam edastama paberkandjal või e-postiga. Paberkandjal esitatud taotluste arv vähenes võrreldes eelmise aastaga peaaegu poole võrra. Siiski puudub ca 10% ettevõtjaist digitaalselt andmete esitamise võimalus. Andmed taimetervise registrisse kantud isikute kohta on avalikustatud aadressil: https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis Sissevedu Ohtlike taimekahjustajate sisseveo ja leviku vältimiseks kontrolliti 2017. a . Ühenduse välispiiril sisseveetavate taimede, taimse saaduste ja muu taimse materjali taimetervise nõuetele vastavust 17680 korral (sh erinevate kaupadega toimetatud puidust pakkematerjali kontroll ja järelkontroll sihtkohas). Taimetervise kontrollile kuuluvaid kolmandatest riikidest sisseveetavaid taimi ja taimseid saadusi kontrollitakse 100%. Taimetervise kontrollile kuuluvate kaupade sissevedu vähenes võrreldes 2016. a 2,5%. Sarnaselt 2016. a moodustab suurema osa piiril kontrollitavast kaubast erinevatest riikidest pärinev puit (saematerjal ja puidust tooted – 98,7%). Piiripunktide lõikes kontrolliti Narva piiripunktis 10800 partiid , Luhamaa l 6332 partiid ja Paldiski s 6 partiid, mille kaudu toimub Venemaalt pärit puidu import. Muuga sadama piiripunktis kontrolliti 502 partiid, kust peamiselt imporditakse puitu USA-st, Kanadast ja Uus- Meremaalt ning vähesel määral ka puu- ja köögivilja. Lennujaama kaudu toimetati kolmandatest riikidest Eestisse 8 kaubasaadetist (väikestes kogustes puu- ja köögivilja ning suvelillede noortaim i ja pistiku id - 0,1%). Postisaadetistega Eestisse toimetatud taimset materjali kontrolliti 4 korral. Ametliku kontrolli korras, sh sisseveo kontrolli raames, võeti puidust 100 proovi männi-laguussi ( Bursaphelenchus xylophilus ) ja 4 proovi noortaimedest kahjustaja tuvastamiseks. Teostatud analüüsid kinnitasid ohtlike taimekahjustajate puudumist. Ohtlike taimekahjustajatega saastunud puidust pakkematerjal on juba põhjustanud mitmete puidukahjurite levikut Euroopa Liidu liikmesriikides ja ühtlasi suurt majanduslikku kahju. Eestis teostatakse j ätkuvalt sissetoodud puidust pakkematerjali kontrolli koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetatud puidust pakkematerjal peab vastama Rahvusvahelisele Fütosanitaarmeetmete Standardi ( ISPM ) nõuetele. K olmandatest riikidest pärineva puidust pakkematerjali nõuetele vastavust kontrolliti kokku 226 korral , ISPM 15 standardi nõuetele mittevastavat puidust pakkematerjali tuvastati 12 korral. Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2013/92/EÜ alusel toimetati Eestisse 150 Hiinast pärit kivide ja metalltoodete kaubasaadetist ning 98 korral suunati need puidust pakkematerjalile piiratud ligipääsu tõttu kohustuslikule lisakontrollile kauba mahalaadimiskohas. Kaubasaadetiste kontrolli teostamisel mahalaadimiskohas tuvastati Hiina kivimitega (KN koodiga 6801 ning 6802) transporditud puidust pakkematerjalist elusa te puidukahjustaja te vastsed kahel korral ( Apriona germari, Monochamus alternatus ). Puidust pakendid olid märgistatud vastavusmärgiga IPPC:CN-42017-HT; IPPC:CN-35510-HT; IPPC:CN-39023-HT. K ogu ISPM 15 nõuetele mittevastav, k.a. taimekahjustajaga saastunud , puidust pakkematerjal hävitati põletamise teel PMA järelevalve all. K aubasaadetis i peeti sisseveo kontrolli käigus kinni 68 korral (Narvas - 27, Luhamaal – 27, Muugal – 10). Lähteriiki saadeti tagasi 24 kaubasaadetist. Eestis on kasutusel e võetud Euroopa Liidu elektrooniline sertifitseerimise infosüsteem TRACES-NT ( Trade Control and Expert System ). Kõikidele kaubasaadetistele, mille sihtkohaks oli Euroopa Liidu liikmesriik, vormistati antud süsteemis ühtne sisenemisdokument, mis tõendab, et kontrollitava kauba suhtes on teostatud ettenähtud taimetervise kontrolltoimingud. Põhiliseks probleemiks sisseveol on ühendusevälisest riikidest saabuv ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal. Nõuetele mittevastavuste tuvastamise kohta edastati Euroopa Komisjonile (s.h. FVO/EUROPHYT) ja teistele liikmesriikidele kokku 50 notifikatsiooni, millest 38 juhul olid põhjuseks puudused ja vead fütosanitaarsertifikaatide vormistamisel või nõuetekohaste dokumentide puudumine, ülejäänud 12 juhul oli tegemist puidust pakkematerjali nõuetele mittevastavustega (neist 2 korral elusate taimekahjustajate esinemine). Kontrollitoimingute ühetaolise läbiviimise tagamiseks erinevates piiripunktidest toimub piiriametnike roteerimine, mis võimaldab piiripunkti töötajatel tutvuda tööga teistes piiripunktides ja jagada parimaid praktikaid. Väljavedu 2017. a sertifitseeris Eesti erinevaid taimseid saadusi 98 sihtriiki. Väljastatud 9261 fütosanitaarsertifikaadist 3114 olid adresseeritud Euraasia Majandusühenduse riikidele (Vene Föderatsioon, Valgevene, Kasahstan, Armeenia, Kõrgõstan), 1698 Hiinale, 1054 Austraaliale, 615 Ukrainale ja 276 Indiale. Kahe viimase aasta jooksul on väljaveo kontroll ide ja väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv kasvanud ( REF _Ref504118467 \h \* MERGEFORMAT Joonis 100 ), mis on eelkõige tingitud järjest suurenenud ümarpuidu ekspordist Hiinasse. Joonis 100. Väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv 2015-2017 Põhilisteks ekspordiartikliteks vaadeldaval ajavahemikul olid puit (sh saematerjal, ümarpalk, puittoote d), turvas, kakao- ja kohvioad (Joonis 101 ). Vähesel määral eksporditi ka teravilja. Joonis 101 . Enim eksporditavad kaubaartiklid 2017. a suurenes taas ümarpuidu väljavedu Hiinasse, millele väljastatud fütosanitaar - sertifikaatide arv oli võrreldes 2016. aastaga 32% võrra suurem. Võrreldes 2016. a suurenes ka väljaviidud ja sertifitseeritud taimse saaduste partiide arv (saematerjal 15%, kakaooad 11%, turvas 17%, ümarpalk 40% ). Fütosanitaarsertifikaat väljastatakse pärast kaubasaadetise kontrolli. Tagamaks sihtriigi nõuetele vastavust, toimub ümarpuidu ekspordil 100% kaubasaadetiste ekspordieelne ülevaatus. Joonis 102 . Enim eksporditavatele kaubaartiklitele väljastatud fütosanitaarserifikaate Olulisimad muutused toimusid ekspordil Euraasia Majandusühenduse liikmesriikidesse (Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Armeenia) , kus : alates 01.07.2017 hakkas kehtima uus taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord ja tingimused võeti kasutusele ühine Euraasia Majandusühenduse riikide ohtlike taimekahjustajate nimekiri uue reglemendi järgi nõutakse fütosanitaarsertifikaadil lisadeklaratsiooni erinõuete kohta lisaks peavad alates 24. juulist Venemaale sisseveetavad kaubasaadetised olema vabad täiendavatest 57 karantiinsetest taimekahjustajatest, mis pole kantud Euraasia Majandusühenduse nimekirja . Nõuete muutumisega tekkis mitmetel ettevõtjatel probleeme re-eksporditavate partiide toimetamisel Euraasia Majandusühenduse riikidesse. Siiski hoolimata k armistunud tingimuste tõttu kaubavood Eestist Euraasia Majandusühenduse riikidesse 2017.a ei vähenenud. Indiast, Norrast ja Peruust laekus 3 notifikatsiooni, mis olid seotud fütosanitaarsertifikaadi erinõuetega . Ukrainast saabus 4 notifikatsiooni, mis olid seotud erinevate kaupade transpordil kasutatud puidust pakkematerjalil (kaubaalused) vastavusmärgi puudumisega. Asjaosaliste Eesti eksportijatega võeti ühendust ja selgitati ISPM 15 standardiga puidust pakkematerjalile kehtestatud nõudeid ning anti soovitusi vastavusmärgiga märgistatud pakendite nõuetekohaseks kasutamiseks. Paljundusmaterjali t ootmine ja turustamine ja taimepasside väljastamine Taimetervise ja aianduse osakonna poolt väljastati taimedele 3127 taimepassi (2016. aastal 5936) ning sertifitseeritud seemnekartulile 60681 taimepassi (2016. aastal 54482). Taimepassi väljastamise õiguse taotlusi laekus 2017. aastal 2 , mis mõlemad ka rahuldati.Taimepassi väljastamise õigus taastati 1 isikul, kellel see oli osaliselt peatatud, seoses ohtliku taimekahjustaja ploomirõugete viiruse ( Plum pox virus ) tuvastamisega. Jätkuvalt tuvastati teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse toimetatud istutusmaterjali saastatust ohtliku seenhaiguse tamme-äkksurmaga. Minimeerimaks saastunud taimede jõudmist kauplustesse, teostati võimalusel taimede kontroll võimaliku ohtliku taimekahjustaja tuvastamiseks enne taimede müügile (tavatarbijale kättesaadavaks) jõudmist. Endiselt on oluline tihe koostöö tootjatega, tõstes nende teadlikkust ohtlike taimekahjustajate levikuga seotud riskidest. Eelkõige on tootja ja turustaja teadlikkuse tõstmine eelduseks ohtlike taimekahjustajate kiireks tuvastamiseks ning varajaseks tõrjemeetmete rakendamiseks. Puidutöötlemisettevõtete kontroll 2017. a väljastati kliendi sooviavalduse alusel ettevõtetele 32 ingliskeelset tõenduskirja, milles PMA annab ettevõttele kinnituse vastavusmärgi HT kasutamise õiguse omamise kohta. Sellega lahendati probleem, mille ettevõtjad tõstatasid 2016. a kliendi rahuloluküsitluses, kus ettevõtetel tuli välisklientidele sageli tõestada oma õigust kasutada vastavusmärki HT kuumtöödeldud puidust valmistatud toodetel. Kuigi vastavalt rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 kohaselt ei vaja vastavusmärgiga HT märgistatud puidust pakkematerjal ekspordil lisadokumente, siis (tingituna rohkearvulistest pettustest) on ettevõtjate sõnul just paljude välisriikide klientide jaoks väga oluline, et pakenditega oleks kaasas ka kinnitus vastavusmärgi HT kasutamise õiguse omamise kohta. Probleemiks on ettevõtete omaniku staatuse muutumisest PMA teavitama jätmine. Ettevõtete müügiga vahetuvad omanikud , vahel ka nimi ning asukoht. Kui ettevõte ei teavita muudatustest , ei ole uued omanikud sageli teadlikud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamisest ja sellest tulenevatest kohustustest. Jätkuvalt esineb vajakajäämise vastavusmärgi loetavuse osas. Vastavusmärgistuse halb loetavus on tingitud kas templi kulumisest või on kasutusel liiga suur tempel, mis ei mahu korralikult tootele. Sageli on ettevõtetel raske leida head praktilist lahendust vastavusmärgi loetavuse parendamiseks, kuna märgistatava puidu pind on ebaühtlane, kasutatav värv ei imbu korralikult puitu ning suures osas sõltub ka märgistuse loetavus töö tegijast. Puidust toodete märgistamine vastavusmärgiga nõuab ettevõtete poolt suuremat tähelepanu ja uute lahenduste kasutusele võtmist. Kui ettevõttele on PMA ametniku poolt tehtud sellekohane märkus, on sellele järgnevalt tooted uuesti märgistatud või tellitud uued märgistamise vahendid. Puiduettevõtete kuivatus-kuumtöötluskambrite nõuetele vastavuse hindamisel on senini kaasatud eksperti Tallinna Tehnikaülikoolist, kuid seose ülikoolis toimunud struktuurireformiga ei ole endise eksperdi kaasamine enam võimalik. Eksperdi kaasamise võimalusi puiduettevõtete nõuetele vastavuse hindamisel arutati Tallinna Tehnikaülikooli Materjali- ja K eskkonnatehnoloogia Instituudi Puidutehnoloogia labori juhatajaga. Uueks eksperdiks soovitati Puidutehnoloogia labori teadurit. Vastavalt taimekaitseseaduse § 46 lõike 2 kohaselt tuleb eksperdiga seotud kulud katta ettevõttel. Kui seni on ettevõtted maksnud ekspertasu 120-150 eurot, siis uue eksperdi kaasamisega tõuseb ettevõtetele eksperttasu hind 250-300 euroni, mille maksmine võib väikeettevõtetele tekitada probleeme. Kuna PMA ametnikel, kes tegelevad ettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamisega, on küllaldane kompetents ja väljaõpe ning olemas vastavad mõõtevahendid hindamaks kambrites kuumtöötlustemperatuuride nõuetekohasust, siis edaspidi kaasatakse ekspert vastavalt vajadusele, nagu võimaldab ka taimekaitseseaduse § 46 lõige 2. Eksperti kaasatakse vajadusel ettevõtetes , kus kambrite nõuetele vastavuse hindamine toimub esmakordselt. Seemnekartuli sertifitseerimine ning seemne- ja tarbekartuli tootmise ja turustamise kontroll 2017. a põldtunnustamiseks esitatud seemnekartuli kasvupind oli 243,6 ha, millest põldtunnustamise tulemusena vastas nõuetele 239,5 ha. Praakimisele kuulus 4,06 ha ehk 1,6% (2016. a 5,9%) põldtunnustamiseks esitatud pinnast. Praakimise põhjus oli taimestiku haigestumine varrepõletikku (3 ha) ja põllu tugev umbrohtumine (1,06 ha). Kui 2016. a oli peamiseks praakimise põhjuseks taimestiku haigestumine viirustesse (14 ha), siis 2017. a viirushaigusi ei esinenud, kuna j ahe ja vihmane suvi ei olnud soodne kartuliviiruste levikuks. 2016. a saagist sertifitseeriti 2245 tonni seemnekartulit ning väljastati 60681 etiketti/ taimepassi. Keskmiselt 10% põldtunnustatud seemnekartulist jääb sertifitseerimata põhjusel, et tootjal puudub seemnekartuli turustamise võimalus. Sertifitseeritud seemnekartuli kogused on viimase 10 aasta jooksul jäänud 2000-3200 piiridesse Seemnekartuli tootmiseks kasutatav põld peab olema vaba kartuli-kiduussist. 2017. a võeti seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud 61 põllult kokku 1105 mullaproovi . K artuli-kiduussi ( Globodera rostochiensis ) elujõulised tsüstid avastati ühel seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põllul (1,3 ha). Saastunud põllul keelati seemnekartuli tootmine ning tootmisüksuses rakendati kartuli-kiduussi tõrjeabinõud. 2017. a tarbekartuli bakterhaiguste (ringmädanik, pruunbaktermädanik) monitooringu käigus võetud mugulaproovides avastati 6 pa rtiis kartuliingerjas . Saastunud kartulipartiid hävitati ning tootmisüksustes rakendati tõrjeabinõud. Kartuliingerjaga saastunud partiide arv on viimase 5 aasta jooksul jäänud ligikaudu samale tasemele, jäädes 3-5 % piiridesse kontrollitud partiide arvust. Väga oluline kartuliingerja tõrjel on sertifitseeritud seemnekartuli kasutamine ja viljavaheldus. 2017. a sügisel võeti sertifitseerimise eesmärgil kartuliviiruste määramiseks kokku 37 mugulaproovi. Neist 7 proovis, mis kuulusid supereliit seemnekartuli kategooriasse, määrati kuus viirust (PVY, PVA, PVS, PVM, PVX, PLRV) ja 30 eliit- ja sertifitseeritud seemnekartuli kategooria partiidest võetud proovidest PVY viirus. Mugulaproovide arvu vähenemine ja valdavalt ainult ühe viiruse (PVY) määramine annab olulise kokkuhoiu mugulaproovide võtmisel ning tunduvalt vähenevad rahalised kulutused proovide laboratoorseks analüüsiks. Supereliit seemnekartuli kategooria proovides kasutas PMK labor viiruste määramiseks ELISA meetodit. Eliit- ja sertifitseeritud seemnekartuli kategooria partiidest võetud proovidest PVY määramiseks kasutab labor reaal-aja PCR meetodit. Reaal-aja PCR meetodi kasutamise lühendab tunduvalt proovide analüüsimise aega ja analüüsitulemused on kättesaadavad 2-3 nädala jooksul (ELISA meetodi puhul võtab analüüsimine aega kuni 10 nädalat). Teist aastat järjest ei kuulu 2017. a seemnekartuli saagist ükski seemnekartuli partii praakimisele viiruste tõttu, kuna viiruste protsent proovides ei olnud lubatust suurem (lubatud piirnorm B klassi puhul on 10%). Tunduvalt on paranenud supereliit seemnekartuli kategooria seemnekartuli kvaliteet. Esimest korda viimase 10 aasta jooksul 7 proovist 5 laboratoorse analüüsi tulemusena kartuliviirusi ei avastatud ja 1 proovis viiruste protsent ei ületanud lubatut piirnormi. Seega 7 kontrollitud partiist 6 vastasid supereliit seemnekartuli kategooria nõuetele. Eesti Statistikaameti andmetel on v iimase 10 aasta jooksul kartuli kasvupind Eestis 2 korda vähenenud (2007. a 11,1 tuh.ha ja 2017. a 5,4 ha). Samal ajal on seemnekartuli kasvupind jäänud 200-300 ha piiridesse. Seega on aastate jooksul paranenud Eestis toodetud seemnekartuli kättesaadavus tarbekartuli tootjatele. 2017. a kontrolliti 20% seemnekartuli istutusmaterjali uuendamise nõude täitmist 132 tarbekartuli tootja juures ( 2015. a – 201, 2016. a -211). 2017. a uuendas enamik tootjaid seemet rohkem kui 20% ulatuses. Isikuid, kes jättis uuendamise nõude täitmata, oli 13,6 % . Uuendamise nõude täitmata jätmise põhjuseks toovad tootjad tarbekartuli turustamise võimaluste puudumise ja rahaliste vahendite nappuse. N õude täitmata jätnute suhtarv kontrollitud isikute st on võrreldes 2016. a mõnevõrra kasvanud (2016 .a ei täitnud nõuet 8,7%), mida mõjutab ilmselt ka asjaolu, et PMA-l pole enam õiguslikke aluseid selliste isikute karistamiseks. Ohtlike taimekahjustajate esinemise osas on jätkuvalt probleemiks kartuliingerja esinemine tarbekartulis. 2017. a turgudel ja laatadel kontrolle läbi ei viidud. Põhjuseks on, et a lates 01.07.2014 ei ole eraisikutel kohustust olla kantud taimetervis e registrisse, seega ei ole PMA l enam õigus t kontrollida eraisikuid, kes turustavad omatoodetud kartulit. Seired Seired ja monitooringud Euroopa Nõukogu ja Komisjoni määruste ja otsuste ning taimekaitseseaduse täitmiseks viiakse läbi seireid ohtlike taimekahjustajate tuvastamiseks ning teostatakse järelevalvet nende leviku üle. Alates 2015. a on Euroopa Komisjon loonud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust teatud seirete läbiviimiseks. Kaasrahastus võimaldab liikmesriikidel läbi viia seireid ohtlike taimekahjustajate suhtes, mida on seni Euroopas vähe uuritud ning mille levik või olemasolu on Euroopa Liidu siseselt seni teadmata. Viies läbi ulatuslikke seireid, on võimalik tuvastada ohtlikke kahjustajaid varajasemas levikustaadiumis, vältides nõnda ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist. Samuti võimaldavad ühtsed seireprioriteedid hiljem kogutud andmeid Euroopa Liidu üleselt paremini analüüsida. Eesti taotlus 2017. a seirete kaasrahastuseks rahuldati Euroopa Komisjoni poolt, mille tulemusena viis Põllumajandusametil läbi 19 ohtlike taimekahjustajate monitooringut. Lisaks Euroopa Komisjoni kaasrahastatud seiretele viidi 2017. a läbi veel 2 riikli kku seiret (Tabel 104 ). Tabel 104. 2017. a läbiviidud ohtlike kahjustajate seired KARTULIKAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Ladinakeelne nimetus Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus Ralstonia solanacearum Ralstonia solanacearum Globodera pallida ja Globodera rostochiensis Globodera pallida ja Globodera rostochiensis Epitrix spp. Epitrix spp. Synchytrium endobioticum Synchytrium endobioticum Candidatus liberibacter solanacearum Candidatus liberibacter solanacearum METSATAIMEDE KAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Ladinakeelne nimetus Agrilus anxius Agrilus anxius Agrilus planipennis Agrilus planipennis Dendrolimus sibiricus Dendrolimus sibiricus Monochamus spp. Monochamus spp. Anoplophora chinensis Anoplophora chinensis Anoplophora glabripennis Anoplophora glabripennis Bursaphelenchus xylophilus Bursaphelenchus xylophilus Gibberella circinata Gibberella circinata Polygraphus proximus Polygraphus proximus MUUD TAIMEKAHJUSTAJAD MUUD TAIMEKAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Ladinakeelne nimetus Diaporthe vaccinii Diaporthe vaccinii Erwinia amylovora* Erwinia amylovora* Phytophthora ramorum* Phytophthora ramorum* Pseudomonas syringae pv. actinidiae Pseudomonas syringae pv. actinidiae Tomato leaf curl New Delhi virus (ToLCNDV) Tomato leaf curl New Delhi virus (ToLCNDV) Xylella fastidiosa Xylella fastidiosa KARTULIKAHJUSTAJAD KARTULIKAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Ladinakeelne nimetus * - ei ole Euroopa Komisjoni kaasrahastatud seire Täpsem ülevaade seiretest ja monitooringutest ning nende tulemustest on esitatud PMA 201 7 . a tegevuskava täitmise aruandes: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 ’Report on the AB Action Plan 2017’ Koolitused ja kvalifikatsiooni hoidmine Rahvusvahelises koostöös ettenähtud ülesannete täitmiseks ja oma kvalifikatsiooni hoidmiseks osalesid osakonna ametnikud ja valdkonna peaspetsialistid järgmistel töökohtumistel: Balti-Põhjamaade Taimekaitseteenistuste töökohtumine BTSF programmi raames taimetervisealased koolitused Europhyt-Outbreaks arendamise töögrupi kohtumine Europhyt töögrupi kohtumine WTO sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete komitee kohtumine TRACES töögrupi kohtumine 9 DG SANTE Taimetervise Alalise Komitee kohtumist 5 EN taimetervise vastutavate ametnike (COPHS) kohtumist ja 5 EN taimetervise töörühma kohtumist EFSA ekspertide võrgustiku kohtumine riskihindamise teemal Tabel 105. 2017. a toimunud taimetervise valdkonna koolitused Toimumise aeg Teema Sihtgrupp Läbiviimise koht Osalejate arv 08.02 Seemnekartuli kvaliteedi kontroll valdkonna peaspetsialistid Viljandi 12 27.02-02.03 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Hispaania 1 21.03 Piiripunktide juhtivinspektorite nõupidamine piiripunktide juhtivspetsialistid Saku 5 28.-29.03 Inspekteerimiste, monitooringute läbiviimise juhised valdkonna peaspetsialistid Rakvere 18 03.-06.04 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Itaalia 1 04.-05.04 Piiriprotseduuride läbiviimine. piiripunktide peaspetsialistid Ida-Virumaa 11 11.-12.04 Piiriprotseduuride läbiviimine. piiripunktide peaspetsialistid Ida-Virumaa 12 15.-18.05 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Läti 1 23.-25.05 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid London 3 31.05-1.06 Puidutöötlemisettevõtete kontroll valdkonna peaspetsialistid Ida-Virumaa 3 05.-09.06 BTSF Taimetervise kontrollid (mets ja keskkond) valdkonna peaspetsialistid Viin 1 5.-6.06 BTSF Taimetervise riskide hindamine Osakonna peaspetsialist Viin 1 26.-30.06 BTSF Taimetervise kontrollid (põllumajandus ja taimekasvatus) valdkonna peaspetsialistid Itaalia 1 27.06 Taimekahjustajate seire mustikal valdkonna peaspetsialistid Tartu 18 28.-29.06 Põhja- ja Baltimaade seemnekartuli põldtunnustamise koolitus valdkonna peaspetsialistid Taani 1 4.-5.07 Seemnekartuli põldtunnustamine valdkonna peaspetsialistid Järva ja Lääne-Virumaa 4 18.-22.10 BTSF Taimetervise kontrollid (põllumajandus ja taimekasvatus) valdkonna peaspetsialistid Itaalia 1 18.-20.10 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid Brüssel 2 14.-16.11 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid Brüssel 2 20.-23.11 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Saksamaa 1 13.-15.12 EPPO seminar taimetervise inspektoritele valdkonna peaspetsialistid York 1 Aruandlus Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele Tabel 106 . 2017. aastal Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele esitatud aruanded Aruande nimetus Tähtaeg Lühikokkuvõte sisust Kartuli bakterhaiguste monitooringu aruanne (Nõukogu direktiivid 93/85/EC ja 98/57/EC) 31.05. Monitooringu tulemusena kartuli bakterhaiguseid ei avastatud Kartuli-kiduussi monitooringu aruanne (Nõukogu direktiiv 2007/33/EC) 01.04. Monitooringu tulemusena leiti üks uus kartuli-kiduussi kolle Jõgevamaal Männi-laguussi monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2012/535/EU) 01.03 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei avastatud Viljapuu-bakterpõletiku monitooringu aruanne (Komisjoni määrus 690/2008/EÜ) 31.12 Monitooringu tulemusena viljapuu-bakterpõletikku ei avastatud Phytophthora ramorum (Komisjoni otsus 2002/757/EC, 2007/201/EC) 01.12 Monitooringu tulemusena avastati tamme-äkksurma ( P. ramorum ) Harju maakonnas Hollandist ja Saksamaalt saabunud rododendroni taimedel kokku 2 korral Gibberella circinata monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2007/433/EC) 15.12 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Hiina puidusiku A. chinensis monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2008/840/EC) 30.04 Monitooringu tulemusena hiina sikku ei leitud Epitix spp. monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2012/270/EU) 30.04 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Pseudomonas syringae pv. actinidiae monitooringu araunne (Komisjoni otsus 2012/756/EU) 31.01 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. USA-st koorimata tammepalkide sisseveo aruanne (Komisjoni otsus 2005/359/EC) 30.06 Aruandeperioodil tammepalkide sissevedu USA-st ei toimunud Vähendatud sagedusel inspekteerimise aruanne (Komisjoni määrus 1756/2004) 31.03 Aruandeperioodil vähendatud sagedusel kontrolle ei teostatud Ohtlike taimekahjustajate kasutamise erilubade aruanne (Komisjoni direktiiv 2008/61/EC) 31.08 Aruandeperioodil väljastati 3 eriluba Egiptusest pärineva kartuli sisseveo aruanne (Komisjoni otsus 2011/787/EC) 31.08 Aruandeperioodil Egiptusest kartuli sissevedu ei toimunud Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast ja Uruguaist pärinevate tsitruseliste sisseveo aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2016/715/EU) 31.12 Aruandeperioodil Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast ja Uruguaist tsitruseliste sissevedu ei toimunud Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali kontroll (Komisjoni otsus rakendusotsus nr 2013/92/EL ja 2015/474/EL) 30.03. Aruandeperioodil leitud kahjustajad hiina sikk Anoplophora glabripennis suur- haavaklaastiib Sesia sp . Apriona germari siklane Cerambycidae mardikaline Coleoptera Xylella fastidiosa monitooringu aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2015/789/EL) 31.12 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Kanadast sisse toodud saare puidu aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2016/412/EU) 31.12 Aruandeperioodil imporditi Kanadast 497,752 m 3 ja USAst 757,7 m 3 saare saematerjali. Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks 2017. a teisest poolest on PMAIS-is andmete analüüsiks kasutusel uued aruanded. Kõik senised taimetervise valdkonna aruanded on uuele süsteemile üle viidud, mille käigus on vastavalt vajadusele neid ka täiendatud ja muudetud. Lisaks jätkub uute aruannete arendus: lisanduvad aruanded taimetervise registrisse kantud isikule seadusest tulenevate kohustuste kontrollide ning seemnekartuli taimepasside taotluste kohta. Tehtud on ettevalmistused uue geoinfosüsteemi (GIS) tarkvara (MapInfo) kasutuselevõtuks. Seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate seirete aruandlusega on edaspidi nõutud kõikide seirete asukohakaartide koostamine. Selleks kogutakse 2018. aastal kõikides seirekohtades asukoha koordinaadid ning koostatakse iga ohtliku kahjustaja seire kohta kaart, kasutades MapInfo tarkvara. Lisaks kaardistatakse alates 2018. aastast kõik taimetervise registris olevad ettevõtted, et kasutada kaarte tööde planeerimisel ning riskide hindamisel. Lisaks juba varem kasutusel olevatele Europhyt Interceptions ja Europhyt Surveys portaalidele on Euroopa Komisjoni poolt loodud ja alates 2017. aasta 1. jaanuarist kasutusel teavituskeskkond Europhyt Outbreaks . EL liikmesriikidel on kohustus teavitada Komisjoni kõikidest ohtlike taimekahjustajate leidudest oma territooriumil. Varasem emaili teel teavitamine on alates 2017. aastast asendatud Europhyt Outbreaks portaali kaudu teavitamisega. Kõik 4 ohtliku kahjustaja tuvastamise notifikatsiooni 2017. aastal esitati uue keskkonna kaudu. Viidi läbi teabepäev eelteatiste esitamisest TRACES infosüsteemis sissevedajale ja deklareerimisteenust osutavale ettevõttele, kus jagati informatsiooni ja praktilist kogemust TRACES´i kasutamise kohta. Alates 01.11.2017 võeti lühikese etteteatamisega kasutusele uuendatud versioon TRACES infosüsteemist platvormil TRACES NT ( Trade Control and Expert System NT ), mis tõi kaasa olulise lisatöö süsteemile üleminekuks. Keskkonnavahetusega seoses koostati ning avaldati ka PMA kodulehel juhendid „Kaubasaadetise eest vastutava isiku registreerimine“ ning „Eelteatiste esitamine“ TRACES NT-s. Taimse saaduste importijatel avanes võimalus kauba saabumisest teavitada Põllumajandusameti piiripunkti ametnikke TRACES NT kaudu, esitades selleks CHEDPP dokumendi. 2017. a viidi läbi kliendiküsitlus ettevõtetele, kes toodavad ja turustavad istutus- ja paljundusmaterjali (taimi ja taimseid saadusi). Küsitluses paluti sektoril hinnata kontrollitoimingute kui protsesside läbiviimist üldiselt ja ametniku töösoorituse taset. Tagasisidet saadi üle Eesti paiknevatest istutus- ja paljundusmaterjali tootvatest ja turustatavatest ettevõtetest kaheksast maakonnast, kus hinnati 11 ametniku töösooritust. Kliendiküsitlusele vastanutest andis väga hea või hea hinnangu enamus vastanutest. Küsitlusele tagasiside saatnud ettevõtted tõid oma vastustes enam esile PMA ametnike kõrge professionaalsuse, hea suhtlemisoskuse, kontrollitoimingu sujuva läbiviimise ja konstruktiivse koostöö. PMA poolt läbiviidavate kontrollitoimingute ja ametnike tööga rahulolematuid ettevõtjaid vastajate hulgas ei olnud. Järgmise selletaolise küsitluse läbiviimine on kavas , kui uue taimetervise määruse nõuded on jõustatud ja rakendunud ka Eesti õigusruumis. 2017. a käivitus Maaeluministeeriumi kliendiportaali riigilõivu moodul, mis võimaldab ettevõtjatel tasuda riigilõivu toimingute eest koheselt pangalingi abil. Ajakohastati 14 monitooringu läbiviimise juhendit. 4 korral versioneeriti taimetervise käsiraamatu üldosa. Ettekirjutused ja väärteod Taimetervise valdkonnas koostati 2017. a kokku 60 ettekirjutust (2016. a 109). Taimetervise registri andmete vastavusse viimiseks koostati 11 ettekirjutust. Peamised põhjused ettekirjutuste tegemisel olid ebaõiged registriandmed: ettevõtte omanik ja/või taimetervise eest vastutav isik pole enam ettevõttega seotud või ei oldud P MAd teavitatud taimetervise registrisse kantud tegevusaladel jätkamisest või lõpetamisest. Taimedel ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma esinemise kahtluse ja saastumise tõttu tehti 3 ettekirjutust, millega kohustati saastunud istikud hävitama (2016. a samal põhjusel 12 ettekirjutust). Taimede turustamisel koostati 3 ettekirjutust (2016. a 17 ettekirjutust) seoses taimepassile kehtestatud nõuete eiramisega. Kõikidel juhtudel oli tegemist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud taimedega, milledel ei olnud nõuetekohased taimepassid - tegemist oli kaitstava piirkonna taimepassile kehtestatud nõuete rikkumisega. Ühendusevälisest riikidest Eestisse toimetatud mittenõuetekohase puidust pakkematerjali hävitamise kohta koostati 11 ettekirjutust ning k ogu ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitati PMA järelevalve all erinevates maakondades. Nõuetele vastavaks tunnistatud puiduettevõtetele koostati 1 ettekirjutus ja 2 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Ettekirjutus koostati ettevõttele, kus rikuti nõuet vastavusmärgi HT kasutamise osas. Ettevõte valmistas tellimustööna puidust pakendeid Ühendkuningriiki ning kasutas pakendite märgistamiseks Ühendkuningriigi ettevõttele väljastatud vastavusmärki. Kirjalik tähelepanujuhtimine tehti ettevõtetele, kus kasutati mittenõuetekohast saematerjali ja temperatuuri jälgimise mõõtevahend oli kalibreerimata. Ettevõtetel on nõue mõõtevahendeid kalibreerida üks kord aastas, vahendite kalibreerimata jätmist põhjendatakse sellega, et eelneval perioodil ei ole nõuetele vastavaks tunnistatud kambrites kuumtöötlust teostatud. Seemnekartuli kontrolli käigus vormistati 1 ettekirjutus seoses k artuli-kiduussi avastamise ja tõrjeabinõude kohaldamisega . Tarbekartuli kontrolli käigus vormistati kokku 26 ettekirjutust, neist 2 seoses kartuli kiduussi avastamisega , 18 taimekaitseseaduses isikule pandud kohustuse täitmata jätmise ga , kusjuures 17 juhul ei olnud isik täitnud 20% istutusmaterjali uuenduse nõuet ja 1 juhul oli nii istutusmaterjali uuendamise nõue kui ka põlluraamat täitmata, ning 6 ettekirjutust vormistati isikutele, kelle tootmises avastati kartuliingerjas. Võrreldes 201 6 . a (33) on seemne- ja tarbekartuli kontrolli käigus vormistatud etteki rjutuste arv kokku vähenenud (26) . Põhjuseks võib olla ka , et 2017. a kontrollitud isikute arv (132) on väiksem, kui 2016. a (211). Väärtegusid s eoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2017. a ei menetletud. Kinnitatud situatsiooniplaanid ja eriolukorra tegevuskavad Taimetervise valdkonnas on kinnitatud: Ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamise situatsiooniplaan (kinnitatud 16.09.2010) Männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 17.09.2010) Viljapuu-bakterpõletiku tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 07.09.2016) Xylella fastidiosa tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 06.07.2017) Aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava (eelnõu). Auditid ja hindamised Auditeid taimetervise ja paljundusmaterjali valdkonnas 2017. a läbi ei viidud. Osakonna ametnike poolt viidi läbi 8 maakonna- ja 4 piiripeaspetsialisti töö tulemuslikkuse hindamist. 5 juhul hinnati tulemus ’väga heaks’ ja 7 juhul ’heaks’. Koolitused ja lähetused Rahvusvahelises koostöös ettenähtud ülesannete täitmiseks ja oma kvalifikatsiooni hoidmiseks osalesid osakonna ametnikud ja valdkonna peaspetsialistid järgmistel töökohtumistel: Balti-Põhjamaade Taimekaitseteenistuste töökohtumine BTSF programmi raames taimetervisealased koolitused Europhyt-Outbreaks arendamise töögrupi kohtumine Europhyt töögrupi kohtumine WTO sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete komitee kohtumine TRACES töögrupi kohtumine 9 DG SANTE Taimetervise Alalise Komitee kohtumist 5 EN taimetervise vastutavate ametnike (COPHS) kohtumist ja 5 EN taimetervise töörühma kohtumist EFSA ekspertide võrgustiku kohtumine riskihindamise teemal Valdkonnas järelevalvet teostavad ametnikud osalesid järgmistel koolitustel: Tabel 107. 2017. a astal toimunud taimetervise ja paljundusmaterjali valdkonna koolitused . Toimumise aeg Teema Sihtgrupp Läbiviimise koht Osalejate arv 08.02 Seemnekartuli kvaliteedi kontroll valdkonna peaspetsialistid Viljandi 12 27.02-02.03 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Hispaania 1 21.03 Piiripunktide juhtivinspektorite nõupidamine piiripunktide juhtivspetsialistid Saku 5 28.-29.03 Inspekteerimiste, monitooringute läbiviimise juhised valdkonna peaspetsialistid Rakvere 18 03.-06.04 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Itaalia 1 04.-05.04 Piiriprotseduuride läbiviimine. piiripunktide peaspetsialistid Ida-Virumaa 11 11.-12.04 Piiriprotseduuride läbiviimine. piiripunktide peaspetsialistid Ida-Virumaa 12 15.-18.05 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Läti 1 23.-25.05 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid London 3 31.05-1.06 Puidutöötlemisettevõtete kontroll valdkonna peaspetsialistid Ida-Virumaa 3 05.-09.06 BTSF Taimetervise kontrollid (mets ja keskkond) valdkonna peaspetsialistid Viin 1 5.-6.06 BTSF Taimetervise riskide hindamine Osakonna peaspetsialist Viin 1 26.-30.06 BTSF Taimetervise kontrollid (põllumajandus ja taimekasvatus) valdkonna peaspetsialistid Itaalia 1 27.06 Taimekahjustajate seire mustikal valdkonna peaspetsialistid Tartu 18 28.-29.06 Põhja- ja Baltimaade seemnekartuli põldtunnustamise koolitus valdkonna peaspetsialistid Taani 1 4.-5.07 Seemnekartuli põldtunnustamine valdkonna peaspetsialistid Järva ja Lääne-Virumaa 4 18.-22.10 BTSF Taimetervise kontrollid (põllumajandus ja taimekasvatus) valdkonna peaspetsialistid Itaalia 1 18.-20.10 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid Brüssel 2 14.-16.11 BTSF Taimetervise kontrollid impordil piiripunktide peaspetsialistid Brüssel 2 20.-23.11 BTSF Taimetervise seired Osakonna peaspetsialist Saksamaa 1 13.-15.12 EPPO seminar taimetervise inspektoritele valdkonna peaspetsialistid York 1 Toimumise aeg Teema Sihtgrupp Läbiviimise koht Osalejate arv Aruand l us Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele esitati järgmised aruanded: Tabel 108. 201 7 . aastal Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele esitatud aruanded Aruande nimetus Tähtaeg Lühikokkuvõte sisust Kartuli bakterhaiguste monitooringu aruanne (Nõukogu direktiivid 93/85/EC ja 98/57/EC) 31.05. Monitooringu tulemusena kartuli bakterhaiguseid ei avastatud Kartuli-kiduussi monitooringu aruanne (Nõukogu direktiiv 2007/33/EC) 01.04. Monitooringu tulemusena leiti üks uus kartuli-kiduussi kolle Jõgevamaal Männi-laguussi monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2012/535/EU) 01.03 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei avastatud Viljapuu-bakterpõletiku monitooringu aruanne (Komisjoni määrus 690/2008/EÜ) 31.12 Monitooringu tulemusena viljapuu-bakterpõletikku ei avastatud Phytophthora ramorum (Komisjoni otsus 2002/757/EC, 2007/201/EC) 01.12 Monitooringu tulemusena avastati tamme-äkksurma ( P. ramorum ) Harju maakonnas Hollandist ja Saksamaalt saabunud rododendroni taimedel kokku 2 korral Gibberella circinata monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2007/433/EC) 15.12 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Hiina puidusiku A. chinensis monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2008/840/EC) 30.04 Monitooringu tulemusena hiina sikku ei leitud Epitix spp. monitooringu aruanne (Komisjoni otsus 2012/270/EU) 30.04 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Pseudomonas syringae pv. actinidiae monitooringu araunne (Komisjoni otsus 2012/756/EU) 31.01 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. USA-st koorimata tammepalkide sisseveo aruanne (Komisjoni otsus 2005/359/EC) 30.06 Aruandeperioodil tammepalkide sissevedu USA-st ei toimunud Vähendatud sagedusel inspekteerimise aruanne (Komisjoni määrus 1756/2004) 31.03 Aruandeperioodil vähendatud sagedusel kontrolle ei teostatud Ohtlike taimekahjustajate kasutamise erilubade aruanne (Komisjoni direktiiv 2008/61/EC) 31.08 Aruandeperioodil väljastati 3 eriluba Egiptusest pärineva kartuli sisseveo aruanne (Komisjoni otsus 2011/787/EC) 31.08 Aruandeperioodil Egiptusest kartuli sissevedu ei toimunud Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast ja Uruguaist pärinevate tsitruseliste sisseveo aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2016/715/EU) 31.12 Aruandeperioodil Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast ja Uruguaist tsitruseliste sissevedu ei toimunud Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali kontroll (Komisjoni otsus rakendusotsus nr 2013/92/EL ja 2015/474/EL) 30.03. Aruandeperioodil leitud kahjustajad hiina sikk Anoplophora glabripennis suur- haavaklaastiib Sesia sp . Apriona germari siklane Cerambycidae mardikaline Coleoptera Xylella fastidiosa monitooringu aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2015/789/EL) 31.12 Monitooringu tulemusena kahjustajat ei leitud. Kanadast sisse toodud saare puidu aruanne (Komisjoni rakendusotsus 2016/412/EU) 31.12 Aruandeperioodil imporditi Kanadast 497,752 m 3 ja USAst 757,7 m 3 saare saematerjali. Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine Oma ülesannete täitmiseks teeb PMA taimetervise osakond koostööd Maksu- ja Tolliametiga, Keskkonnaametiga, Keskkonnaagentuuriga, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboriga ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Regulaarselt toimuvad kohtumised KeA ja KAURiga, sh nii tööde planeerimisel kui andmete koondamisel ja anlüüsimisel. Osakonna spetsialistid osalesid Keskkonnaameti metsakaitse õppepäevadel ettekannetega ohtlikest metsakahjustajates , eraldi teemana olid päevakavas ka aasia siku tõrjemeetmed. Toimus kohtumine RMK-ga, kus arutati võimalikke koostöökohti aasia siku tõrjemeetmete rakendamisel (puude langetamine, materjali kokku kogumine ja transport jne). RMK-l on valmisolek tõrjemeetmete rakendamisel PMA-le nimetatud tegevuste osas teenust osutada. Vastav kokkulepe fikseeriti RMK ja PMA vahel sõlmitud koostöölep pes . PMA ja MTA koostöölepingu raames koostati taimede ja taimsete saaduste sissevedu puudutav infomaterjal ning edastati see MTA-le avaldamiseks kodulehel. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine ohtlikest taimekahjustajatest ja nendega kaasnevatest riskidest on teema, millele on vaja järjest enam tähelepanu pöörata. Vastav kohustus tuleneb ka uuest EL taimetervise seadusest, mis jõustub 2019. a. Ohtlikest taimekahjustajatest üldise teadlikkuse tõstmiseks ja vältimaks nende sissetoomist reisijate poolt, toimus kohtumine Turismifirmade Liiduga, kus arutati edasisi koostöökohti reisijate teavitamisel. Tallinna Lennujaama paigutati 2017.a uuendatud PMA teavitusplakat „Ära riski“, mis paikneb elektroonilisel teavitusekraanil. Eesti Maaülikooli üliõpilastele anti tutvustav loeng taimede ja taimsete saaduste impordi-ekspordi ning taimepassi teemadel. Valmis infomaterjal, mis tutvustab taimse istutusmaterjali turustamis e nõudeid jaemüüjatele. A lustat i koostööd rahvustelevisiooniga, mille tulemusena valmis videolõik , mida esitleti populaarses keskkonna teemasid käsitlevas saates OSOON ja millega tutvustati taimetervise impordi kontrolli ja seirete teemasid avalikkusele laiemalt. PMA kodulehel uuendati jooksvalt avaliku teenuses standardeid. Töötati välja voldiku/trükise materjal taimede sisseveo nõuete kohta. Jätkus tihe koostöö deklaranditeenuse pakkujatega eesmärgiga tõsta nende teadlikkust TRACES NT kasutamise osas. Avalikkust teavitati uutest reeglitest P MA kodulehe kaudu , kus on võimalik saada infot TRACES NT kasutamise kohta. Eksportijate teadlikkuse tõstmiseks fumigeerimise tingimuste osas toimunud infopäeva raames tutvustati ning selgitati eksportijatele ja fumigeerijatele väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutamist ja fütosanitaarsertifikaatide väljastamist puudutava i d teemasid. Ekspordi toetuseks ja kaubavahetuse lihtsustamiseks avaldati PMA kodulehel info Euraasia Majandusühenduse sisseveo nõuete kohta. Kliendi teadlikkuse tõstmise eesmärgiga teavitati e-kirjaga otse eksportijaid uuest kehtestatud korrast. Asjaosalistele selgitati küsimusi seoses kaupade ekspordiga Venemaale. Ettevõtete teavitamiseks avaldati järgmised pressiteated: Kaupade ekspordil on sagenenud nõuete rikkumised (puidust pakkematerjali ISPM 15 vastavusmärgiga märgistamise nõuete selgitamine) Põllumajandusameti seire tulemusena saab Uus-Meremaale eksportida männipuitu Eestis on turustatud ELis keelatud petuunia taimi (GM petuunia taimede müügilt kõrvaldamisest) Taimepassi rakendusmääruse avalik konsultatsioon Tallinnas kohtu vad Euroopa juhtivad taimeterviseametnikud 1. jaanuarist 2018 täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri. Taimetervise valdkonna tutvustamiseks koostati 2017. a 10 infovoldikut. Nendest 8 ohtlike taimekahjustajate kohta: Ewinia amylovora , aasia sikk, Diaporthe vaccinii , Xylella fastidiosa , Pseudomonas syringae pv. actinidiae , Phytophthora ramorum , Tomato leaf curl New Delhi virus ja 1 suurem voldik, kuhu koondati info kartulikahjustajate kohta. Lisaks eeltoodutele valmis veel 2 infovoldikut, kus 1 sisuks oli info tarbekartuli tootmise ja turustamise kohta ning 2 sisuks üheaegselt info taimepassidest ning meelespea reisijatele. Infovoldikuid on maakonna peaspetsialistid jaganud ettevõtjatele kontrolltoimingute läbiviimise käigus. Samuti on neid jagatud kevadisel maamessil, ettevõtjate koolituspäeval, aianduse visioonikonverentsil, Eesti Taimekasvatuse Instituudis ning Eesti Maaülikoolis jm . Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud MAK 2014-2020 meetme 5 infopäeval esineti ettekandega“ Ohtlikud taimehaigused - nende ennetus ja esinemise korral haiguskolde likvideerimine“. Eesti Taimekasvatuse Instituudi korraldatud kartuliseminaril tutvustati kartuli kahjustajaid, mille osas peaks kartulikasvatajad tähelepanelikud olema. Kokkuvõte ja järeldused Eesti fütosanitaarset seisundit saab jätkuvalt lugeda heaks ja kontrollisüsteemi toimivaks. Uusi ohtlikke kahjustajaid 2017.a ei tuvastatud. Jätkusid probleemid teistest liikmesriikidest toodavate taimedega kaasasolevate taimepassidega, samuti ohtlikust kahjustajast tamme-äkksurmast ( Phytophtora ramorum) saastunud taimede toimetamine Eestisse. Efektiivse järelevalve tagamiseks ja võimalike taimetervisega kaasnevate riskide ennetamiseks on jätkuvalt vajalik tihe koostöö klientidega, et tagada nii nende suurem teadlikkus kui ka optimaalne ressursikasutus järelevalve teostamisel. Oluline on tõhustada veelgi tööd avalikkuse teavitamisel ohtlikest kahjustajatest ja nende levikuga kaasnevatest tagajärgedest. Sisseveol on jätkuvalt põhiliselt probleemiks Venemaalt saabuv nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal, aga ka selles elusate kahjustajate avastamine. Väljavedu mõjutas kõige enam uute nõuete kehtestamine Euraasia Majandusühenduses, mis tõi kaasa tõrkeid kaubavahetuses ja tingis ettevõtjate täiendava nõustamise vajaduse. Ettekirjutuste arv kokkuvõttes vähenes 109-lt 2016.a 60-le 2017.a. Uus infosüsteem (PMAIS) koos kliendiportaaliga hõlbustas oluliselt ettevõtjate suhtlust PMAga erinevate teenuste saamiseks. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 ’Report on the AB Action Plan 2017’ 3 . 10 . Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus 3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus 3 . 10 .1.1. Teostatud analüüside mahud Ametliku kontrolliga on seotud kõik PMK laborid. Analüüside tellijateks on VTA ja PMA: VTA-le teos tatakse nii sööda kui ka toidu valdkonna analüüse järgmiselt: Söötade kvaliteedi kontroll – jääkide ja saasteainete labor ning taimse materjali labor Taimekaitsevahendite jääkide, makro- ja mikroelementide ning raskemetallide sisalduse ja mükotoksiinide sisalduse määramine loomasöötades – jääkide ja saasteainete labor Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades (seires) – jääkide ja saasteainete labor Saasteainete, sh mükotoksiinide, nitraatide ja raskemetallide sisalduse määramine taimset ja loomset päritolu toidus ja toidutoormes – jääkide ja saasteainete labor PMA-le teostatakse järgmiste valdkondade analüüse: Väetiste kvaliteedi kontroll – agrokeemia labor Mikroelementide ja raskmetallide sisalduse määramine väetistes – jääkide ja saasteainete labor Taimse materjali kontroll taimehaigustele ja kahjuritele – taimetervise ja mikrobioloogia labor Seemnete kvaliteedi kontroll – s eemnekontrolli labor Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades, taimses materjalis, sh mahetoodangus – j ääkide ja saasteainete labor 201 7 . a teostati PMK laborites riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüse alljärgnevalt: VTA tellimusel: Laborianalüüside üleandmise-vastuvõtmise akt 19.jaanuar 2018 nr 7-10.1/5: Toidu järelevalve laboratoorsed analüüsid: (i) taimekaitsevahendite jäägid (165 proovi, 560 analüüsi); (ii) nitraadid (13 proovi); (iii) mükotoksiinid (10 proovi, 16 analüüsi), Se 1 proov; Cs 134,137 1 proov Söötade järelevalve laboratoorsed analüüsid – 408 analüüsi Riikliku saasteainete seireplaanis ettenähtud laboratoorsed uurimised – 18 proovi mükotoksiinidele, Sn (3 proovi) PMA tellimusel: Analüüse kokku teostatud 5 valdkonnas: (i) seemned 2461 (arvestuses metodoloogilised uuendused, võrdlus 2016.a. analüüsidega ei ole kohane) analüüsi ; (ii) taimetervis 3771 analüüsi; (iii) väetised 423 analüüsi; (iv) taimekaitse ja mahe 232 analüüsi. Analüüside arvus viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi ei ole, kuna rahalised vahendid riikliku järelevalve kontrollproovide analüüsideks tagatakse asutusele eraldatud riigieelarvega. VTA proovide analüüside struktuuris vähenes söötade järelevalve analüüside arv PMA proovide analüüside struktuuris suurenes märgatavalt taimekaitsevahendite jääkide määramine mahedalt kasvatatud kultuurides. 3 . 10 .1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering Akrediteerimisulatuse laiendamiseks ja uute analüüsimeetodite kasutusele võtuks tehakse PMK laborites ulatuslikku metoodilist arendustööd. 18.-19. aprillil 2017 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks. Akrediteeriti 3 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi. Akrediteeriti uued analüüsimeetodid: JSL – As, Cd, Hg, Pb ja Se määramine loomasöödast ICP-MS-iga; JSL – taimekaitsevahendi toimeaine ditianooni jäägi määramisene riisist; TTML – tamme äkksurma (Phytophthora ramorum) määramine. 2017. a jätkus analüüsimeetodite juurutamine ja in-house valideerimine: PMK laborite ühtne kvaliteedisüsteem on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt 10. mail 2006. a vastavalt standardile EVS EN ISO 17025. PMK laborite akrediteeritud meetodite nimekirja leiab EAK koduleheküljelt http://www.eak.ee Lisaks EAK akrediteeringule omab seemnekontrolli laboratoorium ISTA (Internationl Seed Testing Association) akrediteeringut alates 2000. aastast. 3 . 10 .1.3. Tegevused referentlaboratooriumina PMK on volitatud riiklik referentlaboratoorium järgmistes valdkondades: Toidu valdkonnas: loomset päritolu toidus esinevate mükotoksiinide jaoks; teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; puu- ja köögiviljades esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; mükotoksiinide jaoks. Loomasööda valdkonnas: söödas esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; söödas sisalduvate raskmetallide jaoks; mükotoksiinide jaoks; loomasöödas kasutatavate söödalisandite jaoks (amiinihapped ja jälgelemendid). 2017. a osaleti järgmistel rahvusvahelistel ja Euroopa Liidu referentlaborite (EURL) töökoosolekutel/seminaridel: mükotoksiinide EURLi seminar, Geel, Belgia; mükotoksiinide analüüs LC-MS/MS-ga 1 nädalane praktiline koolitus, Geel, Belgia ; raskemetallide EURLi seminar, Geel, Belgia; taimekaitsevahendite jääkide EURLide seminarid – Freiburg, Saksamaa ; 12. p õhjamaade pesti t siidijääkide seminar, NPRW’2017, Reykjavik, Island . Osalemine nendel koolitustel on igati kasulik, kuna saadakse uut infot analüüsimeetodite kohta ja kogemusi vahetada teiste laboritega 3 . 10 .1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes 2017. a osaleti järgmistes võrdluskatsetes ( proficiency tests ) ja analüüsimeetodite valideerimistes ( validation of a method ) JSL – EURL - ide võr d luskatsete proove oli kokku 13, mis jagunesid: t aimekaitsevahendite jääkide analüüs – 6 proovi, maksimaalselt 227 analüüti proovis; e lementide sisalduse määramine – 3 proovi, maksimaalselt 10 elementi proovis; m ükotoksiinide sisalduse määramine – 4 proovi. FAPAS - e (Inglismaa) võrdluskatsete proove oli kokku 10, mis jagunesid: m ükotoksiinide sisalduse määramine – 8 proovi, maksimaalselt 11 erinevat mükotoksiini proovis; e lementide sisalduse määramine – 2 proovi, 4 elementi proovis. UKZUZe (Tśehhi) võrdluskatsete proove oli kokku 8, 10 elementi proovis. ERA (USA) võrdluskatsete proove taimekaitsevahendite jääkide määramiseks mullas oli kokku 2. S KL – os aleti 4 ISTA , 1 Läti seemnelabori ja 1 DLF-i poolt korraldatud võrdluskatses. STL – ( TML) osaleti 5 rahvusvahelises võrdluskatses. WGN ( World Grain Network )- 20 teravilja proovil kokku 22 0 näitajat ja 8 rapsiseemne proovil 60 näitajat, Tšehhi Põllumajanduskeemia Instituut (UKZUZ) – söötade võrdluskatse - 3 söödaproovi, 26 näitajat . Õlikultuuride seemnete võrdluskatse - 3 õlikultuuri seemnete proovi, 6 näitajat ; Wageningeni Ülikooli taimsed proovid IPE – 4 taimset proovi elementanalüüsideks, 8 näitajat ; Wageningeni Ülikooli mullaproovid ISE – 3 proovi (muld, järvemuda, lõss), 3 näitajat ; Gafta – 2 söödaproovi, 11 näitajat ja 2 teravilja, 4 näitajat . TTML – kokku osaleti 4 võrdluskatses, kaks nendest organiseeris TTML ise, kuna ei olnud võimalik leida muud organiseerijat: Candidatus liberibacter solanacearum – 5 PCR/Reaalaja-PCR meetodi valideerimine/võrdluskatse, (30 DNA-proovi); kartuli-ringmädaniku määramine kartuli matseraatidest ; kartuliviiruste määramine kartulitaimede mahladest ELISA-meetodiga; kartuliviiruste määramine otse mugulatest Reaalaja-RT-PCR meetodiga. Tulemused on olnud valdavalt head ja väga head. 3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus TTML peaspetsialist-viroloogi Piret Petersoni doktoriõpe , (juh) Lilian Järvekülg, T eema: Eestis enamlevinud kartuliviiruste ja nende erinevate tüvede esinemin e, määramine ja iseloomustamine , Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut. TTML osaleb kahes Euphresco projektis – Kartuli haigusetekitaja Candidatus Liberibacter solanacearum bioloogia ja epidemioloogia (3-aastane projekt koostöös Eesti Maaülikooliga) ; 2015-B-148 – Ringtest kartuli viirus Y tüvede avastamiseks ja määramiseks täiustatud meetoditega (2-aastane projekt koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga); ning ühes COST-projektis – Järgmise põlvkonna sekveneerimise kasutamine taimsete viirushaiguste uurimiseks ning määramiseks põllumajanduses. TTML - i kvaliteedijuht V. Ermakovich ning peaspetsialist V. Kotšetova osalesid tehniliste ekspertidena Soome akrediteerimiskeskuse (FINAS) koosseisus Soome metsa labori akrediteerimises. 2017. aastal läks kogu PMA mahe valdkonna proovide info täielikult PMAIS-i. 2018. aastal on plaanis PMAIS-i üle viia ka taimekaitsevahendite jääkide määramise proovide ja analüüside info. 3 . 10 .1. 6 . Kokkuvõte 20 1 7 . a tööst 18.-19. aprillil 2017 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks. Akrediteeriti 3 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi. Osalemine EURL-ite poolt organiseeritud võrdluskatsetes on olnud edukas kõikides analüüsivaldkondades. Taimekaitsevahendite jääkide määramiste osas toimub EURL-ide poolt laborite kvalifitseerimine vastavalt osalemise edukusele. 2017 .a anti PMK j ääkide ja saasteainete labori osalemistele järgmised hinnangud: Taimekaitsevahendite EURL-ide poolt korraldatud kõikides võrdluskatsetes hinnati JSL-is saadud tulemused kõrgema kategooria A väärilisteks märkega „Good“ . Ka kõikide teiste valdkondade võrdluskatsetes osalemine on olnud edukas. Tulemused on olnud valdavalt head ja väga head. 3 . 10 .1. 7 . Planeeritavad tegevused edaspidiseks Jätkata analüüsimetoodikate arendustegevust järgmistes valdkondades: AKL – taotleda rahvusliku reflabori staatust muldade analüüsi alal; JSL – valideerida taimekaitsevahendi jäägi toimeaine tsüromasiini (cyromazine) jäägi määramine ning see ka akrediteerida; JSL – valideerida mükotoksiinide DON ja ZON määramine ühise proovi ettevalmistusega; JSL – juurutada ja valideerida meetod mükotoksiinide T2 ja HT2 määramiseks LC-MS-iga; JSL – uuele kromatograafile GC-MS/MSile meetodite loomine ning töösse juurutamine rutiinanalüüside teostamiseks taimekaitsevahendite jääkide määramisel; SKL – läbida edukalt ISTA akrediteerimisvisiit oktoobris 2018. a ; STL – on laiendatud õlikultuuride seemnete õlisisalduse määramise meetodit lisaks rapsile ka teistele õlikultuuride seemnetele. Selleks on uute õlikultuuride liikide kasvatamisega tekkinud klientide poolne vajadus. See meetodi laiendus on plaanis ka akrediteerida; TTML – EAK järelevalvevisiidi käigus lisada ELISA meetodile uus maatriks – taimne materjal; TTML – erinevate kahjustajate määramiseks uute metoodikate juurutamine/valideerimine, vanade metoodikate täiendamine/parendamine . AKL – akrediteerida C org määramine mullas; AKL – akrediteerida raskemetallide määramine mullas ja tuhas ICP-MS–ga ; STL – lämmastiku/toorproteiini Kjeltec 8400 destillaatori ja põletusploki kasutuselevõtt; TTML-is jätkub töö Erwinia amylovora määramise meetodi ettevalmistamine akrediteerimiseks (otsime võrdluskatsetes osalemise võimalusi); Euroopa Liidu taimetervise referentlaborite võrgustikuga seotud töökohtumistel ning vastavate alusdokumentide väljatöötamisel osalemine; pikemas perspektiivis Eesti rahvusliku taimetervise referentlabori staatuse taotlemine; uute metoodikate juurutamine/valideerimine, vanade metoodikate täiendamine/parendamine; Jätkata reflabori tegevust praegusel tasemel, st PMK kui NRL esindajatel on kohustuslik osaleda EU-RL-ide poolt korraldatud töökoosolekutel, osaleda nende poolt organiseeritud võrdluskatsetes. Lisaks kaasa rääkida taimetervise valdkonna reflaborite võrgustiku planeerimisel ja loomisel. Tagada riiklike ülesannete täitmine kõrgel tasemel, st vajalik on riikliku tellimuse stabiilsus ja PMK piisav rahastamine riigieelarvest nende tellimuste täitmises. 3 . 10 .2. Tervise amet Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti vahel sõlmiti 201 7 . a kaks töövõtulepingut (nr 43 ja nr 44), mis puudutavad laboratoorsete uuringute teostamist TA volitatud laborites. Töövõtulepinguga määrati kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud, kasutatavad analüüsimeetodid, katseprotokollidel esitatavad andmed, aruandluse ning analüüside eest tasumise kord. Terviseameti laborid täitsid referentlaboratooriumi ülesandeid Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud tellimuse nr. 3.1-8/722 alusel. Tabel 10 9 . TA laboritele antud volitused toiduproovide analüüsimiseks, riiklike referentlaborite funktsioonid Allikas: TA Terviseameti Tartu labor Põllu 1a 50303 TARTU Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Labor on samuti: 1) referentlaboratoorium loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; 2) referentlaboratoorium taimekaitsevahendite jääkide üksiku jäägi meetodite jaoks; 3) referentlaboratoorium polükloreeritud bifenüülide jaoks; 4) referentlaboratoorium polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jaoks. Terviseameti Kesklabori Keemialabor Paldiski mnt 81 1 0617 TALLINN Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Labor on samuti referentlaboratoorium toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete osas. Terviseameti Kesklabori Nakkushaiguste labor Paldiski mnt 81 1 0617 TALLINN Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Terviseameti Kohtla-Järve labor Kalevi 10 30322 KOHTLA-JÄRVE Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. TA Tartu labori tegevu s toidukontrolli valdkonnas 2017 . a. Tabel 110 . TA Tartu labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2017. a. Allikas: TA Analüüsi liik VTA tellimus, proovide arv Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, s.h. benso(a)püreen) 32 + 11 käitlejate poolt tasutud uuringut Akrüülamiid 4 Kloororgaanilised pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid loomses toidus 36 Püretroidid, karbamaadid loomses toidus 5 Taimekaitsevahendite jäägid imiku- ja väikelastetoidu proovides (GC/MS multimeetod, LC/MS/MS multimeetod, GC/MS ditiokarbamaadid) 10 Taimekaitsevahendite jäägid loomsetes proovides 21 Glüfosaadi analüüs mees (analüüsid telliti allhankena Eurofins Dr. Speht Laboratorien laborist Saksamaal) 6 Referentlabori funktsioonide täitmine 2017. a: labori analüütilise suutlikkuse tõstmine, s.h. referentsmaterjalide ostmine, kromatograafide tarvikute hankimine ja hooldus; mittedioksiinilaadsete PCB-de analüüs – GC/MS määramismetoodika täiendav valideerimine; polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) analüüs - GC/MS analüüsimetoodika täiendav valideerimine; taimekaitsevahendite jääkide GC/MS ja LC/MS/MS analüüs taimses toidus - multimeetodite arendamine vastavalt Komisjoni rakendus määruse 2016/662 nõuetele ja akrediteerimisulatusse uute preparaatide lisamine; taimekaitsevahendite üksikjääkide LC/MS/MS määramismeetodid - metoodikate arendus vastavalt Komisjoni määruse 2016/662 nõuetele; taimekaitsevahendite jääkide analüüs loomses toi dus - GC/MS ja LC/MS/MS multimeetodi te arendus vastavalt Komisjoni määruse 2016/662 nõuetel e ja akrediteerimisulatusse uute preparaatide lisamine ; osalemine EU-RL-de korraldatud töökoosolekutel ja teaduskonverentsidel; aruannete ja kokkuvõtete koostamine; võrdluskatsetes osalemine ja tulemuste analüüs; CCMAS töökoosoleku te l osalemine. 2017 . a meetodiarendus toiduanalüüsi valdkonnas: Taimekaitsevahendite jäägid Jätkus LC /MS analüüsimeetodite üleviimine 2016.a. hangitud uuele ja tundlikumale seadmele; LC/MS/MS ja GC/MS meetodite täiendamine taimsete maatriksite analüüsiks; LC/MS/MS ja GC/MS meetodi täiendamine loomsete maatriksite analüüsiks; LC/MS/MS üksikjäägimee todite arendus, s.h. glüfosaadi ja fiproniili LC/MS/MS analüüsimeetodi te väljatöötamine 2017 . a akrediteerimiskeskuse visiit: EAK akred iteerimisvisiit toimus 9.-10. novembril 2017 .a. Kokku on laboril akrediteeritud 88 meetodit, nende hulgas 29 toidu keemilise analüüsi, 13 toidu mikrobioloogilise analüüsi ning 28 veeanalüüsi meetodit. Akrediteerimisulatus: http://eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=22 Osavõtt võrdluskatsetest Toidu anal üüside osas on osaletud kümnes võrduskatses: EU PT SRM 12 , üksikjäägimeetoditel määrat avad taimekaitsevahendid maasikapüree s EU PT AO 12 , taim ekaitsevahendite jäägid muna s EU PT FV 19 , ta imekaitsevahendite jäägid sidrun is EURL for dioxins and PCBs in Feed an d Food, PCB palmiõli rasvhapete destillaadis EURL for dioxins and PCBs in Feed an d Food, PCB veisemaksas EU-R L PAH PT, PAH kookosrasvas FAPAS PT 19240 , ta imekaitsevahendite jäägid ploomipürees EU RL PAH PT, akrüülamiid kartulikrõpsudes LVU PT03131, bensoe- ja sorbiinhape jäätisesegus VTL , Listeria monocytogenes kodujuustus Vee analüüside osas on osaletud võrdluskatsetes: Eesti Geoloogiakeskus, põhjavee keemilised näitajad LGC QWAS WT 251, kolooniad 22 o C, 37 o C, E.coli, coli -laadsed bakterid, enterokokid Personali koolitus Kokku osaleti 22-l koolitusüritusel . Neist neli EU-RL töökoosolekut, üks rahvusvaheline konverents ja kaks EU-RL poolt korraldatud koolitusüritust : Workshop of the EU-RL and NRLs for dioxin s and PCBs in feed and food, 30 . 05.-01.06.2017, Praha, Tšehhi Vabariik Joint EURL Workshop for Pesticide Residues, 27.-29.09.2017, Freiburg, Saksamaa (2 osalejat) EU RL PAH/contaminants workshop, 19.10.2017, Geel, Belgia EU-RL workshop for NRLs for dioxins and PCBs in feed and food, 28.-29.11.2017, Freiburg, Saksamaa 12th Nordic Pesticide Residue Workshop, 12.-15.06.2017, Reykjavik, Island (2 osalejat) Hands-on training for interested NRLs based for determination of acrylamide in food, 27.04.17., Geel, Belgia Training of the EURL/NRL-AO Network, 30.11.-01.12.17. Toiduanalüüside valdkonnas osaleti veel järgmistel kohalikel koolitusüritustel: Seminar CEM koostisosade analüsaatoritest ja nende rakendusvõimalustest, 11.04.17., Tartu Phenomenexi seminar HPLC analüüsimeetodite väljatöötamisest, 27.09.17., Tartu (5 osalejat) Proovide säilitamine ja inkubeerimine – uued lahendused Panasonicult, 04.-05.17., Tartu (3 osalejat) Lisaks osaleti Codex Alimentarius CCMAS töörühma koosoleku te l: Codex Alimentariu s’e analüüsimeetodite komitee 38 . kohtumise EL et tevalmistav kohtumine 26.04.2017 , Brüssel, Belgia Codex Alimentarius’e analüü simeetodite komitee 38. kohtumin e , 08.-12.05.17, Budapest, Ungari TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 7 . a. Laboratoorium on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt alates 19.02.2001 (akrediteerimistunnistuse nr L042): http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L042.pdf Tabel 111 . TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 7 . a. Allikas: TA Analüüsi liik VTA tellimus, proovide arv Põllum.min. seire tellimus, proovide arv Fosfororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides (GC/MS multimeetod) 1 7 Kloororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides (GC/MS multimeetod) 1 8 Püretroidid ja karbamaaadid loomsetes proovides (HPLC meetod) Kokku 1 8: TKM – Primaarsed aromaatsed amiinid toidusimulandis 2 2 proovi/ 22 analüüsi TKM – sensoorne analüüs 6 proovi/analüüsi TKM- üldmigratsioon ja erimigratsioon raskemetallid Keraamikas – 5 Klaasis - 10 10 proovi/ 71 analüüsi Märkus: TKM – toiduga kokkupuutuvad materjalid Tabel 112 . Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes 201 7 .a Nr. Näitaja Maatriks Võrdluskatse korraldaja 1 Nitrit Lihakonserv FAPAS 2 Üldmigratsioon oliiviõlisse Plastk ile FAPAS 3. Raskemetallide (Pb, Cd, Co , Ba, Mn, Al, Cu, Fe, Zn, Sb ) erimigratsioon Metallidega rikastatud 4 % äädikhappe lahus EURL FCM 4. Raskemetallide (Pb, Cd , Co ) erimigratsioon K laas anum EURL FCM 5. Raskemetallide (Pb, Cd,) erimigratsioon Keraamika EURL FCM 6. 2,5-bis(5-ter-butüül-2-bensoksasolüül)tiofeen Toidusimulant ILC 7. Bisfenool A Konservikarbi kattekiht, migratsioonilahus ILC 8. Formaldehüüd Toidusimulant (3 % äädikas) FAPAS 9 Nitraat Kapsapüree FAPAS Osalemine Euroopa Liidu referentlaborite töökoosolekutel: Osavõtt CRL-NRL FCM (toiduga kokkupuutuvate materjalide referentlaborid) plenaaristungitest - 2 kord a 201 7 . a akrediteerimiskeskuse visiit: 1 1.0 5 .201 7 . a. toimus EAK uushindamise visiit, mille tulemusena selgus, et labor vastab peale tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamist jätkuvalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele. 19.02.2016 väljastati keemialaborile akrediteerimistunnistus L042, mis kehtib kuni 18.02.2021.a. Hetkel on laboris akrediteeritud (8 0 +4) metoodikat., nende hulgas 2 2 toidu keemilise analüüsi, 8 toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüsi ning 34 veeanalüüsi meetodit. Täiendav kontrool toimus uues majas Paldiski mnt. 81 17. juulil 2017 ja väljastati uus tunnistus, mis kehtib 18.02.2021. a. Akrediteeritud metoodikad on kirjas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistuse L042 lisas. Personali koolitus: Kokku osalesid labori töötajad 22 seminaril/koolitusel. Koolitusürituste kestus oli kokku 76 päeva, neist 39 päeva saadi koolitust Eestis ja 12 päeva välismaal. TA Nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 7 . a. Nakkushaiguste labor teostab mikrobioloogilisi ja viroloogilisi uuringuid haigustekitajate ning nende omaduste kindlaksmääramiseks, toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks, Tabel 113 . TA kesklabori nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 7 . a. Allikas: TA Analüüsitav näitaja VTA tellimus H iiumaa laboris, analüüside arv Analüüsid liha käitlemisega tegelevates ettevõtetest: Salmonella spp. 11 E.coli 13 Listeria monocytogenes 5 Aeroobsed mikroorganismid 5 Kokku 34 Analüüsid mitteloomse ja kombineeritud toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetest Escherichia coli 10 Salmonella spp. 10 Listeria monocytogenes 20 Kokku 40 Analüüsid jaekaubandusega sh toitlustamisega tegelevates ettevõtetes Salmonella spp. 11 Bacillus cereus Listeria monocytogenes Kokku Analüüsid - zoonooside seire 10 Salmonella spp.(rümba pind, käsn) 21 Kokku Analüüside arv kokku 2 Analüüside maksumus kokku 2 97 TA Nakkushaiguste Tallinna laboril on akrediteeritud 20 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi meetodit ja Hiiumaa laboril – 12 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi meetodit. Labori akrediteering EN ISO/IEC 17025 järgi kehtib kuni 29.06.2019. Osavõtt võrdluskatsetest 201 7 . a. TA nakkushaiguste labori kvaliteedipoliitika kohaselt toimub metoodikate kaupa osalemine laboritevahelistes võrdluskatses 1 kord 5 aasta jooksul. Aastal 201 7 võttis Terviseameti Nakkushaiguste labor ( NHL, Tallinna labor) osa LGC poolt pakutavast pinnavee võrdluskatsest (1 proov) coli -laadsete bakterite, E.coli , enterokokkide ja Salmonella spp. näitajatele. Toidu ja loomasööda maatriksist osales labor VTL (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) poolt korraldatud L. monocytogenes ’e tuvastamise võrdluskatses (5 proovi) ja LGC poolt pakutud C. perfringens ’i (1 proov) ning hallitus- ja pärmseente (1 proov) võrdluskatses. Toidumaatriksi v õrduskatsete tulemused olid kokkulangevad , kuid pinnavee võrduskatse tulemused coli -laadsete bakterite, E.coli , enterokokkide näitajatele ei olnud. Personali koolitus 201 7 . a. Laborisiseselt osales laboripersonal bioohutuse ja desinfitseerimisvahendite koolitusel. Väljaspool laborit toimusid järgnevad personali täienduskoolitused: Spetsialistid Veterinaar- ja Toiduameti teabeüritus, Salmonella spp. töötuba ELMÜ töökoosolekud ja Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents koostöös Eesti Infektsioonihaiguste Seltsiga, WHO poolt korraldatud Biorisk Management programmi koolitus Muud tööalased koolitused/seminarid/koosolekud 3 . 10 .3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium 3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest Ametliku kontrolli uuringute tegemiseks on VTA ja VTL vahel sõlmitud koostööleping nr 3 3-17/03-2017. Vastavalt koostöölepingu iga-aastastele kokkulepetele teostas VTL 2017. aastal riikliku tellimusega seotud uuringuid ja analüüse loomade haiguste diagnoosi määramiseks ning toidu, alkoholi ja sööda ohutuse ja kvaliteedi kontrollimiseks järgmistes valdkondades: toidu järelevalve; turukorralduse järelevalve (turukorraldustoetuste, alkoholi, linnuliha turustusnormide ning piimatoodete koostise- kvaliteedi alane järelevalve); saasteainete seire elusloomades ja loomses t oidus; zoonoossete haigustekitajate uuringud (sh. ravimresistentsus); söötade järelevalve; loomatervishoiu järelevalve, sh riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmed; metsloomade suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise programmi järelkontrolli uuringud; valmisolek eriti ohtlike loomataudide diagnoosimiseks ning põllumajandusloomade diagnostiliste uuringute läbiviimine. Riikliku tellimuse täitmiseks ette nähtud rahalised vahendid laekusid VTL-le peamiselt riigieelarvest, millele teatavate loomahaiguste diagnostiliste uuringute ning zoonoossete haigustekitajate uuringute osas lisandus EK toetus. Toidu- ja söödavaldkond Ametliku kontrolli käigus võetud toidu-, sööda-, alkoholi-, vee- ja hügieeniproovidest (kokku 8198 proovi) teostati kokku 12 262 keemilist ja mikrobioloogilist analüüsi. 2017. aastal jäid ametliku kontrolli analüüsimahud eelmise aasta tasemele (joonis 103 ). Tõus puudutas mikrobioloogilisi analüüse, mida tehti ligikaudu 8 % rohkem kui eelmisel aastal. Riiklikke analüüse keemilistele näitajatele oli ligikaudu 16 % vähem (joonis 103 ). Joonis 103 . Ametliku kontrolli analüüsid 2013-2017. Allikas: VTL Ülevaade ametliku kontrolli analüüside jaotusest (% analüüside koguarvust) valdkond ade kaupa on esitatud joonisel 104 . Joonis 104 . Ametliku kontrolli analüüside osakaalud valdkonniti 2017. Allikas: VTL. Võrreldes eelmise aastaga suurenes zoonooside seire ja vähenes turujäreleva lve analüüside osakaal (joonis 104 ). Enim vähenes keemiliste analüüside tellimine mitteloomsest toidust ja alkoholist (turujärelevalve), vastavalt 48 % ja 45 % (tabel 1 1 4 ). Ametliku kontrolli analüüsid teostatakse VTL laborites akrediteeritud metoodikatega. Analüüsid, mille tegemiseks VTL laborites puudub vastav kompetents s.t. vastavaid metoodikaid ei ole juurutatud, tellitakse vastavalt allhanke korrale teistest nõuetele vastavatest EL liikmesriikide laboratooriumitest. 2017. aastal kasutati püsiva allhankena järgmiste laborite teenust: Eurofins WEJ Contaminants GmBh melamiini ja tsüanuurhappe määramiseks;makroliidid, aminoglükosiidid Eurofins Gene Scan GmbH (Freiberg) „BIOR“ dioksiinide ja PCB-de määramiseks, keelatud ravimitest (rühm A6) nitrofuraani metaboliitide analüüsimiseks meest ja steroidide (rühm A3) gruppi kuuluvate ühendite 17 α -Methyltestosteron, 17 β -Testosteron, β -T renbolon, α -Trenbolon määramiseks lihasest/vikerforell GALAB labor 17 β -estradioli määramiseks lihasest/vikerforell Saksamaa Qualiti Services International GmBH QSI Lab mee õietolmu määramiseks Ravimiameti labor sildenafiili ja tadalafiili määramiseks Tabel 114 Toidu riikliku järelevalve ja seirete analüüside arv 2011-2017. Allikas: VTL Lisaks riiklikule tööle uuriti 2017. aastal 43 365 proovi, millest tehti 98 157 keemilist, mikrobioloogilist ja parasitoloogilist (trihhinella) analüüsi toidu- ja veekäitlemisettevõtetele ning eraisikutele. Käitlejate enesekontrolli raames tellitud analüüside mahud tõusid võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 2 % Loomahaiguste valdkond Loomahaiguste riikliku järelevalve eesmärgil teostati 2017.a 76 881 uuringut (Joonis 105 ), mis on peaaegu sama palju, kui 2016. aastal, kui VTL-s viidi läbi 77 532 uuringut. Kõige enam mõjutasid 2017. a loomahaiguste valdkonna uuringute mahtu jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK) uuringud. SAK diagnoositi Eestis esmakordselt 2014.a septembris ning aastatel 2015-2017 on jätkunud haiguse laialdane levik metssigade populatsioonis. 2017.a lõpu seisuga on vaid üks maakond (Hiiumaa) haigusest puutumata. Lisaks metssigadele on samal ajavahemikul haigus diagnoositud 27 kodusigade farmis. Siiski võis täheldada uuringute arvu olulist vähenemist maakondades, kus haigus diagnoositi kõige esmalt. Uuringute arvu tervikuna mõjutab ka sigade klassikalise katku (SKK) uuringute arv, sest kõik SAK-le uuritavad metssead uuritakse ka SKK-le. Muude seireprogrammide osas toimus 2017.a arvestatav muudatus seakarjade seireuuringutes, kus senise ühe korra asemel teostati karjade uuringud kaks korda aastas. Täiesti uue seirena toimusid uuringud metssigade populatsioonis, et selgitada Aujezki haiguse, PRRS, brutselloosi, sigade gripi ning sigade epideemilise diarröa alast olukord. Joonis 105 . Riiklike järelevalveuuringute mahud 2010. - 2017. aastal . Allikas: VTL Käesoleval ajal võib loomahaiguste riikliku järelevalve uuringud jagada tinglikult nelja suuremasse gruppi, EK poolt kaasrahastatavad SAK, TSE-de (BSE ja skreipi) ning marutaudi uuringud ning kõik ülejäänud uuringud. Loomahaiguste järelevalveuuringute mahud ning nende jaotus gruppid e lõikes on esitatud joonistel 105 ja 106 . Joonis 106 . Loomahaiguste järelevalveuuringute jaotus 2017. Allikas: VTL Kõigist 2017. aastal VTL-s teostatud loomahaiguste alastest uuringutest annab detailse ülevaate tabel 115 , kus on esitatud järelevalveuuringute mahud loomaliikide ning uuritavate haiguste lõikes. Lisaks on tabelis võrdlevalt kajastatud 2014.-2017.aasta uuringuid. Tabel 115. Riikliku loomatauditõrje programmi raames 2014.-2017.a teostatud uuringute mahud loomaliikide ja haiguste lõikes. Allikas: VTL Riiklikele järelevalveuuringute kõrval viidi VTL loomahaiguste diagnostika valdkonnas 2017. aastal läbi 35 784 uuringut loomadega kauplemise, karjatervise uurimise, vaktsineerimise tõhususe kontrolli ja muudel eesmärkidel. 3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus Akrediteerimisulatuse laienduseks esitati 4 loomahaiguste diagnostilist uurimismetoodikat: Lüssaviiruste (sh marutaud) määramine real-time RT-PCRiga (5MA-TJ-64 / ELRL, Wakeley et.al 2005); Suu- ja sõrataudi viiruse antigeeni määramise ELISA serotüüpidest-O,A,C,ASIA1 koeproovidet (ELISA 5DV-TJ-82); Lammaste Maedi-Visna ja kitsede artriit-entsefaliidi viiruse antikehade määramine vereseerumis või plasmas (ELISA) (ELISA 5DS-TJ-44 / IDVET testi juhend; OIE) Sigade Aafrika katku määramine real-time PCR meetodil kasutades UPL (Universal Probe Library) sondi (5MA-TJ-57); Toiduohutuse valdkonnas laiendati akrediteerimisulatust kokku 10 metoodikatega: VTL Tartu Horisontaalmeetod Shiga-toksiini tootva E . coli (STEC) O157, O111, O26, O103 ja O145 määramiseks idanditest ( 5TM-TJ-97 / ISO TS 13136); Shiga-toksiine tootva Escherichia coli (STEC)O104:H4 tuvastamine ja samastamine toiduproovidest (idandid) reaalaja polümeraasi reaktsiooni kasutades (5TM-TJ-98 / ISS, EU-RL VETEC Method 04 Rev 1, 10.07.2013); E.coli ja kolibakterite loendamine MPN meetodil joogiveest (olmevesi) (EVS EN ISO 9308-2); Koagulaaspositiivsete stafülokokkide loendamine RPF agarit kasutades toorpiimast, toorpiimajuustudest (5TM-TJ-07 / EVS-EN ISO 6888-2:2001/A1:2004); Real-time PCR E . Coli verotoksiini geenide stx1, stx2, intimiini geeni eae ja O157, O145, O026, O111, O103; O104:H4 serogruppidele omaste geenide määramiseks (5MA-TJ-08 / ISO TS 13136 /ISS, EU-RL VTEC Method 04 Rev 1,10.07.2013); Alkohoolsete jookide analüüs ALCOLYZER ME analüsaatoriga (5K-TJ-77); Tallinna VTL Tulatromütsiini määramine LC-MS/MS meetodil loomsetest kudedest (paindlik ulatus 4KR-TJ-187); Aminoglükosiidide määramine LC-MS/MS meetodil neerust (4KR-TJ-188); Stilbeenide määramine LC-MS/MS meetodil uriinist (4KR-TJ-189). Makroliidide, linkosamiidide ja pleuromutiliinide määramine LC-MS/MS meetodil munast (4KR-TJ-190). Nimetatud metoodikad on kasutusel ametliku kontrolli raames võetud proovide analüüsimisel. Akrediteerimisulatusest võeti maha kokku 6 metoodikat (Tartu 3, Tallinn 3). 31.12.2017 seisuga oli VTL akrediteerimisulatuses kokku 370 metoodikat, neist 204 VTL Tartu laboris ja 12 Rakveres paiknevas laboris, 114 Tallinna VTL-s ja 40 Saaremaa VTL-s. VTL vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas. EAK on väljastanud 05.07.2015 akrediteerimistunnistuse L005, mille kohaselt kehtib VTL akrediteeritus kuni 04.07.2020. Laborite akrediteerimistunnistus nr L005 ja LISAD (lisa 1 VTL Tartu, lisa 2 Tallinna VTL, lisa 3 Rakvere labor, lisa 4 Saaremaa VTL) on kättesaadavad http://www.vetlab.ee/?a=page&page=tutvustus&subpage=4c440946c0fd965082b40 3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina 2017. a jätkas VTL referentvolituste täitmist loomatervishoiu- ja elusloomade alal senises volituste ulatuses. Aasta vältel pälvis enim tähelepanu ja tegevusi jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK) valdkond, kuna 2014. aasta septembris diagnoositi Eestis esmakordselt SAK ning nii aastatel 2015-2017 epideemia jätkus. VTLi ning Euroopa Liidu referentlaboratooriumi (EURL) CISA-INIA vahel toimus aasta vältel tihe sisuline koostöö. Siseriiklikult toimus SAK teemal tihe koostöö kolleegidega VTAst, EMÜ ekspertidega, suhtlus loomaarstide ja jahindusorganisatsioonidega, ettekanded jm. Jätkus koostöö Saksamaal asuva FLIga. 2016. a lõpus algasid Euroopas kõrge patogeensusega lindude gripi (HPAI) H5N8 ja H5N6 puhangud, millest Eestile lähimad juhtumid olid Rootsis ja Leedus. 2017. a paranes VTLi võimekus HPAI laboratoorseks diagnoosimiseks täpsema molekulaarse tüpiseerimise osas. 2017. aastal jätkas VTL referentvolituste täitmist toidu- ja sööda alal senises volituste ulatuses. VTLi tegevused NRLna toidu- ja sööda valdkonnas: korraldati laboritevaheline võrdlev katse volitatud, ettevõtete enesekontrolli ja kolmanda osapoole laboritele L. monocytogenes ´e tuvastamiseks piimamaatriksis jaanuaris 2017; korraldati laboritevaheline võrdlev katse volitatud, ettevõtete enesekontrolli ja kolmanda osapoole laboritele Salmonella spp . tuvastamiseks tootmise esmatasandi proovides septembris 2017; korraldati salmonella analüüsidega tegelevate laborite III töötuba 16.novembril 2017.a.. 3.10.3.4 Personali koolitus 2017. aastal osalesid VTL loomahaiguste diagnostika valdkonna töötajad mitmel erineval üritustel, mis olid suunatud sigade Aafrika katkuga seonduvatele teemadele: ASF-STOP COST programmi raames toimusid koolitused Pirbrightis (Uk) ja Tartus; COST granti rahastamisega osaleti 2-nädalasel SAK sekveneerimisalasel koolitusel Fr.-Loeffleri Instituudis Saksamaal; BTSF projekti raames toimus koolitus Tallinnas; Osaleti EFSA korraldatud SAK epidemioloogilise analüüsi alasel töökoosolekul Parmas Itaalias. Osaleti parasitoloogia alastel koolitustel: EURO-FBP koosolekul Roomas, 7th Conference of the Scandinavian-Baltic Society of parasitology Lätis (korraldaja „BIOR“). Võeti osa Euroopa veterinaarpatoloogide konverentsist Lyonis Prantsusmaal; osaleti veterinaarlaboritele suunatud OIE seminaril Sloveenias. Võeti osa a Lumpy Skin Disease seminarist Helsingis. Toiduohutuse valdkonnas uuema mikrobioloogia alase info saamise eesmärgil osaleti Valencias toimunud FEMS 7th Congress of European Microbiologists . Keemilise analüüsi uurimistrendidest saadi ülevaade Prahas toimunud konverentsil Chemical Reactions in Food VIII. Osaleti bioohutuse alasel olulisel koolitusel WHO Biorisk management training course Jurmalas Lätis, mis oli suunatud bioriskide juhtimisele . Lisaks väliskoolitustele osalesid VTL töötajad rohkem kui 20 erineval siseriiklikul koolitusel ja VTL sisekoolitustel. 3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes Osalemisel pädevuskatsetes on lähtutud akrediteeritud metoodikatele esitatud nõuetest, mille kohaselt tuleb iga akrediteerimisulatuses oleva metoodikaga osaleda võrdluskatses vähemalt 1 x 5 aasta jooksul (rahuldavate tulemuste saamisel). Lisaks sellele osaleb VTL kui riiklik referentlaboratoorium Euroopa Liidu vastavate referentlaborite pädevuskatsete programmides. VTL Tartu labor osales 2017. aastal 146 võrdluskatses (pädevuskatses) / võrdlevas katses, neist 109 olid rahvusvahelised, millest 55 olid vastavate ELRL korraldatud. Pädevuskatsete raames tehti kokku rohkem kui 1000 analüüsi/uuringut konkreetsete analüütide / näitajate /haigustekitajate määramiseks. Tallinna VTL osales kokku 25 võrdluskatses, neist 14 olid rahvusvahelised, millest 5 olid vastavate ELRL (veterinaarravimijäägid) korraldatud. Saaremaa VTL osales 10 võrdluskatses, neist 5 olid rahvusvahelised. Saadud tulemused kinnitavad jätkuvalt labori võimekust sooritada uuringuid kvaliteetselt ja tagavad igapäevaselt tehtavate analüüside/uuringute tulemuste usaldusväärsuse. 3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus 2017. aastal osales VTL kahes teadusprojektis: Eesti Maaülikool - Sigade Aafrika katku uuringud (projekti kestvus 2016-2017); Projekti raames teostati VTLs 247 laboranalüüsi. Eesti Maaülikool - Teatud baktertüvede isoleerimine, samastamine ja ravimresistentsuse määramine (projekti kestvus 2017-2018). Projekti raames teostati VTLs 1011 laboranalüüsi. Samuti jätkus INNUENDO projekt. Metoodilise arendustegevuse osas oli oluline L. monocytogenes ´e kestvuskatsete tegemine kooskõlas EURL juhisdokumendiga (M. Kuningas, T. Kramarenko, V. Nõmm). 12-13. detsembril 2017 osales Julia Koskar ISO TS 13136 standardi läbivaatuse ja võimalike paranduste üle arutlemise kokkusaamisel Roomas: “ Meeting of TAG18 on Shiga toxin-producing Escherichia coli “ . Erinevate riikide esindajad said jagada oma kogemusi standardi rakendamisel, arutleda tekkinud kitsaskohtade üle, mis omakorda oli vajalik ELRL-le, kes tegeleb uue ISO standardi versiooni väljatöötamisega. 2017. aastal on VTLi spetsialistid on olnud autoriks või kaasautoriks järgmiste artiklite puhul: Toiduohutuse valdkonnas: Roasto, M.; Meremäe, K.; Kramarenko, T.; Mäesaar, M.; Kuningas, M. (2017). Listeria monocytogenes'e levimus valmistoidus. Agraarteadus : Journal of agricultural science : Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi väljaanne, 28 (1), 25−31; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Kramarenko, Toomas (2017). Kala ja kalatoodetega seonduvad mikrobioloogilised ohud. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 1, 23−29 (populaarteaduslik); Roasto, Mati; Kramarenko, Toomas (2017). Salmonelladest ja salmonelloosist. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 3, 12−15 (populaarteaduslik); Roasto, M.; Koskar, J.; Kramarenko, T.; Mäesaar, M. ; Õunap, K.; Kuningas, M. ; Meremäe, K. (2017). Listeria monocytogenes valmistoidus. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 4, 10−14 (populaarteaduslik). Loomahaiguste valdkonnas: Nurmoja, I ., Schulz, K., Staubach, C., Sauter-Louis, C., Depner, K., Conraths, F.J., Viltrop, A. 2017. Development of African swine fever epidemic among wild boar in Estonia - two different areas in the epidemiological focus. Scientific reports 7, 12562, doi:10.1038/s41598-017-12952-w Nurmoja, I ., Petrov, A., Breidenstein, C., Zani, L., Forth, J.H., Beer, M., Kriestian, M., Viltrop, A., Blome, S. 2017. Biological characterization of African swine fever virus genotype II strains from north-eastern Estonia in European wild boar. Transboundary and emerging diseases, doi:10.1111/tbed.12614 Carlson, J., Zani, L., Schwaiger, T., Nurmoja, I ., Viltrop, A., Vilem, A ., Beer, M., Blome, S., 2017. Simplifying sampling for African swine fever surveillance: assessment of antibody and pathogen detection from blood swabs. Transboundary and Emerging Diseases, doi: 10.1111/tbed.12706 Kärssin, A., Häkkinen, L ., Niin, E., Peik, K., Vilem, A ., Jokelainen, P., Lassen, B., 2017. Trichinella spp. biomass has increased in raccoon dogs (Nyctereutes procyonoides) and red foxes (Vulpes vulpes) in Estonia. Parasites & Vectors 10:609. Remes, N., Kärssin, A ., Must, K., Tagel, M., Lassen, B., Jokelainen, P, 2018. Toxoplasma gondii seroprevalence in free-ranging moose (Alces alces) hunted for human consumption in Estonia: Indicator host species for environmental Toxoplasma gondii oocyst contamination, Veterinary Parasitology: Regional Studies and Reports. 11: 6-11. Remes, N. 2017. Seroprevalence of Toxoplasma gondii in moose (Alces alces) hunted in Estonia in 2015. Graduation Thesis in Veterinary Medicine. Supervisors: Pikka Jokelainen and Age Kärssin . Estonian University of Life Sciences. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3332/Noora_Remes_2017LA_VM_ta%CC%88istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y Kärssin, A. 2017. Keeritssusside esinemisest metsloomadel. Eesti Jahimees, 6:2017. VTLi spetsialistid pidasid ettekandeid erinevatel erialakonverentsidel, koolitustel ja teabepäevadel, olulisemad ja suurema kaaluga ettekanded on loetletud allpool. Veel esinesid VTL spetsialistid Eestisisestel seminaridel ja kohtumistel ning viisid läbi loenguid ja seminare Eesti Maaülikooli üliõpilastele erinevatel loomade haiguste ning toiduohutuse teemadel. Nurmoja, Imbi. ASFV diagnostic experience in Estonia. COST ASF-STOP WP1 meeting, 22.02.2017, Pirbright Institute, UK Nurmoja, Imbi. Sigade Aafrika katku teadusuuringute tulemustest. VTA loomatervisespetsialistide koolituspäev, 11.05.2017, Järvamaa Nurmoja, Imbi. Lindude gripist. VTA loomatervisespetsialistide koolituspäev, 11.05.2017, Järvamaa Kärssin, A., Peik, K., Vilem, A., Saat, T. Parasitological investigations of Baltic herring (Clupea harengus membras) and sprat (Sprattus sprattus). Twelfth Workshop of National Reference Laboratories for Parasites. 18.-19.05.2017. (Stendiettekanne) Kärssin A., Remes N., Korge K., Viigipuu M., Stensvold, C.R., Gomez-Morales, M.A., Ludovisi, A., Jõgisalu I., Jokelainen P., Lassen, B. Search for evidence of Trichinella exposure and infection in moose (Alces alces) hunted in Estonia. 7th Conference of The Scandinavian-Baltic Society for Parasitology, 8.-9.06.2017 Riia, Läti. (Stendiettekanne) Remes, N., Kärssin, A., Must, K., Tagel, M., Lassen, B., Jokelainen, P. Toxoplasma gondii seroprevalence in moose (Alces alces) hunted for human consumption in Estonia. 7th Conference of The Scandinavian-Baltic Society for Parasitology. 8.-9.06.2017. Riia. Läti, (Stendiettekanne) Nurmoja, Imbi. African swine fever: the current situation in Estonia. EURL Workshop, 19.06.2017, Madriid, Hispaania Nurmoja, Imbi. Sigade Aafrika katkust. Eesti Jahimeeste seltsi esindajate ning ajakirja Eesti Jahimees VTL külastuse raames tehtud ettekanne, 31.08.2017, Tartu Nurmoja, Imbi; Mähar, Katrin. Sigade Aafrika katk-uuringutest ja tulemustest. EJS korraldatud jahimeeste infopäevad Tallinnas, Läänemaal ja Saaremaal Kärssin, A., 2017. Trichinella spp. loomadel ja toidus. Konverents Veterinaarmeditsiin 2017, 27. -28.10.2017. Suuline ettekanne. Häkkinen, Liidia. Paratuberkuloosist. VTA loomatervise spetsialistide koolitus-nõupidamine, 08.11.2017, Raplamaa Toomas Kramarenko „Monofaasiline Salmonella Typhimurium“ konverentsil „Veterinaarmeditsiin 2017“ 27.oktoober 2017 (suuline ettekanne); Toomas Kramarenko „Phenogenot ypic characterization of Escherichia coli O157:H7 strains isolated from cattle at slaughter“ [100% Maaülikooli vahenditest] konverentsil „Research and Practice in Veterinary Medicine 2017“ 24.november 2017, Jelgava, Läti (suuline ettekanne). 4 . AUDITITE TULEMUSED Anda ametliku kontrolliga seotud pädevate asutuste: ülevaade auditi plaanist ülevaade auditi plaani täitmisest ehk läbiviidud auditid (sh plaanivälised auditid) ülevaade auditite tulemustes kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks 2017 . aastal oli planeeritud pädevates asutustes läbi viia 2 auditit ja järeltoimingud varasema perioodi siseauditi ja FVO ettepanekute rakendamise kohta . 201 7 . aastal on kõik planeeritud auditid läbi viidud . Auditite korraldust kontrollisüsteemide lõikes oleme kirjeld anud alljärgnevas tabelis nr 116 : Tabel 116 . Auditite korraldus kontrollisüsteemide lõikes 201 7 . a astal . VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL Toidu kontrollisüsteem 1A 3JT Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem 1JT Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem Kauplemine, import ja eksport 2JT Söötade kontrollisüsteem 1JT Loomatervise kontrollisüsteem 2JT Loomade heaolu kontrollisüsteem 1A 1 KT Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem Tugifunktsioonid Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus 21A** 39A 47A*** A – audit JT – järeltoiming KT – kontrolltoiming; Maaeluministeeriumi auditi raames viis Rahandusminsiteerium läbi kontrolllitoimingud MTAs ** S.h 19 PMK auditit, 1 akrediteerimisaudit, 1 sertifitseerimis aud it , *** S.h 46 VTL auditit, 1 akrediteerimisaudit Mahepõllumajanduse, turukorraldusmeetmete järelevalve, kauplemise, impordi ja ekspordi, söötade, loomatervise, taimetervise ja taimekaitse ning tugifunktsioonide valdkonnas 2017. a auditeid läbi ei viidud. Loomade heaolu, loomade tervishoiu, sööda, turukorralduse ja taimekaitse valdkonnas 2015.a auditeid läbi ei viidud. 4.1 Toidu kontrollisüsteem Toidu kontrollisüsteemi valdkonnas viidi 2017. aastal läbi audit VTA-s. VTA Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: Toidu märgistamise ja toitumisalase teabega seotud järelevalve kontrollisüsteemi toimimine. Auditi eesmärk: Anda hinnang toidu märgistamise valdkonna järelevalve korraldusele, sh süsteemi mõjususele, sobivusele eesmärkide saavutamiseks ning vastavusele asjakohastele EL ja siseriiklikele õigusaktidele ja sisemistele juhistele. Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et märgistamise valdkonna järelevalve korraldus VTA-s toimib, kuid vajab olulisi täiendusi. Olulised tähelepanekud: ametlike kontrollide planeerimiseks puuduvad ühtsed juhised: p uuduvad VTA üleselt kehtestatud objektiivsed kriteeriumid, mille alusel järelevalveametnik märgistuse ja toitumisalase teabe ametliku kontrolli sageduse määrab ; t egelik märgistusalaste ametlike kontrollide sagedus ühe aasta jooksul sarnase riskitasemega ettevõtetes on väga erinev ; maakonna veterinaarkeskuse tasandil ning seeläbi ka VTA üleselt puudub info, kui paljudesse ettevõtetesse märgistuse ja toitumisalaseid ametlikke kontrolle planeeritakse aasta jooksul läbi viia ; JVIS andmed ametlike kontrollide raames teostatud toodete märgistuse kontrolli kohta ei ole täielikud ja usaldusväärsed, mistõttu ei ole ka aruandlus terviklik; ametlike kontrollide lõikes ei ole ühtse korra kohaselt dokumenteeritud märgistuse kontrolli ulatust – konkreetsete kontrollide lõikes puudub info, kui paljude ja milliste toodete märgistust ametliku kontrolli käigus hinnati; kuigi kontrollaktil tuleb välja tuua ka õigusakti nõuetele vastavus, esineb kontrollakte, milles on ametliku kontrolli käigus tuvastatud asjaoludena kirjeldatud kas vaid negatiivsed asjaolud või ei ole kontrolli tegevuste/eesmärkide lõikes tuvastatud asjaolusid üldse välja toodud; toidu, sh toidulisandite e-kaubandusega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide süsteem on välja töötamisel. VTA-s olemasolev kontrollisüsteem ei ole auditi läbiviimise ajal sellisel tasemel, mis tagaks toidu märgistamise osas ametlikele kontrollidele esitatud nõuete täitmise; puudub ülevaade, milliste samaaegselt nii tava- kui e-poode oma vate ettevõtete osas on kontroll itud e-poes olevate kaupade märgistust ning millise sagedusega neid kontrolle on tehtud; ei toimu regulaarset, korrakohast ja kõiki toidu põhikäitlemisvaldkondi hõlmavat VTA keskasutuse ametnike poolset järelevalvet maakondlike veterinaarkeskuste ametnike poolt läbi viidud ametlike kontrollide õigusaktidele vastavuse, tõhususe ja asjakohasuse üle; puudub VTA ülene sunnirahade andmebaas Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. 4. 2 Looma de heaolu kontrollisüsteem Looma de heaolu kontrollisüsteemi valdkonnas viidi 201 7 . a läbi auditi VTA-s ja selle raames kontrollitoimingud MTA-s. VTA Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: Järelevalve korraldus loomade heaolunõuete tagamisel nende transpordil ja lemmikloomade mittekaubandusliku piiriületuse järelevalve korraldus. Auditi eesmärk: Anda hinnang järelevalve korraldusele loomade heaolunõuete tagamisel nende transpordil ning järelevalve korraldusele lemmikloomade mittekaubanduslikul piiriületusel. Auditi raames viis 12.05.2017-31.07.2017 Rahandusministeeriumi siseauditi osakond läbi kontrollitoimingud MTA-s eesmärgiga anda hinnang MTA tegevusele tolliprotseduuride rakendamisel lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel ja koostööle VTA ning PPA-ga loomade kontrollimisel piiril. Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et VTA järelevalve korraldus loomade heaolunõuete tagamisel nende transpordil on oluliselt parandamist vajav. MTA-s läbiviidud kontrollitoimingute tulemusena on audiitorid arvamusel, et MTA tegevus tolliprotseduuride rakendamisel lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel on nõuetele vastav kontrollide läbiviimisel ja mittevastavusjuhtumite registreerimisel ning MTA koostöö VTA-ga loomade kontrollimisel piiril toimib vastavalt koostöölepingule. ( MTA koostööle PPA-ga hinnangut ei antud, sest kontrollitaval perioodil ei toimunud loomade kontrolli piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub) Olulised tähelepanekud: VTA : loomade vedajate lubade (veolubade/tegevuslubade) menetlus ja väljastamine on osaliselt vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 ja LoKS nõuetega; VTA ei täida nõuet menetleda veolube põllumajandusloomade registris; veovahendi vastavussertifikaatide menetlus ja väljastamine on osaliselt vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 ja VTA vastavussertifikaadi väljastamise korra nõuetega, sh vastavussertifikaatide menetlemisel ei ole tagatud nende väljastamine vaid kõikide nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II ja VI peatüki nõuete täitmisel; VTA ei järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 3 lõikest 1 tulenevat kohustust ja ei planeeri nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 27 lõike 1 kohaseid kontrolle; tapamajades teostatavad veovahendite kontrollid vastavad osaliselt VTA kehtestatud nõuetele, sh veterinaarkeskuste loomakaitsespetsialistidel puudub ühene arusaam tapamajades teostatavatest veovahendite kontrollidest; teekonnalehtedega seotud kontrollid on puudulikud ja vastavad osaliselt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetele, sh tagastatud teekonnalehtede analüüs on osaline; VTA ei analüüsi kontrollide andmeid/tulemusi (sh rikkumisi). MTA-s läbiviidud kontrollitoimingute tulemusena leiti, et täitmata on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 nõue fikseerida lemmikloomadega seotud läbiviidud kontrollide koguarv; puudub selge teadmine juhtumiteks kui EL sisepiiril avastatakse pistelise kontrolli tulemusena mittevastavusjuhtum, kus ühendusevälisest riigist on toodud rohkem kui 5 lemmiklooma ja dokumendid ei ole korras. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. 4 . 2 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus Põllumajandusuuringute Keskus PMK Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt : Standardi EVS-EN ISO 17025 nõuete le vastavuse kontrolli audit PMK laborites . Auditi eesmärk: Hinnata kõiki standardist EVS-EN ISO 17025 tulenevaid nõudeid, vaadata üle laborite dokumentatsioon – käsiraamat, tööjuhendid, väljastatavad dokumendid. Vaadelda erinevate analüüside praktilist läbiviimist. Uushindamise visiidi käigus veenduti, et laboris on jätkuvalt rakendatud juhtimissüsteem , mis vastab standardi EVS-EN ISO 17025 nõuetele ning labor vastab akrediteerimisnõuetele. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Labor võttis arvesse EAK poolt tehtud märkused ning täiendas oma protseduure ja tööjuhendeid. Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. PMK Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: PMK Katsekeskuste vastavus kvaliteedikäsiraamatule ja standardile EVS EN ISO 9001 . Auditi eesmärk: AS Metrosert audit, et tagada vastavus Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatule ja standardile EVS EN ISO 9001. Mittevastavusi ei tuvastatud. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) PMK Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: PMK laborid – laborite kvaliteedijuhtimissüsteem, vastavus standarditele, juhenditele ja normdokumentidele ( 19 auditit). Auditi eesmärk: Hinnata l aborite kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavus t standarditele, juhenditele ja normdokumentidele. Auditi tulemusena leiti, et laborites on toimiv ja arenev juhtimissüsteem. Analüüside teostamine toimib vastavuses standarditele, juhenditele ja teistele normdokumentidele. Auditi käigus juhiti tähelepanu dokumentide täitmisel tekkinud pisivigadele, tehti ettepanekud täiendada seadmete kasutusjuhendeid ning mõnede analüüside läbiviimise tööjuhendeid. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Auditi käigus leitud puudused kõrvaldati etteantud tähtajaks. Täiendati laborite kvaliteedi käsiraamatut ning erinevaid tööjuhendeid. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Ülevaade auditi plaanist Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kontrollimiseks ja EVS-EN ISO /IEC 17025:2006 nõuetele vastavuse kontrolliks viidi VTL Tartu laboris siseauditid läbi vastavalt VTL siseauditi maatriksplaanile (mitmeaastane), piirkondlikes laborites vastavalt iga-aastasele plaanile. Siseauditeid viidi läbi nii VTL Tartus sh Rakveres pai knevas tegutsemiskohas (kokku 27 ) kui ka piirkondlikes laboratooriumites Tallinnas (14 ) ja Saaremaal (5). 2017. aastal kontrolliti VTL Tartu laboris vastavust kõikidele standardi nõuetele (kokku 23 standardipunkti). Valdkonnad, mille kohta ei vormistatud eraldi protokolle, kajastuvad VTL juhtkonna ülevaatus 2017 protokollis . Auditeeritud valdkondadest 3-s leiti mittevastavus ning fikseeriti mitmed tähelepanekud, mis vajasid parandusmeetmete rakendamist. Saaremaa VTL-s leiti üks mittevastavus, mis on menetletud ning parandusmeetmed rakendatud. VTL-s läbiviidud siseauditite tulemusena saab kinnitada, et katsetegevus VTL - s on kontrollitud ja vastab nõuetele. Keskkonnatingimused on nõutava sagedusega seiratud. Sisemise kvaliteedi kontrolli protseduurid on kehtestatud ja neid järgitakse; väline kontroll on nõutava sagedusega teostatud. Aparatuur on kontrollitud ja hooldatud, mõõteseadmed kalibreeritud. Auditite käigus leitud mittevastavused (sh spetsialisti pädevuse tõendamine ja dokumenteerimine) ja tähelepanekud (dokumentide ajakohastamine) ei ole otseselt mõjutanud katsetegevust ega selle kvaliteeti. VTL sh piirkondlikes laboratooriumites läbiviidud auditite tulemusena võib kinnitada, et VTL katsetegevus vastab jätkuvalt standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 Katse- ja kalibreerimislaborite üldnõuded ja VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele . Terviseameti laborid TA Tartu laboris on 201 7 . aasta jo oksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 8 siseauditit vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele. Keemialabori EAK visiit 201 7 toimus 11.05.2017. TA kes klabori keemia laboris on 2017 . aasta jooksul läbi viidud 17 siseauditit vastavalt auditiplaanile ISO /IEC 17025 järgi. Auditite kohta on koostatud aruanded, auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud, mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. TA Nakkushaiguste laboris viidi 2017. a läbi 14 siseauditit. Neist 1 toimus Hiiumaa laboris. Auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud. Mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. 5 . N Õ UETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL Anda valdkonnapõhiselt ülevaade nõuetele mittevastavuste: esinemise sag edusest liigist (ka klassifikatsioon , laad) esinemise kohast (st millises toiduahela etapis, ka ettevõtte liik); peamistest järeltegevustest nt piirangud/keelud turuleviimisel, impordil, ekspordil, kauplemisel; tagasikutsumine; tunnustamise/teavitamise peatamine; trahvid kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks Nõuetele mittevastavuste peatükis võib käsitleda vihjet, kaebust, sunniraha, hoiatuse, trahvi rakendamist. 5 .1. Veterinaar- ja Toiduamet 2017. aastal menetles VTA 13 väärtegu: SöS § 36 1 lg 1 alusel menetleti 1 väärtegu ja trahv määrati summas 300 eurot. LTTS § 58 4 lg 1 alusel menetleti 1 väärtegu ja lõpetatud . ToiduS §53 1 lg 2 alusel menetleti 2 väärtegu ja trahvi määrati summas 1400 eurot. ToiduS §53 3 lg 2 alusel menetleti 1 väärtegu ja trahvi määrati summas 300 eurot. LoKS §66 6 lg 2 alusel menetleti 1 väärtegu ja lõpetatud . ToiduS §53 lg 2 alusel menetleti 1 väärtegu ja trahvi määrati summas 1500 eurot. LTTS § 58 9 l g 2 alusel menetleti 2 väärtegu ja trahvi määrati summas 500 eurot. LTTS § 58⁶ lg 4 alusel menetleti 1 väärtegu. Otsus tühistatud. LoKS § 66 2 lg 1 alusel menetleti 1 väärtegu ja trahvi määrati summas 50 eurot. ToiduS § 53 2 lg 3 alusel menetleti 1 väärtegu ja trahvi määrati summas 250 eurot. LTTS § 59 9 lg 2 alusel menetleti 1 väärtegu ja lõpetatud. Vaidemenetlus VTA-s : 201 7 . aastal esitati VTA-le 6 vaiet. 2 vaiet rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata. Kaebuste menetlemine VTAs Kaebuste esitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile on mitmeid võimalusi. Enim kasutatakse selleks telefoni, sh vihjetelefoni (automaatvastajat), ning e-posti. Lisaks on võimali k täita kodulehel olevat kaebuste esitamise vormi. Vihjet saavad jätta inimesed, kellel on pretensioone loomatervishoiu, loomakaitse või toidu ja selle kvaliteedi suhtes, või mõne muu valdkonna tegevuse suhtes, kus VTA järelevalvetoiminguid teostab. Kõik Veterinaar- ja Toiduametile laekunud kaebused salvestatak se ning registreeritakse. Kaebused , mille lahendamine jääb ameti pädevusest välja, edastatakse vastavalt kuuluvusele vajalikule asutusele. Haldusbüroo vanemspetsialist s elekteerib informatiivsed ning menetluskõlbulikud kaebused. Informatiivseteks kaebusteks peetakse vihjeid, mille sisust ei selgu kaebusaluse objekti täpsed andmed (nt toote täpne nimetus või loomapidaja asukoht) ning kontrolli teostamine ei ole seetõttu või malik. Menetluskõlbulikud kaebused suunab kaebuse registreerija resolutsiooni andjale, kelleks on vastava ala osakonna juhataja, kes omako rda määrab kaebus e menetlemise eest vastutavad ametnikud. Kaebuste menetlemist VTA-s reguleerib peadirektor i käskkirjaga kinnitatud kaebuste menetlemise kord. 2017 . a laekus VTA-le 785 kaebust, mille hulk võrreldes 2016. aastaga (798) on samas suurusjärgus . Suurem osa 2017. a kaebustest (399) puudutas toidukäitlemist, loomaterv ishoidu ja –kaitset puudutas 376 vihjet , alkoholi käitlemist puudutas 5, söötasid 4 kaebust ning a retuse valdkonnaga oli seotud 1 kaebus. Enamlevinud olid kaebused toidu kvaliteedi osas, nt riknenud või realiseerimisaja ületanud tooted või tootest tingitud terviseh äired. Loomi puudutavate kaebuste sisuks oli enamasti loomade väärkohtlemine ning loomapidamistingimuste rikkumine. 5 .2. Tarbijakaitseamet Ülevaade 2017. a teostatud toidu järelevalvest ja pöördumistest Toidu märgistamine Toidukaupadega kauplevaid jaekaubandus ettevõtteid kontrolliti 18 korda . Seoses s truktuurimuudatusega on konkreetsele valdkonnale suunatud plaanilise järelevalve teostami ne vähenenud . Väärteomenetlusi toiduseaduse alusel 2017.a. läbi ei viidud. Koostati 3 m ärgukirj a/tähelepanujuhtimist seoses toidukaupadele kehtivate nõuete rikkumise ga. Tarbijate toidualased pöördumised ja selgitustaotlused Toidukaupadega kauplevate ettevõtete kohta esitasid tarbijad 13 9 kirjalikku selgitustaotlust ja pöördumist. Tarbijakaitseameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 290 korral seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Nõustamised jagunevad järgmiselt: 213 pöördumist üldistes küsimustes toidu osas; 33 pöördumist lihatoodetega seotud küsimustes; 31 pöördumist puu- ja köögiviljadega seotud küsimustes ja 13 pöördumist leiva- ja saiatoodetega seotud küsimustes. Toitlustusettevõtete töö kontrollimine Aruande perioodi vältel Tarbijakaitseamet toitlustusettevõtetes kontrolle ei teostanud. 5 .3. Terviseamet 201 7 . a kontrollit i 5 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud. 2017. aastal turul kontrollitud looduslikud mineraalveed vastasid Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “ Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ kehtestatud nõuetele . Ühel juhul viidi läbi menetlus seoses ebapiisava märgitusega kolmandast riigist pärineva loodusliku mineraalvee etiketil. 5 .4. Põllumajandusamet Taimekaitse valdkonnas laekus 6 vihjet seoses taimekaitsevahendite väärkasutamise kahtlusega, millest 4 osutusid põhjendatuks, kuna tegemist oli rapsile mitte lubatud taimekaitsevahendi kasutamisega. 2 ettevõtjat esitasid viidatud asjas vaided PMA - le, mis jäeti täies mahus rahuldamata. Kuna õiguslikud alused rikkumiste menetlemiseks PMA - l puuduvad, anti materjalid tuvastatud rikkumiste kohta üle makseagentuurile (PRIA). Mahepõllumajanduse valdkonnas laekus 1 teavitus Taanist seoses Eestist pärit mahetoodangus taimekaitsevahendite jääkide tuvastamisega . Asjaolude tuvastamisek viidi läbi täiendavad kontrollid, mille käigus võrreldi vahendaja poolt ostetud koguseid maheettevõtetes tootmise arvestuse pidamisega. Allikat ei tuvastatud. Seoses õiguslike aluste puudumisega väärtegusid ei menetletud. Taimetervise valdkonnas koostati kokku 60 ettekirjutust (201 6 .a 109 ). Vihjete ega kaebuste peale kontrolle läbi ei viidud. Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2016. aastal väärtegusid ei menetletud. 5 .5. Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliameti ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava valdkondadega ei ole muutunud. Maksu- ja Tolliamet ei rakendanud aruandval aastal olulisi muud a tusi töömetoodikas. Aruandval aastal MTA teostas 47 865 erinevat liiki kontrolli, mille käigus tuvastati 4 266 erivat liiki rikkumisi. S ertifitseeritavate seemnete kontrolliga 2015. a astal. . Kui 2015. aastal rikkumisi tuvastati kolmel korral ja peeti kinni 4,7 kg seemenid, siis 201 7 . aastal tuvastati 3 8 rikkumist ning peeti kinni 35,4 kg ja 980 jäemuugipakendit seemneid. Seemnete rikkumiste kogused on vähenenud eelkõige tänu läbiviidud ennetustööle ning PMA poolt valmistatud ning kõikidesse piiripunktidesse paigaldatud plakatitele. Taimekaitsevahendeid peeti kokki ühel korral kogumahus 315 jäemuugipakendit ning mikro väetisi ühel korral kogumahus 3 l. Elustaime peeti kinni kahel korral kogumahus 25 tk, millest kõik oli d orhidee d . Lisaks sellele kahel korral peeti kinni kokku 12,2 kg mulda ja 20 korral kokku 236 kg kartulit ja sibulat . 201 7 . a astal viidi reisijate hulgas läbi 20 321 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas 1 87 korral lihatooteid 611 kg ja piimatooteid 18 6 kg. Lisaks peeti MTA poolt 201 7. aastal kinni 35 korral 1004 kg ja 59 tk muud toidukaupa ja sööta. Võrreldes eelmise aastaga eluskala peeti kinni 18 korral , mis on 9 korda rohkem, kogukaaluga 230 kg. . Mesilaste pidamistarvikuid (vaha, kärjed) peeti kinni 5 korral kokku 22 kg ja 1 0 tk. Esmakordselt peeti kinni ka 14 eluslooma (lemmikloomad) 5 .6. Ravimiamet Ravimiamet kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid; annab ravimite käitlemise ja vahendamise tegevuslubasid, valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi-, vahendamise- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle; viib läbi ravimite kvaliteedi laboratoorset kontrolli. 1. Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta Loomatervise valdkonnaga seotud Ravimiameti strateegiline eesmärk on tagada, et Eestis loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud . Müügiloa väljastamise eelse kontrolli läbivad eranditult kõik ravimid. Müügiloa väljastamise järgne kontroll põhineb riskipõhisel ravimite kvaliteedi kontrollil, ravimite ohutuse alasel seirel ning ravimite käitlemistegevusluba omavate ettevõtete järelevalvel. 2. Ametlike kontrollide alane informatsioon ja arengusuunad Ravimi müügiluba Enne müügiloa väljastamist viiakse läbi r avimite toimivuse, kvaliteedi ja ohutuse hindamine. Hinnatakse kõiki müügiluba taotlevaid ravimeid. Müügiloa taotlemiseks on erinevad protseduurid: riiklik-, vastastikuse tunnustamise– ja detsentraalne protseduur, lisaks tsentraalne protseduur, mille puhul müügiloa dokumentatsiooni hindamist korraldab Euroopa Ravimiamet ja müügiloa väljastab Euroopa Komisjon. 2017. aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 5 2 veterinaarravimile, uuendas 57 veterinaarravimi müügiloa ja menetles 519 veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust. Veterinaarravimite registris on 201 8 . aasta mai alguse seisuga 1 147 veterinaarravimit. Ravimite käitlemine Ravimite käitlemise järelevalve korraldatakse riskipõhiselt. Järelevalve põhimõtted on kirjas asutusesiseses tööjuhendis. Välja on toodud sisendid riskide hindamiseks ja järelevalve planeerimiseks. Koostatakse inspektsioonide aasta plaan . I nspektsioonid on enamasti ette teatamata . Inspektsioonide käigus kontrollitakse peamiselt ravimite käitlemise toimingute (nt hankimine, säilitamine, väljastamine, arvestus) vastavust kehtestatud nõuetele , lisaks teostatakse järelkontrolle ettekirjutuste täitmise üle . 2017 väljastas Ravimiamet 10 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa muutusi oli 121 tegevusloal . Kokku menetleti 142 erinevat tegevusloa taotlust . Tabel 1 17 . Eestis ravimite käitlemise tegevusluba omava ettevõtte 01.01. 201 8 seisuga: Tegevusloa liik Tegevusloaga ettevõtteid Ravimite hulgimüügi tegevusluba 59 Humaanravimid 32 Humaan- ja veterinaarravimid 2 3 Veterinaarravimid 4 Apteegi tegevusluba humaan- ja veterinaarravimite müük 49 5 Põhiapteeke 3 43 Haruapteeke 15 2 Veterinaarapteegi tegevusluba 4 Ravimite tootmise tegevusluba 35 Veterinaarravimite tootmine 2 Ravimite tootmise tegevusluba ravimite pakendi märgistuse muutmiseks ja ümberpakendamiseks 9 Veterinaarravimite kvaliteedi kontroll Ravimite kvaliteedi kontrolli viib läbi Ravimiameti labor. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad müügiloaga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Ravimite kvaliteedikontroll Ravimiameti laboris toimub vastavalt aastaplaanile. Lisaks humaanravimite pistelisele kontrollile kontrollitakse pisteliselt ka veterinaarravimeid. 2017. aastal analüüsis Ravimiameti labor kahte ühekordse sisseveoloa alusel maale toodud ravimit. Ravim vastas kvaliteedinõuetele. Ravimiametil on ligipääs andmebaasile, milles kajastuvad kõikide liikmesriikide ravimikontrolli laborites läbiviidud analüüsid tsentraalse-, detsentraalse- ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimite kohta. Detsentraalse- ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimitest analüüsiti ravimite kvaliteedikontrollilaborite koostöövõrgustikus 2017. aasta jooksul 34 veterinaarravimit, millel on ka Eestis müügiluba, kõik need ravimid vastasid kvaliteedinõuetele. 3. Nõuete rikkumise analüüs Veterinaarr avimite käitlemine Õigusaktide nõuete järgimise üldine tase on hea. Enamasti esines mittevastavusi ravimite käitlemisnõuete järgimise osas, mis suures osas võib olla tingitud nii omas ettevõttes kehtestatud juhiste, kui ka üldiste õigusaktide mittetundmisest ja mittejärgimisest. 4. Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed Ravimite käitlemine Inspekteeriti ühte v eterinaarravimeid käitlevate hulgimüügiettevõtet . Ettekirjutusi ei tehtud. Veterinaarapteekide inspektsioone viidi läbi kahes ettevõttes . Ettekirjutusi ei tehtud. Veterinaarravimite tootjate inspektsioone oli 1; tootmise ja tootmise tegevusloa omaja pakendi märgistuse muutmiseks oli inspektsioone 4 ettevõttes , neist 1 veterinaarravimite vallas . Veterinaarteenuse osutaja juurde tehti 2 inspektsiooni. Ettekirjutus (sisaldab ühte või mitut kohustust) tehti 2 ettevõttele. 5 . Ressursid Rahastamine Ravimiametit rahastatakse ligi 80% ulatuses järelevalvatavatelt (peamiselt müügiloahoidjatelt) võetavatest tasudest, riiklik rahastamine moodustab ca 20% Ravimiameti eelarvest. Inimressursid Olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole toimunud. Müügilubade osakonnas töötab 23 ametnikku ja 7 töötajat . Ravimohutuse osakonnas töötab 9 ametnikku. Inspektsiooniosakonnas on 7 inspektorit. Laboris töötab 8 ametnikku. 6 . Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamikseks Ravimiamet koostab ja teeb ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile seadusandluse muutmiseks; koostab ja saadab ringkirju ravimite käitlejatele, korraldab/osaleb erialaorganisatsioonide poolt korraldatavatel koolitustel. 7 . Meetmed mida võetakse sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks Ei ole asjakohane L ISAD L ISA 1 . Lühendite/akronüümide tabel Lühend/akronüüm Selgitus AK Ametlikud kontrollid EAK Eesti Akrediteerimiskeskus EMÜ Eesti Maaülikool JAR Järelevalveanalüüside register JVIS Veterinaar- ja Toiduameti J ärelevalve Infosüsteem KKI Keskkonnainspektsioon K e A Keskkonnaamet KAUR Keskkonnaagentuur KKI MO Keskkonnainspektsiooni maakondlikud osakonnad KKM Keskkonnaministeerium MEM Maaeluminiseerium MTA Maksu- ja Tolliamet MVK Maakonna Veterinaarkeskus PM Põllumajandusministeerium PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni amet RASFF Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem / Rapid Alert System for Food and Feed RLTP Riiklik Loomatauditõrjeprogramm RM Rahandusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAI Tervisearengu Instituut TAT Ter vise ameti talitused TKA Tarbijakaitseamet TKIS Toidukontrolli infosüsteem TTIS Taimetervise infosüsteem TTK Tallinna Tehnikakõrgkool VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne Lisa 2 KINNITATUD Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 91 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017-2020 2017. a aruande lühikokkuvõte Käesolev dokument on EIMKK 2017-2020 2017. a aruande lühikokkuvõte. IMKK aruandes esitatakse andmed 2017. a ametlike kontrollide läbiviimise kohta. 2017. a aruanne on valminud VTA koordineerimisel ning pädevate asutuste koostööna. 1. Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta 1.1. Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide saavutamine 2017. a. Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2017-2020. Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 2017. a olid järgmised:  Tagada Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ning tarbija informeeritus.  Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2017.a 96,8%  Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta on 195,9. Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas.  Tagada loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea seisund.  Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staatus (VTA 1; PMA 32). Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud. Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2017. aastal.  Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 2017.a 3,8% (3,9%)  Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust – 2017. a 99%  Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 – 2017.a 12 2. Kontrolltoimingute alane informatsioon Toidu kontrollisüsteem Seisuga 01.01.2018 oli VTA järelevalve all 15 107 toidu sh TKM, mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes viimase kolme aastaga on ettevõtete arv igal aastal suurenenud (keskmine kasv aastas on 7.5%). Enim kasvab mahepõllumajandusega, eraelamus toidu valmistamise, mitteloomse ja kombineeritud toidu käitlemise ning hulgimüügiga (üksnes turuleviimine) tegelevate ettevõtete arv. Toidu üksnes turuleviimisega (hulgimüük) ja taimsete esmatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete arvu suurenemine on ilmselt seotud sellisest tegevusvaldkonnast teavitamise kohustusest teadasaamisega. Informeerituse tõusule on suuresti kaasa aidanud järelevalveametnike tõhus töö ja teabe jagamine. 2017. aastaks oli planeeritud 10 788 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 12 199 kontrolli. 2017. a teostati 9185 plaanilist ja 3014 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine, plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine. Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (2016. aastal keskmiselt 0.8 korda). Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 4734 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,2%. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud (kuni 3.4%). 2017.aastal peamisteks uuringuteks olid mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, mükotoksiinid, TKVJ, nitraadid, raskemetallid), lisaained (nt säilitusained ja antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid. TKM proovivõtul vastasid kõik prooviks võetud esemed nõuetele.Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus võeti 98 proovi taimsest toodangust - kartulist, maasikast, kurgist, ja uue kultuurina, põldoast. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus analüüsitulemuste põhjal lubatud piirnormi ei ületanud. TA poolt kontrolliti 2017. a 5 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud. 2017. aastal vastasid kõikide Eesti pakendatud joogivee tootjate vee mikrobioloogilised ja keemilised näitajad nõuetele. TKA kontrollis toidukaupadega kauplevaid ettevõtteid ja toitlustusettevõtteid 110 korral (jaekaubanduses 102; toitlustamises 8). Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem Mahepõllumajanduse registrisse on seisuga 31.12.2017 kantud 1888 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga tõusis mahepõllumajandustootjate arv 135 võrra ehk 8 %. Mahepõllumajanduslik maa (sealhulgas üleminekuajal oleva maa ja karjatatav mittepõllumajanduslik maa 3500 ha) pindala oli 2017. aasta lõpus 199 947 hektarit, mis on võrreldes 2016. aastaga suurenenud 8%. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses toimusid võrreldes 2016. aastaga erinevad arengud. Lihaveisekasvatus on mitme järjestikuse aasta lõikes stabiilselt ja järjepidevalt kasvanud. Vastupidine trend on avaldunud piimalehmakasvatuse puhul, kus on täheldatav jätkuv vähenemine. Lamba- ja kitsekasvatus on endiselt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse suurimaid harusid kuigi 2017. aastal vähenes see 6%. Endiselt leviv sigade Aafrika katk sunnib jätkuvalt tootjaid seakasvatusega lõpetama, mahepõllumajanduslike sigade arv vähenes 23%. Linnukasvatuses domineerib munakanakasvatus, mis on viimase aastaga vähenenud 5%. Sealjuures suurenes 11% lihaks kasvatatavate lindude arv. Mesilasperede arv suurenes võrreldes 2016. aastaga 2%. Kontrollitoimingute maht suurenes võrreldes 2016. aastaga 617 toimingu võrra, seda nii lisandunud ettevõtete arvelt, kui suurendatud riskipõhiste kontrollide arvelt. Mahepõllumajandusliku ettevalmistamise, üksnes turustamise või ladustamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete arv (edaspidi ettevõtted) valdkonnas kasvab stabiilselt. Kui aastal 2009 oli VTA järelevalve all 53 ettevõtet, siis aastal 2010 oli ettevõtteid 95, 2011 aastal 128, 2012 aastal 161, 2013 aastal 186, 2014 aastal 211, 2015 aastal 260, 2016 aastal 314 ning 2017 aastal 366 ettevõtet (PMAISi andmed 31.12.2017 seisuga).2017 aastal väljastati esmane tõendav dokument 83 uuele ettevõttele, tegevuse lõpetas 28 mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevat ettevõtet.2017 aastal teostati mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevates ettevõtetes 325 kontrolli. Planeeritud kontrollimisi oli 194, plaaniväliseid kontrolle teostati 131 korral. Plaanivälistest kontrollimistest 94 korral oli tegemist tunnustamisele eelneva kontrollimisega, ülejäänud plaanivälised kontrollimised olid seotud järelkontrolli teostamisega, kaebuste menetlemisega, proovide võtmisega, suunatud kontrollide teostamisega. Mahepõllumajandusliku sööda tootmise ja turuleviimise valdkonnas on VTA järelevalve all 25 ettevõtet 2018. aasta alguse seisuga. 2017 aastal väljastati esmane tõendav dokument 8 ettevõttele, tegevuse lõpetas 2 sööda tootmise ja turuleviimisega tegelevat ettevõtet. 2017. aastal teostati 22 kontrolli ja võeti 8 proovi mahesööda tootmisega ja turuleviimisega tegelevatest ettevõtetest. 2 Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse). Kokku teostati Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse raames 115 kontrollkäiku. (millest Põllumajandussaadusi kontrolliti 21, Piiritusjooke 14 ja veinitooteid 80 . Kontrollide arv võrreldes möödunud aastaga jäi samaks. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem Kokku kontrolliti piiripunktides 2017. a 1546 loomse saadetise partiid (sarnaselt 2016. a moodustasid suurema osa kala- ja kalatooted), millest 802 saadetist tunnistati sobivaks vaba ringluse ja 373 transiidi eesmärgil ning 94 mitteloomse saadetise partiid ja 1 TKM partii. Elusloomade importimisel teostati kontrolle 120-le elusloomapartiile ning väljaveol kontrolliti piiril 170 ning transiidil 2 elusloomade partiid. Seoses nakkushaiguste puhangutega (Sigade aafrika katk) Venemaal teostati Venemaalt sisenevate tühjade loomaveokite puhastuse- ja desinfitseerimise kontrollimist 46 korral. Vabasse ringlusse vormistati 325(mitteloomse sööda partiid. 2017. a väljastati elusloomade ja loomsete toodete eksportimiseks mitte- EL riikidesse kokku 3175 eksportsertifikaati. 2017. aastal kontrolliti 120 korral käitlemisettevõtteid, mille üheks tegevusvaldkonnaks on loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa liidu liikmesriikidest. Sihtkoha vastuvõtja kohustuste nõuete mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 4 korral, (ei ole teavitanud sihtkoha vastuvõtjana tegutsemisest; arvestuskohustus täitmata), mitte- Eesti päritolu loomse toidu käitlemise kontrollimisel koostati 4 ettekirjutust (jälgitavuse nõuete rikkumine, nõuetele mittevastav / puudulik märgistus Elusloomade veterinaarkontrolle sihtkohas teostati kokku 476 korral. RASFF 2017. a edastati kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu Euroopa Komisjonile 28 teadet. Teated jagunesid: 10 ohu- ja 18 infoteadet. 2017. a menetleti Eestis 50 Euroopa Komisjoni poolt edastatud RASFF teadet, milles nimetatud toodete ühe sihtkoha riigina oli märgitud Eesti. Söötade kontrollisüsteem 2017. a teostati 431 inspekteerimist ja võeti siseriikliku järelevalve käigus 342 söödaproovi. Võrreldes eelmise aastaga teostati 2017. a ~ 8 % vähem kontrollitoiminguid. Tegevusloaga ettevõtetes viidi läbi 2017. a 17 kontrollimist ja 10 auditeerimist. Söödahügieeni lisa II alusel registreeritud söödakäitlejaid kontrolliti 8,4 % käitlejate koguarvust, omatarbeks tootjaid ja söötjaid 4,8 % ning esmatootjaid kontrolliti 1,4 % käitlejate koguarvust. 2017. a seisuga on menetletud ja väljastatud 9 lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise ja/või söötmise luba ning 26 tegevusluba. Loomatervise kontrollisüsteem Loomakasvatusettevõtete kontrolle tehti 2017. a kokku 5064. 2017. a uuriti RLTP raames Eesti loomakarju enam kui 32 haiguse suhtes. Uurimistulemuste alusel võib kinnitada, et veise-, lamba-, kitse- ja põllumajanduslindude karjade epidemioloogiline olukord Eestis on tervikuna endiselt hea. 2017. a säilitas Eesti ametlikult brutselloosivaba (B. Melitensis) ning ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba ning veiste ensootilise leukoosivaba liikmesriigi staatuse. Veterinaar- ja Toiduamet saatis 2013. a OIE-le taotluse BSE kõrgeima staatuse saamiseks ja 2014. a OIE Üld Sessioonil määrati Eestile väheolulise BSE-riskiga riigi kategooria. 3 Eriti ohtlikest loomataudidest diagnoositi kodusigadel sigade Aafrika katk, mille puhangud esinesid 2017 a kokku 3s farmis ning nende taudipunktide likvideerimiseks hukati kokku 13507 kodusiga. 2017. aasta lõpuks on Eesti territooriumil kokku 36 SAK metssigade taudistunud ala ehk et kogu mandriala ja Saaremaa on taudistunud aladega kaetud. Aprillis diagnoositi SAK metssigadel ka Muhu saarel ning detsembri keskel ka Vormsil. 2017.aasta lõpuks ei olnud SAK diagnoositud ainult veel Hiiumaal. 2017.aasta jooksul diagnoositi SAKi metssigadel peamisel Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Aasta teises pooles diagnoositi SAK positiivseid metssigu taas ka Lõuna- ja Kesk- Eestis, kus metssigade populatsioon oli väga madal. Sellest saab järeldada, et on levimas uus SAK laine varasemalt taudistunud aladel. Leitud on nii SAK antikeha kui ka viirus positiivseid loomi. Viimane marutaudijuhtum Eestis diagnoositi 2011 a. jaanuarikuus. Veterinaar-ja Toiduamet saatis 2013 aasta aprilli alguses Rahvusvaheliste Epizootiate Büroole (Office International des Epizooties, OIE) deklaratsiooni kuulutades riigi ametlikult marutaudivabaks. OIE rahuldas vastava taotluse ning avaldas asjakohase informatsiooni oma kodulehel (http://www.oie.int/en/publications-and- documentation/bulletins-online/ (ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61). Vaktsineerimisega nakatanud naaberriigiga piirnevatel aladel 30-50 km raadiuses riigi maismaapiirist jätkatakse seni, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Eesti on tänu puhvertsoonis rakendatavale metsloomade vaktsineerimisele ning teistele taudi levikut tõkestavatele meetmetele suutnud marutaudivabaduse säilitada. 2017. aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 52 veterinaarravimile, uuendas 57 veterinaarravimi müügiloa ja menetles 519 erinevat veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust. Veterinaarravimite registris on 2018. aasta mai alguse seisuga 1147 veterinaarravimit. 2017. aastal väljastati 10 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa muutusi oli 121 tegevusloal. Kokku menetleti 200 erinevat tegevusloa taotlust. Kokku oli ravimite käitlemise tegevusluba omavaid ettevõtteid 01.01.2018 seisuga: ravimite hulgimüügiettevõtteid 59, neist 32 omasid humanitaarravimite ja 23 nii humaan-kui veterinaarravimite käitlemise tegevusluba ja 4 ainult veterinaarravimite käitlemise tegevusluba. Üldapteeke, kellel on õigus käidelda nii humaan- kui veterinaarravimeid oli 495, neist põhiapteeke 343 ja haruapteeke 152. Veterinaarapteeke, kellel on õigus käidelda ainult veterinaarravimeid oli 4. Ravimite tootmise tegevusluba omavaid ettevõtteid, kes toodavad veterinaarravimeid 2 (neist 1 ainult veterinaarravimite tootja); ravimite hulgimüügiettevõtteid, kellel on ravimite tootmise tegevusluba ravimite pakendi märgistuse muutmiseks ja ümberpakendamiseks oli 9. Loomade heaolu kontrollisüsteem Teostatud ülevaatuste arv põllumajandusloomade pidamisnõuete täitmise osas on 2017. a võrreldes 2016. a jäänud üldjoontes samale tasemele (2016. a 4507 ja 2017. a 4658). Lemmikloomapidajaid kontrolliti 2016. a kaebuste põhjal 199 korral. Taimetervise valdkonna kontrollisüsteem 2017. aastal tuvastati esmakordselt Eestis korralise seire käigus Zebra chip haigust põhjustav bakter Candidatus Liberibacter solanacearum (haplotüüp C) esinemine. Olulisi ohtlike taimekahjustajate puhanguid ei esinenud. 2017. aastal viidi läbi kokku 21 ohtliku taimekahjustaja seiret, neist 19 olid kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Seemnekartuli sertifitseerimisel on suurenenud Eesti sortide kasvupind ning tunduvalt on paranenud supereliit seemnekartuli kategooria seemnekartuli kvaliteet. Jätkuvalt on probleemiks seemnekartuli uuendamise nõude täitmata jätmine tarbekartuli tootjate poolt. Uuendamise nõude mittetäitmist mõjutab ilmselt ka asjaolu, et PMA-l puuduvad alused selliste isikute karistamiseks. 4 2017. aasta teisest poolest kasutatakse PMAIS-i andmete analüüsiks uut aruandluskeskkonda. Tehtud on ettevalmistused uue geoinfosüsteemi (GIS) tarkvara (MapInfo) kasutuselevõtuks, kuna Euroopa Komisjoni poolt kaasrahastatavate seirete aruanded peavad edaspidi sisaldama ka asukohakaarte. Lisaks juba varem kasutusel olevatele Europhyt Interceptions ja Europhyt Surveys portaalidele on Euroopa Komisjoni poolt loodud ja alates 2017. aasta 1.jaanuarist kasutusel teavituskeskkond Europhyt Outbreaks. Alates 01.11.2017.aasta võeti taimede ja taimsete saaduste sisseveol piiripunktides kasutusele uuendatud versioon TRACES infosüsteemist platvormil TRACES NT (Trade Control and Expert System NT). Järelevalvetoimingute käigus tehtud ettekirjutuste arv valdkonnas on võrreldes 2016. aastaga oluliselt vähenenud, seda valdavalt Ühendusevälisest riikidest Eestisse toimetatud mittenõuetekohase puidust pakkematerjali hävitamisega seotud ja taimede turustamisel taimepassi nõuete eiramisest tulenevate ettekirjutuste arvelt. Väärteomenetlusi õiguslike aluste puudumise tõttu 2017. aastal läbi ei viidud. Taimekaitse valdkonna kontrollisüsteem 2017. a teostati kokku 945 taimekaitse kontrolli. Järelevalve käigus võeti 99 proovi taimsest toodangust, seejuures kõige enam rapsist, kartulist, maasikast ja kurgist. Ühel juhul ületas analüüsitulemuste põhjal taimekaitsevahendi jäägi sisaldus lubatud piirnormi taimses toodangus. Mesinike kaebusi seoses taimekaitsevahendite kasutusnõuete rikkumisega laekus 6, millest 3 juhul tuvastati, et mesilaste hukkumine oli põhjustatud taimekaitsevahendi väärkasutamisest. Kuna PMAl puudub õiguslik alus väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks, siis ainuke võimalik korrale kutsumise abinõu oli korrakaitseseaduse alusel tehtav ettekirjutus. Teavitati PRIA-t kohustusliku majandamisnõude rikkumisest ja tehti ettepanek toetuste vähendamiseks. Ajakohastati juhist proovide võtmiseks hukkunud mesilastest koostöös VTA ja mesindusorganisatsioonidega. 2017. a lõpus valmis taimekaitse valdkonna uue infosüsteemi PMAIS arendus. Töötati välja uued järelevalveprotokollid ja andmevahetus PMK laboriga, taotlus taimekaitsevahendi turule lubamiseks arvestades Euroopa Liidu andmenõudeid ning nii eesti- kui inglisekeelne taimekaitsevahendite registri avalik vaade, mis on senisest kasutajasõbralikum ja võimaldab teha erinevaid päringuid. Taimekaitsetunnistuse omanikule loodi võimalus kontrollida tunnistuse kehtivust avaliku päringu abil. Samuti lisandusid Maaeluministeeriumi kliendiportaali uued e-teenused, mis võimaldavad mugavamat ja kiiremat asjaajamist klientidele. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus 2017. a teostati PMK laborites riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüse VTA tellimusel järgnevalt: toidu järelevalve laboratoorsed analüüsid: (i) taimekaitsevahendite jäägid – 165- proovi/-560 analüüsi; (ii) nitraadid - 13 proovi; (iii) mükotoksiinid - 10 proovi/-16 analüüsi; söötade järelevalve laboratoorsed analüüsid - 408 analüüsi. Riikliku saasteainete seireplaanis ettenähtud laboratoorsed uurimised – 18 proovi mükotoksiinidele ja tina-Sn 3 proovi. Impordi kontrolli raames teostati järgmised analüüsid: mükotoksiinid 8 proovi/-15 analüüsi ja radionukliidid Cs134,137 2 proovi/2 analüüsi, taimekaitsevahendite jäägid 1 proov/ analüüs. PMA tellimusel järgnevalt: (i) seemned 2461 analüüsi proovi; (ii) taimetervis 3771 analüüsi; (iii) väetised 423 analüüsi; (iv) taimekaitse ja mahe 232 - analüüsi. VTA proovides on analüüside struktuuris vähenemine söötade järelevalve osas, kuid samas on suurenenud taimekaitsevahendite jääkide analüüside maht puu- ja köögiviljades ning teraviljas. PMA analüüside struktuuris on tunduvalt tõusnud mahedalt kasvatatud kultuurides taimekaitsevahendite jääkide analüüside maht. Akrediteerimisulatuse laiendamiseks ja uute analüüsimeetodite kasutusele võtuks tehakse PMK laborites ulatuslikku metoodilist arendustööd. 5 18.-19. aprillil 2017 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit mis tunnistati edukaks. Akrediteeriti 3 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi. Akrediteeriti uued analüüsimeetodid:  JSL – As, Cd, Hg, Pb ja Se määramine loomasöödast ICP-MS-iga;  JSL – taimekaitsevahendi toimeaine ditianooni jäägi määramisene riisist;  TTML – tamme äkksurma (Phytophthora ramorum) määramine. Planeeritavad tegevused edaspidiseks:  jätkata analüüsimetoodikate arendustegevust järgmistes valdkondades;  taimekaitsevahendite jääkide sisalduse määramine puu-, köögi- ja teraviljades - juurutada uusi üksikanalüüsimeetodeid uutele toimeaine nimetustele, mis on esitatud EL 2016-2018 aasta kontrollprogrammis;  jätkata tööd ja viia akrediteerimiseni aminohapete määramismeetod söötades;  jätkata tööd multimeetodi kasutusele võtuks mükotoksiinide analüüside teostamiseks LC/MS/MS-ga;  jätkata erinevate elementide analüüside erinevates maatriksites (loomasööt, muld jt) üleviimist ICP-MS-i meetodile;  jätkata reflabori tegevust praegusel tasemel, st PMK kui NRL esindajatel on kohustuslik osaleda EU-RL-ide poolt korraldatud töökoosolekutel, osaleda nende poolt organiseeritud võrdluskatsetes. Lisaks kaasa rääkida taimetervise valdkonna reflaborite võrgustiku planeerimisel ja loomisel;  jätkata arendustöid erinevate taimekahjustajate määramismeetodite juurutamisel eelkõige bakterioloogia, mükoloogia ning viroloogia valdkondades;  jätkuvad tööd, et tulevate aastate jooksul akrediteerida viljapuu bakterpõletiku Erwinia amylovora määramine;  tagada riiklike ülesannete täitmine kõrgel tasemel, st vajalik on riikliku tellimuse stabiilsus ja PMK piisav rahastamine riigieelarvest nende tellimuste täitmises. PMK vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor mulla, kasvusubstraatide, väetiste, jääkide ja saasteainete, sööda, seemnete, teravilja ja teraviljatoodete, õlikultuuride ning taimetervise analüüside valdkonnas. EAK on väljastanud PMK-le akrediteerimistunnistuse L003, mis kehtib kuni 09.05.2021. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Riiklik tellimus tulenevalt VTA ja VTL vahel sõlmitud koostöölepingust täideti 100 %-liselt. 2017. aastal jäid ametliku kontrolli analüüsimahud eelmise aasta tasemele. Tõus puudutas mikrobioloogilisi analüüse, mida tehti ligikaudu 8 % rohkem kui eelmisel aastal. Riiklikke analüüse keemilistele näitajatele oli ligikaudu 16 % vähem. Loomahaiguste seireprogrammide osas toimus 2017.a arvestatav muudatus seakarjade seireuuringutes, kus senise ühe korra asemel teostati karjade uuringud kaks korda aastas. Täiesti uue seirena toimusid uuringud metssigade populatsioonis, et selgitada Aujezki haiguse, PRRS, brutselloosi, sigade gripi ning sigade epideemilise diarröa alast olukorda. Uuringute maht jäi eelmise aasta tasemele. VTL säilitas omaolemasolevad kontaktid ja koostöö Euroopa Ühenduse referentlaboritega ja täitis võimaluste piires referentvolitusest tulenevaid kohustusi 26-s erinevas referenttegevuse valdkonnas, millest 13 on volitatud toiduseaduse ja 13 veterinaarkorralduse seaduse alusel. Edukas osalemine ELRL-de poolt korraldatud pädevuskatses kinnitab labori võimekust sooritada uuringuid kvaliteetselt ja tagab igapäevaselt tehtavate uuringute tulemuste usaldusväärsuse. 6 Metoodilise töö vallas jätkus analüüsimeetodite juurutamine, valideerimine ja akrediteerimine. Akrediteerimisulatuse laiendamiseks esitati 4 loomahaiguste diagnostilist uurimismetoodikat, muuhulgas Sigade Aafrika katku määramine real-time RT-PCR meetodil. Toiduohutuse valdkonnas laiendati akrediteerimisulatust 10 metoodikaga, millest 4 olid ravimijääkide määramiseks. 31.12.2016 seisuga oli VTL akrediteerimisulatuses kokku 370 metoodikat. VTL vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas. Panustati jätkuvalt personali väljaõppesse rahvusvahelisel tasandil. 2017. aastal osalesid VTL loomahaiguste diagnostika valdkonna töötajad mitmel erineval üritustel, mis olid suunatud sigade Aafrika katkuga seonduvatele teemadele:  ASF-STOP COST programmi raames toimusid koolitused Pirbrightis (Uk) ja Tartus; COST granti rahastamisega osaleti 2-nädalasel SAK sekveneerimisalasel koolitusel Fr.-Loeffleri Instituudis Saksamaal;  BTSF projekti raames toimus koolitus Tallinnas;  Osaleti EFSA korraldatud SAK epidemioloogilise analüüsi alasel töökoosolekul Parmas Itaalias. Toiduohutuse valdkonnas uuema mikrobioloogia alase info saamise eesmärgil osaleti Valencias toimunud FEMS 7th Congress of European Microbiologists. Keemilise analüüsi uurimistrendidest saadi ülevaade Prahas toimunud konverentsil Chemical Reactions in Food VIII. 2017. aastal osales VTL kahes teadusprojektis Eesti Maaülikooliga Sigade Aafrika katku projekti raames teostati VTLs 247 laboranalüüsi. Ravimresistentsuse projekti raames teostati VTLs 1011 laboranalüüsi. Samuti jätkus INNUENDO projekt ja rahastusotsuse sai ka üleeuroopaline programm HORIZON 2020. 3. Nõuete rikkumise analüüs Toidu kontrollisüsteem Ettevõtetele tehti 2017. aastal kokku 16 524 ettekirjutust (keskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte kohta oli 1,1 ning kontrolli kohta 1,4). Ettekirjutuste arv võrreldes 2016. aastaga on vähenenud ca 11%. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavustega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel sh puudustega toiduohutuse eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega, toidu märgistusega, jälgitavusega. Võrreldes kolme eelneva aastaga on ettekirjutuste osakaal üldjoontes liigiti sarnane. Tegevusloa kohustusega toidukäitlemisettevõtete tegevuslao kehtetuks tunnistamise aluseks oli käitleja vastavasisuline taotlus. TA poolt vastasid kõik 2017. a kontrollitud Eestis toodetavad looduslikud mineraalveed Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ nõuetele. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem Valdav enamus ettevõtjatest järgib kehtestatud nõudeid. PMA poolt vormistati 6 ettekirjutust (2016.a -12). Põhilised rikkumised olid mahepõllumajanduslike veiste karjatamine mittemahepõllumajanduslikul karjamaal (1 juhul), lõas pidamine (1 juhul), puudulikult täidetud raamatupidamisdokumendid (4 juhul), üht liiki mittemahepõllumajanduslikke ja mahepõllumajanduslikke loomade samaaegne pidamine hoones ja karjamaal (1 juhul). 7 Kui eelmisel aastal oli põhilised rikkumised seotud loomade märgistamisega, siis sel aastal tuvastati rohkem raamatupidamisdokumentidega seotud puudusi. Väärtegusid ei menetletud, märgistamise nõuete rikkumisi ei tuvastatud. Kokku tehti 2017 aastal ettevõtetele 62 ettekirjutust. Sunniraha hoiatusi tehti 1.Kõige enam tehti 2017 aastal ettekirjutusi märgistusel esinevate puuduste osas. Võrreldes paari eelneva aastaga on suurenenud ettekirjutused ka seoses puudustega enesekontrollisüsteemi toimimises ja raamatupidamisdokumentides. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse). Geograafiliste tähiste osas teostati kokku 104 ettekirjutust (põllumajandussaadused 6, piiritusjoogid 4 ja veinitooted 80. peamised puudused olid kaitstud nimetuste õigusvastane kasutamine ja seoste tekitamine toote välisvormistusel (märgistusel), reklaamimisel, hinnasildil ja tootega seotud dokumentidel) Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem Loomsete toodete ja elusloomade importimisel tehti 2017 aastal 36 ettekirjutust. Peamised puudused olid sarnaselt. 2016 a seotud puuduvate või puudulike dokumentidega. Kinnipeetud saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 3 partiid, 6 nõuetele mittevastavat saadetist saadeti hävitamisele. Rahul võib olla eelteavitamise nõude täitmise üle. Kõik meretransporti kasutavad saadetise eest vastutajad esitavad eelteatise elektrooniliselt ning seda teeb ka suurem enamus läbi maanteepiiripunktide sisseveetavate saadetiste eest vastutajatest Võib märkida, et elektrooniliselt on esitatud 98% eelteadetest. Elektroonse eelteate esitamisel kasutatakse digiallkirja ning seetõttu ei ole eelteate esitamine paberil enam nõutav. Sihtkohas loomse toidu kontrollil tehti 4 ettekirjutust. Mitteloomse toidu impordil saadeti üks ja TKM impordil samuti üks saadetis hävitamisele, kuna puudusid määrusekohased dokumendid Söötade kontrollisüsteem Söödakäitlejatele tehti 49 ettekirjutust. Kõige rohkem koostati ettekirjutusi mittevastavate proovide ning analüüsitulemuste (31%) ja söödahügieeni määruse lisa 2 nõuete mittetäitmise kohta (27%). Järgnesid ettekirjutused sööda käitlemise (22%), märgistamise (18%) ja söötmisnõuete rikkumiste kohta (2%) Loomatervise kontrollisüsteem 2017 a kontrolliti 3983 loomakasvatusettevõtet 5064 korral. Kokku tuvastati rikkumisi 345 karjas, neist 207s karjas tuvastati rikkumised identifitseerimise ja registreerimise osas. Loomade heaolu kontrollisüsteem Loomakasvatusettevõtete kontrollimisel avastati 2017. aastal 60 puudust. Enim puudusi avastati sigade ja veiste pidamise juures. Suuremateks probleemideks olid ligipääsu puudumine söödale ja joogiveele, vead dokumenteerimisel, ehitiste ja ruumide mittevastavus nõuetele, ning loomade ülevaatus. Lemmikloomapidajate inspekteerimisel registreeriti 60 puudustega objekti. Taimetervise kontrollisüsteem Kokku koostati 2017.a 60 ettekirjutust (2016. a 109 ettekirjutust). Taimetervise registri andmete vastavusse viimiseks koostati 11 ettekirjutust. Ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma (Phytophtora ramorum) esinemise kahtluse ja saastumise tõttu tehti 3 ettekirjutust (2016. a 12 ettekirjutust). Taimede turustamisel koostati 3 ettekirjutust seoses taimepassile kehtestatud nõuete eiramisega (2016. a 17 ettekirjutust). Kõikidel juhtudel oli tegemist teistest Euroopa Liidu 8 liikmesriikidest saabunud taimedega, kus tegemist oli kaitstava piirkonna taimepassile kehtestatud nõuete rikkumisega. Ühendusevälisest riikidest Eestisse toimetatud ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust pakkematerjali hävitamise kohta koostati 11 ettekirjutust. Nõuetele vastavaks tunnistatud puiduettevõtetele koostati 1 ettekirjutus ja 2 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Ettekirjutus koostati ettevõttele, kus rikuti nõuet vastavusmärgi HT kasutamise osas. Ettevõte valmistas tellimustööna puidust pakendeid Ühendkuningriiki ning kasutas pakendite märgistamiseks Ühendkuningriigi ettevõttele väljastatud vastavusmärki. Kirjalik tähelepanujuhtimine tehti ettevõtetele, kus kasutati mittenõuetekohast saematerjali ja temperatuuri jälgimise mõõtevahend oli kalibreerimata. Ettevõtetel on nõue mõõtevahendeid kalibreerida üks kord aastas, vahendite kalibreerimata jätmist põhjendatakse sellega, et eelneval perioodil ei ole nõuetele vastavaks tunnistatud kambrites kuumtöötlust teostatud. Seemnekartuli kontrolli käigus vormistati 1 ettekirjutus seoses kartuli- kiduussi avastamise ja tõrjeabinõude kohaldamisega. Tarbekartuli kontrolli käigus vormistati kokku 26 ettekirjutust, neist 2 seoses kartuli-kiduussi avastamisega, 18 taimekaitseseaduses isikule pandud kohustuse täitmata jätmisega, kusjuures 17 juhul ei olnud isik täitnud 20% istutusmaterjali uuenduse nõuet ja 1 juhul oli nii istutusmaterjali uuendamise nõue kui ka põlluraamat täitmata, ning 6 ettekirjutust vormistati isikutele, kelle tootmises avastati kartuliingerjas. Võrreldes 2016. a (33) on seemne- ja tarbekartuli kontrolli käigus vormistatud ettekirjutuste arv kokku vähenenud (26). Põhjuseks võib olla ka, et 2017. a kontrollitud isikute arv (132) on väiksem, kui 2016. a (211).Väärtegusid seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2017. a ei menetletud. 4. Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed Toidu kontrollisüsteem Tegevusloa kohustusega toidukäitlemisettevõtete tegevuslao kehtetuks tunnistamise aluseks oli käitleja vastavasisuline taotlus. Järelevalveasutuse algatusel ei lõpetatud ühegi ettevõtte tegevust. 2017. aastal menetleti Toiduseaduse alusel viis väärtegu ja määrati kokku trahvi summas 3450€. TA poolt vastasid kõik 2017. a kontrollitud Eestis toodetavad looduslikud mineraalveed Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ nõuetele. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem PMA poolt tehtud ettekirjutused täideti, väärtegusid ei menetletud. Mahepõllumajanduse seaduse alusel rikkumisi väärteo korras VTA poolt 2017. aastal ei menetletud. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse). Aruande aastal tehtud ettekirjutuste sisu oli nõuetele mittevastavate toodete turult kõrvaldamine. Hinnasiltide, reklaamimaterjalide , dokumentide korral tehti ettekirjutus nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks. Sunniraha ning väärtegu ei kohaldatud. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem Loomsete toodete ja elusloomade importimisel tehti 2017 aastal 36 ettekirjutust. Peamised puudused olid sarnaselt. 2016 a seotud puuduvate või puudulike dokumentidega. Kinnipeetud saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 3 partiid, 6 nõuetele mittevastavat saadetist saadeti hävitamisele. Mitteloomse toidu impordil teostati piiripunktides identsus-ja füüsilist kontrolli 15 saadetisele, kõik teostatud kontrollid vastasid nõuetele. Ühe saadetise puhul olid puudujäägid saatedokumentides ja antud saadetis saadeti hävitamisele. Samuti ei vastanud ainsa TKM saadetise (Hiina kööginõud) saatedokumendid nõuetele ja saadetis saadeti samuti hävitamisele. 2017. aastal viidi reisijate hulgas läbi 20 321 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas 187 korral lihatooteid 611 kg ja piimatooteid 186 kg. Lisaks peeti MTA poolt 2017. aastal kinni 35 korral 1004 kg ja 59 tk muud 9 toidukaupa ja sööta. Võrreldes eelmise aastaga eluskala peeti kinni 18 korral, mis on 9 korda rohkem, kogukaaluga 230 kg. Mesilaste pidamistarvikuid (vaha, kärjed) peeti kinni 5 korral kokku 22 kg ja 10 tk. Esmakordselt peeti kinni ka 14 eluslooma (lemmikloomad). Söötade kontrollisüsteem 2017. a vormistati söödakäitlejatele söötade valdkonna järelevalveametnike poolt 49 ettekirjutust. 2017. a söötade valdkonnas algatati 1 väärtegu. Loomatervise kontrollisüsteem 2017. a menetleti 1 väärtegu. Ettekirjutusi tehti kokku 345, millest 207 identifitseerimise ja registreerimise osas, 138 erinevate loomatervishoiualaste nõuete rikkumise osas, 33 oli seotud muude rikkumistega. Võrreldes 2017 a oli ettekirjutuste arv peaaegu sama (2016 a 381 ettekirjutust). Loomade heaolu kontrollisüsteem 2017. a tehti kokku 147 ettekirjutust. Ettekirjutuste arv on viimase aasta jooksul vähenenud (2015. a 304 ning 2016. a 161 ettekirjutust). Taimetervise kontrollisüsteem Ettekirjutustega pandud kohustused täideti. ISPM 15 vastavusmärgi mittenõuetekohane kasutamine peatati. Ohtlikust kahjustajast (Phytophtora ramorum) saastunud taimed ja mittenõuetekohaste taimepassidega taimed, samuti ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitati PMA järelevalve all. Kartuli-kiduussi ja kartuli ingerja kolletes kohaldati tõrjeabinõud. Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2017.a väärtegusid ei menetletud. 5. Riiklikud auditisüsteemid 5.1. Läbiviidud auditid 2017. aastal Auditite korraldust kontrollisüsteemide lõikes oleme kirjeldanud alljärgnevas tabelis: VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL Toidu kontrollisüsteem 1A 3JT Mahepõllumajanduse valdkonna 1JT kontrollisüsteem Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem Kauplemine, import ja eksport 2JT Söötade kontrollisüsteem 1JT Loomatervise kontrollisüsteem 2JT Loomade heaolu 1A 1KT kontrollisüsteem Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem Tugifunktsioonid Ametlike kontrollidega seotud 21A** 39A 47A*** laboratooriumide tegevus A – audit JT – järeltoiming KT – kontrolltoiming; Maaeluministeeriumi auditi raames viis Rahandusministeerium läbi kontrollitoimingud MTAs ** S.h 19 PMK auditit, 1 akrediteerimisaudit, 1 sertifitseerimisaudit, *** S.h 46 VTL auditit, 1 akrediteerimisaudit Mahepõllumajanduse, turukorraldusmeetmete järelevalve, kauplemise, impordi ja ekspordi, söötade, loomatervise, taimetervise ja taimekaitse ning tugifunktsioonide valdkonnas 2017. a auditeid läbi ei viidud. 10 5.2. Lühikokkuvõte auditite tulemustest Toidu kontrollisüsteem Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et toidu märgistamise ja toitumisalase teabe valdkonna järelevalve korraldus VTA-s toimib, kuid vajab olulisi täiendusi. Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. Loomade heaolu kontrollisüsteem Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et VTA järelevalve korraldus loomade heaolunõuete tagamisel nende transpordil on oluliselt parandamist vajav. Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. MTA-s läbi viidud kontrollitoimingute tulemusena on audiitorid arvamusel, et MTA tegevus tolliprotseduuride rakendamisel lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel on nõuetele vastav kontrollide läbiviimisel ja mittevastavusjuhtumite registreerimisel ning MTA koostöö VTA-ga loomade kontrollimisel piiril on toimiv ja nõuetele vastav. 6. Ressursid Toidu-, mahepõllumajanduse-, sööda-, loomatervise-, loomakaitse-, taimetervise valdkonnas ametlike kontrollidega seotud järelevalveametnike arvus 2017. a märkimisväärseid muudatusi ei olnud. 7. Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamiseks 7.1. Muudatused mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse (EIMKK perioodiks 2018 -2021) Olulisemad muudatused IMKK perioodiks 2018- 2021 olid järgmised: Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2018-2021 (kinnitatud 7. august 2017). Arengukava on avaldatud Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/valitsemisala-arengukava-2018-2021- v2.pdf 7.2. Olulisemad muudatused seadusandluses/ uued protseduurid, juhendid, infosüsteemid/ osalemine koolitustel, seminaridel, teabepäevadel  2017. a. kaasajastati PMK laborites kasutatavaid analüüsimeetodeid, osaleti rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Akrediteeriti 3 uut analüüsimeetodit. Peale valideerimist viidi allapoole mõnede analüüside määramispiire ning valideeriti uued taimekaitsevahendite toimeained multimeetodi nimekirjas. Osaleti erinevatel täiendkoolitustel, väljaõpetel ning rahvusvahelistel seminaridel (EU-RL-ide koolitused, Põhja-ja Baltimaade konverentsid, toimusid erinevad õppepäevad ja meetodite arutelud jne).  PMA jätkas protsesside toimivuse analüüsi ja nende efektiivistamiseks meetmete väljatöötamist. Eesmärgiks on arvestada toimingute läbiviimisel enam ettevõtjate vajadustega ja tagada neile kaasaegsed võimalused e-teenuste kasutamiseks. Täismahus võeti kasutusele uus infosüsteem (PMAIS) taimetervise , mahepõllumajanduse ja taimekaitse valdkonnas. Samuti võeti koos kliendiportaali käivitumisega kasutusele rida e-teenuseid, mis hõlbustavad nii kliendi suhtlust PMAga, kui ametnike tööd. Avalikkusele tehti kättesaadavaks ohtlikust kahjustajast saastunud alade kaardikihid. Osaleti EK alaliste komiteede ja töögruppide töös ning EFSA keskkonnariskide hindamise alases koostöös. 11   Alates 01.01.2012 hakkas tööle Vee terviseohutuse infosüsteem, kuhu koondatakse andmed joogivee, suplusvee , basseinivee , allikavee ja loodusliku mineraalvee kvaliteedi kohta. Andmed on tehtud kättesaadavaks nii Terviseameti ametnikele, kui ka teistele ametkondadele. Samuti on andmed avalikustatud Terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee elanikkonna teavitamiseks.  Tarbijakaitseameti turujärelevalve eesmärk on hästi toimiv tarbijaturg, kus müüakse tarbijale ohutuid kaupu ja teenuseid nende sihipäraseks kasutamiseks, turul toimib terve konkurents ning ettevõtjad arvestavad oma tegevuses tarbijate seaduslike majanduslike huvidega. Tarbijakaitseameti missioon on panna õigus ja teadlikkus tarbimiskeskkonna tasakaalu nimel tööle. Regulaarse turujärelevalve teostamise aluseks on igaks aastaks koostatav tööplaan.  VTA järelevalve Infosüsteem (JVIS) ja SAP Business Objects funktsionaalsuse laiendamine. 2017. a sügisel alustati JVISi mahepõllumajanduse valdkonna mooduli arendamist, kasutusele võetakse hiljemalt 2018.a I p/a.  Alates 19. oktoobrist 2017 rakendus määruses 2016/1842 toodud muudatused, mis on seotud mahepõllumajanduslike toodete elektroonilisele kontrollsertifikaadile üleminekuga, mis tähendab, et alates 19. oktoobrist 2017 on kohustuslik, et kõik mahetoodete impordi kontrollsertifikaadid oleksid koostatud ning kinnitatud läbi TRACES NT süsteemi.  Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil korraldatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile teemakohaseid koolitusi, nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka MVK töötajatele. 2017. aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas MVK järelevalveametnikele 15 teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega) koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt RASFF ja AAC, toiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine, NutriData toitumise infosüsteem, hügieenipaketi rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed, toidu valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine, mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine, kestvuskatsete tegemine, AMR ja seire tulemused.  Nii VTA TO kui MVK töötajad osalesid EK poolt korraldatud HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete, E-kaubanduse, toidualase teabe, toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL eriteemalistel seminaridel/konverentsidel.  14.09-16.09.2016.a toimus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ühisoperatsioon „Peipsi mutnik 2017“ koos Keskkonnainspektsiooni, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Ühisoperatsioonil osalenud Veterinaar- ja Toiduameti ametnike eesmärgiks oli inimtoiduks mõeldud kala lossimisnõuete (kalapüügialused, transpordivahendid) kontrollimine  PMA sisekontrolli käigus hinnati 12 taimetervise, 5 taimekaitse ja 12 mahepõllumajanduse valdkonna ametniku tööd.  Kokku osales 2017. a BTSF (Better Training for Safer Food) koolitustel toidukontrolli, loomatervise, loomakaitse, söötade, kauplemise ning impordi ja ekspordi, kvaliteediskeemide raames 93 töötajat. Veterinaar- ja Toiduameti keskasutusest 27, VTA kohalikest asutustest 46, piiripunktidest 9 töötajat, Maaeluministeeriumist 5 töötajat, Terviseametist 2 töötajat, Sotsiaalministeeriumist 1 töötaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist 1 töötaja, Tervise Arengu instituudist 2.  BTSF e-koolitustel osales kokku 12 töötajat: TSE 2 osalejat, HACCP - 1 osalejat, kalatoodete ja kahepoolsete molluskite kontrollid 6 osalejat, vesiviljeluse kontrollid - 3 osalejat.  PMAst osales 2017. a. BTSF (Better Training for Safer Food) koolitustel 15 taimetervise ja 2 taimekaitse valdkonna ametnikku. 8. Meetmed sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks 12 Sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks võetud meetmed pädevate asutuste poolt:  PMA töövaldkondades ajakohastati järjepidevalt teavet PMA kodulehel, osaleti Maamessil, kus jagati infovoldikuid, mis andsid teavet olulistest tähtaegadest ja juhised järelevalve paremaks sujumiseks ettevõttes. Koostöö korras vahetati teavet ja koguti tagasisidet tootjaorganisatsioonidelt (Mesinike Liit, Põllumajandustootjate Keskliit jt). Viidi läbi tagasisideküsitlus ettevõtjatele, mille käigus anti valdavalt positiivne hinnang ameti tegevusele.  Taimetervise valdkonnas toimus kohtumine Turismifirmade Liiduga koostööst reisijate teavitamisel. Tallinna Lennujaama paigutati elektroonilisel teavitusekraanil uuendatud PMA teavitusplakat „Ära riski“. Esineti loengutega ohtlike kahjustajate levikust ja selle tagajärgedest ning kehtivatest nõuetest Eesti Maaülikoolis. Valmis infomaterjal, mis tutvustab taimse istutusmaterjali turustamisnõudeid jaemüüjatele. Alustati koostööd rahvustelevisiooniga, kellega koostöös valmis taimetervise impordikontrolli ja seireid tutvustav videolõik saates OSOON. Töötati välja rida voldikuid/trükiseid, sh taimede sisseveo nõuete kohta. Jätkus tihe koostöö deklaranditeenuse pakkujatega eesmärgiga tõsta nende teadlikkust TRACES NT kasutamise osas. Avalikkust teavitati läbi PMA kodulehe, kust on võimalik saada infot TRACES NT kasutamise kohta. Ekspordi toetuseks ja kaubavahetuse lihtsustamiseks avaldati PMA kodulehel info Euraasia Majandusühenduse sisseveo nõuete kohta. Kliendi teadlikkuse tõstmise eesmärgiga teavitati e-kirjaga otse eksportijaid uuest kehtestatud korrast. Avaldati 6 pressiteadet avalikkuse teavitamiseks, sh kaupade ekspordil sagenenud ISPM 15 nõuete rikkumised, Uus-Meremaale männipuidu ekspordi avanemine, 1. jaanuarist taimetervise kontrollile kuuluvate kaupade nimekirja täienemine. Esineti viiel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud MAK 2014-2020 meetme infopäeval ettekandega“ Ohtlikud taimehaigused - nende ennetus ja esinemise korral haiguskolde likvideerimine“.  Taimekaitse valdkonnas avaldati regulaarselt teavet turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste, samuti väljastatud taimekaitsevahendite erilubade kohta. Anti kokku 8 pressiteadet ja avaldati 3 artiklit taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest avalikkuse teavitamiseks. Avaldati PMA veebilehel juhis PMA, VTA ja mesinike vaheliseks koostööks. Esineti ettekannetega Maanteeameti infopäeval, Tallinna Botaanikaaia haljastajate seminaril, Tallinna Ülikoolis, Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud toiduohutuse konverentsil ning real mesinikele ja taimekaitsevahendi kasutajatele korraldatud infopäevadel. Osaleti Maamessil ning tele- ja raadiosaadetes. Avaldati 3 infovoldikut.  Mahepõllumajanduse valdkonnas jagas PMA teavet ja infovoldikuid olulistest tähtaegadest juhiseid järelevalve paremaks sujumiseks ettevõttes Maamessil. Infopäeval „Sööt, sööda ohutus ja sööda käitlemine“ tehti ettekanne mahepõllumajandusliku loomakasvatuse söötmise nõuetest. Kohtumisel Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonide ja mahenõustajatega anti ülevaade Eesti mahepõllumajanduse hetkeseisust ja osaleti arutelus mahepõllumajanduse nõuete ja järelevalvega seotud teemadel.  Pidevalt uuendatakse VTA kodulehekülge, aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni. Eraldi rubriik on loodud E- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele. Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks õigusaktide viidetele ka VTA poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning näidisdokumendivorme (sh inglise-ja venekeelseid).  2017. aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel (22 erinevat üritust). Käsitletavateks teemadeks olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja ettevõttest teavitamine, ettevõtetele esitatavad nõuded, E-kaubandus, enesekontrolliplaani koostamine, toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta 13  esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded, toidu jälgitavus, toidu valmistamise nõuded eraelamus, nõuded ühepäevakohvikutele ja laatadel kauplemisele, taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, toidulisandite ohutus ja nõuetekohasus, mahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded, mahetoitlustamine, toiduga kokkupuutuva plasti nõuded. . Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude liikmed, kodanikeühendused, väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad, jaemüüjad.  VTA osales toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalise (PIP) programmi raames koolituste läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem info https://toiduteave.ee/. Kasutatud lühendid: BBR- veiste brutselloos; BTSF – Better Training for Safer Food; EFSA - Euroopa Toiduohutusameti; EIMKK- Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava; EK – Euroopa Komisjon; EMÜ – Eesti Maaülikool; JVIS - Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteem; KKI – Keskkonnainspektsioon; MEM – Maaeluministeerium; MTA- Maksu- ja Tolliamet; MVK – Veterinaar- ja Toiduameti maakonna vetrinaarkeskus; OBR- lammaste brutselloos; PMA- Põllumajandusamet; PMK- Põllumajandusuuringute Keskus; PRIA- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; RA- Ravimiamet; RASFF- Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem; SAK – sigade Aafrika katk; SKK – sigade klassikaline katk; RLTP- Riiklik Loomatauditõrje Programm; TA- Terviseamet; TBC- veiste tuberkuloos; TKA- Tarbijakaitseamet; TKM- toiduga kokkupuutuvad materjalid; TKVJ – taimekaitse vahendite jäägid; TO – Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakond; TSE- transmissiivne spongiformne entsefalopaatia); TÜ – Tallinna Ülikool; VEL- veiste enzootiline leukoos; VTL- Veterinaar- ja Toidulaboratoorium; VTA- Veterinaar- ja Toiduamet; PMAIS – PMA järelevalve infosüsteem; EAK - Eesti Akrediteerimiskeskus; TAI – Tervisearengu Instituut; JVA – järelevalveametnik 14