Üldkäskkiri

KÄSKKIRI 28.06.2018 nr 1-1/18/27 Juhendite kinnitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 12.02.2003 määrusega nr 32 kinnitatud „Tarbijakaitseameti põhimääruse“ § 14 punkt 10 ja § 21 lg 1 alusel: 1. Kinnitan juhendi „Juhend pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standartinfo teabelehtede vormide kasutamise kohta.“ 2. Kinnitan juhendi „Juhend turismiseadusega ette nähtud tagatise kohustuste kohta“ 3. Avaldada nimetatud juhendid Tarbijakaitseameti veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Turetski-Toomik Turujärelevalve osakonnajuhataja peadirektori ülesannetes  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 JUHEND pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kasutamise kohta 1. Pädevus Tarbijakaitseameti põhimääruse § 14 p 10 kohaselt on Ametil õigus oma pädevuse piires välja anda soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. 2. Eesmärk Käesoleva juhendi eesmärk on anda selgitusi pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kasutamise ning muu lepingueelse teabe esitamise kohta. Turismiseadusesse ning võlaõigusseadusesse on üle võetud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr 2015/2302 (edaspidi ka direktiiv), mille eesmärk on viia kaitse ulatus vastavusse turu suundumustega, ühtlustada pakettreisidele ja seotud reisikorraldusteenustele ette nähtud nõudeid ning parandada tarbijakaitset. 3. Õiguslik alus Juhendi koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, 25. november 2015, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ - Turismiseadus (edaspidi TurS) - Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) - Justiitsministri 21.02.2018 määrus nr 9 „Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine“ (edaspidi ka määrus) 4. Reisijale antav lepingueelne teave Üheks peamiseks vahendiks tarbija majanduslike huvide kaitsmisel on kauplejale teavitamiskohustuse ette nägemine. Selleks, et reisija saaks teha parima võimaliku valiku, peab tal olema ülevaade kõikidest asjasse puutuvatest faktidest. Reisijale lepingueelse teabe andmist pakettreisilepingute ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute korral reguleerib võlaõigusseaduse 44. peatükk, milles nähakse ette kohustuslik lepingueelse teabe esitamise regulatsioon nii pakettreisilepingu korral (VÕS § 867) kui ka seotud reisikorraldusteenuste korral (VÕS § 8671). Sisuliselt tuleb reisijale esitada kahte liiki teavet: asjakohane standardinfo teabeleht ja pakettreisi puhul VÕS § 867 lg-s 2 loetletud teave või seotud reisikorraldusteenuste puhul VÕS § 8671 lg-s 1 loetletud teave. 1  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Nagu eeltoodust selgub on nii pakettreisi kui seotud reisikorraldusteenuste puhul kohustus esitada reisijale standardinfo teabeleht. Selle nõude eesmärgiks on kindlustada reisijatele suurem läbipaistvus, tagades, et neid teavitataks sõlmitava lepingu tüübist ja asjaomastest õigustest. Eristada pakettreisi ja seotud reisikorraldusteenuseid võib reisija jaoks olla mõnevõrra keeruline, mistõttu on informatsioon selle kohta, kas tegemist on reisiteenustega, millest moodustub pakettreis või seotud reisikorraldusteenused, suure tähtsusega. Lepingueelne teave ja asjakohane standardinfo teabeleht tuleb reisijale esitada enne, kui sõlmitakse leping või mis tahes vastav pakkumine reisijale siduvaks muutub. Reisija peab saama teabe enne lepingu sõlmimist. Seda nii olukorras, kus reisija teeb omalt poolt pakkumise, millele reisiettevõtja poolt nõustumise andmisega on leping sõlmitud, kui ka olukorras, kus reisija annab nõustumise reisiettevõtja tehtud pakkumisele. Kui lepingut asutakse sõlmima mõlema poole füüsilisel kohalolekul tuleks asjakohane standardinfo teabeleht reisijale anda hiljemalt vahetult enne broneeringu lõpuleviimist. Samas interneti vahendusel lepingu sõlmimisel peaks standardinfo teabeleht olema enne broneeringu lõpuleviimist reisijale nähtaval kohal, tõenäoliselt siis vastavas aknas või kastikeses veebilehel. 4.1. Lepingueelne teave pakettreisi korral VÕS § 867 reguleerib teabe andmist juhul, kui sõlmitakse pakettreisileping. Seejuures on oluline välja tuua, et pakettreisilepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata VÕS § 14 lg- s 2 ja §-s 141 sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut. Lepingueelse teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka -vahendajale, kuid seda tuleks mõista selliselt, et reisija ees peab selle kohustuse täitma emb-kumb neist ning kui kumbki neist seda teeb, siis loetakse, et ka teise kohustus on täidetud, sest mitte mingit lisandväärtust ei oleks selles, et mõlemad täidaksid sama kohustuse paralleelselt ja reisija saaks sama info topelt. Enne pakettreisilepingu sõlmimist peab reisija saama reisikorraldajalt või -vahendajalt kahte tüüpi teavet. Reisijale tuleb esitada nii VÕS § 867 lg-s 2 loetletud ja konkreetse pakettreisi puhul asjakohane teave kui ka standardinfo teabeleht. Kõikidel juhtudel sisaldab standardinfo teabeleht üldjoontes vähemasti järgnevat teavet: - tegemist on pakettreisiga; - info reisija õiguste kohta; - info reisikorraldaja vastutuse kohta; - info reisikorraldaja tagatise kohta. Standardinfo teabeleht ei sisalda endas siiski kogu lepingueelset teavet, mis reisijale esitada tuleb. Seega on reisikorraldajal ja juhul, kui pakettreisilepingu sõlmimist pakutakse reisivahendaja kaudu, siis ka vahendajal oluline jälgida, et reisijale esitataks ka kogu VÕS § 867 lg-s 2 loetletud ja konkreetse pakettreisi korral asjakohane teave. Juhtudel, kui sõlmitakse TurS § 7 lg 2 p-s 5 nimetatud pakettreisileping (st reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni 2  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist), esitavad reisikorraldaja ja ettevõtja, kellele andmed edastatakse, reisijale VÕS § 867 lg-s 2 sätestatud teabe, kui see on nende poolt pakutavate vastavate reisiteenuste puhul asjakohane. Sellisel juhul tuleb reisikorraldajal ja ettevõtjal, kellele andmed edastatakse igal üksikjuhul hinnata, milline VÕS § 867 lg-s 2 loetletud teave on lisaks standardinfo teabelehele tema poolt reisijale veel asjakohane esitada. Lepingueelset teavet tuleb reisijale anda selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt. Kui teave esitatakse kirjalikult, peab see olema loetav. Teabe loetavalt esitamise all tuleb mõista sobiva kirjatüübi ja suuruse valimist. Näiteks ei tohiks tekst olla üleliia väikses kirjas. Direktiivi põhjenduse punktis 25 on täpsustatud, et reisija peaks enne pakettreisilepingu sõlmimist saama kogu vajaliku teabe, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse sidevahendi kaudu, letimüügis või muid turustusviise kasutades. Sisuliselt on reisikorraldajal või -vahendajal telefoni teel sõlmitud lepingu korral samad kohustused nagu mis tahes muul viisil pakettreisilepingu sõlmimisel. Seega telefoni teel sõlmitava lepingu korral saab määruse lisa 1 vormis B kajastatud teabe esitada reisijale ka telefoni teel (st lugeda selle ette), ettevõtja ei pea ilmtingimata reisijale konkreetset vormi edastama. Teave tuleb siiski esitada enne kui reisija sõlmib telefoni teel pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise. Samas on oluline märkida, et tulenevalt VÕS § 869 lg-st 1, peab reisikorraldaja või vahendaja reisijale pakettreisilepingu sõlmisel või viivitamata pärast seda andma lepingu koopia või selle kinnituse püsival andmekandjal. 4.2. Lepingueelne teave seotud reisikorraldusteenuste korral VÕS § 8671 sätestab lepingueelse teabe andmise seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimisel. Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on lisaks asjakohaste standardinfo teabelehtede või nendes sisalduva teabe esitamisele kohustatud teavitama reisijat selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt, et reisija: 1) ei saa kasutada VÕS 44. peatükis ja turismiseaduses üksnes pakettreiside korral ettenähtud õigusi ja iga teenuse osutaja vastutab ainuisikuliselt oma teenuse lepingujärgse osutamise eest; 2) saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral ettenähtud kaitset vastavalt TurS §- le 15, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksevõime tõttu. Oluline on rõhutada, et VÕS 8671 lg 4 näeb ette sanktsiooni olukorraks, kus seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei täida talle võlaõigusseadusega ettenähtud teavitamiskohustust või ei oma turismiseaduse kohast tagatist. Sellisel juhul on endiselt tegemist seotud reisikorraldusteenuste lepinguga, kuid sellele lepingule kohaldatakse teatud pakettreisidele kohalduvaid sätteid, mis muidu seotud reisikorraldusteenustele ei kohalduks. Sätte eesmärk on kaitsta reisijat sellises olukorras, kus ta võib arvata, et tegemist on pakettreisiga, kuid teda pole vastupidisest teavitatud. Teisalt on eesmärk motiveerida seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavaid ettevõtjaid enda kohustusi korrektselt täitma. 3  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 VÕS § 8671 lg 4 sätestab, et kui seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole täitnud VÕS § 8671 lg-tes 1 ja 2 või TurS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kohaldatakse seotud reisikorraldusteenustes sisalduvate reisiteenuste suhtes VÕS §-des 873–877 ja 878–8782 kehtestatud õigusi ja kohustusi. Reisijal on sellises olukorras näiteks õigus kuni reisi alguseni oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle anda (VÕS § 873), taganeda lepingust enne reisi algust (VÕS § 874), öelda leping üles reisi ajal (VÕS § 876). Samas on hõlbustajal sellisel juhul näiteks kohustus anda reisijale abi vastavalt VÕS §-s 8781 sätestatule. Seotud reisikorraldusteenuste puhul on veel oluline välja tuua VÕS § 8671 lg-s 5 sätestatud ettevõtjate vaheline teavitamiskohustus. Nimelt selleks, et seotud reisikorraldusteenuste sõlmimist hõlbustav ettevõtja oleks seotud reisikorraldusteenuste tekkimisest teadlik, näeb VÕS § 8671 lg 5 reisiettevõtjale, kellega lepingu sõlmimisel seotud reisikorraldusteenused tekivad, ette kohustuse hõlbustavat ettevõtjat reisijaga lepingu sõlmimisest teavitada. Seega on ettevõtja, kes sõlmib reisijaga lepingu täiendava reisiteenuse osas kohustatud hõlbustajat sellest teavitama. 5. Standardinfo teabelehed Standardinfo teabelehtede vormid on liidu seadusandja kehtestanud direktiivi lisadega ning riigisisesesse õigusesse on need üle võetud justiitsministri 21.02.2018 määrusega nr 9 „Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine.“ Laias laastus jagunevad standardinfo teabelehtete vormid kaheks: 1) pakettreisilepingu standardinfo teabelehtede vormid; 2) seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormid. Seega asjakohase, reisijale esitamisele kuuluva, vormi valimisel tuleb esmalt selgeks teha, kas sõlmitakse pakettreisileping või seotud reisikorraldusteenuste lepingud. 5.1 Pakettreisilepingu standardinfo teabelehed Juhul, kui reisija ja reisikorraldaja või -vahendaja valmistavad ette pakettreisilepingu sõlmimist, siis tuleb vastavalt asjaoludele valida sobiv standardinfo teabeleht kolme võimaliku variandi seast. Määruse § 1 lg-ga 1 on kehtestatud järgmised standardinfo teabelehtede vormid: 1) Vorm A. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine on võimalik; 2) Vorm B. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine ei ole võimalik; 3) Vorm C. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui reisikorraldaja edastab andmed teisele ettevõtjale vastavalt TurS § 7 lg 2 p-le 5. 4  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm A (vt joonis 1) kuulub kasutamisele juhul, kui vormi on võimalik lisada toimiv hüperlink. Seega saab vormi A kasutada vaid teabe elektroonilisel edastamisel. Näiteks juhul, kui lepingueelse teabe esitamine toimub e-kirja teel, reisiettevõtja broneerimiskeskkonnas või muul taolisel viisil. Joonis 1. Väljavõte määruse lisast 1, Vorm A 5  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm B (vt joonis 2) kuulub kasutamisele juhul, kui standardinfo teabelehe vormi ei ole võimalik hüperlinki lisada. Näiteks juhul, kui lepingueelse teabe esitamine toimub reisijaga näost näkku suhtlemisel reisibüroos. Joonis 2. Väljavõte määruse lisast 1, Vorm B 6  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm C (vt joonis 3) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisikorraldaja edastab andmed teisele ettevõtjale vastavalt TurS § 7 lg 2 p-le 5 ehk nn click-through lepingute korral. Joonis 3. Väljavõte määruse lisast 1, Vorm C 7  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 TurS § 7 lg 2 p 5 sätestab järgneva. Pakettreis on ka vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist. Reisikorraldaja ehk selle ettevõtja, kes teisele ettevõtjale reisijaga seotud teavet edastab, kohustus on reisijale esitada määruse lisa 1 vormil C ettenähtud standardteabevorm. Seejuures ei ole oluline, et teise ettevõtjaga oleks leping mõne teise reisiteenuse osutamiseks juba sõlmitud, sest lisa 1 vormil C sätestatud esimese lausega teavitatakse reisijat asjaolust, et kui ta sõlmib lepingu ettevõtjaga AB 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist ettevõtjalt XY, moodustavad XY ja AB osutatavad reisiteenused pakettreisi direktiivi (EL) 2015/2302 tähenduses. Kõikides vormides sisalduvad tähelühendid ettevõtja nime kohta tuleb reisijale teabe esitamisel asendada konkreetsete ettevõtjate nimedega. Samuti tuleb vormidele, kus viidatud, lisada asjakohane hüperlink või veebilehe aadress. 5.2. Seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehed Seotud reisikorraldusteenuste moodustumiseks peab eksisteerima vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks reisija sõlmib eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, kui reisiettevõtja hõlbustab: 1) reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või (TurS § 71 lg 1 p 1); 2) sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist (TurS § 71 lg 1 p 2). Kui reisiettevõtja pakub ja müüb kahte või enam eri liiki reisiteenust samaks reisiks vastavalt TurS § 71 lõikele 1 või 2, on tegemist seotud reisikorraldusteenustega turismiseaduse tähenduses. Reisiettevõtjal puudub reeglina võimalus enne esimese reisiteenuse osas lepingu sõlmimist veenduda, kas reisija soovib sama müügikoha külastuse või sellega ühenduse võtmise käigus soetada veel mõne reisiteenuse või mitte. Samas tuleb standardinfo teabeleht reisijale väljastada juba enne esimese reisiteenuse osas lepingu sõlmimist. Seega tuleb reisiettevõtjal, kes pakub või müüb eri liiki reisiteenuseid, seotud reisikorraldusteenuste teabeleht reisijale väljastada juba enne esimese reisiteenuse osas lepingu sõlmimist. Samuti tuleb seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabeleht enne esimese reisiteenuse osas lepingu sõlmimist esitada juhul, kui reisiettevõtja sihipärasel viisil hõlbustab täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist mõne teise ettevõtjaga. Määruse § 1 lg-ga 2 on kehtestatud järgmised standardinfo teabelehtede vormid: 8  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 1) Vorm A. Standardinfo teabeleht juhul, kui TurS § 71 lg 1 p 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis; 2) Vorm B. Standardinfo teabeleht juhul, kui TurS § 71 lg 1 p 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis; 3) Vorm C. Standardinfo teabeleht juhul, kui TurS § 71 lg 1 p 1 kohaselt pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis, ning leping sõlmitakse ettevõtja ja reisija samaaegsel füüsilisel kohalolekul; 4) Vorm D. Standardinfo teabeleht juhul, kui TurS § 71 lg 1 p 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis; 5) Vorm E. Standardinfo teabeleht juhul, kui TurS § 71 lg 1 p 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Asjakohase standardinfo teabelehe valimisel on seega esmalt mõistlik selgeks teha, kas hõlbustaja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Kõikidel juhtudel sisaldab standardinfo teabeleht üldjoontes vähemasti järgnevat teavet: - reisija ei saa kasutada pakettreisi korral tagatud õigusi; - reisiettevõtja ei vastuta nende reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest, mida ta ise ei osuta; - reisiettevõtja tagatis- tagatiskaitse on olukorras, kus reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksevõime tõttu. 9  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm A (vt joonis 4) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist internetis asuva müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Seega Vorm A kuulub esitamisele kui: - seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse ja müüakse interneti teel; - reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel; - seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Joonis 4. Väljavõte määruse lisast 2, Vorm A 10  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm B (vt joonis 5) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist internetis asuva müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Seega Vorm B kuulub esitamisele kui: - seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse ja müüakse interneti teel; - reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel; - seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Joonis 5. Väljavõte määruse lisast 2, Vorm B 11  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm C (vt joonis 6) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist ning leping sõlmitakse ettevõtja ja reisija samaaegsel füüsilisel kohalolekul ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Seega Vorm C kuulub esitamisele kui: - leping sõlmitakse ettevõtja ja reisija samaaegsel füüsilisel kohalolekul; - reisiettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel; - seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Joonis 6. Väljavõte määruse lisast 2, Vorm C 12  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm D (vt joonis 7) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisiettevõtja hõlbustab sihipärasel viisil interneti teel reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist ning seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Seega Vorm D kuulub esitamisele kui: - seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse ja müüakse interneti teel; - reisiettevõtja hõlbustab sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist; - seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Joonis 7. Väljavõte määruse lisast 2, Vorm D 13  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Vorm E (vt joonis 8) tuleb reisijale esitada juhul, kui reisiettevõtja hõlbustab sihipärasel viisil interneti teel reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist ning seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis. Seega Vorm E kuulub esitamisele kui: - seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse ja müüakse interneti teel; - reisiettevõtja hõlbustab sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist; - seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. Joonis 8. Väljavõte määruse lisast 2, Vorm E 14  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Kui standardinfo teabelehtedel on välja toodud alternatiivid, siis tuleb langetada valik, selle alternatiivi kasuks, mis konkreetses olukorras kohaldub. Teabe, mis antud olukorras ei kohaldu võib standardinfo teabelehelt kustutada. 6. Mis saab, kui sobivat seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehe vormi pole? VÕS § 8671 lg 2 sätestab lisaks, et kui konkreetset liiki seotud reisikorraldusteenused ei ole ühegi määruses sätestatud vormiga hõlmatud, tuleb reisijale esitada nendes vormides sisalduv teave. Näiteks puudub vorm teabe esitamiseks sellisel juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust ning leping sõlmitakse reisija ja ettevõtja samaaegsel füüsilisel kohalolekul. Sellisel juhul tuleb reisijale edastada vormides sisalduv asjakohane teave. Ehk siis tuleb reisijat teavitada, et kui ta broneerib pärast ühe reisiteenuse valimist ja selle eest maksmist reisiettevõtja kaudu reisiks täiendavaid reisiteenuseid, ei saa ta kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral tagatud õigusi. Samuti teave, et ettevõtja ei vastuta täiendavate reisiteenuste (st reisiteenuste, mida ta ise ei osuta) nõuetekohase osutamise eest ja pretensioonide korral tuleb reisijal ühendust võtta asjaomase teenuse osutajaga. Lisaks info selle kohta, et seotud reisikorraldusteenuste moodustumisel peab ettevõtjal olema tagatis nii tema maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita ning ka selleks, et toimetada reisija asjakohasel juhul lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Edastada tuleb ka info tagatise andja kohta ning selgitada reisija õigust võtta ühendust Tarbijakaitseametiga, kui ettevõtja maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita keeldutakse reisiteenuste osutamisest. 15  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 JUHEND turismiseadusega ette nähtud tagatise kohustuse kohta Pädevus Tarbijakaitseameti põhimääruse § 14 p 10 kohaselt on Ametil õigus oma pädevuse piires välja anda soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Eesmärk Käesoleva juhendi eesmärk on anda selgitusi turismiseadusega (edaspidi ka TurS) ette nähtud tagatise regulatsiooni, tagatise kohustuse ja tagatise nõuete kohta. Turismiseadusesse ning võlaõigusseadusesse on üle võetud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr 2015/2302 (edaspidi ka direktiiv), mille eesmärk on viia kaitse ulatus vastavusse turu suundumustega, ühtlustada pakettreisidele ja seotud reisikorraldusteenustele ette nähtud nõudeid ning parandada tarbijakaitset. Õiguslik alus Juhendi koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, 25. november 2015, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ - Turismiseadus 1  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 1. Tagatise omamise kohustusest TurS § 15 lg 1 lause 1 sätestab, et reisikorraldajal peab olema tagatis TurS § 15 lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita. TurS § 15 lg 1 lause 2 sätestab, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis TurS § 15 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata tema maksevõime tõttu. TurS § 15 lg 2 täpsustab, et tagatise kohustus on Eestis asutatud reisiettevõtjal ning reisiettevõtjal, kes on asutatud Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis, kuid kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis või suunab oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse. Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asutatud reisiettevõtjal, kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis, on tagatise kohustus oma asutamise riigi nõuete kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on kõik Eestis asutatud reisikorraldajad ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavad ettevõtjad ning väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud reisiettevõtjad, kes pakuvad ja müüvad pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid Eestis või suunavad oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse, kohustatud omama turismiseadusega ette nähtud tagatist. Tagatise omamise kohustus on ka reisivahendajal, kes vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreise, kuna tema suhtes kohaldatakse reisikorraldaja suhtes kehtestatud nõudeid. See tähendab, et selline reisiettevõtja on küll käsitletav reisivahendajana, kuid lähtuma peab ta reisikorraldaja suhtes kehtestatud nõuetest. Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendajal enam tagatise kohustust ei ole. Sellisel juhul on tagatise kohustus reisikorraldajal, kes on reisivahendajale sellekohase müügiõiguse andnud ning kelle nimel ja huvides reisivahendaja pakettreise pakub ja müüb. Tagatise kohustuse puhul tuleb silmas pidada, et kõik Eestis asutatud reisikorraldajad ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavad ettevõtjad on kohustatud omama turismiseadusega ette nähtud tagatist olenemata sealjuures sellest: - kus pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse või müüakse; - millise riigi reisijatele pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid pakutakse ja müüakse; - kus pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste osaks olevaid reisiteenuseid osutatakse, sealjuures, kus saab reis alguse või kus lõpeb. 2  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 2. Tagatise üldisest nõudest TurS § 15 lg 3 näeb ette, et reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist: 1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu; 2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta; 3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest; 4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest. See tähendab, et reisikorraldaja tagatis peab olema kogu tema tegevuse igal ajahetkel piisav, et vajaduse korral oleks võimalik selle arvelt kõik reisijad reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada eeldusel, et pakettreis sisaldab reisijavedu, ning tagastada kõikidele reisijatele nende poolt pakettreiside eest tasutud reisitasud ja tasud lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest. Kusjuures reisikorraldajale turismiseadusega ette nähtud tagatise kohustus kehtib seni, kuni pakettreis on toimunud ehk kõik pakettreisi osaks olevad reisiteenused on osutatud ning tagatise kohustus ei ole seotud sellega, kas reisikorraldaja on omapoolsed kohustused pakettreisi osaks olevate reisiteenuste osutajate ees täitnud või mitte. See tähendab, et näiteks olukorras, kus reisikorraldaja tasub reisijalt pakettreisi eest saadud reisitasude eest pakettreisi osaks olevate lennupiletite ja majutuse eest lennuvedajale ja majutusettevõtjale ära, vastutab ta reisija ees ikkagi reisijalt saadud reisitasude kogusumma ulatuses ja seda seni, kuni kõik pakettreisi osaks olevad reisiteenused on osutatud. Ühtlasi vastutab reisikorraldaja reisija poolt reisivahendajale tasutud reisitasude eest. See tähendab, et reisikorraldaja tagatise kohustuse täitmisel ei ole enam erisust olenevalt sellest, kas reisikorraldaja müüb pakettreise ise või reisivahendaja kaudu ning kuidas on korraldaja ja vahendaja vahel korraldatud reisijate poolt reisivahendajale tasutud reisitasude edasi kandmine reisikorraldajale. Reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta toomine ja majutamine tuleb kõne alla siis, kui pakettreis sisaldab reisijavedu. See tähendab, et kui pakettreis reisijavedu ei sisalda, ei tule ka antud kohustusi tagatise vajaduse ja piisavuse hindamisel arvesse võtta. Reisitasude arvestamisel tuleb silmas pidada, et kui varasemalt pidi reisiettevõtja tagatis katma üksnes tarbijate poolt pakettreiside eest tasutud reisitasusid, siis alates 1. juulist 2018 peab see katma kõikide reisijate (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) poolt tasutud reisitasusid, välja arvatud juhul, kui pakettreis on ostetud üldlepingu alusel. Üldleping sõlmitakse ettevõtja ja oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku vahel ning selle esemeks on tulevikus pakutavad ja korraldatavad ärireisid. TurS § 15 lg 4 näeb ette, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist: 3  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest; 2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav; 3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav. Seega olukorras, kus tegutsetakse reisikorraldajana, peab tagatis olema piisav TurS § 15 lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks ning olukorras, kus tegutsetakse seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana, peab tagatis olema piisav TurS § 15 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks. See tähendab, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja tagatis peab olema kogu tema tegevuse igal ajahetkel piisav, et vajaduse korral oleks võimalik tagastada kõikidele reisijatele nende poolt seotud reisikorraldusteenuste eest hõlbustavale ettevõtjale tasutud reisitasud ning juhul, kui hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav ettevõtja, kõik reisijad reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta tuua ja majutada. Reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta toomine ja majutamine tuleb kõne alla siis, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav. Reisitasude arvestamisel tuleb silmas pidada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale turismiseadusega ette nähtud tagatise kohustus kehtib seni, kuni: - tema poolt osutamisele kuuluv seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus on osutatud; - teise ettevõtja poolt osutamisele kuuluv seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuste eest saadud reisitasu on hõlbustava ettevõtja käes. Nii nagu pakettreiside puhul, nii ka seotud reisikorraldusteenuste puhul peab tagatis katma kõikide reisijate (nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) poolt tasutud reisitasud, välja arvatud juhul, kui seotud reisikorraldusteenused on ostetud üldlepingu alusel. Ühtlasi on reisikorraldajate ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavate ettevõtjatena tegutsevatel ettevõtjatel oluline tähele panna, et reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama (TurS § 151 lg 12). 4  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Tagatise piisavuse hindamine peab olema korraldatud nii, et reisitasude laekumine ja reisitasude kogusumma on ajas jälgitav ning reisiettevõtjal on selle kohta igapäevane ja igakülgne ülevaade. Kusjuures tagatis on nõuetekohane siis, kui see on igal ajahetkel piisav ja ei muutu ühekski ajahetkeks ebapiisavaks. Seega on äärmiselt oluline tagatise piisavust hinnata ning seda nõuetekohaselt ja sealjuures õigeaegselt suurendada. 3. Tagatise kohustuse puudumisest TurS § 15 lõike 5 kohaselt puudub reisiettevõtjal tagatise kohustus juhul, kui: 1) pakettreiside eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel ning pakettreis ei sisalda reisijavedu; Punktis 1 nimetatud välistus võib kõne alla tulla TurS § 6 punktis 1 nimetatud tegevusala (Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamine) ja TurS § 6 punktis 4 nimetatud tegevusala (väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine) puhul. Et antud välistus kohalduks, peab olema kaks eeldust korraga ja üheaegselt täidetud. Esiteks, pakettreis ei sisalda reisijavedu ja teiseks, pakettreisi eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel. See tähendab, et kui pakettreis sisaldab reisijavedu või pakettreisi eest tasutakse täielikult või osaliselt enne reisiteenuste kogumi osutamist või reisiteenuste kogumi osutamise ajal, siis antud välistus ei kohaldu. 2) seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest ja kas tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale või tasutakse seotud reisikorraldusteenuste eest täies ulatuses nende osutamise järel; Punktis 2 nimetatud välistus võib kõne alla tulla TurS § 6 punktis 6 nimetatud tegevusala (seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine) puhul. Antud välistus kohaldub sarnaselt punktis 1 sätestatud välistusele. Samas on teise eelduse kohaldumiseks kaks alternatiivi. Esiteks, seotud reisikorraldusteenuste eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste osutamise järel või teiseks, tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale. Teine alternatiiv kohaldub näiteks juhul, kui tasu makstakse otse tegelikule teenuseosutajale. See tähendab, et kui hõlbustav ettevõtja on vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest või seotud reisikorraldusteenuste eest tasutakse hõlbustavale ettevõtjale täielikult või osaliselt enne reisiteenuste osutamist, siis antud välistus ei kohaldu. 5  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 3) käesoleva seaduse § 6 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja esitab tõendi selle kohta, et tagatise kohustus on täidetud tegeliku reisikorraldaja poolt vastavalt turismiseaduse nõuetele. Punktis 3 nimetatud välistus võib kõne alla tulla TurS § 6 punktis 5 nimetatud tegevusala (Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine) puhul. Siin on mõeldud olukorda, kus reisiettevõtja, kes vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreise, esitab turismiseaduse nõuetele vastava tagatise olemasolu tõendava dokumendi, mis tõendab selle teise reisiettevõtja (s.o tegeliku reisikorraldaja) tagatise kohustuse täitmist vastavalt turismiseadusele. 4. Tagatise minimaalsetest kohustuslikest määradest Lisaks eelnevalt viidatud ja käsitletud tagatise üldisele nõudele sätestatakse TurS § 6 punktides 2 kuni 6 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tagatise minimaalsed kohustuslikud määrad. Samas, TurS § 6 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tagatise minimaalset kohustuslikku määra turismiseadusega ette nähtud ei ole, mis tähendab, et Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamisel tuleb tagatise kohustuse täitmisel lähtuda üksnes tagatise üldisest nõudest. TurS § 6 punktides 2 kuni 6 nimetatud tegevusalal tegutsevad reisiettevõtjad peavad tagatise kohustuse täitmisel lähtuma nii tagatise üldisest nõudest kui ka järgmistest tagatise minimaalsetest kohustuslikest määradest: 2) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tellimuslendu sisaldavate pakettreiside korraldamine; Antud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt 7% reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot. 3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine; Antud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt 3% reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot. 4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine; Antud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt 7% reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot. 5) Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine; Antud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt 7% reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot. 6  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 6) seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine. Antud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt 3% reisiettevõtja planeeritavast aastasest seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot. Tagatise minimaalse kohustusliku määra puhul tuleb lähtuda sellest kumb on suurem, kas kindlaks määratud summa või vastav protsent kogumüügist. TurS § 152 lg 2 näeb ette, et turismiseaduse tähenduses loetakse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügiks pakettreisilepingutest või seotud reisikorraldusteenuste lepingutest tulenevat reisijate poolt või nimel reisiettevõtjale tasutud kõigi maksete kogusummat, sealhulgas ettemaksena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid. Samas on oluline tähele panna, et tagatise arvutamisel võetakse aluseks reisiettevõtja eelmise kalendriaasta pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük, kui see on suurem reisettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist (TurS § 151 lg 6). Näiteks juhul, kui reisikorraldaja prognoosib järgmise aasta pakettreiside kogumüügiks 300 000 eurot, kuid tema eelmise aasta pakettreiside kogumüük on olnud 500 000 eurot, tuleb tagatise arvutamisel aluseks võtta eelmise aasta pakettreiside kogumüük ehk 500 000 eurot. Kui reisiettevõtja tegutseb üksnes ühel tagatist nõudval tegevusalal, siis tuleb lähtuda antud tegevusala puhuks ette nähtud tagatise minimaalsest kohustuslikust määrast. Näiteks väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamisel peab tagatis olema vähemalt 7% reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot ning juhul, kui: - selline reisiettevõtja prognoosib järgmise aasta pakettreiside kogumüügiks 500 000 eurot, siis peab tema tagatis olema vähemalt 35 000 eurot (ehk 7% 500 000 eurost) mitte 13 000 eurot; - selline reisiettevõtja prognoosib järgmise aasta pakettreiside kogumüügiks 100 000 eurot, siis peab tema tagatis olema vähemalt 13 000 eurot mitte 7 000 eurot (ehk 7% 100 000 eurost). Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal (TurS § 151 lg 11). Siinkohal on oluline tähele panna, et reisiettevõtja tegevusaladeks on kõik tegevusalad, millele tema tegevus vastab olenemata sellest, kui palju või kui sageli ta ühele või teisele tegevusalale vastavaid reise (kas siis pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid) pakub ja müüb. Seega tuleb reisiettevõtja tagatise minimaalse kohustusliku määra puhul lähtuda kõikidest tagatist nõudvatest tegevusaladest. 7  KINNITATUD Peadirektori 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/27 Näiteks olukorras, kus muidu seotud reisikorraldusteenuseid hõlbustava ettevõtjana tegutsev reisiettevõtja korraldab üksnes üks kord kvartalis liinilendu sisaldavaid pakettreise, tuleb tal tagatise minimaalse kohustusliku määra puhul lähtuda TurS § 6 punktis 3 nimetatud tegevusalal (väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine) tegutsemiseks ette nähtud tagatise minimaalsest kohustuslikust määrast. Ühtlasi on oluline tähele panna, et reisiettevõtja poolt minimaalsele kohustuslikule määrale vastav tagatis on nõuetekohane üksnes siis, kui see on ka piisav TurS § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Kuigi tagatise üldine nõue tuleneb TurS § 15 lõikest 1 koosmõjus TurS § 15 lõigetega 3 ja 4, on ka TurS § 151 lõikes 5 toonitatud, et reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav TurS § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks ning reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust tõendama. 8