Pr Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/20/1467
Minister
[email protected] Meie 08.05.2020 nr 11-2/592-2
Hr Raul Siem
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
[email protected]
Arvamuse avaldamine „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035“ eelnõu kohta
Lugupeetud ministrid
Täname teid pikaaegse omavahelise koostöö ja erinevate osapoolte kaasamise eest, mis on viinud
täiendatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)
koostamiseni.
Teame, et meie majandusareng ja konkurentsivõime peab järjest enam tuginema teadus- ja
arendustegevusele ning innovatsioonile (TAI). Seetõttu on väga oluline see raamistik, mis luuakse uue
TAIE arengukavaga ning mille alusel hakkame otsima vastuseid ja lahendusi uutele ühiskondlikele
väljakutsele.
Oleme tutvunud edastatud dokumentidega ning edastame endapoolsed kommentaarid nii TAIE kui
edasise protsessi kohta:
1. Strateegiline fookus. Euroopa Liidu (EL) tulevased poliitikad lähtuvad suuresti roheleppe ja digipaketi
eesmärkidest (nn kaksiküleminek). Nende ümber koonduvad kõik ülejäänud algatused, nt ringmajanduse
tegevuskava, tehisintellekti valge raamat ja EL-i uus tööstusstrateegia. Kuna kaksiküleminekul on niivõrd
kandev roll kogu poliitika kujundamise protsessis ning see üleminek on väga tihedalt seotud ka TAI
võimekustega, siis teeme ettepaneku, et seosed roheleppe ja digipaketiga oleksid selgemalt ja
strateegilisemalt esile toodud ka TAIE arengukavas. Üks võimalus nende seoste tekitamiseks on
fookusvaldkondade seadmisel. Soovime, et fookusvaldkondade seadmisel tuleks kindlasti esile ka seos
arengukava eesmärgiga (ühiskondlike väljakutsete lahendamine, tootlikkuse kasvatamine) ning et TAN-i
roll selles protsessis kujuneks sisuliseks.
2. Rahastamine. Eesti majandusstruktuur peab muutuma teadmiste ja innovatsioonimahukamaks.
Erinevates analüüsides, hinnangutes ja tulevikusoovitustes tõdetakse, et tavapärasest lähenemisviisist
enam ei piisa. Ei piisa selleks, et välja tulla keskmise sissetuleku lõksust. See aga tähendab, et TAI tuleb
seada kesksele kohale meie poliitikavalikutes. Kaksikülemineku eesmärgiks on oluliselt muuta seni
kehtivaid „käitumismustreid“ ning need reformid on võimalik realiseerida üksnes toetudes mahukale TA
tegevusele, mis omakorda nõuab suuremaid ressursse. Seetõttu on TAIE arengukava rahastamisel ülimalt
oluline, et rakenduks nn esimene stsenaarium ehk TAIE rahastamine jõuab 2024. aastaks 1% SKP-st.
Arengukava tegevuste rahastamine võiks olla kokku lepitud ja fikseeritud suuremas ulatuses, st et
rahastamise suunamine ei jääks üksnes iga-aastaste eelarveotsuste tasemele.
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
3. Tulevased toetusmeetmed. 2021-2035 TAIE on neljas vastava valdkonna strateegia, mis tähendab, et
meil on olemas kolme eelneva strateegia kogemused, rakendatud meetmete tulemuslikkus, vajalikud
olukorrakirjeldused globaalsetest ja piirkondlikest trendidest, tunnetus valitsevatest probleemidest ja
ootustest ning ülevaade meie tugevustest, nõrkustest ja võimalustest.
Seega, kui TAIE strateegia baasil liigutakse edasi konkreetsete toetusmeetmete planeerimise juurde, siis
võiks lähtuda sellest, et sekkumiskohti oleks vähem, need oleksid mõjusamad ning seotud ühiskondlike
arenguvajaduste lahendamisega.
4. Innovatsioonibaasi laiendamine. Eesti kontekstis on tööstussektoril võtmeroll tootlikkuse
kasvatamisel, samas, vaadates meie töötleva tööstuse sektori tootlikkust või lisandväärtust, võime
järeldada, et sektor pole mehhaniseerimise/automatiseerimise/robotiseerimisega piisavalt kaasa läinud.
Järelikult, kui me räägime tööstusstrateegiate edendamisest ja selle tagajärjel tekkivast kasust
majandusele, siis peaksime kindlustama, et sellesse protsessi on kaasatud ka tööstussektori/erasektori TA
investeeringud. Paraku on meie ettevõtjate TA mahukus ja absorbeerimisvõime madal.
Seetõttu toetame EL initsiatiive, mille raames luuakse akadeemilise, avaliku ja erasektori partnerlusi
erinevate valdkondade raames. EL tasandil on hetkel planeerimisel mitmed partnerlused, milles osalemist
saaks kasutada kui võimalust tegemaks aktiivsemat TAI alast koostööd erasektoriga. Seetõttu teeme
ettepaneku, et TAIE raames võiks riigi tasandil toetada osalemist järgmistes partnerlustes/võrgustikes: 1)
Driving Urban Transitions to a Sustainable Future 2) Clean Energy Transition 3) A climate neutral,
sustainable and productive Blue Economy 4) European Partnership on Innovative SMEs. Tegemist on nn
kaasfinantseeritavate partnerlustega, mis eeldavad liikmesriikidelt teatud rahaliste ressursside
panustamist. Lisaks nendele on kavandamisel ka muud tüüpi partnerlused, mille osas loodame samuti
liikmesriikide tuge.
Antud ettepanku osas on hea tõdeda, et partnerlustes/võrgustikes osalemist on peetud prioriteetseks ka
TAIE arengukavas, milles öeldakse, et luuakse stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli
võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate
riikidega.
5. Monitooring ja andmed. Leiame, et arengukava monitooring ning erinevate andmete kogumine ja
pideva regulaarsusega avalikult kõigile kättesaadavaks tegemine (eesmärgi, tegevussuuna/programmi,
toetusmeetme, fookusvaldkonna vms kaupa), võimalikult kasutajasõbralikul ja visuaalsel viisil, on väga
oluline element arengukava rakendamise juures. See võimaldab kõigil osapooltel ning avalikkusel jälgida
toimuvaid arenguid, olla kõigil samas infoväljas, lähtuda samadest eeldusest ning pidada laiemat debatti
TA arengute üle. Seega, „reaalajas“ arengukavaga seotud informatsiooni kogumine ja kuvamine peaks
olema samuti üheks arengukava rakendamise kindlaks osaks. Lihtsa vaevaga võiks selguda, kui palju,
millise prioriteedi alt, mille jaoks, millal, kellele jne vahendeid eraldi. Selline IT- alane lahendus
(eraldiseisev TAIE koduleht) aitaks suuresti kaasa ka protsesside juhtimisele ja kommunikatsiooni
korraldamisele. Siiamaani on olnud vastavate andmete kompaktne kuvamine ja kättesaamine keeruline,
mille pinnalt on tekkinud ka erinevad tõlgendused ja arusaamised asjade tegelikust seisust.
Mõistame, et raamistiku kujundamine on alles esimeseks sammuks. Järgmised sammud, mis on mõeldud
TAIE sisutamiseks, on veelgi olulisemad ning ka siinkohal loodame aktiivsele omavahelisele koostööle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Renno Veinthal
teadusprorektor