dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
2-5/20-0186/2526
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Tehnikaülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0186
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎11-2592-2 08.05.2020 Väljaminev kiri.asice648 KB

Sisu (failidest)

Pr Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/20/1467 Minister [email protected] Meie 08.05.2020 nr 11-2/592-2 Hr Raul Siem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister [email protected] Arvamuse avaldamine „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035“ eelnõu kohta Lugupeetud ministrid Täname teid pikaaegse omavahelise koostöö ja erinevate osapoolte kaasamise eest, mis on viinud täiendatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE) koostamiseni. Teame, et meie majandusareng ja konkurentsivõime peab järjest enam tuginema teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile (TAI). Seetõttu on väga oluline see raamistik, mis luuakse uue TAIE arengukavaga ning mille alusel hakkame otsima vastuseid ja lahendusi uutele ühiskondlikele väljakutsele. Oleme tutvunud edastatud dokumentidega ning edastame endapoolsed kommentaarid nii TAIE kui edasise protsessi kohta: 1. Strateegiline fookus. Euroopa Liidu (EL) tulevased poliitikad lähtuvad suuresti roheleppe ja digipaketi eesmärkidest (nn kaksiküleminek). Nende ümber koonduvad kõik ülejäänud algatused, nt ringmajanduse tegevuskava, tehisintellekti valge raamat ja EL-i uus tööstusstrateegia. Kuna kaksiküleminekul on niivõrd kandev roll kogu poliitika kujundamise protsessis ning see üleminek on väga tihedalt seotud ka TAI võimekustega, siis teeme ettepaneku, et seosed roheleppe ja digipaketiga oleksid selgemalt ja strateegilisemalt esile toodud ka TAIE arengukavas. Üks võimalus nende seoste tekitamiseks on fookusvaldkondade seadmisel. Soovime, et fookusvaldkondade seadmisel tuleks kindlasti esile ka seos arengukava eesmärgiga (ühiskondlike väljakutsete lahendamine, tootlikkuse kasvatamine) ning et TAN-i roll selles protsessis kujuneks sisuliseks. 2. Rahastamine. Eesti majandusstruktuur peab muutuma teadmiste ja innovatsioonimahukamaks. Erinevates analüüsides, hinnangutes ja tulevikusoovitustes tõdetakse, et tavapärasest lähenemisviisist enam ei piisa. Ei piisa selleks, et välja tulla keskmise sissetuleku lõksust. See aga tähendab, et TAI tuleb seada kesksele kohale meie poliitikavalikutes. Kaksikülemineku eesmärgiks on oluliselt muuta seni kehtivaid „käitumismustreid“ ning need reformid on võimalik realiseerida üksnes toetudes mahukale TA tegevusele, mis omakorda nõuab suuremaid ressursse. Seetõttu on TAIE arengukava rahastamisel ülimalt oluline, et rakenduks nn esimene stsenaarium ehk TAIE rahastamine jõuab 2024. aastaks 1% SKP-st. Arengukava tegevuste rahastamine võiks olla kokku lepitud ja fikseeritud suuremas ulatuses, st et rahastamise suunamine ei jääks üksnes iga-aastaste eelarveotsuste tasemele. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee 2 3. Tulevased toetusmeetmed. 2021-2035 TAIE on neljas vastava valdkonna strateegia, mis tähendab, et meil on olemas kolme eelneva strateegia kogemused, rakendatud meetmete tulemuslikkus, vajalikud olukorrakirjeldused globaalsetest ja piirkondlikest trendidest, tunnetus valitsevatest probleemidest ja ootustest ning ülevaade meie tugevustest, nõrkustest ja võimalustest. Seega, kui TAIE strateegia baasil liigutakse edasi konkreetsete toetusmeetmete planeerimise juurde, siis võiks lähtuda sellest, et sekkumiskohti oleks vähem, need oleksid mõjusamad ning seotud ühiskondlike arenguvajaduste lahendamisega. 4. Innovatsioonibaasi laiendamine. Eesti kontekstis on tööstussektoril võtmeroll tootlikkuse kasvatamisel, samas, vaadates meie töötleva tööstuse sektori tootlikkust või lisandväärtust, võime järeldada, et sektor pole mehhaniseerimise/automatiseerimise/robotiseerimisega piisavalt kaasa läinud. Järelikult, kui me räägime tööstusstrateegiate edendamisest ja selle tagajärjel tekkivast kasust majandusele, siis peaksime kindlustama, et sellesse protsessi on kaasatud ka tööstussektori/erasektori TA investeeringud. Paraku on meie ettevõtjate TA mahukus ja absorbeerimisvõime madal. Seetõttu toetame EL initsiatiive, mille raames luuakse akadeemilise, avaliku ja erasektori partnerlusi erinevate valdkondade raames. EL tasandil on hetkel planeerimisel mitmed partnerlused, milles osalemist saaks kasutada kui võimalust tegemaks aktiivsemat TAI alast koostööd erasektoriga. Seetõttu teeme ettepaneku, et TAIE raames võiks riigi tasandil toetada osalemist järgmistes partnerlustes/võrgustikes: 1) Driving Urban Transitions to a Sustainable Future 2) Clean Energy Transition 3) A climate neutral, sustainable and productive Blue Economy 4) European Partnership on Innovative SMEs. Tegemist on nn kaasfinantseeritavate partnerlustega, mis eeldavad liikmesriikidelt teatud rahaliste ressursside panustamist. Lisaks nendele on kavandamisel ka muud tüüpi partnerlused, mille osas loodame samuti liikmesriikide tuge. Antud ettepanku osas on hea tõdeda, et partnerlustes/võrgustikes osalemist on peetud prioriteetseks ka TAIE arengukavas, milles öeldakse, et luuakse stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega. 5. Monitooring ja andmed. Leiame, et arengukava monitooring ning erinevate andmete kogumine ja pideva regulaarsusega avalikult kõigile kättesaadavaks tegemine (eesmärgi, tegevussuuna/programmi, toetusmeetme, fookusvaldkonna vms kaupa), võimalikult kasutajasõbralikul ja visuaalsel viisil, on väga oluline element arengukava rakendamise juures. See võimaldab kõigil osapooltel ning avalikkusel jälgida toimuvaid arenguid, olla kõigil samas infoväljas, lähtuda samadest eeldusest ning pidada laiemat debatti TA arengute üle. Seega, „reaalajas“ arengukavaga seotud informatsiooni kogumine ja kuvamine peaks olema samuti üheks arengukava rakendamise kindlaks osaks. Lihtsa vaevaga võiks selguda, kui palju, millise prioriteedi alt, mille jaoks, millal, kellele jne vahendeid eraldi. Selline IT- alane lahendus (eraldiseisev TAIE koduleht) aitaks suuresti kaasa ka protsesside juhtimisele ja kommunikatsiooni korraldamisele. Siiamaani on olnud vastavate andmete kompaktne kuvamine ja kättesaamine keeruline, mille pinnalt on tekkinud ka erinevad tõlgendused ja arusaamised asjade tegelikust seisust. Mõistame, et raamistiku kujundamine on alles esimeseks sammuks. Järgmised sammud, mis on mõeldud TAIE sisutamiseks, on veelgi olulisemad ning ka siinkohal loodame aktiivsele omavahelisele koostööle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Renno Veinthal teadusprorektor
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel