Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 08.05.2020
nr 7-5.13/20-00476-8
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Turismifirmade Liidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
ECTAA – koordineeritud turismi taaskäivitamiseks
Opereerimis- ja finantsküsimused
• Puudub täpne ja õigeaegne (reaalajas) info riikide nõuetest ja piirangutest
• Planeerimiseks on vajalik piisav reageerimisaeg
• Lennuplaanid puudulikud
• Edasilükatud reisid (kui tarbijad on reisiettevõtjatele vastu tulnud ja ajutiselt loobunud
tagasinõuetest voucherite kasuks) ei genereeri ettevõtetele uut rahavoogu
Juriidilised küsimused
• Pakettreisidirektiivi (PTD) alusel reisikorraldajatel (RK) laiapõhjaline vastutus reisilepingu
täitmise eest:
o RK vastutab reisija eest olenemata teenuse osutajast – kui teenus ei ole võimalik
lepingule vastavalt osutada, siis RK peab reisija koju tooma oma kuludega
o Kui reisija on välisriiki jäänud sundolukorras, siis RK peab korraldama majutuse kuni 3
ööks ja osutama abi (ettepanek ka võimude karantiininõuete täitmise ajaks)
o Sihtkohas ilmnenud erkorraliste ja vältimatute asjaolude ilmnemisel peab RK reisijale
võimaldama tasuta reisilepingust taganemist
• COVID-19 olukorras RK täisvastutuse nõue reisija ees takistab pakettreiside läbiviimist, kui
puudub juriidiline selgus olukordades, nagu näiteks:
o Reisipaketis sisalduvate teenust osutamine on võimalik, ent sihtkohas või selle
vahetus läheduses on ilmnenud erakorralised ja vältimatud asjaolud
o Reisija koduriigi võimud ei ole soovitanud vältida igasugust või mittte hädavajalikku
reisimist sihtkohta, ent piiravad reisija liikumist koduriigis või on kehtestanud
tagasipöörduvatele reisijatele karantiininõude
o Pole selge, et kui COVID-19 nakkus leitakse sihtkoha majutusasutuses, siis mil viisil
käitutakse klientidega ning kes kannab karantiini korral kulud
o Turul puudub täna reisikindlustustoode, mis kataks COVID-19 haigestumise – kas
kliendid peaksid reisima ilma kindlustuseta ja kes kannab kulud haigusjuhtumi korral
o Millist infot tuleb anda reisijale tervishoiu- ja ohutusmeetmete kohta
o Enamus reisijad kasutavad õigust reisipaketi eest tasutud sissemaksete
tagastamisele, pannes reisiettevõtjad tegelema tagastuste administeerimisega
likviidsuse puudumise olukorras (teenusepakkujad ei tee reisiettevõtjatele
ettetmakstud teenuste eest tagasimakseid).
Tervise- ja ohutusnõuded reisimisel
Ohutusnõuete täitmine on ennekõike teenusepakkujate kohustus.
Reiskorraldajatel on siiski kohustus kontrollida meetmete nõuetele vastavust, kuna mittevastavuse
korral laieneb neile vastutus reisija ees. Selle kohustuse täitmine on ülimalt problemaatiline, kuna
reiskorraldaja peab suutma jälgida nõuete täitmist kogu reisi kestel, mis hõlmab lennujaamu, lende,
pagasikäsitlust, transfeere, majutust, puhkekeskust, toitlustusteenuseid, kohalikke teenuseid
sihtkohas, meditsiinilisi protseduure jne.
Reisituru toimima hakkamiseks on vaja turismisektori vajadustest lähtuvaid ja võimalikult laialdaselt
ning ühetaoliselt kehtivaid ohutusnõudeid.
On tarvis vältida vastukäivate ja ebaproportsionaalsete standardite teket, mis takistavad reisimise
taastumist.
Hr. Jüri Ratas, eriolukorra juht, peaminister
07.05.2020
Austatud eriolukorra juht, härra peaminister Jüri Ratas
COVID-19 mõju reisiettevõtjate tegevusele ja sektori kriisijärgse konkurentsivõime taastamiseks
vajalikud toetavad meetmed
ETFLi hinnangul jääb Covid-19 mõju tõttu 2020. aastal Eesti reisisektori turu maht võrdluses 2019.
aastaga (333,3 mlj eur) ligi kümme korda väiksemaks, s.t. 10-15% eelmise aasta omast. 1700 töötajaga
sektor ei suuda valdkonna täieliku peatumise tingimustes täiendava riikliku abita ellu jääda. Sektori
esmane taastumine võtab vähemalt 12-18 kuud, tänaste teadmiste juures pigem 24 kuud.
Ettevõtete käive on kukkunud pea 100%. Uut käivet ei ole ka optimistliku prognoosi puhul ette näha
vähemalt enne k.a. kolmanda kvartali lõppu, sissetuleva turismiga tegeleval suunal/turismiteenuste
eksportijatel, mitte enne kevadet 2021.
Esmane Töötukassa abimeede on suuremad koondamised paar kuud edasi lükanud. Aprilli lõpuks oli
hinnanguliselt koondatud ca 12-15% reisiettevõtete senistest töötajatest. Enamuses ettevõtetes viidi
töötajad alates aprillist 0,5-0,6 koormusele/töötasule. Peatselt avanevast EAS-I turismimeetmest saab
lühiajalist abi ca ¼ reisiettevõtetest, mis aitab täiendavalt mõne kuu jooksul hoida tööl hinnanguliselt
umbes 400 spetsialisti. Kui täiendavaid meetmeid ei tule, prognoosime hiljemalt suve lõpuks uut
koondamiste lainet, sel korral üle 50% töötajatest.
KredExi meetmetest, sh spetsiaalselt turismisektorile planeeritud laenukäendusest ei ole reaalselt
märkimisväärset kasu, kuna laenumeede saab olla abiks juhul, kui taastub ettevõtete majandustegevus.
Majandustegevuse taastumiseni on reisisektori jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud täiendavad
töökohti säilitavad meetmed, vähemalt käesoleva aasta lõpuni, tõenäoliselt ka 2021. aastal.
Lisame taustainfoks eraldi dokumendina Euroopa reisiettevõtete assotsiatsioonide
katusorganisatsiooni ECTAA ülevaate peamistest probleemkohtadest koordineeritud turismiteenuste
pakkumise ülesehitamiseks koroona-järgses maailmas. Eesti Turismifirmade Liit on ECTAA liige.
ETFLi ettepanekud reisisektori toetamiseks kriisist väljumisel:
1. Pikendatud töötukassa meede. Tänaste teadmiste juures võimalikust turu taastumisest on
täiendav meede töökohtade hoidmiseks vajalik vähemalt 12 kuu jooksul peale eriolukorra
lõppu. Meede peaks olema kättesaadav ettevõtetele, kelle käive on langenud eelmise aasta
sama kvartaliga võrreldes vähemalt 70% ning kvartaalselt pikenev. Arvestades, et sektor
(EMTAK kood N79) on tasunud 2019. aasta eest 12,5 miljon eurot tööjõumakse, on riigil mõistlik
tagada töökohad ja tulevane maksutulu, et mite maksta koondatud töötajatele abiraha.
2. TLS § 37 (1) tähtaja pikendamine kuni 6-kuulisele perioodile kriisis kriitiliselt kannatada saanud
sektoritele (s.h. turismisektor).
3. Tööjõumaksude moratoorium kuni 2021. aasta lõpuni.
4. KREDEX-i turismisektori laenukäenduse meetme täiendamine. Praegustel tingimustel ei ole
meede reisisektorile kasutamiseks sobiv. Vajame kommertslaenudele ja -garantiidele reaalset
100% käendust, mida meede ei taga. KredExi maksimaalne koguvastutus teenuse „Erakorraline
proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele,
reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ alusel panga ja liisinguandja ees on limiteeritud ega
ületa 15% panga ja liisinguandja poolt teenuse raames väljastatud käenduste
kogusummast. Seega ei ole tegemist 100% riigi (läbi KredExi) tagatud kohustusega, millisena
seda meedet avalikkusele on esitletud. Kohustuse tegelik tagatus sõltub tulevikus
realiseerimisele minna võivatest KredExi poolt tagatud finantseerimistoodete mahust. Senine
kogemus meetme alusel laenu taotlemisel näitab, et kommertspangad ei ole ka omalt poolt
valmis väljakuulutatud käendusmeetmega laene väljastama.
5. Reiskorraldajate täiendavate ja planeerimata kulude kompenseerimine, mida ettevõtjad tegid
Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra kehtestamisest ja tungivatest riigipoolsetest soovitustest
tulenevalt reisijate ennetähtaegseks toomiseks koju ning mida ei kata reisipakettide tasu.
Tehtud kulud on hinnanguliselt 700 000 eurot ja on dokumentaalselt tõestatavad.
6. Täiendavate riiklike turndusmeetmete programmi koostamine koostöös EAS-ga ning nende
rahastamine turismiteenuste ekspordi kiireks taaskäivitamiseks hooajal 2021.
7. Koostöö lähiriikide ja eesti turismiekspordi jaoks oluliste sihtturgude valitsustega (soovitavalt
kogu EL) ühtsete meetmete ja protseduuride kehtestamiseks, et võimaldada avada ja kasutada
reisitranspordiühendusi ja turismiteenuseid sarnastel tingimustel ja teadvustada Eestit turvalise
sihtriigina.
Lugupidamisega
Mariann Lugus
Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär
[email protected]
From: Mariann Lugus <
[email protected]>
Date: 7. May 2020 at 21:06:59 EEST
To: Jüri Ratas <
[email protected]>
Cc: "
[email protected]" <
[email protected]>, Tanel Kiik <
[email protected]>, "martin.helme
@fin.ee" <
[email protected]>, Henry Kattago <
[email protected]>, Viljar Lubi
<
[email protected]>, Kristi Talving <
[email protected]>, "
[email protected]"
<
[email protected]>, Kylli Karing <
[email protected]>, "anne.samlik
@estravel.ee" <
[email protected]>
Subject: Reisisektori jätkusuutlikkuse tagamine kriisist väljusmisstrateegia raames_ETFL_07052020
Austatud eriolukorra juht, härra peaminister Jüri Ratas!
Saadame ülevaate turismisektori olukorrast olemasolevate toetusmeetmete rakendamisel ning
ettepanekud sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks ning rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks
väljumisstrateegia raames.
Parim tugi sektorile on loomulikult äritegevuse taastumine. ETFL soovib olla riigile asjatundlikuks
partneriks väljumisstrateegia rakendamisel ning panustada liidu liikmete pikaajalise valdkondliku
kogemusega, millele lisame kõrgetasemelise rahvusvahelise kompetentsi läbi liidu osaluse Euroopa
reisisektori assotsiatsioonide liidus ECTAA.
Lugupidamisega
Mariann Lugus
Peasekretär/Secretary General
Eesti Turismifirmade Liit/Estonian Travel and Tourism Association
Telefon/Phone: +372 641 1426
Veeb/web: www.etfl.ee, www.tourest.eu
COVID-19 EL reisisektori taastumise probleemkohad_ECTAA_06052020.pdf
07 05 2020_COVID-19 mõju_väljumisstrateegia_toetusmeetmed Eesti reisisektorile.pdf