Rahandusministeerium
[email protected] Meie 08.05.2020 nr 17-2/2020/3011
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Eesti mereala planeeringu eelnõu
kohta
Austatud pr Sarnet
Täname rahandusministeeriumi meeskonda mahuka ning sisuka töö eest Eesti merealaplaneeringu
eelnõu koostamisel. Oleme kogu protsessi vältel olnud aktiivses suhtluses. Saadame siinkohal
täiendavad seisukohad Eesti mereala planeeringu eelnõu osas.
EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning
suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Riiklikus energia- ja kliimakavas oleme
planeerinud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest
lõpptarbimisest. EL on seadmas eesmärgis jõuda 2050. aastal kliimaneutraalsesse
majandamisviisi. Elektrituulikutega taastuvelektri tootmine on kulutõhus viis meie
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks ning
energiasõltumatuse tagamiseks. Näeme, et tulevikus on meretuulepargid üheks parimatest viisidest
taastuvelektrit toota ning seeläbi Eestis lisandväärtust luua. Seetõttu on meie huvi, et Eesti suurt
merealade potentsiaali saaks muuhulgas ka tuuleparkide rajamiseks maksimaalselt ära kasutada.
Olete ära teinud suure eeltöö, tuvastamaks mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks
sobilikke alasid. Alade valimisel lähtutud nö välistusmeetodist, vähendades samm-sammult
sobivaid alasid lähtuvalt õigusaktidest ja parimast praktikast tulenevatest piirangutest. Näiteks on
tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime, arvesse on võetud
looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita),
visuaalne puhver kaugusega rannast (11,1 km). Selle tulemusena on Eesti maismaa pindalaga
võrdväärsetest merealadest jäänud planeeringu eelnõusse suhteliselt väikesed alad, mis tuulenergia
arendamiseks merel sobilikud oleksid. Nendegi alade puhul on hinnatud, et need realiseeruvad
70% ulatuses.
Kokku on mereala planeeringuga hõlmatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid ~1800
km2. Arvestades nende alade 70% realiseerumist ning hinnangulist riigitulu 0,3 m€/km2/a1, on
nende alade potentsiaalne kasu riigile ~380 mln €/a. Sellise pindalaga alale mahuks tänase
1
Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu.
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02-
14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud,
tarbitud toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
parima tehnoloogia juures ~7 GW meretuuleparke, millega saaks toota kordades rohkem elektrit
kui Eesti aastane vajadus – st meretuuleparkide rajamine säilitaks meie võimet olla elektrit
eksportivaks riigiks. Juba niigi oluliselt kärbitud alade mahu edasine vähendamine piiraks
konkurentsi meretuuleparkide rajamisel ning vähendab oluliselt meretuuleparkidest
saadavat kasu riigile.
Tänaseks on erinevate merealaplaneeringu kooskõlastamiste käigus erinevate asutuste poolt
esitatud täiendavaid ettepanekuid meretuuleparkideks ettenähtud aladele kitsenduste seadmiseks.
Näiteks on Veeteede Amet ja Lennuamet esitanud oma ettepanekud laevaliiklusteede ja
lennukoridoride osas, mis vähendavad märgatavalt tuuleparkide püstitamiseks mõeldud alasid.
Samuti on KIKi rahastusel töös merepõhja uuringud2. Kahtlemata on planeeringutes vaja arvestada
ka teiste majanduse toimimise jaoks oluliste tegevustega, looduskaitseliste jms seotud aspektidega.
Meie jaoks on oluline, et erinevate huvigruppide sisendite tulemusena toimuvad
vähenemised mereala planeeringu tuuleenergeetika alades ei ületaks 30% (koos
tuuleparkide vahele jäävate puhvertsoonidega). Juhul kui tekib vajadus tuuleenergia alade
suuremamahulisemaks vähendamiseks, palume merealaplaneeringus kavandada
asendusalad, et tuuleenergia arendamiseks sobilike alade kogupindala ei väheneks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
2
Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti majandusvööndis
2 (2)