dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohad Eesti merealaplaneeringu eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
17-2/2020/3011
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-220203011 08.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc234 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Meie 08.05.2020 nr 17-2/2020/3011 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Eesti mereala planeeringu eelnõu kohta Austatud pr Sarnet Täname rahandusministeeriumi meeskonda mahuka ning sisuka töö eest Eesti merealaplaneeringu eelnõu koostamisel. Oleme kogu protsessi vältel olnud aktiivses suhtluses. Saadame siinkohal täiendavad seisukohad Eesti mereala planeeringu eelnõu osas. EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Riiklikus energia- ja kliimakavas oleme planeerinud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. EL on seadmas eesmärgis jõuda 2050. aastal kliimaneutraalsesse majandamisviisi. Elektrituulikutega taastuvelektri tootmine on kulutõhus viis meie kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks ning energiasõltumatuse tagamiseks. Näeme, et tulevikus on meretuulepargid üheks parimatest viisidest taastuvelektrit toota ning seeläbi Eestis lisandväärtust luua. Seetõttu on meie huvi, et Eesti suurt merealade potentsiaali saaks muuhulgas ka tuuleparkide rajamiseks maksimaalselt ära kasutada. Olete ära teinud suure eeltöö, tuvastamaks mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid. Alade valimisel lähtutud nö välistusmeetodist, vähendades samm-sammult sobivaid alasid lähtuvalt õigusaktidest ja parimast praktikast tulenevatest piirangutest. Näiteks on tuuleenergeetika alasid oluliselt kärbitud tagamaks kaitseväe radarite töövõime, arvesse on võetud looduskaitselised eesmärgid (olemasolevatele kaitsealadele tuuleenergeetikat alasid ei planeerita), visuaalne puhver kaugusega rannast (11,1 km). Selle tulemusena on Eesti maismaa pindalaga võrdväärsetest merealadest jäänud planeeringu eelnõusse suhteliselt väikesed alad, mis tuulenergia arendamiseks merel sobilikud oleksid. Nendegi alade puhul on hinnatud, et need realiseeruvad 70% ulatuses. Kokku on mereala planeeringuga hõlmatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid ~1800 km2. Arvestades nende alade 70% realiseerumist ning hinnangulist riigitulu 0,3 m€/km2/a1, on nende alade potentsiaalne kasu riigile ~380 mln €/a. Sellise pindalaga alale mahuks tänase 1 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 parima tehnoloogia juures ~7 GW meretuuleparke, millega saaks toota kordades rohkem elektrit kui Eesti aastane vajadus – st meretuuleparkide rajamine säilitaks meie võimet olla elektrit eksportivaks riigiks. Juba niigi oluliselt kärbitud alade mahu edasine vähendamine piiraks konkurentsi meretuuleparkide rajamisel ning vähendab oluliselt meretuuleparkidest saadavat kasu riigile. Tänaseks on erinevate merealaplaneeringu kooskõlastamiste käigus erinevate asutuste poolt esitatud täiendavaid ettepanekuid meretuuleparkideks ettenähtud aladele kitsenduste seadmiseks. Näiteks on Veeteede Amet ja Lennuamet esitanud oma ettepanekud laevaliiklusteede ja lennukoridoride osas, mis vähendavad märgatavalt tuuleparkide püstitamiseks mõeldud alasid. Samuti on KIKi rahastusel töös merepõhja uuringud2. Kahtlemata on planeeringutes vaja arvestada ka teiste majanduse toimimise jaoks oluliste tegevustega, looduskaitseliste jms seotud aspektidega. Meie jaoks on oluline, et erinevate huvigruppide sisendite tulemusena toimuvad vähenemised mereala planeeringu tuuleenergeetika alades ei ületaks 30% (koos tuuleparkide vahele jäävate puhvertsoonidega). Juhul kui tekib vajadus tuuleenergia alade suuremamahulisemaks vähendamiseks, palume merealaplaneeringus kavandada asendusalad, et tuuleenergia arendamiseks sobilike alade kogupindala ei väheneks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 2 Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti majandusvööndis 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel