dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
1.15-5/2020/2578-3
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.15-520202578-3 08.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc5097 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.04.2020 MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Meie 08.05.2020 nr 1.15-5/2020/2578-3 Regati pst.1 11911, Tallinn Eesti Taastuvenergia Koja ettepanekud majanduslanguse leevendamiseks taastuvenergeetika arendamise toel Eestis Austatud Mihkel Annus Täname teid nende ettepanekute ning väljapakutud lahenduste eest, mille eesmärgiks on aidata vähendada eriolukorra negatiivset mõju Eesti energeetikasektorile ja majandusele laiemalt, mis seeläbi panustaks ühtlasi riigi kliimaeesmärkide täitmisesse. Vastame teie ettepanekutele alljärgnevalt. 1. Elektrituruseadusest lähtuvalt alustati Eestis 2019. aasta lõpus esimeste taastuvenergia vähempakkumistega. Kehtiva kava alusel toimuvad perioodil 2019-2021 kolm 5 GWh mahus ning aastatel 2021 ja 2023 vastavalt 450 ning 650 GWh mahus vähempakkumised. ETEK teeb ettepaneku planeerida lähiaastatel täiendavaid vähempakkumisi ja/või suurendada plaaniliste vähempakkumiste mahtu, kinnitades ühtlasi vähempakkumiste ajakava vähemalt aastani 2025. Sealhulgas tuleks ETEK hinnangul kasuks jätkata väiksema mahuga vähempakkumiste korraldamist ka pärast 2021. aastat ja mõistlikus mahus pikendada 5 GWh oksjonitel edu saatnud projektide elluviimise tähtaega võimalike oludest tulenevate tarneraskuste ületamiseks. Suuremas mahus vähempakkumiste korraldamine elavdab taastuvenergia- ja ehitussektorit, sh luues proportsionaalselt oksjonite mahuga ka töökohti, ning pakub ettevõtjatele investeerimiskindlust lähiaastateks. Esimese 5 GWh vähempakkumise esialgsed tulemused – laekunud pakkumiste kogumaht ületas tellitava enam kui kolmekordselt – viitavad sektoris tegutsevate ettevõtjate valmisolekule ning võimekusele praegu ja edaspidi valdkonna arengusse aktiivselt panustada. Meil on olnud väga hea meel näha taastuvenergia (eriti päikeseenergia) sektorit nii kiirelt arenemas. Iga kilovatt-tund taastuvenergiat on oluline ning panustab meie energia- ja kliimaeesmärkidesse. Kahtlemata on oluline ka sektori arengu jaoks vajalike toetuste kulupool. Kuivõrd vähempakkumise tulemusena makstav toetus finantseeritakse kõigi tarbijate taastuvenergia tasudest, on vähempakkumiste maht (5 GWh) sätestatud elektrituruseadusega. Seaduse kohaselt saame selliseid vähempakkumisi korraldada perioodil 2019-2021. Lisaks toimuvad Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks plaanide kohaselt vähempakkumised ka Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2021. aastal (450 GWh) ja 2023. aastal (650 GWh). Ettepanek vähempakkumiste mahtu suurendada ja/või vähempakkumiste perioodi pikendada väärib kaalumist, seda nii saadava kasu (töökohad, maksutulud, taastuvenergia toodangu kasv jms) kui ka kaasneva kulu (tarbijate kulude suurenemine) vaates. Olulist sisendit taastuvenergia toetusskeemide jätkamiseks saame nii lõppenud vähempakkumise tulemustest kui ka käesoleval aastal lõppevast <50 kW tootmisseadmete toetusskeemist. Ka vähempakkumise tulemusena rajatavate tootmisseadmete jaoks vajalik toetus finantseeritakse taastuvenergia tasust, mistõttu suurendab vähempakkumiste mahu suurenemine survet tarbijate elektrihindadele. Nimetatud vähempakkumised pole ka ainuke toetusmeede, mida taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamise hoogustamiseks kasutada saab - näiteks suunati just hiljuti suures mahus vahendeid korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmesse, mille raames on abikõlblikud ka investeeringud taastuvenergiasse. 2. Eesti tuuleenergia sektori järjepideva arengu võimaldamiseks ja elektrienergia varustuskindluse parandamiseks on tarvis panustada riigikaitselistest eesmärkidest tingitud kõrguspiirangute leevendamisse lisaks Kirde-Eestile ka Lääne- Eestis, paigaldades piirkonda riigikaitset tagavad lisaseadmed. Vaid nõnda on tagatud keskkond uute investeeringute ettevalmistamiseks piirkonnas ning olemasolevate tuulikute tehnoloogiliseks uuendamiseks (ingl k repowering). Kõrge potentsiaaliga piirkonna avamine tuuleparkide rajamiseks ning elektritootmiseks võimaldab ainuüksi kõnealuses piirkonnas kasvatada investeeringute toel riigi SKP-d hinnanguliselt ca 2% võrra aastas, panustades nõnda ka kaitseeelarve suurenemisse. Oluline on seejuures silmas pidada, et kahe radarikomplekti korraga soetamine pakub olulist hinnavõitu võrreldes seadmete eraldi hankimisega, sh võib hinnavahe ETEK hinnangul ulatuda miljonitesse eurodesse. Meetmete rakendamine riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks lisaks Kirde-Eestile ka Lääne-Eestis on väga hea ettepanek. 2019. aasta sügisel, kui riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamise ettepanekuid arutati, leiti esialgu rahastus meetmete jaoks piirangute leevendamiseks Kirde-Eestis. Selle otsuse tulemuslikkuse põhjal saab teha edasisi otsuseid lisameetmete rakendamiseks ka teistes piirkondades. Lääne-Eesti piirkonna osas tuleb arvesse võtta, et seal on ulatuslikud looduskaitsealad ning taastuvenergeetikaks sobilikud alad on suures mahus juba tuuleparkide poolt hõivatud seega lisa tuuleparkide arendamine on antud piirkonnas üsna piiratud. Samuti on Eestis piirkondi, mille rakenduvad leebemad kõrguspiirangud ning mis on seetõttu samuti sobilikud tuuleparkide arendamiseks nagu näiteks Kesk-Eesti piirkond, mille kohta on ka Kaitseministeerium kaardi loonud ning seda nii turuosalistele kui ka kohalikele omavalitsustele tutvustanud. Antud kaart on mõeldud avalikuks kasutamiseks (Lisa 1). 3. ETEK teeb ettepaneku luua keskkond innustamaks lähiaastatel suuremas mahus investeeringute tegemist energiataristu, sh nii elektri- kui ja kaugküttevõrgu arendamiseks ja renoveerimiseks. a. Kaugküttetaristu arendamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusvooru kaudu tarvis eraldada lisavahendeid ning ühtlasi korrigeerida vooru tingimusi senistele kogemustele ja kehtivatele oludele toetudes. Lisaks näeb ETEK vajadust luua toetusskeem korteriühistutele ja majaomanikele tõhusa kaugküttepiirkonnaga liitumiseks, st majasisese küttesüsteemi rajamiseks ning võrguliitumise väljaehitamiseks. Meede toimiks üheaegselt nii taastuvenergia eesmärkide kui ka hoonete energiatõhususe eesmärkide ületamise nimel. b. Võrguettevõtjate poolt arendatavate elektrivõrkude puhul tuleb arvestada uute taastuvenergia tootmismahtude liitmise vajadusega ning võimalusel tuua strateegilistesse 2 (4) piirkondadesse plaanitud võrguinvesteeringud ajaliselt ettepoole. Punktis 2 esitletud ettepanekuga suurima koosmõju saavutamiseks tuleks investeerida eelisjärjekorras Lääne- Eesti ja saarte võrguühendustesse, et soodustada taastuvenergia arengut suurima tuule- ja päikeseenergia potentsiaaliga piirkonnas. Lisaks on Eesti elektri varustuskindluse seisukohast oluline Läänemere merevõrgu rajamise perspektiiv, mille arendamine rahvusvahelises koostöös on Eestile võimalus ja vajadus. Kaugküttetaristu arendamiseks on käesoleval perioodil (2014-2020) eraldatud ~58 mln € EL toetusi (struktuurifondid). Kaugküttevõrguga liitumist on toetatud läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse atmosfääriõhu kaitse programmi1. Nende meetmete jätkamist kavandatakse ka uuel perioodil (2021-2027). Lõplik selgus uute mahtude osas selgub 2020 lõpus või 2021 alguses. Ühtlasi hiljuti suunanud elamute rekonstrueerimisse täiendavad >100 mln €2. Ka neid tegevusi plaanitakse edaspidi jätkata. Ettepanekud toetuse tingimuste täpsustamise osas on alati oodatud. Ka Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamine on väga hea ettepanek ning selles osas on mitmeid tegevusi ka juba töös. Näiteks Harku-Riia 330kV liin, mille läbilaske võimeks on suurusjärgus 1100 MW valmib EL kaasrahastuse toel 2020. aasta lõpuks. Elering tõstab ka tulevikus oluliselt varustuskindlust saartel. Olemasolevale 110 kV merekaablile on lisandumas Väikse Väina lisaühendus ning täiendav merekaabel. Mõlema kaabli läbilaskevõime on suurusjärgus 90 MW, mille tulemusel saarte varustuskindlus tõuseb oluliselt. Saaremaa võrgutugevdusega paraneb automaatselt ka Hiiumaa varustuskindlus kuna Hiiumaad toidetakse läbi Saaremaa. Teise mandri- saarte kaabli valmimisel pareneb ka Muhu varustuskindlus. Iga suuremahuline võrgutugevdus suurendab üldjuhul (v.a. liituja poolt finantseerimise või tagastamatu abi kasutamisel) ka survet võrgutasudele. Siin tuleb leida tasakaal meie taastuvenergia eesmärkide ning majanduse konkurentsivõime vahel. Praegune võrgutasude süsteem suunab eelkõige liituma sinna, kus on võrgus rohkem vaba ressurssi ja liitumise kulu sedavõrd väiksem. 4. Juhime tähelepanu, et nii SEI Tallinna keskuse poolt 2019. aastal valminud kliimaambitsioonikuse tõstmise analüüsist kui ka ETEK-i taastuvenergiale ülemineku kava sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsist järeldub igakülgne positiivne sotsiaalmajanduslik mõju energiasektoris madala süsinikuheitega lahenduste kasutusele võtmisel, sealhulgas toovad õigeaegsed investeeringud selgemat pikaaegset kasu – kui SEI analüüsi energiatootmise stsenaariumi realiseerumisega kaasneb hinnanguline 1,4% SKP kasv, siis ETEK täielikult taastuvenergiale ülemineku kava näeb ette keskmiselt 2,2% SKP aastast kasvu aastani 2030. 2019. aasta teises pooles valminud Läänemere-äärsete riikide tippülikoolide poolt koostatud raport Flex4RES tõstab esile Eesti veelgi suurema taastuvenergia (ekspordi)potentsiaali, mille rakendamine kajastub proportsionaalselt ka riigi tulus. ETEK hinnangul on nimelt praegu soodne hetk prioriseerida taastuvenergiale, energiatõhususele, innovatsioonile jm majanduse uuendamisele suunatud meetmete rakendamist ja investeerimist – täna tehtud õiged otsused annavad Eestile edumaa tulevikuks! MKM on nõus seisukohaga, et täna tehtud õiged otsused annavad Eestile edumaa tulevikuks. Töötame igapäevaselt selle nimel, et vajalikud ja mõistlikud investeeringud saaksid tehtud! Oleme lisaks erinevatele toetusmeetmetele ette valmistamas mitmeid pilootprojekte uute lahenduste ja väärtusahelate testimiseks Eestis, et meie taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid saaksid täidetud ning et samal ajal oleks tagatud ka varustuskindlus. 1 Rohkem infot www.kik.ee 2 Rohkem infot www.kredex.ee 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel