Teie 21.04.2020
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
[email protected] Meie 08.05.2020 nr 1.15-5/2020/2578-3
Regati pst.1
11911, Tallinn
Eesti Taastuvenergia Koja ettepanekud
majanduslanguse leevendamiseks
taastuvenergeetika arendamise toel Eestis
Austatud Mihkel Annus
Täname teid nende ettepanekute ning väljapakutud lahenduste eest, mille eesmärgiks on aidata
vähendada eriolukorra negatiivset mõju Eesti energeetikasektorile ja majandusele laiemalt, mis
seeläbi panustaks ühtlasi riigi kliimaeesmärkide täitmisesse.
Vastame teie ettepanekutele alljärgnevalt.
1. Elektrituruseadusest lähtuvalt alustati Eestis 2019. aasta lõpus esimeste taastuvenergia
vähempakkumistega. Kehtiva kava alusel toimuvad perioodil 2019-2021 kolm 5 GWh mahus
ning aastatel 2021 ja 2023 vastavalt 450 ning 650 GWh mahus vähempakkumised. ETEK teeb
ettepaneku planeerida lähiaastatel täiendavaid vähempakkumisi ja/või suurendada plaaniliste
vähempakkumiste mahtu, kinnitades ühtlasi vähempakkumiste ajakava vähemalt aastani 2025.
Sealhulgas tuleks ETEK hinnangul kasuks jätkata väiksema mahuga vähempakkumiste
korraldamist ka pärast 2021. aastat ja mõistlikus mahus pikendada 5 GWh oksjonitel edu
saatnud projektide elluviimise tähtaega võimalike oludest tulenevate tarneraskuste
ületamiseks. Suuremas mahus vähempakkumiste korraldamine elavdab taastuvenergia- ja
ehitussektorit, sh luues proportsionaalselt oksjonite mahuga ka töökohti, ning pakub
ettevõtjatele investeerimiskindlust lähiaastateks. Esimese 5 GWh vähempakkumise esialgsed
tulemused – laekunud pakkumiste kogumaht ületas tellitava enam kui kolmekordselt – viitavad
sektoris tegutsevate ettevõtjate valmisolekule ning võimekusele praegu ja edaspidi valdkonna
arengusse aktiivselt panustada.
Meil on olnud väga hea meel näha taastuvenergia (eriti päikeseenergia) sektorit nii kiirelt
arenemas. Iga kilovatt-tund taastuvenergiat on oluline ning panustab meie energia- ja
kliimaeesmärkidesse. Kahtlemata on oluline ka sektori arengu jaoks vajalike toetuste kulupool.
Kuivõrd vähempakkumise tulemusena makstav toetus finantseeritakse kõigi tarbijate
taastuvenergia tasudest, on vähempakkumiste maht (5 GWh) sätestatud elektrituruseadusega.
Seaduse kohaselt saame selliseid vähempakkumisi korraldada perioodil 2019-2021. Lisaks
toimuvad Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks plaanide kohaselt vähempakkumised ka
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2021. aastal (450 GWh) ja 2023. aastal (650 GWh).
Ettepanek vähempakkumiste mahtu suurendada ja/või vähempakkumiste perioodi pikendada
väärib kaalumist, seda nii saadava kasu (töökohad, maksutulud, taastuvenergia toodangu kasv jms)
kui ka kaasneva kulu (tarbijate kulude suurenemine) vaates. Olulist sisendit taastuvenergia
toetusskeemide jätkamiseks saame nii lõppenud vähempakkumise tulemustest kui ka käesoleval
aastal lõppevast <50 kW tootmisseadmete toetusskeemist. Ka vähempakkumise tulemusena
rajatavate tootmisseadmete jaoks vajalik toetus finantseeritakse taastuvenergia tasust, mistõttu
suurendab vähempakkumiste mahu suurenemine survet tarbijate elektrihindadele.
Nimetatud vähempakkumised pole ka ainuke toetusmeede, mida taastuvenergia tootmisseadmete
paigaldamise hoogustamiseks kasutada saab - näiteks suunati just hiljuti suures mahus vahendeid
korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmesse, mille raames on abikõlblikud ka
investeeringud taastuvenergiasse.
2. Eesti tuuleenergia sektori järjepideva arengu võimaldamiseks ja elektrienergia
varustuskindluse parandamiseks on tarvis panustada riigikaitselistest eesmärkidest tingitud
kõrguspiirangute leevendamisse lisaks Kirde-Eestile ka Lääne- Eestis, paigaldades piirkonda
riigikaitset tagavad lisaseadmed. Vaid nõnda on tagatud keskkond uute investeeringute
ettevalmistamiseks piirkonnas ning olemasolevate tuulikute tehnoloogiliseks uuendamiseks
(ingl k repowering). Kõrge potentsiaaliga piirkonna avamine tuuleparkide rajamiseks ning
elektritootmiseks võimaldab ainuüksi kõnealuses piirkonnas kasvatada investeeringute toel
riigi SKP-d hinnanguliselt ca 2% võrra aastas, panustades nõnda ka kaitseeelarve
suurenemisse. Oluline on seejuures silmas pidada, et kahe radarikomplekti korraga soetamine
pakub olulist hinnavõitu võrreldes seadmete eraldi hankimisega, sh võib hinnavahe ETEK
hinnangul ulatuda miljonitesse eurodesse.
Meetmete rakendamine riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks lisaks Kirde-Eestile ka
Lääne-Eestis on väga hea ettepanek. 2019. aasta sügisel, kui riigikaitseliste kõrguspiirangute
leevendamise ettepanekuid arutati, leiti esialgu rahastus meetmete jaoks piirangute
leevendamiseks Kirde-Eestis. Selle otsuse tulemuslikkuse põhjal saab teha edasisi otsuseid
lisameetmete rakendamiseks ka teistes piirkondades. Lääne-Eesti piirkonna osas tuleb arvesse
võtta, et seal on ulatuslikud looduskaitsealad ning taastuvenergeetikaks sobilikud alad on suures
mahus juba tuuleparkide poolt hõivatud seega lisa tuuleparkide arendamine on antud piirkonnas
üsna piiratud. Samuti on Eestis piirkondi, mille rakenduvad leebemad kõrguspiirangud ning mis
on seetõttu samuti sobilikud tuuleparkide arendamiseks nagu näiteks Kesk-Eesti piirkond, mille
kohta on ka Kaitseministeerium kaardi loonud ning seda nii turuosalistele kui ka kohalikele
omavalitsustele tutvustanud. Antud kaart on mõeldud avalikuks kasutamiseks (Lisa 1).
3. ETEK teeb ettepaneku luua keskkond innustamaks lähiaastatel suuremas mahus
investeeringute tegemist energiataristu, sh nii elektri- kui ja kaugküttevõrgu arendamiseks ja
renoveerimiseks.
a. Kaugküttetaristu arendamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)
toetusvooru kaudu tarvis eraldada lisavahendeid ning ühtlasi korrigeerida vooru tingimusi
senistele kogemustele ja kehtivatele oludele toetudes. Lisaks näeb ETEK vajadust luua
toetusskeem korteriühistutele ja majaomanikele tõhusa kaugküttepiirkonnaga liitumiseks,
st majasisese küttesüsteemi rajamiseks ning võrguliitumise väljaehitamiseks. Meede
toimiks üheaegselt nii taastuvenergia eesmärkide kui ka hoonete energiatõhususe
eesmärkide ületamise nimel.
b. Võrguettevõtjate poolt arendatavate elektrivõrkude puhul tuleb arvestada uute
taastuvenergia tootmismahtude liitmise vajadusega ning võimalusel tuua strateegilistesse
2 (4)
piirkondadesse plaanitud võrguinvesteeringud ajaliselt ettepoole. Punktis 2 esitletud
ettepanekuga suurima koosmõju saavutamiseks tuleks investeerida eelisjärjekorras Lääne-
Eesti ja saarte võrguühendustesse, et soodustada taastuvenergia arengut suurima tuule- ja
päikeseenergia potentsiaaliga piirkonnas. Lisaks on Eesti elektri varustuskindluse
seisukohast oluline Läänemere merevõrgu rajamise perspektiiv, mille arendamine
rahvusvahelises koostöös on Eestile võimalus ja vajadus.
Kaugküttetaristu arendamiseks on käesoleval perioodil (2014-2020) eraldatud ~58 mln € EL
toetusi (struktuurifondid). Kaugküttevõrguga liitumist on toetatud läbi Keskkonnainvesteeringute
Keskuse atmosfääriõhu kaitse programmi1. Nende meetmete jätkamist kavandatakse ka uuel
perioodil (2021-2027). Lõplik selgus uute mahtude osas selgub 2020 lõpus või 2021 alguses.
Ühtlasi hiljuti suunanud elamute rekonstrueerimisse täiendavad >100 mln €2. Ka neid tegevusi
plaanitakse edaspidi jätkata. Ettepanekud toetuse tingimuste täpsustamise osas on alati oodatud.
Ka Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamine on väga hea ettepanek ning selles osas on mitmeid
tegevusi ka juba töös. Näiteks Harku-Riia 330kV liin, mille läbilaske võimeks on suurusjärgus
1100 MW valmib EL kaasrahastuse toel 2020. aasta lõpuks. Elering tõstab ka tulevikus oluliselt
varustuskindlust saartel. Olemasolevale 110 kV merekaablile on lisandumas Väikse Väina
lisaühendus ning täiendav merekaabel. Mõlema kaabli läbilaskevõime on suurusjärgus 90 MW,
mille tulemusel saarte varustuskindlus tõuseb oluliselt. Saaremaa võrgutugevdusega paraneb
automaatselt ka Hiiumaa varustuskindlus kuna Hiiumaad toidetakse läbi Saaremaa. Teise mandri-
saarte kaabli valmimisel pareneb ka Muhu varustuskindlus. Iga suuremahuline võrgutugevdus
suurendab üldjuhul (v.a. liituja poolt finantseerimise või tagastamatu abi kasutamisel) ka survet
võrgutasudele. Siin tuleb leida tasakaal meie taastuvenergia eesmärkide ning majanduse
konkurentsivõime vahel. Praegune võrgutasude süsteem suunab eelkõige liituma sinna, kus on
võrgus rohkem vaba ressurssi ja liitumise kulu sedavõrd väiksem.
4. Juhime tähelepanu, et nii SEI Tallinna keskuse poolt 2019. aastal valminud
kliimaambitsioonikuse tõstmise analüüsist kui ka ETEK-i taastuvenergiale ülemineku kava
sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsist järeldub igakülgne positiivne sotsiaalmajanduslik
mõju energiasektoris madala süsinikuheitega lahenduste kasutusele võtmisel, sealhulgas
toovad õigeaegsed investeeringud selgemat pikaaegset kasu – kui SEI analüüsi
energiatootmise stsenaariumi realiseerumisega kaasneb hinnanguline 1,4% SKP kasv, siis
ETEK täielikult taastuvenergiale ülemineku kava näeb ette keskmiselt 2,2% SKP aastast kasvu
aastani 2030. 2019. aasta teises pooles valminud Läänemere-äärsete riikide tippülikoolide
poolt koostatud raport Flex4RES tõstab esile Eesti veelgi suurema taastuvenergia
(ekspordi)potentsiaali, mille rakendamine kajastub proportsionaalselt ka riigi tulus. ETEK
hinnangul on nimelt praegu soodne hetk prioriseerida taastuvenergiale, energiatõhususele,
innovatsioonile jm majanduse uuendamisele suunatud meetmete rakendamist ja investeerimist
– täna tehtud õiged otsused annavad Eestile edumaa tulevikuks!
MKM on nõus seisukohaga, et täna tehtud õiged otsused annavad Eestile edumaa tulevikuks.
Töötame igapäevaselt selle nimel, et vajalikud ja mõistlikud investeeringud saaksid tehtud! Oleme
lisaks erinevatele toetusmeetmetele ette valmistamas mitmeid pilootprojekte uute lahenduste ja
väärtusahelate testimiseks Eestis, et meie taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid saaksid
täidetud ning et samal ajal oleks tagatud ka varustuskindlus.
1
Rohkem infot www.kik.ee
2
Rohkem infot www.kredex.ee
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Kristo Kaasik
6256465
[email protected]
4 (4)