dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
2-2/20-0136/2997
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0136
Vastutaja
Anne Laar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-220-01362997 08.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1748 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 08.05.2020 nr 2-2/20-0136/2997 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister /*Lisad: seaduseelnõu seletuskiri koos lisaga Anne Laar 625 6411 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 06.05.2020 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Tegevuskoht alkoholi müügil (1) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus- või toitlustusettevõtja müügikoht, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa, ning mille juurde võib kuuluda tootmis- või hoiukoht. (2) Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus loetakse üheks müügikohaks. (3) Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse üksusega. (4) Kauplus on jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. (5) Müügisaal on ruum, mis on kaupleja valduses ja kus toimub kauba müügiks pakkumine ja müük. (6) Rändkauplus on müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohaldatud sõiduk, millel ei pea olema müügisaali. (7) Kiosk on kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal. (8) Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses olevas müügikohas.“. § 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 järgmises sõnastuses: „367) tänava- või turukaubanduse korra kehtestamine;“. § 3. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tegevuskohas kauba müük või teenuse osutamine ei tohi kahjustada selle vahetus läheduses viibivate inimeste huve.“; 1 2) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohas;“. § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduse § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 44 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“. § 7. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduse § 122 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tegevusala.“. § 8. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduse § 5 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kauba märgistamise täpsemad nõuded.“. § 9. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses,“. § 10. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Käesolevas seaduses käsitatakse müügikohta alkoholiseaduse tähenduses.“; 2) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kaubandustegevuse seaduse § 17“ sõnaga „alkoholiseaduse“; 3) paragrahvi 22 lõike 31 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas antav teave sõnalisel kujul tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nime ja kaubamärgi ning hinna kohta.“; 2 4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) ettevõttes, kus pakutakse teenust kliendile, välja arvatud majutusettevõttes;“. § 11. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine Kaubandustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2020. a ____________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a 3 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja/ Märkused, ettepanekud, Majandus- ja arvamuse esitaja arvamused Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus Siseministeerium Kooskõlastas märkusteta. Võetud teadmiseks. Sotsiaalministeerium Kooskõlastas kommentaariga. Juhime Tegevuskoha mõiste on sätestatud TsüS teie tähelepanu ja palume eelnõu § 29. AS-is sätestatud tegevuskoha menetlemise käigus analüüsida asjaolu, täpsem määratlus, millele viidatakse ka et tulenevalt kaubandustegevuse TubS-is, vältimaks samasisuliste seaduse kehtetuks tunnistamisest mõistete dubleerimist seadustes, on sisustatakse selles määratletud terminid vajalik vastavate kaupade müügile (nt tegevuskoht, müügikoht) nüüd kehtestatud erinõuete kehtestamiseks ja alkoholiseaduses, mistõttu viitavad õigusselguse tagamiseks nende alkoholiseadusele mitmed eriseadused. rakendamisel. Teistes eriseadustes (nt Sisuliselt muutub alkoholiseadus nö ToiduS jmt) KaubtS-i kehtetuks üldseaduseks, millega peab arvestama tunnistamisega seonduvalt vastava nii AS-i kui sellele viitavates regulatsiooni kehtestamise järele eriseadustes muudatuste tegemisel. vajadust ei ole. Maaeluministeerium Kooskõlastas märkustega. Seletuskirja täiendatud. Juhime tähelepanu, et koos Antud selgitused. kaubandustegevuse seaduse kehtetuks Turu- ja tänavakaubandus ning tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka kaubandus avalikul üritusel on nõuded tänava- ja turukaubandusele majandustegevus. MsüS § 5 lg 1 ning kaubandusele avalikul üritusel (nt kohaselt ettevõtja on majandustegevust laat kaubanduskeskuses). Näiteks enam alustav või seda teostav füüsiline või ei ole müügipileti kohustust, mille juriidiline isik. Vastavalt MsüS § 2 lg 1 alusel võis sellel märgitud tingimustel kohaldatakse MsüS nõudeid igale kaupa või teenust müüa. Kaubanduse ettevõtjale ning tema korraldaja ise otsustab, kuidas ta majandustegevusele kõigil korraldab oma tegevust. Nimetatud tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette kaubandusega seotud küsimused on nähtud teisiti. Kaubandustegevusele eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse seadusega erisust ei ole kehtestatud. üksuse pädevuses, mis toob kaasa Lisaks kohalduvad eriseadustes erinevad nõuded kohalikes vastavale tegevusele kehtestatud omavalitsustes ega taga ühtlast taset. nõuded. MsüS § 29 sätestab ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt on Nimetatud kaubanduse korras müüakse ettevõtja majandustegevuse käigus ka toidukaupa ja tegeletakse kohustatud võtma meetmeid toitlustamisega. Nendes valdkondades majandustegevuse nõuete täitmise tegutsedes tuleb tagada toiduohutus. tagamiseks. Näiteks toidukauba müügil Meie arvates võivad muutuda nõuded kehtivad toiduseaduses sätestatud nimetatud kaubandusele leebemaks ja nõuded toidule, toidu käitlemisele sh sellele võib järgneda ka mõningane tegevusloa omamise või 1 negatiivne mõju. Näiteks võivad nüüd majandustegevusteate esitamise lihtsamini kauplema tulla isikud, kellel kohustus vastavalt toidu käitlemisele, puudub selleks asjakohane tegevusluba tagamaks toiduohutus. Seega ka turu- või kes ei ole esitanud asjakohast või tänavakaubanduse korras või majandustegevuseteadet. Samuti ei avalikul üritusel kauba müügil on pruugi olla tagatud müügikoha vastavus nõuded kohustuslikuks täitmiseks, toidu müümiseks. Kehtetuks sõltumata sellest, kas kaupa müüb tunnistatava kaubandustegevuse juriidiline isik või füüsiline isik. seaduse kohaselt on kaubanduse KaubtS müügipileti kaudu korraldajal kohustus tagada müügikoha kaubandustegevusele nõudeid ei vastavus seal müüa lubatud kauba või kehtesta, vaid sätestab müügipiletile teenuse müügiks kehtestatud nõuetele. kantava andmekoosseisu, mis See tähendab, et kaubanduse korraldaja võimaldab saada infot seal kaupa tagab toidu müümiseks sobivad müüva isiku nime, müüdava kauba ning tingimused, näiteks elektri külmikute tegutsemise aja kohta, samuti tasu jaoks ja kätepesu võimalused ning kohta, mida isik tasub kaubanduse vastutab toidu ohutuse tagamise eest. korraldajale selle müügikoha kasutamise eest. Kas turul kaubandust Palume seletuskirja mõju osa vastavalt korraldav isik annab müügikoha täiendada, et kohaliku omavalitsuse rendilepingu alusel kasutada või kasutab üksused oleksid teadlikud riskidest ta müügikoha kasutusse andmisel tänava- ja turukaubanduses ning müügipiletit vms, on kaubandust kaubanduses avalikul üritusel ning et korraldava isiku otsustada. Oluline, et nad saaksid nendega arvestada mainitud oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud kordade kehtestamisel. Samuti peavad nõuded sh tagatud toote/teenuse ohutus, nimetatud kaubanduse riske teadma nõuetele vastavus, järgitakse kõiki kaubanduse korraldajad oma tegevuse vastava kauba käitlemise või teenuse korraldamisel. osutamise nõudeid. Eelnõuga täiendatakse KOKS § 22 lõiget 1 punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lg 4 sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel ka edaspidi kehtestada turu- ja tänavakaubanduse kord. Rahandus- 1. Leiame, et koosmõjus AS § 3.1. 1. Arvestatud. ministeerium täiendamisega võiks kaaluda § 40 lõike Eelnõu § 3, millega muudetakse KorS § 1 loetelus punktide 2 ja 2.1. ühendamist 55 lg 2 p 1 sõnastust, jäetakse välja ning sellega seoses ka KorS § 55 lõike viide müügikoha hooajalisele 2 punktis 1 müügikoha hooajalisele laiendusele, kuna see on hõlmatud laiendusele viite välja jätmist, kuna eelnõu § 1 sätestatud AS § 31 lg 1-3. need on kaetud juba AS § 3.1. lõigetega Vastavalt täiendatud ka seletuskirja. 1-3. Alternatiivselt, kui siiski AS § 40 lõike 1 p 2.1. säilitamist peetakse vajalikuks, et hõlmata ka näiteks cateringi poolt alkoholi pakkumist kellegi kodusel üritusel ja seda seaduses selgemalt kui § 3.1. tõlgenduste kaudu välja tuua, siis KorS § 55 lõike 2 punkti 1 puhul võiks 2 kaaluda hooajalisele müügikohale viite välja jätmist ja selle hõlmatuse selgitamist eelnõu seletuskirjas tulenevalt AS § 3.1. lõikest 2. 2. Võetud teadmiseks. 2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohaliku KaubtS kehtetuks tunnistamisega omavalitsuse korralduse seadust puudub kaubandustegevust reguleeriv (KOKS), mille § 22 lg 1 täiendatakse eriseadus, mistõttu puudub võimalus punktiga 36.7. Muudatuse vajadus on selle paigutamiseks valdkondlikku arusaadav ja õigus, kehtestada tänava- seadusse. Tegemist on kohaliku elu ja turukaubanduse reguleerimiseks küsimust puudutava sättega, mille osas kord, peab samuti olema. Ka KOKS § on vaja säilitada kohaliku omavalitsuse 22 lg 1 täna analoogsete kordade pädevus ka peale KaubtS-i kehtetuks kehtestamist volikogu pädevusena tunnistamist. sisaldab, seega täna kehtivasse KOKSi MKM on teadlik KOKS-i revisjonist ta sobitub. ning toetab selle läbiviimise vajadust, mille käigus muuhulgas analüüsitakse Mainin siiski juurde, et meil on käimas ka KOKS § 22 lg 1 pädevuse sh lisatava KOKS revisjon, mille käigus turu- ja tänavakaubandusega seonduva vaadatakse üle terve seadus ja osas parima lahenduse leidmist. valmistatakse ette muudatused. Üheks MsüS ülesanne on sätestada laialdaseks sooviks on KOKSis majandustegevuse vabaduse kasutamise vähendada erinevate kordade, mida üldised tingimused ja kord, sealhulgas KOV kehtestama peaks, loetelu. reguleerida majandustegevuse Eelkõige on soov, et sellised eriala- või alustamist, teostamist, lõppemist ja valdkonnaseadusi täiendavad korrad jätkamist, registri pidamist, riiklikku oleksid nendes seadustes, mitte järelevalvet ja vastutust. Seadust KOKSis. Sellest tulenevalt võib kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema muutuda tulevikus KOKS § 22 lg 1 majandustegevusele kõigil loetelu loogika, mis tähendab, et ka tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nimetatud täiendus ei pruugi sinna nähtud teisiti. Turu- ja paika jääda. Uus KOKS peaks esialgse tänavakaubanduse puhul on samuti kava kohaselt jõustuma millalgi 2022. tegemist majandustegevusega, millele Mõistagi eelnevad sellele ka VTK ja kohalduvad MsüSi üldised tingimused. eelnõu kooskõlastusringid. Küll aga turu- ja tänavakaubanduse osas on otstarbekas jätta alles KOV-de Kas olete kaalunud selle sätte lisamist pädevus kehtestada turu- ja ka MSÜS-i vms valdkonnaseadusesse? tänavakaubanduse kord, mis arvestab kohalikke olusid, vajadusi jms. Eesti Linnade ja 1. Eelnõu §-s 1 täiendatakse 1.Ei arvestatud. Valdade Liit alkoholiseadust alkoholi müügi Antud selgitused. tegevuskoha ja sellega seonduvate Tänava- ja turukaubanduse mõiste, mõistetega. sätestamine AS-is on vajalik alkohoolse Leiame, et eelnõus esitatud tänava- ja joogi müügile sätestatud piirangute turukaubanduse mõistet tuleks kehtestamiseks ja rakendamiseks. AS § täpsustada ja kaasajastada. Kas näiteks 41 lg 3 kohaselt on alkohoolse joogi kohta, kus kaupleja kasutab müügiletti jaemüük kioskist või tänava- või (turu)omanikuga sõlmitud lepingu turukaubanduse korras on keelatud. alusel, tuleb käsitleda turukaubanduse Nimetatud keelu järgimise tagamiseks müügikohana või on see midagi muud? on kioskis või tänava- või Tänased kinnised turuhooned turukaubanduse müügikohas keelatud 3 tegutsevad pigem sarnaselt hoida või ladustada alkoholi, sõltumata kaubanduskeskustele, kus tegutseb selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise mitmeid erinevaid kauplejaid ja või ladustamise eesmärgist. Lisaks AS § alkoholi müügikeeld ei tohiks neile 42 lg 1 kohaselt võib kohaliku laieneda pelgalt sõna "turg" esinemise omavalitsuse volikogu oma tõttu hoone nimetuses. haldusterritooriumil alkohoolse joogi Lisaks leiame, et kehtetuks jaemüügil lisaks AS §-des 40 ja 41 tunnistatavast KaubTS-st ainult nende sätestatule kehtestada alkohoolse joogi mõistete üle toomine kehtivasse sortimenti, müügikohti ja müügivormi seadusesse ei ole piisav ning tekitab puudutavaid kitsendusi. pigem õigusselgusetust. MsüS § 15 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse Kehtiva KaubTS § 3 lg 2 kohaselt tegevusala seadusest tulenev nimetus jaguneb kaubandustegevus ning ÄS § 4 lg 6 alusel kehtestatud hulgikaubanduseks, jaekaubanduseks, klassifikaatori (EMTAK) kohane toitlustamiseks, teeninduseks ja tänava- nimetus ja kood. KaubtS sätestatud või turukaubanduse korraldamiseks või jaekaubanduse, hulgikaubanduse, kaubanduse korraldamiseks avalikul toitlustamise, teeninduse jt sisu ei erine üritusel. Eelnõusse on üle toodud ainult eelnimetatud klassifikaatori tänava- ja turukaubanduse mõiste. tegevusalade nimetuste sisu kirjeldusest, Eelnõu seletuskirja kohaselt minnakse mistõttu puudub vajadus ka dubleerivate tegevusalade määratlemisel üle sätete kehtestamiseks eraldi seadusega. EMTAK koodidele, st ühtlustatakse AS-s turu- ja tänavakaubanduse ning tegevusalade nimetused EMTAK kioski mõiste selgitused on olulised tegevusalade nimetustega. õigusselguse tagamiseks AS sätestatud Justiitsministri 28. detsembri 2005. piirangute rakendamisel ka nn aasta määrusega nr 59 kehtestatud Eesti kaubanduskeskustes, kuhu on majanduse tegevusalade klassifikaatoris koondunud mitmeid erinevaid kauplusi, (EMTAK) on aga märgitud vaid teenindusettevõtteid, tegevusala kood ja nimetus, seal ei ole toitlustusettevõtteid jm vaba aja avatud tegevusala mõistet. Teatud veetmise võimalusi pakkuvaid juhtudel, eriti õiguste ja kohustuste ettevõtteid sealhulgas võib seal kindlakstegemisel, on aga seaduse paikneda ka turg, kus kauplemine tasemel mõiste määratlus oluline. toimub kaubandust korraldava isiku või Näiteks on ettevõtteid, mis on oma asutuse omandis või valduses olevas olemuselt müügikohad, kuid müügikohas. määratlevad ennast toitlustusettevõttena Näiteks ToiduS § 7 lg 3 ja § 8 lg 3 (nt paigaldatakse leti äärde laud ja tool alusel on kehtestatud ning taotletakse Veterinaar- ja käitlemisvaldkondade ja toidugruppide Toiduameti tegevusluba täpsustatud loetelu, mille puhul peab toitlustamiseks), et neil oleks õigus käitleja esitama majandustegevusteate enne kella 10.00 ja pärast 22.00 või mille puhul peab käitleja omama kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa. tegevusluba, kus muuhulgas sisustatud Samuti on kasutatud mitmetes ka jaekaubandus, hulgikaubandus, eriseadustes jaekaubanduse, toitlustamine. hulgikaubanduse jne mõisteid ilma ToiduS § 6 lg 1 kohaselt käitleja selle neid määratlemata. Kui seaduse tasandil seaduse tähenduses on Euroopa neid mõisteid määratletud ei ole, Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr puudub nende mõistete kasutamisel 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud õigusselgus ja ühene arusaam. isik ning toidu käitlemine selle seaduse Ettepanek: tähenduses on tegevus Euroopa 4 Täiendada kehtivaid seadusi ka muude, Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) sh KaubTS §-s 3 sätestatud mõistetega, nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 mida vajadusel sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja täpsustada ning kaaluda turustamise etappides ning toitlustusettevõtte mõiste lisamist. jaekaubandus on Euroopa Parlamendi ja Õigusselguse huvides võiksid mõisted nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 olla sätestatud mitte konkreetse artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. kaubagrupi (alkohol, tubakas vms) ToiduS-ga on Eesti õigusse üle võetud käitlemist reguleerivas seaduses, vaid eelnimetatud EL õigus. majandus- või kaubandustegevuse Ühtne õigusruum toimib erinevate üldnorme käsitletavas seaduses, näiteks õigusaktide koostoimes ning majandustegevuse seadustiku üldosa dubleerivate sätete kehtestamine ei ole seaduses või tarbijakaitseseaduses. põhjendatud. Arvestades eeltooduga puudub vajadus erinevates seadustes eraldi sätestada kehtetuks tunnistatava KaubtS mõisteid. Käesoleva seaduse eesmärk on ajakohastada, lihtsustada ja korrastada kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, mitte kehtestada uusi täiendavaid regulatsioone, mille vajalikkus ei ole põhjendatud. 2. Eelnõu §-s 2 täiendatakse kohaliku 2.Antud selgitused omavalitsuse korralduse seadust KOKS-i täiendatakse kehtetuks (edaspidi KOKS) volikogu tunnistatava KaubtS § 17 lg 4 ainupädevusse antava õigusega volitusnormiga, et võimaldada kohaliku kehtestada tänava- või turukaubanduse omavalitsuse üksusel turu- ja kord. tänavakaubanduse korra kehtestamine Eelnõu seletuskirja kohaselt on ka peale KaubtS kehtetuks tunnistamist. kaubandusel oluline osa kohaliku Sealjuures on arvestatud ka KorS § 59 omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku lg 1 sätestatud volitusnormiga, mille elu korraldamisel, küsimuste kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse lahendamisel, sh KOKSi ja haldusterritooriumil ürituse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) korraldamise ja pidamise nõuded rakendamise kontekstis. Eelnõuga kehtestab kohaliku omavalitsuse KOV-le võimaluse andmisel turu- ja volikogu määrusega. Koostoimes KorS tänavakaubanduse korra kehtestamiseks § 58 sisaldab KorS § 59 avalik üritus ka ei ole volituse konkreetseid piire kaubandusüritust. kehtestatud, vaid on märgitud, et KOV- Käesoleva eelnõuga ei ole sätestatud l tuleb oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsusüksusele piirangute ja reeglite kehtestamist täiendavaid ülesandeid, vaid jätkuvalt põhjendada. Seletuskirjas on viidatud tänasele olukorrale antud võimalus Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohaliku elu puudutavate küsimuste järelevalve kolleegiumi lahendile lahendamiseks turu- ja (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14), mille tänavakaubanduse korra kehtestamise kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse kaudu. Sealjuures ei ole sätestatud piiramiseks igast mõistlikust kohaliku omavalitsusüksusele põhjendusest. kaubanduse korraldamise kohustust. 5 Lisaks ei ole muid KaubTS §-s 19 Lisaks selgitus ka seletuskirjas eelnõu § sätestatud tänava- ja turukaubandusega 2 osas. seotud mõisteid (kaubanduse Piirangud teatud kaupade müügiks turu- korraldaja, müügipilet jms) ja piirangud või tänavakaubanduse korras sätestavad (KaubTS § 19) muudesse seadustesse vastavad eriseadused. Antud juhul turu- üle toodud ning seega tunnistatakse ja tänavakaubandus eristub ülejäänud need koos KaubTS-i kehtetuks kaubandusettevõtetest selle kaudu, et tunnistamisega kehtetuks. müügikohad, kus isik müüb kaupa, on Sellise käsitlusega ei saa nõustuda kaubandust korraldava isiku või asutuse eelkõige järgmistel põhjustel: omandis või valduses ning asuvad 1) Omavalitsusüksuse ülesanded on kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud sätestatud KOKS-i §-s 6. üldsusele avatud kohas. Selliseks Kaubandustegevuse, sealhulgas kohaks võib olla ka näiteks tänava- ja turukaubandusest kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud korraldamine, ei ole kohaliku vajalikuks eraldada teatud ala ka omavalitsuse olemuslik ülesanne. Küll turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad on valdav osa tänavamaadest kohaliku seal eriseadusega turu- ja omavalitsuse omandis ja seega saab tänavakaubandusele sätestatud kohalik omavalitsus omanikuna piirangud /keelud, ülejäänud kehtestada oma maale müügikohtade kaubanduskeskuses paiknevatele paigaldamise tingimused ja korra kaubandusettevõtetele eelnimetatud arvestades seaduses sätestatud nõudeid piirangud ei kohaldu. ja piiranguid. Ettepanek sätestada seaduses täpsemalt 2) Alkoholiseadus ja tubakaseadus tingimused, nõuded ja piirangud tänava- sätestavad vastavalt alkohoolse joogi ja või turukaubandusele, mis oleksid tubakatoote jaemüügi keelu tänava- või kohustuslikud kõikidele kaubanduse turukaubanduse korras, samuti riikliku korraldajatele, sõltumata müügikoha järelevalve selle nõude täitmise üle ja asukoha omandivormist sisaldub eelnõu vastutuse. Eelnõus sisalduva tänava- ja §-s 2, lisaks seletuskirjas eelnõu § 2 turukaubandusese mõiste määratlusest selgituses, valdkondlikes seadustes. ei piisa, et aru saada, kas tegemist on Seadusega sätestatud nõuded on tänava- või turukaubanduse kohustuslikud täitmiseks kõikidele müügikohaga. Nagu eelpool öeldud, vastaval tegevusalal tegutsevatele vajab mõiste ise täpsustamist ja isikutele ja asutustele tegevuskoha kaasajastamist, samuti on vaja seaduse sõltumata paiknemisest. tasandil kehtestada muud sellele kaubandustegevuseliigile omased nõuded (kaubanduse korraldaja mõiste, tema kohustused, müügipileti olemasolu nõue vms). See oleks vajalik ka riigis ühtse praktika kujundamiseks. 3) Eelnimetatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis on märgitud, et Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse 6 kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Kui Riigikogu kui seaduseandja peab vajalikuks ja võimalikuks mingite ettevõtluse piirangute kehtestamise õiguse andmise kohalikule omavalitsusele, siis ei piisa ainult üldsõnalisest volitusest kehtestada tänava- ja turukaubanduse kord, vaid volitusnormis peab olema määratud volitusnormi ulatus. Ettepanek: Sätestada seaduses täpsemalt tingimused, nõuded ja piirangud (edaspidi nõuded) tänava- või turukaubandusele, mis oleksid kohustuslikud kõikidele kaubanduse korraldajatele, sõltumata müügikoha asukoha omandivormist. Üheks nõudeks võiks olla eramaal tänava- või turukaubanduse müügikoha asukoha ja kujunduse kooskõlastamine valla- või linnavalitsusega (analoogne müügikoha hooajalise laienduse kooskõlastamisega). 3. KaubTS § 4 lg 1 p 12 on sätestatud 3.Arvestatud. kaupleja kohustus tagada, et kauba või Eelnõu § 3 KorS-i muutmine täiendatud teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta KorS-i § 55 lõikega 11 kehtetuks tegevuskoha vahetus läheduses elavate tunnistatava KaubtS § 4 lg 1 p 12 või pidevalt viibivate inimeste sätestatuga järgmises sõnastuses: huve. „(11) Majandus- või kutsetegevuse Eelnõu kohaselt ei ole nimetatud kohas kauba müük või teenuse kohustuse sätestamist seaduses peetud osutamine ei tohi kahjustada selle vajalikuks ja leitud, et vahetus läheduses elavate või pidevalt vastav regulatsioon sisaldub KorSi §-is viibivate inimeste huve.“ 55 (avalikus kohas käitumise üldnõuded). Nimetatud nõuded on kehtestatud füüsilistele isikutele. Kuna praktikas on küllaltki palju kaebusi just ettevõtete, s.o kauplejate tegevuse suhtes, siis peaks KaubTS § 4 lg 1 p 12 sätestatud kaupleja kohustus olema ka edaspidi sätestatud seaduses. Vastav nõue võiks olla sätestatud korrakaitseseaduses. Säte on vajalik, kuna annab KOV-le aluse ja võimaluse lahendada elanike pöördumisi, mis puudutavad kaupleja tegevusest tingitud häirimist ja ebameeldivusi. Sätte vajalikkust kinnitab ka Tallinna 7 Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017 otsuse nr 3-15-2900 punkt 13, kus märgitakse, et KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 punkti 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja korrarikkumise eest ka siis, kui ta ei ole ise otseselt selle tekitaja, vaid põhjustab oma tegevusega sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seletuskirjas on selgitatud, et vastav regulatsioon sisaldub juba KorS paragrahvis 55. Nimelt, paragrahv 55 lõikest 1 tulenevalt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Kuid siiski jääb ebaselgeks ja võib tekitada palju vaidlusi küsimus, kas antud sätet saab kohaldada kaupleja suhtes, kes ise ei ole korrarikkumiste põhjustaja, kuid kelle tegevus loob aluse korrarikkumiste tekkele. 4. Seaduse §-de 4 ja 10 kehtetuks 4.Ei arvestatud. tunnistamise kontekstis palume RekS § 2 lg 2 p 2 täiendamine ei ole täiendada seaduse eelnõud vajalik. reklaamiseaduse muutmisega selliselt, Reklaamiseaduse § 2 lg 2 kohaselt et reklaamiseaduse § 2 lõike 2 punkti 2 reklaamina ei käsitata majandus- või loetelu täiendada kaupleja kutsetegevuse koha tähistust selle nime, kontaktandmetega, sh telefoninumbriga. liigi, kauba müügi või teenuse Nimetatu on kauplejatele vajalik osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi kauplemisaja avaldamisel. ja domeeninimega ehitisel, kus Teenindajatel, nt juuksuritel ja majandus- või kutsetegevuse kohta asub kosmeetikutel, puudub sageli kindel ja majandus- või kutsetegevuse koha tööaeg, mistõttu soovitakse sissepääsu juures. Teenuse osutamise lahtiolekuaega avaldada kasutades sõna aja kohta teabe esitamisel ei ole kokkuleppel ning lisades sätestatud konkreetset ajaühikut, kuidas telefoninumbri. Hetkel võib seda märkida, vaid oluline on tarbijale telefoninumbrit käsitleda kui reklaami anda infot teenuse kättesaadavuse reklaamiseaduse mõistes. kohta. Selleks on ka info nt telefoninumbri, mailiaadressi kohta, mille kaudu on võimalik kokku leppida konkreetne teenuse osutamise aeg. Praktikas ei ole tarbijatel sellega probleeme olnud. 5. Eelnõu kohaselt tunnistatakse 5. Ei arvestatud. kehtetuks kaubandustegevuse seaduse MsüS § 31 sätestab teenuseosutaja § 4 lõike 1 punktist 10 tulenev kohustus kohustused üldiselt sh ka tarbijaks 8 tähistada tegevuskoht teabega mitteolevatele isikutele, mistõttu kauplemisaja kohta. Leiame, et tegevuskoha tähistamise kohustuse nimetatu peaks jääma ettevõtjatele sätestamisel teabega kauplemisaja kohta seadusest tulenevaks kohustuseks, kuna oleks tegemist KaubtS sätestatud senine järelevalve praktika näitab, et vastava regulatsiooni kohaldamisala ettevõtjad ise ei ole alati huvitatud laiendamisega. Samas vastavasisulise kauplemisaegu avaldama. Teave ettepaneku vajalikkust ei ole kauplemisaja kohta on aga tarbija jaoks põhjendatud ega hinnatud. Käesoleva oluline teave. Seega teeme ettepaneku seaduseelnõu eesmärk ei ole täiendavate täiendada majandustegevuse seadustiku regulatsioonide kehtestamine. üldosa seaduse §-i 31 teenuseosutaja Tegevuskohas lahtiolekuaja märkimise kohustusega avaldada kauplemisaeg. kohustuse osas ei ole ka tarbijatel info saamisel kauba või teenuse kättesaadavusest probleeme olnud. Lisaks selgitus ka seletuskirjas. 6. Eelnõuga kaotatakse turu- ja 6.Osaliselt arvestatud. tänavakaubanduse korras kauplemisel Ettepanek sisaldub eelnõus, välja müügipileti kohustus. Eelnõu arvatud müügipileti sätestamine. seletuskirjas selgitatakse, et müügipileti KaubtS müügipileti kaudu kohustuse sätestamisel puudub vajadus, kaubandustegevusele nõudeid ei kuna kaubandust korraldav isik otsustab kehtesta. Kas turul kaubandust ise, kuidas oma tegevus korraldada nii, korraldav isik annab müügikoha et majandustegevusnõuded oleksid rendilepingu alusel kasutada või kasutab täidetud. Leiame, et turu- ja ta müügikoha kasutusse andmisel tänavakaubanduse puhul peaksid müügipiletit vm, on kaubandust eksisteerima ühtsed alused üleriigiliselt, korraldava isiku otsustada. Oluline, et mistõttu peaks säilima kaubandust oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud korraldaval isikul müügipileti nõuded. Konkreetse kauba või teenuse väljastamise kohustus. Müügipileti läbi osas regulatsioon vastavas eriseaduses. tänava- ja turukaubanduse Turu- ja tänavakaubanduse korras defineerimine aitab praktikas eristada, võivad kaubandust korraldava isiku kas kaupleja kaupleb nö tavakauplejana müügikoha kaudu müüa kaupa nii või teeb seda tänava- või füüsilised kui juriidilised isikud. turukaubanduse korras ning millistele kauplejatele hakkab kohalduma kohaliku omavalitsuse turu- ja tänavakaubanduse korrast tulenev regulatsioon ning millistele mitte. Ettepanek: Sätestada tänava- või turukaubanduse definitsioon, mille kohaselt tänava- või turukaubanduse korral müüb kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses olevas müügikohas müügipileti alusel tegutsev kaupleja või isik, kes müüb kaupa või 9 teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust. Eelnevast tulenevalt peaks jääma seaduse tasandil reguleerituks ka müügipileti definitsioon ning andmed, mis tuleb müügipiletile kanda ehk kaubandustegevuse seaduse § 18. 7. KaubTS 6. peatükis on sätestatud 7. Antud selgitused. riiklik järelevalve ja 7. peatükis Järelevalve pädevus on sätestatud vastutus. vastavates asjakohastes eriseadustes sh Ebaselgeks jääb, kes ja mille alusel TKS, Mõõteseadus, TNVS, ToiduS jt hakkab KaubTS kehtetuks tunnistamisel teostama järelevalvet kaupleja tegevuse üle. 8. Palume kaaluda, kas kavandatud 8. Ei arvestatud. seaduse jõustumine üldkorras on Kuna uusi regulatsioone ei kehtestata, põhjendatud. Leiame, et siiski võiks vaid valdavalt tegemist ette näha teatud kohanemise perioodi dereguleerimisega, siis ei ole seaduse vastuvõtmise ja jõustumise üleminekusätted vajalikud. vahel. Tarbijakaitse ja 1. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 1: 1. Antud selgitused. Tehnilise järelevalve kaupleja – isik või asutus, kes TKS reguleerib tarbijale kauba või Amet majandus- või kutsetegevuse teenuse pakkumist ja müümist kaupleja raames pakub ja müüb kaupa või poolt, kusjuures nõuded kehtivad pakub ja osutab teenust. KaubTS § sõltumata kauplemisviisist, tegevuskoha 3 lg 1: Kaubandustegevus käesoleva paiknemisest. seaduse tähenduses on isiku või Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2 asutuse tegevus, mille raames lg 1 p 2, mille kohaselt kaupleja on toimuvad käesoleva seaduse § 1 füüsiline või juriidiline isik, sh avalik- lõike 2 punktides 1–5 nimetatud õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb tegevused (edaspidi kauba või eesmärgil, mis on seotud tema teenuse müük) ning punktis 6 majandus- või kutsetegevusega. See nimetatud tegevus. definitsioon hõlmab ka füüsilisest Amet saab muudatuse kooskõlastada, isikust kauplejat. kui eelnõu koostajad näevad KaubTS TKS §2 lg 2 näeb ette, et kehtetuks tunnistamisega ette, et TTJA kauplemisvõtete regulatsioon kohaldub viitab edaspidi järelevalvet teostades ka nendele isikutele, kes tegutsevad TKS § 2 lg 1 p-s 2 toodud kaupleja kaupleja nimel või huvides. definitsioonile1. Amet rõhutab, et eelnõu koostamisel peab analüüsima ka seda, mille alusel edaspidi teostada järelevalvet (sotsiaalmeediakeskkondades kaupu ja teenuseid müüvate) nn "füüsilisest isikust kauplejate" üle. 10 2. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 7: e- 2.Antud selgitus. kaubandus – kauba või teenuse Seadustes puuduvad viited e- müügiks pakkumine ja müük kaubandusele kaubandustegevuse Internetis ilma osapoolte üheaegse seaduse mõistes, mistõttu puudub füüsilise kohalolekuta. vajadus ka nende muutmiseks. Seletuskirjas on selgitatud, et Seaduste alamaktides sisalduvad sätted ”kaubanduse valdkonna õigusliku viiakse vastavusse vastava õigusakti keskkonna ajakohastamise ja andja poolt. korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus /…/ valdkonnas tegutsevatele järelevalve teostajatele” ning ”seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust”. Amet juhib tähelepanu, et antud sätte kehtetuks tunnistamisel peab muutma kõiki sätteid, milles on e-kaubanduse definitsioonile viidatud 3. Hetkel kehtiv KaubTS § 14 lg 11: 3. Arvestatud. Tegevuskohaks loetakse e- Ebaausate kaubandustavade direktiivi kaubanduse korral veebilehe 2005/29 täiendatakse mõistega aadress. „internetipõhine kauplemiskoht“ – teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida Nimetatud sätte alles jätmise teiste ettevõtjate või tarbijatega ettepaneku esitas Amet 2018. a kauglepinguid, kasutades selleks oktoobris antud tagasisides, kuna tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa vastasel korral jääks e-kaubanduse või rakendust, mida käitab ettevõtja või tegevuskoht määratlemata mida käitatakse ettevõtja nimel. õigusmõisteks. Lisaks on nimetatud Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu sätte vajalikkus välja toodud ka Direktiiv (EL) 2019/2161, 27. KaubTS analüüsis: „Lg (11)- november 2019, millega muudetakse tegevuskoht e-kaubanduse korral on nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning veebilehe aadress - viia üle TKS. Euroopa Parlamendi ja nõukogu Seadustes on e-kaubanduse tegevuskoht direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja määratlemata õigusmõiste. Samas 2011/83/EL, et ajakohastada liidu piirangud kehtestatud e-kaubandusele tarbijakaitsenorme ja tagada paremini läbi tegevuskoha.“ Samas seletuskirjas nende täitmine see säte enam käsitlust ja täpsustust ei Nimetatud direktiiv on üle võetud TKS- leidnud ning eelnõus kajastatud ei ole. ga ning vastavad muudatused võetakse üle TKS –i muutmisega. Nimetatud Kui antud säte tunnistada kehtetuks, direktiivi üle võtmise tähtaeg on peab TTJA järelevalve teostamisel november 2021.a. hakkama e-kaubanduse tegevuskohta sisustama läbi: TsÜS § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht 11 (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. InfoTS § 3. Tegevuskoha riigi õiguse kohaldamine (1) Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatav infoühiskonna teenus (edaspidi teenus) peab vastama Eesti õigusest tulenevatele nõuetele sellest olenemata, millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis teenust osutatakse. ja sellega seotud direktiivi 2000/31 art 19: Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust. Võimalik on viidata ka VÕS sidevahendi abil sõlmitud lepingu ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu regulatsioonile, aga nendes jagudes toodud sätetest ei tulene otseselt tegevuskoha mõiste definitsiooni. Amet teeb ettepaneku jälgida ka edaspidi jõustuvate EL õigusaktide harmoneerimisel kõiki e-kaubandusega seotud mõisteid tervikuna ja vajadusel ühtlustada samaste mõistete definitsioone erinevates õigusaktides. Samuti peab Amet vajalikuks täiendada eelnõu seletuskirja 2022. a jõustuva(te) direktiivi(de) asjakohase sätte kohta. 4. Hetkel kehtiv KaubTS § 4 lg 1 p 6: 4. Antud selgitused. Kaupleja on kohustatud tagama Täiendatud seletuskirja alljärgnevate arveldamise õigsuse ja mõõtmise näidetega eriseaduste kohaldamisest. täpsuse. TKS § 14 lg 1 sätestab, et kauba Seletuskirjas on KaubTS § 4 kehtetuks pakkumine ja müük peavad toimuma tunnistamise osas märgitud: „Valdavalt head kaubandustava järgides ja tarbija on § 4 tegemist teiste seadustega suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka sätestatud nõuete täitmise kohustusega, õige arveldamine ja täpne mõõtmine. 12 sh loetelus toodud üksikud nõuded Lisaks on § 16 lõiked 2 ja 3, mis dubleerivad eriseadustega sätestatud keelavad tarbija eksitamise seoses nii nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab koguse kui hinnaga. ettevõtja hoolsuskohustuse, mille Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib kohaselt ettevõtja peab mõõteseadus, mille alamaktiga majandustegevuse teostamisel tagama https://www.riigiteataja.ee/akt/1290120 kõikide tema tegevust puudutavate 19018 on sätestatud ka täpsusnõuded majandustegevuse nõuete täitmise.“ mõõtevahendile ja missuguste mõõtmisete korral tuleb kasutada Lähtuvalt igapäevasest praktikast kindlate täpsusnõuetele vastavaid järelevalve teostamisel kaubanduses on mõõtevahendeid. KaubTS säte on TTJA tuginenud KaubTS § 4 sätestatud mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta punktidele. Näiteks on paljud tarbijate lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi pöördumised seotud kaupleja poolt nõuet mõõtmise täpsusele. mõõtmise või kaalumise erinevustega. Märgukirjades tuginebki TTJA KaubS § 4 lg 1 p 6 sätestatule. Kuna nimetatud sätte ära jätmine on seletuskirja kohaselt kaetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi ka MSÜS) §-s 29 sätestatuga, siis juhime tähelepanu, et MSÜS käsitleb ainult kutselist majandustegevust, mistõttu ei ole see kohane vahend üldiste mõistete defineerimiseks. 5. Hetkel kehtiv KaubTS § 7 lg 4: 5. Võetud teadmiseks. Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil. TTJA on varem andnud tagasisidet, et selle sätte alles jätmine, nt TKS-i, on ameti hinnangul oluline, näiteks keemilise puhastuse teenuse kasutamisel, jalatsiparanduse vms tellimuse tegemisel, mis tehakse kaupleja tegevuskohas. Amet saab praktikale tuginedes öelda, et vajadust sätte säilitamiseks enam ei ole. 13 6. Hetkel kehtiv KaubTS § 10 lg 1: 6.Võetud teadmiseks § 10. Kaubanduslik teave (1) Kaubanduslik teave on: 1) müügikohas antav kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta käiv kliendile suunatud teave; 2) tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega; 3) tegevuskohas teave kauplemisaja kohta. Seletuskirjas on märgitud: „Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt §10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik./…/ Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik 24.10.2014 a jõustunud kohalike maksude seaduse §- des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lg 2, mistõttu ei ole see KaubtS säte enam aktuaalne ka kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel.“ TTJA on 2018. a oktoobris ministeeriumile antud tagasisides viidanud, et ameti hinnangul on järelevalve teostamiseks vajalik alles jätta ka KaubTS § 10 lg 1 nõuded, kuna isegi kui seletuskirjas on leitud, et iga kaupleja on huvitatud oma äritegevusest kliendi teavitamisest, siis praktikas esineb olukordi, kus kauplejad KaubTS § 10 lg-s 1 14 sätestatud vabatahtlikult ei täida. Ühtlasi on KaubTS § 10 lg 1 p 1 kaubandusliku teabe mõistet kasutatud reklaamiga seotud järelevalve menetlustes, kauplejatele selgitamisel, millal on avaldatud teabe puhul tegemist reklaamiga, millal kaubandusliku teabega. TTJA saab pärast KaubTS kehtetuks tunnistamist kaubandusliku teabe mõistet sisustada reklaamiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse kaudu. 7. Hetkel kehtiv § 11. Kauba 7. Arvestatud. soodustingimustel müügist Täiendatud seletuskirja. teavitamine TKS, millega on üle võetud Euroopa Seletuskirjas on KaubTS § 11 kehtetuks Parlamendi ja nõukogu direktiiv tunnistamisega seoses märgitud: 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb „KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. seotud ebaausaid kaubandustavasid peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse siseturul ning millega muudetakse pakkuja poolt turvalisuse nõuete nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, rakendamises, RPS §-des 6 ja 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (majandustehingute dokumenteerimine direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja ja kirjendamine, algdokument).“ 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 Amet nõustub muudatusega ja tugineb (ebaausate kaubandustavade direktiiv), järelevalves ebaausate kaubandustavade juba sisaldab sätteid, mis keelavad direktiivile (2005/29/EÜ) ja seda hinnaeelise olemasolu kohta eksitava muutvatele EL õigusaktidele (sh teabe esitamise. direktiiv 2019/2161 Tarbijaõiguse ajakohastamise direktiiv tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja veel täpsustab seda. jõustamise kohta) ning teeb ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu täiendada seletuskirja ka nende direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, direktiivide asjassepuutuvate sätete ja tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate põhimõtetega. toodete hindade avaldamisel lisatakse uus artikkel, millega reguleeritakse hinna alandamisest teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist. Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist. LR võib kehtestada erinormid kiiresti rikneva/aeguva kauba jaoks. LR võib 15 sätestada, et kui hinda alandatakse järk- järgult, on varasemaks hinnaks alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Endiselt jääb kehtima ka juba praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada. Eelnimetatud direktiiv on üle võetud TKS-ga ning vastavad muudatused võetakse üle TKS muutmisega. Eesti Kaubandus- ja Kaubanduskojal ei ole kommentaare Võetud teadmiseks. Tööstuskoda ega märkusi nimetatud eelnõu kohta. Ühtlasi anname teada, et tutvustasime kavandatavat läbi Kaubanduskoja infokanalite oma liikmetele. 16 06.05.2020 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ajakohastada, korrastada ja lihtsustada kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (edaspidi KaubtS) ning muudetakse KaubtS-ga puutumuses olevaid seadusi, sh täpsustatakse regulatsioone ja täiendatakse neid rakendamiseks asjakohaste mõistetega. KaubtS võeti vastu ja jõustus 2004. aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul, kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse osutamisel majandustegevusteate esitamise või tegevusloa omamise nõude (näiteks alkohoolsete jookide, tubakatoodete müük). Kaubandustegevus on osa majandustegevusest, millele kohalduvad majandustegevuse üldnormid (MSÜS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ning erinormid konkreetset valdkonda reguleerivates seadustes, näiteks alkoholiseadus (edaspidi AS), tubakaseadus (edaspidi TubS ), toiduseadus (edaspidi ToiduS), toote nõuetele vastavuse seadus (edaspidi TNVS), tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS), rahvatervise seadus (edaspidi RTerS). Kaubandusel on oluline osa kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku elu korraldamisel, küsimuste lahendamisel, sh kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KokS) ja KorSi rakendamise kontekstis. Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna KaubtS enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamise, samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga, avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuse üksustele ning järelevalve teostajatele läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise, mis võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Anne Laar (6256 411, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel kaasati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael (6201 706, [email protected]) ja sama osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus (6201 707, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351; [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel tehti koostööd Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL), sh Tallinna linnavalitsuse, Tartu linnavalitsuse, Järva vallavalitsuse, samuti Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ekspertidega. 1.3 Märkused Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ ühe ülesandena punktis 12.5 „Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“. Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks on 2020. a juuli. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja riigireformi kavast tulenevate õigusloome dereguleerimise eesmärkidega. Eelnõu koostamisel on järgitud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, sh „vähem õigusloomet“, mille Vabariigi Valitsus otsustas 2019. a 25.juuni istungil esitada Riigikogule. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga muudetakse alkoholiseadust (RT I, 13.03.2019, 30), kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 05.02.2019, 9), korrakaitseseadust (RT I, 13.03.2019, 95), lõhkematerjaliseadust (RT I, 12.12.2018, 51), metsaseadust (RT I, 13.03.2019, 61), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 31.12.2019, 20), rahvatervise seadust (RT I, 13.03.2019, 131), tarbijakaitseseadust (RT I, 08.01.2020, 3), toote nõuetele vastavuse seadust (RT I, 12.12.2018, 67), tubakaseadust (RT I 12.12.2018, 70) ja tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (RT I, 13.03.2019, 78). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamine ja korrastamine, mille tulemuseks on:  regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;  õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) ja riigile. Väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole vajalik, kuna kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 5 seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. MSÜS-i § 2 lõikes 1 sätestatakse, et seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ja tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaubandustegevusele MSÜS kohaldamisala välistust ei sätesta, samuti ei sätesta erisusi KaubtS. MSÜS-i väljatöötamisel oli töögrupis arutusel ka KaubtS kehtetuks tunnistamise küsimus, kuna kaubandustegevus on samuti majandustegevus, millele kohaldub MSÜS ning edaspidine vajadus eraldi kaubandust reguleeriva seaduse järele puudus. Projekti ajalise piiratuse tõttu jäi siiski nimetatud ettepanek KaubtS kehtetuks tunnistamise osas realiseerimata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist ja puudutab eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevat ettevõtluspõhiõigust. Eelnõu ei sea ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid, samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Eelnõu § 1. Alkoholiseaduse muutmine AS-i 1. peatükki täiendatakse §-ga 31, sätestades alkoholi müügi reguleerimisel tegevuskoha ja sellega seonduvad mõisted. Hulgimüügi korral kohaldub tegevuskoha mõiste nii piirituse kui alkohoolsete jookide müügiga seonduvat, jaemüügi korral vaid alkohoolsete jookide müügile. AS § 40 sätestab piirangud alkohoolse joogi jaemüügil ning § 41 keelud alkohoolse joogi jaemüügil. Samas ei ole alkoholiseaduses nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestatud eraldi mõisteid, vaid kasutatakse sama sisuga KaubtS tegevuskohaga seonduvaid mõisteid. Nõuded alkohoolse joogi müügile on kehtestatud eelkõige selle tegevuskoha ehk müügikohaga seonduvalt (kohad, kus alkohoolse joogi jaemüük on lubatud, kus lubatud kohapeal tarbimiseks, millised on alkohoolse joogi müügikohas väljapaneku piirangud jmt). Seetõttu regulatsiooni ühetaoliseks rakendamiseks täiendatakse AS-i kehtetuks tunnistatavas KaubtS-is sätestatud mõistetega (tegevuskoht, sh müügikoht, müügikoha hooajaline laiendus, kauplus, rändkauplus, kiosk, müügisaal, tänava- ja turukaubandus), mille sisu ei ole muudetud, küll aga sõnastus muudetud lihtsamaks. Tegevuskoha määratlus müügikoha kaudu on vajalik kauba müügile kehtestatud nõuete, sh keeldude ja piirangute kehtestamisel. Müügikohale on iseloomulik seal toimuv kauba müügiks pakkumine ja müük. Samas ei ole müügikoha mõistet erinevate müügikanalite osas sätestatud, vaid müügikoha määratlemisel on oluline seal toimuv kauba müügiks pakkumine ja samas ka tehingu sooritamine. Näiteks ettevõtja veebileht ei ole e- kaubanduse müügikoht, kui seal ei ole võimalik kaupa osta või tehingut sooritada. Müügikohas peavad olema täidetud kõik selleks tegevuseks kehtestatud nõuded nii kaubale, selle müügikohale endale, müügikohas tarbijale antavale teabele. Seaduse rakendamisel on õigusselguse huvides oluline määratleda müügikoha hooajalise laienduse staatus müügikoha kontekstis. Näiteks suveperioodil soovivad mitmed toitlustusettevõtted teenindada tarbijaid ka väljaspool ettevõtet, sellega külgneval alal. Müügikoha hooajaline laiendus ei ole käsitatav iseseisva müügikohana ega tänavakaubandusena, mistõttu avaliku korra tagamisel, samuti nii jalakäijate kui liiklusvahenditega ohutu liikumise tagamiseks on vajalik jätta alles kehtetuks tunnistatavas kaubandustegevuse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus kooskõlastada oma haldusterritooriumil müügikoha hooajalised laiendused. Tegemist on kohaliku elu korraldamise küsimusega, mis on linna või valla pädevuses ega vaja eraldi reguleerimist seaduse tasandil. Kaupluse oluliseks osaks on müügisaal, mis on kaupluse siseruum, mis on kaupleja valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks. Kioskil müügisaal puudub. Nii kauplus kui kiosk võivad olla kas eraldiseisva ehitisena või paikneda ehitise osas, sh kaubanduskeskuses asuvad erinevate ettevõtjate kauplused ja kioskid, kus iga üksik kauplus või kiosk on eraldi kaubandusettevõte, samuti nt sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas veesõidukis asuv kaupleja tegevuskoht. Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud piiritletud paigas, tänaval või muus üldsusele avatud kohas paikneva kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Lisaks on mõisteid selgitatud 11.02.2004. a. vastu võetud kaubandustegevuse seaduse seletuskirjas1. Eelnõu § 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine KOKS-i § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lõikes 4 sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel tänava- või turukaubanduse korra kehtestamist ka pärast KaubtS-i kehtetuks tunnistamist. Vastava ettepaneku on eelnõu väljatöötamisel teinud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Turu- või tänavakaubanduse korra kehtestab KOV volikogu määrusega ning seda kohaldatakse omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, sõltumata selle territooriumi valdusest või omandist, kus soovitakse turu või tänavakaubandust teostada. Eelnõu koostamisel turu- ja tänavakaubanduse osas KOV-i pädevusega seonduvalt on arvestatud KorS § 59 lõiget 1, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Koostoimes KorS § 58 lõikega 3 sisaldab KorS § 59 lõige 1 ka kaubandusürituse korraldamise ja pidamise nõuete kehtestamist, mistõttu puudub vajadus eelnõuga laiendada volitusnormi avaliku üritusega seonduvalt. KOV-le võimaluse andmisel turu- ja tänavakaubanduse korra kehtestamiseks ei ole eelnõuga volituse konkreetseid piire kehtestatud, vaid KOV-l tuleb eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt oma haldusterritooriumil piirangute ja reeglite kehtestamist põhjendada. PS § 31 kohaselt võib seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise põhiõiguse kasutamise tingimused ja korra. Selle puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis lubab piirata seda õigust seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Tingimused ja kord võivad sisaldada keeldu tegutseda mingis ettevõtlusvaldkonnas või mingil perioodil. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on sedastanud: „Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjendusest. See põhjendus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused“ (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14). Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on mitmed kohaliku omavalitsuse üksused volikogu määrusega kehtestanud tänava- või turukaubanduse korra, mida kasutatakse turu- või tänavakaubanduse asukoha piiritlemiseks oma haldusterritooriumil sh, et müügikoht on 1 Kaubandustegevuse seaduse 164 SE algtekstis. Kättesaadav seisuga 11.02.2020: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/192a8912-ce16-3ca7-9067- 29a63f02e48b/Kaubandustegevuse%20seadus kavandatava kauba müügiks sobiv (nt toidukaup või elusloomad ja linnud, sõidukid), tegevus ei takista liiklust ega piira liiklejate nähtavust, kauplemise ajal kui ka kauplemise välisel ajal meetmete rakendamiseks avaliku korra tagamiseks (nt prügi sorteerimise ja liigiti paigutamise korraldus, kauplemise välisel ajal see, kas müügikoht peab olema tänavalt eemaldatud või võetud kasutusele meetmed müügikoha lõhkumise või ümberpaigutamise vastu, hoidma korras müügikoha ümbruse teatud ulatuses, nt 5 m raadiuses, kauplemise ajal ning pärast kauplemise lõppu koristama müügikoha ja selle ümbruse). Eelnõu § 3. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KorS § 55 lõikega 11 kehtetuks tunnistatava KaubtS § 4 lg 1 p 12 sätestatud kaupleja kohustusega. Kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12 sätestas nõude, mille kohaselt kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on kohaliku omavalitsuse ettepanekuga jätta alles vastav säte avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil. Punktiga 2 muudetakse KorS paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 sõnastust. Jäetakse välja viide kehtetuks tunnistatavale kaubandustegevuse seadusele „…ning nende müügikoha hooajalisel laiendusel kaubandustegevuse seaduse § 14 lõike 2 tähenduses“. Eelnõu §-ga 1 lisatav alkoholiseaduse § 31 lõiked 3 ja 4 sätestavad müügikoha hooajalise laienduse, nähes ette selle kooskõlastamise kohustuse kohaliku omavalitsuse üksusega. Tegemist on KorS § 55 lõikes 3 sätestatud KOV üksuse pädevuses oleva küsimusega koostoimes KorS §-ga 54, mille kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Jäetakse välja üldine viide kaubandustegevuse seaduse nõuetele, mida peab pürotehnilise toote käitleja toote võõrandamisel arvestama. Nõuded pürotehnilise toote võõrandamisele on lisaks LMS-is sätestatule näiteks, KorS-is, raamatupidamise seaduses, TKS-is, MSÜS-is, tagamaks toote nõuetele vastavus, ohutus selle käitlemisel, kasutamisel, avalik kord. KaubtS konkreetseid nõudeid pürotehnilise toote käitlejale ei ole sätestanud ega loonud konkreetset õigusnormi. KaubtS sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded, mille kohaselt müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele ning nende müügile õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegemist on üldise normiga, mis kohustab täitma vaid teiste seadustega, sh TNVS-ga sätestatud nõudeid, sealjuures erinormi kehtestamata. Eelnõu § 5. Metsaseaduse muutmine Metsaseadusest jäetakse välja § 44, mille ainuke veel kehtiv säte viitab 1. juulil 2014. a. kehtetuks tunnistatud sättele kaubandustegevuse seaduses, mis käsitles majandustegevuse registris registreerimise nõuet. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 kohaselt on seaduses sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Arvestades, et vastavalt metsaseaduse § 44 majandustegevusteate esitamise kohustust riigimetsa majandajale metsamaterjali ja –saaduste müügi korral ei kohaldata, siis ei ole ka edaspidi vastav säte vajalik. Eelnõu § 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“, mis viitab kaupleja mõiste sisule. Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei erine kaubandustegevuse seaduses sätestatud kaupleja mõistest. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, milleks võib olla muuhulgas jaekaubandus, hulgikaubandus. Kuna kaupleja mõistet ei ole seadustes erinevalt sätestatud ning TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine, saab seda käsitleda kui üldmõistet ning puudub vajadus seaduses sellele viitamisele. Eelnõu § 7. Rahvatervise seaduse muutmine RTerS § 122 lõike 11 punktist 3 jäetakse välja viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS-le. RTerS § 122 lõike 9 kohaselt kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi vahemikus > 0,1% ≤ 6% (edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras. Lõige 10 sätestab ettevõtjale, kes soovib müüa hambavalgendustooteid, kohustuse esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate, kus lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb märkida tegevusala. Tegevusala märgitakse vastavalt MSÜS § 15 lõike 1 punktile 4. Eelnõu § 8. Tarbijakaitseseaduse muutmine TKS § 5 täiendatakse lõikega 9, millega antakse võimalus valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada kauba märgistamisega seonduvaid nõudeid. Kaubandustegevuse seaduse § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Tarbijakaitse eesmärgil jäetakse alles valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus vajadusel eelnimetatud õigusaktide kehtestamiseks. Eelnõu § 9. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine TNVS-i § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses“. TNVS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on levitaja turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija. Mõiste „levitaja“ sisustamisel puudub vajadus kaupleja eraldi väljatoomiseks teiste levitajate hulgast, mis pigem tekitab ebaselgust. Lisaks kauplejale on veel teisi, keda loetakse levitajaks. Eelnõu § 10. Tubakaseaduse muutmine Eelnõu § 10 punktiga 1 täiendatakse TubS § 22 lõikega 11, mille kohaselt müügikohta käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses. Viite lisamine on vajalik õigusselguse saavutamiseks müügikohaga seonduvate keeldude ja piirangute kehtestamisel. Eelnõu § 10 punktiga 2 asendatakse TubS § 22 lõike 2 punktis 3 viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS §-le 17 viitega eelnõuga täiendatavale alkoholiseadusele. Tänava- ja turukaubanduse sisu on avatud käesoleva eelnõuga alkoholiseaduse lisatavas §-s 31 . Eelnõu § 10 punktiga 3 jäetakse TubS § 22 lõike 31 punktist 4 välja viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS §-le 10. Kuna kehtestatakse teabe piirang loeteluna, mida on lubatud jaemüügi kohas tubakatoote kohta avalikustada, siis puudub vajadus viitele KaubtS § 10 sätestatud kaubanduslikule teabele. Eelnõu § 10 punktiga 4 jäetakse TubS § 29 lõike 1 punktist 7 välja viide KaubtS § 3 lõike 2 punktile 4. Kehtiva seaduse § 29 lõike 1 punkti 7 kohaselt on suitsetamine keelatud ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid ehk teenuseid, mille suhtes kohaldatakse kaubandustegevuse seadust, ning muid teenuseid klientidele avatud ruumis. Arvestades, et loetelu kliendile osutatavatest teenustest ehk teenuseid osutatavatest ettevõtetest ei ole lõplik, vaid on avatud, ei ole põhjendatud eraldi välja tuua loetelus osa teenuseid, mille pakkumisel ja osutamisel suitsetamine on keelatud. Eelnõu § 11. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse kaubandustegevuse seadus kehtetuks. Kehtiva KaubtS-i kui valdkonna nn horisontaalse regulatsiooni väljatöötamise tingis vajadus sätestada kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon seaduse tasandil. Seni olid kaubandustegevuse üldised põhimõtted reguleeritud tarbijakaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrustega, kehtestades tegevusele teatud keelud ja piirangud, sh kauplemisloa kohustuse. KaubtS-ga kõrvaldati õigusruumis aset leidnud puudused, kauplemisloaga seonduv regulatsioon asendati majandustegevuse registri registreeringu kohustusega, mis oli õigusliku tähendusega, s.o ilma registreeringuta ei olnud õigust tegutseda. Nõue kehtis kõikide ettevõtja tegevuskohtade suhtes, küll aga oli õigusruumis astutud samm edasi – loobuti KOV-i ja riigipoolsest eelkontrollist tegevusalal tegutsemise alustamiseks vajalike nõuete täitmise üle, ettevõtja vastutas ise registrile esitatud andmete õigsuse ja oma õiguspärase tegevuse eest nii tegevuse alustamisel kui kogu tegutsemisperioodil. MSÜS-iga loobuti kaubanduse valdkonnas tegutsemisel ka majandustegevuse registri registreeringut asendanud majandustegevusteate esitamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui eriseadustega teatud kaupade (nt alkohoolsed joogid, tubakatooted) müügile on kehtestatud majandustegevusteate esitamise või tegevusloa kohustus kooskõlas MSÜS-iga. Täna kehtiv KaubtS sätestab kasutatavad mõisted, kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, üldised nõuded kauplejale, sh müüjale ning kauba ja teenuse müügile. Seadus sisaldab mitmeid eriseadusi dubleerivaid sätteid, osundades valdavalt eriseadustes sätestatud nõuete täitmise kohustusele. Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt §10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik. Arvestades, et MSÜS-i jõustumisest (1.07.2014) kohalduvad ka kaubandustegevusele MSÜS- is sätestatud majandustegevuse õiguse põhimõtted ja olulisemad majandustegevuse mõisted ning seadustiku normid, samuti KorS, valdkonnaga puutumuses olevad eriseadused, siis KaubtS ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonna õiguskeskkonna arengule, vaid pigem lisab ebaselgust ja ressursivajadust õigusruumis asjakohase regulatsiooni rakendamisel. TKS reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt tarbijate õiguste tagamiseks (TKS § 1). Regulatsioon sisaldab KaubtS-i sätteid, kusjuures regulatsiooni ulatus on laiem, hõlmates näiteks põhimõisteid nagu kaupleja, kaup, teenus. KaubtS-i kohaselt on kaup müügiks pakutav ja müüdav vallasasi, samas TKS § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kaup pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Sama kehtib ka teenuse kohta, mille sisu KaubtS-is on avatud läbi teeninduse tegevusala, piirdudes kliendi tellimusel vallasasjaga seotud töö tegemisega, vallasasja valdusse andmise ja võtmisega, ehitise puhastusteenuse või ilu- ja isikuteenuse pakkumise ja osutamisega. TKS § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt on teenus pakutav, osutatav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup, või muu pakutav või tehtav sooritus. TKS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kaupleja füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja mõiste hõlmab ka KaubtS § 2 punktis 3 sätestatud müüja mõiste. KaubtS § 3 sätestab kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, mis oli vajalik kaubanduse valdkonnas tegutsevate kõikide ettevõtjate tegevuse registreerimiseks majandustegevuse registris (MTR). MSÜS-i jõustumisega sätestati MTR-le majandustegevusteate esitamise kohustus vaid teatud eriseadustes (nt AS, TubS) kaupade müügiks. MSÜS § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse majandustegevust puudutavate andmete koosseisus tegevusala seadusest tulenev nimetus ning Äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori (EMTAK) kohane nimetus ja kood, mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. EMTAK-i kaudu määratleb ettevõtja tegevusala alates asutamisest äriregistris ning läbivalt edasises majandustegevuses (nt EMTAK 47 Jaekaubandus; 478 Jaemüük kioskites ja turgudel; 4791 Jaemüük posti või Interneti teel; 48 Hulgikaubandus). Võrreldes KaubtS sätestatud tegevusalade ja EMTAK vastavate tegevusalade sisu, siis puudub erinevus ja seega edaspidine vajadus seaduses nende tegevusalade mõistete sisustamiseks. Ühtne tegevusaladesse liigitamine EMTAK-i alusel võimaldab riigil majandustegevuse kohta valdkonnastatistika koostamist, ülevaate saamist, samuti rahvusvahelist võrreldavust vastavate valdkondade sees. KaubtS 2. peatükk Kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale esitatavad nõuded käsitleb nõudeid kauplejale ja kaubanduse korraldajale. Kaupleja peab tagama nii ettevõtte, selle personali kui ka kauba või teenuse ning selle müügi vastavuse kehtestatud nõuetele. Valdavalt on § 4 tegemist teiste seadustega sätestatud nõuete täitmise kohustusega, sh loetelus toodud üksikud nõuded dubleerivad eriseadustega sätestatud nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt ettevõtja peab majandustegevuse teostamisel tagama kõikide tema tegevust puudutavate majandustegevuse nõuete täitmise. Nt KaubtS § 4 lõike 1 punktid 3, 7 sätestavad kaupleja kohustuse kontrollida kauba vastavust saatedokumendile ja omada kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostavale isikule. Raamatupidamise seaduse (§ 4) kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud muuhulgas dokumenteerima ja kirjendama kõiki oma majandustehinguid, mille aluseks on majandustehingut tõendav algdokument, mis peab võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust, sisaldama majandustehingu kohta seaduses sätestatud andmeid, sh toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (§ 7). Lisaks eriseadustes (nt maksuseadused, AS) sätestatud erinõuded täiendavate andmete osas. KaubtS § 4 lõige 1 punkt 6 sätestab kaupleja kohustuse tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise täpsus. TKS § 14 lõige 1 sätestab, et kauba pakkumine ja müük peavad toimuma head kaubandustava järgides ja tarbija suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka õige arveldamine ja täpne mõõtmine. Lisaks on TKS § 16 lõiked 2 ja 3, mis keelavad tarbija eksitamise seoses nii koguse kui hinnaga. Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib mõõteseadus, mille alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 a määrusega nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ on sätestatud ka nõuded mõõtevahendile ja missuguste mõõtmiste korral tuleb kasutada kindlatele täpsusnõuetele vastavaid mõõtevahendeid. KaubtS säte on mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi nõuet mõõtmise täpsusele. Järelevalvega seonduvalt sätestab KorS § 30 küsitlemise ja dokumentide nõudmise, HMS § 38 haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelnõu väljatöötamise käigus tegid osa kohaliku omavalitsuse üksuste esindajaid ettepaneku avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil täiendada KorS-i § 55 KaubtS-i § 4 lõike 1 punktis 12 sätestatuga, mille kohaselt kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eelnõu § 3-ga täiendatakse KorS § 55 vastavasisulise sättega. KaubtS § 5 kehtestab üldised nõuded müüjale, mille sisu on sätestatud eriseadustega. Kohaldub MSÜS § 29, mille kohaselt ettevõtja vastutab majandustegevuse nõuete täitmise eest, sh nii müüja kutsekvalifikatsioonile vastavuse kui tööülesannete nõuetekohase täitmise eest (nt TKS 2 peatükk – tarbija teavitamine, VÕS § 48 lepingueelne teavitamine). TsÜS § 132 kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega (lõige 1). Seega, sisuliselt vastutab müüja eest tema tööandja. Füüsilise isiku poolt väljaspool majandustegevust turu – või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel näiteks oma aiasaaduste ülejääkide müük ei peaks olema seaduse tasandil eraldi reguleeritud, vaid kohalduvad asjakohased õigusnormid, kui vastavale kaubale ja selle müügile on õigusaktiga kehtestatud nõuded, sh kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tänava- või turukaubanduse või avaliku ürituse korraldamisega seonduvad reeglid. KaubtS 3.peatükk sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded. Tegemist on valdavalt teiste seadustega (TNVS, TKS, ToiduS jt valdkondlikud eriseadused) kehtestatud nõuete täitmise kohustusega. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“. Nimetatud määrustega on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiiviga 2013/15/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning nõukogu direktiiv, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36)), mille normitehnilised viited on vastavates määrustes. Kuna eelnimetatud määruste regulatsiooni sisu ei vaja muutmist seoses KaubtS kehtetuks tunnistamisega, on otstarbekas jätta need kehtima, andes volitusnormi kehtetuks tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i ja vastavalt muudetakse vaid määruste preambulaid. KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamises, raamatupidamise seaduse §-des 6 ja 7 (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, algdokument). Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik kohalike maksude seaduse §-des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta reklaamiks. Vastava välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lõige 2, kus muuhulgas ka majandus- või kutsetegevuse koha tähistus teabega kauba müügi või teenuse osutamise aja kohta. Siinkohal ei ole täpsustatud kuidas seda märkida, kas ettevõtte avamise ja sulgemise aeg või kontaktandmed teenuse osutamise aja kokkuleppimiseks vms. Oluline on anda tarbijale teavet kauba või teenuse kättesaadavuse kohta, ilma, et selle teabe avalikustamise osas oleks võimalik rakendada reklaamimaksu. Seega KaubtS säte ei ole enam aktuaalne kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel. Samuti ei ole tarbijatel olnud probleeme info saamisega kauba või teenuse kättesaadavuse kohta. KaubtS § 11 kauba soodustingimustel müügist teavitamise nõuded sisalduvad TKS-is, Nimetatud seadusega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) sisaldab sätteid, mis keelavad hinnaeelise olemasolu kohta eksitava teabe esitamise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161, 27. november 2019, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel uus artikkel, millega reguleeritakse hinna alandamisest teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna alandamist. Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist. Liikmesriik võib kehtestada erinormid kiiresti rikneva või aeguva kauba jaoks. Samuti võib sätestada, et kui hinda alandatakse järk- järgult, on varasemaks hinnaks alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Endiselt jääb kehtima ka juba praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel ei tohi tarbijat eksitada. Ebaausate kaubandustavade direktiiv on üle võetud TKS-ga ning vastavad muudatused võetakse üle TKS muutmisega, mille tähtaeg on november 2021.a. KaubtS 4. peatükis §-d 14 ja 15 sätestavad tegevuskohaga seonduvad mõisted, mis on vajalikud teatud kaupade müügil eriregulatsiooni kehtestamisel. Vastavate mõistetega täiendatakse käeoleva eelnõuga AS-i ning TubS-i viitega AS-le analoogsete mõistete dubleerimise vältimiseks. Samas ei ole e-kaubanduse mõistet eraldi sätestatud, kuna ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ täiendatakse mõistega „internetipõhine kauplemiskoht“ teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste ettevõtjate või tarbijatega lepinguid, kasutades selleks tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab ettevõtja või mida käitatakse ettevõtja nimel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine, võetakse üle TKS-i muutmisega. Üldjuhul kohaldatakse TsüS § 29 sätestatud tegevuskoha mõistet. KaubtS 5. peatükis sätestatud tänava- ja turukaubanduse mõisted sisalduvad käesoleva seaduse eelnõu §-ga 1 täiendatud AS §-s 31. Turu- ja tänavakaubandusega seonduvate küsimuste lahendamine on eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Avaliku ürituse korral sätestab KorS § 59 lg 1 kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise, sh kaubandusürituse nõuete kehtestamise kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Turu- ja tänavakaubanduse korras ning avalikul üritusel kauba müügile, teenuse osutamisele müügipileti kohustuse sätestamine ei ole vajalik, kuna kaubandust korraldav isik otsustab ise kuidas ta korraldab oma tegevuse, et tagada majandustegevuse nõuete täitmine. KaubtS müügipileti kaudu kaubandustegevusele nõudeid ei sätesta. Kas turul kaubandust korraldav isik annab müügikoha rendilepingu alusel isikule kasutada või kasutab ta müügikoha kasutusse andmisel müügipiletit vm, on kaubandust korraldava isiku otsustada. Oluline, et oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud nõuded, sh tagatud toote või teenuse ohutus, nõuetele vastavus, järgitakse kõiki vastava kauba käitlemise või teenuse osutamise nõudeid. Konkreetse kauba või teenuse osas regulatsioon vastavas eriseaduses, samuti piirangud või keelud teatud kaupade müügiks turu- või tänavakaubanduse korras. Turu- ja tänavakaubandus eristub ülejäänud kaubandusettevõtetest selle kaudu, et müügikohad, kus isik müüb kaupa, on kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või valduses ning asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud üldsusele avatud kohas. Selliseks kohaks võib olla ka näiteks kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud vajalikuks eraldada teatud ala ka turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad seal eriseadusega turu- ja tänavakaubandusele sätestatud piirangud ja keelud, ülejäänud kaubanduskeskuses paiknevatele kaubandusettevõtetele eelnimetatud piirangud ei kohaldu. Turu- ja tänavakaubanduse korras võivad kaubandust korraldava isiku müügikoha kaudu müüa kaupa nii füüsilised kui juriidilised isikud. Seega kaupade ja teenuste müügiga seonduva regulatsiooni kehtestamine turu- ja tänavakaubanduses ning avalikul üritusel ei ole eraldi seadusega vajalik, kuna vastavad erisused on sätestatud eriseadustega (nt AS § 41 lg 3; TubS § 22 lg 2 p 3). KaubtS 6. ja 7. peatükis sätestatud järelevalve korraldus ja vastutus on sätestatud vastavates seadustes (nt KorS § 571, 572; TKS §-d 68 ja 70; TNVS 6. ja 7. peatükk, valdkondlikud eriseadused nt AS, TubS, ToiduS). Järelevalve pädevus, samuti vastutus nõuete täitmise eest on sätestatud vastavates seadustes, mis valdkondade osas ei muutu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõu seadusena rakendamisel puudub oluline mõju. Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale. Seadus mõjutab kaudselt majandust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kaudu, luues parema õigusselguse nende tegevust reguleerivate õigusnormide rakendamisel. Statistikaameti 2018.a andmetel on jae- ja hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete arv kokku 16 813, toitlustusettevõtteid 2269, teenindusettevõtteid 2998. Õigusaktide mahu vähendamine, sh vältides dubleerivaid, liiga üldisi nõudeid, võimaldab paremini orienteeruda õigusruumis asjakohaste sätete rakendamisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS-i kaudu lihtsam ja kompaktsem teostada otsustuspädevust kohalikku ellu, sealhulgas turu- ja tänavakaubandust puudutavate küsimuste lahendamisel ja korraldamisel. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust. Parem õigusselgus mõjutab kaudselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning kohaliku omavalitsuse üksuste tööd järelevalve teostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksusel on KokS § 22 sätestatud volikogu ainupädevuse täiendamisega ka edaspidi võimalus turu- või tänavakaubanduse korra kehtestamiseks. Seadus ei mõjuta seega riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. 7. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja töötada uusi rakendusakte. Kehtetuks tunnistatava KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks antakse volitusnorm TKS-i ja vastavalt muudetakse vaid määruste (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“) preambulaid, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. 8. Seaduse jõustumine Kuna seaduse rakendamiseks ei ole turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha ettevalmistusi ning muudatusi töökorralduses, puudub ka vajadus seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108). 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Eelnõu kooskõlastasid Siseministeerium (märkusteta), Maaeluministeerium (märkustega), Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu (kommentaarid saadetud e-postiga), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon eelnõu kohta märkusi, ettepanekuid ei esitanud. Algatab Vabariigi Valitsus „…“……2020. a Seletuskirja lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel