Justiitsministeerium
Meie 08.05.2020 nr 2-2/20-0136/2997
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks
tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
/*Lisad: seaduseelnõu
seletuskiri koos lisaga
Anne Laar
625 6411
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
06.05.2020
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Alkoholiseaduse muutmine
Alkoholiseaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Tegevuskoht alkoholi müügil
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoht hulgikaubandus-, jaekaubandus- või
toitlustusettevõtja müügikoht, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa, ning mille juurde võib
kuuluda tootmis- või hoiukoht.
(2) Müügikoht ja selle vahetus läheduses väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus
loetakse üheks müügikohaks.
(3) Müügikoha hooajaline laiendus peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse
üksusega.
(4) Kauplus on jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal.
(5) Müügisaal on ruum, mis on kaupleja valduses ja kus toimub kauba müügiks pakkumine ja
müük.
(6) Rändkauplus on müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuv kauba jaemüügiks
kohaldatud sõiduk, millel ei pea olema müügisaali.
(7) Kiosk on kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal.
(8) Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa või teenust vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse lubatud üldsusele avatud kohas kaubandust korraldava isiku või asutuse omandis või
valduses olevas müügikohas.“.
§ 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 järgmises
sõnastuses:
„367) tänava- või turukaubanduse korra kehtestamine;“.
§ 3. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tegevuskohas kauba müük või teenuse osutamine ei tohi kahjustada selle vahetus
läheduses viibivate inimeste huve.“;
1
2) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohas;“.
§ 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduse § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduse § 44 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja
sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“.
§ 7. Rahvatervise seaduse muutmine
Rahvatervise seaduse § 122 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tegevusala.“.
§ 8. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduse § 5 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kauba märgistamise
täpsemad nõuded.“.
§ 9. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas
kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses,“.
§ 10. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11 ) Käesolevas seaduses käsitatakse müügikohta alkoholiseaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kaubandustegevuse seaduse § 17“ sõnaga
„alkoholiseaduse“;
3) paragrahvi 22 lõike 31 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas antav teave
sõnalisel kujul tubakatoote või tubakatootega seonduva toote nime ja kaubamärgi ning hinna
kohta.“;
2
4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) ettevõttes, kus pakutakse teenust kliendile, välja arvatud majutusettevõttes;“.
§ 11. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine
Kaubandustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2020. a
____________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a
3
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste
muutmise seaduse
eelnõu
seletuskirja lisa
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja/ Märkused, ettepanekud, Majandus- ja
arvamuse esitaja arvamused Kommunikatsiooniministeeriumi
arvamus
Siseministeerium Kooskõlastas märkusteta. Võetud teadmiseks.
Sotsiaalministeerium Kooskõlastas kommentaariga. Juhime Tegevuskoha mõiste on sätestatud TsüS
teie tähelepanu ja palume eelnõu § 29. AS-is sätestatud tegevuskoha
menetlemise käigus analüüsida asjaolu, täpsem määratlus, millele viidatakse ka
et tulenevalt kaubandustegevuse TubS-is, vältimaks samasisuliste
seaduse kehtetuks tunnistamisest mõistete dubleerimist seadustes, on
sisustatakse selles määratletud terminid vajalik vastavate kaupade müügile
(nt tegevuskoht, müügikoht) nüüd kehtestatud erinõuete kehtestamiseks ja
alkoholiseaduses, mistõttu viitavad õigusselguse tagamiseks nende
alkoholiseadusele mitmed eriseadused. rakendamisel. Teistes eriseadustes (nt
Sisuliselt muutub alkoholiseadus nö ToiduS jmt) KaubtS-i kehtetuks
üldseaduseks, millega peab arvestama tunnistamisega seonduvalt vastava
nii AS-i kui sellele viitavates regulatsiooni kehtestamise järele
eriseadustes muudatuste tegemisel. vajadust ei ole.
Maaeluministeerium Kooskõlastas märkustega. Seletuskirja täiendatud.
Juhime tähelepanu, et koos Antud selgitused.
kaubandustegevuse seaduse kehtetuks Turu- ja tänavakaubandus ning
tunnistamisega muutuvad kehtetuks ka kaubandus avalikul üritusel on
nõuded tänava- ja turukaubandusele majandustegevus. MsüS § 5 lg 1
ning kaubandusele avalikul üritusel (nt kohaselt ettevõtja on majandustegevust
laat kaubanduskeskuses). Näiteks enam alustav või seda teostav füüsiline või
ei ole müügipileti kohustust, mille juriidiline isik. Vastavalt MsüS § 2 lg 1
alusel võis sellel märgitud tingimustel kohaldatakse MsüS nõudeid igale
kaupa või teenust müüa. Kaubanduse ettevõtjale ning tema
korraldaja ise otsustab, kuidas ta majandustegevusele kõigil
korraldab oma tegevust. Nimetatud tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette
kaubandusega seotud küsimused on nähtud teisiti. Kaubandustegevusele
eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse seadusega erisust ei ole kehtestatud.
üksuse pädevuses, mis toob kaasa Lisaks kohalduvad eriseadustes
erinevad nõuded kohalikes vastavale tegevusele kehtestatud
omavalitsustes ega taga ühtlast taset. nõuded. MsüS § 29 sätestab ettevõtja
hoolsuskohustuse, mille kohaselt on
Nimetatud kaubanduse korras müüakse ettevõtja majandustegevuse käigus
ka toidukaupa ja tegeletakse kohustatud võtma meetmeid
toitlustamisega. Nendes valdkondades majandustegevuse nõuete täitmise
tegutsedes tuleb tagada toiduohutus. tagamiseks. Näiteks toidukauba müügil
Meie arvates võivad muutuda nõuded kehtivad toiduseaduses sätestatud
nimetatud kaubandusele leebemaks ja nõuded toidule, toidu käitlemisele sh
sellele võib järgneda ka mõningane tegevusloa omamise või
1
negatiivne mõju. Näiteks võivad nüüd majandustegevusteate esitamise
lihtsamini kauplema tulla isikud, kellel kohustus vastavalt toidu käitlemisele,
puudub selleks asjakohane tegevusluba tagamaks toiduohutus. Seega ka turu-
või kes ei ole esitanud asjakohast või tänavakaubanduse korras või
majandustegevuseteadet. Samuti ei avalikul üritusel kauba müügil on
pruugi olla tagatud müügikoha vastavus nõuded kohustuslikuks täitmiseks,
toidu müümiseks. Kehtetuks sõltumata sellest, kas kaupa müüb
tunnistatava kaubandustegevuse juriidiline isik või füüsiline isik.
seaduse kohaselt on kaubanduse KaubtS müügipileti kaudu
korraldajal kohustus tagada müügikoha kaubandustegevusele nõudeid ei
vastavus seal müüa lubatud kauba või kehtesta, vaid sätestab müügipiletile
teenuse müügiks kehtestatud nõuetele. kantava andmekoosseisu, mis
See tähendab, et kaubanduse korraldaja võimaldab saada infot seal kaupa
tagab toidu müümiseks sobivad müüva isiku nime, müüdava kauba ning
tingimused, näiteks elektri külmikute tegutsemise aja kohta, samuti tasu
jaoks ja kätepesu võimalused ning kohta, mida isik tasub kaubanduse
vastutab toidu ohutuse tagamise eest. korraldajale selle müügikoha
kasutamise eest. Kas turul kaubandust
Palume seletuskirja mõju osa vastavalt korraldav isik annab müügikoha
täiendada, et kohaliku omavalitsuse rendilepingu alusel kasutada või kasutab
üksused oleksid teadlikud riskidest ta müügikoha kasutusse andmisel
tänava- ja turukaubanduses ning müügipiletit vms, on kaubandust
kaubanduses avalikul üritusel ning et korraldava isiku otsustada. Oluline, et
nad saaksid nendega arvestada mainitud oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud
kordade kehtestamisel. Samuti peavad nõuded sh tagatud toote/teenuse ohutus,
nimetatud kaubanduse riske teadma nõuetele vastavus, järgitakse kõiki
kaubanduse korraldajad oma tegevuse vastava kauba käitlemise või teenuse
korraldamisel. osutamise nõudeid.
Eelnõuga täiendatakse KOKS § 22
lõiget 1 punktiga 367 kehtetuks
tunnistatava KaubtS-i § 17 lg 4
sätestatud volitusnormiga, et
võimaldada kohaliku omavalitsuse
üksusel ka edaspidi kehtestada turu- ja
tänavakaubanduse kord.
Rahandus- 1. Leiame, et koosmõjus AS § 3.1. 1. Arvestatud.
ministeerium täiendamisega võiks kaaluda § 40 lõike Eelnõu § 3, millega muudetakse KorS §
1 loetelus punktide 2 ja 2.1. ühendamist 55 lg 2 p 1 sõnastust, jäetakse välja
ning sellega seoses ka KorS § 55 lõike viide müügikoha hooajalisele
2 punktis 1 müügikoha hooajalisele laiendusele, kuna see on hõlmatud
laiendusele viite välja jätmist, kuna eelnõu § 1 sätestatud AS § 31 lg 1-3.
need on kaetud juba AS § 3.1. lõigetega Vastavalt täiendatud ka seletuskirja.
1-3.
Alternatiivselt, kui siiski AS § 40 lõike
1 p 2.1. säilitamist peetakse vajalikuks,
et hõlmata ka näiteks cateringi poolt
alkoholi pakkumist kellegi kodusel
üritusel ja seda seaduses selgemalt kui §
3.1. tõlgenduste kaudu välja tuua, siis
KorS § 55 lõike 2 punkti 1 puhul võiks
2
kaaluda hooajalisele müügikohale viite
välja jätmist ja selle hõlmatuse
selgitamist eelnõu seletuskirjas
tulenevalt AS § 3.1. lõikest 2. 2. Võetud teadmiseks.
2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse kohaliku KaubtS kehtetuks tunnistamisega
omavalitsuse korralduse seadust puudub kaubandustegevust reguleeriv
(KOKS), mille § 22 lg 1 täiendatakse eriseadus, mistõttu puudub võimalus
punktiga 36.7. Muudatuse vajadus on selle paigutamiseks valdkondlikku
arusaadav ja õigus, kehtestada tänava- seadusse. Tegemist on kohaliku elu
ja turukaubanduse reguleerimiseks küsimust puudutava sättega, mille osas
kord, peab samuti olema. Ka KOKS § on vaja säilitada kohaliku omavalitsuse
22 lg 1 täna analoogsete kordade pädevus ka peale KaubtS-i kehtetuks
kehtestamist volikogu pädevusena tunnistamist.
sisaldab, seega täna kehtivasse KOKSi MKM on teadlik KOKS-i revisjonist
ta sobitub. ning toetab selle läbiviimise vajadust,
mille käigus muuhulgas analüüsitakse
Mainin siiski juurde, et meil on käimas ka KOKS § 22 lg 1 pädevuse sh lisatava
KOKS revisjon, mille käigus turu- ja tänavakaubandusega seonduva
vaadatakse üle terve seadus ja osas parima lahenduse leidmist.
valmistatakse ette muudatused. Üheks MsüS ülesanne on sätestada
laialdaseks sooviks on KOKSis majandustegevuse vabaduse kasutamise
vähendada erinevate kordade, mida üldised tingimused ja kord, sealhulgas
KOV kehtestama peaks, loetelu. reguleerida majandustegevuse
Eelkõige on soov, et sellised eriala- või alustamist, teostamist, lõppemist ja
valdkonnaseadusi täiendavad korrad jätkamist, registri pidamist, riiklikku
oleksid nendes seadustes, mitte järelevalvet ja vastutust. Seadust
KOKSis. Sellest tulenevalt võib kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema
muutuda tulevikus KOKS § 22 lg 1 majandustegevusele kõigil
loetelu loogika, mis tähendab, et ka tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette
nimetatud täiendus ei pruugi sinna nähtud teisiti. Turu- ja
paika jääda. Uus KOKS peaks esialgse tänavakaubanduse puhul on samuti
kava kohaselt jõustuma millalgi 2022. tegemist majandustegevusega, millele
Mõistagi eelnevad sellele ka VTK ja kohalduvad MsüSi üldised tingimused.
eelnõu kooskõlastusringid. Küll aga turu- ja tänavakaubanduse osas
on otstarbekas jätta alles KOV-de
Kas olete kaalunud selle sätte lisamist pädevus kehtestada turu- ja
ka MSÜS-i vms valdkonnaseadusesse? tänavakaubanduse kord, mis arvestab
kohalikke olusid, vajadusi jms.
Eesti Linnade ja 1. Eelnõu §-s 1 täiendatakse 1.Ei arvestatud.
Valdade Liit alkoholiseadust alkoholi müügi Antud selgitused.
tegevuskoha ja sellega seonduvate Tänava- ja turukaubanduse mõiste,
mõistetega. sätestamine AS-is on vajalik alkohoolse
Leiame, et eelnõus esitatud tänava- ja joogi müügile sätestatud piirangute
turukaubanduse mõistet tuleks kehtestamiseks ja rakendamiseks. AS §
täpsustada ja kaasajastada. Kas näiteks 41 lg 3 kohaselt on alkohoolse joogi
kohta, kus kaupleja kasutab müügiletti jaemüük kioskist või tänava- või
(turu)omanikuga sõlmitud lepingu turukaubanduse korras on keelatud.
alusel, tuleb käsitleda turukaubanduse Nimetatud keelu järgimise tagamiseks
müügikohana või on see midagi muud? on kioskis või tänava- või
Tänased kinnised turuhooned turukaubanduse müügikohas keelatud
3
tegutsevad pigem sarnaselt hoida või ladustada alkoholi, sõltumata
kaubanduskeskustele, kus tegutseb selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise
mitmeid erinevaid kauplejaid ja või ladustamise eesmärgist. Lisaks AS §
alkoholi müügikeeld ei tohiks neile 42 lg 1 kohaselt võib kohaliku
laieneda pelgalt sõna "turg" esinemise omavalitsuse volikogu oma
tõttu hoone nimetuses. haldusterritooriumil alkohoolse joogi
Lisaks leiame, et kehtetuks jaemüügil lisaks AS §-des 40 ja 41
tunnistatavast KaubTS-st ainult nende sätestatule kehtestada alkohoolse joogi
mõistete üle toomine kehtivasse sortimenti, müügikohti ja müügivormi
seadusesse ei ole piisav ning tekitab puudutavaid kitsendusi.
pigem õigusselgusetust. MsüS § 15 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse
Kehtiva KaubTS § 3 lg 2 kohaselt tegevusala seadusest tulenev nimetus
jaguneb kaubandustegevus ning ÄS § 4 lg 6 alusel kehtestatud
hulgikaubanduseks, jaekaubanduseks, klassifikaatori (EMTAK) kohane
toitlustamiseks, teeninduseks ja tänava- nimetus ja kood. KaubtS sätestatud
või turukaubanduse korraldamiseks või jaekaubanduse, hulgikaubanduse,
kaubanduse korraldamiseks avalikul toitlustamise, teeninduse jt sisu ei erine
üritusel. Eelnõusse on üle toodud ainult eelnimetatud klassifikaatori
tänava- ja turukaubanduse mõiste. tegevusalade nimetuste sisu kirjeldusest,
Eelnõu seletuskirja kohaselt minnakse mistõttu puudub vajadus ka dubleerivate
tegevusalade määratlemisel üle sätete kehtestamiseks eraldi seadusega.
EMTAK koodidele, st ühtlustatakse AS-s turu- ja tänavakaubanduse ning
tegevusalade nimetused EMTAK kioski mõiste selgitused on olulised
tegevusalade nimetustega. õigusselguse tagamiseks AS sätestatud
Justiitsministri 28. detsembri 2005. piirangute rakendamisel ka nn
aasta määrusega nr 59 kehtestatud Eesti kaubanduskeskustes, kuhu on
majanduse tegevusalade klassifikaatoris koondunud mitmeid erinevaid kauplusi,
(EMTAK) on aga märgitud vaid teenindusettevõtteid,
tegevusala kood ja nimetus, seal ei ole toitlustusettevõtteid jm vaba aja
avatud tegevusala mõistet. Teatud veetmise võimalusi pakkuvaid
juhtudel, eriti õiguste ja kohustuste ettevõtteid sealhulgas võib seal
kindlakstegemisel, on aga seaduse paikneda ka turg, kus kauplemine
tasemel mõiste määratlus oluline. toimub kaubandust korraldava isiku või
Näiteks on ettevõtteid, mis on oma asutuse omandis või valduses olevas
olemuselt müügikohad, kuid müügikohas.
määratlevad ennast toitlustusettevõttena Näiteks ToiduS § 7 lg 3 ja § 8 lg 3
(nt paigaldatakse leti äärde laud ja tool alusel on kehtestatud
ning taotletakse Veterinaar- ja käitlemisvaldkondade ja toidugruppide
Toiduameti tegevusluba täpsustatud loetelu, mille puhul peab
toitlustamiseks), et neil oleks õigus käitleja esitama majandustegevusteate
enne kella 10.00 ja pärast 22.00 või mille puhul peab käitleja omama
kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa. tegevusluba, kus muuhulgas sisustatud
Samuti on kasutatud mitmetes ka jaekaubandus, hulgikaubandus,
eriseadustes jaekaubanduse, toitlustamine.
hulgikaubanduse jne mõisteid ilma ToiduS § 6 lg 1 kohaselt käitleja selle
neid määratlemata. Kui seaduse tasandil seaduse tähenduses on Euroopa
neid mõisteid määratletud ei ole, Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
puudub nende mõistete kasutamisel 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud
õigusselgus ja ühene arusaam. isik ning toidu käitlemine selle seaduse
Ettepanek: tähenduses on tegevus Euroopa
4
Täiendada kehtivaid seadusi ka muude, Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
sh KaubTS §-s 3 sätestatud mõistetega, nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16
mida vajadusel sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja
täpsustada ning kaaluda turustamise etappides ning
toitlustusettevõtte mõiste lisamist. jaekaubandus on Euroopa Parlamendi ja
Õigusselguse huvides võiksid mõisted nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002
olla sätestatud mitte konkreetse artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus.
kaubagrupi (alkohol, tubakas vms) ToiduS-ga on Eesti õigusse üle võetud
käitlemist reguleerivas seaduses, vaid eelnimetatud EL õigus.
majandus- või kaubandustegevuse Ühtne õigusruum toimib erinevate
üldnorme käsitletavas seaduses, näiteks õigusaktide koostoimes ning
majandustegevuse seadustiku üldosa dubleerivate sätete kehtestamine ei ole
seaduses või tarbijakaitseseaduses. põhjendatud. Arvestades eeltooduga
puudub vajadus erinevates seadustes
eraldi sätestada kehtetuks tunnistatava
KaubtS mõisteid.
Käesoleva seaduse eesmärk on
ajakohastada, lihtsustada ja korrastada
kaubanduse valdkonna õiguslikku
regulatsiooni, mitte kehtestada uusi
täiendavaid regulatsioone, mille
vajalikkus ei ole põhjendatud.
2. Eelnõu §-s 2 täiendatakse kohaliku 2.Antud selgitused
omavalitsuse korralduse seadust KOKS-i täiendatakse kehtetuks
(edaspidi KOKS) volikogu tunnistatava KaubtS § 17 lg 4
ainupädevusse antava õigusega volitusnormiga, et võimaldada kohaliku
kehtestada tänava- või turukaubanduse omavalitsuse üksusel turu- ja
kord. tänavakaubanduse korra kehtestamine
Eelnõu seletuskirja kohaselt on ka peale KaubtS kehtetuks tunnistamist.
kaubandusel oluline osa kohaliku Sealjuures on arvestatud ka KorS § 59
omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku lg 1 sätestatud volitusnormiga, mille
elu korraldamisel, küsimuste kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse
lahendamisel, sh KOKSi ja haldusterritooriumil ürituse
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) korraldamise ja pidamise nõuded
rakendamise kontekstis. Eelnõuga kehtestab kohaliku omavalitsuse
KOV-le võimaluse andmisel turu- ja volikogu määrusega. Koostoimes KorS
tänavakaubanduse korra kehtestamiseks § 58 sisaldab KorS § 59 avalik üritus ka
ei ole volituse konkreetseid piire kaubandusüritust.
kehtestatud, vaid on märgitud, et KOV- Käesoleva eelnõuga ei ole sätestatud
l tuleb oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsusüksusele
piirangute ja reeglite kehtestamist täiendavaid ülesandeid, vaid jätkuvalt
põhjendada. Seletuskirjas on viidatud tänasele olukorrale antud võimalus
Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohaliku elu puudutavate küsimuste
järelevalve kolleegiumi lahendile lahendamiseks turu- ja
(RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14), mille tänavakaubanduse korra kehtestamise
kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse kaudu. Sealjuures ei ole sätestatud
piiramiseks igast mõistlikust kohaliku omavalitsusüksusele
põhjendusest. kaubanduse korraldamise kohustust.
5
Lisaks ei ole muid KaubTS §-s 19 Lisaks selgitus ka seletuskirjas eelnõu §
sätestatud tänava- ja turukaubandusega 2 osas.
seotud mõisteid (kaubanduse Piirangud teatud kaupade müügiks turu-
korraldaja, müügipilet jms) ja piirangud või tänavakaubanduse korras sätestavad
(KaubTS § 19) muudesse seadustesse vastavad eriseadused. Antud juhul turu-
üle toodud ning seega tunnistatakse ja tänavakaubandus eristub ülejäänud
need koos KaubTS-i kehtetuks kaubandusettevõtetest selle kaudu, et
tunnistamisega kehtetuks. müügikohad, kus isik müüb kaupa, on
Sellise käsitlusega ei saa nõustuda kaubandust korraldava isiku või asutuse
eelkõige järgmistel põhjustel: omandis või valduses ning asuvad
1) Omavalitsusüksuse ülesanded on kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud
sätestatud KOKS-i §-s 6. üldsusele avatud kohas. Selliseks
Kaubandustegevuse, sealhulgas kohaks võib olla ka näiteks
tänava- ja turukaubandusest kaubanduskeskus, kus KOV on pidanud
korraldamine, ei ole kohaliku vajalikuks eraldada teatud ala ka
omavalitsuse olemuslik ülesanne. Küll turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad
on valdav osa tänavamaadest kohaliku seal eriseadusega turu- ja
omavalitsuse omandis ja seega saab tänavakaubandusele sätestatud
kohalik omavalitsus omanikuna piirangud /keelud, ülejäänud
kehtestada oma maale müügikohtade kaubanduskeskuses paiknevatele
paigaldamise tingimused ja korra kaubandusettevõtetele eelnimetatud
arvestades seaduses sätestatud nõudeid piirangud ei kohaldu.
ja piiranguid. Ettepanek sätestada seaduses täpsemalt
2) Alkoholiseadus ja tubakaseadus tingimused, nõuded ja piirangud tänava-
sätestavad vastavalt alkohoolse joogi ja või turukaubandusele, mis oleksid
tubakatoote jaemüügi keelu tänava- või kohustuslikud kõikidele kaubanduse
turukaubanduse korras, samuti riikliku korraldajatele, sõltumata müügikoha
järelevalve selle nõude täitmise üle ja asukoha omandivormist sisaldub eelnõu
vastutuse. Eelnõus sisalduva tänava- ja §-s 2, lisaks seletuskirjas eelnõu § 2
turukaubandusese mõiste määratlusest selgituses, valdkondlikes seadustes.
ei piisa, et aru saada, kas tegemist on Seadusega sätestatud nõuded on
tänava- või turukaubanduse kohustuslikud täitmiseks kõikidele
müügikohaga. Nagu eelpool öeldud, vastaval tegevusalal tegutsevatele
vajab mõiste ise täpsustamist ja isikutele ja asutustele tegevuskoha
kaasajastamist, samuti on vaja seaduse sõltumata paiknemisest.
tasandil kehtestada muud sellele
kaubandustegevuseliigile omased
nõuded (kaubanduse korraldaja mõiste,
tema kohustused, müügipileti
olemasolu nõue vms). See oleks vajalik
ka riigis ühtse praktika kujundamiseks.
3) Eelnimetatud Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi lahendis on märgitud, et
Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb
ette, et seadus võib sätestada
ettevõtlusvabaduse kasutamise
tingimused ja korra, annab
seadusandjale suure vabaduse
reguleerida ettevõtlusvabaduse
6
kasutamise tingimusi ja seada sellele
piiranguid. Kui Riigikogu kui
seaduseandja peab vajalikuks ja
võimalikuks mingite ettevõtluse
piirangute kehtestamise õiguse andmise
kohalikule omavalitsusele, siis ei piisa
ainult üldsõnalisest volitusest
kehtestada tänava- ja turukaubanduse
kord, vaid volitusnormis peab olema
määratud volitusnormi ulatus.
Ettepanek:
Sätestada seaduses täpsemalt
tingimused, nõuded ja piirangud
(edaspidi nõuded) tänava- või
turukaubandusele, mis oleksid
kohustuslikud kõikidele kaubanduse
korraldajatele, sõltumata müügikoha
asukoha omandivormist. Üheks
nõudeks võiks olla eramaal tänava- või
turukaubanduse müügikoha asukoha ja
kujunduse kooskõlastamine valla- või
linnavalitsusega
(analoogne müügikoha hooajalise
laienduse kooskõlastamisega).
3. KaubTS § 4 lg 1 p 12 on sätestatud 3.Arvestatud.
kaupleja kohustus tagada, et kauba või Eelnõu § 3 KorS-i muutmine täiendatud
teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta KorS-i § 55 lõikega 11 kehtetuks
tegevuskoha vahetus läheduses elavate tunnistatava KaubtS § 4 lg 1 p 12
või pidevalt viibivate inimeste sätestatuga järgmises sõnastuses:
huve. „(11) Majandus- või kutsetegevuse
Eelnõu kohaselt ei ole nimetatud kohas kauba müük või teenuse
kohustuse sätestamist seaduses peetud osutamine ei tohi kahjustada selle
vajalikuks ja leitud, et vahetus läheduses elavate või pidevalt
vastav regulatsioon sisaldub KorSi §-is viibivate inimeste huve.“
55 (avalikus kohas käitumise
üldnõuded). Nimetatud nõuded on
kehtestatud füüsilistele isikutele. Kuna
praktikas on küllaltki palju kaebusi just
ettevõtete, s.o kauplejate tegevuse
suhtes, siis peaks KaubTS § 4 lg 1 p 12
sätestatud kaupleja kohustus olema ka
edaspidi sätestatud seaduses.
Vastav nõue võiks olla sätestatud
korrakaitseseaduses. Säte on vajalik,
kuna annab KOV-le aluse ja võimaluse
lahendada elanike pöördumisi, mis
puudutavad kaupleja tegevusest tingitud
häirimist ja ebameeldivusi. Sätte
vajalikkust kinnitab ka Tallinna
7
Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017
otsuse nr 3-15-2900 punkt 13, kus
märgitakse, et KorS § 15 lg-t 1 ja § 28
lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 punkti 12
koosmõjus arvestades vastutab kaupleja
korrarikkumise eest ka siis, kui ta ei ole
ise otseselt selle tekitaja, vaid põhjustab
oma tegevusega sellise olukorra
tekkimise võimaluse, mille
realiseerumisel tekib oht või
ohukahtlus.
Seletuskirjas on selgitatud, et vastav
regulatsioon sisaldub juba KorS
paragrahvis 55. Nimelt, paragrahv 55
lõikest 1 tulenevalt on avalikus kohas
keelatud käituda teist isikut häirival või
ohtu seadval viisil. Kuid siiski jääb
ebaselgeks ja võib tekitada palju
vaidlusi küsimus, kas antud sätet saab
kohaldada kaupleja suhtes, kes ise ei
ole korrarikkumiste põhjustaja, kuid
kelle tegevus loob aluse
korrarikkumiste tekkele.
4. Seaduse §-de 4 ja 10 kehtetuks 4.Ei arvestatud.
tunnistamise kontekstis palume RekS § 2 lg 2 p 2 täiendamine ei ole
täiendada seaduse eelnõud vajalik.
reklaamiseaduse muutmisega selliselt, Reklaamiseaduse § 2 lg 2 kohaselt
et reklaamiseaduse § 2 lõike 2 punkti 2 reklaamina ei käsitata majandus- või
loetelu täiendada kaupleja kutsetegevuse koha tähistust selle nime,
kontaktandmetega, sh telefoninumbriga. liigi, kauba müügi või teenuse
Nimetatu on kauplejatele vajalik osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi
kauplemisaja avaldamisel. ja domeeninimega ehitisel, kus
Teenindajatel, nt juuksuritel ja majandus- või kutsetegevuse kohta asub
kosmeetikutel, puudub sageli kindel ja majandus- või kutsetegevuse koha
tööaeg, mistõttu soovitakse sissepääsu juures. Teenuse osutamise
lahtiolekuaega avaldada kasutades sõna aja kohta teabe esitamisel ei ole
kokkuleppel ning lisades sätestatud konkreetset ajaühikut, kuidas
telefoninumbri. Hetkel võib seda märkida, vaid oluline on tarbijale
telefoninumbrit käsitleda kui reklaami anda infot teenuse kättesaadavuse
reklaamiseaduse mõistes. kohta. Selleks on ka info nt
telefoninumbri, mailiaadressi kohta,
mille kaudu on võimalik kokku leppida
konkreetne teenuse osutamise aeg.
Praktikas ei ole tarbijatel sellega
probleeme olnud.
5. Eelnõu kohaselt tunnistatakse 5. Ei arvestatud.
kehtetuks kaubandustegevuse seaduse MsüS § 31 sätestab teenuseosutaja
§ 4 lõike 1 punktist 10 tulenev kohustus kohustused üldiselt sh ka tarbijaks
8
tähistada tegevuskoht teabega mitteolevatele isikutele, mistõttu
kauplemisaja kohta. Leiame, et tegevuskoha tähistamise kohustuse
nimetatu peaks jääma ettevõtjatele sätestamisel teabega kauplemisaja kohta
seadusest tulenevaks kohustuseks, kuna oleks tegemist KaubtS sätestatud
senine järelevalve praktika näitab, et vastava regulatsiooni kohaldamisala
ettevõtjad ise ei ole alati huvitatud laiendamisega. Samas vastavasisulise
kauplemisaegu avaldama. Teave ettepaneku vajalikkust ei ole
kauplemisaja kohta on aga tarbija jaoks põhjendatud ega hinnatud. Käesoleva
oluline teave. Seega teeme ettepaneku seaduseelnõu eesmärk ei ole täiendavate
täiendada majandustegevuse seadustiku regulatsioonide kehtestamine.
üldosa seaduse §-i 31 teenuseosutaja Tegevuskohas lahtiolekuaja märkimise
kohustusega avaldada kauplemisaeg. kohustuse osas ei ole ka tarbijatel info
saamisel kauba või teenuse
kättesaadavusest probleeme olnud.
Lisaks selgitus ka seletuskirjas.
6. Eelnõuga kaotatakse turu- ja 6.Osaliselt arvestatud.
tänavakaubanduse korras kauplemisel Ettepanek sisaldub eelnõus, välja
müügipileti kohustus. Eelnõu arvatud müügipileti sätestamine.
seletuskirjas selgitatakse, et müügipileti KaubtS müügipileti kaudu
kohustuse sätestamisel puudub vajadus, kaubandustegevusele nõudeid ei
kuna kaubandust korraldav isik otsustab kehtesta. Kas turul kaubandust
ise, kuidas oma tegevus korraldada nii, korraldav isik annab müügikoha
et majandustegevusnõuded oleksid rendilepingu alusel kasutada või kasutab
täidetud. Leiame, et turu- ja ta müügikoha kasutusse andmisel
tänavakaubanduse puhul peaksid müügipiletit vm, on kaubandust
eksisteerima ühtsed alused üleriigiliselt, korraldava isiku otsustada. Oluline, et
mistõttu peaks säilima kaubandust oleks täidetud õigusaktidega kehtestatud
korraldaval isikul müügipileti nõuded. Konkreetse kauba või teenuse
väljastamise kohustus. Müügipileti läbi osas regulatsioon vastavas eriseaduses.
tänava- ja turukaubanduse Turu- ja tänavakaubanduse korras
defineerimine aitab praktikas eristada, võivad kaubandust korraldava isiku
kas kaupleja kaupleb nö tavakauplejana müügikoha kaudu müüa kaupa nii
või teeb seda tänava- või füüsilised kui juriidilised isikud.
turukaubanduse korras ning millistele
kauplejatele hakkab kohalduma
kohaliku omavalitsuse turu- ja
tänavakaubanduse korrast tulenev
regulatsioon ning millistele mitte.
Ettepanek:
Sätestada tänava- või turukaubanduse
definitsioon, mille kohaselt tänava- või
turukaubanduse korral müüb kaupa või
teenust vaid kohaliku omavalitsuse
üksuse lubatud üldsusele avatud kohas
kaubandust korraldava isiku või asutuse
omandis või valduses olevas
müügikohas müügipileti alusel tegutsev
kaupleja või isik, kes müüb kaupa või
9
teenust väljaspool majandus- või
kutsetegevust.
Eelnevast tulenevalt peaks jääma
seaduse tasandil reguleerituks ka
müügipileti definitsioon ning andmed,
mis tuleb müügipiletile kanda ehk
kaubandustegevuse seaduse § 18.
7. KaubTS 6. peatükis on sätestatud 7. Antud selgitused.
riiklik järelevalve ja 7. peatükis Järelevalve pädevus on sätestatud
vastutus. vastavates asjakohastes eriseadustes sh
Ebaselgeks jääb, kes ja mille alusel TKS, Mõõteseadus, TNVS, ToiduS jt
hakkab KaubTS kehtetuks
tunnistamisel teostama järelevalvet
kaupleja tegevuse üle.
8. Palume kaaluda, kas kavandatud 8. Ei arvestatud.
seaduse jõustumine üldkorras on Kuna uusi regulatsioone ei kehtestata,
põhjendatud. Leiame, et siiski võiks vaid valdavalt tegemist
ette näha teatud kohanemise perioodi dereguleerimisega, siis ei ole
seaduse vastuvõtmise ja jõustumise üleminekusätted vajalikud.
vahel.
Tarbijakaitse ja 1. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 1: 1. Antud selgitused.
Tehnilise järelevalve kaupleja – isik või asutus, kes TKS reguleerib tarbijale kauba või
Amet majandus- või kutsetegevuse teenuse pakkumist ja müümist kaupleja
raames pakub ja müüb kaupa või poolt, kusjuures nõuded kehtivad
pakub ja osutab teenust. KaubTS § sõltumata kauplemisviisist, tegevuskoha
3 lg 1: Kaubandustegevus käesoleva paiknemisest.
seaduse tähenduses on isiku või Kaupleja mõiste on sätestatud TKS § 2
asutuse tegevus, mille raames lg 1 p 2, mille kohaselt kaupleja on
toimuvad käesoleva seaduse § 1 füüsiline või juriidiline isik, sh avalik-
lõike 2 punktides 1–5 nimetatud õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb
tegevused (edaspidi kauba või eesmärgil, mis on seotud tema
teenuse müük) ning punktis 6 majandus- või kutsetegevusega. See
nimetatud tegevus. definitsioon hõlmab ka füüsilisest
Amet saab muudatuse kooskõlastada, isikust kauplejat.
kui eelnõu koostajad näevad KaubTS TKS §2 lg 2 näeb ette, et
kehtetuks tunnistamisega ette, et TTJA kauplemisvõtete regulatsioon kohaldub
viitab edaspidi järelevalvet teostades ka nendele isikutele, kes tegutsevad
TKS § 2 lg 1 p-s 2 toodud kaupleja kaupleja nimel või huvides.
definitsioonile1. Amet rõhutab, et
eelnõu koostamisel peab analüüsima ka
seda, mille alusel edaspidi teostada
järelevalvet
(sotsiaalmeediakeskkondades kaupu ja
teenuseid müüvate) nn "füüsilisest
isikust kauplejate" üle.
10
2. Hetkel kehtiv KaubTS § 2 lg 7: e- 2.Antud selgitus.
kaubandus – kauba või teenuse Seadustes puuduvad viited e-
müügiks pakkumine ja müük kaubandusele kaubandustegevuse
Internetis ilma osapoolte üheaegse seaduse mõistes, mistõttu puudub
füüsilise kohalolekuta. vajadus ka nende muutmiseks.
Seletuskirjas on selgitatud, et Seaduste alamaktides sisalduvad sätted
”kaubanduse valdkonna õigusliku viiakse vastavusse vastava õigusakti
keskkonna ajakohastamise ja andja poolt.
korrastamise eesmärgiks on parem
õigusselgus /…/ valdkonnas
tegutsevatele järelevalve teostajatele”
ning ”seadus ei suurenda
järelevalveasutuste
järelevalvetegevusega seotud
töökoormust”.
Amet juhib tähelepanu, et antud sätte
kehtetuks tunnistamisel peab muutma
kõiki sätteid, milles on e-kaubanduse
definitsioonile viidatud
3. Hetkel kehtiv KaubTS § 14 lg 11: 3. Arvestatud.
Tegevuskohaks loetakse e- Ebaausate kaubandustavade direktiivi
kaubanduse korral veebilehe 2005/29 täiendatakse mõistega
aadress. „internetipõhine kauplemiskoht“ –
teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida
Nimetatud sätte alles jätmise teiste ettevõtjate või tarbijatega
ettepaneku esitas Amet 2018. a kauglepinguid, kasutades selleks
oktoobris antud tagasisides, kuna tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa
vastasel korral jääks e-kaubanduse või rakendust, mida käitab ettevõtja või
tegevuskoht määratlemata mida käitatakse ettevõtja nimel.
õigusmõisteks. Lisaks on nimetatud Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu
sätte vajalikkus välja toodud ka Direktiiv (EL) 2019/2161, 27.
KaubTS analüüsis: „Lg (11)- november 2019, millega muudetakse
tegevuskoht e-kaubanduse korral on nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning
veebilehe aadress - viia üle TKS. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
Seadustes on e-kaubanduse tegevuskoht direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja
määratlemata õigusmõiste. Samas 2011/83/EL, et ajakohastada liidu
piirangud kehtestatud e-kaubandusele tarbijakaitsenorme ja tagada paremini
läbi tegevuskoha.“ Samas seletuskirjas nende täitmine
see säte enam käsitlust ja täpsustust ei
Nimetatud direktiiv on üle võetud TKS-
leidnud ning eelnõus kajastatud ei ole.
ga ning vastavad muudatused võetakse
üle TKS –i muutmisega. Nimetatud
Kui antud säte tunnistada kehtetuks,
direktiivi üle võtmise tähtaeg on
peab TTJA järelevalve teostamisel
november 2021.a.
hakkama e-kaubanduse tegevuskohta
sisustama läbi:
TsÜS § 29. Juriidilise isiku asukoht ja
tegevuskoht
11
(2) Juriidilise isiku tegevuskoht
on tema püsiva ja kestva
majandustegevuse või muu
põhikirjalise tegevuse koht.
InfoTS § 3. Tegevuskoha riigi õiguse
kohaldamine
(1) Eestis asuva tegevuskoha
kaudu osutatav infoühiskonna
teenus (edaspidi teenus) peab
vastama Eesti õigusest
tulenevatele nõuetele sellest
olenemata, millises Euroopa
Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis
teenust osutatakse.
ja sellega seotud direktiivi 2000/31 art
19: Interneti võrgulehekülje kaudu
teenuseid osutava äriühingu asukoht ei
ole seal, kus asub võrgulehekülge
toetav tehnika, või seal, kus on
juurdepääs sellele võrguleheküljele,
vaid see koht, kus ta teostab oma
majandustegevust.
Võimalik on viidata ka VÕS
sidevahendi abil sõlmitud lepingu ja
arvutivõrgu abil sõlmitud lepingu
regulatsioonile, aga nendes jagudes
toodud sätetest ei tulene otseselt
tegevuskoha mõiste definitsiooni.
Amet teeb ettepaneku jälgida ka
edaspidi jõustuvate EL õigusaktide
harmoneerimisel kõiki e-kaubandusega
seotud mõisteid tervikuna ja vajadusel
ühtlustada samaste mõistete
definitsioone erinevates õigusaktides.
Samuti peab Amet vajalikuks täiendada
eelnõu seletuskirja 2022. a jõustuva(te)
direktiivi(de) asjakohase sätte kohta.
4. Hetkel kehtiv KaubTS § 4 lg 1 p 6: 4. Antud selgitused.
Kaupleja on kohustatud tagama Täiendatud seletuskirja alljärgnevate
arveldamise õigsuse ja mõõtmise näidetega eriseaduste kohaldamisest.
täpsuse. TKS § 14 lg 1 sätestab, et kauba
Seletuskirjas on KaubTS § 4 kehtetuks pakkumine ja müük peavad toimuma
tunnistamise osas märgitud: „Valdavalt head kaubandustava järgides ja tarbija
on § 4 tegemist teiste seadustega suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka
sätestatud nõuete täitmise kohustusega, õige arveldamine ja täpne mõõtmine.
12
sh loetelus toodud üksikud nõuded Lisaks on § 16 lõiked 2 ja 3, mis
dubleerivad eriseadustega sätestatud keelavad tarbija eksitamise seoses nii
nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab koguse kui hinnaga.
ettevõtja hoolsuskohustuse, mille Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib
kohaselt ettevõtja peab mõõteseadus, mille alamaktiga
majandustegevuse teostamisel tagama https://www.riigiteataja.ee/akt/1290120
kõikide tema tegevust puudutavate 19018 on sätestatud ka täpsusnõuded
majandustegevuse nõuete täitmise.“ mõõtevahendile ja missuguste
mõõtmisete korral tuleb kasutada
Lähtuvalt igapäevasest praktikast kindlate täpsusnõuetele vastavaid
järelevalve teostamisel kaubanduses on mõõtevahendeid. KaubTS säte on
TTJA tuginenud KaubTS § 4 sätestatud mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta
punktidele. Näiteks on paljud tarbijate lisaks mõõteseaduses sätestatule ühtegi
pöördumised seotud kaupleja poolt nõuet mõõtmise täpsusele.
mõõtmise või kaalumise erinevustega.
Märgukirjades tuginebki TTJA KaubS
§ 4 lg 1 p 6 sätestatule. Kuna nimetatud
sätte ära jätmine on seletuskirja
kohaselt kaetud majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduses (edaspidi ka
MSÜS) §-s 29 sätestatuga, siis juhime
tähelepanu, et MSÜS käsitleb ainult
kutselist majandustegevust, mistõttu ei
ole see kohane vahend üldiste mõistete
defineerimiseks.
5. Hetkel kehtiv KaubTS § 7 lg 4: 5. Võetud teadmiseks.
Kaupleja on kohustatud andma
kliendile tellimuse vastuvõtmist
tõendava dokumendi või märgise,
kui tellimuse täitmisega seotud töö
tehakse kliendi juuresolekuta.
Märgis peab võimaldama
identifitseerida kauplejat ärinime,
nime või registrikoodi kaudu.
Kliendi juuresolekul täidetava
tellimuse korral väljastatakse
tellimuse vastuvõtmist tõendav
dokument kliendi soovil.
TTJA on varem andnud tagasisidet, et
selle sätte alles jätmine, nt TKS-i, on
ameti hinnangul oluline, näiteks
keemilise puhastuse teenuse
kasutamisel, jalatsiparanduse vms
tellimuse tegemisel, mis tehakse
kaupleja tegevuskohas. Amet saab
praktikale tuginedes öelda, et vajadust
sätte säilitamiseks enam ei ole.
13
6. Hetkel kehtiv KaubTS § 10 lg 1: 6.Võetud teadmiseks
§ 10. Kaubanduslik teave
(1) Kaubanduslik teave on:
1) müügikohas antav kauba,
teenuse või selle
müügitingimuste kohta käiv
kliendile suunatud teave;
2) tegevuskoha tähistus kaupleja
ärinime, kaubamärgi,
domeeninime ning kliendile
mõistetava tegevuskoha liigiga,
tegevuskoha nime olemasolu
korral ka tegevuskoha nimega;
3) tegevuskohas teave
kauplemisaja kohta.
Seletuskirjas on märgitud: „Samuti
esineb nõudeid, mille seadusega
sätestamise vajadus on ära langenud
(nt §10 tegevuskoha tähistuse ja
lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine).
Ettevõtja on ise huvitatud oma
äritegevusest klienti teavitama, teabe
paigutamise reeglid lepitakse kokku iga
konkreetse koha puhul, mille osas ka
üldiste reeglite kehtestamine seaduse
tasandil ei ole vajalik./…/
Kaubandusliku teabe sätestamine
(KaubtS § 10) oli vajalik 24.10.2014 a
jõustunud kohalike maksude seaduse §-
des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu
kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei
loeta reklaamiks. Vastava välistuse
sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud
RekS § 2 lg 2, mistõttu ei ole see
KaubtS säte enam aktuaalne ka
kohalike maksude seaduse kontekstis
reklaamimaksu rakendamisel.“
TTJA on 2018. a oktoobris
ministeeriumile antud tagasisides
viidanud, et ameti hinnangul on
järelevalve teostamiseks vajalik alles
jätta ka KaubTS § 10 lg 1 nõuded, kuna
isegi kui seletuskirjas on leitud, et iga
kaupleja on huvitatud oma
äritegevusest kliendi teavitamisest, siis
praktikas esineb olukordi, kus
kauplejad KaubTS § 10 lg-s 1
14
sätestatud vabatahtlikult ei täida.
Ühtlasi on KaubTS § 10 lg 1 p 1
kaubandusliku teabe mõistet kasutatud
reklaamiga seotud järelevalve
menetlustes, kauplejatele selgitamisel,
millal on avaldatud teabe puhul
tegemist reklaamiga, millal
kaubandusliku teabega.
TTJA saab pärast KaubTS kehtetuks
tunnistamist kaubandusliku teabe
mõistet sisustada reklaamiseaduse,
võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse kaudu.
7. Hetkel kehtiv § 11. Kauba 7. Arvestatud.
soodustingimustel müügist Täiendatud seletuskirja.
teavitamine TKS, millega on üle võetud Euroopa
Seletuskirjas on KaubTS § 11 kehtetuks Parlamendi ja nõukogu direktiiv
tunnistamisega seoses märgitud: 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb
„KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega
on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3. seotud ebaausaid kaubandustavasid
peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse siseturul ning millega muudetakse
pakkuja poolt turvalisuse nõuete nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ,
rakendamises, RPS §-des 6 ja 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
(majandustehingute dokumenteerimine direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja
ja kirjendamine, algdokument).“ 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004
Amet nõustub muudatusega ja tugineb (ebaausate kaubandustavade direktiiv),
järelevalves ebaausate kaubandustavade juba sisaldab sätteid, mis keelavad
direktiivile (2005/29/EÜ) ja seda hinnaeelise olemasolu kohta eksitava
muutvatele EL õigusaktidele (sh teabe esitamise.
direktiiv 2019/2161 Tarbijaõiguse ajakohastamise direktiiv
tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja veel täpsustab seda.
jõustamise kohta) ning teeb ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu
täiendada seletuskirja ka nende direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998,
direktiivide asjassepuutuvate sätete ja tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate
põhimõtetega. toodete hindade avaldamisel lisatakse
uus artikkel, millega reguleeritakse
hinna alandamisest teavitamist. Igas
hinna alandamise teates tuleb ära
näidata varasem hind, mida ettevõtja
kohaldas kindlaksmääratud
ajavahemiku jooksul enne hinna
alandamist. Varasem hind on ettevõtja
kohaldatud madalaim hind teatava
ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem
kui 30 päeva enne hinna alandamist. LR
võib kehtestada erinormid kiiresti
rikneva/aeguva kauba jaoks. LR võib
15
sätestada, et kui hinda alandatakse järk-
järgult, on varasemaks hinnaks
alandamata hind, mis kehtis enne
esimest hinna alandamist. Endiselt jääb
kehtima ka juba praegune nõue, et hinna
ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel
ei tohi tarbijat eksitada. Eelnimetatud
direktiiv on üle võetud TKS-ga ning
vastavad muudatused võetakse üle TKS
muutmisega.
Eesti Kaubandus- ja Kaubanduskojal ei ole kommentaare Võetud teadmiseks.
Tööstuskoda ega märkusi nimetatud eelnõu kohta.
Ühtlasi anname teada, et tutvustasime
kavandatavat läbi Kaubanduskoja
infokanalite oma liikmetele.
16
06.05.2020
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ajakohastada, korrastada ja lihtsustada
kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus (edaspidi KaubtS) ning
muudetakse KaubtS-ga puutumuses olevaid seadusi, sh täpsustatakse regulatsioone ja
täiendatakse neid rakendamiseks asjakohaste mõistetega. KaubtS võeti vastu ja jõustus 2004.
aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS)
jõustumisega 01.07.2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduse
valdkonnas tegutsemisel, v.a juhul, kui eriseadus sätestab teatud kauba müügil või teenuse
osutamisel majandustegevusteate esitamise või tegevusloa omamise nõude (näiteks
alkohoolsete jookide, tubakatoodete müük).
Kaubandustegevus on osa majandustegevusest, millele kohalduvad majandustegevuse
üldnormid (MSÜS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ning
erinormid konkreetset valdkonda reguleerivates seadustes, näiteks alkoholiseadus (edaspidi
AS), tubakaseadus (edaspidi TubS ), toiduseadus (edaspidi ToiduS), toote nõuetele vastavuse
seadus (edaspidi TNVS), tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS), rahvatervise seadus (edaspidi
RTerS). Kaubandusel on oluline osa kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kohaliku elu
korraldamisel, küsimuste lahendamisel, sh kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse
(edaspidi KokS) ja KorSi rakendamise kontekstis.
Arvestades, et õigusruum on edasi arenenud, ei anna KaubtS enam lisandväärtust kaubanduse
valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamise,
samuti kohustuste osas suhetes tarbijaga, avaliku korra tagamiseks, vaid dubleerib
majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Kaubanduse valdkonna õigusliku
keskkonna ajakohastamise ja korrastamise eesmärgiks on parem õigusselgus valdkonnas
tegutsevatele ettevõtjatele, samuti kohalike omavalitsuse üksustele ning järelevalve teostajatele
läbi õigusaktide mahu vähendamise, sh dubleerivate, liiga üldiste nõuete vältimise, mis
võimaldab paremini õigusruumis orienteeruda.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik
Anne Laar (6256 411,
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisel kaasati Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael (6201 706,
[email protected]) ja sama osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus (6201 707,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (6256 351;
[email protected]).
Eelnõu ettevalmistamisel tehti koostööd Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade
Liidu (ELVL), sh Tallinna linnavalitsuse, Tartu linnavalitsuse, Järva vallavalitsuse, samuti
Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ekspertidega.
1.3 Märkused
Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130
kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ ühe ülesandena punktis 12.5
„Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“.
Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks on 2020. a juuli. Eelnõu on kooskõlas
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja riigireformi kavast tulenevate õigusloome
dereguleerimise eesmärkidega. Eelnõu koostamisel on järgitud „Õigusloomepoliitika
põhialused aastani 2030“ eelnõus sisalduvaid põhimõtteid, sh „vähem õigusloomet“, mille
Vabariigi Valitsus otsustas 2019. a 25.juuni istungil esitada Riigikogule. Eelnõu ei ole seotud
ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõuga muudetakse alkoholiseadust (RT I, 13.03.2019, 30), kohaliku omavalitsuse
korralduse seadust (RT I, 05.02.2019, 9), korrakaitseseadust (RT I, 13.03.2019, 95),
lõhkematerjaliseadust (RT I, 12.12.2018, 51), metsaseadust (RT I, 13.03.2019, 61), rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 31.12.2019, 20), rahvatervise seadust (RT I,
13.03.2019, 131), tarbijakaitseseadust (RT I, 08.01.2020, 3), toote nõuetele vastavuse seadust
(RT I, 12.12.2018, 67), tubakaseadust (RT I 12.12.2018, 70) ja tunnistatakse kehtetuks
kaubandustegevuse seadus (RT I, 13.03.2019, 78).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on kaubanduse valdkonna õigusliku keskkonna ajakohastamine ja
korrastamine, mille tulemuseks on:
regulatsiooni kaasajastamine vastavalt õiguskeskkonna arengule, üle reguleerimise, sh
dubleerivate regulatsioonide vältimine, regulatsioonide koostoime parem rakendamine;
õigusliku regulatsiooni mahu vähendamine, õigusnormide lihtsuse ja õigusselguse
suurendamise kaudu halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele, töökoormuse
vähendamine kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) ja riigile.
Väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole vajalik, kuna kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011.a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2
punktiga 5 seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega
muud olulist mõju.
MSÜS-i § 2 lõikes 1 sätestatakse, et seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ja tema
majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Kaubandustegevusele MSÜS kohaldamisala välistust ei sätesta, samuti ei sätesta erisusi
KaubtS.
MSÜS-i väljatöötamisel oli töögrupis arutusel ka KaubtS kehtetuks tunnistamise küsimus, kuna
kaubandustegevus on samuti majandustegevus, millele kohaldub MSÜS ning edaspidine
vajadus eraldi kaubandust reguleeriva seaduse järele puudus. Projekti ajalise piiratuse tõttu jäi
siiski nimetatud ettepanek KaubtS kehtetuks tunnistamise osas realiseerimata.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 11 paragrahvist ja puudutab eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi
PS) §-st 31 tulenevat ettevõtluspõhiõigust. Eelnõu ei sea ettevõtlusega tegelemiseks uusi
piiranguid, samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse
teostamiseks.
Eelnõu § 1. Alkoholiseaduse muutmine
AS-i 1. peatükki täiendatakse §-ga 31, sätestades alkoholi müügi reguleerimisel tegevuskoha ja
sellega seonduvad mõisted. Hulgimüügi korral kohaldub tegevuskoha mõiste nii piirituse kui
alkohoolsete jookide müügiga seonduvat, jaemüügi korral vaid alkohoolsete jookide müügile.
AS § 40 sätestab piirangud alkohoolse joogi jaemüügil ning § 41 keelud alkohoolse joogi
jaemüügil. Samas ei ole alkoholiseaduses nimetatud regulatsiooni kehtestamisel sätestatud
eraldi mõisteid, vaid kasutatakse sama sisuga KaubtS tegevuskohaga seonduvaid mõisteid.
Nõuded alkohoolse joogi müügile on kehtestatud eelkõige selle tegevuskoha ehk müügikohaga
seonduvalt (kohad, kus alkohoolse joogi jaemüük on lubatud, kus lubatud kohapeal tarbimiseks,
millised on alkohoolse joogi müügikohas väljapaneku piirangud jmt). Seetõttu regulatsiooni
ühetaoliseks rakendamiseks täiendatakse AS-i kehtetuks tunnistatavas KaubtS-is sätestatud
mõistetega (tegevuskoht, sh müügikoht, müügikoha hooajaline laiendus, kauplus, rändkauplus,
kiosk, müügisaal, tänava- ja turukaubandus), mille sisu ei ole muudetud, küll aga sõnastus
muudetud lihtsamaks. Tegevuskoha määratlus müügikoha kaudu on vajalik kauba müügile
kehtestatud nõuete, sh keeldude ja piirangute kehtestamisel. Müügikohale on iseloomulik seal
toimuv kauba müügiks pakkumine ja müük. Samas ei ole müügikoha mõistet erinevate
müügikanalite osas sätestatud, vaid müügikoha määratlemisel on oluline seal toimuv kauba
müügiks pakkumine ja samas ka tehingu sooritamine. Näiteks ettevõtja veebileht ei ole e-
kaubanduse müügikoht, kui seal ei ole võimalik kaupa osta või tehingut sooritada. Müügikohas
peavad olema täidetud kõik selleks tegevuseks kehtestatud nõuded nii kaubale, selle
müügikohale endale, müügikohas tarbijale antavale teabele.
Seaduse rakendamisel on õigusselguse huvides oluline määratleda müügikoha hooajalise
laienduse staatus müügikoha kontekstis. Näiteks suveperioodil soovivad mitmed
toitlustusettevõtted teenindada tarbijaid ka väljaspool ettevõtet, sellega külgneval alal.
Müügikoha hooajaline laiendus ei ole käsitatav iseseisva müügikohana ega
tänavakaubandusena, mistõttu avaliku korra tagamisel, samuti nii jalakäijate kui
liiklusvahenditega ohutu liikumise tagamiseks on vajalik jätta alles kehtetuks tunnistatavas
kaubandustegevuse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus kooskõlastada
oma haldusterritooriumil müügikoha hooajalised laiendused. Tegemist on kohaliku elu
korraldamise küsimusega, mis on linna või valla pädevuses ega vaja eraldi reguleerimist
seaduse tasandil. Kaupluse oluliseks osaks on müügisaal, mis on kaupluse siseruum, mis on
kaupleja valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga
tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks. Kioskil müügisaal puudub. Nii
kauplus kui kiosk võivad olla kas eraldiseisva ehitisena või paikneda ehitise osas, sh
kaubanduskeskuses asuvad erinevate ettevõtjate kauplused ja kioskid, kus iga üksik kauplus või
kiosk on eraldi kaubandusettevõte, samuti nt sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas
veesõidukis asuv kaupleja tegevuskoht.
Tänava- või turukaubanduse korral müüb isik kaupa vaid kohaliku omavalitsuse üksuse lubatud
piiritletud paigas, tänaval või muus üldsusele avatud kohas paikneva kaubandust korraldava
isiku või asutuse omandis või valduses oleva müügikoha kaudu. Lisaks on mõisteid selgitatud
11.02.2004. a. vastu võetud kaubandustegevuse seaduse seletuskirjas1.
Eelnõu § 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
KOKS-i § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 367 kehtetuks tunnistatava KaubtS-i § 17 lõikes 4
sätestatud volitusnormiga, et võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel tänava- või
turukaubanduse korra kehtestamist ka pärast KaubtS-i kehtetuks tunnistamist. Vastava
ettepaneku on eelnõu väljatöötamisel teinud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad.
Turu- või tänavakaubanduse korra kehtestab KOV volikogu määrusega ning seda kohaldatakse
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, sõltumata selle territooriumi valdusest või omandist,
kus soovitakse turu või tänavakaubandust teostada.
Eelnõu koostamisel turu- ja tänavakaubanduse osas KOV-i pädevusega seonduvalt on
arvestatud KorS § 59 lõiget 1, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.
Koostoimes KorS § 58 lõikega 3 sisaldab KorS § 59 lõige 1 ka kaubandusürituse korraldamise
ja pidamise nõuete kehtestamist, mistõttu puudub vajadus eelnõuga laiendada volitusnormi
avaliku üritusega seonduvalt.
KOV-le võimaluse andmisel turu- ja tänavakaubanduse korra kehtestamiseks ei ole eelnõuga
volituse konkreetseid piire kehtestatud, vaid KOV-l tuleb eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt
oma haldusterritooriumil piirangute ja reeglite kehtestamist põhjendada. PS § 31 kohaselt võib
seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise põhiõiguse kasutamise tingimused ja korra. Selle
puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis lubab piirata seda õigust
seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Tingimused ja kord
võivad sisaldada keeldu tegutseda mingis ettevõtlusvaldkonnas või mingil perioodil. Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on sedastanud: „Ettevõtlusvabaduse piiramiseks
piisab igast mõistlikust põhjendusest. See põhjendus peab johtuma avalikust huvist või teiste
isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt
õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad
olema sekkumist õigustavad põhjused“ (RKPJKo 3-4-1-3-02, p 14).
Kehtetuks tunnistatava KaubtS alusel on mitmed kohaliku omavalitsuse üksused volikogu
määrusega kehtestanud tänava- või turukaubanduse korra, mida kasutatakse turu- või
tänavakaubanduse asukoha piiritlemiseks oma haldusterritooriumil sh, et müügikoht on
1
Kaubandustegevuse seaduse 164 SE algtekstis. Kättesaadav seisuga 11.02.2020:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/192a8912-ce16-3ca7-9067-
29a63f02e48b/Kaubandustegevuse%20seadus
kavandatava kauba müügiks sobiv (nt toidukaup või elusloomad ja linnud, sõidukid), tegevus
ei takista liiklust ega piira liiklejate nähtavust, kauplemise ajal kui ka kauplemise välisel ajal
meetmete rakendamiseks avaliku korra tagamiseks (nt prügi sorteerimise ja liigiti paigutamise
korraldus, kauplemise välisel ajal see, kas müügikoht peab olema tänavalt eemaldatud või
võetud kasutusele meetmed müügikoha lõhkumise või ümberpaigutamise vastu, hoidma korras
müügikoha ümbruse teatud ulatuses, nt 5 m raadiuses, kauplemise ajal ning pärast kauplemise
lõppu koristama müügikoha ja selle ümbruse).
Eelnõu § 3. Korrakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KorS § 55 lõikega 11 kehtetuks tunnistatava KaubtS § 4 lg
1 p 12 sätestatud kaupleja kohustusega. Kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12 sätestas
nõude, mille kohaselt kaupleja on kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas
ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.
Tegemist on kohaliku omavalitsuse ettepanekuga jätta alles vastav säte avaliku korra
tagamiseks oma haldusterritooriumil.
Punktiga 2 muudetakse KorS paragrahvi 55 lõike 2 punkt 1 sõnastust. Jäetakse välja viide
kehtetuks tunnistatavale kaubandustegevuse seadusele „…ning nende müügikoha hooajalisel
laiendusel kaubandustegevuse seaduse § 14 lõike 2 tähenduses“. Eelnõu §-ga 1 lisatav
alkoholiseaduse § 31 lõiked 3 ja 4 sätestavad müügikoha hooajalise laienduse, nähes ette selle
kooskõlastamise kohustuse kohaliku omavalitsuse üksusega. Tegemist on KorS § 55 lõikes 3
sätestatud KOV üksuse pädevuses oleva küsimusega koostoimes KorS §-ga 54, mille kohaselt
avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi
kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 40 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Jäetakse
välja üldine viide kaubandustegevuse seaduse nõuetele, mida peab pürotehnilise toote käitleja
toote võõrandamisel arvestama. Nõuded pürotehnilise toote võõrandamisele on lisaks LMS-is
sätestatule näiteks, KorS-is, raamatupidamise seaduses, TKS-is, MSÜS-is, tagamaks toote
nõuetele vastavus, ohutus selle käitlemisel, kasutamisel, avalik kord. KaubtS konkreetseid
nõudeid pürotehnilise toote käitlejale ei ole sätestanud ega loonud konkreetset õigusnormi.
KaubtS sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded, mille kohaselt
müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele ning nende
müügile õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Tegemist on üldise normiga, mis kohustab täitma
vaid teiste seadustega, sh TNVS-ga sätestatud nõudeid, sealjuures erinormi kehtestamata.
Eelnõu § 5. Metsaseaduse muutmine
Metsaseadusest jäetakse välja § 44, mille ainuke veel kehtiv säte viitab 1. juulil 2014. a.
kehtetuks tunnistatud sättele kaubandustegevuse seaduses, mis käsitles majandustegevuse
registris registreerimise nõuet. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 kohaselt on
seaduses sätestatud juhul ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist
registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi
majandustegevusteade). Arvestades, et vastavalt metsaseaduse § 44 majandustegevusteate
esitamise kohustust riigimetsa majandajale metsamaterjali ja –saaduste müügi korral ei
kohaldata, siis ei ole ka edaspidi vastav säte vajalik.
Eelnõu § 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja
sõnad „kaubandustegevuse seaduse tähenduses“, mis viitab kaupleja mõiste sisule. Kaupleja
mõiste on sätestatud TKS § 2 lõike 1 punktis 2, mis sisu poolest ei erine kaubandustegevuse
seaduses sätestatud kaupleja mõistest. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas
avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või
kutsetegevusega, milleks võib olla muuhulgas jaekaubandus, hulgikaubandus. Kuna kaupleja
mõistet ei ole seadustes erinevalt sätestatud ning TKS-is on kaupleja mõiste väga üldine, saab
seda käsitleda kui üldmõistet ning puudub vajadus seaduses sellele viitamisele.
Eelnõu § 7. Rahvatervise seaduse muutmine
RTerS § 122 lõike 11 punktist 3 jäetakse välja viide kehtetuks tunnistatavale KaubtS-le. RTerS
§ 122 lõike 9 kohaselt kosmeetikatooteid, mis on ette nähtud hammaste valgendamiseks või
pleegitamiseks ja mis sisaldavad vesinikperoksiidi või millest vabaneb vesinikperoksiidi
vahemikus > 0,1% ≤ 6% (edaspidi hambavalgendustooted), on lubatud müüa üksnes
hambaarstidele hulgikaubanduse korras. Lõige 10 sätestab ettevõtjale, kes soovib müüa
hambavalgendustooteid, kohustuse esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
kohase majandustegevusteate, kus lõike 11 punkti 3 kohaselt tuleb märkida tegevusala.
Tegevusala märgitakse vastavalt MSÜS § 15 lõike 1 punktile 4.
Eelnõu § 8. Tarbijakaitseseaduse muutmine
TKS § 5 täiendatakse lõikega 9, millega antakse võimalus valdkonna eest vastutava ministri
määrusega kehtestada kauba märgistamisega seonduvaid nõudeid. Kaubandustegevuse seaduse
§ 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba
märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise
meetodid. Tarbijakaitse eesmärgil jäetakse alles valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus
vajadusel eelnimetatud õigusaktide kehtestamiseks.
Eelnõu § 9. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
TNVS-i § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse
seaduse § 2 punkti 1 tähenduses“. TNVS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on levitaja turustusahelas
osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb
toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija. Mõiste „levitaja“ sisustamisel
puudub vajadus kaupleja eraldi väljatoomiseks teiste levitajate hulgast, mis pigem tekitab
ebaselgust. Lisaks kauplejale on veel teisi, keda loetakse levitajaks.
Eelnõu § 10. Tubakaseaduse muutmine
Eelnõu § 10 punktiga 1 täiendatakse TubS § 22 lõikega 11, mille kohaselt müügikohta
käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses. Viite lisamine on vajalik õigusselguse saavutamiseks
müügikohaga seonduvate keeldude ja piirangute kehtestamisel.
Eelnõu § 10 punktiga 2 asendatakse TubS § 22 lõike 2 punktis 3 viide kehtetuks tunnistatavale
KaubtS §-le 17 viitega eelnõuga täiendatavale alkoholiseadusele. Tänava- ja turukaubanduse
sisu on avatud käesoleva eelnõuga alkoholiseaduse lisatavas §-s 31 .
Eelnõu § 10 punktiga 3 jäetakse TubS § 22 lõike 31 punktist 4 välja viide kehtetuks
tunnistatavale KaubtS §-le 10. Kuna kehtestatakse teabe piirang loeteluna, mida on lubatud
jaemüügi kohas tubakatoote kohta avalikustada, siis puudub vajadus viitele KaubtS § 10
sätestatud kaubanduslikule teabele.
Eelnõu § 10 punktiga 4 jäetakse TubS § 29 lõike 1 punktist 7 välja viide KaubtS § 3 lõike 2
punktile 4. Kehtiva seaduse § 29 lõike 1 punkti 7 kohaselt on suitsetamine keelatud ettevõttes,
kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid ehk
teenuseid, mille suhtes kohaldatakse kaubandustegevuse seadust, ning muid teenuseid
klientidele avatud ruumis. Arvestades, et loetelu kliendile osutatavatest teenustest ehk teenuseid
osutatavatest ettevõtetest ei ole lõplik, vaid on avatud, ei ole põhjendatud eraldi välja tuua
loetelus osa teenuseid, mille pakkumisel ja osutamisel suitsetamine on keelatud.
Eelnõu § 11. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine
Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse kaubandustegevuse seadus kehtetuks.
Kehtiva KaubtS-i kui valdkonna nn horisontaalse regulatsiooni väljatöötamise tingis vajadus
sätestada kaubandustegevuse õiguslik regulatsioon seaduse tasandil. Seni olid
kaubandustegevuse üldised põhimõtted reguleeritud tarbijakaitseseaduse alusel Vabariigi
Valitsuse määrustega, kehtestades tegevusele teatud keelud ja piirangud, sh kauplemisloa
kohustuse. KaubtS-ga kõrvaldati õigusruumis aset leidnud puudused, kauplemisloaga seonduv
regulatsioon asendati majandustegevuse registri registreeringu kohustusega, mis oli õigusliku
tähendusega, s.o ilma registreeringuta ei olnud õigust tegutseda. Nõue kehtis kõikide ettevõtja
tegevuskohtade suhtes, küll aga oli õigusruumis astutud samm edasi – loobuti KOV-i ja
riigipoolsest eelkontrollist tegevusalal tegutsemise alustamiseks vajalike nõuete täitmise üle,
ettevõtja vastutas ise registrile esitatud andmete õigsuse ja oma õiguspärase tegevuse eest nii
tegevuse alustamisel kui kogu tegutsemisperioodil. MSÜS-iga loobuti kaubanduse valdkonnas
tegutsemisel ka majandustegevuse registri registreeringut asendanud majandustegevusteate
esitamise kohustusest, välja arvatud juhul, kui eriseadustega teatud kaupade (nt alkohoolsed
joogid, tubakatooted) müügile on kehtestatud majandustegevusteate esitamise või tegevusloa
kohustus kooskõlas MSÜS-iga.
Täna kehtiv KaubtS sätestab kasutatavad mõisted, kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse,
üldised nõuded kauplejale, sh müüjale ning kauba ja teenuse müügile. Seadus sisaldab mitmeid
eriseadusi dubleerivaid sätteid, osundades valdavalt eriseadustes sätestatud nõuete täitmise
kohustusele. Samuti esineb nõudeid, mille seadusega sätestamise vajadus on ära langenud (nt
§10 tegevuskoha tähistuse ja lahtiolekuaja kohta teabe paiknemine). Ettevõtja on ise huvitatud
oma äritegevusest klienti teavitama, teabe paigutamise reeglid lepitakse kokku iga konkreetse
koha puhul, mille osas ka üldiste reeglite kehtestamine seaduse tasandil ei ole vajalik.
Arvestades, et MSÜS-i jõustumisest (1.07.2014) kohalduvad ka kaubandustegevusele MSÜS-
is sätestatud majandustegevuse õiguse põhimõtted ja olulisemad majandustegevuse mõisted
ning seadustiku normid, samuti KorS, valdkonnaga puutumuses olevad eriseadused, siis
KaubtS ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonna õiguskeskkonna arengule, vaid
pigem lisab ebaselgust ja ressursivajadust õigusruumis asjakohase regulatsiooni rakendamisel.
TKS reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist
kaupleja poolt tarbijate õiguste tagamiseks (TKS § 1). Regulatsioon sisaldab KaubtS-i sätteid,
kusjuures regulatsiooni ulatus on laiem, hõlmates näiteks põhimõisteid nagu kaupleja, kaup,
teenus. KaubtS-i kohaselt on kaup müügiks pakutav ja müüdav vallasasi, samas TKS § 2 lõike
1 punkti 3 kohaselt on kaup pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Sama
kehtib ka teenuse kohta, mille sisu KaubtS-is on avatud läbi teeninduse tegevusala, piirdudes
kliendi tellimusel vallasasjaga seotud töö tegemisega, vallasasja valdusse andmise ja
võtmisega, ehitise puhastusteenuse või ilu- ja isikuteenuse pakkumise ja osutamisega. TKS § 2
lõike 1 punkti 4 kohaselt on teenus pakutav, osutatav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole
kaup, või muu pakutav või tehtav sooritus. TKS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kaupleja
füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil,
mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja mõiste hõlmab ka KaubtS § 2
punktis 3 sätestatud müüja mõiste.
KaubtS § 3 sätestab kaubanduse valdkonna tegevusalade jaotuse, mis oli vajalik kaubanduse
valdkonnas tegutsevate kõikide ettevõtjate tegevuse registreerimiseks majandustegevuse
registris (MTR). MSÜS-i jõustumisega sätestati MTR-le majandustegevusteate esitamise
kohustus vaid teatud eriseadustes (nt AS, TubS) kaupade müügiks. MSÜS § 15 lõike 1 punkti
4 kohaselt märgitakse majandustegevust puudutavate andmete koosseisus tegevusala seadusest
tulenev nimetus ning Äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori (EMTAK)
kohane nimetus ja kood, mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks.
EMTAK-i kaudu määratleb ettevõtja tegevusala alates asutamisest äriregistris ning läbivalt
edasises majandustegevuses (nt EMTAK 47 Jaekaubandus; 478 Jaemüük kioskites ja turgudel;
4791 Jaemüük posti või Interneti teel; 48 Hulgikaubandus). Võrreldes KaubtS sätestatud
tegevusalade ja EMTAK vastavate tegevusalade sisu, siis puudub erinevus ja seega edaspidine
vajadus seaduses nende tegevusalade mõistete sisustamiseks. Ühtne tegevusaladesse
liigitamine EMTAK-i alusel võimaldab riigil majandustegevuse kohta valdkonnastatistika
koostamist, ülevaate saamist, samuti rahvusvahelist võrreldavust vastavate valdkondade sees.
KaubtS 2. peatükk Kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale esitatavad nõuded käsitleb
nõudeid kauplejale ja kaubanduse korraldajale. Kaupleja peab tagama nii ettevõtte, selle
personali kui ka kauba või teenuse ning selle müügi vastavuse kehtestatud nõuetele. Valdavalt
on § 4 tegemist teiste seadustega sätestatud nõuete täitmise kohustusega, sh loetelus toodud
üksikud nõuded dubleerivad eriseadustega sätestatud nõudeid. Samas MSÜS § 29 sätestab
ettevõtja hoolsuskohustuse, mille kohaselt ettevõtja peab majandustegevuse teostamisel tagama
kõikide tema tegevust puudutavate majandustegevuse nõuete täitmise. Nt KaubtS § 4 lõike 1
punktid 3, 7 sätestavad kaupleja kohustuse kontrollida kauba vastavust saatedokumendile ja
omada kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostavale isikule.
Raamatupidamise seaduse (§ 4) kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud
muuhulgas dokumenteerima ja kirjendama kõiki oma majandustehinguid, mille aluseks on
majandustehingut tõendav algdokument, mis peab võimaldama tõendada majandustehingu
toimumise asjaolusid ja tõepärasust, sisaldama majandustehingu kohta seaduses sätestatud
andmeid, sh toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus, arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja
summa (§ 7). Lisaks eriseadustes (nt maksuseadused, AS) sätestatud erinõuded täiendavate
andmete osas.
KaubtS § 4 lõige 1 punkt 6 sätestab kaupleja kohustuse tagada arveldamise õigsus ja mõõtmise
täpsus. TKS § 14 lõige 1 sätestab, et kauba pakkumine ja müük peavad toimuma head
kaubandustava järgides ja tarbija suhtes ausalt. Sellega on hõlmatud ka õige arveldamine ja
täpne mõõtmine. Lisaks on TKS § 16 lõiked 2 ja 3, mis keelavad tarbija eksitamise seoses nii
koguse kui hinnaga. Mõõtmiste osa kaubanduses reguleerib mõõteseadus, mille alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 a määrusega nr 65 „Metroloogiliselt
kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise
kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning
metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ on sätestatud ka nõuded
mõõtevahendile ja missuguste mõõtmiste korral tuleb kasutada kindlatele täpsusnõuetele
vastavaid mõõtevahendeid. KaubtS säte on mõõtmise osas sisutühi, kuna ei kehtesta lisaks
mõõteseaduses sätestatule ühtegi nõuet mõõtmise täpsusele.
Järelevalvega seonduvalt sätestab KorS § 30 küsitlemise ja dokumentide nõudmise, HMS § 38
haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt
nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks
asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelnõu väljatöötamise käigus tegid osa kohaliku
omavalitsuse üksuste esindajaid ettepaneku avaliku korra tagamiseks oma haldusterritooriumil
täiendada KorS-i § 55 KaubtS-i § 4 lõike 1 punktis 12 sätestatuga, mille kohaselt kaupleja on
kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus
läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Eelnõu § 3-ga täiendatakse KorS § 55
vastavasisulise sättega.
KaubtS § 5 kehtestab üldised nõuded müüjale, mille sisu on sätestatud eriseadustega. Kohaldub
MSÜS § 29, mille kohaselt ettevõtja vastutab majandustegevuse nõuete täitmise eest, sh nii
müüja kutsekvalifikatsioonile vastavuse kui tööülesannete nõuetekohase täitmise eest (nt TKS
2 peatükk – tarbija teavitamine, VÕS § 48 lepingueelne teavitamine). TsÜS § 132 kohaselt isik
vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast
tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses
ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või
kutsetegevusega (lõige 1). Seega, sisuliselt vastutab müüja eest tema tööandja. Füüsilise isiku
poolt väljaspool majandustegevust turu – või tänavakaubanduse korras või avalikul üritusel
näiteks oma aiasaaduste ülejääkide müük ei peaks olema seaduse tasandil eraldi reguleeritud,
vaid kohalduvad asjakohased õigusnormid, kui vastavale kaubale ja selle müügile on
õigusaktiga kehtestatud nõuded, sh kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tänava- või
turukaubanduse või avaliku ürituse korraldamisega seonduvad reeglid.
KaubtS 3.peatükk sätestab kaubale ja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded.
Tegemist on valdavalt teiste seadustega (TNVS, TKS, ToiduS jt valdkondlikud eriseadused)
kehtestatud nõuete täitmise kohustusega. KaubtS § 6 lg 4 nägi ette võimaluse Vabariigi
Valitsuse volitatud ministril vajadusel kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses
nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Kehtetuks tunnistatava KaubtS
alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli
2004 a määrus nr 68 „Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a
määrus nr 69 „Jalatsite märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded
kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“.
Nimetatud määrustega on Eesti õigusesse üle võetud ka vastavasisuline EL õigus (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes
osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41), muudetud nõukogu direktiiviga
2013/15/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas
seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning nõukogu
direktiiv, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36)), mille normitehnilised viited on vastavates määrustes.
Kuna eelnimetatud määruste regulatsiooni sisu ei vaja muutmist seoses KaubtS kehtetuks
tunnistamisega, on otstarbekas jätta need kehtima, andes volitusnormi kehtetuks tunnistatava
KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks TKS-i ja vastavalt muudetakse vaid määruste
preambulaid. KaubtS §-des 7–11 sätestatud nõuded on sätestatud muuhulgas TKS 2. ja 3.
peatükkides, VÕS § 7246 makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamises,
raamatupidamise seaduse §-des 6 ja 7 (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine,
algdokument). Kaubandusliku teabe sätestamine (KaubtS § 10) oli vajalik kohalike maksude
seaduse §-des 5 ja 10 sätestatud reklaamimaksu kontekstis. Kaubanduslikku teavet ei loeta
reklaamiks. Vastava välistuse sätestab 1. novembril 2008. a jõustunud RekS § 2 lõige 2, kus
muuhulgas ka majandus- või kutsetegevuse koha tähistus teabega kauba müügi või teenuse
osutamise aja kohta. Siinkohal ei ole täpsustatud kuidas seda märkida, kas ettevõtte avamise ja
sulgemise aeg või kontaktandmed teenuse osutamise aja kokkuleppimiseks vms. Oluline on
anda tarbijale teavet kauba või teenuse kättesaadavuse kohta, ilma, et selle teabe avalikustamise
osas oleks võimalik rakendada reklaamimaksu. Seega KaubtS säte ei ole enam aktuaalne
kohalike maksude seaduse kontekstis reklaamimaksu rakendamisel. Samuti ei ole tarbijatel
olnud probleeme info saamisega kauba või teenuse kättesaadavuse kohta. KaubtS § 11 kauba
soodustingimustel müügist teavitamise nõuded sisalduvad TKS-is, Nimetatud seadusega on üle
võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb
ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning
millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) sisaldab sätteid, mis keelavad
hinnaeelise olemasolu kohta eksitava teabe esitamise.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2161, 27. november 2019, millega
muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive
98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada
paremini nende täitmine on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ
tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel uus artikkel, millega
reguleeritakse hinna alandamisest teavitamist. Igas hinna alandamise teates tuleb ära näidata
varasem hind, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinna
alandamist. Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul,
mis ei ole lühem kui 30 päeva enne hinna alandamist. Liikmesriik võib kehtestada erinormid
kiiresti rikneva või aeguva kauba jaoks. Samuti võib sätestada, et kui hinda alandatakse järk-
järgult, on varasemaks hinnaks alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist.
Endiselt jääb kehtima ka juba praegune nõue, et hinna ja hinnaeelise kohta teabe avaldamisel
ei tohi tarbijat eksitada. Ebaausate kaubandustavade direktiiv on üle võetud TKS-ga ning
vastavad muudatused võetakse üle TKS muutmisega, mille tähtaeg on november 2021.a.
KaubtS 4. peatükis §-d 14 ja 15 sätestavad tegevuskohaga seonduvad mõisted, mis on vajalikud
teatud kaupade müügil eriregulatsiooni kehtestamisel. Vastavate mõistetega täiendatakse
käeoleva eelnõuga AS-i ning TubS-i viitega AS-le analoogsete mõistete dubleerimise
vältimiseks. Samas ei ole e-kaubanduse mõistet eraldi sätestatud, kuna ebaausate
kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ täiendatakse mõistega „internetipõhine
kauplemiskoht“ teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste ettevõtjate või tarbijatega
lepinguid, kasutades selleks tarkvara, sh veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab
ettevõtja või mida käitatakse ettevõtja nimel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL)
2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada tarbijakaitsenorme ja
tagada paremini nende täitmine, võetakse üle TKS-i muutmisega. Üldjuhul kohaldatakse TsüS
§ 29 sätestatud tegevuskoha mõistet.
KaubtS 5. peatükis sätestatud tänava- ja turukaubanduse mõisted sisalduvad käesoleva seaduse
eelnõu §-ga 1 täiendatud AS §-s 31. Turu- ja tänavakaubandusega seonduvate küsimuste
lahendamine on eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Avaliku ürituse
korral sätestab KorS § 59 lg 1 kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse
korraldamise ja pidamise, sh kaubandusürituse nõuete kehtestamise kohaliku omavalitsuse
volikogu määrusega.
Turu- ja tänavakaubanduse korras ning avalikul üritusel kauba müügile, teenuse osutamisele
müügipileti kohustuse sätestamine ei ole vajalik, kuna kaubandust korraldav isik otsustab ise
kuidas ta korraldab oma tegevuse, et tagada majandustegevuse nõuete täitmine. KaubtS
müügipileti kaudu kaubandustegevusele nõudeid ei sätesta. Kas turul kaubandust korraldav isik
annab müügikoha rendilepingu alusel isikule kasutada või kasutab ta müügikoha kasutusse
andmisel müügipiletit vm, on kaubandust korraldava isiku otsustada. Oluline, et oleks täidetud
õigusaktidega kehtestatud nõuded, sh tagatud toote või teenuse ohutus, nõuetele vastavus,
järgitakse kõiki vastava kauba käitlemise või teenuse osutamise nõudeid. Konkreetse kauba või
teenuse osas regulatsioon vastavas eriseaduses, samuti piirangud või keelud teatud kaupade
müügiks turu- või tänavakaubanduse korras. Turu- ja tänavakaubandus eristub ülejäänud
kaubandusettevõtetest selle kaudu, et müügikohad, kus isik müüb kaupa, on kaubandust
korraldava isiku või asutuse omandis või valduses ning asuvad kohaliku omavalitsuse üksuse
lubatud üldsusele avatud kohas. Selliseks kohaks võib olla ka näiteks kaubanduskeskus, kus
KOV on pidanud vajalikuks eraldada teatud ala ka turukaubanduseks. Sel juhul kehtivad seal
eriseadusega turu- ja tänavakaubandusele sätestatud piirangud ja keelud, ülejäänud
kaubanduskeskuses paiknevatele kaubandusettevõtetele eelnimetatud piirangud ei kohaldu.
Turu- ja tänavakaubanduse korras võivad kaubandust korraldava isiku müügikoha kaudu müüa
kaupa nii füüsilised kui juriidilised isikud. Seega kaupade ja teenuste müügiga seonduva
regulatsiooni kehtestamine turu- ja tänavakaubanduses ning avalikul üritusel ei ole eraldi
seadusega vajalik, kuna vastavad erisused on sätestatud eriseadustega (nt AS § 41 lg 3; TubS §
22 lg 2 p 3).
KaubtS 6. ja 7. peatükis sätestatud järelevalve korraldus ja vastutus on sätestatud vastavates
seadustes (nt KorS § 571, 572; TKS §-d 68 ja 70; TNVS 6. ja 7. peatükk, valdkondlikud
eriseadused nt AS, TubS, ToiduS). Järelevalve pädevus, samuti vastutus nõuete täitmise eest
on sätestatud vastavates seadustes, mis valdkondade osas ei muutu.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Seaduseelnõu seadusena rakendamisel puudub oluline mõju. Puudub sotsiaalne mõju, mõju
riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale.
Seadus mõjutab kaudselt majandust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kaudu,
luues parema õigusselguse nende tegevust reguleerivate õigusnormide rakendamisel.
Statistikaameti 2018.a andmetel on jae- ja hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete arv kokku
16 813, toitlustusettevõtteid 2269, teenindusettevõtteid 2998.
Õigusaktide mahu vähendamine, sh vältides dubleerivaid, liiga üldisi nõudeid, võimaldab
paremini orienteeruda õigusruumis asjakohaste sätete rakendamisel.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on KOKS-i kaudu lihtsam ja kompaktsem teostada
otsustuspädevust kohalikku ellu, sealhulgas turu- ja tänavakaubandust puudutavate küsimuste
lahendamisel ja korraldamisel.
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seadus ei suurenda järelevalveasutuste järelevalvetegevusega seotud töökoormust.
Parem õigusselgus mõjutab kaudselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning kohaliku
omavalitsuse üksuste tööd järelevalve teostamisel.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on KokS § 22 sätestatud volikogu ainupädevuse täiendamisega
ka edaspidi võimalus turu- või tänavakaubanduse korra kehtestamiseks. Seadus ei mõjuta seega
riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse eeldatavaid kulusid ega tulusid.
7. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja välja töötada uusi rakendusakte. Kehtetuks tunnistatava
KaubtS-i rakendusaktide kehtestamiseks antakse volitusnorm TKS-i ja vastavalt muudetakse
vaid määruste (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004 a määrus nr 68
„Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded“, 12. aprilli 2004 a määrus nr 69 „Jalatsite
märgistamise nõuded“ ja 15. aprilli 2004 a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote
märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“) preambulaid, kuivõrd
need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
8. Seaduse jõustumine
Kuna seaduse rakendamiseks ei ole turuosalistel ega järelevalveasutustel vajalik teha
ettevalmistusi ning muudatusi töökorralduses, puudub ka vajadus seaduseelnõuga
kavandatavate muudatuste jõustamiseks erikorra ettenägemiseks. Seadus jõustub üldises
korras, s.t kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (PS § 108).
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.
Eelnõu kooskõlastasid Siseministeerium (märkusteta), Maaeluministeerium (märkustega),
Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu (kommentaarid saadetud
e-postiga), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kooskõlastas eelnõu märkusteta, Eesti Linnade ja
Valdade Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastasid eelnõu
märkustega. Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
eelnõu kohta märkusi, ettepanekuid ei esitanud.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……2020. a
Seletuskirja lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega
arvestamise tabel