KÄSKKIRI
08.05.2020 nr 1.5-1/20-035
Lihthanke „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu
ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks“ korraldamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 95 lõike 1, § 100 lõike 1 punkti 4, § 101 lõike 1
punkti 2, § 125 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning
majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorraga“:
1. Korraldada lihthange (CPV kood 71241000-9 Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs)
töö „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ tellimiseks. Hange viiakse läbi seoses Eesti
riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 seatud eesmärkide ja meetmete täitmisega.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud).
3. Tellitava uuringu eeldatav maksumus jääb alla 60 000 € käibemaksuga. Hanget kaasrahastatakse
programmi Valdkonliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2
partnerluslepingu nr 7.2-2/19/19 lisade 3 ja 4 alusel. 40% uuringu mahust katab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium oma eelarvest. Ülejäänud 60% RITA programmi tegevus 2
vahenditest.
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud töö tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna strateegilise planeerimise juhi Irje
Möldre.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks
tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees: Irje Möldre – energeetika osakonna strateegilise planeerimise juht.
Komisjoni liikmed: Regina Rass – energeetika osakonna nõunik; Liisa Mällo – energeetika
osakonna ekspert; Kristo Kaasik – taastuvenergia projektijuht; Rein Vaks – energiaturgude
valdkonnajuht.
6. Valitud hankemenetluse liigi ja käskkirja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile
riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Käskkirja Lisa 1 Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
Riigihanke „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise
võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ alusdokument
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused.
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95
lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud
tingimusele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded.
2.1. Majanduslik ja finantsseis.
Pakkuja netokäivekahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal mille kohta on
kinnitatud aruanded iga majandusaasta kohta tõendab seni teostatud tööde mahtu hanke esemega
sarnases valdkonnas (summeeritult CPV kategooriad „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“,
„Uurimis- ja arendusteenused“, „Juhtimiskonsultatsiooniteenused“).
2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus.
Pakkuja on viimase 60 kuu jooksul enne hanketeate avaldamist täitnud ja tellijale üle andnud vähemalt
kaks hanke objektiga sarnast tööd ning tellija on need vastu võtnud.
2.3. Pakkuja esitab kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi.
2.4. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja
kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse
korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja
kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada.
4. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või
dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste
kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse
korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega.
2020
Käskkirja lisa 2 Hankedokument
Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu
ja taastuvenergiaallikate rakendamise
võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks.“
HANKEDOKUMENT
MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
ENERGEETIKA OSAKOND
Lihthange CPV kood 71241000-9 Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs.
Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.“
1. ÜLDANDMED
1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122,
registrikood 70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija).
2. Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus.
3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas.
4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
strateegilise planeerimise juht Irje Möldre, tel: +372 625 6497, e-post:
[email protected].
5. Hankemenetluse tulemused ja vahetulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku,
seetõttu ei jagata hanget menetluse raames osadeks.
2. HANKELEPINGU ESE
6. Hankija kutsub esitama pakkumust uuringu „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja
taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“
(hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel.
7. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).
8. Hankelepingu täitmise tähtpäev on kümnenda kuu viimane tööpäev alates lepingu sõlmimisest.
9. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides
kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.
10. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu
hanke alusdokumentides nõutud mahus.
11. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
12. Hankija ei kompenseeri pakkujatele pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh
turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
13. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg
algab pakkumuse esitamise tähtpäevast.
14. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul.
15. Pakkuja pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas riigihangete seaduse (RHS)
§-s 112 sätestatud reeglitega.
4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE
16. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud hankijale avaldama
riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes
osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi
1
tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-
riigihangete keskkonna kaudu.
17. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
18. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu
riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
19. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti
keeles. Kõik muu keelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab
vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla
esitatud inglise keeles.
20. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna pakkuja seadusjärgse või
volitatud esindaja poolt.
21. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise
kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimaluse.
22. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna
vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-riigihangete
keskkonnas hanke üldandmete lehele.
23. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse
koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi
allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel
originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.
24. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale
pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna.
25. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste
esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna
ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
26. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul
asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse hankijale laekumise ja
pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2).
27. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning
põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust,
osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik
lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul
kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses
avalikustada.
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS
28. Pakkumuses tuleb esitada:
2
28.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja
tingimusi ning mille raames esitatakse:
28.1.1. Vabas vormis põhjendus, miks osalete antud hankes;
28.1.2. Metoodika ja tulemuste kirjeldus;
28.1.3. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate
tegevuste kirjeldus ja põhjendus;
28.1.4. Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate
tegevuste lõikes;
28.1.5. Töörühma koosseis ja nende valiku põhjendus;
28.1.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega.
28.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil;
28.3. Projektis osalevate töörühmaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on töörühmaliikme
poolt allkirjastatud;
28.4. Hankes osalemise avaldus ja hankepass, mis täidetakse registris;
28.5. Vajadusel volikirjad, juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel,
tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri;
28.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu
täitmise eest solidaarselt;
28.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele lisada.
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS
29. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta.
30. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh
ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, küsitlused, intervjuud, töötoad ja ümarlauad, tõlkimine,
lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms) vajalikke kulusid,
makse ja makseid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee.
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE
31. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui
hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või
muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides
sätestatud tingimustel.
32. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud
käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE
33. Hankija kontrollib pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist RHS §-s 95 lg-s 1 ja §-s 96 ja
lähtudes pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest.
3
34. Hankija kontrollib pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98 sätestatud korras
ning hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel.
9. NÕUDED PAKKUJA TÖÖRÜHMALE
35. Pakkuja töörühm peab olema esindatud vähemalt järgnevas koosseisus:
35.1. energeetika spetsialist;
35.2 andmeanalüütik;
35.3 energeetika-, sotsiaal- või majandusteaduskraadiga ekspert;
35.4 kohalike omavalitsuste üksustega töötamise kogemusega ekspert.
36. Eksperdid peavad viimase 5 aasta jooksul olema osalenud vastava valdkonna spetsialisti või
projektijuhi rollis vähemalt kahes (2) oma ala projektis. Üks töörühma liige võib täita kuni kahte rolli
uuringu töörühmas. Pakkuja nimetab oma töörühmas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal
töörühma komplekteerimisel vabad käed. Töörühma liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada
Pakkumusele ette nähtud korras.
37. Pakkumuses loetletud töörühma koosseisu liikmete vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija
eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja
peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist.
10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
38. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
39. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama
käesoleva dokumendi alapunktides 28 ja 29 nõutud informatsiooni.
40. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu
täitmise eest solidaarselt.
41. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja
täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja
42. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada
pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri.
43. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele.
44. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustest.
11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID
45. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud.
46. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus
on kaks kohta pärast koma.
47. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab
punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses
komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
4
48. Pakkumuse sisukriteeriumite (meetodi valik, tulemuste kirjeldus, riskid ja maandamine) ja
maksumuse eest antud punktid summeeritakse.
49. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem
sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
50. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.
51. Pakkumuste hindamisel selgitatakse parim pakkumus välja hindamiskriteeriumite alusel:
51.1 Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal
1. Hindamiskriteerium - meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti);
2. Hindamiskriteerium - tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti);
3. Hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti);
4. Hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).
51.1.1 Metoodika valik ja tulemuste saavutamise kava (30 punkti)
Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Meetod Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt
selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane,
arusaadavalt väga selge nõrgalt põhjendatu
põhjendatud
Tegevused Teostatavad, Teostatavad, Teostatavus,
eesmärgist eesmärgist sisuline piisavus või
lähtudes sisuliselt lähtudes sisuliselt tarvilikkus uuringu
piisavad, tarvilikud piisavad ja tulemuste
ja põhjalikult tarvilikud uuringu saavutamiseks
kirjeldatud tulemuste tekitab küsimusi
uuringu tulemuste saavutamiseks Ebapiisav
saavutamiseks „Rahuldava“
Tegevuste Loogiliselt Tegevuste Tegevuste järjestus tulemuse
järjekord järjestatud, selgelt järjestus ja või uuringu saavutamiseks
ja arusaadavalt uuringu tähtaegne
põhjendatud, tähtaegne teostamine ei ole
tähtajaliselt teostamine on lõpuni mõistetav
teostatav esitatud selgelt
Töörühm Kogemuse ja Kogemuse ja Miinimumnõuded
suuruse alusel suuruse alusel on täidetud
saab eeldada saab eeldada
küsitust uuringu käigus
põhjalikumaid ja teostatavate
asjatundlikumaid erinevatest
analüüside analüüside
tulemusija kõigi sisuliste ootust
uuringu täitmist
analüüside (lisakogemused
sisuliste ootuste, annavad kuni 10
sh kvantitatiivse punkti rohkem
usaldusväärsusega vastavalt seni
5
täitmist teostatud
(lisakogemused sarnaste tööde
annavad kuni 15 arvule ja
punkti rohkem proportsionaalselt
vastavalt seni võrreldes teiste
teostatud sarnaste pakkumustega)
tööde arvule ja
proportsionaalselt
võrreldes teiste
pakkumustega)
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
lakooniline, visuaalselt raskesti haaratav
visuaalselt haaratav
kergesti haaratav
51.1.2 Tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti).
Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Tulemuste Näitab Hankija Näitab Hankija Näitab Hankija
kirjeldus vajaduste head vajaduste head vajaduste
mõistmist ja kaasa mõistmist mõistmist
mõtlemist kooskõlas hanke kooskõlas hanke
(pakutud objekti tehnilise objekti tehnilise
omapoolseid kirjeldusega kirjeldusega
täiendavaid
lahendusi Ebapiisav
tulemuste „Rahuldava“
saavutamisel) tulemuse
kooskõlas hanke saavutamiseks
objekti tehnilise
kirjeldusega
Tulemuste Eesmärgile Eesmärgile Eesmärgile vastav
formaadi vastav, vastav, selge ja ja kasutatav
kirjeldus eesmärgiga kasutatav
seostatud ja
detailselt
kirjeldatud ja
eeldatavalt
kergesti
mõistetav kõigile
uuringu
sihtrühmadele
Vormistus Piisavalt detailne Piisavalt detailne Detailne, kuid
ja kergesti ja visuaalselt raskesti haaratav
mõistetav haaratav
pakkumus
(hõlpsasti
arusaadav
pakkumuse
ülesehitus
6
uuringu eesmärgi
täitmiseks)
51.1.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti).
Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti
Riskide loetelu Põhjalik oluliste Enamus olulisi Riskide loetelu
riskide loetelu ja riske kirjeldatud olemas
detailne kirjeldus
Riskide mõju ja Kõigi oluliste riskide Enamuse oluliste Hinnangute
tõenäosus mõju ja tõenäosus riskide mõju ja mõistetavuses
hinnatud realistlikult ja tõenäosus küsitavusi
mõistetavalt realistlikult ja Ebapiisav
hinnatud mõistetavalt „Rahuldava“
hinnatud tulemuse
Maandamise Maandamise Maandamise Maandamise saavutamiseks
meetodid meetodid hästi meetodid hästi meetodid üldiselt
põhjendatud, põhjendatud ja kirjeldatud ja
proportsionaalsed Pakkuja poolt põhjendatud
riski esinemise reaalselt
tõenäosusele ja kasutatavad
Pakkuja poolt
reaalselt
kasutatavad
Vormistus Piisavalt detailne ja Piisavalt detailne Üldine
kergesti mõistetav
pakkumus
(hõlpsasti
arusaadav
tegevuste
ülesehitus uuringu
eesmärgi
täitmiseks)
51.2 Hind (kuni 30 punkti)
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige
odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse
maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe
komakoha täpsusega.
12. HANKELEPINGU TINGIMUSED
52. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2.
13. LISAD
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
7
Lisa 2 – Hankelepingu projekt
Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm
8
Käskkirja lisa 3 Hankedokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus
Uuring kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise
võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
1. Hanke objekt
Käesoleva hanke objektiks on uuringu (edaspidi Töö) läbiviimine kohalikes omavalitsustes
energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüsiks kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks.
2. Taustainfo
Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe kohaselt tuli märtsis 2020 Euroopa Komisjon välja
ettepanekuga esimese Euroopa kliimamääruse kohta. Kliimaneutraalse majanduse saavutamist Eestis
kehtivad arengudokumendid ei käsitle, kuid suund kasvuhoonegaaside heite minimeerimisele on
võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“. Selle saavutamiseks välja töötatud meetmed on
koondatud 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud REKK 2030 dokumenti ning need hõlmavad
tegevusi nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks, taastuvenergiaallikate senisest suuremaks kasutuseks
kui energiasäästu saavutamiseks. REKK 2030 läbiv teema on teadus- ja arendustegevusse,
innovatsiooni ja konkurentsivõimesse panustamine. Võimalikke meetmeid ja investeeringuid
kliimaneutraalses saavutamiseks on riigi tasemel, kuid mitte KOV-ide tasandil Riigikantselei tellimusel
analüüsitud uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“1.
Kliimapoliitikast tuleneva surve ettevõtjatele muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks toob välja
Vabariigi Valitsusele tehtud „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava
2021–2035“ (TAIES) koostamise ettepanek. Ettepaneku kohaselt pole Eestis teadlaskarjäär atraktiivne
ning teadustaristu majandamine pole jätkusuutlik, Eesti ettevõtete võimekus uusi teadmisi ja
tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on madal, teadustöö tulemused ei realiseeru
ettevõtluses ja sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni, arendamist vajab iduettevõtlus, innovatsiooni
tegevustes on riigi roll olnud tagasihoidlik2. Ettepanekus nimetatud põhjustel võib kliimaneutraalse
majanduse eesmärgi saavutamine ohtu sattuda, kuna turuosaliste valmidus, tahe ja võimalused
vajalikeks uuendusteks pole piisavad. Seetõttu tuleb pädevust ning optimaalsemat majandamist (sh
energiatarbimisel ja tootmisel) vastavalt eesseisvatele muutustele kohandada ning õppida. Kohalike
omavalitsuste olukorra analüüs ja võimekuse hindamine lähtudes tuleviku vajaduste ja võimaluste
prognoosimisest on võetud kliimapoliitikaalaste kohustuste täitmiseks elementaarne.
REKK 2030 aluseks olevate riiklike arengudokumentide koostamisel on viidud läbi rida uuringuid seoses
energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergiaallikate rakendamisega3.
Paraku on enamuses nendes uuringutes seni puudunud nö ruumiline mõõde, st millised asulad on
Eestis võtmetähtsusega kliimaneutraalsuse saavutamisel. Eestis puuduvad seni ülevaatlikud ja
süsteemsed kohalike omavalitsuste energiatarbimise, energiasäästu ja taastuvenergiaallikate kasutuse
potentsiaali uuringud. Kaugküttepiirkondadega kohalikud omavalitsused koostavad soojusmajanduse
arengukavasid, kuid puudub käsitlus kohalike omavalitsuste rollist ja võimalustest tulevikus
energiajulgeoleku tagamisel. Rahvusvahelistes projektides on siiski osalemas aktiivsemaid
1
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
2
TAIES koostamise ettepanek https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/taies_koostamise_ettepanek_09.09.2019.pdf
3
viited uuringutele leitavad REKK 2030 dokumentidest https://www.mkm.ee/et/eesmargid-
tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
1
omavalitsusi, nt Kohtla-Järve projektis AREA 214, Tartu projektis SmartEnCity5 ja Elva projektis Act
Now!6.
Mitmed Eesti linnad kuuluvad Linnapeade pakti Kliima ja Energia alal võrgustikku ning on võtnud
kohustuse vähendada oma territooriumil kasvuhoonegaaside heidet ning ühtsetel alustel leevendada
kliimamuutusi ja lahendada neist tulenevaid probleeme. Paktiga liitujad kohustuvad koostama ja
rakendama energia ja kliimameetmete tegevuskava. Eestist on paktiga liitunud ja seega võtnud
kohustuse koostada energia ja kliimameetmete tegevuskava järgmised linnad: Rakvere, Tallinn,
Kuressaare, Rõuge, Tartu, Jõgeva ja Võru7. Tallinna kava valmis 2019. aasta lõpuks8 ja Tartus on kava
koostamisel9. Euroopa Strateegilise Energiatehnoloogia Programmi tegevus 3.2 näeb ette
energiapositiivsete asumite ja naabruskondade loomise linnade säästvaks arenguks (“Positive Energy
Districts and Neighbourhoods for Sustainable Urban Development”), Eesti seni antud
programmitegevusega ühinenud ei ole 10.
3. Eesmärk
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on seadnud eesmärgiks käesoleva
uuringu käigus analüüsida REKK 2030 meetmete ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist
toetavate võimalike muude meetmete rakendatavust kohalikes omavalitsustes ja kohalike
omavalitsuste võrdlusena.
Uuringu tulemuste alusel töötatakse välja kohalike omavalitsuste energiamajanduse seireplaan,
tegevused REKK 2030 meetmete rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks kohalikes
omavalitsustes ja koostööplatvorm suhtluseks teadus- ja arendus-, riigi- ja kohalike omavalitsuste
asutuste ning seonduvate sektorite vahel.
Kohalike omavalitsuste territooriumil paiknevate asulate baasil on võimalik saada süstematiseeritud
teadmine nii KOV territooriumi kogu taristu kui KOV hallatava taristu potentsiaalist kasvuhoonegaaside
heite vähendamisel. Seejuures on KOV eeskuju tegevuste algataja ja käivitajana määrava tähtsusega
nii üksikisikutele, ettevõtjatele, korteriühistutele jm erinevatele kogukondadele teadmistepõhiste
tarbimisharjumuste, tootmistegevuste ja keskkonnakäitumise kujundamisel. Seda enam, et kohalike
omavalitsuste korralduse seaduse §6 kohaselt on KOV ülesanneteks mh nt ruumiline planeerimine,
elamu- ja kommunaalmajandus. REKK 2030 (sh ENMAK 2030) kohaselt peab Eesti energia
lõpptarbimine püsima aastani 2030 tasemel 32-33 TWh/a, seejuures sellest peab 16 TWh ehk pool
moodustama taastuvenergia. Kui energeetikas väheneb kasvuhoonegaaside heide lähiaastatel
põlevkivist elektri tootmise konkurentsivõime kiire vähenemise ning taastuvatele energiaallikatele
ülemineku tõttu, siis vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse prognoosile kasvavad
transpordisektori ja põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide, eelkõige transpordinõudluse kasvu ja
kariloomade arvu suurenemise tõttu. REKK 2030 kirjeldab Eesti energia- ja kliimapoliitika täitmiseks 71
meedet 7 valdkonnas: energeetika, transport, hoonefond, põllumajandus, jäätmemajandus,
metsamajandus, tööstuslikes protsessides F-gaaside asendamine. Kõigi nende meetmete elluviimiseks
on vajalik sektorite ja erinevate tasemete vaheline planeerimine ja koostöö, sh kohalike
4
AREA 21 https://www.trea.ee/projektid/area-21/
5
SmartEnCity https://www.trea.ee/projektid/smartencity/
6
Act Now! https://actnow-baltic.eu/partners/
7
Linnapeade pakt https://www.linnapeadepakt.eu/et/
8
https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Arengukavad-4
9
https://www.tartu.ee/et/tartu-energia-2030
10
https://jpi-urbaneurope.eu/ped/
2
omavalitsustega. Kohalike omavalitsustega seotud peamised probleemid REKK 2030 eesmärkide
täitmisel on:
omavalitsuse energiakasutamise temaatika ei saa kohalikul ja riiklikul tasemel piisavat
poliitilist tähelepanu/prioriteetsust/eestvedamist
ülevaate puudumine kohalike omavalitsuste võimalustest, võimekusest (sh erasektori
suunamisel) ja valmidusest panustada REKK 2030 ellu viimisesse
täpsem infovahetuse ja koostöö kavandamine, sh keelebarjääri kõrvaldamine REKK 2030
meetmete ellu viimiseks on veel planeerimata.
REKK 2030 meetmete elluviimisel on kohalike omavalitsuste kaasa aitamise vajadus tingitud
järgnevast:
hoonefondi (sh KOV hallatava hoonefondi) rekonstrueerimisega seotud pädevuse, korralduse
ja rahastuse ebapiisavus;
keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärke arvestavad liikuvuslahendused on ebapiisavad;
keskkonna- ja kliimapoliitika võimalikke eesmärke arvestava maakasutuse planeerimise ja
suunamise ebapiisavus;
kohalikes omavalitsustes on seni energiamajanduse arendamiseks koostatud
soojusmajanduse arengukavasid kaugkütte piirkondadega kohalikes omavalitsustes, kuid
lisaks kaugküttele tuleb kohalikul omavalitsusel tegeleda energiamajanduse edendamisel
hoonefondi ja lokaalkütte rekonstrueerimise, kaasaegsete liikuvuslahenduste,
taastuvenergiaprojektide jms-ga;
taastuvenergiaallikate ja võimalike vähese heitega muude energiaallikate potentsiaal kohaliku
omavalitsuse tasandil on täpsemalt hindamata (sh biokütuste kasutuseks) ning seetõttu
seonduvad võimalused ettevõtjatele jt võimalikele taastuvenergia tarbijatele ja tootjatele
tõenäoliselt veel teatud mahus kasutamata (sh taastuvenergiakogukonnad veel loomata);
kohalikes omavalitsustes puuduvad vajalik pädevus ja erialaspetsialistid energiasäästu ja
taastuvenergia rakendamiseks, mh erinevate (nt seadusandlike) takistuste tuvastamiseks,
muinsuskaitseliste piirangutega aladel (sh miljööväärtuslikel aladel) energiatõhusate,
innovaatiliste ja esteetiliste lahenduste välja töötamiseks, erinevate kaasrahastusvõimaluste
leidmiseks.
Tulenevalt eelnevast on peamised uurimisküsimused:
Kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele kohalike omavalitsuste rolli olulisust vajaliku
riikliku toe tagamiseks kohalikele omavalitsustele Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide
täitmisel?
Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse ja
meetmete elluviimisesse ning luua vastav perioodiline seire (tagasiside süsteem)?
Kuidas tagada energiakasutusega seonduv efektiivne infovahetus (riigi- ja kohalike
omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel) ning koostöö?
Kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes dokumentides (sh arengukavad ja planeeringud)
arvestada tulevikuvajadusi ja REKK 2030 meetmete rakendamiseks vajalikke tegevusi ja
ressursse avalikus- ja erasektoris, sh taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali sektorite
põhiselt?
4. Töö meetod
Töö meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud
elemente ja Töö tulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Nimetatud elemendid ei pruugi
3
olla piisavad parima tulemuse saavutamiseks. Tellija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja
põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil.
Pakkuja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui Töö teostamise käigus
selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi.
Töös kasutatav metoodika tuleb kavanda lähtudes järgmistest etappidest ja tegevustest:
Pealkiri: Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Eesmärk: Energia- ja kliimapoliitika meetmete rakendatavuse hindamine kohalikes omavalitsuste
UURINGU ETAPID:
I KOHALIKE OMAVALITSUSTE ENERGIAMAJANDUSE ANALÜÜS (I VAHEARUANNE, SH EXCEL)
- KOV-de võrdlusanalüüs selgitamaks 10 suurima ja 3 väiksema energiatarbimise,
taastuvenergia tarbimise ja tootmisega KOV-de üksuste haldusterritooriumid
- E-küsitlus KOV-de vajaduste, võimaluste ja võimaliku panuse hindamiseks
- Linnapeade pakti linnade tegevuskavade (sh mõõdikute) analüüs
- Energiapositiivsete asulate analüüs (rahvusvahelise kogemuse näitel)
- KOV energiamajanduse seiremetoodika ja -plaani ettepanek
II MEETMETE RAKENDATAVUSE HINDAMINE KUNI 10 SUURIMA JA 3 VÄIKSEMA
ENERGIATARBIMISEGA KOHALIKUS OMAVALITSUSES (II VAHEARUANNE, SH EXCEL)
- Taastuvenergia ressursid
- Projektid ja koostöö
- REKK 2030 jt meetmed (probleemid ja lahendused KOV tasandil)
- Energiasäästu ja taastuvenergiaga seonduvad kulud ja tulud
- KOV hallatavate hoonete juhtimine
- kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal
- KOV pädevus- ja koolitusvajadus
- KOV vastutus ja strateegilised dokumendid
- Hindamise tulemuste ja järelduste kokkuvõte
- Meetmete rakendatavuse hinnang, sh ümarlaud tulemuste valideerimiseks
III SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD (III VAHEARUANNE)
- KOV-de tegevustele, sh meetmed ja hoovad, riikliku kohustuse õiglane jagamine,
arengukavad ja planeeringud
- Riiklikele tegevustele KOV-de toetamiseks, sh seiremetoodika, uuringud ja innovatsioon,
KOV rolli teadvustamine riiklikul tasandil
- Koostööplatvormi loomise ettepanek
IV LÕPPARUANNE
- Teostatud analüüside vahearuannete kokkuvõte peamisest
- Lõpparuande tutvustamine
5. Tulemid
5.1. Töö peamised tulemid on:
Kolm vahearuannet analüüside tulemuste ja järelduste ning ettepanekute ja soovituste kohta ning
vahearuannete kokkuvõte lõpparuandena peamisest kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja
taastuvenergia meetmete ja nende rakendatavuse kohta.
5.2. Töö tulemite kirjeldus etappide kaupa:
4
5.2.1 Energiamajanduse analüüs kohalike omavalitsuste vajaduste, võimaluste ja võimaliku
panuse hindamiseks (I VAHEARUANNE, sh andmed MS Excel tabelis)
5.2.1.1 KOV-de võrdlus põhiliste seonduvate näitajate alusel (elanike arv, pindala ja maakasutus
sihtostarvete kaupa; hoonefondi, sh eraldi KOV hallatavate hoonete pindala ning elektri- ja
soojuse tarbimine; taastuvenergia tarbimine; ühistranspordi maht) kõigi kohalike
omavalitsuste üksuste haldusterritooriumide kohta
5.2.1.2 Elektrooniline küsitlus (~10 valikvastustega küsimust) vajaduste, võimaluste ja võimaliku
panuse hindamiseks KOV-de, nende liitude, katusorganisatsioonide jm seonduvate ühenduste
seas
5.2.1.3 punkt 1.1 alusel suurima ja väiksema energiatarbimisega kohalikud omavalitsused energia
lõpptarbimises (sh võrdlusena tarbimistihedus ehk valla/linna pindalaühiku, hoonefondi
pindala, elanike arvu ja valla eelarve kohta), primaarenergia tarbimises (sh võrdlusena
tarbimistihedus ehk valla/linna pindalaühiku, hoonefondi pindala, elanike arvu ja valla eelarve
kohta)
5.2.1.4 suurima ja väiksema taastuvenergia tarbimise ja tootmisega kohalikud omavalitsused
5.2.1.5 Linnapeade paktiga ühinenud linnade energia- ja kliimameetmete tegevuskavade analüüs
mõõdikute ja võimalike lahenduste kohta, mis võiks Eestisse sobida
5.2.1.6 Rahvusvaheliste projektide analüüs võimalikest Eestisse sobivatest lahendusest, sh “Positive
Energy Districts and Neighbourhoods for Sustainable Urban Development”
programmitegevuses 11 jms projektides ilmnenud
5.2.1.7 Kõigi kohalike omavalitsuste energiamajanduse seireplaani ettepanek (perioodiliseks seireks
kohaste näitajate ja seiremetoodika välja töötamine eelnevates punktides analüüsitud aasta
näitajate ja olemasolevate andmebaaside alusel)
5.2.2 Eelmises etapis leitud kuni kümne suurima ja kolme väiksema energiatarbimisega kohalikes
omavalitsustes energia- ja kliimapoliitika meetmete rakendatavuse hindamine (II
VAHEARUANNE, sh andmed MS Exceli tabelis)
5.2.2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine (sh kliimamuutuse võimalik mõju ressursside
kättesaadavusele) olemasolevates ja tuleviku energialahendustes kasutatavuse potentsiaali
seisukohalt ning arvestades kohalike kogukondade vajadusi ja võimekust
5.2.2.2 Seonduvate käimasolevate ja kavandatud projektide ning koostöötegevuste analüüs (sh
seonduv energiasääst ja taastuvenergia toodang ja/või tarbimine, loodavad töökohad,
tulubaas jms) riiklikesse ja kohalikesse eesmärkidesse panustamise hindamiseks
5.2.2.3 REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide ja nende lahenduste, vajaduste ja võimaluste
hindamine REKK 2030 valdkonniti
5.2.2.4 REKK 2030 käsitlemata muude võimalike meetmete (nt tarbimisharjumuste ja -käitumise
muutmine, ringmajanduse kasutamise võimalused nagu nt. reoveed=> biometaan=>
linnatransport jne., kohaliku tasandi regulatsiooni võimalused nagu nt. hoonete kõrgemad
energiatõhususe standardid, tühjade elu- ja mitteeluhoonete energiatarve ja kasutuselevõtul
kaasneva energiatarbimise suunamine, kaugküttepiirkondade energiasäästu kavandamine,
päikeseelektri ostu ja päikesejaamadele katuste jms välja rentimise tingimused, linnaliikluse
korraldus jne), taastuvenergiakogukondade moodustamine, energiapositiivsete asumite ja/või
kogukondade loomine, energiamahukate ettevõtete energiatarbimise vähendamine,
võrguühenduste tagamine, heitsoojuse kasutus) kirjeldamine ning nende rakendamise
vajaduse ja võimaluste hindamine REKK 2030 valdkonniti
5.2.2.5 Energiasäästu ja taastuvenergiaga seonduvad KOV kulud ja tulud (sh seoses KOV energeetika
spetsialisti palkamisega, KOV energiasäästuauditiga, hoonete rekonstrueerimise võimekuse
loomisega, potentsiaalsete taastuvenergiaallikate kasutusega seotud arenduste ja nende
positiivsete mõjudega tulevikus, energiakogukondade loomisega jms). KOV enda asutuste ja
KOV üksuse haldusterritooriumil paiknevate teiste energiatarbijate (hooned, ettevõtted,
11
https://jpi-urbaneurope.eu/ped/
5
ühistransport jm transport jne) kohta rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamine meetmete
kulutõhusaks rakendamiseks REKK 2030 valdkonniti
5.2.2.6 KOV pädevuste, ametikohtade ja nõustamisvajaduse analüüs energiasäästu ja taastuvenergia
rakendamiseks ning ettepanekud koolitusvajaduse ning vastavate töökohtade loomise kohta
(arvestades nt energiateenuseettevõtete loomisvõimalusega ja nõustamisvõimalustega)
5.2.2.7 KOV hoonete energiatarbimise juhtimise võimekuse (sh automaatika, kuluarvestite süsteemne
haldus) ja vajaduste analüüs (sh heitsoojus, jahutus, hoones taastuvenergia tootmise
rakendatavuse hindamine ning arhitektuurilised passiivlahendused, mis soodustavad
energiasäästu ja vähendavad jahutusvajadusi, kaugjahutus nn hoonekomplekside üleselt)
5.2.2.8 Kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali hindamine fossiilkütuste asendamisel
taastuvenergiaga ning energiasäästu saavutamisel
5.2.2.9 Pädevus ja koolitusvajaduste hindamine seoses energiasäästu saavutamise ning
taastuvenergia rakendamisega
5.2.2.10 KOV vastutuste täpsustamine, strateegiliste dokumentide (sh üldplaneering,
soojusmajanduse arengukava) analüüs ja täiendusettepanekud energia- ja kliimapoliitika
eesmärkide täiendamiseks
5.2.2.11 Analüüside tulemuste ja järelduste kokkuvõte ning rakendatavuse hinnang
5.2.2.12 Analüüsitud linnade ja valdade ümarlaua läbiviimine teostatud analüüsi andmete ja
tulemuste valideerimiseks ning kokkuleppimiseks (ümarlaua tulemused).
5.2.3 Ettepanekud ja soovitused kõigi kohalike omavalitsuste panuse efektiivsemaks
rakendamiseks ja olulisuse teadvustamiseks energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel,
sh seirel (III VAHEARUANNE)
5.2.3.1 Ettepanekud ja soovitused kohaliku omavalitsuse otsuste tasandile arvestades riikliku
kohustuse õiglast riigisisest jaotust, sh teemadele nagu taastuvenergia direktiivi (EL)
2018/2001 ja energiamajanduse korralduse seaduse nõuete rakendamiseks KOV tasandil ja
seonduvad mõjuanalüüsid (nt ehituslubadele), efektiivseimad ja kohustuslikud meetmed
riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise, energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks ning hoovad, millega paremini jõustada riiklikke eesmärke (millised võiksid olla nt
regulatiivsed võimalused ja muud instrumendid, sh kuidas KOV korraldatavates riigihangetes
seada kliimapoliitika elluviimisele kaasa aitavaid tingimusi), KOV vastutused, kliimapoliitika
elluviimist ja kliimaneutraalsuse saavutamist toetavate KOV arengukavade ja planeeringute
koostamine, energiatarbimise juhtimisel erinevate süsteemide ja lahenduste oskuslik
integreerimine, pädevus, koolitus, nõustamine, seire.
5.2.3.2 Ettepanekud ja soovitused riiklikule tegevusele, sh teemadele nagu kohalike omavalitsuste
energiamajanduse ja kohalikes omavalitsustes rakendatavate meetmete toetusvajadused ja
seiremetoodika, seonduvad uuringu- ja innovatsioonivajadused, kohalike omavalitsuste rolli
(sh seonduvate kulude tulemusel saadav pikaajalisem kasu) teadvustamine riiklikul ja
poliitilisel tasandil.
5.2.3.3 Ettepanekud ja soovitused infovahetuse, koostöö ja pädevuse võimekuste tõstmisele, sh
teadus- ja arendusasutustega koostööks nt vastava platvormi kaudu.
5.2.4 Lõpparuanne
5.2.4.1 Lõpparuande koostamine ja esitamine vahearuannete (teostatud analüüside, analüüside
tulemuste ja järelduste, ettepanekute ja soovituste kohta) kokkuvõttena peamisest.
5.2.4.2 Lõpparuande tutvustamine ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajatele tagasiside
saamiseks ja aruande täiendamiseks.
6. Tähtajad
Avakoosolek Hankijaga peab toimuma 10 tööpäeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist. Täpne kuupäev
sõltub hanke läbiviimise kiirusest ja lepitakse täpsemalt kokku võitnud Pakkujaga.
6
Töö olulised tähtajad ja väljamaksed (väljamakse % Lepingu summast):
6.1 I VAHEARUANNE Energiatarbimise analüüs ja seireplaanneljanda kuu viimasel tööpäeval alates
lepingu sõlmimise kuupäevast, 35%;
6.2 II VAHEARUANNE Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval alates
lepingu sõlmimise kuupäevast, 35%;
6.3 III VAHEARUANNE Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast, 25%;
6.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus
ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja seotud turuosalistele kümnenda kuu viimasel
tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast, 5%.
7
Käskkirja lisa 4 Hankedokumendi lisa 2 Hankelepingu projekt
TÖÖVÕTULEPING (PROJEKT)
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
…, registrikood …, asukoht …, …, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate
rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (edaspidi töö),
mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.
Töö peamine ülesanne on analüüsida Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030
meetmete ja energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude
meetmete rakendatavust kohalike omavalitsuste üksustes ja kohalike omavalitsuste üksuste
võrdlusena. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud
tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt kümnenda kuu viimasel
tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja
töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke (viitenumber … ) tulemusena ning vastavalt
hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete
keskkonnas;
2.8.2. Lisa 2. Pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist
ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud
kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus
sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös
või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
3
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida,
esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö
tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus-
ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Avakoosolek peab toimuma 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast, mille
käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuanded ja
lõpparuande elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga
(edaspidi akt) järgmiselt:
6.1.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs neljanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast kell 17:00;
6.1.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval alates
lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00;
6.1.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast kell 17:00;
6.1.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus
ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kümnenda kuu viimasel tööpäeval alates
lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00.
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas … (…)
eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … (…) eurot.
4
7.2. Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist
vastavalt lepingu punktile 6.1) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva
jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates:
7.2.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs 35% …. eurot (sh käibemaks)
7.2.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine 35% ….eurot (sh käibemaks)
7.2.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused 25% …. eurot (sh käibemaks)
7.2.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ning lõpparuande tutvustus
ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele 5% …. eurot (sh käibemaks)
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 4000 eurot.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus
nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda
või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või
poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada
5
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu
jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool
on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud
on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise
kohta peab adressaat saatma kinnituskirja.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö
esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
6
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post:
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja
üleandmisel on …, telefon …, e-post: ….
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ando Leppiman
kantsler
Käskkirja lisa 5 Hankedokumendi lisa 3 CV VORM– EKSPERT/PROJEKTIJUHT
Roll hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht
Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi
nimetus, tase ning tunnistuse number,
väljaandmise aeg ):
Kogemuse kirjeldus (vastavalt tehnilise
kirjelduses nõutule):
Töö nimetus:
Tellija:
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded projektis:
Töö sisu lühikirjeldus:
Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust
ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu
kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).
Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse töörühma ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile
esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.
Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle
koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.
CV esitaja: Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/