dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
1.5-1/20-035
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.5-120-035 08.05.2020 Käskkiri.bdoc2781 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 08.05.2020 nr 1.5-1/20-035 Lihthanke „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ korraldamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 95 lõike 1, § 100 lõike 1 punkti 4, § 101 lõike 1 punkti 2, § 125 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange (CPV kood 71241000-9 Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs) töö „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ tellimiseks. Hange viiakse läbi seoses Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 seatud eesmärkide ja meetmete täitmisega. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava uuringu eeldatav maksumus jääb alla 60 000 € käibemaksuga. Hanget kaasrahastatakse programmi Valdkonliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2 partnerluslepingu nr 7.2-2/19/19 lisade 3 ja 4 alusel. 40% uuringu mahust katab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma eelarvest. Ülejäänud 60% RITA programmi tegevus 2 vahenditest. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud töö tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna strateegilise planeerimise juhi Irje Möldre. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Irje Möldre – energeetika osakonna strateegilise planeerimise juht. Komisjoni liikmed: Regina Rass – energeetika osakonna nõunik; Liisa Mällo – energeetika osakonna ekspert; Kristo Kaasik – taastuvenergia projektijuht; Rein Vaks – energiaturgude valdkonnajuht. 6. Valitud hankemenetluse liigi ja käskkirja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja Lisa 1 Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded Riigihanke „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ alusdokument 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused. 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded. 2.1. Majanduslik ja finantsseis. Pakkuja netokäivekahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal mille kohta on kinnitatud aruanded iga majandusaasta kohta tõendab seni teostatud tööde mahtu hanke esemega sarnases valdkonnas (summeeritult CPV kategooriad „Arvutiteenused ja nendega seotud teenused“, „Uurimis- ja arendusteenused“, „Juhtimiskonsultatsiooniteenused“). 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus. Pakkuja on viimase 60 kuu jooksul enne hanketeate avaldamist täitnud ja tellijale üle andnud vähemalt kaks hanke objektiga sarnast tööd ning tellija on need vastu võtnud. 2.3. Pakkuja esitab kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi. 2.4. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada. 4. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 2020 Käskkirja lisa 2 Hankedokument Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.“ HANKEDOKUMENT MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI ENERGEETIKA OSAKOND Lihthange CPV kood 71241000-9 Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs. Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.“ 1. ÜLDANDMED 1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija). 2. Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus. 3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise juht Irje Möldre, tel: +372 625 6497, e-post: [email protected]. 5. Hankemenetluse tulemused ja vahetulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget menetluse raames osadeks. 2. HANKELEPINGU ESE 6. Hankija kutsub esitama pakkumust uuringu „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 7. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 8. Hankelepingu täitmise tähtpäev on kümnenda kuu viimane tööpäev alates lepingu sõlmimisest. 9. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 10. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 11. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 12. Hankija ei kompenseeri pakkujatele pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 13. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 14. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 15. Pakkuja pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) §-s 112 sätestatud reeglitega. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 16. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud hankijale avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi 1 tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e- riigihangete keskkonna kaudu. 17. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 18. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 19. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muu keelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 20. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 21. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimaluse. 22. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele. 23. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 24. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 25. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 26. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 27. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 28. Pakkumuses tuleb esitada: 2 28.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 28.1.1. Vabas vormis põhjendus, miks osalete antud hankes; 28.1.2. Metoodika ja tulemuste kirjeldus; 28.1.3. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 28.1.4. Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 28.1.5. Töörühma koosseis ja nende valiku põhjendus; 28.1.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 28.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil; 28.3. Projektis osalevate töörühmaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on töörühmaliikme poolt allkirjastatud; 28.4. Hankes osalemise avaldus ja hankepass, mis täidetakse registris; 28.5. Vajadusel volikirjad, juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 28.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 28.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 29. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta. 30. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, küsitlused, intervjuud, töötoad ja ümarlauad, tõlkimine, lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE 31. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 32. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE 33. Hankija kontrollib pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist RHS §-s 95 lg-s 1 ja §-s 96 ja lähtudes pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest. 3 34. Hankija kontrollib pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98 sätestatud korras ning hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel. 9. NÕUDED PAKKUJA TÖÖRÜHMALE 35. Pakkuja töörühm peab olema esindatud vähemalt järgnevas koosseisus: 35.1. energeetika spetsialist; 35.2 andmeanalüütik; 35.3 energeetika-, sotsiaal- või majandusteaduskraadiga ekspert; 35.4 kohalike omavalitsuste üksustega töötamise kogemusega ekspert. 36. Eksperdid peavad viimase 5 aasta jooksul olema osalenud vastava valdkonna spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt kahes (2) oma ala projektis. Üks töörühma liige võib täita kuni kahte rolli uuringu töörühmas. Pakkuja nimetab oma töörühmas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal töörühma komplekteerimisel vabad käed. Töörühma liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada Pakkumusele ette nähtud korras. 37. Pakkumuses loetletud töörühma koosseisu liikmete vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 38. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 39. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktides 28 ja 29 nõutud informatsiooni. 40. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 41. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja 42. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri. 43. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 44. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 45. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud. 46. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 47. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 4 48. Pakkumuse sisukriteeriumite (meetodi valik, tulemuste kirjeldus, riskid ja maandamine) ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse. 49. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 50. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. 51. Pakkumuste hindamisel selgitatakse parim pakkumus välja hindamiskriteeriumite alusel: 51.1 Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal 1. Hindamiskriteerium - meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti); 2. Hindamiskriteerium - tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti); 3. Hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti); 4. Hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti). 51.1.1 Metoodika valik ja tulemuste saavutamise kava (30 punkti) Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Meetod Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane, arusaadavalt väga selge nõrgalt põhjendatu põhjendatud Tegevused Teostatavad, Teostatavad, Teostatavus, eesmärgist eesmärgist sisuline piisavus või lähtudes sisuliselt lähtudes sisuliselt tarvilikkus uuringu piisavad, tarvilikud piisavad ja tulemuste ja põhjalikult tarvilikud uuringu saavutamiseks kirjeldatud tulemuste tekitab küsimusi uuringu tulemuste saavutamiseks Ebapiisav saavutamiseks „Rahuldava“ Tegevuste Loogiliselt Tegevuste Tegevuste järjestus tulemuse järjekord järjestatud, selgelt järjestus ja või uuringu saavutamiseks ja arusaadavalt uuringu tähtaegne põhjendatud, tähtaegne teostamine ei ole tähtajaliselt teostamine on lõpuni mõistetav teostatav esitatud selgelt Töörühm Kogemuse ja Kogemuse ja Miinimumnõuded suuruse alusel suuruse alusel on täidetud saab eeldada saab eeldada küsitust uuringu käigus põhjalikumaid ja teostatavate asjatundlikumaid erinevatest analüüside analüüside tulemusija kõigi sisuliste ootust uuringu täitmist analüüside (lisakogemused sisuliste ootuste, annavad kuni 10 sh kvantitatiivse punkti rohkem usaldusväärsusega vastavalt seni 5 täitmist teostatud (lisakogemused sarnaste tööde annavad kuni 15 arvule ja punkti rohkem proportsionaalselt vastavalt seni võrreldes teiste teostatud sarnaste pakkumustega) tööde arvule ja proportsionaalselt võrreldes teiste pakkumustega) Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt raskesti haaratav visuaalselt haaratav kergesti haaratav 51.1.2 Tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti). Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tulemuste Näitab Hankija Näitab Hankija Näitab Hankija kirjeldus vajaduste head vajaduste head vajaduste mõistmist ja kaasa mõistmist mõistmist mõtlemist kooskõlas hanke kooskõlas hanke (pakutud objekti tehnilise objekti tehnilise omapoolseid kirjeldusega kirjeldusega täiendavaid lahendusi Ebapiisav tulemuste „Rahuldava“ saavutamisel) tulemuse kooskõlas hanke saavutamiseks objekti tehnilise kirjeldusega Tulemuste Eesmärgile Eesmärgile Eesmärgile vastav formaadi vastav, vastav, selge ja ja kasutatav kirjeldus eesmärgiga kasutatav seostatud ja detailselt kirjeldatud ja eeldatavalt kergesti mõistetav kõigile uuringu sihtrühmadele Vormistus Piisavalt detailne Piisavalt detailne Detailne, kuid ja kergesti ja visuaalselt raskesti haaratav mõistetav haaratav pakkumus (hõlpsasti arusaadav pakkumuse ülesehitus 6 uuringu eesmärgi täitmiseks) 51.1.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti). Hinnatav Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide loetelu Põhjalik oluliste Enamus olulisi Riskide loetelu riskide loetelu ja riske kirjeldatud olemas detailne kirjeldus Riskide mõju ja Kõigi oluliste riskide Enamuse oluliste Hinnangute tõenäosus mõju ja tõenäosus riskide mõju ja mõistetavuses hinnatud realistlikult ja tõenäosus küsitavusi mõistetavalt realistlikult ja Ebapiisav hinnatud mõistetavalt „Rahuldava“ hinnatud tulemuse Maandamise Maandamise Maandamise Maandamise saavutamiseks meetodid meetodid hästi meetodid hästi meetodid üldiselt põhjendatud, põhjendatud ja kirjeldatud ja proportsionaalsed Pakkuja poolt põhjendatud riski esinemise reaalselt tõenäosusele ja kasutatavad Pakkuja poolt reaalselt kasutatavad Vormistus Piisavalt detailne ja Piisavalt detailne Üldine kergesti mõistetav pakkumus (hõlpsasti arusaadav tegevuste ülesehitus uuringu eesmärgi täitmiseks) 51.2 Hind (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 12. HANKELEPINGU TINGIMUSED 52. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. 13. LISAD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 7 Lisa 2 – Hankelepingu projekt Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm 8 Käskkirja lisa 3 Hankedokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus Uuring kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. 1. Hanke objekt Käesoleva hanke objektiks on uuringu (edaspidi Töö) läbiviimine kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüsiks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. 2. Taustainfo Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe kohaselt tuli märtsis 2020 Euroopa Komisjon välja ettepanekuga esimese Euroopa kliimamääruse kohta. Kliimaneutraalse majanduse saavutamist Eestis kehtivad arengudokumendid ei käsitle, kuid suund kasvuhoonegaaside heite minimeerimisele on võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“. Selle saavutamiseks välja töötatud meetmed on koondatud 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud REKK 2030 dokumenti ning need hõlmavad tegevusi nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks, taastuvenergiaallikate senisest suuremaks kasutuseks kui energiasäästu saavutamiseks. REKK 2030 läbiv teema on teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja konkurentsivõimesse panustamine. Võimalikke meetmeid ja investeeringuid kliimaneutraalses saavutamiseks on riigi tasemel, kuid mitte KOV-ide tasandil Riigikantselei tellimusel analüüsitud uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“1. Kliimapoliitikast tuleneva surve ettevõtjatele muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks toob välja Vabariigi Valitsusele tehtud „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIES) koostamise ettepanek. Ettepaneku kohaselt pole Eestis teadlaskarjäär atraktiivne ning teadustaristu majandamine pole jätkusuutlik, Eesti ettevõtete võimekus uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on madal, teadustöö tulemused ei realiseeru ettevõtluses ja sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni, arendamist vajab iduettevõtlus, innovatsiooni tegevustes on riigi roll olnud tagasihoidlik2. Ettepanekus nimetatud põhjustel võib kliimaneutraalse majanduse eesmärgi saavutamine ohtu sattuda, kuna turuosaliste valmidus, tahe ja võimalused vajalikeks uuendusteks pole piisavad. Seetõttu tuleb pädevust ning optimaalsemat majandamist (sh energiatarbimisel ja tootmisel) vastavalt eesseisvatele muutustele kohandada ning õppida. Kohalike omavalitsuste olukorra analüüs ja võimekuse hindamine lähtudes tuleviku vajaduste ja võimaluste prognoosimisest on võetud kliimapoliitikaalaste kohustuste täitmiseks elementaarne. REKK 2030 aluseks olevate riiklike arengudokumentide koostamisel on viidud läbi rida uuringuid seoses energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergiaallikate rakendamisega3. Paraku on enamuses nendes uuringutes seni puudunud nö ruumiline mõõde, st millised asulad on Eestis võtmetähtsusega kliimaneutraalsuse saavutamisel. Eestis puuduvad seni ülevaatlikud ja süsteemsed kohalike omavalitsuste energiatarbimise, energiasäästu ja taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali uuringud. Kaugküttepiirkondadega kohalikud omavalitsused koostavad soojusmajanduse arengukavasid, kuid puudub käsitlus kohalike omavalitsuste rollist ja võimalustest tulevikus energiajulgeoleku tagamisel. Rahvusvahelistes projektides on siiski osalemas aktiivsemaid 1 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 2 TAIES koostamise ettepanek https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/taies_koostamise_ettepanek_09.09.2019.pdf 3 viited uuringutele leitavad REKK 2030 dokumentidest https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 1 omavalitsusi, nt Kohtla-Järve projektis AREA 214, Tartu projektis SmartEnCity5 ja Elva projektis Act Now!6. Mitmed Eesti linnad kuuluvad Linnapeade pakti Kliima ja Energia alal võrgustikku ning on võtnud kohustuse vähendada oma territooriumil kasvuhoonegaaside heidet ning ühtsetel alustel leevendada kliimamuutusi ja lahendada neist tulenevaid probleeme. Paktiga liitujad kohustuvad koostama ja rakendama energia ja kliimameetmete tegevuskava. Eestist on paktiga liitunud ja seega võtnud kohustuse koostada energia ja kliimameetmete tegevuskava järgmised linnad: Rakvere, Tallinn, Kuressaare, Rõuge, Tartu, Jõgeva ja Võru7. Tallinna kava valmis 2019. aasta lõpuks8 ja Tartus on kava koostamisel9. Euroopa Strateegilise Energiatehnoloogia Programmi tegevus 3.2 näeb ette energiapositiivsete asumite ja naabruskondade loomise linnade säästvaks arenguks (“Positive Energy Districts and Neighbourhoods for Sustainable Urban Development”), Eesti seni antud programmitegevusega ühinenud ei ole 10. 3. Eesmärk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond on seadnud eesmärgiks käesoleva uuringu käigus analüüsida REKK 2030 meetmete ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude meetmete rakendatavust kohalikes omavalitsustes ja kohalike omavalitsuste võrdlusena. Uuringu tulemuste alusel töötatakse välja kohalike omavalitsuste energiamajanduse seireplaan, tegevused REKK 2030 meetmete rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks kohalikes omavalitsustes ja koostööplatvorm suhtluseks teadus- ja arendus-, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ning seonduvate sektorite vahel. Kohalike omavalitsuste territooriumil paiknevate asulate baasil on võimalik saada süstematiseeritud teadmine nii KOV territooriumi kogu taristu kui KOV hallatava taristu potentsiaalist kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Seejuures on KOV eeskuju tegevuste algataja ja käivitajana määrava tähtsusega nii üksikisikutele, ettevõtjatele, korteriühistutele jm erinevatele kogukondadele teadmistepõhiste tarbimisharjumuste, tootmistegevuste ja keskkonnakäitumise kujundamisel. Seda enam, et kohalike omavalitsuste korralduse seaduse §6 kohaselt on KOV ülesanneteks mh nt ruumiline planeerimine, elamu- ja kommunaalmajandus. REKK 2030 (sh ENMAK 2030) kohaselt peab Eesti energia lõpptarbimine püsima aastani 2030 tasemel 32-33 TWh/a, seejuures sellest peab 16 TWh ehk pool moodustama taastuvenergia. Kui energeetikas väheneb kasvuhoonegaaside heide lähiaastatel põlevkivist elektri tootmise konkurentsivõime kiire vähenemise ning taastuvatele energiaallikatele ülemineku tõttu, siis vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse prognoosile kasvavad transpordisektori ja põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide, eelkõige transpordinõudluse kasvu ja kariloomade arvu suurenemise tõttu. REKK 2030 kirjeldab Eesti energia- ja kliimapoliitika täitmiseks 71 meedet 7 valdkonnas: energeetika, transport, hoonefond, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstuslikes protsessides F-gaaside asendamine. Kõigi nende meetmete elluviimiseks on vajalik sektorite ja erinevate tasemete vaheline planeerimine ja koostöö, sh kohalike 4 AREA 21 https://www.trea.ee/projektid/area-21/ 5 SmartEnCity https://www.trea.ee/projektid/smartencity/ 6 Act Now! https://actnow-baltic.eu/partners/ 7 Linnapeade pakt https://www.linnapeadepakt.eu/et/ 8 https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Arengukavad-4 9 https://www.tartu.ee/et/tartu-energia-2030 10 https://jpi-urbaneurope.eu/ped/ 2 omavalitsustega. Kohalike omavalitsustega seotud peamised probleemid REKK 2030 eesmärkide täitmisel on:  omavalitsuse energiakasutamise temaatika ei saa kohalikul ja riiklikul tasemel piisavat poliitilist tähelepanu/prioriteetsust/eestvedamist  ülevaate puudumine kohalike omavalitsuste võimalustest, võimekusest (sh erasektori suunamisel) ja valmidusest panustada REKK 2030 ellu viimisesse  täpsem infovahetuse ja koostöö kavandamine, sh keelebarjääri kõrvaldamine REKK 2030 meetmete ellu viimiseks on veel planeerimata. REKK 2030 meetmete elluviimisel on kohalike omavalitsuste kaasa aitamise vajadus tingitud järgnevast:  hoonefondi (sh KOV hallatava hoonefondi) rekonstrueerimisega seotud pädevuse, korralduse ja rahastuse ebapiisavus;  keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärke arvestavad liikuvuslahendused on ebapiisavad;  keskkonna- ja kliimapoliitika võimalikke eesmärke arvestava maakasutuse planeerimise ja suunamise ebapiisavus;  kohalikes omavalitsustes on seni energiamajanduse arendamiseks koostatud soojusmajanduse arengukavasid kaugkütte piirkondadega kohalikes omavalitsustes, kuid lisaks kaugküttele tuleb kohalikul omavalitsusel tegeleda energiamajanduse edendamisel hoonefondi ja lokaalkütte rekonstrueerimise, kaasaegsete liikuvuslahenduste, taastuvenergiaprojektide jms-ga;  taastuvenergiaallikate ja võimalike vähese heitega muude energiaallikate potentsiaal kohaliku omavalitsuse tasandil on täpsemalt hindamata (sh biokütuste kasutuseks) ning seetõttu seonduvad võimalused ettevõtjatele jt võimalikele taastuvenergia tarbijatele ja tootjatele tõenäoliselt veel teatud mahus kasutamata (sh taastuvenergiakogukonnad veel loomata);  kohalikes omavalitsustes puuduvad vajalik pädevus ja erialaspetsialistid energiasäästu ja taastuvenergia rakendamiseks, mh erinevate (nt seadusandlike) takistuste tuvastamiseks, muinsuskaitseliste piirangutega aladel (sh miljööväärtuslikel aladel) energiatõhusate, innovaatiliste ja esteetiliste lahenduste välja töötamiseks, erinevate kaasrahastusvõimaluste leidmiseks. Tulenevalt eelnevast on peamised uurimisküsimused:  Kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele kohalike omavalitsuste rolli olulisust vajaliku riikliku toe tagamiseks kohalikele omavalitsustele Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel?  Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse ja meetmete elluviimisesse ning luua vastav perioodiline seire (tagasiside süsteem)?  Kuidas tagada energiakasutusega seonduv efektiivne infovahetus (riigi- ja kohalike omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel) ning koostöö?  Kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes dokumentides (sh arengukavad ja planeeringud) arvestada tulevikuvajadusi ja REKK 2030 meetmete rakendamiseks vajalikke tegevusi ja ressursse avalikus- ja erasektoris, sh taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali sektorite põhiselt? 4. Töö meetod Töö meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja Töö tulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Nimetatud elemendid ei pruugi 3 olla piisavad parima tulemuse saavutamiseks. Tellija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Pakkuja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi. Töös kasutatav metoodika tuleb kavanda lähtudes järgmistest etappidest ja tegevustest: Pealkiri: Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Eesmärk: Energia- ja kliimapoliitika meetmete rakendatavuse hindamine kohalikes omavalitsuste UURINGU ETAPID: I KOHALIKE OMAVALITSUSTE ENERGIAMAJANDUSE ANALÜÜS (I VAHEARUANNE, SH EXCEL) - KOV-de võrdlusanalüüs selgitamaks 10 suurima ja 3 väiksema energiatarbimise, taastuvenergia tarbimise ja tootmisega KOV-de üksuste haldusterritooriumid - E-küsitlus KOV-de vajaduste, võimaluste ja võimaliku panuse hindamiseks - Linnapeade pakti linnade tegevuskavade (sh mõõdikute) analüüs - Energiapositiivsete asulate analüüs (rahvusvahelise kogemuse näitel) - KOV energiamajanduse seiremetoodika ja -plaani ettepanek II MEETMETE RAKENDATAVUSE HINDAMINE KUNI 10 SUURIMA JA 3 VÄIKSEMA ENERGIATARBIMISEGA KOHALIKUS OMAVALITSUSES (II VAHEARUANNE, SH EXCEL) - Taastuvenergia ressursid - Projektid ja koostöö - REKK 2030 jt meetmed (probleemid ja lahendused KOV tasandil) - Energiasäästu ja taastuvenergiaga seonduvad kulud ja tulud - KOV hallatavate hoonete juhtimine - kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal - KOV pädevus- ja koolitusvajadus - KOV vastutus ja strateegilised dokumendid - Hindamise tulemuste ja järelduste kokkuvõte - Meetmete rakendatavuse hinnang, sh ümarlaud tulemuste valideerimiseks III SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD (III VAHEARUANNE) - KOV-de tegevustele, sh meetmed ja hoovad, riikliku kohustuse õiglane jagamine, arengukavad ja planeeringud - Riiklikele tegevustele KOV-de toetamiseks, sh seiremetoodika, uuringud ja innovatsioon, KOV rolli teadvustamine riiklikul tasandil - Koostööplatvormi loomise ettepanek IV LÕPPARUANNE - Teostatud analüüside vahearuannete kokkuvõte peamisest - Lõpparuande tutvustamine 5. Tulemid 5.1. Töö peamised tulemid on: Kolm vahearuannet analüüside tulemuste ja järelduste ning ettepanekute ja soovituste kohta ning vahearuannete kokkuvõte lõpparuandena peamisest kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergia meetmete ja nende rakendatavuse kohta. 5.2. Töö tulemite kirjeldus etappide kaupa: 4 5.2.1 Energiamajanduse analüüs kohalike omavalitsuste vajaduste, võimaluste ja võimaliku panuse hindamiseks (I VAHEARUANNE, sh andmed MS Excel tabelis) 5.2.1.1 KOV-de võrdlus põhiliste seonduvate näitajate alusel (elanike arv, pindala ja maakasutus sihtostarvete kaupa; hoonefondi, sh eraldi KOV hallatavate hoonete pindala ning elektri- ja soojuse tarbimine; taastuvenergia tarbimine; ühistranspordi maht) kõigi kohalike omavalitsuste üksuste haldusterritooriumide kohta 5.2.1.2 Elektrooniline küsitlus (~10 valikvastustega küsimust) vajaduste, võimaluste ja võimaliku panuse hindamiseks KOV-de, nende liitude, katusorganisatsioonide jm seonduvate ühenduste seas 5.2.1.3 punkt 1.1 alusel suurima ja väiksema energiatarbimisega kohalikud omavalitsused energia lõpptarbimises (sh võrdlusena tarbimistihedus ehk valla/linna pindalaühiku, hoonefondi pindala, elanike arvu ja valla eelarve kohta), primaarenergia tarbimises (sh võrdlusena tarbimistihedus ehk valla/linna pindalaühiku, hoonefondi pindala, elanike arvu ja valla eelarve kohta) 5.2.1.4 suurima ja väiksema taastuvenergia tarbimise ja tootmisega kohalikud omavalitsused 5.2.1.5 Linnapeade paktiga ühinenud linnade energia- ja kliimameetmete tegevuskavade analüüs mõõdikute ja võimalike lahenduste kohta, mis võiks Eestisse sobida 5.2.1.6 Rahvusvaheliste projektide analüüs võimalikest Eestisse sobivatest lahendusest, sh “Positive Energy Districts and Neighbourhoods for Sustainable Urban Development” programmitegevuses 11 jms projektides ilmnenud 5.2.1.7 Kõigi kohalike omavalitsuste energiamajanduse seireplaani ettepanek (perioodiliseks seireks kohaste näitajate ja seiremetoodika välja töötamine eelnevates punktides analüüsitud aasta näitajate ja olemasolevate andmebaaside alusel) 5.2.2 Eelmises etapis leitud kuni kümne suurima ja kolme väiksema energiatarbimisega kohalikes omavalitsustes energia- ja kliimapoliitika meetmete rakendatavuse hindamine (II VAHEARUANNE, sh andmed MS Exceli tabelis) 5.2.2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine (sh kliimamuutuse võimalik mõju ressursside kättesaadavusele) olemasolevates ja tuleviku energialahendustes kasutatavuse potentsiaali seisukohalt ning arvestades kohalike kogukondade vajadusi ja võimekust 5.2.2.2 Seonduvate käimasolevate ja kavandatud projektide ning koostöötegevuste analüüs (sh seonduv energiasääst ja taastuvenergia toodang ja/või tarbimine, loodavad töökohad, tulubaas jms) riiklikesse ja kohalikesse eesmärkidesse panustamise hindamiseks 5.2.2.3 REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide ja nende lahenduste, vajaduste ja võimaluste hindamine REKK 2030 valdkonniti 5.2.2.4 REKK 2030 käsitlemata muude võimalike meetmete (nt tarbimisharjumuste ja -käitumise muutmine, ringmajanduse kasutamise võimalused nagu nt. reoveed=> biometaan=> linnatransport jne., kohaliku tasandi regulatsiooni võimalused nagu nt. hoonete kõrgemad energiatõhususe standardid, tühjade elu- ja mitteeluhoonete energiatarve ja kasutuselevõtul kaasneva energiatarbimise suunamine, kaugküttepiirkondade energiasäästu kavandamine, päikeseelektri ostu ja päikesejaamadele katuste jms välja rentimise tingimused, linnaliikluse korraldus jne), taastuvenergiakogukondade moodustamine, energiapositiivsete asumite ja/või kogukondade loomine, energiamahukate ettevõtete energiatarbimise vähendamine, võrguühenduste tagamine, heitsoojuse kasutus) kirjeldamine ning nende rakendamise vajaduse ja võimaluste hindamine REKK 2030 valdkonniti 5.2.2.5 Energiasäästu ja taastuvenergiaga seonduvad KOV kulud ja tulud (sh seoses KOV energeetika spetsialisti palkamisega, KOV energiasäästuauditiga, hoonete rekonstrueerimise võimekuse loomisega, potentsiaalsete taastuvenergiaallikate kasutusega seotud arenduste ja nende positiivsete mõjudega tulevikus, energiakogukondade loomisega jms). KOV enda asutuste ja KOV üksuse haldusterritooriumil paiknevate teiste energiatarbijate (hooned, ettevõtted, 11 https://jpi-urbaneurope.eu/ped/ 5 ühistransport jm transport jne) kohta rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamine meetmete kulutõhusaks rakendamiseks REKK 2030 valdkonniti 5.2.2.6 KOV pädevuste, ametikohtade ja nõustamisvajaduse analüüs energiasäästu ja taastuvenergia rakendamiseks ning ettepanekud koolitusvajaduse ning vastavate töökohtade loomise kohta (arvestades nt energiateenuseettevõtete loomisvõimalusega ja nõustamisvõimalustega) 5.2.2.7 KOV hoonete energiatarbimise juhtimise võimekuse (sh automaatika, kuluarvestite süsteemne haldus) ja vajaduste analüüs (sh heitsoojus, jahutus, hoones taastuvenergia tootmise rakendatavuse hindamine ning arhitektuurilised passiivlahendused, mis soodustavad energiasäästu ja vähendavad jahutusvajadusi, kaugjahutus nn hoonekomplekside üleselt) 5.2.2.8 Kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali hindamine fossiilkütuste asendamisel taastuvenergiaga ning energiasäästu saavutamisel 5.2.2.9 Pädevus ja koolitusvajaduste hindamine seoses energiasäästu saavutamise ning taastuvenergia rakendamisega 5.2.2.10 KOV vastutuste täpsustamine, strateegiliste dokumentide (sh üldplaneering, soojusmajanduse arengukava) analüüs ja täiendusettepanekud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täiendamiseks 5.2.2.11 Analüüside tulemuste ja järelduste kokkuvõte ning rakendatavuse hinnang 5.2.2.12 Analüüsitud linnade ja valdade ümarlaua läbiviimine teostatud analüüsi andmete ja tulemuste valideerimiseks ning kokkuleppimiseks (ümarlaua tulemused). 5.2.3 Ettepanekud ja soovitused kõigi kohalike omavalitsuste panuse efektiivsemaks rakendamiseks ja olulisuse teadvustamiseks energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel, sh seirel (III VAHEARUANNE) 5.2.3.1 Ettepanekud ja soovitused kohaliku omavalitsuse otsuste tasandile arvestades riikliku kohustuse õiglast riigisisest jaotust, sh teemadele nagu taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 ja energiamajanduse korralduse seaduse nõuete rakendamiseks KOV tasandil ja seonduvad mõjuanalüüsid (nt ehituslubadele), efektiivseimad ja kohustuslikud meetmed riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise, energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks ning hoovad, millega paremini jõustada riiklikke eesmärke (millised võiksid olla nt regulatiivsed võimalused ja muud instrumendid, sh kuidas KOV korraldatavates riigihangetes seada kliimapoliitika elluviimisele kaasa aitavaid tingimusi), KOV vastutused, kliimapoliitika elluviimist ja kliimaneutraalsuse saavutamist toetavate KOV arengukavade ja planeeringute koostamine, energiatarbimise juhtimisel erinevate süsteemide ja lahenduste oskuslik integreerimine, pädevus, koolitus, nõustamine, seire. 5.2.3.2 Ettepanekud ja soovitused riiklikule tegevusele, sh teemadele nagu kohalike omavalitsuste energiamajanduse ja kohalikes omavalitsustes rakendatavate meetmete toetusvajadused ja seiremetoodika, seonduvad uuringu- ja innovatsioonivajadused, kohalike omavalitsuste rolli (sh seonduvate kulude tulemusel saadav pikaajalisem kasu) teadvustamine riiklikul ja poliitilisel tasandil. 5.2.3.3 Ettepanekud ja soovitused infovahetuse, koostöö ja pädevuse võimekuste tõstmisele, sh teadus- ja arendusasutustega koostööks nt vastava platvormi kaudu. 5.2.4 Lõpparuanne 5.2.4.1 Lõpparuande koostamine ja esitamine vahearuannete (teostatud analüüside, analüüside tulemuste ja järelduste, ettepanekute ja soovituste kohta) kokkuvõttena peamisest. 5.2.4.2 Lõpparuande tutvustamine ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajatele tagasiside saamiseks ja aruande täiendamiseks. 6. Tähtajad Avakoosolek Hankijaga peab toimuma 10 tööpäeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist. Täpne kuupäev sõltub hanke läbiviimise kiirusest ja lepitakse täpsemalt kokku võitnud Pakkujaga. 6 Töö olulised tähtajad ja väljamaksed (väljamakse % Lepingu summast): 6.1 I VAHEARUANNE Energiatarbimise analüüs ja seireplaanneljanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast, 35%; 6.2 II VAHEARUANNE Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast, 35%; 6.3 III VAHEARUANNE Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast, 25%; 6.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja seotud turuosalistele kümnenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast, 5%. 7 Käskkirja lisa 4 Hankedokumendi lisa 2 Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING (PROJEKT) Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja …, registrikood …, asukoht …, …, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peamine ülesanne on analüüsida Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 meetmete ja energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude meetmete rakendatavust kohalike omavalitsuste üksustes ja kohalike omavalitsuste üksuste võrdlusena. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt kümnenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke (viitenumber … ) tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas; 2.8.2. Lisa 2. Pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 3 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Avakoosolek peab toimuma 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast, mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuanded ja lõpparuande elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) järgmiselt: 6.1.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs neljanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00; 6.1.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00; 6.1.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00; 6.1.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kümnenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast kell 17:00. 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas … (…) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … (…) eurot. 4 7.2. Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist vastavalt lepingu punktile 6.1) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates: 7.2.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs 35% …. eurot (sh käibemaks) 7.2.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine 35% ….eurot (sh käibemaks) 7.2.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused 25% …. eurot (sh käibemaks) 7.2.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ning lõpparuande tutvustus ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele 5% …. eurot (sh käibemaks) 7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 4000 eurot. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada 5 saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise kohta peab adressaat saatma kinnituskirja. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 6 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post: [email protected]. 14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja üleandmisel on …, telefon …, e-post: …. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 5 Hankedokumendi lisa 3 CV VORM– EKSPERT/PROJEKTIJUHT Roll hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht Ees- ja perekonnanimi: Sünniaeg: Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): Kogemuse kirjeldus (vastavalt tehnilise kirjelduses nõutule): Töö nimetus: Tellija: Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töö sisu lühikirjeldus: Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse töörühma ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel