dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Lihthanke „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring " korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
33
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Risto Jõgi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎33 08.05.2020 Käskkiri.bdoc2188 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 31.03.2020 Kehtib kuni: 31.03.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KÄSKKIRI 08.05.2020 nr 33 Lihthanke „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 125 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017.a) nr 1.1-1/17199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“. 1. Korraldada lihthange „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring“ (CPV kood 79311300-0 –„Uuringu analüüsiteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 45 000 euro. 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees: Risto Jõgi – siseturu osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik; 2.2. Komisjoni liikmed: Sille Kraam – majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht; Thea Palm –siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse juhataja. 3. Määran punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõuniku Risto Jõgi. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring Lihthanke hankedokument 2020 Sisukord 1. HANKE KIRJELDUS ................................................................................................................ 3 2. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS .................................................... 3 3. HANKE ESE ............................................................................................................................ 6 4. AJAKAVA ................................................................................................................................ 8 5. NÕUDED PAKKUJALE ............................................................................................................ 8 6. NÕUDED PAKKUMUSELE ...................................................................................................... 9 7. PAKKUMUSTE ESITAMINE .................................................................................................. 10 8. PAKKUMUSTE HINDAMINE ................................................................................................. 10 9. AUTORIÕIGUSED ................................................................................................................. 10 10. LEPING .............................................................................................................................. 11 11. LISAD................................................................................................................................. 11 2 1. HANKE KIRJELDUS 1.1. Hanke nimetus: „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring“ (CPV kood 79311300-0 – „Uuringu analüüsiteenused“). 1.2. Hankija ja hanke korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122, e-mail: [email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Tellija või MKM). 1.3. Hankemenetluse liik: lihthange. 1.4. Lihthanke teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.5. Lihthanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Risto Jõgi, MKM toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik (6 256 482, [email protected]). 1.6. Hankelepingu eseme kirjeldus: sisend teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse 2021-2035 (TAIE) strateegiasse ettevõtluskeskkonna “Eestis on parim keskkond nutikale ettevõtlusele“ meetmete ettevalmistamiseks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete juurutamiseks ettevõtluskultuuris. 1.7. Hanke eeldatav maksumus: 45 000 eurot (lisandub käibemaks). 2. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS 2.1. Taust Ettevõtluskeskkonna pidev areng (digitaliseerimine, uued ärimudelid, innovaatilised tooted, ületarbimine) kohustab riiki tagama usaldusväärse ja jätkusuutlikku tarbimiskeskkonna. On selge, et kliimamuutuse ja ressursside piiratuse mõjuväljas muutuvad ka ootused ostetavatele kaupadele ja teenustele ehk siis tarbijad soovivad aina enam keskkonnasõbralikke ning kestvaid tooteid ja teenuseid. Selle kinnituseks on mitmed viimastel aastatel läbi viidud uuringud, mille tulemuste põhjal on näha, et kuigi tegelik jätkusuutlik käitumise määr on tagasihoidlik, väljendub valmisolek eelistada vastupidavamaid või parandusvõimalusega tooteid koos usaldusväärse informatsiooniga üle pooltel vastanutest 1 . Samuti uuris rahvusvaheline konsultatsioonifirma Miltton 2017. a-l Eesti, Soome ja Rootsi elanike arvamusi ettevõtete rollist sotsiaalsete teemade ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel2. Üks olulisemaid esile kerkivaid järeldusi on, et noorema põlvkonna huvid ja harjumused erinevad vanematest märkimisväärselt, mistõttu Eesti ettevõtted ja juhid peaksid ühiskonna edasist arengut mõjutavates otsustustes seda arvesse võtma. Lisaks eeldab ühiskondlik areng riigivõimu ja kohalike omavalitsuste kõrval kõikide sidusrühmade sekkumist, kus on ka meedial ja ettevõtetel oma roll ühiskonna ja keskkonna tulevikuarenguid määravate lahenduste otsimisel 3 . Eeltoodu tõttu on väga oluline, et ettevõtted ja organisatsioonid oma igapäevaste tegevuste juures arvestaksid lisaks majanduslikule mõõtmele üha rohkem ka keskkondliku, sotsiaalse ja ühiskondliku mõõtmega. 1 European Commission (2018). Behavioural Study on Consumers’ Engagement in the Circular Economy. Veebis kättesaadav - https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/ec_circular_economy_final_report.pdf 2 Miltton (2017). Pea liiva alt välja! Ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arvamusuuring Eestis, Soomes ja Rootsis. Veebis kättesaadav - https://www.miltton.ee/pea-liiva-alt-valja. 3 Ibid., tabel 21. „Ka on selgelt näha, et uuel aastatuhandel täiskasvanuikka jõudnud vastajad (st ajavahemikul 1985– 2000 sündinud) erinevad oluliselt teistest vanuserühmadest. Nende jaoks on olulisimad kliimamuutused, loomade õigused, palgavõrdsus, sooline võrdõiguslikkus, rassism ja seksuaalvähemuste õigused. Noorem põlvkond on kasvanud globaalses digitaalses piirideta sotsiaalmeediast mõjutatud maailmas, mistõttu maailmas toimuv mõjutab neid rohkem, nad jälgivad globaalseid trende ning saavad infot sotsiaalmeediast ja teistelt noortelt.“ 3 Vastutustundlik ettevõtlus (Corporate Social Responsibility) on organisatsiooni juhtimise viis, mille puhul organisatsiooni kõik liikmed, sealhulgas omanikud ja töötajad, võtavad vabatahtlikult vastutuse oma otsuse ja tegudega kaasnevate ühiskondlike, keskkonnaalaste ja organisatsiooni majanduslike tagajärgede ning jätkusuutlikkuse eest. Vastutustundlik ettevõtlus on aasta-aastalt nii poliitiliselt kui ka Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise usaldusväärsuse ja maine kasvu seisukohast olulisust koguv teema. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete prioritiseerimine ettevõtte strateegilise juhtimise tasandil ning nende põhimõtete juurutamine ettevõtte erinevatel tasanditel, tõstab ettevõtte usaldusväärsust nii oma klientide, sise- kui ka väliste koostööpartnerite silmis. Tegemist on juhtimiskvaliteedi teemaga, kus kiired arengud ja muutused (majandus)keskkonnas nõuavad ka juhtidelt võimekust nende muutustega kaasa minna ning nendega oma igapäeva tegevustes arvestada. Vastutustundliku ettevõtluse teemat on senini erinevates riiklikes arengukavades käsitletud vaid märksõna tasemel, puudunud on süsteemne ja terviklik lähenemine ning riigi tugev eestvedav roll. Sellele viitab ka Eesti tippjuhtide seas läbi viidud uuringu tulemused, mille peamine järeldus on, et Eestis ei ole teadvustatud tegevust sel suunal: tehakse juhuslikult, tegevused ei ole mõtestatud, mõjuanalüüs puudub; tehakse vaid siis, kui on omaniku tahe (üldjuhul välisomanik) või tugev väline surve (tundlikud sektorid); valitsevad valearusaamad, et vastutustundlik ettevõtlus tähendab raha annetamist heategevuseks ning Eesti ettevõtted on liiga vaesed, et tegeleda vastutustundliku ettevõtlusega.4 Tihtipeale ei näe ettevõtted vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimises seost oma ettevõtte majandustulemustega, võimalust tõsta brändi imagot ja müüki. Levinud on mitmed müüdid, sh see, et vastutustundliku ettevõtlusega tegelemist saavad lubada ainult kõige suuremad ettevõtjad ning vastutustundlik ettevõtlus tähendab ettevõtja jaoks ainult kulu. Ei osata kasutada seda tööriistana ja ühe juhtimisstiilina, et tõmmata ligi endale paremaid töötajaid, paista usaldusväärsem välisturgudel, vastata tarbijate ootustele ning peegeldada oma tegevuses teadliku tarbija väärtushinnanguid. Eestis ei ole seni olnud eraldi põhimõtteid, mille alusel oleks võimalik riigil tervikuna määratleda oma peamised tegevussuunad vastutustundliku ettevõtluskeskkonna kujundamisel, mis töötaksid nii vertikaalis kui ka horisontaalselt läbi erinevate valdkondade. Ringmajanduse mõtteviisi juurutamine, mille eesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtust võimalikult kaua, nõuab muudatusi nii ettevõtja- kui ka tarbijakäitumises, mille tulemusena tarbitakse keskkonnateadlikumalt tooteid ja teenuseid (ümberkujundamine, korduskasutus, parandamine, renoveerimine), kohalikul toorainel põhinevat toitu või taastuval energial (biokütus, tuuleenergia) põhinevaid teenuseid5. Üheks tänaseks probleemiks/takistuseks on olnud ka vähene mehitatus teema juhtimisel ministeeriumis ning ühtlasi konkreetse plaani puudumine, mis tagaks teemaga järjepideva tegelemise nii ministeeriumi kui turu erinevate osapoolte vahel (sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Sotsiaalse Ettevõtluse Võrgustik). Ilmselt osaliselt seetõttu võib näha ka Eesti suhteliselt tagasihoidlikke tulemusi OECD säästva arengu eesmärkide saavutusaruandes seoses vastutustundliku tarbimise ja tootmise ning e-prügi tekitamisega 6 või sellega seotult tarbijakaitset käsitlevates 4 Miltton, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga (2018). Uuring Eesti tippjuhtide arusaamast vastutustundlikkuse teemal, mille käigus tehti 18 süvaintervjuud juhtide ja tippjuhtidega avalikust sektorist, avaliku õiguslikest asutustest, eraettevõtetes, sh meediaettevõtetest. Uuringu tulemused veebis kättesaadavad - http://www.csr.ee/wp- content/uploads/2018/12/VEF-riigikogus-2018ME.pdf 5 European Commission (2020). New Circular Economy Action Plan. Veebis kättesaadav - https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_420 6 SDG Eesti aruanne - https://github.com/sdsna/2019GlobalIndex/blob/master/country_profiles/Estonia_SDR_2019.pdf 4 võrdlustulemustes teiste EL liikmesriikidega, kus Eesti jääb selgelt ELi viimaste sekka nt nii ettevõtjate eneseregulatsioonis, MTÜ-de tegevuses kui ka ebapiisavas meediakajastuses7. 2.2. Vajadus Strateegia „Eesti 2035“ ja Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse 2021-2035 (TAIE) strateegias on vastutustundlikkuse teema välja toodud järgneva eesmärgina: vastutustundlikkus (inimeste ja looduse suhtes) ja uuendusmeelse majanduskeskkonna tagamine. Vastutustundlik ettevõtlus on aasta-aastalt nii poliitiliselt kui ka Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise usaldusväärsuse ja maine kasvu seisukohast olulisust koguv teema, sh tasakaalu tagamine ettevõtjate ja tarbijate vastastikuste õiguste ja kohustuste osas. Riigi poolt teema tähtsustamisel strateegilisel tasandil (TAIE) peab järgnema rakendusdokumentides ka konkreetsed tegevused koos selgete vastutajatega. Siinkohal on väga oluline rõhutada, et tegemist on horisontaalse teemaga, mis jookseb läbi mitme erineva ministeeriumi haldusalast ning seetõttu nõuab väga tugevat sünergiat ja koostööplatvormi erinevate osapoolte vahel, et soovitud tulemuseni jõuda. Kogumaks infot selle kohta, missugust tuge ettevõtted vajavad vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks, korraldas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2020.aasta jaanuaris koostöös Vastutustundliku Ettevõtlus Foorumi ja SpeakSmart-ga ettevõtetele suunatud kaasamisseminari. Kaasamisseminari käigus koguti ettevõtjatelt rida erinevaid ettepanekuid, kuidas antud teema osas nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ettevõtjale tuge pakkuda. Sotsiaalset, turu- ja looduskeskkonda puudutavatest ettepanekutest toodi välja näiteks nii teadlikkuse tõstmist, keskkonnasõbralikke hankeid, CO2 kalkulaatorit, sh riigipoolset tuge oma jalajälje arvutamisel, maksusoodustusi, aga tehti ka ettepanekuid selle teema tugevamaks sidustamiseks meie haridussüsteemis. Ideekorjena kogutud ettepanekud puudutasid lisaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalale ka Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Haridus- ja teadusministeeriumi haldusala. Selleks, et vastutustundliku ettevõtluse märksõna taha tekiks ka rohkem sisu ning teema riiklikul tasandil eesmärgistamiseks, mille tulemusena vastutustundlik ettevõtlus saaks ettevõtluskultuuri normiks, on vaja välja töötada selle teema osas efektiivselt toimiv siseriiklik juhtimismudel. Juhtimismudel määratleb ära erinevate osapoolte rollid, vastutused teemade osas, eestvedaja ja kõige parema koostöömudeli erinevate osapoolte vahel, eesmärgid (lisaks säästva arengu eesmärkidele) ning metoodika nende eesmärkide saavutamist mõõta. Juhtimismudel peab ütlema, kuidas see teema on juhitud nii strateegilistel kui ka rakendusdokumentide tasandil. Eestile sobivaima mudeli väljavalimisel on kindlasti mõistlik uurida ka teiste riikide praktikaid ja kogemusi. Lisaks on vajalik määratleda tarbijakäitumise kujundamise vaatest need suunad ja tegevused, mille kaudu toetada vastutustundliku ettevõtluskeskkonna arengut pikas vaates ning teisalt tagada riigi valmisolek tegeleda pikaajalisemate väljakutsetega jätkusuutliku arengu tagamiseks. Viimastel aastatel läbi viidud uuringud on kinnitanud, et tarbijad on huvitatud, et neile pakutakse tooteid, mille puhul on tuvastatav nii nende koostis kui ka tagatud vastupidavus. Paraku suurendab tarbijate ebakindlust olukord, kus nad ei saa valida säästlikumaid alternatiive, näiteks teatud toodete ostmise asemel neid rentida või väljavahetamise asemel neid parandada. Sellise info pakkumine enne tarbimisotsuste tegemist ja müügijärgselt ettevõtjate vastavalt lubatule tegutsemine on eelduseks 7 European Commission (2019). Consumer Conditions Scoreboard, lk 43. 5 usalduse suurenemisele ka erinevate keskkonnateadlikkust või säästlikkust propageerivate märgiste vastu. Uuringu tulemusena saadakse sisend teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse 2021- 2035 (TAIE) strateegiasse ettevõtluskeskkonna “Eestis on parim keskkond nutikale ettevõtlusele“ meetmete ettevalmistamiseks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete juurutamiseks ettevõtluskultuuris. Planeeritav tegevus on ettevalmistav sisend 2021-2027 struktuurivahendite perioodi (SF 2021-2027) eesmärgi VKE-de konkurentsivõime tõstmine sekkumisele „Vastutustundliku ettevõtluskeskkonna arendamine“, kuna vastutustundliku (ja keskkonnahoidliku) ettevõtluse kujundamine on planeeritud rahastada SF 2021-2027 vahenditest. Samuti kasutatakse uuringu tulemusi tarbijakäitumise kujundamise pika vaate sõnastamisel ja eesmärkide ning tegevuste määratlemisel. 2.3. Eesmärk Uuringu eesmärgiks on: 2.3.1. saada koherentne ülevaade Eestit puudutavatest vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamisega seotud uuringutest, ülevaatlik hetkeolukorra ning tulevikutrendide pilt; 2.3.2. saada teada, mis on Eesti oludesse sobivad prioriteetteemad nii ettevõtjate kui tarbijate suunal, millega riik ja ühiskond peab lähiperspektiivis tegelema; 2.3.3. saada teada, mida tuleb tuvastatud prioriteetteemades riigi poolt ennekõike teha ning mis on nende tegevuste esialgsed mõjud; 2.3.4. saada teada, millist siseriiklikku ministeeriumite ülest juhtimismudelit tuleb teema juhtimiseks kasutada. 3. HANKE ESE Käesoleva hanke esemeks on uuring (edaspidi Töö), milles analüüsitakse vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise võimalusi Eestis, tehes tõenduspõhiseid ettepanekuid riigi tegevusteks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete laialdasemaks kasutuselevõtuks ning vastutustundliku tarbimiskäitumise soodustamiseks. Pakkuja esitab käesoleva tehnilise kirjelduse alusel pakkumise, milles põhjendab, milliste meetodite ja lähenemisega otsitakse vastuseid käesolevas punktis toodud küsimustele, lähtudes punktis 2.3 seatud eesmärkidest. Samuti selgitatakse pakkumises, kuidas kavandatakse Töö teostada, milliseid andmeid vajatakse ning milline on pakkuja hinnang andmete kättesaadavusele. 3.1. Lähtudes punktis 2.3 toodud eesmärkidest peab Töö käsitlema muuhulgas järgmiseid aspekte (analüüsiküsimused): 3.1.1. Määratlema peamised suunad ja tegevused vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise keskkonnasäästliku majandamise trendidest tulenevalt (toodete/teenuste vastutustundlik tootmine, müük, kasutamine ja soetamine jms); 6 3.1.1.1. Lähtudes olemasolevatest uuringutest tooma välja keskkonnasäästliku majandamise peamised trendid Eestis ja mujal koos eestlaste hoiakutega ning nendest lähtudes tooma välja prioriteetsed Eesti tegevussuunad nii tarbijakäitumise kujundamise kui vastutustundliku ettevõtluse poliitika kujundamisel8; 3.1.1.2. Tarbijakäitumise kujundamise käsitluses tuleb analüüsida ja teha ettepanekud, mida tuleb riiklikult teha ettevõtjate vastutustundliku tootmise ja kaubandusetegevuse soodustamiseks. Sh kuidas parandada Eesti positsiooni nii 2018. a tarbijaturgude tulemustabeli 9 näitajate osas seoses vastutustundliku ettevõtlusega, nagu nt ettevõtjate eneseregulatsioon, MTÜ-de tegevus, meediakajastus, keskkonnamärgiste usaldusväärsus 2019. a säästva arengu eesmärkide saavutusaruande10 näitajate osas seoses vastutustundliku tootmisega. Sealjuures teha ettepanekud, kuidas ettevõtjaid viia selleni, et tooted oleksid võimalikult kestvad, parandatavad jms (nügimine, ökodisaini nõuded, seaduslik garantiiaja pikendamine, karistuspoliitika vms); 3.1.1.3. Tarbijakäitumise kujundamise käsitluses tuleb muu hulgas analüüsida ja teha ettepanekud, kuidas soodustada riigi poolt vastutustundliku tarbimiskäitumise eelistamist sh kuidas parandada Eesti positsiooni 2019.a säästva arengu eesmärkide saavutusaruande 11 näitajate osas seoses vastutustundliku tarbimisega; 3.1.1.4. Tegevuste analüüsimisel tuleb hinnata ja teha ettepanekuid ka olemasolevate digilahenduste ja andmete kasutamise potentsiaali osas ning hinnata nende kasutusvõimalusi vastutustundliku ettevõtluse ja tarbimiskäitumise arendamisel. 3.1.2. Töö peab analüüsima, missuguste osapoolte koostööd vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamine eeldab ning mis rolle erinevad osapooled täidaksid: 3.1.2.1. Pakkuma välja siseriikliku juhtimismudeli vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise teema juhtimiseks ministeeriumite üleselt; 3.1.2.2. Defineerima erinevate osapoolte rollid teemade ja tegevuste lõikes koos indikatiivse eelarvega. Tooma välja võimaliku koostöömudeli sünergia loomiseks erinevate tegevuste ja nende eest vastutajate vahel; 3.1.2.3. Pakkuma välja eesmärgid koos mõõdikutega ehk kuidas erinevaid tegevusi eesmärgistada ja nende saavutamist mõõta; 3.1.2.4. Uurima rahvusvahelisi kogemusi vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise teema juhtimisel. 3.2. Töö väljundid: 3.2.1. Töö lõpparuanne ning avalik tutvustus; 3.2.2. Töö lõpparuanne eesti keeles, mis sisaldab Töö lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; 8 Nt Keskkonnaministeeriumi tellitud turu-uuringute ASi „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse“ uuring (2018), „the Orkla Sustainable Life Barometer“ uuring (2019), Milltoni „Pea liival alt välja“ uuring (2017). 9 European Commission (2019). Consumer Conditions Scoreboard. 10 https://github.com/sdsna/2019GlobalIndex/blob/master/country_profiles/Estonia_SDR_2019.pdf 11 https://github.com/sdsna/2019GlobalIndex/blob/master/country_profiles/Estonia_SDR_2019.pdf 7 3.2.3. Lisaks lõpparuandele vormistatakse Töö tulemused visuaalselt kokkuvõtval infolehel 12 ja PowerPoint ettekandena. Mõlemad nii eesti kui inglise keeles; 3.2.4. Töö tutvustus ühel korral Tellija poolt organiseeritaval avalikkusele suunatud seminaril. 4. AJAKAVA 4.1. Töö teostamise tähtaeg on 14 nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. 4.2. Töö koosneb järgmistest etappidest: 4.2.1. Etapp 1: Tellijale Töö teostamise tegevuskava ning metoodika tutvustamine avakoosolekul PowerPoint ettekande vormis (lähtearuanne). Esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kolm nädalat pärast Lepingu sõlmimist; 4.2.2. Etapp 2: Töö teostamine vastavalt pakkumuses toodud metoodikale ja viisidele, mis on loodud vastavalt punktis 3.1 ja 3.2 kirjeldatule ja Töö edenemise tutvustamine (vahearuanne) Tellijale hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu sõlmimist PowerPoint ettekande vormis; 4.2.3. Etapp 3: viimistletud Töö ja visuaalsed infolehed antakse üle hiljemalt kaksteist nädalat pärast Lepingu sõlmimist (lõpparuanne). Vajadusel korraldab Pakkuja enne Töö üleandmist Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks; 4.2.4. Etapp 4: Pakkuja tutvustab Töö tulemusi avalikkusele suunatud seminaril hiljemalt punktis 4.1 toodud tähtpäeval. Töö lõpparuande vastuvõtmiseks vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt (edaspidi akt). Pakkuja allkirjastab akti, kui ta saadab punktis 4.2.3 nimetatud lõpparuande Tellijale. Tellija allkirjastab akti, kui Töö lõpparuanne vastab lepingu tingimustele. Kogu töö loetakse teostatuks siis, kui Tellija on allkirjastanud akti ning Pakkuja on täitnud punktides 4.2.1-4.2.4 toodud kohustused. Kui Tellija tuvastab Pakkuja Töö lõpparuandes puudusi, võib ta Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Lõpparuande vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest Tellijale, näidates ära Töö lõpparuandes esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pakkuja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab Töö Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija poolt Töös esinevate puuduste osundamisest. 5. NÕUDED PAKKUJALE 5.1. Pakkuja esitab hankepassi. 5.2. Pakkuja omab Töö teostamiseks vähemalt 3-liikmelist meeskonda:: 12 Näide 1: https://eeagrants.org/Results-data/Documents/Publications/Brochures; näide 2: Thematic factsheets - http://eeagrants.org/Results-data/Documents/Publications/Factsheets/Thematic-factsheets 8 5.2.1. sh peab meeskonda kuuluma projektijuht, kellel on vähemalt 3-aastane projektide ja analüüside läbiviimise kogemus. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest; 5.2.2. sh peab meeskonda kuuluma analüütik, kellel on varasem majanduslike mõjude hindamise kogemus vähemalt ühe uuringu läbiviimisel. 5.3. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud meeskonna liikmeid või Tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. 5.4. Nõutud kompetentse peab pakkuja tõendama meeskonnaliikmete CV-de, portfooliote või muu dokumentatsiooniga, mis on oluline ja asjakohane. Nimetatud dokumentide edastamisega kinnitab pakkuja, et tal on olemas vastavad nõusolekud meeskonnaliikmete andmete esitamiseks tellijale ja nimetatud meeskonnaliikmed on andnud oma nõusoleku Töö teostamiseks. 5.5. Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega (Hankedokumendi lisa 1). 5.6. Ühispakkujate volikirjas peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 6. NÕUDED PAKKUMUSELE Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon: 6.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest (punktid 2.3 ja 3.1); 6.2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus, sh kuidas tagatakse, et Töö teostamisse on kaasatud valdkondlik kompetents vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise valdkonnas; 6.3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus, sh rollikirjeldus. Töö läbiviimisel osalevate meeskonnaliikmete nimed koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas. Rollikirjelduses on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus; 6.4. Töö koostamise detailne tegevus- ja ajakava, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded ja vastutus; 6.5. võimalike riskide ja nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega kaasneda (siinjuures rõhutab Tellija analüüsi sisust tulenevate riskide esiletoomise ning lahendusvõimaluste pakkumise olulisust); 6.6. Pakkuja informatsioon, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks määramise kohta; 6.7. hinnapakkumus esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil. Pakkumuse eeldatav kogumaksumus jääb alla 45 000 euro (lisandub käibemaks). Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine, seminaride/ümarlaudade maksumus) vajalikke kulusid, makse ja maksusid; 6.8. ülaltoodud punktide kirjelduse maksimaalne kogupikkus on 10 A4 lehekülge. 9 7. PAKKUMUSTE ESITAMINE 7.1. Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtpäevaks. 7.2. Küsimused hanke alusdokumentide (RHS § 4 p 17) kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu (https://riigihanked.riik.ee/register), mis eeldab seda, et Pakkuja registreerib end nimetatud keskkonnas käesoleva hankemenetluse juurde. Tellija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 7.3. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast arvates vähemalt 45 päeva. 8. PAKKUMUSTE HINDAMINE 8.1. Hinnatakse kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi. 8.1.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 8.1.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 8.1.3 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte meeskonna ja selle tööjaotuse sobivuse hindamiskriteeriumi eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 8.2. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 8.2.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist Tellija vajadustest lähtuvalt ja selleks kasutatav metoodika, tegevus- ja ajakava ning hinnang riskide maandamisele (punkt 6.1-6.2, 6.4- 6.5), maksimaalne punktide arv 50, komponendi osakaal lõpphindest 50%; 8.2.2. meeskonna ja selle tööjaotuse sobivus Töö teostamiseks (punkt 6.3), maksimaalne punktide arv 25, komponendi osakaal lõpphindest 25%; 8.2.3. pakkumuse maksumus, kus kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%. 8.3. Kriteeriume hinnatakse vastavalt lisas 2 esitatud kirjeldusele ning punktidele. 8.4. Kriteeriumi 8.2.3 osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: 25 x madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus. 9. AUTORIÕIGUSED 9.1. Käesoleva pakkumuse tulemusena valminud Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Teosega seotud kõik varalised autoriõigused kuuluvad MKM-ile pärast Töö vastuvõtmist ja arve tasumist. Autoriõiguste varaliste õiguste loovutamise tasu sisaldub pakkumuse maksumuses. 9.2. Pakkujal ei ole õigust anda Töö tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. 10 9.3. Pakkuja kinnitab, et tal on õigus hankijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab hankijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab pakkuja hankijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.4. MKM-l on õigus Tööd kasutada viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osa avaldamise või selle osade muutmise, olulises mahus töötlemise, sealhulgas tõlkimise, kohandused ja kokkuvõtted. Tellijal on õigus Töö tulemeid täiendada, avalikustada ja muul viisil kasutada. Isiklike õiguste kasutusõiguse tasu sisaldub pakkumuse maksumuses. 9.5. Kõik Töö käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (näiteks skeemid, joonised, juhendid, lisaandmed) kuuluvad Tellijale. Pärast Töö valmimist annab Pakkuja kõik andmed ja materjalid Tellijale üle. Pakkuja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellijale eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. 10. LEPING 10.1. Eduka Pakkujaga sõlmitakse leping (Hankedokumendi lisa 3). 10.2. Kõik Töö läbiviimisega seotud tegevused, mille edukas Pakkuja viib läbi enne lepingu mõlemapoolset allkirjastamist, toimuvad eduka Pakkuja enda (materiaalsel) vastutusel. 11. LISAD 11.1. Hankedokumendi lisa 1 – ühise pakkumise volikiri. 11.2. Hankedokumendi lisa 2 – hindamistabel. 11.3. Hankedokumendi lisa 3 – hankelepingu projekt. 11 Käskkirja lisa 1 Pakkujate kõrvaldamise alused I Hankemenetlusest kõrvaldamise alused 1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja: 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise esialgse tõendina hankepassi. II Nõuded hankepassile 2.1. Hankepass peab sisaldama Pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele; 2.2. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja Hankepassi allkirjastamisega kinnitab Pakkuja, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada; 2.3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. Hankedokumendi lisa 1 Ühispakkumuse volikiri (ESITAMINE VAJADUSEL) Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring Käesolevaga ………….. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) volitab ……………. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) esitama ……………. (pakkujate nimed) nimel eelnimetatud riigihankes ühispakkumust ning teostama hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingud. Volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed (sh e-post) …………………….. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. Käesolevaga kinnitavad ühispakkujad……………………. (nimed), et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Kuupäev: _________________ /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht Hankedokumendi lisa 2 Hindamistabel Pakkuja arusaam Töö eesmärgist Tellija vajadustest Meeskonna ja selle tööjaotuse sobivus Töö Pakkumuse maksumus (hankedokumendi punkt 8.2.3 ja lähtuvalt ja selleks kasutatav metoodika, tegevus- ja teostamiseks 8.4) – maksimaalselt 25 punkti ajakava ning hinnang riskide maandamisele (hankedokumendi punkt 8.2.2) – maksimaalselt 25 (hankedokumendi punkt punkti, mis koosneb all toodud alakriteeriumite punktide summast 8.2.1) – maksimaalselt 50 punkti, mis koosneb all toodud alakriteeriumite punktide summast Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja Tellija vajadustest on Meeskond koosneb enam kui 3. liikmest (5 punkti) Madalaim hind (25 punkti). Ülejäänud 25 x madalaima Pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning esitatud hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse lähenemine vastab igati Tellija hankedokumendis maksumus. kirjeldatud hanke eesmärgile. Hankedokumendi punktis 2.3 on toodud ühtekokku neli Tellija eesmärki seoses hankega. Pakkuja saab kuni 5 punkti iga eesmärgi kajastamise eest, mis on pakkumises selgelt lahti mõtestatud. Juhul kui mõne eesmärgi kajastamine on üksnes osaliselt lahti mõtestatud, siis saab pakkuja selle eest vähem punkte. Käesoleva kriteeriumi eest on võimalik saada ühtekokku maksimaalselt 20 punkti (4x5 punkti). Pakkumises ei korrata üksnes hankedokumendis esitatut Meeskonda kuulub projektijuht, kellel on vähemalt 4.a vaid on esitatud ka täiendavat teoreetilist ja empiirilist projektide ja analüüside läbiviimise kogemus (5 punkti). taustinfot. Pakkuja saab kuni 5 punkti, kui pakkumises esitatu sisaldab täiendavat teoreetilist taustinfot, ning kuni 5 punkti, kui pakkumine sisaldab täiendavat empiirilist taustinfot. Punktide andmisel hinnatakse esitatud täiendava info asjakohasust seoses teostatava hankega. Käesoleva kriteeriumi eest on võimalik saada ühtekokku maksimaalselt 10 punkti (2x5 punkti). Pakkuja kirjeldatud uurimismetoodika võimaldab Meeskonda kuulub analüütik, kes on varasemalt teostanud tulemuslikult saavutada Tellija kirjeldatud eesmärki. vähemalt ühe uuringu vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise valdkonnas või kellel on minimaalselt 2. Hankedokumendi punktis 2.3 on toodud ühtekokku neli aastane töökogemus vastavas valdkonnas (5 punkti). Tellija eesmärki seoses hankega. Pakkuja saab kuni 2,5 punkti iga eesmärgi eest, mida kirjeldatud uurimismetoodika võimaldab tulemuslikult saavutada. Juhul, kui pakkumises kirjeldatud uurimismetoodika võimaldab üksnes osaliselt saavutada Tellija kirjeldatud eesmärki, siis saab pakkuja selle eest vähem punkte. Käesoleva kriteeriumi eest on võimalik saada ühtekokku maksimaalselt 10 punkti (4x2,5 punkti). Pakkuja on lisaks, koos sisuliste põhjendustega, välja Meeskonda kuulub isik, kes omab vähemalt 2. aastast pakkunud Tellija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendusi avalikus teenistuses töötamise kogemust (5 punkti). Töö püstituse ja analüüsiküsimuste osas. Pakkuja täienduste hindamisel vaadatakse esitatud täienduste asjakohasust ning lisandväärtust seoses uuritava valdkonna ning Tellija eesmärkidega. Käesoleva kriteeriumi eest on võimalik saada ühtekokku maksimaalselt 5 punkti. Hankedokumendi punktis 6 nõutud informatsioon on Töö teostamiseks vajalikud tegevused on kaetud vastava ala pakkumises esitatud läbimõeldult ning sidusalt. spetsialistidega, tööjaotuse kirjelduses on selgelt kirjeldatud nende omavahelist koostööd ja Juhul kui pakkumises kirjeldatud informatsioon seoses dubleerimis/asendusvõimalusi võimalike probleemide (nt hankedokumendi punktiga 6 sisaldab ebakõlasid või ootamatu haigestumine vms) tekkimisel (5 punkti). tekitab Tellijas küsimusi, siis saab pakkuja selle eest vähem punkte. Käesoleva kriteeriumi eest on võimalik saada ühtekokku maksimaalselt 5 punkti. Kokku maksimaalselt 50 punkti Kokku maksimaalselt 25 punkti Kokku maksimaalselt 25 punkti Hankedokumendi lisa 3 TÖÖVÕTULEPING nr XX Tallinn DateSet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja XX, registrikood XX, asukoht XX, Tallinn, XX, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige XX (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud Töö ja annab teostatud Töö Tellijale üle hiljemalt 14 nädalat pärast Lepingu sõlmimist, sh: 1.2.1. esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kolm nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hankedokumendi punktile 4.2.1); 1.2.2. teise etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaheksa nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hankedokumendi punktile 4.2.2); 1.2.3. kolmanda etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt kaksteist nädalat pärast Lepingu sõlmimist (vastavalt hankedokumendi punktile 4.2.3); 1.2.4. neljanda etapi (Töövõtja tutvustab Töö tulemusi avalikkusele suunatud seminaril, vastavalt hankedokumendi punktile 4.2.4) toimumise ajad lepitakse kokku pärast kolmandat etappi ja neljanda etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt 14 nädalat pärast Lepingu sõlmimist. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Töö teostamisel Töövõtja poolt. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes punktis 2.3 nimetatud hanke alusdokumentidest, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud lihthanke „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring“, (riigihanke viitenumber XX) − tulemusena ning vastavalt lihthanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1 2.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on teise Poole nõusolekul kaasanud Lepingu täitmisse. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist: 2.7.1. Lisa 1 - Hanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registri e-keskkonnas); 2.7.2. Lisa 2 - Töövõtja pakkumus; 2.7.3. Lisa 3 – vastuvõtmis-üleandmise akti vorm. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö vastavuse kohta hanke alusdokumentides kirjeldatule; 3.1.4. nõuda Töövõtjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi; 3.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, nõuetest Töö teostamisele, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Töövõtjale kirjalikult punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega; 3.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist Töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 2 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõla heade kommetega; 4.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija eelneval nõusolekul; 4.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.6. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava Töö, punktis 6.4 nimetatud tähtaja jooksul; 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Intellektuaalne omand 5.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste eest ja punktis 5.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 7.1 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 5.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Töö lähtearuanne loetakse tehtuks, kui hankedokumendi punktis 4.2.1 nimetatud ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud. 6.2. Töö vahearuanne loetakse tehtuks, kui hankedokumendi punktis 4.2.2 nimetatud ettekanne on teostatud ning vastavad materjalid digitaalsel kujul Tellijale edastatud. 3 6.3. Tellija vaatab Töö lõpparuande üle 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates selle üleandmisest ja kui Töö lõpparuanne vastab Lepingu tingimuste nõuetele, tagastab kahepoolselt digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) Töövõtjale, millega loetakse Töö lõpparuanne vastuvõetuks. 6.4. Kui Tellija tuvastab Töövõtja esitatud Töö lõpparuandes puudusi, võib ta akti allakirjutamisest ja Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija kirjaliku põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta, näidates ära lõpparuandes esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Töövõtja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab Töö lõpparuande Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku põhjenduse esitamisest Töös esinevatest puudustest. 6.5. Kogu Töö loetakse teostatuks siis, kui Tellija on allkirjastanud akti ning Töövõtja on täitnud hankedokumendi punktides 4.2.1-4.2.4 toodud kohustused. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga XX eurot, sealhulgas hind XX eurot ning käibemaks XX eurot. 7.2. Töö eest tasutakse pärast seda, kui kogu Töö on teostatud vastavat Lepingu punktile 6.5. 7.3. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 14 päeva jooksul alates Töövõtja esitatud arve kättesaamisest. 7.4. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui Töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.5. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.6. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohast Tööd Tellijale punkti 6.4 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.7. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.8. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 4 8.9. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 7.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele Poolele teatama viivitamata pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu; 10.2.4. teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja selle Lisade allakirjutamist mõlema Poole poolt ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida riigihangete seaduses toodud reeglite alusel. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö 5 esitamise korral ei ole Töö puudusi kõrvaldatud punkti 6.4 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 13. Konfidentsiaalsus 13.1. Pooled peavad Lepingu täitmise käigus saadud informatsiooni, välja arvatud Töö osad, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks, konfidentsiaalseks ega anna seda edasi kolmandale isikule ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seadustes ettenähtud juhtudel. 13.2. Töövõtja ja Tellija edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele töötajatele, kes on Lepingu täitmisega otseselt seotud ja kindlustavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 13.3. Töövõtja paneb punktis 13 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 14. Avalikud suhted 14.1. Töövõtja võib Lepingu raames tegeleda avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele üksnes Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning selles esitatud tingimustel. 14.2. Töövõtja paneb punktis 14 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 15. Muud sätted 15.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole nõusolekuta. 15.2. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik. 15.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 16. Poolte volitatud esindajad 6 16.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on XX, telefon +372 XX, e-post XX. 16.2. Töövõtjat esindab Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö üleandmisel XX, telefon +372 XX, e-post XX. 16.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 16.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: Majandus- ja XX Kommunikatsiooniministeerium Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 7 Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XX vahel sõlmitud Lepingu nr XX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XX (edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring“ nr … alusel osutatud Töö lõpparuande alljärgnevalt: 1. … (üle antava Töö nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö lõpparuandega tutvunud ning kiidab Töö lõpparuande heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö lõpparuanne vastuvõetuks. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel