dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti osalemisest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. mai 2020
Viit
17-7/2020/2990-1
Registreeritud
8. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎Eesti osalemisest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis.asice289 KB

Sisu (failidest)

Martin Helme Rahandusministeerium Teie 07.04.2020 nr 1.1-13/2534-1 Meie 07.05.2020 nr 12-2/20/1544-2 Eesti osalemisest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis Austatud rahandusminister Oma 07.04.2020 saadetud kirjas soovisite ülevaadet Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist (edaspidi ka ELi heitkogustega kauplemise süsteem) ja sellest väljumise võimalustest, et analüüsida praeguses kriisis võimalusi Eesti elanike ja ettevõtjate toimetuleku parandamiseks. Ühtlasi soovisite teada, kas Euroopa Liidus on teisi riike, kes on tõstatanud küsimuse ELi heitkogustega kauplemise süsteemist väljumise kohta. Samuti soovisite teada saada Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid meetmete kohta, mis võimaldaksid Eesti elanikel ja ettevõtetel kriisiga paremini toime tulla. Alljärgnevalt leiate meie selgitused ja vastused esitatud küsimustele. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on käivitatud ELi toimimise lepingu artikkel 192 lõike 1 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 175) alusel ja kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 191 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 174) määratletud ELi keskkonnaeesmärke. Nimetatud artikli 191 kohaselt peab ELi keskkonnapoliitika aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele, inimese tervise kaitsmisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. ELi toimimise lepingu artikli 4 kohaselt EL ja liikmesriigid jagavad pädevust muuhulgas keskkonna ja energeetika valdkonnas. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis on toiminud alates 2005. aastast. Tegemist on ELi ülese turupõhise meetmega liidu energeetika- ja tööstussektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. See aitas Euroopa Liidul ja liikmesriikidel saavutada Kyoto protokolliga 2020. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärke1. Eesti kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud enam kui 50%. Ühtlasi aitab see ELil ja liikmesriikidel liikuda Pariisi kokkuleppega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide ning 2050. aastaks seatud ELi ülese kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Praegu on käimas 1 ELi eesmärk oli vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrreldes referentsaastaga 1990, kuid juba 2019. aasta alguseks on vähenemine olnud ligikaudu 22% Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas, kaheksa-aastane kauplemisperiood (2013–2020) ning aastal 2021 algab neljas, kümneaastane (2021–2030) kauplemisperiood. ELi heitkogustega kauplemise süsteem toimib kasvuhoonegaaside heite piiramise ja hinnastamise põhimõttel, kus kauplemise süsteemi kuuluvatele käitistele nähakse igaks aastaks ette teatav kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kogus. Aasta alguses eraldatakse ELi üleses kauplemise registris asuvate käitiste arvelduskontodele teatav kogus heitkoguse ühikuid tasuta selliselt, et üks ühik on võrdsustatud ühe tonni atmosfääri paisatud CO2-ga. Need ühikud, mida käitistele tasuta ei eraldata, panevad riigid ELi ülesel kauplemisturul enampakkumisele, saades seeläbi riigieelarvesse täiendavat tulu2. Perioodil 2013–2019 on Eesti saanud seeläbi enampakkumistulu kokku ligikaudu 388 miljonit eurot. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad ettevõtted peavad iga aasta märtsi lõpuks esitama iga oma käitise kohta erapooletu audiitori poolt tõendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse aruande eelmise kalendriaasta kohta. Sama aasta aprilli lõpuks tuleb käitajatel ELi kauplemise registris tagastada sama kogus heitkoguse ühikuid, kui oli nende eelneva kalendriaasta tõendatud kasvuhoonegaaside heide. Kui käitise tõendatud kasvuhoonegaaside heide on suurem kui talle tasuta eraldatud heitkoguse ühikute kogus, siis tuleb tal puuduolevad ühikud ELi üleselt kauplemisturult juurde osta. Et üldine heitkoguse ühikute arv ELi heitkogustega kauplemise süsteemis väheneb iga aasta ning seeläbi väheneb ka käitistele aasta-aastalt tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute kogus, siis suureneb ELi heitkogustega kauplemisturul nõudlus ühikute järele ja vastavalt sellele ka ühiku hind. Ühiku kõrgem hind motiveerib ettevõtteid oma käitiste kasvuhoonegaaside heidet vähendama läbi keskkonnasõbralike investeeringute, et edaspidi tuleks ühikuid vähem osta või tekiks ühikute ülejääk, mille müügist hoopis täiendavat tulu teenida. Eestist osaleb3 tänase seisuga ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 46 käitist, mis jaotuvad 11 erineva tegevusala vahel: elektri- ja soojusenergia tootmine, soojusenergia tootmine, elektrienergia tootmine, mineraalõli rafineerimine, tsemendiklinkri tootmine, lubja tootmine, klaasi tootmine, paberi või papi ja paberimassi tootmine, keraamiliste toodete valmistamine ning ammoniaagi tootmine. Alljärgnevas tabelis on toodud kõikidele ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalevatele Eesti käitistele summaarselt tegevusalade kaupa tasuta eraldatud ühikud perioodil 2013–2020 ja tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogused perioodil 2013–2019. Käitiste 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkogused selguvad 2021. aasta märtsi lõpuks. Tegevusala Käitiste Tasuta eraldatud Elektritootjatele Tõendatud arv antud heitkoguse tasuta eraldatud heitkogused, tegevusalal ühikud, t CO2 ühikud, t CO2 t CO2 elektri- ja soojusenergia tootmine 12 7 967 000 18 253 113 72 367 389 soojusenergia tootmine 22 1 958 809 1 730 056 elektrienergia tootmine 2 69 856 5 201 945 mineraalõli rafineerimine 4 8 584 371 8 367 697 tsemendiklinkri tootmine 1 4 719 517 3 898 985 lubja tootmine 1 404 385 327 133 klaasi tootmine 1 186 180 241 130 paberi või papi ja paberimassi 2 880 574 308 820 tootmine keraamiliste toodete valmistamine 1 56 454 44 269 ammoniaagi tootmine 1 521 537 232 452 Kokku 474 25 348 683 18 253 113 92 719 877 2 Saadud tulu tuleb riikidel kasutada vähemalt 50% ulatuses kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. 3 ELi heitkogustega kauplemise süsteemis peavad osalema kõik käitised, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I esitatud tingimustele. Direktiivi lisas I on nimetatud ka tegevusalade liigid, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. 4 Arvutustes kajastub ka 2015. aasta alguses suletud Tartu Turu katlamaja. Hetkeseisuga kuulub Eestis ELi HKSi 46 käitist. Ülevaade perioodil 2013–2020 käitistele tasuta eraldatud heitkoguse ühikutest on leitav siit: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eli-hks/lubatud-heitkoguse- uhikute-eraldamine-eli-hksi-perioodil-2013. Pidevalt ajakohastatav ülevaade ELi heitkogustega kauplemissüsteemis osalevate Eesti käitiste tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kauplemisregistris tagastatud heitkoguse ühikutest on kättesaadav Keskkonnaameti lehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Kliima/eli_hksi_kaitiste_nimekiri_heitkogused _ja_vastavusseisund_2.pdf. Tabelis on eraldi välja toodud ka elektritootjatele tasuta eraldatavate ühikute kogus, mida Eesti sai ja otsustas erandina teatavate investeeringute elluviimiseks perioodil 2013–2020 eraldada. Üldreeglina ELi heitkogustega kauplemise süsteemis elektrienergia tootmiseks tasuta heitkoguse ühikuid ei eraldata. Teistele tabelis nimetatud tegevusaladele on tasuta eraldatavate ühikute kogus Euroopa Komisjoni poolt välja arvutatud vastavalt sellele, kui süsinikumahukad ja kolmandatesse riikidesse ekspordist sõltuvad on need tegevusalad või nende toodetavad tooted. Et ühel tegevusalal tegutsevatele käitistele määratakse tasuta eraldatavate ühikute kogus ELis võrdsetel alustel, kuid iga käitise tootmisprotsess, sh kasutatavad kütused, toorained ja seeläbi ka kasvuhoonegaaside heide on erinev, siis ei ole Keskkonnaministeeriumil võimalik tegevusalade või toodete lõikes välja tuua ühtset näitajat selle kohta, kui suure osa lõpptoote hinnast või käitaja kuludest moodustab kasvuhoonegaaside heitega seotud kulu. Seda on võimalik hinnata vaid ettevõtte põhiselt. Elektrienergia hind Eesti tarbijatele kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena Põhja- ja Baltimaade ühisel elektribörsil Nord Pool, kus Eesti elektritootjad annavad marginaalse panuse ning peamised elektrihinna kujundajad on Põhjamaade elektritootjad peamiselt taastuvenergiast (hüdroenergia, tuuleenergia) toodetava elektrienergiaga. Elektrihinda mõjutab lisaks piisavate tootmisvõimsuste ja ühenduste olemasolule ka ilmastik, tarbimisprofiil ning ELi kliima- ja energiapoliitika. ELi heitkoguse ühiku hind ei oma otsest ja olulist mõju tarbijate elektrihinnale, kuid mõjutab oluliselt elektritootjate konkurentsivõimet – mida saastavamast fossiilsest kütusest elektrienergia toota, seda kõrgem on elektri omahind, seda suurema osa kuludest moodustavad kasvuhoonegaaside heitega seonduvad kulud ning seda kehvemas konkurentsipositsioonis tootja elektribörsil on. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi neljandal kauplemisperioodil 2021–2030 eraldatakse käitistele heitkoguse ühikuid tasuta kaheks eraldamisperioodiks: 2021–2025 ja 2026–2030. Esimeseks eraldamisperioodiks tasuta ühikute taotlemiseks esitasid käitajad tõendatud taotlused 2019. aasta juuni lõpuks Keskkonnaametile. Kõikide Eesti käitiste taotlused oleme edastanud Euroopa Komisjonile, kes neid hetkel analüüsib ja kontrollib. Lõplikud aastateks 2021–2025 käitistele tasuta eraldatavad heitkoguse ühikud selguvad 2020. aasta lõpuks või 2021. aasta alguseks. Keskkonnaministeeriumil ei ole seetõttu täna, 2020. aasta aprillis võimalik prognoosida järgmiseks kauplemisperioodiks käitistele tasuta eraldatavate ühikute kogust ega käitiste kasvuhoonegaaside heidet. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi aluseks olev direktiiv 2003/87/EÜ ei sätesta võimalust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise ajutiseks peatamiseks ega anna võimalust liikmesriikidele ühepoolseks ajutiseks direktiivi rakendamise peatamiseks. Selle muutmiseks peaksid Euroopa Parlamenti ja EL Nõukogu vastu võtma sellekohase direktiivi muudatuse, mis räägitakse eelnevalt läbi vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule. Liikmesriigi ühepoolne ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reeglite ja nõuete täitmise peatamine on käsitletav ELi õiguse rikkumisena, mille kõrvaldamiseks on EL aluslepingutes ette nähtud konkreetne pädevus Euroopa Komisjonile ja Euroopa Kohtule ning rikkumise tuvastamisel nii karistus rikkumise eest kui ka tõhusate sunnimeetmete rakendamine rikkumise lõpetamiseks. Lisaks tekiks ühe riigi või selle ettevõtete direktiivi tahtlikul mitte rakendamisel ebavõrdne konkurentsisituatsioon ühtsel turul, sest ettevõtted ei konkureeriks enam samadel alustel oma toodangu turustamisel ELi siseturul või ekspordil kolmandatesse riikidesse. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti ettevõtted ega ka Euroopa Liidu teised liikmesriigid ametlikult tõstatanud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatamise või sellest ajutiselt välja astumise küsimust seoses praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiga. Aprillis 2020 tegid 175 riiki ühisavalduse, et Euroopa Liit peaks jätkama Euroopa Komisjoni poolt 2019. aasta detsembris välja pakutud Rohelise kokkuleppe põhimõtete elluviimist ning COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumine peab olema kooskõlas kliimaneutraalsuse poole liikumise põhimõtetega. 26. märtsil 2020 toimunud Euroopa Ülemkogu videokonverentsil võtsid Euroopa Liidu riikide liidrid vastu ühisavalduse, milles märgivad, et tuleb alustada käesolevast kriisist väljumise meetmete väljatöötamist selliselt, mis on ühiskonda ja majandust tagasi normaalse toimimise juurde viivad. Samuti toodi välja, et majanduse taastumine peaks tuginema kliimaeesmärkide saavutamise ja digiüleminekuks tehtavatele sammudele. Vabariigi Valitsuse 10. aprilli 2020 „Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil“ seisukohtade kohaselt toetab Eesti investeeringuid transpordi- ja energiataristusse ning hoonete renoveerimisse, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke. Seetõttu peame väga oluliseks investeeringuid hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, elektritranspordi, tuuleparkide, energia salvestuslahenduste arendamiseks ja elektrivõrkude sünkroniseerimisprojekti lõpule viimiseks. Neid investeeringuid on võimalik riigi poolt osaliselt rahastada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Teadmiseks: Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Janika Laht, 626 2895 [email protected] 5 22.04.2020 seis
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel