Martin Helme
Rahandusministeerium Teie 07.04.2020 nr 1.1-13/2534-1
Meie 07.05.2020 nr 12-2/20/1544-2
Eesti osalemisest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis
Austatud rahandusminister
Oma 07.04.2020 saadetud kirjas soovisite ülevaadet Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist (edaspidi ka ELi heitkogustega kauplemise süsteem)
ja sellest väljumise võimalustest, et analüüsida praeguses kriisis võimalusi Eesti elanike ja
ettevõtjate toimetuleku parandamiseks. Ühtlasi soovisite teada, kas Euroopa Liidus on teisi riike,
kes on tõstatanud küsimuse ELi heitkogustega kauplemise süsteemist väljumise kohta. Samuti
soovisite teada saada Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid meetmete kohta, mis võimaldaksid
Eesti elanikel ja ettevõtetel kriisiga paremini toime tulla. Alljärgnevalt leiate meie selgitused ja
vastused esitatud küsimustele.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem on käivitatud ELi toimimise lepingu artikkel 192 lõike 1
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 175) alusel ja kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiviga 2003/87/EÜ, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 191 (endine
EÜ asutamislepingu artikkel 174) määratletud ELi keskkonnaeesmärke. Nimetatud artikli 191
kohaselt peab ELi keskkonnapoliitika aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle
kvaliteedi parandamisele, inimese tervise kaitsmisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule
kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja
üleilmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. ELi toimimise
lepingu artikli 4 kohaselt EL ja liikmesriigid jagavad pädevust muuhulgas keskkonna ja
energeetika valdkonnas.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis on toiminud
alates 2005. aastast. Tegemist on ELi ülese turupõhise meetmega liidu energeetika- ja
tööstussektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. See aitas Euroopa Liidul ja
liikmesriikidel saavutada Kyoto protokolliga 2020. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärke1.
Eesti kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud enam kui 50%. Ühtlasi aitab see
ELil ja liikmesriikidel liikuda Pariisi kokkuleppega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide ning
2050. aastaks seatud ELi ülese kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Praegu on käimas
1
ELi eesmärk oli vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrreldes referentsaastaga 1990, kuid juba
2019. aasta alguseks on vähenemine olnud ligikaudu 22%
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas, kaheksa-aastane kauplemisperiood (2013–2020)
ning aastal 2021 algab neljas, kümneaastane (2021–2030) kauplemisperiood.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem toimib kasvuhoonegaaside heite piiramise ja hinnastamise
põhimõttel, kus kauplemise süsteemi kuuluvatele käitistele nähakse igaks aastaks ette teatav
kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kogus. Aasta alguses eraldatakse ELi üleses kauplemise
registris asuvate käitiste arvelduskontodele teatav kogus heitkoguse ühikuid tasuta selliselt, et üks
ühik on võrdsustatud ühe tonni atmosfääri paisatud CO2-ga. Need ühikud, mida käitistele tasuta ei
eraldata, panevad riigid ELi ülesel kauplemisturul enampakkumisele, saades seeläbi
riigieelarvesse täiendavat tulu2. Perioodil 2013–2019 on Eesti saanud seeläbi enampakkumistulu
kokku ligikaudu 388 miljonit eurot.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad ettevõtted peavad iga aasta märtsi lõpuks
esitama iga oma käitise kohta erapooletu audiitori poolt tõendatud kasvuhoonegaaside heitkoguse
aruande eelmise kalendriaasta kohta. Sama aasta aprilli lõpuks tuleb käitajatel ELi kauplemise
registris tagastada sama kogus heitkoguse ühikuid, kui oli nende eelneva kalendriaasta tõendatud
kasvuhoonegaaside heide. Kui käitise tõendatud kasvuhoonegaaside heide on suurem kui talle
tasuta eraldatud heitkoguse ühikute kogus, siis tuleb tal puuduolevad ühikud ELi üleselt
kauplemisturult juurde osta. Et üldine heitkoguse ühikute arv ELi heitkogustega kauplemise
süsteemis väheneb iga aasta ning seeläbi väheneb ka käitistele aasta-aastalt tasuta eraldatavate
heitkoguse ühikute kogus, siis suureneb ELi heitkogustega kauplemisturul nõudlus ühikute järele
ja vastavalt sellele ka ühiku hind. Ühiku kõrgem hind motiveerib ettevõtteid oma käitiste
kasvuhoonegaaside heidet vähendama läbi keskkonnasõbralike investeeringute, et edaspidi tuleks
ühikuid vähem osta või tekiks ühikute ülejääk, mille müügist hoopis täiendavat tulu teenida.
Eestist osaleb3 tänase seisuga ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 46 käitist, mis jaotuvad 11
erineva tegevusala vahel: elektri- ja soojusenergia tootmine, soojusenergia tootmine,
elektrienergia tootmine, mineraalõli rafineerimine, tsemendiklinkri tootmine, lubja tootmine,
klaasi tootmine, paberi või papi ja paberimassi tootmine, keraamiliste toodete valmistamine ning
ammoniaagi tootmine. Alljärgnevas tabelis on toodud kõikidele ELi heitkogustega kauplemise
süsteemis osalevatele Eesti käitistele summaarselt tegevusalade kaupa tasuta eraldatud ühikud
perioodil 2013–2020 ja tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogused perioodil 2013–2019. Käitiste
2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkogused selguvad 2021. aasta märtsi lõpuks.
Tegevusala Käitiste Tasuta eraldatud Elektritootjatele Tõendatud
arv antud heitkoguse tasuta eraldatud heitkogused,
tegevusalal ühikud, t CO2 ühikud, t CO2 t CO2
elektri- ja soojusenergia tootmine 12 7 967 000 18 253 113 72 367 389
soojusenergia tootmine 22 1 958 809 1 730 056
elektrienergia tootmine 2 69 856 5 201 945
mineraalõli rafineerimine 4 8 584 371 8 367 697
tsemendiklinkri tootmine 1 4 719 517 3 898 985
lubja tootmine 1 404 385 327 133
klaasi tootmine 1 186 180 241 130
paberi või papi ja paberimassi 2 880 574 308 820
tootmine
keraamiliste toodete valmistamine 1 56 454 44 269
ammoniaagi tootmine 1 521 537 232 452
Kokku 474 25 348 683 18 253 113 92 719 877
2
Saadud tulu tuleb riikidel kasutada vähemalt 50% ulatuses kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks.
3
ELi heitkogustega kauplemise süsteemis peavad osalema kõik käitised, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I
esitatud tingimustele. Direktiivi lisas I on nimetatud ka tegevusalade liigid, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.
4
Arvutustes kajastub ka 2015. aasta alguses suletud Tartu Turu katlamaja. Hetkeseisuga kuulub Eestis ELi HKSi 46
käitist.
Ülevaade perioodil 2013–2020 käitistele tasuta eraldatud heitkoguse ühikutest on leitav siit:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eli-hks/lubatud-heitkoguse-
uhikute-eraldamine-eli-hksi-perioodil-2013. Pidevalt ajakohastatav ülevaade ELi heitkogustega
kauplemissüsteemis osalevate Eesti käitiste tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogustest ja
kauplemisregistris tagastatud heitkoguse ühikutest on kättesaadav Keskkonnaameti lehelt:
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Kliima/eli_hksi_kaitiste_nimekiri_heitkogused
_ja_vastavusseisund_2.pdf.
Tabelis on eraldi välja toodud ka elektritootjatele tasuta eraldatavate ühikute kogus, mida Eesti sai
ja otsustas erandina teatavate investeeringute elluviimiseks perioodil 2013–2020 eraldada.
Üldreeglina ELi heitkogustega kauplemise süsteemis elektrienergia tootmiseks tasuta heitkoguse
ühikuid ei eraldata. Teistele tabelis nimetatud tegevusaladele on tasuta eraldatavate ühikute kogus
Euroopa Komisjoni poolt välja arvutatud vastavalt sellele, kui süsinikumahukad ja kolmandatesse
riikidesse ekspordist sõltuvad on need tegevusalad või nende toodetavad tooted. Et ühel
tegevusalal tegutsevatele käitistele määratakse tasuta eraldatavate ühikute kogus ELis võrdsetel
alustel, kuid iga käitise tootmisprotsess, sh kasutatavad kütused, toorained ja seeläbi ka
kasvuhoonegaaside heide on erinev, siis ei ole Keskkonnaministeeriumil võimalik tegevusalade
või toodete lõikes välja tuua ühtset näitajat selle kohta, kui suure osa lõpptoote hinnast või käitaja
kuludest moodustab kasvuhoonegaaside heitega seotud kulu. Seda on võimalik hinnata vaid
ettevõtte põhiselt.
Elektrienergia hind Eesti tarbijatele kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena Põhja- ja
Baltimaade ühisel elektribörsil Nord Pool, kus Eesti elektritootjad annavad marginaalse panuse
ning peamised elektrihinna kujundajad on Põhjamaade elektritootjad peamiselt taastuvenergiast
(hüdroenergia, tuuleenergia) toodetava elektrienergiaga. Elektrihinda mõjutab lisaks piisavate
tootmisvõimsuste ja ühenduste olemasolule ka ilmastik, tarbimisprofiil ning ELi kliima- ja
energiapoliitika. ELi heitkoguse ühiku hind ei oma otsest ja olulist mõju tarbijate elektrihinnale,
kuid mõjutab oluliselt elektritootjate konkurentsivõimet – mida saastavamast fossiilsest kütusest
elektrienergia toota, seda kõrgem on elektri omahind, seda suurema osa kuludest moodustavad
kasvuhoonegaaside heitega seonduvad kulud ning seda kehvemas konkurentsipositsioonis tootja
elektribörsil on.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi neljandal kauplemisperioodil 2021–2030 eraldatakse
käitistele heitkoguse ühikuid tasuta kaheks eraldamisperioodiks: 2021–2025 ja 2026–2030.
Esimeseks eraldamisperioodiks tasuta ühikute taotlemiseks esitasid käitajad tõendatud taotlused
2019. aasta juuni lõpuks Keskkonnaametile. Kõikide Eesti käitiste taotlused oleme edastanud
Euroopa Komisjonile, kes neid hetkel analüüsib ja kontrollib. Lõplikud aastateks 2021–2025
käitistele tasuta eraldatavad heitkoguse ühikud selguvad 2020. aasta lõpuks või 2021. aasta
alguseks. Keskkonnaministeeriumil ei ole seetõttu täna, 2020. aasta aprillis võimalik prognoosida
järgmiseks kauplemisperioodiks käitistele tasuta eraldatavate ühikute kogust ega käitiste
kasvuhoonegaaside heidet.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi aluseks olev direktiiv 2003/87/EÜ ei sätesta võimalust
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise ajutiseks peatamiseks ega anna võimalust
liikmesriikidele ühepoolseks ajutiseks direktiivi rakendamise peatamiseks. Selle muutmiseks
peaksid Euroopa Parlamenti ja EL Nõukogu vastu võtma sellekohase direktiivi muudatuse, mis
räägitakse eelnevalt läbi vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule. Liikmesriigi ühepoolne ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi reeglite ja nõuete täitmise peatamine on käsitletav ELi õiguse
rikkumisena, mille kõrvaldamiseks on EL aluslepingutes ette nähtud konkreetne pädevus Euroopa
Komisjonile ja Euroopa Kohtule ning rikkumise tuvastamisel nii karistus rikkumise eest kui ka
tõhusate sunnimeetmete rakendamine rikkumise lõpetamiseks. Lisaks tekiks ühe riigi või selle
ettevõtete direktiivi tahtlikul mitte rakendamisel ebavõrdne konkurentsisituatsioon ühtsel turul,
sest ettevõtted ei konkureeriks enam samadel alustel oma toodangu turustamisel ELi siseturul või
ekspordil kolmandatesse riikidesse.
Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti ettevõtted ega ka Euroopa Liidu teised
liikmesriigid ametlikult tõstatanud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatamise
või sellest ajutiselt välja astumise küsimust seoses praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud
kriisiga. Aprillis 2020 tegid 175 riiki ühisavalduse, et Euroopa Liit peaks jätkama
Euroopa Komisjoni poolt 2019. aasta detsembris välja pakutud Rohelise kokkuleppe põhimõtete
elluviimist ning COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumine peab olema kooskõlas
kliimaneutraalsuse poole liikumise põhimõtetega.
26. märtsil 2020 toimunud Euroopa Ülemkogu videokonverentsil võtsid Euroopa Liidu riikide
liidrid vastu ühisavalduse, milles märgivad, et tuleb alustada käesolevast kriisist väljumise
meetmete väljatöötamist selliselt, mis on ühiskonda ja majandust tagasi normaalse toimimise
juurde viivad. Samuti toodi välja, et majanduse taastumine peaks tuginema kliimaeesmärkide
saavutamise ja digiüleminekuks tehtavatele sammudele.
Vabariigi Valitsuse 10. aprilli 2020 „Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast
põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta Euroopa Liidu
riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil“ seisukohtade kohaselt toetab Eesti investeeringuid
transpordi- ja energiataristusse ning hoonete renoveerimisse, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu
2030. aastaks seatud kliimaeesmärke. Seetõttu peame väga oluliseks investeeringuid hoonete
energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, elektritranspordi, tuuleparkide, energia salvestuslahenduste
arendamiseks ja elektrivõrkude sünkroniseerimisprojekti lõpule viimiseks. Neid investeeringuid
on võimalik riigi poolt osaliselt rahastada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Teadmiseks: Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Janika Laht, 626 2895
[email protected]
5
22.04.2020 seis