dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
2-5/20-0186/2526
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Maaülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0186
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎Vastuskiri_8-5-1603-1-TAIE.asice138 KB

Sisu (failidest)

Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037 Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/20/1647 Meie 07.05.2020 nr 8-5/1603-1 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine Oleme tutvunud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu ja seletuskirjaga ning kooskõlastame eelnõu. Eesti Maaülikool tänab kaasamise eest arengukava koostamisse ning tunnustab Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hea koostöö eest. Esmakordselt on Eestis käsitletud teadust, arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust ühises strateegilises raamistikus, mis loodetavasti edendab nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. Eesti Maaülikooli arvamusettepanekud TAIE eelnõu on koostatud COVID-19 kriisi eelsel ajal. Eelnõu vajaks täiendamist kriisi ajal ilmnenud probleemidele lahenduste tagamise aspektist, esile tuleks tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli ühiskonna toimepidevuse ja julgeoleku (sh toidujulgeoleku) tagamisel. Väga vähe on käsitletud isiku rolli ning tema tõekspidamiste muutmise vajadusi ja võimalusi ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks, olgu tegu kliimamuutuste vastu astumise või terviseprobleemide lahendamisega. Eelnõu tesktist: Mitmed traditsioonilised ressursi- ja tööjõumahukad tegevusalad piirkondades, mis võiksid lisandväärtuse kasvades anda suurema tulu SKP-sse, on olnud innovatsiooni rakendamisel tagasihoidlikud ega ole suutnud oma kasvupotentsiaali ära kasutada. Kommentaar: Eelnõu käitleb küll ringmajandust, kuid ei too esile taastuval ressursil põhineva bio- ja ringmajanduse koostoimet, mis võiks anda Eestile konkurentsieelise. Bio- ja ringmajanduse arendamine, koos selle juurde käivate ärimudelite innovatsiooniga ning ettevõtete rahastamisvõimaluste tagamisega (finantsinstrumendid) loob võimaluse piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks, mis on üks TAIE eesmärk. bio- ja ringmajandus peaks saama üheks TAIE fookusvaldkondadest. See on oluline ka EL roheleppe kontekstis ning rahvusvahelise teaduskoostöö seisukohast. Eelnõu lk 5: Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Kommentaar: See on väga oluline aspekt, kusjuures kultuuri ja hariduse kõrval vääriks rõhutamist mitmekesise ettevõtluse, riigi julgeoleku ja haritud tööjõu vajadustega arvestamine kõigis majandussektorites ja seetõttu peame vähemalt heal rahvusvahelisel tasemel teadus- ja arendustöö toe tagama ka väiksemates valdkondades. Oluline on leida mõistlik tasakaal valdkondade eelisarendamise ja valdkondliku mitmekesisuse tagamise vahel. Seda, kas TAI mitmekesisus on tagatud, ei saa mõõta ainuüksi rahvusvahelise ekspertrühma arvamuse alusel. Üks võimalus seda hinnata on valdkondlike ministeeriumide/vastavate ühiskonna sektorite ja valdkondade TAI mahtude alusel. Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. See ei tähenda teaduse või ettevõtluse tähtsuse vähenemist. Vastupidi, ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. Kommentaar: Nõustume, et sellise sõnastusega rõhutame vajadust teaduse ja ettevõtluse senisest tõhusama omavahelise sidususe järele, toetamaks teadusmahuka, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamist. Samas peitub siin teatud oht, et ressursside koondamisega teadmussiirdesse peatub teadmiste loomiseks vajalik areng – koondades ressursse pealisehitusse, jääb tugevdamata vundament. Selline kogemus on põllumajandusteaduste valdkonnas, kus on märkimisväärselt panustatud teadmussiirde arendamisse ja loodud hästi toimivad pikaajalised teadmussiirde programmid, aga väga vähe on jäänud võimalusi, et uusi teadmisi luua ja seda nii alusuuringutes kui neile rajatud rakendusuuringutes. Tunnustame, et TAIE strateegias on sellele tähelepanu juhitud ning peame vajalikuks rõhutada, et teadmusbaasi kasvatamise võimalused kasvaksid, mitte ei kahaneks. Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Kommentaar: Teadmussiirde programmide puhul on väga oluline tagada, et ka teadmussiirde tegevuse käigus tekkinud küsimustele ja probleemidele oleks võimalik leida lahendusi. Vaja on paralleelseid seoseid võimaldavat ja sidusat rakendusuuringute programmi. Teadmussiire ning alus- ja rakendusuuringud peavad käima käsikäes ning tagatud peavad olema võimalused nende vastastikustuseks järjepidevaks koostoimeks. Teadustulemusi tuleb enam ettevõtlusesse siirata, kuid teadmussiirde käigus selguvad ka uued uurimisvajadused ja probleemid, mis vajavad lahendust. Süsteem peab ette nägema ka võimalused vastavateks uuteks uuringuteks ja teadus- ja arendus ning innovatsioonitegevusteks. Vastasel korral jääb teadmussiire vaid ühesuunaliseks ja ei anna palju kasu. Tähelepanek: Dokumendis on juttu nii vastutusvaldkondadest kui fookusvaldkondadest. Samas on mitmeid nö horisontaalseid teemasid, mis haakuvad enamiku vastutus- ja fookusvaldkondadega. Nende nn horisontaalsete teemade seas on ka ettevõtlus, ärimudelite arendamine ja rakendamine, juhtimine, koostöövõimekus, rahastamise küsimused jne. Oluline on arendada ka nende horisontaalsete teemade käsitlemise võimekust teiste vastutus- ja fookusvaldkondade sees ja seda kogu TAI tegevuste ulatuses. Eelnõu lk 8: Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Kommnetaar: Leiame, et siin oleks asjakohane eraldi rõhutada keskkonnahoidu, teeme ettepanku sõnastada lause järgnevalt: Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna, majanduse ja keskkonna hüvanguks. Eelnõu lk 8: Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Kommentaar: Leiame et dokumendis tervikuna on liiga vähe globaalsete probleemidele lahendust pakkuvatele säästva arengu, bio- ja ringmajanduse ning rohemajanduse printsiipidele tähelepanu juhtimist. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgnevalt: Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke. Eelnõu lk 11: Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks Alaeesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 1. Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust. Kommentaar: Selle alapealkirja all on loetletud näiteks: 1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks; 1.5. stimuleerime madalsüsiniku- ja ringmajandusele üleminekut ning sobivate tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes; Leiame, et siin toodu ei ole teadmussiire, vaid tehnoloogiasiire. Tehnoloogiasiirde küsimusi võiks kajastada pigem tegevuses 3. Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, all. Teadmusiirde puhul puudub ka vajadus kajastada seda eraldi punktides ettevõtete ja teadusasutuste/kõrgkoolide kontekstis, kuivõrd on tegemist ühiste eesmärkide ja koostööga. 2. Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Kommentaar: Selle alapealkirja all peaks olema loetletud teadusasutuste ja kõrgkoolidega seotud tegevused, aga näiteks punkt 2.3. sobiks paremini punkti 1 alla. Spin-off-mudeli ja intellektuaalomandi loomise rõhutamine ei ole selle arengukava raames enam vajalik, sest spin-off mudel ja intellektuaalomandiga seonduv on Eesti teadusasutustele ja kõrgkoolidele hästi tuntud ning neid on püütud rakendada juba üle kahekümne aasta. Teadus- ja arendustegevuse valdavalt projektipõhise rahastamise kontekstis ei ole veel ühe projektipõhise mudeli rakendamine tulemuslik ja suurendab vaid akadeemiliste töötajate koormust ja pingeid. Teeme ettepaneku sõnastada alapunktid järgnevalt: Selleks: 2.1. loome teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimalused oma teadmussiirde teadmiste ja oskuste täiendamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks, sh aitame arendada teadushalduse teenuseid ning asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste arendamisel ja pakkumisel; Viia punkti 1. alla. 2.3. võimendame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel; 2.2. loome paremad võimalused teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel; 2.3. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö edendamiseks; 2.4. parandame kapitali kättesaadavust teadusasutustest ja kõrgkoolidest välja kasvavatele alustavatele ettevõtetele; 2.5. toetame rakendusuuringuid ja soodustame erakapitali suuremat kaasamist teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuste kaasrahastamisse, sh rakendusuuringute läbiviimisel; Redaktsiooniline parandus: Lisa lk 13. Hydrogen Technologies – see peaks olema tõlgitud kui vesinikutehnoloogiad (praegu on kirjas hüdrogeentehnoloogiad). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Jaakma teadusprorektor Andi Pärn [email protected] 731 3045
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel