Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia
Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/20/1647
Meie 07.05.2020 nr 8-5/1603-1
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„„Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“
kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine ja
arvamuse avaldamine
Oleme tutvunud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus-ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu ja seletuskirjaga
ning kooskõlastame eelnõu.
Eesti Maaülikool tänab kaasamise eest arengukava koostamisse ning tunnustab Haridus- ja
Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hea koostöö eest.
Esmakordselt on Eestis käsitletud teadust, arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust ühises
strateegilises raamistikus, mis loodetavasti edendab nende valdkondade vahel senisega võrreldes
rohkem sünergiat ja sidusust.
Eesti Maaülikooli arvamusettepanekud
TAIE eelnõu on koostatud COVID-19 kriisi eelsel ajal. Eelnõu vajaks täiendamist kriisi ajal
ilmnenud probleemidele lahenduste tagamise aspektist, esile tuleks tõsta teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni rolli ühiskonna toimepidevuse ja julgeoleku (sh
toidujulgeoleku) tagamisel. Väga vähe on käsitletud isiku rolli ning tema tõekspidamiste
muutmise vajadusi ja võimalusi ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks, olgu tegu
kliimamuutuste vastu astumise või terviseprobleemide lahendamisega.
Eelnõu tesktist: Mitmed traditsioonilised ressursi- ja tööjõumahukad tegevusalad piirkondades,
mis võiksid lisandväärtuse kasvades anda suurema tulu SKP-sse, on olnud innovatsiooni
rakendamisel tagasihoidlikud ega ole suutnud oma kasvupotentsiaali ära kasutada.
Kommentaar: Eelnõu käitleb küll ringmajandust, kuid ei too esile taastuval ressursil põhineva
bio- ja ringmajanduse koostoimet, mis võiks anda Eestile konkurentsieelise. Bio- ja
ringmajanduse arendamine, koos selle juurde käivate ärimudelite innovatsiooniga ning ettevõtete
rahastamisvõimaluste tagamisega (finantsinstrumendid) loob võimaluse piirkondlike
arenguerinevuste vähendamiseks, mis on üks TAIE eesmärk. bio- ja ringmajandus peaks saama
üheks TAIE fookusvaldkondadest. See on oluline ka EL roheleppe kontekstis ning
rahvusvahelise teaduskoostöö seisukohast.
Eelnõu lk 5: Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti
keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega.
Kommentaar: See on väga oluline aspekt, kusjuures kultuuri ja hariduse kõrval vääriks
rõhutamist mitmekesise ettevõtluse, riigi julgeoleku ja haritud tööjõu vajadustega arvestamine
kõigis majandussektorites ja seetõttu peame vähemalt heal rahvusvahelisel tasemel teadus- ja
arendustöö toe tagama ka väiksemates valdkondades. Oluline on leida mõistlik tasakaal
valdkondade eelisarendamise ja valdkondliku mitmekesisuse tagamise vahel. Seda, kas TAI
mitmekesisus on tagatud, ei saa mõõta ainuüksi rahvusvahelise ekspertrühma arvamuse alusel.
Üks võimalus seda hinnata on valdkondlike ministeeriumide/vastavate ühiskonna sektorite ja
valdkondade TAI mahtude alusel.
Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal.
See ei tähenda teaduse või ettevõtluse tähtsuse vähenemist. Vastupidi, ühiskondlikele
väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi ning head keskkonda
ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste
lisandväärtust kasvatada.
Kommentaar: Nõustume, et sellise sõnastusega rõhutame vajadust teaduse ja ettevõtluse senisest
tõhusama omavahelise sidususe järele, toetamaks teadusmahuka, kõrge lisandväärtusega toodete
ja teenuste arendamist. Samas peitub siin teatud oht, et ressursside koondamisega
teadmussiirdesse peatub teadmiste loomiseks vajalik areng – koondades ressursse pealisehitusse,
jääb tugevdamata vundament. Selline kogemus on põllumajandusteaduste valdkonnas, kus on
märkimisväärselt panustatud teadmussiirde arendamisse ja loodud hästi toimivad pikaajalised
teadmussiirde programmid, aga väga vähe on jäänud võimalusi, et uusi teadmisi luua ja seda nii
alusuuringutes kui neile rajatud rakendusuuringutes. Tunnustame, et TAIE strateegias on sellele
tähelepanu juhitud ning peame vajalikuks rõhutada, et teadmusbaasi kasvatamise võimalused
kasvaksid, mitte ei kahaneks.
Eelnõu lk 7: Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas
kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes
lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele.
Kommentaar: Teadmussiirde programmide puhul on väga oluline tagada, et ka teadmussiirde
tegevuse käigus tekkinud küsimustele ja probleemidele oleks võimalik leida lahendusi. Vaja on
paralleelseid seoseid võimaldavat ja sidusat rakendusuuringute programmi. Teadmussiire ning
alus- ja rakendusuuringud peavad käima käsikäes ning tagatud peavad olema võimalused nende
vastastikustuseks järjepidevaks koostoimeks. Teadustulemusi tuleb enam ettevõtlusesse siirata,
kuid teadmussiirde käigus selguvad ka uued uurimisvajadused ja probleemid, mis vajavad
lahendust. Süsteem peab ette nägema ka võimalused vastavateks uuteks uuringuteks ja teadus- ja
arendus ning innovatsioonitegevusteks. Vastasel korral jääb teadmussiire vaid ühesuunaliseks ja
ei anna palju kasu.
Tähelepanek: Dokumendis on juttu nii vastutusvaldkondadest kui fookusvaldkondadest. Samas
on mitmeid nö horisontaalseid teemasid, mis haakuvad enamiku vastutus- ja
fookusvaldkondadega. Nende nn horisontaalsete teemade seas on ka ettevõtlus, ärimudelite
arendamine ja rakendamine, juhtimine, koostöövõimekus, rahastamise küsimused jne. Oluline on
arendada ka nende horisontaalsete teemade käsitlemise võimekust teiste vastutus- ja
fookusvaldkondade sees ja seda kogu TAI tegevuste ulatuses.
Eelnõu lk 8: Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna
koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks.
Kommnetaar: Leiame, et siin oleks asjakohane eraldi rõhutada keskkonnahoidu, teeme ettepanku
sõnastada lause järgnevalt:
Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii
teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna, majanduse ja keskkonna hüvanguks.
Eelnõu lk 8: Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi
võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja
teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori
konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates.
Kommentaar: Leiame et dokumendis tervikuna on liiga vähe globaalsete probleemidele
lahendust pakkuvatele säästva arengu, bio- ja ringmajanduse ning rohemajanduse printsiipidele
tähelepanu juhtimist. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgnevalt:
Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid
ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste
eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori
konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke.
Eelnõu lk 11: Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks
Alaeesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
1. Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust.
Kommentaar: Selle alapealkirja all on loetletud näiteks:
1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja
robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate
efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks;
1.5. stimuleerime madalsüsiniku- ja ringmajandusele üleminekut ning sobivate tehnoloogiate
kasutuselevõttu ettevõtetes;
Leiame, et siin toodu ei ole teadmussiire, vaid tehnoloogiasiire. Tehnoloogiasiirde küsimusi
võiks kajastada pigem tegevuses 3. Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, all.
Teadmusiirde puhul puudub ka vajadus kajastada seda eraldi punktides ettevõtete ja
teadusasutuste/kõrgkoolide kontekstis, kuivõrd on tegemist ühiste eesmärkide ja koostööga.
2. Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust.
Kommentaar: Selle alapealkirja all peaks olema loetletud teadusasutuste ja kõrgkoolidega seotud
tegevused, aga näiteks punkt 2.3. sobiks paremini punkti 1 alla.
Spin-off-mudeli ja intellektuaalomandi loomise rõhutamine ei ole selle arengukava raames enam
vajalik, sest spin-off mudel ja intellektuaalomandiga seonduv on Eesti teadusasutustele ja
kõrgkoolidele hästi tuntud ning neid on püütud rakendada juba üle kahekümne aasta. Teadus- ja
arendustegevuse valdavalt projektipõhise rahastamise kontekstis ei ole veel ühe projektipõhise
mudeli rakendamine tulemuslik ja suurendab vaid akadeemiliste töötajate koormust ja pingeid.
Teeme ettepaneku sõnastada alapunktid järgnevalt:
Selleks:
2.1. loome teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimalused oma teadmussiirde teadmiste ja oskuste
täiendamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks, sh aitame arendada teadushalduse teenuseid ning
asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste arendamisel ja pakkumisel;
Viia punkti 1. alla. 2.3. võimendame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd suure
lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel;
2.2. loome paremad võimalused teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise,
avaliku ja erasektori vahel;
2.3. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö
edendamiseks;
2.4. parandame kapitali kättesaadavust teadusasutustest ja kõrgkoolidest välja kasvavatele
alustavatele ettevõtetele;
2.5. toetame rakendusuuringuid ja soodustame erakapitali suuremat kaasamist teadusasutuste ja
kõrgkoolide tegevuste kaasrahastamisse, sh rakendusuuringute läbiviimisel;
Redaktsiooniline parandus: Lisa lk 13.
Hydrogen Technologies – see peaks olema tõlgitud kui vesinikutehnoloogiad (praegu on kirjas
hüdrogeentehnoloogiad).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Jaakma
teadusprorektor
Andi Pärn
[email protected] 731 3045