Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
- Viit
- 1.15-5/2020/2969-1
- Registreeritud
- 7. mai 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Vabaühenduste Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
- Sari
- 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.15-5/2020
- Vastutaja
- Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Sisu (failidest)
V.a Raul Siem
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 07.05.2020
SELGITUSTAOTLUS
Vabaühenduste Liit ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik paluvad selgitada, miks COVID-19
kahjude hüvitamise toetustel diskrimineeritakse ettevõtjaid juriidilise isiku liigi alusel väike-,
majutus- kui ka toitlustusettevõtjate puhul? Samas kui turismiteenuste ja -atraktsioonide
juures sellist vahet ei tehta.
02.05.20 jõustunud ministri määrustes https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020009 ja
https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020008 on ühtaegu nii ebavõrdselt kohtlevalt kui ka
sisemiselt ebajärjekindlalt tõlgendatud ettevõtja mõistet, millele me ise mõistlikku põhjust ei
leia.
Vabariigi Valitsuse määrus “COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja
sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“ sätestab § 5, et meetme alusel hüvitise, toetuse või finantsinstrumendi
eraldamine peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate
isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel. Meie meelest
ei ole kõnesolevad määrused kooskõlas selle sätte ega ka tänase eluga.
Majandustegevus MTÜdes ja SAdes (vabaühendused) on igati tavapärane nähtus, kas kõrval- või
põhitegevusena (sotsiaalne ettevõtlus), toetusliikidele kvalifitseeruvate põhitegevusala
koodidega vabaühendusi on registris sadakond, tõenäoliselt rohkemgi, sest vabaühendused
valivad oma tegevusala veidi teise loogika järgi äriühinguist.
Lisaks sobiksid väikeettevõtete meetmesse ilmselt sajad ühingud, sest 2018. aastal oli
majandusaasta aruannete järgi Eesti vabaühenduste ettevõtlustulu kokku üle 100 miljoni euro.
Viimase suurema uuringu järgi on vaadeldud kümne aasta jooksul püsivalt ligi kolmandik
nimetanud ettevõtlust üheks oma tuluallikaks. 1
Leiame, et säärane formalistlik vahetegemine EASi ja Kredexi senistes teenustes, aga nüüd ka
kriisileevenduses kahjustab ettevõtluskeskkonda ja konkurentsi, seades FIEd ja
äriühingud eelisolukorda nende ettevõtjate ees, kes on oma vormiks valinud MTÜ/SA. Eriti
ebaõiglaseks muutub olukord ja MKMi lähenemine niisugustele omatulu teenijatele, kes ei mahu
ka ühegi teise abimeetme alla nt hariduse, kultuuri või spordivaldkonnas.
1
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2019_kodanikuuhiskon
na_arengukava_mojude_vahehindamine.pdf
Kaks näidet majutuse vallast:
- MTÜ Pohlad, peab ökohostelit Looming. EMTAKi kood sobib, I kvartalis oli kuus töötajat,
tegutseb rendipinnal, käive on langenud 50%. Ei sobi vaid juriidilise isiku liik.
- Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, peab külaliskortereid. EMTAKi kood
sobib, I kvartalis oli 18 töötajat, majutuskäive on aastatagusega võrreldes langenud
80%. Ettevõtlustulust rahastab erinevaid noorteprogramme. Ei sobi vaid juriidilise isiku
liik.
Me arust ei ole vahet, millise juriidilise isiku vormi on ettevõte omale valinud, kui toetuste
eesmärk on leevendada negatiivset mõju majandusele ja ühingute majandustegevusele.
Eelistades nii toetuste kui ka kriisimeetmetega vaid äriühinguid, tundub riigipoolne ettevõtluse
arendamise eesmärk justkui üksnes omanikele kasumi teenimine, mis on ju ainus erinevus
vabaühendustest, kes loovad aga samamoodi töökohti, toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid.
Sotsiaalne ettevõtlus on igati tunnustatud ja toetatud tegevus ka Euroopa Liidu tasandil2, ja
vabaühenduste ning sotsiaalsete ettevõtete teenuseid, rolli kriisis ja sellest väljumises rõhutas
Euroopa Komisjon äsja ka kõigile liikmesriikidele.3
Kirjavahetuse asemel oleme valmis ülaltoodud küsimusi ka muus vormis arutama, sest need
kerkivad ikka ja jälle meie mõlema sihtrühmade seas.
Kai Klandorf Helen Mikkov
Vabaühenduste Liidu juhataja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tegevjuht
(allkirjastatud digitaalselt)
2
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=952&intPageId=2914&langId=en
3
https://adr.rik.ee/som/fail/7222439/Social%20economy%20Letter_cab%20Schmit_ESTONIA.pdf