Selgitustaotlus

Saatja: Indrek Sang <[email protected]> Saadetud: 07.05.2020 11:21 Adressaat: Jaanus Uiga <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Konkurentsiamet <[email protected]>; Andres Taukar <[email protected]> Teema: Otseliini selgitustaotlus Tervist! Palume teilt seisukohavõttu otseliiniga seotud küsimustes, mis on formuleeritud käesoleva e-kirja manuses. Oleme vajadusel valmis teemat/küsimusi teile sobival ajal detailsemalt arutama ja meie seisukohti kommenteerima. Lugupidamisega, Indrek SangProjektijuht / Project ManagerOÜ Utilitas Tallinna ElektrijaamMob: +372 52 53 903Tooma 14/Väomurru 1, 11415 Tallinn Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Teadmiseks: Konkurentsiamet [email protected] 06. 05.2020 SELGITUSTAOTLUS Pöördum e Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kui elektrituruseaduse ja selle muudatuste eelnõude ettevalmistaja ning seonduva Euroopa regulatsiooni ülevõtmist kureeriva riigiasutuse pool e selgitustaotlusega seoses otseliini rajamisel ning selle tegevusloa taotlemisel tõusetunud praktiliste küsimustega. Oleme Euroopa ja siseriiklikele õigusaktidele tuginedes sõnastanud teemaga seonduvad seisukohad, mille vastavuse osas palume ühest kinnitust , mittenõustumise korral palume aga põhjendatud selgitust. Küsimus otseliini algus- ja lõpp-punktist Euroopa elektrienergia siseturu ühiseeskirju sätestava direktiivi 2009/72/EÜ kohaselt on otseliin elektriliin, mis ühendab eraldiasetsevat tootmiskohta eraldiasetseva tarbijaga või elektriliin, mis ühendab elektritootjat ja elektrivarustusettevõtet, kes varustab otse oma valdusi, tütare ttevõtteid ja vabatarbijaid . Elektrituruseaduse (Elts) § 3 p 20 kohaselt on otseliin võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks . Eelnevast nähtub, et nii direktiiv kui siseriiklik akt ei pea vajalikuks otseliini algus- ja lõpp-punkti määratlemist suurema täpsusastmega kui seda on tootmiskoht või elektrijaam või kitsa tõlgenduse puhul elektripaigaldis . EltS § 2 p 8 määratleb elektrijaama kui elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega . ElTS § 2 p 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum . Seega on näha, et ka siseriiklik regulatsioon, mis on mõneti ehk täpsem direktiivi mõistest „tootmiskoht“ , määratleb otseliini alguspunktina elektritootmiseks vajaliku tervikliku talituskogumi koos kõigi selle juurde kuuluvate seadmete- ja rajatistega. Seega võib otseliini alguspunkt asuda väga erinevates kohtades, sh kuid mitte ainult elektrijaama osaks olevas jaotusseadmes. Kindlasti ei saa otseliini ainsa alguspunktina käsitleda generaatori klemme. Lisaks õiguslike põhjenduste puudumisele ei ole selline piirang mingil viisil selgitatav tehnoloogiliste aspektidega. Analoogselt on liini lõpp-punkti osas kohta määratlevaks üksuseks üldised mõisted nagu „eraldiasetsev tarbija“, „turuosalise elektripaigaldis“, „elektrijaam“. Seega võib otseliini lõpp-punktiks olla otseliini tarbija liitumispunkt. Küsimus otseliini komplekssusest Direktiiv 2009/72/EÜ elektriliini mõistet ei määratle, EltS § 2 p 14 kohaselt on liin võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa. Oleme seisukohal, et otseliin on pigem õiguslik kui elektrotehniline mõiste. EltS-is sisalduv liini mõiste ei määratle liini kui rangelt kahte võrgu punkti ühendavat osa, vaid eeldab vastavate ühenduspunktide selget määratletavust. Seega leiame, et ka otseliin võib läbida mitut võrgupunkti ja jaotusseadet. Sellest tulenevalt võiks üks otseliin varustada mitut otseliini tarbijat. Küsimus otseliini omandist ja valdusest Elts § 9 kohaselt on l iinivaldaja elektriettevõtja, kes kasutab elektr ienergia edastamiseks otseliini. Elts ei määratle üheselt liinivaldajate ringi . Taastuvenergia tasude arvestuse pidamist reguleeriv EltS §-le 59 ² justkui vaikimisi eeldab, et liinivaldaja ei ole tarbija, samas ei selgesõnalist määratlust liinivaldajana kvalifitseeruvate turuosaliste osas seaduses tehtud, samuti ei ole ELtS § 59 ², mis reguleerib täiesti teist valdkonda, eesmärgiks sellise määratle tekitamine. Seega leiame, et liinivaldajaks ja omanikuks võib teiste turuosaliste kõrval olla ka tarbija, kes otseliini kaudu elektrienergiat tarbib. Küsimus tegevusloa kontrolliesemest Tegevusloa taotlemist reguleeriva EltS § 23 lg 2 kohaselt tuleb tege vusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosaseaduses sätestatule esitada järgmised andmed ja dokumendid: liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid (punkt 2), samuti dokument, mis tõendab ELTS § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist (punkt 3) Otseliini tegevusloa kontrollieset määratlev Elts § 26 lg 6 kohaselt o tseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga . ELtS § 61 lg 1 järgi on o tseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui: 1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni; 2) võrguettevõtjaga EltS § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises; 3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta . Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus ei laienda eg a täpsusta mingil viisil otseli ini tegevusloa kontrollieseme ulatust. Se adustiku eelnõu seletuskirjast, et kontrolliese määratakse vastavas eriseaduses. Täiendavalt olgu märgitud, et teenuste direktiivi 2006/123/EÜ Art 10 kohaselt peavad kontrolliesemes sisalduvad nõuded olema mh piisavalt määratletud, ühemõttelised ja arusaadavad. Seega olema seisukohal, et EltS määratleb ammendavalt otseliini tegevusloa kontrolliese messe kuuluvad asjaolud ning vastava nimistu laiendamine ei ole õiguspärane. Seega ei p eaks otseliini tegevusloa menetlusega omama mingit puutumust otseliini ala planeeringualased dokumendid , sh küsimus kas ja kuidas on potentsiaalne otseliin kajastatud planeeringudokumentides. Küsimus tegevusloa menetluse ajast Majandustegevuse üldosa seaduse § 16 lg 1 sätestab, et s eaduses määratud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Seega määratleb seadus tegevusloa väljastamise kontekstis ajalise kriteeriumin a perioodi „enne“ tegevuse alustamist. Seadus ei täpsusta, kas ja millised ettevalmistavad toimingud peavad loakohustusliku tegevuse puhul olema alustatud või lõpetatud ajaks, mil ettevõtja saab taotleda tegevusluba ning majandushaldusasutus loa väljastada . Tegevusloa taotlemisel esitatavaid andmeid määratlev ad Elts § 23 lg 2 p 2 ja 3 loetlevad selge nimistu andmetest, mida tegevusloa taotlemisel tuleb esitada. Seega on arusaadav, et ajahetkest, mil ettevõtja on võimeline esitama tegevusloa kontrolliesemesse puutuva info ja andmed , puuduvad tegevusloa menetlejal alused menetluse mittealustamiseks või peatamiseks ning menetleja kohustatud taotluse läbi vaatama . T aotluse läbivaatamine ja rahuldamine ei saa täiendavalt olla seotud tootmisseadme või tar bija elektripaigaldise või ehitise valmimise või veelgi enam kasutusloa väljastamisega. Vastupidine tõlgendus piiraks märkimisväärselt otseliini kasutusvõimalusi, alates ehitusaegse elektrienergia otseliiniga edastamise võimatusest kuni reaalsete investeeringute tegemise loobumiseni, kuivõrd kuni kasutus- ja muude lubade väljastamiseni puudub kindlus otseliiniga elektrienergia varustamise võimaluste osas. Oleme hea meelega valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning vahetuma infovahetuse huvides korraldama videokõne vms formaadis arutelu. Meie kontaktisikuks antud teemas on Indrek Sang, e-post: [email protected] . Lugupidamisega Andres Taukar