Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ elluviimiseks“
Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“
toetuse andmise tingimused
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia)
rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „TA&I süsteemi kohaliku
sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade
arendamiseks“ tegevuse „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“
elluviimiseks.
1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes
1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „TAI süsteem toetab
majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete
lahendamist“ saavutamiseks.
2. Mõisted
2.1. Valdkonna ekspertkomisjonid: kõigis ressursside väärindamise valdkondades
(maapõueressursid, toit ja puit) elluviija poolt moodustatavad juhtorganid, mille
koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate
esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviija
ning haridus- ja teadusministeeriumi nõustamine, uurimisprojektide taotluste hindamine
ja uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kooskõlastamine.
2.2. Fookusteemad: tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside,
puidu ja toidu valdkondades.
2.3. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles Eestil on kõige suurem
potentsiaal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile
maksimaalset lisandväärtust. Toetatava tegevuse raames on väärindatavateks
1
ressurssideks maapõueressursid, puit ja toit. Ressursside efektiivsem kasutamine on üks
kolmest nutika spetsialiseerumise kasvualast 1 Eestis.
2.4. Uurimisprojekt: tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt.
3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega
3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu
ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise
valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa
majanduskasvu vahel.
3.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadus- ja arendusasutuste võimekus kavandada ja
teostada ettevõtete vajadustele vastavat kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd ning
tagada kvaliteetse ettevalmistusega tööjõud ressursside väärindamise valdkondades.
3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide
täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega.
Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside
väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine,
maavarad/mäetööstus ning toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond,
kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju.
Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses, samuti toiduainetetööstuses, on
oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades
on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku
tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist.
Mitmetes ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste teadlaste järelkasv
piiratud, uurimistöö maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja
võimalustega nõrgad. Seetõttu on vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside
väärindamise valdkonnas, et hoogustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist
kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning luua alused teadus- ja
arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes. Käesoleva meetme raames
toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh
uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu.
3.4. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust
ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad
1
Nutikas spetsialiseerumine (NS) on Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika üks alustaladest. Eesti kasvualade
valimise protsessi vedas eest Eesti Arengufond. Kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
horisontaalselt läbe teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine.
2
investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja
arendustegevusse ning tõsta tööhõivet.
3.5. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020“ toodud põhimõttega
siduda nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega.
4. Rakendusasutus ja –üksus
4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
5. Elluviija ja partnerid
5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg; edaspidi ka
elluviija).
5.2. Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega
partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja
partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse.
Elluviija osaleb tegevuse 4 elluviimisel. Partnerid osalevad tegevuste elluviimisel kogu
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
5.3. Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes
Partneri nimi Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 4
Eesti Puidu Toidutoorme Teavitus ja
maapõueressurssi komponentid komponentid tegevuste
dega seotud eks eks koordineerim
teadusuuringud lahutamise ja lahutamise ja ine
keemilise väärindamise
väärindamise alased
alased uuringud
teadusuuring
ud
Tartu Ülikool X X X X
Tallinna X X X X
Tehnikaülikool
Eesti Maaülikool X X X
Eesti X X
Geoloogiateenistus
Toidu- ja X
Fermentatsioonitehnol
oogia Arenduskeskus
BioCC X
Eesti Teadusagentuur X
Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi
TA) kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest.
Teavitustegevustesse on kaasatud ka Eesti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja
üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe
3
säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse
maapõuealasel teavitamisel.
Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa
teadus- ja arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava
tegevusega hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja
arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja
konkurentsivõime.
Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse
(edaspidi TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei
ole sellisel määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada
ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel
kohustus antud tegevuse raames tagada teadmiste siire kõrgharidusasutustesse sh osaleda
õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020-31.08.2023.
Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes:
Tegevus Abikõlblikkuse periood
1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 01.01.2020-31.08.2023
2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise 01.01.2020-31.08.2023
väärindamise alased teadusuuringud
3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja 01.01.2020-31.08.2023
väärindamise alased teadusuuringud
4. Teavitus ja tegevuste koordineerimine 01.01.2020-31.08.2023
5. Horisontaalsed tegevused 01.01.2020-31.08.2023
7. Toetatavad tegevused ja tulemused
Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3)
on seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maapõueressursside, puidu ja
toidu väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja
koordinatsioonitegevustele.
Tegevuste 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel,
tuuakse uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute
läbiviimiseks ning tagatakse järelkasvu, sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega
seotud teadus- ja arendustegevuses. Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel
koordineeritud ning moodustavad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama
kõiki kompetentse partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste
eesmärkide täideviimisel ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes
1-3 toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise
protsessi, ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste
riigieelarvest rahastatavate tegevustega. Toetatakse maapõueressursside, puidu ja toidu
väärindamise valdkondades valitud fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust.
4
Toetuse taotlemine ja eraldamine uurimisprojektidele toimub Eesti Teadusagentuuri
kehtestatud korras.
7.1. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud
Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate
maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid.
Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele:
1. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle
komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad;
2. haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad
mehhanismid ja eraldamisvõimalused;
3. vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad;
4. potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite
polümetalse maagistumise ilmingutes.
Oodatavad tulemused:
1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste
elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest
meetoditest,
2) kasvab teadmine maapõueressurssidede maksimaalsest väärindamisest, et eraldada
kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades
võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid;
3) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate
perspektiivikate maavarade uurimisel
7.2. Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased
teadusuuringud
Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses,
milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses.
Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud
puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide
väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja
kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks.
Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid
järgmistele fookusteemadele:
1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi
edasine väärindamine selleks, et
a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid
pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades
keskkonnasõbralike solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused
oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja
biolagunevust on võimalik protsessi käigus muuta kasutaja- ja
keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja
komposiitmaterjalid.
5
b) selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning
töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine
eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku
ligniini eraldamine puidu jääkidest.
2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline
väärindamine, sh:
a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine
bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks
disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks;
b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega
kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride
polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge
temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.).
c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest
eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted –
materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud,
ehitusmaterjalid, jne.
3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning
tootmisjääkide termokeemiline väärindamine, sh:
a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja
optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks
lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud
kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse
kontseptioonist;
b) Puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide
tootmine.
Oodatavad tulemused:
1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse
puidu ja puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused
muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas;
2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise
valdkonnas valitud fookusteemadel.
7.3. Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased
teadusuuringud
Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine
toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste
bioaktiivsete komponentide väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise
meetodite rakendamisvõimaluste kindlakstegemine.
Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele.
Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid
järgmistele fookusteemadele:
1. toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade
mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh:
6
a) kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi
seireprogrammi disainimine toidutööstustele;
b) toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine;
2. toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh:
a) suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid,
mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate
arendamise metoodiline platvorm;
b) tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel;
c) teravilja ja piima väärindamine;
d) unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel;
3. taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine, sh:
a) taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete
toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude
väärindamiseks;
b) hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks
toidutoodeteks;
c) antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning
nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka
toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist.
Oodatavad tulemused:
1) uuringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga
toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate
mikrobioloogilist päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks;
2) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise
meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada
komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on
skaleeritavad lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades;
3) väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning
ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise;
4) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas
valitud fookusteemadel.
7.4. Tegevus 4 Teavitus- ja koordinatsioonitegevused
Toetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel.
Tegevuse raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias
ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid
teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka
erinevate teavitustegevustega seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele.
Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse
teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et
tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda
7
valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade
kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetatakse ka elluviija ja partnerite lähetuste
ja õppevisiitidega seotud tegevusi.
Toetusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat
valdkonda nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu
koordineeritult, elluviija lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks
partnerite esitatavad taotlused, jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade
ekspertkomisjonide tööd, korraldab arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Tegevuse
tulemusena koostatakse iga valdkonna kohta valdkonna teadus- ja arendustegevuse arendamise
tegevuskava, mis annab suuna valdkonna ja fookusteemade edasisteks arenguteks.
Peamised tulemused:
1) fookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on
arvestatud erinevate sihtgruppidega;
2) avalikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning
nende potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale;
3) iga valdkonna kohta on koostatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse
arendamise tegevuskava .
8. Sihtgrupp
Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega
tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks
sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted,
erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused).
9. Tegevuse juhtimine
Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide,
valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad.
Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on:
1) nõustada elluviijat ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtudes tegevuse eesmärkidest;
2) hinnata uurimisprojektide taotlusi;
3) Uurimisprojektide vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste
läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks;
4) nõustada valdkondade teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava
koostamist ning need kinnitada;
5) kooskõlastada uurimisprojektide vahearuanded ja lõpparuanne.
8
10. Tulemus- ja väljundnäitajad
Andmeallikas
Aruandluse
Sihtväärtus
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
Tulemusnäitaja
sagedus
2023
Ettevõtete või avaliku sektori leping 0 2019 10 Ellu- Kord
asutuste ja TA asutuste viija aastas
koostöölepingute arv ressursside
väärindamise valdkondades
Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad
Andmeallikas
Aruandluse
Sihtväärtus
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
Väljundnäitaja
sagedus
2023
Tegevuste raames toetatud Artiklite 0 2019 30 Ellu- Kord
fookusvaldkondade arv viija aastas
uurimisprojektidesse kaasatud
teadlaste poolt avaldatud artiklite
arv
Tegevuste raames toetatud Doktoran- 0 2019 18 Ellu- Kord
uurimisrühmadesse kaasatud tide arv viija aastas
doktorantide arv
11. Eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 10 821 810 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Regionaalarengu Fond 9 198 538,50 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 1 623 271,50 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on
100 %.
9
11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik Abikõlblikud
kaasfinantseering kulud kokku
1. Eesti
maapõueressurssidega
seotud teadusuuringud 2 294 831,70 404 970,30 2 699 802,00
2. Puidu komponentideks
lahutamise ja keemilise
väärindamise alased
teadusuuringud 3 120 508,10 550 677,90 3 671 186,00
3. Toidutoorme
komponentideks
lahutamise ja 3 162 583,95 558 103,05
väärindamise alased
teadusuuringud 3 720 687,00
4. Teavitus- ja 471 439,75 83 195,25 554 635,00
koordinatsioonitegevused
5. Horisontaalsed tegevused 149 175,00 26 325,00 175 500,00
KOKKU 9 198 538,50 1 623 271,50 10 821 810,00
10
11.2. Kogueelarve
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Tegevuste Sh elluviija Sh partnerite
kulukohad eelarve kokku eelarve eelarve
1. Eesti maapõueressurssidega seotud 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00
teadusuuringud
Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802,00 0,00 2 699 802,00
2. Puidu komponentideks lahutamise ja 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00
keemilise väärindamise alased
uuringud
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186,00 0,00 3 671 186,00
3. Toidutoorme komponentideks 3 720 687,00 0,00 3 720 687,003
lahutamise ja väärindamise alased
uuringud
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687,00 0,00 3 720 687,00
4. Teavitus- ja
50 000,00
koordinatsioonitegevused 554 635,00 504 635,00
Sh otsene personalikulu 355 000,00 355 000,00 0,00
Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635,00 136 635,00 50 000,00
Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra
alusel
53 250,00 53 250,00 0,00
5. Horisontaalsed tegevused 175 500,00 175 500,00 0,00
(projektijuhtimine)
Sh otsene personalikulu 152 608,70 152 608,70 0,00
Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891,30 22 891,30 0,00
otsestest personalikuludest)
KOKKU 10 821 810,00 695 405,00 10 126 405,00
11
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,
sh:
12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4 (tegevus 4
ja horisontaalsed tegevused);
12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele
1 ja 3-6 (tegevused 4 ja 5);
12.2.3. teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste
korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm vajalikud kulud
(tegevus 4);
12.2.4. elluviija ja partnerite lähetuste kulud (tegevus 4);
12.2.5. koolituste ja õppevisiitide kulud (tegevus 4);
12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (tegevus 4);
12.2.7. ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3
vastavalt lisale 2.
12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, ühtse määra ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4.
13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §
29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama
maksetaotluse kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu.
13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele
kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või
sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg
12
puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud
juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija ja partnerite kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20.
jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva
jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui
maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist;
14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava
ning mõlema poole õigused ja kohustused.
14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse
keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast
vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja
väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine;
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45
päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks
punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust
läbivatele teemadele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
13
16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline
taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab
arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab
toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks
arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile.
16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele,
rakendusüksusele ja elluviijale.
17. Finantskorrektsioonid
17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija
need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud
tekkisid.
17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
14
Lisa 2
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Ressursside väärindamise alase teadus- ja
arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks“
Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses
„Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“
1. Ühikuhindadena kasutatakse riikliku uurimistoetuse rühmagrandi määrasid, mis on
kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti
Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud
tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks
riigieelarvelistest vahenditest.
2. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 7.1., 7.2. ja 7.3. nimetatud toetatavates
tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised:
2.1. Eksperimentaalse väikese uurimisprojekti toetuse ühikuhind
2.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 15 270 eurot (aastas 183 250 eurot);
2.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;
2.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15.
veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;
2.2. Eksperimentaalse suure uurimisprojekti toetuse ühikuhind
2.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 21 427 eurot (aastas 257 125 eurot);
2.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid;
2.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15.
veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;
3. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAG-i ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud
partnerlusleping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused,
kohustused ja vastutus, samuti grandi periood ja aastane maht.
4. Igakuise ühikuhinna väljamakse eelduseks on kinnitus, et ettenähtud tegevused on
toimunud vastavalt projekti eesmärkidele ja väljamakse aluseks on kvartaalne maksetaotlus
koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud
partnerluslepingus.
5. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse
põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu
muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele.
1 (1)
MINISTRI KÄSKKIRI
30.04.2020 nr 1.1-2/20/99
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Ressursside väärindamise alase
teadus- ja arendustegevuse toetamine“
elluviimiseks
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ tegevuse „Ressursside väärindamise
alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks (lisa 1).
2. Kehtestan standardiseeritud ühikuhinnad tegevuses „Ressursside väärindamise alase
teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (lisa 2).
3. Volitan SA-d Eesti Teadusagentuur punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.05.2020 18:37
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Haridus- ja teadusministri 30.04.2020 käskkiri nr 99_Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase
teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks
TereEdastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus-
ja arendustegevuse toetamine elluviimiseks"
Registreerimise kuupäev: 30.04.2020Registreerimisnumber: 1.1-
2/20/99Käskkirja paberkandjal ei edastata.
Lugupidamisega
Kristi Pentdokumendihalduse spetsialistpersonali- ja dokumendihalduse
osakondHaridus- ja Teadusministeerium735
[email protected]