dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Transpordi Varahaldus OÜ korralise üldkoosoleku otsus 05.05.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-024
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-024 07.05.2020 Käskkiri.bdoc3694 KB
  • 📎Lisa 2. OÜ Transpordi Varahaldus Ettekanne 2019 MAA 2020 03 26.pptx
  • 📎Lisa 4. Arihuvide kontrolli margukiri.asice145 KB

Sisu (failidest)

AS Deloitte Audit Eesti Roosikrantsi 2 10119 Tallinn Eesti Tel: +372 640 6500 Faks: +372 640 6503 www.deloitte.ee Reg.nr. 10687819 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Transpordi Varahalduse OÜ osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019 ning kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige © 2020 Deloitte Eesti Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:  teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;  omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;  teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;  hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. 27. märts 2020 /digitaalselt allkirjastatud/ Erki Usin Vandeaudiitor nr. 496 AS Deloitte Audit Eesti Tegevusluba nr. 27 MAJANDUSAASTA ARUANNE 01. jaanuar 2019 kuni 31. detsember 2019 Transpordi Varahalduse OÜ Registrikood: 12927802 Suur-Ameerika 1 Tallinn, 10122 Eesti E-post: [email protected] Audiitor: AS Deloitte Audit Eesti Majandusaasta algus: 01. jaanuar 2019 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2019 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Sisukord Tegevusaruanne ............................................................................................................................................. 2 IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 8 Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne ................................................................................................... 11 Finantsseisundi aruanne .......................................................................................................................... 12 Omakapitali muutuste aruanne ................................................................................................................ 13 Rahavoogude aruanne ............................................................................................................................. 14 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................... 15 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ................................................................................................................. 15 Lisa 2. Müügitulu ................................................................................................................................ 26 Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud ................................................................................. 26 Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud ................................................................................................... 27 Lisa 5. Finantstulud ja -kulud .............................................................................................................. 27 Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................................... 28 Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid........................................................................................................ 29 Lisa 8. Finantsinstrumendid ................................................................................................................ 30 Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed.............................................................................................................. 31 Lisa 10. Võlad ja ettemaksed............................................................................................................... 32 Lisa 11. Osakapital .............................................................................................................................. 32 Lisa 12. Tulevaste perioodide tulu ...................................................................................................... 32 Lisa 13. Muud kohustised.................................................................................................................... 33 Lisa 14. Emiteeritud võlakirjad ........................................................................................................... 33 Lisa 15. Seotud osapooled ................................................................................................................... 36 Lisa 16. Finantsriskide juhtimine ........................................................................................................ 37 Lisa 17. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud................................................................. 39 Lisa 18. Sündmused pärast aruandekuupäeva ..................................................................................... 40 Lisa 19. Tingimuslikud kohustused..................................................................................................... 40 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad ........................................................................................................ 42 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 43 1 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Tegevusaruanne Asutamine OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi "TVH" või "Äriühing") on äriühing, mis on asutatud 30. septembril 2015 Eesti Vabariigi kui ainuosaniku poolt eesmärgiga tegutseda investeerimisühinguna (IFRS 10 kohaselt pole tegemist investeerimisüksusega), mis rahastab ja haldab investeeringuid põhivarasse transpordi valdkonnas (sealhulgas omandamine ja rentimine). Äriühing kanti äriregistrisse 9. oktoobril 2015. Äriühingu äriplaan Äriühingu asutamisel 2015. aastal nägi ainuosanik ette äriplaani, mille peamine eesmärk oli võtta üle Kanada ekspordiagentuuri Canada (EDC) kolme lennukiga tagatud laen ning jätkata nende õhusõidukite finantseerimist liisinguvõtjatele. Arvestades, et äriühingu algse äriplaani eesmärgid täideti edukalt 2016. aastal (lisaks omandati ja renditi välja täiendav neljas lennuk), valmistas juhatus ette ning nõukogu kiitis 2017. aprillis heaks äriühingu täiendatud äriplaani aastateks 2017–2021, milles edasise äritegevuse aluseks valiti stsenaarium „konservatiivne kasv 1“. Täiendatud äriplaani hindas eelnevalt sõltumatu ekspert Lufthansa Consulting Group, kinnitades selle vastavust turuinvestori printsiibile. Äriplaani teostamiseks omandati 2018. aastal kaks täiendavat Bombardier CRJ900 lennukit suurendades sellega TVH lennukipargi kuuele lennukile. 2018. aasta detsembris teostas äriühing seitsmenda Bombardier CRJ900 lennuki omandamise ja tagasirentimise tehingu, millele eelnevalt töötati välja ka TVH täiendatud äriplaan aastateks 2019-2023. Lähtudes äriühingu äriplaani iga-aastase uuendamise põhimõttest valmistas juhatus ette ning nõukogu 18. detsembril 2019 kiitis heaks TVH äriplaani aastateks 2020-2024, milles lisaks senisele põhitegevusele (õhusõidukite finantseerimisteenused liisinguvõtjatele) on täiendava tegevusena ette nähtud ka õhusõidukite käitamiseks vajalike varuosade, komponentide ja tööriistade liising. Äriühingu lennukipark Äriühingu lennukipark koosneb seitsmest Bombardier CRJ900NG lennukist, mille seerianumbrid on MSN 15211, MSN 15250, MSN 15261, MSN 15262, MSN 15267, MSN 15277 ja MSN 15206, mis kõik on 88- istmelises konfiguratsioonis. Kõik lennukid on registreeritud Lennuametis, omanikuks TVH ja operaatoriks Regional Jet OÜ. Regional Jet OÜ on Nordic Aviation Group AS („Nordica“) ja LOT ühisomandis olev äriühing, mis pakub Nordicale, LOT-ile, SAS-le ja teistele klientidele reisilennuliinide opereerimise (ACMI) teenuseid. Enne iga eelnimetatud tehingut on sõltumatult lennundusvaldkonna eksperdilt saadud kinnitus, et lennukite soetushind ja renditingimused vastavad turutingimustele ja järgitakse turumajandusliku investeerimise põhimõtteid (MEIP). Omaniku ootused Kehtivad omaniku ootused on kehtestatud Majandus- ja taristuministri poolt 16. juunil 2017. Omaniku ootused on kättesaadavad ühingu koduleheküljel aadressil https://tvh.ee/et/omaniku-ootused/. 2 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Eesti Vabariik on Äriühingule kehtestanud kolm peamist ootust: • tegeleda valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ning stabiilse omanikutulu; • täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele; • olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Vastavalt riigivaraseadusele on äriühing loodud valdavalt tulu saamiseks asutatud äriühinguna ja äriühingu tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rendile andmine). Riigi kui omaniku ootus on, et vabal turul opereeriv riigi äriühing maksab stabiilset omanikutulu (dividende). OÜ Transpordi Varahaldus omanikutulu ootused on fikseeritud äriühingu äriplaanis ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist. Omaniku ootus on, et äriühingu tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades, et äriühing on asutamisjärgses arendamise- ning kasvufaasis, ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavandanud. Äriühing peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest (vajadusel laenukapitali kaasates) ning riik reeglina täiendavaid omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kapitali juhtimine Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja väljaantud võlakirjade tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma finantsplaanide koostamisel lähtub. 31.12.2019.a. seisuga on antud suhe 52%, arvestades omakapitali 44 833 tuhat eurot ning koguvarade summat 86 045 tuhat eurot (31.12.2018.a. seisuga – 49%, arvestades omakapitali 41 607 tuhat eurot ning koguvarade summat 85 341 tuhat eurot). Äriühingu juhtimine Majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud omaniku ootuste kohaselt ei ole Äriühingul töötajaid ning kvaliteetset juhtimisteenust ostetakse vabalt turult sisse. TVH-d juhitakse kahe juhatuse liikme - Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme poolt, kellega äriühing on sõlminud juhatuse liikme lepingud. Lisaks on advokaadibürooga TRINITI sõlmitud juhtimisteenuste osutamise leping. Äriühingu tegevust planeerib, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle nõukogu, mis alates 2017. aasta maist on kolmeliikmeline: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Katrin Andre ja Kaupo Raag. 3 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Käesoleva aastaaruande perioodil pidas nõukogu 8 koosolekut, s.h võttis vastu järgmised olulised otsused: - nõusolek juhatusele siseaudiitori teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks; - äriühingu 2018. majandusaasta aruande kinnitamine; - nõusolek juhatusele varuosade, komponentide ja tööriistade ostmiseks, väljarentimiseks ja seonduvaks tasa-arvelduskokkuleppeks; - siseauditi 2019/2020 I poolaasta tööplaani heakskiitmine; - uuendatud äriplaani heakskiitmine aastateks 2020-2024; - äriühingu investeeringute- ja finantsplaaniplaani heakskiitmine 2020. majandusaastaks. Äriühingu juhatus täidab oma kohustusi, mis on tavaliselt kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) soovituslike suunistega. Lisaks CGP-le kohaldub riigivaraseadus, kuna 100% Äriühingu osadest kuulub Eesti Vabariigile. See tähendab, et kõiki CGP vorminõudeid ei pea äriühing järgima, eriti nõudeid seoses nõukogu koosseisu ja ainuosaniku koosolekute kokkukutsumisega. Siiski on oluline märkida, et see ei mõjuta äriühingu võlausaldajate ja ainuomaniku õiguste kaitset. Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) aruanne 2019 Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Äriühingu põhikirja punktist 5.2.1 on Äriühingul kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel CGP-d ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus. CGP kohaselt on sealkirjeldatud põhimõtted emitendile täitmiseks soovituslikud ning iga emitent otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Emitent kirjeldab “täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt emitendi juhtimistavasid CGP aruandes ning kinnitab, kas ta järgib CGP-d või mitte. Kui emitent ei järgi CGP-d, esitab ta aruandes mittejärgimise põhjused. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik (Eesti Vabariik), kuid CGP on järgimiseks eelkõige äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele börsil, siis mitmed CGP sätted on johtuvalt Äriühingu suhtes kohaldamatud või oleks nende kohaldamine ebamõistlik ning kulukas. Käesolev aruanne kirjeldab Äriühingu juhtimist ning CGP järgimist juhtimises 2019. aastal, järgides CGP struktuuri. 1. Üldkoosolek 1.1. Aktsionäride õiguste teostamine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aktsionäride/osanike õiguste teostamise ja nende tagamise põhimõtteid. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek. Äriühingu ainuosanikuks on Eesti Vabariik, mille osanikuõigusi riigivara valitsema volitatud asutusena teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille esindajaks osanike koosolekul on majandus- ja taristuminister. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi ega saagi järgida CGP-d osas, mis käsitleb nn kontrollivat aktsionäri/osanikku või aktsionäride/osanike ebavõrdse kohtlemise ärahoidmist. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut. 1.2. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku kokkukutsumise ja avaldatava teabe põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosoleku teate, koosoleku päevakorra ja sellega seonduva teabe avaldamise päevalehes ning veebis. 4 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Äriühing järgib nii üldkoosolekute kokkukutsumisel kui ka nende läbiviimisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorda. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut. 1.3. Üldkoosoleku läbiviimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku läbiviimise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosolekute jälgimise sidevahendi kaudu (nt internet). Äriühingu osanike korraline koosolek toimub üks kord aastas. Muudel juhtudel vormistatakse ainuosaniku otsus vastavalt äriseadustiku nõuetele kirjalikult. Isikute osalemise puhul koosolekul (nt audiitor) lähtutakse äriseadustiku nõuetest. 2. Juhatus 2.1. Ülesanded Äriühing järgib CGPs sisalduvaid juhatuse ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid. 2.2. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse koosseisu ja tasu põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmeteks on Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on kaks juhatuse liiget, millisel juhul ei näe äriseadustik ette kohustust valida juhatuse esimeest, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette juhatuse esimehe valimise. Tulenevalt asjaolust, Äriühingus puuduvad pikaajalised preemiasüsteemid, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis käsitleb preemiasüsteeme, aktsiaoptsioone, lahkumishüvitisi, jne ning nende kohaldumise põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmete tasud 2019. aastal oli 7500 eurot (bruto). Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel nõukogu aruande osana. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 86 (juhatuse liikme tasustamine) sätestatut. 2.3. Huvide konflikt Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsiooniohu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. 3. Nõukogu 3.1. Ülesanded Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid. Äriühingu tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle kolmeliikmeline nõukogu. Äriühingu nõukogu poolt pole komiteesid (auditkomitee, tasustamiskomitee jmt) moodustatud. Äriühing järgib RVS §-s 84 (kohustused nõukogu liikmena) sätestatut. 3.2. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu koosseisu ja tasu põhimõtteid. 5 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Äriühingu nõukogu liikmeteks on Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Katrin Andre (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ning Kaupo Raag (Rahandusministeerium). Äriühingu nõukogu liikmete tasud 2019. aastal on järgmised: Kaupo Raag 3600 eurot, Katrin Andre 3600 eurot ja Maigi Pärnik-Pernik (nõukogu esimees) 6000 eurot. Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 81 (nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine), §-s 83 (andmete esitamine nõukogu liikme kandidaatide poolt) ja §-s 85 (nõukogu liikme tasustamine) sätestatut. 3.3. Huvide konflikt Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsioonionu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. 4. Juhatuse ja nõukogu koostöö Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse ja nõukogu koostöö põhimõtteid. 5. Teabe avaldamine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid teabe avaldamise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb aktsionäride teavitamise vähemalt 2 aktsionäri olemasolul, üldkoosoleku toimumist puudutava teabe avaldamist ning aktsionäridevaheliste kokkulepete avaldamist veebilehel. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole börsiühing, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette nn finantskalendri ja sellega seonduvad kohustused, finantsanalüütiku teavitamise, analüütikutega andmevahetamise. Äriühing järgib teabe avaldamisel RVS §-s 97 sätestatut. Äriühingu veebilehel on kajastatud omaniku ootused, mis sisaldavad m.h Äriühingu üldisi strateegiasuundi. 6. Finantsaruandlus ja auditeerimine 6.1. Aruandlus Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aruandluse põhimõtteid ja nõudeid. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Äriühing koostab finantsaruanded kooskõlas Eesti raamatupidamisreeglite ning rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS). Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on sätestatud raamatupidamise seaduses, avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis ning Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendites. 6.2. Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid audiitori valimise ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimise põhimõtteid ja nõudeid. Arvestades rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte poolt rakendatava audiitorlepingu vormi (eritingimusi ja üldtingimusi), ei järgi Äriühing CGP-d punktide 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.4 osas. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole arveldussüsteemi korraldaja, Eesti väärtpaberite registri pidaja, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, kindlustusmaakler, 6 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud väärtpaberite emitent ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsiooni“ juhendi kohaldamise. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Ärikeskkond ja äriühingu laiendamise potentsiaal Võrreldes eelmise majandusaastaga on Äriühingu põhilisel turul (regionaallendudeks sobivate õhusõidukite väljarentimine) toimunud olulisemateks muudatusteks suuremate lennukivalmistajate vahelised tehingud (Bombardier C-seeria müük Airbusile, Embraer ja Boeing kavandatav ühisettevõtte ja CRJ-900 seeria kavandatav omandamine Mitsubishi poolt ning vastava lennukitüübi tootmise plaanitav lõpetamine). Kui hinnata Äriühingu üldist (makromajanduslikku) tegevuskeskkonda enne COVID-19 pandeemia mõju algust, siis (sh tuginedes sõltumatute rahvusvaheliste lennundusäri konsultantide hinnangutele) üldine tegevuskeskkond toetab jätkuvalt Eestis baseeruva regionaallendudeks sobivaid lennukeid omava ning rentiva äri mõõdukat kasvu, kuid tegevuskeskkonnast tulenevad riskid, s.h. lennukeid rentivate äriühingute võimalik maksejõuetus, on suurenenud. Turunõudlus piirkondlike lennukitüüpide järele on jätkuv, kuna keskmistel distantsidel (kuni 2000 km) kasvab nõudlus suuremate lennukite järele (konkureerimaks istekoha ühikuhinnaga). Võttes arvesse Äriühingu 88 istekohaga lennukiparki sobitub Äriühing hästi piirkondlike lennufirmade renditurule. Kui vaadata Euroopa regionaallennukite renditurgu, siis suuruselt kümnendal liisinguettevõtjal on ca 10 lennukit, seega on TVH alates oma asutamisest kasvanud turul märkimist väärivaks ettevõtteks, mis mõjutab positiivselt ettevõtte võimaliku edasise laienemise ja täiendava finantseerimise võimalusi. Senine TVH finantseerimine on rajanenud valdavalt omakapitalil. 31.12.2019.a. seisuga intressi kandvate kohustuste suhe moodustab 62% omakapitalist (31.12.2018.a. seisuga – 75%). Koos kapitaliturgude jätkuvalt soodsa rahastamiskeskkonnaga annab see tulevikus võimalusi kaaluda uusi tulusaid investeeringud täiendavatesse liisinguvaradesse. TVH senine tegevus on kasumlik ja kooskõlas tavapärase turuinvestori ootuste ja eeldustega antud valdkonnas (keskmine lennuki rendiettevõtja ROI on 8-10%). Tänu Äriühingu varade (lennukite) pikale kasulikule elueale (20-30 aastat) ja võttes arvesse sõlmitud pikaajalisi rendilepinguid, ei ole TVH põhitegevus otseselt sõltuv hooajalisusest või äritsüklite muutumisest. Äriühingu tegevus ei kaasa endas märkimisväärset otsest keskkonnaalast- või sotsiaalset mõju. Sellised kaudsed mõjud seonduvad Äriühingu varade kasutamisest (lennukid) koostööpartnerite poolt nende majandustegevuses, sh lennukite kasutamisest tulenev keskkonnamõju, täiendava tööhõive mõju ning positiivne mõju Eesti majandusele läbi tööhõive lendude korraldamise ja teenindamise ning lennukite remondi- ja hoolduse valdkondades. Aruandeaastal ei algatanud äriühing teadus- ja arendustegevuse projekte, seega vastavad kulutused puudusid. Finantssuhtarvud 2019 2018 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 1,92 1,82 (a) Võla ja omakapitali suhe 0,92 1,05 (b) (a) käibevara/lühiajalised kohustised 7 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 (b) võlakohustised/omakapital COVID-19 viiruse pandeemia mõju COVID-19 mõju lennundusele üldiselt 2020. aasta algusest maailma majandust raputav nn koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud reisipiirangud mõjutasid negatiivselt kogu lennundussektorit. Paljudes riikides kehtestatud karm karantiin ja kaasnev lennupiletite ja -broneeringute tühistamine vähendasid lennufirmade rahavoogusid drastiliselt, mis jättis oma jälje kogu lennunduse tarneahelale, sealhulgas ka lennukite rendileandjad. 24. märtsi 2020.a. seisuga on kahekümneviiest tuhandest opereerivast kommertslennukist pargitud 2 500 lennukit. Antud number saab lähiperspektiivis tõenäoliselt kasvama, eelkõige sõltuvalt sellest, millises mahus jätkuvad USA siselennud. 24.03.20 seisuga on IATA prognoosinud 2020.a. reisilennutranspordi mahtude vähenemist 35% ning lennureisijate toodud tulu langust üle 250 miljardi dollari. Joonis 1 - Lendude arv nädalas ajavahemikus 01.01 - 18.03 aastatel 2019 ning 2020 (flightradar24) COVID-19 mõju lennukite rendileandjatele Arvestades regulaarlendude järske kärpeid ja õhusõidukite suurenenud parkimist, on märkimisväärselt suurenenud nende lennuettevõtjate arv, kes taotlevad rendileandjatelt õhusõidukite rendimaksekohustuste ajutist peatamist. Tavapäraselt on lennukite rendilepingutes nn. hell-or-high water klausel, mille kohaselt on rentnik kohustatud tasuma rendilepingu alusel makseid sõltumata takistusest, seega ei ole COVID-19 pandeemia lennunduses üldjuhul nn. force majeure sündmus. Samas sõltumata õiguslikust hinnangust tekkinud olukorrale, kui lennufirmadel likviidsust ei ole ja selline situatsioon on turul prevaleeriv, siis ei ole rendileandjad reeglina huvitatud ka rendilepingute lõpetamisest, õhusõidukite tagasi oma valdusesse võtmisest ja uuesti turule pakkumisest. Käesoleva aruande seisuga liigub rahvusvaheline lepingupraktika rentnikele rendileandjate poolt rendimaksete puhkuse andmise suunas (tavapärase kestusega 3 kuud). Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's hindab, et järsult muutunud olukord lennundussektoris toob kaasa rendimaksete laekumise tähtaegade pikenemist või maksepuhkuseid, suuremat rendimaksete kohustuste täitmata jätmist ja võimalikku renditud õhusõidukite enneaegset tagastamist ning õhusõidukite nõudluse ja pakkumise suhte muutumist. Selles ebakindlas keskkonnas võivad väheneda lennukite rendihinnad, mõjutades negatiivselt õhusõidukite rendileandjatele õhusõidukite rendist laekuvaid summasid. Lisaks saab rendileandjate juurdepääs laenukapitalile olema edaspidi tõenäoliselt keerulisem ja kulukam kui seni. 8 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Tavaliselt laialdaste lennnukatkestuste puhul (2001.a. terrorirünnakud, 2003.a. SARS, 2005.a. linnugripp, 2013.a. MERS) on globaalne lennundusturg taastunud suhteliselt kiirelt. Näiteks SARSi puhul läks viiruse- eelse lennutranspordi mahu taastumiseks ca 6 kuud. Käesoleval juhul on IATA oma 24. märtsi 2020.a. ülevaates juhtinud tähelepanu asjaolule, et hetkel on ebaselge kriisi pikkus. Lisaks on täiendav negatiivne Joonis 2 - Ajalooliste viiruste mõju lennutranspordile mõju võimalikul kriisist tuleneval majanduslangusel (https://www.iata.org/en/iata- ning omakorda sellest tulenev mõju kapitaliturgudele. repository/publications/economic-reports/third-impact- assessment/) Sellest tulenevalt on võimalik, et seekordsest kriisist taastumine võtab rohkem aega. Erinevate rendileandjate hinnangutel võib täielikuks COVID-19 eelse olukorra taastumiseks minna 12-18 kuud viiruse mõju lõpust arvates. Hiina kogemus, kus viiruse suuremale levikule on saadud piir ette ja lennutranspordi mahud taastumas, näitab et võrreldes SARSiga on COVID-19ga seonduv esialgne kukkumine olnud kiirem, kuigi hetkel on taastumine liikumas SARSiga sarnases graafikus. Joonis 3 - Hiina siselennud võrdluses enne ja pärast SARS ja COVID- 19 (https://www.iata.org/en/iata- repository/publications/economic-reports/third-impact- assessment/) COVID-19 mõju Äriühingule Äriühingu lennukid on kõik renditud Nordicale, mis omakorda on need allrentinud Regional Jet OÜ-le, mis kasutab lennukeid ACMI teenuse osutamiseks erinevatele lennuettevõtjatele (sh LOT, SAS ning Nordica). Käesoleva aruande seisuga on LOT ning SAS nende poolt pakutavaid lennutranspordi mahtusid oluliselt piiranud ning parkinud enamuse nende kasutuses olevatest lennukitest, sh TVH-le kuuluvad lennukid. Hetkel on aktiivses kasutuses vaid üks TVH lennukitest. Rendileandja ja rentniku vahel käivad läbirääkimised, kuidas antud erakorralises olukorras hakkama saada. E ole välistatud, et sarnaselt teistele rendileandjatele lepitakse rentnikuga kokku lühiajalise rendi maksepuhkuse andmises. Seega võib eeldada, et Äriühingu 2020.a. tulemusi COVID-19 kindlasti mõjutab ning hetkel prognoosib juhatus sissetulekute võimalikku vähenemist ca. 25-30 %. Oluline on märkida, et olukord on pidevas muutumises ning finantsprognooside tegemine on seetõttu raskendatud. 9 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Teisalt on TVH finantsolukord kriisiga toimetulemiseks hea. Äriühingul on väga väikesed administreerimiskulud ning madal võlatase. Õhusõidukite rentnike finantsandmetele tuginedes on tavapärane, et bilansis olev võlg ületab omakapitali 2,9x kordselt, TVH puhul on see kordaja 0,9. TVH-l on piisavalt vahendeid, et jätkata võlakirjade teenindamist graafikukohaselt (2020.a. seisuga on võlakirjade jäägi nominaal 27,75 miljonit eurot ja iga- Joonis 4 - Lennukite rendileandjate ja TVH võlg/omakapitali suhte võrdlus aastane tagasimakse 3,5 miljonit eurot (Airfinancejournal.com, Äriühingu andmed) pluss intress 2,85% p.a). TVH jätkab 2020.a. lennukite kapitaalhoolduste finantseerimist (heavy maintenance events) (2020.a. COVID-19 eelses eelarves 12,3 miljonit eurot, mis finantseeritakse TVH omavahenditest ning rentniku poolt kogutud hooldusreservist), kuid silmas tuleb pidada, et osad hooldustööd võivad edasi lükkuda, kuna lennukite parkimise tõttu ei kuluta lennukid ressurssi ulatuses, mis nõuaksid sel aastal kõigi eelnevalt planeeritud kapitaalhooldustööde teostamist ning see omakorda mõjutab positiivselt TVH jooksvat likviidsust 2020.a. Äriühing on välja töötanud erinevad stsenaariumid sõltuvalt kriisi kestvusest sh selle mõju ühingu rahavoogudele kui laekumisi rentniku poolt ei teostata isegi järgneva 12 kuu jooksul. Antud stsenaariumitele tuginedes hindab juhtkond, et Äriühing on ka siis endiselt jätkusuutlik. 10 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne Perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019 (tuhandetes eurodes) 01.01.2019- 01.01.2018- Lisad 31.12.2019 31.12.2018 Müügitulu renditeenustest 2 9 102 7 938 Müügitulu kliendilepingutelt 2 0 125 Renditeenuse osutamisega seotud kulud 3 -4 957 -4 071 Brutokasum 4 145 3 992 Mitmesugused tegevuskulud 4 -227 -273 Muud äritulud/-kulud 2 -3 Ärikasum 3 920 3 716 Finantstulud/-kulud 5 -694 -109 Kasum enne tulumaksustamist 3 226 3 607 Perioodi kasum ja muu koondkasum 3 226 3 607 Ettevõtte omanikule jaotatav perioodi kasum 3 226 3 607 11 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Finantsseisundi aruanne 31. detsembri 2019 seisuga (tuhandetes eurodes) VARAD Lisad 31.12.2019 31.12.2018 Põhivara Materiaalne põhivara 6 66 009 68 456 Põhivara kokku 66 009 68 456 Käibevara Nõuded ja ettemaksed 9 140 211 Raha ja raha ekvivalendid 7,8 19 896 16 674 Käibevara kokku 20 036 16 885 VARAD KOKKU 86 045 85 341 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL OMAKAPITAL Osakapital 11 1 000 1 000 Ülekurss 31 000 31 000 Kohustuslik reservkapital 300 300 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 533 9 307 OMAKAPITAL KOKKU 44 833 41 607 Pikaajalised kohustised Võlakirjad 14 24 250 27 750 Muud pikaajalised kohustised 8,13 5 168 5 933 Tulevaste perioodide renditulud 12 1 343 797 Pikaajalised kohustised kokku 30 761 34 480 Lühiajalised kohustised Muud lühiajalised kohustised 8,13 6 788 4 384 Võlad ja ettemaksed 8,10 163 1 370 Võlakirjad 14 3 500 3 500 Lühiajalised kohustised kokku 10 451 9 254 KOHUSTISED KOKKU 41 212 43 734 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 86 045 85 341 12 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Omakapitali muutuste aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019 (tuhandetes eurodes) Kohustuslik Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum KOKKU reservkapital Saldo 31.12.2016 1 000 31 000 0 3 092 35 092 Aruandeperioodi kasum 0 0 0 2 908 2 908 Muutused reservides 0 0 155 -155 0 Saldo 31.12.2017 1 000 31 000 155 5 845 38 000 Aruandeperioodi kasum 0 0 0 3 607 3 607 Muutused reservides 0 0 145 -145 0 Saldo 31.12.2018 1 000 31 000 300 9 307 41 607 Aruandeperioodi kasum 0 0 0 3 226 3 226 Saldo 31.12.2019 1 000 31 000 300 12 533 44 833 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta toodud lisas 11. 13 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Rahavoogude aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019 (tuhandetes eurodes) Lisad 01.01.2019- 01.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi kasum 3 226 3 607 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 4 957 4 071 Tekkepõhised finantskulud/tulud 5 748 496 Valuutakursi muutuste mõju 5 -153 -341 Finantskohustiste efektiivse intressimäära diskonteerimise mõju 5 99 -46 Muutused käibekapitalis Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6,9 -1 741 -118 Tähtajaliste hoiuste muutus 8 0 2 918 Tulevaste perioodide tulude muutus 12 546 546 Makstud intressid 14 -879 -668 Äritegevusega seotud kohustiste muutus 350 157 Muude kohustiste muutus 0 -1 477 Kokku rahavood äritegevusest 7 153 9 145 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6 -698 -12 057 Laekunud intressid 5 114 167 Kokku rahavood investeerimistegevusest -584 -11 890 Rahavood finantseerimistegevusest Emiteeritud võlakirjad 14 0 10 000 Võlakirjade tagasimaksed 14 -3 500 -2 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 500 7 500 Rahavood kokku 3 069 4 755 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 3 069 4 755 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 674 11 578 Valuutakursside muutuste mõju 5 153 341 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 19 896 16 674 14 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Arvestuspõhimõtted OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi “TVH” või “Äriühing”) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Äriühing on IFRS aruandluse arvestuspõhimõtted võtnud kasutusele alates Äriühingu asutamisest. Ülevaade olulisemate arvestus- ja aruandluspõhimõtete kohta, mida raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatakse, on esitatud allpool. 1.1 Üldine informatsioon Äriühingu majandusaasta algas 01. jaanuaril 2019 ning lõppes 31. detsembril 2019. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti. Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada, kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Äriühingu juhatus kinnitas majandusaasta aruande 27. märtsil 2020. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule tuleb majandusaasta aruanne kinnitada Äriühingu nõukogu poolt kui ka ainuosaniku poolt üldkoosolekul. Ainuosanikul on õigus keelduda juhatuse poolt koostatud ning kinnitatud majandusaasta aruande kinnitamisest ning paluda uue aruande koostamist. Juhatuse hinnangul on Äriühingu tegevus jätkuv. 1.2 Uute IFRS standardite ja tõlgenduste rakendamine Lisades 1.3-1.16 esitatud arvestuspõhimõtteid on rakendatud IFRS finantsaruannete koostamisel, perioodil, mis lõppes 31. detsembril 2019. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2019 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende tõlgenduste mõjust raamatupidamise aruandele on välja toodud allpool. (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Äriühingule kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019.  IFRS 16 “Rendilepingud” rakendus 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Standard kehtestab nii rendileandjatele kui ka rentnikele rendikokkulepete tuvastamiseks ja arvestamiseks kõikehõlmava mudeli. IFRS 16 on asendanud varem kehtinud rendiarvestuse juhiseid, mis olid esitatud standardis IAS 17 „Rendilepingud“ ja sellega seotud tõlgendustes. IFRS 15 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib kindlaksmääratud vara kasutust või mitte. IFRS 16 võtab olulises osas üle standardis IAS 17 sätestatud nõuded rendileandjatele ja nõuab jätkuvalt rendileandjatelt rendilepingute liigitamist kasutus- või kapitalirendiks vastavalt vara omandiga seonduvate riskide ja hüvede kandumisele. IFRS 16 nõuab ka enama teabe avalikustamist järgmiste aspektide kohta: - rendilepingutega seotud rahavood (lisad 2, 3, 6-8, 12-14); - renditulu komponendid (lisa 2); - rendilepingutega seotud varade arvestus (lisad 3, 6, 7, 17); - rendilepingutest tulenevad riskid (lisa 16). Seisuga 31.12.2019 ei olnud Äriühingul ühtegi rendilepingut, kus Äriühing oleks rentnik, mistõttu uus standard IFRS 16 ei avalda olulist mõju Äriühingu raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele.  IFRIC 23 “Tulumaksu käsitlustest tingitud ebakindlus“ (“Uncertainty over Income Tax Treatments”) tõlgendus rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Tõlgenduses antakse suuniseid ebamääraste maksustamisviiside eraldi ja koos kajastamise, maksuhalduri kontrolli, ebakindluse kajastamiseks sobiva meetodi valimise ning asjaolude muutumise kajastamise kohta. Seisuga 31.12.2019 standardi muudatus ettevõtte finantsaruannetele mõju ei avalda.  Standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ muudatused – „Negatiivse hüvitisega ettemaksed“ - rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Muudatused selgitavad, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest makstavat hüvitist tuleks käsitleda kui lepingupõhist rahavoogu, mis koosneb ainult põhiosast ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest. Seisuga 31.12.2019 Äriühingus puudusid lepingute ennetähtaegse lõpetamise hüvitise nõuded.  Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2015.―2017. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused („Annual Improvements to IFRS Standards 2015-2017 Cycle“) – rakendusid 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Standardite muudatused peamiselt puudutavad: - dividendide jaotamisega kaasneva tulumaksu kajastamist: tuleb kajastada vastavalt sellele, kus kajastati möödunud perioodidel jaotamisele kuuluva kasumi tekitanud tehinguid või sündmusi (IAS 12 „Tulumaks“); - laenukasutuse kulutuste kajastamist: kui tingimustele vastav varaobjekt on viidud otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse, kuid sellega seotud laen ei ole täies ulatuses tagasi makstud, tuleb kanda kõnealune laenusumma ettevõtte üldiste laenukohustuste koosseisu (IAS 23 „Laenukasutuse kulutused“); - ettevõtte varasema osaluse hinnangut peale kontrolli saavutmist: ettevõte hindab ümber varasema osaluse ühises äriüksuses, kui ta saavutab kontrolli selle äriüksuse üle (IFRS 3 „Äriühendused“) ning ei hinda ümber, kui ta saavutab ühise kontrolli selle äriüksuse üle (IFRS 11 „Ühised ettevõtmised“). Ükski nendest muudatustest ei avalda olulist mõju Äriühingu raamatupidamise aruandele.  IAS 28 “Investeeringud sidusettevõtjatesse ja ühisettevõtjatesse” – rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Muudatuses on öeldud, et pikaajalised osalused 16 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 kuuluvad nii standardi IFRS 9 kui ka standardi IAS 28 rakendusalasse, ja selgitavad, kuidas standardeid tuleb rakendada. Seisuga 31.12.2019 Äriühingus puudusid pikaajalised osalused.  IAS 19 muudatused: “plaani muudatus, kärbe või arveldus” – rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Ettevõtetel on kohustus uuendada aktuaarseid eeldusi, et teha pärast plaani muutmist, kärpimist või arveldamist kindlaks jooksva tööalase teenistuse kulutus ning netointress ülejäänud aruandlusperioodiks. Samuti täpsustatakse muudatustega seda, kuidas mõjutab plaani muutmine, kärpimine või arveldamine vara ülemmäära rakendamist. Seisuga 31.12.2019 ei avalda eeldatavasti standardi muudatused Äriühingu raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju. (b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Äriühingule kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2020 või hiljem ja mida Äriühing ei ole rakendanud ennetähtaegselt. Juhatuse hinnangul ei avalda allolevad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Äriühingu raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju. • IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“ („olulisuse“ definitsioon) – uues redaktsioonis oluliseks peetakse informatsioon, mille avalikustamine võib mõjutada finantsaruannete kasutajate hinnanguid ettevõtte majandusliku seisu kohta. • IFRS 3 „Äriühendused“ – muudatustes täiendatakse „äri“ mõistet (ei ole veel vastu võetud EL’s). • IFRS 9 „Finantsinstrumendid“, IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“ ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave“ (viiteintressimäära reform) - muudatused puudutavad riskimaandamisinstrumentide arvestust. • IFRS standardite kontseptuaalse raamistiku uuendamine - muudatustega täiendatakse varade ja kohustise mõisteid, lisanduvad uus peatükk mõõtmispõhimõtete kohta, finantstulemuste avalikustamise juhend ja muud täpsustavad selgitused. • IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ - muudatus mõjutab eelkõige kindlustusandjaid ning nende finantsaruannete kasutajaid. Uuendatud standard ühtlustab kindlustusvaldkonna arvestust (ei ole veel vastu võetud EL’s). 1.3 Koostamise alused Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud varade ja finantsinstrumentide puhul, mis on ümber hinnatud ning kajastatud õiglases väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga, nagu on kirjeldatud vastavates arvestuspõhimõtetes. Soetusmaksumus põhineb tavaliselt kaupade ja teenuste eest makstud tasu õiglasel väärtusel. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus hindamise kuupäeval sõltumata asjaolust, kas hind on otseselt määratav või hinnatud kasutades erinevaid hindamistehnikaid. Vara või kohustise õiglase väärtuse hindamisel arvestab Äriühing vara või kohustuse omadusi ning seda juhul kui turuosalised võtaksid varade 17 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 või kohustiste hindamise mõõtmispäeval neid omadusi arvesse. Õiglase väärtuse mõõtmine ja avalikustamine raamatupidamise aastaaruandes toimub eelnimetatud printsiipide alusel, välja arvatud liisinglepingud, mis kuuluvad IFRS 16 rakendusalasse ning mõõtmised, millel on mõningased sarnasused õiglase väärtuse määramisele, kuid ei ole õiglane väärtus, näiteks neto realiseerimisväärtus vastavalt IAS- le 2 või kasutusväärtus vastavalt IAS-le 36. Lisaks sellele liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmised finantsaruandluse eesmärgil 1., 2. või 3. hierarhia tasemele, lähtudes sellest, kui suures ulatuses on õiglases väärtuses mõõdetavaid sisendeid võimalik jälgida ja milline on õiglase väärtuse sisendite tähendus tervikuna. Sisendeid kirjeldatakse järgmiselt:  1. taseme sisendid on noteeritud hinnad (korrigeerimata) aktiivsetel turgudel identsetel varadel või kohustistel, millele majandusüksusel on juurdepääs mõõtmiskuupäeval;  2. taseme sisendid on sisendid, mis ei sisalda 1. tasemel sisalduvaid noteeritud hindu, kuid on otseselt või kaudselt leitavad vara või kohustise suhtes;  3. taseme varade või kohustiste sisendite osas ei ole info jälgitav. 1.4 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha, nõudmiseni hoiuseid, arvelduskontode jääke ning kuni 3-kuulisi deposiite, millel puudub oluline väärtuse muutuse risk. Äriühingu rentnikult laekunud tagatisdeposiitide ja hooldustööde reservide summad kajastatakse piirangutega rahana („restricted cash“). Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel kontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata. Täpsem informatsioon raha ja raha ekvivalentide kirjete kohta on toodud lisas 7. 1.5 Tulude arvestus Tulu kliendilepingutest Äriühing kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal), st kontroll toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Tehinguga seotud kulu peab olema usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tulu laekumine on tõenäoline, olenemata makse laekumise ajast. Tulu kajastatakse saadud tasu või nõude õiglases väärtuses võttes arvesse lepingulised tingimused ning välja arvates maksud ning tollimaks. Äriühingu kliendilepingute alusel kajastatav müügitulu tekib lennukite varuosade müügist. Äriühingu toimingukohustuseks on tagada kliendile lepingus sätestatud ajal varuosade üleandmine. Renditulu Lennuki ja lennukikomponentide rendilepingutest tulenev renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Lennukite rendi puhul rendituluna kajastatakse rendi põhiosa makseid. Rentniku poolt makstavad täiendavad tasud (ühekordne tagatisdeposiidi makse ja regulaarsed hooldusreservide maksed) kajastatakse finantsseisundi aruandes muu lühi- ja pikaajalise kohustisena (lisa 13) ja piirangutega rahana. Hooldusreserv ja hooldusreservi maksed Hooldusreservi eesmärk on koguda vahendeid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde (edasi Hooldusreservi tööd) jaoks, mis nõuavad olulisi investeeringuid ning samuti aega lennukite oluliste osade kapitaalremondiks. Rentnik tasub hooldusreservi makseid TVH-le igakuiselt kindlaksmääratud summas, mis vastab rendilepingutes ettenähtud lennukite baaskasutusele. Vajadusel suurendatakse 18 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 hooldusreservimakseid igal aastal jaanuaris, lähtudes eelneva aasta tegelikust lennukite kasutamisest võrreldes rendilepingus ettenähtud baaskasutusega (kalendriaastal registreeritud lennuki lennutunnid ja lennutsüklid). Hooldusreservi makseid kajastatakse kassapõhiselt (raha laekumise hetkel), mitte tekkepõhiselt lepingu alusel, kuna tegemist on rentnikupoolse ettemaksega tulevaste hooldustööde katteks. Vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile on kohustis kajastatud osaliselt lühiajalisena, s.o järgneval majandusaastal planeeritavate tööde maksumus, mis kuulub rentniku poolt tasutud hooldusreservide maksete alusel hüvitamisele ja ülejäänud on kajastatud pikaajalise kohustisena. Lennukite hooldusreservi töid korraldab rentnik ja Äriühing hüvitab rentnikule töödega seotud kulud hooldusreservist proportsionaalselt lennuki kasutamise statistikale (rentniku lennatud lennutunnid ja lennutsüklid alates viimasest sama liiki Hooldusreservi tööst). Hooldusreservist makstav hooldustööde hüvitis kajastatakse kohustise vähendamisena. Juhtkonna hinnangul lennuki hooldusreserviga kaetud hooldustöödega seotud riski kannab rentnik, mistõttu regulaarsed hooldusreservi maksed ei kajastu rendiperioodi jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Lisaks rentnik kannab muud rendiperioodi jooksvad lennukite hoolduskulud, mis ei vasta põhivarana kajastamise kriteeriumitele. Intressitulu Intressitulu kajastatakse kasumi ja muu koondkasumi aruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressitulu koosneb peamiselt intressitulust pangakontodelt ja alla 3-kuulistelt deposiitidelt. 1.6 Välisvaluutas toimunud tehingud (a) Arvestus- ja esitusvaluuta Äriühingu arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. (b) Tehingud ja saldod välisvaluutas Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestamisel tekkivad kasumid ning kahjumid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed ja materiaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. 1.7 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse Äriühingu enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb 19 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Lennukid Juhul, kui lennuk soetatakse koos müüja poolt kogutud hooldusreservide jääkidega, lennuki soetusmaksumus koosneb lennuki ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, millest on maha lahutatud kaasa antav hooldusreservi summa. Lennukite kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud hinnanguline lõppväärtus lineaarsel meetodil lennuki hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Lennuki lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb lennukil pärast kasulikku eluiga ning millest on maha lahutud müügikulutused. Hooldusreservi tööd Lennukite hooldusreservi tööde kulud, mis ei kuulu hooldusreservist rentnikule hüvitamisele, kajastatakse põhivarana. Hooldusreservi tööde kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul (üldjuhul rendiperioodi lõpuni). Hooldusreservi tööd võetakse arvele eraldi põhivara objektina vastavalt töö liigile. Hooldusreservide tööde liigid on järgmised:  Lennukikere struktuuri hooldus (Airframe Heavy Structural Maintenance);  Telikute hooldused (Landing Gear Overhaul);  Mootori võimsuse taastamistööd (Engine Performance Restoration);  Piiratud elueaga mootori osade hooldus (LLP) (Engine Life Limited Parts);  Abijõuseadme (APU) taastamine (Auxiliary Power Unit). Lennukite tööriistad ja varuosad Lennuettevõtetele väljarenditavad lennukite tööriistad ja varuosad või tööriistadest ja/või varuosadest koosnevad varakogumid, mille soetusmakusmus ületab piirmäära 5 tuhat eurot, kajastatakse põhivarana. Tööriistade ja varuosade kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud hinnanguline lõppväärtus lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Tööriistade ja varuosade lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb varal pärast kasulikku eluiga ning millest on maha lahutud müügikulutused. Täpsem informatsioon lennukite tööriistade ja varuosade kulumi arvestusest on toodud lisas 3. Materiaalse põhivara kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberliigitamisel “Müügiootel põhivaraks”. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, kasulikud eluead ja ka lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muudatusena edasiulatuvalt. Hinnangulised kasulikud eluead on järgmised:  Lennukid: 9-16 aastat  Lennukite kapitaalsed hooldustööd: 5-15 aastat  Lennukite tööriistad ja varuosad: 5 aastat Materiaalse põhivara väärtuse langus Äriühing hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb materiaalse põhivara võimalikule väärtuse langusele esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel võetakse arvesse 20 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 rentnikuga seotud informatsiooniallikatest saadud teavet. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Kui väärtuse hindamise tulemusena selgub, et vara üksuse kaetav väärtus on tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumi- ja muu koondkasumi aruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Materiaalse põhivara võõrandamine Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasumid ja kahjumid, mis kaasnevad varade müügi või mahakandmisega (arvutatakse vastavalt vara võõrandamisest saadava tasu ning bilansilise väärtuse vahena) kajastatakse kasumi ja muu koondkasumi aruandes hetkel, mil varad võõrandatakse või kantakse maha. 1.8 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Äriühingul on kasutusrendilepingud, kus Äriühing on rendileandjaks. Äriühingul puuduvad rendilepingud, kus Äriühing on rentnik. Äriühing kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel kajastatud lennukid kajastatakse materiaalse põhivarana ja amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kuni lõppväärtuseni. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes lineaarselt tuluna. 1.9 Finantsinstrumendid Finantsvarasid ja finantskohustisi kajastatakse ajahetkel, mil Äriühing saab vastavate lepingusätete osapooleks. Finantsvarad ja finantskohustised kajastatakse algselt õiglases väärtuses. Tehingukulud, mis otseselt seonduvad finantsvarade ja finantskohustiste omandamisega (välja arvatud finantsvarad ja finantskohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumi- ja muu koondkasumi aruande) lisatakse või lahutatakse finantsvarade või finantskohustiste õiglasest väärtusest nende esmasel arvele võtmisel. Tehingukulud, mis seonduvad finantsvarade või finantskohustist omandamisega, mida kajastatakse läbi kasumi- ja muu koondkasumi aruande, kajastatakse koheselt kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Finantsvarad Kõigi tavapärastel turutingimustel toimuvate finantsvarade ostude või müükide kajastamiseks ja kajastamise lõpetamiseks kasutatakse tehingupäevapõhist arvestust. Tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük on finantsvara ost või müük tingimustel, mille kohaselt antakse vara üle ajavahemiku jooksul, mis on kas kehtestatud õigusaktidega või vastavalt turu praktikale. Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile. Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja 21 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Juhtkond otsustab finantsvarade liigituse nende esmakordsel kajastamisel. Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud: • finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja • finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel. Äriühing liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu, käibemaksu tagasimaksenõuded ja intressinõuded. Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressitulude jaotamiseksvastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodatavad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt võlainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto bilansilisse väärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid). Intressitulu kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kirjel „Finantstulud“. Finantsvarade ja -kohustiste jaotus kategooriatesse on toodud lisas 8. Finantsvarade väärtuse langus Äriühing moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks. Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi. Äriühing kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kui Äriühingul tekib vajadus moodustada allahindlus nõuetele ostjate vastu ja rendinõuetele, siis allahindluse summa võrduks nõuete kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse ajaloolist krediidikahjumi kogemust, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise juhtudest. Kõikidele teistele finantsinstrumentidele kajastab Äriühingul allahindluse kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas, kui nende krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud. Kui finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kajastab Äriühingul sellele allahindluse 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. 22 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest: a) emitendi või deebitori olulised finantsraskused; b) lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine; c) deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; d) deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või e) finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu. Eelnevast sõltumata loeb Äriühing kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui Äriühingul on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud. Finantsvarade mahakandmine Äriühing kannab finantsvara maha, kui ilmneb teavet selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja Äriühingu juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Ka siis, kui vara on maha kantud, võib Äriühing jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud, kuid varasemalt mahakantud summad, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Finantskohustised Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele, võlakirjad, muud lühi- ja pikaajalised kohustised) mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või Äriühingul puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Lühiajaliseks liigitatakse ka võlakirjadega seotud kohustised, mille tagasimakse tähtaeg on aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul. Samuti kajastatakse lühiajalistena võlakirjadega seotud kohustusi, mida võlakirjade märkijal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda. Finantskohustiste kajastamise lõpetamine Äriühing lõpetab finantskohustiste kajastamise siis, kui Äriühingu kohustised on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse kohustise bilansilise maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulu või kuluna. Kui finantskohustisega seotud tingimustes toimub oluline muudatus, lõpetatakse esialgse finantskohustise kajastamine ning arvele võetakse muudetud tingimustega finantskohustis. Sellisel juhul finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse esialgse ja uue kohustise bilansilise maksumuse vahet kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulu või kuluna. 1.10 Finantsvarade ja finantskohustiste saldeerimine Finantsvarasid ja finantskohustisi saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes netosummas ainult juhul, kui Äriühingul on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja Äriühing kavatseb neid varasid saldeerida või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ja peab olema rakendatav tavapärase äritegevuse käigus ning ka 23 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral. 1.11 Osakapital ja kohustuslik reservkapital Osad on kaasatud omakapitalis. Uute osade emiteerimisega seotud kulutused arvestatakse maha omakapitalist eeldusel, et tegemist on vältimatute lisakuludega, mis on otseselt tehinguga seotud. Äriühingu peamine eesmärk on luua ainuosanikule väärtust majandusnäitajate ja tööstusharu arengute kaudu, et tagada konkurentsivõime ja luua eeldused pikaajalise jätkusuutliku kasumlikkuse saavutamiseks. Omakapitali ja varade suhe 0,51 viitab Äriühingu heale pikaajalisele maksevõime positsioonile. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja Äriühingu põhikirjale on Äriühing kohustatud moodustama kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Vastavalt ainuosaniku otsusele võib kohustuslikku reservkapitali kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid ainuosanikule. Lähtudes eelnevate aastate kasumi jaotamise ettepanekutest ning ainuosaniku poolt tehtud kasumi jaotamise otsusest ületab Äriühingu kohustuslik reservkapital seaduses ja põhikirjas sätestatud miinimummäära andes täiendava finantsstabiilsuse ettevõtte majandustegevusele. 1.12 Seotud osapooled Äriühing on 100% riigi omandis olev ettevõte, mille seotud osapoolte hulka kuuluvad: (a) Isikud või selle isiku lähedased pereliikmed, kes on seotud aruandva (majandus) üksusega, juhul kui see isik: (IAS 24.9 (a)): (i) omab kontrolli või ühist kontrolli aruandva (majandus) üksuse üle; (ii) omab olulist mõju aruandeüksusele; või (iii) on aruandva majandusüksuse juhtkonna võtmeisikud või aruandva majandusüksuse emaettevõte. (b) Ettevõte on seotud aruandva ettevõttega, kui rakendub üks järgmistest tingimustest (IAS 24.9 (b)): (i) Ettevõte ja aruandev Ettevõte on sama kontserni liikmed (st et iga emaettevõte, tütarettevõte ja kaastütarettevõte on seotud teistega). (ii) Üks Ettevõte on teise Ettevõtte sidusettevõte või ühisettevõte (või selle kontserni liikme sidusettevõte või ühisettevõte, mille liige on teine üksus). (iii) Mõlemad ettevõtted on sama kolmanda isiku ühisettevõtted. (iv) Üks ettevõte on kolmanda üksuse ühisettevõte ning teine ettevõte on kolmanda üksuse sidusettevõte. (v) Ettevõttel on töösuhtejärgsete hüvitiste plaan aruandva Ettevõtte või iga sellega seotud ettevõtte töötajate kasuks. Juhul kui aruandval ettevõttel on endal selline plaan, siis on kasusaavad töötajad ise seotud aruandva ettevõttega. (vi) Ettevõtet kontrollib või kontrollib ühiselt punktis (a) määratletud isik. (vii) Punktis (a) (i) määratletud isikul on Ettevõttele oluline mõju või ta on ettevõtte (või ettevõtte emaettevõtte) juhtivpersonali liige. (viii) Ettevõte või ükskõik milline grupi liige, mille osaks see on, osutab aruandva Ettevõtte või aruandva Ettevõtte emaettevõtte juhtivtöötajatele olulisi teenuseid. Täpsem informatsioon tehingutest seotud osapooltega on toodud lisas 15. 24 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 1.13 Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete jaotamata kasumile rakendatav tulumaksumäär on 0%, mistõttu Äriühingu finantsseisundi aruandes ei ole edasilükkunud tulumaksu nõudeid ja kohustusi. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat Äriühingu tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. 1.14 Dividendid Dividende kajastatakse nende välja kuulutamisel jaotamata kasumi vähendusena ning kohustisena ainuosaniku vastu. 1.15 Rahavoogude aruanne Rahavooge klassifitseeritakse rahavoogudeks äri, investeerimis- ning finantseerimistegevusest. Finantsaruannete koostamisel on rahavood äritegevusest kajastatud kasutades kaudset meetodit, rahavood investeerimis- ning finantseerimistegevusest on kajastatud kasutades otsemeetodit. 1.16 Sündmused pärast aruandekuupäeva Korrigeerivad sündmused – need, mis tõendavad aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid, kajastatakse Äriühingu lõppenud aruandeaasta finantsseisundi- ning kasumi- ja muu koondkasumi aruandes. Mittekorrigeerivad sündmused – need, mis ei ole seotud aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludega ning on esitatud aastaaruande lisades. 25 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 2. Müügitulu (tuhandetes eurodes) 01.01.2019- 01.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Renditulu Renditulu lennukite rendist 9 029 7 932 Renditulu lennukite tööriistade ja varuosade rendist 73 6 Tulu kliendilepingutest Lennukite varuosade müük 0 125 Kokku 9 102 8 063 Lennukite kasutusrendilepingute keskmine kestus on 12-13 aastat. Äriühingul on võimalik lõpetada kasutusrendilepingud ennetähtaegselt vastavalt järgmistele tingimustele: - 2016. aasta märtsis sõlmitud (esimesed kolm lennukit) - pärast kolme aasta möödumist, millele lisandub etteteatamise periood 12 kuud; - 2016. aasta augustis (neljas lennuk) ning 2018. aastal sõlmitud (seitsmes lennuk) - pärast kahe aasta möödumist, millele lisandub etteteatamise periood 12 kuud; - 2017. aastal sõlmitud (viies ja kuues lennuk) – peale kahe aasta möödumist, millele lisandub etteteatamise periood 12 kuud, kusjuures rentnikul on õigus lõpetada lepingud ennetähtaegselt samadel tingimustel. Äriühing sõlmis 2019. aastal lennukite tööriistade ja varuosade rendilepingud Regional Jet OÜ’ga. Tööriistade ja varuosade kasutusrendilepingute pikkus on 5 aastat. Nii Äriühingul kui ka rentnikul on õigus leping lõpetada kuue kuu pikkuse etteteatamisega. Lisainformatsioon väljarenditavate varade kohta on toodud lisas 6. Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel: 31. detsembri seisuga 2019 2018 Tööriistad ja Tööriistad ja Lennukid varuosad Lennukid varuosad < 1 aasta 9 576 211 9 030 6 1-5 aastat 24 600 777 35 204 8 > 5 aastat 18 300 0 25 655 0 Kokku renditulud 52 476 988 69 889 14 Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud (tuhandetes eurodes) 01.01.2019- 01.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Lennukite amortisatsioonikulu 4 957 4 071 Kokku 4 957 4 071 26 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lennukite rendilepingute algusest on jooksvad hoolduskulud kohustatud katma rentnik, välja arvatud kapitaalsed hooldusreservide kulud, mis tulenesid lennukite kasutamisest enne rendilepingute algust. Põhivarana kajastatud lennukite tööriistade ja varuosade varakogumil aruandeperioodil amortisatsioonikulu ei tekkinud. Renditava vara kulumi tekkimine ja selle suurus olulisel määral sõltuvad varadega seotud rendilepingute tingimustest. Vastavalt 2019. aastal sõlmitud rendilepingutele tööriistade ja varuosade loomuliku kulumise ja nende väärtuse langusega seotud riski kannab rentnik (rentnik kohustub tagastama vara rendileandjale samas seisukorras nagu on rentnikule väljastatud ning vara hävinemise korral asendama seda omal kulul samaväärse varaga), seega tööriistade ja varuosade varakogumi lõppväärtuse on ligilähedane soetusmaksumusele ning olulisi müügikulutusi vara realiseerimisega ei kaasne, mistõttu 2019. aastal amortisatsioonikulu ei tekkinud (lisa16). Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 01.01.2019- 01.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Teenused 186 221 Juhatuse ja nõukogu tasud 38 38 Muud kulud 3 14 Kokku 227 273 Tasusid maksti kolmele nõukogu liikmele (kuni 02.05.2017 neljale nõukogu liikmele) ja kahele juhatuse liikmele. Äriühingus puudusid aruandeperioodil lepingulised töötajad. Lisa 5. Finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 01.01.2019- 01.01.2018- 31.12.2019 31.12.2018 Intressitulu finantsvaradelt 113 169 Intressitulu finantskohustistelt (kasutades sisemise intressimäära meetodit) 0 77 Kasum valuutakursi muutustest 153 341 Finantstulud kokku 266 587 Intressikulu -861 -664 Muud finantskulud -99 -32 Finantskulud kokku -960 -696 Finantstulud ja -kulud kokku -694 -109 27 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 6. Materiaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Ettemaksed Lennukite uute Lennukite tööriistad ja lennukite Lennukid parendused varuosad osade ees Kokku Soetusmaksumus Saldo 31.12.2017 62 676 821 0 9 63 506 Lisandumised 10 070 2 670 0 0 12 740 Ümberklassifitseerimine 0 9 0 -9 0 Saldo 31.12.2018 72 746 3 500 0 0 76 246 Lisandumised (lisa 17) 0 698 1 812 0 2 510 Saldo 31.12.2019 72 746 4 198 1 812 0 78 756 Akumuleeritud kulum ja allahindlused Saldo 31.12.2017 -3 674 -45 0 0 -3 719 Amortisatsioonikulu -3 727 -344 0 0 -4 071 Saldo 31.12.2018 -7 401 -389 0 0 -7 790 Amortisatsioonikulu (lisa 17) -4 521 -436 0 0 -4 957 Saldo 31.12.2019 -11 922 -825 0 0 -12 747 Jääkmaksumus 31.12.2018 65 345 3 111 0 0 68 456 Jääkmaksumus 31.12.2019 (lisa 17) 60 824 3 373 1 812 0 66 009 Lennukipark Keskmine vanus Lennukite arv Bombardier, CRJ-900 8 aastat (kasutatud) 2 Bombardier, CRJ-900 7 aastat (kasutatud) 1 Bombardier, CRJ-900 7 aastat (kasutatud) 1 Bombardier, CRJ-900 10 aastat (kasutatud) 2 Bombardier, CRJ-900 11 aastat (kasutatud) 1 2019. aasta septembris ostis Äriühing Nordicalt lennukite varuosade ja tööriistade varakogumi eesmärgiga rentida soetatud vara Regional Jet’ile. Eelmainitud varakogumi soetusmaksumus vastas turuhinna kriteeriumitele. Informatsioon tööriistade ja varuosadega lepinguliste renditingimuste kohta on toodud lisades 2 ja 3. Tehinguga ei kaasnenud pooltevahelised raha liikumised: vastavalt ostu-müügi lepingu ja sellega kaasneva poolte vastastikute nõuete tasaarvlemise lepingu tingmustele tasaarveldas Äriühing soetatud varade maksumuse Nordica lennukite rendimaksete nõuetega. 28 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Tulenevalt varuosade ja tööriistade varakogumi rendilepingu tingimustest ei tekkinud aruandeaastal lennukite tööriistadel ja varuosadel kulumit. Täpsem informatsioon põhivarana kajastatud tööriistade ja varuosade kohta on toodud lisas 3. 2019. aasta jooksul tehti suuremahulisi hooldustöid kuuele lennukile kokku summas 1 239 tuhat eurot (2018. aastal – 4 190 tuhat eurot), millest Äriühing kajastas lennukite parendusena 698 tuhat eurot (2018. aastal – 2 679 tuhat eurot) ning ülejäänud 541 tuhat eurot (2018. aastal – 1 511 tuhat eurot) oli rentniku osa, mis vähendas kogunenud hooldusreservi kohustist. Tulevased investeerimiskohustused Äriühing koostöös Nordica ja Regional Jet OÜ’ga on välja töötanud kapitaalsete hooldustööde teostamise kava, milles tuuakse välja järgmise üheksa aasta Äriühingu poolsed hinnangulised kulud seonduvalt seitsme kasutatud lennuki plaanitud hooldustöödega. Teostatud kapitaalsed hooldustööd kajastatakse põhivarana, mille kasulik eluiga on võrdne nende kasutuseaga. Hooldusplaan kajastab Äriühingu tuleviku investeeringukohustusi summas 24 599 tuhat eurot (2018. aastal – 22 974 tuhat eurot). Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha ekvivalendid: deposiidid (alla 3 kuu) Piiranguteta 7 316 6 773 Piirangutega 862 1 087 Raha: raha pangakontodel Piirangutega 11 718 8 814 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 8) 19 896 16 674 Piiranguteta raha ja raha ekvivalentide all on kajastatud Äriühingu vabad rahalised vahendid. Piirangutega raha sisaldab rentniku ettemakseid lennukite hooldustööde reservide ja tagatisdeposiitide eest. Vastavalt Äriühingu rendilepingutele on rentnik kohustatud korraldama nõutud hooldustööde teostamise ning seejärel on õigus nõuda teostatud tööde proportsionaalses ulatuses kulude hüvitamist Äriühingus hoitavast hooldusreservide kontolt. Hooldustööde reservi makstakse igakuiselt kindlaksmääratud summadena ja rendilepingus on sätestatud rendileandja õigus neid korrigeerida iga aasta jaanuaris, tuginedes tegelikule lennukite kasutusmäärale eelmisel aastal. 2019. aastal kogus Äriühingu rentnikult 3 220 tuhat eurot (2018. aastal – 4 020 tuhat eurot). Rahalisi vahendeid hoitakse eraldi pangakontodel, mida kasutatakse lennukite hooldusreservi tööde (heavy maintenance events) jaoks. Osa Äriühingu pangakontodest on koormatud pandiga TrVh Collateral Agent OÜ (Advokaadibüroole Derling kuuluv võlakirjade tagatisagent) kasuks. Pangakontode pantimise nõue tuleneb 2017. ja 2018. aastal toimunud Äriühingu võlakirjade emissioonide tingimustest ning on otseselt seotud võlakirjade tagatistega. Täpsem informatsioon Äriühingu võlakirjade emissioonide ja võlakirjade lepinguliste tagatiste kohta on toodud lisas 14. 29 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 8. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes (tuhandetes eurodes) Finantsvarad 31.12.2019 31.12.2018 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad: Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 19 896 16 674 Nõuded (lisa 9) 29 104 Kokku 19 925 16 778 Finantskohustised 31.12.2019 31.12.2018 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustised Võlakirjad (lisa 14) 27 750 31 250 Võlad tarnijatele (lisa 10) 163 1 367 Muud lühiajalised kohustised (lisa 13) 6 788 4 384 Muud pikaajalised kohustised (lisa 13) 5 168 5 933 Kokku 39 869 42 934 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglased väärtused ei erine oluliselt nende seisuga 31.12.2019 Äriühingu finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest. Võlakohustiste korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge sisemise intressimääraga 4% (Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 48-9). Finantsvarade ja finantskohustiste jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, on ligilähedane nende õiglasele väärtusele. Finantsvarade krediidikvaliteet (tuhandetes eurodes) Äriühing rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Hindamispõhimõtteid on kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 1.9). Seisuga 31.12.2019 Äriühingul puudub ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatav krediidikahjum. 30 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Maksetähtaeg Maksetähtaega saabumata ületanud päevade arv Kokku Seisuga 31.12.2019 (lisa 9) 0-30 Oodatav krediidikahjumi määr 0% 0% Nõuded ostjate vastu 28 0 28 Eeldatav krediidikahjum 0 0 0 Seisuga 31.12.2018 (lisa 9) 0-30 Oodatav krediidikahjumi määr 0% 0% Nõuded ostjate vastu 61 42 103 Eeldatav krediidikahjum 0 0 0 Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis hinnatakse selle krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui vastaspoolele on reiting antud). Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes* 31.12.2019 31.12.2018 Aa2 8 178 8 605 Baa1 11 718 8 069 Kokku 19 896 16 674 * Moody’s krediidireitingud Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu 28 103 Lühiajalised intressinõuded 1 1 Nõuded kokku (lisa 8) 29 104 Maksude ettemaksed 90 93 Käibemaksu tagastusnõuded 19 11 Ettemaksed 2 3 Ettemaksed kokku 111 107 Kokku 140 211 31 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 10. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele 163 1 367 Ettemaksed 0 3 Võlad ja ettemaksed kokku (lisa 8) 163 1 370 Lisa 11. Osakapital 31.12.2019 31.12.2018 Osakapital (eurodes) 1 000 000 1 000 000 Osade arv 1 000 000 1 000 000 Osa nominaalväärtuses (eurodes) 1 1 Sissemakse osakapitali oli kajastatud ühingu registreerimisel 9. oktoobril 2015 aastal. Ülekursina sissemakstud summa oli 31 000 tuhat eurot. Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.2019.a. ja maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus dividendide väljakuulutamisel on toodud lisas 19. Dividendide jaotamiseks on vajalik otsus ainuosaniku koosolekult ning Äriühingu jaotatava kasumi olemasolu. Samuti tuleks arvesse võtta Äriühingu kasumit, eeldatavaid tulemusi, finantsseisundit ja investeerimisvajadusi. Kuna Äriühing on algusjärgus, siis vastavalt omanike ootustele ei ole omanik ette näinud dividendide maksmist Äriühingu esimestel algusaastatel. Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja väljaantud võlakirjade tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma finantsplaanide koostamisel lähtub. 31.12.2019 seisuga on antud suhe 52%, arvestades omakapitali 44 833 tuhat eurot ning koguvarade summat 86 045 tuhat eurot (31.12.2018 seisuga – 49%, arvestades omakapitali 41 607 tuhat eurot ning koguvarade summat 85 341 tuhat eurot). Lisa 12. Tulevaste perioodide tulu (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tulevaste perioodide tulud 1 343 797 Kokku 1 343 797 Lennukite rendilepingutest tulenev renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. 2017. aastal sõlmitud rendilepingute kohaselt kahaneb igakuine rendimakse summa alates 61. kuust. Rendimakse ja lineaarsel meetodil arvutatud renditulu vahe kajastatakse tulevaste perioodide tulude all. 32 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 13. Muud kohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Pikaajalised kohustised Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on 24 kuud (lisa 16) 4 185 4 988 Tagatisdeposiidid (hinnanguline tagasimakse periood on üle 5 aasta) 983 945 Kokku (lisa 8) 5 168 5 933 Lühiajalised kohustised Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on 12 kuud (lisa 16) 6 788 3 244 Müügi ja tagasirendi kohustis – kuulub tasaarveldamisele järgmise 12 kuu jooksul 0 1 140 Kokku (lisa 8) 6 788 4 384 31.12.2018 seisuga kajastatud muud kohustised tulenesid lennuki müügi-tagasirendi lepingu tingimustest ning olid tasaarveldatud 2019. aastal lennuki rendilepingutest tulenevate rendimaksetega. Tagatisdeposiidid on lepingulised tagasimakstavad ühekordsed deposiidid, mida rentnik maksab Äriühingule, maandades rentniku maksejõuetusega seotud riski. Nii hooldusreservid kui ka tagatisdeposiidid vastavad rendileandja finantskohustistele, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (kasutades sisemise intressimäära meetodit). Äriühingu hoolduskavas esitatud eeldatavate tulevaste väljamaksete kohaselt on hooldusreservide hüvitamisperiood 2 aastat ning 2020. aastal tuleb hüvitada 62% reservist. Tagatisdeposiitide tagasimaksmise eeldatav periood on 2027.- 2029. aasta. Lisa 14. Emiteeritud võlakirjad (tuhandetes eurodes) Perioodil 2017-2018. on Äriühing emiteerinud võlakirju 35 miljonit eurot, millest 50% märkis AS LHV Pank ja 50% märkisid AS LHV Varahalduse poolt hallatavad fondid:  2017. võlakirjade märkimine: 12,5 miljonit eurot – AS LHV Pank, 12,5 miljonit eurot – AS LHV Varahaldus;  2018. võlakirjade märkimine: 5 miljonit eurot – AS LHV Pank, 5 miljonit eurot – AS LHV Varahaldus. Emiteeritud võlakirjade alusvaluutaks on euro. Äriühing on kohustatud tegema kupongiintressimakseid kaks korda aastas. Emiteeritud võlakirjad on amortiseeruvad, kuna lisaks kupongiintressidele peab Äriühing maksma tagasi ka võlakirja põhiosa. 33 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Emiteeritud võlakirjad Intressimäär Summa Emiteerimine 2017 2,85% 25 000 Tagasiostmine 2017 -1 250 Saldo 31.12.2017 23 750 Emiteerimine 2018 2,85% 10 000 Tagasiostmine 2018 -2 500 Saldo 31.12.2018 (lisa 8) 31 250 Emiteerimine 2019 0 Tagasiostmine 2019 -3 500 Saldo 31.12.2019 (lisa 8) 27 750 Intressikohustis emiteeritud võlakirjadelt Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2017 141 2018. aasta intressikulu 664 2018. aastal välja makstud -668 Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2018 137 2019. aasta intressikulu 861 2019. aastal välja makstud -879 Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2019 119 Emiteeritud võlakirjad tagasiostutähtaja järgi: 31.12.2019 seisuga < 1 aasta 1-5 aastat > 5 aastat Tagastamise tähtaeg Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2017) 2 500 10 000 6 250 18.04.2025 Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2018) 1 000 4 000 4 000 18.12.2026 Võlakirjade tagasiost kokku 3 500 14 000 10 250 Tagastamise 31.12.2018 seisuga < 1 aasta 1-5 aastat > 5 aastat tähtaeg Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2017) 2 500 12 500 6 250 18.04.2025 Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2018) 1 000 5 000 4 000 18.12.2026 Võlakirjade tagasiost kokku 3 500 17 500 10 250 < 48 kuud > 48 kuud Intressimäär (aastas) 2,85% 6k Euribor + 2,65% 34 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Võlakirjade tagatised on alljärgnevad:  registerpant kuuele lennukile Bombardier CRJ900 („tagatud lennukid“);  tagatud lennukite ja majandustegevuse kindlustusnõuete pant ja tingimuslik loovutus;  tagatud lennukite hooldus- ja teiste tavapäraste lennunduses nõutavate reservide (eraldi kontodel olevad vahendid) pant;  tagatud lennukite rendilepingust tulenevate nõuete pant ja tingimuslik loovutamine tagatisena. Võlakirjade tagatiseks seatud lennukite jääkväärtus finantsseisundi aruandes (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lennukite arv 6 6 Lennukite jääkmaksumus 51 693 55 348 Võlakirjalepingute tingimused muuhulgas nõuavad tagatiseks seatud lennukite kuurendi, hooldusreservi ja tagatisdeposiidi maksete laekumist LHV pangakontodele. Eelnimetatud pangakontod olid panditud võlakirjade tagatisagendi TrVh Collateral Agent OÜ kasuks. Panditud kontode jäägid on Äriühingu finantsseisundi aruandes kajastatud rahana (lisa 7). Panditud arvelduskontodel puuduvad otsesed raha kasutamise piirangud, v.a lepingus konkreetselt sätestatud alusel (nt kui Äriühing peaks sattuma makseraskustesse). Äriühingu intressikandvad kohused ei tohi ületada 50% panditud lepingute väärtusest iga kalendriaasta viimase päeva seisuga, vastaselt korral võivad võlakirjainvestorid küsida Äriühingult lisatagatise tähtajalise tagatisdeposiidi näol (1 880 tuhat eurot aruande kinnitamise seisuga). Täpsem informatsioon võlakirjade lisatagatise kohta on toodud lisas 18. Äriühingu finantsraskuste korral on panditud kontode kasutamine piiratud ning lubatud on üksnes sihtotstarbeline raha kasutamine – eelkõige lennuki hooldustööde hüvitiste väljamaksed sama lennukiga seotud hooldusreservi kontolt. Seisuga 31.12.2019 panditud kontode hulka kuulusid esimese kuue lennuki rendi, hooldusreservi ja tagatisdeposiidi makseteks määratud pangakontod. Panditud LHV arvelduskontode jäägid (tuhandetes eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lennukite kuurendi maksed 2 283 1 228 Lennukite hooldusreservi maksed 7 452 5 515 Lennukite tagatisdeposiidid 1 136 1 136 Kokku panditud arvelduskontode jäägid 10 871 7 879 Äriühing on võlakirjade tingimustes võtnud kohustuse järgida ka muid finantseerimistingimusi (financial covenant’e), millele peavad vastama Äriühingu majandusnäitajad võlakirjade tingimustes sätestatud tähtaegadel. Äriühing kinnitab, et aruandeaastal ei ole võlakirjalepingute finantseerimistingimusi rikutud. 35 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 15. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Aruandeperioodi jooksul seotud osapoolte tehingud hõlmavad tehinguid riigi omanduses oleva äriühingutega (Nordic Aviation Group AS ja Regional Jet OÜ) ning ettevõtetega, kes osutavad juhtimis- ja õigusabiteenust (Advokaadibüroo TRINITI OÜ). 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Muud riigi omandis olevad ettevõtted 28 11 956 104 11 433 Ettevõtted, kes osutavad juhatuse 0 14 0 77 liikme teenuseid Kokku 28 11 970 104 11 510 01.01.2019-31.12.2019 01.01.2018-31.12.2018 Müügid Ostud Müügid Ostud Muud riigi omandis olevad ettevõtted ja Äriühingu kontrolli all olevad üksused* 9 099 2 510 8 032 12 707 Ettevõtted, kes osutavad juhtimisteenust 0 107 0 199 Kokku 9 099 2 617 8 032 12 906 * Müügid sisaldavad lennukite, lennukite tööriistade ja varuosade rendimakseid. Ostud sisaldavad lennuki ning lennuki tööriistade, varuosade ja Hooldusreservi tööde soetust. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 01.01.2019- 01.01.2018 ja muud olulised soodustused 31.12.2019 31.12.2018 Arvestatud tasu 28 28 Tegev- ja kõrgema juhtkonna koosseisu kuuluvad Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped ei näe ette hüvitist lepingu lõppemise või muude töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste korral. Seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustatav standard sisaldab laialdasemat avalikustamisraamistikku kui Eesti finantsaruandluse standard RTJ 15. 36 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Lisa 16. Finantsriskide juhtimine (tuhandetes eurodes) Finantsriskid Äriühingu tegevus toob kaasa mitmesuguseid finantsriske: tururisk (sh välisvaluuta risk, rahavoo ja õiglase väärtuse intressirisk ning hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide leevendamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Krediidirisk kajastab potentsiaalset kahju, mis tuleneb vastaspoole suutmatusest täita õigeaegselt endale võetud kohustusi Äriühingu ees. Äriühingu esmaseks riskiks on, et rentnik ei maksa rendilepingust tulenevaid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde makseid. Kõik olemasolevad lennukite rendilepingud, mille Äriühing on sõlminud, näevad ette hooldusreservide kogumise eurodes. Hooldusreserv on sisuliselt rentniku ettemaks, katmaks tulevaste regulaarsete suuremahuliste hoolduste (Hooldusreservi tööde) kulusid (lisa 13). Seepärast võib hooldusreservi ebapiisavus suurendada rentniku krediidiriski. 31.12.2019 seisuga oli hooldusreservi maksete alalaekumise suurus 4 820 tuhat eurot. Äriühingu pangakontole laekunud hooldusreservi jääk 11 254 tuhat eurot seisuga 31.12.2019 katab Nordica osa järgmise 1,3 aasta planeeritavast Hooldustööde maksumusest. Krediidiriski leevendamiseks rakendatav meede on uute sõlmitavate rendilepingute jaoks nõutav tagatisraha. Tööriistade ja varuosade rendilepingutega seotud krediidiriski leevendab asjaolu, et vastavalt lepingutingimustele väljarenditava vara kulumise ja hävinemise riisiko on läinud rentnikule (lisa 3). Intressimäära risk on finantsinstrumentide tuleviku rahavoogude muutuse risk, mis tuleneb turu intressimäärade muutustest. Turu intressimäärade muutused mõjutavad peamiselt Äriühingu pikaajalisi intressikandvaid võlakirju. Osa eelnimetatud kohustistest on fikseeritud intressimääraga: 2017. emiteeritud võlakirjade intressimäär on fikseeritud kuni 30.04.2021, 2018. emiteeritud võlakirjade intressimäär – kuni 31.12.2022. Pärast 4. aasta möödumisest vastavate võlakirjade emiteerimisest rakendatakse ujuvat intressimäära 2,65% + 6k Euribor. Likviidsusrisk on oht, kus Äriühing ei suuda täita rahalisi kohustusi rahavoo puudujäägi tõttu. Äriühingu likviidsusrisk on tihedalt seotud rendilepingutest tuleneva krediidiriskiga, kuna enamik Äriühingu nõudeid tekib ühe rentniku vastu. Riski maandamiseks on võimalik kasutada lennukite rendilepingute alusel saadud tagatisraha. Lisaks Äriühing jooksvalt kontrollib Nordica igakuiste rendimaksete tähtajalisust, et võla tekkimisel koheselt reageerida ning vajadusel tagatist rakendada. Tähtajaks laekumata hooldusreservimaksed ei mõjuta Äriühingu likviidsuse lühiajalises perspektiivis, kuna aruandeaasta lõpu seisuga kogutud reserv katab rohkem kui järgmise 12 kuu reservivajadust. Pikaajalises perspektiivis kasutab Äriühing hooldusreserviga seotud likviidsusriski maandamiseks samuti rendilepingute alusel saadud tagatisraha ning vajadusel peatab hooldusreservist kompensatsiooni väljamakseid kuni hooldusreservi lepingulised nõuded on täidetud. Järgnev likviidsusanalüüs näitab Äriühingu finantsvarade ning lühi- ja pikaajaliste finantskohustiste jaotumist tähtajaliselt: 37 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus kuud aastat aasta finantsseisundi aruandes 31.12.2019 seisuga Intressi mittekandvad 29 0 6 037 4 355 1 326 11 747 11 747 1,3%- Intressikandvad 2,0% 0 7 316 862 0 0 8 178 8 178 Kokku 29 7 316 6 899 4 355 1 326 19 925 19 925 Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus kuud aastat aasta finantsseisundi aruandes 31.12.2019 seisuga Intressi mittekandvad 42 2 7 018 4 355 1 326 12 743 12 119 Intressikandvad 2,85% 0 0 3 500 14 000 10 250 27 750 27 750 Kokku 42 2 10 518 18 355 11 576 40 493 39 869 Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus kuud aastat aasta finantsseisundi aruandes 31.12.2018 seisuga Intressi mittekandvad 0 104 2 223 5 265 1 326 8 918 8 918 Intressikandvad 1,9% 0 6 773 1 087 0 0 7 860 7 860 Kokku 0 6 877 3 310 5 265 1 136 16 778 16 778 Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus kuud aastat aasta finantsseisundi aruandes 31.12.2018 seisuga Intressi mittekandvad 0 1 367 3 310 5 265 1 326 11 268 10 544 Intressikandvad 2,85% 0 0 3 500 17 500 10 250 31 250 31 250 Kokku 0 1 367 6 810 22 765 11 576 42 518 41 794* *Finantskohustiste hulka ei arvestata lisas 13 toodud müügi ja tagasirendi kohustist seisuga 31.12.2018 summas 1 140 tuhat eurot, kuna summa kuulus tasaarveldamisele rentniku poolt tehtavate rendimaksetega. Äriühingu finantsseisundi aruandes „Raha ja raha ekvivalentide“ kirje all kajastuv summa on likviidsusanalüüsis jagatud 3-12-kuulisteks ja pikaajalisteks finantsvaradeks. Formaalselt eelnimetatud finantsvara vastab kõikidele raha ja raha ekvivalentide kriteeriumitele ning selle ebatavaline esitlus riskianalüüsi tabelis ei tulene Äriühingu lepingulistest raha kasutamise piirangutest. Samas eelseisvad lennukite Hooldusreservi tööde kohustused oluliselt määravad Äriühingu pangakontodel oleva raha 38 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 kasutamise poliitikat. Lisas 7 toodud piirangutega raha on rentniku Hooldusreservi tööde ettemaksed, mis vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile kuuluvad Hooldusreservi tööde hüvitamiseks järgmise 2 aasta jooksul, kuid mitte varem kui alates 2020. aasta teistest kvartalist ning samal aastal peab toimuma üle 60% planeeritud hüvitiste väljamaksetest. Hooldusreservi tööde plaan kuulub oluliste juhtkonna hinnangute hulka, mille kohta lisainformatsioon on toodud lisas 17. Tagatisdeposiitide väljamaksmiseks ettenähtud raha kajastub riskianalüüsis üle 5 aasta finantsvarana. Äriühing on valuutariski osas avatud nii tehingu- kui ka konverteerimise riskile. Hooldustööde ja varuosade hinnakujunduseks kasutatav standardvaluuta on USA dollar. Sõltuvalt USD/EUR kursimuutustest võib see kaasa tuua olukorra, kus nõuetekohaselt kavandatud ja kogutud hooldusreservid (hooldustöödeks, mis võivad toimuda alles mitme aastat pärast) ei pruugi katta hoolduskulude tegelikku maksumust, mis tuleneb EUR/USD vahetuskursist. Seda riski saab leevendada tööstusharus tavapärase valuutariski maandamise kokkulepetega, aga ka üldiselt pideva valuutakursi muutuste jälgimise ja lepinguliste hooldusreservide õigeaegse suurendamisega juhul kui selleks tekib vajadus. Sõltuvalt rentniku finantsolukorrast ei pruugi nimetatud potentsiaalne valuutarisk omada Äriühingu jaoks mingit olulist mõju. Äriühing on senises tegevuses kasutanud USD riski maandamiseks nn loomulikku riskimaandust (natural hedge), kus ühing hoiab deposiidis piisava koguse USD-e, mis katab ettenähtava hooldusvajaduse lähiaastatel. Raamatupidamislikult tähendab selline riskimaandus küll USD nõrgenedes finantskulu, samas äriplaani ja pikaajalise eelarve kontekstis tasandab seda bilansiväliste pro-rata kohustuste (lisa 1.5) vähenemine, kuna USD odavnedes vähenevad ka USD põhised hoolduskulud. USD 1%-line tugevnemine või nõrgenemine EUR suhtes mõjutaks 2019. aasta kasumi- ja muu koondkasumi aruande lõpptulemit keskmiselt 82 tuhande euro võrra. Lisa 17. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Finantsaruannete koostamiseks on kasutatud mitmeid hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad finantsaruannetes kajastatud varasid ja kohustisi. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel praeguste sündmuste ja tegevuste kohta, võivad tegelikud tulemused nende hinnangute põhjal erineda. Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea ja lõppväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse juhtkonna hinnanguid vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. CRJ-900 lennukite hinnanguline jääkväärtus oli keskmiselt 2 300 tuhat eurot. Tegevusala kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnikord pikemaks või lühemaks, kui nende eeldatav kasulik eluiga. Põhivarana kajastatud tööriistade ja varuosade hinnanguline lõppväärtus on 1 812 tuhat eurot, mis võrdub varade soetusmaksumusele, ja eeldatav müügiga seotud kulutuste summa on ebaoluline (lisa 6). Seisuga 31. detsember 2019 oli Äriühingu põhivarade bilansilise maksumuse jääk 66 009 tuhat eurot, aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 4 957 tuhat eurot (lisa 6). Äriühingu rendilepingute liigitus kapitalirendiks või kasutusrendiks sõltub juhtkonna hinnangutest. Rendilepingute liigitamiseks viib juhtkond läbi juhtumipõhised hinnanguid, võttes arvesse rendilepingute tingimusi ja muid majanduslikke tegureid. Aruandeperioodil kehtinud rendilepingud klassifitseeruvad kasutusrendiks. 39 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Rentniku hooldusreservi ettemaksed liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt juhtkonna poolt kinnitatud hooldusreservi hüvitamise plaanile (Hooldusreservi tööde eest makstavad hüvitised), mis uuendatakse iga kalendriaasta alguses koostöös rentnikuga tuginedes lennukite eeldatava kasutamise statistikale (lennatud tunnid ja tsüklid). Planeeritud lennukite kasutamises võib üldjuhul esineda ebamäärusi, kuna sellele avaldavad mõju Hooldusreservi tööde teostatavad partnerid ning lennunduse igapäevased opereerimise vajadused ja riskid, mis omakorda sõltuvad paljudest välistest teguritest nagu ilm, tööjõuturg, rentniku kliendilepingud jms. Seega tegelik Hooldusreservi tööde teostamise aeg võib erineda planeeritud Hooldusreservi tööde graafikust, mistõttu ka hooldusreservi hüvitamise tegelik periood ei pruugi vastata varem avalikustatud liigitusele. Lisa 18. Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020. aasta märtsis seadis Äriühing LHV pangakonto tagatisdeposiidi summas 1 880 tuhat eurot emiteeritud võlakirjade täiendava tagatisena (lisa 14) AS LHV Panga ja AS LHV Varahalduse kasuks. Tagatisdeposiit on sõlmitud üheks aastaks intressiga 0,10% aastas. Lisatagatiseks deponeeritud raha kasutamine on deposiidi lepingulise tähtaja lõpuni piiratud. 2020. aasta algusest maailma majandust raputav nn koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud reisipiirangud mõjutasid negatiivselt kogu lennundussektorit. Lennundusturul pandeemia tõttu tekkinud makseraskused ja ebakindlus võivad tingida olulisi muudatusi Äriühingu juhtkonna hinnangutes. Tundlikumad alad on rentnikuga seotud krediidirisk ning lennukite turuväärtus. Äriühingu lennukid ja lennukite varuosad on kajastatud finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, kuid drastiline turuhinna muutus võib tuua kaasa Äriühingu kõnealuste varade jääkväärtuse korrigeerimist 2020. aasta jooksul. Pikaajaliselt võivad viirusepuhangu negatiivsete mõjude all kannatada Äriühingu rentaablus ja rendilepingutest tulenevad rahavood. Hetkel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Äriühingule avaldatud raskete majandustingimuste mõju, kuna olukord muutub ja areneb kiiresti üle maailma. Äriühingul on olemas erinevad arengustsenaariumid juhuks kui kriis kestab 3 kuud või isegi 12 kuud. Samas on Äriühingu majandusseis hea ja peab kriisile vastu eelkõige kuna Äriühingul on madal võlatase ja madalad jooksvad kulud. Näiteks kui lennundusvarahalduses on tavapärane võla/omakapitali suhe 2,9x , s.t et võlga on 2,9 korda rohkem, kui omakapitali, siis TVH puhul on see suhe 0,9. Tuginedes eeltoodule kinnitab Äriühing, et käesoleva aastaaruande kuupäeva seisuga on jätkusuutlikult tegutsev ettevõte ning suudab täita kõiki oma kohustusi. Lisa 19. Tingimuslikud kohustused Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.2019 on 12 533 tuhat eurot, mis võrdub 2019. aasta aruandeaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumiga. Dividendide väljakuulutamisel oleks maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus summas 2 507 tuhat eurot (lisa 11). Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. 40 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Ettevõtte ülemineku nõue 2018. aastal esitasid AS Estonian Air (pankrotis) endised töötajad Harju Maakohtus menetletavas kohtuvaidluses AS Nordic Aviation Group vastu (tsiviilasi nr 2-17-3370) nõude ka Äriühingule. Kohus kaasas Äriühingu menetlusse (kaas)kostjana. Hagejad on esitanud kostjate vastu järgmised nõuded: 1) tuvastada, et ettevõte, mille kaudu AS Estonian Air (pankrotis) tegutses, on ettevõtte ülemineku korras läinud üle Aktsiaseltsile Nordic Aviation Group ja Osaühingule Transpordi Varahaldus, ning 2) mõista solidaarselt kostjatelt välja töösuhtest tulenevad nõuded kogusummas ca 1 560 tuhat eurot. Järgmised kohtuistungid nimetatud asjas toimuvad 02.06.2020 ja 04.06.2020 ning I astme kohtulahend tehakse tsiviilasjas tõenäoliselt 2020. aasta jooksul. Äriühingu juhatus peab esitatud nõuet otsituks ning tuginedes Äriühingu õigusnõustajate poolt antud hinnangutele alusetuks ning põhjendamatuks. 41 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad Juhatus on koostanud Osaühingu Transpordi Varahaldus tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2019 lõppenud perioodile. Tõnis Tamme Juhatuse liige 27.03.2020 Ergo Blumfeldt Juhatuse liige 27.03.2020 Nõukogu on läbi vaadanud juhatuse koostatud majandusaasta aruande (lk 2-39), sealhulgas tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande ning on kinnitanud selle ainuosanikule esitamiseks. Maigi Pärnik-Pernik Nõukogu esimees 27.03.2020 Kaupo Raag Nõukogu liige 27.03.2020 Katrin Andre Nõukogu liige 27.03.2020 42 Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Osaühingu Transpordi Varahaldus puhaskasum perioodil 01. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019 oli 3 226 447 eurot. Juhindudes äriseadustiku §179 teeb juhatus ettepaneku kanda Osaühingu Transpordi Varahaldus 2019. majandusaasta kasum 3 226 447 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvele. Lugupidamisega, Ergo Blumfeldt Tõnis Tamme Juhatuse liige Juhatuse liige 43 AS Deloitte Audit Eesti Roosikrantsi 2 10119 Tallinn Eesti Tel: +372 640 6500 Faks: +372 640 6503 www.deloitte.ee Reg.nr. 10687819 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Transpordi Varahalduse OÜ osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019 ning kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige © 2020 Deloitte Eesti Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:  teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;  omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;  teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;  hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. 27. märts 2020 /digitaalselt allkirjastatud/ Erki Usin Vandeaudiitor nr. 496 AS Deloitte Audit Eesti Tegevusluba nr. 27 Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika 1 , Tallinn NÕUKOGU OTSUS 27 .0 3 .20 20 Osaühingu Transpordi Varahaldus ( „ Ühing “) nõukogu otsustas: Ühingu 20 19 .a. majandusaasta aruande ning nõukogu aruande heaks kiitmine Kiita heaks Ühingu 201 9 .a. majandusaasta aruanne esitatud kujul (Lisa 1) ning esitada see ainuosanikule kinnitamiseks . Kiita heaks Ühingu 201 9 .a. majandusaasta nõukogu aruanne esitatud kujul (Lisa 2) ning esitada see ainuosanikule tutvumiseks . Poolt: 3 nõukogu liiget. Vastu: 0 nõukogu liiget. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. Lisa 1: Ühingu 201 9 .a. majandusaasta aruanne Lisa 2 : Ühingu 201 9 .a. nõukogu aruanne Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Katrin Andre Maigi Pärnik-Pernik Kaupo Raag /allkirjastatud digitaalselt/ Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika tn 1 , 10122 Tallinn NÕUKOGU ARUANNE 201 9 . a majandusaasta aruande kohta 2 7 . märtsil 20 20 .a Osaühing u Transpordi Varahaldus (edaspidi Ühing ) n õukogu vaa tas läbi Ühingu juhatuse poolt koostatud 201 9 . a majandusa asta aruande , kiidab selle heaks ning esitab üldkoosolekule kinnitamiseks . Nõukogu hindab ettevõtte majandusaastat edukaks. Nõukogu on planeerinud Ühingu tegevus t , korraldanud Ühingu juhtimist ning teostanud järel e valve t juhatuse tegevuse üle. Ühingu äritegevuse p laneerimisel on nõukogu arutanud ja kinnitanud juhatuse poolt koostatud Ühingu uuendatud äriplaani aastateks 20 20 -202 4 ning iga-aastase eelarve. Juhtimise korraldamisel on nõukogu andnud juhatusele suuniseid Ühingu äritegevuse kavandamiseks, teostamiseks ning kontrollimiseks. Järelevalve teostamisel juhatuse tegevuse üle on nõukogu igakuiselt analüüsinud ja arutanud Ühingu majandustulemusi. L isaks m ajandusaasta aruande auditeerimisele muid sise- ega välisauditeid või erikontrolle Ühingus läbi ei viidud . Kõiki eeltoodud funktsioone on nõukogu teostanud nõukogu koosolekute l ja otsuste vastuvõtmise kaudu nõukogu koosolekut kokku kutsumata, samuti pideva nõukogu liikmete ja juhatuse vahelise infovahetuse ja strateegilise diskussiooni kaudu. 201 9 . a pidas Ühingu nõukogu 8 koosolekut ja võttis s.h vastu järgmised olulised otsused : nõusolek juhatusele siseaudiitori teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks; äriühingu 2018. majandusaasta aruande kinnitamine; nõusolek juhatusele varuosade, komponentide ja tööriistade ostmiseks, väljarentimiseks ja seonduvaks tasa-arvelduskokkuleppeks; siseauditi 2019/2020 I poolaasta tööplaani heakskiitmine; uuendatud äriplaani heakskiitmine aastateks 2020-2024; äriühingu investeeringute- ja finantsplaaniplaani heakskiitmine 2020. majandusaastaks. Juhatus Tasud (bruto) * Tõnis Tamme 7 500 EUR Ergo Blumfeldt 7 500 EUR Nõukogu Kaupo Raag 3 600 EUR Katrin Andre 3 600 EUR Maigi Pärnik-Pernik 6 000 EUR * Juhtorganite liikmetele lisatasusid ei makstud. Ühingul ei ole töötajaid ning lähima kolme aasta jooksul ei plaanita töökohti luua. 201 9 . aasta l on nõukogu poolt korruptsiooniohu ennetamiseks läbi viidud järgmised tegevused: Ühingu majandustegevusega seotud riskide kaardistuse alusel tegevuskava identifitseeritud olulisemate tegevusriskide maandamiseks. Siseauditi teenuse hange, mille tulemusena sõlmis Ühing 30.05.2019 vastava teenuse osutamise lepingu KPMG Baltics OÜ-ga. Ühingu riskihindamise metoodika läbiviimine ning 2019. aastal ellu viidud riskide maandamismeetmete hindamine, mille kohta vormistati 2020. jaanuaris vastav siseaudiitori hinnang järeldusega, et kasutatav riskihindamise metoodika on olulises osas asjakohane ning ei vaja muutmist või täiendamist. Ühing jätkas oma kodulehel www.tvh.ee Ühingu põhikirja, ainuosaniku otsuste, juhtorganite koosseisu, olulisemate kvartaalsete finantsnäitajate, majandusaasta aruannete, juhendite ning Korra avalikkusele tutvustamist. Ühingu kingituste registri pidamise vorm, millesse kantakse kõik korraga kehtestatud maksumust ületavad kingitused, mida äriühing teeb ise või mida äriühingu juhtorganite liikmed saavad kolmandatelt isikutelt. Ühingu ja tema juhatuse liikmetega seotud isiku (OÜ Advokaadibüroo TRINITI) vahel tehtud tehingute (juhtimis- ja õigusabi lepingu) täitmise üle on nõukogu esimees teostanud regulaarset järelevalvet, igakordselt eelnevalt kontrollides tehingute sisu, s.h esitatavate arvete põhjendatust. Nõukogu hindab Ühingu juhatuse tegevus i korruptsiooniohu ennetamisel kavakohas t eks, regulaars et eks ning piisava te ks . Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Maigi Pärnik-Pernik Katrin Andre Kaupo Raag Nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Osaühing Transpordi Varahaldus AINUOSANIKU OTSUS OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 04.05. 2020. a. Registrikood: 12927802 Aadress: Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Eesti Vabariik Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik Ainuosaniku esindaja on osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Häälte arv: 1 000 000 (üks miljon) Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada osanike üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuosanikule on tutvustatud osaühingu majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), juhatuse kokkuvõtet majandusaastast ja uue majandusaasta eesmärkidest (lisa 2), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 3), audiitorbüroo AS Deloitte Audit Eesti märgukirja juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta (lisa 4); Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9 ja äriseadustiku § 173 lõike 6, osaühingu ainuosanik OTSUSTAS: 1. Lõppenud majandusaasta kokkuvõte Arvestades juhatuse kokkuvõttega 2019. a majandusaasta kohta, nõukogu aruandega 2019. a majandusaasta aruande kohta, audiitorbüroo märgukirjaga juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta, ainuosanik otsustas: - võtta lõppenud majandusaasta kokkuvõte teadmiseks. 2. 2019. a majandusaasta aruande kinnitamine Osaühingu 2019. a majandusaasta aruande kohaselt osaühingu 2019. a majandusaasta käibeks kujunes 9,102 miljonit eurot ning aruandeaasta kasumiks 3,226 miljonit eurot. Arvestades eelnevaga ja AS Deloitte Audit Eesti sõltumatu vandeaudiitori märkusteta aruandega, ainuosanik otsustas: - kinnitada osaühingu 2019. a majandusaasta aruanne esitatud kujul. 3. 2019. a puhaskasumi jaotamise otsuse kinnitamine Juhatus on teinud ettepaneku kinnitada osaühingu 2019. a majandusaasta puhaskasumiks 3 226 447 eurot. Arvestades juhatuse ettepanekut kanda osaühingu 2019.a. majandusaasta kasum 3 226 447 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvele ja juhindudes äriseadustiku §-st 179, ainuosanik otsustas: - kinnitada 2019. a majandusaasta puhaskasumiks 3 226 447 eurot; - ainuosanikule kasumit mitte välja maksta ning kanda 3 226 447 eurot jaotamata kasumi arvele. 4. Järgmise majandusaasta (2020. a) ootused Juhatus on andnud ülevaate osaühingu käesoleva majandusaasta tegevuseesmärkide, senise käigu ja planeeritud investeeringute kohta. Juhatus on selgitanud nõukogu poolt 2019. aastal kinnitatud osaühingu ajakohastatud äriplaani aastateks 2020-2024. Juhatus on selgitanud osaühingu äriplaani ning osaühingu finantsprognoose, s.h dividendide mitteväljamaksmist investeeringute tegemise ja äritegevuseks vajalike reservide kogumise eesmärgil. Juhatus on andnud ülevaate osaühingu kavandatud rahavoogudest ning nende laekumiste olulisusest, tagamaks lennukite oluliste komponentide planeeritav hooldus ajavahemikul 2020 – 2021 (kokku summas üle 36 miljoni euro). Arvestades eelnevat, ainuosanik otsustas: - võtta järgmise majandusaasta (2020. a) ootused teadmiseks. 5. Omaniku ootused äriühingule Kehtivad omaniku ootused on kajastatud osaühingu ajakohastatud äriplaanis (aastateks 2020- 2024). Arvestades osaühingu äriplaanis kajastatud omaniku ootustega, ainuosanik otsustas: - Osaühingu äriplaanis kajastatud omaniku ootused on adekvaatsed ning puudub vajadus omaniku ootuste muutmiseks või täiendamiseks. Lisad: 1. Osaühingu 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Osaühingu juhatuse kokkuvõte majandusaastast ja järgmise majandusaasta eesmärkidest. 3. Osaühingu nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. 4. AS Deloitte Audit Eesti märgukiri juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta. Ainuosaniku esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas AS Deloitte Audit Eesti Roosikrantsi 2 10119 Tallinn Eesti Tel: +372 640 6500 Faks: +372 640 6503 www.deloitte.ee Reg.nr. 10687819 MÄRGUKIRI JUHATUSE JA NÕUKOGU ÄRIHUVIDE KONTROLLI KOHTA Transpordi Varahalduse OÜ juhatusele ja nõukogule, esitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt ainuaktsionäri 26. mai 2016 otsusele nr. 16-0002. Kokkuleppel Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi „Ettevõte“) juhatusega oleme teostanud allpool loetletud protseduurid juhatuse poolt kehtestatud sisemise regulatsiooni vastavuse kohta korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) § 3 lõikest 3 tulenevate nõuetega, mis on suunatud Ettevõtte juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks perioodil 1. jaanuar 2019 kuni 31. detsember 2019. Aruandeperioodil Ettevõttel töötajaid ei olnud. Läbiviidud protseduurid Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikele 3 tuleb tagada Ettevõtte kui avalik- õigusliku juriidilise isiku nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvate ametiisikute korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipida mise kontroll. Tulenevalt ainuaktsionäri 26. mai 2016 otsusest nr. 16-0002 teostasime ärihuvide kontrolli Transpordi Varahalduse OÜ nõukogu ja juhatuse liikmete osas, lähtudes korruptsioonivastasest seadusest ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist. Teostasime järgmised protseduurid: 1. Tegime juhtkonnale järelepärimisi sisemise regulatsiooni olemasolu ja rakendamise kohta juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks, mis vastab KVS-le ja maandab võimalikke korruptsiooniriske Ettevõttes. 2. Tegime juhtkonnale järelepärimisi KVS-s esitatud asjakohaste põhimõtet e rakendamise kohta:  kas Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;  kuidas tuvastatakse ametiisikutega seotud osapooled ning nendega tehtud võimalikud tehingud;  kuidas tagatakse KVS toimingupiirangutest kinnipidamine. Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee. Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige © 2019 Deloitte Eesti 3. Küsisime juhtkonnalt seotud osapoolte nimekirja seisuga 31.12.2019 ning perioodil 01.01.2019-31.12.2019 seotud osapooltega tehtud tehingute nimekirja. Kokkuleppel Riigikontrolli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga täielikkust (completeness) siinjuures olulise väärkajastamise riskiks ei hinnanud ja seega protseduure selle väite kontrollimiseks ei teostanud. 4. Kontrollisime seotud osapoolte nimekirja kantud isikute asjakohasust ja seotud osapoolte nimekirjas esitatud tehinguid ning teostasime vajadusel sellekohaseid päringuid. Tähelepanekud Tähelepanekud puuduvad. Meie käesolev märgukiri on koostatud seisuga 25. märts 2020 Ettevõttes läbi viidud kontrolli kohta vastavalt meie protseduuridele. Meie töö tugineb eeldusel, et kogu meile esitatud informatsioon on korrektne, kõikehõlmav ning mitte ühtegi parandust, muudatust ega täiendust ei ole dokumentidesse tehtud pärast nende meile esitamist. Kuna eespool mainitud protseduurid ei ole audit ega ülevaatamine, mis on teostatud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude standardiga, ei väljenda me mingit kindlust esitatud informatsiooni täielikkusele. Kui me oleksime läbi viinud lisatoiminguid, teostanud auditi või ülevaatamise kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude standarditega, oleksid võinud meile teatavaks saada muud asjaolud, mida oleksime teile aruandes kajastanud. Kasutuspiirang Märgukiri on koostatud Transpordi Varahalduse OÜ juhatusele ja nõukogule ainult käesoleva märgukirja neljandas lõigus nimetatud eesmärgil ning esitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate andmiseks teostatud protseduuride tulemust e kohta tehingutest seotud osapooltega ning mitte kasutamiseks mis tahes muul eesmärgil või jagamiseks mis tahes muudele osapooltele. 27. märts 2020 /digitaalselt allkirjastatud/ Erki Usin Vandeaudiitor nr 496 AS Deloitte Audit Eesti Tegevusluba nr 27
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →