AS Deloitte Audit Eesti
Roosikrantsi 2
10119 Tallinn
Eesti
Tel: +372 640 6500
Faks: +372 640 6503
www.deloitte.ee
Reg.nr. 10687819
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Transpordi Varahalduse OÜ osanikule
Arvamus
Oleme auditeerinud Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019 ning kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid,
sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas raamatupidamise
seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele
standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande
auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks
(EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi
tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise
aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis
kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes,
kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või
tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist
aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise seadusega
ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt
tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse
jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt
eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee.
Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige
© 2020 Deloitte Eesti
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise
eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud
kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste
auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke
otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame
kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise
riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi
tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid
auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses
avalikustatud info põhjendatust;
teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud
auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise
aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma
arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni,
ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse
õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning
märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille
oleme tuvastanud auditi käigus.
27. märts 2020
/digitaalselt allkirjastatud/
Erki Usin
Vandeaudiitor nr. 496
AS Deloitte Audit Eesti
Tegevusluba nr. 27
MAJANDUSAASTA ARUANNE
01. jaanuar 2019 kuni 31. detsember 2019
Transpordi Varahalduse OÜ
Registrikood: 12927802
Suur-Ameerika 1
Tallinn, 10122
Eesti
E-post:
[email protected]
Audiitor: AS Deloitte Audit Eesti
Majandusaasta algus: 01. jaanuar 2019
Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2019
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Sisukord
Tegevusaruanne ............................................................................................................................................. 2
IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 8
Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne ................................................................................................... 11
Finantsseisundi aruanne .......................................................................................................................... 12
Omakapitali muutuste aruanne ................................................................................................................ 13
Rahavoogude aruanne ............................................................................................................................. 14
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................... 15
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ................................................................................................................. 15
Lisa 2. Müügitulu ................................................................................................................................ 26
Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud ................................................................................. 26
Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud ................................................................................................... 27
Lisa 5. Finantstulud ja -kulud .............................................................................................................. 27
Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................................... 28
Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid........................................................................................................ 29
Lisa 8. Finantsinstrumendid ................................................................................................................ 30
Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed.............................................................................................................. 31
Lisa 10. Võlad ja ettemaksed............................................................................................................... 32
Lisa 11. Osakapital .............................................................................................................................. 32
Lisa 12. Tulevaste perioodide tulu ...................................................................................................... 32
Lisa 13. Muud kohustised.................................................................................................................... 33
Lisa 14. Emiteeritud võlakirjad ........................................................................................................... 33
Lisa 15. Seotud osapooled ................................................................................................................... 36
Lisa 16. Finantsriskide juhtimine ........................................................................................................ 37
Lisa 17. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud................................................................. 39
Lisa 18. Sündmused pärast aruandekuupäeva ..................................................................................... 40
Lisa 19. Tingimuslikud kohustused..................................................................................................... 40
Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad ........................................................................................................ 42
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 43
1
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Tegevusaruanne
Asutamine
OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi "TVH" või "Äriühing") on äriühing, mis on asutatud 30. septembril
2015 Eesti Vabariigi kui ainuosaniku poolt eesmärgiga tegutseda investeerimisühinguna (IFRS 10 kohaselt
pole tegemist investeerimisüksusega), mis rahastab ja haldab investeeringuid põhivarasse transpordi
valdkonnas (sealhulgas omandamine ja rentimine). Äriühing kanti äriregistrisse 9. oktoobril 2015.
Äriühingu äriplaan
Äriühingu asutamisel 2015. aastal nägi ainuosanik ette äriplaani, mille peamine eesmärk oli võtta üle
Kanada ekspordiagentuuri Canada (EDC) kolme lennukiga tagatud laen ning jätkata nende õhusõidukite
finantseerimist liisinguvõtjatele.
Arvestades, et äriühingu algse äriplaani eesmärgid täideti edukalt 2016. aastal (lisaks omandati ja renditi
välja täiendav neljas lennuk), valmistas juhatus ette ning nõukogu kiitis 2017. aprillis heaks äriühingu
täiendatud äriplaani aastateks 2017–2021, milles edasise äritegevuse aluseks valiti stsenaarium
„konservatiivne kasv 1“.
Täiendatud äriplaani hindas eelnevalt sõltumatu ekspert Lufthansa Consulting Group, kinnitades selle
vastavust turuinvestori printsiibile. Äriplaani teostamiseks omandati 2018. aastal kaks täiendavat
Bombardier CRJ900 lennukit suurendades sellega TVH lennukipargi kuuele lennukile.
2018. aasta detsembris teostas äriühing seitsmenda Bombardier CRJ900 lennuki omandamise ja
tagasirentimise tehingu, millele eelnevalt töötati välja ka TVH täiendatud äriplaan aastateks 2019-2023.
Lähtudes äriühingu äriplaani iga-aastase uuendamise põhimõttest valmistas juhatus ette ning nõukogu 18.
detsembril 2019 kiitis heaks TVH äriplaani aastateks 2020-2024, milles lisaks senisele põhitegevusele
(õhusõidukite finantseerimisteenused liisinguvõtjatele) on täiendava tegevusena ette nähtud ka
õhusõidukite käitamiseks vajalike varuosade, komponentide ja tööriistade liising.
Äriühingu lennukipark
Äriühingu lennukipark koosneb seitsmest Bombardier CRJ900NG lennukist, mille seerianumbrid on MSN
15211, MSN 15250, MSN 15261, MSN 15262, MSN 15267, MSN 15277 ja MSN 15206, mis kõik on 88-
istmelises konfiguratsioonis. Kõik lennukid on registreeritud Lennuametis, omanikuks TVH ja operaatoriks
Regional Jet OÜ. Regional Jet OÜ on Nordic Aviation Group AS („Nordica“) ja LOT ühisomandis olev
äriühing, mis pakub Nordicale, LOT-ile, SAS-le ja teistele klientidele reisilennuliinide opereerimise
(ACMI) teenuseid.
Enne iga eelnimetatud tehingut on sõltumatult lennundusvaldkonna eksperdilt saadud kinnitus, et lennukite
soetushind ja renditingimused vastavad turutingimustele ja järgitakse turumajandusliku investeerimise
põhimõtteid (MEIP).
Omaniku ootused
Kehtivad omaniku ootused on kehtestatud Majandus- ja taristuministri poolt 16. juunil 2017. Omaniku
ootused on kättesaadavad ühingu koduleheküljel aadressil https://tvh.ee/et/omaniku-ootused/.
2
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Eesti Vabariik on Äriühingule kehtestanud kolm peamist ootust:
• tegeleda valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile
optimaalse ning stabiilse omanikutulu;
• täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele,
regulatsioonidele ja arengukavadele;
• olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge
ärikultuuri poolest.
Vastavalt riigivaraseadusele on äriühing loodud valdavalt tulu saamiseks asutatud äriühinguna ja äriühingu
tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid
põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rendile andmine).
Riigi kui omaniku ootus on, et vabal turul opereeriv riigi äriühing maksab stabiilset omanikutulu
(dividende). OÜ Transpordi Varahaldus omanikutulu ootused on fikseeritud äriühingu äriplaanis ning see
lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist. Omaniku ootus on, et
äriühingu tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades, et äriühing on asutamisjärgses arendamise- ning
kasvufaasis, ei ole omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavandanud.
Äriühing peab tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike
investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest
(vajadusel laenukapitali kaasates) ning riik reeglina täiendavaid omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse
ei tee.
Kapitali juhtimine
Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris
tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja
väljaantud võlakirjade tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma
finantsplaanide koostamisel lähtub.
31.12.2019.a. seisuga on antud suhe 52%, arvestades omakapitali 44 833 tuhat eurot ning koguvarade
summat 86 045 tuhat eurot (31.12.2018.a. seisuga – 49%, arvestades omakapitali 41 607 tuhat eurot ning
koguvarade summat 85 341 tuhat eurot).
Äriühingu juhtimine
Majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud omaniku ootuste kohaselt ei ole Äriühingul töötajaid ning
kvaliteetset juhtimisteenust ostetakse vabalt turult sisse. TVH-d juhitakse kahe juhatuse liikme - Ergo
Blumfeldt ja Tõnis Tamme poolt, kellega äriühing on sõlminud juhatuse liikme lepingud. Lisaks on
advokaadibürooga TRINITI sõlmitud juhtimisteenuste osutamise leping.
Äriühingu tegevust planeerib, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle nõukogu,
mis alates 2017. aasta maist on kolmeliikmeline: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Katrin Andre ja Kaupo
Raag.
3
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Käesoleva aastaaruande perioodil pidas nõukogu 8 koosolekut, s.h võttis vastu järgmised olulised otsused:
- nõusolek juhatusele siseaudiitori teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks;
- äriühingu 2018. majandusaasta aruande kinnitamine;
- nõusolek juhatusele varuosade, komponentide ja tööriistade ostmiseks, väljarentimiseks ja
seonduvaks tasa-arvelduskokkuleppeks;
- siseauditi 2019/2020 I poolaasta tööplaani heakskiitmine;
- uuendatud äriplaani heakskiitmine aastateks 2020-2024;
- äriühingu investeeringute- ja finantsplaaniplaani heakskiitmine 2020. majandusaastaks.
Äriühingu juhatus täidab oma kohustusi, mis on tavaliselt kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt vastu
võetud Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) soovituslike suunistega. Lisaks CGP-le kohaldub riigivaraseadus,
kuna 100% Äriühingu osadest kuulub Eesti Vabariigile. See tähendab, et kõiki CGP vorminõudeid ei pea
äriühing järgima, eriti nõudeid seoses nõukogu koosseisu ja ainuosaniku koosolekute kokkukutsumisega.
Siiski on oluline märkida, et see ei mõjuta äriühingu võlausaldajate ja ainuomaniku õiguste kaitset.
Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) aruanne 2019
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Äriühingu põhikirja punktist 5.2.1 on Äriühingul kui
riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel CGP-d ning kirjeldada selle järgimist
majandusaasta aruande koosseisus.
CGP kohaselt on sealkirjeldatud põhimõtted emitendile täitmiseks soovituslikud ning iga emitent otsustab
ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Emitent kirjeldab “täidan
või selgitan” põhimõtte kohaselt emitendi juhtimistavasid CGP aruandes ning kinnitab, kas ta järgib
CGP-d või mitte. Kui emitent ei järgi CGP-d, esitab ta aruandes mittejärgimise põhjused.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik (Eesti Vabariik), kuid CGP on järgimiseks eelkõige
äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele börsil, siis mitmed CGP sätted on johtuvalt Äriühingu
suhtes kohaldamatud või oleks nende kohaldamine ebamõistlik ning kulukas. Käesolev aruanne kirjeldab
Äriühingu juhtimist ning CGP järgimist juhtimises 2019. aastal, järgides CGP struktuuri.
1. Üldkoosolek
1.1. Aktsionäride õiguste teostamine
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aktsionäride/osanike õiguste teostamise ja nende tagamise põhimõtteid.
Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek. Äriühingu ainuosanikuks on Eesti Vabariik,
mille osanikuõigusi riigivara valitsema volitatud asutusena teostab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mille esindajaks osanike koosolekul on majandus- ja taristuminister.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi ega saagi järgida CGP-d osas, mis
käsitleb nn kontrollivat aktsionäri/osanikku või aktsionäride/osanike ebavõrdse kohtlemise ärahoidmist.
Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut.
1.2. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku kokkukutsumise ja avaldatava teabe põhimõtteid.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosoleku
teate, koosoleku päevakorra ja sellega seonduva teabe avaldamise päevalehes ning veebis.
4
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Äriühing järgib nii üldkoosolekute kokkukutsumisel kui ka nende läbiviimisel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute
töökorda. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut.
1.3. Üldkoosoleku läbiviimine
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku läbiviimise põhimõtteid.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette
koosolekute jälgimise sidevahendi kaudu (nt internet).
Äriühingu osanike korraline koosolek toimub üks kord aastas. Muudel juhtudel vormistatakse ainuosaniku
otsus vastavalt äriseadustiku nõuetele kirjalikult. Isikute osalemise puhul koosolekul (nt audiitor) lähtutakse
äriseadustiku nõuetest.
2. Juhatus
2.1. Ülesanded
Äriühing järgib CGPs sisalduvaid juhatuse ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid.
2.2. Koosseis ja tasu
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse koosseisu ja tasu põhimõtteid.
Äriühingu juhatuse liikmeteks on Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on
kaks juhatuse liiget, millisel juhul ei näe äriseadustik ette kohustust valida juhatuse esimeest, siis Äriühing
ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette juhatuse esimehe valimise.
Tulenevalt asjaolust, Äriühingus puuduvad pikaajalised preemiasüsteemid, siis Äriühing ei järgi CGP-d
osas, mis käsitleb preemiasüsteeme, aktsiaoptsioone, lahkumishüvitisi, jne ning nende kohaldumise
põhimõtteid.
Äriühingu juhatuse liikmete tasud 2019. aastal oli 7500 eurot (bruto). Äriühing avaldab nimetatud tasude
suurused ka oma veebilehel nõukogu aruande osana. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme
kandidaatidele), §-s 86 (juhatuse liikme tasustamine) sätestatut.
2.3. Huvide konflikt
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid.
Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes.
Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsiooniohu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate
meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.
Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust,
mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.
3. Nõukogu
3.1. Ülesanded
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid.
Äriühingu tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle
kolmeliikmeline nõukogu.
Äriühingu nõukogu poolt pole komiteesid (auditkomitee, tasustamiskomitee jmt) moodustatud. Äriühing
järgib RVS §-s 84 (kohustused nõukogu liikmena) sätestatut.
3.2. Koosseis ja tasu
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu koosseisu ja tasu põhimõtteid.
5
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Äriühingu nõukogu liikmeteks on Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Katrin Andre (Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium) ning Kaupo Raag (Rahandusministeerium).
Äriühingu nõukogu liikmete tasud 2019. aastal on järgmised: Kaupo Raag 3600 eurot, Katrin Andre 3600
eurot ja Maigi Pärnik-Pernik (nõukogu esimees) 6000 eurot. Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused
ka oma veebilehel.
Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 81 (nõukogu liikme valimine ja
tagasikutsumine), §-s 83 (andmete esitamine nõukogu liikme kandidaatide poolt) ja §-s 85 (nõukogu liikme
tasustamine) sätestatut.
3.3. Huvide konflikt
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid.
Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes.
Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsioonionu ennetamiseks - korruptsiooniohtu ennetavate
meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.
Äriühing on RVS § 87 alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust,
mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.
4. Juhatuse ja nõukogu koostöö
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse ja nõukogu koostöö põhimõtteid.
5. Teabe avaldamine
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid teabe avaldamise põhimõtteid.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb aktsionäride
teavitamise vähemalt 2 aktsionäri olemasolul, üldkoosoleku toimumist puudutava teabe avaldamist ning
aktsionäridevaheliste kokkulepete avaldamist veebilehel.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole börsiühing, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette nn
finantskalendri ja sellega seonduvad kohustused, finantsanalüütiku teavitamise, analüütikutega
andmevahetamise.
Äriühing järgib teabe avaldamisel RVS §-s 97 sätestatut. Äriühingu veebilehel on kajastatud omaniku
ootused, mis sisaldavad m.h Äriühingu üldisi strateegiasuundi.
6. Finantsaruandlus ja auditeerimine
6.1. Aruandlus
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aruandluse põhimõtteid ja nõudeid.
Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid.
Äriühing koostab finantsaruanded kooskõlas Eesti raamatupidamisreeglite ning rahvusvahelise
finantsaruandluse standardiga (IFRS). Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on sätestatud
raamatupidamise seaduses, avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis ning Raamatupidamise
Toimkonna poolt välja antud juhendites.
6.2. Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine
Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid audiitori valimise ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimise
põhimõtteid ja nõudeid.
Arvestades rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte poolt rakendatava audiitorlepingu vormi (eritingimusi ja
üldtingimusi), ei järgi Äriühing CGP-d punktide 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.4 osas.
Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole arveldussüsteemi korraldaja, Eesti väärtpaberite registri pidaja,
fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, kindlustusmaakler,
6
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud väärtpaberite emitent ja reguleeritud väärtpaberituru
korraldaja, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide
audiitorite rotatsiooni“ juhendi kohaldamise.
Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid.
Ärikeskkond ja äriühingu laiendamise potentsiaal
Võrreldes eelmise majandusaastaga on Äriühingu põhilisel turul (regionaallendudeks sobivate õhusõidukite
väljarentimine) toimunud olulisemateks muudatusteks suuremate lennukivalmistajate vahelised tehingud
(Bombardier C-seeria müük Airbusile, Embraer ja Boeing kavandatav ühisettevõtte ja CRJ-900 seeria
kavandatav omandamine Mitsubishi poolt ning vastava lennukitüübi tootmise plaanitav lõpetamine). Kui
hinnata Äriühingu üldist (makromajanduslikku) tegevuskeskkonda enne COVID-19 pandeemia mõju
algust, siis (sh tuginedes sõltumatute rahvusvaheliste lennundusäri konsultantide hinnangutele) üldine
tegevuskeskkond toetab jätkuvalt Eestis baseeruva regionaallendudeks sobivaid lennukeid omava ning
rentiva äri mõõdukat kasvu, kuid tegevuskeskkonnast tulenevad riskid, s.h. lennukeid rentivate äriühingute
võimalik maksejõuetus, on suurenenud. Turunõudlus piirkondlike lennukitüüpide järele on jätkuv, kuna
keskmistel distantsidel (kuni 2000 km) kasvab nõudlus suuremate lennukite järele (konkureerimaks
istekoha ühikuhinnaga). Võttes arvesse Äriühingu 88 istekohaga lennukiparki sobitub Äriühing hästi
piirkondlike lennufirmade renditurule. Kui vaadata Euroopa regionaallennukite renditurgu, siis suuruselt
kümnendal liisinguettevõtjal on ca 10 lennukit, seega on TVH alates oma asutamisest kasvanud turul
märkimist väärivaks ettevõtteks, mis mõjutab positiivselt ettevõtte võimaliku edasise laienemise ja
täiendava finantseerimise võimalusi.
Senine TVH finantseerimine on rajanenud valdavalt omakapitalil. 31.12.2019.a. seisuga intressi kandvate
kohustuste suhe moodustab 62% omakapitalist (31.12.2018.a. seisuga – 75%). Koos kapitaliturgude
jätkuvalt soodsa rahastamiskeskkonnaga annab see tulevikus võimalusi kaaluda uusi tulusaid
investeeringud täiendavatesse liisinguvaradesse. TVH senine tegevus on kasumlik ja kooskõlas tavapärase
turuinvestori ootuste ja eeldustega antud valdkonnas (keskmine lennuki rendiettevõtja ROI on 8-10%).
Tänu Äriühingu varade (lennukite) pikale kasulikule elueale (20-30 aastat) ja võttes arvesse sõlmitud
pikaajalisi rendilepinguid, ei ole TVH põhitegevus otseselt sõltuv hooajalisusest või äritsüklite
muutumisest.
Äriühingu tegevus ei kaasa endas märkimisväärset otsest keskkonnaalast- või sotsiaalset mõju. Sellised
kaudsed mõjud seonduvad Äriühingu varade kasutamisest (lennukid) koostööpartnerite poolt nende
majandustegevuses, sh lennukite kasutamisest tulenev keskkonnamõju, täiendava tööhõive mõju ning
positiivne mõju Eesti majandusele läbi tööhõive lendude korraldamise ja teenindamise ning lennukite
remondi- ja hoolduse valdkondades.
Aruandeaastal ei algatanud äriühing teadus- ja arendustegevuse projekte, seega vastavad kulutused
puudusid.
Finantssuhtarvud 2019 2018
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 1,92 1,82 (a)
Võla ja omakapitali suhe 0,92 1,05 (b)
(a) käibevara/lühiajalised kohustised
7
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
(b) võlakohustised/omakapital
COVID-19 viiruse pandeemia mõju
COVID-19 mõju lennundusele üldiselt
2020. aasta algusest maailma majandust raputav nn koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud reisipiirangud
mõjutasid negatiivselt kogu lennundussektorit. Paljudes riikides kehtestatud karm karantiin ja kaasnev
lennupiletite ja -broneeringute tühistamine vähendasid lennufirmade rahavoogusid drastiliselt, mis jättis
oma jälje kogu lennunduse tarneahelale, sealhulgas ka lennukite rendileandjad.
24. märtsi 2020.a. seisuga on
kahekümneviiest tuhandest opereerivast
kommertslennukist pargitud 2 500
lennukit. Antud number saab
lähiperspektiivis tõenäoliselt kasvama,
eelkõige sõltuvalt sellest, millises mahus
jätkuvad USA siselennud.
24.03.20 seisuga on IATA prognoosinud
2020.a. reisilennutranspordi mahtude
vähenemist 35% ning lennureisijate
toodud tulu langust üle 250 miljardi
dollari.
Joonis 1 - Lendude arv nädalas ajavahemikus 01.01 - 18.03 aastatel 2019
ning 2020 (flightradar24)
COVID-19 mõju lennukite rendileandjatele
Arvestades regulaarlendude järske kärpeid ja õhusõidukite suurenenud parkimist, on märkimisväärselt
suurenenud nende lennuettevõtjate arv, kes taotlevad rendileandjatelt õhusõidukite rendimaksekohustuste
ajutist peatamist. Tavapäraselt on lennukite rendilepingutes nn. hell-or-high water klausel, mille kohaselt
on rentnik kohustatud tasuma rendilepingu alusel makseid sõltumata takistusest, seega ei ole COVID-19
pandeemia lennunduses üldjuhul nn. force majeure sündmus. Samas sõltumata õiguslikust hinnangust
tekkinud olukorrale, kui lennufirmadel likviidsust ei ole ja selline situatsioon on turul prevaleeriv, siis ei
ole rendileandjad reeglina huvitatud ka rendilepingute lõpetamisest, õhusõidukite tagasi oma valdusesse
võtmisest ja uuesti turule pakkumisest. Käesoleva aruande seisuga liigub rahvusvaheline lepingupraktika
rentnikele rendileandjate poolt rendimaksete puhkuse andmise suunas (tavapärase kestusega 3 kuud).
Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's hindab, et järsult muutunud olukord lennundussektoris toob
kaasa rendimaksete laekumise tähtaegade pikenemist või maksepuhkuseid, suuremat rendimaksete
kohustuste täitmata jätmist ja võimalikku renditud õhusõidukite enneaegset tagastamist ning õhusõidukite
nõudluse ja pakkumise suhte muutumist. Selles ebakindlas keskkonnas võivad väheneda lennukite
rendihinnad, mõjutades negatiivselt õhusõidukite rendileandjatele õhusõidukite rendist laekuvaid
summasid. Lisaks saab rendileandjate juurdepääs laenukapitalile olema edaspidi tõenäoliselt keerulisem ja
kulukam kui seni.
8
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Tavaliselt laialdaste lennnukatkestuste puhul (2001.a.
terrorirünnakud, 2003.a. SARS, 2005.a. linnugripp,
2013.a. MERS) on globaalne lennundusturg taastunud
suhteliselt kiirelt. Näiteks SARSi puhul läks viiruse-
eelse lennutranspordi mahu taastumiseks ca 6 kuud.
Käesoleval juhul on IATA oma 24. märtsi 2020.a.
ülevaates juhtinud tähelepanu asjaolule, et hetkel on
ebaselge kriisi pikkus. Lisaks on täiendav negatiivne
Joonis 2 - Ajalooliste viiruste mõju lennutranspordile
mõju võimalikul kriisist tuleneval majanduslangusel
(https://www.iata.org/en/iata- ning omakorda sellest tulenev mõju kapitaliturgudele.
repository/publications/economic-reports/third-impact-
assessment/) Sellest tulenevalt on võimalik, et seekordsest kriisist
taastumine võtab rohkem aega. Erinevate
rendileandjate hinnangutel võib täielikuks COVID-19
eelse olukorra taastumiseks minna 12-18 kuud viiruse
mõju lõpust arvates.
Hiina kogemus, kus viiruse suuremale levikule on
saadud piir ette ja lennutranspordi mahud taastumas,
näitab et võrreldes SARSiga on COVID-19ga seonduv
esialgne kukkumine olnud kiirem, kuigi hetkel on
taastumine liikumas SARSiga sarnases graafikus.
Joonis 3 - Hiina siselennud võrdluses enne ja pärast SARS ja COVID-
19 (https://www.iata.org/en/iata-
repository/publications/economic-reports/third-impact-
assessment/)
COVID-19 mõju Äriühingule
Äriühingu lennukid on kõik renditud Nordicale, mis omakorda on need allrentinud Regional Jet OÜ-le, mis
kasutab lennukeid ACMI teenuse osutamiseks erinevatele lennuettevõtjatele (sh LOT, SAS ning Nordica).
Käesoleva aruande seisuga on LOT ning SAS nende poolt pakutavaid lennutranspordi mahtusid oluliselt
piiranud ning parkinud enamuse nende kasutuses olevatest lennukitest, sh TVH-le kuuluvad lennukid.
Hetkel on aktiivses kasutuses vaid üks TVH lennukitest. Rendileandja ja rentniku vahel käivad
läbirääkimised, kuidas antud erakorralises olukorras hakkama saada. E ole välistatud, et sarnaselt teistele
rendileandjatele lepitakse rentnikuga kokku lühiajalise rendi maksepuhkuse andmises.
Seega võib eeldada, et Äriühingu 2020.a. tulemusi COVID-19 kindlasti mõjutab ning hetkel prognoosib
juhatus sissetulekute võimalikku vähenemist ca. 25-30 %. Oluline on märkida, et olukord on pidevas
muutumises ning finantsprognooside tegemine on seetõttu raskendatud.
9
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Teisalt on TVH finantsolukord kriisiga
toimetulemiseks hea. Äriühingul on väga
väikesed administreerimiskulud ning
madal võlatase. Õhusõidukite rentnike
finantsandmetele tuginedes on tavapärane,
et bilansis olev võlg ületab omakapitali
2,9x kordselt, TVH puhul on see kordaja
0,9.
TVH-l on piisavalt vahendeid, et jätkata
võlakirjade teenindamist graafikukohaselt
(2020.a. seisuga on võlakirjade jäägi
nominaal 27,75 miljonit eurot ja iga-
Joonis 4 - Lennukite rendileandjate ja TVH võlg/omakapitali suhte võrdlus aastane tagasimakse 3,5 miljonit eurot
(Airfinancejournal.com, Äriühingu andmed) pluss intress 2,85% p.a).
TVH jätkab 2020.a. lennukite kapitaalhoolduste finantseerimist (heavy maintenance events) (2020.a.
COVID-19 eelses eelarves 12,3 miljonit eurot, mis finantseeritakse TVH omavahenditest ning rentniku
poolt kogutud hooldusreservist), kuid silmas tuleb pidada, et osad hooldustööd võivad edasi lükkuda, kuna
lennukite parkimise tõttu ei kuluta lennukid ressurssi ulatuses, mis nõuaksid sel aastal kõigi eelnevalt
planeeritud kapitaalhooldustööde teostamist ning see omakorda mõjutab positiivselt TVH jooksvat
likviidsust 2020.a.
Äriühing on välja töötanud erinevad stsenaariumid sõltuvalt kriisi kestvusest sh selle mõju ühingu
rahavoogudele kui laekumisi rentniku poolt ei teostata isegi järgneva 12 kuu jooksul. Antud
stsenaariumitele tuginedes hindab juhtkond, et Äriühing on ka siis endiselt jätkusuutlik.
10
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
IFRS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
Perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019
(tuhandetes eurodes)
01.01.2019- 01.01.2018-
Lisad 31.12.2019 31.12.2018
Müügitulu renditeenustest 2 9 102 7 938
Müügitulu kliendilepingutelt 2 0 125
Renditeenuse osutamisega seotud kulud 3 -4 957 -4 071
Brutokasum 4 145 3 992
Mitmesugused tegevuskulud 4 -227 -273
Muud äritulud/-kulud 2 -3
Ärikasum 3 920 3 716
Finantstulud/-kulud 5 -694 -109
Kasum enne tulumaksustamist 3 226 3 607
Perioodi kasum ja muu koondkasum 3 226 3 607
Ettevõtte omanikule jaotatav perioodi kasum 3 226 3 607
11
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Finantsseisundi aruanne
31. detsembri 2019 seisuga
(tuhandetes eurodes)
VARAD Lisad 31.12.2019 31.12.2018
Põhivara
Materiaalne põhivara 6 66 009 68 456
Põhivara kokku 66 009 68 456
Käibevara
Nõuded ja ettemaksed 9 140 211
Raha ja raha ekvivalendid 7,8 19 896 16 674
Käibevara kokku 20 036 16 885
VARAD KOKKU 86 045 85 341
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
OMAKAPITAL
Osakapital 11 1 000 1 000
Ülekurss 31 000 31 000
Kohustuslik reservkapital 300 300
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 533 9 307
OMAKAPITAL KOKKU 44 833 41 607
Pikaajalised kohustised
Võlakirjad 14 24 250 27 750
Muud pikaajalised kohustised 8,13 5 168 5 933
Tulevaste perioodide renditulud 12 1 343 797
Pikaajalised kohustised kokku 30 761 34 480
Lühiajalised kohustised
Muud lühiajalised kohustised 8,13 6 788 4 384
Võlad ja ettemaksed 8,10 163 1 370
Võlakirjad 14 3 500 3 500
Lühiajalised kohustised kokku 10 451 9 254
KOHUSTISED KOKKU 41 212 43 734
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 86 045 85 341
12
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Omakapitali muutuste aruanne
perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019
(tuhandetes eurodes)
Kohustuslik
Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum KOKKU
reservkapital
Saldo 31.12.2016 1 000 31 000 0 3 092 35 092
Aruandeperioodi kasum 0 0 0 2 908 2 908
Muutused reservides 0 0 155 -155 0
Saldo 31.12.2017 1 000 31 000 155 5 845 38 000
Aruandeperioodi kasum 0 0 0 3 607 3 607
Muutused reservides 0 0 145 -145 0
Saldo 31.12.2018 1 000 31 000 300 9 307 41 607
Aruandeperioodi kasum 0 0 0 3 226 3 226
Saldo 31.12.2019 1 000 31 000 300 12 533 44 833
Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta toodud lisas 11.
13
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Rahavoogude aruanne
perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2019
(tuhandetes eurodes)
Lisad 01.01.2019- 01.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Rahavood äritegevusest
Aruandeperioodi kasum 3 226 3 607
Korrigeerimised:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 4 957 4 071
Tekkepõhised finantskulud/tulud 5 748 496
Valuutakursi muutuste mõju 5 -153 -341
Finantskohustiste efektiivse intressimäära diskonteerimise mõju 5 99 -46
Muutused käibekapitalis
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6,9 -1 741 -118
Tähtajaliste hoiuste muutus 8 0 2 918
Tulevaste perioodide tulude muutus 12 546 546
Makstud intressid 14 -879 -668
Äritegevusega seotud kohustiste muutus 350 157
Muude kohustiste muutus 0 -1 477
Kokku rahavood äritegevusest 7 153 9 145
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6 -698 -12 057
Laekunud intressid 5 114 167
Kokku rahavood investeerimistegevusest -584 -11 890
Rahavood finantseerimistegevusest
Emiteeritud võlakirjad 14 0 10 000
Võlakirjade tagasimaksed 14 -3 500 -2 500
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 500 7 500
Rahavood kokku 3 069 4 755
Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 3 069 4 755
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 674 11 578
Valuutakursside muutuste mõju 5 153 341
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 19 896 16 674
14
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted
OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi “TVH” või “Äriühing”) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
vastavuses raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu
need on vastu võetud Euroopa Liidus. Äriühing on IFRS aruandluse arvestuspõhimõtted võtnud kasutusele
alates Äriühingu asutamisest. Ülevaade olulisemate arvestus- ja aruandluspõhimõtete kohta, mida
raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatakse, on esitatud allpool.
1.1 Üldine informatsioon
Äriühingu majandusaasta algas 01. jaanuaril 2019 ning lõppes 31. detsembril 2019. Raamatupidamise
aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti.
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud
Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada, kas pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Äriühingu juhatus kinnitas majandusaasta
aruande 27. märtsil 2020. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule tuleb majandusaasta aruanne kinnitada
Äriühingu nõukogu poolt kui ka ainuosaniku poolt üldkoosolekul. Ainuosanikul on õigus keelduda juhatuse
poolt koostatud ning kinnitatud majandusaasta aruande kinnitamisest ning paluda uue aruande koostamist.
Juhatuse hinnangul on Äriühingu tegevus jätkuv.
1.2 Uute IFRS standardite ja tõlgenduste rakendamine
Lisades 1.3-1.16 esitatud arvestuspõhimõtteid on rakendatud IFRS finantsaruannete koostamisel, perioodil,
mis lõppes 31. detsembril 2019.
Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid
ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud aruandeaastatele, mis
algavad 1. jaanuaril 2019 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende tõlgenduste mõjust
raamatupidamise aruandele on välja toodud allpool.
(a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Äriühingule kohustuslikuks alates 1.
jaanuarist 2019.
IFRS 16 “Rendilepingud” rakendus 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele.
Standard kehtestab nii rendileandjatele kui ka rentnikele rendikokkulepete tuvastamiseks ja
arvestamiseks kõikehõlmava mudeli. IFRS 16 on asendanud varem kehtinud rendiarvestuse
juhiseid, mis olid esitatud standardis IAS 17 „Rendilepingud“ ja sellega seotud tõlgendustes. IFRS
15
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib
kindlaksmääratud vara kasutust või mitte. IFRS 16 võtab olulises osas üle standardis IAS 17
sätestatud nõuded rendileandjatele ja nõuab jätkuvalt rendileandjatelt rendilepingute liigitamist
kasutus- või kapitalirendiks vastavalt vara omandiga seonduvate riskide ja hüvede kandumisele.
IFRS 16 nõuab ka enama teabe avalikustamist järgmiste aspektide kohta:
- rendilepingutega seotud rahavood (lisad 2, 3, 6-8, 12-14);
- renditulu komponendid (lisa 2);
- rendilepingutega seotud varade arvestus (lisad 3, 6, 7, 17);
- rendilepingutest tulenevad riskid (lisa 16).
Seisuga 31.12.2019 ei olnud Äriühingul ühtegi rendilepingut, kus Äriühing oleks rentnik, mistõttu
uus standard IFRS 16 ei avalda olulist mõju Äriühingu raamatupidamise aastaaruandes kajastatud
summadele.
IFRIC 23 “Tulumaksu käsitlustest tingitud ebakindlus“ (“Uncertainty over Income Tax
Treatments”) tõlgendus rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele.
Tõlgenduses antakse suuniseid ebamääraste maksustamisviiside eraldi ja koos kajastamise,
maksuhalduri kontrolli, ebakindluse kajastamiseks sobiva meetodi valimise ning asjaolude
muutumise kajastamise kohta. Seisuga 31.12.2019 standardi muudatus ettevõtte finantsaruannetele
mõju ei avalda.
Standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ muudatused – „Negatiivse hüvitisega ettemaksed“
- rakendus 1. jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Muudatused selgitavad, et
lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest makstavat hüvitist tuleks käsitleda kui lepingupõhist
rahavoogu, mis koosneb ainult põhiosast ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest. Seisuga
31.12.2019 Äriühingus puudusid lepingute ennetähtaegse lõpetamise hüvitise nõuded.
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2015.―2017. aasta tsükli iga-aastased
edasiarendused („Annual Improvements to IFRS Standards 2015-2017 Cycle“) – rakendusid 1.
jaanuar 2019 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Standardite muudatused peamiselt
puudutavad:
- dividendide jaotamisega kaasneva tulumaksu kajastamist: tuleb kajastada vastavalt sellele, kus
kajastati möödunud perioodidel jaotamisele kuuluva kasumi tekitanud tehinguid või sündmusi (IAS
12 „Tulumaks“);
- laenukasutuse kulutuste kajastamist: kui tingimustele vastav varaobjekt on viidud
otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse, kuid sellega seotud laen ei ole täies ulatuses
tagasi makstud, tuleb kanda kõnealune laenusumma ettevõtte üldiste laenukohustuste koosseisu
(IAS 23 „Laenukasutuse kulutused“);
- ettevõtte varasema osaluse hinnangut peale kontrolli saavutmist: ettevõte hindab ümber varasema
osaluse ühises äriüksuses, kui ta saavutab kontrolli selle äriüksuse üle (IFRS 3 „Äriühendused“)
ning ei hinda ümber, kui ta saavutab ühise kontrolli selle äriüksuse üle (IFRS 11 „Ühised
ettevõtmised“).
Ükski nendest muudatustest ei avalda olulist mõju Äriühingu raamatupidamise aruandele.
IAS 28 “Investeeringud sidusettevõtjatesse ja ühisettevõtjatesse” – rakendus 1. jaanuar 2019
või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Muudatuses on öeldud, et pikaajalised osalused
16
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
kuuluvad nii standardi IFRS 9 kui ka standardi IAS 28 rakendusalasse, ja selgitavad, kuidas
standardeid tuleb rakendada. Seisuga 31.12.2019 Äriühingus puudusid pikaajalised osalused.
IAS 19 muudatused: “plaani muudatus, kärbe või arveldus” – rakendus 1. jaanuar 2019 või
hiljem algavatele aruandeperioodidele. Ettevõtetel on kohustus uuendada aktuaarseid eeldusi, et
teha pärast plaani muutmist, kärpimist või arveldamist kindlaks jooksva tööalase teenistuse
kulutus ning netointress ülejäänud aruandlusperioodiks. Samuti täpsustatakse muudatustega seda,
kuidas mõjutab plaani muutmine, kärpimine või arveldamine vara ülemmäära rakendamist.
Seisuga 31.12.2019 ei avalda eeldatavasti standardi muudatused Äriühingu raamatupidamise
aastaaruandele olulist mõju.
(b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Äriühingule kohustuslikuks
alates 1. jaanuarist 2020 või hiljem ja mida Äriühing ei ole rakendanud ennetähtaegselt. Juhatuse hinnangul
ei avalda allolevad standardid, tõlgendused ja nende muudatused Äriühingu raamatupidamise
aastaaruandele olulist mõju.
• IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused
ja vead“ („olulisuse“ definitsioon) – uues redaktsioonis oluliseks peetakse informatsioon, mille
avalikustamine võib mõjutada finantsaruannete kasutajate hinnanguid ettevõtte majandusliku seisu kohta.
• IFRS 3 „Äriühendused“ – muudatustes täiendatakse „äri“ mõistet (ei ole veel vastu võetud EL’s).
• IFRS 9 „Finantsinstrumendid“, IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“ ja IFRS
7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave“ (viiteintressimäära reform) - muudatused puudutavad
riskimaandamisinstrumentide arvestust.
• IFRS standardite kontseptuaalse raamistiku uuendamine - muudatustega täiendatakse varade ja
kohustise mõisteid, lisanduvad uus peatükk mõõtmispõhimõtete kohta, finantstulemuste avalikustamise
juhend ja muud täpsustavad selgitused.
• IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ - muudatus mõjutab eelkõige kindlustusandjaid ning nende
finantsaruannete kasutajaid. Uuendatud standard ühtlustab kindlustusvaldkonna arvestust (ei ole veel vastu
võetud EL’s).
1.3 Koostamise alused
Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud varade ja
finantsinstrumentide puhul, mis on ümber hinnatud ning kajastatud õiglases väärtuses aruandeperioodi lõpu
seisuga, nagu on kirjeldatud vastavates arvestuspõhimõtetes.
Soetusmaksumus põhineb tavaliselt kaupade ja teenuste eest makstud tasu õiglasel väärtusel.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud
ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus hindamise kuupäeval sõltumata asjaolust, kas hind on otseselt
määratav või hinnatud kasutades erinevaid hindamistehnikaid. Vara või kohustise õiglase väärtuse
hindamisel arvestab Äriühing vara või kohustuse omadusi ning seda juhul kui turuosalised võtaksid varade
17
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
või kohustiste hindamise mõõtmispäeval neid omadusi arvesse. Õiglase väärtuse mõõtmine ja
avalikustamine raamatupidamise aastaaruandes toimub eelnimetatud printsiipide alusel, välja arvatud
liisinglepingud, mis kuuluvad IFRS 16 rakendusalasse ning mõõtmised, millel on mõningased sarnasused
õiglase väärtuse määramisele, kuid ei ole õiglane väärtus, näiteks neto realiseerimisväärtus vastavalt IAS-
le 2 või kasutusväärtus vastavalt IAS-le 36.
Lisaks sellele liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmised finantsaruandluse eesmärgil 1., 2. või 3. hierarhia
tasemele, lähtudes sellest, kui suures ulatuses on õiglases väärtuses mõõdetavaid sisendeid võimalik jälgida
ja milline on õiglase väärtuse sisendite tähendus tervikuna. Sisendeid kirjeldatakse järgmiselt:
1. taseme sisendid on noteeritud hinnad (korrigeerimata) aktiivsetel turgudel identsetel varadel või
kohustistel, millele majandusüksusel on juurdepääs mõõtmiskuupäeval;
2. taseme sisendid on sisendid, mis ei sisalda 1. tasemel sisalduvaid noteeritud hindu, kuid on
otseselt või kaudselt leitavad vara või kohustise suhtes;
3. taseme varade või kohustiste sisendite osas ei ole info jälgitav.
1.4 Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha, nõudmiseni hoiuseid, arvelduskontode jääke ning kuni
3-kuulisi deposiite, millel puudub oluline väärtuse muutuse risk. Äriühingu rentnikult laekunud
tagatisdeposiitide ja hooldustööde reservide summad kajastatakse piirangutega rahana („restricted cash“).
Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel kontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata. Täpsem
informatsioon raha ja raha ekvivalentide kirjete kohta on toodud lisas 7.
1.5 Tulude arvestus
Tulu kliendilepingutest
Äriühing kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal),
st kontroll toimingukohustuse aluseks oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Tehinguga seotud
kulu peab olema usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tulu laekumine on tõenäoline, olenemata
makse laekumise ajast. Tulu kajastatakse saadud tasu või nõude õiglases väärtuses võttes arvesse
lepingulised tingimused ning välja arvates maksud ning tollimaks.
Äriühingu kliendilepingute alusel kajastatav müügitulu tekib lennukite varuosade müügist. Äriühingu
toimingukohustuseks on tagada kliendile lepingus sätestatud ajal varuosade üleandmine.
Renditulu
Lennuki ja lennukikomponentide rendilepingutest tulenev renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul
lineaarselt tuluna. Lennukite rendi puhul rendituluna kajastatakse rendi põhiosa makseid. Rentniku poolt
makstavad täiendavad tasud (ühekordne tagatisdeposiidi makse ja regulaarsed hooldusreservide maksed)
kajastatakse finantsseisundi aruandes muu lühi- ja pikaajalise kohustisena (lisa 13) ja piirangutega rahana.
Hooldusreserv ja hooldusreservi maksed
Hooldusreservi eesmärk on koguda vahendeid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde (edasi
Hooldusreservi tööd) jaoks, mis nõuavad olulisi investeeringuid ning samuti aega lennukite oluliste osade
kapitaalremondiks. Rentnik tasub hooldusreservi makseid TVH-le igakuiselt kindlaksmääratud summas,
mis vastab rendilepingutes ettenähtud lennukite baaskasutusele. Vajadusel suurendatakse
18
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
hooldusreservimakseid igal aastal jaanuaris, lähtudes eelneva aasta tegelikust lennukite kasutamisest
võrreldes rendilepingus ettenähtud baaskasutusega (kalendriaastal registreeritud lennuki lennutunnid ja
lennutsüklid). Hooldusreservi makseid kajastatakse kassapõhiselt (raha laekumise hetkel), mitte
tekkepõhiselt lepingu alusel, kuna tegemist on rentnikupoolse ettemaksega tulevaste hooldustööde katteks.
Vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile on kohustis kajastatud osaliselt lühiajalisena, s.o järgneval
majandusaastal planeeritavate tööde maksumus, mis kuulub rentniku poolt tasutud hooldusreservide
maksete alusel hüvitamisele ja ülejäänud on kajastatud pikaajalise kohustisena. Lennukite hooldusreservi
töid korraldab rentnik ja Äriühing hüvitab rentnikule töödega seotud kulud hooldusreservist
proportsionaalselt lennuki kasutamise statistikale (rentniku lennatud lennutunnid ja lennutsüklid alates
viimasest sama liiki Hooldusreservi tööst). Hooldusreservist makstav hooldustööde hüvitis kajastatakse
kohustise vähendamisena. Juhtkonna hinnangul lennuki hooldusreserviga kaetud hooldustöödega seotud
riski kannab rentnik, mistõttu regulaarsed hooldusreservi maksed ei kajastu rendiperioodi jooksul kasumi-
ja muu koondkasumi aruandes. Lisaks rentnik kannab muud rendiperioodi jooksvad lennukite
hoolduskulud, mis ei vasta põhivarana kajastamise kriteeriumitele.
Intressitulu
Intressitulu kajastatakse kasumi ja muu koondkasumi aruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Intressitulu koosneb peamiselt intressitulust pangakontodelt ja alla 3-kuulistelt deposiitidelt.
1.6 Välisvaluutas toimunud tehingud
(a) Arvestus- ja esitusvaluuta
Äriühingu arvestus- ja esitusvaluutaks on euro.
(b) Tehingud ja saldod välisvaluutas
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult
kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid.
Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval
ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse
meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehtivate Euroopa
Keskpanga valuutakursside alusel.
Välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestamisel tekkivad kasumid ning
kahjumid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes perioodi tulu ja kuluna.
Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt
ettemaksed ja materiaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt
tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
1.7 Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse Äriühingu enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku
tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
19
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,
mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Lennukid
Juhul, kui lennuk soetatakse koos müüja poolt kogutud hooldusreservide jääkidega, lennuki
soetusmaksumus koosneb lennuki ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, millest on maha
lahutatud kaasa antav hooldusreservi summa. Lennukite kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest
on maha lahutatud hinnanguline lõppväärtus lineaarsel meetodil lennuki hinnangulise kasuliku eluea
jooksul. Lennuki lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb lennukil pärast kasulikku eluiga ning millest on
maha lahutud müügikulutused.
Hooldusreservi tööd
Lennukite hooldusreservi tööde kulud, mis ei kuulu hooldusreservist rentnikule hüvitamisele, kajastatakse
põhivarana. Hooldusreservi tööde kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara
hinnangulise kasuliku eluea jooksul (üldjuhul rendiperioodi lõpuni). Hooldusreservi tööd võetakse arvele
eraldi põhivara objektina vastavalt töö liigile. Hooldusreservide tööde liigid on järgmised:
Lennukikere struktuuri hooldus (Airframe Heavy Structural Maintenance);
Telikute hooldused (Landing Gear Overhaul);
Mootori võimsuse taastamistööd (Engine Performance Restoration);
Piiratud elueaga mootori osade hooldus (LLP) (Engine Life Limited Parts);
Abijõuseadme (APU) taastamine (Auxiliary Power Unit).
Lennukite tööriistad ja varuosad
Lennuettevõtetele väljarenditavad lennukite tööriistad ja varuosad või tööriistadest ja/või varuosadest
koosnevad varakogumid, mille soetusmakusmus ületab piirmäära 5 tuhat eurot, kajastatakse põhivarana.
Tööriistade ja varuosade kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud hinnanguline
lõppväärtus lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Tööriistade ja varuosade
lõppväärtuseks loetakse väärtus, mis jääb varal pärast kasulikku eluiga ning millest on maha lahutud
müügikulutused. Täpsem informatsioon lennukite tööriistade ja varuosade kulumi arvestusest on toodud
lisas 3.
Materiaalse põhivara kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna
poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul
kasutusest eemaldamisel või ümberliigitamisel “Müügiootel põhivaraks”. Materiaalse põhivara
amortisatsioonimeetodid, kasulikud eluead ja ka lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta
lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute
muudatusena edasiulatuvalt.
Hinnangulised kasulikud eluead on järgmised:
Lennukid: 9-16 aastat
Lennukite kapitaalsed hooldustööd: 5-15 aastat
Lennukite tööriistad ja varuosad: 5 aastat
Materiaalse põhivara väärtuse langus
Äriühing hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb materiaalse põhivara võimalikule väärtuse langusele
esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel võetakse arvesse
20
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
rentnikuga seotud informatsiooniallikatest saadud teavet. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse
summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara
õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on
kõrgem. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Kui väärtuse
hindamise tulemusena selgub, et vara üksuse kaetav väärtus on tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus
kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud.
Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumi- ja muu koondkasumi aruandes põhivara
allahindluse kulu vähendamisena.
Materiaalse põhivara võõrandamine
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara
kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasumid ja kahjumid, mis kaasnevad varade
müügi või mahakandmisega (arvutatakse vastavalt vara võõrandamisest saadava tasu ning bilansilise
väärtuse vahena) kajastatakse kasumi ja muu koondkasumi aruandes hetkel, mil varad võõrandatakse või
kantakse maha.
1.8 Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja
hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Äriühingul on
kasutusrendilepingud, kus Äriühing on rendileandjaks. Äriühingul puuduvad rendilepingud, kus Äriühing
on rentnik.
Äriühing kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel kajastatud lennukid kajastatakse materiaalse põhivarana ja amortiseeritakse
kasuliku eluea jooksul kuni lõppväärtuseni. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul
kasumi- ja muu koondkasumi aruandes lineaarselt tuluna.
1.9 Finantsinstrumendid
Finantsvarasid ja finantskohustisi kajastatakse ajahetkel, mil Äriühing saab vastavate lepingusätete
osapooleks. Finantsvarad ja finantskohustised kajastatakse algselt õiglases väärtuses. Tehingukulud, mis
otseselt seonduvad finantsvarade ja finantskohustiste omandamisega (välja arvatud finantsvarad ja
finantskohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumi- ja muu koondkasumi aruande) lisatakse
või lahutatakse finantsvarade või finantskohustiste õiglasest väärtusest nende esmasel arvele võtmisel.
Tehingukulud, mis seonduvad finantsvarade või finantskohustist omandamisega, mida kajastatakse läbi
kasumi- ja muu koondkasumi aruande, kajastatakse koheselt kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.
Finantsvarad
Kõigi tavapärastel turutingimustel toimuvate finantsvarade ostude või müükide kajastamiseks ja
kajastamise lõpetamiseks kasutatakse tehingupäevapõhist arvestust. Tavapärastel tingimustel toimuv ost
või müük on finantsvara ost või müük tingimustel, mille kohaselt antakse vara üle ajavahemiku jooksul,
mis on kas kehtestatud õigusaktidega või vastavalt turu praktikale. Kõiki kajastatud finantsvarasid
mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases
väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile.
Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja
21
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Juhtkond otsustab finantsvarade liigituse nende
esmakordsel kajastamisel.
Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise
intressimäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud:
• finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja
• finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa
jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel.
Äriühing liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha
ekvivalendid, nõuded ostjate vastu, käibemaksu tagasimaksenõuded ja intressinõuded.
Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja
intressitulude jaotamiseksvastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega
diskonteeritakse oodatavad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel
lühema perioodi jooksul täpselt võlainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto bilansilisse
väärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks
komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja
eeldatavad tulevased krediidikahjumid). Intressitulu kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes
kirjel „Finantstulud“.
Finantsvarade ja -kohustiste jaotus kategooriatesse on toodud lisas 8.
Finantsvarade väärtuse langus
Äriühing moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud
investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks.
Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see
peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi.
Äriühing kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi
kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kui Äriühingul tekib vajadus moodustada
allahindlus nõuetele ostjate vastu ja rendinõuetele, siis allahindluse summa võrduks nõuete kehtivusaja
jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks
kasutatakse ajaloolist krediidikahjumi kogemust, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud
tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja
prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja
jooksul eeldatav krediidikahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi
kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise juhtudest.
Kõikidele teistele finantsinstrumentidele kajastab Äriühingul allahindluse kehtivusaja jooksul eeldatava
krediidikahjumi summas, kui nende krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud. Kui
finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kajastab Äriühingul
sellele allahindluse 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjumi summas.
22
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle
finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on
langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest:
a) emitendi või deebitori olulised finantsraskused;
b) lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine;
c) deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel
põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud;
d) deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või
e) finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu.
Eelnevast sõltumata loeb Äriühing kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam kui 90 päeva
maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui Äriühingul on toetavaid argumente, miks sellest pikem
maksetähtaja ületamine on põhjendatud.
Finantsvarade mahakandmine
Äriühing kannab finantsvara maha, kui ilmneb teavet selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi
raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu
vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja Äriühingu juhtkonna hinnangul
on summade laekumine ebatõenäoline. Ka siis, kui vara on maha kantud, võib Äriühing jätkata võla
sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning
vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud, kuid varasemalt mahakantud summad, kajastatakse kasumi- ja
muu koondkasumi aruandes.
Finantskohustised
Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele, võlakirjad, muud lühi- ja pikaajalised kohustised) mõõdetakse
esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise
intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on
bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või Äriühingul puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata
kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Lühiajaliseks liigitatakse ka
võlakirjadega seotud kohustised, mille tagasimakse tähtaeg on aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul.
Samuti kajastatakse lühiajalistena võlakirjadega seotud kohustusi, mida võlakirjade märkijal oli õigus
aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda.
Finantskohustiste kajastamise lõpetamine
Äriühing lõpetab finantskohustiste kajastamise siis, kui Äriühingu kohustised on rahuldatud, lõpetatud või
aegunud. Finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse kohustise bilansilise
maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulu või kuluna. Kui
finantskohustisega seotud tingimustes toimub oluline muudatus, lõpetatakse esialgse finantskohustise
kajastamine ning arvele võetakse muudetud tingimustega finantskohustis. Sellisel juhul finantskohustise
eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse esialgse ja uue kohustise bilansilise maksumuse vahet
kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulu või kuluna.
1.10 Finantsvarade ja finantskohustiste saldeerimine
Finantsvarasid ja finantskohustisi saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes netosummas ainult
juhul, kui Äriühingul on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja Äriühing kavatseb
neid varasid saldeerida või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus
ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ja peab olema rakendatav tavapärase äritegevuse käigus ning ka
23
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral.
1.11 Osakapital ja kohustuslik reservkapital
Osad on kaasatud omakapitalis. Uute osade emiteerimisega seotud kulutused arvestatakse maha
omakapitalist eeldusel, et tegemist on vältimatute lisakuludega, mis on otseselt tehinguga seotud.
Äriühingu peamine eesmärk on luua ainuosanikule väärtust majandusnäitajate ja tööstusharu arengute
kaudu, et tagada konkurentsivõime ja luua eeldused pikaajalise jätkusuutliku kasumlikkuse saavutamiseks.
Omakapitali ja varade suhe 0,51 viitab Äriühingu heale pikaajalisele maksevõime positsioonile.
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja Äriühingu põhikirjale on Äriühing kohustatud moodustama
kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist,
kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Vastavalt ainuosaniku otsusele võib kohustuslikku
reservkapitali kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha
väljamakseid ainuosanikule. Lähtudes eelnevate aastate kasumi jaotamise ettepanekutest ning ainuosaniku
poolt tehtud kasumi jaotamise otsusest ületab Äriühingu kohustuslik reservkapital seaduses ja põhikirjas
sätestatud miinimummäära andes täiendava finantsstabiilsuse ettevõtte majandustegevusele.
1.12 Seotud osapooled
Äriühing on 100% riigi omandis olev ettevõte, mille seotud osapoolte hulka kuuluvad:
(a) Isikud või selle isiku lähedased pereliikmed, kes on seotud aruandva (majandus) üksusega,
juhul kui see isik: (IAS 24.9 (a)):
(i) omab kontrolli või ühist kontrolli aruandva (majandus) üksuse üle;
(ii) omab olulist mõju aruandeüksusele; või
(iii) on aruandva majandusüksuse juhtkonna võtmeisikud või aruandva majandusüksuse
emaettevõte.
(b) Ettevõte on seotud aruandva ettevõttega, kui rakendub üks järgmistest tingimustest (IAS 24.9
(b)):
(i) Ettevõte ja aruandev Ettevõte on sama kontserni liikmed (st et iga emaettevõte, tütarettevõte ja
kaastütarettevõte on seotud teistega).
(ii) Üks Ettevõte on teise Ettevõtte sidusettevõte või ühisettevõte (või selle kontserni liikme
sidusettevõte või ühisettevõte, mille liige on teine üksus).
(iii) Mõlemad ettevõtted on sama kolmanda isiku ühisettevõtted.
(iv) Üks ettevõte on kolmanda üksuse ühisettevõte ning teine ettevõte on kolmanda üksuse
sidusettevõte.
(v) Ettevõttel on töösuhtejärgsete hüvitiste plaan aruandva Ettevõtte või iga sellega seotud ettevõtte
töötajate kasuks. Juhul kui aruandval ettevõttel on endal selline plaan, siis on kasusaavad töötajad
ise seotud aruandva ettevõttega.
(vi) Ettevõtet kontrollib või kontrollib ühiselt punktis (a) määratletud isik.
(vii) Punktis (a) (i) määratletud isikul on Ettevõttele oluline mõju või ta on ettevõtte (või ettevõtte
emaettevõtte) juhtivpersonali liige.
(viii) Ettevõte või ükskõik milline grupi liige, mille osaks see on, osutab aruandva Ettevõtte või
aruandva Ettevõtte emaettevõtte juhtivtöötajatele olulisi teenuseid.
Täpsem informatsioon tehingutest seotud osapooltega on toodud lisas 15.
24
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
1.13 Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete jaotamata kasumile rakendatav tulumaksumäär on
0%, mistõttu Äriühingu finantsseisundi aruandes ei ole edasilükkunud tulumaksu nõudeid ja kohustusi.
Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt,
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi
maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende
jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat Äriühingu
tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumi- ja muu koondkasumi aruandes tulumaksukuluna samal
perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud
või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele
järgneva kuu 10. kuupäeval.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat
maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Finantsseisundi aruandes
ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on
esitatud aastaaruande lisades.
1.14 Dividendid
Dividende kajastatakse nende välja kuulutamisel jaotamata kasumi vähendusena ning kohustisena
ainuosaniku vastu.
1.15 Rahavoogude aruanne
Rahavooge klassifitseeritakse rahavoogudeks äri, investeerimis- ning finantseerimistegevusest.
Finantsaruannete koostamisel on rahavood äritegevusest kajastatud kasutades kaudset meetodit, rahavood
investeerimis- ning finantseerimistegevusest on kajastatud kasutades otsemeetodit.
1.16 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Korrigeerivad sündmused – need, mis tõendavad aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid, kajastatakse
Äriühingu lõppenud aruandeaasta finantsseisundi- ning kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.
Mittekorrigeerivad sündmused – need, mis ei ole seotud aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludega ning
on esitatud aastaaruande lisades.
25
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 2. Müügitulu
(tuhandetes eurodes)
01.01.2019- 01.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Renditulu
Renditulu lennukite rendist 9 029 7 932
Renditulu lennukite tööriistade ja varuosade rendist 73 6
Tulu kliendilepingutest
Lennukite varuosade müük 0 125
Kokku 9 102 8 063
Lennukite kasutusrendilepingute keskmine kestus on 12-13 aastat. Äriühingul on võimalik lõpetada
kasutusrendilepingud ennetähtaegselt vastavalt järgmistele tingimustele:
- 2016. aasta märtsis sõlmitud (esimesed kolm lennukit) - pärast kolme aasta möödumist, millele
lisandub etteteatamise periood 12 kuud;
- 2016. aasta augustis (neljas lennuk) ning 2018. aastal sõlmitud (seitsmes lennuk) - pärast kahe aasta
möödumist, millele lisandub etteteatamise periood 12 kuud;
- 2017. aastal sõlmitud (viies ja kuues lennuk) – peale kahe aasta möödumist, millele lisandub
etteteatamise periood 12 kuud, kusjuures rentnikul on õigus lõpetada lepingud ennetähtaegselt
samadel tingimustel.
Äriühing sõlmis 2019. aastal lennukite tööriistade ja varuosade rendilepingud Regional Jet OÜ’ga.
Tööriistade ja varuosade kasutusrendilepingute pikkus on 5 aastat. Nii Äriühingul kui ka rentnikul on õigus
leping lõpetada kuue kuu pikkuse etteteatamisega. Lisainformatsioon väljarenditavate varade kohta on
toodud lisas 6.
Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel:
31. detsembri seisuga 2019 2018
Tööriistad ja Tööriistad ja
Lennukid varuosad Lennukid varuosad
< 1 aasta 9 576 211 9 030 6
1-5 aastat 24 600 777 35 204 8
> 5 aastat 18 300 0 25 655 0
Kokku renditulud 52 476 988 69 889 14
Lisa 3. Renditeenuse osutamisega seotud kulud
(tuhandetes eurodes)
01.01.2019- 01.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Lennukite amortisatsioonikulu 4 957 4 071
Kokku 4 957 4 071
26
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lennukite rendilepingute algusest on jooksvad hoolduskulud kohustatud katma rentnik, välja arvatud
kapitaalsed hooldusreservide kulud, mis tulenesid lennukite kasutamisest enne rendilepingute algust.
Põhivarana kajastatud lennukite tööriistade ja varuosade varakogumil aruandeperioodil amortisatsioonikulu
ei tekkinud. Renditava vara kulumi tekkimine ja selle suurus olulisel määral sõltuvad varadega seotud
rendilepingute tingimustest. Vastavalt 2019. aastal sõlmitud rendilepingutele tööriistade ja varuosade
loomuliku kulumise ja nende väärtuse langusega seotud riski kannab rentnik (rentnik kohustub tagastama
vara rendileandjale samas seisukorras nagu on rentnikule väljastatud ning vara hävinemise korral asendama
seda omal kulul samaväärse varaga), seega tööriistade ja varuosade varakogumi lõppväärtuse on
ligilähedane soetusmaksumusele ning olulisi müügikulutusi vara realiseerimisega ei kaasne, mistõttu 2019.
aastal amortisatsioonikulu ei tekkinud (lisa16).
Lisa 4. Mitmesugused tegevuskulud
(tuhandetes eurodes)
01.01.2019- 01.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Teenused 186 221
Juhatuse ja nõukogu tasud 38 38
Muud kulud 3 14
Kokku 227 273
Tasusid maksti kolmele nõukogu liikmele (kuni 02.05.2017 neljale nõukogu liikmele) ja kahele juhatuse
liikmele. Äriühingus puudusid aruandeperioodil lepingulised töötajad.
Lisa 5. Finantstulud ja -kulud
(tuhandetes eurodes)
01.01.2019- 01.01.2018-
31.12.2019 31.12.2018
Intressitulu finantsvaradelt 113 169
Intressitulu finantskohustistelt (kasutades sisemise intressimäära
meetodit) 0 77
Kasum valuutakursi muutustest 153 341
Finantstulud kokku 266 587
Intressikulu -861 -664
Muud finantskulud -99 -32
Finantskulud kokku -960 -696
Finantstulud ja -kulud kokku -694 -109
27
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 6. Materiaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)
Ettemaksed
Lennukite uute
Lennukite tööriistad ja lennukite
Lennukid parendused varuosad osade ees Kokku
Soetusmaksumus
Saldo 31.12.2017 62 676 821 0 9 63 506
Lisandumised 10 070 2 670 0 0 12 740
Ümberklassifitseerimine 0 9 0 -9 0
Saldo 31.12.2018 72 746 3 500 0 0 76 246
Lisandumised (lisa 17) 0 698 1 812 0 2 510
Saldo 31.12.2019 72 746 4 198 1 812 0 78 756
Akumuleeritud kulum
ja allahindlused
Saldo 31.12.2017 -3 674 -45 0 0 -3 719
Amortisatsioonikulu -3 727 -344 0 0 -4 071
Saldo 31.12.2018 -7 401 -389 0 0 -7 790
Amortisatsioonikulu
(lisa 17) -4 521 -436 0 0 -4 957
Saldo 31.12.2019 -11 922 -825 0 0 -12 747
Jääkmaksumus
31.12.2018 65 345 3 111 0 0 68 456
Jääkmaksumus
31.12.2019 (lisa 17) 60 824 3 373 1 812 0 66 009
Lennukipark Keskmine vanus Lennukite arv
Bombardier, CRJ-900 8 aastat (kasutatud) 2
Bombardier, CRJ-900 7 aastat (kasutatud) 1
Bombardier, CRJ-900 7 aastat (kasutatud) 1
Bombardier, CRJ-900 10 aastat (kasutatud) 2
Bombardier, CRJ-900 11 aastat (kasutatud) 1
2019. aasta septembris ostis Äriühing Nordicalt lennukite varuosade ja tööriistade varakogumi eesmärgiga
rentida soetatud vara Regional Jet’ile. Eelmainitud varakogumi soetusmaksumus vastas turuhinna
kriteeriumitele. Informatsioon tööriistade ja varuosadega lepinguliste renditingimuste kohta on toodud
lisades 2 ja 3. Tehinguga ei kaasnenud pooltevahelised raha liikumised: vastavalt ostu-müügi lepingu ja
sellega kaasneva poolte vastastikute nõuete tasaarvlemise lepingu tingmustele tasaarveldas Äriühing
soetatud varade maksumuse Nordica lennukite rendimaksete nõuetega.
28
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Tulenevalt varuosade ja tööriistade varakogumi rendilepingu tingimustest ei tekkinud aruandeaastal
lennukite tööriistadel ja varuosadel kulumit. Täpsem informatsioon põhivarana kajastatud tööriistade ja
varuosade kohta on toodud lisas 3.
2019. aasta jooksul tehti suuremahulisi hooldustöid kuuele lennukile kokku summas 1 239 tuhat eurot
(2018. aastal – 4 190 tuhat eurot), millest Äriühing kajastas lennukite parendusena 698 tuhat eurot (2018.
aastal – 2 679 tuhat eurot) ning ülejäänud 541 tuhat eurot (2018. aastal – 1 511 tuhat eurot) oli rentniku osa,
mis vähendas kogunenud hooldusreservi kohustist.
Tulevased investeerimiskohustused
Äriühing koostöös Nordica ja Regional Jet OÜ’ga on välja töötanud kapitaalsete hooldustööde teostamise
kava, milles tuuakse välja järgmise üheksa aasta Äriühingu poolsed hinnangulised kulud seonduvalt seitsme
kasutatud lennuki plaanitud hooldustöödega. Teostatud kapitaalsed hooldustööd kajastatakse põhivarana,
mille kasulik eluiga on võrdne nende kasutuseaga. Hooldusplaan kajastab Äriühingu tuleviku
investeeringukohustusi summas 24 599 tuhat eurot (2018. aastal – 22 974 tuhat eurot).
Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha ekvivalendid: deposiidid (alla 3 kuu)
Piiranguteta 7 316 6 773
Piirangutega 862 1 087
Raha: raha pangakontodel
Piirangutega 11 718 8 814
Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 8) 19 896 16 674
Piiranguteta raha ja raha ekvivalentide all on kajastatud Äriühingu vabad rahalised vahendid. Piirangutega
raha sisaldab rentniku ettemakseid lennukite hooldustööde reservide ja tagatisdeposiitide eest. Vastavalt
Äriühingu rendilepingutele on rentnik kohustatud korraldama nõutud hooldustööde teostamise ning seejärel
on õigus nõuda teostatud tööde proportsionaalses ulatuses kulude hüvitamist Äriühingus hoitavast
hooldusreservide kontolt. Hooldustööde reservi makstakse igakuiselt kindlaksmääratud summadena ja
rendilepingus on sätestatud rendileandja õigus neid korrigeerida iga aasta jaanuaris, tuginedes tegelikule
lennukite kasutusmäärale eelmisel aastal. 2019. aastal kogus Äriühingu rentnikult 3 220 tuhat eurot (2018.
aastal – 4 020 tuhat eurot). Rahalisi vahendeid hoitakse eraldi pangakontodel, mida kasutatakse lennukite
hooldusreservi tööde (heavy maintenance events) jaoks.
Osa Äriühingu pangakontodest on koormatud pandiga TrVh Collateral Agent OÜ (Advokaadibüroole
Derling kuuluv võlakirjade tagatisagent) kasuks. Pangakontode pantimise nõue tuleneb 2017. ja 2018. aastal
toimunud Äriühingu võlakirjade emissioonide tingimustest ning on otseselt seotud võlakirjade tagatistega.
Täpsem informatsioon Äriühingu võlakirjade emissioonide ja võlakirjade lepinguliste tagatiste kohta on
toodud lisas 14.
29
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 8. Finantsinstrumendid
Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes
(tuhandetes eurodes)
Finantsvarad 31.12.2019 31.12.2018
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad:
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 19 896 16 674
Nõuded (lisa 9) 29 104
Kokku 19 925 16 778
Finantskohustised 31.12.2019 31.12.2018
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustised
Võlakirjad (lisa 14) 27 750 31 250
Võlad tarnijatele (lisa 10) 163 1 367
Muud lühiajalised kohustised (lisa 13) 6 788 4 384
Muud pikaajalised kohustised (lisa 13) 5 168 5 933
Kokku 39 869 42 934
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustiste õiglased väärtused ei erine oluliselt
nende seisuga 31.12.2019 Äriühingu finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest. Võlakohustiste
korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge sisemise
intressimääraga 4% (Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 48-9).
Finantsvarade ja finantskohustiste jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, on ligilähedane
nende õiglasele väärtusele.
Finantsvarade krediidikvaliteet
(tuhandetes eurodes)
Äriühing rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis
IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul
eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate
vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Hindamispõhimõtteid on
kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 1.9).
Seisuga 31.12.2019 Äriühingul puudub ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatav krediidikahjum.
30
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Maksetähtaeg Maksetähtaega
saabumata ületanud päevade arv Kokku
Seisuga 31.12.2019 (lisa 9) 0-30
Oodatav krediidikahjumi määr 0% 0%
Nõuded ostjate vastu 28 0 28
Eeldatav krediidikahjum 0 0 0
Seisuga 31.12.2018 (lisa 9) 0-30
Oodatav krediidikahjumi määr 0% 0%
Nõuded ostjate vastu 61 42 103
Eeldatav krediidikahjum 0 0 0
Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis hinnatakse selle
krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui
vastaspoolele on reiting antud).
Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes* 31.12.2019 31.12.2018
Aa2 8 178 8 605
Baa1 11 718 8 069
Kokku 19 896 16 674
* Moody’s krediidireitingud
Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Nõuded ostjate vastu 28 103
Lühiajalised intressinõuded 1 1
Nõuded kokku (lisa 8) 29 104
Maksude ettemaksed 90 93
Käibemaksu tagastusnõuded 19 11
Ettemaksed 2 3
Ettemaksed kokku 111 107
Kokku 140 211
31
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 10. Võlad ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Võlad tarnijatele 163 1 367
Ettemaksed 0 3
Võlad ja ettemaksed kokku (lisa 8) 163 1 370
Lisa 11. Osakapital
31.12.2019 31.12.2018
Osakapital (eurodes) 1 000 000 1 000 000
Osade arv 1 000 000 1 000 000
Osa nominaalväärtuses (eurodes) 1 1
Sissemakse osakapitali oli kajastatud ühingu registreerimisel 9. oktoobril 2015 aastal. Ülekursina
sissemakstud summa oli 31 000 tuhat eurot. Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.2019.a. ja
maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus dividendide väljakuulutamisel on toodud lisas 19.
Dividendide jaotamiseks on vajalik otsus ainuosaniku koosolekult ning Äriühingu jaotatava kasumi
olemasolu. Samuti tuleks arvesse võtta Äriühingu kasumit, eeldatavaid tulemusi, finantsseisundit ja
investeerimisvajadusi. Kuna Äriühing on algusjärgus, siis vastavalt omanike ootustele ei ole omanik ette
näinud dividendide maksmist Äriühingu esimestel algusaastatel.
Vastavalt omaniku ootustele on Äriühingu kui rahvusvahelises õhusõidukite pikaajalises liisinguäris
tegutseva investeerimisettevõtte optimaalseks omakapitali proportsiooniks tööstusharule tüüpiliselt ja
väljaantud võlakirjade tingimustest lähtuvalt vahemik 25%-50% koguvaradest, millest Äriühing oma
finantsplaanide koostamisel lähtub.
31.12.2019 seisuga on antud suhe 52%, arvestades omakapitali 44 833 tuhat eurot ning koguvarade summat
86 045 tuhat eurot (31.12.2018 seisuga – 49%, arvestades omakapitali 41 607 tuhat eurot ning koguvarade
summat 85 341 tuhat eurot).
Lisa 12. Tulevaste perioodide tulu
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tulevaste perioodide tulud 1 343 797
Kokku 1 343 797
Lennukite rendilepingutest tulenev renditulu kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt. 2017. aastal
sõlmitud rendilepingute kohaselt kahaneb igakuine rendimakse summa alates 61. kuust. Rendimakse ja
lineaarsel meetodil arvutatud renditulu vahe kajastatakse tulevaste perioodide tulude all.
32
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 13. Muud kohustised
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Pikaajalised kohustised
Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on 24 kuud (lisa 16) 4 185 4 988
Tagatisdeposiidid (hinnanguline tagasimakse periood on üle 5 aasta) 983 945
Kokku (lisa 8) 5 168 5 933
Lühiajalised kohustised
Hooldusreserv - hinnanguline tagasimakse periood on 12 kuud (lisa 16) 6 788 3 244
Müügi ja tagasirendi kohustis – kuulub tasaarveldamisele järgmise 12
kuu jooksul 0 1 140
Kokku (lisa 8) 6 788 4 384
31.12.2018 seisuga kajastatud muud kohustised tulenesid lennuki müügi-tagasirendi lepingu tingimustest
ning olid tasaarveldatud 2019. aastal lennuki rendilepingutest tulenevate rendimaksetega.
Tagatisdeposiidid on lepingulised tagasimakstavad ühekordsed deposiidid, mida rentnik maksab
Äriühingule, maandades rentniku maksejõuetusega seotud riski.
Nii hooldusreservid kui ka tagatisdeposiidid vastavad rendileandja finantskohustistele, mida kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses (kasutades sisemise intressimäära meetodit). Äriühingu hoolduskavas
esitatud eeldatavate tulevaste väljamaksete kohaselt on hooldusreservide hüvitamisperiood 2 aastat ning
2020. aastal tuleb hüvitada 62% reservist. Tagatisdeposiitide tagasimaksmise eeldatav periood on 2027.-
2029. aasta.
Lisa 14. Emiteeritud võlakirjad
(tuhandetes eurodes)
Perioodil 2017-2018. on Äriühing emiteerinud võlakirju 35 miljonit eurot, millest 50% märkis AS LHV
Pank ja 50% märkisid AS LHV Varahalduse poolt hallatavad fondid:
2017. võlakirjade märkimine: 12,5 miljonit eurot – AS LHV Pank, 12,5 miljonit eurot – AS LHV
Varahaldus;
2018. võlakirjade märkimine: 5 miljonit eurot – AS LHV Pank, 5 miljonit eurot – AS LHV
Varahaldus.
Emiteeritud võlakirjade alusvaluutaks on euro. Äriühing on kohustatud tegema kupongiintressimakseid
kaks korda aastas. Emiteeritud võlakirjad on amortiseeruvad, kuna lisaks kupongiintressidele peab Äriühing
maksma tagasi ka võlakirja põhiosa.
33
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Emiteeritud võlakirjad Intressimäär Summa
Emiteerimine 2017 2,85% 25 000
Tagasiostmine 2017 -1 250
Saldo 31.12.2017 23 750
Emiteerimine 2018 2,85% 10 000
Tagasiostmine 2018 -2 500
Saldo 31.12.2018 (lisa 8) 31 250
Emiteerimine 2019 0
Tagasiostmine 2019 -3 500
Saldo 31.12.2019 (lisa 8) 27 750
Intressikohustis emiteeritud võlakirjadelt
Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2017 141
2018. aasta intressikulu 664
2018. aastal välja makstud -668
Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2018 137
2019. aasta intressikulu 861
2019. aastal välja makstud -879
Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2019 119
Emiteeritud võlakirjad tagasiostutähtaja järgi:
31.12.2019 seisuga < 1 aasta 1-5 aastat > 5 aastat Tagastamise
tähtaeg
Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2017) 2 500 10 000 6 250 18.04.2025
Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2018) 1 000 4 000 4 000 18.12.2026
Võlakirjade tagasiost kokku 3 500 14 000 10 250
Tagastamise
31.12.2018 seisuga < 1 aasta 1-5 aastat > 5 aastat tähtaeg
Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2017) 2 500 12 500 6 250 18.04.2025
Võlakirjade tagasiost (emiteeritud 2018) 1 000 5 000 4 000 18.12.2026
Võlakirjade tagasiost kokku 3 500 17 500 10 250
< 48 kuud > 48 kuud
Intressimäär (aastas) 2,85% 6k Euribor + 2,65%
34
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Võlakirjade tagatised on alljärgnevad:
registerpant kuuele lennukile Bombardier CRJ900 („tagatud lennukid“);
tagatud lennukite ja majandustegevuse kindlustusnõuete pant ja tingimuslik loovutus;
tagatud lennukite hooldus- ja teiste tavapäraste lennunduses nõutavate reservide (eraldi kontodel
olevad vahendid) pant;
tagatud lennukite rendilepingust tulenevate nõuete pant ja tingimuslik loovutamine tagatisena.
Võlakirjade tagatiseks seatud lennukite jääkväärtus finantsseisundi aruandes
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Lennukite arv 6 6
Lennukite jääkmaksumus 51 693 55 348
Võlakirjalepingute tingimused muuhulgas nõuavad tagatiseks seatud lennukite kuurendi, hooldusreservi ja
tagatisdeposiidi maksete laekumist LHV pangakontodele. Eelnimetatud pangakontod olid panditud
võlakirjade tagatisagendi TrVh Collateral Agent OÜ kasuks. Panditud kontode jäägid on Äriühingu
finantsseisundi aruandes kajastatud rahana (lisa 7). Panditud arvelduskontodel puuduvad otsesed raha
kasutamise piirangud, v.a lepingus konkreetselt sätestatud alusel (nt kui Äriühing peaks sattuma
makseraskustesse). Äriühingu intressikandvad kohused ei tohi ületada 50% panditud lepingute väärtusest
iga kalendriaasta viimase päeva seisuga, vastaselt korral võivad võlakirjainvestorid küsida Äriühingult
lisatagatise tähtajalise tagatisdeposiidi näol (1 880 tuhat eurot aruande kinnitamise seisuga). Täpsem
informatsioon võlakirjade lisatagatise kohta on toodud lisas 18. Äriühingu finantsraskuste korral on
panditud kontode kasutamine piiratud ning lubatud on üksnes sihtotstarbeline raha kasutamine – eelkõige
lennuki hooldustööde hüvitiste väljamaksed sama lennukiga seotud hooldusreservi kontolt. Seisuga
31.12.2019 panditud kontode hulka kuulusid esimese kuue lennuki rendi, hooldusreservi ja tagatisdeposiidi
makseteks määratud pangakontod.
Panditud LHV arvelduskontode jäägid
(tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Lennukite kuurendi maksed 2 283 1 228
Lennukite hooldusreservi maksed 7 452 5 515
Lennukite tagatisdeposiidid 1 136 1 136
Kokku panditud arvelduskontode jäägid 10 871 7 879
Äriühing on võlakirjade tingimustes võtnud kohustuse järgida ka muid finantseerimistingimusi (financial
covenant’e), millele peavad vastama Äriühingu majandusnäitajad võlakirjade tingimustes sätestatud
tähtaegadel. Äriühing kinnitab, et aruandeaastal ei ole võlakirjalepingute finantseerimistingimusi rikutud.
35
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 15. Seotud osapooled
(tuhandetes eurodes)
Aruandeperioodi jooksul seotud osapoolte tehingud hõlmavad tehinguid riigi omanduses oleva
äriühingutega (Nordic Aviation Group AS ja Regional Jet OÜ) ning ettevõtetega, kes osutavad juhtimis- ja
õigusabiteenust (Advokaadibüroo TRINITI OÜ).
31.12.2019 31.12.2018
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Muud riigi omandis olevad ettevõtted 28 11 956 104 11 433
Ettevõtted, kes osutavad juhatuse 0 14 0 77
liikme teenuseid
Kokku 28 11 970 104 11 510
01.01.2019-31.12.2019 01.01.2018-31.12.2018
Müügid Ostud Müügid Ostud
Muud riigi omandis olevad ettevõtted ja
Äriühingu kontrolli all olevad üksused* 9 099 2 510 8 032 12 707
Ettevõtted, kes osutavad juhtimisteenust 0 107 0 199
Kokku 9 099 2 617 8 032 12 906
* Müügid sisaldavad lennukite, lennukite tööriistade ja varuosade rendimakseid. Ostud
sisaldavad lennuki ning lennuki tööriistade, varuosade ja Hooldusreservi tööde soetust.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 01.01.2019- 01.01.2018
ja muud olulised soodustused 31.12.2019 31.12.2018
Arvestatud tasu 28 28
Tegev- ja kõrgema juhtkonna koosseisu kuuluvad Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Juhatuse
liikmetega sõlmitud kokkulepped ei näe ette hüvitist lepingu lõppemise või muude töösuhte lõppemise
järgsete hüvitiste korral.
Seotud osapooltega tehtud tehingute avalikustatav standard sisaldab laialdasemat avalikustamisraamistikku
kui Eesti finantsaruandluse standard RTJ 15.
36
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Lisa 16. Finantsriskide juhtimine
(tuhandetes eurodes)
Finantsriskid
Äriühingu tegevus toob kaasa mitmesuguseid finantsriske: tururisk (sh välisvaluuta risk, rahavoo ja õiglase
väärtuse intressirisk ning hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on
finantsriskide leevendamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine.
Krediidirisk kajastab potentsiaalset kahju, mis tuleneb vastaspoole suutmatusest täita õigeaegselt endale
võetud kohustusi Äriühingu ees. Äriühingu esmaseks riskiks on, et rentnik ei maksa rendilepingust
tulenevaid regulaarsete suuremahuliste hooldustööde makseid. Kõik olemasolevad lennukite rendilepingud,
mille Äriühing on sõlminud, näevad ette hooldusreservide kogumise eurodes. Hooldusreserv on sisuliselt
rentniku ettemaks, katmaks tulevaste regulaarsete suuremahuliste hoolduste (Hooldusreservi tööde) kulusid
(lisa 13). Seepärast võib hooldusreservi ebapiisavus suurendada rentniku krediidiriski. 31.12.2019 seisuga
oli hooldusreservi maksete alalaekumise suurus 4 820 tuhat eurot. Äriühingu pangakontole laekunud
hooldusreservi jääk 11 254 tuhat eurot seisuga 31.12.2019 katab Nordica osa järgmise 1,3 aasta
planeeritavast Hooldustööde maksumusest. Krediidiriski leevendamiseks rakendatav meede on uute
sõlmitavate rendilepingute jaoks nõutav tagatisraha. Tööriistade ja varuosade rendilepingutega seotud
krediidiriski leevendab asjaolu, et vastavalt lepingutingimustele väljarenditava vara kulumise ja hävinemise
riisiko on läinud rentnikule (lisa 3).
Intressimäära risk on finantsinstrumentide tuleviku rahavoogude muutuse risk, mis tuleneb turu
intressimäärade muutustest. Turu intressimäärade muutused mõjutavad peamiselt Äriühingu pikaajalisi
intressikandvaid võlakirju. Osa eelnimetatud kohustistest on fikseeritud intressimääraga: 2017. emiteeritud
võlakirjade intressimäär on fikseeritud kuni 30.04.2021, 2018. emiteeritud võlakirjade intressimäär – kuni
31.12.2022. Pärast 4. aasta möödumisest vastavate võlakirjade emiteerimisest rakendatakse ujuvat
intressimäära 2,65% + 6k Euribor.
Likviidsusrisk on oht, kus Äriühing ei suuda täita rahalisi kohustusi rahavoo puudujäägi tõttu. Äriühingu
likviidsusrisk on tihedalt seotud rendilepingutest tuleneva krediidiriskiga, kuna enamik Äriühingu nõudeid
tekib ühe rentniku vastu. Riski maandamiseks on võimalik kasutada lennukite rendilepingute alusel saadud
tagatisraha. Lisaks Äriühing jooksvalt kontrollib Nordica igakuiste rendimaksete tähtajalisust, et võla
tekkimisel koheselt reageerida ning vajadusel tagatist rakendada. Tähtajaks laekumata
hooldusreservimaksed ei mõjuta Äriühingu likviidsuse lühiajalises perspektiivis, kuna aruandeaasta lõpu
seisuga kogutud reserv katab rohkem kui järgmise 12 kuu reservivajadust. Pikaajalises perspektiivis kasutab
Äriühing hooldusreserviga seotud likviidsusriski maandamiseks samuti rendilepingute alusel saadud
tagatisraha ning vajadusel peatab hooldusreservist kompensatsiooni väljamakseid kuni hooldusreservi
lepingulised nõuded on täidetud.
Järgnev likviidsusanalüüs näitab Äriühingu finantsvarade ning lühi- ja pikaajaliste finantskohustiste
jaotumist tähtajaliselt:
37
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus
kuud aastat aasta finantsseisundi
aruandes
31.12.2019 seisuga
Intressi
mittekandvad 29 0 6 037 4 355 1 326 11 747 11 747
1,3%-
Intressikandvad 2,0% 0 7 316 862 0 0 8 178 8 178
Kokku 29 7 316 6 899 4 355 1 326 19 925 19 925
Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus
kuud aastat aasta finantsseisundi
aruandes
31.12.2019 seisuga
Intressi
mittekandvad 42 2 7 018 4 355 1 326 12 743 12 119
Intressikandvad 2,85% 0 0 3 500 14 000 10 250 27 750 27 750
Kokku 42 2 10 518 18 355 11 576 40 493 39 869
Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus
kuud aastat aasta finantsseisundi
aruandes
31.12.2018 seisuga
Intressi
mittekandvad 0 104 2 223 5 265 1 326 8 918 8 918
Intressikandvad 1,9% 0 6 773 1 087 0 0 7 860 7 860
Kokku 0 6 877 3 310 5 265 1 136 16 778 16 778
Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3 kuud 3-12 1-5 üle 5 Kokku Väärtus
kuud aastat aasta finantsseisundi
aruandes
31.12.2018 seisuga
Intressi
mittekandvad 0 1 367 3 310 5 265 1 326 11 268 10 544
Intressikandvad 2,85% 0 0 3 500 17 500 10 250 31 250 31 250
Kokku 0 1 367 6 810 22 765 11 576 42 518 41 794*
*Finantskohustiste hulka ei arvestata lisas 13 toodud müügi ja tagasirendi kohustist seisuga 31.12.2018
summas 1 140 tuhat eurot, kuna summa kuulus tasaarveldamisele rentniku poolt tehtavate rendimaksetega.
Äriühingu finantsseisundi aruandes „Raha ja raha ekvivalentide“ kirje all kajastuv summa on
likviidsusanalüüsis jagatud 3-12-kuulisteks ja pikaajalisteks finantsvaradeks. Formaalselt eelnimetatud
finantsvara vastab kõikidele raha ja raha ekvivalentide kriteeriumitele ning selle ebatavaline esitlus
riskianalüüsi tabelis ei tulene Äriühingu lepingulistest raha kasutamise piirangutest. Samas eelseisvad
lennukite Hooldusreservi tööde kohustused oluliselt määravad Äriühingu pangakontodel oleva raha
38
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
kasutamise poliitikat. Lisas 7 toodud piirangutega raha on rentniku Hooldusreservi tööde ettemaksed, mis
vastavalt Hooldusreservi tööde plaanile kuuluvad Hooldusreservi tööde hüvitamiseks järgmise 2 aasta
jooksul, kuid mitte varem kui alates 2020. aasta teistest kvartalist ning samal aastal peab toimuma üle 60%
planeeritud hüvitiste väljamaksetest. Hooldusreservi tööde plaan kuulub oluliste juhtkonna hinnangute
hulka, mille kohta lisainformatsioon on toodud lisas 17. Tagatisdeposiitide väljamaksmiseks ettenähtud
raha kajastub riskianalüüsis üle 5 aasta finantsvarana.
Äriühing on valuutariski osas avatud nii tehingu- kui ka konverteerimise riskile. Hooldustööde ja varuosade
hinnakujunduseks kasutatav standardvaluuta on USA dollar. Sõltuvalt USD/EUR kursimuutustest võib see
kaasa tuua olukorra, kus nõuetekohaselt kavandatud ja kogutud hooldusreservid (hooldustöödeks, mis
võivad toimuda alles mitme aastat pärast) ei pruugi katta hoolduskulude tegelikku maksumust, mis tuleneb
EUR/USD vahetuskursist. Seda riski saab leevendada tööstusharus tavapärase valuutariski maandamise
kokkulepetega, aga ka üldiselt pideva valuutakursi muutuste jälgimise ja lepinguliste hooldusreservide
õigeaegse suurendamisega juhul kui selleks tekib vajadus. Sõltuvalt rentniku finantsolukorrast ei pruugi
nimetatud potentsiaalne valuutarisk omada Äriühingu jaoks mingit olulist mõju. Äriühing on senises
tegevuses kasutanud USD riski maandamiseks nn loomulikku riskimaandust (natural hedge), kus ühing
hoiab deposiidis piisava koguse USD-e, mis katab ettenähtava hooldusvajaduse lähiaastatel.
Raamatupidamislikult tähendab selline riskimaandus küll USD nõrgenedes finantskulu, samas äriplaani ja
pikaajalise eelarve kontekstis tasandab seda bilansiväliste pro-rata kohustuste (lisa 1.5) vähenemine, kuna
USD odavnedes vähenevad ka USD põhised hoolduskulud. USD 1%-line tugevnemine või nõrgenemine
EUR suhtes mõjutaks 2019. aasta kasumi- ja muu koondkasumi aruande lõpptulemit keskmiselt 82 tuhande
euro võrra.
Lisa 17. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud
Finantsaruannete koostamiseks on kasutatud mitmeid hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad
finantsaruannetes kajastatud varasid ja kohustisi. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel
teadmistel praeguste sündmuste ja tegevuste kohta, võivad tegelikud tulemused nende hinnangute põhjal
erineda.
Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea ja lõppväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse juhtkonna
hinnanguid vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. CRJ-900 lennukite hinnanguline jääkväärtus oli
keskmiselt 2 300 tuhat eurot. Tegevusala kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud
mõnikord pikemaks või lühemaks, kui nende eeldatav kasulik eluiga. Põhivarana kajastatud tööriistade ja
varuosade hinnanguline lõppväärtus on 1 812 tuhat eurot, mis võrdub varade soetusmaksumusele, ja
eeldatav müügiga seotud kulutuste summa on ebaoluline (lisa 6). Seisuga 31. detsember 2019 oli Äriühingu
põhivarade bilansilise maksumuse jääk 66 009 tuhat eurot, aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 4 957
tuhat eurot (lisa 6).
Äriühingu rendilepingute liigitus kapitalirendiks või kasutusrendiks sõltub juhtkonna hinnangutest.
Rendilepingute liigitamiseks viib juhtkond läbi juhtumipõhised hinnanguid, võttes arvesse rendilepingute
tingimusi ja muid majanduslikke tegureid. Aruandeperioodil kehtinud rendilepingud klassifitseeruvad
kasutusrendiks.
39
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Rentniku hooldusreservi ettemaksed liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks lähtuvalt juhtkonna poolt kinnitatud
hooldusreservi hüvitamise plaanile (Hooldusreservi tööde eest makstavad hüvitised), mis uuendatakse iga
kalendriaasta alguses koostöös rentnikuga tuginedes lennukite eeldatava kasutamise statistikale (lennatud
tunnid ja tsüklid). Planeeritud lennukite kasutamises võib üldjuhul esineda ebamäärusi, kuna sellele
avaldavad mõju Hooldusreservi tööde teostatavad partnerid ning lennunduse igapäevased opereerimise
vajadused ja riskid, mis omakorda sõltuvad paljudest välistest teguritest nagu ilm, tööjõuturg, rentniku
kliendilepingud jms. Seega tegelik Hooldusreservi tööde teostamise aeg võib erineda planeeritud
Hooldusreservi tööde graafikust, mistõttu ka hooldusreservi hüvitamise tegelik periood ei pruugi vastata
varem avalikustatud liigitusele.
Lisa 18. Sündmused pärast aruandekuupäeva
2020. aasta märtsis seadis Äriühing LHV pangakonto tagatisdeposiidi summas 1 880 tuhat eurot emiteeritud
võlakirjade täiendava tagatisena (lisa 14) AS LHV Panga ja AS LHV Varahalduse kasuks. Tagatisdeposiit
on sõlmitud üheks aastaks intressiga 0,10% aastas. Lisatagatiseks deponeeritud raha kasutamine on
deposiidi lepingulise tähtaja lõpuni piiratud.
2020. aasta algusest maailma majandust raputav nn koroonaviiruse levik ja sellega kaasnenud reisipiirangud
mõjutasid negatiivselt kogu lennundussektorit. Lennundusturul pandeemia tõttu tekkinud makseraskused ja
ebakindlus võivad tingida olulisi muudatusi Äriühingu juhtkonna hinnangutes. Tundlikumad alad on
rentnikuga seotud krediidirisk ning lennukite turuväärtus. Äriühingu lennukid ja lennukite varuosad on
kajastatud finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, kuid drastiline turuhinna muutus võib tuua kaasa
Äriühingu kõnealuste varade jääkväärtuse korrigeerimist 2020. aasta jooksul. Pikaajaliselt võivad
viirusepuhangu negatiivsete mõjude all kannatada Äriühingu rentaablus ja rendilepingutest tulenevad
rahavood. Hetkel ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Äriühingule avaldatud raskete
majandustingimuste mõju, kuna olukord muutub ja areneb kiiresti üle maailma. Äriühingul on olemas
erinevad arengustsenaariumid juhuks kui kriis kestab 3 kuud või isegi 12 kuud. Samas on Äriühingu
majandusseis hea ja peab kriisile vastu eelkõige kuna Äriühingul on madal võlatase ja madalad jooksvad
kulud. Näiteks kui lennundusvarahalduses on tavapärane võla/omakapitali suhe 2,9x , s.t et võlga on 2,9
korda rohkem, kui omakapitali, siis TVH puhul on see suhe 0,9. Tuginedes eeltoodule kinnitab Äriühing,
et käesoleva aastaaruande kuupäeva seisuga on jätkusuutlikult tegutsev ettevõte ning suudab täita kõiki oma
kohustusi.
Lisa 19. Tingimuslikud kohustused
Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.2019 on 12 533 tuhat eurot, mis võrdub 2019. aasta
aruandeaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumiga. Dividendide väljakuulutamisel oleks
maksimaalne kaasnev tulumaksukohustus summas 2 507 tuhat eurot (lisa 11).
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni
esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte
juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise
täiendava maksusumma.
40
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Ettevõtte ülemineku nõue
2018. aastal esitasid AS Estonian Air (pankrotis) endised töötajad Harju Maakohtus menetletavas
kohtuvaidluses AS Nordic Aviation Group vastu (tsiviilasi nr 2-17-3370) nõude ka Äriühingule. Kohus
kaasas Äriühingu menetlusse (kaas)kostjana.
Hagejad on esitanud kostjate vastu järgmised nõuded: 1) tuvastada, et ettevõte, mille kaudu AS Estonian
Air (pankrotis) tegutses, on ettevõtte ülemineku korras läinud üle Aktsiaseltsile Nordic Aviation Group ja
Osaühingule Transpordi Varahaldus, ning 2) mõista solidaarselt kostjatelt välja töösuhtest tulenevad nõuded
kogusummas ca 1 560 tuhat eurot.
Järgmised kohtuistungid nimetatud asjas toimuvad 02.06.2020 ja 04.06.2020 ning I astme kohtulahend
tehakse tsiviilasjas tõenäoliselt 2020. aasta jooksul. Äriühingu juhatus peab esitatud nõuet otsituks ning
tuginedes Äriühingu õigusnõustajate poolt antud hinnangutele alusetuks ning põhjendamatuks.
41
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad
Juhatus on koostanud Osaühingu Transpordi Varahaldus tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande
31. detsembril 2019 lõppenud perioodile.
Tõnis Tamme Juhatuse liige 27.03.2020
Ergo Blumfeldt Juhatuse liige 27.03.2020
Nõukogu on läbi vaadanud juhatuse koostatud majandusaasta aruande (lk 2-39), sealhulgas tegevusaruande
ja raamatupidamise aastaaruande ning on kinnitanud selle ainuosanikule esitamiseks.
Maigi Pärnik-Pernik Nõukogu esimees 27.03.2020
Kaupo Raag Nõukogu liige 27.03.2020
Katrin Andre Nõukogu liige 27.03.2020
42
Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2019
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Osaühingu Transpordi Varahaldus puhaskasum perioodil 01. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019 oli
3 226 447 eurot.
Juhindudes äriseadustiku §179 teeb juhatus ettepaneku kanda Osaühingu Transpordi Varahaldus 2019.
majandusaasta kasum 3 226 447 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvele.
Lugupidamisega,
Ergo Blumfeldt Tõnis Tamme
Juhatuse liige Juhatuse liige
43
AS Deloitte Audit Eesti
Roosikrantsi 2
10119 Tallinn
Eesti
Tel: +372 640 6500
Faks: +372 640 6503
www.deloitte.ee
Reg.nr. 10687819
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Transpordi Varahalduse OÜ osanikule
Arvamus
Oleme auditeerinud Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi ka „Ettevõte“) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019 ning kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid,
sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas raamatupidamise
seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele
standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande
auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks
(EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi
tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise
aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis
kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes,
kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või
tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist
aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise seadusega
ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt
tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse
jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt
eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee.
Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige
© 2020 Deloitte Eesti
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise
eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud
kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste
auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke
otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Me kasutame auditi osana vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame
kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise
riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi
tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid
auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses
avalikustatud info põhjendatust;
teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud
auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise
aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma
arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni,
ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse
õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning
märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille
oleme tuvastanud auditi käigus.
27. märts 2020
/digitaalselt allkirjastatud/
Erki Usin
Vandeaudiitor nr. 496
AS Deloitte Audit Eesti
Tegevusluba nr. 27
Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika 1 , Tallinn NÕUKOGU OTSUS 27 .0 3 .20 20 Osaühingu Transpordi Varahaldus ( „ Ühing “) nõukogu otsustas: Ühingu 20 19 .a. majandusaasta aruande ning nõukogu aruande heaks kiitmine Kiita heaks Ühingu 201 9 .a. majandusaasta aruanne esitatud kujul (Lisa 1) ning esitada see ainuosanikule kinnitamiseks . Kiita heaks Ühingu 201 9 .a. majandusaasta nõukogu aruanne esitatud kujul (Lisa 2) ning esitada see ainuosanikule tutvumiseks . Poolt: 3 nõukogu liiget. Vastu: 0 nõukogu liiget. Otsus on vastu võetud. Avaldused või eriarvamused: ei ole. Lisa 1: Ühingu 201 9 .a. majandusaasta aruanne Lisa 2 : Ühingu 201 9 .a. nõukogu aruanne Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Katrin Andre Maigi Pärnik-Pernik Kaupo Raag /allkirjastatud digitaalselt/
Osaühing Transpordi Varahaldus Registrikod 12927802 Suur-Ameerika tn 1 , 10122 Tallinn NÕUKOGU ARUANNE 201 9 . a majandusaasta aruande kohta 2 7 . märtsil 20 20 .a Osaühing u Transpordi Varahaldus (edaspidi Ühing ) n õukogu vaa tas läbi Ühingu juhatuse poolt koostatud 201 9 . a majandusa asta aruande , kiidab selle heaks ning esitab üldkoosolekule kinnitamiseks . Nõukogu hindab ettevõtte majandusaastat edukaks. Nõukogu on planeerinud Ühingu tegevus t , korraldanud Ühingu juhtimist ning teostanud järel e valve t juhatuse tegevuse üle. Ühingu äritegevuse p laneerimisel on nõukogu arutanud ja kinnitanud juhatuse poolt koostatud Ühingu uuendatud äriplaani aastateks 20 20 -202 4 ning iga-aastase eelarve. Juhtimise korraldamisel on nõukogu andnud juhatusele suuniseid Ühingu äritegevuse kavandamiseks, teostamiseks ning kontrollimiseks. Järelevalve teostamisel juhatuse tegevuse üle on nõukogu igakuiselt analüüsinud ja arutanud Ühingu majandustulemusi. L isaks m ajandusaasta aruande auditeerimisele muid sise- ega välisauditeid või erikontrolle Ühingus läbi ei viidud . Kõiki eeltoodud funktsioone on nõukogu teostanud nõukogu koosolekute l ja otsuste vastuvõtmise kaudu nõukogu koosolekut kokku kutsumata, samuti pideva nõukogu liikmete ja juhatuse vahelise infovahetuse ja strateegilise diskussiooni kaudu. 201 9 . a pidas Ühingu nõukogu 8 koosolekut ja võttis s.h vastu järgmised olulised otsused : nõusolek juhatusele siseaudiitori teenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks; äriühingu 2018. majandusaasta aruande kinnitamine; nõusolek juhatusele varuosade, komponentide ja tööriistade ostmiseks, väljarentimiseks ja seonduvaks tasa-arvelduskokkuleppeks; siseauditi 2019/2020 I poolaasta tööplaani heakskiitmine; uuendatud äriplaani heakskiitmine aastateks 2020-2024; äriühingu investeeringute- ja finantsplaaniplaani heakskiitmine 2020. majandusaastaks. Juhatus Tasud (bruto) * Tõnis Tamme 7 500 EUR Ergo Blumfeldt 7 500 EUR Nõukogu Kaupo Raag 3 600 EUR Katrin Andre 3 600 EUR Maigi Pärnik-Pernik 6 000 EUR * Juhtorganite liikmetele lisatasusid ei makstud. Ühingul ei ole töötajaid ning lähima kolme aasta jooksul ei plaanita töökohti luua. 201 9 . aasta l on nõukogu poolt korruptsiooniohu ennetamiseks läbi viidud järgmised tegevused: Ühingu majandustegevusega seotud riskide kaardistuse alusel tegevuskava identifitseeritud olulisemate tegevusriskide maandamiseks. Siseauditi teenuse hange, mille tulemusena sõlmis Ühing 30.05.2019 vastava teenuse osutamise lepingu KPMG Baltics OÜ-ga. Ühingu riskihindamise metoodika läbiviimine ning 2019. aastal ellu viidud riskide maandamismeetmete hindamine, mille kohta vormistati 2020. jaanuaris vastav siseaudiitori hinnang järeldusega, et kasutatav riskihindamise metoodika on olulises osas asjakohane ning ei vaja muutmist või täiendamist. Ühing jätkas oma kodulehel www.tvh.ee Ühingu põhikirja, ainuosaniku otsuste, juhtorganite koosseisu, olulisemate kvartaalsete finantsnäitajate, majandusaasta aruannete, juhendite ning Korra avalikkusele tutvustamist. Ühingu kingituste registri pidamise vorm, millesse kantakse kõik korraga kehtestatud maksumust ületavad kingitused, mida äriühing teeb ise või mida äriühingu juhtorganite liikmed saavad kolmandatelt isikutelt. Ühingu ja tema juhatuse liikmetega seotud isiku (OÜ Advokaadibüroo TRINITI) vahel tehtud tehingute (juhtimis- ja õigusabi lepingu) täitmise üle on nõukogu esimees teostanud regulaarset järelevalvet, igakordselt eelnevalt kontrollides tehingute sisu, s.h esitatavate arvete põhjendatust. Nõukogu hindab Ühingu juhatuse tegevus i korruptsiooniohu ennetamisel kavakohas t eks, regulaars et eks ning piisava te ks . Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu liikmed: __________________ __________________ __________________ Maigi Pärnik-Pernik Katrin Andre Kaupo Raag Nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/
Osaühing Transpordi Varahaldus
AINUOSANIKU OTSUS
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 04.05. 2020. a.
Registrikood: 12927802
Aadress: Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, Eesti Vabariik
Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik
Ainuosaniku esindaja on osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Häälte arv: 1 000 000 (üks miljon)
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada osanike üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuosanikule on tutvustatud osaühingu majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), juhatuse kokkuvõtet majandusaastast ja uue majandusaasta
eesmärkidest (lisa 2), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 3), audiitorbüroo AS
Deloitte Audit Eesti märgukirja juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta (lisa 4);
Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9 ja äriseadustiku § 173 lõike 6, osaühingu ainuosanik
OTSUSTAS:
1. Lõppenud majandusaasta kokkuvõte
Arvestades juhatuse kokkuvõttega 2019. a majandusaasta kohta, nõukogu aruandega 2019. a
majandusaasta aruande kohta, audiitorbüroo märgukirjaga juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli
kohta,
ainuosanik otsustas:
- võtta lõppenud majandusaasta kokkuvõte teadmiseks.
2. 2019. a majandusaasta aruande kinnitamine
Osaühingu 2019. a majandusaasta aruande kohaselt osaühingu 2019. a majandusaasta käibeks
kujunes 9,102 miljonit eurot ning aruandeaasta kasumiks 3,226 miljonit eurot. Arvestades
eelnevaga ja AS Deloitte Audit Eesti sõltumatu vandeaudiitori märkusteta aruandega,
ainuosanik otsustas:
- kinnitada osaühingu 2019. a majandusaasta aruanne esitatud kujul.
3. 2019. a puhaskasumi jaotamise otsuse kinnitamine
Juhatus on teinud ettepaneku kinnitada osaühingu 2019. a majandusaasta puhaskasumiks
3 226 447 eurot. Arvestades juhatuse ettepanekut kanda osaühingu 2019.a. majandusaasta kasum
3 226 447 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvele ja juhindudes äriseadustiku §-st
179,
ainuosanik otsustas:
- kinnitada 2019. a majandusaasta puhaskasumiks 3 226 447 eurot;
- ainuosanikule kasumit mitte välja maksta ning kanda 3 226 447 eurot jaotamata kasumi
arvele.
4. Järgmise majandusaasta (2020. a) ootused
Juhatus on andnud ülevaate osaühingu käesoleva majandusaasta tegevuseesmärkide, senise käigu
ja planeeritud investeeringute kohta. Juhatus on selgitanud nõukogu poolt 2019. aastal kinnitatud
osaühingu ajakohastatud äriplaani aastateks 2020-2024. Juhatus on selgitanud osaühingu äriplaani
ning osaühingu finantsprognoose, s.h dividendide mitteväljamaksmist investeeringute tegemise ja
äritegevuseks vajalike reservide kogumise eesmärgil. Juhatus on andnud ülevaate osaühingu
kavandatud rahavoogudest ning nende laekumiste olulisusest, tagamaks lennukite oluliste
komponentide planeeritav hooldus ajavahemikul 2020 – 2021 (kokku summas üle 36 miljoni
euro). Arvestades eelnevat,
ainuosanik otsustas:
- võtta järgmise majandusaasta (2020. a) ootused teadmiseks.
5. Omaniku ootused äriühingule
Kehtivad omaniku ootused on kajastatud osaühingu ajakohastatud äriplaanis (aastateks 2020-
2024). Arvestades osaühingu äriplaanis kajastatud omaniku ootustega,
ainuosanik otsustas:
- Osaühingu äriplaanis kajastatud omaniku ootused on adekvaatsed ning puudub vajadus
omaniku ootuste muutmiseks või täiendamiseks.
Lisad:
1. Osaühingu 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega.
2. Osaühingu juhatuse kokkuvõte majandusaastast ja järgmise majandusaasta eesmärkidest.
3. Osaühingu nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta.
4. AS Deloitte Audit Eesti märgukiri juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta.
Ainuosaniku esindaja:
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
AS Deloitte Audit Eesti
Roosikrantsi 2
10119 Tallinn
Eesti
Tel: +372 640 6500
Faks: +372 640 6503
www.deloitte.ee
Reg.nr. 10687819
MÄRGUKIRI JUHATUSE JA NÕUKOGU ÄRIHUVIDE KONTROLLI KOHTA
Transpordi Varahalduse OÜ juhatusele ja nõukogule, esitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt ainuaktsionäri 26. mai 2016 otsusele nr.
16-0002.
Kokkuleppel Transpordi Varahalduse OÜ (edaspidi „Ettevõte“) juhatusega oleme teostanud
allpool loetletud protseduurid juhatuse poolt kehtestatud sisemise regulatsiooni vastavuse
kohta korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) § 3 lõikest 3 tulenevate nõuetega, mis
on suunatud Ettevõtte juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks perioodil
1. jaanuar 2019 kuni 31. detsember 2019. Aruandeperioodil Ettevõttel töötajaid ei olnud.
Läbiviidud protseduurid
Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikele 3 tuleb tagada Ettevõtte kui avalik-
õigusliku juriidilise isiku nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvate
ametiisikute korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipida mise
kontroll.
Tulenevalt ainuaktsionäri 26. mai 2016 otsusest nr. 16-0002 teostasime ärihuvide kontrolli
Transpordi Varahalduse OÜ nõukogu ja juhatuse liikmete osas, lähtudes
korruptsioonivastasest seadusest ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu
ennetamise regulatsioonist.
Teostasime järgmised protseduurid:
1. Tegime juhtkonnale järelepärimisi sisemise regulatsiooni olemasolu ja rakendamise
kohta juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks, mis vastab KVS-le ja maandab
võimalikke korruptsiooniriske Ettevõttes.
2. Tegime juhtkonnale järelepärimisi KVS-s esitatud asjakohaste põhimõtet e
rakendamise kohta:
kas Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;
kuidas tuvastatakse ametiisikutega seotud osapooled ning nendega tehtud
võimalikud tehingud;
kuidas tagatakse KVS toimingupiirangutest kinnipidamine.
Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma on juriidiliselt
eraldiseisev ja sõltumatu ettevõte. Deloitte Touche Tohmatsu ja tema liikmesfirmade juriidilise struktuuri detailset kirjeldust vaata www.deloitte.ee.
Deloitte Touche Tohmatsu Limited liige
© 2019 Deloitte Eesti
3. Küsisime juhtkonnalt seotud osapoolte nimekirja seisuga 31.12.2019 ning perioodil
01.01.2019-31.12.2019 seotud osapooltega tehtud tehingute nimekirja. Kokkuleppel
Riigikontrolli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga täielikkust (completeness)
siinjuures olulise väärkajastamise riskiks ei hinnanud ja seega protseduure selle väite
kontrollimiseks ei teostanud.
4. Kontrollisime seotud osapoolte nimekirja kantud isikute asjakohasust ja seotud
osapoolte nimekirjas esitatud tehinguid ning teostasime vajadusel sellekohaseid päringuid.
Tähelepanekud
Tähelepanekud puuduvad.
Meie käesolev märgukiri on koostatud seisuga 25. märts 2020 Ettevõttes läbi viidud kontrolli
kohta vastavalt meie protseduuridele. Meie töö tugineb eeldusel, et kogu meile esitatud
informatsioon on korrektne, kõikehõlmav ning mitte ühtegi parandust, muudatust ega
täiendust ei ole dokumentidesse tehtud pärast nende meile esitamist.
Kuna eespool mainitud protseduurid ei ole audit ega ülevaatamine, mis on teostatud
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse
töövõttude standardiga, ei väljenda me mingit kindlust esitatud informatsiooni täielikkusele.
Kui me oleksime läbi viinud lisatoiminguid, teostanud auditi või ülevaatamise kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude
standarditega, oleksid võinud meile teatavaks saada muud asjaolud, mida oleksime teile
aruandes kajastanud.
Kasutuspiirang
Märgukiri on koostatud Transpordi Varahalduse OÜ juhatusele ja nõukogule ainult käesoleva
märgukirja neljandas lõigus nimetatud eesmärgil ning esitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate andmiseks teostatud protseduuride tulemust e
kohta tehingutest seotud osapooltega ning mitte kasutamiseks mis tahes muul eesmärgil või
jagamiseks mis tahes muudele osapooltele.
27. märts 2020
/digitaalselt allkirjastatud/
Erki Usin
Vandeaudiitor nr 496
AS Deloitte Audit Eesti
Tegevusluba nr 27