MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: Aktsiaselts Metrosert
registrikood: 10397748
tänava/talu nimi, Teaduspargi tn 8
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 12618
telefon: +372 6814815
faks: +372 6814818
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.metrosert.ee
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Kasumiaruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 10 Sihtfinantseerimine 21
Lisa 11 Aktsiakapital 22
Lisa 12 Müügitulu 23
Lisa 13 Muud äritulud 24
Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 24
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 16 Tööjõukulud 25
Lisa 17 Seotud osapooled 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
Tegevusaruanne 2019
Sisukord
Üldinfo ..................................................................................................................................................... 2
Ülevaade tegevusest ............................................................................................................................... 3
Metrosert 100 ..................................................................................................................................... 3
Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö ................................................................ 3
Digitaliseerumine ................................................................................................................................ 4
Ülevaade olulisematest finantsnäitajatest .............................................................................................. 5
Tulud .................................................................................................................................................... 5
Kulud.................................................................................................................................................... 6
Kasum .................................................................................................................................................. 7
Finantssuhtarvud ............................................................................................................................. 7
Investeeringud ..................................................................................................................................... 8
Sisekontroll .............................................................................................................................................. 8
Hea ühingujuhtimise tava ....................................................................................................................... 8
1
Üldinfo
AS Metrosert (edaspidi Metrosert) on Eesti metroloogia keskasutus ja seega on Metrosert ülioluline
lüli Eesti Vabariigi kvaliteedi taristus ehk teisisõnu tagab Metrosert oma tegevusega Eesti
majanduslikku julgeolekut. Mis tähendab, et täpsed, korratavad ja jälgitavad mõõtmised on olulised
nii kaubanduse ja teenuse valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka tööstussektori siseriiklikus ja
rahvusvahelises tegevuses.
Metrosert on:
• 1919. aastal asutatud Kaalude ja Mõõtude Koja järeltulija;
• äriühing, kelle ainuomanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
• Eesti metroloogia keskasutus;
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige;
• Eesti Kvaliteediühingu liige;
• Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner;
• Eesti esindaja Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V
• alla kirjutanud Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse
tunnustamise leppele CIPM MRA;
• Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammi EMPIR asutajaliige;
• Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteerinud valdkondades:
▪ mõõtevahendite kalibreerimislabor;
▪ inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemine ja vastavushindamine;
▪ sertifitseerimisasutus
▪ väärismetallide katselabor.
• volitatud mõõtevahendite EÜ esmataatluse teostaja;
• Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude esmataatlusel ja
automaatsete raudteekaalude vastavushindamisel (tunnusnumber 1543).
• akrediteeritud EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele vastav katselabor väärismetallide analüüside
valdkonnas
• volitatud nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja väärismetalli proovi tõendaja;
• asutus, kes osaleb Eesti ja rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse
tehniliste komiteede (EVS TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja
vastavushindamine“).
Metroserdi nõukogus on kolm liiget. Nõukogu esimees on Sirli Sipp Kulli ja nõukogu liikmed Sven
Kirsipuu ja Kristi Talving. Metroserdi juhatuse ainus liige on Aigar Vaigu.
2019. aastal toimus üks korraline üldkoosolek ja kuus nõukogu koosolekut.
Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas,
Tartus ja Jõhvis.
2
Ülevaade tegevusest
Metrosert täidab mõõteseadusest tulenevaid Eesti metroloogia keskasutuse ülesandeid, mis tähendab,
et Metrosert hoiab ja arendab riigietalone.
Metroserdi põhilised tegevusalad on:
• mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine,
• metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon,
• teadus ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas,
• juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine
• sertifitseerimisalane koolitus.
Metroserdi Metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on nimemärgiste riikliku registri
volitatud töötleja ja ainuõiguslik väärismetalli proovi tõendaja Eestis.
2019. aastal töötas Metroserdis 63 inimest (sh 3 lapsehoolduspuhkusel töötajat), töötajate keskmine
vanus oli 42,2 ja mediaan vanus 41,0 aastat ning keskmine ja mediaan tööstaaž 9,6 ja 4,6 aastat.
Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli 1 606 tuhat eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 9%, sh
juhatuse ja nõukogu liikmete tasud 110 tuhat eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu
lõpetamise korral hüvitist ei maksta.
Metrosert 100
20. mail 2019.a, rahvusvahelisel metroloogiapäeval, tähistas AS Metrosert oma 100. juubelit, millest
võtsid osa ASi Metrosert töötajad koos peredega, endised juhatajad ja töötajad, koostööpartnerite ja
klientide esindajad, ASi Metrosert nõukogu liikmed ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
esindajad.
Ürituse raames esitlesid AS Eesti Post (Omniva) esindajad samal päeval ilmunud postmarki “Metrosert
100”, mis on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja rahvusvahelise mõõtühikute
süsteemi (SI) põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Füüsika Seltsi esindajatele anti pidulikult üle plakat
“Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI põhiühikud” ning kinnitati ühiselt, et tehakse teavitusalast
koostööd SI muudatuste info levitamiseks Eesti koolides.
Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö
Metroloogia-alane kompetents vajab pidevat täiendamist ja uuendamist, mõõtemeetodite
ja -vahendite tehnilise arenguga kaasaskäimist. Metroserdi teadus- ja arendustegevuse põhiline
eesmärk on säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone, osaledes metroloogiaprojektides
ja -uuringutes. Meie kasutada on kõrgeim metroloogia-alane pädevus ja tipptehnoloogia kõikide
huviliste tarbeks Eesti Vabariigis. Omame rikkalikku tehnilist kogemust, mis on omandatud
osalemisega erinevates metroloogiaprojektides.
Metroserdi töötajad on Eesti kontaktisikud EURAMET-i tehnilistes komiteedes pikkuse, massi,
temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning
kvaliteedi ja võimekuse tõstmise valdkondades.
3
Eesti metroloogia keskasutusena võtame aktiivselt osa EURAMETi tegevusest. Osaleme tehniliste
komiteede (mass, pikkus, temperatuur, elektrilised suurused, jõud, rõhk, optilised suurused, kvaliteet
ja võimekuse tõstmine) töös ja rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes, tõstes Euroopas Eesti nähtavust
metroloogia alal.
Digitaliseerumine
2019. aastal jätkus ettevõtte infotehnoloogiliste lahenduste arendamine ning paberkandjal
dokumentide hulga vähendamine. Väljastasime enam kui 20 tuhat kalibreerimis- ja taatlustunnistust
ning neist enam kui 95 % digitaalselt allkirjastatuna (digitempliga). Meie kogemust esitlesime ka
oktoobris toimunud metroloogia keskasutuste juhtide üleilmsel kohtumisel, kus meie edu tunnistuste
digitaliseerimise valdkonnas tekitas palju positiivset huvi Metroserdi tegevuse vastu.
2019. aasta teises pooles alustasime ettevalmistustega dokumendihaldustarkvara kasutuselevõtuks,
et suurendada juhtimissüsteemi läbipaistvust ning vähendada dokumendihaldusele kuluvat inimeste
tööaega.
Jätkuvalt laiendame mõõtetarkvara rakendamist automatiseeritud kalibreerimise ja taatlemise
teostamiseks.
4
Ülevaade olulisematest finantsnäitajatest
Metroserdi aktsiakapital on 1 979 700 eurot, registreeritud aktsiate registrikood on EE3100032335.
Aktsiate omanik on Eesti Vabariik.
2019. majandusaastaks planeeritud majandusnäitajad ja eesmärgid täideti ja kasumiks planeeritud 1,5
tuhat eurot asemel lõpetas ettevõte majandusaasta kasumiga 30 tuhat eurot.
Tulud
2019. aasta äritulu oli 2 713 tuhat eurot (sh müügitulud 2 340 tuhat eurot), kasvades eelmise aastaga
võrreldes 15 %.
2,80 2,71
2,60
Äritulu [MEUR]
2,37
2,40
2,22 2,20
2,17
2,20
2,00
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. Metroserdi äritulude muutus perioodil 2015-2019
Äritulust moodustas põhiosa teenuste, so metroloogia-, sertifitseerimis-, koolitus-, analüüsi- ja muude
teenuste müük - müügitulu 1 955 eurot, kasvades võrreldes eelneva perioodiga 8%.
Sihtfinantseerimise tulu kokku 2019. aastal oli 363 tuhat eurot, mis moodustab 13 % kogu ettevõtte
ärituludest, millest kaeti riigi mõõteetalonide hoidmise ja arendamise ning nimemärgise registri
pidamise kulud.
Osalemine teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 67 tuhat eurot ehk 2% ärituludest.
2019. aastal jätkus klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumine. Metrosert on
registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti Töötukassa
koolituskaardi partner.
2019. aastal toimus 18 avalikku ja 7 tellitud koolitust metroloogia, juhtimissüsteemide ja
väärismetallide ning -kivide teemadel. Pakuti mitmeid uusi koolitusprogramme. Koolitustel osalejatele
väljastati 175 koolitustõendit. Koolitusi pakkusid kõik Metroserdi divisjonid. Avalikud koolitused
toimusid Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel ning tellitavad koolitused lisaks ka klientide juures kohapeal.
Tulu koolitustest oli 27 tuhat eurot, mis on 31% vähem kui eelmisel aastal.
5
72% 16% 8% 4%
0% 25% 50% 75% 100%
Metroloogiadivisjon Teaduse-arenduse divisjon
Sertifitseerimisdivisjon Proovikoda
Joonis 2. Metroserdi 2019. aasta äritulu jaotus divisjonide vahel.
Kulud
2019. aastal olid ärikulud 2 682 tuhat eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga +15%.
60% 18% 13% 9%
0% 25% 50% 75% 100%
Tööjõukulud Mitmesugused tegevuskulud
Põhivara kulum ja väärtuse langus Kaubad, toore, materjal ja teenused
Joonis 3. Metroserdi kulude struktuur aastal 2019.
6
Kasum
Aruandeaasta kasum on 30 tuhat eurot.
Finantssuhtarvud
2019. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on
alljärgnevad:
2019 2018 2017
Omakapitali rentaablus puhaskasum / keskmine
0,92% 1,11% 0,95%
(ROE) % omakapital
Aktivate rentaablus (ROA)
puhaskasum / bilansimaht 0,81% 1,00% 0,86%
%
Käiberentaablus % ärikasum / käive 1,30% 1,66% 1,45%
Kiireloomuliste maksete likviidsed varad / lühiajalised
7,25 7,50 8,12
tase (koef) kohustused
Rahaliste vahendite tase
raha / lühiajalised kohustused 6,79 6,99 7,51
(koef)
Äritulud 2 712 532 2 367 610 2 198 064
kasum enne finants-, maksu-
EBITDA ning põhivara kulumi- ja 382 743 224 154 192 731
väärtuse languse kulusid
kasum enne finants- ja
Ärikasum/-kahjum 30 395 36 179 29 159
maksukulusid
aruandeaasta kasum (enne
Puhaskasum/-kahjum 29 976 35 805 30 351
vähemusosalust)
EBITDA marginaal EBITDA / Äritulud 14,11% 9,47% 8,77%
Ärirentaablus Ärikasum / Äritulud 1,12% 1,53% 1,33%
Puhasrentaablus Kasum / Äritulud 1,11% 1,51% 1,38%
Omakapitali suhtarv Omakapital / Varad kokku 89,03% 90,45% 91,26%
7
Investeeringud
2019. aastal investeerisime kokku 87 tuhat eurot uutesse masinatesse ja seadmetesse.
Kalibreerimis- ja taatlusteenuse osas oli suurimaks investeeringuks jõu mõõtevaldkonda soetatud
momentvõtmete kalibreerimisseade, mis tagab laiema kalibreerimisulatuse, uusi seadmeid töö
lihtsustamiseks, kiirendamiseks ja täpsuse ning tarnekindluse tõstmise eesmärgil soetasime ka aja- ja
sageduse, temperatuuri, massi ning jõu mõõtevaldkondadesse.
Kalibreerimisteenuse ulatust laiendasime jõu, temperatuuri, optiliste suuruste ning elektriliste
parameetrite ulatuses, samuti reorganiseerisime Eesti Proovikoja töökorralduse.
Riigietalonidega seotud investeeringutest soetasime vedeliktermostaadi teenuste arendamiseks
ravimi- ja toiduainetetööstusele ning kütusekäitlejatele madalatel temperatuuridel kuni -80 oC.
Sisekontroll
Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud
vastava koolituse. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale ja ohutusele.
Hea ühingujuhtimise tava
Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagati ettevõtte tegevusega seotud
õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine.
Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest.
Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu
tihedalt koostööd.
8
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 744 143 2 399 852 2
Nõuded ja ettemaksed 186 824 176 140 3
Varud 8 645 11 214
Kokku käibevarad 2 939 612 2 587 206
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 747 799 997 431 6
Immateriaalsed põhivarad 0 11 968 7
Kokku põhivarad 747 799 1 009 399
Kokku varad 3 687 411 3 596 605
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 404 340 343 510 8
Kokku lühiajalised kohustised 404 340 343 510
Kokku kohustised 404 340 343 510
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 1 979 700 1 979 700 11
Ülekurss 46 417 46 417
Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 029 008 993 203
Aruandeaasta kasum (kahjum) 29 976 35 805
Kokku omakapital 3 283 071 3 253 095
Kokku kohustised ja omakapital 3 687 411 3 596 605
12
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 2 339 913 2 184 563 12
Muud äritulud 372 619 183 047 13
Kaubad, toore, materjal ja teenused -241 026 -236 231 14
Mitmesugused tegevuskulud -482 517 -432 149 15
Tööjõukulud -1 606 246 -1 475 077 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -352 328 -187 965
Muud ärikulud -20 -9
Ärikasum (kahjum) 30 395 36 179
Intressitulud 248 257
Intressikulud -651 -334
Muud finantstulud ja -kulud -16 -297
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 29 976 35 805
Aruandeaasta kasum (kahjum) 29 976 35 805
13
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS-i Metrosert 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3
punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on
kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori
finantsarvestuse ja – aruandluse juhend.
Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk
on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse
lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub
oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele
individuaalselt vastavatesse instrumentidesse).
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval.
Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi
kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning
allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad.
Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise
meetodit. Ostjatelt laekumata arved, mille masketähtaeg on ületanud 30 päeva, hinnatakse alla.
Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud.
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja
kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega
seotud veokuludest.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto
realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel
taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
14
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse
väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt
selle kasulikust elueast.
Laenukasutuse kulutused (näiteks intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse. Kapitaliseerimine
lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud.
Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuluna.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava
immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null.
Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad tarkvara, patendid, litsensid, kaubamärgid jms.
Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt
määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil
läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval
võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega.
Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära.
Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata
või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava
immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null.
Rendid
Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul
kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
• renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
• rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab;
• lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;
• rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;
• renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada.
Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik
Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse
summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad
renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste
15
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes
tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb
on lühem.
Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed
ei ole võrdsed.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu
lühiajalised finantskohustused kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustuse ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel.
Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest,
mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist.
Sihtfinantseerimine
Brutomeetod
Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning
sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara
amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse varaobjekti kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud
toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele
ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete
kohustustena.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:
• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale;
• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise
aastaaruandes”.
Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes.
16
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Maksustamine
Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustus.
Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele
vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt
mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta.
Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras.
Seotud osapooled
Aruandekohuslane: AS Metrosert
Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega
Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas ainuaktsionäri õigustes.
Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas.
Muu reserv
Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel.
Puhkustasude reserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu
või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustusena.
Põhivarade väljaarvamine
2019 aasta inventuuriga said põhivarade hulgast välja arvatud tarkvara, seadmed ja kapitalireeritud remondikulud seoses mõistliku kasutusea
lõppemisega soetusmaksumusega 569 808€ ( jääkväärtuses 161 600€)
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Raha ja pangakontod 2 744 143 2 399 852
Kokku raha 2 744 143 2 399 852
Seisuga 31.12.2019 on Swedpangas tähtajalisele deposiidile paigutatud :
350 273,01 € aastaintressimääraga 0,01% (automaatse pikenemisega kuu kaupa)
1 500 000 € aastaintressimääraga 0,01% (automaatse pikenemisega aastaks)
17
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 138 592 138 592
Ostjatelt laekumata
138 669 138 669
arved
Ebatõenäoliselt
-77 -77
laekuvad nõuded
Muud nõuded 7 963 7 963
Intressinõuded 151 151
Viitlaekumised 7 812 7 812
Ettemaksed 40 269 40 269
Tulevaste perioodide
40 269 40 269
kulud
Kokku nõuded ja
186 824 186 824
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 121 043 121 043
Ostjatelt laekumata
121 204 121 204
arved
Ebatõenäoliselt
-161 -161
laekuvad nõuded
Muud nõuded 10 448 10 448
Intressinõuded 152 152
Viitlaekumised 10 296 10 296
Ettemaksed 44 649 44 649
Tulevaste perioodide
44 649 44 649
kulud
Kokku nõuded ja
176 140 176 140
ettemaksed
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved 138 669 121 204
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -77 -161
Kokku nõuded ostjate vastu 138 592 121 043
18
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 20 444 20 349
Üksikisiku tulumaks 22 567 17 359
Erisoodustuse tulumaks 939 1 018
Sotsiaalmaks 42 135 34 802
Kohustuslik kogumispension 2 420 1 622
Töötuskindlustusmaksed 2 782 2 205
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 91 287 77 355
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja
Transpordivahendid seadmed
Muud Ettemaksed
masinad ja
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 213 503 29 583 1 908 889 1 938 472 2 151 975
Akumuleeritud kulum -91 833 -18 717 -1 036 868 -1 055 585 -1 147 418
Jääkmaksumus 121 670 10 866 872 021 882 887 1 004 557
Ostud ja parendused 21 550 159 539 159 539 181 089
Amortisatsioonikulu -27 447 -3 470 -149 902 -153 372 -180 819
Müügid (jääkmaksumuses) -7 396 -7 396 -7 396
31.12.2018
Soetusmaksumus 235 053 0 2 030 283 2 030 283 2 265 336
Akumuleeritud kulum -119 280 0 -1 148 625 -1 148 625 -1 267 905
Jääkmaksumus 115 773 0 881 658 881 658 997 431
Ostud ja parendused 87 048 87 048 3 681 90 729
Amortisatsioonikulu -35 815 -304 546 -304 546 -340 361
31.12.2019
Soetusmaksumus 222 971 1 589 185 1 589 185 3 681 1 815 837
Akumuleeritud kulum -143 013 -925 025 -925 025 -1 068 038
Jääkmaksumus 79 958 664 160 664 160 3 681 747 799
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
19
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
2019 2018
Masinad ja seadmed 7 396
Transpordivahendid 7 396
Kokku 7 396
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2017
Soetusmaksumus 19 780 19 780
Akumuleeritud kulum -10 465 -10 465
Jääkmaksumus 9 315 9 315
Ostud ja parendused 9 800 9 800
Amortisatsioonikulu -7 147 -7 147
31.12.2018
Soetusmaksumus 29 580 29 580
Akumuleeritud kulum -17 612 -17 612
Jääkmaksumus 11 968 11 968
Amortisatsioonikulu -11 968 -11 968
31.12.2019
Soetusmaksumus 0 0
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 0 0
20
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 48 913 48 913
Võlad töövõtjatele 128 076 128 076
Maksuvõlad 91 287 91 287
Muud võlad 80 573 80 573
Muud viitvõlad 80 573 80 573
Saadud ettemaksed 342 342
Muud saadud ettemaksed 342 342
Muud saadud ettemaksed (projektid) 55 149 55 149
Kokku võlad ja ettemaksed 404 340 404 340
31.12.2018 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 35 518 35 518
Võlad töövõtjatele 98 389 98 389
Maksuvõlad 77 355 77 355
Muud võlad 50 798 50 798
Muud viitvõlad 50 798 50 798
Saadud ettemaksed 351 351
Muud saadud ettemaksed 351 351
Muud saadud ettemaksed (projektid) 81 099 81 099
Kokku võlad ja ettemaksed 343 510 343 510
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 114 613 77 859
Puhkusetasude kohustis 13 311 20 405
Võlad majanduskulude eest 152 125
Kokku võlad töövõtjatele 128 076 98 389
Lisa 10 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
21
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018
kasumiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektid 11 442 116 756 -47 099 81 099
Kokku
sihtfinantseerimine 11 442 116 756 -47 099 81 099
tegevuskuludeks
Kokku
11 442 116 756 -47 099 81 099
sihtfinantseerimine
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
kasumiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektid 81 099 32 759 -58 709 55 149
Kokku
sihtfinantseerimine 81 099 32 759 -58 709 55 149
tegevuskuludeks
Kokku
81 099 32 759 -58 709 55 149
sihtfinantseerimine
Lisa 11 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 1 979 700 1 979 700
Aktsiate arv (tk) 19 797 19 797
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Täiendavalt emiteeriti 2013 aastal( koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot.
AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena
kinnitatud 07.01.2014.
Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot.
22
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
2019 2018
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 2 200 908 2 051 786
Soome 101 886 97 410
Läti 14 421 15 208
Taani 258 385
Leedu 1 476 2 852
Rootsi 437 515
Hispaania 2 629 1 561
Holland 827 827
Iirimaa 2 033 830
Itaalia 819 812
Kreeka 3 577 3 918
Portugal 819 1 443
Slovakkia 819 812
Poola 812 0
Austria 3 194 3 272
Prantsusmaa 815 816
Saksamaa 3 624 1 836
Rumeenia 559 280
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 2 339 913 2 184 563
Kokku müügitulu 2 339 913 2 184 563
Müügitulu tegevusalade lõikes
Metroloogiateenused 1 777 247 1 648 101
Sertifitseerimisteenused 199 199 188 135
Väärismetallide teenused 81 487 64 279
Uuringud 67 167 83 689
Väljasõidutasud 135 392 125 144
Mõõtevahendite hooldus ja remont 8 214 4 121
Etaloniteenused 30 882 21 968
Koolitusteenused 27 210 39 460
Renditeenused 10 918 8 299
Muud teenused 2 197 1 367
Kokku müügitulu 2 339 913 2 184 563
23
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Muud äritulud
(eurodes)
2019 2018
Trahvid, viivised ja hüvitised 80 233
Tulu sihtfinantseerimisest 363 170 182 000
Muud äritulud 9 369 814
Kokku muud äritulud 372 619 183 047
Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2019 2018
Tooraine ja materjal 90 979 77 185
Energia 66 895 61 398
Elektrienergia 33 483 28 347
Soojusenergia 10 434 10 588
Kütus 22 978 22 463
Alltöövõtutööd 45 593 44 882
Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 11 167 10 357
Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 14 122 35 551
Muud 12 270 6 858
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 241 026 236 231
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent 246 651 237 409
Lähetuskulud 30 252 28 215
Koolituskulud 4 644 4 215
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 372 2 300
Sidekulud 10 030 8 301
Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 46 161 37 328
Erisoodustused töötajatele koos maksudega 33 345 32 121
Osutatud teenuste kulud 60 670 46 016
Muud 50 392 36 244
Kokku mitmesugused tegevuskulud 482 517 432 149
24
Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 1 207 360 1 103 033
Sotsiaalmaksud 398 886 365 292
Puhkuse reservi muudatus -7 094 6 751
Kokku tööjõukulud 1 599 152 1 475 076
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 55 55
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 55 55
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2019 2018
Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja
teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 30 247 5 301 1 040 5 907
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 110 110 130 207
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Metrosert üldkoosolekule
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval
lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud,
on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või
sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Ader
Vandeaudiitori number 197
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
06.02.2020
AS METROSERT
Nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta
Vastavalt äriseadustiku § 333 lõikes 1 ning riigivaraseaduse § 98 lõikes 1 sätestatule esitab AS-
i Metrosert nõukogu oma aruande AS-i Metrosert 2019. majandusaasta kohta.
AS Metrosert on Eesti riigile (100%) kuuluv ettevõte, mille peamisteks tegevusaladeks
metroloogia keskasutusena on mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine, metroloogiaalase
koolituse ja konsultatsiooni pakkumine, teadus ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas,
juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine, sertifitseerimisalane koolituse pakkumine.
Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot. Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12.
AS Metrosert lähtub oma tegevustes üldkoosoleku 05. mai 2014 otsusega kinnitatud
dokumendis „Omaniku ootused aktsiaseltsile Metrosert“ kirjapandud strateegilistest ja
finantseesmärkidest. Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on
ettevõtte tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli
toimimine. Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest
akrediteerimisnõuetest.
2019. aastal toimus üks korraline üldkoosolek ja 6 nõukogu koosolekut (lisaks 4 koosolekut
elektroonilisi kanaleid kasutades). Nõukogu täitis seadusega ja põhikirjaga pandud ülesanded
ning osales oluliste küsimuste lahendamisel, mida kajastavad ka nõukogu koosolekute
protokollid.
Metroserdi nõukogu on kolmeliikmeline ja juhatus ühe liikmeline. 2019. aastal toimusid
muudatused nii juhatuses kui ka nõukogus:
01.03.2019 tegi ainuaktsionär otsuse 1.1-5/19-004: kutsuda AS-I Metrosert nõukogust tagasi
Andres Uusma ja valida AS-I Metrosert nõukogu kolmandaks liikmeks Kristi Talving.
Nõukogu esimehena jätkas Sirli Sipp Kulli ja nõukogu liikmena Sven Kirsipuu.
Senine juhatuse liige Kaida Kauler lahkus ametist 31.03.2019 omal soovil, asendajatena täitsid
juhatuse liikme kohuseid perioodil 1.04.2019-31.05.2019 Toomas Kübarsepp, AS Metrosert
teadus-arendusdivisjoni juht ja alates 1.06.2019 Lauri Lillepea kuni avaliku konkursi tulemusel
valitud uue juhatuse liikme Aigar Vaigu tööle asumiseni 01.07.2019.
Võimalik huvide konflikt juhatuses
Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 28.05.19 saabunud märgukirjaga, kus
pöörati tähelepanu Toomas Kübarsepp‘ale kuuluva eraettevõtte tegevuse võimalikule
konkureerimisele AS-iga Metrosert, kuulas Nõukogu ära Toomas Kübarsepp’a selgituse tema
seotusest Hohenheide OÜ-ga (reg kood 11410853), palus koostada seotuse kohta seletuskiri
ning tegi ülesandeks juhatuse liikmele Lauri Lillepea võimaliku Kübarsepp’a huvide konflikti
ja seotud dokumentide kontroll, sh võimalikud materiaalset kahju kaasa toonud toimingute
kontroll välisaudiitori abil. Toomas Kübarsepaga juhatuse liikme lepingut Nõukogu ei
pikendatud. Advokaadibüroo Sorainen AS poolt läbi viidud kontrolli kokkuvõttes järeldati, et
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 1/7
puudub alus arvata, et Toomas Kübarsepp oleks juhatuse liikme staatuses olles pannud toime
KVS §-des 17, 18 või 19 sätestatud süütegusid.
Nõukogu hinnangul toimis äriühing 2019. aastal omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik
äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. Hinnang
juhatuse liikme Aigar Vaigu tööle on hea. AS Metrosert olulisemad tegevused ja saavutused
2019. aastal on toodud ära Lisas 1.
Majandustulemused 2019
- 2019. majandusaastaks planeeritud majandusnäitajad ja eesmärgid täideti; kasumiks
planeeritud 1 490 euro asemel lõpetas ettevõte majandusaasta kasumiga 29 976 eurot.
- 2019. aasta äritulu oli 2 713 tuhat eurot (sh müügitulud 2 340 tuhat eurot), kasvades
eelmise aastaga 15% võrra.
- Äritulust moodustas põhiosa teenuste, so metroloogia-, sertifitseerimis-, koolitus-,
analüüsi- ja muude teenuste müük (müügitulu 1 955 tuhat eurot), kasvades võrreldes
eelneva perioodiga 8%.
- Sihtfinantseerimise tulu kokku 2019. aastal oli 363 tuhat eurot, mis moodustab 13 % kogu
ettevõtte ärituludest, millest kaeti riigi mõõteetalonide hoidmise ja arendamise ning
nimemärgise registripidamise kulud. Osalemine teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 67
tuhat eurot ehk 2% ärituludest.
- 2019. aastal olid ärikulud 2 682 tuhat eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 15%.
Investeeringud
11.12.2018 toimunud nõukogu koosolekul kinnitati juhatuse pool esitletud investeeringute kava
2019. aastale:
- Investeeringud põhinimekirjas summas 177 700 eurot.
- Investeeringute lisanimekirjas summas 167 000 eurot (teostatakse juhul, kui
põhinimekirjas olevaid seadmeid soetatakse planeeritust madalamas maksumuses, juhul
kui põhinimekirjas olevaid seadmeid ei soetata või kui see on vajalik seoses uute teenuste
lisandumisega või teenuste mahtude kasvuga)
- Põhinimekirja ja lisanimekirja investeeringute summa kokku on 344 700 eurot, s.h.
riigietalonide investeeringuteks 87 500 eurot.
2019. aastal investeeriti kokku 87 000 eurot masinatesse ja seadmetesse.
Sisekontroll
Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on
saanud vastava koolituse. Siseauditid hõlmasid kõiki juhtimissüsteemide elemente ja
sertifitseerimis-, katse-, kalibreerimis- ja inspekteerimistegevust, olulist tähelepanu pöörati ka
huvide konfliktide vältimisele/teise tööandja juures töötamisest teavitamisele. Auditite käigus
leitud mittevastavused on kõrvaldatud. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale
ja ohutusele.
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 2/7
Nõukogu ja juhatuse tasud ning seotud osapooled
Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud töötasukulud oli 2019. aastal kokku 110 110 eurot.
Juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega töösuhte lõpetamise korral hüvitist ei maksta.
2019 arvestatud tasud juhatuse liikmele ja nõukogule (eurodes):
Tulemustasu- Puhkuse Sotsiaal-
Töötasu 2018 a eest kompensatsioon maks KOKKU
Kaida Kauler 16 210 21 400 4 930 14 038 56 578
Toomas Kübarsepp 2 600 858 3 458
Lauri Lillepea 4 000 1 320 5 320
Aigar Vaigu 19 250 6 353 25 603
Sven Kirsipuu 3 600 1 188 4 788
Sirli Sipp Kulli 7 200 2 376 9 576
Andres Uusma 600 198 798
Kristi Talving 3 000 990 3 990
Kokku 56 460 21 400 4 930 27 321 110 110
Lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest viis ettevõtte välisaudiitor läbi auditiprotseduurid,
mille käigus hinnati ka seotud osapooli. Audiitor puudusi ei tuvastanud.
Omaniku ootuste täitmine
Omanik seadis AS-ile Metrosert 2014. aastal (üldkoosoleku 5. mai 2014 otsus) strateegilisteks
ülesanneteks:
- Täita rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel Eesti metroloogia keskasutuse ja
riigietalonilabori ülesandeid ning väärismetalli proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise
registri pidaja ülesandeid vastavalt riigiga sõlmitud lepingule;
- Olla juhtiv rahvuslik ettevõte kõikides pakutavates teenusevaldkondades – metroloogia,
sertifitseerimine, väärismetallide analüüs;
- Olla metroloogiaalase rahvusvahelise koostöövõrgustiku aktiivne liige ja viia ellu
Meetrikonventsiooni põhimõtteid rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutamisel ja
levitamisel;
- Tagada iga-aastane äritulude kasv ja kasumlikkus, arendades ja laiendades AS-i
Metrosert tegevusvaldkondi.
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 3/7
Omaniku seatud finantseesmärgid olid järgmised:
- Olla kasumlik äriühing ja pakkuda kvaliteetset teenust;
- Tagada jätkusuutlikkus pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike, põhjalikult läbi
analüüsitud (riskid tuvastatud ja arvesse võetud) investeeringute tegemisel järgida
optimaalset omakapitali proportsiooni, milleks on Rahandusministeeriumi poolt
määratud vahemik 80-90% koguvaradest;
- Teostada majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja
ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. Tagada, et tulud kasvaksid proportsionaalselt
kiiremini kui kulud;
- Omanikutulu ei jaotata, kuna riik toetab läbi riigieelarve AS-i Metrosert riigi poolt
halduslepinguga määratud kohustuste täitmisel.
Metrosert AS täitis 2019. aastal omaniku seatud eesmärke:
2019. majandusaasta kasumiks oli 30 tuhat eurot.
2019. osaleti 19-l, enamasti rahvusvahelisel võrdlusmõõtmisel erinevates
valdkondades.
Kõikidel juhtudel olid tulemused positiivsed, mis kinnitab ettevõtte tegevuse kvaliteeti.
Vajadustest lähtuvaid ja põhjalikult kaalutud investeeringuid teostati 87 tuhande euro
väärtuses.
Järjepidevalt panustatid IT lahenduste arendusse, lisandus uusi teenuseid, osaleti
tulemuslikult rahvusvahelistes projektides ning viidi ellu riigietalonide
arenduskontseptsiooni.
Omakapitali proportsioon oli 2019. aastal 89% koguvaradest.
Tulud kasvasid võrreldes 2018. aastaga 15%.
Uuring „Äriühingute olukorra kaardistamine, võimalike edasiste sammude analüüs“
2019. talvel viisid AS Metrosert ja AS Teede Tehnokeskus ühiselt läbi uuringu „Äriühingute
olukorra kaardistamine, võimalike edasiste sammude analüüs“. Uuringus toodi välja, et kuigi
riigi, kui ainuomaniku, soovil on võimalik ettevõtted AS Teede Tehnokeskus ja AS Metrosert
liita, on siiski tulevikus antud liit-ettevõtet raske võõrandada. Ettevõtete ühisosa on väike,
olulist kulude kokkuhoidu ja tulude kasvu liitmisega ei kaasne.
Analüüsi tulemusel sõnastati omanikule ettepanek jätta AS Metrosert, kui valdavalt avalike
eesmärkidega äriühing, riigi omandisse ja liita äriühinguga teisi riigi omanduses/mõjusfääris
olevaid laboreid. AS Metrosert juhtimissüsteem on üles ehitatud modulaarselt, mis võimaldab
liita teisi laboreid.
Metroloogia keskasutuse ülesannete, riigietalonide hoidmise, nimemärgise registri pidamise ja
väärismetalli proovi tõendamise valdkonnad on hallatud riigihangete kaudu sõlmitavate
lepingutega. Viidatud riigihangetel on AS Metrosert olnud ainupakkuja, kuna reaalset
kompetentsi antud ülesandeid täita Eestis ühelgi teisel institutsioonil ei ole.
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 4/7
Seega, Metroserdi edasi jäämine riigi omandisse on eelistatud lahendus, sest puudub
erasektoriga konkureerivad teenused.
Uuringu tulemusi tutvustati üldkoosolekul, kus esitati ka ettepanek kaaluda võimalust
erinevatest fondidest finantseeritavate ja teadusrahastatavate mõõteteenuste ja -meetodite
arendamise, seadmete soetamise ning kasutamise koordineerimist keskasutuse AS Metrosert
kaudu selleks, et tagada ressursside optimaalsem kasutus tulevikus.
Nõukogu hinnangul toimis 2019. aastal äriühing omaniku seatud ootuste kohaselt ning
kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirli Sipp Kulli
Nõukogu esimees
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 5/7
LISA 1 AS Metrosert olulisemad tegevused ja saavutused 2019. aastal
Mõõteetalonide kalibreerimis- ja mõõtevõime rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise
leppe CIPM-MRA andmebaasi.
- 2019. aastal lisati elektriliste suuruste alane riigietaloni labori kalibreerimis- ja
mõõtevõime rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise leppe CIPM-MRA andmebaasi.
Taotlused riigi- ja tugietalonide uuendamine ja laiendamiseks
- Lisandusid tugietalonid:
- elektriline võimsus
- etanooli sisaldus gaasis
- rõhk
- fotomeetrilised suurused.
SI uued definitsioonid.
- 20. mail 2019 hakkas kehtima SI ühikute uued definitsioonid. Metroserdi kaasabil
valmistati ette vastava valituse määrus, millega Eesti võttis ametlikult kasutusele uued
SI ühikute definitsioonid,
Metroserdi rahvusvaheline tegutsemine
- 2019 oktoobris tutvustati Metroserdi edusamme metroloogiateenuste digitaliseerimise
vallas üleilmsel metroloogia keskasutuste juhtide kohtumisel BIPM-s.
- Novembris tutvustati Metroserdi metroloogiateenuste digitaliseerimist kahepoolsel
kohtumisel Londonis NPL (Ühendkuningriikide metroloogia keskasutus) juhtkonnale.
- Oktoobris toimus kohtumine MIKESis põhja ja Baltimaade metroloogia keskasutuste
juhtide vahel, mille eesmärk oli kutsuda ellu balti ja põhjamaade metroloogiavõrgustik,
et suurendada piirkonna mõjukust EURAMETis.
Osalemine rahvusvahelistes metroloogiaprojektides
- Metroserdi töötajad osalesid 2019. aastal kaheksas EURAMET projektis. Projektide
eesmärk on tihendada koostööd Euroopa juhtivate metroloogia keskasutustega ja
panustada seeläbi Metroserdi ja Eesti riigietalonide arengusse.
Tegutsemine teistes riikides
- Pakuti ettevõtetele terviklikku kalibreerimis- ja metroloogilise nõustamisteenust
- Tegemist on järjepideva tööga klientide hulga kasvatamiseks Soome turul
Teenuste arendus
- Alustati ettevalmistega kiirendusmõõturite kalibreerimisteenuse pakkumiseks. Teenus
muutub klientidele kättesaadavaks 2020 esimeses pooles.
- Võeti kasutusele elektrivõimsuse allikad ja mõõturid, et pakkuda selles vallas
klientidele soovitud teenust.
- Laiendati märgatavalt mõõtepiirkondi, et vastata klientide nõudmistele: distants
termomeetrite mõõtepiirkonna laiendus 150 °C → 300 °C; luksmeetrite mõõtepiirkonna
laiendus 2 klux → 5 klux; rõhu mõõtepiirkonna laiendus; väändemõõturite
mõõtepiirkonna laiendus ja lisaks sellele parandati mõõtevõimet ka kõrgepinge allikate
vallas.
EURAMET tehnilistes komiteede töös osalemine ja tippteadmised Eestisse
- Metroserdi töötajad on Eesti kontaktisikuteks EURAMET-i tehnilistes komiteedes
pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste
mõõtmise valdkondades ning alates 2018. aasta kvaliteedi ja võimekuse tõstmise
valdkondades.
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 6/7
Rahvusvahelistel võrdlusmõõtmistel osalemine
- 2019. osaleti 19, enamasti rahvusvahelisel, võrdlusmõõtmisel erinevates valdkondades.
- Kõikidel juhtudel olid tulemused ASi Metrosert jaoks positiivsed, mis kinnitavad
jätkuvalt, et Metrosert hoiab rahvusvaheliselt kõrget taset.
Infotehnoloogiliste lahenduste arendamine
- 2019. aastal jätkati arendussuunda dokumentide digitaliseerimisele. 2019 aastal
väljastati ligi 15 000 kalibreerimistunnistust ja mõõteprotokolli, neist ligi 95%
digitaalselt allkirjastatuna (digitempliga).
- Jätkati 2018. aasta aprillis alustatud taatlustunnistuste digitaalselt allkirjastatuna
väljastamist, kliendid tellivaid ka neid nüüd valdavalt digikujul.
- Kliendi mõõtevahendite haldamise infosüsteemi MÕIS kasutajate hulk suurenes 2019.
aastal 8,4% võrra, ettevõttesiseselt loodi töövoo optimeerimise eesmärgil seoseid
registrikeskkondade ja andmestute vahel. Jätkuvalt laiendati mõõtetarkvara rakendamist
automatiseeritud kalibreerimise teostamiseks.
- Valmistati ette dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt alates 01.01.2020.
Organisatsioon ja struktuur
- Olulise muudatusena alustati Proovikoja liitmist MTD koosseisu ja aasta lõpuks saadi
sellega ka valmis.
- Loodi kvaliteedijuhi ametikoht ja värvati sinna võimekas töötaja.
Metrosert 100
- 2019. kevadel tähistati Metrosert 100 päevase vastuvõtuga koostööpartneritele, viidi
läbi ettevõtte külastus ning anti välja seotud juubeli mark koostöös Omnivaga. Käivitati
kodulehel uus Metrosert 100 teemaline erirubriik. Valmis Metroserdi teenuseid
tutvustav video.
Koolitustegevus
- Metrosert on Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti
Töötukassa koolituskaardi partner.
- 2019. aastal toimus 18 avalikku ja 7 tellitud koolitust metroloogia, juhtimissüsteemide
ja väärismetallide ning –kivide teemadel. Pakuti mitmeid uusi koolitusprogramme.
Koolitustel osalejatele väljastati 175 koolitustõendit. Tulu koolitustegevusest vähenes
võrreldes eelmise aastaga 31%.
Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 7/7
AS Metrosert
(registrikood: 10397748)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Metrosert, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 8,
12618, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 05.05.2020. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 19 797
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2), võttes
aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 7, § 305 lg 1, §
332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Metrosert korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada AS Metrosert 2019. majandusaasta aruanne audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Kinnitada AS Metrosert 2019. kasumi jaotamine alljärgnevalt:
Aruandeaasta puhaskasum summas 29 976 eurot jätta jaotamata ja kanda jaotamata
kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 1 058 984 eurot.
4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas