dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Metrosert korralise üldkoosoleku otsus 05.05.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-023
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-023 07.05.2020 Käskkiri.bdoc1283 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Aktsiaselts Metrosert registrikood: 10397748 tänava/talu nimi, Teaduspargi tn 8 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6814815 faks: +372 6814818 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.metrosert.ee Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 21 Lisa 11 Aktsiakapital 22 Lisa 12 Müügitulu 23 Lisa 13 Muud äritulud 24 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 24 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 16 Tööjõukulud 25 Lisa 17 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 Tegevusaruanne 2019 Sisukord Üldinfo ..................................................................................................................................................... 2 Ülevaade tegevusest ............................................................................................................................... 3 Metrosert 100 ..................................................................................................................................... 3 Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö ................................................................ 3 Digitaliseerumine ................................................................................................................................ 4 Ülevaade olulisematest finantsnäitajatest .............................................................................................. 5 Tulud .................................................................................................................................................... 5 Kulud.................................................................................................................................................... 6 Kasum .................................................................................................................................................. 7 Finantssuhtarvud ............................................................................................................................. 7 Investeeringud ..................................................................................................................................... 8 Sisekontroll .............................................................................................................................................. 8 Hea ühingujuhtimise tava ....................................................................................................................... 8 1 Üldinfo AS Metrosert (edaspidi Metrosert) on Eesti metroloogia keskasutus ja seega on Metrosert ülioluline lüli Eesti Vabariigi kvaliteedi taristus ehk teisisõnu tagab Metrosert oma tegevusega Eesti majanduslikku julgeolekut. Mis tähendab, et täpsed, korratavad ja jälgitavad mõõtmised on olulised nii kaubanduse ja teenuse valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka tööstussektori siseriiklikus ja rahvusvahelises tegevuses. Metrosert on: • 1919. aastal asutatud Kaalude ja Mõõtude Koja järeltulija; • äriühing, kelle ainuomanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Eesti metroloogia keskasutus; • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige; • Eesti Kvaliteediühingu liige; • Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner; • Eesti esindaja Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V • alla kirjutanud Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise leppele CIPM MRA; • Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammi EMPIR asutajaliige; • Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteerinud valdkondades: ▪ mõõtevahendite kalibreerimislabor; ▪ inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemine ja vastavushindamine; ▪ sertifitseerimisasutus ▪ väärismetallide katselabor. • volitatud mõõtevahendite EÜ esmataatluse teostaja; • Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude esmataatlusel ja automaatsete raudteekaalude vastavushindamisel (tunnusnumber 1543). • akrediteeritud EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele vastav katselabor väärismetallide analüüside valdkonnas • volitatud nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja väärismetalli proovi tõendaja; • asutus, kes osaleb Eesti ja rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede (EVS TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja vastavushindamine“). Metroserdi nõukogus on kolm liiget. Nõukogu esimees on Sirli Sipp Kulli ja nõukogu liikmed Sven Kirsipuu ja Kristi Talving. Metroserdi juhatuse ainus liige on Aigar Vaigu. 2019. aastal toimus üks korraline üldkoosolek ja kuus nõukogu koosolekut. Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. 2 Ülevaade tegevusest Metrosert täidab mõõteseadusest tulenevaid Eesti metroloogia keskasutuse ülesandeid, mis tähendab, et Metrosert hoiab ja arendab riigietalone. Metroserdi põhilised tegevusalad on: • mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine, • metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon, • teadus ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas, • juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine • sertifitseerimisalane koolitus. Metroserdi Metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja ainuõiguslik väärismetalli proovi tõendaja Eestis. 2019. aastal töötas Metroserdis 63 inimest (sh 3 lapsehoolduspuhkusel töötajat), töötajate keskmine vanus oli 42,2 ja mediaan vanus 41,0 aastat ning keskmine ja mediaan tööstaaž 9,6 ja 4,6 aastat. Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli 1 606 tuhat eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 9%, sh juhatuse ja nõukogu liikmete tasud 110 tuhat eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu lõpetamise korral hüvitist ei maksta. Metrosert 100 20. mail 2019.a, rahvusvahelisel metroloogiapäeval, tähistas AS Metrosert oma 100. juubelit, millest võtsid osa ASi Metrosert töötajad koos peredega, endised juhatajad ja töötajad, koostööpartnerite ja klientide esindajad, ASi Metrosert nõukogu liikmed ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Ürituse raames esitlesid AS Eesti Post (Omniva) esindajad samal päeval ilmunud postmarki “Metrosert 100”, mis on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Füüsika Seltsi esindajatele anti pidulikult üle plakat “Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI põhiühikud” ning kinnitati ühiselt, et tehakse teavitusalast koostööd SI muudatuste info levitamiseks Eesti koolides. Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö Metroloogia-alane kompetents vajab pidevat täiendamist ja uuendamist, mõõtemeetodite ja -vahendite tehnilise arenguga kaasaskäimist. Metroserdi teadus- ja arendustegevuse põhiline eesmärk on säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone, osaledes metroloogiaprojektides ja -uuringutes. Meie kasutada on kõrgeim metroloogia-alane pädevus ja tipptehnoloogia kõikide huviliste tarbeks Eesti Vabariigis. Omame rikkalikku tehnilist kogemust, mis on omandatud osalemisega erinevates metroloogiaprojektides. Metroserdi töötajad on Eesti kontaktisikud EURAMET-i tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning kvaliteedi ja võimekuse tõstmise valdkondades. 3 Eesti metroloogia keskasutusena võtame aktiivselt osa EURAMETi tegevusest. Osaleme tehniliste komiteede (mass, pikkus, temperatuur, elektrilised suurused, jõud, rõhk, optilised suurused, kvaliteet ja võimekuse tõstmine) töös ja rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes, tõstes Euroopas Eesti nähtavust metroloogia alal. Digitaliseerumine 2019. aastal jätkus ettevõtte infotehnoloogiliste lahenduste arendamine ning paberkandjal dokumentide hulga vähendamine. Väljastasime enam kui 20 tuhat kalibreerimis- ja taatlustunnistust ning neist enam kui 95 % digitaalselt allkirjastatuna (digitempliga). Meie kogemust esitlesime ka oktoobris toimunud metroloogia keskasutuste juhtide üleilmsel kohtumisel, kus meie edu tunnistuste digitaliseerimise valdkonnas tekitas palju positiivset huvi Metroserdi tegevuse vastu. 2019. aasta teises pooles alustasime ettevalmistustega dokumendihaldustarkvara kasutuselevõtuks, et suurendada juhtimissüsteemi läbipaistvust ning vähendada dokumendihaldusele kuluvat inimeste tööaega. Jätkuvalt laiendame mõõtetarkvara rakendamist automatiseeritud kalibreerimise ja taatlemise teostamiseks. 4 Ülevaade olulisematest finantsnäitajatest Metroserdi aktsiakapital on 1 979 700 eurot, registreeritud aktsiate registrikood on EE3100032335. Aktsiate omanik on Eesti Vabariik. 2019. majandusaastaks planeeritud majandusnäitajad ja eesmärgid täideti ja kasumiks planeeritud 1,5 tuhat eurot asemel lõpetas ettevõte majandusaasta kasumiga 30 tuhat eurot. Tulud 2019. aasta äritulu oli 2 713 tuhat eurot (sh müügitulud 2 340 tuhat eurot), kasvades eelmise aastaga võrreldes 15 %. 2,80 2,71 2,60 Äritulu [MEUR] 2,37 2,40 2,22 2,20 2,17 2,20 2,00 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 1. Metroserdi äritulude muutus perioodil 2015-2019 Äritulust moodustas põhiosa teenuste, so metroloogia-, sertifitseerimis-, koolitus-, analüüsi- ja muude teenuste müük - müügitulu 1 955 eurot, kasvades võrreldes eelneva perioodiga 8%. Sihtfinantseerimise tulu kokku 2019. aastal oli 363 tuhat eurot, mis moodustab 13 % kogu ettevõtte ärituludest, millest kaeti riigi mõõteetalonide hoidmise ja arendamise ning nimemärgise registri pidamise kulud. Osalemine teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 67 tuhat eurot ehk 2% ärituludest. 2019. aastal jätkus klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumine. Metrosert on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. 2019. aastal toimus 18 avalikku ja 7 tellitud koolitust metroloogia, juhtimissüsteemide ja väärismetallide ning -kivide teemadel. Pakuti mitmeid uusi koolitusprogramme. Koolitustel osalejatele väljastati 175 koolitustõendit. Koolitusi pakkusid kõik Metroserdi divisjonid. Avalikud koolitused toimusid Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel ning tellitavad koolitused lisaks ka klientide juures kohapeal. Tulu koolitustest oli 27 tuhat eurot, mis on 31% vähem kui eelmisel aastal. 5 72% 16% 8% 4% 0% 25% 50% 75% 100% Metroloogiadivisjon Teaduse-arenduse divisjon Sertifitseerimisdivisjon Proovikoda Joonis 2. Metroserdi 2019. aasta äritulu jaotus divisjonide vahel. Kulud 2019. aastal olid ärikulud 2 682 tuhat eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga +15%. 60% 18% 13% 9% 0% 25% 50% 75% 100% Tööjõukulud Mitmesugused tegevuskulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Kaubad, toore, materjal ja teenused Joonis 3. Metroserdi kulude struktuur aastal 2019. 6 Kasum Aruandeaasta kasum on 30 tuhat eurot. Finantssuhtarvud 2019. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on alljärgnevad: 2019 2018 2017 Omakapitali rentaablus puhaskasum / keskmine 0,92% 1,11% 0,95% (ROE) % omakapital Aktivate rentaablus (ROA) puhaskasum / bilansimaht 0,81% 1,00% 0,86% % Käiberentaablus % ärikasum / käive 1,30% 1,66% 1,45% Kiireloomuliste maksete likviidsed varad / lühiajalised 7,25 7,50 8,12 tase (koef) kohustused Rahaliste vahendite tase raha / lühiajalised kohustused 6,79 6,99 7,51 (koef) Äritulud 2 712 532 2 367 610 2 198 064 kasum enne finants-, maksu- EBITDA ning põhivara kulumi- ja 382 743 224 154 192 731 väärtuse languse kulusid kasum enne finants- ja Ärikasum/-kahjum 30 395 36 179 29 159 maksukulusid aruandeaasta kasum (enne Puhaskasum/-kahjum 29 976 35 805 30 351 vähemusosalust) EBITDA marginaal EBITDA / Äritulud 14,11% 9,47% 8,77% Ärirentaablus Ärikasum / Äritulud 1,12% 1,53% 1,33% Puhasrentaablus Kasum / Äritulud 1,11% 1,51% 1,38% Omakapitali suhtarv Omakapital / Varad kokku 89,03% 90,45% 91,26% 7 Investeeringud 2019. aastal investeerisime kokku 87 tuhat eurot uutesse masinatesse ja seadmetesse. Kalibreerimis- ja taatlusteenuse osas oli suurimaks investeeringuks jõu mõõtevaldkonda soetatud momentvõtmete kalibreerimisseade, mis tagab laiema kalibreerimisulatuse, uusi seadmeid töö lihtsustamiseks, kiirendamiseks ja täpsuse ning tarnekindluse tõstmise eesmärgil soetasime ka aja- ja sageduse, temperatuuri, massi ning jõu mõõtevaldkondadesse. Kalibreerimisteenuse ulatust laiendasime jõu, temperatuuri, optiliste suuruste ning elektriliste parameetrite ulatuses, samuti reorganiseerisime Eesti Proovikoja töökorralduse. Riigietalonidega seotud investeeringutest soetasime vedeliktermostaadi teenuste arendamiseks ravimi- ja toiduainetetööstusele ning kütusekäitlejatele madalatel temperatuuridel kuni -80 oC. Sisekontroll Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud vastava koolituse. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale ja ohutusele. Hea ühingujuhtimise tava Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagati ettevõtte tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine. Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest. Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd. 8 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 744 143 2 399 852 2 Nõuded ja ettemaksed 186 824 176 140 3 Varud 8 645 11 214 Kokku käibevarad 2 939 612 2 587 206 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 747 799 997 431 6 Immateriaalsed põhivarad 0 11 968 7 Kokku põhivarad 747 799 1 009 399 Kokku varad 3 687 411 3 596 605 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 404 340 343 510 8 Kokku lühiajalised kohustised 404 340 343 510 Kokku kohustised 404 340 343 510 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 979 700 1 979 700 11 Ülekurss 46 417 46 417 Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 029 008 993 203 Aruandeaasta kasum (kahjum) 29 976 35 805 Kokku omakapital 3 283 071 3 253 095 Kokku kohustised ja omakapital 3 687 411 3 596 605 12 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 2 339 913 2 184 563 12 Muud äritulud 372 619 183 047 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused -241 026 -236 231 14 Mitmesugused tegevuskulud -482 517 -432 149 15 Tööjõukulud -1 606 246 -1 475 077 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -352 328 -187 965 Muud ärikulud -20 -9 Ärikasum (kahjum) 30 395 36 179 Intressitulud 248 257 Intressikulud -651 -334 Muud finantstulud ja -kulud -16 -297 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 29 976 35 805 Aruandeaasta kasum (kahjum) 29 976 35 805 13 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS-i Metrosert 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3 punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele individuaalselt vastavatesse instrumentidesse). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad. Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise meetodit. Ostjatelt laekumata arved, mille masketähtaeg on ületanud 30 päeva, hinnatakse alla. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veokuludest. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 14 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Laenukasutuse kulutused (näiteks intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse. Kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuluna. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad tarkvara, patendid, litsensid, kaubamärgid jms. Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega. Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null. Rendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: • renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; • rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; • lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; • rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; • renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada. Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste 15 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised finantskohustused kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustuse ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest, mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist. Sihtfinantseerimine Brutomeetod Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse varaobjekti kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustustena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: • olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale; • müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; • tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; • tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; • tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”. Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes. 16 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Maksustamine Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustus. Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta. Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras. Seotud osapooled Aruandekohuslane: AS Metrosert Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas ainuaktsionäri õigustes. Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas. Muu reserv Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel. Puhkustasude reserv Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustusena. Põhivarade väljaarvamine 2019 aasta inventuuriga said põhivarade hulgast välja arvatud tarkvara, seadmed ja kapitalireeritud remondikulud seoses mõistliku kasutusea lõppemisega soetusmaksumusega 569 808€ ( jääkväärtuses 161 600€) Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha ja pangakontod 2 744 143 2 399 852 Kokku raha 2 744 143 2 399 852 Seisuga 31.12.2019 on Swedpangas tähtajalisele deposiidile paigutatud : 350 273,01 € aastaintressimääraga 0,01% (automaatse pikenemisega kuu kaupa) 1 500 000 € aastaintressimääraga 0,01% (automaatse pikenemisega aastaks) 17 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 138 592 138 592 Ostjatelt laekumata 138 669 138 669 arved Ebatõenäoliselt -77 -77 laekuvad nõuded Muud nõuded 7 963 7 963 Intressinõuded 151 151 Viitlaekumised 7 812 7 812 Ettemaksed 40 269 40 269 Tulevaste perioodide 40 269 40 269 kulud Kokku nõuded ja 186 824 186 824 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 121 043 121 043 Ostjatelt laekumata 121 204 121 204 arved Ebatõenäoliselt -161 -161 laekuvad nõuded Muud nõuded 10 448 10 448 Intressinõuded 152 152 Viitlaekumised 10 296 10 296 Ettemaksed 44 649 44 649 Tulevaste perioodide 44 649 44 649 kulud Kokku nõuded ja 176 140 176 140 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 138 669 121 204 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -77 -161 Kokku nõuded ostjate vastu 138 592 121 043 18 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 20 444 20 349 Üksikisiku tulumaks 22 567 17 359 Erisoodustuse tulumaks 939 1 018 Sotsiaalmaks 42 135 34 802 Kohustuslik kogumispension 2 420 1 622 Töötuskindlustusmaksed 2 782 2 205 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 91 287 77 355 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Transpordivahendid seadmed Muud Ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 213 503 29 583 1 908 889 1 938 472 2 151 975 Akumuleeritud kulum -91 833 -18 717 -1 036 868 -1 055 585 -1 147 418 Jääkmaksumus 121 670 10 866 872 021 882 887 1 004 557 Ostud ja parendused 21 550 159 539 159 539 181 089 Amortisatsioonikulu -27 447 -3 470 -149 902 -153 372 -180 819 Müügid (jääkmaksumuses) -7 396 -7 396 -7 396 31.12.2018 Soetusmaksumus 235 053 0 2 030 283 2 030 283 2 265 336 Akumuleeritud kulum -119 280 0 -1 148 625 -1 148 625 -1 267 905 Jääkmaksumus 115 773 0 881 658 881 658 997 431 Ostud ja parendused 87 048 87 048 3 681 90 729 Amortisatsioonikulu -35 815 -304 546 -304 546 -340 361 31.12.2019 Soetusmaksumus 222 971 1 589 185 1 589 185 3 681 1 815 837 Akumuleeritud kulum -143 013 -925 025 -925 025 -1 068 038 Jääkmaksumus 79 958 664 160 664 160 3 681 747 799 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 19 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne 2019 2018 Masinad ja seadmed 7 396 Transpordivahendid 7 396 Kokku 7 396 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2017 Soetusmaksumus 19 780 19 780 Akumuleeritud kulum -10 465 -10 465 Jääkmaksumus 9 315 9 315 Ostud ja parendused 9 800 9 800 Amortisatsioonikulu -7 147 -7 147 31.12.2018 Soetusmaksumus 29 580 29 580 Akumuleeritud kulum -17 612 -17 612 Jääkmaksumus 11 968 11 968 Amortisatsioonikulu -11 968 -11 968 31.12.2019 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 20 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 48 913 48 913 Võlad töövõtjatele 128 076 128 076 Maksuvõlad 91 287 91 287 Muud võlad 80 573 80 573 Muud viitvõlad 80 573 80 573 Saadud ettemaksed 342 342 Muud saadud ettemaksed 342 342 Muud saadud ettemaksed (projektid) 55 149 55 149 Kokku võlad ja ettemaksed 404 340 404 340 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 35 518 35 518 Võlad töövõtjatele 98 389 98 389 Maksuvõlad 77 355 77 355 Muud võlad 50 798 50 798 Muud viitvõlad 50 798 50 798 Saadud ettemaksed 351 351 Muud saadud ettemaksed 351 351 Muud saadud ettemaksed (projektid) 81 099 81 099 Kokku võlad ja ettemaksed 343 510 343 510 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 114 613 77 859 Puhkusetasude kohustis 13 311 20 405 Võlad majanduskulude eest 152 125 Kokku võlad töövõtjatele 128 076 98 389 Lisa 10 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad soetusmaksumuses 21 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 kasumiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 11 442 116 756 -47 099 81 099 Kokku sihtfinantseerimine 11 442 116 756 -47 099 81 099 tegevuskuludeks Kokku 11 442 116 756 -47 099 81 099 sihtfinantseerimine 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 kasumiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 81 099 32 759 -58 709 55 149 Kokku sihtfinantseerimine 81 099 32 759 -58 709 55 149 tegevuskuludeks Kokku 81 099 32 759 -58 709 55 149 sihtfinantseerimine Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 1 979 700 1 979 700 Aktsiate arv (tk) 19 797 19 797 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Täiendavalt emiteeriti 2013 aastal( koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena kinnitatud 07.01.2014. Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot. 22 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 2 200 908 2 051 786 Soome 101 886 97 410 Läti 14 421 15 208 Taani 258 385 Leedu 1 476 2 852 Rootsi 437 515 Hispaania 2 629 1 561 Holland 827 827 Iirimaa 2 033 830 Itaalia 819 812 Kreeka 3 577 3 918 Portugal 819 1 443 Slovakkia 819 812 Poola 812 0 Austria 3 194 3 272 Prantsusmaa 815 816 Saksamaa 3 624 1 836 Rumeenia 559 280 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 2 339 913 2 184 563 Kokku müügitulu 2 339 913 2 184 563 Müügitulu tegevusalade lõikes Metroloogiateenused 1 777 247 1 648 101 Sertifitseerimisteenused 199 199 188 135 Väärismetallide teenused 81 487 64 279 Uuringud 67 167 83 689 Väljasõidutasud 135 392 125 144 Mõõtevahendite hooldus ja remont 8 214 4 121 Etaloniteenused 30 882 21 968 Koolitusteenused 27 210 39 460 Renditeenused 10 918 8 299 Muud teenused 2 197 1 367 Kokku müügitulu 2 339 913 2 184 563 23 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Muud äritulud (eurodes) 2019 2018 Trahvid, viivised ja hüvitised 80 233 Tulu sihtfinantseerimisest 363 170 182 000 Muud äritulud 9 369 814 Kokku muud äritulud 372 619 183 047 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Tooraine ja materjal 90 979 77 185 Energia 66 895 61 398 Elektrienergia 33 483 28 347 Soojusenergia 10 434 10 588 Kütus 22 978 22 463 Alltöövõtutööd 45 593 44 882 Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 11 167 10 357 Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 14 122 35 551 Muud 12 270 6 858 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 241 026 236 231 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 246 651 237 409 Lähetuskulud 30 252 28 215 Koolituskulud 4 644 4 215 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 372 2 300 Sidekulud 10 030 8 301 Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 46 161 37 328 Erisoodustused töötajatele koos maksudega 33 345 32 121 Osutatud teenuste kulud 60 670 46 016 Muud 50 392 36 244 Kokku mitmesugused tegevuskulud 482 517 432 149 24 Aktsiaselts Metrosert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 1 207 360 1 103 033 Sotsiaalmaksud 398 886 365 292 Puhkuse reservi muudatus -7 094 6 751 Kokku tööjõukulud 1 599 152 1 475 076 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 55 55 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 55 55 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 2018 Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 30 247 5 301 1 040 5 907 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 110 110 130 207 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Metrosert üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Ader Vandeaudiitori number 197 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 62 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 06.02.2020 AS METROSERT Nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku § 333 lõikes 1 ning riigivaraseaduse § 98 lõikes 1 sätestatule esitab AS- i Metrosert nõukogu oma aruande AS-i Metrosert 2019. majandusaasta kohta. AS Metrosert on Eesti riigile (100%) kuuluv ettevõte, mille peamisteks tegevusaladeks metroloogia keskasutusena on mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine, metroloogiaalase koolituse ja konsultatsiooni pakkumine, teadus ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas, juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine, sertifitseerimisalane koolituse pakkumine. Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot. Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12. AS Metrosert lähtub oma tegevustes üldkoosoleku 05. mai 2014 otsusega kinnitatud dokumendis „Omaniku ootused aktsiaseltsile Metrosert“ kirjapandud strateegilistest ja finantseesmärkidest. Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on ettevõtte tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine. Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest. 2019. aastal toimus üks korraline üldkoosolek ja 6 nõukogu koosolekut (lisaks 4 koosolekut elektroonilisi kanaleid kasutades). Nõukogu täitis seadusega ja põhikirjaga pandud ülesanded ning osales oluliste küsimuste lahendamisel, mida kajastavad ka nõukogu koosolekute protokollid. Metroserdi nõukogu on kolmeliikmeline ja juhatus ühe liikmeline. 2019. aastal toimusid muudatused nii juhatuses kui ka nõukogus: 01.03.2019 tegi ainuaktsionär otsuse 1.1-5/19-004: kutsuda AS-I Metrosert nõukogust tagasi Andres Uusma ja valida AS-I Metrosert nõukogu kolmandaks liikmeks Kristi Talving. Nõukogu esimehena jätkas Sirli Sipp Kulli ja nõukogu liikmena Sven Kirsipuu. Senine juhatuse liige Kaida Kauler lahkus ametist 31.03.2019 omal soovil, asendajatena täitsid juhatuse liikme kohuseid perioodil 1.04.2019-31.05.2019 Toomas Kübarsepp, AS Metrosert teadus-arendusdivisjoni juht ja alates 1.06.2019 Lauri Lillepea kuni avaliku konkursi tulemusel valitud uue juhatuse liikme Aigar Vaigu tööle asumiseni 01.07.2019. Võimalik huvide konflikt juhatuses Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 28.05.19 saabunud märgukirjaga, kus pöörati tähelepanu Toomas Kübarsepp‘ale kuuluva eraettevõtte tegevuse võimalikule konkureerimisele AS-iga Metrosert, kuulas Nõukogu ära Toomas Kübarsepp’a selgituse tema seotusest Hohenheide OÜ-ga (reg kood 11410853), palus koostada seotuse kohta seletuskiri ning tegi ülesandeks juhatuse liikmele Lauri Lillepea võimaliku Kübarsepp’a huvide konflikti ja seotud dokumentide kontroll, sh võimalikud materiaalset kahju kaasa toonud toimingute kontroll välisaudiitori abil. Toomas Kübarsepaga juhatuse liikme lepingut Nõukogu ei pikendatud. Advokaadibüroo Sorainen AS poolt läbi viidud kontrolli kokkuvõttes järeldati, et Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 1/7 puudub alus arvata, et Toomas Kübarsepp oleks juhatuse liikme staatuses olles pannud toime KVS §-des 17, 18 või 19 sätestatud süütegusid. Nõukogu hinnangul toimis äriühing 2019. aastal omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. Hinnang juhatuse liikme Aigar Vaigu tööle on hea. AS Metrosert olulisemad tegevused ja saavutused 2019. aastal on toodud ära Lisas 1. Majandustulemused 2019 - 2019. majandusaastaks planeeritud majandusnäitajad ja eesmärgid täideti; kasumiks planeeritud 1 490 euro asemel lõpetas ettevõte majandusaasta kasumiga 29 976 eurot. - 2019. aasta äritulu oli 2 713 tuhat eurot (sh müügitulud 2 340 tuhat eurot), kasvades eelmise aastaga 15% võrra. - Äritulust moodustas põhiosa teenuste, so metroloogia-, sertifitseerimis-, koolitus-, analüüsi- ja muude teenuste müük (müügitulu 1 955 tuhat eurot), kasvades võrreldes eelneva perioodiga 8%. - Sihtfinantseerimise tulu kokku 2019. aastal oli 363 tuhat eurot, mis moodustab 13 % kogu ettevõtte ärituludest, millest kaeti riigi mõõteetalonide hoidmise ja arendamise ning nimemärgise registripidamise kulud. Osalemine teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 67 tuhat eurot ehk 2% ärituludest. - 2019. aastal olid ärikulud 2 682 tuhat eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 15%. Investeeringud 11.12.2018 toimunud nõukogu koosolekul kinnitati juhatuse pool esitletud investeeringute kava 2019. aastale: - Investeeringud põhinimekirjas summas 177 700 eurot. - Investeeringute lisanimekirjas summas 167 000 eurot (teostatakse juhul, kui põhinimekirjas olevaid seadmeid soetatakse planeeritust madalamas maksumuses, juhul kui põhinimekirjas olevaid seadmeid ei soetata või kui see on vajalik seoses uute teenuste lisandumisega või teenuste mahtude kasvuga) - Põhinimekirja ja lisanimekirja investeeringute summa kokku on 344 700 eurot, s.h. riigietalonide investeeringuteks 87 500 eurot. 2019. aastal investeeriti kokku 87 000 eurot masinatesse ja seadmetesse. Sisekontroll Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud vastava koolituse. Siseauditid hõlmasid kõiki juhtimissüsteemide elemente ja sertifitseerimis-, katse-, kalibreerimis- ja inspekteerimistegevust, olulist tähelepanu pöörati ka huvide konfliktide vältimisele/teise tööandja juures töötamisest teavitamisele. Auditite käigus leitud mittevastavused on kõrvaldatud. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale ja ohutusele. Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 2/7 Nõukogu ja juhatuse tasud ning seotud osapooled Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud töötasukulud oli 2019. aastal kokku 110 110 eurot. Juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega töösuhte lõpetamise korral hüvitist ei maksta. 2019 arvestatud tasud juhatuse liikmele ja nõukogule (eurodes): Tulemustasu- Puhkuse Sotsiaal- Töötasu 2018 a eest kompensatsioon maks KOKKU Kaida Kauler 16 210 21 400 4 930 14 038 56 578 Toomas Kübarsepp 2 600 858 3 458 Lauri Lillepea 4 000 1 320 5 320 Aigar Vaigu 19 250 6 353 25 603 Sven Kirsipuu 3 600 1 188 4 788 Sirli Sipp Kulli 7 200 2 376 9 576 Andres Uusma 600 198 798 Kristi Talving 3 000 990 3 990 Kokku 56 460 21 400 4 930 27 321 110 110 Lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest viis ettevõtte välisaudiitor läbi auditiprotseduurid, mille käigus hinnati ka seotud osapooli. Audiitor puudusi ei tuvastanud. Omaniku ootuste täitmine Omanik seadis AS-ile Metrosert 2014. aastal (üldkoosoleku 5. mai 2014 otsus) strateegilisteks ülesanneteks: - Täita rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel Eesti metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesandeid ning väärismetalli proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise registri pidaja ülesandeid vastavalt riigiga sõlmitud lepingule; - Olla juhtiv rahvuslik ettevõte kõikides pakutavates teenusevaldkondades – metroloogia, sertifitseerimine, väärismetallide analüüs; - Olla metroloogiaalase rahvusvahelise koostöövõrgustiku aktiivne liige ja viia ellu Meetrikonventsiooni põhimõtteid rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutamisel ja levitamisel; - Tagada iga-aastane äritulude kasv ja kasumlikkus, arendades ja laiendades AS-i Metrosert tegevusvaldkondi. Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 3/7 Omaniku seatud finantseesmärgid olid järgmised: - Olla kasumlik äriühing ja pakkuda kvaliteetset teenust; - Tagada jätkusuutlikkus pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike, põhjalikult läbi analüüsitud (riskid tuvastatud ja arvesse võetud) investeeringute tegemisel järgida optimaalset omakapitali proportsiooni, milleks on Rahandusministeeriumi poolt määratud vahemik 80-90% koguvaradest; - Teostada majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. Tagada, et tulud kasvaksid proportsionaalselt kiiremini kui kulud; - Omanikutulu ei jaotata, kuna riik toetab läbi riigieelarve AS-i Metrosert riigi poolt halduslepinguga määratud kohustuste täitmisel. Metrosert AS täitis 2019. aastal omaniku seatud eesmärke:  2019. majandusaasta kasumiks oli 30 tuhat eurot.  2019. osaleti 19-l, enamasti rahvusvahelisel võrdlusmõõtmisel erinevates valdkondades. Kõikidel juhtudel olid tulemused positiivsed, mis kinnitab ettevõtte tegevuse kvaliteeti.  Vajadustest lähtuvaid ja põhjalikult kaalutud investeeringuid teostati 87 tuhande euro väärtuses.  Järjepidevalt panustatid IT lahenduste arendusse, lisandus uusi teenuseid, osaleti tulemuslikult rahvusvahelistes projektides ning viidi ellu riigietalonide arenduskontseptsiooni.  Omakapitali proportsioon oli 2019. aastal 89% koguvaradest.  Tulud kasvasid võrreldes 2018. aastaga 15%. Uuring „Äriühingute olukorra kaardistamine, võimalike edasiste sammude analüüs“ 2019. talvel viisid AS Metrosert ja AS Teede Tehnokeskus ühiselt läbi uuringu „Äriühingute olukorra kaardistamine, võimalike edasiste sammude analüüs“. Uuringus toodi välja, et kuigi riigi, kui ainuomaniku, soovil on võimalik ettevõtted AS Teede Tehnokeskus ja AS Metrosert liita, on siiski tulevikus antud liit-ettevõtet raske võõrandada. Ettevõtete ühisosa on väike, olulist kulude kokkuhoidu ja tulude kasvu liitmisega ei kaasne. Analüüsi tulemusel sõnastati omanikule ettepanek jätta AS Metrosert, kui valdavalt avalike eesmärkidega äriühing, riigi omandisse ja liita äriühinguga teisi riigi omanduses/mõjusfääris olevaid laboreid. AS Metrosert juhtimissüsteem on üles ehitatud modulaarselt, mis võimaldab liita teisi laboreid. Metroloogia keskasutuse ülesannete, riigietalonide hoidmise, nimemärgise registri pidamise ja väärismetalli proovi tõendamise valdkonnad on hallatud riigihangete kaudu sõlmitavate lepingutega. Viidatud riigihangetel on AS Metrosert olnud ainupakkuja, kuna reaalset kompetentsi antud ülesandeid täita Eestis ühelgi teisel institutsioonil ei ole. Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 4/7 Seega, Metroserdi edasi jäämine riigi omandisse on eelistatud lahendus, sest puudub erasektoriga konkureerivad teenused. Uuringu tulemusi tutvustati üldkoosolekul, kus esitati ka ettepanek kaaluda võimalust erinevatest fondidest finantseeritavate ja teadusrahastatavate mõõteteenuste ja -meetodite arendamise, seadmete soetamise ning kasutamise koordineerimist keskasutuse AS Metrosert kaudu selleks, et tagada ressursside optimaalsem kasutus tulevikus. Nõukogu hinnangul toimis 2019. aastal äriühing omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirli Sipp Kulli Nõukogu esimees Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 5/7 LISA 1 AS Metrosert olulisemad tegevused ja saavutused 2019. aastal Mõõteetalonide kalibreerimis- ja mõõtevõime rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise leppe CIPM-MRA andmebaasi. - 2019. aastal lisati elektriliste suuruste alane riigietaloni labori kalibreerimis- ja mõõtevõime rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise leppe CIPM-MRA andmebaasi. Taotlused riigi- ja tugietalonide uuendamine ja laiendamiseks - Lisandusid tugietalonid: - elektriline võimsus - etanooli sisaldus gaasis - rõhk - fotomeetrilised suurused. SI uued definitsioonid. - 20. mail 2019 hakkas kehtima SI ühikute uued definitsioonid. Metroserdi kaasabil valmistati ette vastava valituse määrus, millega Eesti võttis ametlikult kasutusele uued SI ühikute definitsioonid, Metroserdi rahvusvaheline tegutsemine - 2019 oktoobris tutvustati Metroserdi edusamme metroloogiateenuste digitaliseerimise vallas üleilmsel metroloogia keskasutuste juhtide kohtumisel BIPM-s. - Novembris tutvustati Metroserdi metroloogiateenuste digitaliseerimist kahepoolsel kohtumisel Londonis NPL (Ühendkuningriikide metroloogia keskasutus) juhtkonnale. - Oktoobris toimus kohtumine MIKESis põhja ja Baltimaade metroloogia keskasutuste juhtide vahel, mille eesmärk oli kutsuda ellu balti ja põhjamaade metroloogiavõrgustik, et suurendada piirkonna mõjukust EURAMETis. Osalemine rahvusvahelistes metroloogiaprojektides - Metroserdi töötajad osalesid 2019. aastal kaheksas EURAMET projektis. Projektide eesmärk on tihendada koostööd Euroopa juhtivate metroloogia keskasutustega ja panustada seeläbi Metroserdi ja Eesti riigietalonide arengusse. Tegutsemine teistes riikides - Pakuti ettevõtetele terviklikku kalibreerimis- ja metroloogilise nõustamisteenust - Tegemist on järjepideva tööga klientide hulga kasvatamiseks Soome turul Teenuste arendus - Alustati ettevalmistega kiirendusmõõturite kalibreerimisteenuse pakkumiseks. Teenus muutub klientidele kättesaadavaks 2020 esimeses pooles. - Võeti kasutusele elektrivõimsuse allikad ja mõõturid, et pakkuda selles vallas klientidele soovitud teenust. - Laiendati märgatavalt mõõtepiirkondi, et vastata klientide nõudmistele: distants termomeetrite mõõtepiirkonna laiendus 150 °C → 300 °C; luksmeetrite mõõtepiirkonna laiendus 2 klux → 5 klux; rõhu mõõtepiirkonna laiendus; väändemõõturite mõõtepiirkonna laiendus ja lisaks sellele parandati mõõtevõimet ka kõrgepinge allikate vallas. EURAMET tehnilistes komiteede töös osalemine ja tippteadmised Eestisse - Metroserdi töötajad on Eesti kontaktisikuteks EURAMET-i tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning alates 2018. aasta kvaliteedi ja võimekuse tõstmise valdkondades. Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 6/7 Rahvusvahelistel võrdlusmõõtmistel osalemine - 2019. osaleti 19, enamasti rahvusvahelisel, võrdlusmõõtmisel erinevates valdkondades. - Kõikidel juhtudel olid tulemused ASi Metrosert jaoks positiivsed, mis kinnitavad jätkuvalt, et Metrosert hoiab rahvusvaheliselt kõrget taset. Infotehnoloogiliste lahenduste arendamine - 2019. aastal jätkati arendussuunda dokumentide digitaliseerimisele. 2019 aastal väljastati ligi 15 000 kalibreerimistunnistust ja mõõteprotokolli, neist ligi 95% digitaalselt allkirjastatuna (digitempliga). - Jätkati 2018. aasta aprillis alustatud taatlustunnistuste digitaalselt allkirjastatuna väljastamist, kliendid tellivaid ka neid nüüd valdavalt digikujul. - Kliendi mõõtevahendite haldamise infosüsteemi MÕIS kasutajate hulk suurenes 2019. aastal 8,4% võrra, ettevõttesiseselt loodi töövoo optimeerimise eesmärgil seoseid registrikeskkondade ja andmestute vahel. Jätkuvalt laiendati mõõtetarkvara rakendamist automatiseeritud kalibreerimise teostamiseks. - Valmistati ette dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt alates 01.01.2020. Organisatsioon ja struktuur - Olulise muudatusena alustati Proovikoja liitmist MTD koosseisu ja aasta lõpuks saadi sellega ka valmis. - Loodi kvaliteedijuhi ametikoht ja värvati sinna võimekas töötaja. Metrosert 100 - 2019. kevadel tähistati Metrosert 100 päevase vastuvõtuga koostööpartneritele, viidi läbi ettevõtte külastus ning anti välja seotud juubeli mark koostöös Omnivaga. Käivitati kodulehel uus Metrosert 100 teemaline erirubriik. Valmis Metroserdi teenuseid tutvustav video. Koolitustegevus - Metrosert on Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. - 2019. aastal toimus 18 avalikku ja 7 tellitud koolitust metroloogia, juhtimissüsteemide ja väärismetallide ning –kivide teemadel. Pakuti mitmeid uusi koolitusprogramme. Koolitustel osalejatele väljastati 175 koolitustõendit. Tulu koolitustegevusest vähenes võrreldes eelmise aastaga 31%. Nõukogu aruanne AS Metrosert 2019. aasta majandusaasta kohta 7/7 AS Metrosert (registrikood: 10397748) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Metrosert, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 8, 12618, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 05.05.2020. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 19 797 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2), võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Metrosert korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada AS Metrosert 2019. majandusaasta aruanne audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Kinnitada AS Metrosert 2019. kasumi jaotamine alljärgnevalt:  Aruandeaasta puhaskasum summas 29 976 eurot jätta jaotamata ja kanda jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 1 058 984 eurot. 4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel