Aastaaruanne
2019
AS Eesti Raudtee 2019. majandusaasta aruanne koondab jätkusuutlikkuse,
ühiskondliku vastutuse, hea ühingujuhtimise tava (HÜT), raamatupidamise ning
tegevusaruanded. Soovime olla huvirühmadega avatud oma tegevust puuduta-
vates erinevates aspektides.
Oleme aruande koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rah-
vusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial
Reporting Standards) – nagu need on vastu võtnud Euroopa Liit – ja samuti hea
ühingujuhtimise tava nõuete ning Global Reporting Initiative (GRI) jätkusuutlik-
kuse aruandluse standardi kohaselt. Aruanne on valminud ettevõtte juhtkonna
ja valdkondade spetsialistide koostööna ning suunatud asjatundlikule lugejale.
ÜLDANDMED
Ettevõtte nimi: AS Eesti Raudtee
Äriregistri kood: 11575838
Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2019
Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2019
Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik
Telefon: (+372) 615 8610
E-post:
[email protected]
Kodulehekülg: www.evr.ee
Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine
Juhatus: Erik Laidvee, Andrus Kimber
Nõukogu: Priit Rohumaa, Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi, Enn Veskimägi
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
SISUKORD
Eesti Raudteest lühidalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Juhatuse esimehe pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
2019. aasta põhitulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
2019. aasta olulisemad sündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
2019. aasta auhinnad ja tunnustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
Tähistame Eesti raudteeliikluse 150 aasta juubelit . . . . . . . . . . . . . . . 15
Ärifilosoofia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
Tegevuse ühiskondlik mõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
Strateegia ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Organisatsiooni struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
Juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27
Suhtlus huvirühmadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
2019. aasta tegevused ja tulemused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
Vastutustundlik teenus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
Keskkonnamõjud ja –juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54
Suhted kohaliku kogukonnaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60
Töötajad ja töökeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62
Ühiskondlik panus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70
Hea ühingujuhtimise tava aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72
Raamatupidamise aastaaruanne. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77
GRI sisukord. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113
EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT
Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing
(aktsiaselts). Meie põhiülesanded on raudtee läbilaskevõime jaotamine, raud-
teeinfrastruktuuri kasutada andmine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine
raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel.
Eesti Raudtee kliendid on nii raudtee kauba- kui ka reisijateveo-ettevõtjad. Meie
tegevuse kaudu on võimalik turundada Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset
transiidikanalit.
Omame, aren- Vastutame Ühendame Eestit Oleme majan- Tegutseme
dame, käitame, raudtee efektiivse naaberriikide Läti dus- ja kommuni- regiooni raud-
hooldame ja liiklusjuhtimise ja ja Venemaaga katsiooniministri teevaldkonna
uuendame val- ohutuse eest. läbi Narva, käskkirjaga kompetentsikes-
davat osa Eesti Koidula ja Valga määratud raud- kusena.
Vabariigi avalikest raudteepiirijaa- teeadministrat-
raudteedest. made. sioon, esindades
Eestit piiriüleste
raudteelepingute
täitmisel.
1214 km
raudteed 129 reisijate
(sh elektrifitseeritud teede 61 jaama
pikkus on 225 km)
ooteplatvormi
150 aastat
ajalugu
Jätkame Balti Raudtee
Seltsi alustatut, kelle Välisesindus
eestvõtmisel avati 1870. 698 töötajat
aastal Eestis rongiliiklus
Moskvas
üle Eesti (Venemaa Föderatsioon)
4
va
Muuga Sillamäe
ar
Paljassaare sadam sadam sadam
N
So l a
Ka la
Va e
a
a
li
er
nd
Maardu
ba
Tallinn
ü
viõ
in
ek
kv
Paldiski
dr
Venemaa
Ki
Ra
ga
Ka
Põhjasadam
e
oo
ist
Kl
di
Tapa
a
So e
em
ra
in
ge
Paldiski
r
ru
i
ve
iku
la
hv
iva
ld
i
O
ss
Ül
ht
La
Au
Jõ
a
Lõunasadam
Va
as
Pä ling
Pü
Ko
hr
V a ila
Ra
äs u
Ke
u
Ke
iid
Nõmmküla
kü
Vasalemma
gv
la
Kiisa
Ae
Tamsalu
Riisipere Tallinn-Väike
Kohila Liiva Kiltsi
Turba
Rapla Rakke
Vägeva
Lelle
Pedja
Türi
Jõgeva
Kaarepere
Tootsi hma
Võhma
Tabivere
Saaremaa
sadam Kärkna
Pärnu Viljandi Tartu Välisesindus
Ropka
Nõo Reola Moskvas
Elva Vastse-Kuuste
Palupera Põlva
Puka Veriora
Orava
Keeni
Sangaste
Venemaa
Valga
Le
Pu
Ko
pa
isa
Sõ
Võ
ss
An
m
ru
aa
ts
Ka
er
id
re
la
pa
ru
la
lu
ul
ti
a
Lä
6
Eesti Raudtee taristu
Oleme liikmed mitmes vastutustundlikku juhtimist
edendavas organisatsioonis:
Lisaks veel paljudes raudteevaldkonna võrgustikes (kogu nimekiri lk 33).
Aastaaruanne 2019 5
6
Aastaaruanne 2019 7
Erik Laidvee
Juhatuse esimees, peadirektor
JUHATUSE ESIMEHE
PÖÖRDUMINE
2019 on Eesti Raudtee jaoks aasta, mis juhatas sisse meie 150. juubeli ning ladus
vundamendi järgmiseks kümnendiks. Tervikuna võime pidada aastat edukaks,
kuna just siis sai tehtud tugevaid samme nii mõnegi olulise investeeringu tarbeks,
taristu jätkusuutlikkuse tagamiseks ning ettevõtte töötajate järelkasvu kindlusta-
miseks. 2019 oli tugev nii meie põhitegevuse kui ka sisemiste protsesside vaates.
Projektidest, mis said hoo sisse just 2019. aastal, on oluline välja tuua 11 miljoni
euro suurune investeering meie raudteetaristu raudteeületuskohtade turvalisuse
tõstmisesse. 2019. aasta lõpus kinnitati järgneva aasta riigieelarves kahe mil-
joni eraldamine Turba ja Rohuküla vahelise raudtee projekteerimiseks. Üheks
järgneva kümnendi suurimaks teemaks transpordivaldkonnas saab olema kas-
vuhoonegaaside heite vähendamine, mille tarbeks otsustas Vabariigi Valitsus
aastaks 2028 Eesti raudteevõrgu elektrifitseerida.
Suurim õnnestumine 2019. aastal oli kindlasti Eesti kõige
kiirema Riisipere-Turba raudteelõigu avamine detsembrikuu Suurim õnnestumine
alguses. Raudtee, mida kohalikud elanikud palavalt ooda-
oli Eesti kõige kiirema
nud olid, avasid ajaloolist esimest rongisõitu kaasa tehes
valitsuse esindajad peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja Riisipere-Turba
taristuminister Taavi Aas. raudteelõigu avamine
Keskendumine vastutustundlikule tegutsemisele
Sisemiste protsesside vaates on oluline rääkida uue kesklao avamisest, mis aitab
meil senisest tõhusamalt varasid hallata. Mainimata ei saa jätta ka 2019. aasta
esimeses pooles pälvitud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmärgist, mis
anti pühendumuse eest antud valdkonna arendamisel. Samuti väljastati Eesti
8
Raudtee uuele peakontorile Telliskivi linnakus Euroopa rohelise kontori sertifikaat.
2019. aastal mõtestasime senisest enam lahti oma tegevuse ühiskondlikku rolli
ja mõju majanduse elavdaja, regioonide ühendaja, mobiilsuse suurendaja ja
keskkonnasäästliku transpordi arendajana. Selle tööga ka jätkame, tuginedes
2019. aastal kinnitatud vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava elluviimisele
järgmistel aastatel.
Raudtee tegevuses ei saa me üle ega ümber ka ohutusest,
mis on endiselt üks meie vastutustundliku tegevuse põhi- Mõtestasime lahti oma
ülesandeid. 2019. aasta oli ohutuse valdkonna mõistes meie
jaoks eriline, kuna septembrikuus korraldas Eesti Raudtee
ühiskondlikku rolli ja mõju
viimase kaheksa aasta suurima raudteeõppuse, millest majanduse elavdaja, regioonide
võtsid osa Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna ühendaja, mobiilsuse suurendaja
Kiirabi, Tallinna Linnavalitsus, Operail, Eesti Liinirongid, ja säästliku transpordi arendajana
Häirekeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Tallinna Linnavalitsus, USS Security, Keskkonnaamet ja
Keskkonnainspektsioon. Õppuse eesmärk oli valmistuda tegutsemiseks raudteel
juhtunud kümnete vigastatutega suurõnnetuse korral, kui päästetöid raskenda-
vad veel lisaks keemialeke ning plahvatusoht. Kokku võttis Kopli jaama territoo-
riumil toimunud suurõppusest osa üle 200 operatiivtöötaja.
Äritulemused kaupade ja reisijate vedamisel
Kaubaveomahtudest rääkides võib öelda, et suures pildis jäime 2018. aasta
tulemuste lähedale. Mahtusid mõjutas eeskätt põlevkivi kohalike vedude langus
37%, mis osaliselt sai küll kompenseeritud transiitkaupade kasvuga. See andis
meile kokku 13,2 miljonit tonni kaubamahtu, mis on 2,4% väiksem tulemus kui
2018. aastal. 2020. aastal peame seetõttu eriti pingutama koos kaubaveoga
tegelevate raudtee-ettevõtjatega, ekspedeerijate ja sadamatega, et kindlustada
transiitkaubavoo stabiilne kasv ka järgmiste aastate jooksul.
Rongireisijate arv kasvas aga korralikult nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel
reisidel. Meie jaoks annab see tunnistust asjaolule, et aina enam on nõudlust
keskkonnasäästliku ja kvaliteetse transpordi järgi, mida pakub raudteetaristu.
Uue kümnendi jooksul on Eesti Raudteele usaldatud suuremahulisi investee-
ringuid ning projekte, mis kõik aitavad saavutada meie visiooni saada regiooni
kõige nüüdisaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Selle kõige vaates on aina
olulisemaks muutumas ka raudteelaste järelkasvu küsimused ning raudtee-
valdkonna populariseerimine. Teeme pingutusi, et ettevõte oleks jätkusuutlik
ja edukas ka järgmistel kümnenditel, ning tervitame eelolevat raudtee 150.
tegevusaasta juubelit.
Erik Laidvee
Juhatuse esimees, peadirektor
Aastaaruanne 2019 9
10
2019. AASTA PÕHITULEMUSED
Müügitulu EBITDA Puhaskasum
39,5 29,7 8,9
mln eurot mln eurot mln eurot
(2018: 41,5) (2018: 29,3) (2018: 8,6)
Omakapital Investeeringud Varad kokku
159,0 31,5 342,6
mln eurot mln eurot mln eurot
(2018: 150,1) (2018: 26,4) (2018: 334,1)
Kohalike vedude Rahvusvaheliste Raudteel toimunud
maht 2,1 vedude maht õnnetuste / kannata-
mln tonni 11,1 mln tonni nute / hukkunute arv
(2018: 2,8) (2018: 10,7) 9/2/6
(2018: 23 / 15 / 9)
Kohalike Rahvusvaheliste Tööõnnetuste /
reisijate arv reisijate arv surmaga lõppenud
7,0 111 tuh reisijat tööõnnetuste arv
mln reisijat (2018: 107 tuh) 1/0
(2018: 6,4) (2018: 3 / 0)
Aastaaruanne 2019 11
2019. AASTA
OLULISEMAD SÜNDMUSED
Jaanuar
Kehra raudteejaamast alustas oma aasta aega kestvat teekonda
Vabadussõja 100. aastapäeva puhul ehitatud soomusrong
Wabadus.
Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga
pikendati avaliku raudtee majandamiseks Eesti Raudtee ohutus-
luba järgmiseks viieks aastaks. Ohutusluba on raudtee-ettevõtjana
tegutsemise eeldus.
Eesti Raudtee läks üle uuele tehnoogiliselt kaasaegsemale ja või-
malusterohkemale majandustarkvarale Microsoft Dynamics 365.
Veebruar
Eesti Raudtee peakontor alustas tööd uues büroohoones Telliskivi
loomelinnakus.
Vabariigi Valitsus kinnitas oma korraldusega Avaliku raudteeinfra-
struktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024
Märts
Eesti Raudtee müüs Suurtüki 12 kinnistu.
Aprill
Eesti Raudtee liitus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooniga.
Mai
Eesti Raudtee sai vastutustundliku ettevõtluse edendamise eest
vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldmärgise.
Juuni
Valitsus otsustas, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
tuleb raudtee 2028. aastaks elektrifitseerida. Elektrifitseeritud raud-
tee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal.
Juuli
Rae vallas avati Eesti Raudtee uus keskladu, mis aitab ettevõttel
tõhusamalt varusid juhtida.
August
Eesti Raudtee osales 11. rahvusvahelisel relsirallil Pärnust Lellesse
ja tagasi.
12
September
Toimus viimase kaheksa aasta suurim raudteeõppus „Kopli raud“,
kus harjutati tegutsemist raskete tagajärgedega rongiõnnetuse
korral. Õppusest võttis osa üle 200 inimese.
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee valiti Euroopa Raudtee- ja infra-
struktuuriettevõtete Ühenduse CER asepresidendiks.
Oktoober
Eesti Raudtee võttis koos Politsei- ja Piirivalveametiga luubi alla
raudteeülesõidud ja -ülekäigud Põhja, Lõuna ja Ida prefektuuride
haldusalas, et tuletada liiklejatele meelde ohutusreegleid raudtee
ületamisel.
22.–25. oktoobrini võõrustas Eesti Raudtee Tallinnas XXVIII
Tariifikonverentsil 14 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmes-
riigi esindajaid.
November
Eesti Raudtee sõlmis 11 miljoni eurose lepingu ülesõitude ja ülekäi-
kude moderniseerimiseks ning ohutuse tõstmiseks. Järgmise nelja
aasta jooksul tarnitakse ja paigaldatakse Eesti Raudtee taristul 103
ülesõidu ja 9 ülekäigu automaatikalahendust.
Detsember
8. detsembril avati Riisipere ja Turba vahel Eesti kiireim raudteelõik,
mille maksimaalne lubatud kiirus on 140 km/h. Uhiuuel, üle kuue
kilomeetri pikkusel raudteelõigul sõidab rong 11 korda päevas.
Eesti Raudtee peakontorile Telliskivi loomelinnakus omistati rohe-
lise kontori sertifikaat.
Riisipere ja Turba vahelise
Eesti kiireima raudteelõigu
avamine.
Aastaaruanne 2019 13
2019. AASTA AUHINNAD
JA TUNNUSTUSED
Eesti Raudtee pälvis Restaureeritud Narva Aadressil Telliskivi 60/2
2019. aastal vastutustund- vaksalihoone pälvis asuvale Eesti Raudtee uuele
liku ettevõtluse kuldmär- Muinsuskaitseameti kontorile väljastati Euroopa
gise, mis on Vastutustundliku tunnustuse. Läbirääkimisi rohelise kontori sertifikaat.
Ettevõtluse Foorumi välja jaamahoone taastamiseks Rohelise kontori tegevuskava
antav Eesti suurim tunnustus alustati kohaliku omavalitsu- eesmärk on keskkonnamõju
ettevõtetele, kes hoolivad sega 2014. aastal. Ehitustööd pidev jälgimine ja vähendamine
ümbritsevast ning soovivad algasid 2018. aastal ja pärast ning selleks oleme rakendanud
ühiskonda panustada rohkem, jaamahoone taastamist sai paljusid meetmeid. Näiteks
kui seadus või normid seda sellest riiklik kultuurimälestis. loobusime plastpudelis veest ja
nõuavad. Piirilinnale kohase pompoos- igas toas olevatest prügikasti-
susega silma paistev Narva dest. Sorteerime prügi, eelis-
jaamahoone on tunnustust tame taaskasutatavaid mater-
vääriv edulugu, milles oli jale, kasutame mitmesuguseid
oluline roll hoone omaniku energia säästmise võimalusi
Eesti Raudtee ja Narva kontoris, toetame keskkonna-
linnavalitsuse koostööl. 2020. sõbralikku liikumist ja eelistame
aastal avatakse ühise projekti hangetes keskkonnasõbralikke
tulemusena sündinud Narva valikuid.
bussi- ja rongijaama reisi-
terminal.
Häirekeskus tunnus- Tallinna Maratoni CV-Online´i atraktiivsete
tas Eesti Raudteed hea korraldajad tänasid Eesti tööandjate uuringu järgi on
koostöö eest. Kõrgelt hinnati Raudteed, kuna aitasime Eesti Raudtee transpordi- ja
meie korraldatavaid koolitusi, kaasa Eesti Vabariigi 100 logistikasektori ettevõtete seas
mille tulemusena on teabe- aasta juubelile pühenda- ainsa raudteesektori ettevõt-
vahetus poolte vahel oluliselt tud Tallinna Maratoni ja tena töövõtjate eelistustes 10.
selgemaks muutunud. Oleme Sügisjooksu trassi planeeri- kohal.
ka kooskõlastanud terminite misele läbi Kopli ja Tööstuse
tähendused ja asukoha tuvas- tänava raudteeülesõitude.
tamise meetodid raudteeta- Rekordilistel jooksudel osales
ristul. üle 22 000 inimese rohkem
kui 60 riigist.
14
Tähistame Eesti raudteeliikluse
150 aasta juubelit
2020 on Eesti raudteeliikluse mõistes eriline: esimene laiarööpmeline raudtee Eestis
(Balti raudtee) avati liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina
lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–Varssavi raudteega. See tähendab, et
Eesti raudteeliiklusel täitub 2020. aastal 5. novembril 150 tegevusaastat.
Ka meie teeme ettevalmistusi, et see soliidne ajalooline daatum saaks kindlasti
vääriliselt tähistatud.
Olulise osana juubeli
jäädvustamiseks heitsime pilgu
minevikku ning lavastasime foto
esimesest rongisõidust Paldiski
jaamast 1870. aastal.
Lisaks leppisime Eesti Postiga
kokku, et sügisel tuleb välja
raudteeliikluse avamise auks
pühendatud postmark, mida
kõik raudteesõpradest filatelistid
saavad oma kogusse soetada.
Juubelinädalalal on Eesti Raudteel plaan kaasata reisijaid laiemalt nii
rongides kui ka jaamades läbi erinevate tegevuste, mis seostuvad meie
ajalooga ning tutvustavad tulevikku.
Igal juhul on tegemist iga raudteelase ning lihtsalt raudteehuvilise jaoks väga erilise
aastaga. Palju õnne meile!
Aastaaruanne 2019 15
ÄRIFILOSOOFIA
Omaniku ootused
Eesti Raudtee ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja
omaniku ootused on osa meie ärifilosoofia ja -strateegia kujunemisest.
Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee on sõnastatud ainuaktsionäri
otsusega. Seal märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse
alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Riik tagab
ettevõtte kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS
Eesti Raudtee avalikule raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse
Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.
Avalikku huvi kandvate eesmärkide saavutamisel lähtub Eesti Raudtee esma-
järjekorras Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast
aastateks 2019–2024. Põhiinvesteeringud on sellest tulenevalt seotud turvangu-
süsteemide moderniseerimisega, raudtee ületuskohtade ohutuse suurendamise
ning kiiruste tõstmisega Eesti Raudtee taristul.
Visioon, missioon, väärtused
Eesti Raudtee on 150-aastase ajalooga ettevõte. See paneb meid mõtlema ka
pikalt ette. Eesti Raudtee igapäevane tegevus on tagada ohutu ja efektiivne
kaupade ning inimeste vedu Eesti raudteedel. Me tagame raudteetaristu sujuva
majandamise ja tõhusa käitamise.
VISIOON MISSIOON VÄÄRTUSED
saada regiooni olla raudteealane kompetentsi- koostöö, ausus, uuendus-
kaasaegseimaks keskus ning tagada ohutu ja meelsus, professionaalsus.
raudteetaristu-ettevõtjaks. efektiivne teenus raudteel.
Visioon
Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudtee-
taristu-ettevõtjaks. Selle realiseerimiseks on tarvilik raudteevaldkonna pidev
arendamine. Uudsete lahenduste väljatöötamiseks tehakse koostööd paljude
ettevõtete, haridusasutuste ja teaduskeskustega. Ettevõte on muutumas aina
nüüdisaegsemaks IT-valdkonna teenuste integreerimisel ja üha rohkem kasuta-
takse tarkvaralisi võimalusi nii põhi- kui tugiprotsessides.
16
Missioon
Eesti Raudtee täidab nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid ülesandeid. Sotsiaalse
rolli näiteks on infrastruktuuri kasutatavuse tagamine reisijateveo tarbeks, mis
mõjutades otseselt Eesti regionaalset arengut, on ka üks riiklikke prioriteete. Teisalt
vähendab tihe reisirongiliiklus raudtee läbilaskevõimet, aeglustades seeläbi kauba-
rongide liikumist ning alandades oluliselt kaubaveo kui Eesti Raudtee põhituluallika
konkurentsivõimet. Ettevõtte ülesanne on seega leida tasakaal erinevate huvide
vahel, lähtudes nii avalikust huvist kui ka jätkusuutlikkusest. Sellise tasakaalu leid-
mine eeldab Eesti Raudtee töötajate kompetentsust väga erinevates valdkondades.
Väärtused
Koostöö on ettevõtte üks olulisemaid väärtusi. Peame oluliseks töötajate
omavahelist avatud suhtlust, kolleegidega arvestamist ning tööülesannete
korrektset täitmist ja probleemide ühist lahendamist. Samuti peame oluli-
seks välist koostööd: Eesti Raudtee koostöövalmidus peab peegelduma
ettevõtte olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele ja partneritele ning
ka avalikkusele.
Ausus on Eesti Raudtee tegevusvaldkonnas väga oluline väärtus.
Eesti Raudtee puhul on tegemist riigi äriühinguga ning seda enam
peavad töötajad olema eeskujulikud ning ausad nii oma otsustes
kui ka tegudes. Ausat suhtumist eeldatakse ka oma klientidelt
ja partneritelt.
Uuendusmeelsus on väärtus, mida peetakse Eesti Raudtees
oluliseks. Eesti raudteedel on 150 aastat ajalugu, kuid
konkurentsivõime hoidmiseks tänapäeva maailmas tuleb ajaga
kaasas käia ning oma protsesse uuendada. Kindlasti on võimalik
olla senisest innovaatilisem ning viia ettevõtet edasi uuendus-
meelsete otsuste abil.
Professionaalsus on Eesti Raudtee tugisammas. Sellest väärtusest
lähtutakse töötajate koolitamisel – läbi professionaalsuse tõstmise on
töötajatel võimalik end ettevõttes arendada ning mõjutada seeläbi ka ettevõtte
majandustulemusi. Töötajad kannavad endas nn raudtee tarkust ning on
oma valdkonna tippspetsialistid.
Aastaaruanne 2019 17
TEGEVUSE
ÜHISKONDLIK MÕJU
Taristuettevõttena on meil oluline mõju Eesti ühiskonna arengule. Eesti Raudteele
kuuluv taristu moodustab valdava osa Eesti Vabariigi avalikust raudteevõrgust.
Raudtee on tuiksoon, mis mõjutab elu ja ettevõtluse arengut selle läheduses.
Praegu elab raudtee mõjualas ligi 80% Eesti elanikkonnast. Loome võimalused
inimeste ja kaupade liikuvusele, tööhõivele ja keskkonnasäästlikule transpordile.
Meie roll majanduse elavdajana:
head transpordiühendused ja teenused aitavad kaasa
majanduskasvule ning ettevõtluse arengule. Raudteeühendused
aitavad kaasa ka turismi elavdamisele.
Meie roll inimeste liikuvuses:
raudtee pakub mitmekesisemaid võimalusi inimeste igapäevasteks
liikumisteks ja reisimiseks. Hästi korraldatud raudteetransport on
mugav, kiire ja ohutu. Eri transpordiliikide ühendamisel (linnasisene
ühistransport, jagamisplatvormid, autotransport ja parklad, laeva- ja
lennuliiklus) on raudtee oluline lüli.
Meie roll tööhõive soodustamisel:
olles regioonide ühendaja, aitab raudtee muuta vahemaade
läbimise kiiremaks ning annab keskustest eemal elavatele
inimestele paremad võimalused tööl käimiseks. Nii aitame kaasa
elu säilimisele suurlinnadest eemal.
Meie roll looduskeskkonna hoidmisel:
raudtee on keskkonnasõbralik alternatiiv maanteetranspordile. Eesti
raudteetaristu elektrifitseerimisel on selles oma osa.
Meie otsene panus Eesti tööhõivesse:
ligi 700 töötajaga kuulume peaaegu poolesaja suurima tööandja
hulka Eestis, pooled töökohad on meil väljaspool Tallinnat. Meie
mahukatest investeeringutest saavad tarnijate ja alltöövõtjatena tulu
väga paljud Eesti ettevõtted.
Kõige selle aluseks on vastutustundlik juhtimispraktika. Selle ootuse on meile
seadnud omanikuna ka Eesti riik – meie ambitsioon on olla eeskuju Eesti äriühin-
gutele heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.
18
Eesti riigile kuuluv raudtee logistikaettevõte AS Operail on viimastel aastatel suuren-
danud konteinerrongide veomahtu Eestis, juurutanud uusi marsruute ning veab täna
üle 1000 tonni kaaluvaid konteinerronge Tartust Muuga ja Sillamäe sadamatesse. Üks
kaubaauto veab korraga vaid 27 tonni kaupa. Seega asendab üks rongikoosseis roh-
kem kui 30 kaubaautot. Operail on viimase aasta jooksul asendanud 9000 kaubaauto
sõitu raudteeveoga. Kaubavedu raudteel on 28 korda turvalisem kui maanteel.
Kaupade maanteelt raudteele toomine suurendab liiklusohutust ja vähendab keskkon-
nasaastet kogu sektoris. Kaubaautode asendamine raudteeveoga aitab leevendada
riigi põhimaanteede koormust, samuti tähendab see kolm kuni neli korda väiksemat
kütusekulu.
Allikas: www.operail.com
Kogu maailmas otsitakse lahendusi efektiivsele ja samas jätkusuutlikule ning keskkon-
nasõbralikule transpordile. Võrreldes raudteega on maantee- ja lennutranspordi areng
olnud kiirem. Samas nähakse tulevikus just raudteetranspordis suuremat potentsiaali
optimaalsemate ja säästlikumate lahenduste pakkumisel.
Vabariigi Valitsus kiitis 2019. aasta oktoobris heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta. Raudtee
täielikul elektrifitseerimisel oleks 2050. aastani saavutatav keskmiselt umbes 90 000
tonni CO2 vähenemine aastas, kaubavahetuse suunamisel maanteelt raudteele kesk-
miselt 55 000 tonni CO2 aastas1.
Tallinn–Moskva rongiga Eestit külastavate Venemaalt pärit turistide panus Eesti majan-
dusse on umbes 15 miljonit eurot aastas2.
1 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn, 2019.
2 Statistika põhineb EASi poolt tellitud 2016-2017. aasta uuringutel ja Moskva-Tallinn liini piletimüügi infol.
Aastaaruanne 2019 19
Vastutustundliku tegevuse fookusteemad
Eesti Raudtee strateegilised eesmärgid aastateks 2019–2024 puudutavad ka
vastutustundlikkusega seotud aspekte. Usume, et pikas perspektiivis toetab
vastutustundlik tegutsemisviis kasumlikkuse kasvu läbi ettevõtte positiivse maine,
kõrgete eetiliste standardite ja väiksema riskitaseme.
Kuigi vastutustundlikud tegevused on tugevalt põimunud Eesti
Raudtee igapäevatöösse, soovime üha enam panustada ühiskonna Kujundasime
arengusse, oma töötajate heaolusse ning keskkonnahoidu. Selleks vastutustundliku ettevõtluse
kujundasime 2019. aastal vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava
tegevuskava 2019-2021
aastateks 2019–2021.
Koos tegevuskava loomisega hindasime ka huvirühmade ootusi meie vastutus-
tundlikule tegevusele. Küsisime oma töötajatelt ja välistelt huvirühmadelt, millele
peaksime nende meelest sotsiaalse ja keskkonnamõju ning juhtimispraktika
vallas enim tähelepanu pöörama.
Kõrvallehel olev maatriks väljendab erinevate teemade olulisust ning ootusi
huvirühmade küsitluse vaatest.
Saadud sisendi põhjal sõnastasime juhtkonnaga
ühiskondliku vastutuse prioriteetsed teemad:
raudteeohutuse ohutu töökeskkonna väärtuspõhise
tagamine ning avalikkuse loomine ning positiivse organisatsioonikultuuri
teadlikkuse tõstmine; ohutuskultuuri loomine ning
edendamine ettevõttes ja korruptsioonivastane
keskkonnahoiu raudteetaristul; võitlus;
põhimõtete läbiv
rakendamine Eesti vastutustundliku avatud
Raudtee tegevuses; ettevõtluse põhimõtete kommunikatsioonist
pidev arendamine lähtumine, et hoida
töötajate õiglane ettevõttes; usaldusväärse partneri
värbamine, arendamine, rolli kõikide huvirühmade
motiveerimine ning seas.
kohtlemine;
Meie vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava katab kõiki nimetatud teemasid
ning ka tegevusi energeetika, vastutustundliku teenuse arenduse, tarnijate ja
töövõtjate kaasamise, vabatahtliku kogukondliku panuse, riski-, kvaliteedi- ja
innovatsioonijuhtimise edendamiseks.
Tahame olla enda tegevusest rääkimisel ja raporteerimisel üha avatumad, sest
põhjalikum teabe avalikustamine muudab ettevõtte tegevuse läbipaistvamaks,
suurendab usaldust ning aitab jälgida Eesti Raudtee tegevust ja mõju ühis-
konnale. See aastaaruanne kajastabki meie tegevust ja tulemusi olulisemates
ühiskondliku vastutuse aspektides.
20
Eesti Raudtee oluliste ühiskondliku vastutuse
fookusteemade maatriks
1 Raudteeohutus
A Aus, eetiline, korruptsioonivaba ja läbipaistev juhtimine
Väga oluline
1 2
B 3 Tööohutus ja -tervis
Olulisus huvigruppide jaoks
C 3
2 4 Reostuste vältimine (lekked, kemikaalid)
4
5 5 Täpne ja kvaliteetne teenus
6 Töötajate koolitus ja areng
6
10
7 7 Atraktiivsus tööandjana
9
11 8 Raudteevõrgu elektrifitseerimine
12
9 Majanduslik mõju läbi taristu ja sektori arenduse
Oluline
13
10 Vastutustundlikud hanked (keskkonna-ja sotsiaalne mõju)
14 8
11 Mõju ümbritsevale keskkonnale (müra, vibratsioon, elusloodus)
Maatriks ei kajasta
selle alumises osas
12 Ressursitõhusus, emissioonide ja jäätmete vähendamine
olevaid vähemolulisi
teemasid 13 Töötajate mitmekesisus ja mitte-diskrimineerimine
Oluline Väga oluline 14 Huvigruppide kaasamine, avatud suhtlus
Olulisus Eesti Raudtee jaoks
A B C
teemad, milles peame tagama teemad, millest sõltub meie teemad, millega laiendame
alati laitmatu ja veatu seisundi sisemine arengupotentsiaal (sh nr 13) oma mõju ühiskonnas
Aastaaruanne 2019 21
Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega
Meie põhitegevuse roll ja mõju ühiskonnas ning vastutustundliku juhtimise
olulisemate punktide ja tegevuste elluviimine puudutab laiemaid ühiskondlikke
väljakutseid. 2019. aastal viisime läbi esmase hindamise, kuidas ja milliste ÜRO
kestliku arengu eesmärkide saavutamisele meie tegevus kaasa aidata saab.
Mõistame, et globaalses plaanis on meie roll nende püüdluste saavutamisel
väike, ent peame igal juhul oluliseks oma tegevusi läbi selle prisma vaadata, et
leida võimalusi oma positiivse mõju maksimeerimiseks.
2015. aasta septembris leppisid ÜRO liikmesriigid kokku globaalsed kestliku arengu
eesmärgid (Sustainable Development Goals) järgmiseks 15 aastaks, et kaotada
vaesus, vähendada ebavõrdsust ja lahendada keskkonnaprobleeme. Liikmesriikidelt
oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist, et kujundada jätku-
suutlikku ja õiglast tulevikku – „Agenda 2030“. Lisaks riikidele kujundab ärisektor üle
maailma oma tegevust nendest eesmärkidest juhindudes. Riigiettevõtte ja olulise infra-
struktuuri pakkujana näeme Eesti Raudteel vajadust ja võimalust Eesti panust toetada.
Eesmärke number 3, 7, 8, 9, 11 ja 13 mõjutame oma tegevuses otse ja oluliselt.
Eesmärke number 4, 12, 15, 16 ja 17 mõjutame oma tegevuses kaudselt või keskmisel määral.
Ülejäänud eesmärkidele on meie mõju väiksem.
22
Meiega seotud peamised märksõnad:
– elukeskkonnale ja tervisele ohutu liikumisviis;
– oma töötajate tervis ja ohutus
Meiega seotud peamised märksõnad:
– energiatõhusus;
– elektrifitseerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt;
– kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordis;
– ilmastikule vastupidav taristu
Meiega seotud peamised märksõnad:
– tööjõu mobiilsus;
– tööhõive regioonides;
– väliskaubanduse võimaldaja
(kaupade eksport ja import, säästev turism);
– ise suur ja regionaalne tööandja,
mitmekesine kollektiiv;
– ohutud, turvalised ja õiglased töötingimused
Meiega seotud peamised märksõnad:
– tehnoloogilised uuendused ja keskkonnahoid taristu
uuendamisel, sh elektrifitseerimine;
– kvaliteetne, usaldusväärne, kättesaadav, säästlik,
vastupidav ja turvaline taristu majanduse ja inimeste
heaolu toetamiseks
Meiega seotud peamised märksõnad:
– linna, äärelinna ja maapiirkondade ühendaja;
– maapiirkondade elujõulisus;
– jätkusuutlik linnastumine;
– multimodaalsus;
– kättesaadav, mugav, säästlik ja ohutu ühistransport
Aastaaruanne 2019 23
STRATEEGIA JA EESMÄRGID
Seos riiklike strateegiatega
Riigi äriühinguna suunavad meie tegevust Eesti Vabariigi raudteeseadus ning
paljud riiklikud strateegiad ja tegevuskavad, mis meid mõjutavad või millel on
seos raudteetaristu arenguga.
Olulisemad dokumendid:
Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõi-
melise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas on aluseks nii
Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusloomele transpordi, sh raudteetranspordi
vallas. Läbiv motiiv – kaubavedude suunamine maanteedelt väiksema
keskkonnamõjuga ja kulutõhusamatele veoliikidele.
Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ja säästva arengu tegevuskava
aastaks 2030. Soovitav olukord aastal 2030: transpordi struktuuris on
toimunud märgatavad nihked ning on tõusnud keskkonnasõbralikumate
transpordiliikide (nt rööbastranspordi) osakaal.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, kliimamuutustega koha-
nemise arengukava aastani 2030 ja Eesti keskkonnastrateegia
aastani 2030. Peamised märksõnad: madala kasvuhoonegaaside heitega
transpordi- ja liikumisviiside ning energiatõhusate kaubavedude eelisaren-
damine; keskkonnaohtlike kaupade vähendamine.
Eesti julgeolekupoliitika alused. Peamine märksõna: üleeuroopalisse
transpordivõrku kuuluv raudteevõrk.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Märksõnad: liikumisvõimalused,
kestlik ühistranspordisüsteem, transpordiliikide sidustamine, reisirongi-
liikluse potentsiaal, aegruumiliste vahemaade muutumine, kaubaveod
ja transiit.
Transpordi arengukava aastateks 2014–2020. Eesti Raudtee tegevus
on seotud meetmetega: 1.3. säästlikuma liikumisviisi eelistamine; 5.1.
üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine; 5.2. regionaalsete ühist-
ranspordiühenduste arendamine; 6.4. reisirongiühenduste arendamine;
7.1. kaubaveoks vajaliku taristu arendamine; 7.2. rahvusvahelisi vedusid
soosiva õigusruumi arendamine.
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava
aastateks 2019–2024, kus on identifitseeritud riiklikult olulised raud-
teeinfrastruktuuri investeeringud.
Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. Eesti
Raudteed puudutab meede eesmärgiga vähendada raudtee ületuskoh-
tadel toimunud liiklusõnnetusi.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Märksõnad: väiksema
keskkonnamõjuga transpordiliikide arendamine, kaubavedude liikumine
raudteele.
Lühema perioodiga kavadest ei ole välja toodud näiteks Eesti taastuvenergia
tegevuskava aastani 2020, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti merendus-
poliitikat aastateks 2012–2020 ja Eesti turismi arengukava aastateks 2014–2020.
24
Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024
Kõik Eesti Raudtee tegevused on seotud ettevõtte nõukogu kinnitatud strateegi-
liste ja operatiivsete eesmärkide täitmisega. Ettevõtte strateegia tugineb omaniku
ootustele, visioonile, missioonile, väärtustele ning ettevõtte tegevust suunavatele
seadustele, normidele ja riiklikele strateegiatele.
Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 kinnitati 2018. aastal ja selles
keskendutakse neljale nurgakivile.
TARISTU ÕPPIMINE JA KLIENDID SISEMISED
nüüdisaegne, täisau- ARENG reisijate ja kaubaveo PROTSESSID
tomaatse liikluskor- väärtuspõhine, mahu kasvatamine optimeeritud ning
raldusega, ohutu ja keskkonnasõbralik ja koostöös klienti- digitaliseeritud prot-
optimaalne taristu ning sotsiaalselt vastu- dega, sh klientide sessid, nullvisioon
isemajandav ettevõte tustundlik ettevõtte sihtrühma laienda- raudteeohutuses
kultuur ning profes- des
sionaalsed ja moti-
veeritud töötajad
Strateegia lähtekohaks oli taristu seisukord 2018. aasta lõpuks, kui kasutusel
olevate turvangusüsteemide nominaalne eluiga oli kohati ületatud kümnete
aastatega. Vananenud süsteemid ja vähesed investeeringud on olnud Eesti
Raudtee taristu suurim kitsaskoht.
Kogu transpordisektor liigub jätkusuutlikuma majandamise ja digitaliseerumise
poole. See hõlmab erinevate veoviiside tööaja kasutusefektiivsust, energiasääst-
likkust ja keskkonnasõbralikkust ning ohutust. Eesti Raudtee jaoks tähendab
see paremat ligipääsetavust ja kõrgemat digitaliseeritust ning need on ettevõtte
prioriteetideks ka strateegias.
Aastaaruanne 2019 25
ORGANISATSIOONI
STRUKTUUR
Nõukogu
Riskijuhtimise ja Auditikomitee
siseauditi osakond
Ohutuskomitee
Juhatus
Taristu- Liiklus- Ehitus- Ohutus- Finants- Tugi-
teenistus teenistus teenistus teenistus teenistus teenistus
Telekomi ja Liiklus- Raudtee Järelevalve Eelarve- ja Personali-
turvangu- korralduse ehitus- osakond analüüsi- osakond
süsteemide osakond osakond osakond
amet
Liiklus- Turva- Õigus-
Rajatiste osakond osakond
graafiku ehitus- Raamatu-
Teeamet pidamise
ja veeremi- osakond
statistika osakond
osakond
Päästerong IT osakond
Elektri- Projekti-
võrkude osakond Hanke-
amet Veo- osakond
korraldamise
osakond Arendus-
osakond
Keskladu Rahahalduse
Jaamatöö osakond
osakond
Rahvus-
Kinnisvara vaheliste
haldus- Dokumendi- suhete
osakond halduse osakond
osakond
Tehnika- Kommuni-
osakond katsiooni
osakond
Kehtib alates 1. oktoobrist 2019.
26
JUHTIMINE
Juhtorganid
Eesti Raudtee juhatus on kaheliikmeline.
Erik Laidvee
juhatuse esimees, peadirektor
Juhatuse esimees alates 2017. aasta kevadest, varem juhtis Transiidikeskuse
AS-i. Tema tugevuseks on sadamate, logistikaahela ning transiidivaldkonna
toimemehhanismide ja Vene ärisektori hea tundmine. Samuti on tal pikaajaline
organisatsiooni juhtimise kogemus.
Andrus Kimber
juhatuse aseesimees, finantsdirektor
Juhatuse liige alates 2017. aasta sügisest. Ta on tugeva finants- ja keskkon-
nataustaga, varem töötanud SEB Pangas krediidivaldkonna juhina ja olnud
Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige.
Nõukogu liikmed: Auditikomitee liikmed: Nõukogu ohutuskomitee liikmed:
Priit Rohumaa (esimees) Jaak Annus (esimees) Tamo Vahemets (esimees)
Siiri Lahe Roman Laidinen Dago Antov
Ain Tatter Priit Rohumaa Tauno Suurkivi
Raigo Uukkivi Sirle Loigo
Enn Veskimägi
Juhtpõhimõtted, väärtuspõhine organisatsioonikultuur
Riigile kuuluva ettevõtjana peame olema oma tegudes alati lõpuni ausad. Oleme
pööranud viimaste aastate jooksul juhtimiskultuuri ja ärieetika edendamisele
teadlikult palju tähelepanu, oleme organisatsioonina teinud selles suuri edu-
samme.
Viimase paari aastaga oleme kujundanud koos töötajatega välja
ettevõtte väärtused, tugevdanud eesmärgistatud juhtimist, paran- Oleme pööranud
danud juhtimisaruandlust ja tõhustanud sisekontrollisüsteemi.
juhtimiskultuuri
Suur osa ettevõtte juhtidest on viimaste aastate jooksul vahetunud
– oleme loonud väärtuspõhiselt töötava tippjuhtide meeskonna. ja ärieetika
Kõige selle abil jõuavad meie põhimõtted ülejäänud töötajateni, edendamisele palju
saame teha juhtimisotsuseid ning tagada läbipaistvust ja sea- tähelepanu
duskuulekust.
Rakendame juhtimisel „Hea Ühingujuhtimise Tava“, mille aruanne
on leitav käesoleva aruande lehekülgedel 72-75.
Aastaaruanne 2019 27
Pingutame kogu aeg, et tõsta veel paremini kogu organisatsiooni teadlikkust ja
arusaama sellise põhimõtte olulisusest, viies mõttelaadi veelgi selgemalt laiema
ringi juhtide ja töötajateni.
Väärtuspõhine organisatsioonikultuur
Julgustame töötajaid (neid tunnustades ja motiveerides) väärtuste järgi käituma.
Igal aastal anname välja väärtuste auhindu, millega tunnustame töötajaid vald-
konna edendamise või silmapaistva tegevuse eest.
Pettuste ja korruptsiooni suhtes kehtib nulltolerants. Töötajate
eetilised väärtusnormid on üks ettevõtte edu ja tugevuse aluseid. Pettuste ja
Tutvustame väärtusi ja eetikakoodeksit kõikidele uutele töötajatele. korruptsiooni
Oleme võtnud eesmärgi rakendada korruptsiooniennetusel kõiki suhtes kehtib
vajalikke meetmeid, et vähendada võimalikke pettuse- ja korrupt-
nulltolerants
sioonijuhtumeid. Olulisemad neist meetmetest on:
väärtuste ja eetika koodeks;
regulaarne riskide, kontrollide ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste
tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus;
pettuse- ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris;
huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine;
kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärad ning põhimõtted;
pisteline taustakontroll töötajatele (lubatud ulatuses ja avalikest
andmebaasidest);
kindlaksmääratud vastutus ja volitused;
hankekord ja iganädalane hankekoosolek sõltumatute liikmete osalusel;
koostöö õiguskaitseametite ja Korruptsioonivaba Eesti MTÜ-ga;
väärkäitumisest teavitamise juhend (sh väärkäitumise menetlus) ja
kanalid (telefon, e-post, vihjeliin);
juhtumite ja intsidentide laiem registreerimine;
pikaajaline koolitusplaan (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) ning
regulaarsed koolitused.
Infopäevadel, kus räägiti ettevõtte väärtustest ja eetikakoodeksist, osales 2019.
aastal 230 töötajat. Korruptsiooniennetuse koolitustel osales kokku 110 töötajat.
Lisaks toimus juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele eraldi korruptsioo-
niennetuse koolitus. Eesti Raudtee on töötajatele korraldanud korruptsioonien-
netuse koolitusi juba viiel aastal järjest ning peame oluliseks neid ka edaspidi
regulaarselt teha.
2019. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega
muud olulist seadustele mittevastavust.
Riskijuhtimine
Riskide juhtimise kaudu saab ettevõte kindluse, et strateegiliste ja tegevusees-
märkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt mõju-
sate ja tõhusate maandamismeetmetega kaetud.
28
Eesti Raudteel vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tege-
vuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul, selle auditikomiteel
ning Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonnal. Sisekontrollisüsteemi
ja riskijuhtimise käigus on määratud töötajad, kes on vastutavad kaitseliinide
tõhusa toimimise ning riskide mõjusa juhtimise eest.
Ettevõtte riskijuhtimine on progressiivne ja suunatud just riskide ennetamisele –
selleks on konkreetse riski haldaja kohustatud rakendama parimaid meetmeid
riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks.
Aastaaruanne 2019 29
Eesti Raudteel on kehtestatud sisekontrollisüsteemi mudel, mille üks osa on riskijuhti-
mine. Oleme üks vähestest ettevõtetest, kus riskijuhtimise ja siseauditi funktsioonid on
ühes osakonnas. Kuna siseaudit saab sisendi oma tööks riskihindamisest, siis võimal-
dab tihedam koostöö kahe funktsiooni vahel probleemidega tõhusamalt ja mõjusamalt
tegeleda. Siseauditi ja riskijuhtimise suurem ühildamine on maailmas kindlasti kasvav
trend, mis toetab tervikuna tugevamat sisekontrollisüsteemi toimimist.
Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii
riskide juhtimise üldpoliitikat, riskijuhtimise protsessi Eesti Raudtees kui ka poolte
rolle ja vastutusalasid. Riskide hindamise protsessi osa on töötoad, kus vaatame
läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad karateristikud ning analüüsime rakendatud
maandamismeetmete sobivust ja tõhusust.
Finants-, tegevus- ja strateegilised riskid
Eesti Raudtee finantsriskide haldamise ja juhtimise aluseks on 2018. aastast
kehtiv finantsriskide juhtimise kord, millega tagatakse ettevõtte finantsvarade
likviidsus ja säilimine. Finantsvarade juhtimisel arvestab ja juhib ettevõtte finants-
teenistus likviidsus-, valuuta-, intressi-, krediidi- ja turuhinnariske. Täpsemalt on
Eesti Raudtee finantsriske käsitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 2 (vt
lk 95-98).
2019. majandusaastal olid finantsriskid piisavalt juhitud ja ühtegi olulist finants-
riski ettevõtte jaoks ei realiseerunud.
Peamiste strateegiliste ja tegevusriskidena peame silmas turuolukorda, regu-
latsioone ja infrastruktuuri finantseerimist, taristu läbilaskevõimet, raudteevõrgu
nõuete täitmist. Operatiivsel tasandil ka näiteks finantsarvestuse, hangete, kva-
liteedi, protsesside tõhususe, teabevahetusega, varade ja taristu kasutusotstar-
bekuse ja korrashoiuga (sh veeremi poolt, vandalismi tõttu vms) seotud tegureid.
Juhtimine, eetika, korruptsioon
Eetika- ja korruptsiooniriskide juhtimist katab juhtimispõhimõtete peatükk (vt
lk 27-28). Ausa ja eetilise tegevuse aluseks on iga juhtkonna liikme, töötaja
ja koostööpartneri väärtuspõhine käitumine. Riskijuhtimissüsteemis hindame
töötajate ausameelsuse ja eetika alase koolitus- ja teavitustegevuse piisavust.
Korruptsiooni suhtes kehtib Eesti Raudtees nulltolerants.
Infoturve, andmekaitse
Peame oma kohuseks kaitsta äritegevusega seotud teavet, kokkuleppeid
partneritega ja klientide andmeid. Praegu on ettevõttes infoturbe tagamise
aluseks eelkõige riigiasutustes kasutusel olev valitsuse määrusega kinnitatud
„Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ (nn ISKE). Teeme ettevalmistusi, et
võtta infoturbe aluseks rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001:2017.
2019. aastal korraldasime koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga Eesti Raudtees
küberturbe auditi, et analüüsida põhjalikult ettevõtte organisatoorseid, füüsilisi
ning inimestega seotud küberturbe riske. Auditi tulemusena valmis põhjalik raport
koos rakendatavate meetmete tegevuskavaga, mille elluviimine oli aruandeaasta
üks olulisemaid tegevusi.
30
Keskkond
Keskkonnariskide juhtimise aluseks on keskkonnanõuete täitmine ning kesk-
konnaohtlike ainete käitlemise ja utiliseerimise korra järgimine. Oleme keskkon-
nahoidu puudutavad põhimõtted integreerinud nii ettevõtte juhtpõhimõtetesse
kui ka tegevustesse. Soovime teha seaduses nõutavast enam ning panustada
aktiivselt keskkonnahoidu.
Töötajad
Personali ja töökeskkonnaga seotud põhiriskid on ametikohtade täitmise võime-
kus, töösuhete reguleerimine, töötajate kompetentsus ja motiveeritus, hooletu
või ebakorrektne käitumine ning tööohutus.
Tööohutuse tagamiseks on kõik Eesti Raudtee ametikohad hinnatud ohuteguri-
tega, mis tulenevad tehtud riskianalüüsidest ja ohtlike parameetrite mõõdistamis-
test. Erinevaid ametikohti puudutavad olulisemad ohutegurid on näiteks öötöö,
raudteeliiklus, elektriga kokkupuuteoht. Alates 2017. aastast toimub järjepidev
riskianalüüside uuendamine.
Aastaaruanne 2019 31
SUHTLUS HUVIRÜHMADEGA
Avatud kommunikatsioon
Riigi äriühinguna soovib Eesti Raudtee olla usaldusväärne partner kõikidele
huvirühmadele. Pingutame teadlikult avatud sise- ja väliskommunikatsiooni
parendamise nimel. Ettevõtte kommunikatsioonipõhimõtted
on paika pandud kommunikatsioonistrateegias. Suhtluses
sisemiste ja väliste sihtrühmadega peame oluliseks selgust, Suhtluses
avatust ja ausust. sihtrühmadega peame
Eesti Raudtee kommunikatsioonis on oluline: oluliseks selgust,
usaldusväärsus ja kompetentsus; avatust ja ausust
objektiivsus ja neutraalsus;
uudisväärtuslikkus ja järjepidevus;
koostöö ja kaasamine.
Avalik huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu aina kasvab, mistõttu oleme järjest
enam keskendunud teadlikkuse tõstmise ja ennetava teabe jagamisele. 2019.
aastal oli meie meediakajastuste koguarv 2129 (2018: 2037), sh positiivseid 236,
negatiivseid 83 ja neutraalseid 926. Positiivsete uudiste osakaal on tunduvalt
tõusnud ja negatiivsete uudiste osakaal langenud (negatiivseid uudiseid 2019.
aastal 6,7%, 2018. aastal 15%; positiivseid uudiseid 2019. aastal 19%, 2018.
aastal 14%).
Alates 2019. aastast anname välja ulatuslikumat aastaaruannet, kus avame põhjalikult
oma tegevuse erinevaid tahke. 2019. aastal avasime ka oma suhtluskanali Facebookis,
mille eesmärk on kahepoolselt suhelda laiema avalikkusega raudteed puudutavatel
teemadel.
Elanikke ja liiklejaid puudutavate raudtee ja ülekäikude remontide ning liikluse
ümbersuunamise korral jagame teavet meedias, samuti läbi kohaliku omava-
litsuse.
Sektoriülene koostöö
Koostöö võimalikult laia ringi huvirühmadega on Eesti Raudtee
tegevuses oluline, et tagada raudtee toimimine parimal võima- Osaleme mitme
likul viisil. See tähendab muu hulgas Eesti Raudtee liikmelisust
rahvusvahelise
eri organisatsioonides.
organisatsiooni ja
Euroopa raudteepoliitikat mõjutavad kaks kaubaveolepingu
algatuse töös
organisatsiooni: OTIF ja OSJD, mille töös osaleb ka Eesti
Raudtee. Osaleme ka Euroopa Raudteede Ühenduses (CER),
mis on Euroopa Liidu raudteede üks mõjukaimad lobby-organisatsioone.
Kaasalöömine Euroopa Komisjoni initsiatiivis PRIME annab Eesti Raudteele
võimaluse saada osa Euroopa Liidu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate parimast
praktikast.
Ettevõtte tegutsemine SRÜ ja Balti Riikide Raudteetranspordi Nõukogus annab võimaluse järjepidevalt koh-
tuda nii kõikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu riikide esindajatega kui ka kahepoolselt Venemaa
32
Raudtee juhtidega. Aastas toimub umbes 50 töökohtumist,
mille käigus toimuvas regulatsioonide väljatöötamise ja muut-
mise protsessis kaitseb Eesti Raudtee eeskätt veo-ettevõtjate
huve.
Eesti Raudtee tegevus 1435 mm rööpmelaiusega raudtee-
võrgu arendamisel on seotud Euroopa Liidu regulatiivse kesk-
konna rakendamise ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)
raudteevõrgu väljaehitamisega Eesti sadamateni. Näiteks on
selline projekt Rail Baltic, mis toob endaga kaasa mitte ainult
teise rööpmelaiuse, vaid ka uued nõuded liikluskorraldusele,
-ohutusele ja turvangusüsteemidele. Eesti Raudtee ülesanne
on tagada nende koostalitlusvõime olemasoleva, 1520 mm
rööpmelaiusega raudteeinfrastruktuuriga.
Eesti Raudtee on seotud mitme vastutustundlikku juhtimist
edendava organisatsiooniga. 2004. aastal osalesime raud-
teeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia
(OLE) asutamises, mis oma tegevuses juhindub samalaadse
ülemaailmse organisatsiooni põhimõtetest. Oleme Eesti
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige ja alates
2006. aastast esindatud ka juhatuses. Meil on koostööleping
Alates 2018. aastast oleme
MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja oleme ühinenud nende Vastutustundliku Ettevõtluse
Ausa Ettevõtluse Võrgustikuga. Alates 2018. aastast oleme Foorumi liige
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige.
Juriidilise isikuna kuulub Eesti Raudtee järgmistesse erialaliitudesse
ja ettevõtete võrgustikesse:
– Euroopa Raudteede Ühendus (CER – Community of European
Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis;
– Platform of Rail Infrastructure Managers in Europe (PRIME);
– Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;
– MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (LTA);
– MTÜ Rail Baltic Business Network;
– MTÜ Operation Lifesaver Estonia;
– Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA);
– MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum;
– Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti).
Omaniku (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järg-
mistes organisatsioonides:
– Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD – Organisation for
Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis;
– Rahvusvaheline Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon
(OTIF – Intergovernmental Organisation for International Carriage
by Rail) asukohaga Bernis;
– SRÜ ja Balti Riikide Raudteetranspordi Nõukogu (СОВЕТ – Совет
по железнодорожному транспорту государств-участников
Содружества) asukohaga Moskvas.
Aastaaruanne 2019 33
2019. AASTA TEGEVUSED
JA TULEMUSED
Eesmärgistatud juhtimine
2019. aastal keskendus Eesti Raudtee sisemiste võtmeprotsesside efektiivistami-
sele, taristu arendamisele ning kiiruste tõstmisele, raudteeohutuse ennetustööle
ning vastutustundlikkuse taseme tõstmisele.
Jätkuvalt positiivne oli Eesti Raudtee jaoks see, et riigi poolt on osutunud või-
malikuks eraldada ettevõttele kulude sihtfinantseerimist tulemuseesmärkide
täitmiseks ja olulises mahus investeeringutoetusi. 2019. aastal otsustas Vabariigi
Valitsus ka raudtee elektrifitseerimise ja Turba–Rohuküla eelprojekteerimise
alustamise.
Eesti Raudtee leppis omanikuga 2019. aastaks kokku järgmised tulemusees-
märgid:
Rongidele kehtestatud Raudteevõrgu Raudteeületuskohtade
maksimaalsete läbilaskevõime hoidmine ohutustaseme
sõidukiiruste säilitamine 2018. aasta tasemel. tõstmine.
jaamavahedes.
Raudteeinfrastruktuuri
Infrastruktuuri rikete tõttu majandamise kulukasvu
hilinenud rongide arvu piiramine 5%-ga (võrreldes
vähendamine. 2018. aastaga).
Selleks et tulemuseesmärke täita, seadis Eesti Raudtee 2019. aastaks 15 tege-
vuseesmärki neljas valdkonnas: äri, organisatsioon, investeeringud ja toimepi-
devus. Neist olulisemate täitmise kohta annab ülevaate kõrval olev tabel.
Lähtudes Eesti Raudtee strateegiast aastateks 2019–2024, on ettevõte seadnud
endale 2020. aastaks uued eesmärgid, millest tähtsamad on järgmised.
Kulumi-eelne kasum Kliendihaldusprotsessi Raudteeohutuse
(EBITDA) moodustab uuendamine ning töövõtjate teavitustegevuse
vähemalt 29,3 mln eurot. sertifitseerimise protsessi laiendamine
loomine. lasteaedades ja koolides.
Automatiseeritud
turvangusüsteemile Varahalduse strateegia Koostöö arendamine
üleminekuks vajalike kinnitamine ning Koidula õppeasutustega ja
investeeringuprojektidega jaamas taristu hooldustööde noorte kaasamine
alustamine. pilootprojekti ellu viimine. töökeskkonda.
Raudteetaristu Raudteeületuskohtades
elektrifitseerimise ohutustaseme tõstmine 20
eelprojekteerimise tööde ülesõidul ja neljal ülekäigul.
alustamine.
34
Eesmärgid valdkonniti Tulemus
ÄRI
Kulumieelne kasum (EBITDA) EBITDA 29,7 mln eurot, kaubaveomaht 13,2
30 miljonit eurot, ettevõtte mln tonni (langes 2,4% võrreldes 2018.
infrastruktuuril veetava kaubamahu aastaga), tegevuskulud olid eelarve piires.
kasvule kaasaaitamine, tegevus-
kulude hoidmine eelarve piires.
ORGANISATSIOON
Vastutustundliku ettevõtluse Eesti Raudtee pälvis vastutustundliku
arendamine. ettevõtluse arendamise eest Vastutustundliku
Töötajate arengujuhtimissüsteemi Ettevõtluse Foorumi kuldtaseme märgise,
loomine, samuti sisekoolitajate baasi samuti sai Telliskivis asuv peakontor
loomine. Euroopa rohelise kontori sertifikaadi. Kinnitati
vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava kuni
aastani 2021.
Arengujuhtimissüsteem ja samuti seda
toetavad tehnilised lahendused on loodud.
Sisekoolitajate baas valmis ning sisekoolituse
kaudu koolitatud 359 töötajat.
INVESTEERINGUD
Investeeringute plaani täitmine 85% Investeeringute plaani täitsime 81% ulatuses.
ulatuses.
TOIMEPIDEVUS
Eesti Raudtee mõjutatavat liiklusgraafikut
Liiklusgraafiku täitmine (99%),
täideti kaubarongide puhul 99,4% ja
reisirongide sõidukiiruste hoidmine
reisirongide puhul 99,5%, kiirused säilitati ja
ja rongiliiklust takistavate rikete arvu
need ei mõjutanud reisirongide liiklusgraafikut,
vähendamine 255-le.
taristurikete tõttu hilinenud rongide arv vähenes
Varahaldusprojektiga jätkamine. 235-le.
Valmis Eesti Raudtee uus keskladu ning
digilaolahendus on väljatöötatud ja kasutusel.
Aastaaruanne 2019 35
Finantsnäitajad ja -suhtarvud
(mln eurot) 2019 2018 2017 2016 2015 2014
Äritulud kokku 62,8 63,0 45,8 43,3 48,4 55,5
Müügitulu 39,5 41,5 32,9 33,0 43,9 51,5
– sh infrastruktuuriteenused 34,4 36,7 28,7 29,3 41,2 47,0
– sh muud teenused 3,5 4,8 4,2 3,7 2,7 4,5
Muud äritulud 23,3 21,5 12,9 10,3 4,5 3,9
– sh varade sihtfinantseerimine 5,3 4,9 4,7 4,2 4,0 3,8
– sh sihtfinantseerimine 16,0 16,0 7,5 5,0 0,0 0,0
tulemuseesmärkide
saavutamiseks
– sh muud äritulud 2,0 0,6 0,8 1,1 0,5 0,1
Kulumi-eelne ärikasum (EBITDA) 29,7 29,3 11,9 9,8 13,8 20,8
Puhaskasum 8,9 8,6 -7,6 -10,8 -6,3 -0,3
Rahakäive põhitegevusest 13,0 28,2 -1,3 -0,3 7,5 12,3
Investeeringud 31,5 26,4 13,8 14,5 13,1 15,5
Varad aasta lõpus 342,6 334,1 304,2 301,4 302,7 309,5
Varad aasta lõpus 201,9 191,4 186,7 196,6 209,2 223,1
sihtfinantseerimiseta
Omakapital aasta lõpus 159,0 150,1 141,5 149,1 161,1 167,4
Intressikandvad kohustised aasta 30,8 30,2 33,9 37,8 38,4 43,8
lõpus
Intressikandvad kohustised / 1,04 1,03 2,84 3,86 2,79 2,11
EBITDA (korda)
Omakapitali suhe koguvarasse (%) 46,4 44,9 46,5 49,5 53,2 54,1
Ärikulud kokku 53,6 54,1 53,0 53,4 54,1 54,4
– sh kaubad, materjalid, teenused 10,4 10,0 10,9 11,5 12,6 11,9
– sh mitmesugused tegevuskulud 3,8 5,2 4,5 4,6 4,8 5,4
– sh tööjõukulud 18,2 18,2 18,2 17,0 16,7 17,0
– sh põhivara kulum 20,5 20,4 19,1 19,9 19,5 19,8
– sh muud ärikulud 0,7 0,3 0,3 0,4 0,5 0,4
36
Äritulud
AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2019. aastal 39,5 mln eurot (2018. aastal 41,5
mln eurot). Müügitulust 87% moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest (2018.
aastal 88%).
Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutseb kolm kauba-
veo-ettevõtjat (AS Operail, AS E.R.S. ja AS GoRail) ning kaks reisijateveo-ettevõt-
jat (AS Eesti Liinirongid siseriiklikul reisijateveol ning rahvusvahelise reisirongiliik-
luse korraldamisel Tallinn–Peterburi–Moskva liinil hankelepingu alusel AS GoRail).
2019. aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 13,2 mln tonni kaupu. Võrreldes
2018. aastaga vähenes veomaht 2,4%. Peaaegu 100% kaupadest vedas raudtee-
veo-ettevõtja Operail AS.
Kõige suurema osa kaupadest moodustasid 2019. aastal jätkuvalt väetised,
mida veeti kokku 6,1 mln tonni ja mille vedu kasvas võrreldes eelmise aastaga
13,4%. Vedelaid naftasaadusi veeti 2,8 mln tonni ning see oli võrreldes 2018.
aastaga 0,7% halvem tulemus. Keemiakaupade vedu kasvas 29,6% ja oli kokku
1,38 mln tonni. Põlevkivi vedu (1,1 mln tonni) vähenes 36,6%. Tahkete mineraal-
sete kütuste veomaht oli 0,8 mln tonni ehk umbes kaks korda väiksem kui 2018.
aastal. Konteinervedude mahuks kujunes 2019. aastal 76,8 tuh TEU-d (20-jalane
standardkonteiner) ja seda oli 46,4% rohkem kui 2018. aastal.
Veomahud Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubagrupiti (tonni)
6,000,000
2019
5,000,000
2018
4,000,000
3,000,000
2,000,000
1,000,000
0
)
i
d
)
ad
d
d
d
l
ad
ad
kiv
al
ed
ad
ise
te
ba
a
et
ub
ub
ub
ub
ev
hk
oo
el
au
et
tm
ed
ka
ka
ka
ka
l
(ta
ut
Põ
Vä
ek
us
ia
(v
id
d
d
d
ed
ist
M
m
pu
se
uu
va
d
Pu
e
se
s
im
ne
M
Ke
tu
a
tu
j
ta
kü
k
it
iri
kü
Pu
ja
st
d
d
lse
ge
d
lse
se
r
aa
Ke
aa
om
er
er
in
Lo
in
M
M
Aastaaruanne 2019 37
Transiidina läbis 2019. aastal Eestit 9,4 mln tonni kaupu ehk 3,0% rohkem kui
2018. aastal. Kohalike vedude maht vähenes 24,3% ning ulatus 2,1 mln tonnini.
Importveod olid kokku 1,5 mln tonni, suurenedes 7,5%, ning eksportveod 0,3
mln tonni, vähenedes 2018. aastaga võrreldes 9,4%.
Kaubaveo maht (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2018-2019
16,000,000
14,000,000
12,000,000
10,000,000
8,000,000
6,000,000
Eksportvedu
4,000,000 Importvedu
2,000,000 Kohalik vedu
0 Transiitvedu
2019 2018
Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2019. aastal diisel- ja elektrirongidega 7,0 mln
reisijat (+9,1%). Rahvusvahelise Tallinn–Peterburi–Moskva reisirongiga sõitis
111,1 tuh inimest (+3,8%).
Kohalike reisijate kuine arv (tuh) Eesti Raudtee infrastruktuuril 2017-2019
625.5
618.8
613.2
609.5
603.5
593.9
591.9
585.7
579.8
578.3
574.8
573.7
562.3
559.0
556.7
555.8
552.5
549.2
549.1
544.9
543.0
539.1
524.1
523.3
516.8
515.6
502.4
501.1
500.2
499.6
495.2
493.1
489.5
480.4
463.6
458.7
r
ar
ts
l
ai
i
i
st
r
er
r
r
un
ril
ul
be
be
ua
be
är
m
gu
ob
ru
ap
ju
ju
an
em
m
em
m
eb
au
to
ve
ja
pt
ts
ve
ok
no
de
se
2019 2018 2017
38
Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 4,5 mln rongikilomeetrit, mis
moodustas 73% kõikide rongide kogukäibest (2018. aastal 71%).
Rongikilomeetrid, tuh Bruto tonnkilomeetrid, mld
5000 5
Kasv 3,3%
Langus 10,1%
4 548
4 401
4000 4
4,25
3,82
3000 3
Langus 9,8%
2000 2
1 843
1 662
1000 1
2019
0,81
0,81
0 0 2018
Reisijate- Kauba- Reisijate- Kauba-
vedu vedu vedu vedu
Muudest ärituludest (23,3 mln eurot) moodustas 69% raudteeinfrastruktuu-
ri-ettevõtja tulemuseesmärkide riigieelarveline sihtfinantseerimine (2018. aastal
vastavalt 21,5 mln eurot ja 74%). Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning
raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti
Vabariigiga finantseerimisleping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks aastatel
2015–2020. Lepinguga tagati, et tavapärastes äritingimustes ettevõtte tulud (mille
moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud
kasum ja riigi või muude isikute eraldatud vahendid) ning raudteeinfrastruktuuri
majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses on tasakaalus. Lepingu
alusel eraldati 2019. aastal Eesti Raudteele 7,1 mln eurot (2018. aastal 16 mln
eurot, mida kajastati 2019. aastal seatud eesmärkide täitmisel muu ärituluna).
70.0
60.0
50.0
40.0
30.0
20.0
mln eurot
10.0
0.0
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Varade sihtfinantseerimine 3.8 4.0 4.2 4.7 4.9 5.3
Muud teenused ja tulud 4.6 3.2 4.8 5.0 5.4 5.8
Kulude sihtfinantseerimine 0.0 0.0 5.0 7.5 16.0 16.0
Infrastruktuuri juurdepääsuteenused 47.0 41.2 29.3 28.7 36.7 35.7
Aastaaruanne 2019 39
Ärikulud
Eesti Raudtee ärikulud olid 2019. aastal 53,6 mln eurot (2018. aastal 54,1 mln
eurot), vähenedes aastaga umbes 1%. Kaupade, materjalide ja teenuste kulud
kasvasid 2019. aastaga võrreldes umbes 4% infrastruktuurimaterjalide ja -hool-
duse arvelt. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 27%. Tööjõukulud võrreldes
2018. aastaga ei muutunud.
40.0
35.0
30.0
25.0
20.0
15.0
10.0
mln eurot
5.0
0.0
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Tööjõukulud 17.0 16.7 17.0 18.2 18.2 18.2
Kaubad, materjalid, teenused 11.9 12.6 11.5 10.9 10.0 10.4
Mitmesugused tegevuskulud 5.4 4.8 4.6 4.5 5.2 3.8
Muud ärikulud 0.4 0.5 0.4 0.3 0.3 0.7
Aastatulem
Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2019. aastal 29,7 mln eurot, mida on
1,5% rohkem kui 2018. aastal. Nagu 2018. aastalgi, teenis ettevõte nii äri- kui
ka puhaskasumit, mida muu hulgas põhjustas varasemate aastate tulemusees-
märkide täitmise eest saadud sihtfinantseerimise kasv.
Ettevõttel oli seisuga 31.12.2019 varasid 342,6 mln eurot (2018. aastal 334,1
mln eurot), millest 294,1 mln eurot ehk 86% moodustas materiaalne põhivara.
Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule.
Investeeringud
Raudtee rekonstrueerimistööd on oluline osa Eesti Raudtee igapäevategevu-
sest. Kui 2018. aastal investeeris ettevõte umbes 26 mln eurot, siis 2019. aastal
investeeriti juba üle 31 mln euro. Ka 2020. aastal jätkab Eesti Raudtee Euroopa
Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Kokku on
2020. aastal plaanis investeerida 45 mln eurot, millest 18 mln eurot kaasrahas-
tatakse riigieelarvelistest (Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest.
2019. aasta suurimad remondiprojektid olid järgmised.
Lääne-Harju suurprojekt – 14,1 mln eurot.
Lääne-Harju suurprojekti peamiseks eesmärgiks on Lääne-Harju raudtee-
liinide (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) ja
sinna juurde kuuluvate tehnoloogiliste lahenduste rekonstrueerimine. Soovime
40
seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet,
tõsta liiklusjuhtimise ja teiste tehnosüsteemide
toimepidevust, ohutuse- ja turvalisuse taset ning
muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine
ning kasutus maksimaalselt tõhusaks ja automa-
tiseerituks. Investeeringute tulemus on ajavõit läbi
tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete
infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisi-
jate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo
võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate tehno-
loogiate ja detailide väljavahetamine ning uute
materjalide kasutamine suurendab raudteeliik-
luse ohutust ja töökindlust.
Võtmenäitajad 2019. aasta tegevuste osas:
– Riisipere–Turba raudtee rajamine 6,1 km,
Riisipere–Turba raudtee rajamine
– rööbastee kapitaalremont 4,5 km,
– pöörmete paigaldus 17 tk,
– liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine Klooga ja Riisipere jaamades.
Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine ja
kiiruste tõstmine kuni 135 km/h – 11,3 mln eurot.
Projekti eesmärgiks on Tapa-Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toime-
pidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse
võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.
Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa-Narva raudteeliinil orienteeruvalt
54 kilomeetri ulatuses (Tapa-Kadrina ja Kabala-Jõhvi lõikudel). Lisaks panustame
täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisame tõkkepuud, enimkasu-
tatavatele ülekäikudele paigaldame foorisignalisatsiooni, parendame valgustust
ning ohtlikes kohtades piirame raudtee aiaga.
– Võtmenäitajad 2019. aasta tegevuste osas:
– rööbastee kapitaalremont 34 km,
– kahe raudteesilla rekonstrueerimine,
– sõlmitud leping ülesõidukohtade automaatika rekonstrueerimiseks.
Raudteeülesõidukohtade katete rekonstrueerimine kuuel ülesõidul,
kahe ülekäigukoha rekonstrueerimine – 0,8 mln eurot.
Sildade ja truupide rekonstrueerimine – 0,7 mln eurot.
Muud projektid:
Kesklao hoone ja laosüsteemi rajamine – 0,7 mln eurot.
IT-investeeringud – 0,8 mln eurot.
Aastaaruanne 2019 41
VASTUTUSTUNDLIK
TEENUS
Raudteetaristuettevõttena peame looma tingimused kaupade ja inimeste ohu-
tuks liiklemiseks raudteel. Reisijateveoettevõtted, rongireisijad ja kaubaveoette-
võtted ootavad meilt kvaliteetset teenust – ohutusele lisaks ka heas korras taristut
ning kliendisuhtlust. Parima teenuse pakkumiseks peame raudteel tagama
toimepidevuse, vajaliku läbilaskevõime ja graafikujärgse liikluse. Kõik see kokku
on meie jaoks vastutustundlik teenus.
Investeerime järjepidevalt raudteevõrgu nüüdisajastamisse, et kaupade ja ini-
meste liikuvus raudteel oleks kiire ja mugav. Heas korras taristu aitab tagada, et
veerem jõuab ohutult ja turvaliselt soovitud ajal sihtkohta.
Läbilaskevõime, toimepidevus ja taristu korrashoid
Eesti Raudtee üks oluline konkurentsieelis on vaba läbilaskevõime nii raudteel kui
ka sadamates. Reisi- ja kaubarongide graafikute väljatöötamine ja sellest kinnipi-
damine on sujuva raudteeliikluse eelduseks. Kuna tihenev reisirongiliiklus hõivab
järjest suurema osa jaotamisele pandud läbilaskevõimest, aeglustades seeläbi
kaubarongide liikumist, on meie ülesanne leida tasakaal erinevate huvide vahel.
2019. aasta teenuse kvaliteedi näitajad:
Raudtee piirijaamades arvestusliku läbilaskevõime kasutamine:
Narva 20,4%, Koidula 14,7% Valga 12,2%, (2018 vastavalt Narva 17,4%,
Koidula 16,0%, Valga 13.3%)
rikete arv: 1682 (2018: 1323);
rikete tõttu hilinenud rongide arv: 235 (2018: 237);
reisirongide liiklusgraafiku täitmine (% ajast ehk graafikust
kinnipidamine): 99,50% (2018: 99,50%);
kaubarongide töörežiimi järgimine (% ajast ehk kokkulepitud sõiduajast
kinni pidamine): 99,50% (2018: 100%).
42
Rongide vastuvõtmine ja üleandmine (keskmiselt ööpäevas 2018 - 2019)
Narva
4,8 / 4,0 (+20,0%)
2,1 / 2,0 (+5,0%)
4,5 / 4,1 (+9,8%)
Koidula
Valga
2,0 / 2,2 (-9,1%)
Rongide üleandmine
2019 / 2018 (+-%)
2,3 / 2,5 (-8%)
Rongide vastuvõtmine
2019 / 2018 (+-%) 2,3 / 2,7 (-14,8%)
Rongide sõidugraafikut mõjutas seni paus päeva keskel, mida oli Eesti Raudteel
vaja taristu kontrollimiseks ja kiireloomuliste hooldustööde tegemiseks. 2019. aasta
lõpust hakkasime neid töid tegema öösiti. Tehnoloogilise akna kaotamisega saame
liiklusgraafikusse lisada rohkem väljumisi. See loob meie klientidele võimaluse tekitada
oma sõiduplaanidesse täiendavaid väljumisi, et teenindada senisest rohkem kliente
ja pakkuda seeläbi veelgi paremat teenindust.
Meile on jätkuvalt aktuaalne ettevõtte vara ja territooriumi kaitsmine vanda-
lismijuhtumite ja varguste eest – see on Eesti Raudtee igapäevase töö osa.
Nüüdisaegsed tehnilised lahendused ja seadmed on kallid ja keerukad, kogu
raudteevõrgu ajakohastamine eeldab investeeringuid vara kaitsmisesse.
Selleks:
oleme sõlminud lepingu turvafirmaga AS USS Security;
teeme tihedat koostööd politsei ja meediaga (teavitus, rikkujate
tuvastamine);
oleme taristu objektid katnud erinevate turvalisust tagavate tehniliste
lahendustega.
Vandalismijuhtumeid oli 2019. aastal 242 ning see on viimaste aastate jooksul
langustrendis (2018: 236; 2017: 290; 2016: 332).
Uue turvalahendusena on Eesti Raudtee katsetanud droone Kopli kaubajaamas.
Tulevikus saavad droonid asendada osaliselt mehitatud valve ringkäiku jaama ter-
ritooriumil. Droonid on spetsiaalselt selleks eelhäälestatud GPS-koodidega ning
teevad vastavatel kellaaegadel turvalennud. Lisavõimalusena saab droonilt otsepildi
tuua Eesti Raudtee juhtimiskeskusesse, mis muudaks ülevaate ettevõtte territooriumil
toimuvast meie turvatöötajatele kättesaadavamaks ning aitaks ära hoida nii mõnegi
juhtumi ettevõtte varaga.
Aastaaruanne 2019 43
Meie taristu seisukord 2019. aasta lõpuks:
kiiret rongiliiklust (120 km/h) võimaldava raudtee osakaal 84% (2018: 84%)
renoveeritud ooteplatvormide osakaal 100% (2018: 100%), st kõik
ooteplatvormid renoveeritud mitte rohkem kui 10 aastat tagasi.
nüüdisaegset kaugjuhtimist võimaldavate turvangusüsteemidega taristu
osakaal 14% (2018: 13%)
täielikult uuendatud kontaktvõrgu osakaal 40,4% (2018: 39,3%), lisandus
Riisipere–Turba lõik.
Ohutus ja turvalisus raudteel
Ohutus on Eesti Raudtee tegevuse kõige olulisem märksõna. Avaliku raudtee-
ohutuse teadlikkuse tõstmine on pikaajaline ja süsteemne töö, mis eeldab mitme
poole panust. Sellesse peavad olema kaasatud raudtee valdaja, taristu kasuta-
jad, ametiasutused ja sama suur vastutus on liiklejatel endil. Oleme käivitanud
raudteeohutuses nn nullvisiooni. Teeme kõik endast oleneva, et kujundada raud-
teetaristu ja selle ohutusega seotud tegevused selliselt, et ka inimliku eksimuse
korral inimesed raudteel viga ei saaks ega hukkuks.
Ohutusjuhtimise süsteemi üldpõhimõtted on üle Euroopa ühtsed ja selle läbiv
sõnum on: iga raudtee-ettevõtte igapäevase tegevuse lahutamatu osa peab
olema ohutus. Eesti Raudtee on täitnud kõik eri regulatsioonidega ette nähtud
ohutusmeetmed, kuid ettevõtte ohutuseesmärk on veelgi kõrgem.
Raudteeohutus oleneb kolmest põhifaktorist: 1) tehnilised ohutusmeetmed: tur-
vangusüsteemid; monitooringu süsteemid, millega jälgime seadmete tööd; ning
tehnika, millega kontrollime raudteetaristu seisukorda jms; 2) avaliku ohutusega
seotud tõkkepuud, helialad, piirdeaiad, jalakäijatele foorid, kaamerasüsteemid
jms; 3) ennetus ehk teavitustöö. Meie panus numbrites:
44
10 Üle 50 km 40
jalakäijate rajatud tõkkepuuga
tunnelit piirdeaedasid varustatud raudteeülesõitu
ehitatud viimaste vales kohas raudtee ületa- (kokku 150), aastaks 2024
aastate jooksul mise takistamiseks saavad tõkkepuud 107
(9,3 km rajatud 2019. aastal) ülesõitu
78 118 481
automaatse foorisig- helisignalisatsiooniga meediakajastust
nalisatsiooniga varustatud raudteeülesõitu ohutuse teemadel
varustatud raudteeülesõitu (kokku 150) (2018: 357)
(kokku 150)
11 miljonit Üle 180 Üks
eurot töötaja koolitatud tüüpülesõidu auto-
investeerime lähiaastatel 2019. aastal maatse signa-
uue ohutusvarustuse (2018: 69) lisatsiooni ISA
paigaldamiseks 103 (Independent Safety
ülesõidule ja 9 ülekäigule Assessment) audit
olemasoleva digitaalau-
tomaatika tüüplahenduse
vastavushindamiseks
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui automaatse foorisignalisatsiooniga
varustatud raudteeülesõidukohtadesse lisatakse tõkkepuu, vähenevad õnnetus-
juhtumid 50%. Seega on taolised taristu uuendused ka Eesti Raudteele väga
olulised, et hoida eelkõige inimelusid.
Ennetustöö
Oleme süsteemse avaliku raudteeohutust puudutava teavitustööga tegelenud
alates 2004. aastast. Meie asutatud MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE)
koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtteid ja avaliku raudteeohutuse teavi-
tuskoolitusi korraldatakse igal aastal nii lasteaedades kui ka koolides, jõudes
ohutusteabega kuni 5000 lapseni.
Päästevõimekus
Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ja -tehnika ning pidev valmisolek
kriisisituatsioonideks. 2019. aastal koolitati raudteeõnnetuste esmareageerijaid
kokku 700.
Juhtumid
Raskeid õnnetusjuhtumeid Eesti Raudtee taristul 2019. aastal ei Õnnetusjuhtumeid taristul
olnud (2018: 0; 2017: 0). Õnnetusjuhtumeid oli üheksa (2018:
23; 2017: 18), sh kaheksa reisirongi otsasõitu inimestele ja
oli üheksa, raskeid
üks reisirongi kokkupõrge sõidukiga raudteeülesõidukohal. õnnetusi ei olnud – seda
Ülesõitudel pole nii vähe õnnetusi varasematel aastatel olnud. on vähem kui 2018
Aastaaruanne 2019 45
Rongi inimesele otsasõidu õnnetusjuhtumitest kolm olid enesetapud, kaks raskes
joobes meest viibisid raudteel, kaks jalgratturit ei andnud raudteeülekäigukohal
rongile teed ja üks mees astus rongilt tulles kõrvaklapid peas sama rongi ette.
2019. aastal ei toimunud ühtegi suures koguses ohtliku kauba leket (2018: 0)
ning nii töövõtjate kui ka Eesti Raudtee põhjustatud rongide takistusega kokku-
põrkeid (2018: 0, 2017: 5)
Vahejuhtumeid oli 2019. aastal 10 (2018: 9, 2017: 5). Jätkuvalt oli probleemiks
töövõtjate tehtud ebakvaliteetsed termiitkeevised, mille tagajärjel tekkisid rööpa-
murrud.
Tehnilisi juhtumeid oli 318 (2018: 356). Kasv toimus side- ja turvanguseadmete
üle 4-tunniste rikete tõttu (2019: 159; 2018: 123). Üle neljatunniste rikete arvu
suurenemise üheks asjaoluks oli, et töövälisel ajal tekkinud rikete kõrvaldamine
jäeti võimalusel teadlikult tööajale (ei häirinud rongiliiklust).
Ohutusjuurdluste tulemused näitavad, et raudteeveeremi inimestele otsasõitude korral
on kõige sagedamini õnnetusjuhtumite põhjuseks joove ja enesetapud. Samuti on alg-
põhjuseks see, et ollakse teadlikud lähenevast rongist, kuid hinnatakse selle kaugust
ja kiirust valesti. 2019. aastal toimunud raudteeülesõidukohal rongi ja sõiduki kokku-
põrke põhjuseks oli see, et sõidukijuht eiras raudteeülesõidukoha ohutusseadmeid,
ei veendunud läheneva rongi puudumises ega andnud rongile teed.
2019. aasta olulisemad raudteeohutustegevused
Septembri lõpus korraldasime regionaalse suurõppuse „Kopli raud“,
mis kujutas endast paljude kannatanutega reisirongi ja ohtlikke
aineid vedava rongi kokkupõrke läbimängimist. Õppusest võtsid osa
Päästeamet / Põhja Päästekeskus, Põhja Prefektuur, Tallinna Kiirabi,
Häirekeskus, Tallinna Linnavalitsus, AS Operail, AS Eesti Liinirongid,
Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ning selle eesmärk oli tagada,
et kõik sellistele õnnetustele reageerivad pooled teaksid täpselt, kuidas
õnnetuse korral käituda, mis on kellegi roll ja kuidas võimalikke vigu
vältida. Õppuse raames sai koolitatud umbes 200 esmareageerijat,
õppuseks valmistumisel aga läbis Eesti Raudtee poolse koolituse
kokku lausa 700 operatiivtöötajat. Sellised suurõppused aitavad
võimalike suurõnnetuste jaoks paremini valmistuda. Õppusest valmis
ka õppevideo, mida erinevatel koolitustel kasutada.
Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
Politsei- ja Piirivalveameti ja USS Security Eestiga
viisime teist aastat järjest raudteeületuskohtadel läbi
ohutusaktsiooni „Ületa raudtee turvaliselt“. Meie töötajad
oli väljas ülesõitudel ja ülekäikudel, et tõmmata avalikkuse
tähelepanu ohutule raudteeületusele. Tublidele liiklejatele
jagati helkureid ning lastele raudteeohutusteemalisi
töövihikuid.
Ohutusaktsioon
Olime abiks Päästeametile õppevideo tegemisel, mis „Ületa raudtee turvaliselt“
on suunatud päästetöö juhtidele, keemiapääste komandodele ja
päästeameti esmareageerijatele, kes sõidavad raudteel toimunud
keemiaõnnetustele. Päästjad said situatsiooni reaalselt läbi mängida
ning sellest valmis õppevideo, mis näitab, kuidas ohtlike kaupadega
ümber käia ja kuidas kõige efektiivsemalt õnnetuste puhul käituda.
46
Regionaalne suurõppus
„Kopli raud“
Septembris andsime koos Eesti Liinirongide, Operaili ja Edelaraudteega
pressikonverentsi, kus soovisime ühispöördumisega juhtida tähelepanu
raudtee- ja liiklusohutuse tagamise parandamise vajalikkusele.
Liikluskultuuri tõstmine käib läbi ohtude teadvustamise ja ennetus on
kõige olulisem märksõna.
Augustis toimus 11. korda rahvusvaheline
raudteetöötajate jõukatsumine Relsiralli,
mille põhimissioon on tähelepanu
pööramine raudteeohutusele ja
teavitustöö.
Päästeameti demineerimiskeskuse
palvel aitas päästerongi Tapa avariigrupp
neil katsetada uut ja ohutumat
lõhkamislahendust. Koostöös Operaili
ning Kaitseväega leiti katsetamist väärt
lahendus: tsistern, mille otsad lõigati ära
ja mis kaeti väljast lõhkamismattidega.
Katsetuse eesmärk on luua ohutum raudteetöötajate
lõhkamiskoht, mis muudab olemuselt nii jõukatsumine Relsiralli
ohtliku tegevuse turvalisemaks.
Osalesime PRIME ohutuskultuuri töörühma koosolekutel Šveitsis ja
Belgias, kus arutati ja jagati kogemusi raudteetöötajate rööbasteel
töötamise ohutuse vallas. Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate
kogemus näitab, et ohutuskultuuri arendamisel on suuremate riikide
raudteed mõne sammu eespool. Investeeringute puhul on fookus
töötajate ja avaliku ohutuse parandamisel.
Aastaaruanne 2019 47
Suhtlus kliendi ja lõpptarbijaga
Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset teenust. Hindame kõrgelt iga kliendi
kokkupuudet Eesti Raudteega ja panustame kliendikogemuse kvaliteedi tõst-
misesse.
Raudteesektor tervikuna ja sellest tulenevalt ka Eesti Raudtee
peab muutuma kliendisuhtluses avatumaks. Ühiskondlikud tren- Püüdleme avatuma
did tingivad järjest enam, et lõpptarbija soovib teda teenindava
kliendisuhtluse poole
teenusepakkuja kõrval üha enam ka taristu haldajaga suhelda.
2019. aastal tegime selles vallas uuendusi:
klienditeeninduse fookuses on eelkõige kaubaveo-ettevõtjad ning
kaubasaajad ja -saatjad, aga ka reisijad;
plaanime luua meeskonna, kes saaksid klienditeeninduse arenduses
lisafunktsioone ja kes suudaks vajalikke tegevusi planeerida.
Kõige kõrgemalt hindavad meie partnerid stabiilsust ja selgust. Esimest korda pakku-
sime oma klientidele pikemaid kui üheaastaseid lepinguid, mis võimaldab neil paremini
oma äritegevust planeerida.
Kommunikatsioon on kliendisuhtluses üks olulisemaid tegureid. Soovime olla
avatud ja selge sõnumiga teenusepakkuja nii oma ettevõtetest klientidele kui ka
igale reisirongiga sõitjale. Näiteks korraldasime oma partneritele infoseminare
mitmesugustel teemadel.
Innovatsioon ja digitaliseerimine
Eesti Raudtee on avatud erinevatele uuendustele ning paljud ettevõttesisesed
projektid on seotud uute tehnoloogiate rakendamisega. Tööprotsesside auto-
matiseerimine ja tõhustamine läbi digitaliseerimise on Eesti Raudtee lähiaastate
tegevusplaanides peamisteks märksõnadeks.
2019. aasta olulisemad tegevused
Aasta üks suuremaid eesmärke oli jaamatöö digitaliseerimine. Paigaldasime 34 jaama
arvutid, et viia igapäevased tööprotsessid paberilt elektrooniliseks ja parandada
ettevõttesisest infovahetust. 120 jaamatöötajat läbis selleks arvutiõppe koolituse.
2019. aasta suveks valmis Tallinna linna piiril aadressil Betooni põik 20 Eesti Raudtee
uus keskladu (2300 m2 infrastruktuuri teenindamiseks vajalik PVC-hall koos kaasneva
laadimis- ja ladustamisalaga) ning seal võeti kasutusele uus Microsoft Dynamics 365
baasil loodud laojuhtimissüsteem, mis võimaldab kaupade vastuvõttu ja väljastamist
ning inventuuri nutiseadmete abil. Digitaalse lahenduse rakendamine on andnud tõuke
uuel moel töötamiseks ning see tagab tööprotsesside ja andmete kvaliteedi kasvu,
mida saame edaspidi laiendada üle kogu taristu.
Jätkasime varahalduse süsteemi väljatöötamist, mis loob võimaluse varainfo reaalajas
töötlemiseks, visualiseerimiseks ning fakti- ja prognoosipõhisteks otsusteks taristu
hooldusel ning tarneahela juhtimisel. Tegelesime töötajate varahalduskompetentsi
kasvatamisega. Alustasime Microsoft Dynamics 365 baasil realiseeritava
varahalduslahenduse pilootprojektiga Koidula jaamas.
48
Turvangusüsteemidega seotud võrkude kaasajastamise kavandamisel viisime läbi
kohtumised riigi infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivaldkonna eest vastutavate
instantsidega (RIKS, RIA, SMIT), et leida lisandväärtust loovaid koostöökohti raadioside
arendamisel, võrkude standardiseerimisel, laiendamisel ja ekspluatatsioonis. Otsustati,
et Eesti Raudtee telekomivaldkonna strateegia peab olulise alamstrateegiana
ühildatama riikliku sidevaldkonna arendamise strateegiaga.
Alustasime uue liikluskorraldustarkvara projektiga TTCMS (Timetabling, Traffic Control
and Management System), tehes põhjaliku turu-uuringu võimaluste kaardistamiseks
ja lähteülesande koostamiseks. Soetatav lahendus võimaldab digitaliseerida
liiklusgraafikute väljatöötamise, dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse
korraldamise ning parandab oluliselt analüütikavõimalusi. Aasta lõpus kuulutasime
välja riigihanke ning tarkvara taristuülene rakendamine on planeeritud 2024. aasta
lõppu.
2019. aasta novembris sõlmisime 11 miljoni euro suuruse lepingu raudteeülesõitude
ja raudteeülekäikude automaatika moderniseerimiseks. Lepingu mahtu kuulub
meie taristul 103 ülesõidukoha ja üheksa ülekäigukoha automaatikalahenduse välja
töötamine.
Aastaaruanne 2019 49
Lisaks on käimas turvangusüsteemide moderniseerimise ettevalmistamine ning sellele
järgnevate projekteerimis- ja ehitushangete korraldamiseks vajaliku kontseptsiooni
loomine. 2019. aasta esimeses kvartalis alustasime ulatusliku turvangusüsteemide
analüüsi ja mahuka turu-uuringu läbi viimist, mille eesmärk on täiendava info hankimine
ERTMS/ETCS- (European Rail Traffic Management System/European Train Control
System) tehnoloogiate rakendamise maksumuse ja pakkujate ehitusvalmiduse kohta.
Turu-uuringul osalesid Euroopa suured turvangusüsteemide pakkujad. Plaan on viia
hange läbi 2020. aasta suvel kogu taristu turvangusüsteemide moderniseerimiseks.
Etapp 1 (2020 – 2024)
Lõik 2, 3, 4, 6
Etapp 2 (2021 – 2024)
Lõik 1, 5
Etapp 3 (2025 – 2027)
Euroopa
rongijuhtimissüsteemi
järkjärguline
kasutuselevõtt
Viisime tänapäevasele LED-tehnoloogiale üle Valga-Koidula lõigul automaatse
foorisignalisatsiooniga varustatud ülesõidud (14tk), et parandada fooride nähtavust
ning tõsta foorilampide töökindlust.
Töötasime välja ning rakendasime pilootprojektis uut suurandmetel (BigData)
põhinevat metoodikat turvangusüsteemide hoolduspiirkondade hoolduskvaliteedi
monitooringuks.
Viisime läbi Eesti Raudtee telekommunikatsioonivaldkonna põhjaliku analüüsi ning
kinnitasime arengusuunad. Innovatsioonina alustame telekommunikatsioonisüsteemide
ning turvangusüsteemide valdkondade ühendamist, kuna digitaalautomaatika
ajajärgul eeldavad need valdkonnad hooldusmeeskonnalt samu kompetentse.
Esimese sammuna oleme alustanud telekomi ja turvanguvaldkonna seadmepargi
ja võrkude ülalpidamiseks kaugtoe keskuse loomist. Kaugtoe keskusega pannakse
alus telekomi ja turvangusüsteemide valdkonna kompetensikeskusele, mis on kõikide
tehnoloogiaettevõtete puhul strateegiline süda.
Algatasime raudtee-ettevõtte ülese innovatsioonialase kohtumiste sarja, millest
võtavad lisaks Eesti Raudtee AS-ile osa Operail AS, Edelaraudtee Infrastuktuuri
AS, Eesti Liinirongid AS (Elron) ja RB Rail AS. Peamiselt infovahetusena mõeldud
kohtumised tagavad ettevõtteülese sünergia, kuna käsitleme neil kohtumistel erinevaid
käimasolevaid ja planeeritavaid uuendusi, jagame kogemusi ja parimaid praktikaid
ning anname hoogu ühisprojektide õnnestumisele.
50
Infoturve
Infoturbepoliitika eesmärk on tagada põhi- ja tugiprotses-
side katkematu toimimine ning ettevõttes käitatavate isiku- Peame tagama protses-
andmete ja ärisaladuste piisav kaitse. Tahame intsidente
ennetada, vajaduse korral tuvastada ja lahendada ning
side katkematu toimimise
kriisiolukorrast võimalikult kiiresti taastuda. Selle tulemusena ning isikuandmete ja
saavad meie töötajad, kliendid ja töövõtjad Eesti Raudteed ärisaladuste kaitse
usaldada ning teada, et töödeldavad andmed on kaitstud
nõutud tasemel.
2019. aastal infoturbe intsidente Eesti Raudtees ei esinenud. Aasta jooksul kes-
kendusime läbi viidud infosüsteemide turvameetmete süsteemi (ISKE) auditist
ja küberauditist tulenenud meetmete rakendamisele. Lähiaja tähtsamaks ees-
märgiks on standardi ISO/IEC 27001:2017 juurutamine.
Samuti viisime läbi turu-uuringu raudtee turvakriitiliste võrkude analüüsivõime-
kuse osas, et selgitada välja EN 50159 standardile põhinevaks vastavushinda-
miseks autoriseeritud raudteevaldkonna eksperdid ning määratlesime info, mille
pealt vastavushindamisprotsessiga oleks võimalik alustada. Raudtee turvakrii-
tiliste lahenduste andmesideks kasutatavad võrgud on kavas viia vastavusse
mainitud standardi nõuetega, et tagada nõuetekohane küberturvalisus, ohutus
ning toimepidevus kogu riigi raudteevõrgu digitaalautomaatikale üleviimisel.
Aastaaruanne 2019 51
Koostöö haridus- ja teadusasutustega
Teadus- ja arendustöö vallas on Eesti Raudtee seotud kahe suurema projektiga.
Eesti Raudtee osaleb Horizon2020 programmis kaastaotlejana projektis
5G ROUTES, mille eesmärgiks on testida 5G toimivust piiriüleses
koridoris, st uurida teenuse transpordikoridoride (maismaa, raudtee
jt) ja piiriülese rakendamise ning toimivuse võimalusi. Projektitaotluse
otsused tehakse 2020. aastal;
Koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemiaga, mille raames saame
kasutada kahe doktoritöö tulemusi Balti jaama ja Kopli poolsaare
arengukava loomiseks.
Parimate tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste leidmiseks oleme raud-
teevaldkonnaga seotud teemasid pakkunud uurimiseks eri üli- ja kõrgkoolide
bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele.
Eesti Raudtee esindaja kuulub valdkonna asjatundjana TTÜ mehhanotehnika
doktoriõppekava, logistika magistriõppekava ja ärinduse bakalaureuseõppekava
programminõukodadesse. Ettevõtte töötajad olid paljudes õppeainetes lekto-
riteks TTKK, TTÜ ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilastele ning jagavad
teavet raudteeohutusest lasteaia- ja kooliõpilastele.
52
Vastutustundlik hankimine
Eesti Raudtee korraldab aastas hankeid mitmete kümnete miljonite eurode
väärtuses: erinevad teenused, ehitus- ja remonditööd, seadmed ning tehnika,
aga ka kontoritööks vajalikud tarbed. Olles avatud hoiakuga ettevõte, avaldame
riigihangete registris juba hanked, mis ületavad 10 000 euro piirmäära.
Ettevõtte investeeringuplaani järgi on lähiaastatel oodata
nii hangete mahu suurenemist kui ka keerukuse kasvu.
See seab olulised nõuded nii kvalifitseeritud tööjõule
Lähiaastad toovad hangete
hangete korraldamisel ja hiljem lepingute täitmise kont-
rollimisel kui ka hangetel osalevatele ettevõtetele. mahu suurenemise ja
keerukuse kasvu
Euroopa Liidu direktiividest lähtuvate riigihankereeglite
eesmärgiks on avada piiriülest huvi äratavad hanked või-
malikult laiale Euroopa Liidu turu konkurentsile. Üldiselt kehtib reegel, et mida
suurema maksumusega hange, seda laiemale ringile ettevõtjatele saadetakse
kutse hankes osalemiseks.
Samas 93% (2018: 95%) Eesti Raudtee hankelepingu-
test on sõlmitud siiski kohalike ehk Eesti partneritega
– meie panus kohalikku majandusse on seega oluline.
93% hankelepingutest
Hankelepingute aastasest kogumaksumusest (viimastel
aastatel 30–50 mln eurot aastas) jäi 2019. aastal kodu- on sõlmitud kohalike
maisesse majandusse 66% (2018: 94%). Erandiks on partneritega – meie panus
üksikud ülisuured hanked, mille puhul käib hankelepingute Eesti majandusse
täitmine kohalikele pakkujatele üksi ilmselt üle jõu ja sageli
kaasatakse välismaa ettevõtja ühispakkujana või saab
lepingupartneriks välismaine pakkuja üksi.
Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja
keskkonnahoid ning seda võtame arvesse ka riigihanke alusdokumentide
koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldame ka selles vallas
korrektset ja lepingutingimustele vastavat teenuse pakkumist.
Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, nt et hangitavad,
teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid, peavad omama
vajalikke sertifikaate. Võimaluse korral paneme hangetes erilist rõhku materjalide
taaskasutusele. Lähtume tingimuste koostamisel ka elutsükli kuludest, arvesta-
des näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid.
Nii ei saa otsustamisel määravaks vaid toote soetusmaksumus, vaid alusdoku-
mentides kirjeldatud kujul ka toote elukaare maksumus.
Aastaaruanne 2019 53
KESKKONNAMÕJUD
JA –JUHTIMINE
Teame, et meie tegevusel on mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Lähtume
igapäevatöös põhimõttest seda mõju vähendada nii palju kui võimalik. Kasutame
parimaid võimalikke ja majanduslikult tasuvaid tehnoloogialahendusi,
jälgime seadusandluse ja avalikkuse nõudmiste muutusi ning teeme
enamat kui õigusaktid meid kohustavad. Eesti Raudtee jaoks on oluline
Ohtlikud jäätmed,
lähtuda vastutustundlikust ja säästvast suhtumisest keskkonnahoidu.
energiakasutus,
Meie tegevuse keskkonnamõju põhiaspektideks on ohtlikud jäätmed
õhusaaste, müra
(liiprid), energiakasutus ja õhusaaste, müra ja vibratsioon ning vähemal
määral ka risk vee- ja pinnasesaasteks. ja vibratsioon
on peamised
Keskkonnamõjude juhtimisel lähtume regulatsioonidest ja nõuetest,
ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardist ning Eesti Raudtee keskkonnamõju
ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtetest, mille aspektid
kohaselt:
selgitame välja ohud, hindame riske ja arendame töötajate teadmisi ja oskusi
kavandame ennetavaid meetmeid, et raudteetaristu keskkonnasäästliku
meie tegevus ei kahjustaks ümbritsevat toimimise ning majandamise
keskkonda; tagamiseks;
eelistame raudtee ehituses, remondis tagame töötajatele ja koostööpartneritele
ja hoolduses tehnoloogilisi lahendusi juhtpõhimõtete kättesaadavuse,
ning keskkonnasõbralikumaid materjale, selgitame ja suuname, et nad saaksid
et vältida keskkonna saastumist ning kaasa aidata keskkonnakaitse mõjususe
saastumise ohtu; suurendamisele ettevõttes.
2019. aastal toimus ISO 14001 sertifitseerimise korraline järelaudit. Hindasime
2019. aastal Eesti Raudtee tähtsamaid keskkonnaaspekte ning koostasime
tegevuskavad keskkonnariskide maandamiseks. Osalesime ka mitmes Eesti
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni keskkonnavaldkonna seadusloome töörüh-
mas.
Riisipere–Turba lõigu valmimine 2019. aastal oli meie jaoks üle pika aja uue raudtee
ehitus ja seetõttu märkimisväärne sündmus. Keskkonnamõjude hindamine valmis
selleks 2018. aastal ning kirjeldas raudtee ehitustöödega kaasnevate peamiste tagajär-
gedena ehituse ja transpordiga kaasnevat müra, tolmu ja teisi heiteid, ressursikasutuse
kasvu, jäätmeid ja võimalikke avariiolukordi. Hindasime uuringutega ära ka loomade
liikumisrajad, kahepaiksete ja roomajate läbipääsud raudteekoridoris ning teostasime
müra modelleerimise.
Järgisime ehituses keskkonnasäästu põhimõtteid. Muldkeha mulla ja killustikuga tugev-
dades kasutasime olemasoleva muldkeha pinnast selle laiendamiseks. Naftaproduktide
esinemise vältimiseks võtsime enne pinnaseproovid. Kontaktvõrgu rajamisel tõime
materjalid (elektrikaablite kandekonstruktsioonid, kaablid jt) kohale objekti realiseeri-
miseks vajalikus täpses koguses. Materjalide maksumust ja sellest tulenevat säästlikku
kasutamist arvestades oli tekkivate jäätmete kogus väike. Liiprid ja raudteerööpad
komplekteerisime kohapeal ja paigaldasime vastavate seadmetega muldkeha peal.
54
Energia ja õhusaaste
Meie otsesest tegevusest tekkiv õhusaaste ning mõju keskkonnale ja kliima-
muutustele on pigem vähene. Peamine süsinikoksiidi-, vääveldioksiidi-, läm-
mastikoksiidi- ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib ühe kergkütteõlil ja
ühe maagaasil töötava katlamaja kütmisel ning ettevõtte
masinapargi kasutamisel.
Eesti Raudtee on võtnud suuna säästlikumatele kütte-
süsteemidele. 2018. aastal liitusid kaks Valga katlamaja Ostsime 37,1 GWh
kaugküttesüsteemiga. 2019. aastal viisime Tartus Riia tn
elektrienergiat. Kahe
43 asuva katlamaja gaasiküttelt üle kaugküttele. Praegu
on meil vaid kaks suuremat katlamaja, mille välisõhu emis- katlamaja heitkogus oli
sioone me kvartaalselt arvutame – Muugal kerge kütteõli 314 tonni CO2
katlamaja ja Narvas gaasikatlamaja. Kokku oli nende kahe
katlamaja heitkogus 2019. aastal 314 tonni CO2 ja 0,4 tonni
muud heidet (täpsed andmed GRI indeksis aruande lõpus).
Elektrienergia puhul on Eesti Raudtee nii ostja kui ka müüja rollis. Energiatõhususe
suurendamiseks peame saama parema ülevaate reaalsest tarbimisest ja energia-
kadudest, samuti vajavad võrgud ise nüüdisajastamist. Osaliselt on elektrivõrku
siiski uuendatud ja uued osad on optimaalselt planeeritud.
Plaanis on:
viia elektrienergia tarbimise arvestus kauglugemisele;
ehitada 50 kW võimsusega päikesepark Eesti Raudtee omatarbeks;
rajada 3,4 MW päikesepark, mis kataks osa alajaamade võimsusest.
Aastaaruanne 2019 55
2019. aastal ostsime 37,1 GWh elektrienergiat, sh oma tarve ja vahendatav ener-
gia (2018: 40,5). Sõidukite tarbitud kütuse kogus oli 443 tuhat liitrit (2018: 445).
Eesti Raudtee olulisim panus keskkonnahoidu saab
olema suuremamahuline taristu elektrifitseerimine. 2019. Raudtee elektrifitseerimine
aastal otsustas Eesti riik aastaks 2028 kogu Eesti raud-
vähendab Eesti
teevõrgu elektrifitseerida. Elektriraudtee esimeste lõikude
projekteerimine algab plaanide kohaselt 2020. aastal. transpordisektori süsinikuheidet
Kokku on vaja elektrifitseerida umbes 800 kilomeetrit
raudteed ja projekt läheb maksma ligi 300 miljonit eurot. Raudtee elektrifitseerimine
aitab saavutada kogu Eesti transpordisektori süsinikuheite vähendamise eesmärki.
Raudtee elektrifitseerimine annab hinnanguliselt CO2 säästu, mis on võrreldav 10%
kogu autotranspordi süsinikuheite kogusest. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel oleks
2050. aastani saavutatav keskmiselt 90 000 tonni CO2 vähenemine aastas, kaubave-
dude suunamisel maanteelt raudteele keskmiselt 55 000 tonni CO2 aastas3.
Materjalid ja kemikaalid
Taristu hooldusel ning ehitamisel eelistame keskkonnasõbralikumaid vahendeid.
Kasutame oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: erinevaid õlisid ja
umbrohutõrjevahendit. Pöörmete määrimiseks kasutame biolagunevat määret ja
määrimiseks on kasutusel survepritsid, mille abil saab määrdeaine minimaalselt
vajaliku koguse pöörmepadjale paigaldada. Uued paigaldatavad pöörmed on
juba määrdeainevabad.
Jäätmed ja taaskasutus
Jäätmeseaduse järgi on Eesti Raudtee kohustatud oma tegevuses tekkivad
ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
3 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn, 2019.
56
Suurimaks probleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlb-
matuks muutunud liiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, Alates 2019. aastast
sest on immutatud kreosoodiga, mis on kantserogeenne aine.
kasutame uute lõikude
Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuete-
ehitusel puidust liiprite
kohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas.
asemel betoonliipreid
Alates 2019. aastast Eesti Raudtee puidust liipreid enam sisse
ei osta. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele.
2019. aastal utiliseerisime kasutuselt kõrvaldatud liipreid 2662 tonni, lisaks Eesti
Raudtee maale jäetud 14,7 tonni asbesti (polnud seotud meie tegevusega ja
kuna süüdlast ei tuvastatud, siis utiliseerisime ise) ning viis tonni muid ohtlikke
jäätmeid.
Muid jäätmeid suuname võimalikult palju taaskasutusse.
Igapäevatöö käigus tekib taristul, sh jaamades, jäätmetena peamiselt plastist ja kummist
isolatsioonitükke, õliseid kaltse, õlisid, määrdeid, klaasi ja ohtlikke aineid. 2019. aastal
arendasime jäätmete sorteeritult kogumise süsteemi. Jäätmekäitlusteenuse hanke
võitis AS Epler ja Lorenz, kes paigaldas eri jäätmeliikide kogumiseks üle Eesti meie
jaamadesse konteinerid.
Müra ja vibratsioon
Raudteeliiklus tekitab vibratsiooni ja müra. Enim võib vibrat-
sioon olla tajutav vahetult raudtee ääres asuvates hoonetes Rongiliikluse tekitatud
ehk raudtee kaitsevööndis. Uuringute kohaselt on rongiliikluse vibratsiooni mõjuala
tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit, seega
on umbes 25 meetrit
ei levi vibratsioon raudtee kaitsevööndist kaugemale.
Aastaaruanne 2019 57
Olenevalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev: mida
tihedam pinnas, seda paremini summutab see vibratsiooni. Raudtee ümbruses
on valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõimega pinnased, mille vibrat-
siooni edasi kandmise omadused on väiksemad.
Vibratsiooni ja müra vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude
rajamisel kokkukeevitatud rööpaid. Ka liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad
aluslapid aitavad müra vähendada. Oleme rajanud müratõkkeid näiteks Tartus
ja Muugal.
2019. aastal valmis Keila–Pääsküla teise peatee müra- ja vibratsiooniuuring, mille
tulemusi arvestame uue raudtee planeerimisel ja ehitamisel.
Lekked ja reostused
Suhtume alati suure ettevaatlikkusega võimalikesse leke-
tesse ja reostustesse. Suuremaid pinnasereostusi või lekkeid Ühtegi suuremat
võivad raudteeliikluses tekitada ohtlikke veoseid (kütused,
reostust või leket ei
väetised) vedavad rongid. 2019. aastal ei olnud meil ühtegi
suuremat õnnetust ega leket veeremist.
esinenud
Üürime oma Muuga depood ühele veo-ettevõtjale ja alates
2013. aastast on sealne saasteainete piirkontsentratsioon olnud üle normi kahe
saasteaine puhul: BHT7, mis näitab orgaanilist reostust, ja tsink. Uurisime või-
malikke reostuskoldeid ning 2018. aastal avastasime, et reostusained pärinevad
vedurite jahutusvedelikust. Paigaldasime lisapuhasti, et depoost väljuv vesi
läbi uue puhasti kanalisatsiooni juhtida ja välistada saasteainete loodusesse
sattumine. 2019. aastal veeproovides piirnormide ületamist enam ei esinenud.
Raudteetaristu haldajana näeme endal olulist vastutust tagada kiire reageerimine
võimaliku reostuse korral. Kõrge reageerimisvalmiduse tagamiseks on meie
töötajad regulaarselt koolitatud, erinevaid õnnetusjuhtumeid mängitakse läbi.
Elusloodus
Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma kaitsevööndi sees. Raudtee ääres
on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks
on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa/Tartu suunal Põdrangu loo-
duskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Rajaallikas. Neile on
kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate
ehitiste hooldustööd.
Ehitustegevust planeerime ainult varem tehtud keskkonnauuringute alusel.
Töid tehes peame alati arvestama mõjuga elusloodusele. Raudtee ehitus võib
kaasa tuua puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise, pinnase
ümberpaigutamise.
Käimas on Emajõe silla keskkonnamõjude hindamine ja selle raames on tehtud
uuringud kaitsealuste taimede, vee-elustiku ja müra kohta. Keskkonnamõju hindamise
aruanne peaks valmima 2020. aasta aprillis.
Uute raudteelõikude rajamisel arvestame ka loomade liikumistrajektooriga,
läbipääsudeks rajame tunneleid. Näiteks 2019. aastal valminud Riisipere–Turba
lõigul asuva tunneli ehitasime arvestusega, et sellest mahuksid läbi ka põdrad.
58
Roheline kontor
2019. aastal juurutasime Eesti Raudtee uues peamajas rohelise
kontori juhtimissüsteemi. Aasta lõpus kätte saadud sertifitsee- Meie uue peamaja
rimise tunnistus tõestab, et järgime oma töös jätkusuutlikkuse
kontorile omistati
põhimõtteid nii tervisliku töökeskkonna loomisel, loodusres-
sursside kasutamisel kui ka hangete ja ostude tegemisel. rohelise kontori
sertifikaat
Selleks:
kasutame energia sääst- väldime asjatut doku- inimesed loobusid
miseks liikumisanduritega mentide väljaprintimist; vabatahtlikult laua-
valgusteid; alustest prügikasti-
lõpetasime plastpudeli- dest;
sorteerime jäätmeid liigiti vee tellimise kontorisse,
nende taaskasutamiseks joome ise ja pakume korraldasime sam-
– meie köökides ja väljas külalistele puhast kraa- mukogumisvõistlu-
asuvas prügimajas on kon- nivett; seid.
teinerid eri jäätmete jaoks;
Ettevõtte töötajad on järjest enam keskkonnateadlikud ning soovivad ise veelgi
rohkem keskkonnahoidu panustada. 2020. aastal keskendume töötingimuste
parandamisele, videokonverentside edendamisele, ühistranspordi, jalgrattasõidu
ja jalgsi liikumise propageerimisele.
Aastaaruanne 2019 59
Eesti Raudtee esindajad käisid tänamas Veriora mehi
abi eest sügistormi kahjude likvideerimisel
SUHTED KOHALIKU
KOGUKONNAGA
Eesti Raudtee taristu hõlmab kokku 1214 kilomeetri ulatuses raudteid. Jaamasid
on 61 ja kasutatavaid reisiplatvorme 129. Üle riigi paikneb meie taristul 150
raudteeülesõidu- ja 144 raudteeülekäigukohta, raudtee läbib asulaid ning linna-
sid – ühel või teisel viisil puutub iga Eestimaa inimene raudteega kokku. Meie
ülesanne on teavitada avalikkust raudteel toimuvast ja tagada ohutus raudtee
igas punktis igal ajal.
Uusi raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohti rajades kaasame juba planeeri-
mise faasis nii kohaliku omavalitsuse kui kogukonna esindajad. Arvestame nii
palju kui võimalik kohalike elanike harjumuste ja soovidega.
60
2019. aasta alguses soovis Eesti Raudtee tugiseinte remondiks sulgeda Tallinnas Kotka
tänavalt jalgpallistaadioni juurde viiva jalakäijate tunneli. Ametlikult on tegu tehnoraja-
tisega, kuid kohalikud elanikud on harjunud kasutama seda läbipääsuks ühest linna-
osast teise ja tunneli sulgemine põhjustas palju pahameelt. Koostöös linnajuhtidega
leidsime, et tunnel vajab kiiret remonti. Kuna tegu on kohalike elanike jaoks olulise
läbipääsuga, otsustasime ohutuse tagamiseks ja liikumismugavuse suurendamiseks
lisada sinna ka ala valgustuse. Turvalisuse suurendamiseks paigaldasime raudteega
piirnevatele aladele ka ohutusaia.
Koostöös kohalike omavalitsustega oleme võtnud eesmärgiks ka tunnelite rajamise
jalakäijate tarbeks. 2019. aastal valmis Laagris Veskitammi tunnel ning koostöös kohaliku
omavalitsusega ka Tabiveres. Jalakäijate tunnel on planeeritud ehitada ka Jõhvi linna.
Remondi- ja ehitustöid tehes teavitame üldsust avaliku meediaruumi kaudu liik-
lust puudutavatest muudatustest (nt rongide liikumisgraafikus on muudatused,
seisakud või on liiklus asendatud osaliselt näiteks bussidega; liiklus on ümber
suunatud või kinni), elanikud saavad teavet ka kohaliku omavalitsuse ja reisijaid
teenindava ettevõtte kodulehe kaudu.
Kohaliku kogukonna nimel peame ehitus- ja remonditööde puhul silmas pidama:
õigeaegset ja piisavat teavitust;
ohutust ja seda nii tööde tegemisel kui ka pärast tööde lõpetamist;
mürataset, mis muutub järjest aktuaalsemaks.
2019. aastal laekus meile kolm kaebust (2018: 4) müra kohta, mis oli
tingitud ühel korral ehitustegevusest ja kahel korral kaubarongi piirkonna Liigume selle suunas,
läbimisest.
et raudtee taristu
Liigume jõudsalt selles suunas, et raudtee infrastruktuur sulandub lin- sulandub linnaruumi nii,
naruumi nii, et inimesed ei tajugi selle olemasolu. See eeldab tugevat
et inimesed ei tajugi selle
teavitustööd ohutuse vallas, müratõkkeid ja inimeste liiklemise lahendusi,
mis reaalselt vastaksid nende vajadustele ja lahendaksid probleemi. olemasolu
Väärtustame aktiivset ja kahepoolset suhtlemist kohaliku kogukonnaga. Nii tunnusta-
sime ja tänasime omalt poolt vapraid mehi, kes tulid ennastsalgavalt appi, kui Lõuna-
Eestis 2019. aasta oktoobris rängalt räsinud tormi tõttu kukkunud puud jätsid lõksu
Tartu-Koidula rongi.
Neli meest – Raul Piirisild, Raito Piirisild, Indrek Piirisild ja Margus Soidla – sõitsid koos
rongiga Võhandu raudteesillast kuni Koidula jaamani välja, vabastades raudtee tormi
tõttu kukkunud puudest pea igal kilomeetril sellel 37-kilomeetrisel teekonnal.
„Olen vedurijuhina töötanud juba 5 aastat ning see on kohe kindlasti üks kõige meel-
dejäävamaid ning liigutavamaid reise minu karjääri jooksul. Nii mina kui rongis reisijad
oleme nendele meestele väga tänulikud,“ kommenteeris Eesti Liinirongide vedurijuht
Artur Lorents.
Eesti Raudtee ja Eesti Liinirongide esindajad tänasid mehi, kinkides neile uued moo-
torsaed koos vajaliku lisavarustusega.
Aastaaruanne 2019 61
TÖÖTAJAD JA
TÖÖKESKKOND
Personalijuhtimises on keskseteks teemadeks tugevate raudteeteadmistega
järelkasvu tagamine, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamist toetav tööta-
jate arendamine ning läbivalt oluline tööohutus.
Raudteevaldkond on väga spetsiifiline ja erinevad raudtee-ettevõtjad konku-
reerivad tööandjatena samade inimeste nimel. Panustame töötajate heaolu
tagamisse, sest me väärtustame oma ala spetsialiste ja soovime olla atraktiivne
tööandja ka uutele tulijatele.
Ülevaade ja üldandmed
Eesti Raudtee on tööandjaks ligi 700 töötajale: aasta keskmine töötajate arv oli
725, aasta lõpus 698. Enim töötajaid on taristu- ja liiklusteenistuses, vastavalt
337 ja 264. Naiste ja meeste osakaal ettevõtteüleselt on pea võrdne.
Meie töötajate keskmine staaž on 20 tööaastat. Vabatahtlikult lahkus ametist
2019. aastal 6,5% töötajatest (2018: 4,4%).
698 335 363
töötajat aasta naist meest
lõpus kokku (2018: 365) (2018: 393)
(2018: 758)
6 491 201
juhatuse ja muud töölist
juhtkonna liiget kontoritöötajat
19 264 415
alla 30-aastast 30–49-aastast 50-aastast ja
töötajat töötajat vanemat töötajat
41 111 52
uut töötajat 2019. lahkunud töötajat, eluaastat töötajate
aastal, kes olid tööl sh 46 pensionieas keskmine vanus
ka aasta lõpus
Töötajate arvu vähenemise põhjuseks on peamiselt tööprotsesside digitaliseeri-
mine, efektiivsemaks muutmine ja mõnes valdkonnas teenuste sisseost.
62
Rahulolu
Kõik algab olemasoleva töötaja väärtustamisest. 2018. aastal korraldatud tööta-
jate rahulolu-uuringu kohaselt on töötajate üldine hinnang ettevõttes töötamisele
hea, samas joonistus välja kolm peamist kitsaskohta (sisekommunikatsioon,
stressitase ja palk). Seetõttu panustasime 2019. aastal just töötajate rahuloluga
seotud temaatikale.
2019. aastal me ettevõtteülest rahulolu-uuringut ei korraldanud (järgmine toimub
2020. aastal).
Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine
Eesti Raudteel on kõige rohkem töötajaid vanuses 40–60 eluaastat. Samuti oleme
rahul, kui saame pakkuda töövõimalust ka pensionieas inimestele. Teisalt on see
meile kõige suurem personalivaldkonna katsumus. Peame
oma tegevustega suutma tagada, et pensionile suunduvate
töötajate teadmised ja oskused jääksid ettevõttesse ning
tööandjana peame atraktiivsust kasvatama just noorte seas. Töötajate kõrge
Pensionile suunduvate töötajate asendamiseks vajame prog- keskmine vanus on
nooside kohaselt 2025. aastaks 160 töötajat ja 2030. aastaks meie personalitöö
veel 120 töötajat lisaks. suurimaid väljakutseid
Kui aruandeaastal keskendusime töötajate rahulolule, siis
2020. aastal on kõige olulisem Eesti Raudtee kui tööandja maine tõstmine ja
järelkasvu tagamine. Kantar Emori ja Instari uuringute kohaselt on Eesti Raudtee
mainekas ettevõte, millel on vana ja väärika ettevõtte kuvand. Spetsiifilise tege-
vusvaldkonna tõttu on atraktiivsus madalam noorte seas.
CV-Online´i atraktiivsete tööandjate 2019. aasta uuringu järgi on Eesti Raudtee trans-
pordi- ja logistikasektori ettevõtete seas ainsa raudteesektori ettevõttena töövõtjate
eelistustes 10. kohal.
Aastaaruanne 2019 63
Staažimärk
Töötajate kaasamine ja tunnustamine
Ajalooliselt on teabe liikumine olnud Eesti Raudteel hierar-
hiline, ülevalt alla. Viimastel aastatel oleme astunud jõulisi
samme, et seda muuta. 2018. aastal kaasasime töötajad
ettevõtte uute väärtuste väljatöötamisse. Praeguseks on Kaasasime
väärtused ja eetikakoodeks kättesaadavad kõikidele töötaja- töötajaid väärtuste
tele, uute töötajate värbamisel hindame kandideerija isiklike väljatöötamisse
väärtuste vastavust Eesti Raudtee väärtustele.
Töötajate ühtses infovoos hoidmiseks korraldame regulaarselt infopäevi (sh
kõigis regioonides, kus meie töötajad asuvad), anname neli korda aastas välja
siselehte ja olulisemad uudised on kättesaadavad siseveebis.
Sisekommunikatsiooni lähiaja üks olulisemaid projekte on kergesti navigeeritava ja
hallatava siseveebi loomine. See on koostöökeskkond, mis aitab suhelda, hoiab koos
tööks vajalikke dokumente, protsessikirjeldusi, projektdokumentatsioone ja operatiiv-
infot.
64
Tunnustame ja premeerime töötajaid, kelle tegevus on kõige paremini
kooskõlas ettevõtte väärtustega, neljas kategoorias: koostöö, ausus, Tunnustame töötajaid,
uuendusmeelsus ja professionaalsus. Lisaks andsime 2019. aastal
kes on meie väärtustega
välja kolm Eesti Raudtee aukirja, tunnustasime staažimärkidega 60
töötajat (kahel neist täitus Eesti Raudteel 55 tööaastat ja ühel 50). enim kooskõlas
Peame oma töötajaid meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel
sündmustel, staažikate töötajate lahkumisel.
Peame meeles ka juba pensionile läinud kolleege, näiteks korraldasime
2019. aastal umbes 100 endisele raudteelasele jõulupeo. Tahame, et meie töö-
tajad tunneksid ennast väärtustatuna ka pärast pensionile suundumist.
Tasu, hüved
Töö tasustamisel lähtume eesmärgist hoida Eesti Raudtees oma ala häid spet-
sialiste, maksame neile konkurentsivõimelist töötasu ja rakendame muid moti-
veerivaid tasustamisvahendeid. Eesti Raudtee töötajate motiveerimise aluseks
on ettevõtte töötasu- ja motivatsioonisüsteem.
Lisaks töötasule on Eesti Raudtee töötajatele ette nähtud näiteks:
tulemustasu olenevalt töötajate kindlustamine materiaalne toetus rõõmsate
töötulemusest, eesmärkide tööõnnetuse vastu; tähtpäevade (juubel, jõulud,
täitmisest, töösse suhtu- emadepäev, pulmad, lapse
misest, vastutulelikkusest, spordikompensatsioon sünd, lapse esimesse klassi
lojaalsusest, initsiatiiviku- 90 eurot ühes kvartalis minek) puhul, kuid ka raske-
sest, koostöövõimest jne; – 2019. aastal kasutas tel hetkedel, nagu lähedase
seda 309 töötajat; kaotus;
kolm tasustatud tervise-
päeva ühes kalendriaastas; kollektiivlepingust staažimärgid
tulenevalt pensionitoe- tööjuubelite puhul;
tasustatud lisapuhkepäevad tus olenevalt staažist
erirežiimsetel töökohtadel; 20–50% palgast; ühisüritused.
Suhted ametiühinguga
Eesti Raudteelaste Ametiühing on Eesti Raudteele sisuliseks partneriks ettevõtte
töötajate töötingimuste, töötasu, töötervishoiu, töökoormuse, töölepingu lõpe-
tamise ja muude tööga seotud tingimuste läbirääkimistel. Kohtumised ameti-
ühingu esindajatega on regulaarsed, eesmärgiks on alati töötajate soovidele ja
probleemidele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine.
Ametiühingusse kuulub 45% Eesti Raudtee töötajatest (2018: 48%). Raudteelaste
Ametiühingu kollektiivlepinguga on kaetud kõik ettevõtte töötajad (2018: 100%).
Tööohutus ja tervishoid
Eesti Raudtee põhitegevuste protsesside toimimise keskkond on kõrgendatud
riskiga töötajate ohutusele ja tervisele, kuna need toimuvad valdavalt raudtee-
liikluseks avatud raudteel. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse
seadusest, erinevatest asjakohastest määrustest, standardist ISO 45001:2018
ja riskihindamistest.
Aastaaruanne 2019 65
Lisaks oleme ettevõtteüleselt kokku leppinud järgmistes põhimõtetes.
Tööohutuse juht- Kehtestame raudteetaristu Juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik
põhimõtted on korrashoiu ja kasutada andmise ettevõtte töötajad.
osa Eesti Raudtee tingimused ja ohutusnõuded
terviklikust sisekont- ning kontrollime nende täitmist, Tagame töötajatele ja koos-
rollisüsteemist. et raudtee-ettevõtjate ja teiste tööpartneritele juhtpõhimõtete
ettevõtjate tegevus meie raud- kättesaadavuse (uue töötaja sis-
Selgitame välja teel oleks ohutu. seelamisprotsess, regulaarsed
ohud, hindame koolitused, ohutusjuhendamine),
regulaarselt riske ja Selgitame välja toimunud selgitame ja suuname, et nad
kavandame enneta- tööõnnetuste juurpõhjused, saaksid kaasa aidata tööohu-
vaid meetmeid. kõrvaldame ohud ja rakendame tuse suurendamisele ettevõttes.
meetmeid juhtumite vältimiseks.
Järgime õigusakte, Kõik töötajad läbivad tööle tulles
kehtivaid lepinguid Kaasame töötajaid, töötajate tervisekontrolli.
ning ettevõttesi- esindajaid ja koostööpartnereid
seseid normdoku- tööõnnetuste ärahoidmiseks,
mente. töötervishoidu ning töökesk-
konda ähvardavate ohtude
märkamiseks ja teadaandmi-
seks, nende analüüsimiseks ja
edasiseks kontrolliks.
Juhime ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtteid ühtse süs-
teemina, mis katab kõiki Eesti Raudtee ametikohti. Riskianalüüsi põhjal on Eesti
Raudtee peamisteks ohuteguriteks raudteeliiklus, kokkupuude elektritöödega
ning öötöö. Töötajatel on õigus keelduda ohtlikust tegevusest, teavitades sellest
oma tööjuhti, kes vastutab probleemile lahenduse leidmise eest.
Ohutussüsteemi arendamisel saavad töötajad kaasa rääkida ja ohukohtadest
teavitada eelkõige läbi töökeskkonna volinike, töökeskkonnanõukogu liikmete
ja personaalse otsesuhtluse. 2020. aastal on plaan paigaldada tööruumidesse
info ja ettepanekute esitamiseks postkastid. Tööohutust puudutavad punktid on
kajastatud ka kollektiivlepingus.
2019. aasta ohutuskoolituste fookuses oli ohutu töötamine
raudteel, kus osales kokku umbes 350 töötajat ning üle Ohutuskoolitustel
50 töövõtja töötaja. Alustasime ka ohutuskoolituste ja juhen-
damise digitaliseerimist, mis võimaldab tulevikus protsessi
osales 350 töötajat ja 50
paremini kontrollida ja jätab koolitajatele rohkem aega teis- töövõtjat – fookuses oli
teks tegevusteks. ohutu töö raudteel
Töövõtjatele oleme koostanud ohutusjuhendite paketi, et kõik
nende töötajad saaksid võrdselt juhendatud. Oleme töövõtja-
tega tööohutuse teemadel rohkem suhtlema hakanud. Uuendame töövõtulepin-
guid vastutuse jagunemise ja rikkumistega kaasnevate sanktsioonide punktis.
2019. aastal toimus Eesti Raudtees üks kerge tööõnnetus, tööaja kaotust juh-
tumiga ei kaasnenud ja seetõttu Tööinspektsiooni raportit ei saadetud (2018:
3). Küll aga avalikustasime tööõnnetuse asjaolud ettevõtte
siseveebis. Usume, et kõik toimunud või peaaegu juhtunud
õnnetused on vaja töötajatega läbi arutada, et edaspidi 2019. aastal toimus
õnnetusi paremini vältida.
üks kerge tööõnnetus
66
Soodustame töötajate tervist edendavaid tegevusi. Keskkonnasõbraliku liiku-
mise kuu raames toimus Eesti Raudtee töötajate seas konkurss „Sammujaht“.
Eesmärgiks oli propageerida tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ja
motiveerida inimesi liikuma võimalikult palju jalgsi. Kokku tegid „Sammujahil“
osalejad 1 248 833 sammu.
Koolitused ja areng
Töötajate oskuste arendamine on ettevõtte eesmärkide saa-
vutamise eelduseks. Läheme sammhaaval üle uute tehno- Eesmärk on muutuda
loogialahenduste rakendamisele, mis nõuavad töötajatelt
õppivaks organisatsiooniks,
uusi oskusi. Meie eesmärk on muutuda õppivaks organisat-
siooniks. rõhudes tugevalt
sisekoolitustele
Meid iseloomustav eripära on tugev rõhk sisekoolitustele.
Eestis pole piisavalt raudteealast tasemeharidust pakkuvaid
õppeasutusi, ent on oluline, et ettevõttes olev teadmus säiliks
ja seda antaks edasi. Kuna Eesti Raudtees töötab palju peagi Pika kogemusega pensionile
pensionile suunduvaid pika kogemusega professionaalseid suundvad töötajad jagavad
töötajaid, jagavad nad oma praktilisi teadmisi noorele põlv-
oma praktilisi teadmisi noorele
konnale.
põlvkonnale
Aastaaruanne 2019 67
Keskmine koolitustundide arv ühe töötaja kohta jäi erinevates teenistustes umbes
10-30 tunni vahele.
2019. aastal kinnitati uus arenguvestluste kord, mis hakkab kehtima 2020. aas-
tast. Varasema tulemustele orienteerituse asemel keskendume seal edaspidi
eelkõige töötajate väärtuspõhise käitumise kinnistamisele ja töötajate arengule.
2019. aasta olulisemad tegevused töötajate koolitamisel
Fookuses oli jaamatöö arvutitega varustamine. See tõi kaasa paljude
töötajate arvutioskuste arendamise vajaduse. Tulemuseks on suurema
hulga töötajate ühtses infovoos hoidmise võimalus siseveebis ja töötajate
areng.
Alustasime sisekoolitajate koolitusprogrammiga, et pikaaegsete töötajate
teadmised jääksid ettevõttesse alles ning koolitajate tase ja õpiprotsess
oleks ühtlasem.
Eesti keele õpe ettevõtte muukeelsetele töötajatele. 2019. aastal oli 12
eesti keele õppe gruppi, kokku sai keeleõpet 153 Eesti Raudtee töötajat.
Juhtide kompetentside tõstmiseks käivitasime kolm koolitusrühma (kokku
60 töötajale) erinevate juhtimiskoolituste (inimeste, muudatuste, finantside,
iseenda juhtimine) läbimiseks. Eesmärk on ühtlustada juhtimiskvaliteeti.
Raudtee- ja tööohutust puudutavatele koolitustele oli kaastatud umbes
350 Eesti Raudtee töötajat, esmaabiandjate koolitusel osales 35 töötajat.
2020. aasta eesmärk on suunata sisekoolitused varasemast suuremas mahus
e-õppekeskkonda, kasutades veebikeskkonda Confluence.
12. korda toimus Moskvas Venemaa Raudtee korraldatav noorte raudteelaste prog-
ramm, kus osales kokku üle 600 noore raudtee asjatundja Venemaalt ja 17 riigist üle
maailma. Eestist osales programmis kolm Eesti Raudtee töötajat: Andrei Nagorski,
Madis Kõpper ja Artur Tarmo. Noortele raudteetöötajatele pakuti erinevaid interaktiiv-
seid koolitusi ning tegevusi koostöös arvamusliidrite, Venemaa Raudtee esindajate ja
välisekspertidega. Samuti oli noortele organiseeritud tihe kultuuriprogramm.
Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte-
diskrimineerimine
Tahame, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest,
ahistamisest ja alandamisest. Töötajate värbamisel on peamised vali- Meie eesmärk on
kukriteeriumid kandidaadi töökogemus, teadmised, oskused, soov end
diskrimineerimisest,
arendada ja töötada Eesti Raudteel ning sobivus tulevase töötajaskonna
ja organisatsioonikultuuriga. ahistamisest ja alandamisest
Eesti Raudtee töötajate hulgas on erineva taustaga, eri rahvusest ja
vaba organisatsioonikultuur
kultuuriruumist inimesi. Töötaja päritolust olenemata tunnustame kõikide
töötajate võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse
omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel.
68
Me ei hinda ega arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, töötajatele
arenguvõimaluste loomisel, töötajate edutamisel, töötajate tasustamisel ja
koondamissituatsioonis töötajate seast valiku tegemisel töötaja vanust, sugu,
rahvust, emakeelt; tema religioosseid, poliitilisi või ühiskondlikke veendumusi
ega kuuluvust legaalsetesse ühendustesse.
Olulised ettevõtte infomaterjalid on kättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles.
Ühisüritustele on alati oodatud kõik Eesti Raudtee töötajad.
Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit või töövaidlust 2019. aastal ei olnud.
Aastaaruanne 2019 69
ÜHISKONDLIK PANUS
Ohutusteadlikkus ühiskonnas
Ohutu ja turvaline rongiliiklus on Eesti Raudtee üks põhieesmärke. Igal aastal
panustame avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse läbi pidevalt toimuvate omatöö-
tajate koolitamise, ohutuskampaaniate, õppuste ja koostööprojektide. Täpsemalt
on 2019. aasta tegevused kirjeldatud tegevusaruande vastutustundliku teenuse
ohutuse ja turvalisuse peatükis lk 44-47.
Toetustegevus ja koostööprojektid
Rahalisi toetusi, sponsorlust ja annetusi Eesti Raudtee aruandeaastal ei teinud,
sest ettevõtte põhikirja järgi peab ettevõte kolm aastat kasumis olema, kuid
2019. aastaks polnud see eesmärk veel saavutatud.
Küll aga panustasime eri koostööprojektidesse nii oma oskusteabe, taristu kui
ka töötajate ajaga.
Andsime Eesti Raudtee jaamad kasutada kunstiprogrammile „Siberi
lapsepõlv. 70 aastat märtsiküüditamisest“.
„Siberi lapsepõlv“ on näituste ja sündmuste seeria, millega mälestatakse
70 aasta möödumist märtsiküüditamisest. See on osa meie kollektiivsest
mälust ja isiklik kogemus neile, kes tollel 1949. aasta kevadtalvel olid
lapsed või veel sündimata. Kunstirühmitus SLED on viimase kahe aasta
jooksul kogunud lapsena küüditatud inimeste mälestusi ning käinud koos
nendega uurimisreisidel Siberis. Programm põhineb rühmituse SLED
tihedal koostööl küüditatutega.
Aitasime kaasa soomusrongi Wabadus loomisele ja liikumise
korraldamisele.
Eesti Vabariigi ja Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks valmis
juubeliaastal soomusrong nr 7 nimega Wabadus. Soomusrong Wabadus
liikus 2019. aastal mööda kunagist lahinguteed Eesti Raudtee taristul ja
jutustas Eesti vabaduse saavutamise lugu.
Filmitegijad ja muusikud kasutavad meie taristut.
Meie taristul filmiti 2019. aastal üle 10 projekti, kus lasksime tegijatel tasuta
filmida, kui nad järgisid meie seatud tingimusi ja ohutusnõudeid. Näiteks
filmiti 2019. aastal Balti jaama perroonil laulja Artjom Savitski laulule
„Limonaad“ muusikavideo, mis andis võimaluse lisada videosse raud-
teeohutuse sõnumid. Youtube´is on videot vaadatud ligi 225 000 korda.
Kaader muusikavideost
Artjom Savitski laulule
„Limonaad“
70
Eesti Raudtee ohutussaadikud käivad
koolides ja lasteaedades
Töötajate vabatahtlik tegevus
Iga Eesti Raudtee töötaja on ettevõtte väärtuste saadik. Peamiselt käivad Eesti
Raudtee töötajad rääkimas raudteeohutusest koolides ja lasteaedades, seda
nii algatuse „Tagasi kooli“ raames kui ka omal initsiatiivil. Neli Eesti Raudtee
juhtivtöötajat panustas 2019. aastal vabatahtlikuna vähemalt kaheksa tunni
ulatuses aega.
Ka eri ohutusteemalistes aktsioonides osalevad Eesti Raudtee töötajad vabast
tahtest. Ettevõttena soodustame töötajate panust ühiskondlikesse teavitustege-
vustesse ja võimaldame neil seda teha tööajast.
Aastaaruanne 2019 71
HEA ÜHINGUJUHTIMISE
TAVA ARUANNE
Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkti 10 ja AS Eesti Raudtee (edaspidi: Aktsiaselts)
põhikirja punkti 5.1 alusel on Aktsiaseltsil kui riigi äriühingul kohustus rakendada
äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada
selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
Üldreeglina järgib Aktsiaselts HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka
kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus).
Üldkoosolek
Kuna 2019. aasta majandusaasta jooksul oli Aktsiaseltsi ainuaktsionäriks Eesti
Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte – milleks on
tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist.
2019. aastal toimunud korralisel üldkoosolekul osalesid lisaks osalust valitsevale
majandus- ja taristuministrile ka nõukogu esimees, juhatuse liikmed ja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Koosolekule esitati juhatuse
esimehe aruanne, nõukogu esimehe aruanne nõukogu ja juhatuse tööst ning
kontrollikeskkonnast. Korraline üldkoosolek kinnitas Aktsiaseltsi 2018. majan-
dusaasta aruande. Puhaskasumi jaotamist arutati eraldiseisva teemana ja selle
kohta võeti vastu eraldi otsus.
Aktsiaselts täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu
esimeest ega juhatuse liiget.
2019. aastal deklareerisid nõukogu ja juhatuse liikmed, hangetega seotud
struktuuriüksuste juhid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega
töötajad tulenevalt Aktsiaseltsis kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma
ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingu-
piirangu võimaliku rikkumise ennetamine.
Välisaudiitor tegi majandusaasta aruande koostamise raames kontrollprotse-
duure rakendatud korruptsiooniennetusmeetmete üle ning hindas neid asjako-
hasteks ja piisavateks.
Aktsiaseltsis on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, kes järgib oma töö
korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rah-
vusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseauditi osakonnal
on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees.
Nõukogu
Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt koosneb nõukogu neljast kuni kaheksast liikmest.
Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad üld-
koosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes
korraldab nõukogu tööd. 2019. aastal oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa
(esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi.
Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi nõukogu
korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeeri-
mise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest
väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja
aktsionäri huvides.
72
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus seitse nõu-
kogu koosolekut ja võeti vastu üheksa otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks
nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, kuid esitas oma kirjalikud
seisukohad koosolekul arutusel olnud päevakorrapunktide kohta, ülejäänud
nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel
osalesid kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte finantsseisundi
ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest
ja tehingutest maksumusega üle 150 000 euro ning küsis nõukogult nõus-
oleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas
400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate
tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu
nõusolek.
Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koos-
oleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha
kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes.
Nõukogu on moodustanud auditikomitee ja ohutuskomitee.
Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda
nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja ana-
lüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust,
raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori
sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2019. aastal kuulusid auditikomitee
koosseisu Jaak Annus (esimees), Roman Laidinen ja Priit Rohumaa.
Nõukogu moodustatud 3–4-liikmelise ohutuskomitee ülesanne on osaleda
nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimustes raudtee
eripärast lähtudes. Ohutuse tagamine on üks tähtsamaid ülesandeid Aktsiaseltsi
igapäevases tegevuses, et vältida liiklusohtlikke situatsioone ning hädaolukordi,
kindlustada ohutu infrastruktuuri kasutusele andmine ja liikluse korraldamine
lepingulistele raudteeveo-ettevõtjatele, samuti ohutuse tagamine oma töötajatele
ja üldsusele. 2019. aastal kuulusid ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets
(esimees), Tauno Suurkivi, Sirje Loigo ja Dago Antov.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise
korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikme-
tele, kes nõukogu koosolekul ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu
eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee
ja ohutuskomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nimetatud komiteede
koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvist ei maksta.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta
äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses
ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt
kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal.
Juhatus
Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust ise-
seisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majandus-
likult kõige otstarbekamal viisil, et tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng seatud
eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et Aktsiaselts täidab kehtivaid õigusakte,
ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Aastaaruanne 2019 73
Aktsiaseltsi juhatus on kehtestanud töökorra, mis sätestab juhatuse sisemise töö-
korralduse, otsuste vastu võtmise ja täitmise jälgimise korra ning muud juhatuse
tegevust reguleerivad küsimused. 2019. aastal toimus 46 juhatuse koosolekut.
Põhikirja punkti 6 järgi võivad Aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada juha-
tuse liikmed kahekesi ühiselt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees
või juhatuse aseesimees. Edasivolitamise õigus on kahel juhatuse liikmel ühiselt,
kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees.
Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastu-
tus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes.
2019. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik
Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber.
AS Eesti Raudtee täidab HÜT-i punkti 2.2.2 ning juhatuse liikmed ei kuulu teise
äriühingu juhatusse ega ole teise äriühingu nõukogu esimeheks.
Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega
tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval.
Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikme-
tega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse
liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu Aktsiaseltsi finantsnäitaja-
test, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust
püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul
makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja
kuu tasu. Nõukogu otsuse alusel premeeriti 2019. aastal juhatuse esimeest-pea-
direktorit Erik Laidveed kolmekordse keskmise kuutasu suuruse summaga ning
juhatuse aseesimeest-finantsdirektorit Andrus Kimberit kolmekordse keskmise
kuutasu suuruse summaga.
AS Eesti Raudtee põhikirja punkti 5.5.6 alusel otsustab nõukogu juhatuse liikme-
tega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste
pidamise juhatuse liikmetega.
Teabe avaldamine
AS Eesti Raudtee avaldab oma veebilehel teavet aktsionäri ja nõukogu koosseisu
kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee ja ohutuskomitee koosseisu
ning ülesannete kohta, aga ka juhatuse koosseisu.
Peale selle avaldatakse veebilehel hea ühingujuhtimise tava aruanne, äriühingu
põhikiri, teave makstud toetuste ja annetuste kohta, andmed audiitori kohta,
korralise üldkoosoleku otsused, hankeplaan ning majandusaasta aruanded.
Koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majan-
dustulemustega avaldatakse ka majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali
kasumiaruanne, finantsseisundi aruanne ja rahavoogude aruanne hiljemalt kvar-
talile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilanss
ja rahavoogude aruanne kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.
Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel teate tema tegevust puudutavatest olu-
listest asjaoludest ja sündmustest.
Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üld-
koosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele
edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate
küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid.
74
Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Eesti Raudtee koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele
rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele.
Juhatuse koostatud 2019. majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma AS
PricewaterhouseCoopers, kes valiti üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati ka
auditi kogumaksumus. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused (sh tasu, lepingu
kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud.
Aastaaruanne 2019 75
76
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
Sisukord
Raamatupidamise aastaaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78
Finantsseisundi aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78
Koondkasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80
Rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82
Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . 82
Lisa 2: Finantsriskide juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95
Lisa 3: Materiaalne põhivara . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99
Lisa 4: Varud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100
Lisa 5: Nõuded ja ettemaksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100
Lisa 6: Omakapitali muutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Lisa 7: Laenud ja liisingukohustised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102
Lisa 8: Võlad tarnijatele ja muud kohustised . . . . . . . . . . . . . . . . 103
Lisa 9: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad . . . . . . . . . . . . . . . . 103
Lisa 10: Müügitulu ja muud äritulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103
Lisa 11: Ärikulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104
Lisa 12: Finantstulud ja -kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Lisa 13: Tulumaks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106
Lisa 14: Tingimuslikud varad, tingimuslikud kohustused
ja siduvad tulevikukohustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106
Lisa 15: Tehingud seotud osapooltega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107
Lisa 16: Sihtfinantseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108
Lisa 17: Sündmused pärast bilansipäeva. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109
Kasumi jaotamise ettepanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110
Juhatuse liikmete allkirjad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
Tegevusalade loetelu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112
77
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara 3 294 081 277 158
Immateriaalne põhivara 864 829
Kinnisvarainvesteeringud 0 750
Pikaajalised nõuded 12 13
Põhivara kokku 294 957 278 750
Käibevara
Varud 4 5 929 6 124
Nõuded ja ettemaksed 5 22 790 35 876
Raha ja pangakontod 2.3 18 922 13 336
Käibevara kokku 47 641 55 336
VARAD KOKKU 342 598 334 086
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Omakapital
Aktsiakapital 70 303 70 303
Kohustuslik reservkapital 3 674 3 243
Põhivara ümberhindluse reserv 0 323
Jaotamata kasum 85 051 76 266
Omakapital kokku 6 159 028 150 135
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 7 24 484 24 977
Sihtfinantseerimine 16 127 673 122 003
Muud võlad 767 895
Eraldised 106 354
Pikaajalised kohustised kokku 153 030 148 229
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 7 6 322 5 249
Võlad ja ettemaksed 8 11 209 9 808
Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 16 7 000 16 000
Sihtfinantseerimise ettemaksed põhivarade soetuseks 16 5 994 4 650
Eraldised 15 15
Lühiajalised kohustised kokku 30 540 35 722
Kohustised kokku 183 570 183 951
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 342 598 334 086
Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad
78
Koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
ÄRITULUD
Müügitulu 10 39 517 41 523
Muud äritulud 10 23 328 21 480
ÄRITULUD KOKKU 62 845 63 003
ÄRIKULUD
Kaubad, materjal ja teenused 11.1 10 371 9 974
Mitmesugused tegevuskulud 11.2 3 828 5 220
Tööjõukulud 11.3 18 164 18 165
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 20 533 20 354
Muud ärikulud 737 343
ÄRIKULUD KOKKU 11 53 633 54 056
ÄRIKASUM 9 212 8 947
Finantstulud ja -kulud 12 -319 -329
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 8 893 8 618
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 893 8 618
ARUANDEAASTA KOONDKASUM 8 893 8 618
Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad
Aastaaruanne 2019 79
Omakapitali muutuste aruanne
Kohustus- Põhivara üm-
Aktsiaka- lik reserv- berhindluse Jaotama-
tuhandetes eurodes pital kapital reserv ta kasum KOKKU
SALDO SEISUGA 31.12.2017 70 303 3 243 323 67 648 141 517
2018. aasta koondkasum 0 0 0 8 618 8 618
SALDO SEISUGA 31.12.2018 70 303 3 243 323 76 266 150 135
Kohustuslik reservkapital 0 431 0 -431 0
Põhivara ümberhindluse
0 0 -323 323 0
kandmine jaotamata kasumisse
2019. aasta koondkasum 0 0 0 8 893 8 893
SALDO SEISUGA 31.12.2019 70 303 3 674 0 85 051 159 028
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud lisas 6.
Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad
80
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018
RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST
Aruandeaasta kasum 8 893 8 618
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 20 533 20 354
Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 16 -5 349 -4 868
Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3 -1 630 -113
Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus -233 15
Kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest 0 -190
Hoonestusõiguse tasu -128 -128
Riigieelarveline tegevustoetus -16 000 -16 000
Kahjum finantstuludelt/kuludelt 12 319 329
Muud korrigeerimised 219 -6
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5 100 1 917
Varude muutus 4 195 2 774
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 -578 -151
Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 7 000 16 000
Saadud intressitulu 12 83 13
Makstud intressid 12 -415 -347
RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU 13 009 28 217
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3 -29 400 -26 320
Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 2 837 284
Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 0 21 500
Saadud põhivara sihtfinantseerimine 16 10 349 8 508
Raha laekumine deposiidihoiuselt 34 000 0
Raha paigutamine deposiidikontole -19 000 -34 000
Antud laenude tagasimaksed 1 1
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -1 213 -30 027
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST
Saadud laenude tagasimaksed 7 -4 966 -4 966
Kapitalirendi osamaksed 7 -1 244 -220
Laekumine müük-tagasirendist 7 0 1 520
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU -6 210 -3 666
RAHAVOOD KOKKU 5 586 -5 476
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 13 336 18 812
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 18 922 13 336
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 5 586 -5 476
Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad
Aastaaruanne 2019 81
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDE LISAD
Üldine informatsioon
AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuulub
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
Ettevõtte põhitegevusalaks on raudtee infrastruktuuri haldamine. 2019. aastal oli ettevõte tööandjaks kesk-
miselt 725-le töötajale (2018. aastal 782-le töötajale).
AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 16. märtsil 2020.
Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted
1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused
Ettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru-
andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud
Euroopa Liidu poolt.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud kinnisvarainves-
teeringud, mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Muutused arvestuspõhimõtetes
a) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused, mis muutusid Ettevõttele kohustuslikuks
alates 1. jaanuarist 2019:
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab,
et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse
üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS), nagu
need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või
esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja rahavoogudest. Käesoleva
aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2018
lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud järgnevalt.
IFRS 16 „Rendilepingud“ (rakendus alates 1. jaanuarist 2019) sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõt-
mise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse
kasutada vara alates rendilepingu algusest ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finant-
seeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks
nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks.
Rendilevõtjad peavad:
arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute
osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning
kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu
rendikohustustelt.
Ettevõte rakendas standardit IFRS 16 „Randilepingud“ alates 1.jaanuarist 2019, aga ei ole korrigeerinud võrd-
lusandmeid 2018.aasta kohta, nagu on lubatud standardi teatud üleminekureeglite kohaselt. Seega on 2018.
aasta võrdlusandmed esitatud varasemalt kehtinud standardi IAS 17 ja sellega seotud tõlgenduste kohaselt.
82
Ettevõte on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul,
mis varem olid IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks. Rendikohustised on mõõdetud järelejäänud rendi-
maksete nüüdisväärtuses ning diskonteeritud alternatiivse laenuintressimääraga esmase rakendamise kuu-
päeva, 1.jaanuari 2019 seisuga. Esmasel rakendamisel on võetud alternatiivseks intressimääraks kinnisvara
rendilepingute osas 2,915% ja autode kasutusrendilepingute osas 1,99%.
Praktilise abinõuna on Ettevõte esmase rakendamise kuupäeva seisuga otsustanud mitte ümber hinnata,
kas lepingu puhul on tegemist rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Selle asemel on Ettevõte
tuginenud oma varasematele hinnangutele nende lepingute osas, mis on sõlmitud enne ülemineku kuupäeva,
rakendades standardi IAS 17 “Rendid” ja tõlgenduse IFRIC 4 “Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab
renti” nõudeid.
IFRS 16 esmasel rakendamisel on Ettevõte kasutanud järgmisi standardi poolt lubatud lihtsustusi varem
kasutusrendiks liigitatud rentide osas:
Kõikide rendilepingute osas on rakendatud ühtset diskontomäära;
IFRS 16 nõuet ei ole rakendatud nende rendilepingute osas, mille
rendiperiood lõpeb 12 kuu jooksul alates esmasest rakendamise
kuupäevast;
esmase rakendamise kuupäeval renditava vara väärtuse hindamisel on
jäetud arvestamata esmased otsekulutused;
rendiperioodi määramisel on lähtutud lepingus kokkulepitud
tähtaegadest ka juhul, kui leping sisaldab rendi pikendamise õigust.
Selliste rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara
bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17 koha-
selt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva. Selliste rentide
puhul kajastab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist käesoleva standardi kohaselt
alates esmase rakendamise kuupäevast. Selle tulemusena tehti korrigeerimisi summas 5 958 tuhat eurot.
Rendikohustised, mis on kajastatud finantsseisundi aruandes esmasel rakendamisel:
tuhandetes eurodes
Järgmiste perioodide kasutusrendimaksete miinimumsummad mittekatkestavatest
7 604
rendilepingutest seisuga 31.12.2018
Diskonteerimise mõju kasutades alternatiivset intressimäära 2,915% kinnisvarale ja 1,99% autodele -1 622
Lühiajalised rendilepingud, mille osas rendikohustist ei kajastata -24
Finantsseisundi aruandes kajastatud rendikohustise kogusumma esmase
5 958
rakendamise kuupäeval 01.01.2019
Tehtud korrigeerimised:
Materiaalse põhivara suurenemine 5 958
Kapitalirendi kohustiste suurenemine 5 958
Netomõju jaotamata kasumile 1. jaanuar 2019 seisuga 0
Täiendavalt vaata rendilepingute arvestuspõhimõtteid käesoleva lisa punktist 13.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuar
2019 algaval aruandeaastal, ei ole olnud Ettevõtte juhtkonna hinnangul olulist mõju.
Aastaaruanne 2019 83
b) Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Ettevõttele
kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2020 või hilisematel perioodidel ja mida Ettevõte ei ole
rakendanud ennetähtaegselt
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudetud kontseptuaalne raamistik
sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid
ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks
juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõte
hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks.
„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandepe-
rioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõis-
tesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid
selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline,
kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid,
mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Ettevõtte
hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele)
Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse rapor-
teerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli
kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus,
mõõtmise ebakindlus. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju
Ettevõttele.
1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis-
hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond
lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi
juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. Alljärgnevad
hinnangud omavad suurimat mõju 2019.a. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.
Põhivara kasuliku eluea määramine
Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise
perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui
varade hinnanguline eluiga.
2019.a. vaadati üle selliste materiaalsete põhivarade eluead, mille osas on teada nende ümberkujundamise
ja rekonstrueerimise plaanid.
Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 4,0% põhivara soetusmaksumusest.
Amortisatsioonimäärade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 5,2 miljoni võrra
aastas.
Põhivara kaetava väärtuse määramine
Ettevõte on väärtuse languse indikatsioonide esinemisel viinud läbi põhivara kaetava väärtuse teste ning
vajadusel põhivara alla hinnanud. Põhivara kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid
rahavoogude kohta (rahavood varade kasutamisest või müügist, varade hoolduseks ja kasutamiseks vaja-
likud rahavood). Rahavoogude koostamisel arvestatakse raudteeseaduse § 492 lõikest 5 ning Ettevõtte ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aastal sõlmitud finantseerimislepingust, mille kohaselt
84
peab riik tagama Ettevõtte tavapärases äritingimustes viieaastase perioodi jooksul tulude ja kulude tasakaalu.
Juhatuse hinnangul ei ole aruandeperioodil indikatsioone vara väärtuse languse kohta ning sellel põhjusel
puudub vajadus varade väärtuse testi koostamiseks.
1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursid. Aruande kuupäeva seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad
ja kohustised on ümberhinnatud eurodesse aruande kuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud kasumiaruandes
vastava perioodi tuluna ja kuluna.
1.4 Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsiteltakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile and-
miseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantssei-
sundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi
ja võimaliku väärtuse languse võrra.
Soetusmaksumus
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.
Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja
soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara
viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha
ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud
kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse
arvele eraldi objektina ainult juhul, kui on tõenäoline, et Ettevõte saab tulevikus varaobjektist majanduslikku
kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahe-
tatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele
ning asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest maha. Vajadusel muudetakse vara kasulikku
tööiga. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.
Kulum
Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on
oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi.
Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa,
mida ei amortiseerita.
Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aastain-
ventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnanguline
kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena
muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.
Aastaaruanne 2019 85
Põhivara kasulik eluiga
Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta.
Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:
Ehitised
Hooned 10 - 100 aastat
Rajatised 5 - 80 aastat
Raudteed 2 - 50 aastat
Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat
Muu inventar 3 - 20 aastat
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui Ettevõte
ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tek-
kivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruandes
real ”Muud äritulud” või ”Muud ärikulud”.
1.5 Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetami-
sega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses,
millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Immateriaalse põhivara all kajastatakse soe-
tatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku eluaega.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse
varana kajastatakse tarkvara, mis ei ole riistvara lahutamatu osa. Ettevõtte poolt loodud ja kontrollitav tarkvara
kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused:
Tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
Tarkvara on võimalik kasutada;
Tarkvara loob ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu;
Tarkvara arendustegevusega seotud kulusid on võimalik
usaldusväärselt hinnata.
Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud
kulutusi. Arenduskulud, mis eeltoodud tingimustele ei vasta, kajastatakse kuludena.
Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse 5 aasta jooksul.
1.6 Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering on vara, mida hoitakse kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna
renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei kasutata Ettevõtte majandustegevuses.
Kinnisvarainvesteering võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt
seonduvaid tehingutasusid.
Kinnisvarainvesteering hinnatakse igal aruande kuupäeval tema õiglasesse väärtusesse, kasutades ettevõtte-
väliste professionaalsete hindajate abi. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi muudes ärituludes
või muudes ärikuludes.
Materiaalse põhivara ümberklassifitseerimisel kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse ümberklassifitseeri-
mise päeval positiivne vahe põhivara õiglase väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahel omakapitalis ning
86
negatiivne vahe kasumiaruandes kuluna. Kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseerimisel muuks varaks
rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta liigitatakse.
Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel on lähtutud objekti turuhinnast. Aktiivse turu puudumisel
on õiglast väärtust hinnatud kas tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas või
kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit.
1.7 Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest otsestest
väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel kasutatakse
FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmak-
sumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse müügihinda, millest on lahutatud
müügiga seotud kulutused.
1.8 Finantsinstrumendid
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine
sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäe-
val, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või
antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Aastaaruanne 2019 87
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis
on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases
väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate
finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finants-
vara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmak-
sumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil.
Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/kuludes.
Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit
tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on
oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille
määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi
lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus
toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks
summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas,
kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole
pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt
suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate
krediidikahjumitega.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele
soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega,
mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressi-
määra meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatakse finantskuluna.
Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem
kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi
lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena.
88
Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad,
mis tasutakse järgmisel perioodil.
1.9 Mitte finantsvara väärtuse langus
Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kinnis-
varainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse
läbi vara kaetava väärtuse test.
Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raa-
matupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum
kajastatakse perioodi kuludes.
Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutu-
sed) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood
nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse
muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid
rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub.
Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse
langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse
leidmisel.
Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei
ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust
tehtud ei oleks.
1.10 Tulude kajastamine
Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas.
Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise
eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu
siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutusest
Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud juurdepääsu taga-
vad põhiteenused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutusele andmine raudteeveo-et-
tevõtjatele. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mida uuendatakse
iga-aastaselt järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratakse vastavalt
majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadi-
rektori poolt terveks liiklusgraafikuperioodiks. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest kajastatakse perioodil,
mil Ettevõte on teenuseid osutanud.
Kinnisvarateenused
Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu-
naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis.
Varude müük
Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise protses-
sis vanade materjalide vahetusega. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tegevuseks mittevajalikuks
osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle
antud.
Aastaaruanne 2019 89
Muud teenused
Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, lisaks vagunite
kasutada andmist, tasu eksamineerimise läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osutamise
perioodil.
1.11 Töötajate hüvitised
Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv)
kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele.
Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepinguid
reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid.
Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte
töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahkuda vabatahtli-
kult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu
peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama
töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või maksma töösuhte
lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta.
Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva, on hüvitist diskonteeritud
selle nüüdisväärtuseni.
Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõi-
gus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantsseisundi
aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena.
Ettevõte kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui
tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata.
1.12 Tulumaks
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja
teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär
on 20/80 väljamakstavalt netosummalt.
Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suhtes,
mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise
summa, mis võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud ära lisas 13.
Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide deklareerimisel kasumiaruandes kuluna.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamak-
seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse
arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta.
Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt.
1.13 Rendiarvestus
Ettevõte kui rendileandja:
Kasutusrendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud
põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus
rendilevõtjale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna.
90
Ettevõte kui rentnik:
Arvestuspõhimõtted alates 01. jaanuarist 2019
Rendilepingud klassifitseeritakse alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud IFRS 16 järgi vastavalt käesoleva lisa
punktis 1.1.
Lepingu sõlmimisel hinnatakse, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping
on rendileping, kui sellega antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud
ajavahemikus. Ettevõte arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu
võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendi-
lepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta.
Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise
õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja
mõjutab rendiperioodi kestvust. Ettevõte muudab rendiperioodi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi
alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest
on lahutatud saadud rendistiimulid;
kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara
lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või
alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü-
disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik
hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku
alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas
maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse ese-
meks oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte:
kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu
intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud
muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist
marginaali, mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga;
korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks
rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised.
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi
alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:
fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille
esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat
indeksit või määra.
Aastaaruanne 2019 91
summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse
garantiide alusel;
ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta
realiseerib õigust, ja
rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui
rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab
rendilepingu lõpetamise õigust.
Ettevõte tasub raudteeinfrastruktuuri alla jäävate maa omanikele hoonestusõiguse tasusid. Kuna hoonestus-
õiguse tasud põhinevad maa maksustamishinnal, on juhtkonna hinnangul tegemist muutuva rendimaksega,
mis ei põhine turuhinnal baseeruval näitajal. Seega kajastatakse need rendimaksed perioodikuluna vastavalt
IFRS 16-le.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli
järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soe-
tusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud
kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb
alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara
maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamis-
õiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel
juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni
alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või
rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud
rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osa-
perioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes
rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi
kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise
ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse
esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine,
kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga
juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed
kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või
muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud
rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate
summade muutusele.
Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete
põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on
tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.
92
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust,
lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab
ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin-
gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille
alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised
rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud
on IT-seadmete rendilepingud.
Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele
õiglases väärtuses või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtuses, sõltuvalt sellest, mis on madalam. Muud
rendid kajastati kasutusrendina.
Rendimaksed jaotatakse kohustise ja finantskulude vahel nii, et intressikulu määr oleks netoinvesteeringu
jäägist lähtuvalt konstantne. Vastavat rendikohustist (ilma intressideta) näidatakse finantsseisundi aruandes
muu lühi- või pikaajalise kohustisena. Intressi osa rendimaksest näidatakse kasumiaruandes tekkepõhiselt
finantskuluna. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul koondkasumiaruandes kuluna.
1.14 Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud
kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust
saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud.
Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide
hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses.
Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda, kui asjaomaste
töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja koondatavate tööta-
jate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud. Ettevõtte pideva tegevusega
seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi.
Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime
kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav
periood ja hüvitise suurus.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali-
seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on
avalikustatud aruande lisades (Lisa 14) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte finants-
seisundi aruandes.
1.15 Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab
sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset.
Varade sihtfinantseerimine
Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil
soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantsee-
rimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste perioodide tulu
sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud
vara kasuliku eluea jooksul.
Aastaaruanne 2019 93
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil
Ettevõte kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine ette nähtud.
Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompensee-
ritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kuludes ja tuludes.
1.16 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused
Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas-
taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud
tehingutega.
Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis olu-
liselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.
1.17 Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud
puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja
lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid
kajastatakse otsemeetodil.
1.18 Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal
tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei
või teha aktsionäridele väljamakseid.
1.19 Tehingud seotud osapooltega
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu
ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõtte
finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega
seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raamatupidamise
aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad
raudteeveoga seotud ettevõtted.
94
Lisa 2: Finantsriskide juhtimine
2.1 Finantsriskide tegurid
Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid:
tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse
intressimäära riski ja hinnariski;
krediidirisk,
likviidsusrisk.
Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõttes-
iseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohustused
ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase.
2.2 Tururisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks
varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga.
31. detsembri 2018 ja 31. detsembri 2019 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh kohus-
tised olid valdavalt eurodes.
Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
CHF RUB CHF RUB
Raha ja rahaekvivalendid 291 4 250 0
Nõuded 323 0 261 0
Kohustused -227 -4 -250 -1
Netopositsioonid 387 0 261 -1
Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuutused
ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele.
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu
intressimäära muutuste tõttu.
Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et
finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
Ettevõtte laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Võrreldes 2018.
aastaga aastal 2019 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 7).
2.3 Krediidirisk
Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole või-
metusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate
vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded.
Aastaaruanne 2019 95
Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud,
moodustatud allahindluse reserv 1/3 arvete mahust. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on
arvestatud klientide varasema maksekäitumise ja maksevõimega ning asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik
alus nõuete sissenõudmiseks.
Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2019:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 4
Aruandeperioodi allahindlused 75 0
Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 4
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 75 0
Sihtfinantseerimisega seotud nõuded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastu on finantsseisundi
aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esineb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt
on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinantseerimislepingus ning vastaspool on võtnud lepingulise
kohustise selle nõude osas. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist
ja finantsseisu puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte
hinnangul puudub.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 ooda-
tava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2018 ja 31.
detsembri 2019 seisuga.
Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swedbank,
SEB Pank ning Luminor Eesti.
tuhandetes eurodes
Arvelduskontod ja deposiidid 31.12.2019 31.12.2018 Reiting Moody's järgi
Swedbank 18 550 24 920 Aa2
SEB Pank 177 230 Aa2
Luminor Eesti 19 192 22 186 Baa1
Moskva Esinduse pangakonto 4 0 teadmata
37 923 47 336
Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks.
2.4 Likviidsusrisk
Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täitmiseks.
Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2
miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutamise
muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu.
Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, kasutus- ja kapitalirent, müü-
gi-tagasirent, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid. Ühte panka paigutatava deposiidi väärtus ei tohi
ületada 50% ettevõtte kõikidest rahalistest vahenditest deposiiti paigutamise hetkel.
Likviidsust parandab ka lepingutes sätestatud arveldamise tingimus, mille kohaselt veo-ettevõtjad tasuvad
infrastruktuuri kasututasu Ettevõttele igakuiselt ligi 50% ulatuses ettemaksuna.
96
Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnangulised
tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018:
31.12.2019
Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5
tuhandetes eurodes Lisa
maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta
Pangalaenud 23 690 24 236 5 182 10 887 8 167 0 7
Kapitalirendi kohustused 7 115 8 662 1 473 1 401 2 897 2 891 7
Võlad tarnijatele 4 361 4 361 4 361 0 0 0 8
Muud võlad 271 271 271 0 0 0
Kokku 35 437 37 231 11 112 12 209 11 019 2 891
31.12.2018
Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5
tuhandetes eurodes Lisa
maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta
Pangalaenud 28 656 29 519 5 243 5 195 16 376 2 705 7
Kapitalirendi kohustused 1 570 1 608 295 278 1 035 0 7
Võlad tarnijatele 3 855 3 855 3 855 0 0 0 8
Muud võlad 118 118 118 0 0 0
Kokku 34 199 35 100 9 511 5 473 17 411 2 705
2.5 Tegevusrisk
Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlustatud
varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete
eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastutuse ja
tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab
kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu.
Aastaaruanne 2019 97
2.6 Kapitali juhtimine
Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähen-
damise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettevõtte eesmärgiks on omada piisavalt kapitali usaldusväärsuse säilitamiseks finantsturgudel. Ettevõtte
käsutuses on mitmed krediidiinstrumendid, mille kestvus ja maht võimaldavad juhtkonnal ellu viia järgnevaks
12 kuuks kavandatud investeerimisprogrammi.
Ettevõtte omakapital on piisav võimaldamaks vajadusel täiendavate laenuvahendite kaasamist. Ettevõte on
oma laenulepingutes võtnud kohustuse tagada omakapitali osakaal minimaalselt 35% bilansimahust. 31.
detsembri 2019 seisuga oli omakapitali osakaal bilansimahust 46,4% (31.12.2018: 44,9%). Täiendavalt vaata
Ettevõtte omakapitali kohta lisast 6.
Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud ka kohustused tagada kulumi-eelse ärikasumi (EBITDA) teatud tase
ning mitte ületada intressikandvate kohustiste ja netovõla kokku lepitud suhet EBITDAsse.
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Võlakohustused (Lisa 7) 30 805 30 226
Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 7) 18 922 13 336
Netovõlg (võlakohustused- raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 7) 11 883 16 890
Omakapital 159 028 150 135
Kogukapital (netovõlg + omakapital) 170 911 167 025
Võlakohustuste suhe kogukapitali 18% 18%
Netovõla suhe kogukapitali 7% 10%
2.7 Õiglane väärtus
IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hinda-
mistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud
turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on
loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:
1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või
kohustistele aktiivsetel turgudel.
2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja
mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või
kaudselt (s.t on tuletatud hindadest).
3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel
turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil.
Hindamistehnikates kasutatakse võimaluse korral jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja
toetutakse nii vähe kui võimalik Ettevõtte enda hinnangutele.
Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finants-
varade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2019 ja
31.12.2018, kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa Ettevõtte pikaajalistest laenukohustistest on
ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning juhtkonna hinnangul
pole riskimarginaal oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest.
Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud allahind-
lused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega.
98
Lisa 3: Materiaalne põhivara
Kasutus- Kasutus- Muu Lõpe-
Maa ja õigusega Masinad ja õigusega inven- tamata
tuhandetes eurodes ehitised hooned seadmed sõidukid tar ehitus Kokku Lisa
Saldo seisuga 31.12.2017
Soetusmaksumus 415 264 0 74 031 0 1 221 809 491 325
sh EL ja KOV toetus 120 540 0 4 083 0 0 0 124 623
Akumuleeritud kulum -172 470 0 -45 540 0 -1 168 0 -219 178
sh EL ja KOV toetus -23 568 0 -920 0 0 0 -24 488
Jääkmaksumus 31.12.2017 242 794 0 28 491 0 53 809 272 147
2018.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 1 0 2 373 0 10 23 988 26 372
Ümberklassifitseerimised 9 113 0 974 0 0 -10 087 0
sh EL ja KOV toetus 5 235 0 0 0 0 -5 235 0
Ümberklassifitseerimine
immateriaalsetesse varadesse 0 0 -829 0 0 0 -829
Müüdud ja mahakantud varad
jääkväärtuses -1 0 -177 0 0 0 -178
Kulum ja põhivara väärtuse
langus -16 339 0 -3 653 0 -33 -329 -20 354
sh EL ja KOV toetus -4 686 0 -182 0 0 0 -4 868 16
Saldo seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 421 603 0 70 579 0 1 187 14 381 507 750
sh EL ja KOV toetus 125 775 0 4 083 0 0 0 129 858
Akumuleeritud kulum -186 035 0 -43 400 0 -1 157 0 -230 592
sh EL ja KOV toetus -28 254 0 -1 102 0 0 0 -29 356
Jääkmaksumus 31.12.2018 235 568 0 27 179 0 30 14 381 277 158
IFRS 16 esmakordne
rakendamine 0 4 297 0 1 661 0 0 5 958 1.1
Korrigeeritud jääkmaksumus
01.01.2019 235 568 4 297 27 179 1 661 30 14 381 283 116
2019.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 30 0 1 612 0 180 29 654 31 476
sh kapitalirendi tingimustel 0 0 97 0 0 0 97
Kasutusõigusega varade
lisandumine 0 7 0 110 0 0 117
Kasutusõiguse eemaldamine 0 0 0 -16 0 0 -16
Ümberklassifitseerimised 23 673 0 6 418 0 5 -30 096 0
sh EL ja KOV toetus 19 493 0 1 641 0 0 -21 134 0
Müüdud ja mahakantud varad
jääkväärtuses -287 0 -168 0 0 0 -455
Kulum ja põhivara väärtuse
langus -15 543 -473 -3 542 -520 -30 -49 -20 157
sh EL ja KOV toetus -5 151 0 -198 0 0 0 -5 349 16
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 441 370 4 304 76 758 1 752 1 135 13 890 539 209
sh EL ja KOV toetus 145 248 0 8 064 0 0 0 153 312
Akumuleeritud kulum -197 929 -473 -45 259 -517 -950 0 -245 128
sh EL ja KOV toetus -33 406 0 -1 299 0 0 0 -34 705
Jääkmaksumus 31.12.2019 243 441 3 831 31 499 1 235 185 13 890 294 081
Aastaaruanne 2019 99
Suurimad arvele võetud põhivarad 2019.aastal:
Tapa-Narva lõigu rekonstrueerimine 11 295 tuh eurot
Turba raudtee ehitus 7 752 tuh eurot
Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimine 4 191 tuh eurot
Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere lõigu rekonstrueerimine 2 191 tuh eurot
Narva vaksalihoone renoveerimine 866 tuh eurot
Kesklao laohoone ehitus 731 tuh eurot
2019. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 1 206 tuhat eurot (2018: 284 tuhat eurot) ja kinnisvarainvestee-
ring müügihinnaga 1 631 tuhat eurot. Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude
äritulude all summas 1 630 tuhat eurot (2018: 49 tuhat eurot), vt ka Lisa 10.
Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Ehitised (hooned ja rajatised) 52 900 41 857
Masinad ja seadmed 23 056 21 919
Muu inventar 895 1 010
Kokku 76 851 64 786
Seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2018 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei ole.
Lisa 4: Varud
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Teeameti varuosad 4 228 4 353
Telekomi ja turvangusüsteemide ameti varuosad 1 255 1 311
Elektrivõrkude ameti varuosad 304 330
Muud varud 142 130
Varud kokku 5 929 6 124
Aruandeperioodil seisvaid ja kasutuskõlbmatuid laovarusid alla ei hinnatud (2018: 177 tuhat eurot).
Lisa 5: Nõuded ja ettemaksed
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa
Ostjatelt laekumata arved 1 201 1 605
Sihtfinantseerimisnõuded 2 013 0 16
Maksude ettemaksed 366 147 9
Üle 3-kuulised tähtajalised deposiidid 19 000 34 000
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 205 120
Muud lühiajalised nõuded 4 4
Nõuded ja ettemaksed kokku 22 789 35 876
100
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine:
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 4
Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 11.2) 75 0
Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 4
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 75 0
Lisa 6: Omakapitali muutused
6.1 Aktsiakapital
Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister.
Seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2018 on Ettevõtte aktsiakapital 70 303 tuhat eurot, mis koosneb
70 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud.
Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt
ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimisjaotisele
Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral.
Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne aktsia-
kapital 127 823 tuhat eurot.
6.2 Kohustuslik reservkapital
2019.aastal suurendati kohustuslikku reservkapitali 431 tuhande euro võrra (2018: 0 eurot).
6.3 Põhivara ümberhindluse reserv
Põhivara ümberhindluse reserv hõlmab kinnisvarainvesteeringuks ümberklassifitseeritud maa õiglasele
väärtusele ümberhindamise tulemust. Kinnisvara hilisema võõrandamise korral võib omakapitalis sisalduva
ümberhindluse reservi üle kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Ümberhindluse reservi ülekand-
mist jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastata.
Seoses kinnisvarainvesteeringu võõrandamisega 2019.aastal on põhivara ümberhindluse reserv kantud
eelmiste perioodide jaotamata kasumi reale.
Aastaaruanne 2019 101
Lisa 7: Laenud ja liisingukohustised
Võlakohustused seisuga 31.12.2019
sh pika- sh lühi-
ajaline ajaline tagasimakse-
tuhandetes eurodes Saldo osa osa tähtaeg intressimäär
OP Corporate Bank võlakirjad 10 350 8 050 2 300 20.12.2021 6 kuu euribor + 0,81%
Põhjamaade
13 340 10 674 2 666 15.12.2024 6 kuu euribor + 1,091%
investeerimispanga võlakirjad
Kapitalirendikohustused 7 115 5 760 1 356 keskmine 2,37%
Kokku võlakohustused 30 805 24 484 6 322
Võlakohustused seisuga 31.12.2018
sh pika- sh lühi-
ajaline ajaline tagasimakse-
tuhandetes eurodes Saldo osa osa tähtaeg intressimäär
OP Corporate Bank võlakirjad 12 650 10 350 2 300 20.12.2021 6 kuu euribor + 0,81%
Põhjamaade
16 006 13 340 2 666 15.12.2024 6 kuu euribor + 1,33%
investeerimispanga võlakirjad
Kapitalirendikohustused 1 570 1 287 283 keskmine 1,01%
Kokku võlakohustused 30 226 24 977 5 249
2019. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 260 tuhat eurot (2019:
332 tuhat eurot) (Lisa 12).
Netovõlg
Võlakohusutused Võlakohusutused
Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega
tuhandetes eurodes ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku
Netovõlg 31.12.17 18 812 -5 061 -28 827 -15 076
Saadud laenud -118 -1 402 -1 520
Tagasimaksed 5 182 0 5 182
Klassifitseerimine pikaajalisest
-5 252 5 252 0
lühiajaliseks
Netovõlg 31.12.2018 13 336 -5 249 -24 977 -16 890
Saadud laenud -123 -6 666 -6 789
Tagasimaksed 6 210 0 6 210
Klassifitseerimine pikaajalisest
-7 159 7 159 0
lühiajaliseks
Netovõlg 31.12.2019 18 922 -6 321 -24 484 -11 883
Ettevõte on sõlminud võlakirjalepingud 2007. aastal Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) ning 2016.
aastal OP Corporate Bank PLC-ga (OP). Neis lepingutes on sätestatud eritingimused finantssuhtarvudele,
millele Ettevõte peab vastama. Ettevõte oli kehtestatud eritingimustega kooskõlas seisuga 31.12.2019 ning
seisuga 31.12.2018. Võlakirjad lunastatakse üks kord poolaastas, võrdsetes osades.
31. detsembri 2019 ja 31. detsembri 2018 seisuga ei ole Ettevõtte varasid laenude tagatiseks seatud.
102
Lisa 8: Võlad tarnijatele ja muud kohustised
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Võlad kaupade ja teenuste eest 4 647 3 973
Muud võlad 24 42
Viitvõlad töötajatele 2 552 2 989
Maksuvõlad (lisa 9) 1 106 645
Tulevaste perioodide tulud 2 879 2 159
Kokku 11 208 9 808
Tarnijatele tasumata arvete summa 4 647 tuhat eurot (31.12.2018: 3 973 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust
tarnijatele põhivara eest 2 442 tuhat eurot (31.12.2018: 463 tuhat eurot).
Tulevaste perioodide tulud summas 2 879 tuhat eurot (31.12.2018: 2 159 tuhat eurot) sisaldavad raudtee- ja
raudteeveo ettevõtjate ettemaksusid infrastruktuuri kasutamise eest ning hoonestustasude ettemakseid.
Lisa 9: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 425 144 0
Üksikisiku tulumaks 0 214 0 198
Erisoodustuse tulumaks 0 6 0 2
Sotsiaalmaks 0 418 0 405
Kogumispensionimakse 0 16 0 15
Töötuskindlustusmakse 0 26 0 25
Muud maksud 0 1 0 0
Ettemaksukonto jääk 366 0 3 0
Kokku 366 1 106 147 645
Lisa 10: Müügitulu ja muud äritulud
Müügitulu tegevusalade lõikes
tuhandetes eurodes 2019 2018
Infrastruktuuritasud 34 419 36 743
Renditulud 528 817
Varude müük 1 590 849
Muud teenused* 2 980 3 114
Kokku müügitulud 39 517 41 523
* Muude teenustena kajastatakse vahendatud telekommunikatsiooniteenuste ja elektri müüki ning muid
ühekordseid teenuseid (eksamineerimine jne).
Aastaaruanne 2019 103
Müügitulu geograafiline jaotus
tuhandetes eurodes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 35 527 40 262
Läti 154 27
Leedu 19 0
Muud riigid 7 0
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Venemaa 3 314 1 233
Ukraina 153 0
Valgevene 118 0
Muud riigid 225 1
Kokku müügitulud 39 517 41 523
Oluline osa Ettevõtte tuludest seondub teenuste osutamisega Eesti Vabariigi valitseva mõju all olevatele
ettevõtetele, vaata ka tehinguid seotud osapooltega lisast 15.
Muud äritulud
tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa
Kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 1 630 108 3
Trahvid, viivised, hüvitised 189 154
Tegevuskulude sihtfinantseerimine 16 000 16 000 16
Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine 5 349 4 868 16
Muud äritulud 160 350
Kokku äritulud 23 328 21 480
Lisa 11: Ärikulud
11.1 Kaubad, materjal ja teenused
tuhandetes eurodes 2019 2018
Tooraine ja materjal 1 762 1 613
Müügi eesmärgil ostetud teenused 594 705
Energia 1 179 1 246
Raudtee remont ja hooldus 2 213 1 988
Kinnisvara hooldus 730 618
Transpordivahendite remont ja hooldus 676 356
Side-, elektri- ja turvangusüsteemide hooldus 285 324
Muud teenused* 2 932 3 124
Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 371 9 974
* Muud teenused sisaldavad kaubaveo turvateenuseid ning vedurite kasutamise teenust.
104
11.2 Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Üür ja rent, hoonestusõigus 560 1 736
Elekter 319 323
Kommunaalkulud 468 437
Bürookulud 554 415
Lähetuskulud 143 154
Koolituskulud 110 127
Riiklikud ja kohalikud maksud 332 456
Kindlustusteenused 176 168
Sõiduautode varuosad ja hooldus 32 55
Sisseostetud teenused 563 275
Infoteenused 50 280
Muud töötajatega seotud kulud 164 293
Keskkonnakaitsekulud 217 423
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 5) 75 0
Muud kulud 65 78
Kokku tegevuskulud 3 828 5 220
11.3 Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 13 681 13 541
Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 483 4 624
Kokku tööjõukulud 18 164 18 165
Töötajate arv
Töötajate arve perioodi algul 758 788
Töötajate arv perioodi lõpul 698 758
Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 725 782
Lisa 12: Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes 2019 2018
Intressitulud 83 13
Intressikulud -415 -340
sh intressikulu laenudelt -260 -332
intressikulu kapitalirendilt -155 -8
Kasum/kahjum valuutakursi muutustest 13 -2
Finantstulud ja -kulud kokku -319 -329
Aastaaruanne 2019 105
Lisa 13: Tulumaks
Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suhtes,
mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks
kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.
Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2019 on 85 051 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadustikus
ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on sei-
suga 31. detsember 2019 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 84 606 tuhat eurot
(2018: 75 835 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2019 seisuga, on 16 921 tuhat eurot (2018: 15 167 tuhat
eurot) ning netodividendid 67 685 tuhat eurot (2018: 60 668 tuhat eurot).
Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2019. aastal välja dividende.
Lisa 14: Tingimuslikud varad, tingimuslikud kohustused
ja siduvad tulevikukohustused
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised:
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil
01.01.2019-31.12.2019. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid
ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata
riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa.
Ehituslepingutest tulenevad kohustused
Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2019 aastateks 2020 kuni 2022 sõlmitud lepinguid, millest lepinguperioodi
lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 35,9 miljonit eurot (2018: 43,2 miljonit eurot).
Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida.
31.12.2019 seisuga oli sellist sihtfinantseeringut saadud 143 miljonit eurot (31.12.2018: 131 miljonit eurot).
Pooleliolevad kohtuvaidlused
OÜ Muldkeha esitas kohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudes
summas 1 221 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020. Vastuse esitamise tähtajaks on
09.03.2020. AS Eesti Raudtee nõuet ei tunnista ega pea selle tasumist tõenäoliseks.
AS E.R.S. on esitanud kaks kaebust Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsustele raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu määramiseks 2016/2017 ja 2017/2018 liiklusgraafikuperioodideks. Eesti Raudtee on
kaasatud vaidlusse kolmanda isikuna. Käesolevaks hetkeks ei ole Riigikohus oma otsust veel teinud. Kui
kohus rahuldab AS E.R.S kaebuse ja tühistab TJA otsuse, peab TTJA tegema uue raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu määramise otsuse, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua AS Eesti Raudtee eelmiste
perioodide tulude korrigeerimise. Hetkel ei ole selle mõju usaldusväärselt prognoositav.
106
AS Eesti Raudtee esitas 12.11.2018 kohtule hagi AS Operail vedurite üksiksõitude kolme aasta
kasutustasu nõudes summas 6 152 tuhat eurot, millele lisanduvad viivised summas 244 tuhat eurot.
Kohus võttis hagi menetlusse 20.11.2018. AS Operail oma vastuses nõuet vedurite üksiksõitude
kasutustasu püsikulu osas ei tunnista. AS Eesti Raudtee on pidanud AS Operailiga läbirääkimisi
kohtuasja lahendamiseks kompromissiga. Mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei ole jõutud.
Tulenevalt AS-i Operail vastuväidetest võib kohus kohaldada ka lepingust tulenevat ühe aastast nõude
aegumistähtaega ning sellega seoses võib hagis toodud nõue väheneda. Kohus ei ole kohtuistungi
aega veel määranud. Kohtuvaidlusest tulenevat nõuet ei ole kajastatud Ettevõtte finantsseisundi
aruandes, vaid tegemist on tingimusliku varaga.
Lisa 15: Tehingud seotud osapooltega
Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ettevõtetega
ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega.
Saldod seotud osapooltega
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Nõuded
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 0 0
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 743 1 136
Kohustised
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 1 84
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 794 2 228
Tehingud seotud osapooltega
tuhandetes eurodes 2019 2018
Müüdud teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 1 3
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 36 559 37 600
Ostetud teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 156 165
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 918 3 067
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud
2019 2018
Arvestatud tasud 305 283
Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu
ulatuses. Hüvitise osas finantsseisundi aruandes eraldist ei ole moodustatud.
Aastaaruanne 2019 107
Lisa 16: Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise nõue
tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018
Saamata põhivara sihtfinantseerimine 2 013 0
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2019 2018
Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasakaalu
16 000 16 000
tagamiseks (lisa 10)
Varade sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2019 2018
Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi alguses 126 652 101 512
EL fondid 102 860 99 028
kodumaine sihtfinantseerimine 2 292 2 484
ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 21 500 0
Liikumised arvestusperioodil
Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 12 363 30 009
EL fondid 12 288 8 509
kodumaine sihtfinantseerimine 75 21 500
Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -5 349 -4 868
EL fondid -5 129 -4 676
kodumaine sihtfinantseerimine -220 -192
Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused
133 666 126 652
perioodi lõpul
EL fondid (soetatud põhivarad) 104 026 98 211
EL fondid (saadud ettemaksed) 5 993 4 649
kodumaine sihtfinantseerimine 19 814 2 292
ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 3 833 21 500
Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimislepingu,
mille alusel tasuti Ettevõttele 2019. aasta jooksul 7 mln eurot (2018: 16 mln eurot), mis kajastatakse seisuga
31.12.2019 kohustisena (31.12.2018: 16 milj eurot) ning tuluna peale finantseerimislepingus ettenähtud tule-
museesmärkide täitmist. 18. detsembril 2019 sõlmiti finantseerimislepingule muudatus, millega pikendati selle
kehtivust kuni 31.12.2025. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid
järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongiliini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku
läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, keskkonnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud
lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseste põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid
tegevuskulude sihtfinantseerimisena.
108
28.06.2018 sõlmiti Finantseerimislepingu Lisa 4 “Sihtotstarbelised investeeringud aastatel 2018-2020”, mille
alusel tasuti Ettevõttele 2018. aastal 21,5 mln eurot investeeringuprojektide finantseerimiseks, sh Tallinn-
Tartu ja Tapa-Narva raudteede renoveerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h ning Riisipere-Turba raudtee
ehitus. Saadud sihtfinantseeringust kasutas Ettevõte 2019. aasta jooksul summas 17,7 miljonit eurot ning
taotles ettemakse jäägi (3,8 miljonit eurot) ülekandmist järgmiste perioodide investeeringute katteks. Kuna
vastava lepingu lisaga seati Ettevõttele eesmärgid konkreetsete investeeringuobjektide teostamiseks, vastab
juhtkonna hinnangul saadud toetus põhivara sihtfinantseerimisele ning on eeltoodust tulenevalt kajastatud
põhivarade, mitte tegevuskulude sihtfinantseerimisena.
Ettevõte on kohustatud tagama vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lisa 17: Sündmused pärast bilansipäeva
2020. aasta alguses kinnitati uue koronaviiruse (Covid-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu
maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele. Ettevõte käsitleb
seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmuseks. Kuna olukord on ebakindel
ja kiiresti arenev, ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist haiguspuhangu võimaliku mõju
kohta ettevõttele.
4. märtsil 2020 allkirjastas Ettevõte laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) summale 95 miljonit
eurot 2020-2025 planeeritud investeeringute teostamiseks. Laenu tagatiseks varasid panditud ei ole.
Aastaaruanne 2019 109
Kasumi jaotamise ettepanek
AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2019. aasta puhaskasum
8 893 tuhat eurot alljärgnevalt:
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 445 tuhat eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse 8 448 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 84 606 tuhat eurot
110
Juhatuse liikmete allkirjad
AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest,
raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.
Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise
ettepaneku.
Erik Laidvee Andrus Kimber
Juhatuse esimees-peadirektor Juhatuse aseesimees-finantsdirektor
18. märts 2020
Aastaaruanne 2019 111
Tegevusalade loetelu
Tegevusala EMTAK kood 2019 2018
Infrastruktuuri teenused 52219 34 041 36 743
Rendi ja üürimisteenused 77391 282 263
Ostetud ja edasimüüdud energia 35141 761 888
Telekommunikatsiooniteenused 61901 377 454
Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rent 68201 528 554
Varude müük 45311 1 573 849
37 562 39 751
112
GRI SISUKORD
Eesti Raudtee aastaaruanne on koostatud kõige levinuma jätkusuutlikkuse aruandluse
standardi Global Reporting Initiative (GRI) standardi nõuete kohaselt.
Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise
ja turukäitumise teemasid, mis on kõige olulisemad Eesti Raudtee tegevust, mõju ja
huvigruppide ootusi silmas pidades (teemade nimekiri lk 20-21).
GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus
Raporteerimise alused (GRI 101: 2016)
Üldised näitajad (GRI 102: 2016)
Organisatsiooni ülevaade
102-1 Organisatsiooni nimi lk 2
102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused lk 2, 4-5, 37-39, 42-43
102-3 Peakontori asukoht lk 2
102-4 Tegevuskohad lk 4-5
102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 4, 72
102-6 Teenindatavad turud lk 37-39
102-7 Organisatsiooni suurus lk 4, 11, 36
lk 62, 118 (Kõik tegevused viiakse
ellu oma töötajatega, v.a alltöövõtjad
projektipõhistes hangetes. Ettevõttes
ei tööta tähtajalise lepinguga töötajaid,
102-8 Põhiandmed töötajate kohta
v.a juhatuse liikmed. Samuti ei
kasutata hooajalist, projektipõhist või
renditööjõudu. Puudub info täis- ja
osakoormusega töötajate kohta.)
lk 53
Ettevõtte tegevuse tulemusel peavad
rongid saama raudteel sujuvalt ja
ohutult liikuda. Selle tagamiseks viib
ettevõte ise, alltöövõtjate abil ja
tarnijatelt kaupu soetades, ellu järgmisi
tegevusi:
- raudtee korrashoid;
- telekomi- ja
turvangusüsteemide
102-9 Tarneahel korrashoid;
- tehnika ja kinnisvara
haldamine;
- elektrivarustus;
- liikluskorraldus;
- turvalisuse ja ohutuse
tagamine;
- materjalidega varustamine;
- ehitus- ja arendustegevus;
- mitmesugused
tugifunktsioonid.
102-10 Aruandeperioodil toimunud olulised muutused Avati Turba-Riisipere raudtee
Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine
102-11 lk 31, 54
keskkonnaküsimustes
102-12 Vabatahtlikud initsiatiivid lk 51, 54, 59, 65
102-13 Liikmelisus ühingutes lk 5, 33
Aastaaruanne 2019 113
GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus
Strateegia
102-14 Juhatuse esimehe pöördumine lk 8-9
102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused lk 18-19, 22-23, 28-31
Eetika ja ausameelsus
102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid lk 16-17
102-17 Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine lk 28
Juhtimine
lk 26-27 (Lõppvastutus sotsiaalse- ja
102-18 Juhtimisstruktuur keskkonnamõju küsimustes on AS Eesti
Raudtee juhatusel)
Huvigruppide kaasamine
Ettevõtte olulisemad huvigrupid on
töötajad, kliendid, reisijad, tarnijad ja
alltöövõtjad, koostööpartnerid ja teised
102-40 Huvigruppide nimekiri
valdkonna organisatsioonid, omanik ja
avaliku sektori institutsioonid ja laiem
Eesti avalikkus.
102-41 Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped lk 65
Huvigruppideks loetakse tegevusega
otse seotud osapooli, kelle tegevus
102-42 Huvigruppide kindlakstegemine ja valik mõjutab ettevõtet või keda ettevõte
oma tegevusega mõjutab, ning
avalikkust.
lk 20, 32-33, 48, 52, 60-61, 63-65, 70-
71 (Lisaks: lähemate huvigruppidega
toimub suhtlus igapäevatöö käigus (vt
GRI 102-40). Laiema huvigruppide ringi
102-43 Huvigruppide kaasamise viis
ootusi ettevõtte tegevusele kaardistati
2019. aasta lõpus veebiküsitluse
kaudu aastaaruande ettevalmistamise
raames).
lk 21 (Erinevate väliste huvigruppide
ootused erinevate aspektide osas on
pigem sarnased, täpsemate erisuste
tegemiseks oleks vaja edaspidi
102-44 Peamised tõstatatud teemad ja küsimused
analüüsi kaasata rohkem huvigruppide
esindajaid. Töötajate ootused on
kõrgemad töökeskkonnaga seotud
teemades.)
Aruande parameetrid
AS Eesti Raudteele täiendavad
102-45 Konsolideeritud üksused
konsolideeritavad üksused puuduvad.
102-46 Aruande teemade ja ulatuse määramine lk 18-23
102-47 Oluliste teemade nimekiri lk 21
102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine Parandused puuduvad.
Tegemist on ettevõtte esimese GRI
standardile vastava aruandega ja
102-49 Muudatused aruandluses
kajastab senisest raporteerimisest
laiemat teemade ringi.
102-50 Aruande periood lk 2
Eelmine majandusaasta aruanne
102-51 Eelmise aruande kuupäev
avalikustati 13.05.2019
114
GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus
Aastaaruanne avaldatakse kord
aastas. Vastavalt riigivaraseadusele
102-52 Aruandlustsükkel
koostatakse ja avaldatakse
vahearuandeid kvartaalselt.
102-53 Kontaktisik aruandega seotud küsimustes Monika Lilles (
[email protected])
Aruanne on koostatud GRI Standardi
102-54 GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus
kohaselt, põhinõuete (Core) tasandil
102-55 GRI sisukord lk 113-118
GRI nõuete täitmist ei ole kolmandate
102-56 Väline kontroll
osapoolte poolt kontrollitud.
Jätkusuutlikkuse fookusteemad
Kvaliteet, toimepidevus, läbilaskevõime, graafikute täpsus
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 42-44
2016) 103-3
mitte-GRI Tulemusnäitajad lk 42-44
Majandustulemused (GRI 201: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 36-41
2016) 103-3
201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 36-41
Kaudne majanduslik mõju (GRI 203: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 18-19, 22-23
2016) 103-3
203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused lk 40-41
203-2 Oluline kaudne majanduslik mõju lk 19
Ostupõhimõtted (GRI 204: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 53
2016) 103-3
204-1 Ostud kohalikelt tarnijatelt lk 53
Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 27-28
2016) 103-3
Kogu ettevõtte tegevust katva üldise
riskihindamise tulemusena on teada,
205-1 Tegevusega seotud korruptsiooniriskide hindamine
millises riskis korruptsioon avalduda
võib (eelkõige hangetega seoses).
lk 28 (Põhimõtted on kättesaadavad
kõigile töötajatele. Koolitusel peavad
osalema kõik hangete korraldamise,
Korruptsiooniennetuse põhimõete kommunikatsioon
205-2 otsustusõiguse ja juhitasemega
ja koolitus
töötajad (2019. aastal 17%
töötajatest). Koostööpartneritele eraldi
kommunikeeritud ei ole.)
lk 28 (2019. aastal ei olnud töötajate
205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed ega alltöövõtjatega seotud juhtumeid
ja menetlusi.)
Aastaaruanne 2019 115
GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus
Energiakasutus (GRI 302: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 55-56
2016) 103-3
302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 56 (Taastuvenergiat ei tarbitud)
Elusloodus (GRI 304: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 58
2016) 103-3
Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge bioloogilise
304-1 lk 58
mitmekesisuse väärtusega piirkonnas
Emissioonid (GRI 305: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 55-56
2016) 103-3
lk 55 (Andmed vaid nende katlamajade
305-1 Otsene kasvuhoonekaaside emissioon (skoop 1) kohta, mille puhul on ettevõttel
kohustus välisõhu emissioone mõõta)
NOx 0,40 tonni, SOx 0,07 tonni, VOC
0,04 tonni, PM 0,29 tonni, CO 0,40
305-7 NOx, SOx ja muud olulised õhuheited tonni (Andmed vaid nende katlamajade
kohta, mille puhul on ettevõttel
kohustus välisõhu emissioone mõõta)
mitte-GRI Elektrifitseerimine lk 19, 56
Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 56-58
2016) 103-3
lk 57 (Ettevõte ei arvuta mitte-ohtlike
jäätmete kogust. Ohtlikud jäätmed
306-2 Jäätmete liigid ja utiliseerimise meetod antakse üle jäätmefirmale, ülevaade
täpsest utiliseerimise meetodist
puudub)
306-3 Olulised lekked lk 58 (Olulisi lekkeid ei esinenud)
Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 54
2016) 103-3
Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele
307-1 Olulisi mittevastavusi ei esinenud.
mittevastavused
Tööhõive (GRI 401: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 62-63
2016) 103-3
lk 62, 118 (Ettevõte tegetseb ühes
401-1 Värvatud ja lahkunud töötajad riigis, ega pea seetõttu arvestust
väiksemate regioonide kaupa.)
mitte-GRI Muud näitajad kollektiivi kohta lk 62, 118
Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 65-67
2016) 103-3
403-1 kuni
lk 65-67
403-7
lk 66 (Surmaga lõppenud tööõnnetusi
ei esinenud. Üks tööõnnetus oli
Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumised ja
403-9 seotud kukkumisega samal tasapinnal.
kaotatud päevad, surmaga lõppenud tööõnnetused
Ettevõte ei mõõda alltöövõtjatega
seotud tööohutuse näitajaid.)
116
GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus
mitte-GRI Ohutuskoolitused töötajatele lk 66
Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 67-68
2016) 103-3
Keskmine koolitustundide arv 2019.
aastal teenistuste kaupa: juhatus 10,
riskijuhtimise ja siseauditi osakond 27,
taristuteenistus 11, liiklusteenistus 9,
ohutusteenistus 25, finantsteenistus
404-1 Koolitustunnid töötaja kohta 31, tugiteenistus 30 tundi.
Kuna koolitustel osalemisel on võrdsed
võimalused nii meestele kui naistele,
siis ei pea ettevõte arvestust sugude
kaupa.
lk 68 (Arenguprogrammid vms oskuste
Töötajate oskuste arendamise programmid ja tugi
404-2 alane tugi töösuhte lõpetamisel
töösuhte lõppemisel
puudub)
Kõik aruandeaasta alguses
ettevõttes töötanud inimesed läbisid
404-3 Tulemus- ja arenguvestlused
tulemushindamise. Arenguvestluste
funktsioon lisandub 2020. aastast.
mitte-GRI Juhtide arenguprogrammid lk 68
Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 68-69
2016) 103-3
405-1 Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus lk 62, 118
Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 68-69
2016) 103-3
lk 69 (Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit
406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed
ei esinenud)
Kohalik kogukond (GRI 413: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk lk 60-61, 70-71
2016) 103-3
Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku
413-2 lk 60-61
mõjuga tegevused
mitte-GRI Elanikelt laekunud kaebused lk 61
Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 44-47
2016) 103-3
Ohutusega seotud riskid on hinnatud
Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega
416-1 kogu raudteetaristu ja põhitegevuse
seotud mõju hindamine
ulatuses
mitte-GRI Ohutuse ja turvalisuse näitajad lk 45-46
mitte-GRI Ohutusalane teadlikkus ühiskonnas lk 45-47
Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016)
Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni
lk 27-28
2016) 103-3
Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja lk 28 (Ühtegi olulist seadustele
419-1
regulatsioonidele mittevastavused mittevastavust ei esinenud)
Aastaaruanne 2019 117
Töötajate tabel
Ülejäänud
kontoritöötajad
(v.a juhatus ja
juhtkond), insenerid
Juhatuse ja jt nn tehnilised
juhtkonna liikmed töötajad Töölised
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Alla 30 aastaste töötajate arv 0 0 7 7 5 0
30-49 aastaste töötajate arv 3 0 76 105 76 4
50 aastaste ja vanemate töötajate
2 1 89 207 105 11
arv
- sh 60 aastaste ja vanemate
1 0 36 85 38 7
töötajate arv
- sh pensionäridest töötajate arv 0 0 23 43 21 1
Alla 30 aastaste uute töötajate arv 0 0 3 5 1 0
30-49 aastaste uute töötajate arv 0 0 9 7 5 0
50 aastaste ja vanemate uute
0 0 5 4 2 0
töötajate arv
- sh 60 aastaste ja vanemate uute
0 0 0 0 1 0
töötajate arv
- sh pensionäridest uute töötajate
0 0 0 0 0 0
arv
Uued töötajatena on välja toodud need, kes tulid 2019 aastal ja 01.01.2020
seisuga olid veel tööl.
Alla 30 aastaste ettevõttest
mehi: 3; naisi: 0
lahkunud töötajate arv
30-49 aastaste ettevõttest lahkunud
mehi: 17; naisi: 7
töötajate arv
50 aastaste ja vanemate ettevõttest
mehi: 38; naisi: 46
lahkunud töötajate arv
- sh 60 aastaste ja vanemate
mehi: 28; naisi: 31
ettevõttest lahkunud töötajate arv
- sh pensionäridest ettevõttest
mehi: 26; naisi: 20
lahkunud töötajate arv
Lahkunud töötajate puhul ei peeta arvestust kategooriate kaupa
118
Aastaaruanne 2019 119
120
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS-i Eesti Raudtee aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Meie poolt auditeeritud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
- finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019;
- koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
- omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
- rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
- raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi
audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab üldandmeid, tegevusaruannet (sh juhatuse esimehe pöördumine jm), hea ühingujuhtimise tava aruannet, GRI sisukorda (kuid ei hõlma
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või
meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle
info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise
sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse
printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab
meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda
pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke
otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
- tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume
piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib
tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
- omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
- otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada
märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud
raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil,
millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
18. märts 2020
Tallinn, Eesti
AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE
(registrikood 11575838)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Eesti Raudtee asukohaga Telliskivi 60/2, Tallinn, Harju maakond,
Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 05.05.2020. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 70 302 814 (seitsekümmend miljonit kolmsada kaks tuhat kaheksasada
neliteist)
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg 1, §
332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta aruanne, mis koosneb
raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, müügitulu jaotusest ja vandeaudiitori
aruandest ning kasumi jaotamise ettepanekust, mille kohaselt oli aktsiaseltsi bilansi kogumaht
31.12.2019 seisuga 342 598 tuhat eurot, põhivara 294 957 tuhat eurot, omakapital 159 028
tuhat eurot, aruandeaasta puhaskasum 8 893 tuhat eurot ning müügitulu 2019. majandusaastal
39 517 tuhat eurot.
2. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta puhaskasum summas 8 893 447,99
eurot ja jaotada kasum järgmiselt:
Eraldised reservkapitali 444 672,40 eurot
Aruandeaasta kasumist jätta jaotamata ja kanda jaotamata
kasumisse 8 448 775,59 eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 76 157 767,08 eurot
Jaotamata kasum kokku seisuga 31.12.2019 85 051 215,07 eurot
3. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister