dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Raudtee korralise üldkoosoleku otsus 05.05.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-022
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-022 07.05.2020 Käskkiri.bdoc4681 KB

Sisu (failidest)

Aastaaruanne 2019 AS Eesti Raudtee 2019. majandusaasta aruanne koondab jätkusuutlikkuse, ühiskondliku vastutuse, hea ühingujuhtimise tava (HÜT), raamatupidamise ning tegevusaruanded. Soovime olla huvirühmadega avatud oma tegevust puuduta- vates erinevates aspektides. Oleme aruande koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rah- vusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards) – nagu need on vastu võtnud Euroopa Liit – ja samuti hea ühingujuhtimise tava nõuete ning Global Reporting Initiative (GRI) jätkusuutlik- kuse aruandluse standardi kohaselt. Aruanne on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkondade spetsialistide koostööna ning suunatud asjatundlikule lugejale. ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: AS Eesti Raudtee Äriregistri kood: 11575838 Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2019 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2019 Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon: (+372) 615 8610 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.evr.ee Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine Juhatus: Erik Laidvee, Andrus Kimber Nõukogu: Priit Rohumaa, Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi, Enn Veskimägi Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers SISUKORD Eesti Raudteest lühidalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Juhatuse esimehe pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2019. aasta põhitulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2019. aasta olulisemad sündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 2019. aasta auhinnad ja tunnustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Tähistame Eesti raudteeliikluse 150 aasta juubelit . . . . . . . . . . . . . . . 15 Ärifilosoofia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Tegevuse ühiskondlik mõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Strateegia ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Organisatsiooni struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Suhtlus huvirühmadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 2019. aasta tegevused ja tulemused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Vastutustundlik teenus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Keskkonnamõjud ja –juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Suhted kohaliku kogukonnaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Töötajad ja töökeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Ühiskondlik panus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Hea ühingujuhtimise tava aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Raamatupidamise aastaaruanne. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 GRI sisukord. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhiülesanded on raudtee läbilaskevõime jaotamine, raud- teeinfrastruktuuri kasutada andmine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel. Eesti Raudtee kliendid on nii raudtee kauba- kui ka reisijateveo-ettevõtjad. Meie tegevuse kaudu on võimalik turundada Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit. Omame, aren- Vastutame Ühendame Eestit Oleme majan- Tegutseme dame, käitame, raudtee efektiivse naaberriikide Läti dus- ja kommuni- regiooni raud- hooldame ja liiklusjuhtimise ja ja Venemaaga katsiooniministri teevaldkonna uuendame val- ohutuse eest. läbi Narva, käskkirjaga kompetentsikes- davat osa Eesti Koidula ja Valga määratud raud- kusena. Vabariigi avalikest raudteepiirijaa- teeadministrat- raudteedest. made. sioon, esindades Eestit piiriüleste raudteelepingute täitmisel. 1214 km raudteed 129 reisijate (sh elektrifitseeritud teede 61 jaama pikkus on 225 km) ooteplatvormi 150 aastat ajalugu Jätkame Balti Raudtee Seltsi alustatut, kelle Välisesindus eestvõtmisel avati 1870. 698 töötajat aastal Eestis rongiliiklus Moskvas üle Eesti (Venemaa Föderatsioon) 4 va Muuga Sillamäe ar Paljassaare sadam sadam sadam N So l a Ka la Va e a a li er nd Maardu ba Tallinn ü viõ in ek kv Paldiski dr Venemaa Ki Ra ga Ka Põhjasadam e oo ist Kl di Tapa a So e em ra in ge Paldiski r ru i ve iku la hv iva ld i O ss Ül ht La Au Jõ a Lõunasadam Va as Pä ling Pü Ko hr V a ila Ra äs u Ke u Ke iid Nõmmküla kü Vasalemma gv la Kiisa Ae Tamsalu Riisipere Tallinn-Väike Kohila Liiva Kiltsi Turba Rapla Rakke Vägeva Lelle Pedja Türi Jõgeva Kaarepere Tootsi hma Võhma Tabivere Saaremaa sadam Kärkna Pärnu Viljandi Tartu Välisesindus Ropka Nõo Reola Moskvas Elva Vastse-Kuuste Palupera Põlva Puka Veriora Orava Keeni Sangaste Venemaa Valga Le Pu Ko pa isa Sõ Võ ss An m ru aa ts Ka er id re la pa ru la lu ul ti a Lä 6 Eesti Raudtee taristu Oleme liikmed mitmes vastutustundlikku juhtimist edendavas organisatsioonis: Lisaks veel paljudes raudteevaldkonna võrgustikes (kogu nimekiri lk 33). Aastaaruanne 2019 5 6 Aastaaruanne 2019 7 Erik Laidvee Juhatuse esimees, peadirektor JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 2019 on Eesti Raudtee jaoks aasta, mis juhatas sisse meie 150. juubeli ning ladus vundamendi järgmiseks kümnendiks. Tervikuna võime pidada aastat edukaks, kuna just siis sai tehtud tugevaid samme nii mõnegi olulise investeeringu tarbeks, taristu jätkusuutlikkuse tagamiseks ning ettevõtte töötajate järelkasvu kindlusta- miseks. 2019 oli tugev nii meie põhitegevuse kui ka sisemiste protsesside vaates. Projektidest, mis said hoo sisse just 2019. aastal, on oluline välja tuua 11 miljoni euro suurune investeering meie raudteetaristu raudteeületuskohtade turvalisuse tõstmisesse. 2019. aasta lõpus kinnitati järgneva aasta riigieelarves kahe mil- joni eraldamine Turba ja Rohuküla vahelise raudtee projekteerimiseks. Üheks järgneva kümnendi suurimaks teemaks transpordivaldkonnas saab olema kas- vuhoonegaaside heite vähendamine, mille tarbeks otsustas Vabariigi Valitsus aastaks 2028 Eesti raudteevõrgu elektrifitseerida. Suurim õnnestumine 2019. aastal oli kindlasti Eesti kõige kiirema Riisipere-Turba raudteelõigu avamine detsembrikuu Suurim õnnestumine alguses. Raudtee, mida kohalikud elanikud palavalt ooda- oli Eesti kõige kiirema nud olid, avasid ajaloolist esimest rongisõitu kaasa tehes valitsuse esindajad peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja Riisipere-Turba taristuminister Taavi Aas. raudteelõigu avamine Keskendumine vastutustundlikule tegutsemisele Sisemiste protsesside vaates on oluline rääkida uue kesklao avamisest, mis aitab meil senisest tõhusamalt varasid hallata. Mainimata ei saa jätta ka 2019. aasta esimeses pooles pälvitud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmärgist, mis anti pühendumuse eest antud valdkonna arendamisel. Samuti väljastati Eesti 8 Raudtee uuele peakontorile Telliskivi linnakus Euroopa rohelise kontori sertifikaat. 2019. aastal mõtestasime senisest enam lahti oma tegevuse ühiskondlikku rolli ja mõju majanduse elavdaja, regioonide ühendaja, mobiilsuse suurendaja ja keskkonnasäästliku transpordi arendajana. Selle tööga ka jätkame, tuginedes 2019. aastal kinnitatud vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava elluviimisele järgmistel aastatel. Raudtee tegevuses ei saa me üle ega ümber ka ohutusest, mis on endiselt üks meie vastutustundliku tegevuse põhi- Mõtestasime lahti oma ülesandeid. 2019. aasta oli ohutuse valdkonna mõistes meie jaoks eriline, kuna septembrikuus korraldas Eesti Raudtee ühiskondlikku rolli ja mõju viimase kaheksa aasta suurima raudteeõppuse, millest majanduse elavdaja, regioonide võtsid osa Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna ühendaja, mobiilsuse suurendaja Kiirabi, Tallinna Linnavalitsus, Operail, Eesti Liinirongid, ja säästliku transpordi arendajana Häirekeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tallinna Linnavalitsus, USS Security, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Õppuse eesmärk oli valmistuda tegutsemiseks raudteel juhtunud kümnete vigastatutega suurõnnetuse korral, kui päästetöid raskenda- vad veel lisaks keemialeke ning plahvatusoht. Kokku võttis Kopli jaama territoo- riumil toimunud suurõppusest osa üle 200 operatiivtöötaja. Äritulemused kaupade ja reisijate vedamisel Kaubaveomahtudest rääkides võib öelda, et suures pildis jäime 2018. aasta tulemuste lähedale. Mahtusid mõjutas eeskätt põlevkivi kohalike vedude langus 37%, mis osaliselt sai küll kompenseeritud transiitkaupade kasvuga. See andis meile kokku 13,2 miljonit tonni kaubamahtu, mis on 2,4% väiksem tulemus kui 2018. aastal. 2020. aastal peame seetõttu eriti pingutama koos kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtjatega, ekspedeerijate ja sadamatega, et kindlustada transiitkaubavoo stabiilne kasv ka järgmiste aastate jooksul. Rongireisijate arv kasvas aga korralikult nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel reisidel. Meie jaoks annab see tunnistust asjaolule, et aina enam on nõudlust keskkonnasäästliku ja kvaliteetse transpordi järgi, mida pakub raudteetaristu. Uue kümnendi jooksul on Eesti Raudteele usaldatud suuremahulisi investee- ringuid ning projekte, mis kõik aitavad saavutada meie visiooni saada regiooni kõige nüüdisaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Selle kõige vaates on aina olulisemaks muutumas ka raudteelaste järelkasvu küsimused ning raudtee- valdkonna populariseerimine. Teeme pingutusi, et ettevõte oleks jätkusuutlik ja edukas ka järgmistel kümnenditel, ning tervitame eelolevat raudtee 150. tegevusaasta juubelit. Erik Laidvee Juhatuse esimees, peadirektor Aastaaruanne 2019 9 10 2019. AASTA PÕHITULEMUSED Müügitulu EBITDA Puhaskasum 39,5 29,7 8,9 mln eurot mln eurot mln eurot (2018: 41,5) (2018: 29,3) (2018: 8,6) Omakapital Investeeringud Varad kokku 159,0 31,5 342,6 mln eurot mln eurot mln eurot (2018: 150,1) (2018: 26,4) (2018: 334,1) Kohalike vedude Rahvusvaheliste Raudteel toimunud maht 2,1 vedude maht õnnetuste / kannata- mln tonni 11,1 mln tonni nute / hukkunute arv (2018: 2,8) (2018: 10,7) 9/2/6 (2018: 23 / 15 / 9) Kohalike Rahvusvaheliste Tööõnnetuste / reisijate arv reisijate arv surmaga lõppenud 7,0 111 tuh reisijat tööõnnetuste arv mln reisijat (2018: 107 tuh) 1/0 (2018: 6,4) (2018: 3 / 0) Aastaaruanne 2019 11 2019. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED Jaanuar Kehra raudteejaamast alustas oma aasta aega kestvat teekonda Vabadussõja 100. aastapäeva puhul ehitatud soomusrong Wabadus. Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga pikendati avaliku raudtee majandamiseks Eesti Raudtee ohutus- luba järgmiseks viieks aastaks. Ohutusluba on raudtee-ettevõtjana tegutsemise eeldus. Eesti Raudtee läks üle uuele tehnoogiliselt kaasaegsemale ja või- malusterohkemale majandustarkvarale Microsoft Dynamics 365. Veebruar Eesti Raudtee peakontor alustas tööd uues büroohoones Telliskivi loomelinnakus. Vabariigi Valitsus kinnitas oma korraldusega Avaliku raudteeinfra- struktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 Märts Eesti Raudtee müüs Suurtüki 12 kinnistu. Aprill Eesti Raudtee liitus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooniga. Mai Eesti Raudtee sai vastutustundliku ettevõtluse edendamise eest vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldmärgise. Juuni Valitsus otsustas, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb raudtee 2028. aastaks elektrifitseerida. Elektrifitseeritud raud- tee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal. Juuli Rae vallas avati Eesti Raudtee uus keskladu, mis aitab ettevõttel tõhusamalt varusid juhtida. August Eesti Raudtee osales 11. rahvusvahelisel relsirallil Pärnust Lellesse ja tagasi. 12 September Toimus viimase kaheksa aasta suurim raudteeõppus „Kopli raud“, kus harjutati tegutsemist raskete tagajärgedega rongiõnnetuse korral. Õppusest võttis osa üle 200 inimese. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee valiti Euroopa Raudtee- ja infra- struktuuriettevõtete Ühenduse CER asepresidendiks. Oktoober Eesti Raudtee võttis koos Politsei- ja Piirivalveametiga luubi alla raudteeülesõidud ja -ülekäigud Põhja, Lõuna ja Ida prefektuuride haldusalas, et tuletada liiklejatele meelde ohutusreegleid raudtee ületamisel. 22.–25. oktoobrini võõrustas Eesti Raudtee Tallinnas XXVIII Tariifikonverentsil 14 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liikmes- riigi esindajaid. November Eesti Raudtee sõlmis 11 miljoni eurose lepingu ülesõitude ja ülekäi- kude moderniseerimiseks ning ohutuse tõstmiseks. Järgmise nelja aasta jooksul tarnitakse ja paigaldatakse Eesti Raudtee taristul 103 ülesõidu ja 9 ülekäigu automaatikalahendust. Detsember 8. detsembril avati Riisipere ja Turba vahel Eesti kiireim raudteelõik, mille maksimaalne lubatud kiirus on 140 km/h. Uhiuuel, üle kuue kilomeetri pikkusel raudteelõigul sõidab rong 11 korda päevas. Eesti Raudtee peakontorile Telliskivi loomelinnakus omistati rohe- lise kontori sertifikaat. Riisipere ja Turba vahelise Eesti kiireima raudteelõigu avamine. Aastaaruanne 2019 13 2019. AASTA AUHINNAD JA TUNNUSTUSED  Eesti Raudtee pälvis  Restaureeritud Narva  Aadressil Telliskivi 60/2 2019. aastal vastutustund- vaksalihoone pälvis asuvale Eesti Raudtee uuele liku ettevõtluse kuldmär- Muinsuskaitseameti kontorile väljastati Euroopa gise, mis on Vastutustundliku tunnustuse. Läbirääkimisi rohelise kontori sertifikaat. Ettevõtluse Foorumi välja jaamahoone taastamiseks Rohelise kontori tegevuskava antav Eesti suurim tunnustus alustati kohaliku omavalitsu- eesmärk on keskkonnamõju ettevõtetele, kes hoolivad sega 2014. aastal. Ehitustööd pidev jälgimine ja vähendamine ümbritsevast ning soovivad algasid 2018. aastal ja pärast ning selleks oleme rakendanud ühiskonda panustada rohkem, jaamahoone taastamist sai paljusid meetmeid. Näiteks kui seadus või normid seda sellest riiklik kultuurimälestis. loobusime plastpudelis veest ja nõuavad. Piirilinnale kohase pompoos- igas toas olevatest prügikasti- susega silma paistev Narva dest. Sorteerime prügi, eelis- jaamahoone on tunnustust tame taaskasutatavaid mater- vääriv edulugu, milles oli jale, kasutame mitmesuguseid oluline roll hoone omaniku energia säästmise võimalusi Eesti Raudtee ja Narva kontoris, toetame keskkonna- linnavalitsuse koostööl. 2020. sõbralikku liikumist ja eelistame aastal avatakse ühise projekti hangetes keskkonnasõbralikke tulemusena sündinud Narva valikuid. bussi- ja rongijaama reisi- terminal.  Häirekeskus tunnus-  Tallinna Maratoni  CV-Online´i atraktiivsete tas Eesti Raudteed hea korraldajad tänasid Eesti tööandjate uuringu järgi on koostöö eest. Kõrgelt hinnati Raudteed, kuna aitasime Eesti Raudtee transpordi- ja meie korraldatavaid koolitusi, kaasa Eesti Vabariigi 100 logistikasektori ettevõtete seas mille tulemusena on teabe- aasta juubelile pühenda- ainsa raudteesektori ettevõt- vahetus poolte vahel oluliselt tud Tallinna Maratoni ja tena töövõtjate eelistustes 10. selgemaks muutunud. Oleme Sügisjooksu trassi planeeri- kohal. ka kooskõlastanud terminite misele läbi Kopli ja Tööstuse tähendused ja asukoha tuvas- tänava raudteeülesõitude. tamise meetodid raudteeta- Rekordilistel jooksudel osales ristul. üle 22 000 inimese rohkem kui 60 riigist. 14 Tähistame Eesti raudteeliikluse 150 aasta juubelit 2020 on Eesti raudteeliikluse mõistes eriline: esimene laiarööpmeline raudtee Eestis (Balti raudtee) avati liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–Varssavi raudteega. See tähendab, et Eesti raudteeliiklusel täitub 2020. aastal 5. novembril 150 tegevusaastat. Ka meie teeme ettevalmistusi, et see soliidne ajalooline daatum saaks kindlasti vääriliselt tähistatud.  Olulise osana juubeli jäädvustamiseks heitsime pilgu minevikku ning lavastasime foto esimesest rongisõidust Paldiski jaamast 1870. aastal.  Lisaks leppisime Eesti Postiga kokku, et sügisel tuleb välja raudteeliikluse avamise auks pühendatud postmark, mida kõik raudteesõpradest filatelistid saavad oma kogusse soetada.  Juubelinädalalal on Eesti Raudteel plaan kaasata reisijaid laiemalt nii rongides kui ka jaamades läbi erinevate tegevuste, mis seostuvad meie ajalooga ning tutvustavad tulevikku. Igal juhul on tegemist iga raudteelase ning lihtsalt raudteehuvilise jaoks väga erilise aastaga. Palju õnne meile! Aastaaruanne 2019 15 ÄRIFILOSOOFIA Omaniku ootused Eesti Raudtee ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja omaniku ootused on osa meie ärifilosoofia ja -strateegia kujunemisest. Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega. Seal märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Riik tagab ettevõtte kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS Eesti Raudtee avalikule raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel. Avalikku huvi kandvate eesmärkide saavutamisel lähtub Eesti Raudtee esma- järjekorras Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast aastateks 2019–2024. Põhiinvesteeringud on sellest tulenevalt seotud turvangu- süsteemide moderniseerimisega, raudtee ületuskohtade ohutuse suurendamise ning kiiruste tõstmisega Eesti Raudtee taristul. Visioon, missioon, väärtused Eesti Raudtee on 150-aastase ajalooga ettevõte. See paneb meid mõtlema ka pikalt ette. Eesti Raudtee igapäevane tegevus on tagada ohutu ja efektiivne kaupade ning inimeste vedu Eesti raudteedel. Me tagame raudteetaristu sujuva majandamise ja tõhusa käitamise. VISIOON MISSIOON VÄÄRTUSED saada regiooni olla raudteealane kompetentsi- koostöö, ausus, uuendus- kaasaegseimaks keskus ning tagada ohutu ja meelsus, professionaalsus. raudteetaristu-ettevõtjaks. efektiivne teenus raudteel. Visioon Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudtee- taristu-ettevõtjaks. Selle realiseerimiseks on tarvilik raudteevaldkonna pidev arendamine. Uudsete lahenduste väljatöötamiseks tehakse koostööd paljude ettevõtete, haridusasutuste ja teaduskeskustega. Ettevõte on muutumas aina nüüdisaegsemaks IT-valdkonna teenuste integreerimisel ja üha rohkem kasuta- takse tarkvaralisi võimalusi nii põhi- kui tugiprotsessides. 16 Missioon Eesti Raudtee täidab nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid ülesandeid. Sotsiaalse rolli näiteks on infrastruktuuri kasutatavuse tagamine reisijateveo tarbeks, mis mõjutades otseselt Eesti regionaalset arengut, on ka üks riiklikke prioriteete. Teisalt vähendab tihe reisirongiliiklus raudtee läbilaskevõimet, aeglustades seeläbi kauba- rongide liikumist ning alandades oluliselt kaubaveo kui Eesti Raudtee põhituluallika konkurentsivõimet. Ettevõtte ülesanne on seega leida tasakaal erinevate huvide vahel, lähtudes nii avalikust huvist kui ka jätkusuutlikkusest. Sellise tasakaalu leid- mine eeldab Eesti Raudtee töötajate kompetentsust väga erinevates valdkondades. Väärtused  Koostöö on ettevõtte üks olulisemaid väärtusi. Peame oluliseks töötajate omavahelist avatud suhtlust, kolleegidega arvestamist ning tööülesannete korrektset täitmist ja probleemide ühist lahendamist. Samuti peame oluli- seks välist koostööd: Eesti Raudtee koostöövalmidus peab peegelduma ettevõtte olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele ja partneritele ning ka avalikkusele.  Ausus on Eesti Raudtee tegevusvaldkonnas väga oluline väärtus. Eesti Raudtee puhul on tegemist riigi äriühinguga ning seda enam peavad töötajad olema eeskujulikud ning ausad nii oma otsustes kui ka tegudes. Ausat suhtumist eeldatakse ka oma klientidelt ja partneritelt.  Uuendusmeelsus on väärtus, mida peetakse Eesti Raudtees oluliseks. Eesti raudteedel on 150 aastat ajalugu, kuid konkurentsivõime hoidmiseks tänapäeva maailmas tuleb ajaga kaasas käia ning oma protsesse uuendada. Kindlasti on võimalik olla senisest innovaatilisem ning viia ettevõtet edasi uuendus- meelsete otsuste abil.  Professionaalsus on Eesti Raudtee tugisammas. Sellest väärtusest lähtutakse töötajate koolitamisel – läbi professionaalsuse tõstmise on töötajatel võimalik end ettevõttes arendada ning mõjutada seeläbi ka ettevõtte majandustulemusi. Töötajad kannavad endas nn raudtee tarkust ning on oma valdkonna tippspetsialistid. Aastaaruanne 2019 17 TEGEVUSE ÜHISKONDLIK MÕJU Taristuettevõttena on meil oluline mõju Eesti ühiskonna arengule. Eesti Raudteele kuuluv taristu moodustab valdava osa Eesti Vabariigi avalikust raudteevõrgust. Raudtee on tuiksoon, mis mõjutab elu ja ettevõtluse arengut selle läheduses. Praegu elab raudtee mõjualas ligi 80% Eesti elanikkonnast. Loome võimalused inimeste ja kaupade liikuvusele, tööhõivele ja keskkonnasäästlikule transpordile. Meie roll majanduse elavdajana: head transpordiühendused ja teenused aitavad kaasa majanduskasvule ning ettevõtluse arengule. Raudteeühendused aitavad kaasa ka turismi elavdamisele. Meie roll inimeste liikuvuses: raudtee pakub mitmekesisemaid võimalusi inimeste igapäevasteks liikumisteks ja reisimiseks. Hästi korraldatud raudteetransport on mugav, kiire ja ohutu. Eri transpordiliikide ühendamisel (linnasisene ühistransport, jagamisplatvormid, autotransport ja parklad, laeva- ja lennuliiklus) on raudtee oluline lüli. Meie roll tööhõive soodustamisel: olles regioonide ühendaja, aitab raudtee muuta vahemaade läbimise kiiremaks ning annab keskustest eemal elavatele inimestele paremad võimalused tööl käimiseks. Nii aitame kaasa elu säilimisele suurlinnadest eemal. Meie roll looduskeskkonna hoidmisel: raudtee on keskkonnasõbralik alternatiiv maanteetranspordile. Eesti raudteetaristu elektrifitseerimisel on selles oma osa. Meie otsene panus Eesti tööhõivesse: ligi 700 töötajaga kuulume peaaegu poolesaja suurima tööandja hulka Eestis, pooled töökohad on meil väljaspool Tallinnat. Meie mahukatest investeeringutest saavad tarnijate ja alltöövõtjatena tulu väga paljud Eesti ettevõtted. Kõige selle aluseks on vastutustundlik juhtimispraktika. Selle ootuse on meile seadnud omanikuna ka Eesti riik – meie ambitsioon on olla eeskuju Eesti äriühin- gutele heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. 18 Eesti riigile kuuluv raudtee logistikaettevõte AS Operail on viimastel aastatel suuren- danud konteinerrongide veomahtu Eestis, juurutanud uusi marsruute ning veab täna üle 1000 tonni kaaluvaid konteinerronge Tartust Muuga ja Sillamäe sadamatesse. Üks kaubaauto veab korraga vaid 27 tonni kaupa. Seega asendab üks rongikoosseis roh- kem kui 30 kaubaautot. Operail on viimase aasta jooksul asendanud 9000 kaubaauto sõitu raudteeveoga. Kaubavedu raudteel on 28 korda turvalisem kui maanteel. Kaupade maanteelt raudteele toomine suurendab liiklusohutust ja vähendab keskkon- nasaastet kogu sektoris. Kaubaautode asendamine raudteeveoga aitab leevendada riigi põhimaanteede koormust, samuti tähendab see kolm kuni neli korda väiksemat kütusekulu. Allikas: www.operail.com Kogu maailmas otsitakse lahendusi efektiivsele ja samas jätkusuutlikule ning keskkon- nasõbralikule transpordile. Võrreldes raudteega on maantee- ja lennutranspordi areng olnud kiirem. Samas nähakse tulevikus just raudteetranspordis suuremat potentsiaali optimaalsemate ja säästlikumate lahenduste pakkumisel. Vabariigi Valitsus kiitis 2019. aasta oktoobris heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel oleks 2050. aastani saavutatav keskmiselt umbes 90 000 tonni CO2 vähenemine aastas, kaubavahetuse suunamisel maanteelt raudteele kesk- miselt 55 000 tonni CO2 aastas1. Tallinn–Moskva rongiga Eestit külastavate Venemaalt pärit turistide panus Eesti majan- dusse on umbes 15 miljonit eurot aastas2. 1 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn, 2019. 2 Statistika põhineb EASi poolt tellitud 2016-2017. aasta uuringutel ja Moskva-Tallinn liini piletimüügi infol. Aastaaruanne 2019 19 Vastutustundliku tegevuse fookusteemad Eesti Raudtee strateegilised eesmärgid aastateks 2019–2024 puudutavad ka vastutustundlikkusega seotud aspekte. Usume, et pikas perspektiivis toetab vastutustundlik tegutsemisviis kasumlikkuse kasvu läbi ettevõtte positiivse maine, kõrgete eetiliste standardite ja väiksema riskitaseme. Kuigi vastutustundlikud tegevused on tugevalt põimunud Eesti Raudtee igapäevatöösse, soovime üha enam panustada ühiskonna Kujundasime arengusse, oma töötajate heaolusse ning keskkonnahoidu. Selleks vastutustundliku ettevõtluse kujundasime 2019. aastal vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava tegevuskava 2019-2021 aastateks 2019–2021. Koos tegevuskava loomisega hindasime ka huvirühmade ootusi meie vastutus- tundlikule tegevusele. Küsisime oma töötajatelt ja välistelt huvirühmadelt, millele peaksime nende meelest sotsiaalse ja keskkonnamõju ning juhtimispraktika vallas enim tähelepanu pöörama. Kõrvallehel olev maatriks väljendab erinevate teemade olulisust ning ootusi huvirühmade küsitluse vaatest. Saadud sisendi põhjal sõnastasime juhtkonnaga ühiskondliku vastutuse prioriteetsed teemad:  raudteeohutuse  ohutu töökeskkonna  väärtuspõhise tagamine ning avalikkuse loomine ning positiivse organisatsioonikultuuri teadlikkuse tõstmine; ohutuskultuuri loomine ning edendamine ettevõttes ja korruptsioonivastane  keskkonnahoiu raudteetaristul; võitlus; põhimõtete läbiv rakendamine Eesti  vastutustundliku  avatud Raudtee tegevuses; ettevõtluse põhimõtete kommunikatsioonist pidev arendamine lähtumine, et hoida  töötajate õiglane ettevõttes; usaldusväärse partneri värbamine, arendamine, rolli kõikide huvirühmade motiveerimine ning seas. kohtlemine; Meie vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava katab kõiki nimetatud teemasid ning ka tegevusi energeetika, vastutustundliku teenuse arenduse, tarnijate ja töövõtjate kaasamise, vabatahtliku kogukondliku panuse, riski-, kvaliteedi- ja innovatsioonijuhtimise edendamiseks. Tahame olla enda tegevusest rääkimisel ja raporteerimisel üha avatumad, sest põhjalikum teabe avalikustamine muudab ettevõtte tegevuse läbipaistvamaks, suurendab usaldust ning aitab jälgida Eesti Raudtee tegevust ja mõju ühis- konnale. See aastaaruanne kajastabki meie tegevust ja tulemusi olulisemates ühiskondliku vastutuse aspektides. 20 Eesti Raudtee oluliste ühiskondliku vastutuse fookusteemade maatriks 1 Raudteeohutus A Aus, eetiline, korruptsioonivaba ja läbipaistev juhtimine Väga oluline 1 2 B 3 Tööohutus ja -tervis Olulisus huvigruppide jaoks C 3 2 4 Reostuste vältimine (lekked, kemikaalid) 4 5 5 Täpne ja kvaliteetne teenus 6 Töötajate koolitus ja areng 6 10 7 7 Atraktiivsus tööandjana 9 11 8 Raudteevõrgu elektrifitseerimine 12 9 Majanduslik mõju läbi taristu ja sektori arenduse Oluline 13 10 Vastutustundlikud hanked (keskkonna-ja sotsiaalne mõju) 14 8 11 Mõju ümbritsevale keskkonnale (müra, vibratsioon, elusloodus) Maatriks ei kajasta selle alumises osas 12 Ressursitõhusus, emissioonide ja jäätmete vähendamine olevaid vähemolulisi teemasid 13 Töötajate mitmekesisus ja mitte-diskrimineerimine Oluline Väga oluline 14 Huvigruppide kaasamine, avatud suhtlus Olulisus Eesti Raudtee jaoks A B C teemad, milles peame tagama teemad, millest sõltub meie teemad, millega laiendame alati laitmatu ja veatu seisundi sisemine arengupotentsiaal (sh nr 13) oma mõju ühiskonnas Aastaaruanne 2019 21 Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega Meie põhitegevuse roll ja mõju ühiskonnas ning vastutustundliku juhtimise olulisemate punktide ja tegevuste elluviimine puudutab laiemaid ühiskondlikke väljakutseid. 2019. aastal viisime läbi esmase hindamise, kuidas ja milliste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele meie tegevus kaasa aidata saab. Mõistame, et globaalses plaanis on meie roll nende püüdluste saavutamisel väike, ent peame igal juhul oluliseks oma tegevusi läbi selle prisma vaadata, et leida võimalusi oma positiivse mõju maksimeerimiseks. 2015. aasta septembris leppisid ÜRO liikmesriigid kokku globaalsed kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) järgmiseks 15 aastaks, et kaotada vaesus, vähendada ebavõrdsust ja lahendada keskkonnaprobleeme. Liikmesriikidelt oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist, et kujundada jätku- suutlikku ja õiglast tulevikku – „Agenda 2030“. Lisaks riikidele kujundab ärisektor üle maailma oma tegevust nendest eesmärkidest juhindudes. Riigiettevõtte ja olulise infra- struktuuri pakkujana näeme Eesti Raudteel vajadust ja võimalust Eesti panust toetada. Eesmärke number 3, 7, 8, 9, 11 ja 13 mõjutame oma tegevuses otse ja oluliselt. Eesmärke number 4, 12, 15, 16 ja 17 mõjutame oma tegevuses kaudselt või keskmisel määral. Ülejäänud eesmärkidele on meie mõju väiksem. 22 Meiega seotud peamised märksõnad: – elukeskkonnale ja tervisele ohutu liikumisviis; – oma töötajate tervis ja ohutus Meiega seotud peamised märksõnad: – energiatõhusus; – elektrifitseerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt; – kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordis; – ilmastikule vastupidav taristu Meiega seotud peamised märksõnad: – tööjõu mobiilsus; – tööhõive regioonides; – väliskaubanduse võimaldaja (kaupade eksport ja import, säästev turism); – ise suur ja regionaalne tööandja, mitmekesine kollektiiv; – ohutud, turvalised ja õiglased töötingimused Meiega seotud peamised märksõnad: – tehnoloogilised uuendused ja keskkonnahoid taristu uuendamisel, sh elektrifitseerimine; – kvaliteetne, usaldusväärne, kättesaadav, säästlik, vastupidav ja turvaline taristu majanduse ja inimeste heaolu toetamiseks Meiega seotud peamised märksõnad: – linna, äärelinna ja maapiirkondade ühendaja; – maapiirkondade elujõulisus; – jätkusuutlik linnastumine; – multimodaalsus; – kättesaadav, mugav, säästlik ja ohutu ühistransport Aastaaruanne 2019 23 STRATEEGIA JA EESMÄRGID Seos riiklike strateegiatega Riigi äriühinguna suunavad meie tegevust Eesti Vabariigi raudteeseadus ning paljud riiklikud strateegiad ja tegevuskavad, mis meid mõjutavad või millel on seos raudteetaristu arenguga. Olulisemad dokumendid:  Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõi- melise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas on aluseks nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusloomele transpordi, sh raudteetranspordi vallas. Läbiv motiiv – kaubavedude suunamine maanteedelt väiksema keskkonnamõjuga ja kulutõhusamatele veoliikidele.  Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ja säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. Soovitav olukord aastal 2030: transpordi struktuuris on toimunud märgatavad nihked ning on tõusnud keskkonnasõbralikumate transpordiliikide (nt rööbastranspordi) osakaal.  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, kliimamuutustega koha- nemise arengukava aastani 2030 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Peamised märksõnad: madala kasvuhoonegaaside heitega transpordi- ja liikumisviiside ning energiatõhusate kaubavedude eelisaren- damine; keskkonnaohtlike kaupade vähendamine.  Eesti julgeolekupoliitika alused. Peamine märksõna: üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluv raudteevõrk.  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Märksõnad: liikumisvõimalused, kestlik ühistranspordisüsteem, transpordiliikide sidustamine, reisirongi- liikluse potentsiaal, aegruumiliste vahemaade muutumine, kaubaveod ja transiit.  Transpordi arengukava aastateks 2014–2020. Eesti Raudtee tegevus on seotud meetmetega: 1.3. säästlikuma liikumisviisi eelistamine; 5.1. üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine; 5.2. regionaalsete ühist- ranspordiühenduste arendamine; 6.4. reisirongiühenduste arendamine; 7.1. kaubaveoks vajaliku taristu arendamine; 7.2. rahvusvahelisi vedusid soosiva õigusruumi arendamine.  Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, kus on identifitseeritud riiklikult olulised raud- teeinfrastruktuuri investeeringud.  Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. Eesti Raudteed puudutab meede eesmärgiga vähendada raudtee ületuskoh- tadel toimunud liiklusõnnetusi.  Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Märksõnad: väiksema keskkonnamõjuga transpordiliikide arendamine, kaubavedude liikumine raudteele. Lühema perioodiga kavadest ei ole välja toodud näiteks Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti merendus- poliitikat aastateks 2012–2020 ja Eesti turismi arengukava aastateks 2014–2020. 24 Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 Kõik Eesti Raudtee tegevused on seotud ettevõtte nõukogu kinnitatud strateegi- liste ja operatiivsete eesmärkide täitmisega. Ettevõtte strateegia tugineb omaniku ootustele, visioonile, missioonile, väärtustele ning ettevõtte tegevust suunavatele seadustele, normidele ja riiklikele strateegiatele. Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 kinnitati 2018. aastal ja selles keskendutakse neljale nurgakivile. TARISTU ÕPPIMINE JA KLIENDID SISEMISED nüüdisaegne, täisau- ARENG reisijate ja kaubaveo PROTSESSID tomaatse liikluskor- väärtuspõhine, mahu kasvatamine optimeeritud ning raldusega, ohutu ja keskkonnasõbralik ja koostöös klienti- digitaliseeritud prot- optimaalne taristu ning sotsiaalselt vastu- dega, sh klientide sessid, nullvisioon isemajandav ettevõte tustundlik ettevõtte sihtrühma laienda- raudteeohutuses kultuur ning profes- des sionaalsed ja moti- veeritud töötajad Strateegia lähtekohaks oli taristu seisukord 2018. aasta lõpuks, kui kasutusel olevate turvangusüsteemide nominaalne eluiga oli kohati ületatud kümnete aastatega. Vananenud süsteemid ja vähesed investeeringud on olnud Eesti Raudtee taristu suurim kitsaskoht. Kogu transpordisektor liigub jätkusuutlikuma majandamise ja digitaliseerumise poole. See hõlmab erinevate veoviiside tööaja kasutusefektiivsust, energiasääst- likkust ja keskkonnasõbralikkust ning ohutust. Eesti Raudtee jaoks tähendab see paremat ligipääsetavust ja kõrgemat digitaliseeritust ning need on ettevõtte prioriteetideks ka strateegias. Aastaaruanne 2019 25 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR Nõukogu Riskijuhtimise ja Auditikomitee siseauditi osakond Ohutuskomitee Juhatus Taristu- Liiklus- Ehitus- Ohutus- Finants- Tugi- teenistus teenistus teenistus teenistus teenistus teenistus Telekomi ja Liiklus- Raudtee Järelevalve Eelarve- ja Personali- turvangu- korralduse ehitus- osakond analüüsi- osakond süsteemide osakond osakond osakond amet Liiklus- Turva- Õigus- Rajatiste osakond osakond graafiku ehitus- Raamatu- Teeamet pidamise ja veeremi- osakond statistika osakond osakond Päästerong IT osakond Elektri- Projekti- võrkude osakond Hanke- amet Veo- osakond korraldamise osakond Arendus- osakond Keskladu Rahahalduse Jaamatöö osakond osakond Rahvus- Kinnisvara vaheliste haldus- Dokumendi- suhete osakond halduse osakond osakond Tehnika- Kommuni- osakond katsiooni osakond Kehtib alates 1. oktoobrist 2019. 26 JUHTIMINE Juhtorganid Eesti Raudtee juhatus on kaheliikmeline. Erik Laidvee juhatuse esimees, peadirektor Juhatuse esimees alates 2017. aasta kevadest, varem juhtis Transiidikeskuse AS-i. Tema tugevuseks on sadamate, logistikaahela ning transiidivaldkonna toimemehhanismide ja Vene ärisektori hea tundmine. Samuti on tal pikaajaline organisatsiooni juhtimise kogemus. Andrus Kimber juhatuse aseesimees, finantsdirektor Juhatuse liige alates 2017. aasta sügisest. Ta on tugeva finants- ja keskkon- nataustaga, varem töötanud SEB Pangas krediidivaldkonna juhina ja olnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige. Nõukogu liikmed: Auditikomitee liikmed: Nõukogu ohutuskomitee liikmed: Priit Rohumaa (esimees) Jaak Annus (esimees) Tamo Vahemets (esimees) Siiri Lahe Roman Laidinen Dago Antov Ain Tatter Priit Rohumaa Tauno Suurkivi Raigo Uukkivi Sirle Loigo Enn Veskimägi Juhtpõhimõtted, väärtuspõhine organisatsioonikultuur Riigile kuuluva ettevõtjana peame olema oma tegudes alati lõpuni ausad. Oleme pööranud viimaste aastate jooksul juhtimiskultuuri ja ärieetika edendamisele teadlikult palju tähelepanu, oleme organisatsioonina teinud selles suuri edu- samme. Viimase paari aastaga oleme kujundanud koos töötajatega välja ettevõtte väärtused, tugevdanud eesmärgistatud juhtimist, paran- Oleme pööranud danud juhtimisaruandlust ja tõhustanud sisekontrollisüsteemi. juhtimiskultuuri Suur osa ettevõtte juhtidest on viimaste aastate jooksul vahetunud – oleme loonud väärtuspõhiselt töötava tippjuhtide meeskonna. ja ärieetika Kõige selle abil jõuavad meie põhimõtted ülejäänud töötajateni, edendamisele palju saame teha juhtimisotsuseid ning tagada läbipaistvust ja sea- tähelepanu duskuulekust. Rakendame juhtimisel „Hea Ühingujuhtimise Tava“, mille aruanne on leitav käesoleva aruande lehekülgedel 72-75. Aastaaruanne 2019 27 Pingutame kogu aeg, et tõsta veel paremini kogu organisatsiooni teadlikkust ja arusaama sellise põhimõtte olulisusest, viies mõttelaadi veelgi selgemalt laiema ringi juhtide ja töötajateni. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur Julgustame töötajaid (neid tunnustades ja motiveerides) väärtuste järgi käituma. Igal aastal anname välja väärtuste auhindu, millega tunnustame töötajaid vald- konna edendamise või silmapaistva tegevuse eest. Pettuste ja korruptsiooni suhtes kehtib nulltolerants. Töötajate eetilised väärtusnormid on üks ettevõtte edu ja tugevuse aluseid. Pettuste ja Tutvustame väärtusi ja eetikakoodeksit kõikidele uutele töötajatele. korruptsiooni Oleme võtnud eesmärgi rakendada korruptsiooniennetusel kõiki suhtes kehtib vajalikke meetmeid, et vähendada võimalikke pettuse- ja korrupt- nulltolerants sioonijuhtumeid. Olulisemad neist meetmetest on:  väärtuste ja eetika koodeks;  regulaarne riskide, kontrollide ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus;  pettuse- ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris;  huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine;  kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärad ning põhimõtted;  pisteline taustakontroll töötajatele (lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest);  kindlaksmääratud vastutus ja volitused;  hankekord ja iganädalane hankekoosolek sõltumatute liikmete osalusel;  koostöö õiguskaitseametite ja Korruptsioonivaba Eesti MTÜ-ga;  väärkäitumisest teavitamise juhend (sh väärkäitumise menetlus) ja kanalid (telefon, e-post, vihjeliin);  juhtumite ja intsidentide laiem registreerimine;  pikaajaline koolitusplaan (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) ning regulaarsed koolitused. Infopäevadel, kus räägiti ettevõtte väärtustest ja eetikakoodeksist, osales 2019. aastal 230 töötajat. Korruptsiooniennetuse koolitustel osales kokku 110 töötajat. Lisaks toimus juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele eraldi korruptsioo- niennetuse koolitus. Eesti Raudtee on töötajatele korraldanud korruptsioonien- netuse koolitusi juba viiel aastal järjest ning peame oluliseks neid ka edaspidi regulaarselt teha. 2019. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud olulist seadustele mittevastavust. Riskijuhtimine Riskide juhtimise kaudu saab ettevõte kindluse, et strateegiliste ja tegevusees- märkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt mõju- sate ja tõhusate maandamismeetmetega kaetud. 28 Eesti Raudteel vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tege- vuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul, selle auditikomiteel ning Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osakonnal. Sisekontrollisüsteemi ja riskijuhtimise käigus on määratud töötajad, kes on vastutavad kaitseliinide tõhusa toimimise ning riskide mõjusa juhtimise eest. Ettevõtte riskijuhtimine on progressiivne ja suunatud just riskide ennetamisele – selleks on konkreetse riski haldaja kohustatud rakendama parimaid meetmeid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks. Aastaaruanne 2019 29 Eesti Raudteel on kehtestatud sisekontrollisüsteemi mudel, mille üks osa on riskijuhti- mine. Oleme üks vähestest ettevõtetest, kus riskijuhtimise ja siseauditi funktsioonid on ühes osakonnas. Kuna siseaudit saab sisendi oma tööks riskihindamisest, siis võimal- dab tihedam koostöö kahe funktsiooni vahel probleemidega tõhusamalt ja mõjusamalt tegeleda. Siseauditi ja riskijuhtimise suurem ühildamine on maailmas kindlasti kasvav trend, mis toetab tervikuna tugevamat sisekontrollisüsteemi toimimist. Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise üldpoliitikat, riskijuhtimise protsessi Eesti Raudtees kui ka poolte rolle ja vastutusalasid. Riskide hindamise protsessi osa on töötoad, kus vaatame läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad karateristikud ning analüüsime rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust. Finants-, tegevus- ja strateegilised riskid Eesti Raudtee finantsriskide haldamise ja juhtimise aluseks on 2018. aastast kehtiv finantsriskide juhtimise kord, millega tagatakse ettevõtte finantsvarade likviidsus ja säilimine. Finantsvarade juhtimisel arvestab ja juhib ettevõtte finants- teenistus likviidsus-, valuuta-, intressi-, krediidi- ja turuhinnariske. Täpsemalt on Eesti Raudtee finantsriske käsitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 2 (vt lk 95-98). 2019. majandusaastal olid finantsriskid piisavalt juhitud ja ühtegi olulist finants- riski ettevõtte jaoks ei realiseerunud. Peamiste strateegiliste ja tegevusriskidena peame silmas turuolukorda, regu- latsioone ja infrastruktuuri finantseerimist, taristu läbilaskevõimet, raudteevõrgu nõuete täitmist. Operatiivsel tasandil ka näiteks finantsarvestuse, hangete, kva- liteedi, protsesside tõhususe, teabevahetusega, varade ja taristu kasutusotstar- bekuse ja korrashoiuga (sh veeremi poolt, vandalismi tõttu vms) seotud tegureid. Juhtimine, eetika, korruptsioon Eetika- ja korruptsiooniriskide juhtimist katab juhtimispõhimõtete peatükk (vt lk 27-28). Ausa ja eetilise tegevuse aluseks on iga juhtkonna liikme, töötaja ja koostööpartneri väärtuspõhine käitumine. Riskijuhtimissüsteemis hindame töötajate ausameelsuse ja eetika alase koolitus- ja teavitustegevuse piisavust. Korruptsiooni suhtes kehtib Eesti Raudtees nulltolerants. Infoturve, andmekaitse Peame oma kohuseks kaitsta äritegevusega seotud teavet, kokkuleppeid partneritega ja klientide andmeid. Praegu on ettevõttes infoturbe tagamise aluseks eelkõige riigiasutustes kasutusel olev valitsuse määrusega kinnitatud „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ (nn ISKE). Teeme ettevalmistusi, et võtta infoturbe aluseks rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001:2017. 2019. aastal korraldasime koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga Eesti Raudtees küberturbe auditi, et analüüsida põhjalikult ettevõtte organisatoorseid, füüsilisi ning inimestega seotud küberturbe riske. Auditi tulemusena valmis põhjalik raport koos rakendatavate meetmete tegevuskavaga, mille elluviimine oli aruandeaasta üks olulisemaid tegevusi. 30 Keskkond Keskkonnariskide juhtimise aluseks on keskkonnanõuete täitmine ning kesk- konnaohtlike ainete käitlemise ja utiliseerimise korra järgimine. Oleme keskkon- nahoidu puudutavad põhimõtted integreerinud nii ettevõtte juhtpõhimõtetesse kui ka tegevustesse. Soovime teha seaduses nõutavast enam ning panustada aktiivselt keskkonnahoidu. Töötajad Personali ja töökeskkonnaga seotud põhiriskid on ametikohtade täitmise võime- kus, töösuhete reguleerimine, töötajate kompetentsus ja motiveeritus, hooletu või ebakorrektne käitumine ning tööohutus. Tööohutuse tagamiseks on kõik Eesti Raudtee ametikohad hinnatud ohuteguri- tega, mis tulenevad tehtud riskianalüüsidest ja ohtlike parameetrite mõõdistamis- test. Erinevaid ametikohti puudutavad olulisemad ohutegurid on näiteks öötöö, raudteeliiklus, elektriga kokkupuuteoht. Alates 2017. aastast toimub järjepidev riskianalüüside uuendamine. Aastaaruanne 2019 31 SUHTLUS HUVIRÜHMADEGA Avatud kommunikatsioon Riigi äriühinguna soovib Eesti Raudtee olla usaldusväärne partner kõikidele huvirühmadele. Pingutame teadlikult avatud sise- ja väliskommunikatsiooni parendamise nimel. Ettevõtte kommunikatsioonipõhimõtted on paika pandud kommunikatsioonistrateegias. Suhtluses sisemiste ja väliste sihtrühmadega peame oluliseks selgust, Suhtluses avatust ja ausust. sihtrühmadega peame Eesti Raudtee kommunikatsioonis on oluline: oluliseks selgust,  usaldusväärsus ja kompetentsus; avatust ja ausust  objektiivsus ja neutraalsus;  uudisväärtuslikkus ja järjepidevus;  koostöö ja kaasamine. Avalik huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu aina kasvab, mistõttu oleme järjest enam keskendunud teadlikkuse tõstmise ja ennetava teabe jagamisele. 2019. aastal oli meie meediakajastuste koguarv 2129 (2018: 2037), sh positiivseid 236, negatiivseid 83 ja neutraalseid 926. Positiivsete uudiste osakaal on tunduvalt tõusnud ja negatiivsete uudiste osakaal langenud (negatiivseid uudiseid 2019. aastal 6,7%, 2018. aastal 15%; positiivseid uudiseid 2019. aastal 19%, 2018. aastal 14%). Alates 2019. aastast anname välja ulatuslikumat aastaaruannet, kus avame põhjalikult oma tegevuse erinevaid tahke. 2019. aastal avasime ka oma suhtluskanali Facebookis, mille eesmärk on kahepoolselt suhelda laiema avalikkusega raudteed puudutavatel teemadel. Elanikke ja liiklejaid puudutavate raudtee ja ülekäikude remontide ning liikluse ümbersuunamise korral jagame teavet meedias, samuti läbi kohaliku omava- litsuse. Sektoriülene koostöö Koostöö võimalikult laia ringi huvirühmadega on Eesti Raudtee tegevuses oluline, et tagada raudtee toimimine parimal võima- Osaleme mitme likul viisil. See tähendab muu hulgas Eesti Raudtee liikmelisust rahvusvahelise eri organisatsioonides. organisatsiooni ja Euroopa raudteepoliitikat mõjutavad kaks kaubaveolepingu algatuse töös organisatsiooni: OTIF ja OSJD, mille töös osaleb ka Eesti Raudtee. Osaleme ka Euroopa Raudteede Ühenduses (CER), mis on Euroopa Liidu raudteede üks mõjukaimad lobby-organisatsioone. Kaasalöömine Euroopa Komisjoni initsiatiivis PRIME annab Eesti Raudteele võimaluse saada osa Euroopa Liidu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate parimast praktikast. Ettevõtte tegutsemine SRÜ ja Balti Riikide Raudteetranspordi Nõukogus annab võimaluse järjepidevalt koh- tuda nii kõikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu riikide esindajatega kui ka kahepoolselt Venemaa 32 Raudtee juhtidega. Aastas toimub umbes 50 töökohtumist, mille käigus toimuvas regulatsioonide väljatöötamise ja muut- mise protsessis kaitseb Eesti Raudtee eeskätt veo-ettevõtjate huve. Eesti Raudtee tegevus 1435 mm rööpmelaiusega raudtee- võrgu arendamisel on seotud Euroopa Liidu regulatiivse kesk- konna rakendamise ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raudteevõrgu väljaehitamisega Eesti sadamateni. Näiteks on selline projekt Rail Baltic, mis toob endaga kaasa mitte ainult teise rööpmelaiuse, vaid ka uued nõuded liikluskorraldusele, -ohutusele ja turvangusüsteemidele. Eesti Raudtee ülesanne on tagada nende koostalitlusvõime olemasoleva, 1520 mm rööpmelaiusega raudteeinfrastruktuuriga. Eesti Raudtee on seotud mitme vastutustundlikku juhtimist edendava organisatsiooniga. 2004. aastal osalesime raud- teeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) asutamises, mis oma tegevuses juhindub samalaadse ülemaailmse organisatsiooni põhimõtetest. Oleme Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige ja alates 2006. aastast esindatud ka juhatuses. Meil on koostööleping Alates 2018. aastast oleme MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja oleme ühinenud nende Vastutustundliku Ettevõtluse Ausa Ettevõtluse Võrgustikuga. Alates 2018. aastast oleme Foorumi liige Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Juriidilise isikuna kuulub Eesti Raudtee järgmistesse erialaliitudesse ja ettevõtete võrgustikesse: – Euroopa Raudteede Ühendus (CER – Community of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis; – Platform of Rail Infrastructure Managers in Europe (PRIME); – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; – MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (LTA); – MTÜ Rail Baltic Business Network; – MTÜ Operation Lifesaver Estonia; – Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA); – MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum; – Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti). Omaniku (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järg- mistes organisatsioonides: – Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD – Organisation for Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis; – Rahvusvaheline Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF – Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail) asukohaga Bernis; – SRÜ ja Balti Riikide Raudteetranspordi Nõukogu (СОВЕТ – Совет по железнодорожному транспорту государств-участников Содружества) asukohaga Moskvas. Aastaaruanne 2019 33 2019. AASTA TEGEVUSED JA TULEMUSED Eesmärgistatud juhtimine 2019. aastal keskendus Eesti Raudtee sisemiste võtmeprotsesside efektiivistami- sele, taristu arendamisele ning kiiruste tõstmisele, raudteeohutuse ennetustööle ning vastutustundlikkuse taseme tõstmisele. Jätkuvalt positiivne oli Eesti Raudtee jaoks see, et riigi poolt on osutunud või- malikuks eraldada ettevõttele kulude sihtfinantseerimist tulemuseesmärkide täitmiseks ja olulises mahus investeeringutoetusi. 2019. aastal otsustas Vabariigi Valitsus ka raudtee elektrifitseerimise ja Turba–Rohuküla eelprojekteerimise alustamise. Eesti Raudtee leppis omanikuga 2019. aastaks kokku järgmised tulemusees- märgid:  Rongidele kehtestatud  Raudteevõrgu  Raudteeületuskohtade maksimaalsete läbilaskevõime hoidmine ohutustaseme sõidukiiruste säilitamine 2018. aasta tasemel. tõstmine. jaamavahedes.  Raudteeinfrastruktuuri  Infrastruktuuri rikete tõttu majandamise kulukasvu hilinenud rongide arvu piiramine 5%-ga (võrreldes vähendamine. 2018. aastaga). Selleks et tulemuseesmärke täita, seadis Eesti Raudtee 2019. aastaks 15 tege- vuseesmärki neljas valdkonnas: äri, organisatsioon, investeeringud ja toimepi- devus. Neist olulisemate täitmise kohta annab ülevaate kõrval olev tabel. Lähtudes Eesti Raudtee strateegiast aastateks 2019–2024, on ettevõte seadnud endale 2020. aastaks uued eesmärgid, millest tähtsamad on järgmised.  Kulumi-eelne kasum  Kliendihaldusprotsessi  Raudteeohutuse (EBITDA) moodustab uuendamine ning töövõtjate teavitustegevuse vähemalt 29,3 mln eurot. sertifitseerimise protsessi laiendamine loomine. lasteaedades ja koolides.  Automatiseeritud turvangusüsteemile  Varahalduse strateegia  Koostöö arendamine üleminekuks vajalike kinnitamine ning Koidula õppeasutustega ja investeeringuprojektidega jaamas taristu hooldustööde noorte kaasamine alustamine. pilootprojekti ellu viimine. töökeskkonda.  Raudteetaristu  Raudteeületuskohtades elektrifitseerimise ohutustaseme tõstmine 20 eelprojekteerimise tööde ülesõidul ja neljal ülekäigul. alustamine. 34 Eesmärgid valdkonniti Tulemus ÄRI  Kulumieelne kasum (EBITDA)  EBITDA 29,7 mln eurot, kaubaveomaht 13,2 30 miljonit eurot, ettevõtte mln tonni (langes 2,4% võrreldes 2018. infrastruktuuril veetava kaubamahu aastaga), tegevuskulud olid eelarve piires. kasvule kaasaaitamine, tegevus- kulude hoidmine eelarve piires. ORGANISATSIOON  Vastutustundliku ettevõtluse  Eesti Raudtee pälvis vastutustundliku arendamine. ettevõtluse arendamise eest Vastutustundliku  Töötajate arengujuhtimissüsteemi Ettevõtluse Foorumi kuldtaseme märgise, loomine, samuti sisekoolitajate baasi samuti sai Telliskivis asuv peakontor loomine. Euroopa rohelise kontori sertifikaadi. Kinnitati vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava kuni aastani 2021.  Arengujuhtimissüsteem ja samuti seda toetavad tehnilised lahendused on loodud. Sisekoolitajate baas valmis ning sisekoolituse kaudu koolitatud 359 töötajat. INVESTEERINGUD  Investeeringute plaani täitmine 85%  Investeeringute plaani täitsime 81% ulatuses. ulatuses. TOIMEPIDEVUS  Eesti Raudtee mõjutatavat liiklusgraafikut  Liiklusgraafiku täitmine (99%), täideti kaubarongide puhul 99,4% ja reisirongide sõidukiiruste hoidmine reisirongide puhul 99,5%, kiirused säilitati ja ja rongiliiklust takistavate rikete arvu need ei mõjutanud reisirongide liiklusgraafikut, vähendamine 255-le. taristurikete tõttu hilinenud rongide arv vähenes  Varahaldusprojektiga jätkamine. 235-le.  Valmis Eesti Raudtee uus keskladu ning digilaolahendus on väljatöötatud ja kasutusel. Aastaaruanne 2019 35 Finantsnäitajad ja -suhtarvud (mln eurot) 2019 2018 2017 2016 2015 2014 Äritulud kokku 62,8 63,0 45,8 43,3 48,4 55,5 Müügitulu 39,5 41,5 32,9 33,0 43,9 51,5 – sh infrastruktuuriteenused 34,4 36,7 28,7 29,3 41,2 47,0 – sh muud teenused 3,5 4,8 4,2 3,7 2,7 4,5 Muud äritulud 23,3 21,5 12,9 10,3 4,5 3,9 – sh varade sihtfinantseerimine 5,3 4,9 4,7 4,2 4,0 3,8 – sh sihtfinantseerimine 16,0 16,0 7,5 5,0 0,0 0,0 tulemuseesmärkide saavutamiseks – sh muud äritulud 2,0 0,6 0,8 1,1 0,5 0,1 Kulumi-eelne ärikasum (EBITDA) 29,7 29,3 11,9 9,8 13,8 20,8 Puhaskasum 8,9 8,6 -7,6 -10,8 -6,3 -0,3 Rahakäive põhitegevusest 13,0 28,2 -1,3 -0,3 7,5 12,3 Investeeringud 31,5 26,4 13,8 14,5 13,1 15,5 Varad aasta lõpus 342,6 334,1 304,2 301,4 302,7 309,5 Varad aasta lõpus 201,9 191,4 186,7 196,6 209,2 223,1 sihtfinantseerimiseta Omakapital aasta lõpus 159,0 150,1 141,5 149,1 161,1 167,4 Intressikandvad kohustised aasta 30,8 30,2 33,9 37,8 38,4 43,8 lõpus Intressikandvad kohustised / 1,04 1,03 2,84 3,86 2,79 2,11 EBITDA (korda) Omakapitali suhe koguvarasse (%) 46,4 44,9 46,5 49,5 53,2 54,1 Ärikulud kokku 53,6 54,1 53,0 53,4 54,1 54,4 – sh kaubad, materjalid, teenused 10,4 10,0 10,9 11,5 12,6 11,9 – sh mitmesugused tegevuskulud 3,8 5,2 4,5 4,6 4,8 5,4 – sh tööjõukulud 18,2 18,2 18,2 17,0 16,7 17,0 – sh põhivara kulum 20,5 20,4 19,1 19,9 19,5 19,8 – sh muud ärikulud 0,7 0,3 0,3 0,4 0,5 0,4 36 Äritulud AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2019. aastal 39,5 mln eurot (2018. aastal 41,5 mln eurot). Müügitulust 87% moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest (2018. aastal 88%). Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutseb kolm kauba- veo-ettevõtjat (AS Operail, AS E.R.S. ja AS GoRail) ning kaks reisijateveo-ettevõt- jat (AS Eesti Liinirongid siseriiklikul reisijateveol ning rahvusvahelise reisirongiliik- luse korraldamisel Tallinn–Peterburi–Moskva liinil hankelepingu alusel AS GoRail). 2019. aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 13,2 mln tonni kaupu. Võrreldes 2018. aastaga vähenes veomaht 2,4%. Peaaegu 100% kaupadest vedas raudtee- veo-ettevõtja Operail AS. Kõige suurema osa kaupadest moodustasid 2019. aastal jätkuvalt väetised, mida veeti kokku 6,1 mln tonni ja mille vedu kasvas võrreldes eelmise aastaga 13,4%. Vedelaid naftasaadusi veeti 2,8 mln tonni ning see oli võrreldes 2018. aastaga 0,7% halvem tulemus. Keemiakaupade vedu kasvas 29,6% ja oli kokku 1,38 mln tonni. Põlevkivi vedu (1,1 mln tonni) vähenes 36,6%. Tahkete mineraal- sete kütuste veomaht oli 0,8 mln tonni ehk umbes kaks korda väiksem kui 2018. aastal. Konteinervedude mahuks kujunes 2019. aastal 76,8 tuh TEU-d (20-jalane standardkonteiner) ja seda oli 46,4% rohkem kui 2018. aastal. Veomahud Eesti Raudtee infrastruktuuril kaubagrupiti (tonni) 6,000,000 2019 5,000,000 2018 4,000,000 3,000,000 2,000,000 1,000,000 0 ) i d ) ad d d d l ad ad kiv al ed ad ise te ba a et ub ub ub ub ev hk oo el au et tm ed ka ka ka ka l (ta ut Põ Vä ek us ia (v id d d d ed ist M m pu se uu va d Pu e se s im ne M Ke tu a tu j ta kü k it iri kü Pu ja st d d lse ge d lse se r aa Ke aa om er er in Lo in M M Aastaaruanne 2019 37 Transiidina läbis 2019. aastal Eestit 9,4 mln tonni kaupu ehk 3,0% rohkem kui 2018. aastal. Kohalike vedude maht vähenes 24,3% ning ulatus 2,1 mln tonnini. Importveod olid kokku 1,5 mln tonni, suurenedes 7,5%, ning eksportveod 0,3 mln tonni, vähenedes 2018. aastaga võrreldes 9,4%. Kaubaveo maht (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2018-2019 16,000,000 14,000,000 12,000,000 10,000,000 8,000,000 6,000,000 Eksportvedu 4,000,000 Importvedu 2,000,000 Kohalik vedu 0 Transiitvedu 2019 2018 Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2019. aastal diisel- ja elektrirongidega 7,0 mln reisijat (+9,1%). Rahvusvahelise Tallinn–Peterburi–Moskva reisirongiga sõitis 111,1 tuh inimest (+3,8%). Kohalike reisijate kuine arv (tuh) Eesti Raudtee infrastruktuuril 2017-2019 625.5 618.8 613.2 609.5 603.5 593.9 591.9 585.7 579.8 578.3 574.8 573.7 562.3 559.0 556.7 555.8 552.5 549.2 549.1 544.9 543.0 539.1 524.1 523.3 516.8 515.6 502.4 501.1 500.2 499.6 495.2 493.1 489.5 480.4 463.6 458.7 r ar ts l ai i i st r er r r un ril ul be be ua be är m gu ob ru ap ju ju an em m em m eb au to ve ja pt ts ve ok no de se 2019 2018 2017 38 Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 4,5 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 73% kõikide rongide kogukäibest (2018. aastal 71%). Rongikilomeetrid, tuh Bruto tonnkilomeetrid, mld 5000 5 Kasv 3,3% Langus 10,1% 4 548 4 401 4000 4 4,25 3,82 3000 3 Langus 9,8% 2000 2 1 843 1 662 1000 1 2019 0,81 0,81 0 0 2018 Reisijate- Kauba- Reisijate- Kauba- vedu vedu vedu vedu Muudest ärituludest (23,3 mln eurot) moodustas 69% raudteeinfrastruktuu- ri-ettevõtja tulemuseesmärkide riigieelarveline sihtfinantseerimine (2018. aastal vastavalt 21,5 mln eurot ja 74%). Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vabariigiga finantseerimisleping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks aastatel 2015–2020. Lepinguga tagati, et tavapärastes äritingimustes ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute eraldatud vahendid) ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses on tasakaalus. Lepingu alusel eraldati 2019. aastal Eesti Raudteele 7,1 mln eurot (2018. aastal 16 mln eurot, mida kajastati 2019. aastal seatud eesmärkide täitmisel muu ärituluna). 70.0 60.0 50.0 40.0 30.0 20.0 mln eurot 10.0 0.0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Varade sihtfinantseerimine 3.8 4.0 4.2 4.7 4.9 5.3 Muud teenused ja tulud 4.6 3.2 4.8 5.0 5.4 5.8 Kulude sihtfinantseerimine 0.0 0.0 5.0 7.5 16.0 16.0 Infrastruktuuri juurdepääsuteenused 47.0 41.2 29.3 28.7 36.7 35.7 Aastaaruanne 2019 39 Ärikulud Eesti Raudtee ärikulud olid 2019. aastal 53,6 mln eurot (2018. aastal 54,1 mln eurot), vähenedes aastaga umbes 1%. Kaupade, materjalide ja teenuste kulud kasvasid 2019. aastaga võrreldes umbes 4% infrastruktuurimaterjalide ja -hool- duse arvelt. Mitmesugused tegevuskulud vähenesid 27%. Tööjõukulud võrreldes 2018. aastaga ei muutunud. 40.0 35.0 30.0 25.0 20.0 15.0 10.0 mln eurot 5.0 0.0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tööjõukulud 17.0 16.7 17.0 18.2 18.2 18.2 Kaubad, materjalid, teenused 11.9 12.6 11.5 10.9 10.0 10.4 Mitmesugused tegevuskulud 5.4 4.8 4.6 4.5 5.2 3.8 Muud ärikulud 0.4 0.5 0.4 0.3 0.3 0.7 Aastatulem Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2019. aastal 29,7 mln eurot, mida on 1,5% rohkem kui 2018. aastal. Nagu 2018. aastalgi, teenis ettevõte nii äri- kui ka puhaskasumit, mida muu hulgas põhjustas varasemate aastate tulemusees- märkide täitmise eest saadud sihtfinantseerimise kasv. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2019 varasid 342,6 mln eurot (2018. aastal 334,1 mln eurot), millest 294,1 mln eurot ehk 86% moodustas materiaalne põhivara. Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule. Investeeringud Raudtee rekonstrueerimistööd on oluline osa Eesti Raudtee igapäevategevu- sest. Kui 2018. aastal investeeris ettevõte umbes 26 mln eurot, siis 2019. aastal investeeriti juba üle 31 mln euro. Ka 2020. aastal jätkab Eesti Raudtee Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Kokku on 2020. aastal plaanis investeerida 45 mln eurot, millest 18 mln eurot kaasrahas- tatakse riigieelarvelistest (Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest. 2019. aasta suurimad remondiprojektid olid järgmised. Lääne-Harju suurprojekt – 14,1 mln eurot. Lääne-Harju suurprojekti peamiseks eesmärgiks on Lääne-Harju raudtee- liinide (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) ja sinna juurde kuuluvate tehnoloogiliste lahenduste rekonstrueerimine. Soovime 40 seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta liiklusjuhtimise ja teiste tehnosüsteemide toimepidevust, ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks ja automa- tiseerituks. Investeeringute tulemus on ajavõit läbi tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisi- jate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate tehno- loogiate ja detailide väljavahetamine ning uute materjalide kasutamine suurendab raudteeliik- luse ohutust ja töökindlust. Võtmenäitajad 2019. aasta tegevuste osas: – Riisipere–Turba raudtee rajamine 6,1 km, Riisipere–Turba raudtee rajamine – rööbastee kapitaalremont 4,5 km, – pöörmete paigaldus 17 tk, – liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine Klooga ja Riisipere jaamades. Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine ja kiiruste tõstmine kuni 135 km/h – 11,3 mln eurot. Projekti eesmärgiks on Tapa-Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toime- pidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa-Narva raudteeliinil orienteeruvalt 54 kilomeetri ulatuses (Tapa-Kadrina ja Kabala-Jõhvi lõikudel). Lisaks panustame täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisame tõkkepuud, enimkasu- tatavatele ülekäikudele paigaldame foorisignalisatsiooni, parendame valgustust ning ohtlikes kohtades piirame raudtee aiaga. – Võtmenäitajad 2019. aasta tegevuste osas: – rööbastee kapitaalremont 34 km, – kahe raudteesilla rekonstrueerimine, – sõlmitud leping ülesõidukohtade automaatika rekonstrueerimiseks. Raudteeülesõidukohtade katete rekonstrueerimine kuuel ülesõidul, kahe ülekäigukoha rekonstrueerimine – 0,8 mln eurot. Sildade ja truupide rekonstrueerimine – 0,7 mln eurot. Muud projektid:  Kesklao hoone ja laosüsteemi rajamine – 0,7 mln eurot.  IT-investeeringud – 0,8 mln eurot. Aastaaruanne 2019 41 VASTUTUSTUNDLIK TEENUS Raudteetaristuettevõttena peame looma tingimused kaupade ja inimeste ohu- tuks liiklemiseks raudteel. Reisijateveoettevõtted, rongireisijad ja kaubaveoette- võtted ootavad meilt kvaliteetset teenust – ohutusele lisaks ka heas korras taristut ning kliendisuhtlust. Parima teenuse pakkumiseks peame raudteel tagama toimepidevuse, vajaliku läbilaskevõime ja graafikujärgse liikluse. Kõik see kokku on meie jaoks vastutustundlik teenus. Investeerime järjepidevalt raudteevõrgu nüüdisajastamisse, et kaupade ja ini- meste liikuvus raudteel oleks kiire ja mugav. Heas korras taristu aitab tagada, et veerem jõuab ohutult ja turvaliselt soovitud ajal sihtkohta. Läbilaskevõime, toimepidevus ja taristu korrashoid Eesti Raudtee üks oluline konkurentsieelis on vaba läbilaskevõime nii raudteel kui ka sadamates. Reisi- ja kaubarongide graafikute väljatöötamine ja sellest kinnipi- damine on sujuva raudteeliikluse eelduseks. Kuna tihenev reisirongiliiklus hõivab järjest suurema osa jaotamisele pandud läbilaskevõimest, aeglustades seeläbi kaubarongide liikumist, on meie ülesanne leida tasakaal erinevate huvide vahel. 2019. aasta teenuse kvaliteedi näitajad:  Raudtee piirijaamades arvestusliku läbilaskevõime kasutamine: Narva 20,4%, Koidula 14,7% Valga 12,2%, (2018 vastavalt Narva 17,4%, Koidula 16,0%, Valga 13.3%)  rikete arv: 1682 (2018: 1323);  rikete tõttu hilinenud rongide arv: 235 (2018: 237);  reisirongide liiklusgraafiku täitmine (% ajast ehk graafikust kinnipidamine): 99,50% (2018: 99,50%);  kaubarongide töörežiimi järgimine (% ajast ehk kokkulepitud sõiduajast kinni pidamine): 99,50% (2018: 100%). 42 Rongide vastuvõtmine ja üleandmine (keskmiselt ööpäevas 2018 - 2019) Narva 4,8 / 4,0 (+20,0%) 2,1 / 2,0 (+5,0%) 4,5 / 4,1 (+9,8%) Koidula Valga 2,0 / 2,2 (-9,1%) Rongide üleandmine 2019 / 2018 (+-%) 2,3 / 2,5 (-8%) Rongide vastuvõtmine 2019 / 2018 (+-%) 2,3 / 2,7 (-14,8%) Rongide sõidugraafikut mõjutas seni paus päeva keskel, mida oli Eesti Raudteel vaja taristu kontrollimiseks ja kiireloomuliste hooldustööde tegemiseks. 2019. aasta lõpust hakkasime neid töid tegema öösiti. Tehnoloogilise akna kaotamisega saame liiklusgraafikusse lisada rohkem väljumisi. See loob meie klientidele võimaluse tekitada oma sõiduplaanidesse täiendavaid väljumisi, et teenindada senisest rohkem kliente ja pakkuda seeläbi veelgi paremat teenindust. Meile on jätkuvalt aktuaalne ettevõtte vara ja territooriumi kaitsmine vanda- lismijuhtumite ja varguste eest – see on Eesti Raudtee igapäevase töö osa. Nüüdisaegsed tehnilised lahendused ja seadmed on kallid ja keerukad, kogu raudteevõrgu ajakohastamine eeldab investeeringuid vara kaitsmisesse. Selleks:  oleme sõlminud lepingu turvafirmaga AS USS Security;  teeme tihedat koostööd politsei ja meediaga (teavitus, rikkujate tuvastamine);  oleme taristu objektid katnud erinevate turvalisust tagavate tehniliste lahendustega. Vandalismijuhtumeid oli 2019. aastal 242 ning see on viimaste aastate jooksul langustrendis (2018: 236; 2017: 290; 2016: 332). Uue turvalahendusena on Eesti Raudtee katsetanud droone Kopli kaubajaamas. Tulevikus saavad droonid asendada osaliselt mehitatud valve ringkäiku jaama ter- ritooriumil. Droonid on spetsiaalselt selleks eelhäälestatud GPS-koodidega ning teevad vastavatel kellaaegadel turvalennud. Lisavõimalusena saab droonilt otsepildi tuua Eesti Raudtee juhtimiskeskusesse, mis muudaks ülevaate ettevõtte territooriumil toimuvast meie turvatöötajatele kättesaadavamaks ning aitaks ära hoida nii mõnegi juhtumi ettevõtte varaga. Aastaaruanne 2019 43 Meie taristu seisukord 2019. aasta lõpuks:  kiiret rongiliiklust (120 km/h) võimaldava raudtee osakaal 84% (2018: 84%)  renoveeritud ooteplatvormide osakaal 100% (2018: 100%), st kõik ooteplatvormid renoveeritud mitte rohkem kui 10 aastat tagasi.  nüüdisaegset kaugjuhtimist võimaldavate turvangusüsteemidega taristu osakaal 14% (2018: 13%)  täielikult uuendatud kontaktvõrgu osakaal 40,4% (2018: 39,3%), lisandus Riisipere–Turba lõik. Ohutus ja turvalisus raudteel Ohutus on Eesti Raudtee tegevuse kõige olulisem märksõna. Avaliku raudtee- ohutuse teadlikkuse tõstmine on pikaajaline ja süsteemne töö, mis eeldab mitme poole panust. Sellesse peavad olema kaasatud raudtee valdaja, taristu kasuta- jad, ametiasutused ja sama suur vastutus on liiklejatel endil. Oleme käivitanud raudteeohutuses nn nullvisiooni. Teeme kõik endast oleneva, et kujundada raud- teetaristu ja selle ohutusega seotud tegevused selliselt, et ka inimliku eksimuse korral inimesed raudteel viga ei saaks ega hukkuks. Ohutusjuhtimise süsteemi üldpõhimõtted on üle Euroopa ühtsed ja selle läbiv sõnum on: iga raudtee-ettevõtte igapäevase tegevuse lahutamatu osa peab olema ohutus. Eesti Raudtee on täitnud kõik eri regulatsioonidega ette nähtud ohutusmeetmed, kuid ettevõtte ohutuseesmärk on veelgi kõrgem. Raudteeohutus oleneb kolmest põhifaktorist: 1) tehnilised ohutusmeetmed: tur- vangusüsteemid; monitooringu süsteemid, millega jälgime seadmete tööd; ning tehnika, millega kontrollime raudteetaristu seisukorda jms; 2) avaliku ohutusega seotud tõkkepuud, helialad, piirdeaiad, jalakäijatele foorid, kaamerasüsteemid jms; 3) ennetus ehk teavitustöö. Meie panus numbrites: 44 10 Üle 50 km 40 jalakäijate rajatud tõkkepuuga tunnelit piirdeaedasid varustatud raudteeülesõitu ehitatud viimaste vales kohas raudtee ületa- (kokku 150), aastaks 2024 aastate jooksul mise takistamiseks saavad tõkkepuud 107 (9,3 km rajatud 2019. aastal) ülesõitu 78 118 481 automaatse foorisig- helisignalisatsiooniga meediakajastust nalisatsiooniga varustatud raudteeülesõitu ohutuse teemadel varustatud raudteeülesõitu (kokku 150) (2018: 357) (kokku 150) 11 miljonit Üle 180 Üks eurot töötaja koolitatud tüüpülesõidu auto- investeerime lähiaastatel 2019. aastal maatse signa- uue ohutusvarustuse (2018: 69) lisatsiooni ISA paigaldamiseks 103 (Independent Safety ülesõidule ja 9 ülekäigule Assessment) audit olemasoleva digitaalau- tomaatika tüüplahenduse vastavushindamiseks Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui automaatse foorisignalisatsiooniga varustatud raudteeülesõidukohtadesse lisatakse tõkkepuu, vähenevad õnnetus- juhtumid 50%. Seega on taolised taristu uuendused ka Eesti Raudteele väga olulised, et hoida eelkõige inimelusid. Ennetustöö Oleme süsteemse avaliku raudteeohutust puudutava teavitustööga tegelenud alates 2004. aastast. Meie asutatud MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtteid ja avaliku raudteeohutuse teavi- tuskoolitusi korraldatakse igal aastal nii lasteaedades kui ka koolides, jõudes ohutusteabega kuni 5000 lapseni. Päästevõimekus Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ja -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks. 2019. aastal koolitati raudteeõnnetuste esmareageerijaid kokku 700. Juhtumid Raskeid õnnetusjuhtumeid Eesti Raudtee taristul 2019. aastal ei Õnnetusjuhtumeid taristul olnud (2018: 0; 2017: 0). Õnnetusjuhtumeid oli üheksa (2018: 23; 2017: 18), sh kaheksa reisirongi otsasõitu inimestele ja oli üheksa, raskeid üks reisirongi kokkupõrge sõidukiga raudteeülesõidukohal. õnnetusi ei olnud – seda Ülesõitudel pole nii vähe õnnetusi varasematel aastatel olnud. on vähem kui 2018 Aastaaruanne 2019 45 Rongi inimesele otsasõidu õnnetusjuhtumitest kolm olid enesetapud, kaks raskes joobes meest viibisid raudteel, kaks jalgratturit ei andnud raudteeülekäigukohal rongile teed ja üks mees astus rongilt tulles kõrvaklapid peas sama rongi ette. 2019. aastal ei toimunud ühtegi suures koguses ohtliku kauba leket (2018: 0) ning nii töövõtjate kui ka Eesti Raudtee põhjustatud rongide takistusega kokku- põrkeid (2018: 0, 2017: 5) Vahejuhtumeid oli 2019. aastal 10 (2018: 9, 2017: 5). Jätkuvalt oli probleemiks töövõtjate tehtud ebakvaliteetsed termiitkeevised, mille tagajärjel tekkisid rööpa- murrud. Tehnilisi juhtumeid oli 318 (2018: 356). Kasv toimus side- ja turvanguseadmete üle 4-tunniste rikete tõttu (2019: 159; 2018: 123). Üle neljatunniste rikete arvu suurenemise üheks asjaoluks oli, et töövälisel ajal tekkinud rikete kõrvaldamine jäeti võimalusel teadlikult tööajale (ei häirinud rongiliiklust). Ohutusjuurdluste tulemused näitavad, et raudteeveeremi inimestele otsasõitude korral on kõige sagedamini õnnetusjuhtumite põhjuseks joove ja enesetapud. Samuti on alg- põhjuseks see, et ollakse teadlikud lähenevast rongist, kuid hinnatakse selle kaugust ja kiirust valesti. 2019. aastal toimunud raudteeülesõidukohal rongi ja sõiduki kokku- põrke põhjuseks oli see, et sõidukijuht eiras raudteeülesõidukoha ohutusseadmeid, ei veendunud läheneva rongi puudumises ega andnud rongile teed. 2019. aasta olulisemad raudteeohutustegevused  Septembri lõpus korraldasime regionaalse suurõppuse „Kopli raud“, mis kujutas endast paljude kannatanutega reisirongi ja ohtlikke aineid vedava rongi kokkupõrke läbimängimist. Õppusest võtsid osa Päästeamet / Põhja Päästekeskus, Põhja Prefektuur, Tallinna Kiirabi, Häirekeskus, Tallinna Linnavalitsus, AS Operail, AS Eesti Liinirongid, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ning selle eesmärk oli tagada, et kõik sellistele õnnetustele reageerivad pooled teaksid täpselt, kuidas õnnetuse korral käituda, mis on kellegi roll ja kuidas võimalikke vigu vältida. Õppuse raames sai koolitatud umbes 200 esmareageerijat, õppuseks valmistumisel aga läbis Eesti Raudtee poolse koolituse kokku lausa 700 operatiivtöötajat. Sellised suurõppused aitavad võimalike suurõnnetuste jaoks paremini valmistuda. Õppusest valmis ka õppevideo, mida erinevatel koolitustel kasutada.  Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja USS Security Eestiga viisime teist aastat järjest raudteeületuskohtadel läbi ohutusaktsiooni „Ületa raudtee turvaliselt“. Meie töötajad oli väljas ülesõitudel ja ülekäikudel, et tõmmata avalikkuse tähelepanu ohutule raudteeületusele. Tublidele liiklejatele jagati helkureid ning lastele raudteeohutusteemalisi töövihikuid. Ohutusaktsioon  Olime abiks Päästeametile õppevideo tegemisel, mis „Ületa raudtee turvaliselt“ on suunatud päästetöö juhtidele, keemiapääste komandodele ja päästeameti esmareageerijatele, kes sõidavad raudteel toimunud keemiaõnnetustele. Päästjad said situatsiooni reaalselt läbi mängida ning sellest valmis õppevideo, mis näitab, kuidas ohtlike kaupadega ümber käia ja kuidas kõige efektiivsemalt õnnetuste puhul käituda. 46 Regionaalne suurõppus „Kopli raud“  Septembris andsime koos Eesti Liinirongide, Operaili ja Edelaraudteega pressikonverentsi, kus soovisime ühispöördumisega juhtida tähelepanu raudtee- ja liiklusohutuse tagamise parandamise vajalikkusele. Liikluskultuuri tõstmine käib läbi ohtude teadvustamise ja ennetus on kõige olulisem märksõna.  Augustis toimus 11. korda rahvusvaheline raudteetöötajate jõukatsumine Relsiralli, mille põhimissioon on tähelepanu pööramine raudteeohutusele ja teavitustöö.  Päästeameti demineerimiskeskuse palvel aitas päästerongi Tapa avariigrupp neil katsetada uut ja ohutumat lõhkamislahendust. Koostöös Operaili ning Kaitseväega leiti katsetamist väärt lahendus: tsistern, mille otsad lõigati ära ja mis kaeti väljast lõhkamismattidega. Katsetuse eesmärk on luua ohutum raudteetöötajate lõhkamiskoht, mis muudab olemuselt nii jõukatsumine Relsiralli ohtliku tegevuse turvalisemaks.  Osalesime PRIME ohutuskultuuri töörühma koosolekutel Šveitsis ja Belgias, kus arutati ja jagati kogemusi raudteetöötajate rööbasteel töötamise ohutuse vallas. Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kogemus näitab, et ohutuskultuuri arendamisel on suuremate riikide raudteed mõne sammu eespool. Investeeringute puhul on fookus töötajate ja avaliku ohutuse parandamisel. Aastaaruanne 2019 47 Suhtlus kliendi ja lõpptarbijaga Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset teenust. Hindame kõrgelt iga kliendi kokkupuudet Eesti Raudteega ja panustame kliendikogemuse kvaliteedi tõst- misesse. Raudteesektor tervikuna ja sellest tulenevalt ka Eesti Raudtee peab muutuma kliendisuhtluses avatumaks. Ühiskondlikud tren- Püüdleme avatuma did tingivad järjest enam, et lõpptarbija soovib teda teenindava kliendisuhtluse poole teenusepakkuja kõrval üha enam ka taristu haldajaga suhelda. 2019. aastal tegime selles vallas uuendusi:  klienditeeninduse fookuses on eelkõige kaubaveo-ettevõtjad ning kaubasaajad ja -saatjad, aga ka reisijad;  plaanime luua meeskonna, kes saaksid klienditeeninduse arenduses lisafunktsioone ja kes suudaks vajalikke tegevusi planeerida. Kõige kõrgemalt hindavad meie partnerid stabiilsust ja selgust. Esimest korda pakku- sime oma klientidele pikemaid kui üheaastaseid lepinguid, mis võimaldab neil paremini oma äritegevust planeerida. Kommunikatsioon on kliendisuhtluses üks olulisemaid tegureid. Soovime olla avatud ja selge sõnumiga teenusepakkuja nii oma ettevõtetest klientidele kui ka igale reisirongiga sõitjale. Näiteks korraldasime oma partneritele infoseminare mitmesugustel teemadel. Innovatsioon ja digitaliseerimine Eesti Raudtee on avatud erinevatele uuendustele ning paljud ettevõttesisesed projektid on seotud uute tehnoloogiate rakendamisega. Tööprotsesside auto- matiseerimine ja tõhustamine läbi digitaliseerimise on Eesti Raudtee lähiaastate tegevusplaanides peamisteks märksõnadeks. 2019. aasta olulisemad tegevused  Aasta üks suuremaid eesmärke oli jaamatöö digitaliseerimine. Paigaldasime 34 jaama arvutid, et viia igapäevased tööprotsessid paberilt elektrooniliseks ja parandada ettevõttesisest infovahetust. 120 jaamatöötajat läbis selleks arvutiõppe koolituse.  2019. aasta suveks valmis Tallinna linna piiril aadressil Betooni põik 20 Eesti Raudtee uus keskladu (2300 m2 infrastruktuuri teenindamiseks vajalik PVC-hall koos kaasneva laadimis- ja ladustamisalaga) ning seal võeti kasutusele uus Microsoft Dynamics 365 baasil loodud laojuhtimissüsteem, mis võimaldab kaupade vastuvõttu ja väljastamist ning inventuuri nutiseadmete abil. Digitaalse lahenduse rakendamine on andnud tõuke uuel moel töötamiseks ning see tagab tööprotsesside ja andmete kvaliteedi kasvu, mida saame edaspidi laiendada üle kogu taristu.  Jätkasime varahalduse süsteemi väljatöötamist, mis loob võimaluse varainfo reaalajas töötlemiseks, visualiseerimiseks ning fakti- ja prognoosipõhisteks otsusteks taristu hooldusel ning tarneahela juhtimisel. Tegelesime töötajate varahalduskompetentsi kasvatamisega. Alustasime Microsoft Dynamics 365 baasil realiseeritava varahalduslahenduse pilootprojektiga Koidula jaamas. 48  Turvangusüsteemidega seotud võrkude kaasajastamise kavandamisel viisime läbi kohtumised riigi infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivaldkonna eest vastutavate instantsidega (RIKS, RIA, SMIT), et leida lisandväärtust loovaid koostöökohti raadioside arendamisel, võrkude standardiseerimisel, laiendamisel ja ekspluatatsioonis. Otsustati, et Eesti Raudtee telekomivaldkonna strateegia peab olulise alamstrateegiana ühildatama riikliku sidevaldkonna arendamise strateegiaga.  Alustasime uue liikluskorraldustarkvara projektiga TTCMS (Timetabling, Traffic Control and Management System), tehes põhjaliku turu-uuringu võimaluste kaardistamiseks ja lähteülesande koostamiseks. Soetatav lahendus võimaldab digitaliseerida liiklusgraafikute väljatöötamise, dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse korraldamise ning parandab oluliselt analüütikavõimalusi. Aasta lõpus kuulutasime välja riigihanke ning tarkvara taristuülene rakendamine on planeeritud 2024. aasta lõppu.  2019. aasta novembris sõlmisime 11 miljoni euro suuruse lepingu raudteeülesõitude ja raudteeülekäikude automaatika moderniseerimiseks. Lepingu mahtu kuulub meie taristul 103 ülesõidukoha ja üheksa ülekäigukoha automaatikalahenduse välja töötamine. Aastaaruanne 2019 49  Lisaks on käimas turvangusüsteemide moderniseerimise ettevalmistamine ning sellele järgnevate projekteerimis- ja ehitushangete korraldamiseks vajaliku kontseptsiooni loomine. 2019. aasta esimeses kvartalis alustasime ulatusliku turvangusüsteemide analüüsi ja mahuka turu-uuringu läbi viimist, mille eesmärk on täiendava info hankimine ERTMS/ETCS- (European Rail Traffic Management System/European Train Control System) tehnoloogiate rakendamise maksumuse ja pakkujate ehitusvalmiduse kohta. Turu-uuringul osalesid Euroopa suured turvangusüsteemide pakkujad. Plaan on viia hange läbi 2020. aasta suvel kogu taristu turvangusüsteemide moderniseerimiseks.  Etapp 1 (2020 – 2024) Lõik 2, 3, 4, 6  Etapp 2 (2021 – 2024) Lõik 1, 5  Etapp 3 (2025 – 2027) Euroopa rongijuhtimissüsteemi järkjärguline kasutuselevõtt  Viisime tänapäevasele LED-tehnoloogiale üle Valga-Koidula lõigul automaatse foorisignalisatsiooniga varustatud ülesõidud (14tk), et parandada fooride nähtavust ning tõsta foorilampide töökindlust.  Töötasime välja ning rakendasime pilootprojektis uut suurandmetel (BigData) põhinevat metoodikat turvangusüsteemide hoolduspiirkondade hoolduskvaliteedi monitooringuks.  Viisime läbi Eesti Raudtee telekommunikatsioonivaldkonna põhjaliku analüüsi ning kinnitasime arengusuunad. Innovatsioonina alustame telekommunikatsioonisüsteemide ning turvangusüsteemide valdkondade ühendamist, kuna digitaalautomaatika ajajärgul eeldavad need valdkonnad hooldusmeeskonnalt samu kompetentse. Esimese sammuna oleme alustanud telekomi ja turvanguvaldkonna seadmepargi ja võrkude ülalpidamiseks kaugtoe keskuse loomist. Kaugtoe keskusega pannakse alus telekomi ja turvangusüsteemide valdkonna kompetensikeskusele, mis on kõikide tehnoloogiaettevõtete puhul strateegiline süda.  Algatasime raudtee-ettevõtte ülese innovatsioonialase kohtumiste sarja, millest võtavad lisaks Eesti Raudtee AS-ile osa Operail AS, Edelaraudtee Infrastuktuuri AS, Eesti Liinirongid AS (Elron) ja RB Rail AS. Peamiselt infovahetusena mõeldud kohtumised tagavad ettevõtteülese sünergia, kuna käsitleme neil kohtumistel erinevaid käimasolevaid ja planeeritavaid uuendusi, jagame kogemusi ja parimaid praktikaid ning anname hoogu ühisprojektide õnnestumisele. 50 Infoturve Infoturbepoliitika eesmärk on tagada põhi- ja tugiprotses- side katkematu toimimine ning ettevõttes käitatavate isiku- Peame tagama protses- andmete ja ärisaladuste piisav kaitse. Tahame intsidente ennetada, vajaduse korral tuvastada ja lahendada ning side katkematu toimimise kriisiolukorrast võimalikult kiiresti taastuda. Selle tulemusena ning isikuandmete ja saavad meie töötajad, kliendid ja töövõtjad Eesti Raudteed ärisaladuste kaitse usaldada ning teada, et töödeldavad andmed on kaitstud nõutud tasemel. 2019. aastal infoturbe intsidente Eesti Raudtees ei esinenud. Aasta jooksul kes- kendusime läbi viidud infosüsteemide turvameetmete süsteemi (ISKE) auditist ja küberauditist tulenenud meetmete rakendamisele. Lähiaja tähtsamaks ees- märgiks on standardi ISO/IEC 27001:2017 juurutamine. Samuti viisime läbi turu-uuringu raudtee turvakriitiliste võrkude analüüsivõime- kuse osas, et selgitada välja EN 50159 standardile põhinevaks vastavushinda- miseks autoriseeritud raudteevaldkonna eksperdid ning määratlesime info, mille pealt vastavushindamisprotsessiga oleks võimalik alustada. Raudtee turvakrii- tiliste lahenduste andmesideks kasutatavad võrgud on kavas viia vastavusse mainitud standardi nõuetega, et tagada nõuetekohane küberturvalisus, ohutus ning toimepidevus kogu riigi raudteevõrgu digitaalautomaatikale üleviimisel. Aastaaruanne 2019 51 Koostöö haridus- ja teadusasutustega Teadus- ja arendustöö vallas on Eesti Raudtee seotud kahe suurema projektiga.  Eesti Raudtee osaleb Horizon2020 programmis kaastaotlejana projektis 5G ROUTES, mille eesmärgiks on testida 5G toimivust piiriüleses koridoris, st uurida teenuse transpordikoridoride (maismaa, raudtee jt) ja piiriülese rakendamise ning toimivuse võimalusi. Projektitaotluse otsused tehakse 2020. aastal;  Koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemiaga, mille raames saame kasutada kahe doktoritöö tulemusi Balti jaama ja Kopli poolsaare arengukava loomiseks. Parimate tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste leidmiseks oleme raud- teevaldkonnaga seotud teemasid pakkunud uurimiseks eri üli- ja kõrgkoolide bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele. Eesti Raudtee esindaja kuulub valdkonna asjatundjana TTÜ mehhanotehnika doktoriõppekava, logistika magistriõppekava ja ärinduse bakalaureuseõppekava programminõukodadesse. Ettevõtte töötajad olid paljudes õppeainetes lekto- riteks TTKK, TTÜ ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilastele ning jagavad teavet raudteeohutusest lasteaia- ja kooliõpilastele. 52 Vastutustundlik hankimine Eesti Raudtee korraldab aastas hankeid mitmete kümnete miljonite eurode väärtuses: erinevad teenused, ehitus- ja remonditööd, seadmed ning tehnika, aga ka kontoritööks vajalikud tarbed. Olles avatud hoiakuga ettevõte, avaldame riigihangete registris juba hanked, mis ületavad 10 000 euro piirmäära. Ettevõtte investeeringuplaani järgi on lähiaastatel oodata nii hangete mahu suurenemist kui ka keerukuse kasvu. See seab olulised nõuded nii kvalifitseeritud tööjõule Lähiaastad toovad hangete hangete korraldamisel ja hiljem lepingute täitmise kont- rollimisel kui ka hangetel osalevatele ettevõtetele. mahu suurenemise ja keerukuse kasvu Euroopa Liidu direktiividest lähtuvate riigihankereeglite eesmärgiks on avada piiriülest huvi äratavad hanked või- malikult laiale Euroopa Liidu turu konkurentsile. Üldiselt kehtib reegel, et mida suurema maksumusega hange, seda laiemale ringile ettevõtjatele saadetakse kutse hankes osalemiseks. Samas 93% (2018: 95%) Eesti Raudtee hankelepingu- test on sõlmitud siiski kohalike ehk Eesti partneritega – meie panus kohalikku majandusse on seega oluline. 93% hankelepingutest Hankelepingute aastasest kogumaksumusest (viimastel aastatel 30–50 mln eurot aastas) jäi 2019. aastal kodu- on sõlmitud kohalike maisesse majandusse 66% (2018: 94%). Erandiks on partneritega – meie panus üksikud ülisuured hanked, mille puhul käib hankelepingute Eesti majandusse täitmine kohalikele pakkujatele üksi ilmselt üle jõu ja sageli kaasatakse välismaa ettevõtja ühispakkujana või saab lepingupartneriks välismaine pakkuja üksi. Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda võtame arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldame ka selles vallas korrektset ja lepingutingimustele vastavat teenuse pakkumist. Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, nt et hangitavad, teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid, peavad omama vajalikke sertifikaate. Võimaluse korral paneme hangetes erilist rõhku materjalide taaskasutusele. Lähtume tingimuste koostamisel ka elutsükli kuludest, arvesta- des näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Nii ei saa otsustamisel määravaks vaid toote soetusmaksumus, vaid alusdoku- mentides kirjeldatud kujul ka toote elukaare maksumus. Aastaaruanne 2019 53 KESKKONNAMÕJUD JA –JUHTIMINE Teame, et meie tegevusel on mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Lähtume igapäevatöös põhimõttest seda mõju vähendada nii palju kui võimalik. Kasutame parimaid võimalikke ja majanduslikult tasuvaid tehnoloogialahendusi, jälgime seadusandluse ja avalikkuse nõudmiste muutusi ning teeme enamat kui õigusaktid meid kohustavad. Eesti Raudtee jaoks on oluline Ohtlikud jäätmed, lähtuda vastutustundlikust ja säästvast suhtumisest keskkonnahoidu. energiakasutus, Meie tegevuse keskkonnamõju põhiaspektideks on ohtlikud jäätmed õhusaaste, müra (liiprid), energiakasutus ja õhusaaste, müra ja vibratsioon ning vähemal määral ka risk vee- ja pinnasesaasteks. ja vibratsioon on peamised Keskkonnamõjude juhtimisel lähtume regulatsioonidest ja nõuetest, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardist ning Eesti Raudtee keskkonnamõju ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtetest, mille aspektid kohaselt:  selgitame välja ohud, hindame riske ja  arendame töötajate teadmisi ja oskusi kavandame ennetavaid meetmeid, et raudteetaristu keskkonnasäästliku meie tegevus ei kahjustaks ümbritsevat toimimise ning majandamise keskkonda; tagamiseks;  eelistame raudtee ehituses, remondis  tagame töötajatele ja koostööpartneritele ja hoolduses tehnoloogilisi lahendusi juhtpõhimõtete kättesaadavuse, ning keskkonnasõbralikumaid materjale, selgitame ja suuname, et nad saaksid et vältida keskkonna saastumist ning kaasa aidata keskkonnakaitse mõjususe saastumise ohtu; suurendamisele ettevõttes. 2019. aastal toimus ISO 14001 sertifitseerimise korraline järelaudit. Hindasime 2019. aastal Eesti Raudtee tähtsamaid keskkonnaaspekte ning koostasime tegevuskavad keskkonnariskide maandamiseks. Osalesime ka mitmes Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni keskkonnavaldkonna seadusloome töörüh- mas. Riisipere–Turba lõigu valmimine 2019. aastal oli meie jaoks üle pika aja uue raudtee ehitus ja seetõttu märkimisväärne sündmus. Keskkonnamõjude hindamine valmis selleks 2018. aastal ning kirjeldas raudtee ehitustöödega kaasnevate peamiste tagajär- gedena ehituse ja transpordiga kaasnevat müra, tolmu ja teisi heiteid, ressursikasutuse kasvu, jäätmeid ja võimalikke avariiolukordi. Hindasime uuringutega ära ka loomade liikumisrajad, kahepaiksete ja roomajate läbipääsud raudteekoridoris ning teostasime müra modelleerimise. Järgisime ehituses keskkonnasäästu põhimõtteid. Muldkeha mulla ja killustikuga tugev- dades kasutasime olemasoleva muldkeha pinnast selle laiendamiseks. Naftaproduktide esinemise vältimiseks võtsime enne pinnaseproovid. Kontaktvõrgu rajamisel tõime materjalid (elektrikaablite kandekonstruktsioonid, kaablid jt) kohale objekti realiseeri- miseks vajalikus täpses koguses. Materjalide maksumust ja sellest tulenevat säästlikku kasutamist arvestades oli tekkivate jäätmete kogus väike. Liiprid ja raudteerööpad komplekteerisime kohapeal ja paigaldasime vastavate seadmetega muldkeha peal. 54 Energia ja õhusaaste Meie otsesest tegevusest tekkiv õhusaaste ning mõju keskkonnale ja kliima- muutustele on pigem vähene. Peamine süsinikoksiidi-, vääveldioksiidi-, läm- mastikoksiidi- ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib ühe kergkütteõlil ja ühe maagaasil töötava katlamaja kütmisel ning ettevõtte masinapargi kasutamisel. Eesti Raudtee on võtnud suuna säästlikumatele kütte- süsteemidele. 2018. aastal liitusid kaks Valga katlamaja Ostsime 37,1 GWh kaugküttesüsteemiga. 2019. aastal viisime Tartus Riia tn elektrienergiat. Kahe 43 asuva katlamaja gaasiküttelt üle kaugküttele. Praegu on meil vaid kaks suuremat katlamaja, mille välisõhu emis- katlamaja heitkogus oli sioone me kvartaalselt arvutame – Muugal kerge kütteõli 314 tonni CO2 katlamaja ja Narvas gaasikatlamaja. Kokku oli nende kahe katlamaja heitkogus 2019. aastal 314 tonni CO2 ja 0,4 tonni muud heidet (täpsed andmed GRI indeksis aruande lõpus). Elektrienergia puhul on Eesti Raudtee nii ostja kui ka müüja rollis. Energiatõhususe suurendamiseks peame saama parema ülevaate reaalsest tarbimisest ja energia- kadudest, samuti vajavad võrgud ise nüüdisajastamist. Osaliselt on elektrivõrku siiski uuendatud ja uued osad on optimaalselt planeeritud. Plaanis on:  viia elektrienergia tarbimise arvestus kauglugemisele;  ehitada 50 kW võimsusega päikesepark Eesti Raudtee omatarbeks;  rajada 3,4 MW päikesepark, mis kataks osa alajaamade võimsusest. Aastaaruanne 2019 55 2019. aastal ostsime 37,1 GWh elektrienergiat, sh oma tarve ja vahendatav ener- gia (2018: 40,5). Sõidukite tarbitud kütuse kogus oli 443 tuhat liitrit (2018: 445). Eesti Raudtee olulisim panus keskkonnahoidu saab olema suuremamahuline taristu elektrifitseerimine. 2019. Raudtee elektrifitseerimine aastal otsustas Eesti riik aastaks 2028 kogu Eesti raud- vähendab Eesti teevõrgu elektrifitseerida. Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab plaanide kohaselt 2020. aastal. transpordisektori süsinikuheidet Kokku on vaja elektrifitseerida umbes 800 kilomeetrit raudteed ja projekt läheb maksma ligi 300 miljonit eurot. Raudtee elektrifitseerimine aitab saavutada kogu Eesti transpordisektori süsinikuheite vähendamise eesmärki. Raudtee elektrifitseerimine annab hinnanguliselt CO2 säästu, mis on võrreldav 10% kogu autotranspordi süsinikuheite kogusest. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel oleks 2050. aastani saavutatav keskmiselt 90 000 tonni CO2 vähenemine aastas, kaubave- dude suunamisel maanteelt raudteele keskmiselt 55 000 tonni CO2 aastas3. Materjalid ja kemikaalid Taristu hooldusel ning ehitamisel eelistame keskkonnasõbralikumaid vahendeid. Kasutame oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: erinevaid õlisid ja umbrohutõrjevahendit. Pöörmete määrimiseks kasutame biolagunevat määret ja määrimiseks on kasutusel survepritsid, mille abil saab määrdeaine minimaalselt vajaliku koguse pöörmepadjale paigaldada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba määrdeainevabad. Jäätmed ja taaskasutus Jäätmeseaduse järgi on Eesti Raudtee kohustatud oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 3 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn, 2019. 56 Suurimaks probleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlb- matuks muutunud liiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, Alates 2019. aastast sest on immutatud kreosoodiga, mis on kantserogeenne aine. kasutame uute lõikude Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuete- ehitusel puidust liiprite kohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas. asemel betoonliipreid Alates 2019. aastast Eesti Raudtee puidust liipreid enam sisse ei osta. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele. 2019. aastal utiliseerisime kasutuselt kõrvaldatud liipreid 2662 tonni, lisaks Eesti Raudtee maale jäetud 14,7 tonni asbesti (polnud seotud meie tegevusega ja kuna süüdlast ei tuvastatud, siis utiliseerisime ise) ning viis tonni muid ohtlikke jäätmeid. Muid jäätmeid suuname võimalikult palju taaskasutusse. Igapäevatöö käigus tekib taristul, sh jaamades, jäätmetena peamiselt plastist ja kummist isolatsioonitükke, õliseid kaltse, õlisid, määrdeid, klaasi ja ohtlikke aineid. 2019. aastal arendasime jäätmete sorteeritult kogumise süsteemi. Jäätmekäitlusteenuse hanke võitis AS Epler ja Lorenz, kes paigaldas eri jäätmeliikide kogumiseks üle Eesti meie jaamadesse konteinerid. Müra ja vibratsioon Raudteeliiklus tekitab vibratsiooni ja müra. Enim võib vibrat- sioon olla tajutav vahetult raudtee ääres asuvates hoonetes Rongiliikluse tekitatud ehk raudtee kaitsevööndis. Uuringute kohaselt on rongiliikluse vibratsiooni mõjuala tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit, seega on umbes 25 meetrit ei levi vibratsioon raudtee kaitsevööndist kaugemale. Aastaaruanne 2019 57 Olenevalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev: mida tihedam pinnas, seda paremini summutab see vibratsiooni. Raudtee ümbruses on valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõimega pinnased, mille vibrat- siooni edasi kandmise omadused on väiksemad. Vibratsiooni ja müra vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kokkukeevitatud rööpaid. Ka liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad müra vähendada. Oleme rajanud müratõkkeid näiteks Tartus ja Muugal. 2019. aastal valmis Keila–Pääsküla teise peatee müra- ja vibratsiooniuuring, mille tulemusi arvestame uue raudtee planeerimisel ja ehitamisel. Lekked ja reostused Suhtume alati suure ettevaatlikkusega võimalikesse leke- tesse ja reostustesse. Suuremaid pinnasereostusi või lekkeid Ühtegi suuremat võivad raudteeliikluses tekitada ohtlikke veoseid (kütused, reostust või leket ei väetised) vedavad rongid. 2019. aastal ei olnud meil ühtegi suuremat õnnetust ega leket veeremist. esinenud Üürime oma Muuga depood ühele veo-ettevõtjale ja alates 2013. aastast on sealne saasteainete piirkontsentratsioon olnud üle normi kahe saasteaine puhul: BHT7, mis näitab orgaanilist reostust, ja tsink. Uurisime või- malikke reostuskoldeid ning 2018. aastal avastasime, et reostusained pärinevad vedurite jahutusvedelikust. Paigaldasime lisapuhasti, et depoost väljuv vesi läbi uue puhasti kanalisatsiooni juhtida ja välistada saasteainete loodusesse sattumine. 2019. aastal veeproovides piirnormide ületamist enam ei esinenud. Raudteetaristu haldajana näeme endal olulist vastutust tagada kiire reageerimine võimaliku reostuse korral. Kõrge reageerimisvalmiduse tagamiseks on meie töötajad regulaarselt koolitatud, erinevaid õnnetusjuhtumeid mängitakse läbi. Elusloodus Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa/Tartu suunal Põdrangu loo- duskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Rajaallikas. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Ehitustegevust planeerime ainult varem tehtud keskkonnauuringute alusel. Töid tehes peame alati arvestama mõjuga elusloodusele. Raudtee ehitus võib kaasa tuua puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise, pinnase ümberpaigutamise. Käimas on Emajõe silla keskkonnamõjude hindamine ja selle raames on tehtud uuringud kaitsealuste taimede, vee-elustiku ja müra kohta. Keskkonnamõju hindamise aruanne peaks valmima 2020. aasta aprillis. Uute raudteelõikude rajamisel arvestame ka loomade liikumistrajektooriga, läbipääsudeks rajame tunneleid. Näiteks 2019. aastal valminud Riisipere–Turba lõigul asuva tunneli ehitasime arvestusega, et sellest mahuksid läbi ka põdrad. 58 Roheline kontor 2019. aastal juurutasime Eesti Raudtee uues peamajas rohelise kontori juhtimissüsteemi. Aasta lõpus kätte saadud sertifitsee- Meie uue peamaja rimise tunnistus tõestab, et järgime oma töös jätkusuutlikkuse kontorile omistati põhimõtteid nii tervisliku töökeskkonna loomisel, loodusres- sursside kasutamisel kui ka hangete ja ostude tegemisel. rohelise kontori sertifikaat Selleks:  kasutame energia sääst-  väldime asjatut doku-  inimesed loobusid miseks liikumisanduritega mentide väljaprintimist; vabatahtlikult laua- valgusteid; alustest prügikasti-  lõpetasime plastpudeli- dest;  sorteerime jäätmeid liigiti vee tellimise kontorisse, nende taaskasutamiseks joome ise ja pakume  korraldasime sam- – meie köökides ja väljas külalistele puhast kraa- mukogumisvõistlu- asuvas prügimajas on kon- nivett; seid. teinerid eri jäätmete jaoks; Ettevõtte töötajad on järjest enam keskkonnateadlikud ning soovivad ise veelgi rohkem keskkonnahoidu panustada. 2020. aastal keskendume töötingimuste parandamisele, videokonverentside edendamisele, ühistranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise propageerimisele. Aastaaruanne 2019 59 Eesti Raudtee esindajad käisid tänamas Veriora mehi abi eest sügistormi kahjude likvideerimisel SUHTED KOHALIKU KOGUKONNAGA Eesti Raudtee taristu hõlmab kokku 1214 kilomeetri ulatuses raudteid. Jaamasid on 61 ja kasutatavaid reisiplatvorme 129. Üle riigi paikneb meie taristul 150 raudteeülesõidu- ja 144 raudteeülekäigukohta, raudtee läbib asulaid ning linna- sid – ühel või teisel viisil puutub iga Eestimaa inimene raudteega kokku. Meie ülesanne on teavitada avalikkust raudteel toimuvast ja tagada ohutus raudtee igas punktis igal ajal. Uusi raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohti rajades kaasame juba planeeri- mise faasis nii kohaliku omavalitsuse kui kogukonna esindajad. Arvestame nii palju kui võimalik kohalike elanike harjumuste ja soovidega. 60 2019. aasta alguses soovis Eesti Raudtee tugiseinte remondiks sulgeda Tallinnas Kotka tänavalt jalgpallistaadioni juurde viiva jalakäijate tunneli. Ametlikult on tegu tehnoraja- tisega, kuid kohalikud elanikud on harjunud kasutama seda läbipääsuks ühest linna- osast teise ja tunneli sulgemine põhjustas palju pahameelt. Koostöös linnajuhtidega leidsime, et tunnel vajab kiiret remonti. Kuna tegu on kohalike elanike jaoks olulise läbipääsuga, otsustasime ohutuse tagamiseks ja liikumismugavuse suurendamiseks lisada sinna ka ala valgustuse. Turvalisuse suurendamiseks paigaldasime raudteega piirnevatele aladele ka ohutusaia. Koostöös kohalike omavalitsustega oleme võtnud eesmärgiks ka tunnelite rajamise jalakäijate tarbeks. 2019. aastal valmis Laagris Veskitammi tunnel ning koostöös kohaliku omavalitsusega ka Tabiveres. Jalakäijate tunnel on planeeritud ehitada ka Jõhvi linna. Remondi- ja ehitustöid tehes teavitame üldsust avaliku meediaruumi kaudu liik- lust puudutavatest muudatustest (nt rongide liikumisgraafikus on muudatused, seisakud või on liiklus asendatud osaliselt näiteks bussidega; liiklus on ümber suunatud või kinni), elanikud saavad teavet ka kohaliku omavalitsuse ja reisijaid teenindava ettevõtte kodulehe kaudu. Kohaliku kogukonna nimel peame ehitus- ja remonditööde puhul silmas pidama:  õigeaegset ja piisavat teavitust;  ohutust ja seda nii tööde tegemisel kui ka pärast tööde lõpetamist;  mürataset, mis muutub järjest aktuaalsemaks. 2019. aastal laekus meile kolm kaebust (2018: 4) müra kohta, mis oli tingitud ühel korral ehitustegevusest ja kahel korral kaubarongi piirkonna Liigume selle suunas, läbimisest. et raudtee taristu Liigume jõudsalt selles suunas, et raudtee infrastruktuur sulandub lin- sulandub linnaruumi nii, naruumi nii, et inimesed ei tajugi selle olemasolu. See eeldab tugevat et inimesed ei tajugi selle teavitustööd ohutuse vallas, müratõkkeid ja inimeste liiklemise lahendusi, mis reaalselt vastaksid nende vajadustele ja lahendaksid probleemi. olemasolu Väärtustame aktiivset ja kahepoolset suhtlemist kohaliku kogukonnaga. Nii tunnusta- sime ja tänasime omalt poolt vapraid mehi, kes tulid ennastsalgavalt appi, kui Lõuna- Eestis 2019. aasta oktoobris rängalt räsinud tormi tõttu kukkunud puud jätsid lõksu Tartu-Koidula rongi. Neli meest – Raul Piirisild, Raito Piirisild, Indrek Piirisild ja Margus Soidla – sõitsid koos rongiga Võhandu raudteesillast kuni Koidula jaamani välja, vabastades raudtee tormi tõttu kukkunud puudest pea igal kilomeetril sellel 37-kilomeetrisel teekonnal. „Olen vedurijuhina töötanud juba 5 aastat ning see on kohe kindlasti üks kõige meel- dejäävamaid ning liigutavamaid reise minu karjääri jooksul. Nii mina kui rongis reisijad oleme nendele meestele väga tänulikud,“ kommenteeris Eesti Liinirongide vedurijuht Artur Lorents. Eesti Raudtee ja Eesti Liinirongide esindajad tänasid mehi, kinkides neile uued moo- torsaed koos vajaliku lisavarustusega. Aastaaruanne 2019 61 TÖÖTAJAD JA TÖÖKESKKOND Personalijuhtimises on keskseteks teemadeks tugevate raudteeteadmistega järelkasvu tagamine, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamist toetav tööta- jate arendamine ning läbivalt oluline tööohutus. Raudteevaldkond on väga spetsiifiline ja erinevad raudtee-ettevõtjad konku- reerivad tööandjatena samade inimeste nimel. Panustame töötajate heaolu tagamisse, sest me väärtustame oma ala spetsialiste ja soovime olla atraktiivne tööandja ka uutele tulijatele. Ülevaade ja üldandmed Eesti Raudtee on tööandjaks ligi 700 töötajale: aasta keskmine töötajate arv oli 725, aasta lõpus 698. Enim töötajaid on taristu- ja liiklusteenistuses, vastavalt 337 ja 264. Naiste ja meeste osakaal ettevõtteüleselt on pea võrdne. Meie töötajate keskmine staaž on 20 tööaastat. Vabatahtlikult lahkus ametist 2019. aastal 6,5% töötajatest (2018: 4,4%). 698 335 363 töötajat aasta naist meest lõpus kokku (2018: 365) (2018: 393) (2018: 758) 6 491 201 juhatuse ja muud töölist juhtkonna liiget kontoritöötajat 19 264 415 alla 30-aastast 30–49-aastast 50-aastast ja töötajat töötajat vanemat töötajat 41 111 52 uut töötajat 2019. lahkunud töötajat, eluaastat töötajate aastal, kes olid tööl sh 46 pensionieas keskmine vanus ka aasta lõpus Töötajate arvu vähenemise põhjuseks on peamiselt tööprotsesside digitaliseeri- mine, efektiivsemaks muutmine ja mõnes valdkonnas teenuste sisseost. 62 Rahulolu Kõik algab olemasoleva töötaja väärtustamisest. 2018. aastal korraldatud tööta- jate rahulolu-uuringu kohaselt on töötajate üldine hinnang ettevõttes töötamisele hea, samas joonistus välja kolm peamist kitsaskohta (sisekommunikatsioon, stressitase ja palk). Seetõttu panustasime 2019. aastal just töötajate rahuloluga seotud temaatikale. 2019. aastal me ettevõtteülest rahulolu-uuringut ei korraldanud (järgmine toimub 2020. aastal). Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine Eesti Raudteel on kõige rohkem töötajaid vanuses 40–60 eluaastat. Samuti oleme rahul, kui saame pakkuda töövõimalust ka pensionieas inimestele. Teisalt on see meile kõige suurem personalivaldkonna katsumus. Peame oma tegevustega suutma tagada, et pensionile suunduvate töötajate teadmised ja oskused jääksid ettevõttesse ning tööandjana peame atraktiivsust kasvatama just noorte seas. Töötajate kõrge Pensionile suunduvate töötajate asendamiseks vajame prog- keskmine vanus on nooside kohaselt 2025. aastaks 160 töötajat ja 2030. aastaks meie personalitöö veel 120 töötajat lisaks. suurimaid väljakutseid Kui aruandeaastal keskendusime töötajate rahulolule, siis 2020. aastal on kõige olulisem Eesti Raudtee kui tööandja maine tõstmine ja järelkasvu tagamine. Kantar Emori ja Instari uuringute kohaselt on Eesti Raudtee mainekas ettevõte, millel on vana ja väärika ettevõtte kuvand. Spetsiifilise tege- vusvaldkonna tõttu on atraktiivsus madalam noorte seas. CV-Online´i atraktiivsete tööandjate 2019. aasta uuringu järgi on Eesti Raudtee trans- pordi- ja logistikasektori ettevõtete seas ainsa raudteesektori ettevõttena töövõtjate eelistustes 10. kohal. Aastaaruanne 2019 63 Staažimärk Töötajate kaasamine ja tunnustamine Ajalooliselt on teabe liikumine olnud Eesti Raudteel hierar- hiline, ülevalt alla. Viimastel aastatel oleme astunud jõulisi samme, et seda muuta. 2018. aastal kaasasime töötajad ettevõtte uute väärtuste väljatöötamisse. Praeguseks on Kaasasime väärtused ja eetikakoodeks kättesaadavad kõikidele töötaja- töötajaid väärtuste tele, uute töötajate värbamisel hindame kandideerija isiklike väljatöötamisse väärtuste vastavust Eesti Raudtee väärtustele. Töötajate ühtses infovoos hoidmiseks korraldame regulaarselt infopäevi (sh kõigis regioonides, kus meie töötajad asuvad), anname neli korda aastas välja siselehte ja olulisemad uudised on kättesaadavad siseveebis. Sisekommunikatsiooni lähiaja üks olulisemaid projekte on kergesti navigeeritava ja hallatava siseveebi loomine. See on koostöökeskkond, mis aitab suhelda, hoiab koos tööks vajalikke dokumente, protsessikirjeldusi, projektdokumentatsioone ja operatiiv- infot. 64 Tunnustame ja premeerime töötajaid, kelle tegevus on kõige paremini kooskõlas ettevõtte väärtustega, neljas kategoorias: koostöö, ausus, Tunnustame töötajaid, uuendusmeelsus ja professionaalsus. Lisaks andsime 2019. aastal kes on meie väärtustega välja kolm Eesti Raudtee aukirja, tunnustasime staažimärkidega 60 töötajat (kahel neist täitus Eesti Raudteel 55 tööaastat ja ühel 50). enim kooskõlas Peame oma töötajaid meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sündmustel, staažikate töötajate lahkumisel. Peame meeles ka juba pensionile läinud kolleege, näiteks korraldasime 2019. aastal umbes 100 endisele raudteelasele jõulupeo. Tahame, et meie töö- tajad tunneksid ennast väärtustatuna ka pärast pensionile suundumist. Tasu, hüved Töö tasustamisel lähtume eesmärgist hoida Eesti Raudtees oma ala häid spet- sialiste, maksame neile konkurentsivõimelist töötasu ja rakendame muid moti- veerivaid tasustamisvahendeid. Eesti Raudtee töötajate motiveerimise aluseks on ettevõtte töötasu- ja motivatsioonisüsteem. Lisaks töötasule on Eesti Raudtee töötajatele ette nähtud näiteks:  tulemustasu olenevalt  töötajate kindlustamine  materiaalne toetus rõõmsate töötulemusest, eesmärkide tööõnnetuse vastu; tähtpäevade (juubel, jõulud, täitmisest, töösse suhtu- emadepäev, pulmad, lapse misest, vastutulelikkusest,  spordikompensatsioon sünd, lapse esimesse klassi lojaalsusest, initsiatiiviku- 90 eurot ühes kvartalis minek) puhul, kuid ka raske- sest, koostöövõimest jne; – 2019. aastal kasutas tel hetkedel, nagu lähedase seda 309 töötajat; kaotus;  kolm tasustatud tervise- päeva ühes kalendriaastas;  kollektiivlepingust  staažimärgid tulenevalt pensionitoe- tööjuubelite puhul;  tasustatud lisapuhkepäevad tus olenevalt staažist erirežiimsetel töökohtadel; 20–50% palgast;  ühisüritused. Suhted ametiühinguga Eesti Raudteelaste Ametiühing on Eesti Raudteele sisuliseks partneriks ettevõtte töötajate töötingimuste, töötasu, töötervishoiu, töökoormuse, töölepingu lõpe- tamise ja muude tööga seotud tingimuste läbirääkimistel. Kohtumised ameti- ühingu esindajatega on regulaarsed, eesmärgiks on alati töötajate soovidele ja probleemidele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine. Ametiühingusse kuulub 45% Eesti Raudtee töötajatest (2018: 48%). Raudteelaste Ametiühingu kollektiivlepinguga on kaetud kõik ettevõtte töötajad (2018: 100%). Tööohutus ja tervishoid Eesti Raudtee põhitegevuste protsesside toimimise keskkond on kõrgendatud riskiga töötajate ohutusele ja tervisele, kuna need toimuvad valdavalt raudtee- liikluseks avatud raudteel. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, erinevatest asjakohastest määrustest, standardist ISO 45001:2018 ja riskihindamistest. Aastaaruanne 2019 65 Lisaks oleme ettevõtteüleselt kokku leppinud järgmistes põhimõtetes.  Tööohutuse juht-  Kehtestame raudteetaristu  Juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik põhimõtted on korrashoiu ja kasutada andmise ettevõtte töötajad. osa Eesti Raudtee tingimused ja ohutusnõuded terviklikust sisekont- ning kontrollime nende täitmist,  Tagame töötajatele ja koos- rollisüsteemist. et raudtee-ettevõtjate ja teiste tööpartneritele juhtpõhimõtete ettevõtjate tegevus meie raud- kättesaadavuse (uue töötaja sis-  Selgitame välja teel oleks ohutu. seelamisprotsess, regulaarsed ohud, hindame koolitused, ohutusjuhendamine), regulaarselt riske ja  Selgitame välja toimunud selgitame ja suuname, et nad kavandame enneta- tööõnnetuste juurpõhjused, saaksid kaasa aidata tööohu- vaid meetmeid. kõrvaldame ohud ja rakendame tuse suurendamisele ettevõttes. meetmeid juhtumite vältimiseks.  Järgime õigusakte,  Kõik töötajad läbivad tööle tulles kehtivaid lepinguid  Kaasame töötajaid, töötajate tervisekontrolli. ning ettevõttesi- esindajaid ja koostööpartnereid seseid normdoku- tööõnnetuste ärahoidmiseks, mente. töötervishoidu ning töökesk- konda ähvardavate ohtude märkamiseks ja teadaandmi- seks, nende analüüsimiseks ja edasiseks kontrolliks. Juhime ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtteid ühtse süs- teemina, mis katab kõiki Eesti Raudtee ametikohti. Riskianalüüsi põhjal on Eesti Raudtee peamisteks ohuteguriteks raudteeliiklus, kokkupuude elektritöödega ning öötöö. Töötajatel on õigus keelduda ohtlikust tegevusest, teavitades sellest oma tööjuhti, kes vastutab probleemile lahenduse leidmise eest. Ohutussüsteemi arendamisel saavad töötajad kaasa rääkida ja ohukohtadest teavitada eelkõige läbi töökeskkonna volinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja personaalse otsesuhtluse. 2020. aastal on plaan paigaldada tööruumidesse info ja ettepanekute esitamiseks postkastid. Tööohutust puudutavad punktid on kajastatud ka kollektiivlepingus. 2019. aasta ohutuskoolituste fookuses oli ohutu töötamine raudteel, kus osales kokku umbes 350 töötajat ning üle Ohutuskoolitustel 50 töövõtja töötaja. Alustasime ka ohutuskoolituste ja juhen- damise digitaliseerimist, mis võimaldab tulevikus protsessi osales 350 töötajat ja 50 paremini kontrollida ja jätab koolitajatele rohkem aega teis- töövõtjat – fookuses oli teks tegevusteks. ohutu töö raudteel Töövõtjatele oleme koostanud ohutusjuhendite paketi, et kõik nende töötajad saaksid võrdselt juhendatud. Oleme töövõtja- tega tööohutuse teemadel rohkem suhtlema hakanud. Uuendame töövõtulepin- guid vastutuse jagunemise ja rikkumistega kaasnevate sanktsioonide punktis. 2019. aastal toimus Eesti Raudtees üks kerge tööõnnetus, tööaja kaotust juh- tumiga ei kaasnenud ja seetõttu Tööinspektsiooni raportit ei saadetud (2018: 3). Küll aga avalikustasime tööõnnetuse asjaolud ettevõtte siseveebis. Usume, et kõik toimunud või peaaegu juhtunud õnnetused on vaja töötajatega läbi arutada, et edaspidi 2019. aastal toimus õnnetusi paremini vältida. üks kerge tööõnnetus 66 Soodustame töötajate tervist edendavaid tegevusi. Keskkonnasõbraliku liiku- mise kuu raames toimus Eesti Raudtee töötajate seas konkurss „Sammujaht“. Eesmärgiks oli propageerida tervislikku ja keskkonnasõbralikku liikumist ja motiveerida inimesi liikuma võimalikult palju jalgsi. Kokku tegid „Sammujahil“ osalejad 1 248 833 sammu. Koolitused ja areng Töötajate oskuste arendamine on ettevõtte eesmärkide saa- vutamise eelduseks. Läheme sammhaaval üle uute tehno- Eesmärk on muutuda loogialahenduste rakendamisele, mis nõuavad töötajatelt õppivaks organisatsiooniks, uusi oskusi. Meie eesmärk on muutuda õppivaks organisat- siooniks. rõhudes tugevalt sisekoolitustele Meid iseloomustav eripära on tugev rõhk sisekoolitustele. Eestis pole piisavalt raudteealast tasemeharidust pakkuvaid õppeasutusi, ent on oluline, et ettevõttes olev teadmus säiliks ja seda antaks edasi. Kuna Eesti Raudtees töötab palju peagi Pika kogemusega pensionile pensionile suunduvaid pika kogemusega professionaalseid suundvad töötajad jagavad töötajaid, jagavad nad oma praktilisi teadmisi noorele põlv- oma praktilisi teadmisi noorele konnale. põlvkonnale Aastaaruanne 2019 67 Keskmine koolitustundide arv ühe töötaja kohta jäi erinevates teenistustes umbes 10-30 tunni vahele. 2019. aastal kinnitati uus arenguvestluste kord, mis hakkab kehtima 2020. aas- tast. Varasema tulemustele orienteerituse asemel keskendume seal edaspidi eelkõige töötajate väärtuspõhise käitumise kinnistamisele ja töötajate arengule. 2019. aasta olulisemad tegevused töötajate koolitamisel  Fookuses oli jaamatöö arvutitega varustamine. See tõi kaasa paljude töötajate arvutioskuste arendamise vajaduse. Tulemuseks on suurema hulga töötajate ühtses infovoos hoidmise võimalus siseveebis ja töötajate areng.  Alustasime sisekoolitajate koolitusprogrammiga, et pikaaegsete töötajate teadmised jääksid ettevõttesse alles ning koolitajate tase ja õpiprotsess oleks ühtlasem.  Eesti keele õpe ettevõtte muukeelsetele töötajatele. 2019. aastal oli 12 eesti keele õppe gruppi, kokku sai keeleõpet 153 Eesti Raudtee töötajat.  Juhtide kompetentside tõstmiseks käivitasime kolm koolitusrühma (kokku 60 töötajale) erinevate juhtimiskoolituste (inimeste, muudatuste, finantside, iseenda juhtimine) läbimiseks. Eesmärk on ühtlustada juhtimiskvaliteeti.  Raudtee- ja tööohutust puudutavatele koolitustele oli kaastatud umbes 350 Eesti Raudtee töötajat, esmaabiandjate koolitusel osales 35 töötajat. 2020. aasta eesmärk on suunata sisekoolitused varasemast suuremas mahus e-õppekeskkonda, kasutades veebikeskkonda Confluence. 12. korda toimus Moskvas Venemaa Raudtee korraldatav noorte raudteelaste prog- ramm, kus osales kokku üle 600 noore raudtee asjatundja Venemaalt ja 17 riigist üle maailma. Eestist osales programmis kolm Eesti Raudtee töötajat: Andrei Nagorski, Madis Kõpper ja Artur Tarmo. Noortele raudteetöötajatele pakuti erinevaid interaktiiv- seid koolitusi ning tegevusi koostöös arvamusliidrite, Venemaa Raudtee esindajate ja välisekspertidega. Samuti oli noortele organiseeritud tihe kultuuriprogramm. Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte- diskrimineerimine Tahame, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest. Töötajate värbamisel on peamised vali- Meie eesmärk on kukriteeriumid kandidaadi töökogemus, teadmised, oskused, soov end diskrimineerimisest, arendada ja töötada Eesti Raudteel ning sobivus tulevase töötajaskonna ja organisatsioonikultuuriga. ahistamisest ja alandamisest Eesti Raudtee töötajate hulgas on erineva taustaga, eri rahvusest ja vaba organisatsioonikultuur kultuuriruumist inimesi. Töötaja päritolust olenemata tunnustame kõikide töötajate võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel. 68 Me ei hinda ega arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, töötajatele arenguvõimaluste loomisel, töötajate edutamisel, töötajate tasustamisel ja koondamissituatsioonis töötajate seast valiku tegemisel töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt; tema religioosseid, poliitilisi või ühiskondlikke veendumusi ega kuuluvust legaalsetesse ühendustesse. Olulised ettevõtte infomaterjalid on kättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles. Ühisüritustele on alati oodatud kõik Eesti Raudtee töötajad. Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit või töövaidlust 2019. aastal ei olnud. Aastaaruanne 2019 69 ÜHISKONDLIK PANUS Ohutusteadlikkus ühiskonnas Ohutu ja turvaline rongiliiklus on Eesti Raudtee üks põhieesmärke. Igal aastal panustame avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse läbi pidevalt toimuvate omatöö- tajate koolitamise, ohutuskampaaniate, õppuste ja koostööprojektide. Täpsemalt on 2019. aasta tegevused kirjeldatud tegevusaruande vastutustundliku teenuse ohutuse ja turvalisuse peatükis lk 44-47. Toetustegevus ja koostööprojektid Rahalisi toetusi, sponsorlust ja annetusi Eesti Raudtee aruandeaastal ei teinud, sest ettevõtte põhikirja järgi peab ettevõte kolm aastat kasumis olema, kuid 2019. aastaks polnud see eesmärk veel saavutatud. Küll aga panustasime eri koostööprojektidesse nii oma oskusteabe, taristu kui ka töötajate ajaga.  Andsime Eesti Raudtee jaamad kasutada kunstiprogrammile „Siberi lapsepõlv. 70 aastat märtsiküüditamisest“. „Siberi lapsepõlv“ on näituste ja sündmuste seeria, millega mälestatakse 70 aasta möödumist märtsiküüditamisest. See on osa meie kollektiivsest mälust ja isiklik kogemus neile, kes tollel 1949. aasta kevadtalvel olid lapsed või veel sündimata. Kunstirühmitus SLED on viimase kahe aasta jooksul kogunud lapsena küüditatud inimeste mälestusi ning käinud koos nendega uurimisreisidel Siberis. Programm põhineb rühmituse SLED tihedal koostööl küüditatutega.  Aitasime kaasa soomusrongi Wabadus loomisele ja liikumise korraldamisele. Eesti Vabariigi ja Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks valmis juubeliaastal soomusrong nr 7 nimega Wabadus. Soomusrong Wabadus liikus 2019. aastal mööda kunagist lahinguteed Eesti Raudtee taristul ja jutustas Eesti vabaduse saavutamise lugu.  Filmitegijad ja muusikud kasutavad meie taristut. Meie taristul filmiti 2019. aastal üle 10 projekti, kus lasksime tegijatel tasuta filmida, kui nad järgisid meie seatud tingimusi ja ohutusnõudeid. Näiteks filmiti 2019. aastal Balti jaama perroonil laulja Artjom Savitski laulule „Limonaad“ muusikavideo, mis andis võimaluse lisada videosse raud- teeohutuse sõnumid. Youtube´is on videot vaadatud ligi 225 000 korda. Kaader muusikavideost Artjom Savitski laulule „Limonaad“ 70 Eesti Raudtee ohutussaadikud käivad koolides ja lasteaedades Töötajate vabatahtlik tegevus Iga Eesti Raudtee töötaja on ettevõtte väärtuste saadik. Peamiselt käivad Eesti Raudtee töötajad rääkimas raudteeohutusest koolides ja lasteaedades, seda nii algatuse „Tagasi kooli“ raames kui ka omal initsiatiivil. Neli Eesti Raudtee juhtivtöötajat panustas 2019. aastal vabatahtlikuna vähemalt kaheksa tunni ulatuses aega. Ka eri ohutusteemalistes aktsioonides osalevad Eesti Raudtee töötajad vabast tahtest. Ettevõttena soodustame töötajate panust ühiskondlikesse teavitustege- vustesse ja võimaldame neil seda teha tööajast. Aastaaruanne 2019 71 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkti 10 ja AS Eesti Raudtee (edaspidi: Aktsiaselts) põhikirja punkti 5.1 alusel on Aktsiaseltsil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Aktsiaselts HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). Üldkoosolek Kuna 2019. aasta majandusaasta jooksul oli Aktsiaseltsi ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte – milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine – järgimist. 2019. aastal toimunud korralisel üldkoosolekul osalesid lisaks osalust valitsevale majandus- ja taristuministrile ka nõukogu esimees, juhatuse liikmed ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Koosolekule esitati juhatuse esimehe aruanne, nõukogu esimehe aruanne nõukogu ja juhatuse tööst ning kontrollikeskkonnast. Korraline üldkoosolek kinnitas Aktsiaseltsi 2018. majan- dusaasta aruande. Puhaskasumi jaotamist arutati eraldiseisva teemana ja selle kohta võeti vastu eraldi otsus. Aktsiaselts täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2019. aastal deklareerisid nõukogu ja juhatuse liikmed, hangetega seotud struktuuriüksuste juhid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt Aktsiaseltsis kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingu- piirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Välisaudiitor tegi majandusaasta aruande koostamise raames kontrollprotse- duure rakendatud korruptsiooniennetusmeetmete üle ning hindas neid asjako- hasteks ja piisavateks. Aktsiaseltsis on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, kes järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rah- vusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseauditi osakonnal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Nõukogu Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt koosneb nõukogu neljast kuni kaheksast liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad üld- koosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2019. aastal oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Aktsiaseltsi nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeeri- mise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. 72 Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2019. aastal toimus seitse nõu- kogu koosolekut ja võeti vastu üheksa otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, kuid esitas oma kirjalikud seisukohad koosolekul arutusel olnud päevakorrapunktide kohta, ülejäänud nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest maksumusega üle 150 000 euro ning küsis nõukogult nõus- oleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koos- oleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee ja ohutuskomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja ana- lüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2019. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Jaak Annus (esimees), Roman Laidinen ja Priit Rohumaa. Nõukogu moodustatud 3–4-liikmelise ohutuskomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimustes raudtee eripärast lähtudes. Ohutuse tagamine on üks tähtsamaid ülesandeid Aktsiaseltsi igapäevases tegevuses, et vältida liiklusohtlikke situatsioone ning hädaolukordi, kindlustada ohutu infrastruktuuri kasutusele andmine ja liikluse korraldamine lepingulistele raudteeveo-ettevõtjatele, samuti ohutuse tagamine oma töötajatele ja üldsusele. 2019. aastal kuulusid ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets (esimees), Tauno Suurkivi, Sirje Loigo ja Dago Antov. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikme- tele, kes nõukogu koosolekul ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee ja ohutuskomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nimetatud komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvist ei maksta. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal. Juhatus Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust ise- seisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majandus- likult kõige otstarbekamal viisil, et tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et Aktsiaselts täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Aastaaruanne 2019 73 Aktsiaseltsi juhatus on kehtestanud töökorra, mis sätestab juhatuse sisemise töö- korralduse, otsuste vastu võtmise ja täitmise jälgimise korra ning muud juhatuse tegevust reguleerivad küsimused. 2019. aastal toimus 46 juhatuse koosolekut. Põhikirja punkti 6 järgi võivad Aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada juha- tuse liikmed kahekesi ühiselt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees. Edasivolitamise õigus on kahel juhatuse liikmel ühiselt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastu- tus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2019. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber. AS Eesti Raudtee täidab HÜT-i punkti 2.2.2 ning juhatuse liikmed ei kuulu teise äriühingu juhatusse ega ole teise äriühingu nõukogu esimeheks. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikme- tega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu Aktsiaseltsi finantsnäitaja- test, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Nõukogu otsuse alusel premeeriti 2019. aastal juhatuse esimeest-pea- direktorit Erik Laidveed kolmekordse keskmise kuutasu suuruse summaga ning juhatuse aseesimeest-finantsdirektorit Andrus Kimberit kolmekordse keskmise kuutasu suuruse summaga. AS Eesti Raudtee põhikirja punkti 5.5.6 alusel otsustab nõukogu juhatuse liikme- tega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Teabe avaldamine AS Eesti Raudtee avaldab oma veebilehel teavet aktsionäri ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee ja ohutuskomitee koosseisu ning ülesannete kohta, aga ka juhatuse koosseisu. Peale selle avaldatakse veebilehel hea ühingujuhtimise tava aruanne, äriühingu põhikiri, teave makstud toetuste ja annetuste kohta, andmed audiitori kohta, korralise üldkoosoleku otsused, hankeplaan ning majandusaasta aruanded. Koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majan- dustulemustega avaldatakse ka majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruanne, finantsseisundi aruanne ja rahavoogude aruanne hiljemalt kvar- talile järgneva kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel teate tema tegevust puudutavatest olu- listest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üld- koosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. 74 Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Raudtee koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2019. majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers, kes valiti üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati ka auditi kogumaksumus. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. Aastaaruanne 2019 75 76 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Sisukord Raamatupidamise aastaaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Finantsseisundi aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Koondkasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . 82 Lisa 2: Finantsriskide juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Lisa 3: Materiaalne põhivara . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Lisa 4: Varud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Lisa 5: Nõuded ja ettemaksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Lisa 6: Omakapitali muutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 Lisa 7: Laenud ja liisingukohustised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Lisa 8: Võlad tarnijatele ja muud kohustised . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Lisa 9: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Lisa 10: Müügitulu ja muud äritulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Lisa 11: Ärikulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Lisa 12: Finantstulud ja -kulud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 Lisa 13: Tulumaks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 Lisa 14: Tingimuslikud varad, tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 Lisa 15: Tehingud seotud osapooltega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Lisa 16: Sihtfinantseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 Lisa 17: Sündmused pärast bilansipäeva. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 Kasumi jaotamise ettepanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Juhatuse liikmete allkirjad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 Tegevusalade loetelu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 77 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 294 081 277 158 Immateriaalne põhivara 864 829 Kinnisvarainvesteeringud 0 750 Pikaajalised nõuded 12 13 Põhivara kokku 294 957 278 750 Käibevara Varud 4 5 929 6 124 Nõuded ja ettemaksed 5 22 790 35 876 Raha ja pangakontod 2.3 18 922 13 336 Käibevara kokku 47 641 55 336 VARAD KOKKU 342 598 334 086 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital 70 303 70 303 Kohustuslik reservkapital 3 674 3 243 Põhivara ümberhindluse reserv 0 323 Jaotamata kasum 85 051 76 266 Omakapital kokku 6 159 028 150 135 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 7 24 484 24 977 Sihtfinantseerimine 16 127 673 122 003 Muud võlad 767 895 Eraldised 106 354 Pikaajalised kohustised kokku 153 030 148 229 Lühiajalised kohustised Laenukohustised 7 6 322 5 249 Võlad ja ettemaksed 8 11 209 9 808 Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 16 7 000 16 000 Sihtfinantseerimise ettemaksed põhivarade soetuseks 16 5 994 4 650 Eraldised 15 15 Lühiajalised kohustised kokku 30 540 35 722 Kohustised kokku 183 570 183 951 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 342 598 334 086 Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 78 Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 ÄRITULUD Müügitulu 10 39 517 41 523 Muud äritulud 10 23 328 21 480 ÄRITULUD KOKKU 62 845 63 003 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 11.1 10 371 9 974 Mitmesugused tegevuskulud 11.2 3 828 5 220 Tööjõukulud 11.3 18 164 18 165 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 20 533 20 354 Muud ärikulud 737 343 ÄRIKULUD KOKKU 11 53 633 54 056 ÄRIKASUM 9 212 8 947 Finantstulud ja -kulud 12 -319 -329 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 8 893 8 618 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 893 8 618 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 8 893 8 618 Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Aastaaruanne 2019 79 Omakapitali muutuste aruanne Kohustus- Põhivara üm- Aktsiaka- lik reserv- berhindluse Jaotama- tuhandetes eurodes pital kapital reserv ta kasum KOKKU SALDO SEISUGA 31.12.2017 70 303 3 243 323 67 648 141 517 2018. aasta koondkasum 0 0 0 8 618 8 618 SALDO SEISUGA 31.12.2018 70 303 3 243 323 76 266 150 135 Kohustuslik reservkapital 0 431 0 -431 0 Põhivara ümberhindluse 0 0 -323 323 0 kandmine jaotamata kasumisse 2019. aasta koondkasum 0 0 0 8 893 8 893 SALDO SEISUGA 31.12.2019 70 303 3 674 0 85 051 159 028 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud lisas 6. Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad 80 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2019 2018 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta kasum 8 893 8 618 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 20 533 20 354 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 16 -5 349 -4 868 Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3 -1 630 -113 Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus -233 15 Kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest 0 -190 Hoonestusõiguse tasu -128 -128 Riigieelarveline tegevustoetus -16 000 -16 000 Kahjum finantstuludelt/kuludelt 12 319 329 Muud korrigeerimised 219 -6 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5 100 1 917 Varude muutus 4 195 2 774 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 -578 -151 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 7 000 16 000 Saadud intressitulu 12 83 13 Makstud intressid 12 -415 -347 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU 13 009 28 217 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3 -29 400 -26 320 Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 2 837 284 Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 0 21 500 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 16 10 349 8 508 Raha laekumine deposiidihoiuselt 34 000 0 Raha paigutamine deposiidikontole -19 000 -34 000 Antud laenude tagasimaksed 1 1 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -1 213 -30 027 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenude tagasimaksed 7 -4 966 -4 966 Kapitalirendi osamaksed 7 -1 244 -220 Laekumine müük-tagasirendist 7 0 1 520 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU -6 210 -3 666 RAHAVOOD KOKKU 5 586 -5 476 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 13 336 18 812 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 18 922 13 336 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 5 586 -5 476 Lisad lehekülgedel 82-109 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad Aastaaruanne 2019 81 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Üldine informatsioon AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ettevõtte põhitegevusalaks on raudtee infrastruktuuri haldamine. 2019. aastal oli ettevõte tööandjaks kesk- miselt 725-le töötajale (2018. aastal 782-le töötajale). AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 16. märtsil 2020. Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused Ettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud kinnisvarainves- teeringud, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Muutused arvestuspõhimõtetes a) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused, mis muutusid Ettevõttele kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2019: Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2018 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud järgnevalt. IFRS 16 „Rendilepingud“ (rakendus alates 1. jaanuarist 2019) sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõt- mise, esituse ja avalikustamise põhimõtted. Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest ning – juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi – ka finant- seeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS 16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks. Rendilevõtjad peavad: ƒ arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega; ning ƒ kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. Ettevõte rakendas standardit IFRS 16 „Randilepingud“ alates 1.jaanuarist 2019, aga ei ole korrigeerinud võrd- lusandmeid 2018.aasta kohta, nagu on lubatud standardi teatud üleminekureeglite kohaselt. Seega on 2018. aasta võrdlusandmed esitatud varasemalt kehtinud standardi IAS 17 ja sellega seotud tõlgenduste kohaselt. 82 Ettevõte on esmasel rakendamisel kajastanud kasutamisõiguse esemeks oleva vara nende rentide puhul, mis varem olid IAS 17 kohaselt liigitatud kasutusrendiks. Rendikohustised on mõõdetud järelejäänud rendi- maksete nüüdisväärtuses ning diskonteeritud alternatiivse laenuintressimääraga esmase rakendamise kuu- päeva, 1.jaanuari 2019 seisuga. Esmasel rakendamisel on võetud alternatiivseks intressimääraks kinnisvara rendilepingute osas 2,915% ja autode kasutusrendilepingute osas 1,99%. Praktilise abinõuna on Ettevõte esmase rakendamise kuupäeva seisuga otsustanud mitte ümber hinnata, kas lepingu puhul on tegemist rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Selle asemel on Ettevõte tuginenud oma varasematele hinnangutele nende lepingute osas, mis on sõlmitud enne ülemineku kuupäeva, rakendades standardi IAS 17 “Rendid” ja tõlgenduse IFRIC 4 “Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti” nõudeid. IFRS 16 esmasel rakendamisel on Ettevõte kasutanud järgmisi standardi poolt lubatud lihtsustusi varem kasutusrendiks liigitatud rentide osas: ƒ Kõikide rendilepingute osas on rakendatud ühtset diskontomäära; ƒ IFRS 16 nõuet ei ole rakendatud nende rendilepingute osas, mille rendiperiood lõpeb 12 kuu jooksul alates esmasest rakendamise kuupäevast; ƒ esmase rakendamise kuupäeval renditava vara väärtuse hindamisel on jäetud arvestamata esmased otsekulutused; ƒ rendiperioodi määramisel on lähtutud lepingus kokkulepitud tähtaegadest ka juhul, kui leping sisaldab rendi pikendamise õigust. Selliste rentide suhtes, mis liigitati IAS 17 kohaselt kapitalirendiks, on kasutamisõiguse esemeks oleva vara bilansiline väärtus ja rendikohustis esmase rakendamise kuupäeva seisuga sama, mis standardi IAS 17 koha- selt mõõdetud rendivara bilansiline väärtus ja rendikohustis vahetult enne nimetatud kuupäeva. Selliste rentide puhul kajastab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist käesoleva standardi kohaselt alates esmase rakendamise kuupäevast. Selle tulemusena tehti korrigeerimisi summas 5 958 tuhat eurot. Rendikohustised, mis on kajastatud finantsseisundi aruandes esmasel rakendamisel: tuhandetes eurodes Järgmiste perioodide kasutusrendimaksete miinimumsummad mittekatkestavatest 7 604 rendilepingutest seisuga 31.12.2018 Diskonteerimise mõju kasutades alternatiivset intressimäära 2,915% kinnisvarale ja 1,99% autodele -1 622 Lühiajalised rendilepingud, mille osas rendikohustist ei kajastata -24 Finantsseisundi aruandes kajastatud rendikohustise kogusumma esmase 5 958 rakendamise kuupäeval 01.01.2019 Tehtud korrigeerimised: Materiaalse põhivara suurenemine 5 958 Kapitalirendi kohustiste suurenemine 5 958 Netomõju jaotamata kasumile 1. jaanuar 2019 seisuga 0 Täiendavalt vaata rendilepingute arvestuspõhimõtteid käesoleva lisa punktist 13. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuar 2019 algaval aruandeaastal, ei ole olnud Ettevõtte juhtkonna hinnangul olulist mõju. Aastaaruanne 2019 83 b) Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Ettevõttele kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2020 või hilisematel perioodidel ja mida Ettevõte ei ole rakendanud ennetähtaegselt Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandepe- rioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõis- tesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse rapor- teerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Ettevõttele. 1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2019.a. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. ƒ Põhivara kasuliku eluea määramine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. 2019.a. vaadati üle selliste materiaalsete põhivarade eluead, mille osas on teada nende ümberkujundamise ja rekonstrueerimise plaanid. Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 4,0% põhivara soetusmaksumusest. Amortisatsioonimäärade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 5,2 miljoni võrra aastas. ƒ Põhivara kaetava väärtuse määramine Ettevõte on väärtuse languse indikatsioonide esinemisel viinud läbi põhivara kaetava väärtuse teste ning vajadusel põhivara alla hinnanud. Põhivara kaetava väärtuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid rahavoogude kohta (rahavood varade kasutamisest või müügist, varade hoolduseks ja kasutamiseks vaja- likud rahavood). Rahavoogude koostamisel arvestatakse raudteeseaduse § 492 lõikest 5 ning Ettevõtte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aastal sõlmitud finantseerimislepingust, mille kohaselt 84 peab riik tagama Ettevõtte tavapärases äritingimustes viieaastase perioodi jooksul tulude ja kulude tasakaalu. Juhatuse hinnangul ei ole aruandeperioodil indikatsioone vara väärtuse languse kohta ning sellel põhjusel puudub vajadus varade väärtuse testi koostamiseks. 1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Aruande kuupäeva seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on ümberhinnatud eurodesse aruande kuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud kasumiaruandes vastava perioodi tuluna ja kuluna. 1.4 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsiteltakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile and- miseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantssei- sundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra. Soetusmaksumus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. ƒ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. ƒ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi objektina ainult juhul, kui on tõenäoline, et Ettevõte saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahe- tatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest maha. Vajadusel muudetakse vara kasulikku tööiga. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Kulum Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aastain- ventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Aastaaruanne 2019 85 Põhivara kasulik eluiga Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: Ehitised Hooned 10 - 100 aastat Rajatised 5 - 80 aastat Raudteed 2 - 50 aastat Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat Muu inventar 3 - 20 aastat Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui Ettevõte ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tek- kivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruandes real ”Muud äritulud” või ”Muud ärikulud”. 1.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetami- sega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Immateriaalse põhivara all kajastatakse soe- tatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku eluaega. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse tarkvara, mis ei ole riistvara lahutamatu osa. Ettevõtte poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused: ƒ Tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; ƒ Tarkvara on võimalik kasutada; ƒ Tarkvara loob ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu; ƒ Tarkvara arendustegevusega seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis eeltoodud tingimustele ei vasta, kajastatakse kuludena. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse 5 aasta jooksul. 1.6 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on vara, mida hoitakse kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei kasutata Ettevõtte majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteering hinnatakse igal aruande kuupäeval tema õiglasesse väärtusesse, kasutades ettevõtte- väliste professionaalsete hindajate abi. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi muudes ärituludes või muudes ärikuludes. Materiaalse põhivara ümberklassifitseerimisel kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse ümberklassifitseeri- mise päeval positiivne vahe põhivara õiglase väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahel omakapitalis ning 86 negatiivne vahe kasumiaruandes kuluna. Kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseerimisel muuks varaks rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta liigitatakse. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel on lähtutud objekti turuhinnast. Aktiivse turu puudumisel on õiglast väärtust hinnatud kas tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. 1.7 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest otsestest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmak- sumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse müügihinda, millest on lahutatud müügiga seotud kulutused. 1.8 Finantsinstrumendid Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäe- val, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Aastaaruanne 2019 87 Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finants- vara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmak- sumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt: ƒ nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ƒ sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ƒ kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressi- määra meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatakse finantskuluna. Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena. 88 Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. 1.9 Mitte finantsvara väärtuse langus Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kinnis- varainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raa- matupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes. Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutu- sed) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub. Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel. Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks. 1.10 Tulude kajastamine Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutusest Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud juurdepääsu taga- vad põhiteenused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutusele andmine raudteeveo-et- tevõtjatele. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mida uuendatakse iga-aastaselt järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratakse vastavalt majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadi- rektori poolt terveks liiklusgraafikuperioodiks. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud. Kinnisvarateenused Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu- naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis. Varude müük Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise protses- sis vanade materjalide vahetusega. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tegevuseks mittevajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud. Aastaaruanne 2019 89 Muud teenused Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, lisaks vagunite kasutada andmist, tasu eksamineerimise läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil. 1.11 Töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepinguid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid. Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahkuda vabatahtli- kult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõi- gus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantsseisundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena. Ettevõte kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.12 Tulumaks Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud ära lisas 13. Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide deklareerimisel kasumiaruandes kuluna. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamak- seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta. Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. 1.13 Rendiarvestus  Ettevõte kui rendileandja: Kasutusrendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõtjale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. 90  Ettevõte kui rentnik: Arvestuspõhimõtted alates 01. jaanuarist 2019 Rendilepingud klassifitseeritakse alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud IFRS 16 järgi vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1. Lepingu sõlmimisel hinnatakse, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping, kui sellega antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Ettevõte arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendi- lepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab rendiperioodi kestvust. Ettevõte muudab rendiperioodi katkestamatu perioodi muutumise korral.  Esmane mõõtmine Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: ƒ rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; ƒ kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid; ƒ kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; ƒ rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü- disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse ese- meks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte: ƒ kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; ƒ selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga; ƒ korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised. Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud: ƒ fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; ƒ muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Aastaaruanne 2019 91 ƒ summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel; ƒ ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja ƒ rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Ettevõte tasub raudteeinfrastruktuuri alla jäävate maa omanikele hoonestusõiguse tasusid. Kuna hoonestus- õiguse tasud põhinevad maa maksustamishinnal, on juhtkonna hinnangul tegemist muutuva rendimaksega, mis ei põhine turuhinnal baseeruval näitajal. Seega kajastatakse need rendimaksed perioodikuluna vastavalt IFRS 16-le.  Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soe- tusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamis- õiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt: ƒ suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile; ƒ vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja ƒ hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele. Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osa- perioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: ƒ muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või ƒ muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. 92 Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin- gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete rendilepingud. Arvestuspõhimõtted kuni 31. detsember 2018 Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi tingimustel renditud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele õiglases väärtuses või minimaalsete rendimaksete nüüdisväärtuses, sõltuvalt sellest, mis on madalam. Muud rendid kajastati kasutusrendina. Rendimaksed jaotatakse kohustise ja finantskulude vahel nii, et intressikulu määr oleks netoinvesteeringu jäägist lähtuvalt konstantne. Vastavat rendikohustist (ilma intressideta) näidatakse finantsseisundi aruandes muu lühi- või pikaajalise kohustisena. Intressi osa rendimaksest näidatakse kasumiaruandes tekkepõhiselt finantskuluna. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul koondkasumiaruandes kuluna. 1.14 Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses. Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda, kui asjaomaste töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja koondatavate tööta- jate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud. Ettevõtte pideva tegevusega seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi. Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav periood ja hüvitise suurus. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali- seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 14) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte finants- seisundi aruandes. 1.15 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Varade sihtfinantseerimine Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantsee- rimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Aastaaruanne 2019 93 Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil Ettevõte kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine ette nähtud. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompensee- ritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kuludes ja tuludes. 1.16 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas- taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis olu- liselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 1.17 Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 1.18 Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. 1.19 Tehingud seotud osapooltega Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõtte finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudteeveoga seotud ettevõtted. 94 Lisa 2: Finantsriskide juhtimine 2.1 Finantsriskide tegurid Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: ƒ tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski; ƒ krediidirisk, ƒ likviidsusrisk. Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõttes- iseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohustused ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase. 2.2 Tururisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga. 31. detsembri 2018 ja 31. detsembri 2019 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh kohus- tised olid valdavalt eurodes. Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 CHF RUB CHF RUB Raha ja rahaekvivalendid 291 4 250 0 Nõuded 323 0 261 0 Kohustused -227 -4 -250 -1 Netopositsioonid 387 0 261 -1 Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuutused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Võrreldes 2018. aastaga aastal 2019 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 7). 2.3 Krediidirisk Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole või- metusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded. Aastaaruanne 2019 95 Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud, moodustatud allahindluse reserv 1/3 arvete mahust. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on arvestatud klientide varasema maksekäitumise ja maksevõimega ning asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks. Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2019: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 4 Aruandeperioodi allahindlused 75 0 Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 4 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 75 0 Sihtfinantseerimisega seotud nõuded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastu on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esineb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinantseerimislepingus ning vastaspool on võtnud lepingulise kohustise selle nõude osas. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja finantsseisu puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte hinnangul puudub. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 ooda- tava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2018 ja 31. detsembri 2019 seisuga. Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swedbank, SEB Pank ning Luminor Eesti. tuhandetes eurodes Arvelduskontod ja deposiidid 31.12.2019 31.12.2018 Reiting Moody's järgi Swedbank 18 550 24 920 Aa2 SEB Pank 177 230 Aa2 Luminor Eesti 19 192 22 186 Baa1 Moskva Esinduse pangakonto 4 0 teadmata 37 923 47 336 Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks. 2.4 Likviidsusrisk Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täitmiseks. Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2 miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutamise muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu. Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, kasutus- ja kapitalirent, müü- gi-tagasirent, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid. Ühte panka paigutatava deposiidi väärtus ei tohi ületada 50% ettevõtte kõikidest rahalistest vahenditest deposiiti paigutamise hetkel. Likviidsust parandab ka lepingutes sätestatud arveldamise tingimus, mille kohaselt veo-ettevõtjad tasuvad infrastruktuuri kasututasu Ettevõttele igakuiselt ligi 50% ulatuses ettemaksuna. 96 Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnangulised tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018: 31.12.2019 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes Lisa maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Pangalaenud 23 690 24 236 5 182 10 887 8 167 0 7 Kapitalirendi kohustused 7 115 8 662 1 473 1 401 2 897 2 891 7 Võlad tarnijatele 4 361 4 361 4 361 0 0 0 8 Muud võlad 271 271 271 0 0 0 Kokku 35 437 37 231 11 112 12 209 11 019 2 891 31.12.2018 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes Lisa maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Pangalaenud 28 656 29 519 5 243 5 195 16 376 2 705 7 Kapitalirendi kohustused 1 570 1 608 295 278 1 035 0 7 Võlad tarnijatele 3 855 3 855 3 855 0 0 0 8 Muud võlad 118 118 118 0 0 0 Kokku 34 199 35 100 9 511 5 473 17 411 2 705 2.5 Tegevusrisk Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlustatud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastutuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu. Aastaaruanne 2019 97 2.6 Kapitali juhtimine Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähen- damise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Ettevõtte eesmärgiks on omada piisavalt kapitali usaldusväärsuse säilitamiseks finantsturgudel. Ettevõtte käsutuses on mitmed krediidiinstrumendid, mille kestvus ja maht võimaldavad juhtkonnal ellu viia järgnevaks 12 kuuks kavandatud investeerimisprogrammi. Ettevõtte omakapital on piisav võimaldamaks vajadusel täiendavate laenuvahendite kaasamist. Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud kohustuse tagada omakapitali osakaal minimaalselt 35% bilansimahust. 31. detsembri 2019 seisuga oli omakapitali osakaal bilansimahust 46,4% (31.12.2018: 44,9%). Täiendavalt vaata Ettevõtte omakapitali kohta lisast 6. Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud ka kohustused tagada kulumi-eelse ärikasumi (EBITDA) teatud tase ning mitte ületada intressikandvate kohustiste ja netovõla kokku lepitud suhet EBITDAsse. tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Võlakohustused (Lisa 7) 30 805 30 226 Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 7) 18 922 13 336 Netovõlg (võlakohustused- raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 7) 11 883 16 890 Omakapital 159 028 150 135 Kogukapital (netovõlg + omakapital) 170 911 167 025 Võlakohustuste suhe kogukapitali 18% 18% Netovõla suhe kogukapitali 7% 10% 2.7 Õiglane väärtus IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hinda- mistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia: ƒ 1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. ƒ 2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest). ƒ 3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid). Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse võimaluse korral jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Ettevõtte enda hinnangutele. Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finants- varade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018, kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa Ettevõtte pikaajalistest laenukohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning juhtkonna hinnangul pole riskimarginaal oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud allahind- lused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. 98 Lisa 3: Materiaalne põhivara Kasutus- Kasutus- Muu Lõpe- Maa ja õigusega Masinad ja õigusega inven- tamata tuhandetes eurodes ehitised hooned seadmed sõidukid tar ehitus Kokku Lisa Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 415 264 0 74 031 0 1 221 809 491 325 sh EL ja KOV toetus 120 540 0 4 083 0 0 0 124 623 Akumuleeritud kulum -172 470 0 -45 540 0 -1 168 0 -219 178 sh EL ja KOV toetus -23 568 0 -920 0 0 0 -24 488 Jääkmaksumus 31.12.2017 242 794 0 28 491 0 53 809 272 147 2018.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 1 0 2 373 0 10 23 988 26 372 Ümberklassifitseerimised 9 113 0 974 0 0 -10 087 0 sh EL ja KOV toetus 5 235 0 0 0 0 -5 235 0 Ümberklassifitseerimine immateriaalsetesse varadesse 0 0 -829 0 0 0 -829 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -1 0 -177 0 0 0 -178 Kulum ja põhivara väärtuse langus -16 339 0 -3 653 0 -33 -329 -20 354 sh EL ja KOV toetus -4 686 0 -182 0 0 0 -4 868 16 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 421 603 0 70 579 0 1 187 14 381 507 750 sh EL ja KOV toetus 125 775 0 4 083 0 0 0 129 858 Akumuleeritud kulum -186 035 0 -43 400 0 -1 157 0 -230 592 sh EL ja KOV toetus -28 254 0 -1 102 0 0 0 -29 356 Jääkmaksumus 31.12.2018 235 568 0 27 179 0 30 14 381 277 158 IFRS 16 esmakordne rakendamine 0 4 297 0 1 661 0 0 5 958 1.1 Korrigeeritud jääkmaksumus 01.01.2019 235 568 4 297 27 179 1 661 30 14 381 283 116 2019.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 30 0 1 612 0 180 29 654 31 476 sh kapitalirendi tingimustel 0 0 97 0 0 0 97 Kasutusõigusega varade lisandumine 0 7 0 110 0 0 117 Kasutusõiguse eemaldamine 0 0 0 -16 0 0 -16 Ümberklassifitseerimised 23 673 0 6 418 0 5 -30 096 0 sh EL ja KOV toetus 19 493 0 1 641 0 0 -21 134 0 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -287 0 -168 0 0 0 -455 Kulum ja põhivara väärtuse langus -15 543 -473 -3 542 -520 -30 -49 -20 157 sh EL ja KOV toetus -5 151 0 -198 0 0 0 -5 349 16 Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 441 370 4 304 76 758 1 752 1 135 13 890 539 209 sh EL ja KOV toetus 145 248 0 8 064 0 0 0 153 312 Akumuleeritud kulum -197 929 -473 -45 259 -517 -950 0 -245 128 sh EL ja KOV toetus -33 406 0 -1 299 0 0 0 -34 705 Jääkmaksumus 31.12.2019 243 441 3 831 31 499 1 235 185 13 890 294 081 Aastaaruanne 2019 99 Suurimad arvele võetud põhivarad 2019.aastal: Tapa-Narva lõigu rekonstrueerimine 11 295 tuh eurot Turba raudtee ehitus 7 752 tuh eurot Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimine 4 191 tuh eurot Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere lõigu rekonstrueerimine 2 191 tuh eurot Narva vaksalihoone renoveerimine 866 tuh eurot Kesklao laohoone ehitus 731 tuh eurot 2019. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 1 206 tuhat eurot (2018: 284 tuhat eurot) ja kinnisvarainvestee- ring müügihinnaga 1 631 tuhat eurot. Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 1 630 tuhat eurot (2018: 49 tuhat eurot), vt ka Lisa 10. Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ehitised (hooned ja rajatised) 52 900 41 857 Masinad ja seadmed 23 056 21 919 Muu inventar 895 1 010 Kokku 76 851 64 786 Seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2018 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei ole. Lisa 4: Varud tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Teeameti varuosad 4 228 4 353 Telekomi ja turvangusüsteemide ameti varuosad 1 255 1 311 Elektrivõrkude ameti varuosad 304 330 Muud varud 142 130 Varud kokku 5 929 6 124 Aruandeperioodil seisvaid ja kasutuskõlbmatuid laovarusid alla ei hinnatud (2018: 177 tuhat eurot). Lisa 5: Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Lisa Ostjatelt laekumata arved 1 201 1 605 Sihtfinantseerimisnõuded 2 013 0 16 Maksude ettemaksed 366 147 9 Üle 3-kuulised tähtajalised deposiidid 19 000 34 000 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 205 120 Muud lühiajalised nõuded 4 4 Nõuded ja ettemaksed kokku 22 789 35 876 100 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine: tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 4 Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 11.2) 75 0 Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 4 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 75 0 Lisa 6: Omakapitali muutused 6.1 Aktsiakapital Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2018 on Ettevõtte aktsiakapital 70 303 tuhat eurot, mis koosneb 70 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud. Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimisjaotisele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral. Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne aktsia- kapital 127 823 tuhat eurot. 6.2 Kohustuslik reservkapital 2019.aastal suurendati kohustuslikku reservkapitali 431 tuhande euro võrra (2018: 0 eurot). 6.3 Põhivara ümberhindluse reserv Põhivara ümberhindluse reserv hõlmab kinnisvarainvesteeringuks ümberklassifitseeritud maa õiglasele väärtusele ümberhindamise tulemust. Kinnisvara hilisema võõrandamise korral võib omakapitalis sisalduva ümberhindluse reservi üle kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Ümberhindluse reservi ülekand- mist jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastata. Seoses kinnisvarainvesteeringu võõrandamisega 2019.aastal on põhivara ümberhindluse reserv kantud eelmiste perioodide jaotamata kasumi reale. Aastaaruanne 2019 101 Lisa 7: Laenud ja liisingukohustised Võlakohustused seisuga 31.12.2019 sh pika- sh lühi- ajaline ajaline tagasimakse- tuhandetes eurodes Saldo osa osa tähtaeg intressimäär OP Corporate Bank võlakirjad 10 350 8 050 2 300 20.12.2021 6 kuu euribor + 0,81% Põhjamaade 13 340 10 674 2 666 15.12.2024 6 kuu euribor + 1,091% investeerimispanga võlakirjad Kapitalirendikohustused 7 115 5 760 1 356 keskmine 2,37% Kokku võlakohustused 30 805 24 484 6 322 Võlakohustused seisuga 31.12.2018 sh pika- sh lühi- ajaline ajaline tagasimakse- tuhandetes eurodes Saldo osa osa tähtaeg intressimäär OP Corporate Bank võlakirjad 12 650 10 350 2 300 20.12.2021 6 kuu euribor + 0,81% Põhjamaade 16 006 13 340 2 666 15.12.2024 6 kuu euribor + 1,33% investeerimispanga võlakirjad Kapitalirendikohustused 1 570 1 287 283 keskmine 1,01% Kokku võlakohustused 30 226 24 977 5 249 2019. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 260 tuhat eurot (2019: 332 tuhat eurot) (Lisa 12). Netovõlg Võlakohusutused Võlakohusutused Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega tuhandetes eurodes ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 31.12.17 18 812 -5 061 -28 827 -15 076 Saadud laenud -118 -1 402 -1 520 Tagasimaksed 5 182 0 5 182 Klassifitseerimine pikaajalisest -5 252 5 252 0 lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2018 13 336 -5 249 -24 977 -16 890 Saadud laenud -123 -6 666 -6 789 Tagasimaksed 6 210 0 6 210 Klassifitseerimine pikaajalisest -7 159 7 159 0 lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2019 18 922 -6 321 -24 484 -11 883 Ettevõte on sõlminud võlakirjalepingud 2007. aastal Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) ning 2016. aastal OP Corporate Bank PLC-ga (OP). Neis lepingutes on sätestatud eritingimused finantssuhtarvudele, millele Ettevõte peab vastama. Ettevõte oli kehtestatud eritingimustega kooskõlas seisuga 31.12.2019 ning seisuga 31.12.2018. Võlakirjad lunastatakse üks kord poolaastas, võrdsetes osades. 31. detsembri 2019 ja 31. detsembri 2018 seisuga ei ole Ettevõtte varasid laenude tagatiseks seatud. 102 Lisa 8: Võlad tarnijatele ja muud kohustised tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Võlad kaupade ja teenuste eest 4 647 3 973 Muud võlad 24 42 Viitvõlad töötajatele 2 552 2 989 Maksuvõlad (lisa 9) 1 106 645 Tulevaste perioodide tulud 2 879 2 159 Kokku 11 208 9 808 Tarnijatele tasumata arvete summa 4 647 tuhat eurot (31.12.2018: 3 973 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust tarnijatele põhivara eest 2 442 tuhat eurot (31.12.2018: 463 tuhat eurot). Tulevaste perioodide tulud summas 2 879 tuhat eurot (31.12.2018: 2 159 tuhat eurot) sisaldavad raudtee- ja raudteeveo ettevõtjate ettemaksusid infrastruktuuri kasutamise eest ning hoonestustasude ettemakseid. Lisa 9: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 425 144 0 Üksikisiku tulumaks 0 214 0 198 Erisoodustuse tulumaks 0 6 0 2 Sotsiaalmaks 0 418 0 405 Kogumispensionimakse 0 16 0 15 Töötuskindlustusmakse 0 26 0 25 Muud maksud 0 1 0 0 Ettemaksukonto jääk 366 0 3 0 Kokku 366 1 106 147 645 Lisa 10: Müügitulu ja muud äritulud Müügitulu tegevusalade lõikes tuhandetes eurodes 2019 2018 Infrastruktuuritasud 34 419 36 743 Renditulud 528 817 Varude müük 1 590 849 Muud teenused* 2 980 3 114 Kokku müügitulud 39 517 41 523 * Muude teenustena kajastatakse vahendatud telekommunikatsiooniteenuste ja elektri müüki ning muid ühekordseid teenuseid (eksamineerimine jne). Aastaaruanne 2019 103 Müügitulu geograafiline jaotus tuhandetes eurodes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 35 527 40 262 Läti 154 27 Leedu 19 0 Muud riigid 7 0 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa 3 314 1 233 Ukraina 153 0 Valgevene 118 0 Muud riigid 225 1 Kokku müügitulud 39 517 41 523 Oluline osa Ettevõtte tuludest seondub teenuste osutamisega Eesti Vabariigi valitseva mõju all olevatele ettevõtetele, vaata ka tehinguid seotud osapooltega lisast 15. Muud äritulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Lisa Kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 1 630 108 3 Trahvid, viivised, hüvitised 189 154 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 16 000 16 000 16 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine 5 349 4 868 16 Muud äritulud 160 350 Kokku äritulud 23 328 21 480 Lisa 11: Ärikulud 11.1 Kaubad, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2019 2018 Tooraine ja materjal 1 762 1 613 Müügi eesmärgil ostetud teenused 594 705 Energia 1 179 1 246 Raudtee remont ja hooldus 2 213 1 988 Kinnisvara hooldus 730 618 Transpordivahendite remont ja hooldus 676 356 Side-, elektri- ja turvangusüsteemide hooldus 285 324 Muud teenused* 2 932 3 124 Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 371 9 974 * Muud teenused sisaldavad kaubaveo turvateenuseid ning vedurite kasutamise teenust. 104 11.2 Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Üür ja rent, hoonestusõigus 560 1 736 Elekter 319 323 Kommunaalkulud 468 437 Bürookulud 554 415 Lähetuskulud 143 154 Koolituskulud 110 127 Riiklikud ja kohalikud maksud 332 456 Kindlustusteenused 176 168 Sõiduautode varuosad ja hooldus 32 55 Sisseostetud teenused 563 275 Infoteenused 50 280 Muud töötajatega seotud kulud 164 293 Keskkonnakaitsekulud 217 423 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 5) 75 0 Muud kulud 65 78 Kokku tegevuskulud 3 828 5 220 11.3 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 13 681 13 541 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 483 4 624 Kokku tööjõukulud 18 164 18 165 Töötajate arv Töötajate arve perioodi algul 758 788 Töötajate arv perioodi lõpul 698 758 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 725 782 Lisa 12: Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2019 2018 Intressitulud 83 13 Intressikulud -415 -340 sh intressikulu laenudelt -260 -332 intressikulu kapitalirendilt -155 -8 Kasum/kahjum valuutakursi muutustest 13 -2 Finantstulud ja -kulud kokku -319 -329 Aastaaruanne 2019 105 Lisa 13: Tulumaks Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2019 on 85 051 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadustikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on sei- suga 31. detsember 2019 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 84 606 tuhat eurot (2018: 75 835 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2019 seisuga, on 16 921 tuhat eurot (2018: 15 167 tuhat eurot) ning netodividendid 67 685 tuhat eurot (2018: 60 668 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2019. aastal välja dividende. Lisa 14: Tingimuslikud varad, tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2019-31.12.2019. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa. Ehituslepingutest tulenevad kohustused Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2019 aastateks 2020 kuni 2022 sõlmitud lepinguid, millest lepinguperioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 35,9 miljonit eurot (2018: 43,2 miljonit eurot). Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. 31.12.2019 seisuga oli sellist sihtfinantseeringut saadud 143 miljonit eurot (31.12.2018: 131 miljonit eurot). Pooleliolevad kohtuvaidlused ƒ OÜ Muldkeha esitas kohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudes summas 1 221 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020. Vastuse esitamise tähtajaks on 09.03.2020. AS Eesti Raudtee nõuet ei tunnista ega pea selle tasumist tõenäoliseks. ƒ AS E.R.S. on esitanud kaks kaebust Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsustele raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramiseks 2016/2017 ja 2017/2018 liiklusgraafikuperioodideks. Eesti Raudtee on kaasatud vaidlusse kolmanda isikuna. Käesolevaks hetkeks ei ole Riigikohus oma otsust veel teinud. Kui kohus rahuldab AS E.R.S kaebuse ja tühistab TJA otsuse, peab TTJA tegema uue raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise otsuse, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua AS Eesti Raudtee eelmiste perioodide tulude korrigeerimise. Hetkel ei ole selle mõju usaldusväärselt prognoositav. 106 ƒ AS Eesti Raudtee esitas 12.11.2018 kohtule hagi AS Operail vedurite üksiksõitude kolme aasta kasutustasu nõudes summas 6 152 tuhat eurot, millele lisanduvad viivised summas 244 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 20.11.2018. AS Operail oma vastuses nõuet vedurite üksiksõitude kasutustasu püsikulu osas ei tunnista. AS Eesti Raudtee on pidanud AS Operailiga läbirääkimisi kohtuasja lahendamiseks kompromissiga. Mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei ole jõutud. Tulenevalt AS-i Operail vastuväidetest võib kohus kohaldada ka lepingust tulenevat ühe aastast nõude aegumistähtaega ning sellega seoses võib hagis toodud nõue väheneda. Kohus ei ole kohtuistungi aega veel määranud. Kohtuvaidlusest tulenevat nõuet ei ole kajastatud Ettevõtte finantsseisundi aruandes, vaid tegemist on tingimusliku varaga. Lisa 15: Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ettevõtetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega. Saldod seotud osapooltega tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 0 0 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 743 1 136 Kohustised Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 1 84 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 794 2 228 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2019 2018 Müüdud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 1 3 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 36 559 37 600 Ostetud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seoetud ettevõtted 156 165 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 918 3 067 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 2019 2018 Arvestatud tasud 305 283 Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu ulatuses. Hüvitise osas finantsseisundi aruandes eraldist ei ole moodustatud. Aastaaruanne 2019 107 Lisa 16: Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise nõue tuhandetes eurodes 31.12.2019 31.12.2018 Saamata põhivara sihtfinantseerimine 2 013 0 Tegevuskulude sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2019 2018 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasakaalu 16 000 16 000 tagamiseks (lisa 10) Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2019 2018 Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi alguses 126 652 101 512 EL fondid 102 860 99 028 kodumaine sihtfinantseerimine 2 292 2 484 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 21 500 0 Liikumised arvestusperioodil Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 12 363 30 009 EL fondid 12 288 8 509 kodumaine sihtfinantseerimine 75 21 500 Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -5 349 -4 868 EL fondid -5 129 -4 676 kodumaine sihtfinantseerimine -220 -192 Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused 133 666 126 652 perioodi lõpul EL fondid (soetatud põhivarad) 104 026 98 211 EL fondid (saadud ettemaksed) 5 993 4 649 kodumaine sihtfinantseerimine 19 814 2 292 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 3 833 21 500 Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimislepingu, mille alusel tasuti Ettevõttele 2019. aasta jooksul 7 mln eurot (2018: 16 mln eurot), mis kajastatakse seisuga 31.12.2019 kohustisena (31.12.2018: 16 milj eurot) ning tuluna peale finantseerimislepingus ettenähtud tule- museesmärkide täitmist. 18. detsembril 2019 sõlmiti finantseerimislepingule muudatus, millega pikendati selle kehtivust kuni 31.12.2025. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongiliini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, keskkonnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseste põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena. 108 28.06.2018 sõlmiti Finantseerimislepingu Lisa 4 “Sihtotstarbelised investeeringud aastatel 2018-2020”, mille alusel tasuti Ettevõttele 2018. aastal 21,5 mln eurot investeeringuprojektide finantseerimiseks, sh Tallinn- Tartu ja Tapa-Narva raudteede renoveerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h ning Riisipere-Turba raudtee ehitus. Saadud sihtfinantseeringust kasutas Ettevõte 2019. aasta jooksul summas 17,7 miljonit eurot ning taotles ettemakse jäägi (3,8 miljonit eurot) ülekandmist järgmiste perioodide investeeringute katteks. Kuna vastava lepingu lisaga seati Ettevõttele eesmärgid konkreetsete investeeringuobjektide teostamiseks, vastab juhtkonna hinnangul saadud toetus põhivara sihtfinantseerimisele ning on eeltoodust tulenevalt kajastatud põhivarade, mitte tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Ettevõte on kohustatud tagama vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lisa 17: Sündmused pärast bilansipäeva 2020. aasta alguses kinnitati uue koronaviiruse (Covid-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele. Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut bilansipäevajärgseks mitte korrigeerivaks sündmuseks. Kuna olukord on ebakindel ja kiiresti arenev, ei pea me otstarbekaks kvantitatiivse hinnangu andmist haiguspuhangu võimaliku mõju kohta ettevõttele. 4. märtsil 2020 allkirjastas Ettevõte laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) summale 95 miljonit eurot 2020-2025 planeeritud investeeringute teostamiseks. Laenu tagatiseks varasid panditud ei ole. Aastaaruanne 2019 109 Kasumi jaotamise ettepanek AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2019. aasta puhaskasum 8 893 tuhat eurot alljärgnevalt: Kohustusliku reservkapitali suurendamine 445 tuhat eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse 8 448 tuhat eurot Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 84 606 tuhat eurot 110 Juhatuse liikmete allkirjad AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. Erik Laidvee Andrus Kimber Juhatuse esimees-peadirektor Juhatuse aseesimees-finantsdirektor 18. märts 2020 Aastaaruanne 2019 111 Tegevusalade loetelu Tegevusala EMTAK kood 2019 2018 Infrastruktuuri teenused 52219 34 041 36 743 Rendi ja üürimisteenused 77391 282 263 Ostetud ja edasimüüdud energia 35141 761 888 Telekommunikatsiooniteenused 61901 377 454 Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rent 68201 528 554 Varude müük 45311 1 573 849 37 562 39 751 112 GRI SISUKORD Eesti Raudtee aastaaruanne on koostatud kõige levinuma jätkusuutlikkuse aruandluse standardi Global Reporting Initiative (GRI) standardi nõuete kohaselt. Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise teemasid, mis on kõige olulisemad Eesti Raudtee tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades (teemade nimekiri lk 20-21). GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Organisatsiooni ülevaade 102-1 Organisatsiooni nimi lk 2 102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused lk 2, 4-5, 37-39, 42-43 102-3 Peakontori asukoht lk 2 102-4 Tegevuskohad lk 4-5 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 4, 72 102-6 Teenindatavad turud lk 37-39 102-7 Organisatsiooni suurus lk 4, 11, 36 lk 62, 118 (Kõik tegevused viiakse ellu oma töötajatega, v.a alltöövõtjad projektipõhistes hangetes. Ettevõttes ei tööta tähtajalise lepinguga töötajaid, 102-8 Põhiandmed töötajate kohta v.a juhatuse liikmed. Samuti ei kasutata hooajalist, projektipõhist või renditööjõudu. Puudub info täis- ja osakoormusega töötajate kohta.) lk 53 Ettevõtte tegevuse tulemusel peavad rongid saama raudteel sujuvalt ja ohutult liikuda. Selle tagamiseks viib ettevõte ise, alltöövõtjate abil ja tarnijatelt kaupu soetades, ellu järgmisi tegevusi: - raudtee korrashoid; - telekomi- ja turvangusüsteemide 102-9 Tarneahel korrashoid; - tehnika ja kinnisvara haldamine; - elektrivarustus; - liikluskorraldus; - turvalisuse ja ohutuse tagamine; - materjalidega varustamine; - ehitus- ja arendustegevus; - mitmesugused tugifunktsioonid. 102-10 Aruandeperioodil toimunud olulised muutused Avati Turba-Riisipere raudtee Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine 102-11 lk 31, 54 keskkonnaküsimustes 102-12 Vabatahtlikud initsiatiivid lk 51, 54, 59, 65 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 5, 33 Aastaaruanne 2019 113 GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus Strateegia 102-14 Juhatuse esimehe pöördumine lk 8-9 102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused lk 18-19, 22-23, 28-31 Eetika ja ausameelsus 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid lk 16-17 102-17 Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine lk 28 Juhtimine lk 26-27 (Lõppvastutus sotsiaalse- ja 102-18 Juhtimisstruktuur keskkonnamõju küsimustes on AS Eesti Raudtee juhatusel) Huvigruppide kaasamine Ettevõtte olulisemad huvigrupid on töötajad, kliendid, reisijad, tarnijad ja alltöövõtjad, koostööpartnerid ja teised 102-40 Huvigruppide nimekiri valdkonna organisatsioonid, omanik ja avaliku sektori institutsioonid ja laiem Eesti avalikkus. 102-41 Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped lk 65 Huvigruppideks loetakse tegevusega otse seotud osapooli, kelle tegevus 102-42 Huvigruppide kindlakstegemine ja valik mõjutab ettevõtet või keda ettevõte oma tegevusega mõjutab, ning avalikkust. lk 20, 32-33, 48, 52, 60-61, 63-65, 70- 71 (Lisaks: lähemate huvigruppidega toimub suhtlus igapäevatöö käigus (vt GRI 102-40). Laiema huvigruppide ringi 102-43 Huvigruppide kaasamise viis ootusi ettevõtte tegevusele kaardistati 2019. aasta lõpus veebiküsitluse kaudu aastaaruande ettevalmistamise raames). lk 21 (Erinevate väliste huvigruppide ootused erinevate aspektide osas on pigem sarnased, täpsemate erisuste tegemiseks oleks vaja edaspidi 102-44 Peamised tõstatatud teemad ja küsimused analüüsi kaasata rohkem huvigruppide esindajaid. Töötajate ootused on kõrgemad töökeskkonnaga seotud teemades.) Aruande parameetrid AS Eesti Raudteele täiendavad 102-45 Konsolideeritud üksused konsolideeritavad üksused puuduvad. 102-46 Aruande teemade ja ulatuse määramine lk 18-23 102-47 Oluliste teemade nimekiri lk 21 102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine Parandused puuduvad. Tegemist on ettevõtte esimese GRI standardile vastava aruandega ja 102-49 Muudatused aruandluses kajastab senisest raporteerimisest laiemat teemade ringi. 102-50 Aruande periood lk 2 Eelmine majandusaasta aruanne 102-51 Eelmise aruande kuupäev avalikustati 13.05.2019 114 GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus Aastaaruanne avaldatakse kord aastas. Vastavalt riigivaraseadusele 102-52 Aruandlustsükkel koostatakse ja avaldatakse vahearuandeid kvartaalselt. 102-53 Kontaktisik aruandega seotud küsimustes Monika Lilles ([email protected]) Aruanne on koostatud GRI Standardi 102-54 GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus kohaselt, põhinõuete (Core) tasandil 102-55 GRI sisukord lk 113-118 GRI nõuete täitmist ei ole kolmandate 102-56 Väline kontroll osapoolte poolt kontrollitud. Jätkusuutlikkuse fookusteemad Kvaliteet, toimepidevus, läbilaskevõime, graafikute täpsus Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 42-44 2016) 103-3 mitte-GRI Tulemusnäitajad lk 42-44 Majandustulemused (GRI 201: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 36-41 2016) 103-3 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 36-41 Kaudne majanduslik mõju (GRI 203: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 18-19, 22-23 2016) 103-3 203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused lk 40-41 203-2 Oluline kaudne majanduslik mõju lk 19 Ostupõhimõtted (GRI 204: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 53 2016) 103-3 204-1 Ostud kohalikelt tarnijatelt lk 53 Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 27-28 2016) 103-3 Kogu ettevõtte tegevust katva üldise riskihindamise tulemusena on teada, 205-1 Tegevusega seotud korruptsiooniriskide hindamine millises riskis korruptsioon avalduda võib (eelkõige hangetega seoses). lk 28 (Põhimõtted on kättesaadavad kõigile töötajatele. Koolitusel peavad osalema kõik hangete korraldamise, Korruptsiooniennetuse põhimõete kommunikatsioon 205-2 otsustusõiguse ja juhitasemega ja koolitus töötajad (2019. aastal 17% töötajatest). Koostööpartneritele eraldi kommunikeeritud ei ole.) lk 28 (2019. aastal ei olnud töötajate 205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed ega alltöövõtjatega seotud juhtumeid ja menetlusi.) Aastaaruanne 2019 115 GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus Energiakasutus (GRI 302: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 55-56 2016) 103-3 302-1 Organisatsiooni sisene energiatarbimine lk 56 (Taastuvenergiat ei tarbitud) Elusloodus (GRI 304: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 58 2016) 103-3 Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge bioloogilise 304-1 lk 58 mitmekesisuse väärtusega piirkonnas Emissioonid (GRI 305: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 55-56 2016) 103-3 lk 55 (Andmed vaid nende katlamajade 305-1 Otsene kasvuhoonekaaside emissioon (skoop 1) kohta, mille puhul on ettevõttel kohustus välisõhu emissioone mõõta) NOx 0,40 tonni, SOx 0,07 tonni, VOC 0,04 tonni, PM 0,29 tonni, CO 0,40 305-7 NOx, SOx ja muud olulised õhuheited tonni (Andmed vaid nende katlamajade kohta, mille puhul on ettevõttel kohustus välisõhu emissioone mõõta) mitte-GRI Elektrifitseerimine lk 19, 56 Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 56-58 2016) 103-3 lk 57 (Ettevõte ei arvuta mitte-ohtlike jäätmete kogust. Ohtlikud jäätmed 306-2 Jäätmete liigid ja utiliseerimise meetod antakse üle jäätmefirmale, ülevaade täpsest utiliseerimise meetodist puudub) 306-3 Olulised lekked lk 58 (Olulisi lekkeid ei esinenud) Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 54 2016) 103-3 Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele 307-1 Olulisi mittevastavusi ei esinenud. mittevastavused Tööhõive (GRI 401: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 62-63 2016) 103-3 lk 62, 118 (Ettevõte tegetseb ühes 401-1 Värvatud ja lahkunud töötajad riigis, ega pea seetõttu arvestust väiksemate regioonide kaupa.) mitte-GRI Muud näitajad kollektiivi kohta lk 62, 118 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 65-67 2016) 103-3 403-1 kuni lk 65-67 403-7 lk 66 (Surmaga lõppenud tööõnnetusi ei esinenud. Üks tööõnnetus oli Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumised ja 403-9 seotud kukkumisega samal tasapinnal. kaotatud päevad, surmaga lõppenud tööõnnetused Ettevõte ei mõõda alltöövõtjatega seotud tööohutuse näitajaid.) 116 GRI standard Number Nimetus Asukoht aruandes ja/või selgitus mitte-GRI Ohutuskoolitused töötajatele lk 66 Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 67-68 2016) 103-3 Keskmine koolitustundide arv 2019. aastal teenistuste kaupa: juhatus 10, riskijuhtimise ja siseauditi osakond 27, taristuteenistus 11, liiklusteenistus 9, ohutusteenistus 25, finantsteenistus 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta 31, tugiteenistus 30 tundi. Kuna koolitustel osalemisel on võrdsed võimalused nii meestele kui naistele, siis ei pea ettevõte arvestust sugude kaupa. lk 68 (Arenguprogrammid vms oskuste Töötajate oskuste arendamise programmid ja tugi 404-2 alane tugi töösuhte lõpetamisel töösuhte lõppemisel puudub) Kõik aruandeaasta alguses ettevõttes töötanud inimesed läbisid 404-3 Tulemus- ja arenguvestlused tulemushindamise. Arenguvestluste funktsioon lisandub 2020. aastast. mitte-GRI Juhtide arenguprogrammid lk 68 Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 68-69 2016) 103-3 405-1 Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus lk 62, 118 Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 68-69 2016) 103-3 lk 69 (Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed ei esinenud) Kohalik kogukond (GRI 413: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk lk 60-61, 70-71 2016) 103-3 Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku 413-2 lk 60-61 mõjuga tegevused mitte-GRI Elanikelt laekunud kaebused lk 61 Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 44-47 2016) 103-3 Ohutusega seotud riskid on hinnatud Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega 416-1 kogu raudteetaristu ja põhitegevuse seotud mõju hindamine ulatuses mitte-GRI Ohutuse ja turvalisuse näitajad lk 45-46 mitte-GRI Ohutusalane teadlikkus ühiskonnas lk 45-47 Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016) Juhtimisviis (GRI 103: 103-1 kuni lk 27-28 2016) 103-3 Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja lk 28 (Ühtegi olulist seadustele 419-1 regulatsioonidele mittevastavused mittevastavust ei esinenud) Aastaaruanne 2019 117 Töötajate tabel Ülejäänud kontoritöötajad (v.a juhatus ja juhtkond), insenerid Juhatuse ja jt nn tehnilised juhtkonna liikmed töötajad Töölised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Alla 30 aastaste töötajate arv 0 0 7 7 5 0 30-49 aastaste töötajate arv 3 0 76 105 76 4 50 aastaste ja vanemate töötajate 2 1 89 207 105 11 arv - sh 60 aastaste ja vanemate 1 0 36 85 38 7 töötajate arv - sh pensionäridest töötajate arv 0 0 23 43 21 1 Alla 30 aastaste uute töötajate arv 0 0 3 5 1 0 30-49 aastaste uute töötajate arv 0 0 9 7 5 0 50 aastaste ja vanemate uute 0 0 5 4 2 0 töötajate arv - sh 60 aastaste ja vanemate uute 0 0 0 0 1 0 töötajate arv - sh pensionäridest uute töötajate 0 0 0 0 0 0 arv Uued töötajatena on välja toodud need, kes tulid 2019 aastal ja 01.01.2020 seisuga olid veel tööl. Alla 30 aastaste ettevõttest mehi: 3; naisi: 0 lahkunud töötajate arv 30-49 aastaste ettevõttest lahkunud mehi: 17; naisi: 7 töötajate arv 50 aastaste ja vanemate ettevõttest mehi: 38; naisi: 46 lahkunud töötajate arv - sh 60 aastaste ja vanemate mehi: 28; naisi: 31 ettevõttest lahkunud töötajate arv - sh pensionäridest ettevõttest mehi: 26; naisi: 20 lahkunud töötajate arv Lahkunud töötajate puhul ei peeta arvestust kategooriate kaupa 118 Aastaaruanne 2019 119 120 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Eesti Raudtee aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Meie poolt auditeeritud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: - finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2019; - koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; - omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; - rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja - raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab üldandmeid, tegevusaruannet (sh juhatuse esimehe pöördumine jm), hea ühingujuhtimise tava aruannet, GRI sisukorda (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: - tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; - omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; - otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 18. märts 2020 Tallinn, Eesti AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE (registrikood 11575838) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Raudtee asukohaga Telliskivi 60/2, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 05.05.2020. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 70 302 814 (seitsekümmend miljonit kolmsada kaks tuhat kaheksasada neliteist) Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, müügitulu jaotusest ja vandeaudiitori aruandest ning kasumi jaotamise ettepanekust, mille kohaselt oli aktsiaseltsi bilansi kogumaht 31.12.2019 seisuga 342 598 tuhat eurot, põhivara 294 957 tuhat eurot, omakapital 159 028 tuhat eurot, aruandeaasta puhaskasum 8 893 tuhat eurot ning müügitulu 2019. majandusaastal 39 517 tuhat eurot. 2. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta puhaskasum summas 8 893 447,99 eurot ja jaotada kasum järgmiselt:  Eraldised reservkapitali 444 672,40 eurot  Aruandeaasta kasumist jätta jaotamata ja kanda jaotamata  kasumisse 8 448 775,59 eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasum 76 157 767,08 eurot  Jaotamata kasum kokku seisuga 31.12.2019 85 051 215,07 eurot 3. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel