dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku otsus 06.05.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-021
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-021 07.05.2020 Käskkiri.bdoc1383 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Omakapitali muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Varud 21 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 8 Kapitalirent 23 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 24 Lisa 11 Eraldised 25 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 25 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 26 Lisa 14 Aktsiakapital 26 Lisa 15 Müügitulu 27 Lisa 16 Muud äritulud 27 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 27 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 19 Tööjõukulud 28 Lisa 20 Muud ärikulud 28 Lisa 21 Intressikulud 29 Lisa 22 Seotud osapooled 29 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 AS Eesti Liinirongid 2019. aasta tegevusaruanne Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Elron tegevuse aluseks on lisaks õigusaktidele Eesti Vabariigi ja ettevõtte vahel 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otseleping. 2019. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil: - Tallinn-Aegviidu - Tallinn-Riisipere (alates 08.12.19 Tallinn-Riisipere-Turba) - Tallinn-Paldiski - Tallinn-Kloogaranna - Tallinn-Keila - Tallinn-Pääsküla Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil: - Tallinn-Viljandi - Tallinn-Türi - Tallinn-Rapla - Tallinn-Tartu - Tallinn-Narva - Tallinn-Rakvere - Tartu-Jõgeva - Tartu-Koidula-(Piusa) - Tartu-Valga - Tallinn-Pääsküla. Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. Reisijatevedu 2019. aastal tehti Elroni rongidega kokku ligi 8,3 miljonit sõitu, mis on 8% rohkem kui 2018. aastal. Sõitjate arvu kasvule aitasid kaasa: - sõiduaegade lühendamine – kiiremaks muutusid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Viljandi liinid; - 2018. a lõpus lisandunud väljumised (Tallinna-Viljandi ekspressliini avamine, Tallinna-Tartu ekspressliini tihendamine ning täiendavad väljumised Tallinna ja Rapla vahel); - omavalitsuste pakutavate soodustuste laienemine (leping Saku vallaga, suuremad soodustused Saue valla elanikele); - üldine majandusaktiivsuse suurenemine ja sellega seonduv liikumisnõudluse kasv; - suhteliselt kõrgete kütusehindade püsimine; 3 - piletimasinate kasutuselevõtt; - taristu remonttööde kavandatust väiksem maht ja rongiliiklust vähem häiriv tööde iseloom. 2019. aastal häirisid remonttööd liiklust planeeritust vähem. Tänu heale koostööle AS-ga Eesti Raudtee jäid suurimad remonditööd suvekuudele, mil nõudlus läänesuunal on kõige madalam. Siiski oli nende mõju tuntav ja seda eelkõige suure sõitjate arvuga Tallinna- Paldiski liinil. 2019. aastal oli veel tunda ka maakonna bussiliinidel kehtestatud tasutud sõitude negatiivset mõju Elroni rongidega tehtud sõitude arvule. 2020. aastal peaks see mõju taanduma. Reisijate arvu kasvu mõjutas positiivselt piletimasinate kasutuselevõtt rongides, millega tõhustati eelkõige Tallinna piires reisijate teenindamist. Piletimasinaid kasutab juba rohkem kui kolmandik reisijatest. Kõige populaarsemad liinid olid 2019. aastal Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere-Turba, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Aegviidu. Kõikidel nendel liinidel tehti üle miljoni reisi. Sõitjate arv kasvas enim Tallinna-Keila liinil (62% kasv) ning Tallinna-Rapla liinil (43% kasv). Kasvava nõudluse rahuldamiseks lisati aasta lõpus Narva suunale täiendav ekspressväljumine, samuti tihendati Tallinna linnalähiliiklust päevasel ajal. Reisijate arv raudteel 2013-2019 Teenuse kvaliteet 2019. aastal toimusid igas kvartalis teenindusauditid. Teenindusauditite tulemus on otseselt ja personaalselt seotud iga klienditeenindaja motivatsioonisüsteemiga. Uuringu põhiliseks eesmärgiks on hinnata rongi klienditeenindajate teeninduse kvaliteedi taset, vastavust teeninduse hea tava reeglitele ning ettevõtte teenindusjuhendile. Uuringu käigus hinnatakse klienditeenindajate teenindus- ja müügioskusi igapäevastes teenindusolukordades mystery 4 shopping meetodil. 2019. aasta teenindusauditi koondtulemus (98,1%) on võrreldes 2018. aastaga (98,5%) 0,4% langenud, jäädes siiski soovitud eesmärgi tasemele. Rongi klienditeenindajate teenindusauditite tulemused (2017-2019): Liikluskorraldus 2019. aastal teenindas Elron reisijaid 17 elektrirongi ja 20 diiselrongiga. 2018. aastal Kulna raudteeülesõidul toimunud avariis kannatada saanud elektrirong EMU 1309 oli kuni 2019. aasta lõpuni Valgevenes remondis ning naaseb liinile 2020. aastal. Kokku teenindati 2019. aastal elektrirongidega 1 837 804 rong-km ja diiselrongidega 3 744 624 rong-km. Bussidega asendati nendest vastavalt 98 940 rong-km ja 5 116 rong-km. Elroni sõiduplaani keskmine täitmine oli 2019. aastal kõikide liinide lõikes 99,05%. Elroni poolt põhjustatud hilinemised moodustavad kogu hilinemiste arvust 27%. Suurem osa hilinemisest (73%) on põhjustatud infrastruktuuri riketest või muudest Elroni kontrolli alt väljas olevatest olukordadest. Liiklushäirete põhjused ja nende osakaalud Elroni poolt põhjustatud Infrastruktuuriettevõtete poolt Muud põhjused (aknad, hilinemised (korda) põhjustatud hilinemised avariid, jne) (korda) (korda) Hilinemised 15-30 min 39 Hilinemised 15-30 min 67 Hilinemised 15-30 min 19 Hilinemised >30 min 23 Hilinemised >30 min 39 Hilinemised >30 min 42 Rongide ärajäämised 9 Rongide ärajäämised 25 Rongide ärajäämised 6 5 Elroni juurde loodud koolituskeskusel on alates 05.10.2015 tegevusluba vedurijuhi koolituse läbiviimiseks. Vedurijuhi väljaõpet on korraldatud kahel korral, 2015. ja 2017. aastal. Kolmandasse, seni suurimasse koolitusgruppi, värvati 2019. aastal 11 õpilast, kes alustavad õppimist 2020. aastal. Lisaks vedurijuhtide väljaõppele korraldatakse perioodiliselt rongijuhtide sertifikaadi väljaõpet ning sertifikaadi- ja veeremipõhist täiendusõpet. Rongide hooldus ja remont Ronge hooldavad koolitatud tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler hooldusgraafikutele. 2019. aastal tehti 609 juhendipõhist hooldust: - hooldus P1 418 korral - hooldus P2 96 korral - hooldus P3 48 korral - hooldus P4 47 korral Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid remonditöid ning moderniseerimisi. 2019. aastal alustati rongide pöördvankrite ja rattapaaride reduktorite miljonikilomeetri kapitaalremontidega. Remonditi 53 vankrit, nendest 20 mootor- ja 33 haakevankrid. Remonditud reduktorite arv on 24. Remonte teeb vastavalt hankelepingule Soome ettevõte VR Fleetcare. Teiseks suuremaks remontide grupiks on plaanilised elektriliste veomootorite 1-mln km remondid. 2019. aastal remontis ABB Eesti AS 42 elektrimootorit. 2019. aastal investeeris Elron rongide agregaatidesse ja teistesse seadmetesse 1,8 mln eurot. Kuna rongide läbisõit läheneb ühele miljonile kilomeetrile, suureneb agregaatide remondi maht ning remondirühma töötajate arv on seetõttu kasvanud. Lisaks plaanilistele hooldustele ja remontidele esineb rongidel erakorralisi rikkeid, mida kõrvaldavad operatiivselt vahetustes töötavad avariitehnikud. Elroni rongide keskmine tehniline töökindlus püsib kõrgel tasemel: - Elektrirongidel – 99,95% - Diiselrongidel – 99,86% 6 Rongide tehniline töökindlus 2014-2019 Riski- ja ohutusjuhtimine 2019. aastal viidi läbi ettevõtte-üleste riskide hindamine. Riske hinnati nende mõju ja avaldumise tõenäosuse järgi. Elroni suurimaks tegevusriskiks on rongide nappus, mis takistab kasvava arvu reisijate teenindamist ning ohustab teeninduskvaliteeti. Riski maandamiseks saadi 2019. aastal valitsuselt luba kuue täiendava rongi soetamiseks 2024. aastal võimalusega lisarahastuse leidmise korral soetada veel täiendavalt 10 rongi. Olulise mõjuga riskidena kerkisid esile veel rongide varuosade tarneraskused, tõrked piletimüügikeskkonnas ja võimalikud raudteeõnnetused. Vajalike varuosade tagamiseks töötati välja laovarude jälgimise süsteem ja piletimüügisüsteemi töökindluse parendamiseks uuendati süsteemi pakkujaga (AS Ridango) lepingu osa, mis käsitles teenuse toimepidevust. Raudteeohutuse tagamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitanud 02.10.2018 ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika tagamiseks ja eesmärkide saavutamiseks rakendatakse protsessipõhist töökorraldust. Ohutusjuhtimise süsteemi toimeprotsesse on kokku 14, millega on kaetud ettevõtte kogu toimeala. Ohutuseesmärkide saavutamist jälgitakse nädala-, kuu- ja kvartali vaates ning aasta tulemused on kajastatud ohutusjuhtimise süsteemi aastakokkuvõttes. Saadud info põhjal muudetakse ja täiendatakse tegevusahelaid, tagatakse töötajate vajalik pädevus, suheldakse tarnijate ja partneritega ning parendatakse seeläbi ettevõtte protsesside toimimist. Ohutusjuhtimise süsteemi toimimist on hinnatud ohutuskoosolekutel 10 korral. Operatiivtasandi toimimist ja puhkeruumide seisukorda lõppjaamades hinnati 8 korral. Ohutusnormide rikkumist ei tuvastatud ühelgi juhul. Ohutusjuhtimise süsteemi 7 rakendamise ja toimimise riiklikku järelevalvet teostab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 20. mail 2019 toimunud riikliku järelevalve käigus rikkumisi ei tuvastatud, küll aga tehti parendusettepanekuid töötajate teavitamise ja kaasamise osas. Töötajate kaasamise üheks vormiks on ohutusintervjuud, mille käigus hindab töötaja ohutusjuhtimise süsteemi toimimist tegutsemise tasandil ja teeb parendusettepanekuid. Vestluste tulemusel täidetakse personaalsed ohutuskaardid, milles töötajad hindavad oma panusest ohutuskultuuri tõstmisesse ettevõtte siseselt ja ka väljaspool. 2019. aasta olulisima teema - ohutuskultuuri tagamiseks ja edendamiseks toimusid raudtee- ettevõtjate koostööprojektid: - suurõppus “Kopli raud” – algataja ja korraldaja AS Eesti Raudtee; - meediaprojekt “Raudteeohutusest ja nappidest pääsemistest” – algataja ja korraldaja Elron. Loodi uus töövorm “Rongijuhi pooltund” – kohtumised õpilastega, millega viidi ohutuskultuuri ja raudteeohutuse teemad üldhariduskoolidesse. Samuti toimusid Elroni eestvedamisel kord kvartalis ohutusüldkoosolekud, kus hinnatakse koos raudteeinfrastruktuuri ettevõtetega raudteeohutuseesmärkide täitmist ettevõttete koostoimealas. Lisaks toimuvad ühised raudteehoiutööde ohutusauditid, kus hinnatakse ohutusnormide täitmist raudtee remondi- ja hooldusalas. Laiendatud ohutusüldkoosolekud toimusid 2 korda aastas, kus osalesid infrastruktuuri ettevõtted, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Nimetatud koostöövorm annab võimaluse hinnata kõikide ohutust mõjutavate tegurite toimimist operatiivtasandil ja arutada koostoimeala reguleerivate kordade mõjusust ning esitada parendusettepanekuid. Ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide täiendamise ning muutmise vajadust hindab juhtkond vähemalt üks kord aastas. Majandustulemused Elroni 2019. majandusaasta äritulud olid kokku 46,36 mln eurot, kasvades võrreldes 2018. aastaga 2,4%. Piletimüügitulu oli kogutuludest ligi 18,6 mln eurot, kasvades võrreldes 2018. aastaga 17%. Piletitulu kasv tulenes reisijate arvu kasvust ja augustis toimunud piletihindade tõusust (keskmiselt 5%). Keskmine sõidu hind kasvas 8%, millele aitas lisaks hinnatõusule kaasa sõitude arvu kasv suuremate keskuste vahel (kus sõidu pikkus ja pileti hind on kõrgemad) ning perioodipiletite ning õpilaste ja eakate soodustusega sõitjate osakaalu mõningane vähenemine. 8 Piletitulu 2013-2019 Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 21,2 mln eurot, vähenedes võrreldes 2018. aastaga 4,1%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik lisaks graafikujärgsele tasumisele (ca 10 mln eurot) 2018. aastal täiendavalt 5 mln eurot ja 2019. aastal täiendavalt 8 mln eurot. Riigipoolne finantseerimine Toetus (mln eurot) 2019 2018 Reisijateveoks 21,2 22,1 Uue veeremi soetamiseks 17,5 15,6 Ettevõtte ärikulud olid 2019. aastal 46,4 mln, mis oli 3,6% rohkem kui 2018. aastal. Suurimad kuluartiklid: - raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 19,9 miljonit eurot (43% ärikuludest); - tööjõukulud 8,4 mln eurot (18,1% ärikuludest); - energia ja kütus 7,1 mln eurot (15,3% ärikuludest); - põhivara kulum ja allahindlus 5,6 mln eurot (12,0% ärikuludest). 9 Arvnäitajad (euro) 2019 2018 2017 Äritulud 46 358 716 45 287 600 36 180 385 EBITDA 5 562 757 6 107 448 7 623 917 Ärikasum/-kahjum -982 522 057 2 156 041 Puhaskasum/-kahjum -5 171 712 -5 225 475 -3 789 030 EBITDA marginaal 12,0% 13,5% 21,1% Ärirentaablus 0,0% 1,2% 6,0% Puhasrentaablus -11,2% -11,5% -10,5% Omakapitali suhtarv 68,6% 65,7% 65,7% Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse koheselt tulusse (kasumisse). Nüüd kasum aasta-aastalt väheneb vastavalt sihtfinantseerimisega seotud põhivara amortiseerumisele. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab uue aruande järgi nn kahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu. Töötajad Elronis töötas 2019. aastal keskmiselt 336 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2018. aastal 322 töötajat). Tööõnnetuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 50%, tööõnnetusi registreeriti 4 (2018. aastal 8). Lisaks rongijuhtide sertifikaadiõppele oli 2019. aastal rõhk töötajate arvutioskuste arendamisel ning teadlikkuse suurendamisel (sh infoturbe koolitused), tehnikud osalesid perioodiliselt rongi hoolduse ja remondi tehnoloogia koolitustel, eesti keele kursusi korraldati A2 ja B1 taseme saavutamiseks ning juhtide oskuste suurendamiseks toimusid juhtimisalased koolitused. 2020 väljavaade Elron prognoosib 2020. aastal jätkuvat rongireisijate arvu kasvu. Kasvu protsent on tõenäoliselt väiksem kui 2018 vs 2019, kuna oodata on suuremaid remonditöid mitmetel liinidel. 10 Hea ühingujuhtimise tava AS Eesti Liinirongid kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, keda aktsionäriõiguste teostamisel esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2019. aasta 3. mail toimunud üldkoosoleku otsustega on võimalik tutvuda AS Eesti Liinirongid kodulehel. Tulenevalt riigivaraseadusest ja ettevõtte põhikirja nõuetest esitab ettevõte ainuaktsionärile ja Rahandusministeeriumile eelnevalt nõukogu koosoleku päevakorra ja pärast koosolekut koosoleku allkirjastatud protokolli või otsuse, kui otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. 2019. aastal nõukogu liikmete nimekirjas muudatusi ei toimunud. 2019. aastal toimus 6 nõukogu koosolekut. Perioodil 14.09.2018 – 06.01.2019.a oli ühingu juhatus üheliikmeline ja juhatuse esimehe kohuseid täitis juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogu otsusega 135-1-1 nimetati alates 07.01.2019.a ettevõtte juhatuse esimeheks Merike Saks. Ettevõtte juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmed lähtuvad oma tegevuses ettevõtte huvidest, tagades selle teostamise käigus õigusaktide, sisemiste juhendite ja eeskirjade ning püstitatud kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise. /allkirjastatud digitaalselt/ _________________ Merike Saks Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ _________________ Riho Seppar Juhatuse liige 11 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 133 642 6 231 211 2 Nõuded ja ettemaksed 7 309 185 8 599 540 3 Varud 100 542 121 021 4 Kokku käibevarad 12 543 369 14 951 772 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 64 051 545 74 950 615 3 Materiaalsed põhivarad 147 733 946 151 937 549 6 Immateriaalsed põhivarad 90 280 120 194 7 Kokku põhivarad 211 875 771 227 008 358 Kokku varad 224 419 140 241 960 130 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 434 041 7 347 490 9 Eraldised 56 419 613 178 11 Kokku lühiajalised kohustised 6 490 460 7 960 668 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 64 051 544 74 950 615 9 Kokku pikaajalised kohustised 64 051 544 74 950 615 Kokku kohustised 70 542 004 82 911 283 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 158 310 660 163 536 134 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 171 712 -5 225 475 Kokku omakapital 153 877 136 159 048 847 Kokku kohustised ja omakapital 224 419 140 241 960 130 12 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 18 577 408 15 930 850 15 Muud äritulud 27 781 308 29 356 750 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -28 689 784 -28 042 157 17 Mitmesugused tegevuskulud -3 139 156 -2 161 735 18 Tööjõukulud -8 407 716 -7 618 049 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -5 563 739 -5 585 391 6,7 Muud ärikulud -559 303 -1 358 211 20 Kokku ärikasum (-kahjum) -982 522 057 Intressitulud 729 801 Intressikulud -5 171 459 -5 748 333 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 171 712 -5 225 475 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 171 712 -5 225 475 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 5 357 487 5 384 782 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 185 774 159 307 netomeetodi korral 13 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -982 522 057 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 5 563 739 5 585 391 6,7 Muud korrigeerimised -28 154 435 -29 157 339 13 Kokku korrigeerimised -22 590 696 -23 571 948 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 1 425 614 -3 116 515 Varude muutus -230 899 -670 555 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -1 605 466 2 496 931 Makstud intressid -5 171 459 -5 748 333 21 Laekumised sihtfinantseerimisest 28 154 435 29 157 339 13 Kokku rahavood äritegevusest -19 453 -931 024 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 078 846 -102 876 soetamisel Laekunud intressid 730 802 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 078 116 -102 074 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -11 034 327 -8 550 778 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 11 034 327 8 550 778 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood -1 097 569 -1 033 098 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 231 211 7 264 309 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 097 569 -1 033 098 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 133 642 6 231 211 2 14 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 671 080 67 108 163 536 134 164 274 322 Aruandeaasta kasum -5 225 475 -5 225 475 (kahjum) 31.12.2018 671 080 67 108 158 310 659 159 048 847 Korrigeeritud saldo 671 080 67 108 158 310 659 159 048 847 31.12.2018 Aruandeaasta kasum -5 171 712 -5 171 712 (kahjum) Muud muutused 1 1 omakapitalis 31.12.2019 671 080 67 108 153 138 948 153 877 136 15 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. 2019. aastal on muudetud rahavoogude aruande esitusviis. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingud on arvestatud tehingupäeva Euroopa Keskpanga kursiga. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad 16 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 10-50 Rajatised 5-20 Veerem 3-35 Masinad ja seadmed 5-10 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised Ettevõte kajastab bilansis eraldise juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenev kohustus, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks (mille tõenäosus on alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata), avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. (Lisa 14) Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustusi ei kaasne või need on täidetud. Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Kohustuslik reservkapital 17 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. 18 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Kassa 9 540 6 000 Pangakontod 5 124 102 6 225 211 Kokku raha 5 133 642 6 231 211 19 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 427 611 427 611 0 Ostjatelt 426 567 426 567 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt 1 044 1 044 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 645 835 645 835 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 2 755 2 755 0 Intressinõuded 81 81 0 Viitlaekumised 2 674 2 674 0 Ettemaksed 3 023 657 3 023 657 Tulevaste 1 923 598 1 923 598 perioodide kulud Muud makstud 1 100 059 1 100 059 ettemaksed Saamata pv 66 950 616 2 899 071 17 819 389 46 232 156 13 sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude 310 256 310 256 0 0 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 71 360 730 7 309 185 17 819 389 46 232 156 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 299 872 299 872 0 0 Ostjatelt 299 872 299 872 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 491 398 491 398 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 3 349 3 349 0 0 Intressinõuded 71 71 0 0 Viitlaekumised 3 278 3 278 0 0 Ettemaksed 3 957 744 3 957 744 0 0 Tulevaste 1 731 466 1 731 466 0 0 perioodide kulud Muud makstud 2 226 278 2 226 278 0 0 ettemaksed Saamata pv 77 984 942 3 034 327 18 650 755 56 299 860 13 sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude 812 850 812 850 0 0 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 83 550 155 8 599 540 18 650 755 56 299 860 ettemaksed 20 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 100 100 82 706 Varuosad 92 152 74 836 Piletikandjad 7 948 7 870 Ettemaksed varude eest 442 38 315 Ettemaksed tarnijatele 442 38 315 Kokku varud 100 542 121 021 2019. aastal varusid all ei hinnatud ega maha ei kantud (sama 2018.a). Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 645 835 491 398 Üksikisiku tulumaks 200 330 150 893 Erisoodustuse tulumaks 6 989 8 780 Sotsiaalmaks 450 296 362 738 Kohustuslik kogumispension 17 873 14 752 Töötuskindlustusmaksed 26 574 21 928 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 645 835 702 062 491 398 559 091 Ettemaksed lisa 3, maksuvõlad lisa 9. 21 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 171 983 061 1 173 199 173 156 260 881 245 2 091 092 178 691 133 Akumuleeritud kulum 0 -792 781 -20 419 831 -490 037 -20 909 868 -368 977 -22 071 626 Jääkmaksumus 73 366 1 696 389 151 563 230 683 162 152 246 392 512 268 2 091 092 156 619 507 Ostud ja parendused 207 996 46 394 254 390 36 250 103 776 394 416 Amortisatsioonikulu -110 022 -5 176 813 -130 911 -5 307 724 -42 223 -5 459 969 Ümberliigitamised 483 707 483 707 Ümberliigitamised 483 707 483 707 lõpetamata projektidest Muud muutused -100 112 0 -100 112 0 -100 112 31.12.2018 Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 172 090 944 1 219 593 173 310 537 917 494 2 678 575 179 469 142 Akumuleeritud kulum 0 -902 803 -25 596 643 -620 948 -26 217 591 -411 199 -27 531 593 Jääkmaksumus 73 366 1 586 367 146 494 301 598 645 147 092 946 506 295 2 678 575 151 937 549 Ostud ja parendused 1 330 222 1 330 222 Amortisatsioonikulu -110 963 -5 249 270 -133 742 -5 383 012 -39 850 -5 533 825 Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0 Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 946 757 1 281 328 174 228 085 968 415 3 005 356 180 799 364 Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418 Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 142 100 844 526 638 142 627 482 517 366 3 005 356 147 733 946 22 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2017 Soetusmaksumus 121 950 121 950 Akumuleeritud kulum -4 065 -4 065 Jääkmaksumus 117 885 117 885 Ostud ja parendused 27 620 27 620 Amortisatsioonikulu -25 311 -25 311 31.12.2018 Soetusmaksumus 149 570 149 570 Akumuleeritud kulum -29 376 -29 376 Jääkmaksumus 120 194 120 194 Amortisatsioonikulu -29 914 -29 914 31.12.2019 Soetusmaksumus 149 570 149 570 Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290 Jääkmaksumus 90 280 90 280 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 6,75 EUR 2034 9 Kapitalirendikohustised 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 kokku 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 77 984 943 3 034 327 18 650 755 56 299 861 6,75 eur 2034 9 Kapitalirendikohustised 77 984 943 3 034 327 18 650 755 56 299 861 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 23 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 31.12.2018 Masinad ja seadmed 77 992 897 80 622 199 Kokku 77 992 897 80 622 199 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 1 983 523 1 983 523 Võlad töövõtjatele 470 190 470 190 10 Maksuvõlad 702 062 702 062 5 Muud võlad 17 226 17 226 Muud viitvõlad 17 226 17 226 Saadud ettemaksed 361 969 361 969 Tulevaste perioodide 361 969 361 969 tulud Kapitalirendi võlg 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 8 Kokku võlad ja 70 485 585 6 434 041 17 819 388 46 232 156 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 849 035 849 035 Võlad töövõtjatele 409 892 409 892 10 Maksuvõlad 559 091 559 091 5 Muud võlad 2 142 856 2 142 856 Muud viitvõlad 2 142 856 2 142 856 Saadud ettemaksed 352 289 352 289 Tulevaste perioodide 352 289 352 289 tulud Kapitalirendi võlg 77 984 942 3 034 327 18 650 755 56 299 860 8 Kokku võlad ja 82 298 105 7 347 490 18 650 755 56 299 860 ettemaksed Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 439 814 387 486 Puhkusetasude kohustis 30 376 22 406 Kokku võlad töövõtjatele 470 190 409 892 24 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2017 Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2018 Lisa nr Erakorralise remondi fondi 556 760 0 0 0 556 760 eraldis Töösuhtejärgne eraldis 56 418 0 0 0 56 418 20 Kokku eraldised 613 178 0 0 0 613 178 Sealhulgas: Lühiajalised 613 178 0 0 0 613 178 Muud eraldised 613 178 0 0 0 613 178 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2018 Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2019 Lisa nr Erakorralise remondi fondi 556 760 -556 760 eraldis Töösuhtejärgne eraldis 56 418 1 56 419 Kokku eraldised 613 178 -556 759 56 419 20 Sealhulgas: Lühiajalised 613 178 -556 759 56 419 Muud eraldised 613 178 -556 759 56 419 2017. aastal sai rongi nr 2320 üks diiselmootor QSK23 ESN:323585 tõsiseid vigastusi, mille tekkepõhjus oli ebaselge. Rikke tõttu purunes nukkvõlli ajami osa, mille põhjustas hammasratasülekande parasiithammasratta poltide purunemine. Eesti Liinirongid AS oli seisukohal, et nimetatud rike ei saa olla põhjustatud ebapiisavast hooldusest, või muust Eesti Liinirongid AS töötajate tegevusest/tegevusetusest, kuna purunenud sõlmele ligipääs hoolduspersonalil puudub. Seisuga 31.12.2017 moodustati erakorraline kulueraldis summas 556 760 eurot diiselmootorite remondikulude katteks, kuna • Kindlustusfirma Zurich Insurance keeldus ehituveast tingitud kahju korvamisest leides, et kahju peab hüvitama mootorite valmistaja • Stadler AG ei nõustu kulu enda kanda võtma, kuna rongide garantiiaeg on läbi. Seisuga 26.11.2019 on kõik mootorid remonditud. AS Eesti Liinirongid ei ole saanud ühtegi nõuet diiselmootorite remondi hüvitamise kohta. Eeltoodust lähtudes hindas AS Eesti Liinirongid juhatus reaalsete kulude tekkimise ebatõenäoliseks. Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 122 511 158 126 648 526 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 30 627 790 31 662 132 Kokku tingimuslikud kohustised 153 138 948 158 310 658 25 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad soetusmaksumuses Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2017 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2018 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 86 535 721 0 15 564 960 0 7 014 182 8 550 778 77 984 943 0 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 86 535 721 0 15 564 960 0 7 014 182 8 550 778 77 984 943 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 0 0 22 143 157 0 22 143 157 0 812 850 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 0 22 143 157 0 22 143 157 0 812 850 0 tegevuskuludeks Kokku 86 535 721 0 37 708 117 0 29 157 339 8 550 778 78 797 793 0 sihtfinantseerimine Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2019 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0 tegevuskuludeks Kokku 78 797 793 0 39 188 763 0 27 656 226 11 034 328 67 260 871 0 sihtfinantseerimine Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 26 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 18 577 408 15 930 850 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 18 577 408 15 930 850 Kokku müügitulu 18 577 408 15 930 850 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 18 577 408 15 930 850 Kokku müügitulu 18 577 408 15 930 850 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2019 2018 Tulu sihtfinantseerimisest 27 656 226 29 157 339 Trahvid, viivised ja hüvitised 4 623 10 361 Rendi- ja üüritulu 18 767 13 533 Vanametalli müük 2 413 3 130 Muud 99 279 172 387 Kokku muud äritulud 27 781 308 29 356 750 "Tulu sihtfinantseerimisest" on kapitalirendimakse vara osa (2019.a- 11 034 327 €, 2018.a-l 8 550 778 €, tuluna omakapitali koosseisus vara saamise hetkest) võrra väiksem, kui "saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks" lisas 13. Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Tooraine ja materjal 1 661 911 1 419 644 Varude allahindlus ja mahakandmine 0 7 822 Energia 7 113 564 7 030 985 Elektrienergia 1 056 556 1 159 695 Soojusenergia 46 807 47 353 Kütus 6 010 201 5 823 937 Taristu kasutustasud 19 914 309 19 583 706 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 28 689 784 28 042 157 27 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 101 932 123 399 Mitmesugused bürookulud 195 769 154 144 Lähetuskulud 9 809 2 178 Koolituskulud 44 951 35 050 Riiklikud ja kohalikud maksud 24 894 21 756 Turunduskulud 218 869 241 870 Infotehnoloogia ja sideteenused 440 395 272 359 Kinnisvara hooldus 241 246 214 609 Personali- ja juriidilised teenused 156 544 102 193 Töötajatega seotud kulud 99 809 77 187 Transporditeenused 641 240 179 112 Väheväärtuslik vara 278 559 117 437 Kindlustus 261 154 263 424 Seadmete hooldus 317 924 263 675 Muud 106 061 93 342 Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 139 156 2 161 735 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 6 292 185 5 703 518 Sotsiaalmaksud 2 115 531 1 914 531 Kokku tööjõukulud 8 407 716 7 618 049 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 319 319 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 336 322 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 3 3 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Muud ärikulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Liikme- ja ametiühingumaksud 4 973 4 942 Eraldised -556 760 0 11 Muud 1 111 090 1 353 269 Kokku muud ärikulud 559 303 1 358 211 28 AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne Muudest ärikuludest 1 103 120€ moodustavad kapitalirendiga seotud kulud. Lisa 21 Intressikulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu kapitalirendilt 5 171 250 5 748 333 Muud intressikulud 209 0 Kokku intressikulud 5 171 459 5 748 333 Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2019 31.12.2018 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 14 850 5 954 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 196 251 189 525 29 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (sh sõltumatuse standardid) (Eesti), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Stan Nahkor Vandeaudiitori number 508 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58 Rävala pst 4, 10143 Tallinn 20. märts 2020 AS EESTI LIINIRONGID, registrikood 10520953 NÕUKOGU OTSUS nr 146 Käesolev AS Eesti Liinirongid nõukogu otsus on vastu võetud Äriseadustiku § 323 kohaselt koosolekut kokku kutsumata. Lähtudes ÄS § 323 lg 6 vormistatakse käesolev otsus etteteatamiseta ja hääletusprotokollita, kõik nõukogu liikmed nõustuvad otsusega ja allkirjastavad selle. Otsuse tegemise kuupäev on otsusele viimase digiallkirja andmise kuupäev. Otsuse vormistas nõukogu esimees Siiri Odrats-Koni. OTSUSTAMISEL: AS Eesti Liinirongid 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine Nõukogu liikmed on ettevõtte 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande läbi vaadanud ja nende selgitustaotlustele on ettevõtte juhatuse liikmete poolt ammendavalt vastatud. Ettevõtte auditikomitee on AS Eesti Liinirongid 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande läbi vaadanud, konsulteerinud ettevõtte majandusaasta audiitoritega soovitud mahus, andnud aruande kohta toetava arvamuse ja teinud oma 28. aprilli 2020.a. otsusega nõukogule ettepaneku aruande heakskiitmiseks ja üldkoosolekule esitamiseks. Nõukogu otsustas: 146-1-1 Kiita heaks AS Eesti Liinirongid 2019. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne käesoleva protokolli lisas nr 1 toodud kujul ja esitada aruanne üldkoosolekule kinnitamiseks; 146-1-2 Teha üldkoosolekule ettepanek katta ettevõtte majandusaasta kahjum eelmiste perioodide kasumi arvelt. Mitte teha eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt aktsionärile väljamakseid; 146-1-3 Kiita heaks nõukogu aruanne käesoleva protokolli lisas nr 2 toodud kujul ja esitada aruanne üldkoosolekule. Otsuse poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. Otsus on vastu võetud. Nõukogu liikmed: Siiri Odrats-Koni (allkirjastatud digitaalselt) Kai Realo (allkirjastatud digitaalselt) Hindrek Allvee (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Viks (allkirjastatud digitaalselt) 1 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (sh sõltumatuse standardid) (Eesti), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Stan Nahkor Vandeaudiitori number 508 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58 Rävala pst 4, 10143 Tallinn 20. märts 2020 AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 201 9 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel. Reisijateveo teenust osutab aktsiaselts Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Kokku tehti 201 9 . aastal AS i Eesti Liinirongid rongidega ligi 8,3 miljonit sõitu, mis on 8 % võrra rohkem kui 201 8 . aastal. Piletimüügitulu oli 201 9 . aastal kokku 1 8 , 6 miljonit eurot, mis on 17% võrra rohkem kui aasta varem . Piletitulule avaldas id olulist mõju nii reisijate arvu kasv kui augustis toimunud piletihindade tõus . Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea d Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametij uhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava, siseauditite tulemuse d ja parendusettepaneku d raporteeritakse auditikomiteele. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget , kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. A asta alguse seisuga oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse ainsaks liikmeks Riho Seppar. A valiku konkursi tulemusena valiti alates 07. jaanuarist 2019. a. aktsiaseltsi juhatuse esimeheks Merike Saks ning juhatus jätka s kaheliikmelisena . Aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse Merike Saks (esimees) ja Riho Seppar. J uhatuse liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Merike Saks Riho Seppar Kokku Periood 07.01.2019-31.12.2019 01.01.2019-31.12.2019 juhatuse liikme tasu 80 11 4 63 000 143 114 III samba pensionifond - 1 200 1 200 lisatasu - 4 000 4 000 tulemustasu - 14 063 14 063 Kokku (EUR) 80 11 4 82 263 162 37 7 Juhatuse liikmele 2019. aasta jooksul makstud tulemustasu 1 4 0 63 eurot otsustas nõukogu aprill is 2019 toimunud koosolekul 2018. aasta jooksul saavutatud tulemuste eest . Aktsiaseltsi juhatus on olulises osas täitnud või ületanud ka neile 201 9 . aastaks seatud numbrilised eesmärgid ning täitnud projektide läbiviimise eesmärgid . Kõige suuremas mahus on ületatud p iletitulu teenimise eesmär k. Seevastu diiselrongide liiklusgraafiku täitmise ning tehnilise töökindluse tagamise eesmärk täideti vaid osaliselt. Aktsiaseltsi majandustulemused on väga head ning riigidotatsiooni kasutati kavandatust väiksemas mahus. Ettevõtte strateegia on uuendamisel, peamised riskid on kaardistatud ja hinnatud . Nõukogu hinnang juhatuse tööle on hea ning veebruaris 2020 otsustas nõukogu juhatusele 2019. aastal saavutatud tulemuste eest tulemustasu maksmise. Nõukogu Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget , kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks . AS -i Eesti Liinirongid nõukogu praegune koosseis on valitud ainuaktsionäri 22.05.2017 otsusega volituste pikkusega kolm aastat. Nõukogu koosseisus 201 9 . aastal muudatusi ei toimunud ning nõukogu liikmete na jätkasid Siiri Odrats-Koni (nõukogu esime e s ), Kai Realo , Hindrek Allvee ja Kalle Viks . Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 201 9 . aastal 6 nõukogu koosolekut. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 201 9 . aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud järgmisi olulisemaid teemasid: Ülevaade 2018. aasta majandustulemustest; 201 8 . aasta majandusaasta aruande kinnitamine; 2018. aasta tegevuseesmärkide täitmine ja juhatuse liikme tulemustasu stamine ; 2019. aasta juhatuse tegevuseesmärkide kinnitamine; S iseaudiitori teenuse lepingu sõlmimi se heaks kiitmi ne KPMG Baltics OÜ-ga ; Ettepanek üldkoosolekule kinnitada ettevõtte audi itoriks Ernst & Young Baltic AS ; Muudatused auditikomitee koosseisus; S iseauditi põhimääruse kinnitamine; 2019. aasta siseauditi tööplaani kinnitamine; Elroni arenguperspektiivid lähiaastatel 2019-2022; Juhatuse liikme lepingu ja tingimuste muutmine; Ülevaade piletimüügisüsteemi sise auditi tulemustest; Ülevaade riskihindamise siseauditi tulemustest; Hinnang nõukogu ja auditikomitee tegevusele; Ülevaade Elron 2030 strateegia koostamise protsessist; 2020.a. eelarve esimene lugemine ; Ettevalmistused kahesüsteemsete elektri rongide hanke läbiviimiseks . N õukogu liikmete osalemine 201 9 . aastal to imunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Siiri Odrats-Koni Hindrek Allvee Kai Realo Kalle Viks 08 .02.201 9 1 36 jah jah jah jah 0 9 .04.201 9 1 37 jah jah jah jah 19 .0 6 .201 9 13 8 jah jah jah jah 15 .08.201 9 13 9 jah jah jah jah 0 3 .10.201 9 1 40 jah jah jah jah 11 .1 2 .201 9 1 41 jah jah jah jah N õukogu liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Siiri Odrats-Koni nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kai Realo nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kokku 30 000 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodusta nud auditik omitee , mille eesmärgi ks on nõukogu nõusta mine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse n õukogu poolt kolmeks aastaks . Komitee esimehe määrab n õukogu . A asta alguse seisuga oli d a uditikomitee liikmeteks Kai Realo (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson . Nõukogu 08 .0 2 .201 9 .a . otsusega kutsuti omal soovil auditikomitee esimehe kohalt tagasi Kai Realo ja nimetati auditikomitee uueks esimeheks Hindrek Allvee . Nõukogu 0 3 . 1 0.2019.a . otsusega kutsuti omal soovil auditikomitee esimehe kohalt tagasi Hindrek Allvee ja nimetati auditikomitee uueks esimeheks Kalle Viks . Aasta lõpu seisuga olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks ( esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Aasta jooksul t oimus kokku 4 auditikomitee koosolekut , kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise - ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt igal kevadel üle ettevõtte majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskide hindamine ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava kinnitamine ning talvel vaheauditi tulemuste ja vajadusel äriühingu järgmise aasta eelarve ülevaatus. Olulisemad a uditikomitee 2018. a astal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: siseauditi põhimääruse kinnitamine; siseauditi tööplaani kinnitamine; läbiviidud siseauditite tulemuste ülevaatus; hanke tulemusena leitud välisaudiitori Ernst & Young Baltic AS valimise heaks kiitmine ; riskihindamise tulemuste ülevaatus . Siseauditi funktsioon on edukalt käivitunud, s iseaudiitori teenus t osutab KPMG Baltics OÜ ning aasta jooksul viidi läbi kaks siseauditit: Piletimüügisüsteemi siseaudit eesmärgiga tuvastada ettevõtte valmisolek piletimüügisüsteemi töö võimalikeks katkestusteks ; T ööaja planeerimise ja tööajaarvestuse protsessi siseaudit eesmärgiga hinnata protsessi vastavust õigusaktide nõuetele . Auditikomitee liikmete osalemine 201 9 . aastal to imunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kai Realo Hindrek Allvee Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson 06 .0 2 .201 9 50 jah - - jah jah 0 1 .0 4 .201 9 51 - jah - jah jah 18 . 06 .201 9 52 - jah - jah jah 2 7 .11.201 9 53 - - jah jah jah Auditikomitee liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kai Realo auditikomitee esimehe tasu 875 01.01.201 9 - 08 . 0 2.201 9 Hindrek Allvee auditikomitee esimehe tasu - 08 . 0 2.201 9 - 03 .1 0 .201 9 Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu - 03 .1 0 .201 9 -31.12.201 9 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1500 01.01.201 9 -31.12.201 9 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1500 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kokku 3875 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi arengukavast perioodiks 2014-2020 ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. E esmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on aga positiivne, äriühing jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandus ministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 2019. aastal 11,3 %, kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on äriühingu omakapitali tootlus negatiivne . 2020. aastal on AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 10 , 0 %. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. E esmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 5 0 - 55 %. 2019. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal ca 69% bilansimahust (aasta varem ca 6 6 %). Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud. Reisijate arv ja piletitulud kasvavad järjepidevalt. Tulevikus võivad sellele pidurdavat mõju avaldada veeremipargi suurusest tulenevad piirangud , kuid selle riski maandamiseks on välja kuulutatud uute rongide hange . Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks aktsiaseltsi doteerimist. Äriühing ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. IV Nõukogu arvamus 201 9 . a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 201 9 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Siiri Odrats-Koni AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev AS Eesti Liinirongid (registrikood: 10520953) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 06.05.2020. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Katta majandusaasta kahjum summas -5 171 712 eurot eelmiste perioodide kasumi arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 153 138 948 eurot. 4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. 1 Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel