MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: AS Eesti Liinirongid
registrikood: 10520953
tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10917
telefon: +372 6737400
faks: +372 6737440
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.elron.ee
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 12
Bilanss 12
Kasumiaruanne 13
Rahavoogude aruanne 14
Omakapitali muutuste aruanne 15
Raamatupidamise aastaaruande lisad 16
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16
Lisa 2 Raha 19
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20
Lisa 4 Varud 21
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 22
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 23
Lisa 8 Kapitalirent 23
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 24
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 24
Lisa 11 Eraldised 25
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 25
Lisa 13 Sihtfinantseerimine 26
Lisa 14 Aktsiakapital 26
Lisa 15 Müügitulu 27
Lisa 16 Muud äritulud 27
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 27
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 28
Lisa 19 Tööjõukulud 28
Lisa 20 Muud ärikulud 28
Lisa 21 Intressikulud 29
Lisa 22 Seotud osapooled 29
Aruande allkirjad 30
Vandeaudiitori aruanne 31
2
AS Eesti Liinirongid 2019. aasta tegevusaruanne
Üldine informatsioon
AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti
raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Elron tegevuse aluseks on lisaks
õigusaktidele Eesti Vabariigi ja ettevõtte vahel 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo
avaliku teenindamise otseleping.
2019. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil:
- Tallinn-Aegviidu
- Tallinn-Riisipere (alates 08.12.19 Tallinn-Riisipere-Turba)
- Tallinn-Paldiski
- Tallinn-Kloogaranna
- Tallinn-Keila
- Tallinn-Pääsküla
Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil:
- Tallinn-Viljandi
- Tallinn-Türi
- Tallinn-Rapla
- Tallinn-Tartu
- Tallinn-Narva
- Tallinn-Rakvere
- Tartu-Jõgeva
- Tartu-Koidula-(Piusa)
- Tartu-Valga
- Tallinn-Pääsküla.
Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit.
Reisijatevedu
2019. aastal tehti Elroni rongidega kokku ligi 8,3 miljonit sõitu, mis on 8% rohkem kui
2018. aastal. Sõitjate arvu kasvule aitasid kaasa:
- sõiduaegade lühendamine – kiiremaks muutusid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja
Tallinna-Viljandi liinid;
- 2018. a lõpus lisandunud väljumised (Tallinna-Viljandi ekspressliini avamine,
Tallinna-Tartu ekspressliini tihendamine ning täiendavad väljumised Tallinna ja
Rapla vahel);
- omavalitsuste pakutavate soodustuste laienemine (leping Saku vallaga, suuremad
soodustused Saue valla elanikele);
- üldine majandusaktiivsuse suurenemine ja sellega seonduv liikumisnõudluse kasv;
- suhteliselt kõrgete kütusehindade püsimine;
3
- piletimasinate kasutuselevõtt;
- taristu remonttööde kavandatust väiksem maht ja rongiliiklust vähem häiriv tööde
iseloom.
2019. aastal häirisid remonttööd liiklust planeeritust vähem. Tänu heale koostööle AS-ga
Eesti Raudtee jäid suurimad remonditööd suvekuudele, mil nõudlus läänesuunal on kõige
madalam. Siiski oli nende mõju tuntav ja seda eelkõige suure sõitjate arvuga Tallinna-
Paldiski liinil. 2019. aastal oli veel tunda ka maakonna bussiliinidel kehtestatud tasutud
sõitude negatiivset mõju Elroni rongidega tehtud sõitude arvule. 2020. aastal peaks see
mõju taanduma. Reisijate arvu kasvu mõjutas positiivselt piletimasinate kasutuselevõtt
rongides, millega tõhustati eelkõige Tallinna piires reisijate teenindamist. Piletimasinaid
kasutab juba rohkem kui kolmandik reisijatest.
Kõige populaarsemad liinid olid 2019. aastal Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere-Turba,
Tallinn-Tartu ja Tallinn-Aegviidu. Kõikidel nendel liinidel tehti üle miljoni reisi. Sõitjate
arv kasvas enim Tallinna-Keila liinil (62% kasv) ning Tallinna-Rapla liinil (43% kasv).
Kasvava nõudluse rahuldamiseks lisati aasta lõpus Narva suunale täiendav
ekspressväljumine, samuti tihendati Tallinna linnalähiliiklust päevasel ajal.
Reisijate arv raudteel 2013-2019
Teenuse kvaliteet
2019. aastal toimusid igas kvartalis teenindusauditid. Teenindusauditite tulemus on otseselt
ja personaalselt seotud iga klienditeenindaja motivatsioonisüsteemiga. Uuringu põhiliseks
eesmärgiks on hinnata rongi klienditeenindajate teeninduse kvaliteedi taset, vastavust
teeninduse hea tava reeglitele ning ettevõtte teenindusjuhendile. Uuringu käigus hinnatakse
klienditeenindajate teenindus- ja müügioskusi igapäevastes teenindusolukordades mystery
4
shopping meetodil. 2019. aasta teenindusauditi koondtulemus (98,1%) on võrreldes 2018.
aastaga (98,5%) 0,4% langenud, jäädes siiski soovitud eesmärgi tasemele.
Rongi klienditeenindajate teenindusauditite tulemused (2017-2019):
Liikluskorraldus
2019. aastal teenindas Elron reisijaid 17 elektrirongi ja 20 diiselrongiga. 2018. aastal Kulna
raudteeülesõidul toimunud avariis kannatada saanud elektrirong EMU 1309 oli kuni 2019.
aasta lõpuni Valgevenes remondis ning naaseb liinile 2020. aastal.
Kokku teenindati 2019. aastal elektrirongidega 1 837 804 rong-km ja diiselrongidega 3
744 624 rong-km. Bussidega asendati nendest vastavalt 98 940 rong-km ja 5 116 rong-km.
Elroni sõiduplaani keskmine täitmine oli 2019. aastal kõikide liinide lõikes 99,05%. Elroni
poolt põhjustatud hilinemised moodustavad kogu hilinemiste arvust 27%. Suurem osa
hilinemisest (73%) on põhjustatud infrastruktuuri riketest või muudest Elroni kontrolli alt
väljas olevatest olukordadest.
Liiklushäirete põhjused ja nende osakaalud
Elroni poolt põhjustatud Infrastruktuuriettevõtete poolt Muud põhjused (aknad,
hilinemised (korda) põhjustatud hilinemised avariid, jne) (korda)
(korda)
Hilinemised 15-30 min 39 Hilinemised 15-30 min 67 Hilinemised 15-30 min 19
Hilinemised >30 min 23 Hilinemised >30 min 39 Hilinemised >30 min 42
Rongide ärajäämised 9 Rongide ärajäämised 25 Rongide ärajäämised 6
5
Elroni juurde loodud koolituskeskusel on alates 05.10.2015 tegevusluba vedurijuhi
koolituse läbiviimiseks. Vedurijuhi väljaõpet on korraldatud kahel korral, 2015. ja 2017.
aastal. Kolmandasse, seni suurimasse koolitusgruppi, värvati 2019. aastal 11 õpilast, kes
alustavad õppimist 2020. aastal. Lisaks vedurijuhtide väljaõppele korraldatakse
perioodiliselt rongijuhtide sertifikaadi väljaõpet ning sertifikaadi- ja veeremipõhist
täiendusõpet.
Rongide hooldus ja remont
Ronge hooldavad koolitatud tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler
hooldusgraafikutele. 2019. aastal tehti 609 juhendipõhist hooldust:
- hooldus P1 418 korral
- hooldus P2 96 korral
- hooldus P3 48 korral
- hooldus P4 47 korral
Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid remonditöid ning
moderniseerimisi. 2019. aastal alustati rongide pöördvankrite ja rattapaaride reduktorite
miljonikilomeetri kapitaalremontidega. Remonditi 53 vankrit, nendest 20 mootor- ja 33
haakevankrid. Remonditud reduktorite arv on 24. Remonte teeb vastavalt hankelepingule
Soome ettevõte VR Fleetcare. Teiseks suuremaks remontide grupiks on plaanilised
elektriliste veomootorite 1-mln km remondid. 2019. aastal remontis ABB Eesti AS 42
elektrimootorit. 2019. aastal investeeris Elron rongide agregaatidesse ja teistesse
seadmetesse 1,8 mln eurot. Kuna rongide läbisõit läheneb ühele miljonile kilomeetrile,
suureneb agregaatide remondi maht ning remondirühma töötajate arv on seetõttu kasvanud.
Lisaks plaanilistele hooldustele ja remontidele esineb rongidel erakorralisi rikkeid, mida
kõrvaldavad operatiivselt vahetustes töötavad avariitehnikud. Elroni rongide keskmine
tehniline töökindlus püsib kõrgel tasemel:
- Elektrirongidel – 99,95%
- Diiselrongidel – 99,86%
6
Rongide tehniline töökindlus 2014-2019
Riski- ja ohutusjuhtimine
2019. aastal viidi läbi ettevõtte-üleste riskide hindamine. Riske hinnati nende mõju ja
avaldumise tõenäosuse järgi. Elroni suurimaks tegevusriskiks on rongide nappus, mis
takistab kasvava arvu reisijate teenindamist ning ohustab teeninduskvaliteeti. Riski
maandamiseks saadi 2019. aastal valitsuselt luba kuue täiendava rongi soetamiseks 2024.
aastal võimalusega lisarahastuse leidmise korral soetada veel täiendavalt 10 rongi. Olulise
mõjuga riskidena kerkisid esile veel rongide varuosade tarneraskused, tõrked
piletimüügikeskkonnas ja võimalikud raudteeõnnetused. Vajalike varuosade tagamiseks
töötati välja laovarude jälgimise süsteem ja piletimüügisüsteemi töökindluse
parendamiseks uuendati süsteemi pakkujaga (AS Ridango) lepingu osa, mis käsitles
teenuse toimepidevust.
Raudteeohutuse tagamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitanud
02.10.2018 ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika
tagamiseks ja eesmärkide saavutamiseks rakendatakse protsessipõhist töökorraldust.
Ohutusjuhtimise süsteemi toimeprotsesse on kokku 14, millega on kaetud ettevõtte kogu
toimeala. Ohutuseesmärkide saavutamist jälgitakse nädala-, kuu- ja kvartali vaates ning
aasta tulemused on kajastatud ohutusjuhtimise süsteemi aastakokkuvõttes. Saadud info
põhjal muudetakse ja täiendatakse tegevusahelaid, tagatakse töötajate vajalik pädevus,
suheldakse tarnijate ja partneritega ning parendatakse seeläbi ettevõtte protsesside
toimimist.
Ohutusjuhtimise süsteemi toimimist on hinnatud ohutuskoosolekutel 10 korral.
Operatiivtasandi toimimist ja puhkeruumide seisukorda lõppjaamades hinnati 8 korral.
Ohutusnormide rikkumist ei tuvastatud ühelgi juhul. Ohutusjuhtimise süsteemi
7
rakendamise ja toimimise riiklikku järelevalvet teostab Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Järelevalve Amet. 20. mail 2019 toimunud riikliku järelevalve käigus rikkumisi ei
tuvastatud, küll aga tehti parendusettepanekuid töötajate teavitamise ja kaasamise osas.
Töötajate kaasamise üheks vormiks on ohutusintervjuud, mille käigus hindab töötaja
ohutusjuhtimise süsteemi toimimist tegutsemise tasandil ja teeb parendusettepanekuid.
Vestluste tulemusel täidetakse personaalsed ohutuskaardid, milles töötajad hindavad oma
panusest ohutuskultuuri tõstmisesse ettevõtte siseselt ja ka väljaspool.
2019. aasta olulisima teema - ohutuskultuuri tagamiseks ja edendamiseks toimusid raudtee-
ettevõtjate koostööprojektid:
- suurõppus “Kopli raud” – algataja ja korraldaja AS Eesti Raudtee;
- meediaprojekt “Raudteeohutusest ja nappidest pääsemistest” – algataja ja
korraldaja Elron.
Loodi uus töövorm “Rongijuhi pooltund” – kohtumised õpilastega, millega viidi
ohutuskultuuri ja raudteeohutuse teemad üldhariduskoolidesse.
Samuti toimusid Elroni eestvedamisel kord kvartalis ohutusüldkoosolekud, kus hinnatakse
koos raudteeinfrastruktuuri ettevõtetega raudteeohutuseesmärkide täitmist ettevõttete
koostoimealas. Lisaks toimuvad ühised raudteehoiutööde ohutusauditid, kus hinnatakse
ohutusnormide täitmist raudtee remondi- ja hooldusalas.
Laiendatud ohutusüldkoosolekud toimusid 2 korda aastas, kus osalesid infrastruktuuri
ettevõtted, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti esindajad. Nimetatud koostöövorm annab võimaluse hinnata kõikide
ohutust mõjutavate tegurite toimimist operatiivtasandil ja arutada koostoimeala
reguleerivate kordade mõjusust ning esitada parendusettepanekuid.
Ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide täiendamise ning
muutmise vajadust hindab juhtkond vähemalt üks kord aastas.
Majandustulemused
Elroni 2019. majandusaasta äritulud olid kokku 46,36 mln eurot, kasvades võrreldes 2018.
aastaga 2,4%. Piletimüügitulu oli kogutuludest ligi 18,6 mln eurot, kasvades võrreldes
2018. aastaga 17%. Piletitulu kasv tulenes reisijate arvu kasvust ja augustis toimunud
piletihindade tõusust (keskmiselt 5%). Keskmine sõidu hind kasvas 8%, millele aitas lisaks
hinnatõusule kaasa sõitude arvu kasv suuremate keskuste vahel (kus sõidu pikkus ja pileti
hind on kõrgemad) ning perioodipiletite ning õpilaste ja eakate soodustusega sõitjate
osakaalu mõningane vähenemine.
8
Piletitulu 2013-2019
Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 21,2 mln eurot, vähenedes võrreldes 2018. aastaga
4,1%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik lisaks graafikujärgsele
tasumisele (ca 10 mln eurot) 2018. aastal täiendavalt 5 mln eurot ja 2019. aastal täiendavalt
8 mln eurot.
Riigipoolne finantseerimine
Toetus (mln eurot) 2019 2018
Reisijateveoks 21,2 22,1
Uue veeremi soetamiseks 17,5 15,6
Ettevõtte ärikulud olid 2019. aastal 46,4 mln, mis oli 3,6% rohkem kui 2018. aastal.
Suurimad kuluartiklid:
- raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 19,9 miljonit eurot (43% ärikuludest);
- tööjõukulud 8,4 mln eurot (18,1% ärikuludest);
- energia ja kütus 7,1 mln eurot (15,3% ärikuludest);
- põhivara kulum ja allahindlus 5,6 mln eurot (12,0% ärikuludest).
9
Arvnäitajad (euro)
2019 2018 2017
Äritulud 46 358 716 45 287 600 36 180 385
EBITDA 5 562 757 6 107 448 7 623 917
Ärikasum/-kahjum -982 522 057 2 156 041
Puhaskasum/-kahjum -5 171 712 -5 225 475 -3 789 030
EBITDA marginaal 12,0% 13,5% 21,1%
Ärirentaablus 0,0% 1,2% 6,0%
Puhasrentaablus -11,2% -11,5% -10,5%
Omakapitali suhtarv 68,6% 65,7% 65,7%
Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud
kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt
kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse koheselt tulusse (kasumisse).
Nüüd kasum aasta-aastalt väheneb vastavalt sihtfinantseerimisega seotud põhivara
amortiseerumisele. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab uue aruande
järgi nn kahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda tegelikku
majanduslikku seisu.
Töötajad
Elronis töötas 2019. aastal keskmiselt 336 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2018. aastal 322
töötajat). Tööõnnetuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 50%, tööõnnetusi
registreeriti 4 (2018. aastal 8). Lisaks rongijuhtide sertifikaadiõppele oli 2019. aastal rõhk
töötajate arvutioskuste arendamisel ning teadlikkuse suurendamisel (sh infoturbe
koolitused), tehnikud osalesid perioodiliselt rongi hoolduse ja remondi tehnoloogia
koolitustel, eesti keele kursusi korraldati A2 ja B1 taseme saavutamiseks ning juhtide
oskuste suurendamiseks toimusid juhtimisalased koolitused.
2020 väljavaade
Elron prognoosib 2020. aastal jätkuvat rongireisijate arvu kasvu. Kasvu protsent on
tõenäoliselt väiksem kui 2018 vs 2019, kuna oodata on suuremaid remonditöid mitmetel
liinidel.
10
Hea ühingujuhtimise tava
AS Eesti Liinirongid kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, keda aktsionäriõiguste
teostamisel esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2019. aasta 3. mail
toimunud üldkoosoleku otsustega on võimalik tutvuda AS Eesti Liinirongid kodulehel.
Tulenevalt riigivaraseadusest ja ettevõtte põhikirja nõuetest esitab ettevõte ainuaktsionärile
ja Rahandusministeeriumile eelnevalt nõukogu koosoleku päevakorra ja pärast koosolekut
koosoleku allkirjastatud protokolli või otsuse, kui otsus võeti vastu koosolekut kokku
kutsumata.
2019. aastal nõukogu liikmete nimekirjas muudatusi ei toimunud. 2019. aastal toimus 6
nõukogu koosolekut.
Perioodil 14.09.2018 – 06.01.2019.a oli ühingu juhatus üheliikmeline ja juhatuse esimehe
kohuseid täitis juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogu otsusega 135-1-1 nimetati
alates 07.01.2019.a ettevõtte juhatuse esimeheks Merike Saks. Ettevõtte juhatus on
kaheliikmeline. Juhatuse liikmed lähtuvad oma tegevuses ettevõtte huvidest, tagades selle
teostamise käigus õigusaktide, sisemiste juhendite ja eeskirjade ning püstitatud kvaliteedi-
ja ohutusnõuete täitmise.
/allkirjastatud digitaalselt/
_________________
Merike Saks
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
_________________
Riho Seppar
Juhatuse liige
11
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 5 133 642 6 231 211 2
Nõuded ja ettemaksed 7 309 185 8 599 540 3
Varud 100 542 121 021 4
Kokku käibevarad 12 543 369 14 951 772
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 64 051 545 74 950 615 3
Materiaalsed põhivarad 147 733 946 151 937 549 6
Immateriaalsed põhivarad 90 280 120 194 7
Kokku põhivarad 211 875 771 227 008 358
Kokku varad 224 419 140 241 960 130
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 6 434 041 7 347 490 9
Eraldised 56 419 613 178 11
Kokku lühiajalised kohustised 6 490 460 7 960 668
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 64 051 544 74 950 615 9
Kokku pikaajalised kohustised 64 051 544 74 950 615
Kokku kohustised 70 542 004 82 911 283
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14
Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 158 310 660 163 536 134
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 171 712 -5 225 475
Kokku omakapital 153 877 136 159 048 847
Kokku kohustised ja omakapital 224 419 140 241 960 130
12
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 18 577 408 15 930 850 15
Muud äritulud 27 781 308 29 356 750 16
Kaubad, toore, materjal ja teenused -28 689 784 -28 042 157 17
Mitmesugused tegevuskulud -3 139 156 -2 161 735 18
Tööjõukulud -8 407 716 -7 618 049 19
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -5 563 739 -5 585 391 6,7
Muud ärikulud -559 303 -1 358 211 20
Kokku ärikasum (-kahjum) -982 522 057
Intressitulud 729 801
Intressikulud -5 171 459 -5 748 333 21
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 171 712 -5 225 475
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 171 712 -5 225 475
Sealhulgas:
Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse
5 357 487 5 384 782
langus
Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise
185 774 159 307
netomeetodi korral
13
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) -982 522 057
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 5 563 739 5 585 391 6,7
Muud korrigeerimised -28 154 435 -29 157 339 13
Kokku korrigeerimised -22 590 696 -23 571 948
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 1 425 614 -3 116 515
Varude muutus -230 899 -670 555
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -1 605 466 2 496 931
Makstud intressid -5 171 459 -5 748 333 21
Laekumised sihtfinantseerimisest 28 154 435 29 157 339 13
Kokku rahavood äritegevusest -19 453 -931 024
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-1 078 846 -102 876
soetamisel
Laekunud intressid 730 802
Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 078 116 -102 074
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -11 034 327 -8 550 778 13
Laekumised sihtfinantseerimisest 11 034 327 8 550 778 13
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0
Kokku rahavood -1 097 569 -1 033 098
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 231 211 7 264 309 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 097 569 -1 033 098
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 133 642 6 231 211 2
14
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2017 671 080 67 108 163 536 134 164 274 322
Aruandeaasta kasum
-5 225 475 -5 225 475
(kahjum)
31.12.2018 671 080 67 108 158 310 659 159 048 847
Korrigeeritud saldo
671 080 67 108 158 310 659 159 048 847
31.12.2018
Aruandeaasta kasum
-5 171 712 -5 171 712
(kahjum)
Muud muutused
1 1
omakapitalis
31.12.2019 671 080 67 108 153 138 948 153 877 136
15
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud nõuetest.
AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305.
Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.
2019. aastal on muudetud rahavoogude aruande esitusviis.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja
rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingud on arvestatud tehingupäeva Euroopa Keskpanga kursiga.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse
bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud
nõuded kantakse bilansist välja.
Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi-
ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Varud
Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO
meetodit. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta.
Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest
väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest.
Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva
remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna.
Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud
kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt
remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel
komponentarvestus.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui
asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara
või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt
materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas.
Vara väärtuse vähenemine.
Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad
16
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne
kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast
kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara
objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus
väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks
kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia.
Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt
sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale
väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel
osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 10-50
Rajatised 5-20
Veerem 3-35
Masinad ja seadmed 5-10
Muu põhivara 5
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldised
Ettevõte kajastab bilansis eraldise juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenev kohustus, mille
realiseerumine on tõenäoline ja mille summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Tingimuslikud kohustused
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks (mille tõenäosus on alla 50% või
mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata), avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. (Lisa 14)
Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustusi ei kaasne või need on täidetud.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses.
Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,
millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline.
Kohustuslik reservkapital
17
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse
või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab
Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha
Aktsionäridele väljamakseid.
Tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine
tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav.
Kulud
Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad
arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis.
Puhkusetasude reserv
Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta
lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate
ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks.
Maksustamine
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt,
annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%;
tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade
ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja –kohustusi.
Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a.
oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam
maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise
määr on 20/80.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel,
sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus
tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste
riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku
tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades).
AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena:
• tegev- ja kõrgemat juhtkonda,
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva
ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad
sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval
olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui
nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval
eksisteerinud asjaoludest.)
Rahavoogude aruanne.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides
mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused.
18
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Kassa 9 540 6 000
Pangakontod 5 124 102 6 225 211
Kokku raha 5 133 642 6 231 211
19
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 427 611 427 611 0
Ostjatelt
426 567 426 567 0
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
1 044 1 044 0
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed
645 835 645 835 0 5
ja tagasinõuded
Muud nõuded 2 755 2 755 0
Intressinõuded 81 81 0
Viitlaekumised 2 674 2 674 0
Ettemaksed 3 023 657 3 023 657
Tulevaste
1 923 598 1 923 598
perioodide kulud
Muud makstud
1 100 059 1 100 059
ettemaksed
Saamata pv
66 950 616 2 899 071 17 819 389 46 232 156 13
sihtfinantseerimine
Saamata
tegevuskulude 310 256 310 256 0 0
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
71 360 730 7 309 185 17 819 389 46 232 156
ettemaksed
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 299 872 299 872 0 0
Ostjatelt
299 872 299 872 0 0
laekumata arved
Maksude ettemaksed
491 398 491 398 0 0 5
ja tagasinõuded
Muud nõuded 3 349 3 349 0 0
Intressinõuded 71 71 0 0
Viitlaekumised 3 278 3 278 0 0
Ettemaksed 3 957 744 3 957 744 0 0
Tulevaste
1 731 466 1 731 466 0 0
perioodide kulud
Muud makstud
2 226 278 2 226 278 0 0
ettemaksed
Saamata pv
77 984 942 3 034 327 18 650 755 56 299 860 13
sihtfinantseerimine
Saamata
tegevuskulude 812 850 812 850 0 0
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
83 550 155 8 599 540 18 650 755 56 299 860
ettemaksed
20
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 100 100 82 706
Varuosad 92 152 74 836
Piletikandjad 7 948 7 870
Ettemaksed varude eest 442 38 315
Ettemaksed tarnijatele 442 38 315
Kokku varud 100 542 121 021
2019. aastal varusid all ei hinnatud ega maha ei kantud (sama 2018.a).
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 645 835 491 398
Üksikisiku tulumaks 200 330 150 893
Erisoodustuse tulumaks 6 989 8 780
Sotsiaalmaks 450 296 362 738
Kohustuslik kogumispension 17 873 14 752
Töötuskindlustusmaksed 26 574 21 928
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 645 835 702 062 491 398 559 091
Ettemaksed lisa 3, maksuvõlad lisa 9.
21
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid
Muud põhivarad Lõpetamata
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 171 983 061 1 173 199 173 156 260 881 245 2 091 092 178 691 133
Akumuleeritud kulum 0 -792 781 -20 419 831 -490 037 -20 909 868 -368 977 -22 071 626
Jääkmaksumus 73 366 1 696 389 151 563 230 683 162 152 246 392 512 268 2 091 092 156 619 507
Ostud ja parendused 207 996 46 394 254 390 36 250 103 776 394 416
Amortisatsioonikulu -110 022 -5 176 813 -130 911 -5 307 724 -42 223 -5 459 969
Ümberliigitamised 483 707 483 707
Ümberliigitamised
483 707 483 707
lõpetamata projektidest
Muud muutused -100 112 0 -100 112 0 -100 112
31.12.2018
Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 172 090 944 1 219 593 173 310 537 917 494 2 678 575 179 469 142
Akumuleeritud kulum 0 -902 803 -25 596 643 -620 948 -26 217 591 -411 199 -27 531 593
Jääkmaksumus 73 366 1 586 367 146 494 301 598 645 147 092 946 506 295 2 678 575 151 937 549
Ostud ja parendused 1 330 222 1 330 222
Amortisatsioonikulu -110 963 -5 249 270 -133 742 -5 383 012 -39 850 -5 533 825
Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0
Ümberliigitamised
34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 946 757 1 281 328 174 228 085 968 415 3 005 356 180 799 364
Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418
Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 142 100 844 526 638 142 627 482 517 366 3 005 356 147 733 946
22
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2017
Soetusmaksumus 121 950 121 950
Akumuleeritud kulum -4 065 -4 065
Jääkmaksumus 117 885 117 885
Ostud ja parendused 27 620 27 620
Amortisatsioonikulu -25 311 -25 311
31.12.2018
Soetusmaksumus 149 570 149 570
Akumuleeritud kulum -29 376 -29 376
Jääkmaksumus 120 194 120 194
Amortisatsioonikulu -29 914 -29 914
31.12.2019
Soetusmaksumus 149 570 149 570
Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290
Jääkmaksumus 90 280 90 280
Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 6,75 EUR 2034 9
Kapitalirendikohustised
66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156
kokku
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 77 984 943 3 034 327 18 650 755 56 299 861 6,75 eur 2034 9
Kapitalirendikohustised
77 984 943 3 034 327 18 650 755 56 299 861
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
23
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 31.12.2018
Masinad ja seadmed 77 992 897 80 622 199
Kokku 77 992 897 80 622 199
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 983 523 1 983 523
Võlad töövõtjatele 470 190 470 190 10
Maksuvõlad 702 062 702 062 5
Muud võlad 17 226 17 226
Muud viitvõlad 17 226 17 226
Saadud ettemaksed 361 969 361 969
Tulevaste perioodide
361 969 361 969
tulud
Kapitalirendi võlg 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 8
Kokku võlad ja
70 485 585 6 434 041 17 819 388 46 232 156
ettemaksed
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 849 035 849 035
Võlad töövõtjatele 409 892 409 892 10
Maksuvõlad 559 091 559 091 5
Muud võlad 2 142 856 2 142 856
Muud viitvõlad 2 142 856 2 142 856
Saadud ettemaksed 352 289 352 289
Tulevaste perioodide
352 289 352 289
tulud
Kapitalirendi võlg 77 984 942 3 034 327 18 650 755 56 299 860 8
Kokku võlad ja
82 298 105 7 347 490 18 650 755 56 299 860
ettemaksed
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 439 814 387 486
Puhkusetasude kohustis 30 376 22 406
Kokku võlad töövõtjatele 470 190 409 892
24
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2017 Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2018 Lisa nr
Erakorralise remondi fondi
556 760 0 0 0 556 760
eraldis
Töösuhtejärgne eraldis 56 418 0 0 0 56 418 20
Kokku eraldised 613 178 0 0 0 613 178
Sealhulgas:
Lühiajalised 613 178 0 0 0 613 178
Muud eraldised 613 178 0 0 0 613 178
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2018 Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2019 Lisa nr
Erakorralise remondi fondi
556 760 -556 760
eraldis
Töösuhtejärgne eraldis 56 418 1 56 419
Kokku eraldised 613 178 -556 759 56 419 20
Sealhulgas:
Lühiajalised 613 178 -556 759 56 419
Muud eraldised 613 178 -556 759 56 419
2017. aastal sai rongi nr 2320 üks diiselmootor QSK23 ESN:323585 tõsiseid vigastusi, mille tekkepõhjus oli ebaselge. Rikke tõttu
purunes nukkvõlli ajami osa, mille põhjustas hammasratasülekande parasiithammasratta poltide purunemine.
Eesti Liinirongid AS oli seisukohal, et nimetatud rike ei saa olla põhjustatud ebapiisavast hooldusest, või muust Eesti Liinirongid AS
töötajate tegevusest/tegevusetusest, kuna purunenud sõlmele ligipääs hoolduspersonalil puudub.
Seisuga 31.12.2017 moodustati erakorraline kulueraldis summas 556 760 eurot diiselmootorite remondikulude katteks, kuna
• Kindlustusfirma Zurich Insurance keeldus ehituveast tingitud kahju korvamisest leides, et kahju peab hüvitama mootorite valmistaja
• Stadler AG ei nõustu kulu enda kanda võtma, kuna rongide garantiiaeg on läbi.
Seisuga 26.11.2019 on kõik mootorid remonditud. AS Eesti Liinirongid ei ole saanud ühtegi nõuet diiselmootorite remondi hüvitamise kohta.
Eeltoodust lähtudes hindas AS Eesti Liinirongid juhatus reaalsete kulude tekkimise ebatõenäoliseks.
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 122 511 158 126 648 526
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 30 627 790 31 662 132
Kokku tingimuslikud kohustised 153 138 948 158 310 658
25
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2017 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2018
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
86 535 721 0 15 564 960 0 7 014 182 8 550 778 77 984 943 0
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
86 535 721 0 15 564 960 0 7 014 182 8 550 778 77 984 943 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
0 0 22 143 157 0 22 143 157 0 812 850 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 22 143 157 0 22 143 157 0 812 850 0
tegevuskuludeks
Kokku
86 535 721 0 37 708 117 0 29 157 339 8 550 778 78 797 793 0
sihtfinantseerimine
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2019
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0
tegevuskuludeks
Kokku
78 797 793 0 39 188 763 0 27 656 226 11 034 328 67 260 871 0
sihtfinantseerimine
Lisa 14 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 671 080 671 080
Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108
Aktsiate nimiväärtus 10 10
26
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Müügitulu
(eurodes)
2019 2018
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 18 577 408 15 930 850
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 18 577 408 15 930 850
Kokku müügitulu 18 577 408 15 930 850
Müügitulu tegevusalade lõikes
reisijatevedu 18 577 408 15 930 850
Kokku müügitulu 18 577 408 15 930 850
Lisa 16 Muud äritulud
(eurodes)
2019 2018
Tulu sihtfinantseerimisest 27 656 226 29 157 339
Trahvid, viivised ja hüvitised 4 623 10 361
Rendi- ja üüritulu 18 767 13 533
Vanametalli müük 2 413 3 130
Muud 99 279 172 387
Kokku muud äritulud 27 781 308 29 356 750
"Tulu sihtfinantseerimisest" on kapitalirendimakse vara osa (2019.a- 11 034 327 €, 2018.a-l 8 550 778 €, tuluna omakapitali koosseisus
vara saamise hetkest) võrra väiksem, kui "saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks" lisas 13.
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2019 2018
Tooraine ja materjal 1 661 911 1 419 644
Varude allahindlus ja mahakandmine 0 7 822
Energia 7 113 564 7 030 985
Elektrienergia 1 056 556 1 159 695
Soojusenergia 46 807 47 353
Kütus 6 010 201 5 823 937
Taristu kasutustasud 19 914 309 19 583 706
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 28 689 784 28 042 157
27
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent 101 932 123 399
Mitmesugused bürookulud 195 769 154 144
Lähetuskulud 9 809 2 178
Koolituskulud 44 951 35 050
Riiklikud ja kohalikud maksud 24 894 21 756
Turunduskulud 218 869 241 870
Infotehnoloogia ja sideteenused 440 395 272 359
Kinnisvara hooldus 241 246 214 609
Personali- ja juriidilised teenused 156 544 102 193
Töötajatega seotud kulud 99 809 77 187
Transporditeenused 641 240 179 112
Väheväärtuslik vara 278 559 117 437
Kindlustus 261 154 263 424
Seadmete hooldus 317 924 263 675
Muud 106 061 93 342
Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 139 156 2 161 735
Lisa 19 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 6 292 185 5 703 518
Sotsiaalmaksud 2 115 531 1 914 531
Kokku tööjõukulud 8 407 716 7 618 049
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 319 319
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 336 322
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
3 3
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8
Lisa 20 Muud ärikulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Liikme- ja ametiühingumaksud 4 973 4 942
Eraldised -556 760 0 11
Muud 1 111 090 1 353 269
Kokku muud ärikulud 559 303 1 358 211
28
AS Eesti Liinirongid 2019. a. majandusaasta aruanne
Muudest ärikuludest 1 103 120€ moodustavad kapitalirendiga seotud kulud.
Lisa 21 Intressikulud
(eurodes)
2019 2018
Intressikulu kapitalirendilt 5 171 250 5 748 333
Muud intressikulud 209 0
Kokku intressikulud 5 171 459 5 748 333
Lisa 22 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2019 31.12.2018
Kohustised Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 14 850 5 954
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 196 251 189 525
29
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Liinirongid aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta
kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (sh sõltumatuse
standardid) (Eesti), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi nõuetele.
Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu
juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või
tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Stan Nahkor
Vandeaudiitori number 508
Ernst & Young Baltic AS
Audiitorettevõtja tegevusloa number 58
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
20. märts 2020
AS EESTI LIINIRONGID, registrikood 10520953
NÕUKOGU OTSUS nr 146
Käesolev AS Eesti Liinirongid nõukogu otsus on vastu võetud Äriseadustiku § 323 kohaselt
koosolekut kokku kutsumata. Lähtudes ÄS § 323 lg 6 vormistatakse käesolev otsus
etteteatamiseta ja hääletusprotokollita, kõik nõukogu liikmed nõustuvad otsusega ja
allkirjastavad selle. Otsuse tegemise kuupäev on otsusele viimase digiallkirja andmise kuupäev.
Otsuse vormistas nõukogu esimees Siiri Odrats-Koni.
OTSUSTAMISEL:
AS Eesti Liinirongid 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine
Nõukogu liikmed on ettevõtte 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande läbi vaadanud ja nende
selgitustaotlustele on ettevõtte juhatuse liikmete poolt ammendavalt vastatud. Ettevõtte
auditikomitee on AS Eesti Liinirongid 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande läbi vaadanud,
konsulteerinud ettevõtte majandusaasta audiitoritega soovitud mahus, andnud aruande kohta
toetava arvamuse ja teinud oma 28. aprilli 2020.a. otsusega nõukogule ettepaneku aruande
heakskiitmiseks ja üldkoosolekule esitamiseks.
Nõukogu otsustas:
146-1-1 Kiita heaks AS Eesti Liinirongid 2019. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
käesoleva protokolli lisas nr 1 toodud kujul ja esitada aruanne üldkoosolekule
kinnitamiseks;
146-1-2 Teha üldkoosolekule ettepanek katta ettevõtte majandusaasta kahjum eelmiste
perioodide kasumi arvelt. Mitte teha eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt
aktsionärile väljamakseid;
146-1-3 Kiita heaks nõukogu aruanne käesoleva protokolli lisas nr 2 toodud kujul ja
esitada aruanne üldkoosolekule.
Otsuse poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. Otsus on vastu võetud.
Nõukogu liikmed:
Siiri Odrats-Koni (allkirjastatud digitaalselt)
Kai Realo (allkirjastatud digitaalselt)
Hindrek Allvee (allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Viks (allkirjastatud digitaalselt)
1
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Liinirongid aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta
kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (sh sõltumatuse
standardid) (Eesti), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi nõuetele.
Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu
juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või
tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Stan Nahkor
Vandeaudiitori number 508
Ernst & Young Baltic AS
Audiitorettevõtja tegevusloa number 58
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
20. märts 2020
AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 201 9 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel. Reisijateveo teenust osutab aktsiaselts Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Kokku tehti 201 9 . aastal AS i Eesti Liinirongid rongidega ligi 8,3 miljonit sõitu, mis on 8 % võrra rohkem kui 201 8 . aastal. Piletimüügitulu oli 201 9 . aastal kokku 1 8 , 6 miljonit eurot, mis on 17% võrra rohkem kui aasta varem . Piletitulule avaldas id olulist mõju nii reisijate arvu kasv kui augustis toimunud piletihindade tõus . Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea d Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametij uhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava, siseauditite tulemuse d ja parendusettepaneku d raporteeritakse auditikomiteele. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget , kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. A asta alguse seisuga oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse ainsaks liikmeks Riho Seppar. A valiku konkursi tulemusena valiti alates 07. jaanuarist 2019. a. aktsiaseltsi juhatuse esimeheks Merike Saks ning juhatus jätka s kaheliikmelisena . Aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse Merike Saks (esimees) ja Riho Seppar. J uhatuse liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Merike Saks Riho Seppar Kokku Periood 07.01.2019-31.12.2019 01.01.2019-31.12.2019 juhatuse liikme tasu 80 11 4 63 000 143 114 III samba pensionifond - 1 200 1 200 lisatasu - 4 000 4 000 tulemustasu - 14 063 14 063 Kokku (EUR) 80 11 4 82 263 162 37 7 Juhatuse liikmele 2019. aasta jooksul makstud tulemustasu 1 4 0 63 eurot otsustas nõukogu aprill is 2019 toimunud koosolekul 2018. aasta jooksul saavutatud tulemuste eest . Aktsiaseltsi juhatus on olulises osas täitnud või ületanud ka neile 201 9 . aastaks seatud numbrilised eesmärgid ning täitnud projektide läbiviimise eesmärgid . Kõige suuremas mahus on ületatud p iletitulu teenimise eesmär k. Seevastu diiselrongide liiklusgraafiku täitmise ning tehnilise töökindluse tagamise eesmärk täideti vaid osaliselt. Aktsiaseltsi majandustulemused on väga head ning riigidotatsiooni kasutati kavandatust väiksemas mahus. Ettevõtte strateegia on uuendamisel, peamised riskid on kaardistatud ja hinnatud . Nõukogu hinnang juhatuse tööle on hea ning veebruaris 2020 otsustas nõukogu juhatusele 2019. aastal saavutatud tulemuste eest tulemustasu maksmise. Nõukogu Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget , kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks . AS -i Eesti Liinirongid nõukogu praegune koosseis on valitud ainuaktsionäri 22.05.2017 otsusega volituste pikkusega kolm aastat. Nõukogu koosseisus 201 9 . aastal muudatusi ei toimunud ning nõukogu liikmete na jätkasid Siiri Odrats-Koni (nõukogu esime e s ), Kai Realo , Hindrek Allvee ja Kalle Viks . Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 201 9 . aastal 6 nõukogu koosolekut. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 201 9 . aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud järgmisi olulisemaid teemasid: Ülevaade 2018. aasta majandustulemustest; 201 8 . aasta majandusaasta aruande kinnitamine; 2018. aasta tegevuseesmärkide täitmine ja juhatuse liikme tulemustasu stamine ; 2019. aasta juhatuse tegevuseesmärkide kinnitamine; S iseaudiitori teenuse lepingu sõlmimi se heaks kiitmi ne KPMG Baltics OÜ-ga ; Ettepanek üldkoosolekule kinnitada ettevõtte audi itoriks Ernst & Young Baltic AS ; Muudatused auditikomitee koosseisus; S iseauditi põhimääruse kinnitamine; 2019. aasta siseauditi tööplaani kinnitamine; Elroni arenguperspektiivid lähiaastatel 2019-2022; Juhatuse liikme lepingu ja tingimuste muutmine; Ülevaade piletimüügisüsteemi sise auditi tulemustest; Ülevaade riskihindamise siseauditi tulemustest; Hinnang nõukogu ja auditikomitee tegevusele; Ülevaade Elron 2030 strateegia koostamise protsessist; 2020.a. eelarve esimene lugemine ; Ettevalmistused kahesüsteemsete elektri rongide hanke läbiviimiseks . N õukogu liikmete osalemine 201 9 . aastal to imunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Siiri Odrats-Koni Hindrek Allvee Kai Realo Kalle Viks 08 .02.201 9 1 36 jah jah jah jah 0 9 .04.201 9 1 37 jah jah jah jah 19 .0 6 .201 9 13 8 jah jah jah jah 15 .08.201 9 13 9 jah jah jah jah 0 3 .10.201 9 1 40 jah jah jah jah 11 .1 2 .201 9 1 41 jah jah jah jah N õukogu liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Siiri Odrats-Koni nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kai Realo nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kokku 30 000 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodusta nud auditik omitee , mille eesmärgi ks on nõukogu nõusta mine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse n õukogu poolt kolmeks aastaks . Komitee esimehe määrab n õukogu . A asta alguse seisuga oli d a uditikomitee liikmeteks Kai Realo (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson . Nõukogu 08 .0 2 .201 9 .a . otsusega kutsuti omal soovil auditikomitee esimehe kohalt tagasi Kai Realo ja nimetati auditikomitee uueks esimeheks Hindrek Allvee . Nõukogu 0 3 . 1 0.2019.a . otsusega kutsuti omal soovil auditikomitee esimehe kohalt tagasi Hindrek Allvee ja nimetati auditikomitee uueks esimeheks Kalle Viks . Aasta lõpu seisuga olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks ( esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Aasta jooksul t oimus kokku 4 auditikomitee koosolekut , kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise - ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt igal kevadel üle ettevõtte majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskide hindamine ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava kinnitamine ning talvel vaheauditi tulemuste ja vajadusel äriühingu järgmise aasta eelarve ülevaatus. Olulisemad a uditikomitee 2018. a astal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: siseauditi põhimääruse kinnitamine; siseauditi tööplaani kinnitamine; läbiviidud siseauditite tulemuste ülevaatus; hanke tulemusena leitud välisaudiitori Ernst & Young Baltic AS valimise heaks kiitmine ; riskihindamise tulemuste ülevaatus . Siseauditi funktsioon on edukalt käivitunud, s iseaudiitori teenus t osutab KPMG Baltics OÜ ning aasta jooksul viidi läbi kaks siseauditit: Piletimüügisüsteemi siseaudit eesmärgiga tuvastada ettevõtte valmisolek piletimüügisüsteemi töö võimalikeks katkestusteks ; T ööaja planeerimise ja tööajaarvestuse protsessi siseaudit eesmärgiga hinnata protsessi vastavust õigusaktide nõuetele . Auditikomitee liikmete osalemine 201 9 . aastal to imunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kai Realo Hindrek Allvee Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson 06 .0 2 .201 9 50 jah - - jah jah 0 1 .0 4 .201 9 51 - jah - jah jah 18 . 06 .201 9 52 - jah - jah jah 2 7 .11.201 9 53 - - jah jah jah Auditikomitee liikmetele 201 9 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kai Realo auditikomitee esimehe tasu 875 01.01.201 9 - 08 . 0 2.201 9 Hindrek Allvee auditikomitee esimehe tasu - 08 . 0 2.201 9 - 03 .1 0 .201 9 Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu - 03 .1 0 .201 9 -31.12.201 9 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1500 01.01.201 9 -31.12.201 9 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1500 01.01.201 9 -31.12.201 9 Kokku 3875 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi arengukavast perioodiks 2014-2020 ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. E esmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on aga positiivne, äriühing jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandus ministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 2019. aastal 11,3 %, kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on äriühingu omakapitali tootlus negatiivne . 2020. aastal on AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 10 , 0 %. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. E esmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 5 0 - 55 %. 2019. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal ca 69% bilansimahust (aasta varem ca 6 6 %). Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud. Reisijate arv ja piletitulud kasvavad järjepidevalt. Tulevikus võivad sellele pidurdavat mõju avaldada veeremipargi suurusest tulenevad piirangud , kuid selle riski maandamiseks on välja kuulutatud uute rongide hange . Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks aktsiaseltsi doteerimist. Äriühing ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. IV Nõukogu arvamus 201 9 . a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 201 9 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Siiri Odrats-Koni AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
AS Eesti Liinirongid
(registrikood: 10520953)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn,
Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 06.05.2020. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg
1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Katta majandusaasta kahjum summas -5 171 712 eurot eelmiste perioodide kasumi
arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 153 138 948 eurot.
4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2