dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur korralise üldkoosoleku otsus 06.05.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-019
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-019 07.05.2020 Käskkiri.bdoc666 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur registrikood: 11124171 tänava nimi,maja number: Pärnu mnt 102b linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11312 telefon: +372 6600900 faks: +372 6600904 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ospa.ee AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Varud 19 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 6 Kasutusrent 19 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 9 Aktsiakapital 20 Lisa 10 Müügitulu 21 Lisa 11 Muud äritulud 21 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 13 Tööjõukulud 22 Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud 22 Lisa 15 Tulumaks 22 Lisa 16 Seotud osapooled 22 Lisa 17 „Lisa 4 Varud“ täiendav lisa 24 Lisa 18 Aruandekuupäeva järgsed sündmused 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2019 1. Turu ülevaade Analüütikud kirjutavad, et maailmamajanduses oli 2019 suure ebakindluse aasta. Eesti kütuseturg Eestis oli kütuse aktsiisitõusu programm lõppenud ja turuosalised tundsid muret kütusevoogude piiri taha kadumise pärast. Märtsis ja detsembris kordus aktsiisitõusu-aastate muster, kui ettevõtjad tõusva biokohustuse kartuses mitme kuu jagu kaupa lattu ette varusid ja järgnenud perioodil kütuste statistiline tarbimisse lubamine väga madalaks jäi. Lennukikütuse puhul jätkus ühtlane tarbimise kasv. Raske kütteõli tarbimine on jätkuvalt ebaühtlase iseloomuga ja arvestades turu piiratust nägime statistikas nii kasvukuid kui 0-mahuga perioode. Statistikaameti esialgsetel andmetel näitas naftatoodete aastane sisemaine tarbimine vähest kasvu. Aktsiisiga maksustatud kütuste koondandmetel oli aastapõhine kasv koguni 14%. Kui sellest numbrist detsembrikuu kolmekordne ettevarumine maha arvata, saame tulemuseks viimaste aastate harjumuspärase 1,2 miljonit m3. Naftatoodete hinnakõikumised Aasta jooksul liikusid toornafta hinnad üles ja alla. Ka analüütikute pakutud nafta tarbimise prognoosid muutusid kuust- kuusse. Aasta algas ja lõppes 60 dollarise barrelihinna juures, saavutades nii aprillis kui septembris 75 dollari taseme ja puudutades suvel 55 dollari joont. Saudi Araabia ja OPEC ning Venemaa juhitud liitlased üllatasid detsembris naftaturge, kui otsustasid kärpida naftapakkumist lisaks juba kokku lepitud 1,2 miljonile täiendava 500 tuhande barreli võrra päevas. Lühike loetelu peamistes kuid kaugelt mitte kõigist maailmaturge ja majandust kujundanud teguritest aitab meenutada, kui kirju aastaga tegemist oli. Elu mõjutasid suured USA-Hiina ja USA-Euroopa kaubandussõjad, Brexit ja sellega kaasnenud populismi tõus, Lähis-Ida rünnakud ja pingete ülekeemine, suured algatused rahvusvahelise kliimapoliitika elluviimisel ja oodatud ning ootamatud OPEC-i kokkulepped. Eestis mõjutasid kütuseturgu bionõuete jõustamisega kaasnenud protsessid. Ameerika kaubandussõjad Läbi aasta kestsid pinged USA ja Hiina vahel. Hiljem tuli pildile Euroopa Liit, kui president Donald Trumpi administratsioon teatas jõustatavatest tollitariifidest. Aasta lõpus näisid pinged tänu saavutatud kokkulepetele leevenevat. WTO kärpis viitega kaubanduspingetele maailma majanduse kasvuprognoosi enam kui poole võrra ja IMF prognoosis, et sündmuste mõju võib põhjustada kogu maailma sisemajanduse kogutoodangu umbes 0,8%-st kukkumist. Brexiti draama Heitlikud Brexiti aastad on loonud ebakindlust nii Briti kui kogu Euroopa majandusele. Maailma suuruselt viienda majanduse pendeldamine jätkus läbi kogu aasta, naelsterlingi kurss suvekuudel nõrgenes ja taastus aasta teisel poolel. Energiasektori pinged ja üllatused Septembris realiseerus üks kauakardetud riskistsenaariumitest, kui toimusid rünnakud Saudi Araabia naftatööstuste vastu ja seiskus pool riigi tootmismahust. Maailmaturul kujunes lühiajaliseks puudujäägiks 5,7 miljonit barrelit päevas ehk üle 5% mahust. Tekkis suur tõenäosus, et Lähis-Ida olukorra eskaleerumisel ja naftatarnete katkemisel tuleb riikidel strateegilised kütusevarud kasutusele võtta. Aastat iseloomustasid „Greta-efekt“ ja ekstreemsed ilmastikuolud, mis tõid kliimamuutuste teema varasemast selgemalt päevapoliitikasse. Samal ajal seisis nafta- ja gaasitööstus aina selgemalt silmitsi ülepakkumise ja väheneva nõudlusega. Vastu paljude analüütikute ootusi tehti üks uus maailmarekord ja Saudi Araabia riikliku energiahiiu Aramco aastalõpu IPO-ga koguti investoritelt üle 25 miljardit dollari. Tootmiskärped ning vähenenud geopoliitilised pinged olid nõrgale naftaturule tubliks toeks ja lõid aasta lõpus positiivsed meeleolud. Sellegipoolest oli ebakindlus alles ja ennustati 2019.-ga võrreldavalt kõikuvat 2020. majandusaastat. Detsembris ilmusid uudistesse esimesed tähelepandamatud pealkirjad uuest Wuhani viirusest. 2. Ettevõte AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, lühendatult OSPA, on Eesti Vabariigile strateegiliselt oluline äriühing, mille ülesandeks on riigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamine. Agentuur on asutatud 15. aprillil 2005. a. Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel. OSPA kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), mida esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub OSPA Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud nõuetest. 3. Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri strateegilised eesmärgid ja majandustegevuses osalemise alused OSPA on nimetatud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks, millele on omanik seadnud ülesandeks:  Eesti Vabariigi kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt vedelkütusevaru seadusele  vedelkütusevarude ostu ja müügi ning vedelkütusevaru ladustamise korraldamise  riigi vedelkütustega varustamise ja vedelkütuste varustamisraskuste olukorra analüüsimise  vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutusele võtmise korraldamise  koostöö arendamise vedelkütuse müüjate ja teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonidega OSPA on unikaalne äriühing, kelle tegutsemise eesmärgid ja põhimõtted on otseselt sätestatud eriseaduses: vedelkütusevaru seaduses. Euroopa Nõukogu miinimumvarude direktiivis on kütusevarude haldamise üksuse mõistet selgitatud järgnevalt: varude säilitamise kesküksus (Central Stockholding Entity) on asutus või talitus, millele võib anda volitused tegutseda naftavarude, sealhulgas kriisivarude ja erivarude soetamiseks, säilitamiseks või müümiseks. Direktiivis on täpsustatud, et  igas liikmesriigis võib olla vaid üks kesküksus  kesküksus peab tegutsema üldistes avalikes huvides  kesküksus ei tohi olla direktiivi mõistes majandustegevuses osaleja Majandustegevuse korraldamisel lähtub OSPA omaniku seatud efektiivsuse ja kasumlikkuse põhimõtetest. Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud OSPA majandamise põhimõtted, eelkõige tulude ja kulude kavandamise alused ning piirangud varumaksest teenitud kasumi jaotamisele. Vabariigi Valitsuse “Osaluste valitsemise aruandes” on selgitatud, et Eesti Vedelkütusevaru Agentuuriga ei ole seotud dividendide tasumise ootust. Ettevõtte tegevuse kasumlikkuse osas tuleb arvestada OSPA rahastamise korraldust, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Varu haldamiskulud kaetakse kütuse ettevõtete poolt tasutavast varumaksest. Seega tuleb ettevõttel varumaksete laekumiste ja varude soetamiseks eraldatud või teenitud tulude kohta pidada eraldi arvestust. Arvestades, et vastavalt seadusele ei saa ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada. Kütuse ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab OSPA lähtuma eesmärgist tegutseda kasumlikult ja ühtlasi tagama riigi varude väärtuse säilimise. Vedelkütusevarude roteerimisel peab OSPA parima efektiivsuse saavutamiseks lähtuma otsuste tegemisel turu olukorrast, sh. kütuse hetke- ja tulevikuhindade erinevustest. Ülevarude kasutamisel tuleb eelistada majandamise seisukohast kõige efektiivsemaid lahendusi, mille hulka kuuluvad võimalused varude efektiivseks roteerimiseks ja delegeeritud varude müümiseks. 4. Vedelkütusevarude kogus Vastavalt vedelkütusevaru seadusele oli OSPA-l kohustus tagada, et 2019. aastal vastaks varude tase vedelkütuste 90 päeva puhasimpordi mahule 2018. aastal. Seadus ja direktiiv annavad varude kohustuse arvutamiseks kaks meetodit sõltuval sellest, milline on riigi vedelkütuste ekspordi ja impordi suhe. OSPA-l on kohustus jälgida, et varu hoidmise kohustus oleks täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel ka tingimusel, kus riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport on languses. 2019. aastal kujunes vedelkütusevaru kohustuslikuks koguseks Statistikaameti esitatud 2018. aasta kütuste sisemaise tarbimise andmetel 250,5 tuhat tonni. 2019. aasta 31. detsembril oli OSPA vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni. Kütuste hoiustamise ja roteerimise hangete tulemusel oli bilansipäeval Eestis hoiustatud varude osakaal 49%. 2019. aastal ladustasime kütusevarusid Eestis üheksas ja välisriikides kokku üheksas hoiukohas. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud 14 ettevõttega. 5. Tegevus 5.1 Varude haldamine 2019. oli OSPA kütuse roteerimise aasta. Aastal esimeses pooles viisime Rootsis ja Soomes lõpule kaks rotatsiooni, mille käigus uuendasime 18200 tonni diislikütust. Eestis jätkasime pool-talvise diislikütuse täistalviseks vahetamisega ja alustasime suuremahulise diislikütuse rotatsiooniga Paldiski terminalis. Kokku värskendasime ära üle 38 tuhande tonni diislikütust. Paldiski kütuse rotatsioon jätkub 2020. aastal. 2019.a. jätkus raske kütteõli delegeeritud varu leping Energy Nord OÜ-ga. Varude haldamisega seotud kulude katmiseks kogume kütusettevõtjatelt varumakset, mille laekumine on seotud aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajatega. Kuigi 2019. aastal kütuse aktsiisitõususid ei toimunud, oli varumakse laekumine siiski hüplik. Turukõikumised olid seotud kütuste biolisandi nõuete jõustumise tähtaegadega. Anomaalseid perioode oli aasta jooksul kaks. Statistiline kütuste tarbimisse lubamine tõusis hüppeliselt märtsikuus seoses 1. aprillil jõustunud vedelkütuseseaduse muudatustega ja detsembris seoses aastavahetusel jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega. Karmistunud bionõuded tõid mõlemal kuul kaasa nii diislikütuse kui mootoribensiini massiivse tarbimisse lubamise ja nende kuude varumakse laekumine ületas tugevalt tavapäraseid näitajaid. Lennukikütuse puhul jätkus stabiilne iga-aastane loomulik tarbimise kasv. Raske kütteõli tarbimine on jätkuvalt ebaühtlase iseloomuga. Aasta kokkuvõttes toimus varumaksete 5%-ne ülelaekumine. 5.2 Varude kindlustamine 2019. aastal toimus kindlustusmaakleri hange koos pakkumisega OSPA vedelkütusevarude kindlustamiseks. Otsustasime jätkata koostööd parima pakkumise teinud Marsh Kindlustusmaakler AS-iga. OSPA on kohustatud tagama, et kõik vedelkütusevarud on kindlustatud. 2019.a. olid varud kindlustatud London Lloyds sündikaadi Starfish ja alatest 1. maist PZU Lietuvos Draudimas AB Eesti esinduse poolt. Kõik OSPA varud on kindlustatud kütuste maailmaturuhinna põhiselt. 5.3 Audiitor Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ. 5.4 Varude inspekteerimine OSPA korraldab oma vedelkütusevarude säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Vedelkütusevarude inspekteerimise eesmärgiks on kontrollida varude koguseid ja kvaliteeti. Varude inspektsioon teostatakse igas hoiustamiskohas vähemalt kahel korral kalendriaasta jooksul. Arvestades, et OSPA vedelkütusevarud on loodud pikaajaliseks hoiustamiseks, kasutatakse kütusevarude kvaliteedi ja vananemise jälgimiseks spetsiaalset tarkvara ProQuality, mille abil saab langetada kütuse roteerimise otsuseid. 2019.a. vastutasid OSPA varude inspekteerimise eest lepingulised inspektorid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Amspec Estonia OÜ. 2019.a. toimus hange vedelkütusereservi inspektsiooniteenuse ostuks aastateks 2020-2022. Hanke tulemusel jätkub koostöö parima pakkumise teinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Amspec Estonia OÜ-ga. 5.5 Kriisiharjutus Siseministeeriumi eestvedamisel korraldati 2019.a sügisel kriisireguleerimise õppus CONEX 2019. Õppuse käigus mängiti läbi, kuidas mõjutavad elektri varustuskindluse häired erinevaid valdkondi, sealhulgas vedelkütuse kättesaadavust. OSPA juhatuse liikmed võtsid harjutusest osa eri rollides: Priit Ploompuu korraldusmeeskonnas ja Priit Enok osavõtjana. Vedelkütuse osaõppuse järelduste seas oli mitmeid OSPA tegevusega seotud ettepanekuid:  OSPA-l korraldada turuosalistele regulaarseid kriisikoolitusi  laiendada OSPA rolli kriisiolukordade lahendamisel ning kirjeldada nõudeid OSPA ning tema oluliste partnerite toimepidevusele  algatada vedelkütusevaru seaduse muutmine, et tagada kütuse kiirem kättesaadavus kriisiolukorras 5.6 Rahvusvaheline koostöö Alates 2018. aastast on OSPA rahvusvahelise kütusevaru agentuuride ühenduse ACOMES eesistuja. ACOMES-i kuuluvad 29 asutust Euroopa Liidu liikmesriikidest, Iisraelist, Jaapanist, Koreast, Šveitsist ja USA-st. 2019.a. septembris toimus OSPA juhtimisel Roomas ACOMES-i 30. juubelikonverents. OSPA on tegev Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA ja Euroopa Komisjoni erialastes töögruppides. 2018. aasta lõpus alustas IEA sekretariaat Eesti riikliku energiapoliitika monitooringuga (In Depth Review ja Emergency Response Review). Töö lõppes 2019.a. aprillis ja IDR aruanne esitati IEA liikmesriikidele 2019.a. juunis. 4. oktoobril toimus Tallinnas Eesti energiasektori tuleviku konverents, kus IEA peadirektor Dr Fatih Birol esitles aruande lõppversiooni. Aruandes on muude teemade seas käsitletud põhjalikult ka Eesti kütusevarude poliitikat. 2019.a. suvel viis IEA läbi Luxembourgi riikliku In Depth Review, mille töörühma juhi ülesandeid täitis Priit Enok. 2019.a. novembris toimus IEA Governing Board koosolek, kus leidis aset Luxembourgi aruande esitlus. 6. 2020. a. eesmärgid OSPA 2020. a. eesmärkideks on:  Kütusevarude roteerimine. Kavatseme viia lõpule suuremahulise diislikütuse rotatsiooni ja sobivatel turutingimustel alustada mootoribensiini roteerimisega.  Vedelkütusevaru seaduse uuendamine. Tegevus on ministeeriumi tööplaanis ja eesmärk on uus seadus aasta jooksul ära esitada.  Lennukikütuse varudele Eesti hoiustamisevõimaluste leidmine.  Kriisikoolituse korraldamine vedelkütusevarude kasutuselevõtu võimekuse tagamiseks.  Vedelkütusevaru agentuuride rahvusvahelise võrgustiku ACOMES juhtimine.  Osalemine vedelkütusevaru agentuuride Benchmarking Study Group töögrupis.  Osalemine vedelkütuste vananemisanalüüse võrdlevas ja uusi analüüsimeetodeid väljatöötavas Expert Laboratory Coordination töögrupis.  Osalemine majandusministeeriumi varude analüüsi töös.  Kütuseturu statistika korrastamine ja avaldamine. 7. Juhtimine 7.1. Nõukogu OSPA nõukogusse on kolmeks aastaks valitud neli liiget, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduses sätestatud kütuseettevõtete esindajad. OSPA nõukogu esimeheks on valitud MKM-i energeetika osakonna energiaturgude korralduse juht Jako Reinaste. OSPA nõukogu pidas 2019. aastal kokku 5 koosolekut. Nõukogu liikmetele maksti 2019. aastal tasusid kokku 15,8 tuhat eurot. 7.2. Juhatus OSPA juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmetele maksti 2019. aastal tasusid kokku 124,9 tuhat eurot. 8. Peamised finantssuhtarvud 31.12.2019 31.12.2018 Puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu x 100) 18,60% 2,90% Omakapitali tootlus (puhaskasum/perioodi keskmine omakapital x 100) 1,08% 0,53% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 126,67 23,31 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2019 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. OSPA ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.ospa.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“. Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) juhistest ning OSPA ülesannete eripärast tulenevalt EN direktiivis 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru seaduses (edaspidi VKVS) sätestatud põhimõtetest. OSPA riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi komitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt OSPA töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. 2019. aastal kinnitas OSPA nõukogu siseauditi „AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur toimepidavuse riskianalüüs“ tulemusel väljatöötatud riskide haldamise plaani. 2019. aastal esitas KPMG Baltics OÜ OSPA nõukogu ülesandel läbi viidud siseauditi „Korruptsiooni ennetamise meetmete analüüs“ aruande. Täiendava sisekontrolli meetmena on MKM kohustanud riigi äriühinguid koostama aruande “Seotud osapooled ning nendega tehtud tehingud” esitamiseks nii Riigikontrollile kui OSPA üldkoosolekule. OSPA on mitmel aastal kuulunud Riigikontrolli tehingute seaduslikkuse kontrolli valimisse. Viimane tehingute seaduslikkuse kontrolli aruanne esitati Riigikontrollile 2018. aastal. OSPA järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks on juhatus koostanud vajalikud sise-eeskirjad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi. OSPA juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜTi soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜTi juhised puudutavad OSPA üldkoosoleku läbiviimise korda ja VKVS-st tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel. 1. Juhtimine OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja taristuminister. Seega on HÜT-is sätestatud emitentide õiguste teostamine tagatud ja reeglid, mida tuleks rakendada laiema aktsionäride ringiga ühingu juhtimisel, OSPA puhul ei kohaldu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute korraldamisel on lähtutud kehtestatud töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:  Üldkoosoleku pädevus.  Üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord.  Nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas.  Üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. 2. Nõukogu OSPA tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Nõukogul on kolmeks aastaks valitud neli liiget, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduse kohaselt kütuse müüjate esindajad. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi majandus- ja taristuminister. Nõukogu esimees valitakse liikmete hulgast, kelle kandidatuuri ei ole esitanud kütuse müüjad. OSPA nõukogu moodustamise põhimõtted on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on keelatud tegutseda vedelkütuste valdkonnaga seotud tegevusalal. OSPA nõukogu liikmed on:  Jako Reinaste, nõukogu esimees, MKM  Priit Laaniste, Siseministeerium  Andres Linnas, Olerex AS  Rauno Raudsepp, Tartu Terminal AS Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamise kohustus tuleneb VKVS-st ja seda nõuet tuleb nii RVS kui HÜT mõistes lugeda OSPA juhtimise erisuseks. Sellise erisuse sätestamine on põhjendatud seadusandja sooviga kaasata kütusereservi loomisesse ja korraldusse majandustegevuses osalevate kütuseettevõtjate esindajad, kes on seeläbi seotud varude haldamiskulude järelevalvega ning kriisijuhtimissüsteemi toimepidavuse tagamisega. Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida vastuolu HÜT-is kirjeldatud isiku sõltumatuse nõuetega, kuna on võimalus, et seotud kütusettevõte osutub OSPA-ga sõlmitud kütuste ostu-, müügi-, rotatsiooni või hoiustamise lepingu partneriks. Vastavad tehingud on kajastatud majandusaasta aruande lisas “Seotud osapooled“. Vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus teha varud turul kättesaadavaks. Kriisiolukorras peab OSPA tegema seadustega ettenähtud ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA nõukogu liikmed, kütuse müügipakkumise ja võib sõlmida nende ettevõtetega kütuse müügi lepingu. Kütuse müüjaid esindavate nõukogu liikmete huvide konflikti vältimiseks on OSPA hankeid puudutavale informatsioonile kehtestatud juurdepääsupiirangud. OSPA nõukogu otsusel on OSPA juhatuse liikmetel lubatud avaldada pooleliolevatele või lõpetatud hangetele esitatud pakkumisi puudutavat teavet ja dokumente vaid nendele nõukogu liikmetele, kes ei ole kütuse müüjate esindajad. Vastavalt ministri määrusele „Vedelkütusevaru moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted ja vedelkütusevaruga seotud lepingute üldtingimused“ on moodustatud OSPA hangete hindamiskomisjon, kuhu ei tohi kuuluda ettevõtte nõukogus kütuse müüjaid esindavad nõukogu liikmed. Vastatavalt RVS sätestatule on osaluse valitseja otsusega määratud OSPA nõukogu liikme tasu suuruseks 250 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. OSPA puhul on sellisteks organiteks kaheliikmeline auditikomitee, kuhu kuulub üks nõukogu liige ja kolmeliikmeline hangete hindamiskomisjon, kuhu kuulub samuti üks nõukogu liige. Põhikirjast tulenevalt on nõukogu liikmed ühtlasi ka vastavate organite esimehed, kelle täiendav esimehe tasu on 50% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele maksti 2019. aastal tasusid kokku 15 847 eurot. Vastavalt VKVS-le on OSPA nõukogu kohustatud moodustama auditikomitee. 2019. aastal auditikomitee liikmete seas muudatusi ei toimunud ja see töötas kaheliikmelisena:  Priit Laaniste, auditikomitee esimees  Rein Vaks, auditikomitee liige, MKM 3. Juhatus OSPA-l on kaheliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Enok ja juhatuse liige Priit Ploompuu. OSPA juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus lähtub igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri huvid. Juhatus lähtub otsustamisel ainuaktsionäri parimatest huvidest ning kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ja nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad OSPA igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust. Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmetega ametilepingud, kus on määratud juhatuse liikme tööülesanded, volitused, juhatuse tasustamise ja hüvitiste maksmise alused. Lepingud on nõukogu poolt läbi arutaud ja heaks kiidetud. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86-s. Seadusest tulenevalt ei või OSPA juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist kolme kuutasu ulatuses üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Juhatuse liikmetele maksti 2019. aastal tasusid kokku 124 918 eurot. Vastavalt OSPA põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal vedelkütuste müügi või vedelkütuste hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Korruptsioonivastase seaduse mõistes on OSPA juhatuse liikme staatus võrdsustaud ametiisiku staatusega, kel on kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. 4. Teabe avaldamine ja aruandlus OSPA avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, vedelkütusevarude koosseisu, asjakohaste regulatsioonide, avatud ja viimati lõppenud hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, varumakseid puudutav info ja lepinguvormid nii eesti kui inglise keeles. Lisaks tehakse hankeid puudutav informatsioon turuosalistele kättesaadavaks otsepostituste abil. Aruandluse korraldamisel lähtub OSPA riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, EN miinimumvaru direktiivis ja ühingu põhikirjas sätestatust. OSPA tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu hoiustatud vedelkütusevaru koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded nii MKM- le kui Statistikaametile. Statistikaamet esitab OSPA aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab OSPA Euroopa Komisjonile aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll. 5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine OSPA-l on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande nõukogule esitlemisel. Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta majandusaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ. Audiitori valik ja audiitorteenuse lepingu tingimused, s.h. tasu suurus ja teenuse sisu on nõukogu poolt heaks kiidetud. AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 729 066 21 551 364 2 Nõuded ja ettemaksed 4 302 660 473 780 3 Varud 149 120 235 140 153 077 5 Kokku käibevarad 158 151 961 162 178 221 Kokku varad 158 151 961 162 178 221 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 248 543 6 958 270 7 Kokku lühiajalised kohustised 1 248 543 6 958 270 Kokku kohustised 1 248 543 6 958 270 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 132 851 000 132 851 000 9 Kohustuslik reservkapital 1 307 771 1 266 708 Muud reservid 18 094 285 17 314 083 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 2 966 895 2 966 895 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 683 467 821 265 Kokku omakapital 156 903 418 155 219 951 Kokku kohustised ja omakapital 158 151 961 162 178 221 10 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 9 049 303 28 272 297 10 Muud äritulud 20 543 29 280 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 683 879 -22 949 787 Mitmesugused tegevuskulud -4 504 382 -4 674 961 12 Tööjõukulud -217 438 -194 275 13 Muud ärikulud -121 0 Ärikasum (kahjum) 1 664 026 482 554 Intressitulud 8 023 13 913 Muud finantstulud ja -kulud 11 418 324 798 14 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 683 467 821 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 683 467 821 265 11 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 664 026 482 554 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 829 153 198 739 3 Varude muutus -8 967 158 2 079 770 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -5 709 727 6 439 883 7 Muud rahavood äritegevusest 1 314 107 885 14 Kokku rahavood äritegevusest -16 840 698 9 308 831 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 8 296 13 856 Kokku rahavood investeerimistegevusest 8 296 13 856 Rahavood finantseerimistegevusest Muud laekumised finantseerimistegevusest -86 -98 14 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -86 -98 Kokku rahavood -16 832 488 9 322 589 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 21 551 364 12 011 764 Raha ja raha ekvivalentide muutus -16 832 488 9 322 589 Valuutakursside muutuste mõju 10 190 217 011 14 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 729 066 21 551 364 2 12 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 132 851 000 1 266 044 17 301 461 2 980 181 154 398 686 Aruandeaasta kasum 0 0 0 821 265 821 265 (kahjum) Muutused reservides 0 664 12 622 -13 286 0 31.12.2018 132 851 000 1 266 708 17 314 083 3 788 160 155 219 951 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 683 467 1 683 467 (kahjum) Muutused reservides 0 41 063 780 202 -821 265 0 31.12.2019 132 851 000 1 307 771 18 094 285 4 650 362 156 903 418 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9 ja dividendide kohta lisades 8 ja 15. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo riskimaandamisinstrumentide reserv. Vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastav kohustus tuleneb vedelkütusevaru seaduse § 10 lõikest 4, mis sätestab, et kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eeltoodust tulenevalt ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real. Algsaldo 31.12.2018 oli 1 755 361 eurot. 2018 aastaaruande kinnitamisel vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi ümber ei hinnatud. Lõppsaldo 31.12.2019 on 1 755 361 eurot. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest. Algsaldo 31.12.2018 oli 15 558 722 eurot. 2018 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ümber.Reservi suurendati 780 202 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2019 on 16 338 924 eurot. Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservis kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa. Reserv moodustati 2012. a. kui kasutusele võeti rahavoo riskimaandamisinstrumendid. 31.12.2018 ja 31.12.2019 seisuga ei moodustatud uut rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi. 13 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi ettevõte) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha ja kuni 12-kuulised tähtajalised katkestatavad deposiidid. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded),välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded ning tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Varud 14 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Ettevõte kajastab varudena oma põhitegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib OSPA moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus, diislikütus ja raske kütteõli. Kuna ettevõtte vedelkütusevarude realiseerimine toimub vaid seaduses loetletud juhtudel, eelkõige tarneraskuste korral, ja võttes arvesse OSPA-le kehtestatud müügihinna piiranguid, lähtume eeldusest, et OSPA varude madalaimaks neto realiseerimisväärtuseks ei ole vedelkütuste bilansipäeva turuhind. Vastavalt ettevõtte sisekorrale võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse vastava kütuseliigi kaalutud keskmise meetodit. Ettevõtte vedelkütusevarude bilansilise väärtuse ja hüpoteetilise turuhinna võrdlemiseks on Lisa 17 kooseisus esitatud vastav arvutuskäik. Vedelkütusevaru soetusmaksumus koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes ning varude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse. Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 4 «Varud» toodud varude definitsiooni järgi on varud sellised varad, mida hoitakse või toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus või tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme. Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil. Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine. Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud. OSPA võib varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal. Varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub. Varude soetusemaksumuse kindlaks määramisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. 15 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi ning tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Tulud Ettevõtte tuluks on vedelkütusevarude haldamiskulude katteks tasutavad varumaksed. Varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad või ka isikud, kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga. Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist. 16 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Maksustamine Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda dividendide välja maksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütusehinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kui ettevõte kasutab riskimaandamis arvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia, riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud. Rahavoo riskimaandamine 2012 aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida kütuse hinnad ning maandada kütusehinna muutumise riski. Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes. Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude kogusele. Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata, kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli. Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Riskimaandamise efektiivsuse hindamine Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase väärtuse muutusi. 17 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne. Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel: • riskimaandamistehingu tegemise hetkel • aruandekuupäeval • riskimaandamistehingu realiseerumise päeval Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Arvelduskontod 4 729 066 8 551 364 Tähtajalised hoiused 0 13 000 000 Kokku raha 4 729 066 21 551 364 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 4 285 866 4 285 866 Ostjatelt laekumata 4 285 866 4 285 866 arved Muud nõuded 0 0 Intressinõuded 0 0 Ettemaksed 16 794 16 794 Tulevaste perioodide 16 792 16 792 kulud Muud makstud 2 2 ettemaksed Kokku nõuded ja 4 302 660 4 302 660 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 464 574 464 574 Ostjatelt laekumata 464 574 464 574 arved Muud nõuded 272 272 Intressinõuded 272 272 Ettemaksed 8 934 8 934 Tulevaste perioodide 8 932 8 932 kulud Muud makstud 2 2 ettemaksed Kokku nõuded ja 473 780 473 780 ettemaksed 18 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Vedelkütusevarud 149 120 235 140 153 077 Kokku varud 149 120 235 140 153 077 Täiendav ülevaade hoiustatud varudest on lisas 17. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 355 520 8 270 Üksikisiku tulumaks 2 426 1 991 Erisoodustuse tulumaks 8 0 Sotsiaalmaks 4 163 3 520 Kohustuslik kogumispension 236 198 Töötuskindlustusmaksed 65 19 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 362 418 13 998 Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Lisa nr Kasutusrendikulu 16 289 13 277 12 31.12.2019 seisuga on ettevõttel üks ruumide üürileping. 2019. aastal pikendati Üürilepingut 5 aastaks tähtajaga 28.02.2024, misjärel muutub leping tähtajatuks kui ettevõte ei avalda soovi lepingut lõpetada. Tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil on nii üürileandjal kui üürnikul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks piiratud õigused. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kahjustatud osapoolel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 19 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 855 230 855 230 Võlad töövõtjatele 29 695 29 695 Maksuvõlad 362 418 362 418 5 Muud võlad 1 200 1 200 Kokku võlad ja ettemaksed 1 248 543 1 248 543 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 6 918 415 6 918 415 Võlad töövõtjatele 24 703 24 703 Maksuvõlad 13 998 13 998 5 Muud võlad 1 154 1 154 Kokku võlad ja ettemaksed 6 958 270 6 958 270 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 3 720 290 3 030 528 15 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 930 072 757 632 15 Delegeertitud varude maksumus 407 727 322 450 17 Kokku tingimuslikud kohustised 5 058 089 4 110 610 Delegeeritud varuna on kajastatud lepingute alusel hoiustatud vedelkütusevarud. Sõlmitud lepingute järgi on OSPA-l õigus vedelkütuste varustamisraskuse korral need varud välja osta. Delegeeritud varu lepingute alusel hoitud varudest annab ülevaate lisa 17. Lisa 9 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 132 851 000 132 851 000 Aktsiate arv (tk) 1 328 510 1 328 510 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Seisuga 31.12.2019. a. on ettevõtte aktsiakapital 132 851 000 eurot, sealjuures ettevõtte minimaalne aktsiakapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja põhikirjajärgselt maksimaalne aktsiakapital ilma põhikirja muutmata saab olla 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot. AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 20 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 9 049 303 24 075 951 Soome 0 4 190 684 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 0 5 662 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 9 049 303 28 272 297 Kokku müügitulu 9 049 303 28 272 297 Müügitulu tegevusalade lõikes Vedelkütuse varumaksed 4 967 907 4 307 606 Kütuse müük 4 081 396 23 964 691 Kokku müügitulu 9 049 303 28 272 297 Lisa 11 Muud äritulud (eurodes) 2019 2018 Kasum valuutakursi muutustest 20 543 29 018 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 262 Kokku muud äritulud 20 543 29 280 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Üür ja rent 16 289 13 277 6 Energia 1 277 1 375 Elektrienergia 974 1 020 Soojusenergia 303 355 Mitmesugused bürookulud 5 875 5 339 Lähetuskulud 15 824 15 482 Koolituskulud 1 297 1 046 Riiklikud ja kohalikud maksud 2 216 2 135 Kütuse ladustamise, analüüsi, kontrolli ja pumpamise kulud 4 376 537 4 566 983 Kütuse kindlustuskulud 38 007 23 805 Muud 47 060 45 519 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 504 382 4 674 961 21 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 163 370 146 001 Sotsiaalmaksud 54 068 48 274 Kokku tööjõukulud 217 438 194 275 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 1 1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 2 Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2019 2018 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 10 190 217 011 Kasum tuletisinstrumentidelt 1 314 107 885 Muud finantskulud -86 -98 Kokku muud finantstulud ja -kulud 11 418 324 798 Lisa 15 Tulumaks (eurodes) Ettevõtte potentsiaalne tulumaksukohustis. Potentsiaalset tulumaksukohustist arvestatakse maksumääraga 20/80 kuna 2018. ja 2019. aastal dividende välja ei kuulutatud ega makstud. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2019. a. moodustab 4 650 362 (2018: 3 788 160) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 930 072 (2018: 757 632) eurot. Seega saab dividendidena välja maksta 3 720 290 (2018: 3 030 528) eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2019. a. Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 140 765 131 289 22 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2019. a. majandusaasta aruanne Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2019. ja 2018. aastal ei olnud. 2019. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 124 918 (2018: 115 701) eurot ja 15 847 (2018: 15 588) eurot. Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel nõukogu algatusel. OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab majandus- ja taristuminister. Nõukogu moodustamise põhimõtted on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14, mille kohaselt on ettevõtte nõukogus esindatud nii riigi kui kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esindajad. Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamist tuleb lugeda OSPA juhtimise erisuseks. Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida olukord, kus temaga seotud kütusettevõte osutub ka OSPA-ga sõlmitud kütuste ostu-, müügi- või hoiustamise lepingu partneriks. Lisaks peab arvestama, et vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus teha varud kütusemüügi ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA nõukogu liikmed, kättesaadavaks. Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”. 23 Lisa 17 „Lisa 4 Varud“ täiendav lisa OSPA bilansis olevad vedelkütusevarud seisuga 31.12.2019.a. Kogus, Kütus Asukoht tonn Bensiin 45 541,445 Eesti Bensiin 10 027,190 Rootsi Bensiin 7 120,153 Soome Diislikütus 78 675,159 Eesti Diislikütus 71 280,620 Rootsi Diislikütus 31 922,598 Soome Lennukipetrool 9 946,517 Rootsi Keskmine soetushind Soetusmaksumus Kogus Kütus (ilma maksudeta) (koos maksudega) tonn EUR/t EUR Bensiin 62 688,788 566,75 35 528 821,09 Diislikütus 181 878,377 581,44 106 589 799,34 Lennukipetrool 9 946,517 703,93 7 001 616,93 KOKKU: 254 513,682 149 120 235,36 31.12.2019 oli OSPA bilansis vedelkütusevarusid kokku 254 513,682 tonni summaarse soetusmaksumusega 149 120 235,36 eurot (sisaldab tasutud kütuseaktsiisi summas 838 122,04 eurot). Varude teoreetiline turuväärtus (ilma kütuseaktsiisita), võttes arvesse 2019. aasta detsembri keskmisi Platts’i noteeringuid, oli 31.12.2019 seisuga 137 450 405 eurot. OSPA delegeeritud vedelkütusevarud seisuga 31.12.2019.a. Kogus Turuhind Ostu-preemia Maksumus Kütus tonn USD/t USD/t EUR Raske kütteõli 960 445,125 32 407 726,54 EUR/USD (31.12.2019) 1,1234 Delegeeritud varusid oli bilansipäeval kokku 960 tonni turuväärtusega 407 726,54 eurot, mis on aastaaruandes (Lisa 8) kajastatud tingimuslike kohustistena. Turuväärtuse arvutamisel on kasutatud Platts’i 2019. a. detsembrikuu keskmist raske kütteõli hinda. Valuutakursina on kasutatud Euroopa Keskpanga 31.12.2019 EUR/USD kurssi. Lisa 18 Aruandekuupäeva järgsed sündmused Aruandekuupäeva järgsed naftaturgude arengud 2020. aastat nimetati juba ette ebakindluse aastaks. Kuid I kvartalis tegelikult toimunu mõju ei olnud võimalik ette näha. Nafta ja naftatoodete maailmaturu hinnad on kolme kuuga langenud üle kahe korra, tarbimine langes märtsis 10% ja aprilliks ennustatakse ligi 30%-st kukkumist, turul valitseb massiivne ülepakkumine ja super-contango ning sellest tulenevalt on laod kaubast täitumas. Aasta esimene nädal möödus relvakonfliktide saatel, kui USA ning seejärel Iraani raketirünnakute tulemusel pinged Lähis-Idas kõrgustesse tõusid. Arvestades 2019.a. septembri rünnakute mõjudega, oli suur tõenäosus, et naftatarned võivad katkeda ja IEA riikidel, sh Eestil, tuleb strateegilised kütusevarud kasutusele võtta. Nafta hinnad tõusid 3-4% ja saavutasid tasakaalu WTI - 65 USD/barreli ning Brent - 70 USD/barreli juures. Hinnatõus püsis mõõdukas, kuna turul oli küllaldaselt pakkumist ja uutel tasemetel asusid kauplejad müügiorderid realiseerima. Veebruari ja märtsikuu jooksul levis COVID-19 pandeemia Hiinast üle maailma ja koos reisikeeldude, karantiinide rakendamise ning üldise majandusseisakuga langes naftatoodete tarbimine pretsedenditult kiiresti erakordselt madalale. Täiendav turušokk saabus märtsi alguses, kui Saudi Araabia teatas, et pöördub OPEC+ läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu tagasi täieliku hinnakonkurentsi juurde. Oma avaldustes lubati tootmist kärpimise asemel suurendada ja nafta pakkumishindu alandada. Covidi pandeemia ning OPEC’i sammude mõju langes märtsis lühikesse paarinädalasesse ajaperioodi süvendades veelgi ülepakkumist ja hinnasurvet. Märtsikuu Brent langes alla 34 USD/barrel joone. Aprilli keskel toimus taas muutus, kui OPEC ja Venemaa koos oma liitlastega uuesti läbi rääkisid ning leppisid kokku, et vähendavad mais ja juunis nafta tootmist 9,7 miljoni barreli võrra päevas. IEA hinnangul kujuneb kogu kärpeks koos USA, Kanada, Brasiilia ja Norra väheneva toodanguga 12 mb/p päevas ehk ca 12%. Prognoosid pakuvad, et koos suurriikide-poolse nafta reservidesse varumisega ja tootmiste sunnitud sulgemistega on tegelikud kärped mais-juunis 15 kuni 20 mb/p. Tarbimine kukkus märtsis 10 mb/p, aprilliks ja maiks ennustatakse -29 ja -26 mb/p ja 2020. aasta keskmiseks -9,3 mb/p ehk 2012. aasta taset. IEA prognoosib nõudluse-pakkumise tasakaalu saabumist ja hindade taastumist 2020.a. teises pooles. Eestis on kõige suurem tarbimise langus toimunud mootoribensiini jaemüügis. Märtsi lõpus oli kukkumine 38%. Diislikütuse sama näitaja oli - 10%. Aasta I kvartalis olid kauplejate laovarud nii Eestis kui rahvusvaheliselt väga suured. Eestis algas varumine seoses kütuste bionõuete tõstmisega juba möödunud aasta lõpus. 2020. aasta jätkus üleilmselt contango-varude kasvatamisega. Sündmuste mõju OSPA järgmiste perioodide finantsnäitajatele Mõju vedelkütuse varumakse laekumisele OSPA varude haldamisega seotud kulude katmine toimub kütusettevõtjate poolt tasutava varumakse arvelt. Varumakse laekumine on seotud aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise mahtudega. Varumaksete laekumine jäi 2020.a. I kvartalis eelarves planeeritule ligi 50% alla. 2019.aasta lõppes erakorralise varumaksete ülelaekumisega, mis oli põhjustatud 1. jaanuarist jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisest. Karmistunud kasvuhoonegaaside vähendamise nõuded tõid kaasa nii diislikütuse kui mootoribensiini massiivse tarbimisse lubamise ja detsembrikuu varumakse tulu ületas tugevalt tavapärast. Muude reservidena kajastatava vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi lõppsaldo oli 2018.a. aruandekuupäeva seisuga 1 755 361 eurot. 2019.a. jooksul kogunenud täiendav varumaksete ülejääk oli 247 660 eurot. Varumaksete ülejäägi reservi võib kasutada vaid OSPA halduskulude katmiseks. Märtsi esimeses pooles näitas aktsiisiga maksustatud kütuse tarbimisse lubamise maht taastumise märke, kuid kuu lõpus tabas turge COVID-19 piirangutega seotud löök. Täpsema hinnangu majandussurutise mõjust varumaksete laekumisele saab anda II kvartali lõppedes. Juhatuse hinnangul piisab akumuleeritud varumaksete ülejäägi reservist tulude languse kompenseerimiseks. Naftatoodete hinnalanguse mõju Mootorikütuste maailmaturu hinnad on aruandekuupäeva järgselt jõuliselt langenud. Esmakordselt ajaloos muutus USA toornafta WTI ühe kuu futuurlepingu hind 20.aprillil negatiivseks. Euroopa Brenti indeks on langenud 25 USD/b tasemele. Nii mootoribensiin kui diislikütus on kuu keskmiste noteeringute võrdluses kukkunud aasta algusest enam kui 50%. Hinnad jätkavad langemist ja nende taastumist prognoositakse alles aasta teise poolde. Kütuste hinnalangus mõjutab OSPA majandustegevusele varude realiseerimise olukorras. Praeguse turuolukorra juures tuleks OSPA-l kütuste müügil arvestada suurte kahjuminumbritega. OSPA müüb kütust kas varustamisraskuste ilmnemisel, ülevarude vähendamisel või roteerimiste käigus. Kuna ettevõtjate laovarud on suured ja tarbimine vähenenud, ei ole juhatuse hinnangul kütuste tarneraskuseid ette näha ja vajadus varude tarbimisse lubamiseks on vähetõenäoline. Ülevarude müügiks ja varude roteerimiseks saab OSPA valida sobiva perioodi ja hinnastamise mudeli, seega on meil võimalik selliseid müüke ajatada. Võimaliku kahjumi katmiseks on ettevõttel loodud vedelkütusevarude rotatsioonide reserv, mille lõppsaldo oli 31.12.2019 seisuga 16 338 924 eurot. Juhatuse hinnangul on aruandekuupäeva järgselt kütuseturgu tabanud sündmustel ettevõtte tegevusele oluline mõju. Tänu kogutud reservidele on ettevõte jätkusuutlik ja juhatuse parima teadmise kohaselt majandusraskused OSPA tegevust ei ohusta. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond, 10117 21.04.2020 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur registrikood: 11124171 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 102b, 11312 OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 06.05.2020. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 1 328 510 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Jaotada 2019. a majandusaasta kasum summas 1 683 467 eurot järgmiselt:  Kanda Kohustusliku reservkapitali 84 173 eurot;  Jaotamisele mittekuuluva vedelkütuse varumaksete ülejäägi (muud reservid) suurendamine 246 086 eurot;  Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 4 320 103 eurot. 4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. 1 Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel