MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: Aktsiaselts A. L. A. R. A.
registrikood: 10462309
tänav: Leetse tee 21
linn: Paldiski linn
vald: Lääne-Harju vald
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 76806
telefon: +372 6716307, +372 6741366
faks: +372 6741366
e-posti aadress:
[email protected]
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Kasumiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Omakapitali muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 16
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 17
Lisa 7 Aktsiakapital 17
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 17
Lisa 9 Müügitulu 18
Lisa 10 Muud äritulud 18
Lisa 11 Sihtfinantseerimine 18
Lisa 12 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 19
Lisa 13 Üldhalduskulud 19
Lisa 14 Kasutusrent 20
Lisa 15 Tööjõukulud 20
Lisa 16 Seotud osapooled 20
Aruande allkirjad 21
Vandeaudiitori aruanne 22
2
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Vastavalt AS A.L.A.R.A. (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti
ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete
jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate
radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine.
AS lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus
arengukavas 2018‒2027, selle rakendusplaanis 2018‒2021 ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise
riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri 18.11.2016. a. kinnitatud
ootustest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud riigile vajalike teenuste
osutamise ja sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu, omanikuta kiirgusallikate ohutustamise
lepingu ning kiirgustegevuslubade tingimustest.
AS A.L.A.R.A. omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks
Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 25.05.2021. a.) ja Tammiku radioaktiivsete
jäätmete hoidlas (loa kehtivusega kuni 01.03.2023. a.). Samuti koostab AS kiirgustegevusloa
taotlust ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks ja
kalibreerimisteenuse osutamiseks. Taotluse koostamist alustati 2018. aastal.
AS-i tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks AS
osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise,
omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise
teenust.
Olulisemateks töödeks aruandeaastal olid:
1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende
kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine.
2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine
Paldiski ja Tammiku objektidel:
2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Eesmärgiga ladustatavate radioaktiivsete jäätmete
mahtu vähendada teostati varasemate Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise
projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine
mahus 0,75 tonni. Jätkati ladustatavate jäätmepakendite (kokku 128 tk) gammaspektromeetrilise
iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud metoodikale. Iseloomustamisega
selgitati välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on
aluseks näiteks nende jäätmete hilisema lõppladustamise viisi valikul. Käideldud on ka teistelt
asutustelt vastu võetud radioaktiivsed jäätmed. 2019. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu
kuuelt asutuselt (peamiselt tööstusettevõtted, tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks
olid kinnised kiirgusallikad, radioaktiivset ainet sisaldavad suitsuandurid, radioaktiivselt
saastunud vanametall jne. (kokku 12 kiirgusallikat).
Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu
käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud.
2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast aastatel
2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla
dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega), sh. vabastati hoidla
katteehitis ning lammutati hoidla.
3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. Omanikuta
kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek
seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks, käitlemiseks ja
ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt
3
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav
mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile (Keskkonnaamet,
Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika
avastanud. Omanikuta kiirgusallikaid 2019. aastal ei avastatud.
4. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine. Jätkati
jäätmete aktiivsuste mõõtmistega selgitamaks välja, milliseid jäätmeid oleks võimalik tulevikus
vabastada vähendamaks lõppladustatavate jäätmete mahtusid ja sellega kaasnevaid ladustamise
kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele tuleb koostada radioaktiivsete jäätmete
vabastamiseks vajalikud protseduurid. Protseduurid määratlevad jäätmete vabastamiseks
tarvilikud tegevused, vabastamistasemed jms. nõuded, mis on aluseks Keskkonnaameti poolse
jäätmete vabastamise nõusoleku andmisel. 2019. aastal koostati metallkorvides sisalduvate
jäätmete vabastamise protseduur.
5. Jätkati välisrahastuse taotlemisega Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni
likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamiseks. Taotluse alusel
kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga 04.04.2019. a. projektidele Euroopa Liidu perioodi
2014–2020 struktuuritoetustest 85% toetuse andmise tingimused ja korra. Ülejäänud 15% toetuse
tarvis koostati taotlus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi. SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu rahuldas taotluse 21.06.2019. a.
6. Alustati ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamisega (keskuse ruumi
rekonstrueerimine, gammakiirguse mõõteriistade kalibreerimisseadmete soetamine ning
kiirgustegevusloa taotluse koostamine ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse
rajamiseks ja kalibreerimisteenuse osutamiseks).
Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja
vaheladustamise eest laekus 4 685 eurot ning jäätmete transpordi eest 52 eurot.
2019. aasta investeeringuna soetati kiirgusmõõteriist radooni mõõtmiseks 7 880 eurot ja
mahtuniversaalsõiduk 29 917 eurot ning alustati kalibreerimiskeskuse ruumi
rekonstrueerimisega, milleks kasutati 11 710 eurot.
2019. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud
arvestavad Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse
rajamiseks) 94 729 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri
mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 118 095 eurot.
Majandusaasta lõppes 19 204 euro suuruse kasumiga, mis oli tingitud kahest asjaolust:
- toetust 212 824 eurot gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamiseks
Agentuurilt ei saadud. Agentuur peatas ajutiselt süsteemi tarnijaga sõlmitud lepingu, sest
tarnija ei suutnud nõuetekohaselt täita süsteemi valmistamise ja paigaldamise lepingut
ühes teises riigis. Peale probleemide lahendamist tarnija poolt otsustas Agentuur
detsembris 2019 jätkata tarnijaga sõlmitud lepingu täitmist. Süsteem tarnitakse 2020.
aastal ja vastav toetus on planeeritud uuesti AS-i 2020. aasta eelarvesse.
- AS-i tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu,
milleks AS osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete
hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja
radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust. Detsembris 2019 eraldati AS-le täiendav
toetus 145 000 eurot perioodi 2018-2019 kahjumi katmiseks.
Võrdluseks: 2018. aasta eelarves planeeriti kahjumiks 93 253 eurot. Majandusaasta lõppes
25 612 euro suuruse kahjumiga. Kahjum kaeti eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, mis
oli piisav kahjumi katmiseks.
4
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Plaanid 2020. aastaks
2020. aastal on AS-l A.L.A.R.A. plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud
Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks:
1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine.
2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide täitmisel
kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning teistelt asutustelt
vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine.
3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse
tagamine.
4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine – hoidla pindade nõuetekohane
(vastavuses kehtivate Eesti Vabariigi õigusaktidega ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud
ohutusstandarditega ning lähtudes radioaktiivsete jäätmete käitlemise headest tavadest)
saastusest puhastamine, tekkinud radioaktiivsete jäätmete transport, käitlemine ja ladustamine
Paldiski objektil asuvas radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas.
5. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimiseks ja radioaktiivsete
jäätmete lõpphoidla rajamiseks mõju hindamiste ettevalmistamine ja läbiviimine.
6. Saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistamine.
7. Keskkonna kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete
hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine.
8. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine.
9. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine.
Ülalnimetatud tööde teostamiseks on AS-le A.L.A.R.A. 2020. a. riigieelarvest eraldatud
sihtotstarbelist toetust 467 999 eurot ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolne
mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks on
212 824 eurot (toetust kasutatakse gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamiseks).
Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja finantstulu vahendeid 44 580 eurot ja eelmiste perioodide
jaotamata kasumi vahendeid 154 702 eurot.
2020. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega jätkamine
mahus 22 000 eurot.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 3.1. peab AS-i
juhatus tagama AS-i juhtimisel hea ühingujuhtimise tava järgimise ning kirjeldama selle
järgimist.
AS järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid mõningate eranditega, mis tulenevad asjaolust,
et AS-l on üks aktsionär (eranditeks on näiteks nõukogu nimetamine ja teabe avaldamine, mis on
täpsemalt kirjeldatud aruande punktides 2 ja 4).
1. Üldkoosolek
2019. aasta majandusaastal oli AS-i ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, kelle esindajaks on
majandus- ja taristuminister. Minister tegi majandusaastal järgmised otsused:
- kinnitas 2018. aasta majandusaasta aruande;
- nimetas AS-i 2019. – 2021. majandusaasta aruande auditeerimist läbiviiva audiitorettevõtte;
- kutsus tagasi nõukogu liikme ja valis uue liikme;
- kinnitas AS-i põhikirja ja nõukogu töökorra.
5
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
2. Nõukogu
Perioodil 01.01. – 31.12.2019. a. oli nõukogu kolme liikmeline. Riigivaraseaduse § 81 lõikest 11
ja AS-i põhikirja punktist 5.5. tulenevalt valitakse nõukogu liige vastavalt nimetamiskomitee
ettepanekule üldkoosoleku otsusega. Nõukogu töökorra punkti 5 kohaselt valivad nõukogu
liikmed endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
2019. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine:
- perioodil 01.01. – 03.07.2019. a. Jane Paju (esimees), Riina Aasa ja Tõnis Virovere.
- perioodil 04.07. – 31.12.2019. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku ja Riina Aasa.
Nõukogu pädevus on määratud AS-i põhikirjas. Lisaks reguleerib nõukogu liikme õiguseid,
kohustusi ja ülesandeid nõukogu töökord. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i
juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on
koosolek. 2019. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut.
Nõustamaks nõukogu, on nõukogu töö spetsiifiliste vormidena moodustatud nõukogu organid,
milleks on:
1) riigihangete läbiviimise komisjon;
2) siseauditi komisjon;
3) eelarve komisjon.
Riigihangete läbiviimise komisjoni ülesandeks on analüüsida riigihangete läbiviimisega seotud
küsimusi, valmistada nõukogule ette materjale riigihangete valdkonnas otsuste tegemiseks ja
teiste riigihangete läbiviimisega seotud küsimustega süvendatud tegelemine. Siseauditi
komisjoni ülesandeks on sisekontrolli süsteemi toimimise üle järelevalve teostamine. Eelarve
komisjoni ülesandeks on eelarves kajastavate kulude üle järelevalve teostamine.
2019. aastal nimetatud komisjonid ei tegutsenud, sest AS-i töös puudusid keerulised ja mahukad
teemad, milles nõukogu oleks vajanud nõustamist. Nõukogu organid saavad oma tööülesandeid
nõukogult. Nõukogu organite esimehed valib nõukogu oma liikmete seast ning nende volitused
kehtivad kuni nõukogu liikme volituste tähtaja lõpuni, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
Ainuaktsionär on määranud nõukogu liikmetele tasu. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele on
määratud võrdne tasu, nõukogu esimehele on määratud suurem tasu. Nõukogu liikmele
riigihangete läbiviimise komisjoni või nõukogu muu organi tegevuses osalemise eest võib AS-i
põhikirja punkti 5.17. kohaselt määrata täiendava tasu. Täiendavat tasu nõukogu liikmetele 2019.
aastal ei makstud.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta AS-s tehtud
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ja lähtuvad oma tegevuses AS-i ja selle omaniku huvidest.
Nõukogu liikmed järgivad konkurentsikeeldu ja ei osale ettevõtluses AS-ga samal tegevusalal.
3. Juhatus
Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Aktsiaseltsi juhatus on üheliikmeline.
2019. aastal oli AS-i juhatuse liikmeks (juhatajaks) Joel Valge, kes kuulub ainult käesoleva
äriühingu juhatusse.
Juhataja peab AS-i juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhataja
ülesandeks on juhtida ja esindada AS-i äris vajaliku hoolsusega ja parima äritava kohaselt,
juhindudes õigusaktidest, AS-i põhikirjast, AS-i üldkoosoleku ja nõukogu otsustest ning muudest
järgimiseks kohustuslikest dokumentidest.
Juhataja ametiülesanneteks on AS-i majandustegevuse juhtimine ja planeerimine, asjaajamise
korraldamine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine, raamatupidamise korraldamine jms.
toimingute tegemine, millised on kas otseselt või kaudselt vajalikud AS-i majandustegevuse
6
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
korraldamiseks. Juhataja peab oma tegevuses silmas pidama Eesti Vabariigi kui AS-i omaniku
huvide kaitset ja hea maine püsimist. Juhataja peab oma tegevuses lähtuma ja nõudma AS-i
töötajatelt korrektsust, mõistlikkust ning säästlikkust.
Juhataja õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel on sätestatud juhataja ametijuhendis ja
juhatajaga sõlmitavas juhataja (ameti)lepingus. Juhatuse liikme tasu ja lahkumishüvitised on
reguleeritud temaga sõlmitud ametilepingus, mis on eelnevalt AS-i nõukogus läbiarutatud ja
kinnitatud. Kui AS on täitnud nõukogu poolt kinnitatud eelarve ja tegevuskava ning AS-i
majandustulemused on võrreldes vahetult eelmise majandusaastaga paranenud, võidakse
nõukogu otsusel maksta juhatajale ühekordset preemiat kuni nelja eelmisel majandusaastal
makstud keskmise juhataja kuutasu ulatuses. Nõukogu otsustab juhatajale preemia maksmise
pärast AS-i majandusaasta auditeeritud aruande kinnitamist. 2019. aastal maksti juhatuse
liikmele täiendavat tasu 2,5 kuupalga ulatuses juhatajale alates 01.04.2018. a. makstavast
ametipalgast lähtuvalt.
Juhataja tagasikutsumisel mõjuva põhjuseta teatab nõukogu sellest juhatajale vähemalt üks kuu
ette ning maksab juhatajale hüvitist juhataja kahe kuu tasu suuruses summas. Nõukogul on õigus
vabastada juhataja enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, tingimusel, et AS maksab
selle eest juhatajale proportsionaalselt kompensatsioonina tasu, mis juhataja oleks saanud selle
aja eest juhataja tasuna tagasikutsumise korral ühekuulise etteteatamistähtajaga, kuid mitte
rohkem kui juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
Juhataja tagasikutsumisel mõjuval põhjusel juhatajale lepingu lõppemisel lepingus ettenähtud
hüvitist ei maksta. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige juhataja lepinguliste kohustuste
korduvat, s.o vähemalt kahel korral rikkumist.
AS-i nõukogu töökorra punkti 11. kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmega tehingute
tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmega.
Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu AS-i esindaja. 2019. aastal
nimetatud tehinguid ja õigusvaidlusi ei toimunud.
Juhatuse liige pole AS-ga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, samuti AS-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige.
Juhatuse liige ja AS-i töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses
oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ning ei tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või
põhjendamatuid soodustusi AS-i nimel.
4. Teabe avaldamine
AS-i veebilehel avalikustatakse:
- majandusaasta kolme esimese kvartali kasumiaruanne ning bilansi ja rahavoogude aruanne
hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. Majandusaasta neljanda kvartali kasumiaruanne, bilanss
ja rahavoogude aruanne avalikustatakse kahe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist;
- nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu
suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
- üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
- auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ning nõukogu ülevaade selle kohta,
kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, sh. näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul
makstud tasude summa. Aruanne ja ülevaade avalikustatakse veebilehel samal ajal nende
esitamisega Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile.
Veebilehel ei avaldata üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid,
sest AS-l on vaid üks aktsionär.
7
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
5. Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS lähtub finantsaruannete koostamisel raamatupidamise seadusest, avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning raamatupidamise toimkonna juhenditest.
Juhatuse koostatud 2019. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu audiitorettevõte, kelleks
on üldkoosoleku otsuse kohaselt PKF Estonia OÜ. Audiitorettevõte järgib seejuures eelnevalt
nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi plaani. Enne
audiitorteenuse lepingu sõlmimist toimub selle läbiarutamine ja kinnitamine AS-i nõukogu poolt.
6. Korruptsiooni ennetamine
AS täidab Korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 3, mille kohaselt peab AS tagama AS-i nimel,
ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase
teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli.
Korruptsiooniohu ennetamiseks rakendatakse AS-s järgmisi meetmeid:
1. AS-i juhatusel on väljatöötatud sisemine regulatsioon töötajate korruptsiooniohu
ennetamiseks;
2. rakendatud on praktika, mille kohaselt välisaudiitor teostab kord aastas majandusaasta aruande
koostamise raames AS-i nõukogu ja juhatuse liikmete osas ärihuvide kontrolli, lähtudes
Korruptsioonivastasest seadusest ja AS-i poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu
ennetamise regulatsioonist;
3. AS-i juhatus esitab osaluse valitsemist teostavale ministrile koos välisaudiitori poolt
kinnitatud majandusaasta aruandega ülevaate välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest
tehingutest seotud osapooltega;
4. AS-i juhatus ja keskastmejuhid osalevad avaliku sektori eetika tugevdamise ja korruptsiooni
vältimisele suunatud koolitustel.
8
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 795 630 727 983 2
Nõuded ja ettemaksed 6 572 15 319 3
Kokku käibevarad 802 202 743 302
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 642 685 636 654 5
Kokku põhivarad 642 685 636 654
Kokku varad 1 444 887 1 379 956
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 91 773 46 046 6
Kokku lühiajalised kohustised 91 773 46 046
Kokku kohustised 91 773 46 046
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 862 900 862 900 7
Kohustuslik reservkapital 24 435 24 435
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 446 575 472 187
Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 204 -25 612
Kokku omakapital 1 353 114 1 333 910
Kokku kohustised ja omakapital 1 444 887 1 379 956
9
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 26 154 62 782 9
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -458 137 -412 911 12
Brutokasum (-kahjum) -431 983 -350 129
Üldhalduskulud -111 012 -107 648 13
Muud äritulud 613 000 468 000 11
Muud ärikulud -51 312 -36 164
Ärikasum (kahjum) 18 693 -25 941
Muud finantstulud ja -kulud 511 329
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 19 204 -25 612
Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 204 -25 612
Sealhulgas:
Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse
-16 885 -16 865
langus
Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise
36 089 -8 747
netomeetodi korral
10
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 18 693 -25 941
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 43 476 43 766 5
Kokku korrigeerimised 43 476 43 766
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 732 -7 904
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 45 726 6 053
Kokku rahavood äritegevusest 116 627 15 974
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-49 507 0 5
soetamisel
Laekunud intressid 527 47
Kokku rahavood investeerimistegevusest -48 980 47
Kokku rahavood 67 647 16 021
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 727 983 711 962
Raha ja raha ekvivalentide muutus 67 647 16 021
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 795 630 727 983
11
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2017 862 900 21 671 474 951 1 359 522
Aruandeaasta kasum
0 0 -25 612 -25 612
(kahjum)
Muutused reservides 0 2 764 -2 764 0
31.12.2018 862 900 24 435 446 575 1 333 910
Aruandeaasta kasum
0 0 19 204 19 204
(kahjum)
31.12.2019 862 900 24 435 465 779 1 353 114
12
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS A.L.A.R.A. 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standartiga. Eesti finantsaruandluse
standarti põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud
juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine ja nõuete allahindluse summade
hindamine.
Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks.
Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes raha arvelduskontodel ja tähtajalisi hoiuseid pankades.
Tähtajaliste deposiitidena kajastatakse üleöödeposiite ning kuni 1-aastase tähtajaga deposiite, mida on lühiajalise etteteatamisega
võimalik katkestada.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,
mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa
keskpanga valuutakursside alusel.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid-kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele
lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused
ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate
summade nüüdisväärtusest.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest
kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist
välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete
korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis
tõenäoliselt laekuvas summas.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa), mida ettevõtte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil
ja mida ei kasutata enda majandustegevuses.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest (sh. tehingutasud - notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud tasud ja muud kulutused - ilma milleta ei oleks
ostutehing tõenäoliselt aset leidnud).
Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuse meetodil.
Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud
kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.
Maad ei amortiseerita.
13
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Kui kinnisvarainvesteeringule on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad kinnisvarainvesteeringu mõistele, siis need kulutused
lisatakse kinnisvarainvesteeringu objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused
kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist kajastatakse muudes ärituludes.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest,mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
jääkmaksumuses.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonmäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja
lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara
amortiseerimine.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale
eraldi amortisatsiooninormid.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Rendid
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Lühi- ja pikaajalised võlakohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt
kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise
järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis jooksvalt ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt,
erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.
Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte
tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest,
millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide
väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel
ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajasta tingimuslikku tulumaksukohustust, mis
tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena
väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
14
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
AS A.L.A.R.A. aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikku (Eesti Vabariik) ning tegev- ja kõrgemat juhtkonda ja nendega
seotud firmasid.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Arvelduskontod 295 630 227 983
Deposiidid 500 000 500 000
Kokku raha 795 630 727 983
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 792 792
Maksude ettemaksed ja
3 803 3 803 4
tagasinõuded
Muud nõuded 266 266
Intressinõuded 266 266
Ettemaksed 1 711 1 711
Kokku nõuded ja
6 572 6 572
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 10 953 10 953
Maksude ettemaksed ja
2 784 2 784 4
tagasinõuded
Muud nõuded 282 282
Intressinõuded 282 282
Ettemaksed 1 300 1 300
Tulevaste perioodide
1 300 1 300
kulud
Kokku nõuded ja
15 319 15 319
ettemaksed
15
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 5 508 0 4 611
Üksikisiku tulumaks 0 4 180 0 3 839
Erisoodustuse tulumaks 0 59 0 59
Sotsiaalmaks 0 7 511 0 6 783
Kohustuslik kogumispension 0 370 0 295
Töötuskindlustusmaksed 0 400 0 324
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 0 0 1
Ettemaksukonto jääk 3 803 2 784
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 803 18 028 2 784 15 912
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordivahendid
Muud põhivarad ettemaksed
masinad ja
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 31 432 879 842 54 200 427 351 481 551 96 173 0 1 488 998
Akumuleeritud kulum 0 -392 159 -44 724 -275 522 -320 246 -96 173 0 -808 578
Jääkmaksumus 31 432 487 683 9 476 151 829 161 305 0 0 680 420
Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -5 414 -21 526 -26 940 0 0 -43 766
31.12.2018
Soetusmaksumus 31 432 879 842 54 200 427 351 481 551 96 173 0 1 488 998
Akumuleeritud kulum 0 -408 985 -50 138 -297 048 -347 186 -96 173 0 -852 344
Jääkmaksumus 31 432 470 857 4 062 130 303 134 365 0 0 636 654
Ostud ja parendused 0 0 29 917 7 880 37 797 0 11 710 49 507
Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 524 -22 126 -26 650 0 0 -43 476
31.12.2019
Soetusmaksumus 31 432 879 843 84 117 435 231 519 348 96 173 11 710 1 538 506
Akumuleeritud kulum 0 -425 812 -54 662 -319 174 -373 836 -96 173 0 -895 821
Jääkmaksumus 31 432 454 031 29 455 116 057 145 512 0 11 710 642 685
16
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 49 431 49 431
Võlad töövõtjatele 18 025 18 025
Maksuvõlad 18 028 18 028 4
Muud võlad 6 289 6 289
Kokku võlad ja ettemaksed 91 773 91 773
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 10 569 10 569
Võlad töövõtjatele 14 235 14 235
Maksuvõlad 15 912 15 912 4
Muud võlad 5 330 5 330
Kokku võlad ja ettemaksed 46 046 46 046
Lisa 7 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 862 900 862 900
Aktsiate arv (tk) 8 629 8 629
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 372 623 357 260
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 93 156 89 315
Kokku tingimuslikud kohustised 465 779 446 575
17
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Müügitulu
(eurodes)
2019 2018
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 26 154 59 254
Leedu 0 3 528
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 26 154 62 782
Kokku müügitulu 26 154 62 782
Müügitulu tegevusalade lõikes
Ohtlike jäätmete kogumine 16 158 42 497
Sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine 5 223 4 840
Ehitise rent 1 534 1 534
Traktori rent 2 987 0
Muu müük 252 13 911
Kokku müügitulu 26 154 62 782
Lisa 10 Muud äritulud
(eurodes)
2019 2018
Tulu sihtfinantseerimisest 613 000 468 000
Kokku muud äritulud 613 000 468 000
Lisa 11 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018
kasumiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
MKM 0 468 000 -468 000 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 468 000 -468 000 0
tegevuskuludeks
Kokku
0 468 000 -468 000 0
sihtfinantseerimine
18
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
kasumiaruandes
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
MKM 0 613 000 -613 000 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 613 000 -613 000 0
tegevuskuludeks
Kokku
0 613 000 -613 000 0
sihtfinantseerimine
2018.ja 2019. aastal sihtfinantseeris AS A.L.A.R.A. tegevuskulusid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Lisa 12 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Energia 28 592 29 873
Lähetuskulud 2 582 2 584
Koolituskulud 1 898 256
Tööjõukulud 193 363 176 781 15
Amortisatsioonikulu 43 476 43 766 5
Valvekulud 82 219 69 210
Remondikulud 1 686 1 921
Keskkonnauuringute kulud 13 152 13 079
Transpordivahendite kulud 11 858 13 873
Radioaktiivsete jäätmete käitlemine 2 023 2 913
Tammiku hoidla likvideerimine 47 983 16 225
Kiirgusseiresüsteemide arendamine 0 15 750
Muud 29 305 26 680
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 458 137 412 911
Lisa 13 Üldhalduskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Transpordikulud 7 052 8 197
Mitmesugused bürookulud 1 174 686
Tööjõukulud 81 928 74 978 15
Muud 8 135 6 515
Juriidilised ja finantsarvestuse kulud 12 723 17 272
Kokku üldhalduskulud 111 012 107 648
19
Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 3 040 3 011
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 142 879 131 345
Sotsiaalmaksud 68 592 62 998
Juhatuse tasu 52 200 46 775
Nõukogu tasu 9 400 9 600
Puhkusereservi muutus 2 220 644
Muud 0 397
Kokku tööjõukulud 275 291 251 759
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 10 10
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 9 9
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 61 600 56 375
20
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts A. L. A. R. A. aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts A. L. A. R. A. (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Rein Ruusalu
Vandeaudiitori number 261
PKF Estonia Osaühing
Audiitorettevõtja tegevusloa number 12
Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314
21.04.2020
AKTSIASELTSI A.L.A.R.A. nõukogu aruanne
AS-i 2019. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule
AS A.L.A.R.A. nõukogu, koosseisus Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku ja Riina
Aasa esitab üldkoosolekule kinnitamiseks AS A.L.A.R.A. 2019. majandusaasta aruande
ja kasumi jaotamise ettepaneku.
AS A.L.A.R.A. põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku
radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete
jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate
radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine.
Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise,
omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete
käitlemise teenuste teostamiseks on riigieelarves ettenähtud sihtotstarbeline toetus,
kusjuures 2019. aastal oli toetus riigieelarvest 613 000 eurot, millest 145 000 eurot oli
täiendav toetus eelnimetatud teenuse osutamiseks perioodil 2018-2019 tehtud kulude
katteks.
Ülejäänud tulu saadi peamiselt teistes ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate
radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest kokku 26 154 eurot.
AS A.L.A.R.A. omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus
kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 25.05.2021. a.) ja
Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (loa kehtivusega kuni 01.03.2023. a.). Samuti
koostab AS kiirgustegevusloa taotlust ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete
kalibreerimiskeskuse rajamiseks ja kalibreerimisteenuse osutamiseks. Taotluse
koostamist alustati 2018. aastal.
AS A.L.A.R.A. kõik aktsiad kuuluvad riigile, aktsiaselts on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.
2019. aastal olulisemateks töödeks olid:
1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine,
sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine.
2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine
Paldiski ja Tammiku objektidel:
2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Eesmärgiga ladustatavate radioaktiivsete
jäätmete mahtu vähendada teostati varasemate Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete
käitlemise projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest
puhastamine mahus 0,75 tonni. Jätkati ladustatavate jäätmepakendite (kokku 128 tk)
gammaspektromeetrilise iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud
metoodikale. Iseloomustamisega selgitati välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem
1
isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on aluseks näiteks nende jäätmete hilisema
lõppladustamise viisi valikul. Käideldud on ka teistelt asutustelt vastu võetud
radioaktiivsed jäätmed. 2019. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu kuuelt asutuselt
(peamiselt tööstusettevõtted, tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks olid
kinnised kiirgusallikad, radioaktiivset ainet sisaldavad suitsuandurid, radioaktiivselt
saastunud vanametall jne. (kokku 12 kiirgusallikat).
Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu
käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud.
2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast
aastatel 2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati
hoidla dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega), sh.
vabastati hoidla katteehitis ning lammutati hoidla.
3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine.
Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas)
valmisolek seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks,
käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek
hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav
kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile
(Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on
omanikuta kiirgusallika avastanud. Omanikuta kiirgusallikaid 2019. aastal ei avastatud.
4. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine. Jätkati
jäätmete aktiivsuste mõõtmistega selgitamaks välja, milliseid jäätmeid oleks võimalik
tulevikus vabastada vähendamaks lõppladustatavate jäätmete mahtusid ja sellega
kaasnevaid ladustamise kulusid. Vabastamiseks sobivatele jäätmetele tuleb koostada
radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid. Protseduurid määratlevad
jäätmete vabastamiseks tarvilikud tegevused, vabastamistasemed jms. nõuded, mis on
aluseks Keskkonnaameti poolse jäätmete vabastamise nõusoleku andmisel. 2019. aastal
koostati metallkorvides sisalduvate jäätmete vabastamise protseduur.
5. Jätkati välisrahastuse taotlemisega Paldiski endise tuumaobjekti kahe
reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju
hindamiseks. Projektide tegevusteks olid:
- koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostati ja esitati struktuuritoetuste
saamiseks rakendusasutuse tegevuse toetuse taotlus. Taotluse alusel kinnitas
keskkonnaminister käskkirjaga 04.04.2019. a. projektidele Euroopa Liidu
perioodi 2014–2020 struktuuritoetustest 85% toetuse andmise tingimused ja
korra.
- ülejäänud 15% toetuse tarvis koostati ja esitati SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse atmosfääriõhu kaitse programmi taotlus. SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse nõukogu rahuldas taotluse 21.06.2019. a.
- 04.07.2019. a. toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati, et
Keskkonnaministeerium esitab Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse
radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla kavandamiseks vajaliku kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ja mõjude hindamise algatamiseks. Taotlus esitati
18.11.2019. a.
- jätkati riigihanke „Eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise aluseks
olevate uuringute tellimine“ alusdokumentide tehnilise kirjelduse koostamisega.
2
Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete
käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 4 685 eurot ning jäätmete transpordi eest 52
eurot.
Investeeringud
2019. aasta investeeringuna soetati kiirgusmõõteriist radooni mõõtmiseks 7 880 eurot ja
mahtuniversaalsõiduk 29 917 eurot ning alustati kalibreerimiskeskuse ruumi
rekonstrueerimisega, milleks kasutati 11 710 eurot.
Majandustulemustest
2019. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud
arvestavad Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri mitterahalist toetust
kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 94 729 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral
(tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli
planeeritav kahjum 118 095 eurot. Majandusaasta lõppes 19 204 euro suuruse kasumiga,
mis oli tingitud kahest asjaolust:
- toetust 212 824 eurot gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamiseks
Agentuurilt ei saadud. Agentuur peatas ajutiselt süsteemi tarnijaga sõlmitud
lepingu, sest tarnija ei suutnud nõuetekohaselt täita süsteemi valmistamise ja
paigaldamise lepingut ühes teises riigis. Peale probleemide lahendamist tarnija
poolt otsustas Agentuur detsembris 2019 jätkata tarnijaga sõlmitud lepingu
täitmist. Süsteem tarnitakse 2020. aastal ja vastav toetus on planeeritud uuesti AS-
i 2020. aasta eelarvesse.
- AS-i tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse
kaudu, milleks AS osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku
radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate
ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust.
Detsembris 2019 eraldati AS-le täiendav toetus 145 000 eurot perioodi 2018-2019
kahjumi katmiseks.
AS A.L.A.R.A. nõukogu on kolme liikmeline. 2019. aastal oli nõukogu koosseis
järgmine:
- perioodil 01.01. – 03.07.2019. a. Jane Paju (esimees), Riina Aasa ja Tõnis Virovere.
- perioodil 04.07. – 31.12.2019. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku ja Riina
Aasa.
2019. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut. Nõukogu on heaks kiitnud 2019.
majandusaasta aruande, kinnitanud äriühingu 2020. aasta eelarve ja osalenud teiste
äriühingut puudutavate küsimuste lahendamisel, mida kajastavad nõukogu koosolekute
protokollid.
Nõukogu liikmete tasud 2019. aastal olid:
Jane Paju – 4 600 eurot;
Merilin-Siret Sahku – 1 165,22 eurot;
Riina Aasa – 2 400 eurot;
3
Tõnis Virovere – 1 234,78 eurot.
Nõukogu liikmete tasud kokku 2019. aastal olid 9 400 eurot.
Äriühingu igapäevast majandustegevust juhtis perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019
juhataja Joel Valge. 2019. aastal oli äriühingu töötajate arv 10. Juhataja Joel Valge tasu
2019. aastal oli 52 200 eurot.
Nõukogu hindab juhataja tegevuse väga heaks. 2019. aasta eelarve ja tegevuskava on
täidetud. Eraldi väärib märkimist:
1. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja
radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamise ning saastunud
metallijäätmete sulatamise projektide täitmiseks taotleti edukalt 7,555 miljonit
eurot toetusi. Taotluse alusel kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga 04.04.2019.
a. projektidele Euroopa Liidu perioodi 2014–2020 struktuuritoetustest 85%
toetuse andmise tingimused ja korra ning ülejäänud 15% toetuse taotluse rahuldas
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 21.06.2019. a.
2. radioaktiivsetest jäätmetest tühjendatud ja saastusest puhastatud Tammiku
jäätmete hoidla lammutamine.
AS A.L.A.R.A. eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2019 on 446 575
eurot.
Nõukogu toetab juhatuse ettepanekut kinnitada 2019. aasta kasum 19 204 eurot, millest
961 eurot jaotada eraldisena reservkapitali ja jätta vaba omakapital summas 464 818
eurot jaotamata.
Võimaliku hädaolukorra likvideerimiseks on vajalik reserv, mis oleks vajalik võimaliku
kiirgushädaolukorra lahendamiseks1 Paldiski endisel tuumaobjektil ja Tammiku
radioaktiivsete jäätmete hoidlas, seoses AS-i (kiirgus)tegevusega, mille maksumus
eksperthinnangu alusel sõltuvalt hädaolukorra spetsiifikast võib ulatuda kuni 1,8 miljoni
euroni. Võimaliku saastuse leviku kiireks piiramiseks on reeglina vajalikud kohesed
meetmed, mis võivad eeldada ka koheseid kulusid materjalide, seadmete vms.
soetamiseks. Omamata reservi vähemalt 500 000 eurot ei pruugi AS suuta vajalikul
määral hädaolukorda likvideerida.
AS-l on kiirgustegevusload Paldiski endise tuumaobjekti saastusest puhastamiseks ja
radioaktiivsete jäätmete vaheladustamiseks ning Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla
ohutustamiseks. Mõlemal objektil toimub kiirgusseaduse paragrahvi 34 lõike 2 mõistes
suure ohuga kiirgustegevus.
Plaanid 2020. aastaks
2020. aastal on AS-l A.L.A.R.A. plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on
vajalikud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks:
1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine.
1
– kiirgusseaduse paragrahv 32 lõige 14 kohustab kiirgustegevusloa omanikku leevendama hädaolukorra
(seaduses nimetatud „avariikiirituse olukorra“) tagajärgi.
4
2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide
täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning
teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine.
3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse
tagamine.
4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine – hoidla pindade
nõuetekohane (vastavuses kehtivate Eesti Vabariigi õigusaktidega ja rahvusvaheliselt
aktsepteeritud ohutusstandarditega ning lähtudes radioaktiivsete jäätmete käitlemise
headest tavadest) saastusest puhastamine, tekkinud radioaktiivsete jäätmete transport,
käitlemine ja ladustamine Paldiski objektil asuvas radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas.
5. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimiseks ja
radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamiseks mõju hindamiste ettevalmistamine ja
läbiviimine.
6. Saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistamine.
7. Keskkonna kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete
jäätmete hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja
rakendamine.
8. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine.
9. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine.
Ülalnimetatud tööde teostamiseks on AS-le A.L.A.R.A. 2020. a. riigieelarvest eraldatud
sihtotstarbelist toetust 467 999 eurot ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri
poolne mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse
rajamiseks on 212 824 eurot (toetust kasutatakse gammamõõteseadmete kalibreerimise
süsteemi soetamiseks). Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja finantstulu vahendeid 44 580
eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi vahendeid 154 702 eurot.
2020. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega
jätkamine mahus 22 000 eurot.
Põhjendus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta:
- AS A.L.A.R.A. põhiülesandeks on kahe minevikupärandina riigi vastutusse antud
spetsiifilise objekti – Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete
hoidla haldamine ning ohutustamine;
- radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks ja vaheladustamiseks teistelt
asutustelt ja ettevõtetelt, mis vastab rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu radioaktiivsete
jäätmete käitlemise ning vaheladustamise nõuetele. Ettevõttetulu teistelt ettevõtetelt
radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teenuse eest on kaduvväike võrreldes kulutustega,
mis on vajalikud desaktiveerimise ja demontaažitööde teostamiseks Paldiski ja Tammiku
objektidel.
- AS A.L.A.R.A. on ainuke tööstuses, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate
radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. AS omab
ainsana piisavat oskusteavet omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel.
- AS A.L.A.R.A. on keskvalitsusse kuuluv riigi osalusega äriühing riigieelarve seaduse
tähenduses.
5
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jane Paju Merilin-Siret Sahku
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Aasa
6
2019. MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 446 575 eurot
Aruandeaasta kasum 19 204 eurot
Kokku 465 779 eurot
Jaotamine:
Eraldised reservkapitali 1/20 aruandeaasta kasumist 961 eurot
Dividendid 0 eurot
Kokku eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 464 818 eurot
Kokku 465 779 eurot
AS A.L.A.R.A. juhatus teeb ettepaneku kinnitada 2019. aasta kasum 19 204 eurot ning jätta vaba
omakapital summas 464 818 eurot jaotamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Joel Valge
Juhataja
AS A.L.A.R.A. Telefon/Phone Faks/Fax Reg nr 10462309
Leetse tee 21, Paldiski 76806 +372 6741 366 +372 6741 366 E-post/E-mail
[email protected]
Eesti/Estonia +372 6716 307 +372 6716 307 www.alara.ee
Aktsiaselts A.L.A.R.A.
(registrikood: 10462309)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts A.L.A.R.A. asukohaga Leetse tee 21, 76806 Paldiski linn, Lääne-Harju vald,
Harju maakond, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 07.05.2020. a.
AKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 8629 aktsiat
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut.
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Võttes aluseks riigivaraseaduse § 9, § 98 lg 1 ja äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 7, § 305 lg
1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS A.L.A.R.A. korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Jaotada 2019. a majandusaasta kasum summas 19 204 eurot järgmiselt:
Eraldised reservkapitali 1/20 aruandeaasta kasumist 961 eurot;
Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 464 818 eurot.
4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2