dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

OÜ Rail Baltic Estonia korralise üldkoosoleku otsus 07.05.20

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
1.1-5/20-017
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-017 07.05.2020 Käskkiri.bdoc802 KB

Sisu (failidest)

OÜ RAIL BALTIC ESTONIA Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks Nr. TÜK2020.04.24-1 Esitatud: 24.04.2020 Teema: Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise ettepanek Koosoleku aeg: Koosolekut kokku kutsumata vormis Otsuse 1. Kinnitada Rail Baltic Estonia OÜ 2019.a. majandusaasta ettepanek: aruanne. 2. Jaotada 2019. a. majandusaasta kasum järgnevalt: Arvata eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu. Seletuskiri: Vastavalt ÄS § 179 lg-le 2 esitab juhatus kasumi jaotamise ettepaneku osanikele koos majandusaasta aruande kinnitamise ettepanekuga. Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu on 2019.a. majandusaasta aruande 23.04.2020 nõukogu koosolekul heaks kiitnud. Vastavalt äriseadustiku § 179 lg-le 2 nõutav nõukogu arvamus majandusaasta aruande kohta esitatakse osanike üldkoosolekule nõukogu aruande koosseisus. Rail Baltic Estonia OÜ puhaskasum seisuga 31.12.2019 on järgmine: • Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum: 0 eurot • Aruandeaasta kasum: 1 385 317 eurot • Jaotamata kasum kokku: 1 385 317 eurot. Taotlusele on lisatud Rail Baltic Estonia OÜ 2019.a. majandusaasta aruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Grünberg Juhatuse liige Lisatud: 1. Rail Baltic Estonia OÜ 2019.a. majandusaasta aruanne. 1 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE osaühing Rail Baltic Estonia osanikule Arvamus Oleme auditeerinud osaühing Rail Baltic Estonia raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet, rahavoogude aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt osaühing Rail Baltic Estonia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (sh sõltumatuse standardid) (Eesti), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Stan Nahkor Vandeaudiitori number 508 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58 Rävala pst 4, 10143 Tallinn 23. aprill 2020 OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne 2019. aasta majandusaasta aruande juurde OSAÜHING: OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109 ASUKOHT: Tallinn, Endla tn 16, Harjumaa, Eesti Vabariik AINUOSANIK: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister OSAKAPITAL: 2 505 eurot I Ülevaade majandusaasta tegevustest Osaühing (OÜ) Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv äriühing, mis asutati 10.10.2014. Käesolev nõukogu tegevuse ülevaade hõlmab perioodi 01.01.2019 – 31.12.2019. RBE põhikirja kohaselt on OÜ tegevusalaks Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks. Ainuosaniku 28.02.2019 otsusega täpsustatud põhikirja kohaselt on RBE eesmärgiks rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine. Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamise all peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega kaasnevat tegevust. RBE omab osalust ja teostab Eesti Vabariigi huvides aktsionäriõigusi Läti Vabariigis 28.11.2014. asutatud äriühingus RB Rail AS (edaspidi ka RBR), mis on Rail Balticu projekti arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus) loodud Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte. Juhtimis- ja kontrollisüsteem RBE juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on äriühingu tegevusega seotud õigusaktide ja sisekorraeeskirjade järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib sisekontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil. 1 Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: • Põhikiri • Eetikakoodeks • Raamatupidamise sise-eeskiri • Nõukogu töökord • Töötajate ametijuhendid • Projektide juhtimise kord • Hankeplaan • Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti vältimise kord Siseaudiitori ametikohta ei ole moodustatud ning siseaudiitori teenust sisse ei osteta, kuna RBE majandusnäitajad jäävad alla seaduses sätestatud piirmäärade. Osaühingul puudub ka auditikomitee moodustamise kohustus, mistõttu ei ole RBE nõukogu auditikomiteed moodustanud. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine RBE nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja selle üle järelevalvet teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti Vabariigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale eraettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning seetõttu on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid. Juhatus Aasta alguse seisuga oli RBE juhatuse ainsaks liikmeks (juhatajaks) Riia Sillave. Riia Sillave juhatuse liikme leping lõppes 30. novembril 2019.a. ning uue juhataja leidmiseks korraldatud avaliku konkursi ajaks valis nõukogu alates 01. detsembrist 2019.a. juhatuse liikmeks RBE peajurist Marko Kivila volituste kehtivusega kuni 29. veebruarini 2020.a. Aasta lõpu seisuga oli Marko Kivila RBE juhatuse ainsaks liikmeks. Avaliku konkursi tulemusena sõlmiti käesoleval aastal juhatuse liikme leping Tõnu Grünbergiga, kelle volitused juhatuse liikmena algasid 01. märtsil 2020.a. ning kestavad kolm aastat. 2 RBE juhatuse liikmetele 2019. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on toodud järgnevas tabelis. Nimi Riia Sillave Marko Kivila Kokku Periood 01.01.2019-30.11.2019 01.12.2019-31.12.2019 juhatuse liikme tasu 60 500 1 600 62 100 isikliku sõiduauto 6 551 0 6 551 kasutamise hüvitis tulemustasu 26 000 0 26 000 Konkurentsipiirangu 16 500 0 16 500 tasu Puhkusehüvitis 2 499 0 2 499 lepingu lõppemisel Kokku 112 050 1 600 113 650 Juhatuse liikmele 2019. aasta jooksul makstud tulemustasust 15 000 eurot otsustas nõukogu veebruaris toimunud koosolekul 2018. aasta jooksul saavutatud tulemuste eest ning 11 000 eurot novembris toimunud hääletusel 2019. aasta 11 kuu jooksul saavutatud tulemuste eest. Nõukogu üldine hinnang juhatuse tööle on vaadeldaval perioodil olnud hea. Nõukogu Aasta alguse seisuga olid RBE nõukogu liikmeteks André Küüsvek (esimees), Kalle Viks, Märt Kivine, Tiit Roben ja Erik Laidvee. Nimetamiskomitee ettepanekul otsustas ainuosanik oma 20.12.2019. otsusega kutsuda RBE nõukogust tagasi Märt Kivine ning valida RBE nõukogu viiendaks liikmeks Kristjan Kaunissaare. Aasta lõpu seisuga olid RBE nõukogu liikmeteks André Küüsvek (esimees), Kalle Viks, Tiit Roben, Erik Laidvee ja Kristjan Kaunissaare. Kokku toimus 2019. aastal 8 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 6 otsust vastu koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate RBE tegevustest, projektidest ja majandustulemustest, mis võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Muuhulgas arutas nõukogu 2019. aastal koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid: • Ühisettevõtte RB Rail AS rahastamine 2019. aastal; • RBE 2020-2023 finantsplaani kinnitamine; • RBE 2018. a. majandusaasta aruande heakskiitmine; • Nõukogu hinnang juhatuse 2018.a. tööle ning juhatuse tulemustasustamine; • RBE juhtorganite vastutuskindlustuse sõlmimine; • Pärnu reisiterminali projekteerimishanke lepingu sõlmimine; • RBE 2020. a. hankeplaani ja eelarve kinnitamine; • RBE riskimaatriksi tutvustus; 3 • RBE juhataja lahkumine ja tulemustasu maksmine 2019.a. eest; • RBE uue juhataja värbamine ning juhtimise senine korraldamine; • Ülemiste ühisterminali projekteerimishanke lepingu sõlmimine. RBE nõukogu liikmete osalemine 2019. aastal toimunud koosolekutel: Toimumise Koosolek André Kalle Tiit Erik Märt Kristjan kuupäev Küüsvek Viks Roben Laidvee Kivine Kaunissaare 21.02.2019 29 jah jah jah jah jah 15.04.2019 30 jah jah jah jah jah 24.05.2019 31 jah jah jah jah ei 17.06.2019 32 jah jah jah jah jah 03.07.2019 33 jah jah jah jah jah 12.08.2019 34 jah jah jah jah jah 29.10.2019 35 jah jah jah jah jah 18.11.2019* jah jah jah jah jah 19.11.2019* jah jah jah jah jah 25.11.2019* jah jah jah jah jah 09.12.2019 36 jah jah jah jah jah 11.12.2019* jah jah jah jah jah 16.12.2019* jah jah jah jah jah 27.12.2019* jah jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata RBE nõukogu liikmetele 2019. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood André Küüsvek nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.2019-31.12.2019 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2019-31.12.2019 Tiit Roben nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2019-31.12.2019 Erik Laidvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2019-31.12.2019 Märt Kivine nõukogu liikme tasu 5 895 01.01.2019-20.12.2019 Kristjan Kaunissaare nõukogu liikme tasu 132 20.12.2019-31.12.2019 Kokku 36 026 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket. 4 Strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Balticu raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RBR. RBE juhib rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavaid investeeringuid ja korraldab raudtee ning sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning muid kaasnevaid tegevusi. Finantseesmärgid Kasumlikkus OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Eesmärk on täidetud, RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast puhaskasumit. Arvestamata tulu varade sihtfinantseerimisest oleks 2019. aastal äriühingu puhaskahjum olnud 1,0 mln eurot. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peaks lähtuma. Eesmärk on täidetud, kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele. Rahandusministeerium ei ole osaluste valitsemise 2018.a. koondaruandes RBE-le omakapitali optimaalset proportsiooni määranud, kuid RBE omakapital moodustab 2019.a. lõpu seisuga ca 83% varadest. Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk- järgulise parandamise poole. 5 Efektiivsuseesmärk on täidetud. Finantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada äriühingu pikaajaline jätkusuutlikkus ning eelarvest on suudetud kinni pidada. Omanikutulu Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas ja teostavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise 2018. aasta koondaruandes RBE-le omakapitali tootluse sihttaset seadnud. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega ole suuteline omanikule dividendi maksma. Nõukogu hinnangul toimis RBE 2019. aastal omaniku poolt seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. IV Nõukogu hinnang RBE 2019. a. majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu vaadanud läbi osaühingu 2019. majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb osaühing Rail Baltic Estonia ainuosanikule ettepaneku majandusaasta aruanne kinnitada. ____________________ André Küüsvek OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu esimees 6 OÜ Rail Baltic Estonia (registrikood: 12734109) AINUOSANIKU OTSUS OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT OÜ Rail Baltic Estonia asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 07.05.2020. a. AINUOSANIK Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Osade/häälte arv: 2 505 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada ainuosaniku üldkoosolekut. Kinnitades, et ainuosanikule on tutvustatud osaühingu majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 168 lõike 1 punktile 5 ja 7 ning § 179: OSAÜHINGU KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Jätta 2019. a majandusaasta kasum summas 1 385 317 eurot jaotamata. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 1 385 317 eurot. 4. 2019. majandusaasta eest dividende mitte maksta. Lisad: 1. Osaühingu 2019. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Osaühingu nõukogu aruanne 2019. a majandusaasta aruande kohta. 1 Majandus- ja taristuminister üldkoosoleku õigustes. /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →