Pr. Mailis Reps Teie 30.03.2020 nr HTM/20-0346/-1K
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 07.05.2020 nr 2-11/2020/1987
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“
kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine.
Austatud haridus- ja teadusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab „Haridusvaldkonna arengukava
2021-2035“ eelnõu alljärgnevate märkustega:
1. Üldeesmärk, lk 5: Tööturu osalised panustavad aktiivselt tööturu vajadustele vastava
õppe kujundamisse ja oma tegevusvaldkonnaga seotud õppekavade arendamisse.
Tööandjad võtavad õppe ja oma töötajate oskuste arendamisel, sh töökohapõhise õppe
ja praktikavõimaluste pakkumisel suurema vastutuse
Kommentaar: Palume arengukavas selgitada, milliseid konkreetseid tegevusi on mõeldud
kolmandatele osapooltele vastutuse kohustuste andmisega. Tööandjad osalevad aktiivselt
haridussüsteemi kujundamisel juba praegu, eriti aga läbi kutsesüsteemi ja koolide nõukogude.
Probleem, mis koorub aga välja kõigist selle teemalistest aruteludest, on vastastikune arusaamatus
selles osas, kas ja kuidas tööandjate sisendit arvestatakse.
2. Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning
haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
Kommentaar: Palume kitsaskohtade alajaotusesse lisada „kutseõppes püsib kutsekeskhariduse
omandamine vene keeles“.
Selgitus: Kutsehariduse nõukojas 18.02.2020 toimunud tegevustoetuste eraldamise arutelul juhtis
MKM tähelepanu asjaolule, et tegevustoetuste eraldamise käskkirja lisas olevad ettepanekud
põhinevad koolide sisenditel ning ei arvesta piisavalt regiooni ja riigi vajadusi. Seejuures
märkisime, et koolid, kes võtavad endale 2022.aastaks täielikule eesti keelsele kutseõppele
ülemineku kohustuse, peaksid selleks koostatavas tegevuskavas keskenduma kontaktõppe
(auditoorne ja praktiline töö) eesti keelele ülemineku tegevustele. Hetkel on välja lugeda ainult
see, et kavandatakse eraldi tegevused hariduslike erivajadustega õppijatele eesti keele õppeks.
Puuduvad kõigile õppijatele suunatud tegevused, näiteks need, millega tagatakse põhikooli baasil
toimuva õppe üleviimine eesti keelele, sh eelkõige üldhariduse osas. Eriti oluline selles osas
õppest, mis on suunatud kooli kujundamisele valdkondlikuks tipp-keskuseks. Hetkel ei ole
mingeid märke, et MKMi märkust arvestatakse, mistõttu peame vajalikuks juhtida sellele
kitsaskohale tähelepanu ka haridusstrateegias.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
3. Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv
on tagatud ning strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu
arenguvajadustele
Kommentaar: kitsaskohtade alajaotuses on välja toodud, et „Stiimulid ja tingimused õppeasutuste
koostööks töömaailmaga ei ole piisavad, mh ei kasutata ära töökohapõhise õppe potentsiaali.
Tööandjate panus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav. /…/
Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida
tööturu ja ühiskonna muutustele.“ Palume lisada „Ainekavad on jäigalt seotud kutsestandarditega,
ainekavade koostamise protsess on tsentraliseeritud ning kohalikel tööandjatel ei ole võimalik
osaleda ainekavade ning kooli õppekavad koostamises.“
Selgitus: Tööandjad on praktiliselt kõigis haridusteemalistes aruteludes välja toonud, et meie
haridustellimus tuleks reaalselt kooskõlla viia tööturu vajadustega. Juhul kui see probleem oleks
olemasolevas süsteemis juba lahendatud, siis puuduks vajadus seda tööandjate poolt jätkuvalt välja
tuua. Asjaolu, et tööandjad seda siiski jätkuvalt probleemina välja toovad, viitab meie
haridussüsteemi kitsaskohale ja sellisena peaks olema ka haridusstrateegias kajastatud. Eriti
oluline on see COVID-19 järgses muutunud töömaailmas, kus olulisel määral väheneb võõrtööjõu
kasutamine ning seeläbi suureneb vajadus oma kodanike välja- ja ümberõppele viisil, mis tagaks
nii inimestele töökohad kui tööandjatele vajalike oskustega tööjõu.
4. Strat eesmärk 2, kitsaskoht: “Praegune ainekeskne õpe üldhariduses ning erialaõpe kutse-
ja kõrghariduses ei toeta piisavalt õppijate üld- ja tulevikuoskuste arengut. “
Kommentaar: kui tulevikuosksued on olulised, siis on vajalik nende oskuste arendamist
täpsustada, hetkel on need kirjeldatud ainult “mõistete” osas. Kitsaskohale ei ole välja pakutud
lahendust.
5. Strateegiline eesmärk 3, IT haridus: infotehnoloogia loomise oskus kõikides eagruppides
loob võrdsed võimalused ning eelduse konkurentsivõime kasvuks.
Kommentaar: Palume täpsustada, mida on mõeldud väljendi “infotehnoloogia loomise oskus” all.
6. Palume täpsustada arengukava kasutatavat Digiosksute mõistet - "IKT baasoskused” ei
kata “digi” mõistet, ja näiteks ka pakutud “infotehnoloogia loomise oskus” on oskus, mille
saab ka noor huviringist. Samuti peame oluliseks välja tuua ka küberturvalisusega seotud
oskused. Küberoskusliku ühiskonna arendamine on Eesti küberturvalisuse strateegias
määratletud prioriteetse arenguvaldkonnana.
Kommentaar: Digipädevust võiks üldisemalt kirjeldada selliselt: digipädevus on tahe, suhtumine
ja oskus kasutada digitaalseid tehnoloogilisi lahendusi ja vahendeid info saamiseks, kasutamiseks
ja suhtlemiseks, uue teadmuse ja sisu loomiseks. Erinevatel sihtrühmadel/vanuserühmadel on
lihtsalt erinevad pädevuse tasemed.
7. Vastavalt tegevussuunale 1.1. tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja
ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele
ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Muuhulgas tuleb selleks välja
arendada kutsevaldkondade tippkeskused.
Kommentaar: Palume lisada „Peame oluliseks sellele osale õppest, mis on seotud kooli tegevusena
valdkondliku tipp-keskusena, ette näha kõrgemaid nõudmisi. Koostöös Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötada valdkondlikele tipp-keskustele esitatavate
kõrgemate nõudmiste kriteeriumid.“
Selgitus: Kutsehariduse nõukojas 18.02.2020 toimunud tegevustoetuste eraldamise arutelul juhtis
MKM tähelepanu asjaolule, et kutsevaldkondade tipp-keskused lähtuvad ajaloolisest pärandist ja
ei pruugi muutunud majanduses enam pädevad olla. Piirkondlikel ja valdkondlikel tipp-keskustel
on tööandjate, ettevõtjate ning riigi majanduse vaatest tervikuna erinev roll ning sihtrühm. Seetõttu
peaks piirkondlikele tipp-keskustele esitama kõrgendatud nõudmisi, sh kriteeriumid, mille alusel
on võimalik hinnata kuidas kutseõppeasutus täidab oma rolli piirkondliku tipp-keskusena.
Ennekõike peaks need arvesse võtma ka ettevõtjate hinnanguid tipp-keskustes arendatavate
2 (4)
oskuste sobivusest vastava piirkonna ettevõtete vajadustele. Näiteks peaks piirkondliku tipp-
keskuse puhul olema lisatud piirkonna ettevõtjate hinnang kooli õppekavadele ning õppe
kvaliteedile. Valdkondlike tipp-keskuste puhul peaks aga olema lisatud kirjeldus, mille alusel on
võimalik hinnata kuidas kutseõppeasutus täidab oma rolli valdkondliku tipp-keskusena, st
ennekõike valdkonna suurimate tööandjate hinnang õppekavadele ning õppe kvaliteedile.
8. Vastavalt tegevussuunale 1.2. tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse
kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning
rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Muuhulgas tuleb selleks pakkuda
kõigile inimestele juba õpingute käigus senisest enam kokkupuuteid töömaailmaga ning
anda keskhariduses rohkem praktilisi kutseoskusi ja tehnoloogiaga seotud oskusi;
soodustada praktilist STEAM ainete õpet üldhariduses ning laiendada STEAM hariduse
võimalusi.
Kommentaar: Palume „STEAM“ asemel kasutada sellekohast korrektset mõistet „STEM“.
Selgitus: STEM on üldtunnustatud lähenemine õppeprotsessile, mis hõlmab teaduse, tehnoloogia,
inseneeria ning matemaatika. STEM lähenemine võimaldab õppijal arendada oma võtmeoskusi,
sh probleemilahendamine, loovus, kriitiline analüüs, meeskonnatöö, iseseisev mõtlemine,
algatusvõime, suhtlemisoskused ning digitaalne kirjaoskus. Kiirelt muutuvas majanduses toimub
nihe lisandväärtust loovate töökohtade suunas ning tööandjate ootused haridussüsteemile on
sellest tulenevalt eelkõige seotud STEM kvalifikatsioonidega. Selle mõiste selgitus lk 26 ei lähtu
mitte STEM mõiste üldtunnustatud sisust vaid soovist mõiste sisu Eestis muuta. Arengukava
mõistete selgituses on välja toodud, et STEAM (Science, Technology, Engineering, Arts and Math)
on loodus- ja täppisteaduste ning kunstide praktilise kallakuga lõimitud õpe, mis sageli hõlmab ka
loovat tehnoloogiakasutust. Varasemale mõistele STEM ehk loodus- ja täppisteadustele on lisatud
kunstid (Arts), et rõhutada loovuse, aga ka näiteks probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise
arendamise tähtsust. Juhime tähelepanu asjaolule, et puudub vajadus muuta STEM mõiste sisu
eesmärgiga rõhutada loovuse, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendamise tähtsust kuivõrd see
sisaldub ka STEM kontseptsioonis sh kõigis neis Euroopa Liidu raamdokumentides, millele
haridusstrateegia lk 27-28 viitab.
9. Vastavalt tegevussuunale 3.1. arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade
vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning
tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate
oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm. Muuhulgas tuleb
selleks reformida kutsesüsteemi, sh minna üle kutsestandarditelt oskuste profiilidele,
töötada välja oskuste maatriks ja klassifikaator, oskuste hindamise kriteeriumid ja
vahendid eri sihtrühmadele ning üld- ja erialaoskuste ja osakvalifikatsioonide
tunnustamine ning arendada Eesti-siseselt ja rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtete
alusel edasi kutseeksameid.
Kommentaar: Palume arengukavas selgitada, kuidas on kutsesüsteemi reform seotud OSKA
programmiga ja TAIE arengukavaga ning kuidas kaasatakse reformi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
10. Vastavalt tegevussuunale 3.2. soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste
arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et
reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele
tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Muuhulgas tuleb selleks pakkuda enam kutse- ja
kõrgharidusõpet ning täiendus- ja ümberõppevõimalusi nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades.
Kommentaar: Palume arvestada, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad põhinevad
2013.a. tehtud analüüsidel. Kuivõrd riigi majanduselu on vahepeal oluliselt arenenud, samuti
arvestades COVID-19 tervishoiukriisile paratamatult järgnevat majanduskriisi, vajavad
valdkonnad, milles suurendatakse kutse- ja kõrgharidusõppe ning täiendus- ja
3 (4)
ümberõppevõimaluste pakkumist eelnevat kokkulepet töömaailmaga ning kooskõlastamist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, sh TAIE arengukavaga. Eelkõige tuleks
seejuures lähtuda SKP struktuurist ning prioriteetseks võtta eksportivate ettevõtete vajadused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Martti Kalvik
625 6464
[email protected]
4 (4)