dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
2-11/2020/1987
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-11 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-11/2020
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-1120201987 07.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc389 KB

Sisu (failidest)

Pr. Mailis Reps Teie 30.03.2020 nr HTM/20-0346/-1K Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 07.05.2020 nr 2-11/2020/1987 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine. Austatud haridus- ja teadusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eelnõu alljärgnevate märkustega: 1. Üldeesmärk, lk 5: Tööturu osalised panustavad aktiivselt tööturu vajadustele vastava õppe kujundamisse ja oma tegevusvaldkonnaga seotud õppekavade arendamisse. Tööandjad võtavad õppe ja oma töötajate oskuste arendamisel, sh töökohapõhise õppe ja praktikavõimaluste pakkumisel suurema vastutuse Kommentaar: Palume arengukavas selgitada, milliseid konkreetseid tegevusi on mõeldud kolmandatele osapooltele vastutuse kohustuste andmisega. Tööandjad osalevad aktiivselt haridussüsteemi kujundamisel juba praegu, eriti aga läbi kutsesüsteemi ja koolide nõukogude. Probleem, mis koorub aga välja kõigist selle teemalistest aruteludest, on vastastikune arusaamatus selles osas, kas ja kuidas tööandjate sisendit arvestatakse. 2. Strateegiline eesmärk 1: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Kommentaar: Palume kitsaskohtade alajaotusesse lisada „kutseõppes püsib kutsekeskhariduse omandamine vene keeles“. Selgitus: Kutsehariduse nõukojas 18.02.2020 toimunud tegevustoetuste eraldamise arutelul juhtis MKM tähelepanu asjaolule, et tegevustoetuste eraldamise käskkirja lisas olevad ettepanekud põhinevad koolide sisenditel ning ei arvesta piisavalt regiooni ja riigi vajadusi. Seejuures märkisime, et koolid, kes võtavad endale 2022.aastaks täielikule eesti keelsele kutseõppele ülemineku kohustuse, peaksid selleks koostatavas tegevuskavas keskenduma kontaktõppe (auditoorne ja praktiline töö) eesti keelele ülemineku tegevustele. Hetkel on välja lugeda ainult see, et kavandatakse eraldi tegevused hariduslike erivajadustega õppijatele eesti keele õppeks. Puuduvad kõigile õppijatele suunatud tegevused, näiteks need, millega tagatakse põhikooli baasil toimuva õppe üleviimine eesti keelele, sh eelkõige üldhariduse osas. Eriti oluline selles osas õppest, mis on suunatud kooli kujundamisele valdkondlikuks tipp-keskuseks. Hetkel ei ole mingeid märke, et MKMi märkust arvestatakse, mistõttu peame vajalikuks juhtida sellele kitsaskohale tähelepanu ka haridusstrateegias. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 3. Strateegiline eesmärk 2: Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud ning strateegiline eesmärk 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Kommentaar: kitsaskohtade alajaotuses on välja toodud, et „Stiimulid ja tingimused õppeasutuste koostööks töömaailmaga ei ole piisavad, mh ei kasutata ära töökohapõhise õppe potentsiaali. Tööandjate panus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav. /…/ Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida tööturu ja ühiskonna muutustele.“ Palume lisada „Ainekavad on jäigalt seotud kutsestandarditega, ainekavade koostamise protsess on tsentraliseeritud ning kohalikel tööandjatel ei ole võimalik osaleda ainekavade ning kooli õppekavad koostamises.“ Selgitus: Tööandjad on praktiliselt kõigis haridusteemalistes aruteludes välja toonud, et meie haridustellimus tuleks reaalselt kooskõlla viia tööturu vajadustega. Juhul kui see probleem oleks olemasolevas süsteemis juba lahendatud, siis puuduks vajadus seda tööandjate poolt jätkuvalt välja tuua. Asjaolu, et tööandjad seda siiski jätkuvalt probleemina välja toovad, viitab meie haridussüsteemi kitsaskohale ja sellisena peaks olema ka haridusstrateegias kajastatud. Eriti oluline on see COVID-19 järgses muutunud töömaailmas, kus olulisel määral väheneb võõrtööjõu kasutamine ning seeläbi suureneb vajadus oma kodanike välja- ja ümberõppele viisil, mis tagaks nii inimestele töökohad kui tööandjatele vajalike oskustega tööjõu. 4. Strat eesmärk 2, kitsaskoht: “Praegune ainekeskne õpe üldhariduses ning erialaõpe kutse- ja kõrghariduses ei toeta piisavalt õppijate üld- ja tulevikuoskuste arengut. “ Kommentaar: kui tulevikuosksued on olulised, siis on vajalik nende oskuste arendamist täpsustada, hetkel on need kirjeldatud ainult “mõistete” osas. Kitsaskohale ei ole välja pakutud lahendust. 5. Strateegiline eesmärk 3, IT haridus: infotehnoloogia loomise oskus kõikides eagruppides loob võrdsed võimalused ning eelduse konkurentsivõime kasvuks. Kommentaar: Palume täpsustada, mida on mõeldud väljendi “infotehnoloogia loomise oskus” all. 6. Palume täpsustada arengukava kasutatavat Digiosksute mõistet - "IKT baasoskused” ei kata “digi” mõistet, ja näiteks ka pakutud “infotehnoloogia loomise oskus” on oskus, mille saab ka noor huviringist. Samuti peame oluliseks välja tuua ka küberturvalisusega seotud oskused. Küberoskusliku ühiskonna arendamine on Eesti küberturvalisuse strateegias määratletud prioriteetse arenguvaldkonnana. Kommentaar: Digipädevust võiks üldisemalt kirjeldada selliselt: digipädevus on tahe, suhtumine ja oskus kasutada digitaalseid tehnoloogilisi lahendusi ja vahendeid info saamiseks, kasutamiseks ja suhtlemiseks, uue teadmuse ja sisu loomiseks. Erinevatel sihtrühmadel/vanuserühmadel on lihtsalt erinevad pädevuse tasemed. 7. Vastavalt tegevussuunale 1.1. tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Muuhulgas tuleb selleks välja arendada kutsevaldkondade tippkeskused. Kommentaar: Palume lisada „Peame oluliseks sellele osale õppest, mis on seotud kooli tegevusena valdkondliku tipp-keskusena, ette näha kõrgemaid nõudmisi. Koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötada valdkondlikele tipp-keskustele esitatavate kõrgemate nõudmiste kriteeriumid.“ Selgitus: Kutsehariduse nõukojas 18.02.2020 toimunud tegevustoetuste eraldamise arutelul juhtis MKM tähelepanu asjaolule, et kutsevaldkondade tipp-keskused lähtuvad ajaloolisest pärandist ja ei pruugi muutunud majanduses enam pädevad olla. Piirkondlikel ja valdkondlikel tipp-keskustel on tööandjate, ettevõtjate ning riigi majanduse vaatest tervikuna erinev roll ning sihtrühm. Seetõttu peaks piirkondlikele tipp-keskustele esitama kõrgendatud nõudmisi, sh kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata kuidas kutseõppeasutus täidab oma rolli piirkondliku tipp-keskusena. Ennekõike peaks need arvesse võtma ka ettevõtjate hinnanguid tipp-keskustes arendatavate 2 (4) oskuste sobivusest vastava piirkonna ettevõtete vajadustele. Näiteks peaks piirkondliku tipp- keskuse puhul olema lisatud piirkonna ettevõtjate hinnang kooli õppekavadele ning õppe kvaliteedile. Valdkondlike tipp-keskuste puhul peaks aga olema lisatud kirjeldus, mille alusel on võimalik hinnata kuidas kutseõppeasutus täidab oma rolli valdkondliku tipp-keskusena, st ennekõike valdkonna suurimate tööandjate hinnang õppekavadele ning õppe kvaliteedile. 8. Vastavalt tegevussuunale 1.2. tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Muuhulgas tuleb selleks pakkuda kõigile inimestele juba õpingute käigus senisest enam kokkupuuteid töömaailmaga ning anda keskhariduses rohkem praktilisi kutseoskusi ja tehnoloogiaga seotud oskusi; soodustada praktilist STEAM ainete õpet üldhariduses ning laiendada STEAM hariduse võimalusi. Kommentaar: Palume „STEAM“ asemel kasutada sellekohast korrektset mõistet „STEM“. Selgitus: STEM on üldtunnustatud lähenemine õppeprotsessile, mis hõlmab teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning matemaatika. STEM lähenemine võimaldab õppijal arendada oma võtmeoskusi, sh probleemilahendamine, loovus, kriitiline analüüs, meeskonnatöö, iseseisev mõtlemine, algatusvõime, suhtlemisoskused ning digitaalne kirjaoskus. Kiirelt muutuvas majanduses toimub nihe lisandväärtust loovate töökohtade suunas ning tööandjate ootused haridussüsteemile on sellest tulenevalt eelkõige seotud STEM kvalifikatsioonidega. Selle mõiste selgitus lk 26 ei lähtu mitte STEM mõiste üldtunnustatud sisust vaid soovist mõiste sisu Eestis muuta. Arengukava mõistete selgituses on välja toodud, et STEAM (Science, Technology, Engineering, Arts and Math) on loodus- ja täppisteaduste ning kunstide praktilise kallakuga lõimitud õpe, mis sageli hõlmab ka loovat tehnoloogiakasutust. Varasemale mõistele STEM ehk loodus- ja täppisteadustele on lisatud kunstid (Arts), et rõhutada loovuse, aga ka näiteks probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise arendamise tähtsust. Juhime tähelepanu asjaolule, et puudub vajadus muuta STEM mõiste sisu eesmärgiga rõhutada loovuse, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendamise tähtsust kuivõrd see sisaldub ka STEM kontseptsioonis sh kõigis neis Euroopa Liidu raamdokumentides, millele haridusstrateegia lk 27-28 viitab. 9. Vastavalt tegevussuunale 3.1. arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm. Muuhulgas tuleb selleks reformida kutsesüsteemi, sh minna üle kutsestandarditelt oskuste profiilidele, töötada välja oskuste maatriks ja klassifikaator, oskuste hindamise kriteeriumid ja vahendid eri sihtrühmadele ning üld- ja erialaoskuste ja osakvalifikatsioonide tunnustamine ning arendada Eesti-siseselt ja rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtete alusel edasi kutseeksameid. Kommentaar: Palume arengukavas selgitada, kuidas on kutsesüsteemi reform seotud OSKA programmiga ja TAIE arengukavaga ning kuidas kaasatakse reformi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 10. Vastavalt tegevussuunale 3.2. soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Muuhulgas tuleb selleks pakkuda enam kutse- ja kõrgharidusõpet ning täiendus- ja ümberõppevõimalusi nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades. Kommentaar: Palume arvestada, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad põhinevad 2013.a. tehtud analüüsidel. Kuivõrd riigi majanduselu on vahepeal oluliselt arenenud, samuti arvestades COVID-19 tervishoiukriisile paratamatult järgnevat majanduskriisi, vajavad valdkonnad, milles suurendatakse kutse- ja kõrgharidusõppe ning täiendus- ja 3 (4) ümberõppevõimaluste pakkumist eelnevat kokkulepet töömaailmaga ning kooskõlastamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, sh TAIE arengukavaga. Eelkõige tuleks seejuures lähtuda SKP struktuurist ning prioriteetseks võtta eksportivate ettevõtete vajadused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Martti Kalvik 625 6464 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel