Riigikantselei
07.05.2020 nr 2-4/20-0199/2956
Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali
suurendamine ja riigivara üleandmine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Keiu Käära
611 3007
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
04.05.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
“Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“
seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu,
mille alusel volitatakse majandus- ja taristuministrit hääletama osalust valitseva ministrina
aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam
aktsiakapitali suurendamise poolt 52 188 uue 10 eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise
teel ning märkima aktsiad, tasudes mitterahalise sissemaksega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara (hariliku väärtusega 521 880
eurot) üleandmise teel.
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1 ning § 76 lõike
3 punktide 4 ja 5 ja lõike 4 alusel.
Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (registrikood 10349560, asukoht Lennujaama tee 12 Tallinn)
on riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on lennujaamade käitamine ja arendamine, et tagada
õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine. Ettevõte haldab Eestis paiknevaid
lennujaamu, mille hulka kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale veel Tartu, Pärnu, Kuressaare,
Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaam.
Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva
osaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. AS-i Tallinna Lennujaam taotlus kinnistute omandamiseks
Tartu lennuvälja piiratud ala, millel osutatakse lennuväljateenust, ei kuulu suures osas
aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam. Aktsiaselts Tallinna Lennujaam esitas 27.09.2013. a
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse nr 03.01-05.02/13/408, millega
taotleb Tartu lennujaama igapäevaseks käitamiseks vajalike Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi valitsemisel olevate kinnistute üleandmist aktsiakapitali suurendamise teel.
Korrigeeritud taotluse menetluse jätkamiseks riigile kuuluvate kinnistute üleandmiseks
mitterahalise sissemaksena esitas aktsiaselts Tallinna Lennujaam 27.07.2017. a kirjaga nr
03.01-05.06/17/LJ607.
Hetkel on aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam omandis kaheksa Tartu maakonnas Kambja vallas
asuvat kinnistut kogupindalaga 24,7 ha ning aktsiaselts taotleb täiendavalt enda omandisse
eelnõus märgitud kümmet kinnistut kogupindalaga 73,7 ha (vt seletuskirjale lisatud joonist
kinnistute asukohaga). Taotlus hõlmab Tartu maakonnas asuvaid kinnistuid, mis on seoses
Tartu lennuvälja rekonstrueerimise kavatsusega antud Vabariigi Valitsuse 07.09.2006. a
1
korraldusega nr 488 Tartu Maavalitsuse valitsemiselt ja 16.04.2009. a korraldusega nr 135
Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisele.
Aktsiakapitali suurendamisega alustab aktsiaselts Tallinna Lennujaam Tartus
lennuväljateenuse osutamiseks de facto kasutatavate maade de jure omandamise protsessi.
Lisaks tegutseb aktsiaselts Tallinna Lennujaam neljal eraomandis oleval kinnisasjal, mille
osas soovib aktsiaselts alustada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks ja lennujaama
käitamiseks vajalike maade omandamiseks. Kinnistute omamine on vajalik lennuvälja
seadmete hooldustööde teostamiseks, turvalisuse tagamiseks, takistusevabade pindade
hooldamiseks ja EASA (Euroopa Lennundus- ja Ohutusagentuuri) poolt kehtestatud nõuete
täitmise tagamiseks.
2.2. Taotletavate kinnistute kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus
Ülenurme lennuvälja kinnistu koosseisus on neli maaüksust:
- Lennuvälja plats L15 maaüksusel asuvad lennuvälja käitamiseks vajalikud raadioside
antennid ja majakas ning piirdeaed;
- Lennuvälja plats L7 maaüksus asub lennuvälja suletud territooriumil ning sellel asub
lennuraja pikendamisel ehitatud 08 suuna pöördetasku koos rajatuledega (lennuvälja
teenindustee EHR koodiga 220304635), maaüksus on vältimatult vajalik lennuvälja
käitamiseks;
- Lennu tn 44 maaüksusel asub lennurada koos perroonide ning terminalihoone ja
angaaridega (lennujaama hoone EHR koodiga 120544711, angaar EHR koodiga
120581407, töökoda EHR koodiga 120761176, garaaž EHR koodiga 120581413,
päästedepoo EHR koodiga 120581411, valvurimaja EHR koodiga 104023032; muud
hooned ja rajatised, mida ehitisregistris registreeritud ei ole; 26 suuna rajatuled);
katastriüksusel jääb ka lennurada, mis on ehitisena ehitisregistris registreeritud (EHR
kood 220304635), kuid pole selle maaüksuse aadressil.
- Lepikolinnu maaüksus on vajalik lennuvälja edasiseks arendamiseks ning sellele
maaüksusele planeeritakse tulevikus perrooniala laiendused.
Langi kinnistu piirneb vahetult lennuvälja territooriumiga ning paikneb külgohutusalas, mis
on oluline tagamaks takistuste kontrolli antud alal. Kinnistule on planeeritud
üldlennundusperroon.
Lennuveere kinnistu piirneb vahetult lennuvälja territooriumiga, millele laieneb
ehituskeeluvöönd kõrguspiiranguga. Maaüksus on planeeritud ühendada ruleerimistee kaudu
lennurajaga ning rajada lisaks seisuplatsid ja õhusõidukite angaarid.
Lennuvälja plats L2 kinnistu asub lennuvälja suletud territooriumil, kinnistul paikneb osa
lennurajast ning on vajalik lennuvälja igapäevaseks käitamiseks.
Lennuvälja plats L5 kinnistu on vajalik perrooni laiendamiseks. Kuna hetkel puuduvad
piisavad ohutusvahemaad C klassi (C klass tähendab kuni 36 m tiivaulatusega õhusõidukeid)
ruleerimiseks perrooni seisuplatsidel, siis selle kinnistu kaudu on see võimalik lahendada.
Lennuvälja plats L9 ja L3 kinnistud asuvad lennuvälja suletud territooriumil ning on lennuraja
turvatsoonis, maaüksust läbib lennurada teenindav tee.
2
Lennuvälja plats L1 kinnistu asub lennuvälja suletud territooriumil, lisaks paiknevad
maaüksusel 08 suuna rajatuled.
Lennuvälja plats L4 kinnistul asuvad lähenemistuled ning tõusu- ja maandumissektor.
Maaüksus vajalik hooldustööde teostamiseks, turvalisuse tagamiseks, lennuväli hooldab
takistusevabasid pindasid ja tagab EASA poolt kehtestatud nõuete täitmise.
Nõo tn 40 kinnistule on planeeritud täiendav ILS (instrumentaalse maandumissüsteemi)
kaugmajakas 08 suunale paremaks lähenemiseks. Hetkel on ILS lähenemine ainult suunalt 26.
Kinnistusraamatu III jakku on kantud reaalservituut kinnistu nr 4169350 igakordse omaniku
kasuks (Juurdepääsuservituut vastavalt 06.08.2019 lepingu punktile 2 ning lepingu lisaks 1
olevale plaanile. 6.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 19.08.2019).
2.3. Kinnistute harilik väärtus
Riigivara hariliku väärtuse hindamise (eksperdihinnang nr 0526-19-TA) teostas 11.12.2019. a
OÜ Domus Kinnisvara kutseline hindaja Kristjan Gross, kes on hinnangu koostamisel
lähtunud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Ekspert hindas riigivara harilikuks
väärtuseks kokku 521 880 eurot. Riigivara hariliku väärtuse hindamisel kasutati
võrdlusmeetodit.
Äriühingu aktsiakapitali tehtava mitterahalise sissemakse hariliku väärtuse vastavust
hindamisaruandes toodule kontrollis aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers vandeaudiitor Janno
Hermanson, koostades 19.12.2019. a sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu aruande.
Lähtudes RVS-i § 52 lõike 1 punktist 6 andis vandeaudiitor arvamuse, mille kohaselt vastas
aruande allkirjastamise hetkel mitterahalise sissemakse objektide harilik väärtus
hindamisaruandes toodule.
Äriühingu aktsiakapitali tehtava mitterahalise sissemakse objektide kirjeldus:
1) Kambja vallas asuv Ülenurme lennuvälja kinnistu hariliku väärtusega 454 600 eurot (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2400104, Lennuvälja plats L7 katastriüksus
94901:007:0067, pindala 6,62 ha, sihtotstarve transpordimaa; Lennuvälja plats L15
katastriüksus 94901:001:0143, pindala 4895 m2, sihtotstarve transpordimaa; Lennu tn 44
katastriüksus 94901:007:1713, pindala 43,62 ha, sihtotstarve transpordimaa; Lepikolinnu
katastriüksus 94901:007:1714, pindala 2,21 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; riigi
kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV56355);
2) Kambja vallas Reola külas asuv Langi kinnistu hariliku väärtusega 2500 eurot (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4835004, katastritunnus 94901:009:0480, pindala
1,03 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, rvok KV22541);
3) Kambja vallas Reola külas asuv Lennuveere kinnistu hariliku väärtusega 6600 eurot (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4836004, katastritunnus 94901:007:1649, pindala
2,47 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, rvok KV22545);
3
4) Kambja vallas Reola külas asuv Lennuvälja plats L2 kinnistu hariliku väärtusega 22 000
eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4834104, katastritunnus
94901:007:1650, pindala 6,95 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV22546);
5) Kambja vallas Reola külas asuv Lennuvälja plats L5 kinnistu hariliku väärtusega 1200
eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4835904, katastritunnus
94901:007:1657, pindala 5200 m2, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV23417);
6) Kambja vallas Reola külas asuv Lennuvälja plats L9 kinnistu hariliku väärtusega 2900
eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4836204, katastritunnus
94901:007:1656, pindala 1,04 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV23232);
7) Kambja vallas Reola külas asuv Lennuvälja plats L3 kinnistu hariliku väärtusega 3100
eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4836104, katastritunnus
94901:007:1648, pindala 1,12 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV22542);
8) Kambja vallas Laane külas asuv Lennuvälja plats L1 kinnistu hariliku väärtusega 780 eurot
(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4836504, katastritunnus 94901:008:0174,
pindala 3753 m2, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV22677);
9) Kambja vallas Ülenurme alevikus asuv Lennuvälja plats L4 kinnistu hariliku väärtusega
26 400 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4834904, katastritunnus
94901:007:1647, pindala 6,60 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV22543);
10) Nõo vallas Nõgiaru külas asuv Nõo tn 40 kinnistu hariliku väärtusega 1800 eurot (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4839104, katastritunnus 52801:007:0131, pindala
6159 m2, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV22544).
2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistute võõrandamisele mitterahalise sissemaksena
äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus
Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise
sissemakse teostamise ees. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelistab kinnistute
võõrandamist Aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali
suurendamise teel. RVS-i kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda
mitterahalise sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51
p 1) ning sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas.
2.4.1. Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse,
isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine
Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist
korraldamata (RVS § 17 lg 1 p 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest
kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele
isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lg 2
p 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või
tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb
kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18
lg 3). Riigivara võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lg 1), kuid kinnisasja
4
kasutamiseks andmise otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest vastutav
minister otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lg 2).
Kuna kinnistud on juba Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam faktilises kasutuses, siis kinnistute
kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid
halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid.
2.4.2. Kinnistute võõrandamine otsustuskorras
Kehtiv RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku
väärtuse (RVS § 33 lg 1). Kinnistute võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole aga
äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna kinnistute omandamine ei suurenda
äriühingu tulusid ega vähenda kulusid. Kuna kinnistud on juba reaalselt lennuvälja kasutuses
ja ala kasutatakse müügitulu genereerimiseks, siis ei mõjuta kinnistute omandamine Tartu
lennuvälja müügitulu. Investeering ei suurendaks äriühingu varade ega omakapitali tootlust
ega oleks kooskõlas omaniku ootustega. Lisaks ei ole Tartu lennujaam kui Aktsiaseltsi
Tallinna Lennujaam majandusüksus kasumlik ega oma iseseisvat investeeringute tegemise
võimekust.
Majandusüksuse investeerimisvõimekuse suurendamiseks võiks küll kaaluda ka riigiabi
andmist investeeringutoetuse või tegevustoetuse vormis, kuid riigiabi andmine riigilt
kinnistute (riigivara) omandamiseks ei pruugi olla hea praktika ega suurendada riigivaraga
tehtavate tehingute läbipaistvust.
2.5. Riigiabi analüüs
2.5.1. Riigiabi mõiste
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui
aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest
ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“
Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud
järgmised kumulatiivsed tingimused:
i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest;
ii) see annab abisaajale eelise;
iii) eelis on valikuline ning
iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist
kaubandust.
Riigi ressursid
Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates
keskvalitsusest kuni haldustasemeni. Kõnealused kinnistud kuuluvad riigile, seega kujutaks
kinnistute üleandmine endast riigi ressursside ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja
tingimus on täidetud.
Ettevõtja
5
Selleks et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda
ettevõtjale eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust
seisundist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine.
Meetmest abisaaja on Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam äriüksus, mis tegeleb
lennuväljateenuste osutamisega Tartu lennujaamas. Seega osutuks meetmest (võimalikust
eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud.
Eelis
ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks
saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Et meede kujutaks endast abi, peab see
andma abisaajale eelised, millega ta vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema
eelarvest.
Selleks et uurida, kas avaliku sektori asutuse majanduslik tehing annab selle teisele osapoolele
eelise, tuleb hinnata seda, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel. Kohtupraktikas on
majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon, mida nimetatakse
erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava eelise puhul
hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja teinud
samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte
kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes
turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja
finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud.
Kuna kinnistud on hetkel tasuta (v.a maamaksu tasumine) aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam
kasutuses, siis kinnistute omandi üleandmine ei suurenda äriühingu tulusid ega vähenda
kulusid. Seega teeks riik äriühingu omanikuna investeeringu, millelt äriühing täiendavat
kasumit ega omanik täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2017. a
koondaruandes arvutas Rahandusministeerium aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam omakapitali
hinnaks 8,6% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2019. aastast aluseks
võtta. Seega mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse
investeeritav omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis
on tegu äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital,
millelt riik hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt
teenitav tulu, kui äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda
täiendavalt aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva)
tootluse nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistute harilik väärtus.
Seega erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on
täidetud.
Valikulisus
Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede
andvat ettevõtjale AS Tallinna Lennujaam valikulise eelise, kuna kõnealused kinnistud
soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud.
Konkurentsi moonutamine ja mõju kaubandusele
Selleks et pidada meedet riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab
see tõenäoliselt moonutama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.
Vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele näib ettevõtjale antav abi kahjustavat
liikmesriikide vahelist kaubandust, kui kõnealune ettevõtja tegutseb ELi-sisesele
kaubandusele avatud turul. AS Tallinna Lennujaam tegutseb transpordisektoris, mis on EL
6
tasandil konkurentsile avatud ja seetõttu tundlik iga meetme suhtes, mida antakse ühes või
mitmes liikmesriigis. Seega võib kõnealune meede mõjutada liikmesriikide vahelist
kaubandust ning tingimus võib olla täidetud.
Järeldus
Hinnatav meede võib sisaldada riigiabi EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
2.5.2. Abi kokkusobivus siseturuga
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv meede ei ole siseturu
toimimisega üldjuhul kokkusobiv, välja arvatud juhul, kui see kuulub mõne ELi toimimise
lepingus sätestatud erandi kohaldamisalasse. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3
on esitatud sätted, mille puhul teatav abi tunnistatakse või võidakse tunnistada siseturuga
kokkusobivaks, nt abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu
soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis
oleks vastuolus ühiste huvidega.
Komisjoni 20.12.2011 otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest
makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (SGEI ehk üldhuviteenuste otsus) lubab maksta
lennujaamadele, mille teenindatavate reisijate arv ei ületa eelnenud kahe aasta jooksul
200 000 inimest aastas, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest hüvitist (Art.2
lg 1 punkt e), mis ei ületa teenuse osutamiseks vajalikke netokulusid koos mõistliku kasumiga
(Art.5 lg 1).
Netokulud võib arvestada lõikes 3 määratletud kulude ja lõikes 4 määratletud tulude vahena
(Art.5 lg 2) ning kuludena võib arvesse võtta ka investeeringutega (eelkõige infrastruktuuri
tehtud investeeringutega) seotud kulusid, kui need on vajalikud üldist majandushuvi
pakkuvate teenuste osutamiseks.
Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõikes 5 nõutud finants- ja tasuvusarvutuste analüüs on toodud
järgnevalt vastavalt seletuskirjale lisatud Exceli tabelile. Mõistliku kasumi suurus jääb seega
vahemikku 2% (kui riik garanteerib netokulude ja mõistliku kasumi täiemahulise hüvitamise)
kuni 8,6% (kui riik ei anna täielikku garantiid).
Tartu lennujaama reisijate arv oli 2017. aastal 30 292, 2018. aastal 26 092 ja 2019. aastal 28
322. Aastaks 2020 prognoositakse 28 650 reisijat. Seega ei ületa teenindatavate reisijate arv
200 000 inimest aastas.
Regionaalsete lennujaamade poolt teenitud kahjum oli 2017. aastal 740 993 eurot (kulude
kogumaht 4 449 598 eurot), 2018. aastal 598 366 eurot (kulude kogumaht 4 256 111 eurot) ja
2019. aastal 238 858 eurot (kulude kogumaht 4 477 463 eurot). Aastaks 2020 on planeeritud
kahjum -284 001 eurot (kulude kogumaht 4 521 472 eurot). Seega on riigil võimalik
tagantjärele hüvitada vajak ehk kindlaks tehtud tegevuskahjum ja mõistlik kasum.
Riik kattis 2016-2018.aastani osaliselt regionaalsete lennujaamade otsekulud (va. üldkulu)
ning 2016-2018. aastani oli riigipoolne sihtfinantseering tegevuskulude katteks aastas
1 615 000 eurot ning alates 2019. aastast on sihtfinantseering tegevuskulude katteks 2 200 000
eurot.
7
Regionaalseid lennujaamu kogumis käsitledes oleks 2018. aasta vaates tagantjärele hüvitatava
summa ehk vajaku suurus tegevuskahjum (598 366 eurot) + mõistlik kasum (minimaalselt 2%
kogukuludest ehk 85122 eurot) = 683 488 eurot. 2019. aasta vaates oleks tagantjärele
hüvitatava summa ehk vajaku suurus tegevuskahjum (238 858 eurot) + mõistlik kasum
(minimaalselt 2% kogukuludest ehk 89 549 eurot) = 328 407 eurot.
Tartu lennujaama eraldi käsitledes oleks 2017. ja 2018. aasta vaates tagantjärele hüvitatava
summa ehk vajaku suurus tegevuskahjum (591 953 eurot) + mõistlik kasum (minimaalselt 2%
kogukuludest ehk 68 030 eurot) = 659 983 eurot.
2019. aasta vaates oleks tagantjärele hüvitatava summa ehk vajaku suurus tegevuskahjum
(165 560 eurot) + mõistlik kasum (minimaalselt 2% kogukuludest ehk 33 446 eurot) = 199
006 eurot.
Seega on AS-il Tallinna Lennujaam tekkinud nelja väikelennujaama käitamisel ehk üldist
majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel tegevuskahjum ning äriühingu poolt taotletavad
kinnistud mahuvad täiendavalt makstava hüvitise sisse ilma ülekompenseerimiseta.
2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede sisaldab riigiabi EL-i
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuid see on kokkusobiv siseturuga.
Kinnistute üleandmine mitterahalise sissemaksena toimub komisjoni 2011. a otsuse (nn SGEI
otsuse) art 2 lg 1 punkti e alusel ehk tegu on lubatud riigiabiga üldist majandushuvi pakkuva
teenuse osutamiseks summas 521 880 eurot.
ASi Tallinna Lennujaam kohustused üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
ülesande täitmisel on sätestatud AS-i Tallinna Lennujaam ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 02.02.2017 ja 29.01.2018 sõlmitud sihtotstarbelistes
lepingutes nr 1.8-7/17-049-1 ja nr 1.8-7/18-035-1 ning 07.02.2019 ja 01.03.2020 sõlmitud
sihtotstarbelistes lepingutes nr 1.8-7/20-044 ja 1.8-7/19-073-1.
3. Lubatud riigiabi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks
Kinnistute üleandmine mitterahalise sissemaksena on riigiabi AS-ile Tallinna Lennujaam
üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks, mida antakse komisjoni otsuse „Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi
suhtes“ (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3) artikkel 2 lõige 1 punkti e alusel summas 521 880 eurot.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
5. Eelnõu mõju
Hetkel on AS-i Tallinna Lennujaam aktsiakapital 25 095 400 eurot. Vabariigi Valitsuse
korralduse jõustumise järel korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos
AS-iga Tallinna Lennujaam kinnisasjade võõrandamiseks notariaalselt tõestatud mitterahalise
8
sissemakse lepingu sõlmimise. Aktsiakapitali suurendamise käigus kasvab AS-i Tallinna
Lennujaam aktsiakapital 1,7% võrra 25 617 280 euroni.
6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile täiendavaid eelarvelisi kulutusi ei kaasne, kuivõrd kõik riigivara
võõrandamisega seotud kulud kannab AS Tallinna Lennujaam.
7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Rahandusministeerium kooskõlastas Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ühe märkusega.
Eelnõud on täiendatud Rahandusministeeriumi märkust arvestades. Eelnõule on lisatud punkt
3 „Lubatud riigiabi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks“.
Riigivara üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule on riigi kinnisvararegistris algatatud
menetlus nr 17-4216. Eelnevalt viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ajavahemikus 12.07.-2.08.2017. a riigi kinnisvararegistri kaudu läbi riigivara vajalikkuse
väljaselgitamise menetluse nr 17-4215. Teistele riigivara valitsejatele ei ole nimetatud
riigivara riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil vajalik.
Korralduse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalituse riigivara
peaspetsialist Keiu Käära (
[email protected], telefon 611 3007).
9
EELNÕU
04.05.2020
KORRALDUS
Volitus aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 ja lõike 4 alusel:
1. Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi
Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine 521 880 euro võrra 52 188 uue 10-eurose
nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on aktsiaseltsi Tallinna
Lennujaam aktsiakapitali suurus 25 617 280 eurot.
2. Kehtestada, et kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik.
3. Määrata aktsiate valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
4. Kehtestada, et aktsiakapitali suurendamise eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik riigi
2020. aasta lisaeelarve seaduse §-s 1 osas 6 jaos 7 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehinguteks ette nähtud
vahendite üleandmisega aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam.
Peaminister
Jüri Ratas
Riigisekretär
Taimar Peterkop