24.04.2020
„Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja alusel ning
riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka
eelnõu) tehtavad muudatused aitavad leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi
koroonaviirus) puhangus tulenevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi.
Laiemalt on sattunud kõikide sektorite ettevõtjad raskustesse ja selleks on vajadus toetada ka
ettevõtjaid, millised on struktuurivahendite toel ettevõtluse arendamiseks projekte ellu viimas.
Antud olukorras on mõjuvatel põhjustel eelkõige vajalik projektide abikõlblikkuse perioodi
pikendamine.
Tulenevalt projektide elluviimise suunitlusest, on osa meetmed seotud konkreetsete sündmuste
ja tegevuste (näiteks konverentsid, sündmused, messid jne) elluviimisega ning need jäävad
eriolukorrast johtuvate liikumispiirangute tõttu ära, kuna esinejad või osalejad ei saa üritustele
kohale tulla.
Teised on meetmed, kus ettevõtja teeb lisaks igapäevasele ärijuhtimisele täiendavaid tegevusi
oma ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks (näiteks tootearendus, digitaliseerimine, uued turud
jne). Ettevõtjal on enda päästmisega oluliselt rohkem tegemist ja täna ei ole teada, millal
ettevõtjad suudavad ellu viia, ettevõtte kriisijuhtimise kõrvalt, projektidega seotud tegevusi.
Lisaks projekti tegevuste elluviimisele on oluline ka saavutada tähtaegselt projektile seatud
tulemusnäitajad (näiteks töötajate arvu suurendamine, müügikäibe kasv, ekspordi müügitulu
kasv jne). Isegi kui koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord lõppeb, kulub ettevõtjatel veel
kindlasti aega, et taastada kriisieelne olukord. Sellest tulenevalt on vajalik projektide
pikendamine ka tulemusnäitajate saavutamise võimaldamiseks, mis on sõltuvalt meetmest, kas
projekti lõpus või kaks aastat pärast projekti lõppu.
Eriolukord ja sellest kiire ning suurte tagasilöökideta majanduse taastumine nõuab uusi ja
senisest erinevaid tooteid ja teenuseid. Näiteks eritingimustega meditsiinivahendid,
tervishoiuteenused, sealhulgas haiguste testimine ja telemeditsiin, IT-lahendused. Seepärast on
oluline, et uute toodete ja teenuste pakkujate ringi laiendatakse ja et erinevate valdkondade
ettevõtjatele oleks tootearenduse toetus võrdselt kättesaadav.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite
osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov (tel 715 3406,
[email protected])
koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Anu Jaansoniga (tel 627 9711,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse ettevõtlusministri 02.09.2015. a määruse nr 113
„Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ paragrahvi 8
lõiget 4.
Muudatuse alusel võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist
mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti
eesmärkide täitmisega. Projektide abikõlblikkuse perioodide pikendamine peab olema
põhjendatud ning lähtuma toetuse saaja ebasoodsast olukorrast ja konkreetsest vajadusest.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise näol on tegemist toetuse andja kaalutlusotsusega ning
põhjendusi, millele otsuse tegemisel saab toetuse andja toetuda, saab teotuse andja üksnes
toetuse saajalt. Ilma toetuse saaja poolse teabeta muutmise vajalikkuse kohta ei ole võimalik
toetuse andjal muudatuse vajalikkust kaaluda ja kaalutlusotsust teha. Seetõttu on mõjuva
põhjuse nõue põhjendatud.
Vajalik on projektide pikendamine mõjuvatel põhjustel ka seetõttu, et võimaldada projekti
elluviijal projekti tulemusnäitajate saavutamine.
Kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on Vabariigi Valitsus välja kuulutanud eriolukorra
ning keelanud kuni 17. maini 2020 (k.a) rahvarohkete sündmuste korraldamise, siis on toetuse
saaja raske valiku ees, kas jätta rahvusvaeliste sündmuste ja konverentside korraldamine ära
või lükata nende korraldamine edasi.
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside ära jätmine ei ole sobiv lahendus, kuna see seab
ohtu meetme üldiste eesmärkide täitmise. Seepärast tuleb rahvusvahelised sündmused ja
konverentside korraldada ajal, millal eriolukorrast tulenevad piirangud enam ei kehti ning
rahvusvahelised lennuühendused on taastatud.
Sellest tulenevalt on pikemalt ette valmistatud sündmuste ja konverentside puhul vajalik tagada
senisest pikemaajalisem abikõlblikkuse periood.
Abikõlblikkuse perioodi pikendamist peab toetuse saaja taotlema toetuse andjalt ning see
jõustub toetuse andja vastavasisulise otsuse tegemisega. Mõjuva põhjuse puudumisel on toetuse
andjal õigus abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus tagasi lükata.
Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse ettevõtlusministri 12.11.2015. a määruse nr 131
„Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 8 lõiget 5 ning
paragrahvi 20 lõiget 2.
Muudatuse eesmärk on loobuda senisest piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes
üks kord, kuni kuueks kuuks. Nimetatud piirang ei ole koroonaviirusest tekitatud majandusliku
kahju tekkimise olukorras asjakohane. Piirang seati eesmärgiga, et toetuse saajad viiksid
projekti tegevused ellu projekti taotluses märgitud ajagraafiku kohaselt. Antud hetkel, kui
ettevõtjatel on raskusi oma igapäevaste tegevuste elluviimisega, rääkimata projekti tegevuste
jätkamisega, on asjakohane piirangust loobuda ja kõikides meetmetes on läbivalt loobutud
muudatustaotluse esitamisest üksnes abikõlblikkuse perioodil. Rakendusüksus võib taotluse
rahuldamata jätta juhul, kui taotluse põhjendused ei ole veenvad ja ajakohased.
Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.06.2018. a
määruse nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi
8 lõiget 5.
Sarnaselt eelmise paragrahvi muudatusega loobutakse koroonaviiruse olukorras piirangust, et
projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks. Antud meetme tegevusi
on ettevõtjal pea võimatu jätkata, kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on seatud ranged
liikumise piirangud. Välismess, millel ettevõtja soovis osaleda eksperdina, jäetakse ära või
lükatakse edasi.
Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.09.2018. a
määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ paragrahvi 8 lõiget 2 ja
paragrahvi 12 lõikeid 2 ja 5.
Sarnaselt eelmistele paragrahvidele loobutakse muudatusega koroonaviiruse olukorras
piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks.
Lisaks pikendatakse erandkorras abikõlblikkuse perioodi 2020. aastalt 2021. aasta lõpuni.
Kehtiva riigieelarve seaduse § 591 alusel võib riigieelarves kinnitatud piirmääraga vahendite
ning riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvate vahendite
kasutamist pikendada ühe eelarveaasta võrra. Seega saab 2020. aastal kasutamata jäänud
vahendeid kasutada veel ka 2021. aastal.
Eelnõu paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17.04.2019. a
määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele
töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ paragrahvi 9 lõiget 2 ja paragrahvi 14 lõiget 5.
Muudatusega pikendatakse senist projektide lõpptähtaega ühe aasta võrra, uueks lõpptähtajaks
on määratud 31.12.2021. Lisaks jäetakse välja projektide senine maksimaalne tähtaeg, kuna see
võib tekitada ebaselgust. Meetme alusel projektitaotluste vastuvõtmist ei viida enam läbi,
projektid on kõik elluviimisel.
Eelnõu paragrahviga 6 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.05.2019. a
määruse nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ pealkirja ning
paragrahvi 9 lõiget 5 ning paragrahvi 12 lõike 1 punkti 2 ning tunnistatakse kehtetuks
paragrahvi 1 lõige 3 ja paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1.
Muudatusega kaotatakse piirang, mille alusel sai tootearenduse toetust taotleda üksnes
tööstusettevõtja ning piirang, et projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni
kuue kuu võrra.
Toetuse saajate ringi laiendamine on ülioluline meede ettevõtjate kriisist väljumiseks. Ühelt
poolt on enamus Eesti majandussektoreist koroonakriisis kannatada saanud. Teiselt poolt
muudab koroonakriis ka praeguseid ärimudeleid ja ettevõtlusviise. Seetõttu vajavad ettevõtted
uusi tooteid ja teenuseid, mis vastaksid nende klientide vajadustele ja koroonajärgselt
muutunud majandusolukorrale.
Eesti riigi taastumiseks koroonakriisist on oluline, et Eesti ettevõtted suudaksid kohe peale
kriisi oma äritegevuse taastada. See omakorda sõltub sellest, kas Eesti ettevõtete tooted ja
teenused vastavad klientide soovidele ja neid ostetakse. Samuti ei ole väheoluline, et määrusega
tehtav muudatus võimaldab arendada erinevate valdkondade ettevõtjatel välja uusi tooteid ja
teenuseid, mida riik ja selle elanikud vajavad eriolukorraga toimetulekuks ning eriolukorrast
taastumiseks. Sealhulgas meditsiinis kasutatavad tooted ja teenused, näiteks haiguse testimine,
telemeditsiin.
Eelnõu paragrahviga 7 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 05.08.2019. a
määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 10 lõiget 5.
Muudatusega kaotatakse piirang, et projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada
kuni 12 kuu võrra.
Loobutud on muudatustaotluse esitamisest abikõlblikkuse perioodil. Praktikas on ilmnenud
juhtumeid, kus eelarve muutmise vajadus on selgunud alles lõppmakse menetlemisel. Juhul,
kui taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse oluliselt hiljem, kui projekti
tegevuste elluviimiseks kokkulepitud lõppkuupäev, on rakendusüksusel õigus taotlus jätta
rahuldamata. Muudatusega luuakse võimalus, et muudatustaotlust on võimalik esitada kuni
lõpparuande kinnitamiseni. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamata jätta juhul, kui taotluse
põhjendused ei ole veenvad ja asjakohased.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8);
2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78).
4. Määruse mõjud
Muudatused tagavad võimaluse projekti elluviijatel projektid mõjuvatel põhjustel pikendada ja
seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad. Arvestades koroonaviiruse leviku
eeldatavaid ebasoodsaid tagajärgi, võib muudatuste mõju koroonaviirusest kahju saanud
ettevõtjatele pidada oluliseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse
avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Kultuuriministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi,
Rahandusministeerium märkustega.
Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus
on seletuskirja lisas.
Lisa: Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste
muutmise määruse“ seletuskirja lisa
Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata jätmise
ettepanekute põhjendus
esitaja
Rahandus- 1. Kõikide struktuuritoetustest ellu Arvestatud.
ministeerium viidavate toetusmeetmete (määruse Muutmistaotlusi hindab rakendusüksus
eelnõu §-d 1-4 ja 7) puhul jääb (EAS). EASil on juba olemas
arusaamatuks, kes ja kuidas hakkab pikaaegne kogemus toetustega, sh
hindama, kui pikaks võib mõjuvatel põhjustel abikõlblikkuse
abikõlblikkuse perioodi pikendada perioodi pikendamisel.
Iga taotlust hinnatakse eraldi,
ning millised on need mõjuvad
arvestatakse konkreetse projekti erisusi
põhjused. Palume selgitada täpsemalt,
ja vajadusi. Kindlasti ei pikendata
kus kehtestatakse need normid ja
abikõlblikkuse perioodi kergekäeliselt,
tingimused ning mis on see piir, kui
vaid hinnatakse igakülgselt taotluses
kauaks saab üks ettevõte taotleda
toodud põhjendusi ja argumente.
abikõlblikkuse perioodi pikendamist.
Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajad on
sätestatud meetme määrustes.
2. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust Arvestatud.
„Rahvusvaheliste sündmuste ja Nõustume RM ettepanekuga. Määruse
konverentside toetamise tingimused ja eelnõu lõike 3 sõnastust ei muudeta.
kord“ ning asendatakse terviklikult § 8 Selle asemel muudame määruse
lõige 3 uues sõnastuses. Samas sellega eelnõu § 8 lg 4: „Toetuse saaja võib
kaotatakse ära ka lõige, kus on välja taotleda projekti abikõlblikkuse
toodud kui pikk peaks olema perioodi pikendamist mõjuval põhjusel
normaalsetes tingimustes
käesoleva määruse §-s 21 kehtestatud
abikõlblikkuse periood. Antud
korras ja tingimusel, et saavutatav
muudatus ei rõhuta ainult pikendamise
taotlust, seega palume mitte asendada tulemus seondub jätkuvalt meetme
antud paragrahvi lõiget, vaid eesmärkidega ja projektiga.
võimalusel kehtestada uus lõige, mis Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel
lubaks abikõlblikkuse perioodi võib § 8 lõikes 3 sätestatud tegevused
pikendada vastavalt vajadusele. ellu viia pikema perioodi jooksul, kuid
hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“.
3. Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust Arvestatud.
„Innovatsiooni- ja arendusosaku Seletuskirja on täiendatud „eelnõu
toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahviga 2“ ja „eelnõu
ning § 20 lõikes 2 jäetakse välja paragrahviga 8“ osas.
tekstiosa „abikõlblikkuse perioodi
kestel“. Seletuskirjas on antud
muudatuse osas selgitatud, et
loobutakse piirangust, et taotleja peab
üksnes abikõlblikkuse perioodi kestel
taotlema rakendusüksuselt taotluse
rahuldamise otsuse muumist. Jääb
selgusetuks, kas taotluse rahuldamise
otsust saab muuta ka siis kui projekt on
juba lõppenud, või on lubatud projekti
muuta lõpparuande kinnitamiseni (§ 8
lõige 7). Palume seletuskirjas antud
asjaolu selgitada ning tuua välja,
millistel juhtudel on lubatud taotleda
projektide pikendamist, kui seda
tehakse väljaspool abikõlblikkuse
perioodi.
4. Eelnõu §-ga 5 muudetakse määrust Arvestatud.
„Tööstuse digitaliseerimise ja Seletuskirja on täiendatud „eelnõu
automatiseerimise toetuse“ ja eelnõu §- paragrahviga 5“ osas.
ga 6 määrust „Toetus digitaalsete
tehnoloogiate, robotite ja
automatiseerimise kasutamisele
töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“
pikendades abikõlblikkuse perioodi
2020. aastalt 2021. aasta lõpuni.
Juhime tähelepanu, et sellisel juhul
tekiksid lõpparuanded alles 2021.
aastal ning ka riigieelarve mõistes
tekiks kulu tekkepõhiselt 2021. aastal.
Praegu on antud kulu tekkimisel
arvestatud 2020. aastaga ning sellest
tulenevalt, kui tekib uus kulu 2021.
aastal, halvendab see valitsussektori
eelarvepositsiooni hoopis järgmine
aasta. Palume seletuskirjas välja tuua,
kas ja mis ulatuses abikõlblikkuse
perioodi pikendamine mõjutab
riigieelarves nendeks toetusteks
kavandatud tekkepõhiseid kulutusi
aastate lõikes.
5. Eelnõu §-ga 7 muudetakse määrust Arvestatud.
„Perioodi 2014-2020 tööstusettevõtja Seletuskirja on täiendatud „eelnõu
tootearenduse toetus“ ja kaotatakse ära paragrahviga 7“ osas.
tööstusettevõtete piirang (§ 1 lõige 3 ja
Arvestame asjaoluga, et pärast
§ 12 lõige 1 punkt 1). Palume
muudatuse kehtima hakkamist tuleb
seletuskirjas täpsemalt selgitada, miks
esitada Euroopa Komisjonile uus
antud muudatus tehakse, kuna ei ole
grupierandi teatis.
aru saada, miks on see just
koroonaviirusest tuleneva kriisi
lahendamise jaoks mõistlik lahendus.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et piirangu
kaotamisest tulenevalt on vaja esitada
pärast muudatuse kehtima hakkamist
Euroopa Komisjonile uus grupierandi
teatis, mis muudaks praegust
grupierandi teatist SA.54697(2019/X).
MÄÄRUS
07.05.2020 nr 15
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruste muutmise määrus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja riigieelarve seaduse §
531 lõike 1 alusel.
§ 1. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ § 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) „Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel
käesoleva määruse §-s 21 kehtestatud korras ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt
meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib § 8 lõikes 3
sätestatud tegevused ellu viia pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“.
§ 2. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse
andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“;
2) paragrahvi 20 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „abikõlblikkuse perioodi kestel“.
§ 3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–
2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–2020
välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
2
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“.
§ 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 12 lõike 5 punktis 5 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“;
2) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2021. aasta 31. detsembriks.“.
§ 5. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus
digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses
ning mäetööstuses“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete
tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning
mäetööstuses“ § 9 lõikes 2 ja § 14 lõike 2 punktis 5 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“.
§ 6. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi
2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020
tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“;
4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna „põhitegevusalast“.
§ 7. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49
„Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori
toetuse andmise tingimused ja kord“ § 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
3
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler