dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. mai 2020
Viit
15
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Eve Kislov

Failid

  • 📎15 07.05.2020 Ministri määrus.bdoc753 KB

Sisu (failidest)

24.04.2020 „Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja alusel ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka eelnõu) tehtavad muudatused aitavad leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangus tulenevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi. Laiemalt on sattunud kõikide sektorite ettevõtjad raskustesse ja selleks on vajadus toetada ka ettevõtjaid, millised on struktuurivahendite toel ettevõtluse arendamiseks projekte ellu viimas. Antud olukorras on mõjuvatel põhjustel eelkõige vajalik projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamine. Tulenevalt projektide elluviimise suunitlusest, on osa meetmed seotud konkreetsete sündmuste ja tegevuste (näiteks konverentsid, sündmused, messid jne) elluviimisega ning need jäävad eriolukorrast johtuvate liikumispiirangute tõttu ära, kuna esinejad või osalejad ei saa üritustele kohale tulla. Teised on meetmed, kus ettevõtja teeb lisaks igapäevasele ärijuhtimisele täiendavaid tegevusi oma ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks (näiteks tootearendus, digitaliseerimine, uued turud jne). Ettevõtjal on enda päästmisega oluliselt rohkem tegemist ja täna ei ole teada, millal ettevõtjad suudavad ellu viia, ettevõtte kriisijuhtimise kõrvalt, projektidega seotud tegevusi. Lisaks projekti tegevuste elluviimisele on oluline ka saavutada tähtaegselt projektile seatud tulemusnäitajad (näiteks töötajate arvu suurendamine, müügikäibe kasv, ekspordi müügitulu kasv jne). Isegi kui koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord lõppeb, kulub ettevõtjatel veel kindlasti aega, et taastada kriisieelne olukord. Sellest tulenevalt on vajalik projektide pikendamine ka tulemusnäitajate saavutamise võimaldamiseks, mis on sõltuvalt meetmest, kas projekti lõpus või kaks aastat pärast projekti lõppu. Eriolukord ja sellest kiire ning suurte tagasilöökideta majanduse taastumine nõuab uusi ja senisest erinevaid tooteid ja teenuseid. Näiteks eritingimustega meditsiinivahendid, tervishoiuteenused, sealhulgas haiguste testimine ja telemeditsiin, IT-lahendused. Seepärast on oluline, et uute toodete ja teenuste pakkujate ringi laiendatakse ja et erinevate valdkondade ettevõtjatele oleks tootearenduse toetus võrdselt kättesaadav. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov (tel 715 3406, [email protected]) koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Anu Jaansoniga (tel 627 9711, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse ettevõtlusministri 02.09.2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ paragrahvi 8 lõiget 4. Muudatuse alusel võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme ja projekti eesmärkide täitmisega. Projektide abikõlblikkuse perioodide pikendamine peab olema põhjendatud ning lähtuma toetuse saaja ebasoodsast olukorrast ja konkreetsest vajadusest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise näol on tegemist toetuse andja kaalutlusotsusega ning põhjendusi, millele otsuse tegemisel saab toetuse andja toetuda, saab teotuse andja üksnes toetuse saajalt. Ilma toetuse saaja poolse teabeta muutmise vajalikkuse kohta ei ole võimalik toetuse andjal muudatuse vajalikkust kaaluda ja kaalutlusotsust teha. Seetõttu on mõjuva põhjuse nõue põhjendatud. Vajalik on projektide pikendamine mõjuvatel põhjustel ka seetõttu, et võimaldada projekti elluviijal projekti tulemusnäitajate saavutamine. Kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on Vabariigi Valitsus välja kuulutanud eriolukorra ning keelanud kuni 17. maini 2020 (k.a) rahvarohkete sündmuste korraldamise, siis on toetuse saaja raske valiku ees, kas jätta rahvusvaeliste sündmuste ja konverentside korraldamine ära või lükata nende korraldamine edasi. Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside ära jätmine ei ole sobiv lahendus, kuna see seab ohtu meetme üldiste eesmärkide täitmise. Seepärast tuleb rahvusvahelised sündmused ja konverentside korraldada ajal, millal eriolukorrast tulenevad piirangud enam ei kehti ning rahvusvahelised lennuühendused on taastatud. Sellest tulenevalt on pikemalt ette valmistatud sündmuste ja konverentside puhul vajalik tagada senisest pikemaajalisem abikõlblikkuse periood. Abikõlblikkuse perioodi pikendamist peab toetuse saaja taotlema toetuse andjalt ning see jõustub toetuse andja vastavasisulise otsuse tegemisega. Mõjuva põhjuse puudumisel on toetuse andjal õigus abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus tagasi lükata. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse ettevõtlusministri 12.11.2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 8 lõiget 5 ning paragrahvi 20 lõiget 2. Muudatuse eesmärk on loobuda senisest piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks. Nimetatud piirang ei ole koroonaviirusest tekitatud majandusliku kahju tekkimise olukorras asjakohane. Piirang seati eesmärgiga, et toetuse saajad viiksid projekti tegevused ellu projekti taotluses märgitud ajagraafiku kohaselt. Antud hetkel, kui ettevõtjatel on raskusi oma igapäevaste tegevuste elluviimisega, rääkimata projekti tegevuste jätkamisega, on asjakohane piirangust loobuda ja kõikides meetmetes on läbivalt loobutud muudatustaotluse esitamisest üksnes abikõlblikkuse perioodil. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamata jätta juhul, kui taotluse põhjendused ei ole veenvad ja ajakohased. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.06.2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 8 lõiget 5. Sarnaselt eelmise paragrahvi muudatusega loobutakse koroonaviiruse olukorras piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks. Antud meetme tegevusi on ettevõtjal pea võimatu jätkata, kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on seatud ranged liikumise piirangud. Välismess, millel ettevõtja soovis osaleda eksperdina, jäetakse ära või lükatakse edasi. Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.09.2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ paragrahvi 8 lõiget 2 ja paragrahvi 12 lõikeid 2 ja 5. Sarnaselt eelmistele paragrahvidele loobutakse muudatusega koroonaviiruse olukorras piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks. Lisaks pikendatakse erandkorras abikõlblikkuse perioodi 2020. aastalt 2021. aasta lõpuni. Kehtiva riigieelarve seaduse § 591 alusel võib riigieelarves kinnitatud piirmääraga vahendite ning riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud tuludest sõltuvate vahendite kasutamist pikendada ühe eelarveaasta võrra. Seega saab 2020. aastal kasutamata jäänud vahendeid kasutada veel ka 2021. aastal. Eelnõu paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17.04.2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ paragrahvi 9 lõiget 2 ja paragrahvi 14 lõiget 5. Muudatusega pikendatakse senist projektide lõpptähtaega ühe aasta võrra, uueks lõpptähtajaks on määratud 31.12.2021. Lisaks jäetakse välja projektide senine maksimaalne tähtaeg, kuna see võib tekitada ebaselgust. Meetme alusel projektitaotluste vastuvõtmist ei viida enam läbi, projektid on kõik elluviimisel. Eelnõu paragrahviga 6 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.05.2019. a määruse nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ pealkirja ning paragrahvi 9 lõiget 5 ning paragrahvi 12 lõike 1 punkti 2 ning tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 1 lõige 3 ja paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1. Muudatusega kaotatakse piirang, mille alusel sai tootearenduse toetust taotleda üksnes tööstusettevõtja ning piirang, et projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni kuue kuu võrra. Toetuse saajate ringi laiendamine on ülioluline meede ettevõtjate kriisist väljumiseks. Ühelt poolt on enamus Eesti majandussektoreist koroonakriisis kannatada saanud. Teiselt poolt muudab koroonakriis ka praeguseid ärimudeleid ja ettevõtlusviise. Seetõttu vajavad ettevõtted uusi tooteid ja teenuseid, mis vastaksid nende klientide vajadustele ja koroonajärgselt muutunud majandusolukorrale. Eesti riigi taastumiseks koroonakriisist on oluline, et Eesti ettevõtted suudaksid kohe peale kriisi oma äritegevuse taastada. See omakorda sõltub sellest, kas Eesti ettevõtete tooted ja teenused vastavad klientide soovidele ja neid ostetakse. Samuti ei ole väheoluline, et määrusega tehtav muudatus võimaldab arendada erinevate valdkondade ettevõtjatel välja uusi tooteid ja teenuseid, mida riik ja selle elanikud vajavad eriolukorraga toimetulekuks ning eriolukorrast taastumiseks. Sealhulgas meditsiinis kasutatavad tooted ja teenused, näiteks haiguse testimine, telemeditsiin. Eelnõu paragrahviga 7 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 05.08.2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahvi 10 lõiget 5. Muudatusega kaotatakse piirang, et projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada kuni 12 kuu võrra. Loobutud on muudatustaotluse esitamisest abikõlblikkuse perioodil. Praktikas on ilmnenud juhtumeid, kus eelarve muutmise vajadus on selgunud alles lõppmakse menetlemisel. Juhul, kui taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks esitatakse oluliselt hiljem, kui projekti tegevuste elluviimiseks kokkulepitud lõppkuupäev, on rakendusüksusel õigus taotlus jätta rahuldamata. Muudatusega luuakse võimalus, et muudatustaotlust on võimalik esitada kuni lõpparuande kinnitamiseni. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamata jätta juhul, kui taotluse põhjendused ei ole veenvad ja asjakohased. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: 1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 4. Määruse mõjud Muudatused tagavad võimaluse projekti elluviijatel projektid mõjuvatel põhjustel pikendada ja seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad. Arvestades koroonaviiruse leviku eeldatavaid ebasoodsaid tagajärgi, võib muudatuste mõju koroonaviirusest kahju saanud ettevõtjatele pidada oluliseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Kultuuriministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi, Rahandusministeerium märkustega. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa: Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse“ seletuskirja lisa Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata jätmise ettepanekute põhjendus esitaja Rahandus- 1. Kõikide struktuuritoetustest ellu Arvestatud. ministeerium viidavate toetusmeetmete (määruse Muutmistaotlusi hindab rakendusüksus eelnõu §-d 1-4 ja 7) puhul jääb (EAS). EASil on juba olemas arusaamatuks, kes ja kuidas hakkab pikaaegne kogemus toetustega, sh hindama, kui pikaks võib mõjuvatel põhjustel abikõlblikkuse abikõlblikkuse perioodi pikendada perioodi pikendamisel. Iga taotlust hinnatakse eraldi, ning millised on need mõjuvad arvestatakse konkreetse projekti erisusi põhjused. Palume selgitada täpsemalt, ja vajadusi. Kindlasti ei pikendata kus kehtestatakse need normid ja abikõlblikkuse perioodi kergekäeliselt, tingimused ning mis on see piir, kui vaid hinnatakse igakülgselt taotluses kauaks saab üks ettevõte taotleda toodud põhjendusi ja argumente. abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajad on sätestatud meetme määrustes. 2. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust Arvestatud. „Rahvusvaheliste sündmuste ja Nõustume RM ettepanekuga. Määruse konverentside toetamise tingimused ja eelnõu lõike 3 sõnastust ei muudeta. kord“ ning asendatakse terviklikult § 8 Selle asemel muudame määruse lõige 3 uues sõnastuses. Samas sellega eelnõu § 8 lg 4: „Toetuse saaja võib kaotatakse ära ka lõige, kus on välja taotleda projekti abikõlblikkuse toodud kui pikk peaks olema perioodi pikendamist mõjuval põhjusel normaalsetes tingimustes käesoleva määruse §-s 21 kehtestatud abikõlblikkuse periood. Antud korras ja tingimusel, et saavutatav muudatus ei rõhuta ainult pikendamise taotlust, seega palume mitte asendada tulemus seondub jätkuvalt meetme antud paragrahvi lõiget, vaid eesmärkidega ja projektiga. võimalusel kehtestada uus lõige, mis Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel lubaks abikõlblikkuse perioodi võib § 8 lõikes 3 sätestatud tegevused pikendada vastavalt vajadusele. ellu viia pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“. 3. Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust Arvestatud. „Innovatsiooni- ja arendusosaku Seletuskirja on täiendatud „eelnõu toetuse andmise tingimused ja kord“ paragrahviga 2“ ja „eelnõu ning § 20 lõikes 2 jäetakse välja paragrahviga 8“ osas. tekstiosa „abikõlblikkuse perioodi kestel“. Seletuskirjas on antud muudatuse osas selgitatud, et loobutakse piirangust, et taotleja peab üksnes abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muumist. Jääb selgusetuks, kas taotluse rahuldamise otsust saab muuta ka siis kui projekt on juba lõppenud, või on lubatud projekti muuta lõpparuande kinnitamiseni (§ 8 lõige 7). Palume seletuskirjas antud asjaolu selgitada ning tuua välja, millistel juhtudel on lubatud taotleda projektide pikendamist, kui seda tehakse väljaspool abikõlblikkuse perioodi. 4. Eelnõu §-ga 5 muudetakse määrust Arvestatud. „Tööstuse digitaliseerimise ja Seletuskirja on täiendatud „eelnõu automatiseerimise toetuse“ ja eelnõu §- paragrahviga 5“ osas. ga 6 määrust „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ pikendades abikõlblikkuse perioodi 2020. aastalt 2021. aasta lõpuni. Juhime tähelepanu, et sellisel juhul tekiksid lõpparuanded alles 2021. aastal ning ka riigieelarve mõistes tekiks kulu tekkepõhiselt 2021. aastal. Praegu on antud kulu tekkimisel arvestatud 2020. aastaga ning sellest tulenevalt, kui tekib uus kulu 2021. aastal, halvendab see valitsussektori eelarvepositsiooni hoopis järgmine aasta. Palume seletuskirjas välja tuua, kas ja mis ulatuses abikõlblikkuse perioodi pikendamine mõjutab riigieelarves nendeks toetusteks kavandatud tekkepõhiseid kulutusi aastate lõikes. 5. Eelnõu §-ga 7 muudetakse määrust Arvestatud. „Perioodi 2014-2020 tööstusettevõtja Seletuskirja on täiendatud „eelnõu tootearenduse toetus“ ja kaotatakse ära paragrahviga 7“ osas. tööstusettevõtete piirang (§ 1 lõige 3 ja Arvestame asjaoluga, et pärast § 12 lõige 1 punkt 1). Palume muudatuse kehtima hakkamist tuleb seletuskirjas täpsemalt selgitada, miks esitada Euroopa Komisjonile uus antud muudatus tehakse, kuna ei ole grupierandi teatis. aru saada, miks on see just koroonaviirusest tuleneva kriisi lahendamise jaoks mõistlik lahendus. Ühtlasi juhime tähelepanu, et piirangu kaotamisest tulenevalt on vaja esitada pärast muudatuse kehtima hakkamist Euroopa Komisjonile uus grupierandi teatis, mis muudaks praegust grupierandi teatist SA.54697(2019/X). MÄÄRUS 07.05.2020 nr 15 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ § 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) „Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel käesoleva määruse §-s 21 kehtestatud korras ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib § 8 lõikes 3 sätestatud tegevused ellu viia pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“. § 2. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“; 2) paragrahvi 20 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „abikõlblikkuse perioodi kestel“. § 3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014– 2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning 2 projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“. § 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 12 lõike 5 punktis 5 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“; 2) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2021. aasta 31. detsembriks.“. § 5. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ § 9 lõikes 2 ja § 14 lõike 2 punktis 5 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“. § 6. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“; 2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“; 4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna „põhitegevusalast“. § 7. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ § 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja 3 tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga.“. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel