dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse andmine riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. mai 2020
Viit
1.3-9/2020/3090
Registreeritud
12. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.3/S Riigisaladuse kaitse korraldamine
Sari
1.3-9/S Riigisaladuse kaitse korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.3-9/2020
Vastutaja
Priit Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Kriisireguleerimise osakond)

Failid

  • 📎1.3-920203090 12.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc301 KB

Sisu (failidest)

Hr Raivo Aeg Teie: 16.04.2020 Justiitsministeerium nr 8-1/2540 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 12.05.2020 nr 1.3-9/2020/3090 10122, Tallinn Arvamuse andmine riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud justiitsminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu koos järgmiste märkustega: 1. Täiendada eelnõud muudatusettepanekuga, mis lahendaks kehtiva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 10 p-ga 9 seotud järgmised probleemid: a. Tõlgendamine. Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) on probleem kehtiva RSVS § 10 p 9 tõlgendamine. Säte ning 2015. aasta seletuskiri ei anna selgust, millise teabe ja kui suures mahus peaks RIA riigisaladusena määratlema. Eelkõige tekitab segadust 2015. aasta seletuskirja sõnastus, mille mõjuhinnangus on prognoositud, et „Võrreldes varasemaga on suurem osa nende [RIA] töödeldavast informatsioonist salastatud ning allub formaalsetele riigisaladuse kaitsega seotud turvanõuetele. Seetõttu võib suureneda aja- ja rahakulu seoses riigisaladuse kaitse tagamisega.“1 Praktikas on teabe RSVS § 10 p 9 alusel riigisaladusena määratlemine aga pigem erand. See vasturääkivus võimaldab tõlgendada RSVS § 10 p 9 ülemäära laialt ehk RIA-le kohustust salastada suurt kogust informatsiooni. Rõhutame, et prevaleerima peaks tõlgendus, millega on RIA-l võimalik hinnata salastamise vajadust ning teavet peaks riigisaladusena käsitlema pigem erandjuhtudel. Probleemi lahendamiseks on üks võimalus selle adresseerimine uues seletuskirjas. b. Arusaadavus. Kehtiv RSVS § 10 p 9 sisaldab kahte erinevat mõtet: (1) RIA koostatud riskianalüüsid ning (2) seire või järelevalvetoimingute käigus saadud teave. Ettepanek on jagada RSVS § 10 p 9 kaheks punktiks, et eraldada kaks erinevat mõtet. Samuti soovitame parandada sõnastust, et ei tekiks vääriti mõistmise võimalust justkui igasugune intsidendi tekkimise oht mainitud subjektide osas võib olla ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule. Lisaks on küberturvalisuse riskianalüüs määratlemata mõiste, mille osas ei ole üheselt selge, mida selle all mõeldakse. 2015. aastal, kui kõnealune säte RSVS-i lisati, ei olnud veel küberturvalisuse seadust (KüTS) ega ka sellekohaseid 1 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse 822 SE seletuskiri. 2015. Lk 16. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 riskianalüüse. Samas on selge, et need ei saa olla RSVS-i sätte sihtobjektid. Selguse huvides on sõnastusest mõistlik eemaldada „küberturvalisuse“ ja jätta alles üksnes „riskianalüüsid“. c. Liiga kitsas teabevaldajate ring. Kehtiva RSVS § 10 p 9 kohaselt saab küberturvalisuse riskianalüüside, seireteabe ja järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teavet riigisaladusena käsitleda vaid RIA, kuid praktikas on vajadus, et teabevaldajate ring oleks laiem. Nagu eelnevas punktis viidatud, ei peaks enam rääkima küberturvalisuse riskianalüüsidest. Vähemalt sama kõrge kaitsevajadusega infot võivad sisaldada ka teiste valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste riskianalüüsid. Sama põhimõte kehtib ka seireteabe vaates (näiteks asutuste teostatud/tellitud läbistustestid). d. Sätete loogiline asetus. Kaaluda, kas riskianalüüside, seireteabe ja järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teabe riigisaladusena käsitlemise säte asub kõige sobivama paragrahvi all või kas see vajab eraldi paragrahvi, sealhulgas arvestades, et see teave võib olla seotud ka riigikaitsega. e. Läbimõeldud ja terviklik käsitlus. Nii teabevaldajate ringi kui ka riigisaladusena käsitletava teabe osas on vajalik läbimõeldud ning terviklik lähenemine, et RSVS sätted vastaksid reaalsele olukorrale ja vajadustele. Selleks on vajalik täiendav arutelu puudutatud osapoolte vahel. Seletuskirjas võiks olla lahti seletatud, mida on riskianalüüside all mõeldud, sh et see pole KüTS alusel tehtud süsteemi riskianalüüs. Esialgse variandina, mille pinnalt edasi minna, pakume järgmised sõnastused: RSVS § 10 p 9: “[Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste] koostatud riskianalüüsid, ulatuses milles need sisaldavad tehnilist teavet infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta, kui selle teabe teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab küberintsidendi ohu ja avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 10 aastaks.” RSVS § 10 p 10: “[Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste] süsteemi seire või järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teave, ulatuses milles see sisaldab tehnilist teavet põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning Eestis paiknevate ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta, kui selle teabe teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab küberintsidendi ohu nendes valdkondades ja avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 10 aastaks.” 2. Täiendada eelnõu avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 muudatustega, mis lahendaksid järgmised kitsaskohad: a. Kehtiva AvTS § 37 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks (AK) tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Sõnastusest tuleneb, et otsustada saab asutuse juht, mitte keegi teine. Praktikas ei ole välistatud võimalus, et AK-ks tunnistamise otsustus on 2 (3) delegeeritud konkreetsele isikule, kuid praegune AvTS-i sõnastus ei anna delegeerimiseks otsest võimalust. Delegeerimise võimalus võiks AvTS § 38 lg 4 puhul olla sarnaselt AvTS § 41 lg-ga 11, kus on määratud, kes konkreetse dokumendi AK-ks tunnistamise otsustab. Samas ei tohiks sätte muudatuse tulemusena tekkida võimalust, kus on ebaselge vastutus ning iga ametnik saaks isekeskis otsustada, kes saab AK teabele ligi. b. Asutuse juhi otsusel on piirid, näiteks ei tohi otsus kahjustada riigi või omavalitsusüksuse huve. See sõnastus on ebamäärane ning võiks kaaluda selle täpsustamist. Seejuures tuleks arvesse võtta nii pilveteenustega seotud probleeme (nt krüptovõtmete, andmete varundamise ja koopiate tegemise problemaatika), kui ka seda, et sõnastuse muutmisel võivad olla kaugemad mõjud. c. Puudub selge kohustus teavitada, mis tasemel infot võib koosolekul käsitleda. Enne videokoosoleku algust peaks olema kohustus osalejaid informeerida, mis tasemel teavet võib koosolekul käsitleda. AK teabe edastamiseks võib kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all ehk majutatakse teabevaldaja IKT-taristul. Lisaks ei tohi edastada isikuandmeid, kui süsteem ei vasta andmekaitsereeglitele. Kui tegemist on avaliku süsteemiga, siis tuleb osalejatele teada anda, et antud koosoleku raames AK teavet käsitleda ei tohi. Teavitamise kohustuse lisamine AvTS § 38 uue lõikena tõstaks selgust, kuna selle kohustuse tuletamine AK teabe kaitse põhimõtetest ei ole kõigile selge ja arusaadav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Priit Saar 625 6430 [email protected] Kea Kohv [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel