Hr Raivo Aeg Teie: 16.04.2020
Justiitsministeerium nr 8-1/2540
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 12.05.2020 nr 1.3-9/2020/3090
10122, Tallinn
Arvamuse andmine riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud justiitsminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu koos järgmiste märkustega:
1. Täiendada eelnõud muudatusettepanekuga, mis lahendaks kehtiva riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse (RSVS) § 10 p-ga 9 seotud järgmised probleemid:
a. Tõlgendamine. Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) on probleem kehtiva RSVS § 10 p 9
tõlgendamine. Säte ning 2015. aasta seletuskiri ei anna selgust, millise teabe ja kui suures
mahus peaks RIA riigisaladusena määratlema. Eelkõige tekitab segadust 2015. aasta
seletuskirja sõnastus, mille mõjuhinnangus on prognoositud, et „Võrreldes varasemaga on
suurem osa nende [RIA] töödeldavast informatsioonist salastatud ning allub formaalsetele
riigisaladuse kaitsega seotud turvanõuetele. Seetõttu võib suureneda aja- ja rahakulu
seoses riigisaladuse kaitse tagamisega.“1 Praktikas on teabe RSVS § 10 p 9 alusel
riigisaladusena määratlemine aga pigem erand. See vasturääkivus võimaldab tõlgendada
RSVS § 10 p 9 ülemäära laialt ehk RIA-le kohustust salastada suurt kogust informatsiooni.
Rõhutame, et prevaleerima peaks tõlgendus, millega on RIA-l võimalik hinnata
salastamise vajadust ning teavet peaks riigisaladusena käsitlema pigem erandjuhtudel.
Probleemi lahendamiseks on üks võimalus selle adresseerimine uues seletuskirjas.
b. Arusaadavus. Kehtiv RSVS § 10 p 9 sisaldab kahte erinevat mõtet: (1) RIA koostatud
riskianalüüsid ning (2) seire või järelevalvetoimingute käigus saadud teave. Ettepanek on
jagada RSVS § 10 p 9 kaheks punktiks, et eraldada kaks erinevat mõtet. Samuti soovitame
parandada sõnastust, et ei tekiks vääriti mõistmise võimalust justkui igasugune intsidendi
tekkimise oht mainitud subjektide osas võib olla ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule.
Lisaks on küberturvalisuse riskianalüüs määratlemata mõiste, mille osas ei ole
üheselt selge, mida selle all mõeldakse. 2015. aastal, kui kõnealune säte RSVS-i
lisati, ei olnud veel küberturvalisuse seadust (KüTS) ega ka sellekohaseid
1
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse 822 SE seletuskiri. 2015. Lk 16.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
riskianalüüse. Samas on selge, et need ei saa olla RSVS-i sätte sihtobjektid. Selguse
huvides on sõnastusest mõistlik eemaldada „küberturvalisuse“ ja jätta alles üksnes
„riskianalüüsid“.
c. Liiga kitsas teabevaldajate ring. Kehtiva RSVS § 10 p 9 kohaselt saab küberturvalisuse
riskianalüüside, seireteabe ja järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise
haavatavuse kohta kogutud teavet riigisaladusena käsitleda vaid RIA, kuid praktikas on
vajadus, et teabevaldajate ring oleks laiem. Nagu eelnevas punktis viidatud, ei peaks enam
rääkima küberturvalisuse riskianalüüsidest. Vähemalt sama kõrge kaitsevajadusega infot
võivad sisaldada ka teiste valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste riskianalüüsid.
Sama põhimõte kehtib ka seireteabe vaates (näiteks asutuste teostatud/tellitud
läbistustestid).
d. Sätete loogiline asetus. Kaaluda, kas riskianalüüside, seireteabe ja järelevalvetoimingute
käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teabe riigisaladusena
käsitlemise säte asub kõige sobivama paragrahvi all või kas see vajab eraldi paragrahvi,
sealhulgas arvestades, et see teave võib olla seotud ka riigikaitsega.
e. Läbimõeldud ja terviklik käsitlus. Nii teabevaldajate ringi kui ka riigisaladusena
käsitletava teabe osas on vajalik läbimõeldud ning terviklik lähenemine, et RSVS sätted
vastaksid reaalsele olukorrale ja vajadustele. Selleks on vajalik täiendav arutelu
puudutatud osapoolte vahel. Seletuskirjas võiks olla lahti seletatud, mida on
riskianalüüside all mõeldud, sh et see pole KüTS alusel tehtud süsteemi riskianalüüs.
Esialgse variandina, mille pinnalt edasi minna, pakume järgmised sõnastused:
RSVS § 10 p 9:
“[Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste] koostatud riskianalüüsid, ulatuses milles need
sisaldavad tehnilist teavet infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta, kui selle teabe teatavaks
saamine kõrvalistele isikutele tekitab küberintsidendi ohu ja avalikuks tulek kahjustab Eesti
Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 10 aastaks.”
RSVS § 10 p 10:
“[Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste] süsteemi seire või järelevalvetoimingute
käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teave, ulatuses milles see sisaldab
tehnilist teavet põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste,
elutähtsa teenuse osutajate ning Eestis paiknevate ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga
rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta, kui selle teabe
teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab küberintsidendi ohu nendes valdkondades ja
avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni
10 aastaks.”
2. Täiendada eelnõu avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 muudatustega, mis lahendaksid
järgmised kitsaskohad:
a. Kehtiva AvTS § 37 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute
juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks (AK) tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta
riigi või omavalitsusüksuse huve. Sõnastusest tuleneb, et otsustada saab asutuse juht, mitte
keegi teine. Praktikas ei ole välistatud võimalus, et AK-ks tunnistamise otsustus on
2 (3)
delegeeritud konkreetsele isikule, kuid praegune AvTS-i sõnastus ei anna delegeerimiseks
otsest võimalust. Delegeerimise võimalus võiks AvTS § 38 lg 4 puhul olla sarnaselt
AvTS § 41 lg-ga 11, kus on määratud, kes konkreetse dokumendi AK-ks tunnistamise
otsustab. Samas ei tohiks sätte muudatuse tulemusena tekkida võimalust, kus on ebaselge
vastutus ning iga ametnik saaks isekeskis otsustada, kes saab AK teabele ligi.
b. Asutuse juhi otsusel on piirid, näiteks ei tohi otsus kahjustada riigi või omavalitsusüksuse
huve. See sõnastus on ebamäärane ning võiks kaaluda selle täpsustamist. Seejuures tuleks
arvesse võtta nii pilveteenustega seotud probleeme (nt krüptovõtmete, andmete
varundamise ja koopiate tegemise problemaatika), kui ka seda, et sõnastuse muutmisel
võivad olla kaugemad mõjud.
c. Puudub selge kohustus teavitada, mis tasemel infot võib koosolekul käsitleda. Enne
videokoosoleku algust peaks olema kohustus osalejaid informeerida, mis tasemel teavet
võib koosolekul käsitleda. AK teabe edastamiseks võib kasutada ainult sellist
videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all ehk majutatakse teabevaldaja
IKT-taristul. Lisaks ei tohi edastada isikuandmeid, kui süsteem ei vasta
andmekaitsereeglitele. Kui tegemist on avaliku süsteemiga, siis tuleb osalejatele teada
anda, et antud koosoleku raames AK teavet käsitleda ei tohi. Teavitamise kohustuse
lisamine AvTS § 38 uue lõikena tõstaks selgust, kuna selle kohustuse tuletamine AK teabe
kaitse põhimõtetest ei ole kõigile selge ja arusaadav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Priit Saar
625 6430
[email protected]
Kea Kohv
[email protected]
3 (3)