MÄÄRUS
12.05.2020 nr 18
Elamumajanduslaenu andmise tingimused
Määrus kehtestatakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 4 lõike 21 alusel.
§ 1. Elamumajanduslaenu saaja
Elamumajanduslaenu saajaks (edaspidi laenusaaja) võib olla ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud sihtgruppi kuuluv isik,
korteri- või hooneühistu, samuti isik, kes määratakse riigieelarvest meetme rahastamiseks
eraldatud vahendite kohta sõlmitava lepinguga.
§ 2. Elamumajanduslaenu andmise üldised põhimõtted
(1) Elamumajanduslaenu andjaks on ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse §
51 lõikes 1 nimetatud sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
(2) Sihtasutus annab elamumajanduslaenu enda välja töötatud meetme alusel, mis lähtub vastava
valdkonna arengudokumentidest, riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta
sõlmitavast lepingust ning arvestab finantseerimisasutuste pakutavaid teenuseid.
(3) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetme välja töötamisel lähtub sihtasutus riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest ulatuses, mis ei ole ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seadusega vastuolus.
(4) Sihtasutus kooskõlastab lõikes 2 nimetatud meetme enne selle kehtestamist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(5) Informatsiooni lõikes 2 nimetatud meetme kohta avaldab sihtasutus oma veebilehel.
§ 3. Elamumajanduslaenude andmise isetasuvuse nõue
(1) Sihtasutus peab oma elamumajanduslaenude alase tegevuse korraldamisel tagama
elamumajanduslaenude andmisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui see tuleneb riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite
kohta sõlmitavast lepingust.
§ 4. Elamumajanduslaenu piirsumma laenusaaja kohta
(1) Sihtasutuse antavast elamumajanduslaenust tuleneva krediidiriski piirmäär on kuni 3 miljonit
eurot ühe laenusaaja kohta.
2
(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui see tuleneb riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite
kohta sõlmitavast lepingust.
(3) Kui sihtasutuse antav elamumajanduslaen on allutatud teiste võlausaldajate nõuetele, on sellest
tuleneva krediidiriski maksimaalne määr 1,5 miljonit eurot ühe laenusaaja kohta.
§ 5. Elamumajanduslaenu andmise otsus ja elamumajanduslaenu lepingu tingimused
(1) Elamumajanduslaenu andmise otsustamisel lähtub sihtasutus laenusaaja võimest täita
taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi. Elamumajanduslaenu andmise otsuse teeb
sihtasutus vastavalt enda kehtestatud korrale.
(2) Riigieelarvest elamumajanduslaenu meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta
sõlmitava lepinguga võib ette näha elamumajanduslaenu andmise täpsemaid tingimusi.
(3) Elamumajanduslaenu andmise otsuses sätestatakse olulised laenutingimused, milleks on
muuhulgas laenusumma, laenu tagasimaksmise kohustus, intressimäär ning laenu- ja
intressimaksete tasumise tähtajad. Laenutingimused peavad arvestama sihtasutuse finantseeritava
laenuprojektiga võetud riske, laenusaaja isikut ja tema maksevõimet ning sihtasutuse kasuks antud
tagatisi.
(4) Elamumajanduslaenu lepingus fikseeritakse lõikes 3 nimetatud olulised laenutingimused,
muud olulised andmed ja tingimused, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmist ja sihtasutuse
nõuete rahuldamist ning vajadusel laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks kohase aruandluse
esitamise kohustus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
07.05.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Elamumajanduslaenu andmise tingimused“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 4 lõike 21
alusel.
Määrusega kehtestatakse elamumajanduselaenude väljastamise võimalus riigi sihtasutusel,
eesmärgiga võimaldada uue finantsinstrumendi käivitamist, mille abil soodustatakse
eluasemetega seotud investeeringute tegemist. Täiendava instrumendi käivitamine on vajalik
tulenevalt sellest, et olemasolevate finantsinstrumentidega ei suudeta täiel määral lahendada
olemasolevat eluasemetega seotud investeeringute finantseerimise turutõrget. Turutõrkeks on
nii asjaolu, et inimesed ei saa väljapoole suuremaid linnasid elama asumiseks osta heas korras
kinnisvara kui ka see, et juba maal või väikelinnas elavad inimesed ei saa oma eluaset laenu
abil korrastada, kuna olemasolev kinnisvara ei ole piisavaks tagatiseks. Sellest tulenevalt on
vajadus riikliku laenu järele, mis oleks suunatud sihtgruppidele, kes ei saa krediidiasutusest
laenu või kellele pakutakse laenu ebamõistlikel tingimustel.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), SA
KredEx eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post:
[email protected]) ja riskiosakonna vastavusjuht Anto Viigi (tel: 667 4100, e-post
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715
3403, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 5 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse elamumajanduslaenu saajad. Lisaks ettevõtluse toetamise ja
laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 7 lõike 3 alusel kehtestatud määruses
nimetatud isikutele võib laenusaajate sihtgruppi kuuluda meetme rahastamiseks eraldatud
vahendite kohta sõlmitavas lepingus sätestatud isik. Tulenevalt asjaoludest, et laenusaajate
sihtgrupp on hetkel seotud ülalnimetatud määruses nimetatud isikutega ja ammendavat ja igal
hetkel aktuaalset isikute ringi ei ole võimalik ette näha, on põhjendatud anda valdkonna eest
vastutavale ministrile volitus ja õigus vajadusel täpsustada või laiendada sihtgrupiks loetavate
isikute ringi.
Paragrahvis 2 sätestatakse elamumajanduslaenu andmise üldised põhimõtted.
Lõikes 1 määratakse elamumajanduslaenu andjaks ETS § 51 lõike 1 alusel nimetatud
sihtasutus, milleks on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx).
1
Lõigetes 2 ja 3 tuuakse välja, et KredEx annab elamumajanduslaene enda poolt välja töötatud
meetmete alusel, mis lähtuvad vastava valdkonna arengudokumentidest, kehtivast
rahastamisvahendi lepingust või riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite
kohta sõlmitavast lepingust ning arvestavad finantseerimisasutuste poolt pakutavaid
teenuseid. Ühtlasi arvestatakse kriisimeetmete ette valmistamisel üldtingimustega osas, mis ei
ole volitava seadusega vastuolus.
Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse nõue, et KredEx esitab välja töötatud meetmete kohta info oma
veebilehel kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Meetme tingimuste kooskõlastamise nõuded sätestatakse riigieelarveliste vahendite
kasutamise lepingus.
Paragrahvi 3 lõige 1 seab tavaolukorras KredExile elamumajanduslaenude andmise osas
isetasuvuse tagamise nõude, mis sätestab, et KredEx peab tagama elamumajanduslaenude
andmisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel.
Lõikes 2 sätestatakse erisus, et üldreeglit ei kohaldata, kui riigieelarvest meetme
rahastamiseks eraldatud vahendite kasutamise lepingus on sätestatud teisiti. Näiteks, kui
elamumajanduslaenude andmine seondub hädaolukorra seaduses nimetatud asjaoludel
väljakuulutatud eriolukorraga ja sellega seotud ning sellele järgnevate majandusraskuste
leevendamisega.
Paragrahvis 4 sätestatakse elamumajanduslaenude andmise piirsummad laenusaaja kohta.
Lõikes 1 määratakse KredExi antavatest elamumajanduslaenudest tuleneva krediidiriski
piirmääraks 3 miljonit eurot. Piirmäär on maksimaalmäär ühe laenusaaja kohta. Piirmäär on
leitud arvestusega, et see hõlmaks ka mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistuid.
Ühtlasi on arvesse võetud asjaolu, et keskmine rekonstrueerimistööde maksumus on ca 1
miljon eurot. Juhul, kui ühistus on mitu hoonet, on keskmine maksumus sedavõrra suurem. 3
miljonit eurot on pigem erandjuht, aga sellise piirmääraga on võimalik sihtgruppidena
hõlmata kõik võimalikud ühistud. Summa arvestamise aluseks on senine
rekonstrueerimistoetuste väljastamise praktika.
Lõikes 2 sätestatakse erisus, mis tuleneks riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud
vahendite kohta sõlmitavast lepingust. Vajadus vastavaks erisuseks tuleneb hädaolukorra
seaduses nimetatud asjaoludel väljakuulutatud eriolukorrast ja sellega seotud ning sellele
järgnevate majandusraskuste leevendamise vajadusest, sealjuures võimalusest, et projektide
elluviimiseks või oluliste raskuste leevendamiseks on vajalik anda ka suuremat laenu kui 3
miljonit eurot.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui KredExi antav elamumajanduslaen on allutatud näiteks
krediidiasutuse nõuetele, on elamumajanduslaenudest tuleneva krediidiriski piirmääraks 1,5
miljonit eurot.
Paragrahvis 5 täpsustatakse elamumajanduslaenu andmise otsuseid ja laenulepingu tingimusi.
Lõikes 1 sätestatakse, et elamumajanduslaenu andmise otsustamisel lähtub KredEx laenusaaja
võimest täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi. Elamumajanduslaenu andmise
otsuse teeb KredEx vastavalt oma sisemisele otsustuskorrale.
2
Lõikes 2 tuuakse välja, et riigieelarvest elamumajanduslaenu meetme rahastamiseks eraldatud
vahendite kohta sõlmitava lepinguga võib ette näha täpsemaid tingimusi, millest laenu
andmise otsustamisel peab lähtuma. Eesmärgiks on tagada paindlikkus uute meetmete
rakendamisel juhul, kui riigis on hädaolukorra seadusest tulenevalt kehtestatud eriolukord või
majanduslanguse leevendamiseks on vajalik meetmeid kiiresti muuta.
Lõikes 3 on välja toodud elamumajanduslaenu andmise otsuses sätestatavad olulised
laenutingimused.
Lõikes 4 sätestatakse elamumajanduslaenu lepingus fikseeritavad olulised andmed ja
tingimused, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmist ja sihtasutuse nõuete rahuldamist ning
vajadusel laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks kohane aruandlus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Suurem osa Eesti elamufondist on ehitatud enne 1990. aastaid ning vajab oma seisukorra
tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute
rekonstrueerimise toetamisega ja elamumajanduslaenude andmisega saab riik oluliselt kaasa
aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja
energiatõhususe kasvule.
Määruse jõustumine võimaldab sihtasutusel alustada laenude väljastamist sihtgruppidele,
kes ei saa krediidiasutusest laenu või kellele pakutakse seda ebamõistlikel tingimustel.
Laenud aitavad tagada finantsvahendite kättesaadavust ja seeläbi ning koosmõjus
elamumajanduse valdkonna toetustega parandada Eesti leibkondade elamistingimusi.
Määruse rakendamisega kaasneb kaudne positiivne mõju majandusele, regionaalarengule
ning elu- ja looduskeskkonnale. Mõju tuleneb otseselt läbi laenu pakkumise, mitte läbi
eelnõu, mille mõju on kaudne, tagades finantsinstrumendi rakendamise.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega
riigile.
Vastavalt 2020. aasta lisaeelarve seadusele on finantseerimisinstrumendiks kavandatud
eelarvevahendite maht 22 miljonit eurot. Sellest summast saab määruses toodud
sihtgruppidele eraldada hinnanguliselt 130 elamumajanduslaenu.
Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust.
3
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu on töökorras Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud.
Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses.
4