dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. mai 2020
Viit
2-5/20-0186/2526
Registreeritud
12. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0186
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035.asice331 KB

Sisu (failidest)

Mailis Reps Teie: 16.04.2020. a nr 8-1/20/1647 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie: 11.05.2020. a nr 2-7/20/6-2 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Austatud Mailis Reps Eesti Teadusagentuur kooskõlastab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 koos käesolevas kirjas esitatud tähelepanekute ja ettepanekutega teksti muutmiseks. Kõige üldisem tähelepanek. Eesti teaduse senise arengu üheks eduteguriks on olnud teaduse põhiväärtuse- selle kõrge taseme ning eesliiniteaduse tähtsuse rõhutamine. Kõikides varasemates strateegiates on see väärtus olnud kesksel kohal. Praeguses strateegia projektis on teadus asetunud pigem instrumendi rolli ning põhirõhk on sellel, kuidas teadus ühe tööriistana ühiskonna arengule kaasa aitab. Teaduse kui loometegevuse enda arendamise vajadust ja selleks selgepiiriliselt kavandatavaid tegevusi ei ole kavandatud. Kõrgetasemelise teaduse edendamise tegevustest puudub viide teaduse tippkeskustele. Üldised tähelepanekud ja soovitused. 1. Tegevused on esitatud „meie“-vormis: kasvatame, tõstame toetame jne. ETAg-i arvates ei ole sellise vormi kasutamine riiklikus strateegias asjakohane, sest „meie“ ei ole siin identifitseeritav. Ettepanek: loobuda läbivalt „meie“ vormist ja asendada see neutraalse vormiga. 2. Arengukava on väga üldsõnaline, mistõttu ei ole selge, kuidas ambitsioonikate eesmärkideni jõuda kavatsetakse. Kuigi esimese probleemina on välja toodud inimeste nappus, piirdub doktoriõppe tegevussuund vaid tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamisega. Teadlaste arvu üle kolme korra kordistamiseks erasektoris ja järelkasvu tagamiseks avalikus sektoris, ei ole see ilmselgelt piisav. Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324 [email protected] www.etag.ee Hästi toimival innovatsiooni tugisüsteemil on suur roll nii ettevõttete kui ka teadusasutuste arengus. Eestis on märkimisväärselt investeeritud innovatsiooni tugisüsteemi - tehnoloogia arenduskeskustesse ja kompetentsikeskustesse, arendatud teadusparke, pooltööstuslikke laboreid ja inkubatsioonikeskuseid. Dokumendis ei selgu, millisena soovime innovatsioonisüsteemi aastal 2035 näha ja kuidas sinna jõutakse. 3. Teaduseetika ja avatud teaduse teemad on jäänud liigselt varju ja lahustunud muude teemade seas. Pole selgelt aru saada, kuidas kujuneb vastutus teaduseetika ja avatud teaduse edendamise eest. Kas teaduseetika riiklik süsteem tekib teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuse tagajärjel (p.1.3), või kujundab seda riik? Kas avatud teaduse korralduslik osa on vajalik vaid selleks, et „tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja nende mõjust ühiskonna arengule“? 4. Lk 6 on peamiste väljakutsete all kirjas, et “Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid.” Nõustume, et rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole (riigi poolt) temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid. Samas leiame, et rahvusvaheline koostöö ei saa kuidagi olla eraldiseisev Eesti TAI poliitika seatud suundadest. Aga selle kohta tõdetakse samas dokumendis (lk 10), et „Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata.“ Teeme ettepaneku siduda selle väljakutse lahendus üldiste strateegiliste suundadega (nende olemasoluga). Samuti on oluline selgelt välja tuua, et selle väljakutse lahendamist - prioriteetide seadmist ja strateegiliste valikute langetamist - ei saa oodata teadlastelt, see on ministeeriumide ülesanne ja riigi roll. 5. Teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ juures on ühe indikaatorina pakutud TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt antud hinnang Frascati valdkondades tehtava teadus- ja arendustegevuse mitmekesisusele. Palume arengukava kavandamisel arvestada, et kuigi korralise evalveerimise süsteemi saab sisse viia muudatusi, toimub korralise evalveerimise raames hindamine asutuste kaupa Frascati valdkondade lõikes ja protsess pole disainitud hindama teadussüsteemi tervikuna. Valdkonna süvakaardistuseks võiks kaaluda sihtevalveerimise meedet. Korralise evalveerimise taotlemine pole asutustele kohustuslik ning kuigi 2024. a vooru raames on oodata kõiki suuremaid TA asutusi, siis kõiki Eesti TA mitmekesisusse panustavaid asutusi ei pruugita hinnata või ei pruugi kõik asutused taotleda hindamist kõigis oma TA valdkondades. Korralise evalveerimise raames saaks põhimõtteliselt küsida välisekspertidelt, millistesse alamvaldkondadesse selle asutuse TA konkreetses valdkonnas panustab. See eeldab ekspertidelt palju suuremat töömahtu ning eelkõige eeldab see, et mitmekesisus on sisustatud, välja on töötatud, milline on Eesti jaoks soovitud mitmekesisus, millisel valdkondlikul tasemel mitmekesisust vaadatakse (kas Frascati alamvaldkonnad või muu käsitlus), millega võrreldes mitmekesisust hinnatakse, kas piisav mitmekesisus eksisteerib võrreldes mitmekesisusega maailmas või võrreldes Eesti soovitud mitmekesisusega vms. 6. Juhtimine. Ühe olulise puudusena on TAIE lisas toodud välja, et TAI süsteemis ei ole selgelt määratletud asutuste rollid ja vastutus. Kirjeldatud juhtimisskeemid (TAIE ja fookusvaldkondade) seda probleemi ei lahenda. TAIE juhtimise struktuur on puudulik ja kohmakas, sisaldab dubleerimist (näiteks TAN-is ja TAIE-s ministrid) ning osapoolte rollid ja vastutus on ebaselge. TAIE juhtimises osalevad Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, TAN, TAIE juhtkomisjon, koordinatsioonikogu. Lisaks on lisas 6 toodud välja TAIE fookusvaldkondade juhtimisskeem, kus märgitud fookusvaldkondade juhtkogud. Dokumendi juhtimist kirjeldavas osas jääb ebaselgeks erinevate kogude tööjaotus ja vastutus. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS) on kirjas, et teadus- ja arendustegevuse eest vastutab Vabariigi Valitsus ja teda nõustab Teadus- ja Arendusnõukogu. Seletuskiri ei anna teavet selle kohta, et see võiks muutuda. Seetõttu jääb ebaselgeks TAIE juhtkomisjoni roll. Ülesannete loetelust (arutab, annab hinnangu, teeb vajaduse korral ettepanekuid, arvestab TAN-i soovitustega) võib järeldada, et tal on samuti nõuandev roll. Kuid kellele ta nõu annab, on ebaselge. Võib ainult oletada, et TAIE juhtkomisjon on nõuandjaks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning haridus- ja teadusministrile, asendades siiani toimivad innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika (TPK) komisjonid. Kui see nii on, siis joonisel 3 tuleb TAIE juhtkomisjon paigutada õigesse kohta. Kas IPK ja TPK praegused ülesanded lähevad täies mahus üle TAIE juhtkomisjonile? Dokumendist ei selgu ka, mis rolli täidab Riigikantselei TAN-i ja TAIE juhtkomisjoni vahel. TAKS-is on muuhulgas kirjas, et Vabariigi Valitsus kinnitab riiklikud teadus- ja arendusprogrammid vastavalt riigi arengukavadele, tagab ministeeriumide vahelise koostöö teadus- ja arenduspoliitika elluviimisel. Juhtimise kirjeldustest ei selgu, kuidas toimub programmide juhtimine. Kas nende juhtimiseks moodustatakse eraldi kogud? Juhtimisskeemidest ei selgu, milline on ETAg-i ja EAS-i roll. Teeme ettepaneku, et mõlema asutuse esindajad oleksid TAIE juhtkomisjonis ja koordinatsioonikogus esindatud. Kokkuvõttes vajab juhtimine ja selle korraldus tõsist läbi mõtlemist, et see arvestaks riigi halduskorraldust, oleks tõhus ja osapoolte vastutus ja rollid selgelt määratletud. Teeme järgmised ettepanekud sõnastuse täpsustamiseks. 1. TA põhiliste instrumentide arengut puudutav tegevussuund, sõnastada täpsemalt. Lk. 12, P.1.1. sõnastus tekstis: tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu. Jälgime, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus; Uus sõnastus ettepanek: Kujundada TA põhilised rahastusinstrumendid (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) koostoimivaks ja TAI süsteemi kestlikkust kindlustavaks, tagades nende mahu kasvu kooskõlaliselt TA rahastamise mahu kasvuga. Arendada baasfinantseerimise ja mõnede teiste praegu eraldiseisvate rahastusinstrumentide alusel välja asutuste tegevustoetuste süsteem, mis ülikoolide puhul on ühendatud kõrghariduse tegevustoetusega. Põhjendus: Praegune sõnastus ei väljenda, milles seisneb ja kui suur on muutus võrreldes tänase olukorraga. 2. Doktoriõppe tegevussuuna sõnastust täiendada teadlaste Eestisse pöördumise toetamisega Lk 13. P. 1.4. sõnastus tekstis: jätkame doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades; Uus sõnastus ettepanek: jätkatakse doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist ning teadlaste Eestisse pöördumise toetamist inseneride ja teadlaste järelkasvu silmas pidades; Põhjendus: TAIE üks mõõdik - teadlaste ja inseneride arvu kolmekordistamine erasektoris, nõuab lisaks doktoriõppe tõhustamisele tähelepanu pööramist ka noorte talentide Eestisse toomisele, nagu seda on edukalt tehtud käesoleval perioodil. 3. Koostöö tegevussuuna sõnastust täpsustada. Lk 13. P. 1.6 sõnastus tekstis: jätkame teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist ja interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist Eesti arengule olulistes valdkondades; Uus sõnastus ettepanek: Jätkatakse teaduse tippkeskuste ja teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist Eesti arengule olulistes valdkondades. Põhjendus: Alaeesmärk Eesti Teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine (lk 12). Loetletud tegevused eesmärgi saavutamiseks on suunatud teaduse kõrgetasemelisuse üksikute instrumentide kirjeldusele. Puudub viide alusteaduste olulisusele ja teaduse tippkeskustele. Sõnastus on äärmiselt ebamäärane ja ei kata ühemõtteliselt tippkeskuste teemat. Arusaamatu on see, mis viisil „jätkatakse interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist“. 4. Täiendada tegevussuuna teadusasutuste baasvõimekuse tagamiseks sõnastust (lk 12). Ettepanek: sõnastada tegevussuunale 1. eraldi kaks lisapunkti. Teaduseetika korralduse ja järelvalvesüsteemi loomise kohta ning avatud teaduse toetamise kohta. 5. Täiendada tegevussunda teadusasutuste ja teadlaste rahvusvahelises koostöös juhtrolli sõnastust. Lk 13. P. 3.3. sõnastus tekstis: loome stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; Uus sõnastus ettepanek: luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; Põhjendus: nõustume, et Eesti teadlaste võimekus ja võimalused võtta juhtroll konsortsiumide moodustajana ja projektide koordineerijatena vajab tugevdamist, ning selle eesmärgiga annab ETAg ettevalmistustoetusi lävendi ületanud raamprogrammi projektitaotluste koordinaatoritele. Samas on teadusasutused probleemina sageli välja toonud pigem kompetentse administratiivse toe puudumise asutuses - rahvusvahelise konsortsiumi koordinaatori roll eeldab, et raamprogrammi tingimustega oleksid hästi kursis ka asutuse raamatupidajad, juristid jms tugiteenused. 6. Lk 20 osa Rahastamine. Teadusleppes oli ette nähtud 1% rahastamismäära saavutamine kolme aastaga. Viide teadusleppele kirjapandud kujul on ebatäpne. Ettepanek eemaldada viide teadusleppele või sõnastada see ümber näiteks sel viisil: „ Kuigi 2018.a 19. detsembri teadusleppes ette nähtud TA rahastamise eesmärgid jäid täitmata, arvestab arengukava selle leppe kaugemate eesmärkidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Koppel juhatuse esimees Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel