Mailis Reps Teie: 16.04.2020. a nr 8-1/20/1647
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie: 11.05.2020. a nr 2-7/20/6-2
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035
Austatud Mailis Reps
Eesti Teadusagentuur kooskõlastab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021–2035 koos käesolevas kirjas esitatud tähelepanekute ja ettepanekutega teksti
muutmiseks.
Kõige üldisem tähelepanek.
Eesti teaduse senise arengu üheks eduteguriks on olnud teaduse põhiväärtuse- selle kõrge taseme
ning eesliiniteaduse tähtsuse rõhutamine. Kõikides varasemates strateegiates on see väärtus olnud
kesksel kohal. Praeguses strateegia projektis on teadus asetunud pigem instrumendi rolli ning
põhirõhk on sellel, kuidas teadus ühe tööriistana ühiskonna arengule kaasa aitab. Teaduse kui
loometegevuse enda arendamise vajadust ja selleks selgepiiriliselt kavandatavaid tegevusi ei ole
kavandatud. Kõrgetasemelise teaduse edendamise tegevustest puudub viide teaduse
tippkeskustele.
Üldised tähelepanekud ja soovitused.
1. Tegevused on esitatud „meie“-vormis: kasvatame, tõstame toetame jne. ETAg-i arvates ei
ole sellise vormi kasutamine riiklikus strateegias asjakohane, sest „meie“ ei ole siin
identifitseeritav. Ettepanek: loobuda läbivalt „meie“ vormist ja asendada see neutraalse
vormiga.
2. Arengukava on väga üldsõnaline, mistõttu ei ole selge, kuidas ambitsioonikate eesmärkideni
jõuda kavatsetakse. Kuigi esimese probleemina on välja toodud inimeste nappus, piirdub
doktoriõppe tegevussuund vaid tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamisega. Teadlaste arvu üle
kolme korra kordistamiseks erasektoris ja järelkasvu tagamiseks avalikus sektoris, ei ole see
ilmselgelt piisav.
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324
[email protected] www.etag.ee
Hästi toimival innovatsiooni tugisüsteemil on suur roll nii ettevõttete kui ka teadusasutuste
arengus. Eestis on märkimisväärselt investeeritud innovatsiooni tugisüsteemi - tehnoloogia
arenduskeskustesse ja kompetentsikeskustesse, arendatud teadusparke, pooltööstuslikke
laboreid ja inkubatsioonikeskuseid. Dokumendis ei selgu, millisena soovime
innovatsioonisüsteemi aastal 2035 näha ja kuidas sinna jõutakse.
3. Teaduseetika ja avatud teaduse teemad on jäänud liigselt varju ja lahustunud muude
teemade seas. Pole selgelt aru saada, kuidas kujuneb vastutus teaduseetika ja avatud
teaduse edendamise eest. Kas teaduseetika riiklik süsteem tekib teadusasutuste ja
kõrgkoolide tegevuse tagajärjel (p.1.3), või kujundab seda riik? Kas avatud teaduse
korralduslik osa on vajalik vaid selleks, et „tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja
nende mõjust ühiskonna arengule“?
4. Lk 6 on peamiste väljakutsete all kirjas, et “Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt
piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid.”
Nõustume, et rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole (riigi poolt) temaatiliselt piisavalt
fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid. Samas leiame, et
rahvusvaheline koostöö ei saa kuidagi olla eraldiseisev Eesti TAI poliitika seatud suundadest.
Aga selle kohta tõdetakse samas dokumendis (lk 10), et „Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust
selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma,
milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks
TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata.“ Teeme ettepaneku siduda selle väljakutse
lahendus üldiste strateegiliste suundadega (nende olemasoluga). Samuti on oluline selgelt
välja tuua, et selle väljakutse lahendamist - prioriteetide seadmist ja strateegiliste valikute
langetamist - ei saa oodata teadlastelt, see on ministeeriumide ülesanne ja riigi roll.
5. Teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ juures
on ühe indikaatorina pakutud TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt antud
hinnang Frascati valdkondades tehtava teadus- ja arendustegevuse mitmekesisusele.
Palume arengukava kavandamisel arvestada, et kuigi korralise evalveerimise süsteemi saab
sisse viia muudatusi, toimub korralise evalveerimise raames hindamine asutuste kaupa
Frascati valdkondade lõikes ja protsess pole disainitud hindama teadussüsteemi tervikuna.
Valdkonna süvakaardistuseks võiks kaaluda sihtevalveerimise meedet.
Korralise evalveerimise taotlemine pole asutustele kohustuslik ning kuigi 2024. a vooru
raames on oodata kõiki suuremaid TA asutusi, siis kõiki Eesti TA mitmekesisusse panustavaid
asutusi ei pruugita hinnata või ei pruugi kõik asutused taotleda hindamist kõigis oma TA
valdkondades. Korralise evalveerimise raames saaks põhimõtteliselt küsida välisekspertidelt,
millistesse alamvaldkondadesse selle asutuse TA konkreetses valdkonnas panustab. See
eeldab ekspertidelt palju suuremat töömahtu ning eelkõige eeldab see, et mitmekesisus on
sisustatud, välja on töötatud, milline on Eesti jaoks soovitud mitmekesisus, millisel
valdkondlikul tasemel mitmekesisust vaadatakse (kas Frascati alamvaldkonnad või muu
käsitlus), millega võrreldes mitmekesisust hinnatakse, kas piisav mitmekesisus eksisteerib
võrreldes mitmekesisusega maailmas või võrreldes Eesti soovitud mitmekesisusega vms.
6. Juhtimine. Ühe olulise puudusena on TAIE lisas toodud välja, et TAI süsteemis ei ole selgelt
määratletud asutuste rollid ja vastutus. Kirjeldatud juhtimisskeemid (TAIE ja
fookusvaldkondade) seda probleemi ei lahenda. TAIE juhtimise struktuur on puudulik ja
kohmakas, sisaldab dubleerimist (näiteks TAN-is ja TAIE-s ministrid) ning osapoolte rollid ja
vastutus on ebaselge. TAIE juhtimises osalevad Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, TAN, TAIE
juhtkomisjon, koordinatsioonikogu. Lisaks on lisas 6 toodud välja TAIE fookusvaldkondade
juhtimisskeem, kus märgitud fookusvaldkondade juhtkogud. Dokumendi juhtimist
kirjeldavas osas jääb ebaselgeks erinevate kogude tööjaotus ja vastutus.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (TAKS) on kirjas, et teadus- ja
arendustegevuse eest vastutab Vabariigi Valitsus ja teda nõustab Teadus- ja
Arendusnõukogu. Seletuskiri ei anna teavet selle kohta, et see võiks muutuda. Seetõttu jääb
ebaselgeks TAIE juhtkomisjoni roll. Ülesannete loetelust (arutab, annab hinnangu, teeb
vajaduse korral ettepanekuid, arvestab TAN-i soovitustega) võib järeldada, et tal on samuti
nõuandev roll. Kuid kellele ta nõu annab, on ebaselge. Võib ainult oletada, et TAIE
juhtkomisjon on nõuandjaks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning haridus- ja
teadusministrile, asendades siiani toimivad innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika
(TPK) komisjonid. Kui see nii on, siis joonisel 3 tuleb TAIE juhtkomisjon paigutada õigesse
kohta. Kas IPK ja TPK praegused ülesanded lähevad täies mahus üle TAIE juhtkomisjonile?
Dokumendist ei selgu ka, mis rolli täidab Riigikantselei TAN-i ja TAIE juhtkomisjoni vahel.
TAKS-is on muuhulgas kirjas, et Vabariigi Valitsus kinnitab riiklikud teadus- ja
arendusprogrammid vastavalt riigi arengukavadele, tagab ministeeriumide vahelise koostöö
teadus- ja arenduspoliitika elluviimisel. Juhtimise kirjeldustest ei selgu, kuidas toimub
programmide juhtimine. Kas nende juhtimiseks moodustatakse eraldi kogud?
Juhtimisskeemidest ei selgu, milline on ETAg-i ja EAS-i roll. Teeme ettepaneku, et mõlema
asutuse esindajad oleksid TAIE juhtkomisjonis ja koordinatsioonikogus esindatud.
Kokkuvõttes vajab juhtimine ja selle korraldus tõsist läbi mõtlemist, et see arvestaks riigi
halduskorraldust, oleks tõhus ja osapoolte vastutus ja rollid selgelt määratletud.
Teeme järgmised ettepanekud sõnastuse täpsustamiseks.
1. TA põhiliste instrumentide arengut puudutav tegevussuund, sõnastada täpsemalt.
Lk. 12, P.1.1. sõnastus tekstis: tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise
põhiinstrumentide mahu. Jälgime, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus;
Uus sõnastus ettepanek: Kujundada TA põhilised rahastusinstrumendid (uurimistoetused ja
baasfinantseerimine) koostoimivaks ja TAI süsteemi kestlikkust kindlustavaks, tagades nende
mahu kasvu kooskõlaliselt TA rahastamise mahu kasvuga. Arendada baasfinantseerimise ja
mõnede teiste praegu eraldiseisvate rahastusinstrumentide alusel välja asutuste
tegevustoetuste süsteem, mis ülikoolide puhul on ühendatud kõrghariduse tegevustoetusega.
Põhjendus: Praegune sõnastus ei väljenda, milles seisneb ja kui suur on muutus võrreldes tänase
olukorraga.
2. Doktoriõppe tegevussuuna sõnastust täiendada teadlaste Eestisse pöördumise toetamisega
Lk 13. P. 1.4. sõnastus tekstis: jätkame doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist
teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades;
Uus sõnastus ettepanek: jätkatakse doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist ning
teadlaste Eestisse pöördumise toetamist inseneride ja teadlaste järelkasvu silmas pidades;
Põhjendus: TAIE üks mõõdik - teadlaste ja inseneride arvu kolmekordistamine erasektoris, nõuab
lisaks doktoriõppe tõhustamisele tähelepanu pööramist ka noorte talentide Eestisse toomisele,
nagu seda on edukalt tehtud käesoleval perioodil.
3. Koostöö tegevussuuna sõnastust täpsustada.
Lk 13. P. 1.6 sõnastus tekstis: jätkame teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist ja
interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist Eesti arengule olulistes valdkondades;
Uus sõnastus ettepanek: Jätkatakse teaduse tippkeskuste ja teadusrühmade asutuseülese
koostöö toetamist Eesti arengule olulistes valdkondades.
Põhjendus: Alaeesmärk Eesti Teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine (lk 12).
Loetletud tegevused eesmärgi saavutamiseks on suunatud teaduse kõrgetasemelisuse üksikute
instrumentide kirjeldusele. Puudub viide alusteaduste olulisusele ja teaduse tippkeskustele.
Sõnastus on äärmiselt ebamäärane ja ei kata ühemõtteliselt tippkeskuste teemat. Arusaamatu
on see, mis viisil „jätkatakse interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist“.
4. Täiendada tegevussuuna teadusasutuste baasvõimekuse tagamiseks sõnastust (lk 12).
Ettepanek: sõnastada tegevussuunale 1. eraldi kaks lisapunkti. Teaduseetika korralduse ja
järelvalvesüsteemi loomise kohta ning avatud teaduse toetamise kohta.
5. Täiendada tegevussunda teadusasutuste ja teadlaste rahvusvahelises koostöös juhtrolli
sõnastust.
Lk 13. P. 3.3. sõnastus tekstis: loome stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli
võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks
kolmandate riikidega;
Uus sõnastus ettepanek: luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja
teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes,
sh koostööks kolmandate riikidega;
Põhjendus: nõustume, et Eesti teadlaste võimekus ja võimalused võtta juhtroll
konsortsiumide moodustajana ja projektide koordineerijatena vajab tugevdamist, ning selle
eesmärgiga annab ETAg ettevalmistustoetusi lävendi ületanud raamprogrammi
projektitaotluste koordinaatoritele. Samas on teadusasutused probleemina sageli välja
toonud pigem kompetentse administratiivse toe puudumise asutuses - rahvusvahelise
konsortsiumi koordinaatori roll eeldab, et raamprogrammi tingimustega oleksid hästi kursis
ka asutuse raamatupidajad, juristid jms tugiteenused.
6. Lk 20 osa Rahastamine. Teadusleppes oli ette nähtud 1% rahastamismäära saavutamine
kolme aastaga. Viide teadusleppele kirjapandud kujul on ebatäpne. Ettepanek eemaldada
viide teadusleppele või sõnastada see ümber näiteks sel viisil: „ Kuigi 2018.a 19. detsembri
teadusleppes ette nähtud TA rahastamise eesmärgid jäid täitmata, arvestab arengukava
selle leppe kaugemate eesmärkidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Koppel
juhatuse esimees
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium