dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. mai 2020
Viit
17-10/20-0132/3039
Registreeritud
11. mai 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/20-0132
Vastutaja
Irje Möldre

Failid

  • 📎17-1020-01323039 11.05.2020 Leping (1).bdoc1754 KB

Sisu (failidest)

Curriculum vitae PERSONAALNE INFORMATSIOON Siim Meeliste (Eesti) (+372) 5647 8568 [email protected] www.linkedin.com/in/siim-meeliste-878a0754 Skype siim.meeliste TÖÖKOGEMUS 05/2019–tänaseni Energiatõhususteenuste valdkonnajuht AU Energiateenus OÜ, Tallinn (Eesti) - konsultatsiooniteenused - energiatõhususprojektid (energy performance contracting - EPC) - energiasäästu analüüs ja meetmete rakendamine - enerigatarbimise jälgimine (kauglugemissüsteemid) ja lõpptarbija juures energiatarbimise juhtimise teenused - projekteerimine - BREEAM kvaliteedimärgised 08/2019–tänaseni Projektijuht Parox Energy OÜ Vesinikutankla rajamise projektijuht H2NODES projekti raames 03/2018–tänaseni Juhatuse liige Tepsli OÜ Konsultatsiooniteenused taastuvenergia- ja energiatõhususprojektidele 10/2012–06/2019 Peaspetsialist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinn (Eesti) Energeetikaosakonna ametnik, kelle vastutusvaldkondadeks olid erinevatel hetkedel taastuvenergia (biometaan) ning energiatõhusus ja kes vastutas oma valdkondade eest nii Eestis, rahvusvahelistes organisatsioonides (IEA, IRENA) kui ka EL-is. Tähelepanuväärsemate projektidena võib nimetada: - esimese biometaani toetusmeetme taustauuringud ning lansseerimine - taastuvenergia direktiivi läbirääkimiste juhtimine Eesti EL eesistumise ajal Brüsselis - töö suurettevõtete energiaauditite juhendiga - töö ENMAK 2030-ga HARIDUSKÄIK JA TÄIENDKOOLITUS 2010–2012 M.Sc keskkonna ja ressursside juhtimises University of Southern Denmark, Esbjerg (Taani) - ressursiökonoomika - energiamuundamistehnoloogiad - projektijuhtimine Lehekülg 1 / 2 Curriculum vitae Siim Meeliste - ruumiandmete hankimise ja töötlemise süsteemid (GIS) Perioodil 2011/2012 olin vahetusüliõpilane Turu Ülikoolis, kus spetsialiseerusin allolevatele teemadele: - ruumiandmete rakendamine - metsa kui ressursi majandamine 2006–2010 BA riigiteadustes Tartu Ülikool, Tartu (Eesti) - makro- ja mikroökonoomika, ettevõtlus - rahvusvahelised suhted - õigusteadus - poliitiline filosoofia ja poliitiliste süsteemide teooriad ISIKLIKUD OSKUSED Emakeel eesti Võõrkeeled MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE Kuulamine Lugemine Suuline suhtlus Suuline esitus inglise C2 C2 C2 C2 C2 saksa B1 B1 B1 B1 B1 soome B1 B1 B1 B1 B1 Tasemed: A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja - B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja - C1 ja C2: vilunud keelekasutaja Euroopa ühtne keeleoskuse võrdlusraamistik - Enesehindamisskaala Digitaalsed oskused ENESEHINDAMINE Kommunikat- Probleemi- Infotöötlus Sisuloome Ohutus sioon lahendus Vilunud kasutaja Vilunud kasutaja Iseseisev kasutaja Iseseisev kasutaja Iseseisev kasutaja Digitaalsed oskused - Enesehindamisskaala Lehekülg 2 / 2 Marleen Kohl Jurist Kogemus  Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima energiaettevõtja, Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle teenindatavateks üksusteks olid Narva Soojusvõrk ning Elektrilevi turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad. Töökogemus  Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu nõustamisele Elektrilevi strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse algusest peale kaasatud, kaardistades riske, leides kliendi vajadustele vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi, esindades klienti ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus.  Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana, abistades Advokaadibüroo KPMG Law OÜ hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases töös. Tel +372 6676 835 Mob +372 5650 5630 [email protected] Haridus ja kvalifikatsioon  Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses)  Marleenil on pikajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta omandas kohtutäituri abina tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas, otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).  Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab energiasektori valdkonnas järgnevaid isikuid: © 2019 Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, an Estonian limited liability company, and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (”KPMG International”), a Swiss entity. All 1 rights reserved. Karin Kaup Partner, M&A, äriühinguõiguse ja tööõiguse praksise juht, vandeadvokaat Kogemus  Karinil on ulatuslik kogemus tema juhitavates nõustamisvaldkondades. Ta korraldab meie büroo ühinemiste ja ülevõtmiste, äriühinguõiguse ja tööõiguse meeskondade tööd ning on kogenud vandeadvokaat ka küsimustes, mis puudutavad vaidluste lahendamist ja kohtumenetlust. Töökogemus  Karin on töötanud partneri ja vandeadvokaadina Advokaadibüroos Arvisto & Partnerid, kus ta keskendus kaubandus- ja äriühinguõigusele, ühinemistele ja ülevõtmistele, lepinguõigusele, tööõigusele, maksuõigusele ja kinnisvaraõigusele.  Enne Eesti Advokatuuriga liitumist kogus Karin aastatepikkuse meeskonnajuhtimise ja müügiplaneerimise kogemuse töötades USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas, otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).  Advokaadibüroos ja KPMG Baltics OÜ nõustamisteenustes toetab Karin energiasektori valdkonna arendamist, muuhulgas on osutanud teenuseid mitmetele puidu- ja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ metsatööstuse ettevõtetele: Mob +372 507 9241 [email protected] Haridus, litsentsid & sertifikaadid  Tartu Ülikool (bakalaureusekraad Kliendi tagasiside Karinile majanduses – ärijuhtimine & turundus)  Tartu Ülikool (magistrikraad Karinit kui tunnustatud õigusnõustajat äriühinguõiguse, M&A ning tööõiguse valdkonnas on õigusteaduses) soovitanud rahvusvaheline advokaate hindav väljaanne The Legal 500 (2018) järgmiselt:  According to the The Legal 500 (Commercial, Corporate and M&A): „Karin Kaup quickly grasps the key issues and then finds a solution“;  According to the The Legal 500 (Employment): „Karin provides a prompt and professional service on employment matters“. © 2019 Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, an Estonian limited liability company, and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (”KPMG International”), a Swiss entity. All 2 rights reserved. VIIDE 20P019-2 Klient: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teema: Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüs 6. aprill 2020 Suur tänu võimaluse eest teile koostööpakkumine esitada. Käesolevas dokumendis on kirjeldatud töö sisu vastavalt hankija poolt saadetud alusdokumendile „Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lähteülesanne“. Pakkumuse hind Pakkumuse hind on 22 999 eurot, millele lisandub käibemaks ja eeldatav valmimisaeg on 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töö vastab pakkumuses toodud sisulistele ja lähteülesandes kirjeldatud vormilistele nõuetele. Pakkumuse hind jaguneb tellitavate tegevuste vahel järgmiselt: Etapp Maksumus Ettevalmistus 3780 eurot Analüüsi läbiviimine 6715 eurot Vahearuanne 5135 eurot Lõpparuanne 6424 eurot Analüüsi tutvustamine 945 eurot Hind 22 999 eurot Käibemaks 4599,8 eurot Hind koos käibemaksuga 27 598,8 eurot Töö kirjeldus ja metoodika Vastavalt Hankija poolt esitatud lähteülesandele esitame töös oma nägemuse kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse hindamiseks. Tugineme lähteülesandes kirjeldatud alusandmetele, teostame nõutud tegevused ning vastame järgmistele uurimisküsimustele: ▪ Kas kaugloetavate arvestite üksusepõhiselt1 paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav? ▪ Kui on kulutõhus, siis mis mahus on mõistlik (majanduslikult ja tehniliselt) üksusepõhiseid kaugloetavaid arvesteid paigaldada? ▪ Kui paigaldamine on kulutõhus, siis millistele nõuetele peaksid vastama hoonetes kasutusel olevad süsteemid, et andmed reaalselt kasutatavaks muuta (nt andmevahetusprotokoll)? ▪ Kui paigaldamine on kulutõhus, siis mis on optimaalne ajakava (üleminekuperiood ja tüüplahendused), tehnilised lahendused ja potentsiaalsed finantseerimisallikad? 1 Üksus- lõppkasutaja käsutuses olev üksus. Lõppkasutaja on korterielanik või mitmeotstarbelise hoone kasutaja 1/4 ▪ Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine hoonete üksustes osutub ebaotstarbekaks, siis mis on alternatiivsed viisid ja arvutusmetoodikad, et arvetel direktiivi nr (EL) 2018/2002 kohast teavet esitada? Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel, leibkondade ning tarbijagruppide kaardistamisel ning säästupotentsiaalide leidmisel lähtume andmete kättesaadavusest, kokkulepetest tellijaga ning naaberriikide parimatest praktikatest. Uurimisküsimuste lahendamiseks on pakkuja lähtuvalt meeskonna kompetentsidest komplekteerinud tööpaketid. Pakkuja vormistab hankijale kokkulepitud formaadis ja sisuga dokumendid, mis vastavad uurimisküsimustele ning vajadusel annab üle lisamaterjalid/selgitused, kuidas lahendusteni jõuti. TP 1 - Projektijuhtimine (tööpaketi juht Siim Meeliste) 1.1. Analüüsitavate tarbijagruppide kaardistamine ja kokkuleppimine hankijaga 1.2. Koostöö sidusrühmadega projekti käigus (KMPG Law) 1.3. Teavitustegevuste ettepanek (sisendid kõigist tööpakettidest) 1.4. Projektiaruandlus ja lõpptulemuste esitlus (Siim Meeliste, KPMG Law) TP2 - Mõõtmine ja andmeedastus (tööpaketi juht Janar Küla) 2.1. Mõõtmine ja andmete edastamine (suhtlusprotokollid + edastustehnoloogiad NB-IoT, LAN, LoraWAN, Sigfox – Janar Küla) 2.2. Andmete hoidmise arhitektuur ning andmete jagamine osapoolte vahel (Siim Meeliste) 2.3. Süsteemide kapitali ja opereerimiskulude analüüs (Janar Küla) 2.4. Kuni kahe alternatiivse stsenaariumi rakendamise mõjuanalüüs õigusaktide perspektiivist (KPMG Law) 2.5. Arvestusele ülemineku ajakava, tüüplahenduste ja potentsiaalsete finantseerimisallikate kirjeldamine TP3 - Säästupotentsiaalid (tööpaketi juht Margus Tali) 3.1. Akadeemilise kirjanduse ülevaade (Margus Tali, Pavel Sudbin) 3.2. TTÜ uuringu metoodika taasesitamise vajaduse hinnang ning vajadusel teostamine (Margus Tali) 3.3. Kokku lepitud tarbijagruppides energiatarbimise mõõtmisest tuleneva säästupotentsiaali tuvastamine (Pavel Sudbin) TP4 - Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine (tööpaketi juht Siim Meeliste) 4.1. Teiste EL liikmesriikide tehtu analüüs (Margus Tali) 4.2. Tarbijaprofiilide loomise aluste ettepaneku väljatöötamine (Siim Meeliste) 4.3. Konsulteerimine sidusrühmadega (KPMG Law) 4.4. Tarbijaprofiilide loomiseks vajalik andmekorje 4.5. Tarbijaprofiilide koostamine erinevaid taasesitusviise võimaldavas formaadis koos selgitusega (Siim Meeliste) Tööde üldine ajakava on toodud käesoleva dokumendi lisas 1. Tööpakettide tegevused toimuvad kohati paralleelselt ning projekti vahearuandeks on olulisim sisend nii tööpaketist 2 kui ka tööpaketist 2/4 3 olemas ehk alternatiivide rakendamise võimalikud kulud kui ka tulud (sääst), et oleks uuringu teises pooles võimalik mõjuanalüüsile ning parima alternatiivi väljaselgitamisele ja töö vormistamisele keskenduda. Vastavustabel nõutud tegevuste ning pakkuja tööplaani vahel on toodud allpool. Pakkuja Nõutud tegevus tööplaani tegevuse nr Analüüsida hüvesid erinevate tarbijagruppide lõikes. 3.3. Pakkuda välja optimaalne tehniline lahendus kaugkütte- ja gaasiarvestite kauglugemise rakendamiseks lõppkasutaja tasandil+ andmekogumise-vahetuse võimalik platvorm (nt olemasolevate elektri kaugloetavate seadmete kasutamine vs uute andmeside moodulite TP2 paigaldamine ja andmesideühenduse loomine). Analüüsida ka kas paigaldada kommertsarvesteid (taadeldud) või muud tüüpi arvesteid. Ülevaade erinevate tarbijagruppide kaugkütte- ja gaasiarvestite tüübi vajadusest ja ajakava 1.1., 1.2., kauglugemise rakendamiseks lõppkasutajate tasandil TP2, 3.3 Ülevaade võimalikest sünergiatest teiste infrastruktuuride andmeedastussüsteemidega (nt Eleringi andmeladu, Ehitisregister vms) või ühtse andmevahetuse protokolli TP2 kokkuleppimine, mida saaks ka erinevate ettevõtete andmekogudest pärida Ülevaade kauglugemisseadmete paigaldamise tehnilisest võimalikkusest hoonetüüpide 1.1. lõikes koos tehniliste piirangute loeteluga Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine tarbimise võrdlusandmete kättesaadavuse TP4 lihtsustamiseks korteriühistuteledele ja energia lõppkasutajatele (EED Lisa VIIa 3f). Ettepanekud teavitustegevusteks 1.3. Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga Hankijaga toimuvad iga kahe nädala tagant pooletunnised koosolekud, kus jooksvaid küsimusi lahendatakse. Kord kuus toimuvad pikemad, kuni 1,5 tunni pikkused koosolekud, kus esitletakse analüüsi tulemusi. Koosolekud toimuvad valdavalt Microsoft Teams keskkonnas. Tegevuste ja tööde ajakava Käesoleva dokumendi lisa 1. Võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs Peamine kaasnev risk on liigne detailsusaste direktiivi eesmärki mittetäitvate uurimisülesannete lahkamisel. Pakkuja soov on lähtuda rangelt direktiivi ülevõtmiseks vajalike aspektide analüüsimisest, kaardistamisest ja väljatoomisest. Riski aitavad maandada regulaarsed koosolekud Tellijaga Pakkuja initsiatiivil. Esialgne ülevaade eelnevalt teostatud analüüsidest Pakkuja kasutab töös vähemalt järgnevaid teostatud analüüse: ▪ Euroopa Komisjon, 2017: „Guidance document on the metering and billing provisions of the revised Energy Efficiency Directive (EED)“ 3/4 ▪ Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut, 2012: „Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“ ▪ empirica GmbH at the request of the European Commission (contract ENER/C3/2013-977), 2016 „Guidelines on good practice in cost-effective cost allocation and billing of individual consumption of heating, cooling and domestic hot water in multiapartment and multi-purpose buildings: Support for the implementation of Articles 9-11 of Directive 2012/27/EU on energy efficiency with respect to thermal energy supplied from collective systems“ ▪ JRC, 2017 „Analysis of Member States' rules for allocating heating, cooling and hot water costs in multiapartment/purpose buildings supplied from collective systems“ ▪ ÅF-Consult Ltd, 2012 „Measuring and evaluating the soft energy efficiency measures“ ▪ Euroopa Komisjon, 2016 „SWD(2016) 399 final: Commission Staff Working Document - Evaluation of the EU Framework for Metering and Billing of Energy Consumption“ Projektimeeskond ning kompetentsid Lähteülesandes on esitatud nõuded pakkuja ekspertidele. Töö teostamiseks komplekteeritud ekspertrühm on kuueliikmeline, millega on täidetud liikmete arvu nõue. Nõuded ekspertrühma liikmetele on täidetud vastavalt allolevale tabelile. Tööjaotus projektimeeskonna liikmete vahel on esitatud töö uurimisküsimustele vastamise kavas. Hankija lepingupartner on AU Energiateenus OÜ ning KPMG Law OÜ tegutseb pakkuja alltöövõtjana. Siim Meeliste CV ning KPMG Law OÜ esindajate CV-d on lisatud pakkumisele. Nõue Täitja Referentsid üks vähemalt 5 aastase * „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise projektijuhtimise kogemusega võimaluste analüüs“, 2019 ekspert, kes on viimasel viiel * „Vee-ettevõtete ressursitõhususe Siim Meeliste aastal teostanud vähemalt kaks uuring“, 2019 majandusanalüüsiga seonduvat * Projektide juhtimise kogemus aastast uuringuprojekti 2012 * „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise Siim Meeliste võimaluste analüüs“, 2019 * Juhtrühma liige uuringul „Hoonete üks ekspert, kes on viimase kolme Margus Tali kuluoptimaalsete energiatõhususe aasta jooksul läbi viinud vähemalt miinimumtasemete analüüs“, 2017 ühe energiasektorit puudutava Pavel Sudbin * ressursitõhususe auditid majandusanalüüsi (Kutsetunnistus 123677 - * suurettevõtete energiaauditid Diplomeeritud * energiasäästu projektide energiasäästu energiatõhususe potentsiaalide hindamine ning spetsialist, tase 7) majandusarvutused Projektijuht: Siim Meeliste, energiatõhususteenuste valdkonnajuht, AU Energiateenus OÜ. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ametnik 2015-2017 ning energiatõhususvaldkonna spetsialisti asendajana 2018 sügis kuni 2019 veebruar, esindanud korduvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiatõhususe direktiivi töörühmades. 4/4 Margus Tali, energiatõhususteenuste projektijuht, AU Energiateenus OÜ. 2013-2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik. Elamuehitusvaldkonna ning energiatõhususnõuete rakendamise ekspert. Pavel Sudbin, KVJ insener, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist tase 7, AU Energiateenus OÜ. Energiasäästumeetmete analüüsi ning rakendamise ekspert. Janar Küla, energiahaldur, AU Energiateenus OÜ. Mõõtesüsteemide spetsialist, kogemus erinevate kaugloetavate mõõtesüsteemide projekteerimisel ja paigaldamisel (nt Sigfox, LoraWAN, Desigo CC arvestite moodul). Marleen Kohl, jurist, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ. Kogemus erinevate isikute nõustamisel energiavaldkonna õiguse alal, nt Elektrilevi, Eesti Energia, Narva Soojusvõrk, Ecobirch, Märjamaa Päikesepark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Karin Kaup, partner, vandeadvokaat, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ. Advokaadibüroos ja KPMG Baltics OÜ nõustamisteenustes toetab Karin energiasektori valdkonna arendamist ning tagab töö raames teostatava õigusanalüüsi kvaliteedi. Pakkuja kinnitused Pakkuja kinnitab, et puuduvad Riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Pakkuja kinnitab, et omab hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi (litsentse). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Meeliste AU Energiateenus OÜ +372 5302 3021 [email protected] Pakkumine kehtib 90 päeva. Pakkumine on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada kolmandatele osapooltele vaid meie eelneval nõusolekul. 5/4 Lisa 1. Tööde ajakava Nädala nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Avakoosolek ning tööde kava täpsem esitlus ning töövoogude kirjeldamine Tellijaga täiendavat kokkulepet nõudvate lähteülesande aspektide kaardistamine, ettepanekute väljatöötamine Tellijale kooskõlastamiseks ja tagasisideks jäetud aeg Töö pakettidega Esimeste tulemuste esitlemine, edasise töökava kokkuleppimine tellijaga Töö tööpakettidega igas tööpaketis vahetulemusteni jõudmiseks Vahearuande üleandmine Vahearuande tulemuste lahkamine pikemal koosviibimisel Lõpparuande eelnõu koostamine Lõpparuande eelnõu üleandmine Lõpparuande viimistlemine Lõpparuande üleandmine Lõpparuande tutvustamine TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/20-0132/3039 Tallinn 11.05.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja AU Energiateenus OÜ, registrikood 12127881, asukoht Aiandi 13, 12819 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aivar Uutar (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüs“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peamine ülesanne on hinnata kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise kulutõhusust ja tehnilist teostatavust erinevate hoone- ja tarbijatüüpide lõikes. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 16 nädalat pärast lepingu sõlmimis. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lähteülesanne; 2.8.2. Lisa 2. Pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 3 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Kaheksa nädalat pärast lepingu sõlmimist esitab töövõtja tellijale teostatud töö vahearuande ja 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist lõpparuande elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 10 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kakskümmend kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa (22 999) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas nelituhat viissada üheksakümmend üheksa (4599) eurot ja kaheksakümmend (80) senti. 7.2. Tellija tasub töö eest vastavalt lisas 2 esitatud pakkumuse hinna jagunemisele pärast vahearuande vastuvõtmist 68% (summas 18 767,18 eurot käibemaksuga) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 ja pärast lõpparuande esitamist 32% (summas 8831,62 eurot käibemaksuga) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik. 8. Vastutus 4 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 4000 eurot. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 5 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise kohta peab adressaat saatma kinnituskirja. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post: [email protected]. 6 14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja üleandmisel on Aivar Uutar, telefon +372 524 9809, e-post: [email protected]. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AU Energiateenus OÜ Ando Leppiman Aivar Uutar kantsler juhatuse liige Lisa 1 Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lähteülesanne Analüüsi taust Seoses energiatõhususe direktiivi nr (EL) 2018/2002 (EED) ülevõtmisega kaasneb liikmesriikidel sh Eestil kohustus anda lõpptarbijale ja lõppkasutajale (isik, kellel ei ole tarnijaga otselepingut, korteriomanik) täpsemat ja selgemat teavet tarbitud energia (küte, jahutus, soe tarbevesi, gaas) kohta. Info, mis lõpptarbijal (lepinguline klient) lõppkasutajale tuleb alates 25.10.2020 esitada on järgmine: 1. Kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse ning jahutuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud; 2. Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud tegelik kütusesegu energialiikide lõikes ja tootmisest tingitud iga-aastase kasvuhoonegaaside heite kogus; 3. Kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid; 4. Arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdluse eelmise aasta sama perioodi tarbimisega; 5. Viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta; 6. Kaebuse esitamise kord; 7. Energiatarbimise võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise tava- või võrdluseks võetud lõppkasutajaga. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) eelnõu § 1 punktides 1, 4, 5 ja 7 on toodud info, mida arvestite või küttekulujaoturite abiga tuleb pakkuda. Arvestite- või küttekulujaoturite põhised lõpptarbija näidud annavad eelduslikult täpsema teabe tarbitavast energiakogusest ning see info saab olla potentsiaalseks aluseks koostamaks lõppkasutajate profiile ja seega aidata pakkuda võrdlusandmeid teise vastava grupi keskmise lõppkasutajaga. Selleks on vajalik ka keskne andmeladu, kuhu kütte, gaasi ja sooja vee andmed lõppkasutajatelt kokku kogutakse. Ka andmelao loomise võimalusi tuleb kaardistada. Kuigi ideaalis pakuvad kaugloetavad arvestid ja/ või küttekulujaoturid tarbitud energia lõikes täpsemat infot kui tarbimise arvestuslik tuletamine, tuleb kaugloetavate arvestite paigaldamise kulutõhusust ja tehnilist teostatavust erinevate hoone- ja tarbijatüüpide lõikes hinnata. Üheks oluliseks küsimusteks on seejuures eraomandisse sekkumine ja arvestite paigaldamise ja haldamise majanduslik tasuvus võrreldes potentsiaalse energiasäästu ja tarbija energiatõhusama käitumise mõjutuse potentsiaaliga ning võimalikud rahalised vahendid arvestite paigaldamiseks. Eesmärgid ja uurimisküsimused Peamised uurimisküsimused on: - Kas kaugloetavate arvestite üksusepõhiselt1 paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav? - Kui on kulutõhus, siis mis mahus on mõistlik (majanduslikult ja tehniliselt) üksusepõhiseid kaugloetavaid arvesteid paigaldada? - Kui paigaldamine on kulutõhus, siis millistele nõuetele peaksid vastama hoonetes kasutusel olevad süsteemid, et andmed reaalselt kasutatavaks muuta (nt andmevahetusprotokoll)? - Kui paigaldamine on kulutõhus, siis mis on optimaalne ajakava (üleminekuperiood ja tüüplahendused), tehnilised lahendused ja potentsiaalsed finantseerimisallikad? 1 Üksus- lõppkasutaja käsutuses olev üksus. Lõppkasutaja on korterielanik või mitmeotstarbelise hoone kasutaja 1 - Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine hoonete üksustes osutub ebaotstarbekaks, siis mis on alternatiivsed viisid ja arvutusmetoodikad, et arvetel direktiivi nr (EL) 2018/2002 kohast teavet esitada? Samuti peab ülevaade kajastama energiatarnijale tekkivaid mõjusid (kulusid, tehnilisi aspekte) kaugloetavate gaasi- ja kaugküttearvestite paigaldamisel. Oluline on kaardistada ka hetkeolukord- kui palju on kaugloetavaid arvesteid juba paigaldatud. Eesmärgi täitmiseks on vajalik teostada järgmised tegevused: - Analüüsida kauglugemise rakendamise eeldatavaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid lõpptarbijate juures (nt võimalik energiasääst lõpptarbija juures, võimalikud kulud riigieelarves, kulude kokkuhoid lõpptarbija ja energiatarnija vaatest, mõju teadlikkusele energiatõhususe valdkonnas jms); - Analüüsida hüvesid erinevate tarbijagruppide lõikes; - Pakkuda välja optimaalne tehniline lahendus kaugkütte- ja gaasiarvestite kauglugemise rakendamiseks lõppkasutaja tasandil+ andmekogumise-vahetuse võimalik platvorm (nt olemasolevate elektri kaugloetavate seadmete kasutamine vs uute andmeside moodulite paigaldamine ja andmesideühenduse loomine). Analüüsida ka kas paigaldada kommertsarvesteid (taadeldud) või muud tüüpi arvesteid; - Ülevaade erinevate tarbijagruppide kaugkütte- ja gaasiarvestite tüübi vajadusest ja ajakava kauglugemise rakendamiseks lõppkasutajate tasandil; - Ülevaade võimalikest sünergiatest teiste infrastruktuuride andmeedastussüsteemidega (nt Eleringi andmeladu, Ehitisregister vms) või ühtse andmevahetuse protokolli kokkuleppimine, mida saaks ka erinevate ettevõtete andmekogudest pärida - Ülevaade kauglugemisseadmete paigaldamise tehnilisest võimalikkusest hoonetüüpide lõikes koos tehniliste piirangute loeteluga; - Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine tarbimise võrdlusandmete kättesaadavuse lihtsustamiseks korteriühistuteledele ja energia lõppkasutajatele (EED Lisa VIIa 3f). - Ettepanekud teavitustegevusteks Pakkujal tuleb esitada oma nägemus kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse hindamiseks. Tuleb analüüsida, kas jaoturitel ja allokaatoritel põhinevad andmed annavad kõige täpsemini edasi üksuste energiatarbimise andmeid või tuleks kasutada arvutuslike metoodikaid sõltuvalt korteri paiknemisest majas, majatüübist jne. Metoodikast lähtuvalt on lõppeesmärgiks sisend aitamaks otsustada kaugloetavate arvestite paigaldamise vajalikkust seda esiteks eluhoonetes ja teiseks mitteeluhoonetes (mitmeotstarbelised hooned). Majandusliku tasuvuse analüüsis on vaja kajastada järgmisi aspekte: - Turu suurus (turu suurus kui tegur tasuvuse hindamisel), investeeringute kulu ja tarbijale lisanduv maksukomponent - Keskmine tarbimine leibkonna kohta - Võrgukadude suurus (selle vähendamise potentsiaal kaugloetavate arvestite kasutamisel. - Paigaldamise kulude katmine (finantseerimisvariandid) - Erinevate lahenduste (arvestite, jaoturite) elutsükkel ja elutsüklikulud (hooldus, käitamine, andmevahetus, tarkvara) - Andmete haldamiseks vajamineva infrastruktuuri loomise võimalused ja maksumus Tehnilise teostatavuse all tuleb mh kajastada järgmisi aspekte: 2 - Mõjutatud osapoolte (eluhooned, KOVid, kaugkütte ettevõtjad, gaasitarnijad, mitteeluhooned) arv - Omanike, haldajate üldine meelestatus kaugloetavate arvestite, jaoturite paigaldamise osas - Regulatsioonid, mis paigaldamist mõjutavad/ piiravad (eraomandisse pääsemine) - Vajaminev tehniline ekspertiis ja valmisolek arvestite paigaldamiseks - Võimalik ajakava optimaalseimate lahenduste lansseerimiseks Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine osutub ebamõistlikuks, tuleb välja töötada alternatiivsed variandid, kuidas sama teavet arvel lõppkasutajale edastada. Nõuded metoodikale Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset visiooni arvestite/ jaoturite paigaldamise kulutõhususe hindamisel. Pakkuja lähtub lähteülesandes välja toodud Hankija soovidest ning toob vajadusel välja endapoolsed võimalikud täiendused. Puuduolevate andmete kogumine mõju arvutamiseks toimub Pakkuja eestvedamisel. Pakkumuskutsega tellitavad tegevused Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset visiooni ülesehitusest, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi läbi viia, tuues välja, milliseid andmeallikaid analüüsi koostamisel planeeritakse kasutada. Tellitakse järgmised tegevused ja tulemused: - Ettevalmistus- pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse, teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine Hankijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest. - Analüüsi läbiviimine- analüüs viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Hankijaga kooskõlastatud metoodikale, arvestades hankedokumendis toodud eesmärki, sisu ja ootuseid - Vahearuanne- vahearuande koostamine. Analüüs sisaldab peatükkide ülesehitust, peatükkide nimetusi, mõnesid valmispeatükke (metoodika kirjeldus ja hetkeolukorra ülevaade) ja ülevaadet teiste peatükkide sisust. - Lõpparuanne- lõpparuande koostamine, kus on vastatud kõigile punktis ’eesmärgid ja uurimisküsimused’ toodud uurimisküsimustele. Lõpparuanne sisaldab analüüsis kavandatud ja kasutatud metoodika detailset kirjeldust. Analüüs vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. - Analüüsi tutvustamine- analüüsi presenteerimine u 2h ulatuses. Ajakava Valmis analüüsi esitamise lõpptähtajaks on 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab analüüsi läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle Hankijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud Hankija üldised ootused ajakavale. Avakoosolek: toimub vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul tutvustab Pakkuja analüüsi läbiviijaid ning Hankija omapoolset ekspertrühma. Hankija selgitab ootusi analüüsile ning Täitja tutvustab analüüsi ülesehitust ja teemasid. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning omavaheline infovahetus. Vahearuanne: antakse üle mitte hiljem kui 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist (olemasolevate peatükkide ülelugemine, teiste peatükkide struktuuri ja üldsisuga tutvumine). 3 Lõpparuanne: esitatakse mitte hiljem kui 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Täitja esitab analüüsitulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt docx) ja mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis. Lõpparuande tutvustamine: Analüüsi presenteerimine. Kestvuseks kuni 2 tundi. Pakkumuse hind Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki analüüsi kirjutamiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, aruandlus) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Pakkumuses esitatakse iga analüüsi tegevuse hind eraldi vastavalt tegevuskava etappidele. Hankija hindab pakkumuse lõplikku maksumust ehk analüüsi läbiviimise kogumaksumust koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab Hankija eelarvelisi võimalusi. Pakkumuse esitamine Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtajaks. Hankija annab selgitusi eesti keeles. Pakkumus on vormistatud eesti keeles. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul. Pakkumuses tuleb esitada:  Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja analüüsi küsimustest Hankija vajadustest lähtuvalt;  Uuringu esialgse metoodika ja tegevusplaani kirjeldus;  Tegevuste ja tööde ajakava (nädalase täpsusega);  Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga;  Pakkuja ekspertrühma kirjeldust, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse ekspertrühma kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus;  Võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega kaasneda (siinjuures rõhutab Hankija kaardistuse sihtgrupist ja sisust tulenevate riskide esiletoomise ning lahendusvõimaluste pakkumise olulisust). Nõuded pakkuja ekspertidele Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kaheliikmelist ekspertrühma. Pakkuja pakutud ekspertrühma peavad kuuluma minimaalselt:  üks vähemalt 5 aastase projektijuhtimise kogemusega ekspert, kes on viimasel viiel aastal teostanud vähemalt kaks majandusanalüüsiga seonduvat uuringuprojekti;  üks ekspert, kes on viimase kolme aasta jooksul läbi viinud vähemalt ühe energiasektorit puudutava majandusanalüüsi; Üks uurimisrühma liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele. 4 Pakkuja esitab ekspertrühma liikmete CV-d koos rolli kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud ekspertrühma liikmeid või Hankija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. Nõuded pakkujale Pakkuja peab vastama järgmistele tingimustele:  Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist.  Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi (litsentse). Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused ja tasub vajalike litsentside eest ise.  Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Pakkumuste hindamine Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele:  Pakkumus esitatakse õigeaegselt vastavalt hanketeates avaldatud tähtajale;  Pakkumus sisaldab nõutud informatsiooni;  Pakkuja vastab esitatud tingimustele. Pakkumuste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit. Pakkumusi hindab Hankija poolt valitud pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon. Pakkumusi hinnatakse parima pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste kriteeriumite alusel:  Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja analüüsiküsimustest lähtuvalt Hankija vajadustest, maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;  Analüüsi esialgse metoodika ja tegevusplaani kirjeldus, maksimaalne punktide arv 35, komponendi osakaal lõpphindest 35%;  Analüüsi ajakava, maksimaalne punktide arv 5, komponendi osakaal lõpphindest 5%;  Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga analüüsi teostamise käigus, maksimaalne punktide arv 5, komponendi osakaal lõpphindest 5%;  Analüüsi ekspertrühma ja selle tööjaotuse sobivus analüüsi teostamiseks, maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;  Analüüsiga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus , maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;  Pakkumuse maksumus, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%. Edukaks pakkumuseks saab pakkumus, mis kogus hindamisel enim väärtuspunkte. Pakkumuste tagasilükkamine Hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse ülempiiri. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise hankedokumendis sätestatud korras. 5 Autoriõigused Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised õigused (näiteks küsimustikud, intervjuude kokkuvõtted, juhendid, lisaandmed) antakse üle Hankijale. Hankijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) kasutamisele ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Hankijal õigus kaardistuse raames loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga. Leping Hankeleping sõlmitakse pakkumuste hindamise tulemusena enim punkte saanud pakkujaga. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →