Curriculum vitae
PERSONAALNE
INFORMATSIOON
Siim Meeliste
(Eesti)
(+372) 5647 8568
[email protected]
www.linkedin.com/in/siim-meeliste-878a0754
Skype siim.meeliste
TÖÖKOGEMUS
05/2019–tänaseni Energiatõhususteenuste valdkonnajuht
AU Energiateenus OÜ, Tallinn (Eesti)
- konsultatsiooniteenused
- energiatõhususprojektid (energy performance contracting - EPC)
- energiasäästu analüüs ja meetmete rakendamine
- enerigatarbimise jälgimine (kauglugemissüsteemid) ja lõpptarbija juures energiatarbimise juhtimise
teenused
- projekteerimine
- BREEAM kvaliteedimärgised
08/2019–tänaseni Projektijuht
Parox Energy OÜ
Vesinikutankla rajamise projektijuht H2NODES projekti raames
03/2018–tänaseni Juhatuse liige
Tepsli OÜ
Konsultatsiooniteenused taastuvenergia- ja energiatõhususprojektidele
10/2012–06/2019 Peaspetsialist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinn (Eesti)
Energeetikaosakonna ametnik, kelle vastutusvaldkondadeks olid erinevatel hetkedel taastuvenergia
(biometaan) ning energiatõhusus ja kes vastutas oma valdkondade eest nii Eestis, rahvusvahelistes
organisatsioonides (IEA, IRENA) kui ka EL-is. Tähelepanuväärsemate projektidena võib nimetada:
- esimese biometaani toetusmeetme taustauuringud ning lansseerimine
- taastuvenergia direktiivi läbirääkimiste juhtimine Eesti EL eesistumise ajal Brüsselis
- töö suurettevõtete energiaauditite juhendiga
- töö ENMAK 2030-ga
HARIDUSKÄIK JA
TÄIENDKOOLITUS
2010–2012 M.Sc keskkonna ja ressursside juhtimises
University of Southern Denmark, Esbjerg (Taani)
- ressursiökonoomika
- energiamuundamistehnoloogiad
- projektijuhtimine
Lehekülg 1 / 2
Curriculum vitae Siim Meeliste
- ruumiandmete hankimise ja töötlemise süsteemid (GIS)
Perioodil 2011/2012 olin vahetusüliõpilane Turu Ülikoolis, kus spetsialiseerusin allolevatele teemadele:
- ruumiandmete rakendamine
- metsa kui ressursi majandamine
2006–2010 BA riigiteadustes
Tartu Ülikool, Tartu (Eesti)
- makro- ja mikroökonoomika, ettevõtlus
- rahvusvahelised suhted
- õigusteadus
- poliitiline filosoofia ja poliitiliste süsteemide teooriad
ISIKLIKUD OSKUSED
Emakeel eesti
Võõrkeeled MÕISTMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE
Kuulamine Lugemine Suuline suhtlus Suuline esitus
inglise C2 C2 C2 C2 C2
saksa B1 B1 B1 B1 B1
soome B1 B1 B1 B1 B1
Tasemed: A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja - B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja - C1 ja C2: vilunud keelekasutaja
Euroopa ühtne keeleoskuse võrdlusraamistik - Enesehindamisskaala
Digitaalsed oskused ENESEHINDAMINE
Kommunikat- Probleemi-
Infotöötlus Sisuloome Ohutus
sioon lahendus
Vilunud kasutaja Vilunud kasutaja Iseseisev kasutaja Iseseisev kasutaja Iseseisev kasutaja
Digitaalsed oskused - Enesehindamisskaala
Lehekülg 2 / 2
Marleen Kohl
Jurist
Kogemus
Enne Advokaadibürooga KPMG Law liitumist töötas Marleen Eesti suurima energiaettevõtja,
Eesti Energia, õigusteenistuse juristina, kelle teenindatavateks üksusteks olid Narva
Soojusvõrk ning Elektrilevi turusuhete, regulaatorsuhete, toodete ja teenuste valdkonnad.
Töökogemus
Marleen täitis õigusteenuse osutajana lisaks Narva Soojusvõrgu nõustamisele Elektrilevi
strateegilise äripartneri rolli, kes oli projektidesse algusest peale kaasatud, kaardistades riske,
leides kliendi vajadustele vastavaid lahendusi, koostades juriidilisi tegevusplaane ning otsuste- ja
lepinguprojekte, lahendades kliendikaebuseid, pidades läbirääkimisi, esindades klienti
ametiasutustes, ministeeriumites ja kohtus.
Enne Eesti Energiat töötas Marleen Elektrilevi hangete nõustajana, abistades
Advokaadibüroo KPMG Law OÜ hankespetsialiste ja majasiseseid tellijaid nende igapäevases töös.
Tel +372 6676 835
Mob +372 5650 5630
[email protected]
Haridus ja kvalifikatsioon
Tartu Ülikool (magistrikraad õigusteaduses)
Marleenil on pikajaline kogemus seoses sundtäitmisega, mille ta omandas kohtutäituri abina
tegutsedes. Samuti on Marleenil kaheaastane kogemus USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja
müügikeskkonnas, otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).
Advokaadibüroos KPMG Law on Marleen nõustanud ja nõustab energiasektori valdkonnas
järgnevaid isikuid:
© 2019 Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, an Estonian limited liability company, and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (”KPMG International”), a Swiss entity. All 1
rights reserved.
Karin Kaup
Partner, M&A, äriühinguõiguse ja tööõiguse praksise juht, vandeadvokaat
Kogemus
Karinil on ulatuslik kogemus tema juhitavates nõustamisvaldkondades. Ta korraldab meie büroo
ühinemiste ja ülevõtmiste, äriühinguõiguse ja tööõiguse meeskondade tööd ning on kogenud
vandeadvokaat ka küsimustes, mis puudutavad vaidluste lahendamist ja kohtumenetlust.
Töökogemus
Karin on töötanud partneri ja vandeadvokaadina Advokaadibüroos Arvisto & Partnerid, kus ta
keskendus kaubandus- ja äriühinguõigusele, ühinemistele ja ülevõtmistele, lepinguõigusele,
tööõigusele, maksuõigusele ja kinnisvaraõigusele.
Enne Eesti Advokatuuriga liitumist kogus Karin aastatepikkuse meeskonnajuhtimise ja
müügiplaneerimise kogemuse töötades USA kõrgetasemelises ettevõtlus- ja müügikeskkonnas,
otsemüügifirmas Southwestern Advantage (SWA).
Advokaadibüroos ja KPMG Baltics OÜ nõustamisteenustes toetab Karin energiasektori
valdkonna arendamist, muuhulgas on osutanud teenuseid mitmetele puidu- ja
Advokaadibüroo KPMG Law OÜ metsatööstuse ettevõtetele:
Mob +372 507 9241
[email protected]
Haridus, litsentsid & sertifikaadid
Tartu Ülikool (bakalaureusekraad Kliendi tagasiside Karinile
majanduses – ärijuhtimine & turundus)
Tartu Ülikool (magistrikraad Karinit kui tunnustatud õigusnõustajat äriühinguõiguse, M&A ning tööõiguse valdkonnas on
õigusteaduses) soovitanud rahvusvaheline advokaate hindav väljaanne The Legal 500 (2018) järgmiselt:
According to the The Legal 500 (Commercial, Corporate and M&A): „Karin Kaup quickly grasps the
key issues and then finds a solution“;
According to the The Legal 500 (Employment): „Karin provides a prompt and professional service
on employment matters“.
© 2019 Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, an Estonian limited liability company, and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (”KPMG International”), a Swiss entity. All 2
rights reserved.
VIIDE 20P019-2
Klient:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teema:
Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite
paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja
tehnilise teostatavuse analüüs
6. aprill 2020
Suur tänu võimaluse eest teile koostööpakkumine esitada. Käesolevas dokumendis on kirjeldatud
töö sisu vastavalt hankija poolt saadetud alusdokumendile „Kaugloetavate arvestite ja
küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi
lähteülesanne“.
Pakkumuse hind
Pakkumuse hind on 22 999 eurot, millele lisandub käibemaks ja eeldatav valmimisaeg on 16
nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töö vastab pakkumuses toodud sisulistele ja lähteülesandes
kirjeldatud vormilistele nõuetele.
Pakkumuse hind jaguneb tellitavate tegevuste vahel järgmiselt:
Etapp Maksumus
Ettevalmistus 3780 eurot
Analüüsi läbiviimine 6715 eurot
Vahearuanne 5135 eurot
Lõpparuanne 6424 eurot
Analüüsi tutvustamine 945 eurot
Hind 22 999 eurot
Käibemaks 4599,8 eurot
Hind koos käibemaksuga 27 598,8 eurot
Töö kirjeldus ja metoodika
Vastavalt Hankija poolt esitatud lähteülesandele esitame töös oma nägemuse kaugloetavate arvestite
ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse hindamiseks.
Tugineme lähteülesandes kirjeldatud alusandmetele, teostame nõutud tegevused ning vastame
järgmistele uurimisküsimustele:
▪ Kas kaugloetavate arvestite üksusepõhiselt1 paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt teostatav?
▪ Kui on kulutõhus, siis mis mahus on mõistlik (majanduslikult ja tehniliselt) üksusepõhiseid
kaugloetavaid arvesteid paigaldada?
▪ Kui paigaldamine on kulutõhus, siis millistele nõuetele peaksid vastama hoonetes kasutusel
olevad süsteemid, et andmed reaalselt kasutatavaks muuta (nt andmevahetusprotokoll)?
▪ Kui paigaldamine on kulutõhus, siis mis on optimaalne ajakava (üleminekuperiood ja
tüüplahendused), tehnilised lahendused ja potentsiaalsed finantseerimisallikad?
1
Üksus- lõppkasutaja käsutuses olev üksus. Lõppkasutaja on korterielanik või mitmeotstarbelise hoone
kasutaja
1/4
▪ Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine hoonete üksustes osutub ebaotstarbekaks, siis mis on
alternatiivsed viisid ja arvutusmetoodikad, et arvetel direktiivi nr (EL) 2018/2002 kohast teavet
esitada?
Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel, leibkondade ning tarbijagruppide kaardistamisel ning
säästupotentsiaalide leidmisel lähtume andmete kättesaadavusest, kokkulepetest tellijaga ning
naaberriikide parimatest praktikatest. Uurimisküsimuste lahendamiseks on pakkuja lähtuvalt
meeskonna kompetentsidest komplekteerinud tööpaketid. Pakkuja vormistab hankijale kokkulepitud
formaadis ja sisuga dokumendid, mis vastavad uurimisküsimustele ning vajadusel annab üle
lisamaterjalid/selgitused, kuidas lahendusteni jõuti.
TP 1 - Projektijuhtimine (tööpaketi juht Siim Meeliste)
1.1. Analüüsitavate tarbijagruppide kaardistamine ja kokkuleppimine hankijaga
1.2. Koostöö sidusrühmadega projekti käigus (KMPG Law)
1.3. Teavitustegevuste ettepanek (sisendid kõigist tööpakettidest)
1.4. Projektiaruandlus ja lõpptulemuste esitlus (Siim Meeliste, KPMG Law)
TP2 - Mõõtmine ja andmeedastus (tööpaketi juht Janar Küla)
2.1. Mõõtmine ja andmete edastamine (suhtlusprotokollid + edastustehnoloogiad NB-IoT, LAN,
LoraWAN, Sigfox – Janar Küla)
2.2. Andmete hoidmise arhitektuur ning andmete jagamine osapoolte vahel (Siim Meeliste)
2.3. Süsteemide kapitali ja opereerimiskulude analüüs (Janar Küla)
2.4. Kuni kahe alternatiivse stsenaariumi rakendamise mõjuanalüüs õigusaktide perspektiivist
(KPMG Law)
2.5. Arvestusele ülemineku ajakava, tüüplahenduste ja potentsiaalsete finantseerimisallikate
kirjeldamine
TP3 - Säästupotentsiaalid (tööpaketi juht Margus Tali)
3.1. Akadeemilise kirjanduse ülevaade (Margus Tali, Pavel Sudbin)
3.2. TTÜ uuringu metoodika taasesitamise vajaduse hinnang ning vajadusel teostamine (Margus
Tali)
3.3. Kokku lepitud tarbijagruppides energiatarbimise mõõtmisest tuleneva säästupotentsiaali
tuvastamine (Pavel Sudbin)
TP4 - Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine (tööpaketi juht Siim Meeliste)
4.1. Teiste EL liikmesriikide tehtu analüüs (Margus Tali)
4.2. Tarbijaprofiilide loomise aluste ettepaneku väljatöötamine (Siim Meeliste)
4.3. Konsulteerimine sidusrühmadega (KPMG Law)
4.4. Tarbijaprofiilide loomiseks vajalik andmekorje
4.5. Tarbijaprofiilide koostamine erinevaid taasesitusviise võimaldavas formaadis koos selgitusega
(Siim Meeliste)
Tööde üldine ajakava on toodud käesoleva dokumendi lisas 1. Tööpakettide tegevused toimuvad
kohati paralleelselt ning projekti vahearuandeks on olulisim sisend nii tööpaketist 2 kui ka tööpaketist
2/4
3 olemas ehk alternatiivide rakendamise võimalikud kulud kui ka tulud (sääst), et oleks uuringu teises
pooles võimalik mõjuanalüüsile ning parima alternatiivi väljaselgitamisele ja töö vormistamisele
keskenduda.
Vastavustabel nõutud tegevuste ning pakkuja tööplaani vahel on toodud allpool.
Pakkuja
Nõutud tegevus tööplaani
tegevuse nr
Analüüsida hüvesid erinevate tarbijagruppide lõikes. 3.3.
Pakkuda välja optimaalne tehniline lahendus kaugkütte- ja gaasiarvestite kauglugemise
rakendamiseks lõppkasutaja tasandil+ andmekogumise-vahetuse võimalik platvorm (nt
olemasolevate elektri kaugloetavate seadmete kasutamine vs uute andmeside moodulite TP2
paigaldamine ja andmesideühenduse loomine). Analüüsida ka kas paigaldada
kommertsarvesteid (taadeldud) või muud tüüpi arvesteid.
Ülevaade erinevate tarbijagruppide kaugkütte- ja gaasiarvestite tüübi vajadusest ja ajakava 1.1., 1.2.,
kauglugemise rakendamiseks lõppkasutajate tasandil TP2, 3.3
Ülevaade võimalikest sünergiatest teiste infrastruktuuride andmeedastussüsteemidega (nt
Eleringi andmeladu, Ehitisregister vms) või ühtse andmevahetuse protokolli TP2
kokkuleppimine, mida saaks ka erinevate ettevõtete andmekogudest pärida
Ülevaade kauglugemisseadmete paigaldamise tehnilisest võimalikkusest hoonetüüpide
1.1.
lõikes koos tehniliste piirangute loeteluga
Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine tarbimise võrdlusandmete kättesaadavuse
TP4
lihtsustamiseks korteriühistuteledele ja energia lõppkasutajatele (EED Lisa VIIa 3f).
Ettepanekud teavitustegevusteks
1.3.
Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga
Hankijaga toimuvad iga kahe nädala tagant pooletunnised koosolekud, kus jooksvaid küsimusi
lahendatakse. Kord kuus toimuvad pikemad, kuni 1,5 tunni pikkused koosolekud, kus esitletakse
analüüsi tulemusi. Koosolekud toimuvad valdavalt Microsoft Teams keskkonnas.
Tegevuste ja tööde ajakava
Käesoleva dokumendi lisa 1.
Võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs
Peamine kaasnev risk on liigne detailsusaste direktiivi eesmärki mittetäitvate uurimisülesannete
lahkamisel. Pakkuja soov on lähtuda rangelt direktiivi ülevõtmiseks vajalike aspektide analüüsimisest,
kaardistamisest ja väljatoomisest. Riski aitavad maandada regulaarsed koosolekud Tellijaga Pakkuja
initsiatiivil.
Esialgne ülevaade eelnevalt teostatud analüüsidest
Pakkuja kasutab töös vähemalt järgnevaid teostatud analüüse:
▪ Euroopa Komisjon, 2017: „Guidance document on the metering and billing provisions of the
revised Energy Efficiency Directive (EED)“
3/4
▪ Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut, 2012: „Kütteenergia tarbimise
vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste
muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“
▪ empirica GmbH at the request of the European Commission (contract ENER/C3/2013-977), 2016
„Guidelines on good practice in cost-effective cost allocation and billing of individual
consumption of heating, cooling and domestic hot water in multiapartment and multi-purpose
buildings: Support for the implementation of Articles 9-11 of Directive 2012/27/EU on energy
efficiency with respect to thermal energy supplied from collective systems“
▪ JRC, 2017 „Analysis of Member States' rules for allocating heating, cooling and hot water costs
in multiapartment/purpose buildings supplied from collective systems“
▪ ÅF-Consult Ltd, 2012 „Measuring and evaluating the soft energy efficiency measures“
▪ Euroopa Komisjon, 2016 „SWD(2016) 399 final: Commission Staff Working Document -
Evaluation of the EU Framework for Metering and Billing of Energy Consumption“
Projektimeeskond ning kompetentsid
Lähteülesandes on esitatud nõuded pakkuja ekspertidele. Töö teostamiseks komplekteeritud
ekspertrühm on kuueliikmeline, millega on täidetud liikmete arvu nõue. Nõuded ekspertrühma
liikmetele on täidetud vastavalt allolevale tabelile. Tööjaotus projektimeeskonna liikmete vahel on
esitatud töö uurimisküsimustele vastamise kavas. Hankija lepingupartner on AU Energiateenus OÜ
ning KPMG Law OÜ tegutseb pakkuja alltöövõtjana. Siim Meeliste CV ning KPMG Law OÜ esindajate
CV-d on lisatud pakkumisele.
Nõue Täitja Referentsid
üks vähemalt 5 aastase * „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
projektijuhtimise kogemusega võimaluste analüüs“, 2019
ekspert, kes on viimasel viiel * „Vee-ettevõtete ressursitõhususe
Siim Meeliste
aastal teostanud vähemalt kaks uuring“, 2019
majandusanalüüsiga seonduvat * Projektide juhtimise kogemus aastast
uuringuprojekti 2012
* „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
Siim Meeliste
võimaluste analüüs“, 2019
* Juhtrühma liige uuringul „Hoonete
üks ekspert, kes on viimase kolme Margus Tali kuluoptimaalsete energiatõhususe
aasta jooksul läbi viinud vähemalt miinimumtasemete analüüs“, 2017
ühe energiasektorit puudutava Pavel Sudbin * ressursitõhususe auditid
majandusanalüüsi (Kutsetunnistus 123677 - * suurettevõtete energiaauditid
Diplomeeritud * energiasäästu projektide energiasäästu
energiatõhususe potentsiaalide hindamine ning
spetsialist, tase 7) majandusarvutused
Projektijuht: Siim Meeliste, energiatõhususteenuste valdkonnajuht, AU Energiateenus OÜ.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ametnik 2015-2017 ning
energiatõhususvaldkonna spetsialisti asendajana 2018 sügis kuni 2019 veebruar, esindanud
korduvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiatõhususe direktiivi töörühmades.
4/4
Margus Tali, energiatõhususteenuste projektijuht, AU Energiateenus OÜ. 2013-2019 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik. Elamuehitusvaldkonna ning
energiatõhususnõuete rakendamise ekspert.
Pavel Sudbin, KVJ insener, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist tase 7, AU Energiateenus OÜ.
Energiasäästumeetmete analüüsi ning rakendamise ekspert.
Janar Küla, energiahaldur, AU Energiateenus OÜ. Mõõtesüsteemide spetsialist, kogemus erinevate
kaugloetavate mõõtesüsteemide projekteerimisel ja paigaldamisel (nt Sigfox, LoraWAN, Desigo CC
arvestite moodul).
Marleen Kohl, jurist, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ. Kogemus erinevate isikute nõustamisel
energiavaldkonna õiguse alal, nt Elektrilevi, Eesti Energia, Narva Soojusvõrk, Ecobirch, Märjamaa
Päikesepark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Karin Kaup, partner, vandeadvokaat, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ. Advokaadibüroos ja KPMG
Baltics OÜ nõustamisteenustes toetab Karin energiasektori valdkonna arendamist ning tagab töö
raames teostatava õigusanalüüsi kvaliteedi.
Pakkuja kinnitused
Pakkuja kinnitab, et puuduvad Riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest
kõrvaldamise alused.
Pakkuja kinnitab, et omab hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi (litsentse).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Meeliste
AU Energiateenus OÜ
+372 5302 3021
[email protected]
Pakkumine kehtib 90 päeva.
Pakkumine on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada kolmandatele osapooltele vaid meie eelneval
nõusolekul.
5/4
Lisa 1. Tööde ajakava
Nädala nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Avakoosolek ning tööde kava täpsem esitlus ning töövoogude kirjeldamine
Tellijaga täiendavat kokkulepet nõudvate lähteülesande aspektide kaardistamine, ettepanekute väljatöötamine
Tellijale kooskõlastamiseks ja tagasisideks jäetud aeg
Töö pakettidega
Esimeste tulemuste esitlemine, edasise töökava kokkuleppimine tellijaga
Töö tööpakettidega igas tööpaketis vahetulemusteni jõudmiseks
Vahearuande üleandmine
Vahearuande tulemuste lahkamine pikemal koosviibimisel
Lõpparuande eelnõu koostamine
Lõpparuande eelnõu üleandmine
Lõpparuande viimistlemine
Lõpparuande üleandmine
Lõpparuande tutvustamine
TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/20-0132/3039
Tallinn 11.05.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
AU Energiateenus OÜ, registrikood 12127881, asukoht Aiandi 13, 12819 Tallinn, mida esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Aivar Uutar (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos
ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku
mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüs“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema
vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peamine ülesanne on hinnata
kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise kulutõhusust ja tehnilist teostatavust
erinevate hoone- ja tarbijatüüpide lõikes. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 16 nädalat
pärast lepingu sõlmimis.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja
töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele
ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku
mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lähteülesanne;
2.8.2. Lisa 2. Pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist
ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud
kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus
sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös
või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
3
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida,
esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö
tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus-
ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Kaheksa nädalat pärast lepingu sõlmimist esitab töövõtja tellijale teostatud töö vahearuande ja
16 nädalat pärast lepingu sõlmimist lõpparuande elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 10 tööpäeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kakskümmend
kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa (22 999) eurot, millele lisandub käibemaks
20% summas nelituhat viissada üheksakümmend üheksa (4599) eurot ja kaheksakümmend
(80) senti.
7.2. Tellija tasub töö eest vastavalt lisas 2 esitatud pakkumuse hinna jagunemisele pärast
vahearuande vastuvõtmist 68% (summas 18 767,18 eurot käibemaksuga) lepingu teostamise
tasu summast punktis 7.1 ja pärast lõpparuande esitamist 32% (summas 8831,62 eurot
käibemaksuga) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva jooksul
töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
4
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 4000 eurot.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus
nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda
või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või
poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu
jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool
on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud
on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
5
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise
kohta peab adressaat saatma kinnituskirja.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö
esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post:
[email protected].
6
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja
üleandmisel on Aivar Uutar, telefon +372 524 9809, e-post:
[email protected].
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AU Energiateenus OÜ
Ando Leppiman Aivar Uutar
kantsler juhatuse liige
Lisa 1 Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku
mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lähteülesanne
Analüüsi taust
Seoses energiatõhususe direktiivi nr (EL) 2018/2002 (EED) ülevõtmisega kaasneb liikmesriikidel sh
Eestil kohustus anda lõpptarbijale ja lõppkasutajale (isik, kellel ei ole tarnijaga otselepingut,
korteriomanik) täpsemat ja selgemat teavet tarbitud energia (küte, jahutus, soe tarbevesi, gaas) kohta.
Info, mis lõpptarbijal (lepinguline klient) lõppkasutajale tuleb alates 25.10.2020 esitada on järgmine:
1. Kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse ning jahutuse kogumaksumus ja
küttekulujaoturi näidud;
2. Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud tegelik kütusesegu energialiikide lõikes
ja tootmisest tingitud iga-aastase kasvuhoonegaaside heite kogus;
3. Kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
4. Arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdluse eelmise aasta sama perioodi tarbimisega;
5. Viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe
parandamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete
tehniliste näitajate kohta;
6. Kaebuse esitamise kord;
7. Energiatarbimise võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise tava- või võrdluseks võetud
lõppkasutajaga.
Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) eelnõu § 1 punktides 1, 4, 5 ja 7 on toodud info, mida
arvestite või küttekulujaoturite abiga tuleb pakkuda. Arvestite- või küttekulujaoturite põhised
lõpptarbija näidud annavad eelduslikult täpsema teabe tarbitavast energiakogusest ning see info saab
olla potentsiaalseks aluseks koostamaks lõppkasutajate profiile ja seega aidata pakkuda
võrdlusandmeid teise vastava grupi keskmise lõppkasutajaga. Selleks on vajalik ka keskne andmeladu,
kuhu kütte, gaasi ja sooja vee andmed lõppkasutajatelt kokku kogutakse. Ka andmelao loomise
võimalusi tuleb kaardistada.
Kuigi ideaalis pakuvad kaugloetavad arvestid ja/ või küttekulujaoturid tarbitud energia lõikes täpsemat
infot kui tarbimise arvestuslik tuletamine, tuleb kaugloetavate arvestite paigaldamise kulutõhusust
ja tehnilist teostatavust erinevate hoone- ja tarbijatüüpide lõikes hinnata. Üheks oluliseks
küsimusteks on seejuures eraomandisse sekkumine ja arvestite paigaldamise ja haldamise majanduslik
tasuvus võrreldes potentsiaalse energiasäästu ja tarbija energiatõhusama käitumise mõjutuse
potentsiaaliga ning võimalikud rahalised vahendid arvestite paigaldamiseks.
Eesmärgid ja uurimisküsimused
Peamised uurimisküsimused on:
- Kas kaugloetavate arvestite üksusepõhiselt1 paigaldamine on kulutõhus ja tehniliselt
teostatav?
- Kui on kulutõhus, siis mis mahus on mõistlik (majanduslikult ja tehniliselt) üksusepõhiseid
kaugloetavaid arvesteid paigaldada?
- Kui paigaldamine on kulutõhus, siis millistele nõuetele peaksid vastama hoonetes kasutusel
olevad süsteemid, et andmed reaalselt kasutatavaks muuta (nt andmevahetusprotokoll)?
- Kui paigaldamine on kulutõhus, siis mis on optimaalne ajakava (üleminekuperiood ja
tüüplahendused), tehnilised lahendused ja potentsiaalsed finantseerimisallikad?
1
Üksus- lõppkasutaja käsutuses olev üksus. Lõppkasutaja on korterielanik või mitmeotstarbelise hoone
kasutaja
1
- Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine hoonete üksustes osutub ebaotstarbekaks, siis mis
on alternatiivsed viisid ja arvutusmetoodikad, et arvetel direktiivi nr (EL) 2018/2002 kohast
teavet esitada?
Samuti peab ülevaade kajastama energiatarnijale tekkivaid mõjusid (kulusid, tehnilisi aspekte)
kaugloetavate gaasi- ja kaugküttearvestite paigaldamisel. Oluline on kaardistada ka hetkeolukord-
kui palju on kaugloetavaid arvesteid juba paigaldatud.
Eesmärgi täitmiseks on vajalik teostada järgmised tegevused:
- Analüüsida kauglugemise rakendamise eeldatavaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid
lõpptarbijate juures (nt võimalik energiasääst lõpptarbija juures, võimalikud kulud
riigieelarves, kulude kokkuhoid lõpptarbija ja energiatarnija vaatest, mõju teadlikkusele
energiatõhususe valdkonnas jms);
- Analüüsida hüvesid erinevate tarbijagruppide lõikes;
- Pakkuda välja optimaalne tehniline lahendus kaugkütte- ja gaasiarvestite kauglugemise
rakendamiseks lõppkasutaja tasandil+ andmekogumise-vahetuse võimalik platvorm (nt
olemasolevate elektri kaugloetavate seadmete kasutamine vs uute andmeside moodulite
paigaldamine ja andmesideühenduse loomine). Analüüsida ka kas paigaldada
kommertsarvesteid (taadeldud) või muud tüüpi arvesteid;
- Ülevaade erinevate tarbijagruppide kaugkütte- ja gaasiarvestite tüübi vajadusest ja ajakava
kauglugemise rakendamiseks lõppkasutajate tasandil;
- Ülevaade võimalikest sünergiatest teiste infrastruktuuride andmeedastussüsteemidega (nt
Eleringi andmeladu, Ehitisregister vms) või ühtse andmevahetuse protokolli kokkuleppimine,
mida saaks ka erinevate ettevõtete andmekogudest pärida
- Ülevaade kauglugemisseadmete paigaldamise tehnilisest võimalikkusest hoonetüüpide lõikes
koos tehniliste piirangute loeteluga;
- Võrreldavate tarbijaprofiilide loomine tarbimise võrdlusandmete kättesaadavuse
lihtsustamiseks korteriühistuteledele ja energia lõppkasutajatele (EED Lisa VIIa 3f).
- Ettepanekud teavitustegevusteks
Pakkujal tuleb esitada oma nägemus kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise
majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse hindamiseks. Tuleb analüüsida, kas jaoturitel ja
allokaatoritel põhinevad andmed annavad kõige täpsemini edasi üksuste energiatarbimise andmeid
või tuleks kasutada arvutuslike metoodikaid sõltuvalt korteri paiknemisest majas, majatüübist jne.
Metoodikast lähtuvalt on lõppeesmärgiks sisend aitamaks otsustada kaugloetavate arvestite
paigaldamise vajalikkust seda esiteks eluhoonetes ja teiseks mitteeluhoonetes (mitmeotstarbelised
hooned). Majandusliku tasuvuse analüüsis on vaja kajastada järgmisi aspekte:
- Turu suurus (turu suurus kui tegur tasuvuse hindamisel), investeeringute kulu ja tarbijale
lisanduv maksukomponent
- Keskmine tarbimine leibkonna kohta
- Võrgukadude suurus (selle vähendamise potentsiaal kaugloetavate arvestite kasutamisel.
- Paigaldamise kulude katmine (finantseerimisvariandid)
- Erinevate lahenduste (arvestite, jaoturite) elutsükkel ja elutsüklikulud (hooldus, käitamine,
andmevahetus, tarkvara)
- Andmete haldamiseks vajamineva infrastruktuuri loomise võimalused ja maksumus
Tehnilise teostatavuse all tuleb mh kajastada järgmisi aspekte:
2
- Mõjutatud osapoolte (eluhooned, KOVid, kaugkütte ettevõtjad, gaasitarnijad,
mitteeluhooned) arv
- Omanike, haldajate üldine meelestatus kaugloetavate arvestite, jaoturite paigaldamise osas
- Regulatsioonid, mis paigaldamist mõjutavad/ piiravad (eraomandisse pääsemine)
- Vajaminev tehniline ekspertiis ja valmisolek arvestite paigaldamiseks
- Võimalik ajakava optimaalseimate lahenduste lansseerimiseks
Kui kaugloetavate arvestite paigaldamine osutub ebamõistlikuks, tuleb välja töötada alternatiivsed
variandid, kuidas sama teavet arvel lõppkasutajale edastada.
Nõuded metoodikale
Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset visiooni arvestite/ jaoturite paigaldamise kulutõhususe
hindamisel. Pakkuja lähtub lähteülesandes välja toodud Hankija soovidest ning toob vajadusel välja
endapoolsed võimalikud täiendused. Puuduolevate andmete kogumine mõju arvutamiseks toimub
Pakkuja eestvedamisel.
Pakkumuskutsega tellitavad tegevused
Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset visiooni ülesehitusest, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi
läbi viia, tuues välja, milliseid andmeallikaid analüüsi koostamisel planeeritakse kasutada.
Tellitakse järgmised tegevused ja tulemused:
- Ettevalmistus- pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate teemade, ülesehituse,
teemapunktide jm) kooskõlastamine ja kinnitamine Hankijaga, lähtudes
hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest.
- Analüüsi läbiviimine- analüüs viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Hankijaga
kooskõlastatud metoodikale, arvestades hankedokumendis toodud eesmärki, sisu ja
ootuseid
- Vahearuanne- vahearuande koostamine. Analüüs sisaldab peatükkide ülesehitust,
peatükkide nimetusi, mõnesid valmispeatükke (metoodika kirjeldus ja hetkeolukorra
ülevaade) ja ülevaadet teiste peatükkide sisust.
- Lõpparuanne- lõpparuande koostamine, kus on vastatud kõigile punktis ’eesmärgid ja
uurimisküsimused’ toodud uurimisküsimustele. Lõpparuanne sisaldab analüüsis
kavandatud ja kasutatud metoodika detailset kirjeldust. Analüüs vormistatakse eesti
keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas
(soovitatavalt pdf) vormis.
- Analüüsi tutvustamine- analüüsi presenteerimine u 2h ulatuses.
Ajakava
Valmis analüüsi esitamise lõpptähtajaks on 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab
analüüsi läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle Hankijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud
Hankija üldised ootused ajakavale.
Avakoosolek: toimub vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul tutvustab Pakkuja analüüsi
läbiviijaid ning Hankija omapoolset ekspertrühma. Hankija selgitab ootusi analüüsile ning Täitja
tutvustab analüüsi ülesehitust ja teemasid. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning
omavaheline infovahetus.
Vahearuanne: antakse üle mitte hiljem kui 8 nädalat pärast lepingu sõlmimist (olemasolevate
peatükkide ülelugemine, teiste peatükkide struktuuri ja üldsisuga tutvumine).
3
Lõpparuanne: esitatakse mitte hiljem kui 16 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Täitja esitab
analüüsitulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte,
mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt docx) ja mittemuudetavas (soovitavalt pdf)
vormis.
Lõpparuande tutvustamine: Analüüsi presenteerimine. Kestvuseks kuni 2 tundi.
Pakkumuse hind
Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki analüüsi kirjutamiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine,
analüüs, aruandlus) vajalikke kulusid, makse ja makseid.
Pakkumuses esitatakse iga analüüsi tegevuse hind eraldi vastavalt tegevuskava etappidele.
Hankija hindab pakkumuse lõplikku maksumust ehk analüüsi läbiviimise kogumaksumust koos kõikide
teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega.
Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab Hankija eelarvelisi võimalusi.
Pakkumuse esitamine
Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtajaks.
Hankija annab selgitusi eesti keeles.
Pakkumus on vormistatud eesti keeles.
Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul.
Pakkumuses tuleb esitada:
Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja analüüsi küsimustest Hankija vajadustest lähtuvalt;
Uuringu esialgse metoodika ja tegevusplaani kirjeldus;
Tegevuste ja tööde ajakava (nädalase täpsusega);
Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga;
Pakkuja ekspertrühma kirjeldust, kus on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis
täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega,
siis näidatakse ekspertrühma kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus;
Võimalike riskide ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning
lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega
kaasneda (siinjuures rõhutab Hankija kaardistuse sihtgrupist ja sisust tulenevate riskide
esiletoomise ning lahendusvõimaluste pakkumise olulisust).
Nõuded pakkuja ekspertidele
Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kaheliikmelist ekspertrühma. Pakkuja pakutud
ekspertrühma peavad kuuluma minimaalselt:
üks vähemalt 5 aastase projektijuhtimise kogemusega ekspert, kes on viimasel viiel aastal
teostanud vähemalt kaks majandusanalüüsiga seonduvat uuringuprojekti;
üks ekspert, kes on viimase kolme aasta jooksul läbi viinud vähemalt ühe energiasektorit
puudutava majandusanalüüsi;
Üks uurimisrühma liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele.
4
Pakkuja esitab ekspertrühma liikmete CV-d koos rolli kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama
lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud ekspertrühma liikmeid või Hankija eelneval nõusolekul
spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused.
Nõuded pakkujale
Pakkuja peab vastama järgmistele tingimustele:
Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 sätestatud
hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist.
Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi
(litsentse). Pakkuja (sh iga ühises pakkumuses osaleja) esitab koos pakkumusega kinnituse, et
tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused ja tasub vajalike
litsentside eest ise.
Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud
toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja.
Pakkumuste hindamine
Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele:
Pakkumus esitatakse õigeaegselt vastavalt hanketeates avaldatud tähtajale;
Pakkumus sisaldab nõutud informatsiooni;
Pakkuja vastab esitatud tingimustele.
Pakkumuste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit. Pakkumusi hindab Hankija poolt
valitud pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon.
Pakkumusi hinnatakse parima pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste kriteeriumite alusel:
Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja analüüsiküsimustest lähtuvalt Hankija vajadustest,
maksimaalne punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;
Analüüsi esialgse metoodika ja tegevusplaani kirjeldus, maksimaalne punktide arv 35,
komponendi osakaal lõpphindest 35%;
Analüüsi ajakava, maksimaalne punktide arv 5, komponendi osakaal lõpphindest 5%;
Pakkuja nägemus koostööst Hankijaga analüüsi teostamise käigus, maksimaalne punktide arv
5, komponendi osakaal lõpphindest 5%;
Analüüsi ekspertrühma ja selle tööjaotuse sobivus analüüsi teostamiseks, maksimaalne
punktide arv 10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;
Analüüsiga seotud riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus , maksimaalne punktide arv
10, komponendi osakaal lõpphindest 10%;
Pakkumuse maksumus, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%.
Edukaks pakkumuseks saab pakkumus, mis kogus hindamisel enim väärtuspunkte.
Pakkumuste tagasilükkamine
Hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava
maksumuse ülempiiri.
Hankija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke toimumise ajal on Hankijale saanud
teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise
hankedokumendis sätestatud korras.
5
Autoriõigused
Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised õigused
(näiteks küsimustikud, intervjuude kokkuvõtted, juhendid, lisaandmed) antakse üle Hankijale. Hankijal
on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) kasutamisele
ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Hankijal õigus kaardistuse raames loodud teoste
(analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning
kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga.
Leping
Hankeleping sõlmitakse pakkumuste hindamise tulemusena enim punkte saanud pakkujaga.
6