Saatja: Aime Allikmets <
[email protected]>
Saadetud: 08.05.2020 17:15
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Siim Umbleja <
[email protected]>
Teema: EJKÜ kiri
Tere,
Saadan Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kirja.Lugupidamisega
Aime Allikmets
EJKÜ sekretär-juhiabi
tel 6556 275
e-mail
[email protected]
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 08 .0 5 .2020 nr 11 EJKÜ ettepanekud majandus- ja taristuministri määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmise le Lugupeetud Anastassia Batulin Täname majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit (MKM) kaugkütte taristu investeeringute toetusmääruse muutmise algatuse eest . Oleme toetus tingimuste kaasajastamise vajadusele varasemalt tähelepanu juhtinud oma kirjaga 05.02.2020 nr 2 ja ka e-kirjaga 30.03.2020 ning täname, et MKM on tegelemas olukorrale lahenduse leidmisega. Nagu märgite määruseelnõu seletuskirjas , on väikesemahuliste katelde ehitushind kõrgeks läinud, mistõttu ei tule väikeste katelde käitajad enam toetust taotlema ja taotlejaid jääb olemasoleva eelarve kohta väheks. Muudatused on vajalikud toetuse eesmärgi täitmiseks ja teevad määruse arusaadavamaks ja paremini rakendatavaks nii toetuse saajatele, taotlejatele kui ka rakendusüksusele (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus). Toetame igati märgitud hinnangut ning on oluline, et väikesemahuliste katelde taastuvenergiaallikatele üleviimine toimuks parematel tingimustel kui täna . Võrreldes 2014 aastal tehtud plaanidega on olukord radikaalselt muutnud . Karmistunud on nõuded puhastusseadetele ning tekkinud on reaalne vajadus paigaldada varustuskindlust tagavaid seadmeid ( nt avariigeneraatorid) . Samuti on tugevalt odavnenud fossiilsed kütused ja vähenenud maagaasi aktsiis, mistõt tu projektide tasuvuspiirid on alla tulnud . Seda eriti just väikestes kaugkütte piirkondades. Kõige tipuks on maailm koroonakriisis, mis seab eritingimused tööde korraldusele sh isikukaitsevahendite ja kaitseprotseduuride rakendami sele . Eelnevat arvestades, on täiesti arusaamatu, et mida soovitakse lahendada määruse seletuskirjas § 29 -le toodud täiendus ega – „ eesmärk on välistada olukord, kus eelneva positiivse rahastusotsuse saanud projekt tuleb uue taotlusega suuremat toetuse piirmäära taotlema “ . Soovitame selle ebavajaliku ning halduskoormust tõstva täienduse eemaldamist või siis paremini lahtiselgitamist . T änases olukorras igasugune ebaselgus vähendab ettevõtete investeerimisjulgust. Arusaadav, et uued tingimuse kehtivad uutele taotlustele. Samuti p rojektitaotluse t äiendavat rahastamise selgitab määruse § 21, mis kooskõlas struktuuritoetuse seaduse ja üldmäärusega käsitleb väga selgelt taotluse rahuldamise otsuse muutmist . Hetkesõnastuse järgi jääb aga arusaamatuks, et miks MKM soovib tekitada situatsiooni , kus toetust saanud projekti mitterealiseerimisel polegi asulas enam võimalik taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuks investeeringu toetus t taotleda . Sõnastus on seda kummalisem, et juba aastast 2010 on kehtinud soojuse hinnaregulatsioon, kus toetused tarbijahinnas ei kajastu ning tootja investeeringukulutuste vähenemine kandub üks-ühele tarbijale edasi . Seega teki b teoreetilise stsenaariumi rakendumisel olukord, kus projekti katk emine toob kaasa situatsiooni , et asulas on kohustuslik jätkata fossiilkütuste kasutamist või siis langeb kogu investeeringu surve tarbijate õlgadele. Kumbki olukord ei ole kindlasti vajalik toetuse eesmärgi täitmisele , keskkonnaseisundi parandamisele , riiklike taastuvenergia eesmärkide täitmisele ega ka üldise kliimaneutraalsuse suunas liikumisele . Samuti jääb arusaamatuks , et miks soovitakse tänases erakordses olukorras kehtestada toetusele rangemaid tingimusi , kui näeb ette näiteks Vabariigi Valitsuse 21.08. 2014 määruse nr 133 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 toodud piiratud loetelu ja mis võib tekitada olukorra, kus toetusraha jääb välja jagamata ning rakenduskavas planeeritud eesmärgid saavuta mata . Meie andmetel on kaugkütteühingu liikmeskonda kuuluvatel ettevõtetel ligi viie miljoni euro ulatuses väikekatlamajade ja nendega seotud kaugkütte võrkude rekonstrueerimise projekte, mis liigselt kallinenud hangete tulemusena tuleb peatada, sest senise toetusmäära juures pole neid otstarbekas ellu viia. Ettevõtted ei soovi investeerida, kui projekti tulemusena ei suudeta pakkuda tarbijatele mõistlikku hinnaga soojusvarustus t . Tegemist on tandemefektiga, sest tihti on kaugküttevõrkude investeeringute eeltingimuseks energiatõhusa kaugkütte olemasolu - katlamajade rajamise seiskumine toob kaasa ka võrkude renov eerimiste mitte realiseerumise. Viide eelarvevahendite nappuse osas ei pruugi olla päris ühene , sest ü htekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 seirearuandes (2019 aasta kokkuvõte ) , on märgitud, et kaugküttekatelde renoveerimise ja/või rajamise ning kütuse vahetuse meetme sisuline eesmärk on täidetud 67% (o tsustega kaetud sihttase 108,82 MW ) koos rakendusüksuse kommentaariga, et teoorias on võimalik lõppsihttase saavutada. Samas aruandes on märgitud, et r ahaliste kohustustega on kaetud kõigest 61% eelarvest , mis on pigem tagasihoidlik, kui arvestada, et tegemist on programm perioodi viimase aasta ga . Samuti soovitame täiendada sõnastust piirmäärade osas. Peab tulema üheselt välja, et uus toetuse ülempiir hõlma b 1 MW katlamaju kaasaarvatult. Hetkel on sõnastus kaheti mõistetav ja tekitab segadust. Loodame, et MKM mõistab täpse sõnastuse kaalukust. Väikeasulate tarbijaid ei tohi panna ebavõrdesse olukorda. M äärusest ja seletuskirjast ei tulene ühtegi kaalukat argumenti, et piirata taotlusvoorudes osalemist, takistada väikeasulate soojusvarustuse uuendamist tarbijale soodsaimatel tingimustel ja seeläbi raskendada meetme eesmärkide saavutamist. Euroopa liidu taastuvenergiaallikate kasutusele võtmise meetme eesmärkide täitmine, Eesti hea keskkonnaseisund ning tarbijatele soodne kaugkütteteenus peab olema mei e kõigi ühiseks eesmärgiks . Täname MKMi senise konstruktiivse töö eest ning oleme valmis andma täiendavaid selgitusi . Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja tegevjuht
[email protected] 516 59 43