TAIE arengukava kommentaarid
Suur rõõm on lugeda terviklikku ning süsteemselt läbi mõeldud arengukava.
Võimalike täienduste või arutelupunktidena palume käsitleda järgmisi teemapüstitusi, mis
järgivad arengukava dokumendi ülesehitust:
• Sissejuhatuses väljatoodud probleemid on kõik asjakohased, ent parema loetavuse
huvides võiks neid veidi süstematiseerida/skemaatilisena esitleda, nagu Lisa 1 puhul.
• Arengukava mõõdikute osas:
o Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse on hetkel Eestis pigem
ebakorrektselt mõõdetud ega pruugi kajastada seda, mis arengukava tegelikuks
eesmärgiks (goodwill jms).
o Teadmussiirde tegevussuunas võib täiendavalt kaaluda mõne väljundindikaatori
lisamist, mis puudutab intellektuaalomandi temaatikat (patenditaotlused,
patendid, registreeritud kaubamärgid, brändid jms) ning lepinguliste
koostööprojektide arvu TA asutuste ja ettevõtete vahel (nt teadusasutused
raporteerivad lepinguid ettevõtetega HTM-le).
o Teadussüsteemi tegevussuuna eesmärgi osas võiks olla kaetud ka
rahvusvahelisuse aspekt, nagu see on välja toodud arengukava kolme suuna
kirjelduses.
o Teaduse mitmekesisuse hindamisel ja tagamisel peaks veenduma, et ei tekiks
vastuolu fookuste seadmisega (TAIE fookusvaldkonnad), sest prioritiseerimisel
võivad need olla vastukäivad eesmärgid.
o Ettevõtluse tegevussuunas võib täiendavalt kaaluda ekspordi mitmekesisuse
väljundindikaatori lisamist (võimalus rõhuda ekspordi/majanduse
komplekssusele: https://oec.world/en/rankings/country/eci/ või eksporditurgude
mitmekesisusele/ekspordi kontsentratsioonile)
o Ettevõtluskeskkonna indikeerimiseks on välja pakutud Doing Business indeks.
Kuigi indeks hõlmab endas peaaegu kõiki maailma majandusi, on selle esmane
funktsioon indikeerida siirdemajanduste ja arenguriikide võimalusi oma
regulatsioonide kohendamiseks (sellest ka väljaandja: Maailmapank). See võib
anda mainekujunduslikult vale signaali, kui me selle indeksi oma riiklikuks
prioriteediks seame. Alternatiividena võib kaaluda WEFi
(http://www3.weforum.org/docs/WEF_TheGlobalCompetitivenessReport2019.pdf
) ja IMD (https://www.imd.org/wcc/world-competitiveness-center-
rankings/world-competitiveness-ranking-2019/) vastavaid indekseid.
o Ettevõtluskeskkonna tegevussuuna all on väga suurt tähelepanu pälvinud
regionaalne aspekt – hetkel üks kahest mõõdikust. Tekib küsimus, kuivõrd
realistlik on eesmärgi täitmine 39%-lt 59%-ni? Tegemist on väga suure
regionaalstrateegilise muutusega, mis vajab täiendavat tähelepanu. Millised on
need instrumendid, et soovitud eesmärki täita, sest tegevussuundade kirjelduste
alt nii jõulist sekkumist välja ei loe?
• Teadmussiirde plokk (1.)
o Ühiskondliku mõju kasvatamise plokis (1.3) võiks täiendavalt käsitleda ka
missioonipõhist lähenemist (nt fookusvaldkondade lõikes ettevõtluskonkursside
läbiviimine).
o Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise all võiks käsitleda tehnoloogiaettevõtete
asemel ka laiemalt teadmusmahukaid ettevõtteid (1.4.2).
o Täiendavalt võiks kaaluda regionaalmeedet stiilis, et “50% Harju- ja Tartumaa-välise
ettevõtte magistriõpingute stipendiumist, mille lõputöö raames lahendatakse ettevõtte
jaoks akuutne probleem, kaetakse riigieelarvest“.
Taust: olemasolev meede toimib Saare- ja Pärnumaal, kus 50% 500 eurosest kuustipendiumist katab
omavalitsus, kui lepingu sõlmib ettevõte. Selle raames seotakse bakalaureusetudeng või magistrant
ettevõttega stuudiumi ajal ja lõputöö ettevõtte tellimusel tegemiseks. Eesmärk aidata ettevõtetega siduda
kõrgharitud kaadrit ja luua tudengi kaudu koostöölink ettevõtte ja kõrgkooli vahel (osaku põhimõtte
rakendus). Nende kokkulepete ettevalmistamisel kohtasime iga kõrgkooli erinevaid reegleid ja omavalitsuste
ootusi (näiteks delegeeris Pärnu maksete teostamise arenduskeskusele). Suur halduskoormus programmile,
mis võiks toimida üleriigiliselt, arvestades makrohuvi kasvatada väärtusahelas kõiki ettevõtteid sõltumata
asukohast. Siinkohal oleks mõistlik läbi mõelda süsteem, kus ettevõttesse (kes maksis pool stipist) tööle mitte
asuv tudeng peab näiteks mingi osa sellest summast tagastama vms. Tööl olemise kohustus võiks võrduda
kahekordse nominaalse õpiajaga (magistrantuuri puhul 4a).
• Teadussüsteemi plokk (2.)
o Täiendavalt võiks ehk ära märkida võimalused riiklikuks toeks õppida välismaa
ülikoolides erialadel, mille ülalpidamine Eestis on kulukas ning keeruline.
o Täiendava võimalusena teadmussiirdeks võiks olla lühiajalised nanokraadid, mis
toetab nii ümberõpet kui täiendõpet (nt fookusvaldkondadesse ümberõppeks).
o Fookusvaldkondade kontekstis on kindlasti väga oluline ka korrektse erialakeele
juurutamine (nii eesti kui inglise keel).
o Teadusinfrastruktuuri kättesaadavus ettevõtetele on kindlasti meie jaoks väga
oluline ning seda tuleks eraldi toonitada (2.2.2).
• Ettevõtluskeskkonna plokk (3.1.):
o Ettevõtluskeskkonna arendamisel võiks olla ära märgitud ka sõna „järjepidevalt“,
sest tegemist ei ole ülesandega, mille puhul võiks eeldada, et see kunagi valmis
saab.
o 2035. aastaks on veelgi teravamalt üles kerkinud tööjõutemaatika (vananev
elanikkond, välistööjõud). Seda tuleks ilmselt ka TAIE arengukava kontekstis
adresseerida.
o 2035. aastaks on veelgi teravamalt üles kerkinud keskkonnatemaatika (roheline
kliimapoliitika), kuidas seda adresseeritakse TAIE arengukava kontekstis?
o Milliseid instrumente on punktis 3.1.2 täpsemalt silmas peetud? Kas MAK-id või
laiemalt? Vajaks võib-olla täiendavat lahtikirjutamist, mida selle punkti all
täpsemalt ette võetakse. Täiendavalt võiks mainitud saada järjepidev
koostöömudeli arendamine ministeeriumite-MAKide-KOVide vahel.
o Samuti vajaksid täiendavat lahtikirjutamist punktid 3.1.6-7, mis on hetkel väga
üldsõnaliselt välja toodud.
o Eraldi on ära tähistatud üks programm – e-residentsus (3.1.8). Kas tuleks loetleda
üles ka teised programmid?
• Lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse plokk (3.2.):
o Siinkohal võiks täiendavalt mainitud olla ka välistippspetsialistide kaasamine, nt
toetame ettevõtete rahvusvahelistumist, sh äridiplomaatia ja
välistippspetsialistide kaasamise kaudu, ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise
ja turundamise kaudu;
o Ühe teoreetilise mõttekohana, kas TAIE arengukava katusmõisteks ei võiks olla
mitte tootlikkus kui veidi üldisem ja abstraktsem mõiste, mille alla mahutub ka
lisandväärtus.
o 3.2.2. all (või kuskil mujal sobivas kohas) võiks olla ära mainitud ka
turismivaldkond. Siis oleks seda hiljem võimalik otseselt siduda töösoleva
turismiprogrammiga, mis leiab mainimist üksnes lisas.
o Mida on täpsemalt mõeldud „hüvitamise“ all punktis 3.2.5?
• Investeeringute plokk (3.3.):
o Võiks kaaluda riskide jagamist kaheks eraldi alapunktiks – esimene, mis käsitleb
välisinvestori riskide maandamist investeeringu tegemisel ning teine, mis käsitleb
riigi sõelumismehhanismi ning julgeolekuriske.
• Soovime kindlasti aktiivselt panustada TAIE fookusvaldkondade seadmise protsessi.
• Eelarve prognoosi osas leiame, et jätkustsenaariumi korral on programmide jaotus liiga
kinni tänases struktuuris. Isegi juhul, kui teadusrahastust ei õnnestu tõsta eesmärgiks
seatud 1%-ni, on teadmussiirde roll ajas kindlasti kasvav, millele viitab ka kogu käesolev
dokument.
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.04.2020 nr 8 1/20/1647
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 08.05.2020 nr 6.1-4/20/1882-1
[email protected]
Vastus: Vabariigi Valitsuse
protokollilise otsuse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Edastame arvamuse Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035“ kinnitamine“ eelnõule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Mark
juhatuse liige
Lisa: TAIE arengukava kommentaarid
Tarmo Puolokainen
+372 627 9732
[email protected]
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Enterprise Estonia
Lasnamäe 2, 11412 Tallinn Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, ESTONIA +372 672 9700
Registrikood 90006006 Registry code 90006006
[email protected]
KMKR EE100750195 VAT EE100750195 eas.ee