dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. mai 2020
Viit
1.15-5/2020/3138-1
Registreeritud
14. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Setomaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. juuni 2020

Failid

  • 📎3-14-50634 Värska vald vs Illar Laanetu otsus (3).docx74 KB
  • 📎andmete_esitamise_teatis Silla 2 . esitamiseks (9).pdf112 KB
  • 📎Arvamuse küsimine seoses ebaseadusliku ehitise kandmisega ehitusregistri...asice31 KB
  • 📎Menetluse tähtaja pikendamine Silla 2 (3).docx23 KB
  • 📎otsus 3-12-1070 - vol 5 (2).docx64 KB

Sisu (failidest)

Majandus ja kommunikatsiooniministeerium Setomaa Vallavalitsus Meie: 1 4 .05 .20 20 nr 7-5/1056 Arvamuse küsimine seoses abi hoone kandmisega ehitusregistrisse Silla tn 2, Värska, Setomaa vald Setomaa Vallavalitsus pöördub Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poole arvamuse saamiseks seoses meieni jõudnud andmete esitamise teatise ehitusregistrisse kandmise kohta. 06.04.2020 esitati Setomaa Vallavalitsusele e hitusteatis mis registreeriti meie dokumendiregistri numbriga 7-5/763 ja milles paluti kanda esitatud taotluses kirjeldatud abihoone ehitusregist risse. Samuti on Setomaa Vallavalitsus oma kirjaga 15.04.2020 nr 7-5/793-1 teatanud taotlejale andmete esitamise teatise menetlemise tähtaja pikendamise osas 30 päeva seoses olukorraga , et taotleja poolt edastatud andmetel on tegemist ebaseadusliku ehitisega ehituskeeluvööndis. Tuginedes LKS § 38 lg 3 Setomaa Vallavalitsus on antud katastriüksusel 93401:003:0223 paikneva abihoone registrisse kandmist ka varem pidanud menetlema. Samuti ollakse antud situatsiooni osas käidud nii Tartu Halduskohtus kui ka ringkonnakohtus millel on antud ka nende poolene lahend nr 3-14-50634 . Tuues välja antud ringkonna kohtu põhjendused lahendis nr 3-14-50634 punktis 17. leidis ringkonnakohus oluliseks märkida seda, et ringkonnakohtu 20.10.2015. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1070 leidis tuvastamist, et vaidlusalused ehitised Silla tn 2 asuval katastriüksusel ei jää väljakujunenud ehitusjoone sisse, vaid on sellest veekogu poole. Nimetatud haldusasjas leidis ringkonnakohus: „Kui tõmmata mõtteline joon rannale kõige lähemate ehitiste vahele, lähtudes põhimõttest, et joon peab läbima kõiki ehitisi, mis on selles punktis rannale kõige lähemal, moodustub Silla 2 katastriüksuse juures kaar, kus kõik ehitised on rohkem maismaa suunas kui vaidlusalune katastriüksus. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki seda mõttelist joont pidada väljakujunenud ehitusjooneks LKS § 38 lg 4 p 1 1 mõttes. Selle joone väljakujunenud ehitusjooneks lugemise kasuks räägib ringkonnakohtu arvates see, et nii on kõige paremini täidetud LKS § 38 lg 3 ja lg 4 p 1 1 eesmärk – vältida seda, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses juba olemasolevad ehitised. Sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel.“ Ühtlasi asus ringkonnakohus seisukohale, et ehitusjoone kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ehitusjoone kindlaksmääramise hetkel kasutuses olevatest ehitistest, mitte kunagise hoone vundamendist. Vastupidine lähenemine läheks vastuollu LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärgiga, sest võimaldaks soodsate asjaolude kokkulangemisel ehitada ka sinna, kus käesoleval hetkel ühtegi kasutuses olevat terviklikku ehitist ei ole, kuid läheduses on säilinud mingi osa ehitisest. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei saanud lehtla püstitamisel ega vastustaja aiamaja ehitamiseks nõusoleku andmisel tugineda ehituskeeluvööndis ehitamist lubavale LKS § 38 lg 4 p-le 1 1 . Milline on Majandus kommunikatsiooniministeeriumi arvamus seoses ehitusregistrisse abihoone kandmise osas mis paikneb ehituskeeluvööndis ja millele on olemas ringkonnakohtu kohtulahend ? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Soosaar ehitusspetsialist 785 6635, 506 3225 [email protected] KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi , Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2015 , Tartu Haldusasja number 3-1 2 - 1 0 7 0 Haldusasi Illar Laanetu kaebus Värska Vallavalitsuse 23. aprilli 2012. a korralduse nr 101, 30. aprilli 2012. a korralduse nr 110, 23. mai 2012. a otsuse nr 7-5/405-1 ja 9. j uuli 2012. a vaideotsuse nr 182 tühistamiseks ning taotlus t e uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16 . juu n i 201 4 . a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ilmar Laanetu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ilmar Laanetu Vastustaja Värska Vallavalitsus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. juuni 2014. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuste põhjendustele. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. 3. Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse ja hilisemate seisukohtade lisaks olevad dokumendid, välja arvatud menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid ühes eksemplaris. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest . K assatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. november 2015 . ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Illar Laanetule kuulub nn Värska lahega (asja materjalides nimetatud ka Värska ojaks) piirnev katastriüksus aadressil Silla tn 2 . Selle katastriüksusele soovis ta 2010. aastal ehitada aiamaja aiamööbli ja paadivarustuse hoidmiseks. Ta esitas Värska Vallavalitsusele taotluse kuni 20 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks, millele vallavalitsus andis 15. septembril 2010 kooskõlastuse. I. Laanetu alustas ehitamist, kuid tegi seda kümme meetrit algselt kavandatud kohast eemal. Värska Vallavalitsus nõudis 12. oktoobri 2011. a kirjaga ebaseadusliku ehitiste peatamist. Vallavalitsuses läbi viidud vestluse käigus selgus, et ehitist ei tohi ehitada teise kohta ilma vallavalitsuse loata. I. Laanetu esitas vallavalitsusele taotluse ehitise püstitamiseks poolelioleva ehitise asukohta. Vallavalitsus jättis selle taotluse 12. detsembri 2011. a korraldusega nr 384 rahuldamata. 18. aprillil 2012. esitas I. Laanetu uue taotluse väikeehitise püstitamiseks uuele asukohale. Värska Vallavalitsuse 23. aprilli 2012. a korraldusega nr 101 jäeti taotlus rahuldamata. Vallavalitsuse 30. aprilli 2012. a korraldusega nr 10 tehti ettekirjutus Silla tn 2 asuva ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Samal katastriüksusel asub enne 2009. aastat ehitatud lehtla. Selle lehtla osas esitas I. Laanetu 2012. aastal taotluse selle kandmiseks ehitisregistrisse. Värska Vallavalitsuse 23. mai 2012. a kirjaga teatati talle, et taotlust ehitise ehitusregistrisse kandmiseks ei rahuldata, sest ehitis ei ole ehitatud õiguslikul alusel ja vallavalitsus käsitab seda ebaseadusliku ehitisena. Vallavalitsuse 9. juuli 2012. a vaideotsusega nr 182 jäeti rahuldamata ka selle keeldumise peale esitatud vaie. Nende haldusaktide andmist põhjendas Värska Vallavalitsus eeskätt sellega, et ehitiste püstitamise võimalikkuse selgitamiseks peab algatama detailplaneeringu. 2. I. Laanetu esitas halduskohtule kaebuse , milles palus eeltoodud haldusaktid - 23. aprilli 2012. a korraldus nr 101, 30. aprilli 2012. a korraldus nr 110, 23. mai 2012. a kiri ja 9. juuli 2012. a vaideotsus nr 182 - tühistada ja tema taotlused uuesti lahendada. Kaebuse kohaselt on detailplaneeringu koostamise nõue põhjendamatu, sest planeerimisseaduse ( PlanS ) § 3 lg 2 p 1 järgi ei ole detailplaneeringu koostamine kuni 20 m 2 väikeehitise püstitamiseks tiheasustusega alal vajalik. Nii lehtla kui aiamaja asuvad ehitusjoonest maismaa poole, need asuvad vähemalt 10 meetri kaugusel veepiirist ja ei takista rannas liikumist. 3. Tartu Halduskohtu 16. juuni 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata . Kohtu põhjendused ja seisukohad olid järgmised . 3.1. Varasemalt ehitise püstitamiseks antud kooskõlastuse tühistamise tingis Keskkonnaamet, kes on leidnud, et looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-st 3 tulenevalt on reeglina ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erand tiheasustusega alal ehituskeeluvööndisse ehitamise kohta tuleneb LKS § 38 lg 4 p-st 1 1 , mille kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks. Keskkonnaameti hinnangul ei ole Värska alevikus Tartu maantee sillast lõuna pool väljakujunenud ehitusjoont, mille alusel võiks Silla tn 2 kinnistule kohaldada eeltoodud erandit. Silla tn 4 ja 6 hooned asuvad 25, 40 ja 50 meetri kaugusel Värska lahest. See asjaolu on tuvastatud Keskkonnaameti poolt tehtud paikvaatlusega. 3.2. Silla tn 2 asuvad vaidlusalused lehtla ja aiamaja asuvad Värska lahe kallasrajal, mis veeseaduse § 10 lg 2 p-st 1 tulenevalt on Värska lahe puhul 10 meetrit. Lisaks on Värska lahel (Peipsi järve osa) veekaitsevöönd 20 meetrit veekogu piirist, kus ei tohi tegeleda majand u stegevusega. 3.3. Keskkonnaamet ja vastustaja on seisukohal, et Silla tn 2 asuvad ehitised ei saa jääda praegusesse asukohta ning ehituskeeluvööndi vähendamise osas tuleb läbi viia planeerimisprotsess vastavalt LKS §-le 40, mis näeb ette ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise. Kohus nõustus, et olukorra lahendamiseks on vajalik algatada detailplaneeringu menetlus. Kaebaja on esitanud vallale detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ning vallavalitsus on 19. detsembril 2013 teinud otsuse nr 56, millega keeldus detailplaneeringu algatamisest. I. Laanetu on selle keeldumise vaidlustanud (haldusasi nr 3-14-50634). 3.4. Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida Silla tn 2 ehitusjoone kulgemist ega selle kohta kohtule esitatud seisukohti ja tunnistaja H. Kalbergi selgitusi enda esitatud seisukoha kohta. Seda põhjusel, et ehitiste seadustamine ja ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik ainult läbi planeerimisprotsessi. 3.5. Tähtsust ei oma see, et kaebajat ja tunnistaja t H. Kalbergi ei kaasatud ehitusjoone kulgemise osas arvamuse kujundamisse. 3.6. Vastustaja on õigesti märkinud, et lisaks ehitiste paramee tritele omab tähtsust ka see, kas tegemist on ehitisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. Nii lehtla kui aiamaja kasutamine elukondlike abihoonetena ei ole võimalik, kuna Silla tn 2 kinnistul ei paikne elamut, mille majapidamishooneteks võiksid olla lehtla ja aiamaja. Kaebaja elab Silla tn 3 asuval kinnistul. M ENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4 . I. Laanetu esitas apellatsioonkaebuse , mille s palub halduskohtu otsus tühistada . Apellatsioonkaebuse põhjendused ja seisukohad on järgmised. 4.1. Halduskohtu seisukoht, et lehtla ja aiamaja ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine , on väär ega põhine seadusel. PlanS § 3 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik kuni 20-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga väikehoone püstitamise korral. Ka Värska valla üldplaneering sätestab, et kuni 20-ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehooned ei ole detailplaneeringu kohustusega ehitised. 4.2. Halduskohtu seisukoht, et lehtla ja aiamaja kannavad avalikkusele suunatud funktsiooni ning on ka elukondlikud hooned, on vastuoluline. Arusaamatu on, kuidas on kohus leidnud, et aiamaja ja lehtla kannavad endas avalikku funktsiooni – seda ei ole väitnud ei kaebaja ega vastustaja. Silla tn 2 kinnistu on 100% elamumaa ning sellisena seda ka kasutatakse. 4.3. Lehtla ja aiamaja asuvad vähemalt 10 m kaugusel kallasrajast, st nende kaugus on kooskõlas LKS § 36 lg- ga 1 ja VeeS § 10 lg 2 p-ga 1. 4.4. PlanS § 3 lg 2 p-st 1 ei tulene, et aiamaja ja lehtla on nn abihooned, mille püstitamiseks on tingimata vajalik peahoone olemasolu igal katastriüksusel. Seda ei tulene ka ehitusseaduse ( EhS ) § 15 lg 1 p-st 1, mis sätestab väikeehitise definitsiooni, ja millest ei tulene, et väikeehitise püstitamiseks on vajalik põhihoone olemasolu. Kohtu seisukohast on võimalik välja lugeda, justkui tuleks vaidlusalusele katastriüksusele aiamaja ja lehtla seadustamiseks ehitada veel üks eluhoone. Asjaolu, et elumaja asub samal kinnistul, kuid teisel katastriüksusel, ei tähenda, et kaebajal ei oleks võimalik eraldiseisvale katastriüksusele väikeehitisi nagu lehtla ja aiamaja püstitada ning neid abihoonetena kasutada. 4.5. EhS § 16 lg 1 p 1 näeb ette kirjaliku nõusoleku vajaduse vaid 20-60 m 2 ehitusaluse pinnaga ehitamiseks. Kaebaja poolt püstitatud ehitised olid kuni 20 m 2 pindalaga ning tegelikult polnud nende puhul vallalt nõusoleku taotlemine üldse vajalik. 4.6. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Silla tn 2 asuval katastriüksusel, aiamaja ja lehtlaga samal joonel asub 60-datel aastatel vandalismiohvriks langenud hoone vundament ja trepp. Vaidlusalused ehitised asuvad varem väljakujunenud ehitusjoone piires, mistõttu ei laiene looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeld neile hoonetele. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et kohus ei pea üleüldse vajalikuks ehitusjoone küsimuse lahendamist ja et ehitusjoon ei oma asjas tähtsust. Vaidlustatud haldusaktid keelavad vaidlusalusel katastriüksusel ehitustegevuse tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoone puudumise tõttu. 4.7. Kaebaja on esitanud kohtule H. Kalbergi koostatud eksperthinnangu, mille järgi on Värska valla tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoon o lemas, ning see on 10 meetrit veepiirist. Kaebaja ehitised asuvad sellest ehitusjoonest maismaa pool. Vastustaja toob välja, justkui oleks osa hooneid ebaseaduslikud, kuna need ei ole ehitusregistris, ja toob ehitusjoonena välja joone, mis kulgeb nö seaduslikust hoonest seadusliku hooneni. Vastustaja on esitanud enda esindaja T. Laessoni allkirjastatud eksperthinnangu, mis ei ole arvestatav, kuna tal puuduvad eriteadmised ja ta ei saa olla objektiivne. 4.8. Kohus ei ole selgitanud, miks on aiamaja ja lehtla ehitamiseks/seadustamiseks vajalik detailplaneeringu algatamine. 4.9. Värska Vallavalitsus rakendab sellist praktikat vaid Silla 2 katastriüksuse suhtes, ülejäänud valla territooriumil seda ei kohaldata. Väär on Keskkonnaameti seisukoht, et Silla tn 2 katastriüksusest põhja pool ehitised puuduvad, ehitistega on koormatud maaüksused nii põhja kui lõuna pool. Värska oja kaldale on tiheasustusalale ehitatud viimasel ajal mitmeid uusi hooneid, Värska vald käitub kaebaja suhtes diskrimineerivalt. 4.10. Kohus jättis ehitusjoone temaatika analüüsimata, kuid see on oluline, kui isik soovib ehitusjoone piiresse ehitada ja ka juhul, kui vaja on vähendada ehituskeeluvööndit. Ehitusjoone määrab kohalik omavalitsus. 5 . Värska Vallavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel . 5.1. Tulenevalt kallasraja regulatsioonist ei ole vaidlusaluseid ehitisi nende praegustesse asukohtadesse püstitada ilma detailplaneeringut koostamata. 5.2. Vaidlust ei ole selles, et aiamaja ja lehtla paiknevad Värska lahe veepiirist vähem kui 10 m kaugusel ( Maa-Ameti kaardi kohaselt 7,5-8,1 meetri kaugusel). Silla tn 2 on ärimaa juhtfunktsiooniga ja detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. See, et kaebaja soovib ehitada sinna elukondlikul otstarbel, ei muuda kehtetuks Värska valla üldplaneeringut. 5.3. Üldplaneeringus määratletud juhtfunktsioon Silla tn 2 kinnistu osas ( ärimaa ) eeldab ehitiste avalikkusele suunatust. 5.4. Kohus on õigesti leidnud, et vastavalt looduskaitseseadusele ja üldplaneeringule tuleb Silla tn 2 kinnistule ehitamiseks eelnevalt koostada detailplaneering, millega esitataks muuhulgas Keskkonnaametile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6 . Vaidlus käib kahe kaebaja poolt Silla tn 2 asuvale ja Värska lahega piirnevale katastriüksusele püstitatud ehitise – lehtla ja aiamaja seaduslikkuse üle. Asja lahendamisel võtab ringkonnakohus kõigepealt seisukoha ehituskeeluvööndi ulatuse osas (osa I). Seejärel lahendab ringkonnakohus eraldi lehtla (osa II) ja aiamaja (osa III) õiguspärasuse küsimuse ning lahendab asja menetluslikud küsimused (osa IV). I 7. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas lehtla ja aiamaja asuvad senisest ehitusvööndist maismaa pool või mitte. Nimelt sätestab LKS § 38 lg 1 p 3, et tiheasustusalal (kuhu kuulub ka vaidlusalune katastriüksus) on ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Vaidlusalune katastriüksus asub Maa-Ameti geoportaali järgi täielikult 50-meetrise ehituskeeluvööndi sees. LKS § 38 lg 3 järgi on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 p 1 1 järgi ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Seega võiks 50-meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse tiheasustusalal ehitada, kui ehitis ei välju senisest ehitusjoonest veekogu poole. 8 . Pooled on vaidlusaluses piirkonnas senise ehitusjoone kulgemise osas erineval seisukohal. Kaebaja leiab, et Silla tn 2 katastriüksus asub senise ehitusjoone sees, vastustaja on vastupidisel seisukohal. Kaebaja tugineb eeskätt enda tellimuse alusel koostatud H. Kalbergi ekspertarvamusele, kus leitakse, et vaidlusalune katastriüksu s asub ehitusjoone sees. Ekspertarvamuse järgi on sellest põhja ja lõuna suunas väljakujunenud hoonete ehitusjoon veekogu piirile oluliselt ligemal kui seda on tavapärane ehituskeeluvööndi piir – lõunas vähim ca 14 meetrit ja põhjas ca 5 meetrit. Ekspertarvamuses leitakse, et kui lähtuda vähimast hoone kaugusest veekogust, siis peaks ehitusjoon olema 5 -6 meetri kaugusel rannajoonest. K ui võtta aluseks mitte kõige ligemal olev hoone, vaid vähemalt viienda või kuuenda kaldale kõige ligemal oleva hoone kaugus, siis peaks olema ehitusjoone piir ca 10 meetri kaugusel rannajoonest ning soovitab kasutada seda kaugust. Samuti märgitakse, et väljakujunenud ehitusjoon tuleb sisuliselt ranna piirile välja ja seega peaks ehitusjoon olema sisuliselt rannajoonega sama. Kokkuvõtvalt leitakse, et Silla tn 2 asuvale katastriüksusele on võimalik ehitada i lma ehi tuskeeluvööndit vähendamata (tl 18, kd III). Vastustaja on omakorda esitanud T. Laessoni poolt esitatud ekspertarvamuse, kus leitakse, et Silla tn 2 asuv katastriüksus asub täies ulatuses ehituskeeluvööndis. Ekspertarvamuses leitakse, et ehitusjoont tekitavaks objektiks ei loeta reeglina rajatisi, mistõttu ei tekita ehitusjoont ei Tartu-Räpina-Värska tee ega ka Silla tn 2 ja Tartu-Räpina-Värska tee vahelisel alal paiknev alajaam. Seega tuleb ehitusjoont tekitavate hoonete osas lähtuda Silla tn 6 hoonest (ca 35 m veekogust), Silla tn 4 hoonest (ca 25 m veekogust) ja Silla tn 3 hoonest (ca 59 m veekogust) (tl 61p, kd III). Neist hoonetest lähtumist põhjend ati selle ga , et tegemist on vaidlusaluse katastriüksuse lähiala kinnistutega (tl 60 , kd III ) ning et Tartu mnt sillast ülalpool asuvaid hooneid ( kinnistutel Allika tn 15, 13 ja 11) ei võetud arvesse seetõttu, et need ei ole ehitisregistrisse kantud (tl 60, 116p, kd III). 9 . Ringkonnakohus peab õigeks seisukohta, et vaidlusalused ehitised Silla tn 2 asuval katastriüksusel ei jää väljakujunenud ehitusjoone sisse, st on sellest veekogu poole. Asjas esitatud kaardimaterjalidest (nt tl 117, kd III) ning Maa-Ameti geoportaalist internetis nähtub , et v aidlusalusel katastriüksusel Silla 2 ei asu ehitisi. Katastriüksus on põhja-lõuna suunaline ning piirneb Värska lahega , teisest küljest piirneb katastriüksus teega. Ka tastriüksusest põhja ja lõuna suunas (kaardi järgi üleval ja all) asub tõepoolest ehitisi, mis on veepiirile suhteliselt lähedal, seda eriti põhja pool. Kuid kui tõmmata mõtteline joon rannale kõige lähemate ehitiste vahele , lähtudes põhimõttest, et joon peab läbima kõiki ehitisi, mis on selles punktis rannale kõige lähemal, moodustub Silla 2 katastriüksuse juures kaar, kus kõik ehitised on rohkem maismaa suunas kui vaidlusalune katastriüksus. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki seda mõttelist joont pidada väljakujunenud ehitusjooneks LKS § 38 lg 4 p 1 1 mõttes. Selle joone väljakujunenud ehitusjooneks lugemise kasuks räägib ringkonnakohtu arvates see, et nii on kõige paremini täidetud LKS § 38 lg 3 ja lg 4 p 1 1 eesmärk – vältida, seda, et veekogude äärde tekiks uusi ehitis i, välja arvatud juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses juba olemasolevad ehitised. Sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel. Kui määratleda väljakujunenud ehitusjoont nii, nagu seda soovib teha kaebaja – nii et lähtutaks sellest, kui lähedale rannale on ehitatud vastavale veekogule selle tiheasustusala muudes punktides, siis avaneb sisuliselt võimalus ehitada veekogu rand täis kogu tiheasustusala ulatuses. See muudab oluliselt maastikupilti, sest võimaldaks ehitada ka maa-aladele, kus seni ehitised puudusid ning kus seni asusid ehitised veekogu rannast kaugel. Seda ei saa aga kindlasti pidada seadusandja eesmärgiks LKS § 38 lg 4 p 1 1 kehtestamisel. Kui seadusandjal olnuks selline eesmärk, siis oleks ta saanudki kehtestada regulatsiooni, mille järgi oleks lubatud ehitada rannast kaugusele, mis vastab seni püstitatud ehitiste keskmisele kaugusele rannast vms. Puudunuks vajadus kasutada mõistet „varem väljakujunenud ehitusjoon“. 1 0 . Siinkohal märgib ringkonnakohus, et sisuliselt möönis ka kaebaja poolt tellitud ekspertarvamuse esitaja seda, et ehitusjoone määramiseks on võimalik erinevate metoodikate kasutamine, sh kaldale ligemail olevate hoonete vahele joone tõmbamise (tl 18, kd III), kuid pidas oluliseks, et mõtteline ehitusjoon oleks suhteliselt paralleelne kaldajoonega (tl 18 ja 115, kd III). Samas ei põhjenda ekspertarvamuse andja seda, miks peaks mõtteline ehitusjoon olema kaldajoonega paralleelne. On selge, et sugugi alati ei pruugi see nii olla, ehitusjoone kulg emine sõltub nii maastiku iseärasustest (nt soisele alale veekogu ääres üldjuhul ei ehitata) kui ka muudest asjaoludest. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada ehitusjoone kindlaksmääramisel oluliseks seda, et see oleks kaldajoonega võimalikult paralleelne. Enamgi veel, sellise lähtealuse võtmine võib minna LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärgiga vastuollu, sest selle sätte eesmärgiks on ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel senise piiri säilitamine, mitte ehitistega ala piirjoone nihutamine võimalikult vastavusse kaldajoonega. 1 1 . Ringkonnakohus selgitab ka, et LKS § 38 lg 4 p-s 1 1 kasutatud mõiste „varem väljakujunenud ehitusjoon“ on määratlemata õigusmõiste. Määratlemata õigusmõiste sisustamine on üks tegevusi õiguse rakendamisel, millest tulenevalt saab ja peab määratlemata õigusmõistet sisustama muuhulgas kohus. Määratlemata õigusmõiste sisustamiseks ei ole tingima ta vajalik ekspertarvamuste telli mine ja vastavalt ei ole kohus vältimatult ekspertarvamustes esitatud seisukohtadega seotud. Seetõttu pidas ringkonnakohus võimalikuks sisustada väljakujunenud ehitusjoone mõistet ise ning mitte lähtuda vaid esitatud ekspertarvamustest, ehkki lõppjärelduses langeb ringkonnakohtu arvamus kokku vastustaja esitatud ekspertarvamuse lõppseisukohaga. Asjaolu, et üks vastustajapoolse ekspertarvamuse esitajatest oli hiljem vastustaja esindajaks, ei oma eeltoodut arvestades tähtsust ja ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu. 12. Ka see, et vaidlusalusel katastriüksusel asub väidetavalt 60-datel vandalismiohvriks langenud hoone vundament ja trepp, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Pool sajandit tagasi hävinud hoonet ei saa võtta arvesse väljakujunenud ehitusjoone kindlaksmääramisel, sest tegemist ei ole enam tervikliku, kasutuses oleva ehitisega. Ehitusjoone kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ehitusjoone kindlaksmääramise hetkel kasutuses olevate ehitistest, mitte kunagise hoone vundamendist. Vastupidine lähenemine läheks vastuollu LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärgiga, sest võimaldaks soodsate asjaolude kokkulangemisel ehitada ka sinna, kus käesoleval hetkel ühtegi kasutuses olevat terviklikku ehitist ei ole, kuid läheduses on säilinud mingi osa ehitisest. LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärk on säilitada praegusel ajahetkel olemasolevat ehitusjoont. On ilmne, et aastakümneid tagasi võis ehitusjoon olla hoopis teistsugune, kuid LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärk ei ole minevikus olnud ehitusjoone taasloomine. II 13. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus lehtlaga seotud küsimusi. 1 4 . Vaidlusaluse lehtla ehitamist alustas kaebaja enda sõnutsi enne 1. aprilli 2007 ja sai selle valmis enne 2009. aastat. Lehtla suuruseks on alla 20 m 2 . Kuna ehitise pindala oli alla 20 m 2 , ei olnud kaebaja arvates väikeehitise püstitamise taotluse esitamine tollal kehtinud regulatsiooni järgi vajalik ning vajalik ei olnud ka väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitamine . Seega on ehitis tema arvates seaduslik. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja vaatab neile põhjendustele tuginedes mööda faktist, et lehtla asub ranna ja kalda ehituskeeluvööndis vastavalt LKS § 38 lg 1 p-le 3. Asjaolu, et ehitise püstitamist alustati enne 1. aprilli 2007 seda fakti ei muuda. Ehituskeeluvööndi ulatuse osas oli regulatsioon enne 1. aprilli 2007 samasugune nagu hetkel – ka siis kehtestas LKS § 38 lg 1 p 3 tiheasustusalal ehituskeeluvööndi suuruseks 50 meetrit ning LKS § 38 lg 3 järgi oli ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Asjaolu, et lehtla väikese suuruse (ehitusaluse pindala) tõttu ei olnud vajalik ehitusluba või nõusolekut taotleda, ei tähenda, et sellise ehitise püstitamine ehituskeeluvööndisse oleks olnud lubatud. LKS § 38 lg 3 keelas siis ja keelab ka praegu ehituskeeluvööndisse igasuguste uute hoonete ja rajatiste rajamise. 14. Samuti tugineb kaebaja seisukohale, et lehtla tuleb lugeda seaduspäraseks seetõttu, et see on ehitatud väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas, st kohaldub LKS § 38 lg 4 p-s 1 1 sätestatud erand, mis võimaldab ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uut ehitist püstitada. A rvestades seda, kuidas määratles ringkonnakohus eelnevalt väljakujunenud ehitusjoone mõiste, ei saa selle seisukohaga nõustuda. Kuna kogu Silla tn 2 asuv katastriüksus (katastritunnus 93401:003:0223) asub väljaspool väljakujunenud ehitusjoont (on sellest veekogu pool e ), siis ei ole selle katastriüksuse suhtes LKS § 38 lg 4 p-s 1 1 sätestatud erandi kohaldamine võimalik. 15. Väide, et lehtla on seaduslik seetõttu, et kaebaja on selles suhtes 31. augustil 2010 esitanud taot luse väikeehitise püstitamiseks ja et vallavalitsus andis sellele 15. septembril 2010 nõusoleku, on kohut eksitav. See taotluse ja nõusolek puudutavad hoopis teist vaidlusalust ehitist – aiamaja, mitte aga lehtlat (kd II, tl 15-16). 16. Ainuüksi asjaolu, et vallavalitsus enne 23. maid 2012 ebaseadusliku lehtla ehitamisele ei reageerinud, ei saa tekitada kaebajas veel õiguspärast ootust, et lehtla tuleb lugeda seaduslikuks. Kaebaja ei ole viidanud, et vallavalitsus oleks käitunud lehtla seaduslikkust aktsepteerival viisil, väljendades mingi otsustusega ehitamisega nõustumist. Ainuüksi haldusorgani tegevusetus ei saa tekitada isikus õiguspärast ootust, et tema ebaseaduslik tegevus tuleb lugeda seaduslikuks. Vastasel juhul tekib olukord, kus haldusorganile pannakse ebamõistlikult suur halduskoormus, selgitada välja kõik ebaseaduslikud tegevused ka siis, kui keegi sellest haldusorganit ei teavita ja haldusorganil puuduvad vihjed tegevuse ebaseaduslikkuse kohta . Ning teistpidi tekib oma ebaseaduslikku tegevust varjaval isikul lihtne võimalus nõuda oma ebaseadusliku tegevuse seaduslikuks muut mist . 17. Asjakohatu on ka kaebaja väide tema ärakuulamisõiguse rikkumisest. Lehtlaga seoses käib vaidlus käesolevas haldusasjas vallavalitsuse 23. mai 2012. a otsuse üle, millega keelduti rahuldamast kaebaja taotlust lehtla ehitisregistrisse kandmiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) 40 lg 3 p 2 järgi ei pea ärakuulamist läbi viima, kui menetlusosalise poolt taotluse s esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul ei kaldutud kõrvale kaebaja poolt esitatud taotlusest ning keeldumise aluseks oli seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi regulatsioon. Seega oli tegemist olukorraga, kus kaebaja täiendav ärakuulamine ei olnud vajalik. 1 8 . Kuna lehtla asu b ehituskeeluvööndis ning sinna ehitamine ei o le võimalik LKS § 38 lg 4 p 1 1 alusel, siis on õige vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab vaidlusalus t lehtlat seadustada üksnes ehituskeeluvööndi vähendamise korral. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik LKS § 40 lg-st 3-4 tulenevalt üksnes läbi vastava detailplaneeringu algatamise, millega nõustub Keskkonnaamet. 19 . See, kui suur niisugune ehitis on, ei oma tähtsust. LKS § 40 ei näe ette erandeid sõltuvalt ehitise suurusest. Seetõttu on asjakohatu kaebaja viide haldusaktide andmise ajal kehtinud PlanS § 3 lg 2 p-le 1, mis nägi ette, et detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik kuni 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga väikehoone püstitamiseks. Samal põhjusel ei oma tähtsust see, et sel ajal kehtinud planeerimisseaduse järgi ei olnud kuni 20 m 2 ehitise ehitamiseks vaja valla nõusolekut. Ehituskeeluvööndisse on LKS § 38 lg 3 järgi keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Seda keeldu tuleb mõista igasuguste hoonete ehitamise keeluna sõltumata nende suurusest või nende ehitamiseks vajaminevatest nõusolekutest. 20 . Küsimus, kas lehtla peab olema määratletav nn abihoonena, mille juures peab samal katastriüksusel olema ka nn põhihoone, ei oma eeltoodut arvestades tähtsust. Kuna vaidlusalune katastriüksus asub ehituskeeluvööndis, ei ole sinna ehitamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata nagunii võimalik. Seetõttu ringkonnakohus sellel küsimusel ei peatu. Samal põhjusel ei peatu ringkonnakohus sellel, kas lähtuda tuleks vaidlusalusele katastriüksusele üldplaneeringus antud ärimaa juhtfunktsioonist ja vastavalt eeldada sinna ehitatavatelt hoonetelt avalikkusele suunatud kasutust, või on määravam kinnistusraamatusse kantud sihtotstarve elamumaa. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks tuvastada ka seda, kas lehtla asub 10 meetri kaugusel veekogust või kas vaidlusalusel katastriüksusel kuulub kohaldamisele 10-meetrine või 4-meetrine kallasraja nõue, st kas tegemist on laevatava veekoguga või mitte ( VeeS § 10 lg 2 p 1-2 vaidlusaluste haldusaktide andmise aja redaktsioonis). Kuna lehtla asub ehituskeeluvööndis väljaspool senist ehitusjoont, ei ole selle seadustamine niikuinii võimalik sõltumata sellest, milline on vastus eelnevalt viidatud küsimustele. Seda enam, et soovitud ehitise väljajäämine senisest ehitusjoonest oli põhiline põhjus, millega valla valitsus vaidlustatud haldusakti põhjendas. 21 . Väide, et sellist praktikat rakendab vallavalitsus vaid kaebaja suhtes, ei tingi samuti kaebuse rahuldamist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isik ei saa reeglina nõuda senise halduspraktika jätkamist, kui varasem praktika oli ebaõige (vrd RKHKo 3-3-1-19-04, p 18; 3-3-1-53-04, p 13; 3-3-1-23-06, p 12; 3-3-1-59-06, p 12). 22 . Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes seoses lehtlaga toimitud õiguspäraselt. Lehtla asub ehituskeeluvööndis, see ei asu väljakujunenud ehitusjoone sees ja LKS § 38 lg 4 p 1 1 alusel selle ehitamiseks erandi tegemine pole võimalik ning kaebajal ei ole ka õiguspärast ootust, et lehtla sellisel kujul seadustatakse. Seetõttu on vallavalitsuse 23. mai 2012. a otsustus õiguspärane ning kaebust selle osas rahuldada pole võimalik. III 23. Lisaks sellele on kaebaja vaidlusalusele katastriüksusele püstitanud aiamaja. Aiamaja püstitamisel taotles kaebaja vallavalitsuselt 31. augustil 2010 kooskõlastust, mis talle vallavalitsuse poolt kui kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks 15. septembril 2010 ka anti (tl 16, kd II). Seejärel andis vallavalitsus 12. detsembril 2011 korralduse nr 384, millega otsustas mitte rahuldada kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotlust , luges varasema kooskõlastuse mitteantuks ja kohustas kaebajat ehitis t lammutama, kui ta ei algata detailplaneeringut ehitise püstitamise võimalikkuse selgitamiseks (tl 19-19p, kd II). Pärast edutut vaidemenetlust selle korralduse peale esitas kaebaja 18. aprillil 2012 uue taotluse väikeehitise püstitamiseks, kus oli muutnud ehitise asukohta. Selle taotluse jättis vallavalitsus 23. aprilli 2012 a korraldusega nr 101 rahuldamata ja kohustas kaebajat 30 . aprilli 2012. a korraldusega nr 110 ehitist lammutama. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuse kahe viimasena nimetatud korralduse tühistamiseks. 24. Ka aiamaja kohta kohaldu b kõik se e, mis on ringkonnakohus eelnevalt öelnud seoses lehtlaga. Ka see asub ehituskeeluvööndis ning selle suhtes ei saa kohaldada senise ehitusjoone sisse ehitamist võimaldavat erandit (LKS § 38 lg 4 p 1 1 ), kuna see ei asu senise ehitusjoone sees. Seega on ka aiamaja ehitamine õigusvastane. 25. Ringkonnakohus möönab, et aiamajaga seonduvalt võinuks tõusetuda kaebaja õiguspärase ootuse rikkumise küsimus. Nimelt kui algul andis vallavalitsus 15. septembril 2010 kooskõlastuse aiamaja ehitamiseks, siis hiljem, 12 . detsembri 2011. a korraldusega nr 384 otsustas ta lugeda varasema kooskõlastuse mitteantuks, ei rahuldanud väikeehitise püstitamise taotlust ja kohustas aiamaja lammutama, kui kaebaja detailplaneeringut ei algata. Seega asus haldusorgan varasemalt võetud seisukohaga võrreldes hoopis teistsugusele seisukohale. Sellisel juhul peab haldusorgan üldjuhul kaaluma isiku põhiseaduse §-st 10 tulenevat õiguspärast ootust seni võetud lahenduse püsimajäämise suhtes. Sama tuleneb HMS §-st 67, mis sätestab isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisele piirangud ning kohustab kaaluma isiku usaldust haldusakti kehtimajäämise suhtes. Käesoleval juhul välistab kaebaja õiguspärase ootuse aga LKS § 38 lg 9, mis sätestab, et k ui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. See säte on kohaldatav ka käesoleval juhul. Seega hoolimata sellest, et kaebajale anti 15. septembril 2010 valla poolt kooskõlastus aiamaja püstitamiseks, ei saa kaebaja LKS § 38 lg-st 9 tulenevalt tugineda õiguspärasele ootusele. Ehkki kaebaja puhul oli tegemist kooskõlastuse andmisega, mitte ehitusloaga, on see säte tema suhtes siiski rakendatav, sest ilmselgelt oli kaebaja isikuks, kelle huvides ehitamine oli ning kelle puhul LKS § 38 lg 9 samuti õiguspärase ootuse välistab. Asjaolu, et vaidlustatud haldusaktides ei olnud kaebaja õiguspärase ootuse osas põhjendusi välja toodud, ei muuda neid akte õigusvastasteks, sest viidatud LKS § 38 lg 9 ei võimaldagi kohalikule omavalitsusele selles osas kaalutlusõigust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada seda sätet ka põhiseadusevastaseks. Sättel on legitiimne eesmärk – vältida ehitamist veekogude ehituskeeluvööndisse. Seadusandja on pidanud seda eesmärki ning selle suhtes esinevat avalikku huvi kaalukamaks kui ehitise omaniku õiguspä rast ootust. Viimase õiguspärase ootuse riivet ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, sest see on sobiv eelmainitud legitiimse eesmärgi saavutamisek s ja muud vahendit sellise eesmärgi täielikuks saavutamiseks ringkonnakohus ei näe . Lisaks e i kahjusta see ka ehitise omaniku õigusi ülemäära, kuna juhul, kui ehitamine oli põhjustatud tõepoolest vaid kohaliku omavalitsuse antud loast (kooskõlastusest) ning isik ei teadnud tõesti ehituskeeluvööndi olemasolust, ei ole välistatud tema kahju hüvitamise nõue ehitamist lubanud kohaliku omavalitsuse vastu. 26. Lisaks takistab käesolevas asjas õiguspärasele ootusele tuginemist ka see, et kaebaja ei ole tema õiguspärast ootust lõpetanud korraldust - 12. detsembri 2011. a korraldust nr 384 - vaidlustanud. Kaebaja esitas selle peale küll vaide, kuid pärast vaide rahuldamist esitas uue taotluse väikeehitise püstitamiseks. Selle taotluse jättis vallavalitsus 23. aprilli 2012 . a korraldusega rahuldamata ja kohustas 30. aprilli 2012. a korraldusega ehitist lammutama. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vaid need kaks viimatinimetatud korraldust. Kuna selleks ajaks oli kaebaja õiguspärane ootus juba varasema, 12. detsembri 2011. a korraldusega välistatud, ei pidanud haldusorgan käesolevas asjas vaidlust at ud korraldustes enam kaebaja õiguspärast ootust kaaluma. Vastupidine tähendaks, et haldusorgan ei saagi isiku õiguspärast ootust kunagi lõplikult välistada, vaid peab seda igas järgnevas haldusaktis ikka ja jälle kaaluma. 27 . Kuna aiamaja on püstitatud õigusvastaselt nagu lehtlagi ning kaebajal ei ole õiguspärast ootust selle säilitamiseks , on vaidlustatud haldusaktid aiamaja osas samuti õiguspärased ning kaebuse rahuldamiseks nende osas ei ole alust. Ringkonnakohus ei korda aiamaja osas neid põhjendusi, mis on seoses lehtlaga ülalpool juba esitatud. IV 28 . Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kuna ringkonnakohtu otsuse põhjendused erinevad oluliselt halduskohtu otsuse põhjendustest ning halduskohus on jätnud lahendamata asjas olulised küsimused (eeskätte ehitusjoone kulgemise, nagu on kaebaja põhjendatult osundanud), siis asendab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. 29 . Kaebaja tasus kaebuste ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 59,72 eurot (tl 18, kd I; tl 29, kd II). Muid kuludokumente ta esimese astme kohtu menetluses ei esitanud. Apellatsioonimenetluses tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot (tl 160p, kd III). Samuti esitas kaebaja apellatsioonimenetluses korduvalt menetluskuludokumendid, milles taotles õigusabikulude väljamõistmist (viimasena summas 3715,2 eurot ) . Osad neist õigusabikuludest olid kantud esimese astme kohtu menetluses. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses kaebaja enda kanda ning ringkonnakohus ei võta seisukohta esimeses kohtu astmes kantud menetluskulude ga seonduvate dokumentide esitamise lubatavuse kohta apellatsioonimenetluses. 30. Apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud korduvalt apellatsioonkaebuse või seisukohtade lisana ka erinevaid dokumente. Ülaltoodut arvestades ei oma need dokumendid asja lahendamisel tähtsust ning kuuluvad seega kaebajale tagastamisele. Toimikusse tuleb jätta vaid kaebaja poolt viimati esitatud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid ühes eksemplaris. Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalsel KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi , Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2 0 . 10 . 201 5 , Tartu Haldusasja number 3-1 4 - 50634 Haldusasi Illar Laanetu kaebus Värska Vallavolikogu 19.12.2013. a otsuse nr 56 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks detailplaneeringu koostamise algatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30 . 1 2 .201 4 . a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Värska valla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamin e Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Illar Laanetu Vastustaja Värska vald RESOLUTSIOON Rahuldada Värska valla apellatsioonkaebus . Tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Illar Laanetu kaebus täies ulatuses rahuldamata . Tagastada kaebajale 26.08.2015. a vastuväidete lisa d 1 ja 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teat avakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19 . 1 1 .2015 (k.a ) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Illar Laanetu esitas 10.05.2013 talle kuuluval Silla tn 2 katastriüksusel tunnusega 93401:003:0223 detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse, soovides seadustada kinnistule püstitatud ehitised (lehtla ja aiamaja). Värska Vallavolikogu otsustas 19.12.2013. a otsusega nr 56 „Silla tn 2 detailplaneeringu koostamise mittealgatamine“ (edaspidi ka otsus nr 56) mitte algatada Silla tn 2 katastriüksuse maa-alal tunnusega 93401:003:0223 detailplaneeringut omavoliliste ehitiste seadustamiseks nende asukohas. Otsuse tegemise aluseks olid p laneerimisseaduse ( PlanS ) § 4 lg 2, § 9 l g 7, § 10 lg -d 1 ja 5, l ooduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3, Värska Vallavolikogu 26.01.2006. a määruse ga nr 1 kinnitatud Värska valla ehitusmääruse § 2 lg 1 p 2 ning Värska Vallavolikogu Arengu- ja planeeringukomisjoni 12.12.2013 . a protokollis tehtud ettepanek , mitte algatada Silla tn 2 katastriüksuse maa-alal tunnusega 93401:003:0223 detailplaneeringut omavoliliste ehitiste seadustamiseks nende asukohas. Vallavolikogu märkis, et omanik on püstitanud hooned teadvalt ehituskeeluvööndisse ja need ei ole talle eluliselt vajali kud (tegemist ei ole elumajaga) ning Värska alevikus ei ole Värska valla üldplaneeringut muudetud ühegi teise kinnistu osas ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vallavolikogu leidis, et a valik huvi ehituskeeluvööndi säilimiseks on väljendatud üldplaneeringus ning ehituskeeluvööndi regulatsiooni lähtekohaks olevas LKS- is . Valla volikogu hinnangul ei ole tuvasta t ud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist antud detailpla neeringu taotluse menetlemisel, mistõttu ei saaks Värska Vallavalitsus peale Silla tn 2 detailplaneeringu vastuvõtmist esitada Keskkonnaametile motiveeritud taotlust, kuna vallavalitsus ei ole tuvastanud vajalikkust teha erandit üldisele normile, mis lubaks ehituskeeluvööndisse ehitamise. Värska Vallavolikogu tagastas 21.03.2014. a otsusega nr 6 I. Laanetu vaide Värska Vallavolikogu 19.12.2013. a otsuse nr 56 peale. I . Laanetu esitas 2 8 .04 .2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 08.12.2014 täiendava seisukoha . Kaebaja palus tühistada Värska Vallavolikogu 19.12.2013. a otsus nr 56 ja teha ettekirjutus detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Kaeb aja põhjendused : 1) Vastustaja on käitunud petturlikult ja pahatahtlikult. Lehtla on püstitatud LKS § 38 lg 4 p 1 1 alusel. Vallavalitsuselt kooskõlastuse saanud aiamaja taotlus kinnitab, et Silla tn 2 katastriüksusel on varem väljakujunenud ehitusjoon ning vald aktsepteerib ehituskeeluvööndisse väikeehitiste rajamist. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu algatamine, et kaebaja poolt püstitatud ehitise d oleks võimalik seaduslikeks ehitisteks lugeda. Detailplaneeringu algatamise eesmärk hõlmab ka ehituskeeluvööndi vähendamise võimaluse kaalumist , seega on kaebaja ja valla eesmärkides ühisosa olemas . 2 ) E rahuvi on antud juhul kaalukam kui avalik huvi. Kaebaja ülekaalukas erahuvi seisneb võrdse ja mittediskrimineeriva haldusmenetluse läbiviimises, kuivõrd vald on lugenud seaduslikuks kõik teised Värska oja kaldal paiknevad väikeehitised. Vallal puudub avalik huvi keelata kaebajal lehtlat ja aiamaja oma kinnistule püstitamast, kuivõrd see ei riku LKS-i eesmärke ega ka valla üldplaneeringut. Vallavolikogu põhjendus, et avalik huvi domineerib üle kaebaja erahuvi, on eksitav ja vastuolus valla varasema praktikaga. 3) Silla tn 2 ehitised asuvad tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa pool, ehitised ei ole sihtotstarbeliselt suunatud äriliseks ega ühiskondlikuks otstarbeks, vaid pere ja eraelu tarbeks. De tailplaneeringut ei ole vaja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning veekaitse vööndit ei saa lugeda takistavaks asjaoluks pere ja eraelu tarbeks ehitiste paiknemisel. Tartu Halduskohus rahuldas 30 . 1 2 .201 4 . a otsusega I. Laanetu kaebuse ja tühistas Värska Vallavolik ogu 19.12.2013. a otsuse nr 56; kohustas Värska valda (Värska Vallavolikogu) I. Laanetu taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Silla tn 2 katastriüksusel tunnusega 93401:003:02 23 uuesti läbi vaatama mõistlik u aja jooksul uue otsuse tegemiseks; mõistis välja Värska vallalt I. Laanetu kasuks tema poolt kant ud menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot . Kohus märkis, et v astustaja võiks taotlejaga veelkord suhelda ning arutada detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegijaga ühi st detailplaneeringu koostamise eesmärki. Kohtu hinnangul on ilmne, et taotleja sooviks on seadustada olemasolevad ehitised ning seega saaks planeeringu eesmärgiks olla olemasolevate ehitiste seadustamise võimalikkuse väljaselg itamine. Kuna vaidlus puudutab ehitisi, mida soovitakse seadustada, tuleks kohtu arvates vallal pikemalt põhjendada , miks vald l eiab, et planeeringu koostamist ei ole otstarbekas algatada ning s amuti ei ole põhjendatud valla poolt, miks vald peab erahuvi antud juhul planeeringu muutmisel vähemtähtsaks kui avalikku huvi. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on Riigikohtu praktika kohaselt lubatav ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Kohus märkis, et ei saa asuda haldusorgani kohale teatud otsustust vastu võtma, kuid kohtul on õigus kaevatav otsus tühista da ja kohustada haldusorganit asja uuesti menetlema. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTU S Värska vald e sitas 20 . 0 1 .201 5 apellatsioonkaebuse , milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta I. Laanetu kaebus rahuldamata. Ape llatsioonkaebuse põhjendused: 1) I. Laanetu taotluse alusel algatatav detailplaneering oleks Värska valla üldplaneeringu põhilahendust muutvaks , mis o n PlanS § 9 lg 7 kohaselt võimalik vaid erandlikel juhtumitel, sh üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikoh t u lahendid nr 3 - 3-1-79-09 , p 14 ; nr 3-3-1-47-12 , p 20 ). Värska valla üldpla neeringu kohaselt ei ole Silla tn 2 katastriüksuse osas ehituskeeluvööndit vähendatud, seega on planeeringus väljendatud avalikku huvi säilitada katastriüksusel LKS §-st 38 tulenev ehituskeeluvöönd. Avaliku huvi sisuks on vastavalt LKS §-le 34 mh rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva mõju piiramine. Värska alevikus ei ole muudetud üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks ühegi teise kinnistu suhtes , seega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 2) Kalda ehituskeeluvöönd on seadusest tulenev piirang, mille järgimiseks on isikud kohustatud ka omal initsiatiivil , mida rõhutab LKS § 38 lg 9 . Ebaseaduslikult rajatud hoonete näol on tegemist kõrvalhoonetega (paadikuur ja lehtla), mille olemasolu või puudumine ei takista isikul olulisel määral kinnistu kasutamist. Seega ei ole isiku erahuvi ehituskeeluvööndis asuvate ehitiste seadustamiseks ülekaalukas. P uudub ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi, mis õigustaks üldplaneeringu muutmist ja kald a ehituskeeluvööndi vähendamist, millisel juhul on planeeringu algatamisest kee ldumine põhjendatud . Detailplaneeringu algatamine ja koostamine olukorras, kus on selge, et sellega ei ole võimalik saavutada taotluse esitaja eesmärke, tooks nii kaebajale kui kohalikule omavalitsusele kaasa ebaotst arbetu id kulusid ja halduskoormust . Seetõttu oleks planeeringu koostamise algatamine vastuolus haldusmenetluse seaduse ( HMS ) § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja tõhususe põhimõttega. 3 ) Otsuses nr 56 e sitatud motivatsioon on piisavalt ulatuslik, et tagada HMS § -s 56 sätestatud nõuete eesmärke ning kaalutlused võimaldavad kaebajal tõhusalt teostada kaebeõigust ja kohtulikku kontrolli ot suse sisulise õiguspärasuse üle. Otsuse otsesed mõjud nii kinnistuomanikule kui ka kolmandatele isikutele on äärmiselt ta gasihoidlikud, mis tõttu ei ole väga mahukate põhjenduste esitamine otstarbekas ka haldusmenetluse üldpõhimõtetest lähtuvalt . K ohus oleks pidanud põhjendama, miks on tegemist sedavõrd olulise puudusega, et see mõjutas asja otsustamist ning otsus oli va ja tühistada. Otsusest ei nähtu , et kohus on kaalunud, kas haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti sama sisuga välja andma. T egemist on olulise puudusega, kuna ilma põhjendusteta ei ole võimalik hinnata, kas kohus eeltoodud asjaolusid kaalus ja õigusnorme arvesse võttis. I. Laanetu esitas 03 . 0 3 .201 5 vastus e apellatsioonkaebusele , milles ta palub jätta Värska valla apellatsioonkaebus rahuldamata . Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonikaebusest ei selgu, mil moel rikub detailplaneeringu algatamine üldplaneer ingus väljendatud avalikku huvi . Silla tn 2 katastriüksus ei asu LKS-i mõistes hoiu- ega kaitsealal ning kinnistul on vaba juurdepääs kallasrajale ja liikumiseks avatud 10 m laiune kaldariba. Vallavalitsus kanalite kaevamisel ja ehitiste püstitamisel ehituskeeluvööndisse Värska alevikus ehituskeeluvööndi vähendamist nõudnud ei ole. Samalaadset tegevust on teostatud ka teistel kinnistutel. Eeltoodu näitab Värska Vallavalitsuse erineva t suhtumis t LKS § i 38 ja Värska valla üldplaneeringu tõlgendamist vastustaja poolt. Vallavalitsus jätab tähelepanuta Värska valla üldplaneeringu, mille alusel ei ole detailplaneeringu kohustusega alad sihtfunktsiooniga pereelamu ja ridaelamumaa maasihtotstarbega elamumaa. Vastavalt ehitusseaduse § 15 lg 1 p-le 1, § 16 lg 1 p-le 1 ja lg- le 6 ei pea väikeehitise , kuni 20 ruutmeetrise pindalaga, püst it amisel alale, mis ei ole detailplaneeringu kohustusega ala, ehitise teatist valda esitama. Seega samastab vastustaja LKS § 38 lg-s 4 kasutatud mõiste – t iheasustusala – PlanS § 3 lg 2 p-ga 1 , e irates sellega PlanS -st . 2 ) Kaebaja ei ole teinud taotlust detailplaneeringuga üldpl aneeringu muutmiseks ega taotlenud detailplaneeringut olemasolevatele ehitistele uue asukoha leidmiseks. Lehtla ja aiamaja asuvad ehituskeeluvööndis, kuid tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunal. Seda fakti on kinnitanud Värska Vallavalitsus 15.09.2010, andes loa püstitada Silla tn 2 katastriüksusele ehituskeeluvööndisse väikeehitise, nõudmata lehtla ega uue väikeehitise püstitamiseks detailplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks üldplaneeringu muutmisega. Haldusasja nr 2-13-1070 raames on vald korduvalt rõhutanud, et Silla tn 2 ehitiste seadustamiseks tuleb algatada detailplaneering, kuid samas keeldub detailplaneeringu algatamisest, milline tegevus on ebaseaduslik, kodaniku õigusi rikkuv ja haldusvõimu kuritarvitamine. Värska vald esitas 19.08.2015 täiendava seisukoha , milles ta märgib, et detailplaneeringu kehtestamiseks tuleb muuta üldplaneeringu kaarte nr 1 ja 2, samuti lisada vastav viide planeeringu seletuskirja ehituskeeluvööndit käsitlevasse osasse. Vastustaja leiab, et k aebaja on vääriti mõistnud ehituskeeluvööndi mõtet ning väär on järel dus, nagu tuleks ehituskeeluvööndi s asuvatel aladel avalike huvide kaitseks keelata igasugune inimtegevus ning need tuleks LKS -i kohaselt kaitse alla võtta. Vastustaja on seisukohal, et kuna pooled ei ole apellatsiooni korras vaidlustanud, et kaebaja ehitised asuvad ehituskeeluvööndis, siis tule b vastavad väited jätta halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS ) § 197 alusel tähelepanuta. I. Laanetu esitas 26.08.2015 täiendava seisukoha , milles ta märgib, et Värska valla üldplaneeringu seletuskiri ega kaardid nr 1 ja 2 ei kajasta eraldi katastriüksus tel seadustest tulenevaid ehituspiiranguid, vaid näitavad veekogu üldist ehituskeeluvööndit ning tiheasustusalal määrab ehitustegevuse mitte ehituskeeluvööndi laius, vaid tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoon (LKS § 38 lg 4 p 1¹), mistõttu puudub vastustajal vajadus muuta üldplaneeringut seose s detailplaneeringu algatamisega . Kaebaja väitel ei ole ta vastustajalt nõudnud inimtegevuse keelamist ehitusk eeluvööndis ega alade kaitse al l a võtmist ning LKS ei sätesta, et ehitamisel ehituskeeluvööndisse tiheasustusala varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa poole peab vähendama ehituskeeluvööndit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonka ebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 30.12.2014. a otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta Illar Laanetu kaebus täies ulatuses rahuldamata . Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas Värska Vallavolikogu otsus kaebaja hoonete seadustamiseks Silla tn 2 kinnistu suhtes detailplaneeringu koostamise mittealgatamiseks oli kaalutlusõiguse reeglitega kooskõlas. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse ( PlanS ) § 10 lg 1 sätestas, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Riigikohus on leidnud, et ettepaneku esitamisega ei kaasne vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. Üld - ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt RKHK 27.01.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13 ning 06.11.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-62-02 p 10). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega , arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on leidnud, et mida ulatuslikum on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (RKHK 06.11.2002. a otsus asjas nr 3 3 1 62-02, p 11). Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (RKHK 10.10.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-42-02, p 11). Värska Vallavolikogu põhjendas detailplaneeringu koostamise mittealgatamist sellega, et kaebajale kuuluvale kinnistule püstitatud hooned asuvad ehituskeeluvööndis, detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleks ühtlasi muuta valla üldplaneeringut, mis on lubatav vaid ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral ning eeldaks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid antud juhul ei ole vastustaja sellist erahuvi tuvastanud. Otsuse kohaselt on ehitised püstitatud teadvalt ehituskeeluvööndisse ning need ei ole kaebajale eluks vajalikud (tegemist ei ole elumajaga) (kd I, tl 9p). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalused ehitised (lehtla ja aiamaja) asuvad Pihkva järve ranna ehituskeeluvööndis, mille ulatus on 100 m (vt LKS § 38 lg 1 p 2 ning valla üldplaneeringu seletuskiri lk 30, I kd tl 102), kuid ehituskeeluvööndi vähendamine on Keskkonnaameti nõusolekul kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga võimalik (vt LKS § 40 lg 3 ja lg 4). Kuna Värska valla kehtiv üldplaneering lähtub LKS- is sätestatud ehituskeeluvööndi ulatusest (vt Värska valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 30; I kd tl 102), saab ehituskeeluvööndit vähendada vaid kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringuga (vt LKS § 40 lg 4 p 2 ning lg 3). Vaidlust ei ole ka selle üle, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on lubatav vaid ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Kaebaja väitel on lehtla püstitatud LKS § 38 lg 4 p 1 1 alusel, mistõttu ei asu lehtla ehituskeelutsoonis ning ka aiamaja püstitamiseks andis vastustaja kaebaja väitel nõusoleku just LKS § 38 lg 4 p-le 1 1 tuginedes. LKS § 38 lg 4 p-st 1 1 tuleneb, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Halduskohus on iseenesest õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole kaebaja kinnistule laienevast üldisest ehituskeelust looduskaitseseaduse ( LKS ) § 38 lg 4 p 1 1 alusel lehtlale ja aiamajale nende asukohas erandi tegemise võimalikkuse väljaselgitamine, kuna nimetatud õigusnormiga ei ole vastustaja Silla tn 2 suhtes detailplaneeringu koostamise mittealgatamist põhjendanud . Ringkonnakohus möönab, et viidatud õigusnorm ei kaitse kaebaja huvi detailplaneeringu algatamisest keeldumise vaidl ustamisel . Nimelt langeks viidatud normi kohaldumise korral kaebaja vajadus detailplaneeringu algatamiseks hoopiski ära , kuna lehtla ja aiamaja ei asuks siis enam ehituskeeluvööndis ning LKS § 38 lg 4 p 1 1 näol esineks täiendav alus detailplaneeringu algatamise taotluse rahuldamata jätmiseks . Käesoleval juhul on kaebaja nimelt taotlenud detail planeeringu algatamist selleks, et kohalik omavalitsus selgitaks detailplaneeringu menetluse käigus välja ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kaebaja kinnistul ehituskeeluvööndis asuvate lehtla ning aiamaja seadustamiseks. Siiski peab ringkonnakohus oluliseks märkida seda , et ringkonnakohtu 20.10.2015. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1070 leidis tuvastamist, et vaidlusalused ehitised Silla tn 2 asuval katastriüksusel ei jää väljakujunenud ehitusjoone sisse , vaid on sellest veekogu poole. Nimetatud haldusasjas leidis ringkonnakohus: „Kui tõmmata mõtteline joon rannale kõige lähemate ehitiste vahele, lähtudes põhimõttest, et joon peab läbima kõiki ehitisi, mis on selles punktis rannale kõige lähemal, moodustub Silla 2 katastriüksuse juures kaar, kus kõik ehitised on rohkem maismaa suunas kui vaidlusalune katastriüksus. Ringkonnakohtu hinnangul tulebki seda mõttelist joont pidada väljakujunenud ehitusjooneks LKS § 38 lg 4 p 1 1 mõttes. Selle joone väljakujunenud ehit usjooneks lugemise kasuks räägib ringkonnakohtu arvates see, et nii on kõige paremini täidetud LKS § 38 lg 3 ja lg 4 p 1 1 eesmärk – vältida seda, et veekogude äärde tekiks uusi ehitisi, välja arvatud juhul, kui need kerkivad juba olemasolevate ehitiste vahele, tänu millele maastikupilt tervikuna ei muutu, sest uus ehitis ei ole siis veekogule lähemal, kui tema vahetus naabruses juba olemasolevad ehitised. Sellisel juhul säilib senine selge eraldusjoon ehitistega maa-ala ja ilma ehitisteta maa-ala vahel.“ Ühtlasi asus ringkonnakohus seisukohale, et ehitusjoone kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ehitusjoone kindlaksmääramise hetkel kasutuses olevatest ehitistest, mitte kunagise hoone vundamendist. Vastupidine lähenemine läheks vastuollu LKS § 38 lg 4 p 1 1 eesmärgiga, sest võimaldaks soodsate asjaolude kokkulangemisel ehitada ka sinna, kus käesoleval hetkel ühtegi kasutuses olevat terviklikku ehitist ei ole, kuid läheduses on säilinud mingi osa ehitisest. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei saanud lehtla püstitamisel ega vastustaja aiamaja ehitamiseks nõusoleku andmisel tugineda ehituskeeluvööndis ehitamist lubavale LKS § 38 lg 4 p-le 1 1 . Halduskohus tühistas Värska Vallavolikogu otsuse, kuna ei pidanud valla põhjendusi ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi puudumise kohta piisavaks (vt otsuse p 12). Rin gkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu . Värska Vallavolikogu otsuses toodud põhjendused on asjakohased ning ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga selles, et kaebajal puudub detailplaneeringu algatamiseks ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi. Haldusasjas 3-12-1070 20.10.2015 tehtud otsuses tuvastas ringkonnakohus , et vaidlusaluse lehtla ehitamist alustas kaebaja enne 01.04.2007 ja sai selle valmis enne 2009. aastat. Lehtla suuruseks on alla 20 m 2 . Ühtlasi tuvastas ringkonnakohus , et lehtla asub ehituskeeluvööndis, see ei asu väljakujunenud ehitusjoone sees ja LKS § 38 lg 4 p 1 1 alusel selle ehitamiseks erandi tegemine pole võimalik ning kaebajal ei saanud tekkida ka õiguspärast ootust, et lehtla sellisel kujul seadustatakse. Asjaolu, et lehtla väikese suuruse (ehitusaluse pindala) tõttu ei olnud vajalik ehitusluba või nõusolekut taotleda, ei tähenda, et sellise ehitise püstitamine ehituskeeluvööndisse oleks olnud lubatud. LKS § 38 lg 3 keelas siis ja keelab ka praegu ehituskeeluvööndisse igasuguste uute hoonete ja rajatiste rajamise. Seega on lehtla puhul tegemist omavolilise ehitisega, mille püstitamisest ei saanud kaebajal tekkida sellist olulist erahuvi detailplaneeringu algatamiseks, mis võinuks vastustaja poolt vaidlustatud otsuses märgitud kaalutlused üles kaaluda ning kaasa tuua teistsuguse otsuse vastuvõtmise. R ingkonnakohus on seisukohal, et ka aiamaja puhul ei ole või malik tuvastada kaebajal sellist õiguspärast ülekaalukat erahuvi, mis toonuks kaasa detailplaneeringu algatamise . Haldusasja materjalidest n ähtub, et kaebaja alustas 2010. aastal Silla tn 2 katastriüksusele aiamaja kui väikeehitise püstitamist (vt kaebuse lk 4, kd I tl 3p) , mille kohta esitas ta Värska Vallavalitsusele ka väikeehitise püstitamise taotluse , mille vallavalitsus 15.09.2010 rahuldas (kd I, tl 120-122). Haldusasjas 3-12-1070 on leidnud tuvastamist, et seejärel andis vallavalitsus 12.12.2011 korralduse nr 384, millega otsustas mitte rahuldada kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga v äikeehitise püstitamise taotlust , luges varasema kooskõlastuse mitteantuks ja kohustas kaebajat ehitist lammutama, kui ta ei algata detailplaneeringut ehitise püstitamise võimalikkuse selgitamiseks (haldusasja 3-12-1070 tl 19 19p, kd II). Korralduses märgiti, et kui kaebaja ei algata detailplaneeringut ehitise seadustamise võimalikkuse väljaselgitamiseks, siis tuleb ehitis lammutada. Korralduse resolutsiooni p-s 3 nähti ette, et vallavalitsus loeb mitte kooskõlastanuks varem kooskõlastatud Silla tn 2 kinnistule kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise taotluse, mis esitati 31.08.2010 (haldusasja nr 3-12-1070 tl 19-19p, kd II). Pärast edutut vaidemenetlust selle korralduse peale esitas kaebaja 18.04.2012 uue taotluse väi keehitise püstitamiseks, olles muutnud ehitise asukohta. Selle taotluse jättis vallavalitsus 23.04.2012. a korraldusega nr 101 rahuldamata ja kohustas kaebajat 30.04.2012. a korrald usega nr 110 ehitist lammutama. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et olenemata Värska Vallavalitsuse 15.09.2010 antud nõusolekust, püstitada ehitis taotluses märgitud asukohta, püstitas kaebaja aiamaja kooskõlastusel märgitud asukohaga võrreldes Pihkva järvele kümmekond meetrit lähemale (vt H. Kalbergi analüüs aiamaja asukoha kohta kd I, tl 13-20). Seega puudub kaebajal alus väita, et ta on aiamaja püstitamisel usaldanud Värska Vallavalitsuse kooskõlastust. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et vastustaja l puudus alus anda aiamaja püstitamiseks LKS § 38 lg 4 p-le 1 1 tuginedes nõusolek ut , mistõttu tuleb vastavat nõusolekut õigusvastaseks pidada. LKS § 38 lg 9 sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndisse ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Seega ei saanud kaebajal vastustaja poolt antud õigusvastase nõusoleku alusel ehitamisest tekkida õiguspärast ootust ehitise seadustamiseks ega eeltoodust tulenevalt ka ülekaalukat erahuvi detailplaneeringu algatamiseks. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas õiguspärane ülekaalukas erahuvi, mille kaalumata jätmist saaks vastustajale ette heita. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Värska Vallavolikogu apellatsioonkaebus e, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata . Ringkonnakohus tagastab kaebajale 26.08.2015. a vastuväidete lisa 1 (väljavõte Värska valla üldplaneeringu seletuskirjast), kuna üldplaneeringu seletuskiri on toimikus olemas (I kd, tl 87-116) ning lisa 2 (Hirvemäe puhkekeskuse detailplaneeringu maa-ala plaan), kuna vastaval detailplaneeringul puudub seos käesoleva haldusasjaga. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kah juks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Esitatu . a d .1 ANDMETE ESITAMISE TEATIS 1. Füüsilisest isikust teatise esitaja2 eesnimi Silvi Laanetu perekonnanimi isikukood 45407092760 riik Eest sünniku sünniaast isikukoodi puudumisel sünnipäev i u a isikut tõendava dokumendi nr isikukoodita välismaalase puhul kontaktaadres Silla 3, Värska, Setomaa vald, Võru Maakond s Telefon 5239697 e-post [email protected] 2. Juriidilisest isikust teatise esitaja3 nimi registrikood riik kontaktisik kontaktaadres s telefon e-post 3. Ehitise andmed Ehitise andmed on toodud _____ lisas 4. Esitatavad dokumendid nimetus n väljaandmise päev kuu aasta välja andja 2. nimetus n väljaandmise päev kuu aasta välja andja 1Märgitakse teatise esitamise päev, kuu ja aasta. 2Täidetakse, kui teatise esitaja on füüsiline isik.. 3Täidetakse kui teatise esitaja on juriidiline isik. 1 3. nimetus n väljaandmise päev kuu aasta välja andja 4. nimetus n väljaandmise päev kuu aasta välja andja 5. nimetus n väljaandmise päev kuu aasta välja andja Allkir i 2 Esitatu 0 . 0 2020 a d 6 4 .4 LISA 1 EHITISE ANDMED 1. Ehitise andmed 12774 ehitisregistri kood5 ehitise kasutamise otstarve Aiasaaduste ja aiatarvetega tegelemise koht, puhke ja välikooköögi ala ehitise nimetus abihoone Ei mäleta , algul Esmase kasutuselevõtu aasta oli ilma katuse ta kavandatav kasutamise lõpetamise päev6 kuu aasta omandi liik 2. Ehitise tehnilised andmed7 ehitisealune pind (m2) 23,92 sügavus (m) maapealse osa alune pind 23,92 suletud netopind (m2) 19,2 (m2) maapealsete korruste arv köetav pind (m2) maa-aluste korruste arv maapealse osa maht (m3) absoluutne kõrgus (m) 3,2 maht (m3) kõrgus (m) üldkasutatav pind (m2) pikkus (m) 5,3 tehnopind (m2) laius (m) 4,5 3. Kasutamise otstarve ja pinnad8 4Märgitakse taotluse esitamise päev, kuu ja aasta. 5Täidetakse kui ehitisel on ehitisregistri kood olemas. 6Täidetakse ajutise ehitise korral. 7Täidetakse andmete olemasolul. Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise aluste kohta saab lisainformatsiooni ehitusseadustiku § 3 lg 5 alusel kehtestatud määrusest. 8Ehitise kasutamise otstarbe kood ja nimetus määratakse ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 volitusnormi alusel kehtestatud määruse kohaselt. Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise aluste kohta saab lisainformatsiooni ehitusseadustiku § 3 lg 5 3 Kood Kasutamise otstarbe nimetus eluruumide mitteeluruumide pind (m2) pind (m2) 1. 2. 3. 4. 5. Kokku: 4. Ehitise asukoha andmed katastritunnus _ _ _ 93401:003:0223 _ _ : _ _ _ : _ _ _ _ katastriüksuse koha-aadress9 Silla2, Värska, Setomaa vald ehitise koha-aadress10 Silla 2, Värska, Setomaa vald 5. Ehitise koordinaadid L-EST koordinaatsüsteemis11 5.1 Välispiiri koordinaadid Punktobjekti korral märkida üks koordinaatide paar, joonobjekti korral vähemalt kaks koordinaatide paari ja pindobjekti korral vähemalt kolm koordinaatide paari. X Y X Y 1. 1 1. 2. 1 2. 3. 1 3. 4. 1 4. 5. 1 5. 6. 1 6. 7. 1 7. 8. 1 8. 9. 1 alusel kehtestatud määrusest. 9Märgitakse maakond, omavalitsus, asula/linnaosa, väikekoht, tänav, nimi ja number vastavalt andmete olemasolule. 10Täidetakse kui erineb katastriüksuse koha-aadressist. 11Täidetakse asjakohasel juhul. Kui koordinaate on rohkem kui 20 paari, lisatakse täiendavaid ridu. 4 9. 1 2 0. 0. 5.2 Sisepiiri koordinaadid "Augu" olemasolul pindobjekti korral, peab olema vähemalt kolm koordinaatide paari. X Y X Y 1. 1 1. 2. 1 2. 3. 1 3. 4. 1 4. 5. 1 5. 6. 1 6. 7. 1 7. 8. 1 8. 9. 1 9. 1 2 0. 0. koordinaadid on võetud ehitusprojektist või teostusjooniselt 6. Konstruktsioonid ja materjalid12 Vundamendi liik puudub madalvundament vaivundament mu plokid u Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide Katuste ja katuselagede kandva osa materjali liik materjali liik puudub puudub 12Täidetakse andmete olemasolul. 5 metall profiilplekk looduslik kivi terasferm või -tala tellis monoliitne raudbetoon monoliitne raudbetoon monteeritav raudbetoon monteeritav raudbetoon X puit plastmass muu väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon X puit Vahelagede kandva osa materjali liik muu puudub profiilplekk Välisseina välisviimistluse materjali liik terasferm või -tala puudub monoliitne raudbetoon krohv monteeritav raudbetoon looduslik kivi X puit keraamiline tellis muu betoon fassaadiplaat, sealhulgas tsementkiudplaat Katusekatte materjal väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, puudub kergkruus, kärg, betoon X klaas plaatmaterjal, sealhulgas tsementkiudplaat metall, sealhulgas plekk või profiilplekk katusekivi X puit voodrina plekk puit palgina puit või laast muu roog või põhk X bituumen või PVC plaat või rullmaterjal Välisseina liik muu puudub vahetäitega sõrestik plekk looduslik kivi tellis betoon tsementkiudplaat palk X laudis mitmekihiline raudbetoonpaneel mitmekihiline teraspaneel väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon plastmass X klaas muu 6 7. Tehnosüsteemid13 Soojusallika liik Elektrisüsteemi liik puudub X puudub X võrk katel lokaalne, fossiilkütusel põhinev soojuspump lokaalne, tuulenergial põhinev päikesekollektor lokaalne, päikeseenergial põhinev ahi, kamin või pliit lokaalne, hüdroenergial põhinev elektriotseküte muu muu Veevarustuse liik Energiaallika liik X puudub X puudub võrk vedelkütus lokaalne, salvkaev küttegaas, võrk lokaalne, puurkaev küttegaas, mahuti tahke, näiteks puit, turvas, brikett, puitgraanul, muu saepuru elekter Kanalisatsiooni liik õhusoojus ja elekter X puudub maasoojus ja elekter võrk päikeseenergia lokaalne, puhasti muu lokaalne, mahuti muu Ventilatsioonisüsteemi liik X puudub Soojusvarustuse liik loomulik ventilatsioon, sealhulgas ilma loomuliku tõmbe lõõrideta X puudub sundväljatõmme kaugküte sundsissepuhe ja –väljatõmme lokaalküte soojustagastusega ventilatsioon kohtküte konditsioneerimisega ventilatsioon muu muu Jahutussüsteemi liik X puudub lokaalne jahutus Võrgu- või mahutigaasi olemasolu õhkjahutus ventilatsiooniga X puudub olema tsentraalne vesijahutus s tsentraalne külmaagensiga, näiteks freoonjahutus 13Täidetakse andmete olemasolul. 7 Liftide muu arv 8. Hoone osad14 X puuduvad eluruumid (eluruumide olemasolul täidetakse Lisa 1) mitteeluruumid (mitteeluruumide olemasolul täidetakse Lisa 2) Allkir i 14Andmed esitatakse asjakohasel juhul eraldi taotluse lisades. 8 Pr. Silvi Laanetu Teie: 06 .04 .2020 nr 7-5 / 763 [email protected] Setomaa Vallavalitsus Meie: 15 .0 4 .20 20 nr 7-5/ 763 -1 Andmete esitamise teatise menetlemise tähtaja pikendamine Olete esitanud Setomaa V allavalitsusele andmete esitamis teatise 06.04.2020 kus soovite katastriüksusel nr 93401:003:0223 kohaaadressiga Silla2, Värska, Setomaa vald p a iknevat abihoonet ehitusregistri koodiga nr 12774 ja ehitise kasutamise otstarve : Aiasaaduste ja aiatarvetega tegelemise koht, puhke ja välikooköögi ala kandmiseks ehitusregistrisse . Setomaa V allavalitsus pikendab antud teatise menetlemise tähtaega 30 päeva , sesose olukorraga ,et Teiepoolt edastatud andmete l olev a ehitis ega on tegemist ebaseadusliku ehitisega ehituskeeluvööndis . Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Rainer Soosaar ehitusspetsialist 785 6635, 506 3225 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel