dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. mai 2020
Viit
2-2/19-0415/2121
Registreeritud
14. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Õliühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0415
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎Eesti Õliühingu seisukohad Elektrituruseaduse muutmise seaduse 20.03.20 eelnõu osas.asice125 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kantsler Ando Leppiman e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] 13.05.2020 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu seisukohad Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 20.03.2020 versiooni osas Eesti suurimaid mootorikütuste müüjaid ühendav Eesti Õliühing on tutvunud elektrituruseaduse muutmise seaduse 20.03.2020 eelnõu (edaspidi – eelnõu) versiooniga ning kujundanud oma seisukohad ja ettepanekud, mida palume seaduse edasises menetluses arvestada. Esmalt märgib Eesti Õliühing, et kahetsusväärselt ei edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõud kommenteerimiseks koheselt Eesti Õliühingule. Kuna eelnõu käsitleb ka sektorile väga olulist elektrisõidukite laadimispunktide küsimust, siis soovime edaspidi olla igakülgselt kaasatud antud teemaga seotud aruteludesse. Tahame rõhutada, et lähtudes Vedelkütuse seaduses ning Atmosfääriõhu kaitse seaduses transpordikütuste tarnijatele kohalduvate kohustuste täitmise vajadusest on elektrisõidukite laadimispunktide arendamine transpordikütuste tarnijatele lähimatel aastatel keskseks prioriteediks. bOma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märgib Konkurentsiamet, et Eesti kütuse jaeturul valitseb toimiv konkurentsiolukord ning soovitab, et „kavandades tuleviku energia- ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka (elektrisõidukite) laadimispunktide osas“. Eesti Õliühing soovib tähelepanu juhtida, et juba praegu on mitmed ettevõtted investeerinud laadimispunktide projektidesse ning lisaks „ELMO“ võrgule on rajatud ligi 50 laadimispunkti teiste turuosaliste poolt. Samuti on erinevas planeerimisfaasis veel kümneid projekte – see kõik annab tunnistust, et ettevõtetel on huvi antud teenuse pakkumist arendada. Eelnõu § 7415 lõige 3 näeb ette, et jaotusvõrguettevõtja on kohustatud elektrisõidukite laadimispunkti võõrandama avalikul enampakkumisel. MTÜ Eesti Õliühing teeb ettepaneku, et laadimispunktide võõrandamisel, mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete territooriumil või selle vahetus läheduses, peab eelisostuõigus olema nimetatud ettevõttel. Juhul kui tanklate valdaja kasuks ei võimaldata antud asukohas paikneva laadimispunkti võõrandamist, siis raskendaks see mootorikütuste käitleja võimalusi oma seadustest tulenevaid kohustusi täita. Sama ettepaneku teeb ka Konkurentsiamet oma kirjas, kus märgib, et „turu arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks eelisostuõiguse valduse omanikele enda territooriumil asuvate laadimispunktide osas“. Olukorras, kus tanklakettidele ei võimaldata eelisostuõiguse läbi enda territooriumil asuvate laadimispunktide omandamist jaotusvõrguettevõttelt tekib situatsioon, kus vedelkütuste müüjal pole võimalik efektiivselt täita seadustes kohaldatud kohustusi ning seda võib käsitleda arvestatava õigus- ja konkurentsiriivena. Eesti Õliühing näeb riskina jaotusvõrguettevõtte ja nn „ELMO“ elektrisõidukite laadimispunktide omaniku AS Elektrilevi 21.04.2020 eelnõule esitatud kommentaare, mis teevad ettepaneku käsitleda laadimispunkte kui tervikut ning võimaldada ka selle terviklikku võõrandamist. Oleme seisukohal, et elektrisõidukite laadimispunktide turu tasakaalustatud arengut pärsiks märkimisväärselt situatsioon, kui eelnõusse lisatakse laadimistaristu mõiste vastavalt AS Elektrilevi ettepanekule ning võimaldatakse laadimispunktide võõrandamist ühiselt. AS Elektrilevi ettepanek defineerib laadimistaristu kui „laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ Märgime, et kui jaotusvõrgu ettevõtja teeb enne eelnõus § 74 15 lõikes 3 ette nähtud võõrandamise enampakkumise korraldamist laadimispunktidesse täiendavaid investeeringuid käsitledes laadimispunkte kui tervikut ning lähtudes enda ettevõtte või samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtete eelistustest ning ärihuvidest, siis võib tekkida probleeme võrdsetel alustel põhineva avaliku enampakkumise korraldamisega. Lisaks on Konkurentsiamet oma kirjas välja toonud probleemina informatsiooni puuduliku kättesaadavuse vabade võimsuste olemasolu kohta jaotusvõrgus. Konkurentsiamet märgib, et „ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees“. Eesti Õliühing jagab seisukohta ja muret selles osas, et Eesti valdav jaotusvõrguettevõte AS Elektrilevi ja selle emaettevõte Eesti Energia omavad märkimisväärselt paremat ja adekvaatsemat infot vabade liitumisvõimsuste osas, mistõttu on neil teiste turuosalistega võrreldes märkimisväärselt lihtsam elektrisõidukite laadimispunktide rajamist ellu viia. Konkurentsiamet leiab, et analoogselt põhivõrguettevõtjale võiks selline olla reaal-ajaliselt kõikide alajaamade kohta kättesaadav. Eesti Õliühing toetab arvamust, et info liitumisvõimsuste kohta peaks olema paremini turuosaliste jaoks kättesaadav, kuid märgib, et sellise arenduse rajamisel tekiksid ilmselt jaotusvõrguettevõtja jaoks täiendavad kulud, mida tuleb finantseerida tarbijatele kohalduva võrgutasu komponendi kaudu. Konkurentsiamet toob välja, et juhul kui elektrisõidukite laadimispunkte omab ettevõte, kelle kontserni kuulub üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk, tekitab see turul märkimisväärse konkurentsiriski. Sellest lähtuvalt teeb Eesti Õliühing ettepaneku täiendada eelnõud välistamaks võimaluse, kus avalikus kasutuses laadimispunktid kuuluvad ettevõttele, kellega koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija. Ainult selliselt on võimalik tagada elektrisõidukite laadimispunktide arendamine võrdse konkurentsi tingimustes ning vältida monopoolse olukorra tekkimist antud turul. Konkurentsitihedast turust, mis vastab tänasele mootorikütuste turu ülesehitusele võidavad aga tarbijad. MTÜ Eesti Õliühing ettepanekud: 1. Eelnõu §7415 lõikes 3 nimetatud laadimispunkti avalikul enampakkumise läbiviimise puhul kehtestada nõue, et laadimispunktide puhul, mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete territooriumil või selle vahetus läheduses, on eelisostuõigus nimetatud ettevõttel 2. Täiendada eelnõu §7415 järgneva lõikega: „käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalikul enampakkumisel ei tohi osaleda ettevõtte, kellega koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija“ Lugupidamisega, Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel