Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kantsler Ando Leppiman
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
13.05.2020
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu seisukohad Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 20.03.2020 versiooni
osas
Eesti suurimaid mootorikütuste müüjaid ühendav Eesti Õliühing on tutvunud elektrituruseaduse
muutmise seaduse 20.03.2020 eelnõu (edaspidi – eelnõu) versiooniga ning kujundanud oma
seisukohad ja ettepanekud, mida palume seaduse edasises menetluses arvestada.
Esmalt märgib Eesti Õliühing, et kahetsusväärselt ei edastanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium eelnõud kommenteerimiseks koheselt Eesti Õliühingule. Kuna eelnõu
käsitleb ka sektorile väga olulist elektrisõidukite laadimispunktide küsimust, siis soovime edaspidi olla
igakülgselt kaasatud antud teemaga seotud aruteludesse.
Tahame rõhutada, et lähtudes Vedelkütuse seaduses ning Atmosfääriõhu kaitse seaduses
transpordikütuste tarnijatele kohalduvate kohustuste täitmise vajadusest on elektrisõidukite
laadimispunktide arendamine transpordikütuste tarnijatele lähimatel aastatel keskseks prioriteediks.
bOma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märgib Konkurentsiamet, et
Eesti kütuse jaeturul valitseb toimiv konkurentsiolukord ning soovitab, et „kavandades tuleviku energia-
ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka
(elektrisõidukite) laadimispunktide osas“. Eesti Õliühing soovib tähelepanu juhtida, et juba praegu on
mitmed ettevõtted investeerinud laadimispunktide projektidesse ning lisaks „ELMO“ võrgule on rajatud
ligi 50 laadimispunkti teiste turuosaliste poolt. Samuti on erinevas planeerimisfaasis veel kümneid
projekte – see kõik annab tunnistust, et ettevõtetel on huvi antud teenuse pakkumist arendada.
Eelnõu § 7415 lõige 3 näeb ette, et jaotusvõrguettevõtja on kohustatud elektrisõidukite laadimispunkti
võõrandama avalikul enampakkumisel. MTÜ Eesti Õliühing teeb ettepaneku, et laadimispunktide
võõrandamisel, mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete territooriumil või selle
vahetus läheduses, peab eelisostuõigus olema nimetatud ettevõttel. Juhul kui tanklate valdaja kasuks
ei võimaldata antud asukohas paikneva laadimispunkti võõrandamist, siis raskendaks see
mootorikütuste käitleja võimalusi oma seadustest tulenevaid kohustusi täita. Sama ettepaneku teeb ka
Konkurentsiamet oma kirjas, kus märgib, et „turu arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis
olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud
määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks eelisostuõiguse valduse omanikele enda territooriumil
asuvate laadimispunktide osas“. Olukorras, kus tanklakettidele ei võimaldata eelisostuõiguse läbi enda
territooriumil asuvate laadimispunktide omandamist jaotusvõrguettevõttelt tekib situatsioon, kus
vedelkütuste müüjal pole võimalik efektiivselt täita seadustes kohaldatud kohustusi ning seda võib
käsitleda arvestatava õigus- ja konkurentsiriivena.
Eesti Õliühing näeb riskina jaotusvõrguettevõtte ja nn „ELMO“ elektrisõidukite laadimispunktide omaniku
AS Elektrilevi 21.04.2020 eelnõule esitatud kommentaare, mis teevad ettepaneku käsitleda
laadimispunkte kui tervikut ning võimaldada ka selle terviklikku võõrandamist. Oleme seisukohal, et
elektrisõidukite laadimispunktide turu tasakaalustatud arengut pärsiks märkimisväärselt situatsioon, kui
eelnõusse lisatakse laadimistaristu mõiste vastavalt AS Elektrilevi ettepanekule ning võimaldatakse
laadimispunktide võõrandamist ühiselt. AS Elektrilevi ettepanek defineerib laadimistaristu kui
„laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku
toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ Märgime, et kui jaotusvõrgu ettevõtja teeb enne eelnõus § 74 15
lõikes 3 ette nähtud võõrandamise enampakkumise korraldamist laadimispunktidesse täiendavaid
investeeringuid käsitledes laadimispunkte kui tervikut ning lähtudes enda ettevõtte või samasse
kontserni kuuluvate sidusettevõtete eelistustest ning ärihuvidest, siis võib tekkida probleeme võrdsetel
alustel põhineva avaliku enampakkumise korraldamisega.
Lisaks on Konkurentsiamet oma kirjas välja toonud probleemina informatsiooni puuduliku
kättesaadavuse vabade võimsuste olemasolu kohta jaotusvõrgus. Konkurentsiamet märgib, et
„ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat
konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste
kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste laadimisvõrgu
arendajate) kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta oma laadimistaristu
planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees“. Eesti Õliühing jagab seisukohta ja muret selles
osas, et Eesti valdav jaotusvõrguettevõte AS Elektrilevi ja selle emaettevõte Eesti Energia omavad
märkimisväärselt paremat ja adekvaatsemat infot vabade liitumisvõimsuste osas, mistõttu on neil teiste
turuosalistega võrreldes märkimisväärselt lihtsam elektrisõidukite laadimispunktide rajamist ellu viia.
Konkurentsiamet leiab, et analoogselt põhivõrguettevõtjale võiks selline olla reaal-ajaliselt kõikide
alajaamade kohta kättesaadav. Eesti Õliühing toetab arvamust, et info liitumisvõimsuste kohta peaks
olema paremini turuosaliste jaoks kättesaadav, kuid märgib, et sellise arenduse rajamisel tekiksid ilmselt
jaotusvõrguettevõtja jaoks täiendavad kulud, mida tuleb finantseerida tarbijatele kohalduva võrgutasu
komponendi kaudu.
Konkurentsiamet toob välja, et juhul kui elektrisõidukite laadimispunkte omab ettevõte, kelle kontserni
kuulub üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk, tekitab see turul märkimisväärse konkurentsiriski. Sellest
lähtuvalt teeb Eesti Õliühing ettepaneku täiendada eelnõud välistamaks võimaluse, kus avalikus
kasutuses laadimispunktid kuuluvad ettevõttele, kellega koos kuulub samasse kontserni läbi
emaettevõtte või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija. Ainult selliselt on
võimalik tagada elektrisõidukite laadimispunktide arendamine võrdse konkurentsi tingimustes ning
vältida monopoolse olukorra tekkimist antud turul. Konkurentsitihedast turust, mis vastab tänasele
mootorikütuste turu ülesehitusele võidavad aga tarbijad.
MTÜ Eesti Õliühing ettepanekud:
1. Eelnõu §7415 lõikes 3 nimetatud laadimispunkti avalikul enampakkumise läbiviimise puhul
kehtestada nõue, et laadimispunktide puhul, mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate
ettevõtete territooriumil või selle vahetus läheduses, on eelisostuõigus nimetatud ettevõttel
2. Täiendada eelnõu §7415 järgneva lõikega: „käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalikul
enampakkumisel ei tohi osaleda ettevõtte, kellega koos kuulub samasse kontserni läbi
emaettevõtte või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija“
Lugupidamisega,
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/