MÄÄRUS
13.05.2020 nr 19
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017.
a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli
rakendamise toetamise tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue
ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3 nimetatud tegevusteks antav
toetus“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31 nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt suurprojekti
ja väikeprojekti) toetus“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Väikeprojekti toetus on riigiabi komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud
ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud
raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse
§-s 341 sätestatut.
(5) Käesoleva määruse alusel ei toetata väikeprojekti, mis osaleb perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestatud turismiettevõtjate ärimudelite arendamise
mentorlusprogrammis.“;
3) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) suurprojekti puhul turismiettevõtja ärimudeli uuendamise kaudu saavutada Eesti turismisektori
konkurentsivõime kasv;
2) väikeprojekti puhul säilitada turismiettevõtja konkurentsivõime ning teha ettevalmistused Eesti
turismisektori konkurentsivõime taastamiseks ja kasvuks pärast Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12.
märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) lõppemist.
(2) Toetuse andmise tulemus on:
1) suurprojekti puhul turismiettevõtja uuendatud või uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega
toote, teenuse või tehnoloogilise lahenduse väljaarendamine ja rakendamine;
2) väikeprojekti puhul turismiettevõtja jätkusuutlikkuse tagamine ja kiire turule naasmine pärast
eriolukorra lõppemist.“;
4) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse sõna „väliskülastajatele“ sõnaga „külastajale“;
5) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust antakse järgmistele § 3 lõike 3 väljundnäitajasse panustavatele projektidele:
1) suurprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud
tulemuse ja eesmärgi saavutamisse;
2) väikeprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud
tulemuse ja eesmärgi saavutamisse.“;
6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „toetust“ sõnaga „suurprojekti“;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Väikeprojekti toetust antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude
leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule
toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks ja muudatuste
elluviimiseks.“;
8) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Suurprojekti toetust antakse uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud
järgmisteks tegevusteks:
1) teenuse arendamiseks uuele kliendisegmendile;“;
9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Väikeprojekti toetust antakse ärimudeli arendamisega seotud järgmisteks tegevusteks:
1) teenuste turundamiseks;
2) uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamiseks;
3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde teostamiseks;
4) uue ärimudeli rakendamiseks;
5) personali ja teeninduskvaliteedi arendamiseks;
6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse rakendamiseks.“;
10) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Suurprojekti toetatavaks tegevuseks ei loeta müügivahendustegevusele põhinevat
ärimudelit.“;
11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) kampaaniapõhise turundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;“;
12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15
protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.“;
2
13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Suurprojekti puhul võivad § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste nõustamisteenuse
ja personalikulud kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.“;
14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Väikeprojekti personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti
abikõlblike kulude maksumusest.“;
15) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5;“;
16) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Suurprojekti ehituse eeltöödega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise
otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“;
18) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Suurprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. Väikeprojekti maksimaalne
abikõlblikkuse periood on 9 kuud.“;
20) paragrahvi 9 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“;
21) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Suurprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 20 000 eurot ja maksimaalselt
200 000 eurot.“;
22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Väikeprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt
20 000 eurot. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti ettevõtja
taotlemisele vahetult eelneva majandusaasta kogukäibest.“;
23) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu
minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.“;
24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
3
„(12) COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel
muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta.“;
25) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Suurprojekti ja väikeprojekti toetust võib taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus
ning vähemalt 24 kuud enne taotluse esitamist Eestis registreeritud muu juriidiline isik.“;
26) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Väikeprojekti toetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, kes on
registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee või on turismiteenuste
pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon.“;
27) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) COVID-19 raamistiku alusel taotletava toetuse puhul ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja
üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a.“;
28) paragrahvi 13 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Suurprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:“;
29) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„9) ärimudeli nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust,
turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust;
10) ärimudeli konkurentsianalüüs;“;
30) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Väikeprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2
sätestatud kinnitustele ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 15 ja 22–24 sätestatule
järgmisi andmeid:
1) meeskonna liikmete vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas;
2) projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu kinnitus ja selgitus selle kujunemisest;
3) taotleja taotlemisele vahetult eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole
äriregistrist kättesaadav, kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete vastavad andmed;
4) juhul, kui tegemist on ehitamisega, projekti objektile väljastatud kehtivate
projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu andmed;
5) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon;
6) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse
kaasatud VKE-ga.“;
31) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise
algust järgmiselt:
1) suurprojekti korral vähemalt 60 tööpäeva ette;
2) väikeprojekti korral vähemalt 5 tööpäeva ette.“;
4
32) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) registreerimisest;
2) menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) selgituse ja lisateabe küsimisest;
4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
5)väikeprojekti vastavushindamisest või nõuetele vastava suurprojekti taotluse hindamisest;
6) taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.“;
33) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Suurprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse
esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning
taotluse täienduse ja muudatuse esitamiseks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks
peatada.“;
34) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Väikeprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse
esitamisest alates. Taotluse menetlemise peatamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatut.
(7) Väikeprojekti toetust antakse käesoleva määruse alusel taotlejale ühe korra.“;
35) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõna „projektide“ sõnaga „suurprojekti“;
36) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Suurprojekti taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord“;
37) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „projekti“ sõnaga „suurprojekti“;
38) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Väikeprojekti vastavushindamine
(1) Taotluses kirjeldatud väikeprojekti rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja
selles kirjeldatud projekt vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, toetuse andmise
eesmärgile ja tulemusele.
(2) Taotlus loetakse toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised
tingimused:
1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse § 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja
tulemusele;
2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele;
3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning kirjeldatud
tulemuste saavutamisega otseselt seotud.“;
39) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
5
„(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud suurprojekti taotlus, milles kirjeldatud
projekt vastab järgmistele tingimustele:
1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks
vähemalt 2,6;
2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks
vähem kui 2,3.“;
40) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotlus, mis vastab §-s
181 sätestatud tingimustele.“;
41) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse arv „3“ arvuga „1“;
42) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;“;
43) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva
määruse alusel viimane toetus anti;“;
44) paragrahvi 29 pealkirja tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Rakendussäted“;
45) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–6
järgmises sõnastuses:
„(2) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 3 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1,
§ 7 lõike 1 punkti 1, lõiget 2, lõike 3 punkti 1 ja lõiget 6, § 8 lõike 3 punkti 8, lõiget 4 ja lõike 6
punkte 1 ja 3, § 9 lõiget 21 ja lõiget 5, § 11 lõiget 1, § 18, § 19 lõiget 2, § 23 lõiget 2 ning § 25
lõike 2 punkti 10 kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud alates 31. jaanuarist 2020. a.
(3) Enne 31. jaanuari 2020. a esitatud taotlustele kohaldatakse määruse 2020. aasta aprillis
kehtinud redaktsiooni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 10 lõiget 3 rakendatakse rahuldatud
taotlustele tagasiulatuvalt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule vastavalt muudab rakendusüksus taotluse
rahuldamise otsust 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse 2020. a mais vastu võetud redaktsiooni
jõustumisest arvates.
(6) COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates
Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31. detsembrini.
Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel.“.
6
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
7
11.05.2020
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte
uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse
kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse
„Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eesmärkide elluviimiseks.
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks
leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid
turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud
just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused
katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada
välisturismi kiiret taastumist 2020. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad
kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid
ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport.
Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, siis on ettevõtjatel
võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad ärimudelid ning mõelda
tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis väljuda
kriisist võitjana. Ettevõtjate vajadustele vastamiseks ja paindlikumate lahenduste pakkumiseks
on vajalik eristada väike- või suurprojektide taotlemisvõimalused, lähtuvalt toetuse
maksimumsummast ning vähendada nõutud omafinantseeringu protsenti.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik
Annika Anton (e-post:
[email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (edaspidi EAS) toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post:
[email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], telefon 6 256
351).
Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määrust nr 26
„Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 02.10.2019,
2).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, milles on 45 punkti.
1
Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020).
Eelnõu punktiga 1 asendatakse § 2 lõikes 1 tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31,
mille kohaselt on suurprojektidele antav abi alati vähese tähtsusega abi. Väikeprojektidele
antakse abi Covid-19 raamistiku alusel kuni 31. 12. 2020 ja kui vahendeid toetuse andmiseks
on alles ka pärast selle kehtivuse lõppu, antakse väikeprojektidele abi edasi vähese tähtsusega
abina.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 4 ja 5. Vajalik on lisada info riigiabi
kohta, kuna käesoleva määruse § 7 lõige 1 punktis 2 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa
Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse
COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes. EAS on taotlenud ja saanud Euroopa Komisjoni riigiabi loa sellele osale
määrusest, mis käsitleb riigiabi andmist väikeprojektidele.
Määruse muudatustega hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes
toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. Vastavalt lõikele 5, ei saa väikeprojektid
samaaegselt osaleda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a käskkirja nr 1.1-
1/17-112 „Toetuse andmise tingimused turismiettevõtete ärimudelite arendamiseks“ alusel
EASi poolt pakutavas turismiettevõtete ärimudelite arendamise mentorprogrammis, kuna
paindlikkuse tagamiseks võib väikeprojektidele suunatud toetuse taotleja omale palgata ka muu
sobiva mentori ning sarnaste kulude katmine ning tegevuste dubleerimine ei ole põhjendatud.
Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Määruse muudatustega
hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte. Väikeprojektide lisamise vajadus
on tingitud asjaolust, et kehtiva eriolukorra (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76
„Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, RT III, 13.02.2020, 1)
tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele ning
turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Täheldatav on ka suveperioodile jäävate
broneeringute tühistamine. Väikeprojektide lisamine määruse tingimustesse annab suurema
paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning tekitab võimaluse anda turismiettevõtjatele kriisist
väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks või suurprojektide
ettevalmistamiseks.
Toetuse andmise peamine eesmärk ei ole tänast olukorda arvestades enam läbi ärimudeli
uuendamise saavutada eelkõige turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, vaid
tagada turismisektori ettevõtjate säilimine, jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime üldisemalt
kriisijärgses majandusolukorras. Rahvusvahelise konkurentsivõime arendamine suures pildis
jääb alles, kuid kriisiolukorrast tulenevalt raskustesse sattunud turismisektori projektide
hindamiskriteeriumides ei läheneta tootele enam mitte läbi selle rahvusvahelise atraktiivsuse,
vaid seda hinnatakse kui perspektiivi, et toodet on pikemaajaliselt võimalik viia ka
välisturgudele. Muudatuste rakendamisega on võimalik anda toetust uute segmentide
leidmiseks ka Eestis ja panustada sisetarbimise hoogustamise kaudu kriisi mõjude
leevendamisse.
Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 4 punkti 6 sõnastust. Turismiettevõtja ärimudeli
arendamisel on oluline keskenduda igasugusele külastajale (nii siseturistile kui väliskülastajale)
huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele. Kriisiolukorrast tulenevalt on vajalik
tühistada viide, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel siseturg.
Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 sõnastust, kuna vajalik on eristada
suurprojekte ja väikeprojekte ning sellest tulenevalt projektis seatud tulemuse ja eesmärgi
saavutamist.
Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 7 lõike 2 sõnastust, seoses suurprojekti ja
väikeprojekti toetuse andmise erisustega. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või
ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojektide toetust
antakse turismiettevõtja kriisiolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste
ümberkorraldamiseks, teenuste arendamiseks ja turule toomiseks või näiteks läbi turu uurimise
või ehituse eelprojektide koostamise eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse
ettevalmistamiseks. Toetust võib anda kriisi mõjude leevendamiseks oma ettevõttes, ettevõtte
tegevuste lühiajaliseks ümberkorralduseks, kriisist väljuda aitava kampaania või lahenduse
väljatöötamiseks või kriisijärgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 21. Vajalik on täpsustada väikeprojektile
toetuse andmist, mida antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude
leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule
toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks.
Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 7 lõike 3 esimese lause ja punkti 1 sõnastust. Et
tegevused sobiksid nii väike- kui suurprojektidele, on tegevuste loetelu lisaks ärimudeli
rakendamisele täiendatud ka ärimudeli arendamise võimalusega. Samuti on kriisiolukorrast
tulenevalt vajalik tühistada nõue, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel
siseturg. Tänastes kriisioludes ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal taastuvad vajalikud
rahvusvahelised ühendused, milline saab olema välisturistide tarbijakäitumine kriisi järgselt
ning millises perspektiivis on võimalik välisturule suunatud ootused ja eesmärgid reaalselt
saavutada. Muudatusega muutub oluliseks igasugune uus segment, teenus või tuluallikas, mille
välisturu potentsiaali hinnatakse siiski jätkuvalt valikumetoodika alusel pikemas perspektiivis
kui seda on projekti kestvus.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, milles tuuakse välja väikeprojektide
puhul toetatavad tegevused seonduvalt ärimudeli arendamise ning selle turundamisega. Uue
ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamise ja turundamise tegevused võivad näiteks olla seotud
uue teenuse arendamisega või olemasoleva teenuse disainimisega uuele kliendisegmendile või
sihtturule. Uue ärimudeli rakendamiseks vajalike ettevalmistavate tegevuste elluviimiseks
võivad muuhulgas olla ehitust ettevalmistavad tegevused ja ehitusprojekti koostamine.
Alljärgnevalt on lisatud (tabel 1.) ülevaade, kuidas määruse § 7 lõikes 31 toodud toetatavad
tegevused on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N).
Tabel 1.
1. for development of service for new 2) uue ärimudeli kontseptsiooni
customer segment; väljatöötamiseks;
3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike
eeltööde teostamiseks;
4) uue ärimudeli rakendamiseks;
2. for the development of personnel, 1) teenuste turundamiseks;
marketing, production and service 3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike
quality; eeltööde teostamiseks;
4) uue ärimudeli rakendamiseks;
5) personali ja teeninduskvaliteedi
arendamiseks;
3. for the development and implementation 4) uue ärimudeli rakendamiseks;
of a unique technological solution. 6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise
lahenduse rakendamiseks.
Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse määruse § 7 lõike 6 sõnastust, millega kohaldatakse endist
sätet vaid suurprojektidele ja väikeprojektidele viiakse toetuse tingimustesse sisse võimalus
tegevusmudeli arendamise käigus tuua turule ka müügivahendustegevus, sh siseturule suunatud
e-pood. Vajalik on pakkuda täiendavaid võimalusi uue teenuse arendamiseks ning tuluallika või
kliendisegmendi tekkimiseks kriisist edukal väljumisel. Suurprojektide puhul
müügivahendustegevusele baseeruva ärimudeli arendamist ei toetata.
Eelnõu punktiga 11 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 8 sõnastust. Määruse muudatusega
kaotatakse nõue lugeda abikõlblikuks ainult välisriigis projekti raames loodud teenuse
turunduskulud. Abikõlblik on ka eestikeelne e-pood ja müügisüsteem siseturu ostude
hoogustamiseks, mis ei lähe vastuollu rahvusvahelise ekspordiabi keeluga. Toetatavate
turundustegevuste loetelus muudetakse rõhuasetus välisturundusele suunatud tegevuste asemel
sobilikuks ka siseturismi turundamiseks. Turundustegevuste toetamisel ei soovita katta
jooksvaid igakuiseid tegevusi sotsiaalmeedia haldamiseks ja sisukirjutajate palkamiseks, vaid
turundustegevused peaksid olema kampaaniapõhised, st tegevustel on kindel algus ja lõpp, turg,
kanal, sisu ja mõõdetavad tulemused kontaktide arvu vms mõõdiku näol.
Alljärgnevalt on lisatud (tabel 2.) ülevaade, kuidas määruse § 8 lõikes 3 toodud abikõlblikud
kulud on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N). Lisatud on ka §
8 lõige 3 punkt 15 väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud
arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, mille järgi lubatakse
kuludest arvestada ka kaudseid kulusid. Nii personalikulud kui kaudsed kulud on lubatud
katta juba küsitud riigiabi loas nimetatud 8 punkti alusel.
Tabel 2.
Eligible costs:
1) the costs of the project team personnel, 14) projektimeeskonna personalikulud
except project management fees; vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1 ja
punktidele 4–6, välja arvatud projektijuhtimise
tasu.
15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes
4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15
protsenti abikõlblikest otsestest
personalikuludest
2) the costs of acquisition of tangible and 5) põhitegevuseks vajaliku rakendustarkvara
intangible assets and licenses and financial soetamise, juurutamise ja arendamise kulud;
leasing necessary for the development of the 6) teenuse või toote arendamiseks vajaliku
service or a product; materiaalse ja immateriaalse vara ning litsentsi
soetamise ja kapitalirendi kulud;
3) ehitamise kulud;
3) the costs for the development, testing 1) teenuse või toote arendamise, testimise ja
and implementation of a service or a product; juurutamise kulud;
3) ehitamise kulud;
4) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud
kulud;
4) the costs of developing and 2) unikaalse tehnoloogilise lahenduse
implementing a unique technological solution; väljatöötamise ning juurutamise kulud;
5) the costs of validation and protection of 7) patendi ja muu immateriaalse vara
patents and other intangible assets; valideerimise ja kaitsmise kulud;
6) outsourced services; 1-13 läbivalt
7) costs of materials and supplies; 1-13 läbivalt
8) expenses related to marketing 8) kampaaniapõhise turundustegevuse
activities. ettevalmistamisega ja läbiviimisega seotud
kulud;
9) VisitEstonia turismiportaali nähtavuse
tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites
ja teenuse osutamise kohas;
10) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud
väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku
ülesseadmise ja haldamise kulud;
11) välisriigis turundustegevuse läbiviimisega
seotud transpordi- ja majutuskulud;
12) toote või teenuse tutvustamiseks
vajaminevate tootenäidiste ja
turundusmaterjalide valmistamisega seotud
ühekordsed materjali ja sisseostetava teenuse
kulud;
13) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele
viitamise nõuded ja kord”
(edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse
kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega
seotud kulud;
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 8 lõiget 3 punktiga 15. Väikeprojektide puhul
lisatakse kaudsete kulude katmise võimalus, et võtta kasutusele lihtsustatud kulude hüvitamise
viis, mis on alla 100 000 eurose toetuse puhul uue toetuse avamisel kohustuslik. Lisaks on
vajalik tagada väikeprojektide sujuv elluviimine ajal, kui toetuse saajatel puudub jooksev
sissetulek (väikeprojektide puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud
arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest).
Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse määruse § 8 lõike 4 sõnastust. Tegevused 1–2 on suunatud
teenuste arendamisega uutele segmentidele ning teenuste protsesside arendamisega, kus
üldjuhul kõrgeid töökulusid ei kaasne, sest teenuseid ostetakse enamasti sisse, mitte ei arendata
neid asutusesiseselt oma töötaja tööajast. § 7 tegevus 3 on unikaalne tehnoloogiline
innovatsioon, mille puhul projekti eelarve koosnebki suuremas osas vaid personalikuludest.
Muudetud sõnastus pakub välja leevenduse maksta palka projekti meeskonnale, mitte tellida
töid kolmandalt ettevõttelt, kellega on keeruline kokku leppida tehnoloogiliste arenduste
tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õiguseid. Väikeprojektide personalikulud võivad
kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõikega 41, millega täpsustatakse, et
väikeprojektide personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike
kulude maksumusest.
Eelnõu punktiga 15 täpsustatakse määruse § 8 lõike 6 punkti 1 sõnastust. Mitteabikõlblikud on
suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5.
Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse määruse § 8 lõike 6 punkt 3 kehtetuks. Kehtiva määruse
tingimustes mitteabikõlblikena toodud liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud
loetakse muudatuse järel abikõlblikuks kuluks. Kulud on abikõlblikud, kuid need on seotud
kliendi teenindamisega või klienditeekonna kitsaskohtade lahendamisega. Abikõlblikud ei ole
ettevõtte üldhaldamiseks (näiteks juhile vajalik liiklusvahend, kaupade veoks kasutatav sõiduk,
ega ka mitte turunduslikel eesmärkidel kasutatav liikuv turundusvahend) vajalike sõidukite
soetamine.
Näiteks turismiettevõtja poolt jalgrattalaenutuse pakkumine on klientidele suunatud teenus, mis
vastab ka säästva turismi arendamise põhimõtetele, edendades sihtkohas vajaminevat
ringiliikumist ja samas laiendab ka turismiettevõtja tuluallikaid. Samuti võib soetada sõiduk-
atraktsiooni (purjelaev vmt), mida kasutatakse piletiga atraktsioonina või suurematel aladel
klientide sõidutamiseks parklast teenuse tarbimise kohta.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 9 lõikega 21. Muudatusega tagatakse suurprojektide
puhul võimalus lisada projekti eelarvesse enne taotluse esitamist tehtud ehituslike eeltöödega
seotud kulud, näiteks ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide
koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -
geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud
kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute
läbiviimisega ning muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud.
Kuna toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), siis on võimalik lubada kulude katmist
tagasiulatuvalt. Muudatus on vajalik, kuna suurprojektidel on ehitamise korral taotluse
esitamise miinimumnõue ehituslik eelprojekt, mis eeldab, et enamus ehituslikest eeltöödest on
tehtud. Antud muudatusega võimaldatakse katta kõik ehitusega seotud kulud, mis on projekti
elluviimiseks vajalikud.
Eelnõu punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4, millega oli projektidele minimaalseks
abikõlblikkuse perioodiks seatud 3 kuud. Ilma minimaalset projekti abikõlblikkuse perioodi
kehtestamata on taotlejatel võimalus kiiresti ja paindlikult oma tegevused ellu viia, eelkõige
väikeprojektides, aga ka suurprojektides.
Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse määruse § 9 lõike 5 sõnastust. Vajalik on täpsustada
projektide maksimaalset abikõlblikkuse perioodi. Suurprojektide läbiviimiseks pikema aja
andmine tuleneb kriisiolukorrast, mis tekitab riske, et toetust ei saa kasutada vastavalt seni
kehtinud ajakava loogikale, sest toodete tarnijad ja teenuste pakkujad ei suuda tagada tarnete
tähtaegsust. Väikeprojektid on oma olemuselt lihtsamad kui suurprojektid ning ei vaja seetõttu
nii pikka projekti elluviimise aega.
Eelnõu punktiga 20 muudetakse määruse § 9 lõiget 7. Eriolukorra tõttu kehtivate piirangute
ning kriisi potentsiaalse taastekkimise olukorras loobutakse piirangust, et projekti on võimalik
pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks mõjuval põhjusel, näiteks eriolukorrast
lähtuvalt. Kuna taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus on kaalutlusotsus, siis on EAS-il
selle tegemisel vaja teada kaalutlusi, millest lähtuda. Neid on võimalik saada üksnes toetuse
saajalt. Ilma toetuse saaja infota projekti muutmise vajalikkuse kohta ei ole võimalik EAS-il
muudatuse vajalikkust kaaluda ja kaalutlusotsust teha.
Eelnõu punktiga 21 täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 sõnastust. Määruse muudatustega
hakatakse eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes taotletava toetuse minimaalsest ja
maksimaalsest summast. Väikeprojektide lisamise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiva
eriolukorra tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele
ning turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Väikeprojektide lisamine määruse
tingimustesse annab suurema paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning võimaluse anda
turismiettevõtjatele kriisist väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks
või suurprojektide ettevalmistamiseks.
Lisatud väikeprojekti taotleja käibe piirang kohtleb ettevõtjaid võrdselt ning tagab selle, et
toetus ei satuks tühjalt seisnud ettevõtetesse, vaid aitaks turismiettevõtjatel leida leevendust
kriisist põhjustatud käibelanguse tõttu tekkinud kahjudele. Väikeprojekti taotletava toetuse
summa ei või olla suurem kui 50 protsenti taotlemisele eelnenud ettevõtte majandusaasta
kogukäibest. Aluseks on vahetult eelnev aasta. Juhul kui äriregistris veel andmed ei ole
avalikult kättesaadavad, siis taotleja esitab meile ise bilansi ja kasumiaruande majandusaasta
lõpu seisuga.
Eelnõu punktiga 22 lisatakse määruse § 10 lõige 11. Sellega kehtestatakse väikeprojektide
toetuse summaks minimaalselt 5000 ja maksimaalselt 20 000 eurot ning tuuakse välja, et
taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50% taotlemisele eelneva majandusaasta
käibest. Minimaalset toetust taotleva ettevõte minimaalne eelneva majandusaasta käive peab
olema seega 10 000 eurot ning alla 40 000 eurose aastakäibega taotleja ei saa küsida
maksimaalset toetust, vaid toetuse suurus selgub vastavalt tema majandusaasta tulemusele.
Väikeprojekti toetuse summa on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014
(2020/N). - ettevõtja kohta on see minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot.
Kogukäibe võrdlus on lisatingimuseks ja käibearvutuse kaudu on esitatud näide, kuidas
tingimusi kohaldatakse.
Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse määruse § 10 lõike 3 sõnastust. Turismiettevõtete käibed on
kriisiolukorrast tulenevalt oluliselt langenud, pangalt ei saada enam laenu ja kogutud reservid
kuluvad enamasti suletud hoonete püsikulude ning tööjõukulude katmiseks. Määruse
muudatusega vähendatakse taotleja nõutud omafinantseeringu määra 20%-ni, kuna varasema
40% omafinantseeringu määra puhul ei oleks taotlejatel reaalselt enam võimalik taotlema tulla.
Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, mille alusel väikeprojekti toetuse
taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel
muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta. Abi ülemmäära
arvestatakse abi kohta, mida antakse COVID-19 raamistiku p 3.1. alusel alates abi andmisest,
mis on võimalik pärast riigiabiloa saamist, kuni 31.12.2020. Abi andmiseks loetakse taotluse
rahuldamise otsuse tegemist.
COVID-19 raamistiku p 22 a kohaselt võib osa 3.1 alusel antavat abi anda otsetoetuste, maksu-
ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid,
laenud ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole
ülemmäära 800 000 EUR ettevõtja kohta; kõik kasutatud arvud peavad väljendama
brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid.
Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse määruse § 11 lõike 1 sõnastust kuna soovitakse toetuse
sihtgruppi laiendada, et olla paindlik ja reageerida kriisist tekkinud mõjude leevendamiseks nii,
et varasema, vähemalt 36 kuu asemel eeldatakse 24 kuud tegutsemist . Kuni 24 kuud tegutsevat
ettevõtet loetakse alustavaks ettevõtteks (näiteks starditoetus) ja sellest edasi tegutsevaks
ettevõtteks. Käesolev toetus on suunatud tegutsevale ettevõttele, kellel on välja kujunenud
ärimudel ning selle muutmist soovitakse antud toetuse abiga. Muudatus kehtib nii
väikeprojektidele kui suurprojektidele.
Eelnõu punktiga 26 täiendatakse § 11 lõikega 1¹. Muudatus on vajalik seoses sellega, et
varasemalt kehtinud suurprojektide sihtgrupi loogika oli igasugune ettevõte, kes soovib turule
tuua uue ärimudeli ja meelitada Eestisse seeläbi uusi külastajaid. Kuna väikeprojektide tegevus
võib olla ka ainult ettevalmistav tegevus, siis ei ole mõistlik, et igasugune ettevõtja on
turismiettevõtja, vaid sihtgrupp on piiratud täna tegutsevate turismiteenuse pakkujatega.
Väikeprojekti toetust võib seega taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning
vähemalt 24 kuud tegutsenud muu Eestis registreeritud juriidiline isik, mis pakub külastajatele
turismiteenust, mis on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee
vastavalt Turismiseaduse §-le 26.
Selle kohaselt turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni
turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna
haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele
turismiinfokeskustele ning EAS-le. EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja
turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning
turismiinfokeskuste edastatud turismiinfot. Ettevõtja saab oma teenuse panna puhkaeestis.ee
veebi, sisestades ettevõtte andmed ning teenuse andmed, mida ta soovib veebis tutvustada. Kui
andmed on sisestatud, suunatakse need enne avalikustamist süsteemis automaatselt piirkonda
teenindava turismiinfokeskuse või külastuskeskuse poolsesse kontrolli, kes teostab andmete
kontrolli (näiteks foto kvaliteet, tekstist arusaamine, kas teenus on õiges rubriigis sisestatud
jmt). Kui andmed on kontrollitud, siis avalikustatakse turismiteenus veebis.
Lisaks sellele võib väikeprojekti toetust taotleda turismiteenuste pakkumist koordineeriv
erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon.
Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N) tingimuste alusel saab toetust taotleda
kohaliku omavalitsuse üksus, riigiasutus ja juriidiline isik, kes vastab § 11 lõikes 1 toodud
nõuetele. Sihtkoha arendusorganisatsioonid mahuvad kõigi kolme toodud võimaluse alla ning
erialaliidud on reeglina mittetulundus ühingud ehk äriregistris registreeritud juriidilised isikud.
Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse § 11 lõikega 5, et lisada selgitus COVID-19
raamistiku alusel väikeprojektile antavale abile kindlas ajavahemikus. Covid-19 raamistiku
alusel antava abi korral kontrollitakse raskustes olemist 31.12.19 seisuga. VTA abi saajatele
alates 24.04.2020 üldine nõue Euroopa Regifondi määrusest 1301/2013 (art 3 lg 3 p d) enam ei
kohaldu.
Eelnõu punktiga 28 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust, millega
täpsustatakse viidet suurprojekti taotluses sisalduvatele nõutud andmetele ja dokumentidele.
Väikeprojektidele esitatavaid nõudeid leevendatakse.
Eelnõu punktiga 29 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 punktide 9 ja 10 sõnastust. Punktide 9
ja 10 täpsustamisega loetakse piisavaks kui turismiettevõte esitab nõudluse ja
konkurentsianalüüsi üldistatult oma valdkonna kohta. Meetme tingimusi leevendatakse ja
jäetakse välja nõue esitada ärimudeli rahvusvahelise nõudluse analüüs või rahvusvaheline
konkurentsianalüüs, kuna kriisiolukorda arvestades ei ole võimalik rahvusvahelist
konkurentsiolukorda asjakohaselt analüüsida.
Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 13 lõikega 3. Väikeprojektide taotlusvormi
küsimused on lisatud viitega sama paragrahvi lõike 2 punktidele 1–6, 15 ja 22–24. Täiendusega
täpsustatakse nõudeid dokumentidele ja andmetele, mida peab esitama väikeprojekti
taotlemisel. Nendeks on andmed projekti meeskonna, projekti eelarve katmiseks vajalike
vahendite kirjelduse ja ehitamisega seotud detailide kohta. Väikeprojektide taotlejad peavad
esitama lisaks taotleja vahetult eelneva majandusaasta aruande ja juhul kui taotleja kuulub
kontserni siis kontserni vastavad majandusandmed kuna COVID-19 raamistiku alusel antava
abi korral tuleb veenduda taotleja ja kontserni raskustes mitteolemist.
Juhul kui taotleja ise ei ole VKE, tuleb projekti elluviimisesse kaasata vähemalt üks projektist
kasusaav VKE ning esitada koostöökokkulepe. Kuna väikeprojektide puhul on saadav
maksimaalne toetus väiksemas summas, nõutakse võimalikult vähe dokumente. Asjakohased
on need nõuded, mis on vajalikud vastavushindamise teostamiseks. Väikeprojektide abikõlblik
tegevus on ka uue ärimudeli kontseptsiooni koostamine. Väikeprojektide andmed taotlusvormil
sisaldavad projekti eesmärgi ja panuse selgitamist toetuse andmise eesmärki ning tulemusse,
samuti kirjeldatakse taotlusvormil abikõlblikke tegevusi, mis vastavad § 7 lõigetele 2’ ja 3’ ning
§ 8 lõige 3 punkt 1 alusel võib olla ka ärimudeli arendamise ja teenuse arendamise kulu.
Eelnõu punktiga 31 täpsustatakse määruse § 14 lõike 3 sõnastust. Lisatakse erisus
väikeprojektidele, et saaks avada taotluste vastuvõtmine võimalikult kiiresti. Väikeprojektide
korral teavitab rakendusüksus oma veebilehel taotlemise tingimustest enne taotluse
vastuvõtmise algust vähemalt 5 tööpäeva ette.
Eelnõu punktiga 32 täpsustatakse määruse § 15 lõike 1 sõnastust. Lisatud on väikeprojektide
menetlemise viis, milleks on vastavushindamine ja sellele järgneva otsuse vormistamine.
Väikeprojektidele ei koostata valikukriteeriume, toimub tehniline nõuetele vastavuse kontroll,
mida nimetatakse vastavushindamiseks. Suurprojektidele kohaldub kehtiv hindamise loogika.
Eelnõu punktiga 33 täpsustatakse määruse § 15 lõike 5 sõnastust. Taotluse menetlemise tähtaeg
kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates kohaldub ainult suurprojektidele.
Eelnõu punktiga 34 täiendatakse määruse § 15 lõigetega 6 ja 7, et tagada kiirem menetlusaeg
väikeprojektidele. Väikeprojektide taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva
rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Kuna toetuse andmine käib vastavushindamise
põhiselt, siis ei ole vajalik nii pikk menetlusaeg kui suurprojektidele (puudub vajadus komisjoni
kokkukutsumiseks). Kuna väikeprojektide toetuse kogumaht on piiratud, siis on vajalik piirata
ka seda, mitu korda võib 1 taotleja käesoleva määruse tingimuste kohaselt väikeprojekti toetust
saada. Väikeprojekti toetust antakse ühele taotlejale üks kord. Väikeprojektide toetust antakse
COVID-19 skeemi alusel kuni 31.12.2020. a. Toetust jätkatakse VTAna alates 1. jaanuar 2021.
a juhul kui toetusmeetme vahendeid jätkub.
Eelnõu punktiga 35 täpsustatakse määruse § 17 lõike 1 sõnastust nii, et see kehtib vaid
suurprojektide kohta. Suurprojektide hindamiseks moodustab rakendusüksus
hindamiskomisjoni. Väikeprojektide hindamiseks seda ei moodustata.
Eelnõu punktiga 36 täpsustatakse määruse § 18 pealkirja nii, et see jääb kehtima ainult
suurprojektidele.
Eelnõu punktis 37 sõnastatakse paragrahvi 18 lõige 1 nii, et see jääb kehtima ainult
suurprojektidele.
Eelnõu punktis 38 täiendatakse määrust paragrahviga 181, millega kehtestatakse
väikeprojektidele vastavusnõuete põhine hindamine, kuna tegemist on väiksema summa ja
lihtsamat tüüpi toetusega.
Eelnõu § 181 kehtestab tingimused, millistest asjaoludest lähtuvalt taotluses kirjeldatud
projektide rahastamine otsustatakse ning kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab eelnõus
sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. Projekte hinnatakse vastavalt
lävendile, mille ületamiseks peab nii taotleja kui taotlus olema hinnatud taotlejale ja taotlusele
esitatud tingimustele vastavaks. Seega kui taotlus on hinnatud tingimustele vastavaks, loetakse,
et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Kui
taotleja on hinnatud tingimustele vastavaks, on taotleja suuteline projekti ellu viima ja
tulemused saavutama.
Taotluse hindamine toimub lävendipõhiselt:
1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse § 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja
tulemusele, st et projekti elluviimisega tagatakse turismiettevõtja jätkusuutlikkus ja kiire
turule naasmine pärast eriolukorra lõppemist;
2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele;
3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning
kirjeldatud tulemuste saavutamisega otseselt seotud.
Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas on määruses sätestatud tingimuste abil arvestatud
seirekomisjoni valikukriteeriumitega:
1. Projekti mõju meetme eesmärkide Toetuse andmisega tugevdatakse
saavutamisele ettevõtja konkurentsivõimet.
Hinnatakse: Taotleja esitab probleemi või arenguvajaduse
projekti panust meetme eesmärkidesse, kirjelduse ning selgitab tegevusi, kuidas läbi
sh projekti tulemuste eeldatavat ulatust projekti panustatakse nii toetuse andmise
ning vajadusel tulemuste kestlikkust eesmärki kui ka tulemustesse. Kuna
pärast projekti lõppu; võimalusi, kuidas ja mis tegevuste kaudu
projekti panust meetme väljundnäitaja(te) ettevõtja konkreetselt just endale sobiliku
saavutamisse. lahenduse leiab, ei ole tegevused üldistatud,
vaid iga taotleja kirjeldab enda situatsioonist
lähtuvat probleemi ning leiab sellele
lahenduse. Läbi vastavushindamise
tuvastatakse ning toetust antakse ainult neile
projektidele, mille käigus leevendab
turismiettevõtja eriolukorrast tulenevaid
mõjusid, korraldab tegevusi ümber, arendab
ja turundab teenuseid või tooteid, või
valmistab ette uue kriisijärgse ärimudeli
muudatuse. Vastavushindamise käigus
selgitatakse, et projektile seatud eesmärkide,
oodatavate tulemuste ja tegevuste kirjeldus
oleks piisav, põhjendatud ja mõõdetav ning
et taotlus vastaks sisulistele nõuetele ja
kuulub hindamisele. Samuti antakse hinnang,
kas projekti tegevused on vastavuses
meetmes kirjeldatud väljunditega, kas
projekti tegevustega seotud kulud on
abikõlblikud vastavalt meetme tingimustele
ning kas toetust taotletakse meetme
tingimustes nimetatud abikõlblikele
tegevustele.
2. Projekti põhjendatus Määruse järgselt on projekt põhjendatud, kui
Hinnatakse, kas: ettevõtja soovib disainida uusi
projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud turismiteenuseid, või arendada neid uute
– on olemas probleem ja vajadus, mida segmentide, teenuste ja käibe
saab toetusega lahendada; tekitamiseks. Arendades ettevõtet, panustab
projekti sekkumisloogika on arusaadav, toetuse saaja ka Eesti turismi
mõjus – projektis ettenähtud tegevused konkurentsivõime kasvatamisese laiemalt.
võimaldavad saavutada planeeritud
väljundid ja tulemused. Nende sidusus
eesmärkidega ning mõjusus on
arusaadavad;
tegevuste ajakava on realistlik, arvestades
tegevuste omavahelisi seoseid.
3. Projekti kuluefektiivsus Antud määrusega on abikõlblikud kõik
Hinnatakse, kas: kulud, mis on otseselt seotud turismiettevõtte
ettenähtud tegevused/lahendused on ärimudeli arendamisega.
piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud Abikõlblikud kulud on: uue ärimudeli
väljundite/tulemuste saavutamiseks; kontseptsiooni väljatöötamise kulud, uue
planeeritud eelarve on realistlik ja ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde
mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja teostamise kulud, uue
hinnangute alusel on eelarve kokku ärimudeli (teenuste) turunduskulud, personali
pandud ning planeeritud kulud on ja teeninduskvaliteedi arendamise või
vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas teenuse digitaliseerimise ja tehnoloogilise
taotleja võimekus täiendavate püsikulude lahenduse rakendamisega seotud kulud.
rahastamiseks. Eelarve on arusaadav ning piisavalt
põhjendatud kui see tugineb vähemalt
kulukalkulatsioonidel, mille detailsus on
kirjeldatud ühikuhindade alusel ning
põhjendatud avalike hinnakirjade või taotleja
varasema kogemusega. Juhul kui eelarve
aluseks on hinnapakkumised, peab
hinnapakkumine olema ühikuhindade
detailsusega või esitatud lähteülesanne, mis
täpsustab hinnapakkumise sisu.
Juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis
esitatakse taotlusega rekonstrueerimis- või
ehitustööde hinnakalkulatsioon.
4. Toetuse taotleja/saaja (ja partnerite) Määrusega on taotleja ja partneri võimekus
suutlikkus projekti ellu viia projekti ellu viia tõendatud läbi
Antud kriteeriumi rakendamisel vastavusnõuete.
kontrollitakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja
partneritel kokku) on kvalifikatsioon,
kogemus, jätkusuutlikus, õiguslikkus,
organisatsioonilised või tehnilised eeldused
projekti elluviimiseks kavandatud viisil.
Toetuse mõjususe hindamiseks esitab toetuse saaja lõpparuande ja kahe aasta pärast peale
projekti lõppu tagasiside toetuse tulemuste ja pikemaajalise mõju kohta. Väikeprojektide
tulemusel ei pruugi olla otsest seost ettevõtte majandustulemustega, kuid toetuse
tulemuslikkuse hindamiseks võrreldakse iga toetuse saaja majandustulemusi enne ja pärast
projekti ning küsitakse toetuse saaja kommentaari toetuse tulemuslikkuse kohta.
Eelnõu punktiga 39 täiendatakse määruse § 19 lõike 2 sõnastust. Muudatustega tuuakse
suurprojektide taotluse hindamisel keskmised hinded veidi allapoole (vastavalt 2,6 ja 2,3), et
toetus oleks kriisiolukorda arvestades kättesaadav suuremale hulgale turismiettevõtetele.
Eelnõu punktiga 40 täiendatakse määruse § 19 lõikega 21, millega tuuakse sisse viide nõuetele
vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotluse rahuldamisele.
Eelnõu punktiga 41 muudetakse määruse § 23 lõike 2 sõnastust. Lühendatakse võimalikku
aruandlusperioodi pikkust. Toetuse saaja rahavoogude kiirendamiseks saab EASist toetuse
makseid küsida ka iga kuu, võrreldes varasema minimaalse 3 kuu järel. Kui aruandlusperiood
on lühem, siis on ühes aruandes ka vähem kulusid ehk nende läbivaatamisele kulub korraga
vähem aega.
Eelnõu punktiga 42 täiendatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 10 sõnastust. Tehniline täpsustus
viite näol originaalsättele tagab täpsemini arvutatud säilitamistähtaja. Rakendatakse
struktuuriseaduse § 35 lõike 2, mille kohaselt kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja
muid tõendeid peab toetuse saaja säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30.
juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud.
Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates
viimase kulu 30. juuni seisuga toetuse väljamaksmise aasta 31. detsembrist.
Seega, kui projekti viimane toetus maksti välja näiteks 4. oktoobril, siis algab säilitamistähtaeg
järgmise aasta 31. detsembrist.
Eelnõu punktiga 43 täpsustatakse paragrahvi 27 lõike 1 punkti, millega kohaldub säte nii vähese
tähtsusega abi andmisel kui ka Covid-19 raamistiku alusel antavale abile, mistõttu nimetatud
üheselt sõnaga „toetus“.
Eelnõu punktiga 44 täpsustatakse määruse § 29 pealkirja teksti, kuna rakendussätteid hakkab
olema mitu.
Eelnõu punktiga 45 loetakse paragrahvi 29 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse
lõigetega 2–6. On toodud välja eraldi rakendussätted suurprojektidele nii, et praegu menetluses
olevaid taotlusi hinnatakse siiski uue metoodika kohaselt. COVID-19 raamistiku alusel antakse
käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi
lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31.detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva
antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel.
Euroopa Komisjoni riigiabiloa nr SA.57014 (2020/N) punkt nr 49 loob võimaluse anda
väikeprojektidele toetust tagasiulatuvalt alates 01.aprill 2020, kuid käesolevaga määrusega seda
võimalust ei kohaldata. Abi hakatakse andma alates toetuse andmise hetkest ning COVID-19
raamistiku alusel antakse abi kuni 31.12.2020 või kuni vahendite lõppemiseni sellest
varasemalt.
Samuti võimaldatakse, toetuse saaja soovil, rakendada määruse § 10 lõiget 3 uues sõnastuses
(toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu
minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest) menetluses olevate ning
käimasolevate projektide osas. Tagasiulatuv kohaldamine tuleneb vajadusest pakkuda
soodsamaid tingimusi juba rahastatud projektidele, et toetada nende tegevust COVID-19 viiruse
põhjustatud pandeemia ajal, mil kogu turismisektor on sattunud väga raskesse olukorda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on
vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 320–469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
(ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78);
4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
352, 24.12.2013, lk 1–8);
5. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9,
muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9). EAS on taotlenud ja saanud Euroopa
Komisjoni riigiabi loa sellele osale määrusest, mis käsitleb riigiabi
andmist väikeprojektidele.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud
turismiettevõtjatele projektide esitamiseks, luues võimaluse taotleda nii väikeprojekti kui
suurprojekti turismiettevõtja ärimudeli arendamiseks ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana
väljatulemiseks ja uue lisandväärtuse loomiseks. Arvestades koroonaviiruse ülemaailmse
leviku ja sellest tulenevate erinevate rahvusvaheliste ja riigisiseste piirangute juba ilmnenud
ebasoodsaid tagajärgi turismisektorile, võib määruse muudatuste mõju kahju saanud
ettevõtjatele pidada oluliseks.
Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene
seos ja positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori
ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Maapiirkondades on
suur hulk mikro- ja väiketurismiettevõtjaid, mis on oma sisult pereettevõtted ja eriolukorra tõttu
on kaotanud pere sissetuleku. Toetuse tingimuste lihtsustamisega luuakse võimalus uuesti
väikeärid käima lükata.
Eelnõu aitab kaasa Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud „Eesti riikliku
turismiarengukava aastateks 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele (turismitooted ja –
teenused on kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad
terviklikku külastuselamust; VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile).
Turismiarengukavas on sätestatud, et uute ärimudelite kasutusele võtmist ja teenuste disaini
toetatakse turismisektoris kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ning tõstetakse
turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ja teenuste disainist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei
too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne
määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega
seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 23, mis jõustatakse tagasiulatuvalt, et
võimaldada tõsta toetuse maksimaalset määra ja vähendada seega omafinantseeringu
minimaalset määra.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Lisaks esitati eelnõu arvavamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondliku komisjon
avaldas arvamust, mõlemad on esitatud seletuskirja lisas olevas märkustega arvestamise tabelis.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse
„Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26
„Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine“
eelnõu seletuskirja lisa
Märkustega arvestamine
Ministeeriumide kommentaarid: MKM vastus:
Rahandusministeerium:
1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 1 ja Selgitus: eelnõuga luuakse § 7
täiendatakse sõnastust „lõigetes 3 ja 31 lõige 31 mille viide lisatakse § 2
nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt lõikesse 1 kuna seal viidatakse
suurprojekti ja väikeprojekti) toetus“. Jääb hetkel kehtivas määruses ainult §
arusaamatuks, millega on tegemist § 2 lõikes 31 7 lõikele 3. Määruse muudatusega
mõeldud, kuna määruses antud lõiget ei ole tekib vajadus viidata ka
ning muudatusega seda ka ei looda. väikeprojektide tegevusi
kirjeldavale määruse punktile, mis
on §7 lõige 31.
2. Soovitame sõnastada eelnõu punktiga 2 Arvestatud.
täiendatud § 2 uut lõiget 4 (s.o lisada viide ka
ajutise raamistiku muudatusele) järgmiselt: „(4)
Väikeprojekti toetus on riigiabi komisjoni
teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9,
muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9)
(edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida
antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja
sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus
ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“
3. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse määruse § 8 Arvestatud. Seletuskirja lisatud
lõige 6 punkt 3 kehtetuks ning liiklusvahendi selgitus.
või mootorsõiduki soetamise kulud loetakse
muudatuse järel abikõlblikuks kuluks. Palume
seletuskirjas täpsustada ja tuua välja, millised
liiklusvahendid või mootorsõidukid
abikõlblikuks muutuvad.
4. Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 10 lõiget 3 Teadmiseks võetud. Kuivõrd
ning määruse jõustumisel muutub toetuse meetme tegevuse maksimaalne
maksimaalseks määraks 80% abikõlblikest toetuse määr on vastavalt
kuludest. Samas ei ole selgitustes välja toodud, Vabariigi Valitsuse korraldusele
kuidas mõjutab see muudatus prioriteetses nr 83 „perioodi 2014–2020
suunas olevat omafinantseeringu määra struktuuritoetuse meetmete
terviklikult. nimekirja“ kinnitamine (RT III,
24.03.2020, 3) 100%, siis ei oma
muudatus prioriteetse suuna
omafinantseeringu arvestusele
mõju.
5. Soovitame eelnõu punktiga 22 täiendatud § 10 Arvestatud.
uut lõiget 12 õigusselguse huvides sõnastuda
järgmiselt: „(12) COVID-19 raamistiku alusel
antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa
3.1 alusel muudest allikatest saadud riigiabiga
ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta.“. Ühtlasi
palume seletuskirjas eelnõu punkti 22 kohta
täpsustada sõnastust vastavalt
muudatusettepanekule.
6. Eelnõu punktiga 23 muudetakse § 11 lõige 1 Arvestatud. SK uus sõnastus:
sõnastust, millega leevendatakse nõudeid Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse
Eestis registreeritud juriidilise isiku määruse § 11 lõike 1 sõnastust
tegutsemise ajale ning tuuakse see 36 kuu pealtkuna soovitakse toetuse sihtgruppi
24 kuu peale. Jääb arusaamatuks, miks selline laiendada, et olla paindlik ja
muudatus tehakse, kuna seletuskirjas seda reageerida kriisist tekkinud
põhjendatud ei ole. Palume seletuskirja mõjude leevendamiseks nii, et
täiendada. varasema, vähemalt 36 kuu
asemel eeldame 24 kuud Eestis
registreeritud juriidilise isiku
tegutsemise ajale ning seejuures
säilib loogika, et tegemist ei ole
alustava ettevõtte toetusega, vaid
toetust antakse ettevõttele, kelle
ärimudel on juba olemas ning on
tekkinud vajadus seda muuta.
Muudatus kehtib nii
väikeprojektidele kui
suurprojektidele.
7. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse § 15 lõiget 1 Teadmiseks võetud.
ning muudetakse väikeprojektide menetlemise Väikeprojektide menetlemine
viisi, mille kohaselt tehakse ainult vastavushindamise alusel on
vastavushindamine ja vormistatakse otsus. kooskõlas taotluste menetlemise
Rahandusministeerium ei pea põhjendatuks määrusega ning sellist praktikat
kõikide väikeprojektide taotluste hindamise rakendatakse ka teistes EAS
tingimuste lihtsustamist ning loobuda ettevõtlustoetustes, mille
lävendipõhisest hindamisest kuni 31.12.2020, tingimused sarnaselt käesoleva
kuna see ei ole kooskõlas määrusega on juba
ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 rakenduskava kooskõlastatud.
üldiste valikukriteeriumitega. Väikeprojektide
hindamise lihtsustamist soovitame kaaluda
ainult nende toetuste taotluste osas, mis
vastavad eriolukorra nõuetele.
8. Eelnõu punktiga 33 täiendataks § 15 lõiget 6 Teadmiseks võetud. EAS sama
ning tuuakse välja, et väikeprojektide taotluse meeskond menetleb ka turismi
menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva. kriisitoetuseid ning kiirem
Võttes arvesse, et väikeprojektide korral on menetlemise võimekus on küll
esitatavate dokumentide maht oluliselt võimaluse korral tagatud, kuid
väiksem, soovitame kaaluda lühemat taotluse hoolimata lihtsast menetlemisest
menetlemise aega. on meeskonna suurus ja võimekus
piiratud. EAS peab vaatamata
dokumentide vähesusele
veenduma eelarve abikõlblikkuses
ja sisulises vastavuses.
9. Soovitame seletuskirja punkti 2 raamistiku Arvestatud.
pealkiri muuta vastavalt tähelepanekule 2 (s.o
viidata ka COVID-19 raamistiku muudatusele).
Parema arusaadavuse huvides palume
tekstiosa „COVID-19 raamistik kehtib ainult
väikeprojektidele ja sellele osale määrusest
küsib EAS ka eraldi riigiabi loa“ asendada
tekstiosaga „EAS on taotlenud ja saanud
Euroopa Komisjoni riigiabi loa sellele osale
määrusest, mis käsitleb riigiabi andmist
väikeprojektidele“.
10. Seletuskirjas on selgitatud eelnõu punkti 25 Teadmiseks võetud. Seletuskirja
täiendust § 11 lõike 5 kohta. Juhime täpsustatud, et COVID-19
tähelepanu, et vastavalt määruse 1301/2013 raamistiku alusel väikeprojektile
muudatusele (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu antavale abile kindlas
määrusea (EL) 2020/558) ei käsitata vähese ajavahemikus. Covid-19
tähtsusega abi saajat raskustes ettevõtjana. raamistiku alusel antava abi korral
Seega põhimõtteliselt oleks võimalik anda ka kontrollitakse raskustes olemist
raskustes ettevõtjatele vähese tähtsusega abi. 31.12.19 seisuga. VTA abi
saajatele kohaldub üldine nõue
Euroopa Regifondi määrusest
1301/2013 (art 3 lg 3 p d).
11. Soovitame seletuskirja osas 3 „eelnõu vastavus Arvestatud.
Euroopa Liidu õigusele“ punkti 5 lisada viide
ka COVID-19 raamistiku muudatusele (vt
ettepanek nr 10 eelnõu kohta).
12. Seletuskirja punktis 4 „määruse mõjud“ on Arvestatud.
toodud, et eelnõuga tehtavatel muudatustel on
(kaudne) positiivne mõju regionaalarengule.
Rahandusministeerium leiab, et eelnõuga
tehtavatel muudatustel on otsene seos
regionaalarengule igas Eesti piirkonnas.
Maapiirkondades on suur hulk mikro- ja
väiketurismiettevõtjaid, mis on oma sisult
pereettevõtted ja eriolukorra tõttu on kaotanud
pere sissetuleku. Toetuse tingimuste
lihtsustamisega luuakse võimalus uuesti
väikeärid käima lükata.
13. Soovitame muuta kehtiva määruse § 27 lõige 1 Täiendatud: säilitama toetuse
punkti 4 sõnastust, lisades pärast sõnu „vähese andmisega seotud dokumente 10
tähtsusega abi“ sõnad „ või riigiabi“. aasta jooksul alates päevast, mil
käesoleva määruse alusel viimane
abi anti;
Riigi Tugiteenistuse Keskus:
1. Eelnõu § 1 punkti 43 lausest „Pärast nimetatud Arvestatud. Seletuskirja on
kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA täiendatud. Väikeprojektide
määruse alusel“ tulenev korraldus ei sobi. menetlemine vastavushindamise
Alates 2021. a algusest esitatud väikeprojekti alusel on kooskõlas taotluste
taotlusi ja neid, mis ei vasta eriolukorra menetlemise määrusega ning
nõuetele, peaks menetlema tavaliselt ehk sellist praktikat rakendatakse ka
hindama lävendipõhiselt, et tagada parimate teistes EAS ettevõtlustoetustes,
projektide toetamine. Eelnõu rakendussättesse mille tingimused sarnaselt
palume lisada need eelnõu sätted, mis tagavad, käesoleva määrusega on juba
et vastavusnõuete alusel valitakse projekte, mis kooskõlastatud.
on kooskõlas COVID-19 raamistiku alusel
sätestatud erikorraga, sh viide määruse §-le181
Väikeprojekti vastavushindamine.
SA Archimedes:
1. Eelnõu punkt 2 lg 5 - miks ei ole võimalik Teadmiseks võetud. Viidatud
väikeprojektide ärimudeli kriisimeetmetest programm ei välista ühe toetuse
toetada projekte, mis on ärimudelite saajaid teisest toetusest, vaid
arendamistoetust juba saanud? Tegemist on ainult mentorlusteenuse
kriisimeetmega, mille eesmärk on eriolukorrast samaaegse topelt toetamise.
tulenevate mõjude leevendamine. Seetõttu ei Programmi raames pakutakse
tohiks siin rolli mängida, kas ettevõtja on ettevõtetele mentorlust, et
sarnasest programmist varem toetust saanud. valmistada ette oma ärimudeli
Väidetavalt on selliseid toetuse saajaid muudatus toetuse taotlemiseks.
tänaseks vaid paar ettevõtet ja minu hinnangul Kuna väikeprojektide toetamisel
ei tohiks nende taotlemist piirata. on mentorlus samuti abikõlblik
kulu ning võib seda olla sisuliselt
kogu projekti eelarve ulatuses, siis
viidatakse, et mentorteenuse
programmis osalenud ettevõtjad ei
saa küsida toetust väikeprojektide
eelarvest, vaid võivad koheselt
suunduda suurprojektide toetuse
taotlejateks. Piirang ei kohaldu
tagasiulatuvalt neile, kes on juba
mentorluse teenuse lõpetanud.
2. Eelnõu punkt 30 lg 3 – RÜ-l on kohustus Teadmiseks võetud.
suurprojektide korral teavitada taotlemise Suuprojektidele kehtiv eelnev
tingimustest vähemalt 60 tööpäeva ette enne teatamisaeg kohaldub vaid uue
taotluste vastuvõtmist. Miks on määruses vooru avamisel, mida käesoleval
sätestatud nii pikk tähtaeg, kui väikeprojektidel hetkel ei tehta, sest taotlemine
on see 5 tööpäeva? Ettepanek vähendada jätkub jooksvalt muutuvate
suurprojektide puhul taotlemise tingimuste tingimuste alusel. Sisulist
avaldamise minimaalselt aega 20 tööpäevani (1 peatamist üldse ei toimugi.
kalendrikuu) enne taotluste vastuvõtmist.
3. Täpsustan ka, kuna eelnõust ja seletuskirjast ei Selgitus: Väikeprojektide nõutud
tule täpselt välja, ega eelnõu punkt 27 ei käi dokumentides ei ole viidet §13
väikeprojektide kohta? Kui see pole nii, siis lõike 2 punktidele 9-10, mis
pole minu hinnangul nii väikeste projektide tähendab, et nõue
puhul (5000-20 000 eurot) mõistlik nõuda väikeprojektidele ei kohaldu.
toetuse taotlejatelt ärimudeli nõudluse analüüsi
ega ärimudeli konkurentsianalüüsi.
EVEA:
Teadmiseks võetud. Vastatud
1. EVEA nimel soovin toetada hr. H. Tombergi eelnevalt. (EAS sama meeskond
allolevas kirjas pp. 2) ja 3) toodud ettepanekud, menetleb ka turismi
ehk lühendada suurprojektide vastuvõtu kriisitoetuseid ning kiirem
alustamise aega peale määruse muudatuste menetlemise võimekus on küll
jõustumist 20-ni, maksimaalselt - 30 päevani; võimaluse korral tagatud, kuid
samuti täpsustada eelnõu p. 27 pakutud par. hoolimata lihtsast menetlemisest
13 muudatust järgnevalt: 9) ärimudeli nõudluse on meeskonna suurus piiratud.
analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide EAS peab vaatamata dokumentide
valiku põhjendust, turundustegevuste ja - vähesusele veenduma eelarve
kanalite kirjeldust, kui tegemist on abikõlblikkuses ja sisulises
suurprojektiga 10) ärimudeli vastavuses.
konkurentsianalüüs, kui tegemist on Selgitus ärimudeli nõudluse ja
suurprojektiga. konkurentsi analüüsi nõuete
kohta: Väikeprojektide nõutud
dokumentides ei ole viidet §13
lõike 2 punktidele 9-10, mis
tähendab, et nõue neile ei
kohaldu.)