dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. mai 2020
Viit
19
Registreeritud
13. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Martti Kalvik

Failid

  • 📎19 13.05.2020 Ministri määrus.bdoc1177 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 13.05.2020 nr 19 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3 nimetatud tegevusteks antav toetus“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31 nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt suurprojekti ja väikeprojekti) toetus“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Väikeprojekti toetus on riigiabi komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (5) Käesoleva määruse alusel ei toetata väikeprojekti, mis osaleb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestatud turismiettevõtjate ärimudelite arendamise mentorlusprogrammis.“; 3) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) suurprojekti puhul turismiettevõtja ärimudeli uuendamise kaudu saavutada Eesti turismisektori konkurentsivõime kasv; 2) väikeprojekti puhul säilitada turismiettevõtja konkurentsivõime ning teha ettevalmistused Eesti turismisektori konkurentsivõime taastamiseks ja kasvuks pärast Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) lõppemist. (2) Toetuse andmise tulemus on: 1) suurprojekti puhul turismiettevõtja uuendatud või uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogilise lahenduse väljaarendamine ja rakendamine; 2) väikeprojekti puhul turismiettevõtja jätkusuutlikkuse tagamine ja kiire turule naasmine pärast eriolukorra lõppemist.“; 4) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse sõna „väliskülastajatele“ sõnaga „külastajale“; 5) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse järgmistele § 3 lõike 3 väljundnäitajasse panustavatele projektidele: 1) suurprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse; 2) väikeprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse.“; 6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „toetust“ sõnaga „suurprojekti“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Väikeprojekti toetust antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks ja muudatuste elluviimiseks.“; 8) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „Suurprojekti toetust antakse uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud järgmisteks tegevusteks: 1) teenuse arendamiseks uuele kliendisegmendile;“; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Väikeprojekti toetust antakse ärimudeli arendamisega seotud järgmisteks tegevusteks: 1) teenuste turundamiseks; 2) uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamiseks; 3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde teostamiseks; 4) uue ärimudeli rakendamiseks; 5) personali ja teeninduskvaliteedi arendamiseks; 6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse rakendamiseks.“; 10) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Suurprojekti toetatavaks tegevuseks ei loeta müügivahendustegevusele põhinevat ärimudelit.“; 11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) kampaaniapõhise turundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;“; 12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.“; 2 13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suurprojekti puhul võivad § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste nõustamisteenuse ja personalikulud kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.“; 14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Väikeprojekti personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.“; 15) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5;“; 16) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Suurprojekti ehituse eeltöödega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“; 18) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Suurprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. Väikeprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 9 kuud.“; 20) paragrahvi 9 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.“; 21) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suurprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 20 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot.“; 22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Väikeprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti ettevõtja taotlemisele vahetult eelneva majandusaasta kogukäibest.“; 23) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.“; 24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: 3 „(12) COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta.“; 25) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suurprojekti ja väikeprojekti toetust võib taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 24 kuud enne taotluse esitamist Eestis registreeritud muu juriidiline isik.“; 26) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Väikeprojekti toetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, kes on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee või on turismiteenuste pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon.“; 27) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) COVID-19 raamistiku alusel taotletava toetuse puhul ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a.“; 28) paragrahvi 13 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Suurprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:“; 29) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) ärimudeli nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust, turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust; 10) ärimudeli konkurentsianalüüs;“; 30) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Väikeprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 15 ja 22–24 sätestatule järgmisi andmeid: 1) meeskonna liikmete vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas; 2) projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu kinnitus ja selgitus selle kujunemisest; 3) taotleja taotlemisele vahetult eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete vastavad andmed; 4) juhul, kui tegemist on ehitamisega, projekti objektile väljastatud kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu andmed; 5) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon; 6) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKE-ga.“; 31) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust järgmiselt: 1) suurprojekti korral vähemalt 60 tööpäeva ette; 2) väikeprojekti korral vähemalt 5 tööpäeva ette.“; 4 32) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) registreerimisest; 2) menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) selgituse ja lisateabe küsimisest; 4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 5)väikeprojekti vastavushindamisest või nõuetele vastava suurprojekti taotluse hindamisest; 6) taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.“; 33) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Suurprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamiseks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.“; 34) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Väikeprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Taotluse menetlemise peatamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut. (7) Väikeprojekti toetust antakse käesoleva määruse alusel taotlejale ühe korra.“; 35) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõna „projektide“ sõnaga „suurprojekti“; 36) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Suurprojekti taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord“; 37) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „projekti“ sõnaga „suurprojekti“; 38) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Väikeprojekti vastavushindamine (1) Taotluses kirjeldatud väikeprojekti rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. (2) Taotlus loetakse toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse § 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja tulemusele; 2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele; 3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning kirjeldatud tulemuste saavutamisega otseselt seotud.“; 39) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: 5 „(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud suurprojekti taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6; 2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,3.“; 40) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotlus, mis vastab §-s 181 sätestatud tingimustele.“; 41) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse arv „3“ arvuga „1“; 42) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;“; 43) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel viimane toetus anti;“; 44) paragrahvi 29 pealkirja tekst sõnastatakse järgmiselt: „Rakendussäted“; 45) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 3 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1, § 7 lõike 1 punkti 1, lõiget 2, lõike 3 punkti 1 ja lõiget 6, § 8 lõike 3 punkti 8, lõiget 4 ja lõike 6 punkte 1 ja 3, § 9 lõiget 21 ja lõiget 5, § 11 lõiget 1, § 18, § 19 lõiget 2, § 23 lõiget 2 ning § 25 lõike 2 punkti 10 kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud alates 31. jaanuarist 2020. a. (3) Enne 31. jaanuari 2020. a esitatud taotlustele kohaldatakse määruse 2020. aasta aprillis kehtinud redaktsiooni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. (4) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 10 lõiget 3 rakendatakse rahuldatud taotlustele tagasiulatuvalt. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule vastavalt muudab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse 2020. a mais vastu võetud redaktsiooni jõustumisest arvates. (6) COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel.“. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 7 11.05.2020 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret taastumist 2020. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport. Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, siis on ettevõtjatel võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana. Ettevõtjate vajadustele vastamiseks ja paindlikumate lahenduste pakkumiseks on vajalik eristada väike- või suurprojektide taotlemisvõimalused, lähtuvalt toetuse maksimumsummast ning vähendada nõutud omafinantseeringu protsenti. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], telefon 6 256 351). Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määrust nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 02.10.2019, 2). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, milles on 45 punkti. 1 Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020). Eelnõu punktiga 1 asendatakse § 2 lõikes 1 tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31, mille kohaselt on suurprojektidele antav abi alati vähese tähtsusega abi. Väikeprojektidele antakse abi Covid-19 raamistiku alusel kuni 31. 12. 2020 ja kui vahendeid toetuse andmiseks on alles ka pärast selle kehtivuse lõppu, antakse väikeprojektidele abi edasi vähese tähtsusega abina. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 4 ja 5. Vajalik on lisada info riigiabi kohta, kuna käesoleva määruse § 7 lõige 1 punktis 2 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes. EAS on taotlenud ja saanud Euroopa Komisjoni riigiabi loa sellele osale määrusest, mis käsitleb riigiabi andmist väikeprojektidele. Määruse muudatustega hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. Vastavalt lõikele 5, ei saa väikeprojektid samaaegselt osaleda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a käskkirja nr 1.1- 1/17-112 „Toetuse andmise tingimused turismiettevõtete ärimudelite arendamiseks“ alusel EASi poolt pakutavas turismiettevõtete ärimudelite arendamise mentorprogrammis, kuna paindlikkuse tagamiseks võib väikeprojektidele suunatud toetuse taotleja omale palgata ka muu sobiva mentori ning sarnaste kulude katmine ning tegevuste dubleerimine ei ole põhjendatud. Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Määruse muudatustega hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte. Väikeprojektide lisamise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiva eriolukorra (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, RT III, 13.02.2020, 1) tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele ning turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Täheldatav on ka suveperioodile jäävate broneeringute tühistamine. Väikeprojektide lisamine määruse tingimustesse annab suurema paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning tekitab võimaluse anda turismiettevõtjatele kriisist väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks või suurprojektide ettevalmistamiseks. Toetuse andmise peamine eesmärk ei ole tänast olukorda arvestades enam läbi ärimudeli uuendamise saavutada eelkõige turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, vaid tagada turismisektori ettevõtjate säilimine, jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime üldisemalt kriisijärgses majandusolukorras. Rahvusvahelise konkurentsivõime arendamine suures pildis jääb alles, kuid kriisiolukorrast tulenevalt raskustesse sattunud turismisektori projektide hindamiskriteeriumides ei läheneta tootele enam mitte läbi selle rahvusvahelise atraktiivsuse, vaid seda hinnatakse kui perspektiivi, et toodet on pikemaajaliselt võimalik viia ka välisturgudele. Muudatuste rakendamisega on võimalik anda toetust uute segmentide leidmiseks ka Eestis ja panustada sisetarbimise hoogustamise kaudu kriisi mõjude leevendamisse. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 4 punkti 6 sõnastust. Turismiettevõtja ärimudeli arendamisel on oluline keskenduda igasugusele külastajale (nii siseturistile kui väliskülastajale) huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele. Kriisiolukorrast tulenevalt on vajalik tühistada viide, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel siseturg. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 sõnastust, kuna vajalik on eristada suurprojekte ja väikeprojekte ning sellest tulenevalt projektis seatud tulemuse ja eesmärgi saavutamist. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 7 lõike 2 sõnastust, seoses suurprojekti ja väikeprojekti toetuse andmise erisustega. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojektide toetust antakse turismiettevõtja kriisiolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste arendamiseks ja turule toomiseks või näiteks läbi turu uurimise või ehituse eelprojektide koostamise eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Toetust võib anda kriisi mõjude leevendamiseks oma ettevõttes, ettevõtte tegevuste lühiajaliseks ümberkorralduseks, kriisist väljuda aitava kampaania või lahenduse väljatöötamiseks või kriisijärgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 21. Vajalik on täpsustada väikeprojektile toetuse andmist, mida antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 7 lõike 3 esimese lause ja punkti 1 sõnastust. Et tegevused sobiksid nii väike- kui suurprojektidele, on tegevuste loetelu lisaks ärimudeli rakendamisele täiendatud ka ärimudeli arendamise võimalusega. Samuti on kriisiolukorrast tulenevalt vajalik tühistada nõue, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel siseturg. Tänastes kriisioludes ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal taastuvad vajalikud rahvusvahelised ühendused, milline saab olema välisturistide tarbijakäitumine kriisi järgselt ning millises perspektiivis on võimalik välisturule suunatud ootused ja eesmärgid reaalselt saavutada. Muudatusega muutub oluliseks igasugune uus segment, teenus või tuluallikas, mille välisturu potentsiaali hinnatakse siiski jätkuvalt valikumetoodika alusel pikemas perspektiivis kui seda on projekti kestvus. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, milles tuuakse välja väikeprojektide puhul toetatavad tegevused seonduvalt ärimudeli arendamise ning selle turundamisega. Uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamise ja turundamise tegevused võivad näiteks olla seotud uue teenuse arendamisega või olemasoleva teenuse disainimisega uuele kliendisegmendile või sihtturule. Uue ärimudeli rakendamiseks vajalike ettevalmistavate tegevuste elluviimiseks võivad muuhulgas olla ehitust ettevalmistavad tegevused ja ehitusprojekti koostamine. Alljärgnevalt on lisatud (tabel 1.) ülevaade, kuidas määruse § 7 lõikes 31 toodud toetatavad tegevused on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N). Tabel 1. 1. for development of service for new 2) uue ärimudeli kontseptsiooni customer segment; väljatöötamiseks; 3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde teostamiseks; 4) uue ärimudeli rakendamiseks; 2. for the development of personnel, 1) teenuste turundamiseks; marketing, production and service 3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike quality; eeltööde teostamiseks; 4) uue ärimudeli rakendamiseks; 5) personali ja teeninduskvaliteedi arendamiseks; 3. for the development and implementation 4) uue ärimudeli rakendamiseks; of a unique technological solution. 6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse rakendamiseks. Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse määruse § 7 lõike 6 sõnastust, millega kohaldatakse endist sätet vaid suurprojektidele ja väikeprojektidele viiakse toetuse tingimustesse sisse võimalus tegevusmudeli arendamise käigus tuua turule ka müügivahendustegevus, sh siseturule suunatud e-pood. Vajalik on pakkuda täiendavaid võimalusi uue teenuse arendamiseks ning tuluallika või kliendisegmendi tekkimiseks kriisist edukal väljumisel. Suurprojektide puhul müügivahendustegevusele baseeruva ärimudeli arendamist ei toetata. Eelnõu punktiga 11 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 8 sõnastust. Määruse muudatusega kaotatakse nõue lugeda abikõlblikuks ainult välisriigis projekti raames loodud teenuse turunduskulud. Abikõlblik on ka eestikeelne e-pood ja müügisüsteem siseturu ostude hoogustamiseks, mis ei lähe vastuollu rahvusvahelise ekspordiabi keeluga. Toetatavate turundustegevuste loetelus muudetakse rõhuasetus välisturundusele suunatud tegevuste asemel sobilikuks ka siseturismi turundamiseks. Turundustegevuste toetamisel ei soovita katta jooksvaid igakuiseid tegevusi sotsiaalmeedia haldamiseks ja sisukirjutajate palkamiseks, vaid turundustegevused peaksid olema kampaaniapõhised, st tegevustel on kindel algus ja lõpp, turg, kanal, sisu ja mõõdetavad tulemused kontaktide arvu vms mõõdiku näol. Alljärgnevalt on lisatud (tabel 2.) ülevaade, kuidas määruse § 8 lõikes 3 toodud abikõlblikud kulud on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N). Lisatud on ka § 8 lõige 3 punkt 15 väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, mille järgi lubatakse kuludest arvestada ka kaudseid kulusid. Nii personalikulud kui kaudsed kulud on lubatud katta juba küsitud riigiabi loas nimetatud 8 punkti alusel. Tabel 2. Eligible costs: 1) the costs of the project team personnel, 14) projektimeeskonna personalikulud except project management fees; vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1 ja punktidele 4–6, välja arvatud projektijuhtimise tasu. 15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest 2) the costs of acquisition of tangible and 5) põhitegevuseks vajaliku rakendustarkvara intangible assets and licenses and financial soetamise, juurutamise ja arendamise kulud; leasing necessary for the development of the 6) teenuse või toote arendamiseks vajaliku service or a product; materiaalse ja immateriaalse vara ning litsentsi soetamise ja kapitalirendi kulud; 3) ehitamise kulud; 3) the costs for the development, testing 1) teenuse või toote arendamise, testimise ja and implementation of a service or a product; juurutamise kulud; 3) ehitamise kulud; 4) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud kulud; 4) the costs of developing and 2) unikaalse tehnoloogilise lahenduse implementing a unique technological solution; väljatöötamise ning juurutamise kulud; 5) the costs of validation and protection of 7) patendi ja muu immateriaalse vara patents and other intangible assets; valideerimise ja kaitsmise kulud; 6) outsourced services; 1-13 läbivalt 7) costs of materials and supplies; 1-13 läbivalt 8) expenses related to marketing 8) kampaaniapõhise turundustegevuse activities. ettevalmistamisega ja läbiviimisega seotud kulud; 9) VisitEstonia turismiportaali nähtavuse tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohas; 10) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud; 11) välisriigis turundustegevuse läbiviimisega seotud transpordi- ja majutuskulud; 12) toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordsed materjali ja sisseostetava teenuse kulud; 13) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud; Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 8 lõiget 3 punktiga 15. Väikeprojektide puhul lisatakse kaudsete kulude katmise võimalus, et võtta kasutusele lihtsustatud kulude hüvitamise viis, mis on alla 100 000 eurose toetuse puhul uue toetuse avamisel kohustuslik. Lisaks on vajalik tagada väikeprojektide sujuv elluviimine ajal, kui toetuse saajatel puudub jooksev sissetulek (väikeprojektide puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest). Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse määruse § 8 lõike 4 sõnastust. Tegevused 1–2 on suunatud teenuste arendamisega uutele segmentidele ning teenuste protsesside arendamisega, kus üldjuhul kõrgeid töökulusid ei kaasne, sest teenuseid ostetakse enamasti sisse, mitte ei arendata neid asutusesiseselt oma töötaja tööajast. § 7 tegevus 3 on unikaalne tehnoloogiline innovatsioon, mille puhul projekti eelarve koosnebki suuremas osas vaid personalikuludest. Muudetud sõnastus pakub välja leevenduse maksta palka projekti meeskonnale, mitte tellida töid kolmandalt ettevõttelt, kellega on keeruline kokku leppida tehnoloogiliste arenduste tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õiguseid. Väikeprojektide personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõikega 41, millega täpsustatakse, et väikeprojektide personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Eelnõu punktiga 15 täpsustatakse määruse § 8 lõike 6 punkti 1 sõnastust. Mitteabikõlblikud on suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse määruse § 8 lõike 6 punkt 3 kehtetuks. Kehtiva määruse tingimustes mitteabikõlblikena toodud liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud loetakse muudatuse järel abikõlblikuks kuluks. Kulud on abikõlblikud, kuid need on seotud kliendi teenindamisega või klienditeekonna kitsaskohtade lahendamisega. Abikõlblikud ei ole ettevõtte üldhaldamiseks (näiteks juhile vajalik liiklusvahend, kaupade veoks kasutatav sõiduk, ega ka mitte turunduslikel eesmärkidel kasutatav liikuv turundusvahend) vajalike sõidukite soetamine. Näiteks turismiettevõtja poolt jalgrattalaenutuse pakkumine on klientidele suunatud teenus, mis vastab ka säästva turismi arendamise põhimõtetele, edendades sihtkohas vajaminevat ringiliikumist ja samas laiendab ka turismiettevõtja tuluallikaid. Samuti võib soetada sõiduk- atraktsiooni (purjelaev vmt), mida kasutatakse piletiga atraktsioonina või suurematel aladel klientide sõidutamiseks parklast teenuse tarbimise kohta. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 9 lõikega 21. Muudatusega tagatakse suurprojektide puhul võimalus lisada projekti eelarvesse enne taotluse esitamist tehtud ehituslike eeltöödega seotud kulud, näiteks ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), siis on võimalik lubada kulude katmist tagasiulatuvalt. Muudatus on vajalik, kuna suurprojektidel on ehitamise korral taotluse esitamise miinimumnõue ehituslik eelprojekt, mis eeldab, et enamus ehituslikest eeltöödest on tehtud. Antud muudatusega võimaldatakse katta kõik ehitusega seotud kulud, mis on projekti elluviimiseks vajalikud. Eelnõu punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 4, millega oli projektidele minimaalseks abikõlblikkuse perioodiks seatud 3 kuud. Ilma minimaalset projekti abikõlblikkuse perioodi kehtestamata on taotlejatel võimalus kiiresti ja paindlikult oma tegevused ellu viia, eelkõige väikeprojektides, aga ka suurprojektides. Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse määruse § 9 lõike 5 sõnastust. Vajalik on täpsustada projektide maksimaalset abikõlblikkuse perioodi. Suurprojektide läbiviimiseks pikema aja andmine tuleneb kriisiolukorrast, mis tekitab riske, et toetust ei saa kasutada vastavalt seni kehtinud ajakava loogikale, sest toodete tarnijad ja teenuste pakkujad ei suuda tagada tarnete tähtaegsust. Väikeprojektid on oma olemuselt lihtsamad kui suurprojektid ning ei vaja seetõttu nii pikka projekti elluviimise aega. Eelnõu punktiga 20 muudetakse määruse § 9 lõiget 7. Eriolukorra tõttu kehtivate piirangute ning kriisi potentsiaalse taastekkimise olukorras loobutakse piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks mõjuval põhjusel, näiteks eriolukorrast lähtuvalt. Kuna taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus on kaalutlusotsus, siis on EAS-il selle tegemisel vaja teada kaalutlusi, millest lähtuda. Neid on võimalik saada üksnes toetuse saajalt. Ilma toetuse saaja infota projekti muutmise vajalikkuse kohta ei ole võimalik EAS-il muudatuse vajalikkust kaaluda ja kaalutlusotsust teha. Eelnõu punktiga 21 täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 sõnastust. Määruse muudatustega hakatakse eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes taotletava toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. Väikeprojektide lisamise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiva eriolukorra tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele ning turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Väikeprojektide lisamine määruse tingimustesse annab suurema paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning võimaluse anda turismiettevõtjatele kriisist väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks või suurprojektide ettevalmistamiseks. Lisatud väikeprojekti taotleja käibe piirang kohtleb ettevõtjaid võrdselt ning tagab selle, et toetus ei satuks tühjalt seisnud ettevõtetesse, vaid aitaks turismiettevõtjatel leida leevendust kriisist põhjustatud käibelanguse tõttu tekkinud kahjudele. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti taotlemisele eelnenud ettevõtte majandusaasta kogukäibest. Aluseks on vahetult eelnev aasta. Juhul kui äriregistris veel andmed ei ole avalikult kättesaadavad, siis taotleja esitab meile ise bilansi ja kasumiaruande majandusaasta lõpu seisuga. Eelnõu punktiga 22 lisatakse määruse § 10 lõige 11. Sellega kehtestatakse väikeprojektide toetuse summaks minimaalselt 5000 ja maksimaalselt 20 000 eurot ning tuuakse välja, et taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50% taotlemisele eelneva majandusaasta käibest. Minimaalset toetust taotleva ettevõte minimaalne eelneva majandusaasta käive peab olema seega 10 000 eurot ning alla 40 000 eurose aastakäibega taotleja ei saa küsida maksimaalset toetust, vaid toetuse suurus selgub vastavalt tema majandusaasta tulemusele. Väikeprojekti toetuse summa on vastavuses Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N). - ettevõtja kohta on see minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot. Kogukäibe võrdlus on lisatingimuseks ja käibearvutuse kaudu on esitatud näide, kuidas tingimusi kohaldatakse. Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse määruse § 10 lõike 3 sõnastust. Turismiettevõtete käibed on kriisiolukorrast tulenevalt oluliselt langenud, pangalt ei saada enam laenu ja kogutud reservid kuluvad enamasti suletud hoonete püsikulude ning tööjõukulude katmiseks. Määruse muudatusega vähendatakse taotleja nõutud omafinantseeringu määra 20%-ni, kuna varasema 40% omafinantseeringu määra puhul ei oleks taotlejatel reaalselt enam võimalik taotlema tulla. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, mille alusel väikeprojekti toetuse taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta. Abi ülemmäära arvestatakse abi kohta, mida antakse COVID-19 raamistiku p 3.1. alusel alates abi andmisest, mis on võimalik pärast riigiabiloa saamist, kuni 31.12.2020. Abi andmiseks loetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. COVID-19 raamistiku p 22 a kohaselt võib osa 3.1 alusel antavat abi anda otsetoetuste, maksu- ja maksesoodustuste vormis või muus vormis, nagu tagasimakstavad ettemaksed, garantiid, laenud ja omakapital, tingimusel et selliste meetmete kogunimiväärtus jääb allapoole ülemmäära 800 000 EUR ettevõtja kohta; kõik kasutatud arvud peavad väljendama brutosummasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse määruse § 11 lõike 1 sõnastust kuna soovitakse toetuse sihtgruppi laiendada, et olla paindlik ja reageerida kriisist tekkinud mõjude leevendamiseks nii, et varasema, vähemalt 36 kuu asemel eeldatakse 24 kuud tegutsemist . Kuni 24 kuud tegutsevat ettevõtet loetakse alustavaks ettevõtteks (näiteks starditoetus) ja sellest edasi tegutsevaks ettevõtteks. Käesolev toetus on suunatud tegutsevale ettevõttele, kellel on välja kujunenud ärimudel ning selle muutmist soovitakse antud toetuse abiga. Muudatus kehtib nii väikeprojektidele kui suurprojektidele. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse § 11 lõikega 1¹. Muudatus on vajalik seoses sellega, et varasemalt kehtinud suurprojektide sihtgrupi loogika oli igasugune ettevõte, kes soovib turule tuua uue ärimudeli ja meelitada Eestisse seeläbi uusi külastajaid. Kuna väikeprojektide tegevus võib olla ka ainult ettevalmistav tegevus, siis ei ole mõistlik, et igasugune ettevõtja on turismiettevõtja, vaid sihtgrupp on piiratud täna tegutsevate turismiteenuse pakkujatega. Väikeprojekti toetust võib seega taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 24 kuud tegutsenud muu Eestis registreeritud juriidiline isik, mis pakub külastajatele turismiteenust, mis on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee vastavalt Turismiseaduse §-le 26. Selle kohaselt turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning EAS-le. EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste edastatud turismiinfot. Ettevõtja saab oma teenuse panna puhkaeestis.ee veebi, sisestades ettevõtte andmed ning teenuse andmed, mida ta soovib veebis tutvustada. Kui andmed on sisestatud, suunatakse need enne avalikustamist süsteemis automaatselt piirkonda teenindava turismiinfokeskuse või külastuskeskuse poolsesse kontrolli, kes teostab andmete kontrolli (näiteks foto kvaliteet, tekstist arusaamine, kas teenus on õiges rubriigis sisestatud jmt). Kui andmed on kontrollitud, siis avalikustatakse turismiteenus veebis. Lisaks sellele võib väikeprojekti toetust taotleda turismiteenuste pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon. Euroopa Komisjoni riigiabi loaga nr SA.57014 (2020/N) tingimuste alusel saab toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, riigiasutus ja juriidiline isik, kes vastab § 11 lõikes 1 toodud nõuetele. Sihtkoha arendusorganisatsioonid mahuvad kõigi kolme toodud võimaluse alla ning erialaliidud on reeglina mittetulundus ühingud ehk äriregistris registreeritud juriidilised isikud. Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse § 11 lõikega 5, et lisada selgitus COVID-19 raamistiku alusel väikeprojektile antavale abile kindlas ajavahemikus. Covid-19 raamistiku alusel antava abi korral kontrollitakse raskustes olemist 31.12.19 seisuga. VTA abi saajatele alates 24.04.2020 üldine nõue Euroopa Regifondi määrusest 1301/2013 (art 3 lg 3 p d) enam ei kohaldu. Eelnõu punktiga 28 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust, millega täpsustatakse viidet suurprojekti taotluses sisalduvatele nõutud andmetele ja dokumentidele. Väikeprojektidele esitatavaid nõudeid leevendatakse. Eelnõu punktiga 29 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 punktide 9 ja 10 sõnastust. Punktide 9 ja 10 täpsustamisega loetakse piisavaks kui turismiettevõte esitab nõudluse ja konkurentsianalüüsi üldistatult oma valdkonna kohta. Meetme tingimusi leevendatakse ja jäetakse välja nõue esitada ärimudeli rahvusvahelise nõudluse analüüs või rahvusvaheline konkurentsianalüüs, kuna kriisiolukorda arvestades ei ole võimalik rahvusvahelist konkurentsiolukorda asjakohaselt analüüsida. Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 13 lõikega 3. Väikeprojektide taotlusvormi küsimused on lisatud viitega sama paragrahvi lõike 2 punktidele 1–6, 15 ja 22–24. Täiendusega täpsustatakse nõudeid dokumentidele ja andmetele, mida peab esitama väikeprojekti taotlemisel. Nendeks on andmed projekti meeskonna, projekti eelarve katmiseks vajalike vahendite kirjelduse ja ehitamisega seotud detailide kohta. Väikeprojektide taotlejad peavad esitama lisaks taotleja vahetult eelneva majandusaasta aruande ja juhul kui taotleja kuulub kontserni siis kontserni vastavad majandusandmed kuna COVID-19 raamistiku alusel antava abi korral tuleb veenduda taotleja ja kontserni raskustes mitteolemist. Juhul kui taotleja ise ei ole VKE, tuleb projekti elluviimisesse kaasata vähemalt üks projektist kasusaav VKE ning esitada koostöökokkulepe. Kuna väikeprojektide puhul on saadav maksimaalne toetus väiksemas summas, nõutakse võimalikult vähe dokumente. Asjakohased on need nõuded, mis on vajalikud vastavushindamise teostamiseks. Väikeprojektide abikõlblik tegevus on ka uue ärimudeli kontseptsiooni koostamine. Väikeprojektide andmed taotlusvormil sisaldavad projekti eesmärgi ja panuse selgitamist toetuse andmise eesmärki ning tulemusse, samuti kirjeldatakse taotlusvormil abikõlblikke tegevusi, mis vastavad § 7 lõigetele 2’ ja 3’ ning § 8 lõige 3 punkt 1 alusel võib olla ka ärimudeli arendamise ja teenuse arendamise kulu. Eelnõu punktiga 31 täpsustatakse määruse § 14 lõike 3 sõnastust. Lisatakse erisus väikeprojektidele, et saaks avada taotluste vastuvõtmine võimalikult kiiresti. Väikeprojektide korral teavitab rakendusüksus oma veebilehel taotlemise tingimustest enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 5 tööpäeva ette. Eelnõu punktiga 32 täpsustatakse määruse § 15 lõike 1 sõnastust. Lisatud on väikeprojektide menetlemise viis, milleks on vastavushindamine ja sellele järgneva otsuse vormistamine. Väikeprojektidele ei koostata valikukriteeriume, toimub tehniline nõuetele vastavuse kontroll, mida nimetatakse vastavushindamiseks. Suurprojektidele kohaldub kehtiv hindamise loogika. Eelnõu punktiga 33 täpsustatakse määruse § 15 lõike 5 sõnastust. Taotluse menetlemise tähtaeg kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates kohaldub ainult suurprojektidele. Eelnõu punktiga 34 täiendatakse määruse § 15 lõigetega 6 ja 7, et tagada kiirem menetlusaeg väikeprojektidele. Väikeprojektide taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Kuna toetuse andmine käib vastavushindamise põhiselt, siis ei ole vajalik nii pikk menetlusaeg kui suurprojektidele (puudub vajadus komisjoni kokkukutsumiseks). Kuna väikeprojektide toetuse kogumaht on piiratud, siis on vajalik piirata ka seda, mitu korda võib 1 taotleja käesoleva määruse tingimuste kohaselt väikeprojekti toetust saada. Väikeprojekti toetust antakse ühele taotlejale üks kord. Väikeprojektide toetust antakse COVID-19 skeemi alusel kuni 31.12.2020. a. Toetust jätkatakse VTAna alates 1. jaanuar 2021. a juhul kui toetusmeetme vahendeid jätkub. Eelnõu punktiga 35 täpsustatakse määruse § 17 lõike 1 sõnastust nii, et see kehtib vaid suurprojektide kohta. Suurprojektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. Väikeprojektide hindamiseks seda ei moodustata. Eelnõu punktiga 36 täpsustatakse määruse § 18 pealkirja nii, et see jääb kehtima ainult suurprojektidele. Eelnõu punktis 37 sõnastatakse paragrahvi 18 lõige 1 nii, et see jääb kehtima ainult suurprojektidele. Eelnõu punktis 38 täiendatakse määrust paragrahviga 181, millega kehtestatakse väikeprojektidele vastavusnõuete põhine hindamine, kuna tegemist on väiksema summa ja lihtsamat tüüpi toetusega. Eelnõu § 181 kehtestab tingimused, millistest asjaoludest lähtuvalt taotluses kirjeldatud projektide rahastamine otsustatakse ning kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab eelnõus sätestatud nõuetele ja toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. Projekte hinnatakse vastavalt lävendile, mille ületamiseks peab nii taotleja kui taotlus olema hinnatud taotlejale ja taotlusele esitatud tingimustele vastavaks. Seega kui taotlus on hinnatud tingimustele vastavaks, loetakse, et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Kui taotleja on hinnatud tingimustele vastavaks, on taotleja suuteline projekti ellu viima ja tulemused saavutama. Taotluse hindamine toimub lävendipõhiselt: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse § 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja tulemusele, st et projekti elluviimisega tagatakse turismiettevõtja jätkusuutlikkus ja kiire turule naasmine pärast eriolukorra lõppemist; 2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele; 3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning kirjeldatud tulemuste saavutamisega otseselt seotud. Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas on määruses sätestatud tingimuste abil arvestatud seirekomisjoni valikukriteeriumitega: 1. Projekti mõju meetme eesmärkide Toetuse andmisega tugevdatakse saavutamisele ettevõtja konkurentsivõimet. Hinnatakse: Taotleja esitab probleemi või arenguvajaduse  projekti panust meetme eesmärkidesse, kirjelduse ning selgitab tegevusi, kuidas läbi sh projekti tulemuste eeldatavat ulatust projekti panustatakse nii toetuse andmise ning vajadusel tulemuste kestlikkust eesmärki kui ka tulemustesse. Kuna pärast projekti lõppu; võimalusi, kuidas ja mis tegevuste kaudu  projekti panust meetme väljundnäitaja(te) ettevõtja konkreetselt just endale sobiliku saavutamisse. lahenduse leiab, ei ole tegevused üldistatud, vaid iga taotleja kirjeldab enda situatsioonist lähtuvat probleemi ning leiab sellele lahenduse. Läbi vastavushindamise tuvastatakse ning toetust antakse ainult neile projektidele, mille käigus leevendab turismiettevõtja eriolukorrast tulenevaid mõjusid, korraldab tegevusi ümber, arendab ja turundab teenuseid või tooteid, või valmistab ette uue kriisijärgse ärimudeli muudatuse. Vastavushindamise käigus selgitatakse, et projektile seatud eesmärkide, oodatavate tulemuste ja tegevuste kirjeldus oleks piisav, põhjendatud ja mõõdetav ning et taotlus vastaks sisulistele nõuetele ja kuulub hindamisele. Samuti antakse hinnang, kas projekti tegevused on vastavuses meetmes kirjeldatud väljunditega, kas projekti tegevustega seotud kulud on abikõlblikud vastavalt meetme tingimustele ning kas toetust taotletakse meetme tingimustes nimetatud abikõlblikele tegevustele. 2. Projekti põhjendatus Määruse järgselt on projekt põhjendatud, kui Hinnatakse, kas: ettevõtja soovib disainida uusi  projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud turismiteenuseid, või arendada neid uute – on olemas probleem ja vajadus, mida segmentide, teenuste ja käibe saab toetusega lahendada; tekitamiseks. Arendades ettevõtet, panustab  projekti sekkumisloogika on arusaadav, toetuse saaja ka Eesti turismi mõjus – projektis ettenähtud tegevused konkurentsivõime kasvatamisese laiemalt. võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad;  tegevuste ajakava on realistlik, arvestades tegevuste omavahelisi seoseid. 3. Projekti kuluefektiivsus Antud määrusega on abikõlblikud kõik Hinnatakse, kas: kulud, mis on otseselt seotud turismiettevõtte  ettenähtud tegevused/lahendused on ärimudeli arendamisega. piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud Abikõlblikud kulud on: uue ärimudeli väljundite/tulemuste saavutamiseks; kontseptsiooni väljatöötamise kulud, uue  planeeritud eelarve on realistlik ja ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja teostamise kulud, uue hinnangute alusel on eelarve kokku ärimudeli (teenuste) turunduskulud, personali pandud ning planeeritud kulud on ja teeninduskvaliteedi arendamise või vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas teenuse digitaliseerimise ja tehnoloogilise taotleja võimekus täiendavate püsikulude lahenduse rakendamisega seotud kulud. rahastamiseks. Eelarve on arusaadav ning piisavalt põhjendatud kui see tugineb vähemalt kulukalkulatsioonidel, mille detailsus on kirjeldatud ühikuhindade alusel ning põhjendatud avalike hinnakirjade või taotleja varasema kogemusega. Juhul kui eelarve aluseks on hinnapakkumised, peab hinnapakkumine olema ühikuhindade detailsusega või esitatud lähteülesanne, mis täpsustab hinnapakkumise sisu. Juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis esitatakse taotlusega rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon. 4. Toetuse taotleja/saaja (ja partnerite) Määrusega on taotleja ja partneri võimekus suutlikkus projekti ellu viia projekti ellu viia tõendatud läbi Antud kriteeriumi rakendamisel vastavusnõuete. kontrollitakse, kas toetuse taotlejal/saajal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikus, õiguslikkus, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Toetuse mõjususe hindamiseks esitab toetuse saaja lõpparuande ja kahe aasta pärast peale projekti lõppu tagasiside toetuse tulemuste ja pikemaajalise mõju kohta. Väikeprojektide tulemusel ei pruugi olla otsest seost ettevõtte majandustulemustega, kuid toetuse tulemuslikkuse hindamiseks võrreldakse iga toetuse saaja majandustulemusi enne ja pärast projekti ning küsitakse toetuse saaja kommentaari toetuse tulemuslikkuse kohta. Eelnõu punktiga 39 täiendatakse määruse § 19 lõike 2 sõnastust. Muudatustega tuuakse suurprojektide taotluse hindamisel keskmised hinded veidi allapoole (vastavalt 2,6 ja 2,3), et toetus oleks kriisiolukorda arvestades kättesaadav suuremale hulgale turismiettevõtetele. Eelnõu punktiga 40 täiendatakse määruse § 19 lõikega 21, millega tuuakse sisse viide nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotluse rahuldamisele. Eelnõu punktiga 41 muudetakse määruse § 23 lõike 2 sõnastust. Lühendatakse võimalikku aruandlusperioodi pikkust. Toetuse saaja rahavoogude kiirendamiseks saab EASist toetuse makseid küsida ka iga kuu, võrreldes varasema minimaalse 3 kuu järel. Kui aruandlusperiood on lühem, siis on ühes aruandes ka vähem kulusid ehk nende läbivaatamisele kulub korraga vähem aega. Eelnõu punktiga 42 täiendatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 10 sõnastust. Tehniline täpsustus viite näol originaalsättele tagab täpsemini arvutatud säilitamistähtaja. Rakendatakse struktuuriseaduse § 35 lõike 2, mille kohaselt kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid peab toetuse saaja säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud. Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga toetuse väljamaksmise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane toetus maksti välja näiteks 4. oktoobril, siis algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Eelnõu punktiga 43 täpsustatakse paragrahvi 27 lõike 1 punkti, millega kohaldub säte nii vähese tähtsusega abi andmisel kui ka Covid-19 raamistiku alusel antavale abile, mistõttu nimetatud üheselt sõnaga „toetus“. Eelnõu punktiga 44 täpsustatakse määruse § 29 pealkirja teksti, kuna rakendussätteid hakkab olema mitu. Eelnõu punktiga 45 loetakse paragrahvi 29 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–6. On toodud välja eraldi rakendussätted suurprojektidele nii, et praegu menetluses olevaid taotlusi hinnatakse siiski uue metoodika kohaselt. COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31.detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel. Euroopa Komisjoni riigiabiloa nr SA.57014 (2020/N) punkt nr 49 loob võimaluse anda väikeprojektidele toetust tagasiulatuvalt alates 01.aprill 2020, kuid käesolevaga määrusega seda võimalust ei kohaldata. Abi hakatakse andma alates toetuse andmise hetkest ning COVID-19 raamistiku alusel antakse abi kuni 31.12.2020 või kuni vahendite lõppemiseni sellest varasemalt. Samuti võimaldatakse, toetuse saaja soovil, rakendada määruse § 10 lõiget 3 uues sõnastuses (toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest) menetluses olevate ning käimasolevate projektide osas. Tagasiulatuv kohaldamine tuleneb vajadusest pakkuda soodsamaid tingimusi juba rahastatud projektidele, et toetada nende tegevust COVID-19 viiruse põhjustatud pandeemia ajal, mil kogu turismisektor on sattunud väga raskesse olukorda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78); 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 5. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9). EAS on taotlenud ja saanud Euroopa Komisjoni riigiabi loa sellele osale määrusest, mis käsitleb riigiabi andmist väikeprojektidele. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud turismiettevõtjatele projektide esitamiseks, luues võimaluse taotleda nii väikeprojekti kui suurprojekti turismiettevõtja ärimudeli arendamiseks ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljatulemiseks ja uue lisandväärtuse loomiseks. Arvestades koroonaviiruse ülemaailmse leviku ja sellest tulenevate erinevate rahvusvaheliste ja riigisiseste piirangute juba ilmnenud ebasoodsaid tagajärgi turismisektorile, võib määruse muudatuste mõju kahju saanud ettevõtjatele pidada oluliseks. Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene seos ja positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Maapiirkondades on suur hulk mikro- ja väiketurismiettevõtjaid, mis on oma sisult pereettevõtted ja eriolukorra tõttu on kaotanud pere sissetuleku. Toetuse tingimuste lihtsustamisega luuakse võimalus uuesti väikeärid käima lükata. Eelnõu aitab kaasa Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud „Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele (turismitooted ja – teenused on kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust; VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile). Turismiarengukavas on sätestatud, et uute ärimudelite kasutusele võtmist ja teenuste disaini toetatakse turismisektoris kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ning tõstetakse turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ja teenuste disainist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 23, mis jõustatakse tagasiulatuvalt, et võimaldada tõsta toetuse maksimaalset määra ja vähendada seega omafinantseeringu minimaalset määra. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitati eelnõu arvavamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondliku komisjon avaldas arvamust, mõlemad on esitatud seletuskirja lisas olevas märkustega arvestamise tabelis. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamine Ministeeriumide kommentaarid: MKM vastus: Rahandusministeerium: 1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 1 ja Selgitus: eelnõuga luuakse § 7 täiendatakse sõnastust „lõigetes 3 ja 31 lõige 31 mille viide lisatakse § 2 nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt lõikesse 1 kuna seal viidatakse suurprojekti ja väikeprojekti) toetus“. Jääb hetkel kehtivas määruses ainult § arusaamatuks, millega on tegemist § 2 lõikes 31 7 lõikele 3. Määruse muudatusega mõeldud, kuna määruses antud lõiget ei ole tekib vajadus viidata ka ning muudatusega seda ka ei looda. väikeprojektide tegevusi kirjeldavale määruse punktile, mis on §7 lõige 31. 2. Soovitame sõnastada eelnõu punktiga 2 Arvestatud. täiendatud § 2 uut lõiget 4 (s.o lisada viide ka ajutise raamistiku muudatusele) järgmiselt: „(4) Väikeprojekti toetus on riigiabi komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“ 3. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse määruse § 8 Arvestatud. Seletuskirja lisatud lõige 6 punkt 3 kehtetuks ning liiklusvahendi selgitus. või mootorsõiduki soetamise kulud loetakse muudatuse järel abikõlblikuks kuluks. Palume seletuskirjas täpsustada ja tuua välja, millised liiklusvahendid või mootorsõidukid abikõlblikuks muutuvad. 4. Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 10 lõiget 3 Teadmiseks võetud. Kuivõrd ning määruse jõustumisel muutub toetuse meetme tegevuse maksimaalne maksimaalseks määraks 80% abikõlblikest toetuse määr on vastavalt kuludest. Samas ei ole selgitustes välja toodud, Vabariigi Valitsuse korraldusele kuidas mõjutab see muudatus prioriteetses nr 83 „perioodi 2014–2020 suunas olevat omafinantseeringu määra struktuuritoetuse meetmete terviklikult. nimekirja“ kinnitamine (RT III, 24.03.2020, 3) 100%, siis ei oma muudatus prioriteetse suuna omafinantseeringu arvestusele mõju. 5. Soovitame eelnõu punktiga 22 täiendatud § 10 Arvestatud. uut lõiget 12 õigusselguse huvides sõnastuda järgmiselt: „(12) COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta.“. Ühtlasi palume seletuskirjas eelnõu punkti 22 kohta täpsustada sõnastust vastavalt muudatusettepanekule. 6. Eelnõu punktiga 23 muudetakse § 11 lõige 1 Arvestatud. SK uus sõnastus: sõnastust, millega leevendatakse nõudeid Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse Eestis registreeritud juriidilise isiku määruse § 11 lõike 1 sõnastust tegutsemise ajale ning tuuakse see 36 kuu pealtkuna soovitakse toetuse sihtgruppi 24 kuu peale. Jääb arusaamatuks, miks selline laiendada, et olla paindlik ja muudatus tehakse, kuna seletuskirjas seda reageerida kriisist tekkinud põhjendatud ei ole. Palume seletuskirja mõjude leevendamiseks nii, et täiendada. varasema, vähemalt 36 kuu asemel eeldame 24 kuud Eestis registreeritud juriidilise isiku tegutsemise ajale ning seejuures säilib loogika, et tegemist ei ole alustava ettevõtte toetusega, vaid toetust antakse ettevõttele, kelle ärimudel on juba olemas ning on tekkinud vajadus seda muuta. Muudatus kehtib nii väikeprojektidele kui suurprojektidele. 7. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse § 15 lõiget 1 Teadmiseks võetud. ning muudetakse väikeprojektide menetlemise Väikeprojektide menetlemine viisi, mille kohaselt tehakse ainult vastavushindamise alusel on vastavushindamine ja vormistatakse otsus. kooskõlas taotluste menetlemise Rahandusministeerium ei pea põhjendatuks määrusega ning sellist praktikat kõikide väikeprojektide taotluste hindamise rakendatakse ka teistes EAS tingimuste lihtsustamist ning loobuda ettevõtlustoetustes, mille lävendipõhisest hindamisest kuni 31.12.2020, tingimused sarnaselt käesoleva kuna see ei ole kooskõlas määrusega on juba ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 rakenduskava kooskõlastatud. üldiste valikukriteeriumitega. Väikeprojektide hindamise lihtsustamist soovitame kaaluda ainult nende toetuste taotluste osas, mis vastavad eriolukorra nõuetele. 8. Eelnõu punktiga 33 täiendataks § 15 lõiget 6 Teadmiseks võetud. EAS sama ning tuuakse välja, et väikeprojektide taotluse meeskond menetleb ka turismi menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva. kriisitoetuseid ning kiirem Võttes arvesse, et väikeprojektide korral on menetlemise võimekus on küll esitatavate dokumentide maht oluliselt võimaluse korral tagatud, kuid väiksem, soovitame kaaluda lühemat taotluse hoolimata lihtsast menetlemisest menetlemise aega. on meeskonna suurus ja võimekus piiratud. EAS peab vaatamata dokumentide vähesusele veenduma eelarve abikõlblikkuses ja sisulises vastavuses. 9. Soovitame seletuskirja punkti 2 raamistiku Arvestatud. pealkiri muuta vastavalt tähelepanekule 2 (s.o viidata ka COVID-19 raamistiku muudatusele). Parema arusaadavuse huvides palume tekstiosa „COVID-19 raamistik kehtib ainult väikeprojektidele ja sellele osale määrusest küsib EAS ka eraldi riigiabi loa“ asendada tekstiosaga „EAS on taotlenud ja saanud Euroopa Komisjoni riigiabi loa sellele osale määrusest, mis käsitleb riigiabi andmist väikeprojektidele“. 10. Seletuskirjas on selgitatud eelnõu punkti 25 Teadmiseks võetud. Seletuskirja täiendust § 11 lõike 5 kohta. Juhime täpsustatud, et COVID-19 tähelepanu, et vastavalt määruse 1301/2013 raamistiku alusel väikeprojektile muudatusele (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu antavale abile kindlas määrusea (EL) 2020/558) ei käsitata vähese ajavahemikus. Covid-19 tähtsusega abi saajat raskustes ettevõtjana. raamistiku alusel antava abi korral Seega põhimõtteliselt oleks võimalik anda ka kontrollitakse raskustes olemist raskustes ettevõtjatele vähese tähtsusega abi. 31.12.19 seisuga. VTA abi saajatele kohaldub üldine nõue Euroopa Regifondi määrusest 1301/2013 (art 3 lg 3 p d). 11. Soovitame seletuskirja osas 3 „eelnõu vastavus Arvestatud. Euroopa Liidu õigusele“ punkti 5 lisada viide ka COVID-19 raamistiku muudatusele (vt ettepanek nr 10 eelnõu kohta). 12. Seletuskirja punktis 4 „määruse mõjud“ on Arvestatud. toodud, et eelnõuga tehtavatel muudatustel on (kaudne) positiivne mõju regionaalarengule. Rahandusministeerium leiab, et eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene seos regionaalarengule igas Eesti piirkonnas. Maapiirkondades on suur hulk mikro- ja väiketurismiettevõtjaid, mis on oma sisult pereettevõtted ja eriolukorra tõttu on kaotanud pere sissetuleku. Toetuse tingimuste lihtsustamisega luuakse võimalus uuesti väikeärid käima lükata. 13. Soovitame muuta kehtiva määruse § 27 lõige 1 Täiendatud: säilitama toetuse punkti 4 sõnastust, lisades pärast sõnu „vähese andmisega seotud dokumente 10 tähtsusega abi“ sõnad „ või riigiabi“. aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel viimane abi anti; Riigi Tugiteenistuse Keskus: 1. Eelnõu § 1 punkti 43 lausest „Pärast nimetatud Arvestatud. Seletuskirja on kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA täiendatud. Väikeprojektide määruse alusel“ tulenev korraldus ei sobi. menetlemine vastavushindamise Alates 2021. a algusest esitatud väikeprojekti alusel on kooskõlas taotluste taotlusi ja neid, mis ei vasta eriolukorra menetlemise määrusega ning nõuetele, peaks menetlema tavaliselt ehk sellist praktikat rakendatakse ka hindama lävendipõhiselt, et tagada parimate teistes EAS ettevõtlustoetustes, projektide toetamine. Eelnõu rakendussättesse mille tingimused sarnaselt palume lisada need eelnõu sätted, mis tagavad, käesoleva määrusega on juba et vastavusnõuete alusel valitakse projekte, mis kooskõlastatud. on kooskõlas COVID-19 raamistiku alusel sätestatud erikorraga, sh viide määruse §-le181 Väikeprojekti vastavushindamine. SA Archimedes: 1. Eelnõu punkt 2 lg 5 - miks ei ole võimalik Teadmiseks võetud. Viidatud väikeprojektide ärimudeli kriisimeetmetest programm ei välista ühe toetuse toetada projekte, mis on ärimudelite saajaid teisest toetusest, vaid arendamistoetust juba saanud? Tegemist on ainult mentorlusteenuse kriisimeetmega, mille eesmärk on eriolukorrast samaaegse topelt toetamise. tulenevate mõjude leevendamine. Seetõttu ei Programmi raames pakutakse tohiks siin rolli mängida, kas ettevõtja on ettevõtetele mentorlust, et sarnasest programmist varem toetust saanud. valmistada ette oma ärimudeli Väidetavalt on selliseid toetuse saajaid muudatus toetuse taotlemiseks. tänaseks vaid paar ettevõtet ja minu hinnangul Kuna väikeprojektide toetamisel ei tohiks nende taotlemist piirata. on mentorlus samuti abikõlblik kulu ning võib seda olla sisuliselt kogu projekti eelarve ulatuses, siis viidatakse, et mentorteenuse programmis osalenud ettevõtjad ei saa küsida toetust väikeprojektide eelarvest, vaid võivad koheselt suunduda suurprojektide toetuse taotlejateks. Piirang ei kohaldu tagasiulatuvalt neile, kes on juba mentorluse teenuse lõpetanud. 2. Eelnõu punkt 30 lg 3 – RÜ-l on kohustus Teadmiseks võetud. suurprojektide korral teavitada taotlemise Suuprojektidele kehtiv eelnev tingimustest vähemalt 60 tööpäeva ette enne teatamisaeg kohaldub vaid uue taotluste vastuvõtmist. Miks on määruses vooru avamisel, mida käesoleval sätestatud nii pikk tähtaeg, kui väikeprojektidel hetkel ei tehta, sest taotlemine on see 5 tööpäeva? Ettepanek vähendada jätkub jooksvalt muutuvate suurprojektide puhul taotlemise tingimuste tingimuste alusel. Sisulist avaldamise minimaalselt aega 20 tööpäevani (1 peatamist üldse ei toimugi. kalendrikuu) enne taotluste vastuvõtmist. 3. Täpsustan ka, kuna eelnõust ja seletuskirjast ei Selgitus: Väikeprojektide nõutud tule täpselt välja, ega eelnõu punkt 27 ei käi dokumentides ei ole viidet §13 väikeprojektide kohta? Kui see pole nii, siis lõike 2 punktidele 9-10, mis pole minu hinnangul nii väikeste projektide tähendab, et nõue puhul (5000-20 000 eurot) mõistlik nõuda väikeprojektidele ei kohaldu. toetuse taotlejatelt ärimudeli nõudluse analüüsi ega ärimudeli konkurentsianalüüsi. EVEA: Teadmiseks võetud. Vastatud 1. EVEA nimel soovin toetada hr. H. Tombergi eelnevalt. (EAS sama meeskond allolevas kirjas pp. 2) ja 3) toodud ettepanekud, menetleb ka turismi ehk lühendada suurprojektide vastuvõtu kriisitoetuseid ning kiirem alustamise aega peale määruse muudatuste menetlemise võimekus on küll jõustumist 20-ni, maksimaalselt - 30 päevani; võimaluse korral tagatud, kuid samuti täpsustada eelnõu p. 27 pakutud par. hoolimata lihtsast menetlemisest 13 muudatust järgnevalt: 9) ärimudeli nõudluse on meeskonna suurus piiratud. analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide EAS peab vaatamata dokumentide valiku põhjendust, turundustegevuste ja - vähesusele veenduma eelarve kanalite kirjeldust, kui tegemist on abikõlblikkuses ja sisulises suurprojektiga 10) ärimudeli vastavuses. konkurentsianalüüs, kui tegemist on Selgitus ärimudeli nõudluse ja suurprojektiga. konkurentsi analüüsi nõuete kohta: Väikeprojektide nõutud dokumentides ei ole viidet §13 lõike 2 punktidele 9-10, mis tähendab, et nõue neile ei kohaldu.)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →