EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 13.5.2020
C(2020) 3139 final
KOMISJONI TEATIS
COVID-19: suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks
ET ET
KOMISJONI TEATIS
COVID-19: suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks
I. Sissejuhatus
1. COVID-19 puhangul on suur mõju transpordile ja ühendatusele ELis. Puhangu
tõkestamiseks võetud meetmed on kaasa toonud transporditegevuse järsu vähenemise,
eriti reisijateveo puhul1. Kaubavoogudele on avaldunud väiksem mõju, osaliselt tänu
ELi ühistele jõupingutustele, et tagada kauba jätkuv liikumine, kuigi
majandustegevuse vähenemise ja tarneahelate katkemise tõttu on toimunud
kahanemine.
2. Komisjon on välja andnud suunised mittehädavajaliku reisimise piiramise kohta2 ning
esitanud konkreetselt transpordi jaoks mõeldud meetmed, sealhulgas suunised
piirihaldusmeetmete,3 kaubavedude roheliste koridoride rakendamise,4 lastilendude
hõlbustamise5 ning laevadel viibivate meremeeste, reisijate ja muude isikute6 kohta.
Komisjon on andnud suuniseid selle kohta, kuidas kõige paremini kaitsta
transporditöötajaid ja reisijaid, säilitades samas kaubaveod.
3. Niikaua kui inimeste liikumisele kehtivad piirangud ja ka kaubavood võivad olla
mõjutatud, tuleks neid meetmeid ja soovitusi, mis käsitlevad kaubavooge, elutähtsatel
kutsealadel töötavate töötajate vaba liikumist,7 reisijate ja meeskondade transiiti ning
repatrieerimist, kõigis liikmesriikides ka edaspidi järjepidevalt ja kooskõlastatult
kohaldada. Liikmesriigid peaksid jätkama komisjoni kooskõlastatava COVID-19
reageerimise riiklike transpordi kontaktpunktide võrgustiku kasutamist.
4. Kuna rahvatervise olukord hakkab paranema, on oluline, et transporditeenused ja -
ühendus taastataks järk-järgult piires, mida epidemioloogilised tingimused lubavad,
sest need on ELi ja maailmamajanduse arengu peamised võimaldajad ning ELi
kodanike igapäevaelu olulised osad.
5. Euroopa Komisjon esitas 15. aprillil 2020 koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga
Euroopa ühtse tegevuskava,8 milles esitatakse soovitused COVID-19 leviku
tõkestamise meetmete lõpetamiseks. Ühtses Euroopa tegevuskavas teatati, et
komisjon esitab ka „üksikasjalikumad suunised selle kohta, kuidas järk-järgult
taastada transporditeenused, ühenduvus ja vaba liikumine nii kiiresti, kui rahvatervise
olukord seda võimaldab, pidades silmas ka suviste puhkusereiside kavandamist“.
1
Näiteks lennuliiklus on vähenenud võrreldes eelmise aastaga ligikaudu –90 % (allikas: Eurocontrol), raudtee
reisijateveo teenused (pikamaarongid) –85 % ja piirkondlikud raudtee reisijateveo teenused (sealhulgas
linnalähiteenus) –80 %, rahvusvahelised raudtee reisijateveo teenused on peaaegu peatunud (allikas: Euroopa
raudtee- ja taristuettevõtjate ühendus (CER)) ning kruiisi- ja reisilaevade teenus on aprilli keskel võrreldes
eelmise aastaga vähenenud rohkem kui –90 % (allikas: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)).
2
COM(2020) 115 final, COM(2020) 148 final ja C(2020) 2050 final, ELT C 102I , 30.3.2020, lk 12.
3
C(2020) 1753 final, ELT C 86I, 16.3.2020, lk 1.
4
C(2020) 1897 final, ELT C 96I, 24.3.2020, lk 1.
5
C(2020) 2010 final, ELT C 100I, 27.3.2020, lk 1.
6
C(2020) 3100 final, ELT C 119, 14.4.2020, lk 1.
7
C(2020) 2051 final, ELT C 102I, 30.3.2020, lk 12.
8
Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas (ELT C 126,
17.4.2020, lk 1).
1
6. Kodanike, sealhulgas transporditöötajate ja reisijate tervis on jätkuvalt peamine
prioriteet. Eritähelepanu tuleks pöörata haavatavatele elanikkonnarühmadele, näiteks
eakatele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, austades täielikult nende
privaatsust. Reisi- ja käitamispiirangute leevendamine peaks seetõttu toimuma järk-
järgult, et kaitsta tervist ja tagada, et transpordisüsteemid ja -teenused ning muud
nendega seotud süsteemid (nt piirikontroll välispiiridel) saaksid uuesti kohaneda
suurema kaubamahu ja sõitjate hulgaga. Sellega peaksid kaasnema pidevalt
ajakohastatavad teavituskampaaniad, et tagada reisivate inimeste jaoks võimalus teha
plaane ja tegutseda selliselt, et nad on täielikult teadlikud olukorrast ja seega ka oma
individuaalsest vastutusest reisimisel tervisealaste soovituste järgimisel.
7. Transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguline taastamine sõltub täielikult
reisipiirangute käsitlemisest, epidemioloogilistest hinnangutest ning meditsiinilistest
ekspertnõuannetest vajaliku tervise- ja sanitaarkaitse ning ettevaatusabinõude kohta.
Seepärast ei piirata käesolevate ELi suunistega transporditeenuste ja -ühenduse
taastamise kohta selliste põhimõtete kohaldamist. Samuti peaksid suunised olema
nendega täielikult kooskõlas ja vastavuses ning neid tuleks rakendada Euroopa ühtse
tegevuskava raames.
8. Nendega luuakse ühine raamistik, et toetada transpordisektoris tegutsevaid
ametiasutusi, sidusrühmi, sotsiaalpartnereid ja ettevõtjaid ühendatuse järkjärgulisel
taastamisel. Suunised koosnevad kõigi transporditeenuste suhtes kohaldatavatest
üldpõhimõtetest ja konkreetsetest soovitustest, mille eesmärk on käsitleda iga
transpordiliigi omadusi ning mis on realistlikud ja praktilised. Nendega soovitakse
anda lisasuuniseid selle kohta, kuidas järk-järgult taastada transporditeenused,
ühendatus ning vaba liikumine nii kiiresti, nagu rahvatervise olukord seda võimaldab,
kaitstes samas transporditöötajate ja reisijate tervist. Neid tuleks kohaldada
liikmesriikidesisese ja -vahelise transpordi suhtes. Võttes aga arvesse transpordi
piiriülest laadi, tuleks käesolevaid suuniseid asjakohaselt kohaldada liikmesriikide ja
kolmandate riikide vaheliste transporditeenuste suhtes kohe, kui epidemioloogiline
olukord seda võimaldab.
9. COVID-19 puhang on mõjutanud kogu ELi, kuid selle mõju on liikmesriigiti ja
piirkonniti erinev. Selleks et taastada ühendatus kogu ELis viisil, mis on kõigi
asjaomaste isikute jaoks ohutu, ning selleks, et taastada üldsuse usaldus
transporditeenuste suhtes, peaksid liikmesriigid ning ELi institutsioonid ja ametid
tegema tihedat koostööd. Täielikult riskivaba reisikeskkond ei ole saavutatav, nii nagu
seda ei saa saavutada mis tahes muu tegevuse puhul, kuid riske tuleks kogu
haiguspuhangu kestel võimalikult palju minimeerida. Kuni tõhusa vaktsiini
väljatöötamiseni ja laialdaselt kättesaadavaks muutumiseni on endiselt võimalik
nakkuse teine laine või uued haiguspuhangud. Seetõttu tuleks vajaduse korral
koostada asjakohased kavad meetmete võimalikuks taaskehtestamiseks.
10. Arvestades COVID-19 puhangu üleilmset laadi ja transporditeenuste rahvusvahelist
iseloomu, on Euroopa, aga ka ülemaailmsete transpordisüsteemide järkjärguliseks,
õigeaegseks ja ohutuks taastamiseks vältimatult vaja raamistikku rahvatervise
olukorra ja kehtestatud meetmete vastastikuseks tunnustamiseks riikide ja
piirkondade, sealhulgas liikmesriikide ning ELi ja kolmandate riikide vahel. Sellega
seoses peaksid ELi pädevad asutused tegema võimalikult suures ulatuses koostööd
kolmandate riikide ja valdkondlike rahvusvaheliste organisatsioonidega9. Seetõttu
9
Näiteks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline
Tsiviillennunduse Organisatsioon, transpordiühenduse alaline sekretariaat jne.
2
peavad meetmed olema võimalikult suurel määral oma eesmärkide ja mõju poolest
kooskõlastatud ning samaväärsetena aktsepteeritavad.
11. Nagu on märgitud ühtses Euroopa tegevuskavas, on need suunised asjakohased ka
suvepuhkuste hooaja ja sellega seotud reisimise kavandamise seisukohast. Turism on
ELi majanduse oluline sektor, mis on olemuslikult seotud transpordi ja reisimisega,
sõltudes reisijateveoteenuste kui turismi eeltingimuse ja peamise võimaldaja
kättesaadavusest. Seetõttu on turismi järkjärgulise taastamise võimaldamisel otsustava
tähtsusega piisava ühendatuse õigeaegne taastamine.
II. Reisijateveo ohutu ja järkjärgulise taastamise põhimõtted
a) Ühendatuse taastamise üldpõhimõtted
12. Esmajärjekorras tuleks järk-järgult taasalustada kõigi transpordiliikide
kasutamist, tingimusel et võetakse proportsionaalseid ja tõhusaid meetmeid
transporditöötajate ja reisijate tervise kaitseks. Need meetmed peaksid olema
kooskõlas ühtses Euroopa tegevuskavas sätestatud üldiste kriteeriumide, põhimõtete
ja soovitustega, eelkõige seoses epidemioloogilise olukorra ja piirikontrolli poliitikaga
ning liikumis- ja reisipiirangutega.
13. Sellest tulenevalt peaksid meetmed, mis võivad piirata transporditegevust, samuti
tervisekaitse- ja ennetusmeetmed olema oma ulatuselt ja kestuselt piiratud
sellega, mis on vajalik rahvatervise kaitsmiseks. Lisaks sellele, et kõik meetmed
peavad olema proportsionaalsed, peavad need olema ka nõuetekohaselt
motiveeritud, läbipaistvad, asjakohased ja transpordiviisist lähtuvad,
mittediskrimineerivad ning säilitama võrdsed võimalused ühtsel turul.
Liikmesriigid peavad tagama nende meetmete vastavuse riigiabi eeskirjadele ja
kõigile muudele ELi õiguse osadele.
14. Meetmeid tuleks pidevalt jälgida, et neid saaks vajaduse korral uuesti hinnata ja
kohandada, võttes arvesse kõiki asjakohaseid ekspertteadmisi ja kaalutlusi, et need
oleksid rahvatervise praeguste vajadustega proportsionaalsed. Kui leitakse uued ja
tõhusamad lahendused, tuleks nende kasutuselevõtt seada prioriteediks, et vähem
tõhusad või koormavad meetmed saaks lõpetada. Järgida tuleks kulutasuvuse
põhimõtet. See tähendab, et kui on olemas mitu võimalust, et saavutada võrreldav
mõju transporditöötajate ja reisijate tervise tagamisel, tuleks eelistada kõige vähem
kulukat varianti.
15. Selleks et kaitsta ühtse turu täielikku toimimist, transporditeenuste piiriülest
osutamist, tervishoiuga seotud meetmete täielikku tõhusust ja üldsuse usaldust ning
need taastada, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid kooskõlastatult ja koostöös.
Liikmesriigid peaksid COVID-19ga seotud reisipiirangute lõpetamist käsitlevate
otsuste puhul tuginema komisjoni 13. mai 2020. aasta suunistele sisepiiride kohta10.
Nendest tuleks teavitada komisjoni ja kõiki liikmesriike. Komisjon on valmis
kooskõlastama piirangute lõpetamist ja transporditeenuste taastamist riiklike
kontaktpunktide võrgustiku kaudu.
10
Komisjoni 13. mai 2020. aasta teatis „COVID-19: sisepiiridel liikumisvabaduse taastamise ja kontrolli
kaotamise etapiviisilise ja kooskõlastatud lähenemisviisi suunas“.
3
16. See nõuab ka kooskõlastatud lähenemisviisi nii ELi naaberriikidega kui ka
kaugemate riikidega. Kooskõlastamiskanaleid on juba laiendatud, näiteks Lääne-
Balkanil, asjaomastele riiklikele asutustele, kes teevad tihedat koostööd ELi riiklike
transpordi kontaktpunktide võrgustikuga. Ühine eesmärk on tagada transporditeenuste
osutamine ja ühendatus.
17. Kooskõlas eespool nimetatud põhimõtetega, et meetmed peaksid olema
proportsionaalsed ja transpordiliigipõhised, tuleks üldiste takistavate meetmete
asemel, mis põhjustavad transporditeenuste halvamist ELis, teha kindlaks
ohutud liikuvusvõimalused. Näiteks transpordisõlmede ja sõidukite intensiivsem ja
korrapärane puhastamine, desinfitseerimine ja asjakohane ventileerimine,11 selle
asemel et asjaomased transporditeenused täielikult keelata. See lähenemisviis peaks
võimaldama keskenduda riskiallikatele, lubades samal ajal järk-järgult taastada
tavapärane majandus- ja igapäevategevus. Sellega seoses on väga oluline tihe koostöö
tervishoiu- ja transpordiasutuste ning peamiste sidusrühmade vahel.
18. Kaubavedu tuleks jätkuvalt kaitsta, et tagada tarneahelate toimimine. Ühtses
Euroopa tegevuskavas märgiti, et „[ü]leminekuetapis tuleks tugevdada jõupingutusi
takistusteta kaubavoo säilitamiseks ja tarneahelate kindlustamiseks“. Võttes aluseks
selle, et praegu kulub rohelise koridori piiriületuspunktis maksimaalselt 15 minutit,
tuleks kontrolle järk-järgult ja kooskõlastatult vähendada, kasutades selleks loodud
kooskõlastuskanaleid, nagu COVID-19 riiklikud transpordi kontaktpunktid ja
integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR), et lõppkokkuvõttes
võimaldada sisepiiride ületamist nagu enne COVID-19ga seotud piirangute
kehtestamist, kõigi kaubaveokite ja kõigi kaupade puhul. Liikluse uuesti kasvades
väärib erilist tähelepanu mitmeliigiliste transpordisõlmede, näiteks sadamate või
konteineriterminalide roll roheliste koridoride toetamisel. Toimivate tarneahelate
tagamiseks tuleks parimal viisil kasutada kõiki transpordiliike, sealhulgas siseveeteid
ja raudtee-kaubavedusid. Tagada tuleb oluliste transporditöötajate vaba ja takistamatu
liikumine ning selleks tuleks kaaluda juurdepääsu transpordisõlmede rohelistele
koridoridele. Järkjärgulise ülemineku ajal ja riikide tervishoiuasutuste soovitusi
järgides tuleks tervisekontrolle samm-sammult vähendada, süstemaatilised karantiinid
(st sellised, mida kohaldatakse olenemata sümptomite ilmnemisest või
testitulemustest) lõpetada, konvoid kaotada, sõidukeelud võiks taaskehtestada, kui
liiklustihedus seda võimaldab, ning täiendavad erandid sõidu- ja puhkeaja eeskirjadest
pärast 2020. aasta mai lõppu peaksid muutuma ühtlustatumaks ja piirduma rangelt
vajalikuga, et järk-järgult taastada ühtsed ja hõlpsasti jõustatavad ELi eeskirjad.
19. Kohe, kui rahvatervise olukord seda võimaldab, tuleks individuaalse transpordi (nt
autod, mootorrattad või jalgrattad) suhtes kehtivad piirangud lõpetada. Piirangute
lõdvendamine võimaldab liikuvuse kiiret taastamist, eriti kohalikul ja piirkondlikul
tasandil (nt võimaldades inimestel liikuda rohkem ja kiiremini kodukohas või
liikmesriigi piires). Nende piirangute lõpetamine, et hõlbustada individuaalset
transporti, peaks olema kooskõlas iga liikmesriigi nõutavate või soovitatud
laiaulatuslike distantsi hoidmise ja ennetusmeetmetega.
20. Samal ajal tuleks suurendada ohutute ühistranspordivõimaluste kättesaadavust
kooskõlas järkjärgulise piirangute lõpetamisega, et pakkuda muid liikuvusvõimalusi
11
Käesolevas teatises tähendab mõiste „sõiduk“ antud kontekstis kõiki sõidukitüüpe, sealhulgas autod, veokid,
bussid, rongid, õhusõidukid, laevad, parvlaevad jne.
4
kõigile kodanikele. Seda tuleks teha ja sellest teavitada viisil, mis aitab taastada
reisijate usaldust ja kindlustunnet ühistranspordi ohutu kasutamise suhtes.
21. Tuleks tagada, et veoettevõtjate ja teenuseosutajate suhtes, kes osutavad samal
marsruudil samaväärseid teenuseid, kohaldatakse samaväärseid meetmeid.
Eesmärk peaks olema tagada sõitjatele samal tasemel ohutus, selgus ja
prognoositavus, et vältida diskrimineerimist ja säilitada võrdsed võimalused.
22. Selleks et tagada mis tahes transpordiliigi puhul väljumisel ja saabumisel
kohaldatavate meetmete võrreldavus, hoidudes seega sellest, et reisimine muutub liiga
koormavaks või isegi võimatuks, on väga oluline tagada, et samaväärseid
meetmeid, mis põhinevad ühistel põhimõtetel ja millest igaühega leevendatakse
asjakohaselt asjaomaseid terviseriske, tunnustatakse vastastikku nii lähte- kui ka
sihtkohas. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheline kooskõlastamine peaks seda
hõlbustama.
23. Selleks et võimaldada reiside teadlikumat kavandamist, võiksid veoettevõtjad ja
teenuseosutajad teha kättesaadavaks teabe keskmise täituvuse kohta konkreetsete
ühenduste või kellaaegade korral. See on eriti oluline selliste teenuste puhul, kus
istekohta ei reserveerita, ja kohaliku ühistranspordi puhul. Sellise teabe võiks teha
kättesaadavaks internetis või spetsiaalsete mobiilirakenduste kaudu.
24. Linnalise liikumiskeskkonna muutmine, näiteks kõnniteede ja jalgrattateede
laiendamine, sõiduplaanide kohandamine ja uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine
reisijatevoogude haldamiseks ja rahvahulga vältimiseks, on mitmes liikmesriigis,
piirkonnas ja linnas juba arutusel. Komisjon julgustab ja toetab uute linnalise
liikuvusemiskeskkonna lahenduste ja meetmete väljatöötamist ja rakendamist, et
hõlbustada aktiivset, ühist ja jagatud liikuvust ohutul viisil ning tagada kodanike
usaldus.
25. Vajaduse korral tuleks kohaldada selgeid eeskirju veoettevõtjate ja
teenuseosutajate õiguste ja kohustuste kohta, näiteks kui ettevõtjad vastutavad selle
eest, et tagada distantsi hoidmine või transpordisõlmele või sõidukile juurdepääsu
keelamine, kui reisija ei kanna maski, või teatava maksimaalse reisijate arvu
ületamise korral, peaks õigusraamistik, mis annab neile õiguse neid meetmeid
kehtestada, olema selgelt määratletud.
b) Transporditöötajate kaitse
26. Kõigi transpordiliikide transporditöötajatel on kriisis olnud oluline roll
kaubaveoteenuste osutamisel, tarneahelate toimimise toetamisel, ELi kodanike
repatrieerimisel ja elutähtsatel kutsealadel töötavate töötajate transportimisel oma
töökohtadele, isegi kui risk nende enda tervisele ja heaolule on suurenenud.
Transpordisõlmed, teenuseosutajad ja ettevõtjad peaksid sotsiaalpartneritega
konsulteerides kohaldama talitluspidevuse põhimõtteid, et tagada pidev ohutu
toimimine. See tähendab ka seda, et transporditöötajatega tuleks piisavalt
konsulteerida ning neid tuleks varustada, koolitada ja juhendada sel teemal,
kuidas nad saaksid oma tööülesandeid täita, minimeerides samal ajal riske nende
enda, nende perekondade ja kaastöötajate ning sõitjate tervisele. See peaks hõlmama
näiteks teavet selle kohta, kuidas kasutada asjakohaselt kaitsevahendeid, säilitada
hügieeni, minimeerida tarbetuid kontakte teistega ning võimaluse korral ka seda,
kuidas avastada võimalikke nakkusi.
27. Transporditöötajatele, kellelt nende töö laadi tõttu nõutakse ulatuslikku
suhtlemist teistega (nt õhusõidukite meeskonnad, lennujaamade ja sadamate turva- ja
5
ohutuskontrolli töötajad, piletikontrolörid, bussi- ja kaubikujuhid, reisilaevade
meeskonnad, lootsid, reisijaid, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid
abistavad töötajad), peaksid tööandjad tagama nõuetekohasel tasemel
isikukaitsevahendid, nagu on kirjeldatud allpool. Vajaduse korral tuleks tagada
selliste vahendite korrapärane vahetamine ja nende ohutu kõrvaldamine. Euroopa
Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet avaldas tööandjatele üldised juhised pärast
COVID-19 töökohta naasmise kohta, mis sisaldavad kasulikku teavet konkreetsete
sektorite, sealhulgas transpordisektori kohta12
c) Reisijate kaitse
28. Kõigi reisijateveo ühistranspordi viiside puhul tuleks võtta mõistlikke meetmeid, et
piirata transporditöötajate ja reisijate vahelisi ning reisijate omavahelisi
kontakte. Võimaluse korral tuleks hoida distantsi reisijate vahel seni, kuni üldine
terviseolukord seda nõuab. Kohaldada tuleks muid infektsiooniriski vähendavaid
meetmeid, mis on näiteks järgmised:
a. Isikukaitsevahendite (maskide, kinnaste jne) kandmine transporditöötajate
poolt.
b. Võimaluse korral sõitjate arvu vähendamine ühistranspordivahendites ja
ootealadel (selliste väiksema veomahuga teenuste osutamist võiks elujõulisuse
säilitamiseks piisavalt toetada, nt ajutiste avaliku teenindamise kohustuste
kaudu kooskõlas kohaldatavate ELi eeskirjadega13).
c. Kaitsetõkete säilitamine või lisamine transpordisõlmedes ja sõidukites (nt
juhtide ümber, piletimüügi- või -kontrollipunktides).
d. Transpordisõlmedes (nt sadamad, lennujaamad, rongijaamad, bussipeatused,
parvlaevade maabumiskohad, linna ühistranspordisõlmed jne) spetsiaalsete
radade kasutusele võtmine või erinevate reisijatevoogude muul viisil
eraldamine.
e. Transpordisõlmed peaksid eemaldama sisustuse (nt pingid, lauad) või need
vähemalt ümber korraldama, et tagada piisav distantsi hoidmine;
f. selgelt kättesaadava teabe esitamine soovitatava käitumise kohta (nt sage käte
pesemine või desinfitseerimine, piisava distantsi hoidmine) ja selles
konkreetses transpordisõlmes või transpordiliigis kehtivate erimeetmete kohta.
g. Asjakohased meetmed sisenemisel ja turvakontrolli ajal (nt sõitjad ei sisene
bussi ega lahku bussist esimese ukse kaudu, uste vaikimisi avamine,
pagasialuste desinfitseerimine) ning muud meetmed, mis aitavad minimeerida
kokkupuudet (nt lühikestel parvlaevamarsruutidel võiks olla lubatud jääda
autosse või veokisse, kui on võimalik piisavalt tagada üldine ohutus).
12
„COVID-19: töökohaga seotud juhised“ ja „COVID-19: tagasi tööle. Töökohtade ümberkorraldamine ja
töötajate kaitse“, https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#See.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku
reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused
(EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu
24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate
ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3); nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr
3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides
(merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).
6
h. Esmatähtsaks tuleks pidada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute,
samuti eakate transporti. Transporditöötajatele, kes kooskõlas ELi
eeskirjadega reisijate õiguste kohta abistavad puudega ja piiratud
liikumisvõimega isikuid ning eakaid, tuleks anda vajalikud
isikukaitsevahendid.
29. Reisijad peaksid kandma transpordisõlmedes ja ühistranspordis kasutatavates
sõidukites kaitsemaske, eriti kui füüsilise distantsi hoidmise meetmeid ei ole
võimalik igal ajal järgida14. Reisijatele mõeldud juurdepääsetavad teabematerjalid
ohutu käitumise kohta (distantsi hoidmine, käte puhastamine jne) peaksid olema
nähtaval kohal. Nendes rajatistes võimalike nakkuste ohjamiseks tuleks koostada
protokollid ja anda neist transporditöötajatele selgelt teada ning ja teha need reisijatele
kergesti kättesaadavaks.
30. Kui füüsilist distantsi hoidmist on raskem tagada, tuleks kehtestada täiendavad
kaitsemeetmed ja meetmed samaväärse kaitsetaseme saavutamiseks. Lisaks
tuleks juhul, kui sihtkohani jõudmiseks on olemas erinevad võimalused, eelistada
neid, mille puhul on võimalik asjakohaselt tagada füüsiline distantseerumine,
kooskõlas tervishoiuasutuste soovitustega.
31. Nakkusohu vähendamine transpordisõlmedes ja sõidukites kõigi
transpordiliikide puhul peaks olema esmatähtis. Transpordisõlmede ja -sõidukite
intensiivsemat ja regulaarset puhastamist ja desinfitseerimist tuleks rakendada kõigi
transpordiliikide puhul. Transpordisõlmedes ja sõidukites tuleks tagada
saneeriva/desinfitseeriva pesugeeli kättesaadavus.
32. Transpordisõlmedes tuleks tagada rajatised ja rakendada protokollid COVID-19
nakkuskahtlusega isikute koheseks isoleerimiseks, kuni on võimalik võtta
täiendavaid asjakohaseid meetmeid. Selleks tuleks luua kindlaksmääratud ohutusalad
ning tagada spetsiaalselt koolitatud töötajad, kellel on piisavad kaitsevahendid.
Olemasolevate meditsiiniasutuste ja -töötajate (nt lennujaamades, sadamates või
laevade pardal) võimekust tuleks tugevdada, et tulla toime suureneva liiklusmahuga,
kui piirangud lõpetatakse.
33. Esmatähtsaks tuleks pidada piletite elektroonilist müüki ja täiustatud
istekohtade broneerimist, et vähendada reisijate rühmade kogunemisi konkreetsetes
piirkondades (nt piletiautomaadid ja müügipunktid) ning paremini kontrollida lubatud
reisijate arvu, tagades samal ajal piletimüügi kättesaadavuse inimestele, kellel puudub
juurdepääs elektroonilistele vahenditele või kes ei saa selliseid elektroonilisi
vahendeid kasutada. Võimalikult suures ulatuses tuleks soodustada kontaktivaba
keskkonda.
14
„Kaitsemaskid“ on üldtermin, mis hõlmab nii meditsiinilisi kui ka mittemeditsiinilisi maske. Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus märgib, et „võiks kaaluda eri tekstiilidest valmistatud
mittemeditsiiniliste kaitsemaskide kasutamist, eriti kui tarneprobleemide tõttu peaks meditsiinilisi
kaitsemakse kandma isikukaitsevahendina eelkõige
tervishoiutöötajad“ (https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/COVID-19-use-face-masks-
community.pdf). Seda peaksid riikide tervishoiu- ja ohutusasutused arutama täpsemalt oma aruteludes
sidusrühmadega iga transpordiliigi kohta, lähtudes selles riigis esinevast epidemioloogilisest riskist,
kättesaadavusest ja muudest kaalutlustest. Teatavad transporditöötajad ja reisijad võivad seega kokku
puutuda eri tasemel riskiga.
7
34. Muude kaupade, sealhulgas toidu ja jookide müüki sõidukites võib piirata. Nakkusohu
vähendamiseks peaksid integreeritud reisijaemüügikohtade, näiteks
tollimaksuvabade kaupluste operaatorid võtma asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas näiteks: reisijatevoogude haldamine, et tagada distantsi hoidmine
(sealhulgas põrandamärgistuse kasutamine, paigutuse optimeerimine, vajaduse korral
klientide arvu piiramine); kohtade, seadmete ja kaupade korrapärane puhastamine ja
desinfitseerimine; kassades klientide ja jaemüügiettevõtete töötajate vahel tõkete
loomine; piisava arvu kätedesinfitseerimispunktide tagamine kogu jaemüügikohas ja
nende kasutamise nõue, eelkõige sisse- ja väljapääsude juures; tarbijatele selgelt
nähtava teabe andmine asjakohase ohutu käitumise kohta; ning selle tagamine, et
jaemüügiga tegelevad töötajad on piisavalt koolitatud ja varustatud, et tegeleda
klientide ja kaupadega kooskõlas tervishoiuasutuste antud juhistega ohutu käitumise
kohta COVID-19 puhangu ajal.
35. Lisaks muudele meetmetele, mille eesmärk on piirata nakkusohtu, võiksid reisijad
vabatahtlikult kasutada kontaktide jälgimise ja hoiatamise meetmeid, näiteks
mobiilirakenduste abil, et avastada ja katkestada nakkusahelad ning vähendada
edasise edasikandumise ohtu seni, kuni edasikandumisoht püsib. Transporditeenustele
juurdepääsu tingimuseks ei tohiks seada kontaktide jälgimise rakenduste kasutamist.
Transpordi piiriülese olemuse tõttu on oluline tagada selliste meetmete
koostalitlusvõime ja vastastikune tunnustamine. Nende rakendamise korral peaksid
kontaktide jälgimise meetmed olema COVID-19 puhanguga tegelemiseks rangelt
piiratud ja loodud kooskõlas mobiilirakendusi käsitleva e-tervise võrgustiku ELi ühise
töövahendiga, et toetada kontaktide jälgimist ELi COVID-19 vastases võitluses,15
komisjoni juhistega rakenduste kohta16 ja Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega,17
tagades andmekaitse kõrgeima taseme.
36. Transpordiettevõtjatel ja teenuseosutajatel peaksid olema eriprotokollid juhuks, kui
sõitjad reisi või transpordisõlmes viibimise ajal või vahetult pärast seda
haigestuvad või neil ilmnevad COVID-19 sümptomid. Sellised protokollid peaksid
hõlmama selgelt määratletud ohutusalasid sümptomitega sõitjate jaoks,
kindlaksmääratud samme selle kohta, kuidas minimeerida nende kokkupuudet teiste
sõitjate ja transporditöötajatega, kuidas koguda ja analüüsida kogu asjakohast teavet
kontaktide kohta teiste sõitjate ja transporditöötajatega jne. Kui sõitudel on istekohad
broneeritud, peaks selle abil saama tuvastada ja hoiatada kaassõitjaid, kes olid nende
läheduses.
d) Edasised sammud
37. Selleks et taastada transporditeenused ja -ühendus tavapärasel kujul, kuid seda
olukorras, kus vaktsiini ei ole, on vaja paindlike meetmete kombinatsiooni, mille
kohaselt tuleb suurendada asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamist, tagada
asjakohane ja ohutu ventilatsioon ning vältida pelgalt siseõhu ringlust,
suurendada kontaktide jälgimise suutlikkust vabatahtlikkuse alusel ja
dekontamineerimise suutlikkust.
15
https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/ehealth/docs/covid-19_apps_en.pdf.
16
Komisjoni teatis „Andekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate
mobiilirakenduste kohta“ (ELT C 124I, 17.4.2020, lk 1).
17
https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-042020-use-location-data-and-
contact-tracing_en
8
38. Keskmises ja pikas perspektiivis soovitatakse kõiki COVID-19 pandeemia ajal võetud
erakorralisi meetmeid pidevalt jälgida, hinnata ja õigel ajal läbi vaadata, välja arvatud
juhul, kui epidemioloogiline olukord nõuab nende pikendamist või kui need meetmed
on olnud kasulikud transpordisüsteemide ja -tõhususe parandamisel.
39. Piirangute jätkuv kohaldamine, samuti nende leevendamine ning transporditeenuste ja
-ühenduse järkjärguline taastamine ei tohiks, isegi kui see on vaid ajutine,
vähendada transpordisektoris ELi kõrgeid ohutus- ja turvanorme, sealhulgas
transporditöötajate tervist ja ohutust. Pole vaja, et COVID-19 puhangu tõttu
lisanduksid meie ees seisvatele probleemidele ka transpordi ohutuse ja turvalisusega
seotud küsimused.
III. Praktilised suunised konkreetsete meetmete kohta ohutu reisijateveo
tagamiseks kõikide transpordiliikide puhul COVID-19 puhangu kontekstis
a) Valdkonnaülesed soovitused
40. COVID-19 piirangutest väljumise ja sellele järgneva taastumise ajal tuleks üldise
järkjärgulise reisijateveo taasalustamisel ja suurendamisel juhinduda eespool
nimetatud põhimõtetest kogu ELis kõigi transpordiliikide puhul. Need ühised
põhimõtted peaksid hõlbustama rakendatud meetmete vastastikust tunnustamist nii
ELis kui ka ELi-välistes riikides, et võimaldada transporditeenuste tõhusat jätkamist.
Nagu eelmises punktis märgitud, tuleks transpordisõlmede ja sõidukite suhtes kõigi
transpordiliikide puhul kohaldada teatavaid põhimõtteid ja meetmeid, tehes
konkreetseid kohandusi ning võttes arvesse transpordiliigipõhised asjaolusid, vajadusi
ja teostatavust.
41. Sellised valdkonnaülesed meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:
a. Vähemalt piirangute esialgse lõdvendamise ajal võib olla vaja vähendada
reisijate arvu teatavate transpordiliikide puhul kasutatavatel sõidukitel, et
tagada kohaldatavate füüsilise distantsi hoidmise nõuete täitmise jälgimine.
b. Kontaktide jälgimiseks kasutatavate mobiilirakenduste vabatahtlikku
kasutamist tuleks pidada täiendavaks kihiks riskide maandamisel.
c. Transporditöötajad peaksid olema varustatud isikukaitsevahenditega ja
võimaluse korral olema reisijatest tõkete abil eraldatud.
d. Transpordisõlmede ja sõidukite sage puhastamine ja desinfitseerimine ning
sagedasem jäätmete kogumine.
e. Käte desinfitseerimisseadmete süstemaatiline paigaldamine ja nõue neid
kasutada, kui see on võimalik.
f. Ventilatsiooni- või õhufiltrimissüsteemide suurem kasutamine, vajaduse korral
eelistada värske õhu kasutamist.
g. Reisijad peavad kandma maske, eelkõige juhul, kui distantsihoidmismeetmeid
ei ole võimalik kogu aeg täielikult järgida.
h. Piletid ja teave tuleks esitada elektrooniliselt ja automaatselt. Tuleks igati
soodustada piletite elektroonilist eelmüüki ja seada see esikohale, samuti
9
tuleks kasutada täiustatud menetlusi lennule registreerimisel, piletite
broneerimisel ja registreerimisel.
i. Pagasi registreerimine, peale- ja mahalaadimine tuleks korraldada nii, et
välditakse reisijate kogunemist.
j. Pardateenuste ja -toitlustuse ettetellimine peaks võimaluse korral toimuma
broneerimise ajal, et vähendada töötajate ja reisijate vahelisi kontakte.
k. Transpordisõlmedes ja sõidukites peaksid ohutut käitumist käsitlevad juhendid
ja teave reisijatelt nõutavate kaitsevahendite kohta olema selgesti nähtavad
ning need tuleks teha kättesaadavaks enne reisi.
42. Eri transpordiliikide sidusrühmade organisatsioonid, ettevõtjad ja teenuseosutajad
peaksid välja töötama iga transpordiliigi konkreetset olukorda käsitlevad asjakohased
meetmed ja neid rakendama. Need peaksid olema kooskõlas käesolevates suunistes
sätestatud üldiste ja transpordiliigipõhiste soovitustega. Neid meetmeid tuleks
pidevalt läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada, et tagada nende tõhusus
transporditöötajate ja reisijate tervise kaitsmisel.
43. Lisaks tuleks rakendada ja kohaldada järgmisi meetmeid, võttes arvesse iga
transpordiliigi eripära ja vajadusi.
b) Lennundus
44. Lennundusel on pikaajaline kogemus ohutuse ja julgeoleku riskijuhtimise valdkonnas
ning see valdkond on harjunud tegutsema väga kontrollitud keskkonnas. Kriisist
väljumiseks on vaja taastada reisijate kindlustunne, et lennutransport on ohutu.
Selleks on oluline, et lennunduse ja tervishoiuvaldkonna sidusrühmad jagaksid
laialdaselt teavet kehtestatud meetmete kohta ja selle kohta, kuidas need meetmed
riske vähendavad. Lennundussektor peaks tagama, et teave nende meetmete kohta on
alati hästi nähtav ning et meetmed oleksid kooskõlastatud ja reisijatele teatavaks
tehtud.
45. COVID-19 leviku riski vähendamisel tuleks järgida samu põhimõtteid, mida
kasutatakse ohutus- ja julgeolekuriskide juhtimisel, mis hõlmab nõuete täitmise
jälgimist, meetmete tõhususe korrapärast läbivaatamist ning meetmete kohandamist
muutuvate vajaduste ning täiustatud meetodite ja tehnoloogiatega, võttes siiski
arvesse, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel ei ole õigust osutada
tervishoiuteenuseid, näiteks teha otsuseid reisijate tervisekontrolli kohta, mis peaks
jääma pädevate asutuste otsustada.
46. Selleks et tagada meetmete võrreldavus väljumisel ja saabumisel, vältides seega seda,
et reisimine muutub liialt koormavaks või isegi võimatuks, on oluline tagada, et
samaväärsed meetmed, mis rajanevad ühistel põhimõtetel ja mis kõik vähendavad
sobival viisil asjaomaseid terviseriske, oleksid lähte- ja sihtkohas vastastikku
aktsepteeritavad. Selle hõlbustamiseks on kasulik töötada välja konkreetsed
kriteeriumid, mida tuleks rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemisviisis. Et
lennundus saaks nii ELis kui ka ülemaailmses kontekstis taastuda, on oluline
samaväärsete standardite kasutamine ning vastastikkuse põhimõtte kohaldamine
meetmete ja nende aktsepteerimise suhtes. Seetõttu on väga tähtis tihe koostöö ELi-
väliste riikide ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO).
47. Koostöös komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning
pädevate asutustega esitab Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA)
10
lähinädalatel tehnilised tegevussuunised koordineeritud lähenemisviisi
hõlbustamiseks ning riiklike lennuametite, lennuettevõtjate, lennujaamade ja muude
lennundusvaldkonna sidusrühmade abistamiseks. Kõnealustes tehnilistes
tegevussuunistes võetakse arvesse ohutusjuhtimise põhimõtteid, mis on välja töötatud
Euroopa lennundussüsteemi ohutuse tagamiseks, ja neis sätestatakse lennundusalase
terviseohutuse alusprotokoll, mida on kavas kohaldada kogu ELis.
48. Protokoll peaksid sisaldama järgmisi meetmeid:
a. Ventilatsiooni suurendamine, haigla nõuetele vastav õhufiltrimissüsteem ja
vertikaalne õhuvool.
b. Nakkusohu piiramine reisi ajal (nt vältida reisijate kogunemist, piirata
suhtlemist pardal, jaotada istekohad võimalikult asjakohasel viisil ja tehnilisi
piiranguid arvestades, eelistada elektroonilisi dokumente ja maksevahendeid).
c. Salongis liikumise vähendamine (nt vähem salongipagasit, vähem suhtlemist
meeskonnaga).
d. Reisijatevoogude nõuetekohane haldamine (nt soovitada tulla lennujaama
varem kohale; kasutada elektroonilist lennule registreerimist või iseteenindust;
tagada distantsi hoidmine ja minimeerida kontakte pagasi äraandmisel,
julgestuskontrollis ja piirikontrollipunktides, pardaleminekul ja pagasi
kättesaamisel); teave lennujaamas rakendatavate menetluste kohta peaks
reisijatele olema kättesaadav enne reisi.
49. EASA/ECDC tehnilistes tegevussuunistes täpsustatakse täiendavad
leevendusmeetmed tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega, et lendude
teenindamist käsitlev meede oleks kogu ELis ühetaoline.
c) Maanteetransport
50. Tuleks kehtestada ranged hügieeninõuded, sealhulgas korrapärane puhastamine ja
desinfitseerimine, terminalide kõigis osades, puhkealadel (nt kiirteede ääres),
varjualustes parkimiskohtades, tanklates ja laadimisjaamades, et piirata nakkusohtu
liiklejate jaoks. Tanklates tuleks reisijatevoogu juhtida. Kui rahvatervise piisavat
kaitset ei ole võimalik tagada, tuleks kaaluda teatavate peatuskohtade või tanklate
sulgemist.
51. Bussitransport Bussiliikluse järkjärguliseks taastamiseks on vaja asjakohaseid
meetmeid ning nende puhul tuleb eristada lähi- ja kaugliine. Tõhususe tagamiseks
tuleks eelkõige rahvusvaheliste bussiteenuste puhul kooskõlastada lähenemisviisid
liikmesriikide ja ettevõtjate vahel. Kasutusele tuleks võtta ohutud käitamistavad,
sealhulgas näiteks bussi sisenemine tagaukse kaudu ja võimalikult palju akende kaudu
õhutamine kliimaseadme kasutamise asemel. Lisaks tuleks istekohti optimeerida nii
palju kui võimalik (nt perekonnad istuvad koos ja teised, kes ei reisi koos, istuvad
eraldi). Minibussides ei tohiks reisijatel lubada istuda juhi kõrval, välja arvatud juhul,
kui füüsiline eraldatus on võimalik. Liinibussiteenuste osutajatel peab olema võimalik
bussiliinivõrk järk-järgult ja sõltuvalt riiklikest piirangutest ümber ehitada. Selle
hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama lihtsustatud ja kiired menetlused, et
ettevõtjad saaksid oma teenuseid kiiresti kohandada, seadmata ohtu
transporditöötajate tervist ja ohutust. Võimaluse korral tuleks piirata töötajate
kontakte reisijate pagasiga ning reisijad peaksid ise tegelema oma pagasi peale- ja
mahalaadimisega.
52. Transport tellitava auto/väikebussiga (takso, autorent)) Takso- ja
autorenditeenused on suures osas jätkunud juhtidele kehtestatud erikaitsemeetmete ja
11
piirangutega, mille kohaselt on lubatud vaid üks reisija või kui tegemist on samas
leibkonnas elavate isikutega, siis mitu reisijat. Selliste teenuste osutamine peaks
jätkuma koos konkreetsete hügieeni- ja riskivähendusmeetmetega. Ettevõtjad peaksid
tagama sõidukijuhtidele maskid ja desinfektsioonivahendid. Sõiduki sisemust tuleks
desinfitseerida nii sageli kui võimalik. Taksojuhid ja rendiauto juhid peaksid vältima
füüsilist kontakti reisijatega ning alati tuleks eelistada elektroonilisi makseid.
Ettevõtjad peaksid tagama sõidukijuhtidele sõidukites füüsilised piirded (nt
plastkardinad või tõkked), et piirata kokkupuudet reisijatega. Reisijatel ei tohiks
lubada istuda juhi kõrval, välja arvatud juhul, kui füüsiline eraldatus on võimalik.
Ettevõtjad peaksid jagama reisijatele asjakohast teavet enne reisi.
d) Raudteetransport
53. Reisijateveo jätkamiseks on oluline tagada reisijatele kindlustunne, et ühistransport on
ohutu. Meetmed peavad olema hästi teatavaks tehtud, nähtavad ja tõhusad. Eelkõige
rahvusvaheliste raudteeteenuste puhul tuleb meetmeid liikmesriikide ja ettevõtjate
vahel koordineerida, et need oleksid tõhusad. Raudteeühingud ja -töötajate
organisatsioonid töötavad välja ühiseeskirju.
54. Arvestades iga päev veetavate reisijate suurt arvu ja neid teenindatavate jaamade arvu,
sõltub rahvatervise kaitseks ettenähtud ohutu käitumise üldeeskirjade täitmine,
eelkõige piisava distantsi hoidmine ka iga reisija hoolsusest ja vastutustundest.
Pistelised kontrollid peaksid tagama selle, et eeskirjadest peetakse kinni.
55. Kuna raudteeliiklus on COVID-19 puhangu ajal jätkuvalt toiminud, on juba võetud
mitmeid meetmeid, mida saab vajaduse korral säilitada ja kohandada.
a. Vajaduse korral tuleks rongides kohaldada distantsi hoidmise nõuet, eelkõige
seni, kuni reisijate arv on suhteliselt väike. Distantsi hoidmiseks tuleks
vajaduse korral suurendada rongide liikumissagedust ja suutlikkust, et
vähendada reisijate tihedust.
b. Raudtee-ettevõtjad peaksid tegema istekohtade broneerimise kohustuslikuks
nii kaug- kui ka piirkondlikel rongidel, tehes kindlaks reisijate nime/päritolu ja
sihtkoha. Teise võimalusena ja eelkõige lähirongide puhul tuleks nõuda, et
reisijad, välja arvatud samas leibkonnas elavad isikud, jätaksid nendevahelise
istme tühjaks.
c. Raudtee-ettevõtjad peaksid läbilaskevõime haldamiseks kasutama
rongisiseseid reisijate loendussüsteeme, mis tehakse eelkõige kättesaadavaks
pendel- ja linnalähirongidele (põhinedes kaalul, uksealades tehtud sammudel
ning videovalvesüsteemi loendamisalgoritmidel, mis ei võimalda isikute
tuvastamist). Sõiduplaanide koostamisel ja rongiliinide jaotamisel võib olla
vaja teha paindlikke kohandusi, sealhulgas optimeerida koordineeritult
läbilaskevõimet, et kajastada nõudlust ja vajadust vähendada reisijate arvu.
d. Raudteejaamades tuleks reisijatevoogu juhtida. Kui rahvatervise piisavat
kaitset ei ole võimalik tagada, tuleks kaaluda teatavate peatuste või jaamade
sulgemist.
e. Liigse rahvahulga vältimiseks tuleks soodustada tipptunnivälist reisimist ja
pakkuda stiimuleid, näiteks hinna korrigeerimist, või võimaldada paindlikke
töötunde linnalähirongide puhul.
f. Vältimaks seda, et reisijad peavad puudutama ukselinke või -nuppe, peaks juht
avama uksed igas peatuses kas automaatselt või kaugjuhtimise teel.
56. Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA), kellel on asjaomased teadmised
raudteetoimingutest ja ühistest ohutusmeetoditest ning ulatuslik teabevahetuskanalite
võrgustik (ametiasutuste, ettevõtjate ja tootjatega), on valmis võtma juhtrolli parimate
12
tavade jagamise tagamisel. Ühisettevõte Shift2Rail uurib juba võimalusi, kuidas
toetada anonüümsetel koondandmetel18 põhinevate rakenduste väljatöötamist, et
mõista ülerahvastatuse tekkimist jaamades, mis võib olla kasulik ka ühistranspordi
seisukohast.
e) Veetransport
57. Veeteedel toimuvat reisijatevedu on märkimisväärselt vähendatud. On vaja meetmeid
rahvatervise kaitse tagamiseks, et taastada nii reisijate kui ka meeskondade usaldus ja
kindlustunne. Meetmeid tuleks kohandada vastavalt laeva tüübile ning võttes arvesse
reisi iseloomu ja pikkust, mis võivad veetranspordisektoris märkimisväärselt erineda.
Võib olla vaja suurendada laevade ja reiside arvu, eriti seal, kus parvlaevatransport on
oluline ühenduse tagamiseks äärealade ja saartega.
58. Meretransporditöötajatele suunatud meetmeid on üksikasjalikult kirjeldatud
dokumendis „Suunised laevadel viibivate isikute tervise kaitse kohta“19. Töötajatel,
sealhulgas laevadel ja sadamates töötavatel isikutel peaks töötamise ajal olema kogu
aeg juurdepääs isikukaitsevahenditele20 ja piisavale arstiabile. Võimalikult suures
ulatuses tuleks vähendada otsest suhtlemist pardal viibivate isikute vahel, et vältida
nakkuse edasikandumise ohtu.
59. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) on valmis hõlbustama parimate tavade ja
teabe jagamist, mis võib olla kasulik pädevatele asutustele ja sidusrühmadele (nt
laevade liikumistee kindlakstegemine, tervishoiualane aruandlus jne). Võttes arvesse
laevanduse rahvusvahelist iseloomu, on oluline ka koostöö ELi-väliste riikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooniga (IMO), et hõlbustada üleilmset koostööd ning COVID-19ga
seotud meetmete ja tavade samaväärsust ja vastastikkust.
60. Tuginedes olemasolevatele kogemustele ja liikmesriikide kohaldatud meetmetele
peaksid ettevõtjad ja kõik muud veetranspordiga tegelevad üksused (sadamad,
parvlaevade terminalid, asjaomased riiklikud asutused) kohaldama järgmisi
meetmeid:
a. Tagama, et reisijatel oleks laevadel võimalik järgida distantsi hoidmise
nõudeid, sealhulgas vähendades lubatud reisijate arvu.
b. Piirama piletit omavate reisijate juurdepääsu kaile pardalemineku ja pardalt
lahkumise puhul; määrama reisijatele istekohad.
c. Sadamad peaksid määrama spetsiaalsed rajad reisijate sisenemiseks ja
väljumiseks.
d. Kui tingimused seda võimaldavad, suunama võimalikult palju reisijaid laeva
avatud aladele.
e. Kui reisijatel soovitatakse või palutakse jääda lühireisil (nt vähem kui üks
tund) parvlaeval oma sõidukisse, tuleks sellist meedet kohaldada ainult avatud
tekkidel, välja arvatud juhul, kui kooskõlas kohaldatavate ELi eeskirjadega
18
Komisjoni 8. aprilli 2020. aasta soovitus (EL) 2020/518 liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab
kasutada tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses
mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega (ELT L 114, 14.4.2020, lk 7).
19
Komisjoni teatis „Suunised laevadel viibivate meremeeste, reisijate ja muude isikute tervise kaitse,
repatrieerimise ja reisikorralduste kohta“ (ELT C 119, 14.4.2020, lk 1).
20
Ühismeede „EU Healthy Gateways“, ülevaade isikukaitsevahenditest, mida on seoses COVID-19ga
piiriületuspunktide töötajatele ja laevaperele soovitatud.
13
võetakse täiendavaid ohutusabinõusid. Vajaduse korral tuleks kohandada
tekkide mahutavust, et tagada ohutus ja tulekustutuse väljaõppe saanud
personali kohalolu.
f. Laevade ja maismaarajatiste puhastamisel ja desinfitseerimisel tuleks järgida
ühismeetmes „EU Healthy Gateways“ esitatud „Soovitatud menetlusi“21.
g. Kruiisilaevad ja vajaduse korral parvlaevad peaksid välja töötama spetsiaalsed
puhastamis- ja hügieeniprotokollid, et minimeerida reisijate kajutite vahelise
ristnakatumise ohtu.
h. Tuleks välja töötada protokollid laevade käitajate ja maismaarajatiste vahel
COVID-19 nakkuse kahtluse või kinnitatud diagnoosiga isikute puhul,
sealhulgas meetmed enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi. Selleks peaksid olema
kättesaadavad tervisekontrollid, karantiiniruumid ja korraldatud piisav suhtlus
karantiinis viibiva isikuga.
i. Kruiisilaevadel peaks olema pardal piisav COVID-19 testimissuutlikkus, mida
kasutatakse juhul, kui reisijal või meeskonnaliikmel kahtlustatakse nakatumist.
61. Varasemad COVID-19 puhangud kruiisilaevadel on näidanud, et pikkade reiside ajal
on suletud keskkond eriti haavatav. Enne kruiisilaevade tegevuse jätkamist peaksid
laevade käitajad kehtestama range korra, et vähendada nakkuse edasikandumise ohtu
pardal ja tagada nakkuste korral piisav arstiabi. Ristlusteenuste järkjärgulist taastamist
tuleks koordineerida ELi ja rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse rahvatervise
olukorda asjaomastes riikides. Enne reisi alustamist peaksid kruiisilaevade käitajad
kooskõlastama marsruudil asuvate sadamatega selle, kuidas anda vajaduse korral
reisijatele ja meeskonnaliikmetele arstiabi ning kuidas korraldada repatrieerimist ja
meeskonnavahetust. Meretranspordi järjepidevuse ja ohutuse tagamiseks astub
komisjon jätkuvalt samme liikmesriikide jõupingutuste hõlbustamiseks ja
koordineerimiseks, et võimaldada meeskonnavahetust nende sadamates.
f) Linnaliikuvus
62. Paljudes linnades ja piirkondades on ühistransport (bussid, metrood, trammid, linna-
ja linnalähirongid jne) COVID-19 puhangu ajal jätkuvalt toiminud. Reisijate arvu
suurenemist silmas pidades tuleks vajaduse korral kehtestada meetmed, et tagada
reisijate ohutus kõige kõrgemal tasemel, näiteks:
a. Nõuda ohutu miinimumkauguse hoidmist, kasutades näiteks kleebiseid või
põrandamärgistusi, et reisijad saaksid ühissõidukites ohutut vahemaad hoida.
b. Minimeerida juhtide ja reisijate vahelisi kontakte (nt kasutada tõkkeid, sulgeda
eesuksed, eelistada elektroonilisi pileteid ja makseviise).
c. Suurendada liikumissagedust ja kohandada liine, et reisijate arvu suurenedes
oleks võimalik hoida ohutut miinimumkaugust ning et teatavaid sihtkohti (nt
seal, kus nõudlus on eriti suur) paremini teenindada.
d. Vältimaks seda, et reisijad peavad puudutama ukselinke või -nuppe, peaks juht
avama uksed igas peatuses kas automaatselt või kaugjuhtimise teel.
21
Soovitatud menetlused laevade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks pandeemia ajal või kui pardal on
tuvastatud COVID-19 juhtum;
https://www.healthygateways.eu/Portals/0/plcdocs/EU_HEALTHY_GATEWAYS_COVID-
19_Cleaning_Disinfection_ships_09_4_2020_F.pdf?ver=2020-04-09-124859-237
14
e. Optimeerida reisijatevooge jaamades ja transpordisõlmedes, et vältida liigset
rahvahulka ja tipptunde ning minimeerida kontakte uuenduslike tehnoloogiate
ja mobiilirakenduste abil (nt reisjate arvu ja rahvahulkade prognoosimine,
loendurid ustel reisijate lubatud arvu kindlaks määramiseks, reisiaegade
reserveerimine jm) ning võimaldada tööaja paindlikkust.
63. Oluline on teavitada selgelt kõigist võetud meetmetest, et hõlbustada nende sujuvat
rakendamist, anda kodanikele kindlustunne ja säilitada nende usaldus ühistranspordi
vastu. Teavituskampaaniad (nt põrandakleebised) on samuti osutunud tõhusaks.
Paljude vajalikuks peetavate meetmete (nt rahvahulga juhtimine, juurdepääs
transpordisõlmedele ja sõidukitele, füüsilise distantsi hoidmine jne) mõju ei piirdu
vaid ühistranspordiga ning need tuleks välja töötada koostöös tervishoiuasutuste ja
muude sidusrühmadega, määratledes selgelt iga osaleja õigused ja kohustused. Sellest
tulenevad lisakulud võib lisada avaliku teenindamise lepingutesse.
64. Jagatud liikuvuse lahendused: Jagatud liikuvusega tegelevad ettevõtjad peaksid
võtma mitmesuguseid meetmeid, et kaitsta juhte ja reisijaid nakkuse eest.
Rendisõidukeid tuleks pärast iga kasutust põhjalikult desinfitseerida ning ühisauto
kasutamise korral tuleks sõidukeid desinfitseerida vähemalt üks kord iga
kasutuspäeva jooksul. Sõidujagamise teenuste (nt rattaringluse rattad) korral tuleks
tihedamini desinfitseerida. Elektritõukerattaid ja -jalgrattaid rentivad ettevõtted
peaksid desinfitseerima tõuke- ja jalgrattaid vähemalt igal akuvahetusel.
65. Aktiivne liikuvus: Paljud Euroopa linnad astuvad samme, et muuta aktiivne liikuvus
(nt kõndimine ja jalgrattasõit) COVID-19 puhangu ajal ohutuks ja atraktiivsemaks
liikumisvõimaluseks. Linnapiirkonnad võiksid kaaluda kõnniteede ajutist laiendamist
ja näha teedel ette suurem ala aktiivse liikuvuse võimalustele, et hõlbustada inimeste
ohutut ja tõhusat liikumist, vähendades samas sõidukite kiiruspiiranguid suurema
aktiivse liikuvusega piirkondades.
66. Parimate tavade, ideede ja uuenduste jagamist ohutu liikuvuse kohta linnades ja
linnade lähiümbruses COVID-19 puhangu ajal on alustatud spetsiaalsete platvormide
ja võrgustike kaudu ning see on väga oluline sellise koostöö ja teadmiste jagamise
edasiarendamiseks. Komisjon kogub teavet liikmesriikidelt, kohalikelt omavalitsustelt
ja linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas tegutsevatelt sidusrühmadelt, et analüüsida
selle puhangu mõju, teha järeldusi ja koguda seni saadud kogemusi ning teha
kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega kindlaks säästvama liikuvuse võimalused
ELis tulevikus.
IV. Kokkuvõte
67. Komisjon jätkab koostööd teiste ELi institutsioonide, asutuste ja organite,
liikmesriikide, transpordi sidusrühmade ja rahvusvaheliste partneritega, et
koordineerida meetmeid ja hõlbustada käesolevate suuniste rakendamist läbipaistval
ja objektiivsel viisil. Komisjon jälgib eelkõige, et piiramismeetmed ja nende
järkjärguline kaotamine ei kahjustaks ühtset turgu ega avaldaks ELi
transpordiettevõtjatele ja teenuseosutajatele diskrimineerivat mõju, mis on vastuolus
aluslepingutega, ning et need ei diskrimineeriks ELi kodanikke ega töötajaid
kodakondsuse alusel.
68. Olukord on jätkuvalt dünaamiline ning komisjon jätkab koostööd pädevate asutuste,
sidusrühmade organisatsioonide, transpordiettevõtjate ja teenuseosutajatega, et
15
kohandada ja ajakohastada meie lähenemisviise ja meetmeid, võttes arvesse viimatist
epidemioloogilise olukorra arengut, tagasisidet olemasolevate meetmete tõhususe
kohta ning ELi kodanike ja meie majanduse vajadusi. Seni kuni COVID-19 puhang
jätkub, peavad riigiasutused, sidusrühmad ja kodanikud olema valvsad, et olla
jätkuvalt valmis nakkuste võimalikuks suurenemiseks. Sellega seoses jälgib komisjon
pidevalt käesolevate suuniste kohaldamist ja ajakohastab neid vajaduse korral, et
tagada nende tõhusus muutuvaid olusid arvestades.
69. Keskendudes transporditeenuste ja -ühenduse taastamisele, peab ELi transpordisektori
taastumine olema jätkusuutlik ja arukas, et see saaks taas saavutada oma kriisieelse
tugevuse, jääks ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja oleks jätkuvalt väga olulisel
kohal ELi majanduses ja kodanike elus. COVID-19 kriisist saadud kogemusi
kajastatakse peatselt valmivas säästva ja aruka liikuvuse strateegias 2020. aastal.
16
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 15.05.2020 11:50
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Margit Markus Moossen <
[email protected]>; Meelis
Kivinurm MFA <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/455: Komisjoni teatis
TereEdastan Komisjoni teatise.Reg. number: 10.2-11/455Reg. kuupäev:
15.05.2020Sisu: Komisjoni teatis 13.5.2020. COVID-19: suunised
transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseksHeade
soovidegaKersti NeemeAEEL sekretär