Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
.05.2020 nr 1-6/20-17/3
Kollektiivse pöördumise arutelul
otsustatust
Austatud majandus- ja taristuminister
Käesolevaga edastan Teile arvesse võtmiseks Riigikogu majanduskomisjoni otsuse, mis tehti
kollektiivse pöördumise „Ilutulestik ilma ohvriteta“ arutelu käigus komisjoni 5. mai istungil.
Komisjonis toimunud arutelu tulemusena, mille käiguga on võimalik täpsemalt tutvuda
kirjale lisatud komisjoni istungi protokolli väljavõttest, tehti pöördumises esitatud
ettepanekute osas järgmine otsus:
- mitte nõustuda kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekutega esitatud kujul. Anda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile suunis jätkata arutelusid erinevate
turuosalistega ja tulla peale analüüsi ja arutelusid välja võimalike muudatustega.
Istungil leiti, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks edasi töötama järgmiste
teemadega:
- Müügi täielik keelamine ei taga toodete mittetarnimist Eestisse, kuna naaberriikides on
aastaringne müük lubatud, küll aga võiks analüüsida pürotehnika müügi suunamist selleks
spetsialiseerunud kauplustesse. Sellega jääks ära niinimetatud impulssostud.
- Pürotehnika kasutamise osas tuleks rohkem teha teavitustööd ja vajadusel viia
lõhkematerjaliseadusesse sisse konkreetne otseviide korrakaitseseaduses sätestatule.
- Pürotehnika kasutamisel tiheasustusega aladel, kus müra- ja valgusefektid võimenduvad
(korrusmajade vahetu lähedus) ja avaldavad vahetut mõju (loomade varjupaigad,
loomaaiad, haiglad, hoolde- ja vanadekodud) võiks olla selgemad piirangud.
Eesmärk ei ole keelamine ja keelustamine, vaid ühelt poolt parem teavitus ning teiselt poolt
pürotehnika kasutamise täpsustamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Sester
Esimees
2
Lisa: Protokolli väljavõte.asice
Elis Themas
631 6436
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.05.2020 15:26
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Kollektiivse pöördumise arutelulotsustatust - Kollektiivne
pöördumine Ilutulestik ilma ohvriteta
Riigikogu majanduskomisjoni Kollektiivse pöördumise arutelul otsustatus
15.05.2020 nr 1-6/20-17/3
VÄLJAVÕTE
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 56
Eesti, videosild Teisipäev, 05. mai 2020
Algus 14.00, lõpp 16.19
Juhataja: Sven Sester (esimees)
Protokollija: Elis Themas (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai
Rimmel
Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Piia Schults (nõunik),
Mari Tänav (konsultant)
Puudusid: Annely Akkermann ja Mihhail Korb
Kutsutud: Erakond Eestimaa Rohelised esindajad Fideelia-Signe Roots ja Olev Tinn;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse
talituse juhataja Thea Palm ja nõunik Merike Ring; Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liige
Eduard Tani; Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet ja arendusjuht Ott Kasuri
(1. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Kollektiivse pöördumise "Ilutulestik ilma ohvriteta" arutelu
Sven Sester juhatas istungi sisse ning sõnas, et ilutulestiku teemadel on Riigikogus arutelusid
olnud ka varem. Näiteks, eelmise aasta jaanuaris võeti menetlusse kollektiivne pöördumine
ilutulestiku maksustamise teemal, kus sooviti suunata maksudest laekuv tulu vabatahtlike
päästjate toetamiseks. Tol korral oli juhtivmenetlejaks rahanduskomisjon ning antud
pöördumine ei leidnud komisjoni toetust.
Fideelia-Signe Roots tõi välja, et kuigi ilutulestik tundub aastavahetuse teema olevat, lasti
tema maja taga ka eelmisel nädalal rakette, kuna pürotehnika müük ja kasutus on lubatud
aastaringselt. Erakonna Eestimaa Rohelised soov ei ole ilutulestik täielikult keelustada, vaid
kehtestada täiendavad piirangud nii müügile kui ka kasutusele. Roheliste murekohaks on
loomad ja loodus, näiteks hetkel on käimas lindude pesitsusaeg ning paugud häirivad neid.
Samas on olulisel kohal ka julgeolek. Näiteks, võib pürotehnikat rakendada relvana,
vigastades või tappes nii inimesi kui ka lemmikloomi. Inglismaal on julgeolekukaalutlustel
eraisikutel avalikus kohas ilutulestike kasutamine keelatud igal ajal. Samuti on Rootsi astunud
samme, et teatud tüüpi rakette keelustada. Ilutulestik võib põhjustada õnnetusi ja põlenguid,
mistõttu tekib koormus tervishoiusüsteemile ning kulub maksumaksja raha
põlengukahjustuste likvideerimisele ja haigete ravimisele. Lisaks vigastustele, mis tekivad
ilutulestikuga pihta saamisel, põhjustavad haigusi ilutulesiku laskmisel eralduvad tahked
osakesed, mis tungivad sügavale kopsudesse ja sisenevad vereringesse, mis põhjustab
2
südame- ja veresoonkonna haigusi ning vähki. Peale selle võivad kahjulikud ained sattuda ka
veekogudesse ja põhjavette ning sealt kaudu veeloomade ja inimeste organismi. Üheks
probleemiks ilutulestike kasutamisel on ka suurenenud müra- ja valgustase, kuna ilutulestiku
poolt tekitatav müra võib ületada 140 dB, aga kuulmist võib kahjustada juba 85 dB. Enim on
mürast ohustatud väikelapsed, haiged, eakad ja sõjaveteranid. Petitsiooni üheks ettepanekuks
on keelata ilutulestikud loomaaedade, farmide ja varjupaikade läheduses, kuna näiteks koerad
võtavad valguse efekti ja paugutamist rünnakuna ning võivad kodust ära joosta ning samuti on
sarnaseid ettepanekuid tulnud ka hobusepidajatelt, kes on välja toonud, et hobuseid säärane
müra häirib. Lindude kohta on tehtud erinevaid uurimusi, kust on selgunud, et kui
paugutamine pihta hakkab, ärkavad linnud üles, lendavad sihitult liiga kõrgele, kus on külm,
või lendavad liiga kaua ja surevad kurnatusse, külma kätte või nälga. Eelnevatest mõtetest
tulenevalt on tehtud viis ettepanekut ilutulestike müügi ja kasutamise piiramiseks.
Thea Palm ütles, et pürotehniliste toodete müüki on reguleeritud aastaid ning viimati jõustus
uus lõhkematerjaliseadus 2017. aasta juulis. Selle ajendiks oli Euroopa Liidu uus
pürotehniliste toodete direktiiv, kuna sarnane mure tagada turul suurem ohutus oli tõusetunud
ka teistel riikidel. Tooted, mis turul ringlesid olid erineva kvaliteediga ning võisid kujutada
ohtu kasutajatele. Sama seadusega ajakohastati toodete müügi- ja kasutuspiiranguid, et oldaks
teistes riikides kehtivate piirangutega samal tasemel ning ettevõtjatel oleks lihtsam
orienteeruda nõuete osas. Avalikus kohas käitumise reeglid olid paika pandud juba varasemalt
ja neid ei muudetud ning öörahu rikkumine oli samuti juba varasemalt keelatud. Lisaks
eeltoodule on alates 2010. aastast keelatud paugutite jaemüük. Pauguteid saavad kasutada
ainult ettevõtjad oma majanduse- ja kutsetegevuse raames. Reeglite kehtima hakkamise ajast
on optimaalne aeg kaks aastat, kui võiks hakata hindama, kas reeglitel on olnud positiivne või
negatiivne mõju. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas 2019. aasta alguses
ümarlaua, kuhu kutsuti kohalikud omavalitsused, ettevõtete esindajad ja Siseministeerium
ning üheskoos püüti hinnata olukorda ning kas reeglite muutmiseks on vajadust. Tol korral oli
seisukoht, et vaja on mõjutada inimeste hoiakuid teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu
ning samuti saavad kohalikud omavalitsused näidata initsiatiivi ja kutsuda inimesi üles
vastutustundlikule ilutulestiku kasutamisele. Õnnetused ja häiriv mõju, mis toodetest tulevad
on seotud valdavalt toodete vale kasutamisega. Ühtlasi tutvustas ta Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esialgseid ettepanekuid tänase olukorra parandamiseks,
mida Erakonna Eestimaa Rohelised poolt välja pakutud mõtete alusel analüüsiti (lisa 1).
Mari Tikan sõnas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tõi välja
kohtumise, kus fookuseks oli ohutus, ehk mõeldi, kuidas pürotehnika oleks lõpptarbija jaoks
ohutu. Paljud ettepanekud, mida arutati kattusid ka hetkel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja tooduga. Siseministeerium saab rääkida politsei
ja pääste poolest. Viimase osas ollakse nõus ettepanekutega, mis lõpptulemuses vähendavad
õnnetusi, kuna pürotehnika väljakutseid on palju ning veerand nendest on tulekahjud. Politsei
poole peal ollakse nõus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga, et
muudatused, mis puudutavad piiranguid, peavad olema selgelt läbi mõeldud ning kuna
piirangud tähendavad ka järelevalvet, ei tohiks lisakoormust tekkida ei kohalikele
omavalitsustele, politseile ega Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Eduard Tani kommenteeris, et igal aastal rakendatakse ilutulestiku müügi mitteostmise
üleskutse mingi ürituse või organisatsiooni etteotsa. Näiteks soovitatakse annetada kiirabiauto
ostuks, vähihaigete laste toetuseks või kehtestada ilutulestikule maks vabatahtlike päästjate
toetamiseks. Kuigi Eestimaa Roheliste erakonna petitsioonis oli välja toodud, et paugutamine
kestab novembrist kuni jaanuarini, näitab müügistatistika midagi muud. Valdavalt avatakse
müügikohad alles detsembri alguses ning viimase aja statistika näitab, et ilutulestiku müük on
kõige suurem aasta viimasel nädalal. Mis puudutab ettepanekut soovitatava
müügiajavahemiku jaoks, siis sellega suureneb ka illegaalse kauba maht ning poodides
toodete ladustamine, mis ühtlasi tekitab plahvatusohu. Soov kasutada ilutulestikku ainult 31.
detsembril kella 6st õhtul kuni kella 2ni öösel ei ole mõistlik, kuna Soomes on juba selline
3
piirang ning seal on vigastatute arv suurem kui Eestis. Samuti suureneb ilutulestiku
müügikeeluga välismaalt tellimise osakaal, kus kaupadel pole eestikeelseid kasutusjuhiseid.
Eestimaa Roheliste ettepanek, et pürotehnikat võiks kasutada kohaliku omavalitsuse kirjalikul
loal võib tekitada korruptsiooniohtu. Roheliste üheks sooviks oli ka pürotehniliste toodete
keelamine haiglate, vanadekodude, hooldekodude ja lasteasutuste juures, kuid juba praegu on
haiglate läheduses suured ilutulestikud keelatud. Samas vanadekodudes olijad võivad just
tahta ilutulestikku näha. Mis puudutab lasershowsid, siis nende puhul pole uuritud
kahjulikkust silmadele ning samuti on sellised vaatemängud kordades kallimad. Lisaks sellele
puudub lasershowd vaadates suur emotsioon, mida ilutulestik pakub. Suurte ilutulestike
keelamine suurendab ka lärmi hajutatust, kuna inimesed ostavad endale ise ilutulestikke, selle
asemel, et koguneda kokku ja vaadata suurt linna korraldatud vaatemängu. Oluline on välja
tuua, et Euroopa Liidus müüdav ilutulestik peab omama standardeid ning nii suur heli nagu
140 dB ei ole lubatud. Lisaks sellele on Briti Kuninglik Linnukaitse Ühing leidnud, et linnud
mõistavad ilutulestikku tavalise äikesetormina. Ekslikult arvatakse, et ilutulestik on
keskkonda reostav, kuigi tegelikult koosneb vedelev prügi papist ja savist ning laguneb enne
kevadet ning üldjuhul koristatakse tänavad peale uue aasta saabumist kahe päeva jooksul ära.
Kui ilutulestikul tekib tõrge ja see ei plahvata, tuleb sellised jäätmed viia maaletoojale, kes
hävitab toote vastavalt nõuetele ning klient saab kogu raha tagasi. Ilutulestiku õnnetuste
kohapealt on Eesti Euroopas üks eesrindlikumaid inimeste proportsiooni arvestades. Vaadates
ilutulestiku müügireegleid, siis Saksamaal on lubatud müük tavapoodides, kuid Eestis on
mõeldud, et kui inimene ostab ilutulestikku otse teenindajalt, saab ta küsida lisainfot. Rootsis
on keelatud pulgaga raketid, mitte suured ilutulestiku patareid ning Inglismaa on suurimaid
ilutulestiku importijaid. Kokkuvõtteks võib öelda, et ilutulestiku petitsioon kogus 2028
allkirja, kahjuks polnud võimalik poolt hääletada. Ilutulestiku jae käive küündib 5 miljoni
euroni aastas, kusjuures keskmine ost jääb 40 – 50 euro vahele. Sellest tulenevalt ostis
ilutulestikku ligikaudu 100 000 inimest. Tekib küsimus, kui 2 % inimestest on ilutulestiku
vastu, siis kas maksab ülejäänute emotsiooni rikkuda.
Kalle Toomet sõnas, et toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Siseministeeriumi seisukohti ning nagu Siseministeeriumi esindaja välja tõi on pürotehnika
teemaga istutud mitmel korral koos ja 2017 a seadusemuudatused said sisse viidud just tänu
sellele. Kui rääkida ilutulestikust siis räägitakse ilu tulestikust, ehk emotsionaalsest
sündmusest. Seaduse reguleerimine on tagada nõuded, ohutus elule, tervisele, keskkonnale ja
varale. Kui vaadata, mida kohalikud omavalitsused on välja toonud, võib kinnitada, et praegu
kehtiv seadus on valdavalt kohalike omavalitsuste poolt aktsepteeritud ja reguleeritud
heakorra eeskirjadega. Avalik kord on omavalitsustes tugeva kontrolli all. Mis puudutab
ettepanekuid, siis suurelt jaolt ei toeta Eesti Linnade ja Valdade Liit kollektiivses pöördumises
välja toodut, kuid samas ollakse nõus sellega, et ilutulestiku kättesaadavus, müük ja
müügikohad on teema, millega võiks edasi minna, nii nagu on ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis arutatud, et kas müügikoht peaks olema
suurkaubanduskeskustes avalikult sisse tulles kättesaadav, või peaks olema eraldi
ettevalmistatud müügikohad. Kui vaadata ilutulestiku kättesaadavust vanuselt, siis leiab liit, et
18-aastane isik võib osta F2 ja F3 pürotehnilisi seadmeid, kuid F1 kohta on kohalikud
omavalitsused arvamusel, et 12-aastane on liiga noor, et selliseid rakette soetada ning see
vanus võiks olla 16 aastat. Samas müügi keelustamine ei ole väga selge ja hea näide, kuna kui
täna kaubandusest kätte ei saa, siis e-kaubandus on alternatiivina olemas. Mis puutub ajalisse
piirangusse, siis on Eesti Linnade ja Valdade Liit seda meelt, et ainult suursündmustel
ilutulestiku lubamine ei ole aktsepteeritav ning inimestele peaks jääma valikuvabadus ka
perekondlike sündmuste ajal rakette lasta. Kui vaadata järelevalvet, siis on tegemist
tagantjärgi meetmega, ehk kahju on tehtud ja sellele järgneb sanktsioon. Sellest tulenevalt
peaksid piirangud olema kõikidele kasutajatele ühtemoodi arusaadavad, et vähendada
sanktsioneerimise vajadust ning antud meetmest saaks ka ennetav meede. Täna on kohalikud
omavalitsused väljendanud oma arvamust, et kehtiva seaduse reguleerimine suuremal määral
ei ole mõistlik, kuid samas ollakse valmis arutama üksikuid ettepanekuid.
4
Sven Sester võttis ette Erakonna Eestimaa Rohelised poolt välja toodud ettepanekud ning
uuris, kas kellelgi on müügitingimuste ettepaneku osas küsimusi. Samuti sõnas, et laua taga
olijad kitsendusi ei toeta ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja toonud,
et arutleda võib eraldi müügikohtade üle.
Fideelia-Signe Roots täheldas, et SA Keskkonnaõiguse Keskus on teinud uuringu, mida
Erakond Eestimaa Rohelised on oma kollektiivses pöördumises kasutanud.
Sven Sester sõnas, et teine ettepanek puudutab ilutulestiku kasutamist ainult 31. detsembri
õhtul teatud kellaajal. Praegune seadus näeb ette, et öösel võib ilutulestikku kasutada vaid
kolmel tähtpäeval: aastavahetusel, Eesti Vabariigi aastapäeval ja jaanipäeval. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium nendib, et vajalik oleks täpsustada lõhkematerjaliseadust ja
tuua otseviide korrakaitseseaduses sätestatule.
Olev-Andres Tinn ütles, et antud ettepanek on suuresti tulnud koerte omanike poolt, kuna
koerad lähevad paukude peale hüsteeriasse ning samuti mõjub ilutulestik halvasti
voodihaigetele.
Sven Sester tõi välja, et kolmandaks ettepanekuks oli keelata pürotehnika toodete kasutamine
erinevates kohtades. Näiteks, lasteasutused, loomade varjupaigad, vanadekodud ja nende
läheduses olevad alad, kuna praegu selliseid piiranguid pole. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvates võiks tulevikus mõelda pürotehnika kasutamise
nõuete täpsustamisele tiheasustusega aladel.
Neljandaks ettepanekuks oli soovitada kohalikele omavalitsustele keskkonnasõbralikemaid
lahendusi, mida laua taga olijad ei toetanud ning ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium nentis, et selline otsustuspädevus on kohalikel omavalitsustel
olemas.
Viimaseks ettepanekuks olid taevalaternad, mis reostavad keskkonda ja on ohtlikud.
Jüri Jaanson tundis huvi, mida täpselt tähendab tiheasustustega aladel piiramine ning kas
näiteks Pärnu rannas tohiks rakette lasta või mitte.
Sven Sester sõnas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et
tiheasustustega alade all peetakse silmas pigem korrusmajade läheduses olevaid kohti.
Thea Palm vastas, et randa käsitletakse avaliku ruumina ning tiheasustuse all peetakse pigem
silmas seda, millega antud ala on täidetud. Näiteks, eelpool toodud korrusmajad. Samas on
tegemist esialgsete mõtetega ning piirangute proportsionaalsust tuleb veel hinnata.
Ministeerium leiab, et kohalikel omavalitsustel on siin piisavalt suur pädevus otsustamaks,
kus nähakse keskmisest kõrgemat ohtu.
Fideelia-Signe Roots lisas, et rannas ilutulestiku tegemine on nii mõneski riigis keelatud,
kuna see võib reostada veekogusid.
Kristen Michal uuris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kas on tulemas mingi
konkreetne plaan ning kas ajakava või väljatöötamiskavatsus on juba olemas, kuna Tallinnast
on pöördunud mitmed inimesed tema poole tiheasustusega kohtades ilutulestike laskmise
asjus.
Sven Sester sõnas, et tõenäoliselt ootab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ära,
milline on majanduskomisjoni arvamus antud teemal.
Thea Palm vastas, et on nõus majanduskomisjoni esimehega, et tänane arutelu on raami
andmine, selleks, et selgitada välja, millised ettepanekud jäävad lauale ja millega tuleks edasi
minna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis peaks ettepanekuga väljatulekule
eelnema väljatöötamiskavatsus, kuna tegemist on suure sekkumisega antud valdkonnas.
Ministeeriumi hinnangul sõltub ajaraam ka sellest, milliseks ajaks soovitakse, et uus olukord
kehtima hakkaks.
Kristen Michal täpsustas, et küsimuse mõte on kahesuunaline, kuna pidev muutuv
õigusolukord ei loo kindlust turuosalistele ja samuti loovad regulatsioonid ebaselgust
omavalitsustele ja inimestele.
Thea Palm vastas, et õigusloome kavades sellel aastal seda eelnõu planeeritud ei ole.
5
Olev-Andres Tinn sõnas, et metsatulekahjud ja veekogude reostused on seotud Hiina
laternatega, kuna maandumisel võivad nad veel põleda ja sellega metsa süüdata või vette
maandudes sinna hulpima jääda.
Mari Tikan ütles, et kõiki ettepanekuid kuulates on paljud probleemid lahendatavad inimeste
teavitusega, andes neile rohkem informatsiooni. Eesmärgiks ei peaks olema müügi piiramine,
vaid inimesteni info viimine, milline on õige ja ohutu käitumine.
Sven Sester võttis päevakorrapunkti kokku ning nentis, et koosolekul on jäänud kõlama, et
konkreetsed ettepanekud keeldude ja piirangute osas ei ole proportsionaalsed ning nendega
sellises mahus ei nõustuta. Küll aga jõuti arutelus arusaamani, et mitmete roheliste püstitatud
ettepanekutega tasuks edasi töötada. Leiti, et müügi täielik keelamine ei taga toodete
mittetarnimist Eestisse, kuna naaberriikides on aastaringne müük lubatud, küll aga võiks
hakata analüüsima pürotehnika müügi suunamist selleks spetsialiseerunud kauplustesse.
Sellega jääks ära niinimetatud impulssostud. Pürotehnika kasutamise osas jõuti
majanduskomisjonis tõdemuseni, et rohkem tuleks teha teavitustööd ja vajadusel viia
lõhkeaineseadusesse sisse konkreetne otseviide korrakaitseseaduses sätestatule. Pürotehnika
kasutamisel tiheasustusega aladel, kus müra- ja valgusefektid võimenduvad (korrusmajade
vahetu lähedus) ja avaldavad vahetut mõju (loomade varjupaigad, loomaaiad, haiglad, hoolde-
ja vanadekodud) võiks olla selgemad piirangud. Neid ettepanekuid peaks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium edasi arutama. Eesmärk ei ole keelamine ja keelustamine,
vaid ühelt poolt teavitus ning teiselt poolt pürotehnika kasutamise täpsustamine.
Otsustati:
1.1. mitte nõustuda kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekutega esitatud kujul. Anda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile suunis jätkata arutelusid erinevate
turuosalistega ja tulla peale analüüsi ja arutelusid välja võimalike muudatustega (konsensus:
Riho Breivel, Kalev Kallo, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai Rimmel, Sven Sester).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Sven Sester Elis Themas
juhataja protokollija
Väljavõte õige
Elis Themas