Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava 2018 – 2021

KINNITATUD Veterinaar- ja Toiduameti xx.xx.xxx käskkirjaga nr x Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava 2018-2021 Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 41-42 nõuetega ja arvesse võttes artikli 43 alusel Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjale. Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava 2018-2021 on koostatud seisuga xx.xx.xxxx Kontaktasutus: Veterinaar- ja Toiduamet Aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn e-mail [email protected] Telefon + 372 605 1710 Fax +372 621 1441  Sisukord 1. Üldised riiklikud strateegilised eesmärgid ................................................ 4 1.1 Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ......................................................................... 6 1.2 Terviseamet (edaspidi TA) ........................................................................................................ 6 1.3 Tarbijakaitseamet (edaspidi TKA) .......................................................................................... 6 1.4 Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ................................................................................... 7 1.5 Põllumajandusamet (edaspidi PMA) ..................................................................................... 7 1.6 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi VTL) ........................................................ 7 1.7 Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi PMK) ........................................................ 8 1.8 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) ................... 8 1.9 Ravimiamet (edaspidi RA) ......................................................................................................... 9 2. Pädevate asutuste ja riiklike referentlaboratooriumide määramine 10 2.1 Pädevad asutused.................................................................................................................... 10 2.1.1 Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteemi üldine skeem ja kirjeldus ............ 10 2.1.2. Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ning mahepõllumajanduse valdkonna järelevalve korraldusse hõlmatud pädevad asutused ..................................................................................................................................... 11 2.1.3 Pädevusvaldkondade jaotus pädevate asutuste vahel ......................................... 12 2.1.4 Koordineerimine ja koostöö pädevate asutuste vahel......................................... 19 2.2 Referentlaboratooriumid ........................................................................................................ 24 2.2.1 Üldnõuded .......................................................................................................... 24 2.2.2 Referentlaboratooriumide volitamine toiduseaduse alusel ................................. 24 2.2.3 Referentlaboratooriumide volitamine Veterinaarkorralduse seaduse alusel ...... 28 2.2.4 Referentlaboratooriumide volitamine söödaseaduse alusel ................................ 31 3. Pädevate asutuste organisatsioon ja ametlike kontrollide korraldamine....................................................................................................... 33 3.1 Pädevate asutuste organisatsioon ................................................................................... 33 3.1.1 Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ......................................................................... 33 3.1.2 Terviseamet (TA) ................................................................................................ 44 3.1.3 Tarbijakaitseamet (TKA) .................................................................................... 51 3.1.4 Põllumajandusamet (PMA) ................................................................................. 54 3.1.5 Maksu- ja Tolliamet (MTA) ................................................................................ 61 3.1.6 Veterinaar-ja Toidulaboratoorium (VTL) ........................................................... 62 3.1.7 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ............................... 68 3.1.8 Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ............................................................ 71 3.1.9 Ravimiamet (RA) ................................................................................................ 75 3.1.10 Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)...................................................................... 78 3.2 Laboratooriumite volitamine toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel....................................................................................................................................................... 79 3.3 Kontrollisüsteemid .................................................................................................................... 81 3.3.1 Toidu kontrollisüsteem ....................................................................................... 81 3.3.2 Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem .......................................... 131 3.3.3 Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem...................................... 135 3.3.4 Impordi kontrollisüsteem (v.a taimetervis) ...................................................... 138 3.3.5 Ekspordi kontrollisüsteem ................................................................................ 151 2  3.3.6 Elusloomade ja loomsete saadustega kauplemine ............................................ 153 3.3.7 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) .......................................... 154 3.3.8 Haldusabi ja - koostöö süsteem (AAC- Administrative Assistance and Cooperation System) ................................................................................................. 159 3.3.9 Söötade kontrollisüsteem.................................................................................. 159 3.3.10 Loomatervise kontrollisüsteem ...................................................................... 165 3.3.11 Loomade heaolu kontrollisüsteem .................................................................. 176 3.3.12 Taimetervise valdkonna kontrollisüsteem ...................................................... 179 4. Situatsioonplaanid ja vastastikune abistamine ..................................... 186 4.1 Situatsioonplaanid ..................................................................................................................186 4.1.1 Loomatauditõrje situatsioonplaan..................................................................... 186 4.1.2 Situatsioonplaan toidu valdkonnas ................................................................... 189 4.1.3 Situatsioonplaan söötade valdkonnas ............................................................... 190 4.1.4 Situatsioonplaan taimetervise valdkonnas ........................................................ 190 4.2 Kontaktasutused teiste riikide järelevalveasutustega koostöö tegemiseks 192 5. Pädevate asutuste auditite korraldus ...................................................... 193 5.1 Auditite korraldus Veterinaar- ja Toiduametis ...........................................................195 5.2 Auditite korraldus Terviseametis .....................................................................................196 5.3 Auditite korraldus Põllumajandusametis ......................................................................196 5.4 Auditite korraldus Maksu- ja Tolliametis ......................................................................197 5.5 Auditite korraldus PMK Laboratooriumides ................................................................198 5.6 Auditite korraldus Tarbijakaitseametis ..........................................................................199 5.7 Auditite korraldus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.........................................200 6 Meetmed pädevate asutuste tegevuskriteeriumidele vastavuse tagamiseks ......................................................................................................... 202 7. Kontrollikava ülevaatus .............................................................................. 207 LISAD ................................................................................................................... 208 3  1. Üldised riiklikud strateegilised eesmärgid Toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi (varasema Põllumajandusministeeriumi) valitsemisala arengukavas aastateks 2017-2020 (kinnitatud maaeluministri 11. aprilli 2016. a käskkirjaga nr 63). Arengukava on avaldatud Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala- arengukava-2017-2020.pdf Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev toiduohutuse, loomade heaolu ja tervishoiu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite tegevusvaldkond hõlmab toiduohutuse, loomatervise, veterinaarpraksise, loomakaitse, põllumajandusloomade aretuse, taimetervise, taimekaitse, sortide registreerimise ja sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise, väetise ja sööda käitlemise ning nende nõuetele vastavuse riikliku järelevalve teostamist. Tegevusvaldkonna „Toiduohutus, loomade heaolu ja tervishoid ning taimetervis ja kvaliteetsed tootmissisendid“ tarbeks väljatöötatud strateegilised eesmärgid perioodiks 2017-2020: Eesmärk 1.1: Tagada Eestis toodetava ja tarbitava toidu ohutus ning tarbijainformeeritus! Mõõdikute tabel: Märgitud tase on 2016-2019 arengukavas planeeritud tase. Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud 3 meedet:  ohutu toidu tagamine;  tarbija teadlikkuse tõstmine toidust ja toitumisest;  toidukäitleja teadlikkuse tõstmine. 4 Eesmärk 1.2: Tagada loomade heaolu ja hea tervislik seisund ning taimetervise hea seisund! Mõõdikute tabel: *Kaubapiirangute arv on tingitud kohustusest rakendada iga tuvastatud ohtliku taimekahjustaja suhtes tõrjeabinõu, mis on saastunud kauba turustamise keeld. Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud peamiselt 5 meedet:  tingimuste loomine, et loomad oleksid kannatusest säästetud ja kodanikud nende heaolu vajadustest teadlikud;  tingimuste loomine, et loomad oleksid terved;  tingimuste loomine, et taimed oleksid ohtlikest taimekahjustajatest vabad;  taime- ja loomakasvatajate teadlikkuse tõstmine;  sihipärase põllumajandusloomade aretuse tagamine. Eesmärk 1.3: Tagada põllumajanduslike tootmissisendite kvaliteet ja ohutus! Mõõdikute tabel: E1.3.3: Tuvastatud nõuetele vastavuse protsentuaalne osakaal põllumajandussaaduste ja põllumajanduslikus tootmises kasutatavate tootmissisendite kvaliteedi Tegelik tase 2011 2012 2013 2014 2015 85,0% 85,6% 91,4% 96,6% 96,4% Sihttase 2016 2017 2018 2019 2020 90% 90% 90% 90% 90% Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud peamiselt 4 meedet:  ohutu ja keskkonnasäästliku taimekaitse ning nõuetekohase väetise tagamine;  kvaliteetse paljundusmaterjali tagamine;  kvaliteetse sööda tagamine;  taimekasvataja, seemne- ja paljundusmaterjali tootja ning söödakäitleja teadlikkuse tõstmine. Olulisemad meetmed ning tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas 2017- 2020 . https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala- arengukava-2017-2020.pdf Ülalkirjeldatud tegevusvaldkonnaga on seotud nii Maaeluministeeriumi kui ka teiste ministeeriumide valitsemisala asutused. 5 Sellest tulenevalt on punktides 1.1.- 1.9 lisaks toodud ka asutuste organisatsioonipõhised strateegilised eesmärgid 1.1 Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) VTA tegevuse laiemaks eesmärgiks on tagada tarbijaskonnale ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidutoorme ja toidu tootmine, ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi, kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest, kaitstes samas loomi, nende tervist ja heaolu ohustada võiva inimesepoolse tegevuse või tegevusetuse eest, ning tagada põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus. 1.2 Terviseamet (edaspidi TA) TA tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. TA eesmärgid ja tegevused lähtuvad Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) eesmärkidest ja tegevustest, mis on sätestatud SoM-i tööplaaniga. Sotsiaalministeeriumi tööplaaniga saab tutvuda ministeeriumi koduleheküljel http://www.sm.ee/et/ministeeriumi-arengukava-ja-tooplaan. 1.3 Tarbijakaitseamet (edaspidi TKA) TKA aluspõhimõtted aastatel 2017-2020: 1) organisatsioonilise võimekuse arendamine; 2) tarbija õiguskindluse tagamine; 3) tarbijaõiguste kujundamine; 4) tarbija teadlikkuse edendamine; 5) ettevõtja teadlikkuse edendamine . Tarbija kaebuste lahendamine Tarbijate õiguskindluse tagamine viitab tegevustele, mille kaudu soodustatakse selget kommunikatsiooni ameti ja tarbijate vahel. Selle juurde kuulub ka tõhusa ning järjepideva tarbijavaidluste komisjoni töö koordineerimise toetamine. Samuti tähendab see valmisolekut turu muutustega tasakaalus oleva ja analüüsil põhineva järelevalve plaani koostamiseks ning rakendamiseks. TKA viis edutegurit nii visiooni kui ka missiooni täitmisel on: 1. organisatsiooniline võimekus; 2. tarbija õiguskindluse tagamise võimekus (sh turu järelevalve ja kaebuste menetlemine); 6 3. tarbijaõiguste kujundamises kaasarääkimise võimekus; 4. tarbija teadlikkuse edendamise võimekus; 5. ettevõtja teadlikkuse edendamise võimekus. Strateegiadokument on täies mahus kättesaadav TKA kodulehel: https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/tarbijakaitsea meti_strateegia_2017-2021.pdf 1.4 Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) MTA tegevusvaldkondadeks on riigitulude haldamine, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. 2017-2020 perioodi pikaajalises plaanis on ettevõtete tegutsemise ja arengu toetamine tagades maksumaksjale lihtsaid ja mugavaid teenuseid ning andes ettevõtjale kindluse maksu- ja tolliasjades ning tagades võrtset konkurentsi. 1.5 Põllumajandusamet (edaspidi PMA) PMA täidab seaduses määratud ülesandeid ja teostab järelevalvet taimetervise, taimekaitse, mahepõllumajanduse, seemnete, sordi, tuulekaera, väetiste, aiandustoodete ning maaparanduse valdkonnas. PMA põhieesmärk IMKK-ga hõlmatud valdkondades on liikmesriigi pädeva asutuse kohustuste täitmine ning ohtlike taimekahjustajate sissetoomise ja leviku üle kontrolli tagamine, taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse nõuete täitmise tagamine. Oma ülesannete täitmisel juhindub PMA oma tegevuses lisaks seadustele MEM valitsemisala pikaajalisest arengukavast, PMA ja valdkondade tegevuskavades sätestatud strateegilistest ning pika- ja lühiajalistest eesmärkidest ning jooksva aasta ametlike kontrollitoimingute plaanidest. IMKK-ga hõlmatud PMA vastutusala valdkondadeks on taimetervis, taimekaitse ja mahepõllumajandus, kus strateegilised pika- ja lühiajalised eesmärgid on toodud PMA peadirektori poolt kinnitatud 2017. aasta tegevuskavas PMA koduleheküljel: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=94&sub2=120 1.6 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi VTL) VTL on MEM-i hallatav riigiasutus. VTL-i tegevuse eesmärgiks on pakkuda usaldusväärset laboriteenust ja ekspertnõuannet loomahaiguste ja toiduohutuse valdkonnas, sealhulgas:  Tagada ametlike kontrollide käigus teostatavate laboratoorsete analüüside ja uuringute läbiviimine tulenevalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 12 nõuetest 7   Esindada riiki referentlaboratooriumina oma pädevuse piires tulenevalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 33 nõuetest Nende ülesannete täitmisel juhindub VTL oma tegevuses lisaks seadustele MEM-i valitsemisala arengukavast ning seal sätestatud strateegilistest eesmärkidest. VTL kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ning keemiliste analüüside valdkonnas vastab EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele ja on uuesti akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 05.07.2015. 1.7 Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi PMK) PMK tegevus riikliku järelevalve tagamisel ühtib MEM-i prioriteetsete arengusuundadega vastavalt MEM-i valitsemisala arengukavale tegevusvaldkonnas: toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid. PMK laborite ühtne kvaliteedisüsteem on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 10. mail 2006. a vastavalt standardile EVS EN ISO 17025: 2006. PMK laboratooriumide kvaliteedijuhtimissüsteemi parendamine:  rahvusvaheliste standardite ja õigusaktide uuenduste järgimine;  erialastes töögruppides ja võrgustikes osalemine;  osalemine uute meetodite valideerimise protsessis;  uute meetodite akrediteerimine. Referenttegevuse arendamine ja volituste täitmine vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 33 nõuetele:  referentvolitustest tulenevate tegevuste arendamine;  koostöö volitatud laboratooriumidega;  koostöö pädevate asutustega;  koostöö EL referentlaboratooriumidega vastavalt oma valdkonnale. 1.8 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) PRIA on MEM-i valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine. PRIA tegevus on suunatud elukvaliteedi parandamisele maal läbi maaelu arengu toetamise ja riiklike registrite haldamise. PRIA arengukava on kättesaadav PRIA kodulehel: http://www.pria.ee/et/pria/arengukava 8 1.9 Ravimiamet (edaspidi RA) RA on valitsusasutus, mille tegevus seostub IMKK-ga loomatervise valdkonna kaudu. Valdkonnaga seotud RA strateegiline eesmärk on tagada, et Eestis loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud. Ravimiameti arengustrateegia 2015-2018 on täismahus kättesaadav Ravimiameti kodulehel: http://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/Arengustrateegia_2015_2018.pdf 9  2. Pädevate asutuste ja riiklike referentlaboratooriumide määramine 2.1 Pädevad asutused 2.1.1 Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteemi üldine skeem ja kirjeldus Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse valdkonna järelevalve korraldusse on hõlmatud kuus ministeeriumi (Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium) ning nende haldusala asutused (joonis 1). RIIGIKOGU MAAELU- SOTSIAAL- MAJANDUS- JA RAHANDUS- KESKKONNA- SISE- MINISTEERIUM MINISTEERIUM KOMMUNIKATSI MINISTEERIUM MINISTEERIUM MINISTEERI OONI UM MINISTEERIUM Politsei- ja Veterinaar Põllu- Terviseamet Ravimiamet Tarbija- Maksu- ja piirivalve- ja majandus- kaitseamet Tolliamet amet Toiduamet amet Terviseameti Keskkonna- Keskkonna- laborid inspektsioon amet Põllumajanduse Veterinaar- ja Põllumajandus- Keskkonna- Registrite ja Toidu- uuringute agentuur Informatsiooni laboratoorium Keskus Amet Joonis 1. Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ning mahepõllumajanduse valdkonna järelevalve korraldusse hõlmatud ministeeriumid ning nende haldusala asutused. 10 2.1.2. Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu, taimetervise, taimekaitse ning mahepõllumajanduse valdkonna järelevalve korraldusse hõlmatud pädevad asutused Ministeerium Asutuse nimi Kodulehe veebiaadress Maaeluministeerium Veterinaar-ja Toiduamet (VTA) http://www.vet.agri.ee/ http://www.agri.ee/ Põllumajanduse Registrite ja http://www.pria.ee/ Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandusamet (PMA) http://www.pma.agri.ee Sotsiaalministeerium Terviseamet (TA) http://www.terviseamet.ee http://www.sm.ee/ / Ravimiamet (RA) http://www.ravimiamet.ee/ Majandus- ja Tarbijakaitseamet (TKA) www.tarbijakaitseamet.ee Kommunikatsiooniministeerium http://www.mkm.ee/ Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet (MTA) http://www.emta.ee/ http://www.fin.ee/ Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet (KeA) http://www.keskkonnaame http://www.envir.ee/ t.ee Keskkonnaagentuur (KAUR) http://www.keskkonnaage ntuur.ee/ Keskkonnainspektsioon (KKI) http://www.kki.ee/ Siseministeerium Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) http://www.politsei.ee/ http://www.siseministeerium.ee/ Piirkondlikud järelevalveasutused VTA maakondade veterinaarkeskused (15) (MVK) http://www.vet.agri.ee/ Terviseameti talitused (4) (TAT) http://www.terviseamet.ee / TKA turujärelevalve ametnikud (5) (TKA) www.tarbijakaitseamet.ee Põllumajandusameti maakondlikud keskused (12) (PAMK) www.pma.agri.ee KKI maakondlikud bürood (15) http://www.kki.ee/ Laboratooriumid Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) http://www.vetlab.ee/ Terviseameti laborid (TA laborid) http://www.terviseamet.ee / Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) http://pmk.agri.ee/ Keskkonnaameti Kiirgusosakond (KeA Kiirgusosakond) http://www.keskkonnaame t.ee/ 11 2.1.3 Pädevusvaldkondade jaotus pädevate asutuste vahel 2.1.3.1. Toidu valdkonna järelevalve Tabel 1. Toidu valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Toidu valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM, SoM, VTA, TKA, TA, MVK, TKA, TAT, VTL, TA laborid, MKM PMA KeA labor, PMK Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet Teostab järelevalvet kõigi toidukäitlejate üle (esmatootmise, toiduainetööstusettevõtete, hulgiladude, transpordiettevõtete, jaekaubandus-, sh toitlustusettevõtete) kõigis käitlemisvaldkondades ning ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning nende käitlemise üle. Tarbijakaitseamet Teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõtetes. Terviseamet Teostab järelevalvet joogivee ning loodusliku mineraalvee valdkonnas ning joogiks kasutatava vee terviseohutuse üle. Põllumajandusamet Teostab järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja nende toimeainete jääkide üle taimekasvatussaaduste tootmise tasandil. 12 2.1.3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna järelevalve Mahepõllumajanduse seaduse § 17 määratud pädevuse kohaselt teostavad järelevalvet valdkonnas Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet. Tabel 2. Mahepõllumajanduse valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM, MKM VTA, PMA, TKA MVK, PAMK, TKA VTL, TA, PMK Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Põllumajandusamet Tunnustab ettevõtteid ja teostab järelevalvet isikute üle, kes tegelevad mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, sh vesiviljeluse ja mesindusega ning töötlemata saaduste turustamisega. Haldab riiklikku mahepõllumajanduse registrit. Veterinaar- ja Toiduamet Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet isiku üle, kes tegeleb: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktides a ja b nimetatud toote ettevalmistamise ja turuleviimisega, sealhulgas toitlustusettevõttes; 2) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud sööda tootmise ja turuleviimisega; 3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 1 nimetatud toote importimisega. Teostab järelevalvet märgistatud saadusel või tootel Tarbijakaitseamet mahepõllumajandusele viitava teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes. 13 2.1.3.3. Turukorraldusmeetmete valdkonna järelevalve Tabel 3. Turukorraldusmeetmete valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Turukorraldusmeetmete valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM VTA MVK VTL Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet Teostab järelevalvet toidukäitlejate üle tootmis-ja jaekaubandusetapis (turukorraldusega hõlmatud toodete nõuetele vastavuse üle) ning jaekaubanduse etapis kaitstud geograafiliste tähiste (põllumajandustooted ja toit, piiritusjoogid ja veinitooted) õiguspärase kasutamise üle. 2.1.3.4. Impordi valdkonna järelevalve Tabel 4. Impordi valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Impordi valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM, RM VTA, MTA, PMA VTA, VTL, PMK, TA PMA, PPA Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet VTA teostab, korraldab ning koordineerib järelevalvet kehtestatud nõuetest ja protseduurireeglitest kinnipidamise üle kontrollile alluvate kaupade (loomne toit, mitteloomne toit, mitteloomne ja loomne sööt, toiduga kokkupuutuvad materjalid, mahepõllumajanduslik toit ja sööt) ning elusloomade impordil temale omistatud pädevuse ulatuses selleks ettenähtud piiripunktides. Põllumajandusamet Teostab koostöös MTAga järelevalvet taimede ja taimsete saaduste ning muude reguleeritud objektide kolmandatest riikidest sisseveo üle. Maksu- ja Tolliamet MTA teostab järelevalvet veterinaarkontrollile alluvate kaupade veterinaarkontrolli läbimist tõendava dokumendi osas ning vastavalt Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusele 14  Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse mitteärilisel eesmärgil toodavate lemmikloomadele ning reisija pagasis sisalduvale või isiklikuks tarbimiseks saadetavate toidukaupade üle. MTA teostab järelevalvet impordikontrollile alluvate mitteloomse toidu ning mitteloomse sööda kontrolli läbimist tõendava dokumendi osas. MTA teostab järelevalvet taimetervise kontrollile alluvate kaupade kontrolli läbimist tõendava dokumendi ja puidust pakkematerjali kontrollidele suunamise osas. Politsei- ja Piirivalveamet PPA abistab vastavalt riigipiiri seadusele oma pädevuse piires tolli ja teostab piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub, tollikontrolli vastavalt tollieeskirjadele tolliseaduse tähenduses ja korras. 2.1.3.5. Söötade valdkonna järelevalve Ametlikku kontrolli asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, söödaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab söödaseaduse § 24 alusel Veterinaar- ja Toiduamet. Tabel 5. Söötade valdkonna ametliku kontrolliga seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Söötade valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM VTA MVK PMK, VTL Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet Teostab järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktide ning söödaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle. 15 2.1.3.6. Loomatervise valdkonna järelevalve Tabel 6. Loomatervise valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Loomatervise valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM, SoM VTA,PRIA,RA MVK VTL Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet Teostab järelevalvet Loomatauditõrje seaduse ja sellest tulenevate nõuete ning EL loomatervishoiu valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle. Teostab järelevalvet ravimite kasutamise üle. PRIA PRIA väljastab VTAle regulaarseid aruandeid ja teeb vajadusel ühekordseid päringuid põllumajandusloomade registri registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu hulgas loomade identifitseerimist ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate ning muid vajalikke andmeid kontrollide teostamiseks ning sanktsioonide rakendamiseks. Ravimiamet Teostab ravimite alast järelevalvet Ravimiseaduse ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ning nende allaktidest tulenevate nõuete ning EL veterinaarravimite alast valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle õigusaktidega määratud ulatuses. 16 2.1.3.7. Loomade heaolu valdkonna järelevalve Tabel 7. Loomade heaolu valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Loomade heaolu valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM, SoM VTA, PPA VTA, PPA, KeA, VTL KKI Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Veterinaar- ja Toiduamet Teostab järelevalvet loomakaitseseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide ning EL loomakaitset reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle kõigis valdkondades v.a. looduses vabalt elavad loomad ja CITES konventsiooniga kaetud loomaliigid. Politsei- ja Piirivalveamet Üldkorrakaitseorgan, kes reageerib siis, kui spetsialiseeritud korrakaitseorgan ei saa tegutseda või ei ole läheduses. Menetleb loomakaitseseaduse väärteokoosseise ja uurib kuritegusid, mis seotud loomade julma kohtlemisega. Teostab järelevalvet looduses elavate loomade kohta loomakaitseseaduses kehtestatud nõuete täitmise üle. Loomaaialubade väljastamine; kodumaiste KeskkonnainspektsioonKeskkonnaamet loomaliikide ümberasustamiseks lubade väljastamine; jahiulukite loodusest eemaldamiseks lubade väljastamine ja tehiskeskkonnas hoidmise registreerimine 17 2.1.3.8. Taimetervise valdkonna järelevalve Tabel 8. Taimetervise valdkonna järelevalvega seotud pädevad asutused ning nende pädevusvaldkonnad Taimetervise valdkonna kontrollisüsteem Poliitika, Kontrolli Kontrollitoimingute Laboratooriumid koordineerimine koordineerimine rakendamine MEM PMA PAMK, KeA, KAUR PMK Pädevad asutused Pädevusvaldkonna kirjeldus Põllumajandusamet Korraldab ja koordineerib ohtlike kahjustajate seireid ja monitooringuid, haldab riiklikku taimetervise registrit ning teostab järelevalvet taimede ja taimsete saaduste ning muude objektide, paljundus- ja istustusmaterjali ning seemnekartuli tootmise, turustamise, sisse- ja väljaveo üle. Keskkonnaamet Täidab PMAga sõlmitud koostöölepingus sätestatud ülesandeid kultiveerimismaterjali- ja metsakahjustajate leviku üle seirete ning järelevalve läbiviimisel ja kultiveerimismaterjali tootmise ning turustamise kontrolli tagamisel. Keskkonnaagentuur Täidab PMAga sõlmitud koostöölepingus sätestatud ülesandeid metsakahjustajate leviku üle seirete ning järelevalve läbiviimisel. 18 2.1.4 Koordineerimine ja koostöö pädevate asutuste vahel 2.1.4.1 Koostöölepingud Pädevate asutuste vahelise koostöö tõhustamiseks on sõlmitud mitmed koostöölepped- ja lepingud, millega sätestatakse seadusejärgselt kaasatud asutuste koostöö kord vastastikku igakülgset abi osutamiseks järelevalvetoimingute läbiviimisel. Järelevalveasutustel on koostöölepingute alusel võimalik vajadusel kasutada teise järelevalveasutuse andmebaase, viia läbi ühiseid järelevalvetoiminguid ja koolitusi. Järelevalvetöö käigus vastastikku saadava info valdamisel ja kasutamisel lähtutakse õigusaktides ja asutustes kehtestatud andmekogude ja teabe kasutamist reguleerivatest normidest. 2.1.4.1.1. Pädevate asutuste vahelised koostöölepingud Veterinaar- ja Toiduamet  Veterinaar-ja Toiduameti ning Terviseameti vaheline koostööleping (16.05.2012.a. koostööleping nr 3.1-3/40, viimati täiendatud 22.04.2013), mis hõlmab horisontaalset koordineerimist kiirhoiatussüsteemi (RASFF), Varajase Teavitamise ja Reageerimise Süsteemi (EWRS), integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava (IMKK) ja selle täitmise aruande, zoonooside ja muude nakkushaiguste leviku, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning joogivee ja loodusliku mineraalvee valdkonnas.  Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnainspektsiooni vaheline raamleping, mille eesmärgiks on tegutseda üksmeelselt vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja teistele õigusaktidele ning kooskõlas Veterinaar- ja Toiduameti ja Keskkonnainspektsiooni eesmärkide saavutamisega, ergutades, lihtsustades ja arendades Pooltevahelist koostööd ja arengusuundade määratlemist ning Poolte kasutuses olevate võimaluste ja ressursside maksimaalset efektiivset kasutamist, loomaks ühtsed alused koostöö arendamiseks ja korraldamiseks kogu riigis. (Dok. Reg nr 3.1-3/25, 08.03.2017).  Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnainspektsiooni vaheline koostöökokkulepe, mille põhieesmärgiks on tagada koordineeritud ühistegevus, kokku lepitud kontrollide läbiviimine, tõhus infovahetus, ressursside säästlik kasutamine ja üldine kulude kokkuhoid järgmistes järelevalve valdkondades nagu kala käitlemisel kalalaeval, kala lossimisel ja transpordil ning kala päritolu tõendamisel ja kala mõõdulisuse hindamisel (Dok. reg nr 3.1-3/211, 04.11.2016).  Veterinaar- ja Toiduameti ja Tarbijakaitseameti vaheline koostööleping, mis hõlmab kiirhoiatussüsteemi (RASFF), IMKK ja selle täitmise aruande, toidualase teabe esitamisega seotud järelevalvealase tegevuse planeerimise ja informatsiooni jagamise, meediaga suhtlemise valdkondi. (Dok.reg nr3.1- 3/53, 29.06.2015). 19  Veterinaar- ja Toiduameti ja Maksu- ja Tolliameti vaheline koostööleping ja lisad (Dok. reg. nr 3-1/2506-2004) Maksu- ja Tolliameti ning Veterinaar- ja Toiduameti vaheline koostööleping 15. detsembrist 2004, viimati täiendatud 18. oktoobril 2008. Lepingu eesmärk on takistada inimestele ja loomadele ohtlike ning nõuetele mittevastavate kaupade sattumist EL ja Eesti territooriumidele, tõhustada ning kiirendada kontrolltoimingute teostamist ning tagada kiire infovahetus. Samuti tagada Euroopa Komisjoni ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud memorandumi tingimuste täitmine.  Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti vaheline koostöökokkulepe (Dok. reg. nr 3-3/17–2008). Koostöökokkulepe sõlmitud 19.02.2008. Leppe eesmärgiks on tagada loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise efektiivne järelevalve; õigusrikkumiste ennetamine, kiire avastamine ja lõpetamine. 2009. a toimus leppe muudatus. 01.07.2014 jõustunud loomakaitseseaduse §60 lg 2 täpsustab KKI menetluspädevuse valdkonda.  Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti vaheline koostööleping (14.11.2012 koostööleping nr 3.1-3/87). Lepingu objektiks on koostöö taimses toidus taimekaitsevahendite jääksisalduse järelevalve ja seire planeerimisel, läbiviimisel ning sellega seonduvate liikmesriigi ülesannete täitmisel. Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiameti vaheline koostööleping (Dok. reg. nr 3.1-3/34 , 5. mai 2015. a). Lepingu objektiks on koostöö aine või toote hindamisel ja ravimina määratlemisel, riikliku saasteainete seire planeerimisel, eriti ohtlike või ohtlike loomataudide puhkemisel nende tõrjeks või ennetamiseks müügiloata ravimite sisseveol ja kasutamisel ning loomadel kasutatavate ravimite käitlemise järelevalve teostamisel, IMKK ja IMKK aruande koostamisel. Põllumajandusamet  Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) koostöölepe (03.03.2016 nr 10-1/2, mille alusel PMK osutab labori- ja diagnostikateenust järelevalve käigus ohtlike kahjustajate ja taimekaitsevahendite jääkide määramiseks.  Põllumajandusameti ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) koostöölepe 11.12.2015 nr. 3-4/14, mille alusel tehakse koostööd kontrolli tagamisel metsakahjustajate leviku üle.  Põllumajandusameti ja Keskkonnaameti (KeA) koostöölepe 25.09.2009, (viimati muudetud 14.07.2016 nr 10-1/8), mille alusel tehakse koostööd metsakultiveerimismaterjali ning metsade taimetervise nõuete kontrollimisel.  Põllumajandusameti ja Maksu-ja Tolliametiga (MTA) vaheline koostööleping (alates 15.02.2005, viimati ajakohastatud koostöölepe 30.01.2017 nr 10-1/1), mille alusel Maksu- ja Tolliametiga tehakse koostööd taimede ja taimsete toodete, samuti taimekaitsevahendite kolmandatest riikidest sisseveo üle.  Põllumajandusameti ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) koostöölepe 20.05.2015 nr 10-1/6, kellega tehakse koostööd mahepõllumajanduse tootmise toetuse taotlejate, samuti taimekaitsevahendite Cross Compliance (CC) nõuete järgimise kontrollimisel. 20 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet  PRIA ja VTA vaheline koostöö PRIA väljastab VTA-le regulaarseid aruandeid ja teeb vajadusel ühekordseid päringuid registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu hulgas loomade identifitseerimise ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate ning muid vajalikke andmeid kontrollide teostamiseks ning sanktsioonide rakendamiseks. VTA-l on õigus teha ristkasutuse korras päringuid PRIA andmekogudest ning VTA töötajatel ja volitatud veterinaararstidel on juurdepääs registri andmetele veebiliidese kaudu. PRIA ja VTA vaheline koostööleping nr 1 reguleerib nõuetele vastavuse süsteemi raames infovahetust ja koostööd. PRIA ja VTA vaheline koostööleping nr. 1-15/8, 10.02.2011 täpsustab PRIA ja VTA õigusi ja kohustusi andmete administreerimisel PRIA põllumajandusloomade registris. PRIA ja PMA vaheline koostööleping (nr 10-1/5, 31.05.2016) sätestab PRIA käsutuses olevate põllumajandustootjate ja põllumajandusloomade registri andmete kasutamist PMA kontaktisikute poolt. Tarbijakaitseamet Toidu valdkonnas tehakse koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga, Terviseametiga, Põllumajandusametiga ja Ravimiametiga. Veterinaar- ja Toiduameti ja Tarbijakaitseameti vaheline koostööleping, mis hõlmab kiirhoiatussüsteemi (RASFF), integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava (IMKK) ja selle täitmise aruande, toidualase teabe esitamisega seotud järelevalvealase tegevuse planeerimise ja informatsiooni jagamise, meediaga suhtlemise valdkondi. (Dok.reg nr 3.1- 3/53, 29.06.2015).   Terviseameti ja Tarbijakaitseameti vaheline koostööleping 22.12.2014 a. info vahetuseks turujärelevalve alal, eesmärgiga tõhustada kontrolli toodete ohutuse valdkonnas. Samuti toimub infovahetus nii Põllumajandusameti kui (toodete ravimiteks või mitteravimiteks määratlemise osas) ka Ravimiametiga. Koostöö korras teavitab Tarbijakaitseamet koostööpartnereid avastatud puudustest, edastab vastavalt kuuluvusele tarbijate avaldusi, teeb järelepärimisi ja teostab regulaarset infovahetust. Vastavalt vajadusele korraldatakse koostöös ühiseid kontrollreide ja viiakse läbi ühiseid koolitusi/õppepäevi. 21 Terviseamet  Terviseameti ja Maksu- ja Tolliameti vaheline koostööleping 4.2-3.1/560 25.04.2014 a. infovahetuseks. Lepingu objektiks on informatsiooni vahetus veose tollikontrolli ja turujärelevalve alal, eesmärgiga tõhustada kontrolli kauba ohutuse kindlakstegemisel. Infovahetus toimub järgmiste kaupade osas: kemikaalid, biotsiidid, mänguasjad, kosmeetikatooted, detergendid, meditsiiniseadmed, nakkusohtlik materjal.  Terviseameti ja Tarbijakaitseameti vaheline koostööleping 4.2-3.1/ 637 22.12.2014 a. Järelevalvealase tegevuse planeerimine, informatsiooni jagamine ning koostöö (edaspidi koostöö) järgmistes valdkondades:  kosmeetikatooted, kemikaalid, biotsiidid, detergendid, mänguasjad, lapsehooldustooted, nahaga kokkupuutuvad esemed;  mänguväljakud;  Informatsiooni jagamine loodusliku mineraalvee ja allikavee valdkonnas.  Terviseameti põhimääruse § 16 p 13 alusel ja tulenevalt turujärelevalve nõukogu 22. novembri 2008. a koosolekul tehtud ettepanekust ning Tarbijakaitseameti, Põllumajandusameti, Ravimiameti ja Veterinaar-ja Toiduameti antud nõusolekust osaleda oma ametnike kaudu komisjoni töös on Terviseameti peadirektori 4. novembri 2010. a käskkirjaga nr 1- 1.1/91 moodustatud eksperttöörühm, mille ülesandeks on piiripealsete toodete määratlemine järelevalveasutuste vahel vastavalt toote koostisele, kasutusjuhisele ning märgistusele.  Terviseameti ja Ravimiameti vaheline koostööleping 4.2-3.1 /208 02.04.2012 ravimi ohutusalase teabe vahetamiseks. 2.1.4.1.2 Veterinaar- ja Toiduameti lepingud proove analüüsivate laboratooriumitega  Veterinaar- ja Toiduameti ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi vahel on sõlmitud raamleping (18.06.2012 dok nr 3.1-3/55), mis reguleerib laboratoorsele teenusele esitatavaid üldisi nõudeid ja valdkondade kaupa uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahte ning aruandluse korda.  Veterinaar- ja Toiduameti ja Terviseameti laborite vahel sõlmitakse iga- aastased töövõtulepingud, millega määratakse kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud, kasutatavad analüüsimeetodid, aruandluse kord ning analüüside eest tasumise kord.  Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse vahel sõlmitakse iga-aastased koostöölepingud, millega määratakse kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud, kasutatavad analüüsimeetodid, aruandluse kord ning analüüside eest tasumise kord. 22   Veterinaar- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti kiirgusosakonna vahel sõlmitakse iga-aastane töövõtuleping radionukliidide uurimiseks toidus, millega määratakse kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud, kasutatavad analüüsimeetodid, aruandluse kord ning analüüside eest tasumise kord. 2.1.4.1.3 Põllumajandusameti koostööleping proove analüüsivate laboratooriumitega  Koostöö kord pädeva asutuse laboriuuringute ja diagnostikateenuse kindlustamiseks on reguleeritud Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse vahel sõlmitud koostööleppega, mille objektiks on Pooltele seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine ning PMA järelevalveks vajalike laborianalüüside ja diagnostikateenusega kindlustamine. Koostööleppe lisadega määratakse ära kontrollproovide kohaletoimetamise ja analüüsitulemuste edastamise kord ning tähtajad ja prognoositavad töömahud. 2.1.4.2. Muud koostöö vormid Veterinaar- ja Toiduamet  Toidu ja sööda ohuteadete käsitlemise üldjuhend kasutamiseks pädevatele asutustele – Terviseamet, Tarbijakaitseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega nr 169, 31.12.2013 a eesmärgiks tagada tõhus koostöö erinevate pädevate asutuste vahel ning anda selge ülevaade ja koordineerida ohuteadete liikumist Eestis.  Veterinaar- ja Toiduameti poolt Politseiametnikele läbiviidud koolitus loomaveokite kontrollist. 23 2.2 Referentlaboratooriumid 2.2.1 Üldnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 ja määruse 737/2008 artiklis 2 viidatud iga Euroopa Liidu referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema üks riiklik referentlaboratoorium. Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel maaeluministri käskkirjaga määramata ajaks. Volitust taotlev laboratoorium peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikes 2 toodud nõuetele. Vastutavaks pädevaks asutuseks on Maaeluministeerium. Volitamise süsteemi kohaselt esitab laboratoorium, kes soovib saada volitust tegutseda riikliku referentlaboratooriumina, kirjaliku taotluse maaeluministrile. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad laboratooriumi akrediteeringut, vastavust rahvusvahelistes standardites kehtestatud nõuetele, tegevuskava referentlaboratooriumi ülesannete täitmiseks, nõuetele vastava personali, töökeskkonna ja vahendite omamist. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded peavad olema tagatud tulenevalt laboratooriumi töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest. Esitatud taotluse alusel hinnatakse taotleja vastavust kehtestatud nõuetele ja selgitatakse välja valdkonna referentlaboratooriumiks sobivaim nõuetekohane laboratoorium. Riiklik referentlaboratoorium teeb koostööd Euroopa Liidu asjaomase referentlaboratooriumiga ja koordineerib Veterinaar- ja Toiduameti poolt volitatud ametlike laboratooriumide tegevust, korraldades sealjuures vajadusel ka võrdluskatseid nimetatud volitatud laboratooriumide vahel. Muudatustest ja uutest arengusuundadest referentlaboratooriumi süsteemis ning aastaaruannete edastamine toimub otse Maaeluministeeriumile. Riiklikud referentlaboratooriumid edastavad ka Euroopa Liidu referentlaboratooriumist saadud teabe ministeeriumile, pädevale asutusele ja volitatud ametlikele laboratooriumidele ning vastupidi. Referentlaboratooriumide igapäevane tegevus, riiklikud ülesanded, õigused ja kohustused, juhtimine ja struktuur, finantseerimine, aruandlus ja kontroll on määratletud laboratooriumi põhimäärusega. 2.2.2 Referentlaboratooriumide volitamine toiduseaduse alusel Referentlaboratooriumide volitused antakse toiduseaduse § 53 lg 7 alusel ja kooskõlas Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määrusega nr 20 “Nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord“. Põllumajandusministri määrusega on kehtestatud riiklikule referentlaboratooriumile esitatavad bioohutusnõuded ning riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord. 24 Tabel 9. Toiduseaduse alusel volitatud riiklikud referentlaboratooriumi. Volitatud Volituse ulatus referentlaboratoorium Veterinaar- ja 1. referentlaboratoorium piima- ja piimatoodete jaoks; Toidulaboratoorium 2. referentlaboratoorium zoonooside (salmonelloosi) Kreutzwaldi 30 analüüsimiseks ja kontrolliks; 51006 TARTU 3. referentlaboratoorium Listeria monocytogenes`e http://www.vetlab.ee/ jaoks; 4. referentlaboratoorium koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sh Staphylococcus aureus`e jaoks; 5. referentlaboratoorium E. coli, sh verotoksilise E. coli jaoks; 6. referentlaboratoorium Campylobacter`i jaoks; 7. referentlaboratoorium parasiitide, eelkõige Trichinella jaoks; 8. referentlaboratoorium mikroobidevastase resistentsuse jaoks; 9. referentlaboratoorium loomset päritolu toidus esinevate keemiliste elementide jaoks; 10. referentlaboratoorium transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate jaoks; 11. referentlaboratoorium toidus sisalduvate raskmetallide jaoks. Tallinna Veterinaar- ja 1. referentlaboratoorium loomset päritolu toidus Toidulaboratoorium esinevate veterinaarravimite jääkide ja saasteainete, Väike-Paala 3 va mükotoksiinid, karbadoks, olakvindoks ja 11415 TALLINN keemilised elemendid jaoks. http://www.vetlab.ee/ Põllumajandusuuringute 1. referentlaboratoorium loomset päritolu toidus Keskus esinevate mükotoksiinide jaoks; Teaduse 4/6 2. referentlaboratoorium teraviljas esinevate Saku taimekaitsevahendite jääkide jaoks; 75501 HARJUMAA 3. referentlaboratoorium puu- ja juurviljas esinevate http://pmk.agri.ee/ taimekaitsevahendite jääkide jaoks; 4. referentlaboratoorium mükotoksiinide jaoks. Terviseameti 1. referentlaboratoorium loomset päritolu toidus ja Tartu labor suure rasvasisaldusega tooraines esinevat Põllu 1a taimekaitsevahendite jääkide jaoks; 50303 TARTU 2. referentlaboratoorium taimekaitsevahendite jääkide http://www.terviseamet.ee/ üksiku jäägi meetodite jaoks; 3. referentlaboratoorium polükloreeritud bifenüülide jaoks; 4. referentlaboratoorium polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jaoks. Terviseameti Kesklabori 1. referentlaboratoorium toiduga kokkupuutumiseks Keemialabor ettenähtud materjalide ja esemete jaoks. Kotka 2 11315 TALLINN 25 VTL tegevused referentlaboratooriumina toidu valdkonnas: Põllumajandusministri 4. aprilli 2007. a käskkirjaga nr 106 (muudetud 10. mai 2011. a käskkirjaga nr 86) on VTL-le antud volitus tegutseda riikliku referentlaboratooriumina eelnevas tabelis loetletud valdkondades. Riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevad tegevused VTL-s: - koostöö Euroopa Liidu referentlaboratooriumidega; - Euroopa Liidu referentlaboratooriumide poolt korraldatavatest iga-aastastest võrdluskatsetest osavõtmine; - Euroopa Liidu referentlaboratooriumide poolt korraldatavatest iga-aastastest riiklike referentlaboratooriumide töökoosolekutest osavõtmine; - olemasolevate analüüsimeetodite kaasajastamine ning uute analüüsimeetodite juurutamine; - spetsialistide väljaõpe ning täiendkoolitamine referentvolituste täitmiseks vajaliku pädevuse tagamiseks; - pädevate asutuste erialane nõustamine; - riiklike seirekavade väljatöötamises osalemine; - Euroopa Liidu tasemel koordineeritavate alusuuringute käigus võetavate proovide analüüsimine; - võrdluskatsete korraldamine volitatud laboritele, tulemuste analüüsimine, järeltegevuse läbiviimine; - volitatud laborite erialane nõustamine metoodilistes küsimustes; - Koolituspäevade korraldamine volitatud laborite spetsialistidele; - valdkonnapõhiste töökoosolekute korraldamine volitatud laborite, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaeluministeeriumi ja teiste huvigruppide esindajatele. TA tegevused referentlaboratooriumina toidu valdkonnas: Põllumajandusministri 4. aprilli 2007. a käskkirjaga nr 104 (muudetud 5. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 3) on TA-le antud volitus tegutseda riikliku referentlaboratooriumina ülaltoodud tabelis toodud valdkondades. Referentlabori tegevusi rahastab Maaeluministeerium, kes esitab igal aastal tellimuse TA laboritele referentlaboratooriumi funktsioonide täitmiseks. TA Tartu labori tegevused referentlaboratooriumina:  koostöö Euroopa Liidu asjaomaste valdkondade referentlaboratooriumidega;  osalemine EU-RL-de korralistel iga-aastastel töökoosolekutel/seminaridel;  osalemine rahvusvahelistes, sealhulgas Euroopa Liidu referentlaborite poolt korraldatud, võrdluskatsetes;  osalemine EU-RL-de poolt korraldatud koolitustel;  akrediteeringu säilitamine ja laiendamine;  olemasolevate analüüsimeetodite kaasajastamine ja uute juurutamine referentvaldkonnas;  koostöö riiklike volitatud laboratooriumidega; 26   vajadusel rahvusvaheliste võrdluskatsete proovide vahendamine volitatud laboritele, analüüsib võrdluskatsete tulemusi, mittevastava tulemuse korral jälgib parandusmeetmete rakendamist;  referentvaldkonnas toimuva kohta info edastamine volitatud laboritele;  koostöö pädevate asutusega, vajadusel nende nõustamine labori tegevustega seotud küsimustes;  osalemine järelevalve- ja seireplaanide koostamisel, tehtud tööde kohta kokkuvõtete ja aruannete koostamine;  referentlabor järgib kõigis oma toimingutes Terviseameti Tartu labori kvaliteedisüsteemi, et tagada analüüside teostamise kvaliteet. TA kesklabori keemialabori tegevused referentlaborina toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas:  Koostöö Euroopa Liidu referentlaboritega (EU-RL) - Osalemine korralistel iga-aastastel töökoosolekutel/seminaridel. - Osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud võrdluskatsetest. - Osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud koolitustel. - Osaleb EU-RL-ide poolt organiseeritud uute meetodite valideerimise protsessis.  Akrediteeringu säilitamine ja laiendamine - Uute, EL-is aktuaalseks tunnistatud analüüsimeetodite juurutamine ja olemasolevate analüüsimeetodite ajakohastamine vastavates reftegevuse valdkondades.  Referentlabor järgib kõigis oma toimingutes Terviseameti keemialabori kvaliteedisüsteemi, et tagada analüüsiteostamise kvaliteeti. Referentlabori tegevusi rahastab Maaeluministeerium, kes esitab igal aastal tellimuse TA laboritele referentlaboratooriumi funktsioonide täitmiseks. PMK tegevused referentlaboratooriumina toidu valdkonnas: PMK jääkide ja saasteainete laborile on Põllumajandusministri 4. aprilli 2007. a käskkirjaga nr 105 antud volitus tegutseda riikliku referentlaboratooriumina eespool esitatud tabelis loetletud valdkondades. PMK jääkide ja saasteainete labori tegevused referentlaboratooriumina: - koostöö Euroopa Liidu referentlaboratooriumitega (EU-RL); - osalemine korralistel iga-aastastel töökoosolekutel/seminaridel; - osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud võrdluskatsetel; - osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud koolitustel; - osalemine EU-RL-ide poolt organiseeritud uute meetodite valideerimise protsessis; - koostöö riiklike volitatud laboritega; - võrdluskatsete organiseerimine, st. FAPAS-e proovide vahendamine volitatud laboritele, andmete edastamine FAPAS-sse, statistiliste analüüsitulemuste 27  edastamine volitatud laboritele, ebaõnnestumiste korral parandusmeetmete väljatöötamine koos volitatud laboriga; - töökoosolekute organiseerimine volitatud laboritele; - koostöö pädevate asutustega; - koostöö valdavaks sisuks on infovahetus VTA ja PMA vastava valdkonna spetsialistidega nii seadusloome kui ka praktilistes küsimustes seirekavade koostamisel; - Maaeluministeeriumist saadud info edastamine ning vajadusel MEM vastava valdkonna spetsialistide nõustamine erialastes küsimustes; - akrediteeringu säilitamine ja laiendamine; - uute analüüsimeetodite juurutamine ja olemasolevate analüüsimeetodite ajakohastamine vastavates reftegevuse valdkondades; - referentlabor jälgib kõigis oma toimingutes PMK laborite ühtset kvaliteedisüsteemi, et tagada analüüsi teostamise kvaliteeti. 2.2.3 Referentlaboratooriumide volitamine Veterinaarkorralduse seaduse alusel Referentlaboratooriumide volitused on antud Veterinaarkorralduse seaduse § 6 lg 8 alusel ja kooskõlas Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määrusega nr 20 “Nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord”. Nimetatud määrusega kehtestatakse lisaks taotluse esitamise ja menetlemise korrale ka referentlaboratooriumile esitatavad bioohutusnõuded. Tabel 10. Veterinaarkorralduse seaduse alusel volitatud riiklikud referentlaboratooriumi. Volitatud Volituse ulatus referentlaboratoorium Veterinaar- ja 1. referentlaboratoorium sigade klassikalise katku Toidulaboratooriumi jaoks; Kesklaboratoorium 2. referentlaboratoorium sigade vesikulaarhaiguse Kreutzwaldi 30 jaoks; 51006 TARTU 3. referentlaboratoorium marutaudi-vastase http://www.vetlab.ee/ vaktsineerimise tõhususe järelevalveks; 4. referentlaboratoorium lammaste katarraalse palaviku jaoks; 5. referentlaboratoorium suu- ja sõrataudi jaoks; 6. referentlaboratoorium brutselloosi jaoks; 7. referentlaboratoorium marutaudi jaoks; 8. referentlaboratoorium sigade aafrika katku jaoks; 9. referentlaboratoorium mesilaste haiguste jaoks. 10. referentlaboratoorium lindude gripi jaoks; 11. referentlaboratoorium Newcastle’i haiguse jaoks; 12. referentlaboratoorium kalahaiguste jaoks; 13. referentlaboratoorium muude hobuslaste haiguste jaoks kui hobuste aafrika katk. 28 Eesti Maaülikooli 1. referentlaboratoorium veiste tuberkuloosi jaoks. veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 VTL tegevused referentlaborina loomatervishoiu- ja elusloomade alal: Põllumajandusministri 3. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 231 (viimati muudetud 27. novembri 2013. a käskkirjaga nr 217) on VTL laboratooriumile Tartus antud volitus tegutseda riikliku referentlaboratooriumina eeltoodud tabelis loetletud valdkondades. Riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevad tegevused VTL-s:  olemasolevate diagnoosimeetodite ja –tehnoloogiate kaasajastamine ning uute diagnoosimeetodite ja -tehnoloogiate juurutamine ja arendamine;  koostöö ja infovahetus Euroopa Liidu referentlaboratooriumidega (EU-RL-ga);  Euroopa Liidu referentlaboratooriumide poolt korraldatavatest võrdluskatsetest osavõtmine;  Euroopa Liidu referentlaboratooriumide poolt korraldatavatest riiklike referentlaboratooriumide töökoosolekutest ning koolitustest osavõtmine;  siseriiklik koostöö ja infovahetus pädeva asutuse ja ministeeriumi(de)ga;  siseriiklik koostöö muude valdkondadega seotud struktuuride, teadusasutuste ja laboratooriumidega;  laboriekspertide väljaõpe ning täiendkoolitamine referentvolituste täitmiseks vajaliku pädevuse tagamiseks;  rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide töös osalemine ning koostöö arendamine teiste riikide laboratooriumidega; Uuritavate loomataudide epidemioloogia, diagnoosimise-, tõrje- ja ennetusmeetmete kohta teabe kogumine;  riiklike seire – ja järelevalveuuringute läbiviimine;  isoleeritud haigustekitajate tüpiseerimine, kogumine ja säilitamine. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tegevused referentlaborina veiste tuberkuloosi alal: Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomaksavatuse instituudile on antud volitus 01. juulil 2016.a sõlmitud töövõtulepinguga nr 189 tegutseda riikliku referentlaboratooriumina veiste tuberkuloosi alal. Riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevad tegevused:  volitatud labori poolt tuberkuloosi või paratuberkuloosi kahtlusega veistelt isoleeritud mükobakterite kultuuridest bakteriliikide identifitseerimine PCR- meetodi ja Genotype®- meetodiga;  uuringute teostamisel lähtutakse asjakohastes OIE ja WHO dokumentides ning EVS ISO/IEC 17025 standardis toodud nõuetest;  koostatakse ja säilitatakse Eestis isoleeritud tuberkuloosi põhjustava Mycobacterium sp. kogu. Kogu säilitamiseks kasutatakse säilitussöötmena BD DifcoTM Skim Milk söödet. Mükobakterite DNA-kollektsiooni säilitatakse sügavkülmas vähemalt - 24º C juures;  kaasajastatakse olemasolevat akrediteeritud meetodit asjakohasena hoidmiseks; 29  tehakse vajadusel koostööd Euroopa Liidu referentlaboriga (VISAVET, Hispaania) ja teadusasutustega nende poolt läbiviidavate teaduuuringute raames;  osaletakse Euroopa Liidu referentlabori poolt (VISAVET, Hispaania) korraldatud võrdluskatsetes, töökohtumistel ja koolitustel ning veiste tuberkuloosi diagnoosimist käsitlevates rahvusvahelistes foorumitel;  nõustatakse Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonda, Veterinaar- ja Toiduametit ja volitatud laborit oma pädevuse piires;  uusimat valdkonnateabe edastamine Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonnale, Veterinaar- ja Toiduametile ja volitatud laborile. 30 2.2.4 Referentlaboratooriumide volitamine söödaseaduse alusel Söödaseaduse § 32 kohaselt volitatakse referentlaboratooriumina iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas nimetatud Euroopa Liidu söödaalase referentlaboratooriumi jaoks vähemalt üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium. Tabel 11. EL 01.03.2007. a nimetatud riiklikud referentlaboratooriumid – sööt. Referentlaboratoorium Volituse ulatus Veterinaar- ja 1. referentlaboratoorium söödas sisalduvate Toidulaboratooriumi loomsete valkude jaoks; Kesklaboratoorium 2. referentlaboratoorium zoonooside Kreutzwaldi 30 (salmonelloosi) jaoks; 51006 TARTU 3. referentlaboratoorium Listeria http://www.vetlab.ee/ monocytogenes`e jaoks; 4. referentlaboratoorium koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sh Staphylococcus aureus`e jaoks; 5. referentlaboratoorium E. coli, sh verotoksilise E. coli jaoks; 6. referentlaboratoorium Campylobacter`i jaoks. Põllumajandusuuringute 1. referentlaboratoorium söötades kasutatavate Keskus söödalisandite jaoks; Teaduse 4/6 2. referentlaboratoorium söötades esinevate Saku pestitsiidijääkide jaoks; 75501 HARJUMAA 3. referentlaboratoorium söödas sisalduvate http://pmk.agri.ee/ raskmetallide jaoks; 4. referentlaboratoorium mükotoksiinide jaoks PMK tegevused referentlaborina söötade valdkonnas:  Koostöö Euroopa Liidu referentlaboritega (EU-RL) - Osalemine korralistel iga-aastastel töökoosolekutel/seminaridel. - Osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud võrdluskatsetel. - Osalemine EU-RL-ide poolt korraldatud koolitustel. - Osaleb EU-RL-ide poolt organiseeritud uute meetodite valideerimise protsessis.  Koostöö riiklike volitatud laboritega - Võrdluskatsete organiseerimine, st FAPAS-e proovide vahendamine volitatud laboritele, andmete edastamine FAPAS-sse, statistiliste analüüsitulemuste edastamine volitatud laboritele, ebaõnnestumiste korral parandusmeetmete väljatöötamine koos volitatud laboriga. - Töökoosolekute organiseerimine volitatud laboritele 31  Koostöö pädevate asutustega - Koostöö valdavaks sisuks on infovahetus VTA vastava valdkonna spetsialistidega nii seadusloome kui ka praktilistes küsimustes seirekavade koostamisel. - Maaeluministeeriumist saadud info edastamine ning vajadusel MEM vastava valdkonna spetsialistide nõustamine erialastes küsimustes.  Akrediteeringu säilitamine ja laiendamine - Uute analüüsimeetodite juurutamine ja olemasolevate analüüsimeetodite ajakohastamine vastavates reftegevuse valdkondades.  Referentlabor jälgib kõigis oma toimingutes PMK laborite ühtset kvaliteedisüsteemi, et tagada analüüsiteostamise kvaliteeti. 32  3. Pädevate asutuste organisatsioon ja ametlike kontrollide korraldamine 3.1 Pädevate asutuste organisatsioon 3.1.1 Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) VTA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis planeerib ja korraldab veterinaariat, toidu- ning söödaohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ja teostab nende nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Sellest tulenevalt on VTA ülesanneteks vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärusele, mis on kinnitatud põllumajandusministri 13. juuni 2007. a määrusega nr 91: 1) korraldada ja koordineerida loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 2) korraldada ja teostada järelevalvet loomade tervise ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 3) korraldada ja teostada järelevalvet toidu, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning ettevõtte, kus käideldakse toitu, toidu käitlemise ning nimetatud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise vastavuse üle õigusaktides sätestatud nõuetele; 4) tegutseda toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) Eesti kontaktasutusena ning korraldab nimetatud süsteemide tööd Eestis; 5) korraldada ja teostada oma pädevuse piires järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 6) korraldada ja teostada järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle ning tegutseb riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejana; 7) korraldada ja teostada järelevalvet põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise üle; 8) korraldada ja teostada järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete valmistamise või turustamisega, sealhulgas importimisega; 9) korraldada ja teostada järelevalvet sööda ja sööda käitlemise nõuetekohasuse üle ning tegutseb riigi toidu ja sööda käitleja registri volitatud töötlejana; 10) väljastada veterinaarpraksisega tegelemiseks veterinaararsti tegevuslube; 11) analüüsida loomatervishoiu, loomakaitse, söödahügieeni, toiduohutuse, tõuaretuse ja turukorralduse olukorda riigis, töötab välja VTA tegevusvaldkonnaga seotud arengu- ja tegevuskava ning teostab järelevalvet nende täitmise üle; 12) analüüsida, suunata ja kontrollida VTA kohalike asutuste tegevust ning korraldab nendevahelist koostööd; 33  13) kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; 14) teha ettepanekuid õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning anda arvamuse VTA tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta; 15) osaleda VTA tegevusvaldkonnaga seotud üldriikliku arengudokumendi väljatöötamises ning teha MEM-le ettepanekuid töötada välja asjaomane poliitika; 16) teha oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga; 17) osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös ning töötada välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalikud seisukohtade projektid; 18) täita VTA-le seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning põllumajandusministri määruse ja käskkirjaga pandud muid ülesandeid. VTA struktuuris on keskasutus ja 15 kohalikku asutust (maakondade veterinaarkeskused). Kui keskasutuse peamiseks ülesandeks on veterinaar- ja toidukontrollialase ning põllumajandusloomade aretuse seadusest tuleneva järelevalvetegevuse planeerimine ja koordineerimine, siis kohalikud asutused on järelevalvet teostavateks struktuurüksusteks. 34 VTA struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: VTA keskasutuse struktuuri kuulub 6 osakonda (alljärgnevalt on välja toodud osakondade põhiülesanded v.a üldosakond ja õigusosakond): Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna põhiülesanded on: 1) korraldada ja teostada loomatervist, loomakaitset ja söötade ning söödakäitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise järelevalvet; 2) korraldada loomataudide diagnostikat, ennetamist ja tõrjet ning järelevalvet loomade tervise, loomakaitse ja söödahügieeni nõuete täitmise üle; 3) korraldada ja teostada loomataudide tõrjet ning rakendab meetmeid inimeste kaitseks loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest; 4) korraldada laboratoorseid uuringuid loomataudide diagnoosimiseks ning sööda ja joogivee kvaliteedi hindamiseks; 5) teostada loomade identifitseerimise ja registreerimise järelevalvet ning siseriikliku liikumise veterinaarkontrolli; 6) korraldada ja teostada loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste teistest riikidest sissetoomise vältimiseks abinõude tarvituselevõtmist, samuti sisseveetavate loomade, loomsete saaduste, sööda ja võimalike nakkusekandjate veterinaarkontrolli; 7) tegeleda keskkonna kaitsmisega loomapidamise ja loomataudidega kaasnevate kahjulike tegurite eest oma pädevuse piires; 8) korraldada ja teostada järelevalvet veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolset ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 9) korraldada ja teostada loomsete kõrvalsaaduste käitlemise alast järelevalvet; 10) osaleda loomakasvatushoonete ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide kooskõlastamisel; 11) korraldada koolitust loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade alaste küsimustega tegelevatele järelevalveametnikele ja volitatud veterinaararstidele; 12) osaleda loomatervishoiu-, loomakaitse- ja söötade alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel; 13) osaleda loomatervishoiu-, loomakaitse- ja söötade alaste riiklike või rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 14) teostada ameti kohalike asutuste loomatervishoiu-, loomakaitse- ja söötade valdkonnaga tegelevate järelevalveametnike töö hindamist, analüüsida hindamise tulemusi; 15) tagada osakonna teenistujate osalemise tehniliste ekspertidena ameti kohalike asutuste auditeerimisel vastavalt oma pädevusele; 16) nõustada õigusaktidest tulenevate nõuete selgitamiseks loomapidajaid ja teisi valdkonnaga seotud isikuid; 17) korraldada õigeaegselt teabe avaldamise ning aegunud teabe uuendamise ameti koduleheküljel oma tegevusvaldkonna piires; 18) teha koostööd ameti teiste üksustega; teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse, erialaliidu või ühenduse, ühiskondliku organisatsiooni ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;  19) esitada eelnevalt riigis väljatöötatud seisukoha oma pädevuse piires teiste riiklike institutsioonide poolt koostatud programmides, komisjonides ja töögruppides ning rahvusvahelistes organisatsioonides; 20) täita muid seadusega, Riigikogu otsustega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning põllumajandusministri (maaeluministri) määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. Osakonna koosseisus on kolm bürood: loomatervishoiubüroo, loomakaitsebüroo ning söötade büroo. Toiduosakonna tegevusvaldkonnaks on toidu ametlike kontrollide planeerimine, korraldamine ja koordineerimine osakonnale antud pädevuse piires. Tegevusvaldkonna eesmärgiks on „laudast lauani“ põhimõttel tõhusalt toimiva järelevalvega aidata kaasa nõuetekohase toidu tarbijani jõudmisele ning informeeritusele teadlike valikute tegemisel Oma tegevusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks osakond: 1) korraldab ja koordineerib toitu käitleva ettevõtte poolt esitatud majandustegevusteate ja tegevusloa taotlemise menetlemist; 2) korraldab ja koordineerib järelevalvet toidu sh eritoitude, toidulisandite, uuendtoidu ja geneetiliselt muundatud toidu käitlemise ning ettevõtte, kus käideldakse toitu, õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks; 3) korraldab ja koordineerib mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete, välja arvatud sööt, ettevalmistamise, turuleviimise ning importimisega tegeleva isiku ettevõtte tunnustamist. 4) korraldab ja koordineerib järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete, välja arvatud sööt, ettevalmistamise, turuleviimise ja importimisega; 5) korraldab ja koordineerib toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamisega tegelevast ettevõttest teavitamist; 6) korraldab ja koordineerib järelevalvet toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete üle; 7) korraldab ja koordineerib järelevalvet enesekontrolli raames võetavate proovide analüüsimise üle; 8) korraldab eritoitude ja toidulisandite esmakordsest turuleviimisest teavitamist; 9) korraldab ja teostab laboratooriumi volitamist järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks; 10) korraldab ja koordineerib toidualase teabe esitamise järelevalvet; 11) kavandab ja korraldab toidu seireprogramme, analüüsib seire tulemusi ning koostab asjaomased aruanded; 12) koordineerib riikliku toiduohutuse alase situatsioonplaani koostamist; 13) korraldab ameti kohalike asutuste järelevalveametnike erialast täiendamist; 14) korraldab ameti kohalike asutuste järelevalveametnike töö hindamist osakonna teenistujate poolt; 15) tagab osakonna teenistujate osalemise tehniliste ekspertidena ameti kohalike asutuste auditeerimisel vastavalt oma pädevusele; 16) korraldab tegevusvaldkonda puudutavate registrite, andmekogude ja muude infokandjate haldamist ja ajakohastamist; 37 17) osaleb tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamises; 18) osaleb komitoloogiaprotsessis; 19) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid järelevalvealaste õigusaktide või töökorralduse muutmiseks; 20) selgitab õigusaktidest tulenevaid nõudeid toidu käitlejatele ja muudele isikutele; 21) koostab toidu käitlejatele ja muudele isikutele, sh tarbijale suunatud juhend- ja/või infomaterjale ja näidisdokumendivorme ning avaldab need ameti koduleheküljel; 22) korraldab õigeaegselt teabe avaldamise ning aegunud teabe uuendamise ameti koduleheküljel oma tegevusvaldkonna piires; 23) teeb koostööd ameti teiste üksustega; teiste valitsusasutuste, valitusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsusüksuste, erialaliitude ja ühendustega, samuti teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega osakonnale antud pädevuse ulatuses; 24) esitab eelnevalt riigis väljatöötatud seisukoha oma pädevuse piires teiste riiklike institutsioonide poolt koostatud programmides, komisjonides ja töögruppides ning rahvusvahelistes organisatsioonides; 25) täidab muid seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning põllumajandusministri (maaeluministri) määruste ja käskkirjade ning ameti peadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid. Toiduosakonna koosseisu kuulub kaks bürood: loomse toidu büroo ning jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo. Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakond Osakonna tegevuse põhieesmärgiks on ohtlike loomataudide leviku tõkestamine ja nõuetele mittevastava kaubaga kauplemise ning selle impordi ja ekspordi takistamine. Osakonna tegevusvaldkonnaks on veterinaariat, toidu- ja söödaohutust ning loomakaitset reguleerivate õigusaktide ja muude kehtestatud reeglite (edaspidi nõuete) täitmise kontrollimine ja koordineerimine, järelevalve teostamine kontrollile alluvate kaupadega kauplemisel ning kaupade importimisel-eksportimisel; riikliku sunni kohaldamine osakonnale omistatud pädevuse piires seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma põhieesmärgi täitmiseks osakond: 1) korraldab ja koordineerib järelevalvet kehtestatud nõuetest ja protseduurireeglitest kinnipidamise üle kontrollile alluvate kaupadega kauplemisel reeglina kuni sihtkohani või alates lähtekohast; 2) teostab, korraldab ja koordineerib järelevalvet kehtestatud nõuetest ja protseduurireeglitest kinnipidamise üle kontrollile alluvate kaupade impordil- ekspordil temale omistatud pädevuse ulatuses selleks ettenähtud piiripunktides või muudes õigusaktidega ettenähtud ja lubatud kohtades; 3) korraldab koos tollitöötajatega kontrolli füüsilisest isikust reisija pagasis ja rahvusvahelistes postisaadetistes leiduvale kaubale; 4) korraldab sertifikaatide väljatöötamist, läbivaatamist ja kooskõlastamist koostöös ameti teiste vastavate osakondadega vastavalt töövaldkondadele; 5) korraldab riskianalüüsi tulemusena rakendatavate kaitsemeetmete (edaspidi kaitsemeetmete) avalikustamise koostöös ameti teiste vastavate osakondadega; 6) korraldab osakonna tööd puudutavate registrite ja muude infokandjate haldamist ja ajakohastamist ning nendega töötamist; 38  7) korraldab osakonna järelevalveametnike erialast täiendamist koostöös ameti teiste vastavate osakondadega; 8) töötab kehtivatele õigusaktidele tuginedes järelevalve teostamiseks välja juhendid ja eeskirjad, ning vajadusel uuendab neid; 9) korraldab ja koordineerib tööd RASFF-iga; on antud valdkonnas kontaktisikuks Eestis; 10) korraldab ja koordineerib tööd TRACES-ga; on antud valdkonnas kontaktisikuks Eestis; 11) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid järelevalvealaste õigusaktide või töökorralduse muutmiseks; 12) peab arvestust kontrollile alluva kauba üle teostaud järelevalve kohta oma töövaldkonnas; 13) teeb koostööd teiste valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning erialaliitude ning ühendustega, samuti teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega osakonnale omistatud pädevuse ulatuses; osaleb komitoloogiaprotsessis; 14) menetleb väärtegusid tegevusvaldkonna piires; 15) korraldab õigeaegselt teabe avaldamise ja aegunud teabe uuendamise asutuse interneti koduleheküljel oma tegevusvaldkonna piires; 16) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, põllumajandusministri (maaeluministri) määruste ja käskkirjadega ning ameti peadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid; 17) osakond kasutab järelevalve teostamisel volitatud laboratooriumide teenuseid. Osakonna koosseisus on keskasutuses paiknev järelevalve- ja kontrollibüroo ning 4 piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli bürood:  Luhamaa piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo  Muuga ja Paldiski piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo  Narva piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo  Koidula piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo Põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse osakond Osakonna põhiülesanded on teostada riiklikku järelevalvet ja kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses: 1. põllumajandusloomade aretuse ja loomsete geneetiliste ressursside säilitamise alal, eesmärgiga tagada põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamine või täiustamine; 2. turukorralduslike meetmete rakendamise ja toodete (sh alkoholi) kvaliteedinõuetele vastavuse alal, eesmärgiga tõsta põllumajanduse ja maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet, suurendada turule orienteeritust ja arendada turgu, et tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus. Osakond täidab riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja kohustusi. Põhiülesannete täitmiseks osakond: 1) korraldab, koordineerib ja teostab seaduslikkuse järelevalvet oma valdkonnas ning peab vastavat arvestust; 2) analüüsib õigusaktide tõhusust ja järelevalvetöö tulemuslikkust oma valdkonnas; 39  3) teeb ettepanekuid ja annab arvamusi oma valdkonna õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks, osaleb oma valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel; 4) teeb oma valdkonnas koostööd teiste riiklike institutsioonide, erialaliitude ja ühendustega, samuti teiste riikide asjakohaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sealhulgas osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös ning töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalikud seisukohtade projektid; 5) korraldab osakonna ja ameti kohalike asutuste ametnike koolitust; 6) täidab muid seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse ja põllumajandusministri (maaeluministri) õigusaktidega ning ameti peadirektori käskkirjadega temale pandud ülesandeid; 7) töötab koostöös üldosakonnaga (finantsbürooga) välja ettepanekud ameti aastaeelarve eelnõu kohta. Osakonna koosseisus on kolm bürood: põllumajandusloomade aretuse büroo; turukorralduse büroo; alkoholi büroo. Kokku on VTAs 295 teenistujat, nendest 67 töötab keskasutuse koosseisus, 29 inimest piiripunktides ja 199 maakondlikes veterinaarkeskustes. Neile lisandub 87 volitatud veterinaararsti - tegevusluba omavad veterinaararstid, kellele on veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras antud VTA järelevalvealasse kuuluvate objektide seisundi kontrollimise volitus (andmed on seisuga 01.03.2017). 40 Tabel 12. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnike arv struktuuriüksuste kaupa seisuga 01.03.2017. Tugiteenus (ametnikud Struktuuriüksus Järelevalveametnikud Kokku ja abiteenistujad) VTA keskasutus 49 18 67 Piiripunktid 29 Harjumaa VK 36 2 38 Hiiumaa VK 4 1 5 Ida-Virumaa VK 10 1 11 Jõgevamaa VK 7 1 8 Järvamaa VK 9 1 10 Läänemaa VK 6 1 7 Lääne-Virumaa VK 25 1 26 Põlvamaa VK 8 1 9 Pärnumaa VK 14 1 15 Raplamaa VK 7 1 8 Saaremaa VK 12 1 13 Tartumaa VK 16 1 17 Valgamaa VK 14 1 15 Viljandimaa VK 9 1 10 Võrumaa VK 6 1 7 KOKKU 261 34 295 Oma tegevuses kasutab VTA Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, TA laboratooriumide, Põllumajandusuuringute keskuse, Keskkonnaameti Kiirgusosakonna laboratooriumi ning vajadusel teiste veterinaarkorralduse seaduse, söödaseaduse, alkoholiseaduse ja toiduseaduse kohaselt volitatud laboratooriumide või välisriikide laboratooriumite teenuseid. Mõõtetegevusest VTA-s Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lõikele 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lõike 2 alusel peab mõõtetulemuste jälgitavus riikliku järelevalve käigus olema tõendatud, kui järelevalve tulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse rahatrahv, alustatakse väärteomenetlust või piiratakse eriõigust. Mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust Eesti Akrediteerimiskeskus. Mõõtetegevuse korraldamiseks VTA-s on koostatud Mõõtetegevuse käsiraamatud (I ja II osa), kus on toodud mõõtetegevuse korraldamise üldised põhimõtted, oluline mõõtetegevusega seotud isikute ja mõõtevahendite kohta ning tööjuhendid mõõtmiste läbiviimiseks. 20. oktoobril 2015. a sai VTA tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta. VTA on hinnatud erialaselt pädevaks järgmiste valdkondade järelevalvetegevuse käigus tehtavate mõõtmiste osas: 41   Temperatuuri mõõtmine toidus ja õhus  Geomeetriliste mõõtmete mõõtmine mõõdulindiga. Mõõtmiste teostamisega tegelevad järelevalve käigus VTA järelevalveametnikud või volitatud veterinaararstid, kes on saanud mitmeid mõõtmistegevusega seotud koolitusi ja saanud vastava ettevalmistuse. Koolituse korraldus VTA-s Koolituse üldpõhimõtted on kinnitatud VTA peadirektori 10.07.2013 käskkirjaga nr 121. Peadirektori 09.01.2012 käskkirjaga nr 5 on sätestatud struktuuriüksuste jooksva aasta tegevus- ja koolituskava koostamise, esitamise ja kinnitamise kord. Koolitusvajadust hindavad ametnike vahetud juhid, kes arutavad ametnikuga läbi arendamist vajavad momendid ametniku töös. Valdkonna eest vastutav osakonnajuhataja kavandab ja esitab jooksvaks aastaks:  sama valdkonnaga tegelevatele spetsialistidele struktuuriüksustes ja kohalikes asutustes majasiseste või grupikoolituste kava;  oma struktuuriüksuse ametnike arendamiseks vajalike nii sise- kui väliskoolituste kava;  sektorile korraldatavate teavitus ja infoürituste kava. Koolitusvajaduse väljaselgitamisel juhindutakse ametnike tegevuse tulemuslikkusest, teenistujate hindamise- ja arenguvestluste tulemustest, kohalike asutuste vajaduste kaardistamisest, uute järelevalve valdkondade lisandumisest, uute protseduuride ja vormide kinnitamisest, olemasolevate protseduuride ja vormide muutmisest, uute Euroopa Liidu ja siseriiklike valdkonnapõhiste õigusaktide muudatustest ning vahetute juhtide hinnangutest varasemate koolituste tulemuslikkusele. Koolituskava koostatakse keskasutuses. Koolituskava koostamisel juhindutakse asutuse eesmärkidest ja prioriteetidest. Koolituskava kajastab struktuuriüksuste poolt valdkondade spetsialistidele kavandatud koolitusüritusi ning vabariigisiseste koolitusasutuste poolt pakutavatel avatud koolitustel osalemist. Koolituskava kajastab ka teistele seotud pädevatele asutustele ja sektorile kavandatud valdkonnakoolitusi. Näiteks Maksu- ja Tolliameti tolliametnikele kavandatud koolitused. Koolituskava edastatakse kohalikele asutustele ja struktuuriüksustele e-maili teel ning pannakse üles ekstraneti kodulehele. Ekstraneti avalehel avaldatakse lühidalt koolituste toimumise eelinfo, kus kirjeldatakse teema, osalejate ring, toimumise kuupäevad ja toimumise koht. Koolituse läbiviimiseks valitakse soovitud eesmärgi saavutamiseks sobivaim koolitusvorm, eelistades grupikoolituse, majasisese koolituse ja individuaalõppe kui odavamate ja paindlikumate vormide kasutamist avatud koolituse kõrval. Üldiste koolitusteemade puhul, mille eesmärgiks on ühiste põhimõtete rakendamine VTA töökorralduses või kui samalaadset koolitust vajab suurem grupp teenistujaid asutuse erinevatest struktuuriüksustest eelistatakse grupi või majasisest koolitust. Koolituse toimumise aja ja asukoha valikul otsitakse võimalusi, mis kõige paremini sobivad VTA töö iseloomu ja korraldusega. 42 VTA spetsialistide poolt läbiviidud koolitustel kasutatakse vajadusel ja võimalusel pädevate välislektorite abi. Koolitustel jagatakse osavõtjatele jaotusmaterjale. Tõhusaks koolituse vormiks on kujunenud koolitus-ühisinspekteerimine, mille käigus ühildatakse loengud praktilise õppusega ühisel näitlikul inspekteerimisel. Praktilise koolituse käigus ilmnevad paremini kitsaskohad ja süveneb loengul kuuldu materjal. Koolituste tagasiside ja aruandlus Koolitused registreeritakse riigitöötaja iseteenindusportaali koolituste moodulis. Tagasiside saamiseks koolitusel esitatu arusaadavuse, teema vajalikkuse ja lektorite asjatundlikkuse kohta, täidavad koolitusel osalejad samas portaalis ka tagasisidelehed. Tagasiside on anonüümne. Tagasiside alusel tehakse kokkuvõte ja antakse hinnang koolituse läbiviimise taseme ja praktilisuse kohta. Koolituste arvestust peetakse personaliarvestusprogrammis SAP Riigi Tugiteenuste Keskuses, koolitusandmeid saadab SAPi personalitöötaja iseteenindusportaali vahendusel. Koolituse algatamiseks koostab koolituse korraldaja, avatud koolituse korral osaleja ise, iseteenindusportaalis koolitustaotluse, mille alusel personalitöötaja loob iseteenindusportaalis koolitusürituse ja registreerib osalejad koolitusele või avab koolitusele registreerimise võimaluse. Avatud koolitusel osaleja koostab memo või viib läbi infotunni teistele asjast huvitatud ametnikele koolitusel omandatud tööalase materjali edastamiseks. Tagasiside vormi otsustab vahetu juht. Memo ja koolitusel jagatud õppematerjalid jms. tagasiside koolitusel osalemisest säilitatakse osakonnas, memo pannakse vastava valdkonna ekstraneti lehele. Osakonnajuhataja arvestab koolitustelt saadud tagasisidet järgmise perioodi koolituste kavandamisel. Koolituse arvestuse ja aruandluse pidamise eesmärgiks on koguda informatsiooni toimunud koolitusel osalemise ja koolituseelarve kulu kohta. Koolitusel osaleja esitab iseteenindusportaali vahendusel kulude aruande 3 tööpäeva jooksul. Koolituskulude arvestamine ja aruandluse koostamine toimub tsentraalselt Riigi Tugiteenuste Keskuses. Veterinaar- ja Toiduamet saab jooksvat aruandlust koolituste kohta tsentraalsest aruandluskeskkonnast ja iseteenindusportaalist. Käesoleval ajal töötatakse välja koolituste korras täiendusi, et parandada planeerimist ning tagada koolitustegevuse ja tagasiside süsteemsus ja koolituseks ettenähtud vahendite võimalikult efektiivne kasutamine. 43 3.1.2 Terviseamet (TA) Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. TA tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. TA põhiülesandeks on seadustega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine TA tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ning riikliku sunni rakendamine nende nõuete rikkumise korral. TA ülesanneteks vastavalt Terviseameti põhimäärusele (kinnitatud 06.11.2009 a. määrusega nr 82) on: 1) tervishoid; 2) nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje; 3) keskkonnatervis; 4) kemikaaliohutus; 5) meditsiiniseadmete ohutus Põhiülesannete täitmisel TA: 1) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid; 2) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja lube, tunnistusi, kooskõlastusi ja muid dokumente; 3) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustega sätestatud korras; 4) teeb oma tegevusvaldkonnas järelevalvet; 5) lahendab oma tegevusvaldkonnas isikute avaldusi ja taotlusi; 6) teavitab avalikkust seire ja järelevalve käigus avastatud võimalikest terviseriskidest ja nende vältimisest ning avalikustab muude õigusaktidega ettenähtud teabe; 7) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 8) täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisülesandeid ning töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonna hädaolukorraks valmisoleku plaanide väljatöötamisel; 9) nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes; 10) jälgib, hindab ja analüüsib tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib olukorrast ministeeriumi rahvatervise osakonda ja tervisesüsteemi arendamise osakonda; 11) teeb koostööd valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, juriidiliste ja füüsiliste isikutega, Euroopa institutsioonidega ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 44  12) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega sätestatud korras või ministri korraldusel; 13) teostab laboratoorseid uuringuid toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks ning nakkustekitajate kindlaksmääramiseks; 14) tagab ametile teatavaks saanud ärialase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist; 15) korraldab oma teenistujate ja töötajate erialast täienduskoolitust; 16) koostab ameti eelarve projekti ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 17) osutab kinnitatud hinnakirja alusel tasulisi teenuseid; 18) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid; 19) valitseb ameti valdusse antud riigivara. Keskkonnatervise osakonna üheks põhiülesandeks on järelevalve käigus joogi- ja loodusliku mineraalvee terviseohutuse kohta kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. Põhiülesannete täitmisel osakond: 1) korraldab joogivee ja suplusvee seireid; 2) osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel; 3) kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta; 4) avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta; 5) nõustab tarbijaid ja käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks; 6) korraldab koostöös ekspertidega joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide piirsisalduse ületamise korral terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise; 7) koostab igal aastal Euroopa Komisjonile aruande suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta ja iga kolme aasta järel aruanded joogivee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta; 8) esitab joogivee- ja suplusveeohutusega seotud aruanded Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile; 9) teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel ja vastava seadusandluse täiustamisel; 10) täidab elutähtsa teenuse „Joogiveeohutuse kontroll” toimimisega seotud ülesanded; 11) tunnustab looduslikuks mineraalveeks Eestis ammutatavat ning toodetavat vett või ühendusevälisest riigist Eestis turule toodavat vett; 12) teeb hiljemalt 180. päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusajaga viis aastat või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumise otsust; 13) kontrollib turule laskja esitatud uuringu- ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele; 14) tunnistab kehtetuks tunnustamise otsuse, kui loodusliku mineraalvee koostis ja muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud; 15) teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest, tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest või kehtetuks tunnistamisest, avalikustab tunnustamise andmed ja edastab liikmesriigi või Euroopa Komisjoni 45  taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarse kontrollimise tulemuste kohta; 16) teavitab mittekvaliteetsest loodusliku mineraalvee müümise peatamise põhjendatud otsusest viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi; 17) teeb koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga RASFF süsteemi, Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava kava koostamise ja täitmise osas; 18) korraldab ja kavandab järelevalvet tervisekaitsenõuete täitmise kohta rahvatervise seaduse, veeseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, turismiseaduse ja tubakaseaduse alusel; 19) planeerib laboriuuringute läbiviimist koostöös teiste osakondadega ja analüüsib laboriplaani täitmise tulemusi; 20) planeerib ja koordineerib sihtuuringute läbiviimist, analüüsib nende tulemusi ja koostab kokkuvõtteid; 21) kogub enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad; 22) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade vastavust välisõhu kaitse seadusele ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 23) annab arvamuse kooskõlastamiseks esitatud välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade kohta; 24) koostab välisõhu strateegilistes mürakaartides ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavades sisalduvate andmete koondi ja avalikustab need; 25) teostab raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealaseid uuringuid ja väljastab sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimuste kooskõlastusi; 26) korraldab ameti töötajatele erialast täiendkoolitust osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes; 27) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks ning vajadusel esitab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta; 28) töötab välja tervisekaitsealased teabematerjalid, juhendid ja juhised osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes; 29) vahetab teavet ja teeb koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 30) analüüsib rakendusteaduslikku, organisatoorset ja järelevalve käigus kogutud teavet keskkonna terviseohtude ja riskide kohta; 31) nõustab ja vajadusel osutab ametiabi tervisekaitsealastes küsimustes; 32) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. TA struktuur ja koosseis on kinnitatud Terviseameti peadirektori käskkirjaga nr 2.1-1/24 „Terviseameti teenistuskohtade koosseis“TA struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: 46 Eestis on neli piirkondlikku Terviseameti talitust: Põhja talitus, Lõuna talitus, Lääne talitus ja Ida talitus ning nende talituste koosseisu kuulub viisteist maakondlikku esindust. Joogi-, mineraal-, suplus- ja basseinivee terviseohutusega tegelevad seisuga: Ametinimetus Arv KESKKONNATERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 Peaspetsialist 2 PÕHJA TALITUS Juhtivinspektor 2 Vaneminspektor keskkonnatervise alal 5 Inspektor 2 Proovivõtja 1 LÕUNA TALITUS Juhtivinspektor 1 Vaneminspektor keskkonnatervise alal 3 Nooremnspektor 1 Proovivõtja 1 LÄÄNE TALITUS Juhtivinspektor 1 Vaneminspektor 1 Inspektor 1 IDA TALITUS Juhtivinspektor 1 Vaneminspektor keskkonnatervise alal 3 47 Talituste põhiülesandeks on täita oma tegevuspiirkonnas ameti ülesandeid, sealhulgas teostada riiklikku järelevalvet, kohaldada riiklikku sundi ning anda oma pädevuse piires haldusakte ja sooritada haldustoiminguid seadusega sätestatud alustel ja ulatuses. Põhiülesannete täitmisel talitus: 1) teostab järelevalvet joogi- ja suplusvee kvaliteedi üle; 2) kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta; 3) osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel; 4) otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamise üle; 5) nõustab tarbijaid ja käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks; 6) osaleb koostöös teiste spetsialistidega ja ekspertidega joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide piirsisalduse ületamise korral terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamisel; 7) teostab järelevalvet loodusliku mineraalvee ja allikavee nõuetekohasuse üle kogukäitlemisahela ulatuses. Ameti struktuuriüksusteks on järgmised laborid: 1) Kesklabor, mille allüksusteks on nakkushaiguste labor, keemialabor ja füüsikalabor; 2) Tartu labor; 3) Kohtla-Järve labor. Laborite põhiülesanneteks on mikrobioloogiliste, viroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste uuringute tegemine, valmisoleku tagamine erinevate haigustekitajate määramiseks, sealhulgas harvaesinevate nakkushaiguste diagnoosimiseks ning Euroopa nakkushaiguste seirevõrgustikes osalemine. Aastaplaan koostatakse TA spetsialistide poolt, milles määratletakse töö eesmärgid, tegevuste liigid ja maht ning see on aluseks nende elluviimise finantseerimiseks. Laboriuuringute liigid ja töömahud kavandatakse keskuses lähtuvalt eraldatud riigieelarvest, talitustest tulnud ettepanekutest ja EL uutest õigusaktidest ning seireprogrammidest. Reeglina hõlmatakse plaaniga ca 85 % eelarverahast, ülejäänud osa kasutatakse ettenägemata ülesannete täitmiseks (epideemilised haiguspuhangu või mürgistuste uurimine, uute õigusaktide nõuete täitmine jms). Kui vajadus selleks tegevuseks on väiksem, kasutatakse raha lisaks plaanitule laborite metoodilise taseme tõstmiseks viimaste ettepanekul. Mõõtetegevus TA-s Mõõtetegevuse korraldamiseks on TA-s koostatud eraldi Kvaliteedikäsiraamatu peatükk, kus on toodud mõõtmise juhendid, mõõtemääramatuse arvutamise programmi juhend ja teised dokumendid. 15.11.2013. a sai TA tunnistuse mõõtja erialase kompetentsuse kohta. Terviseamet on hinnatud erialaselt pädevaks järgnevate mõõtmiste osas: 1. Ruumide siseõhu temperatuuri mõõtmine; immuunpreparaatide säilitamistemperatuuri mõõtmine; vedelike temperatuuri mõõtmine. 2. Niiskuse mõõtmine laste- ja sotsiaalhoolekande teenust osutavates asutustes; majutusettevõtetes ning Eesti riigilippu kandvates laevades. 48 Uus mõõtja erialase pädevuse hindamine toimus 2015. a. Mõõtmiste teostamisega tegelevad järelevalve käigus TA järelevalveametnikud, kes on saanud mõõtmistegevusega seotud koolitusi ja omavad vastavat ettevalmistust. Koolituse korraldus TA-s Koolitusplaan koostatakse lähtuvalt regionaalsete asutuste ja laborite soovidest ning keskuse peaspetsialistide ettepanekutest, arvestades riigieelarvega antud võimalusi. Koolitusvajaduse selgitatakse välja läbi ametnikega läbiviidud arenguvestluste ning üldist olukorda arvestades (uute õigusaktide või nõuete rakendumine jne). Vastavalt sellele koostatakse iga aasta alguses TA koolitusplaan. Koolitusplaani täitmist jälgib koolitusnõukogu seminaride jt ürituste vastutavate täitjate aruannete alusel. Peetakse personaalset arvestust koolitusest osavõtnute ja kuulatud teemade kohta. TA laboritele on antud volitused järelevalve raames toiduanalüüside teostamiseks Veterinaar- ja Toiduameti otsustega: 1) Kesklabori Keemialabor nr 116 (19.06.2015); 2) Kesklabori Nakkushaiguste labor nr 318 (07.10.2010); 3) Tartu labor nr 160 (16.04.2014); 4) Kohtla-Järve labor nr 163 ( 07.05.2012) Pärnu Tervisekaitsetalituse Hiiumaa osakonna mikrobioloogia labor nr 63 (03.03.2008. a) (alates 01.01.2010. a Hiiumaa labor on Kesklabori Nakkushaiguste labori koosseisus). Laborid on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt vastavalt standardile EVS-EN ISO/IEC 17025. TA laboreid finantseeritakse järelevalve ja TA-le vajalike täiendavate analüüside teostamiseks riigieelarvest läbi TA. TA Tartu labor Tegevusvaldkonnad: 1) toidus saasteainete sisalduse määramine (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mittedioksiinilaadsed polükloreeritud bifenüülid, nitraadid, akrüülamiid, furaan,patuliin); 2) taimekaitsevahendite jääkide analüüs; 3) toidus lisaainete sisalduse määramine (säilitusained,sünteetilised magusained, sünteetilised toiduvärvid); 4) toidu koostise ja toiteväärtuse määramine, s.h. vitamiinisisalduse analüüs; 5) üldiste indikaatororganismide, tinglikult patogeensete mikroorganismide ja patogeensete mikroorganismide määramine toidus; 6) joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs. Lisaks eelmainitud valdkondadele tegeleb labor suplus- ja basseinivee, kosmeetikatoodete ning õhuanalüüsidega ning füüsikaliste mõõtmistega. TA Tartu labor täidab riikliku referentlaboratooriumi funktsioone punktis 2.2.1 loetletud valdkondades. 49 Labori personal: Kokku 20 töötajat, sh 11 kõrgema haridusega analüütikut, 2 mikrobioloogi, 2 laboranti. Toidu- ja veeanalüüsidega tegelevad 10 kõrgharidusega spetsialisti ja 2 laboranti. Toiduanalüüside maht: VTA poolt tellitud toiduanalüüsid ning MEM-i poolt tellitud referentlaboratooriumi ülesannete täitmine moodustavad umbes 25% Tartu labori eelarvest. TA kesklabori keemialabor Tegevusvaldkonnad: 1) toidu koostise ja toiteväärtuse määramine; 2) toidus lisaainete sisalduse määramine (konservandid, sünteetilised magusained, sünteetilised toiduvärvid); 3) toidus saasteainete sisalduse määramine (mükotoksiinid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, polükloreeritud bifenüülid, nitraadid, 3-MCPD); 4) taimekaitsevahendite jääkide analüüs; 5) joogivee keemiline analüüs. Lisaks eelmainitud valdkondadele tegeleb labor basseinivee ning õhuanalüüsidega, mänguasjade ohutuse katsetustega ning füüsikaliste mõõtmistega. TA kesklabori keemialabor täidab rahvusliku referentlaboratooriumi funktsioone punktis 2.2.1 nimetatud valdkonnas. Labori personal: Kokku 24 töötajat, sh 19 kõrgema haridusega keemikut, 2 laboranti. Toidu- ja veeanalüüsidega tegelevad 12 kõrgharidusega spetsialisti ja 2 laboranti. Toiduanalüüside maht: TA, VTA ja Maaeluministeeriumi poolt tellitud toiduanalüüsid moodustavad umbes 5% keemialabori eelarvest. TA KL nakkushaiguste labor Nakkushaiguste labor: 1) teostab mikrobioloogilisi ja viroloogilisi uuringuid haigustekitajate ning nende omaduste kindlaksmääramiseks, toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks; 2) määrab epidemioloogilistel näidustustel patogeenide omadusi haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku väljaselgitamiseks; 3) osaleb riigi nakkushaiguste seire- ja epideemiatõrje süsteemi tegevuses; 4) osaleb EL ja WHO nakkushaiguste spetsiifilistes seireprogrammides. Labori personal: Nakkushaiguste laboril on 26 töötajat, kellest neli vanemspetsialist ja neli laboranti on seotud keskkonnatervisealaste uuringutega, sh mikrobioloogiliste näitajate määramisega toidus. 50 3.1.3 Tarbijakaitseamet (TKA) Tarbijakaitseamet (edaspidi TKA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. TKA peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes tarbijakaitseseadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks; 2) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle; 3) lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks tarbija õiguste tagamiseks kehtestatud nõuete rikkumise kohta ametile esitatud kaebusi; 4) teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve; 5) nõustada tarbijaid, tarbijaühendusi ja kauplejaid ning aidata kaasa nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisele; 6) pidada läbirääkimisi ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, sealhulgas turgu valitsevate üldhuviteenuse osutajatega, teenuse kvaliteedi ja tarbijale mõistliku hinna küsimustes; 7) sõlmida koostöökokkuleppeid teiste järelevalveasutustega ning kohaliku omavalitsuse üksustega; 8) nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist. TKA struktuur koosneb turujärelevalveosakonnast, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonnast, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusest ja haldusosakonnast. TKA struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: 51 Turujärelevalve osakonna tegevusvaldkonnad: Turujärelevalve osakonna ülesandeks on tagada järelevalve teostamine tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle erinevates ettevõtlussektorites. Järelevalvet teostatakse tarbijaturgudel müüdavate kaupade ja teenuste, ettevõtete turundusmeetodite, sealhulgas reklaami üle. Samuti on osakonna ametnikud kaasatud rahvusvahelistesse tarbijakaitsevaldkonnaga tegelevate rakendusasutuste koostöövõrgustike tegevusse. 1. Osakonna ülesannete täitmiseks osakonna koosseisus moodustatud talitused täidavad oma ülesandeid järgmistes valdkondades: 1.1. Kaubandustalitus täidab osakonna ülesandeid kaubanduse, sh e-kaubanduse ja teeninduse valdkonnas. 1.2. Teenuste talitus täidab osakonna ülesandeid turismi, reklaami, meelelahutuse ja transpordi valdkonnas. Samuti krediidi, kindlustuse, liisingu, telekommunikatsiooni, side ja energia valdkondades. 1.3. Tarbijate teenindustalitus täidab 1. märtsist 2016 jõustunud uue tarbijakaitseseaduse alusel tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi rolli, kes tegeleb tarbijavaidluse lahendamise ettevalmistamisega, sealhulgas komisjonile esitatud avalduste läbivaatamisega, tagab komisjoni asjaajamise, istungi ruumi, istungi protokollimise ja otsuste avaldamise, korraldab komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe avaldamise ja aruannete esitamise. Samuti menetleb 52  talitus esmamenetlejana TKA-sse saabunud avaldusi, kaebusi, märgukirju, selgitustaotlusi ja teabenõudeid ning edastab need peale esmast menetlust osakonna vastava valdkonna talitusele sisemiseks menetlemiseks. Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna tegevusvaldkonnad: Tarbijakaitsealastest õigusaktidest tulenevate nõuete järgimiseks soovituslike juhendite koostamine, tarbijakaitsealase koostöö arendamine teiste institutsioonide, kohalike omavalitsusasutuste ja tarbijaorganisatsioonidega, ameti rahvusvahelise koostöö arendamine tarbijakaitse alal institutsioonide ja organisatsioonidega, avalike suhete korraldamine, tarbija koolituse ja nõustamise korraldamine ning tarbijakaitsealase teabe levitamine. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse tegevusvaldkonnad: Tarbijate piiriüleste ostudega seotud päringutele vastamine, tarbijate nõustamine, tarbijakaebuste eelmenetlemine ja edastamine ameti tarbijakaebuste osakonnale, tarbijakaebuste komisjonile või teistele asjaomastele institutsioonidele. Järelevalvet toidukaupade kohustusliku toidualase teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes teostab Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakond. Tabel 13. Ametliku toiduturu järelevalve ja kontrolliga seotud töötajad. Turujärelevalve osakond Ametliku kontrolliga seotud töötajate arv Põhja teeninduspiirkond (keskasutus) 1 jurist Kirde teeninduspiirkond 0,2 peainspektor Lääne teeninduspiirkond 0,2 peainspektor Lõuna teeninduspiirkond 1 peainspektor Märkus: Turujärelevalve osakonnas Kaubandustalituses viidi 2016. aasta alguses läbi struktuurimuudatus, mille raames koondati ressursi tõhusama kasutamise huvides eeskätt toiduturu järelevalve valdkonnale keskendunud ametnikud. Kohustusliku toidualase teabe esitamise kohta esitatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise ülesanne on delegeeritud tooteohutuse valdkonna spetsialistidele. Kirde ja Lääne regioonis on toiduohutusega seonduv sealsete peainspektorite üheks toodete ohutuse tagamise järelevalvega seonduvaks tööülesandeks, kui tekib vajadus reageerida. Kontrolltoimingute efektiivsus, harmoniseeritus ja erapooletus Toiduturu järelevalvet teostatakse vastavalt tööplaanidele ning tarbija kaebustele. Järelevalve teostajad järgivad toimingute teostamisel õigusaktides sätestatud nõudeid ning omavad selleks vajalikku kvalifikatsiooni. Personalimuudatustest tulenevalt võib osutuda vajalikuks täiendav väljaõpe. Laborite kasutamine TKA teostab toidu testimisi tarbijakaebuste alusel. Peamiselt toitu selgitamaks, kas märgistusel esitatud teave on tõene. Testimised viiakse läbi enamasti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning Terviseameti laborites. Vajadusel kasutatakse ka teiste liikmesriikide akrediteeritud laboreid (Saksamaa, Soome). 53 Koolituse korraldus TKA-s Koolitusvajaduse selgitatakse välja läbi ametnikega läbiviidud arenguvestluste ning üldist olukorda arvestades (uute õigusaktide või nõuete rakendumine jne). Vastavalt sellele koostatakse iga aasta alguses TKA koolitustegevuse kava. Samuti toimuvad TKAs regulaarsed infopäevad, kuhu vajadusel kutsutakse ka VTA esindajaid, et anda ülevaade uutest nõuetest. 3.1.4 Põllumajandusamet (PMA) PMA on riigi valitsemisasutus MEM haldusalas, mis täidab pädeva asutuse ülesandeid rahvusvaheliste lepete ja Euroopa Liidu õigusaktide tähenduses ning mis planeerib ja korraldab kontrolli seaduses määratud ülesannete täitmise üle taimetervise, seemnete, värske puu- ja köögivilja kvaliteedinõuetele vastavuse, taimekaitsevahendite, mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, sortide registreerimise ja sordikaitse, väetiste, tuulekaera tõrjemeetmete rakendamise ja maaparanduse valdkondades. Oma ülesannete täitmisel teeb PMA koostööd teiste seaduses määratud riigiasutustega. PMA organisatsiooniline ülesehitus ja ülesannete ning vastutuste jaotus: MAAELUMINISTEERIUM PÕLLUMAJANDUSAMET NÕUNIK PEADIREKTOR ÕIGUSNÕUNIK TEENUSE JUHT JURIST PEADIREKTORI PEADIREKTORI ASETÄITJA ASETÄITJA TAIMETERVISE MAAPARANDUSE ÜLDOSAKOND JA AIANDUSE OSAKOND OSAKOND TAIMEKAITSE JA MAHEPÕLLU- VÄETISE MAJANDUSE JA OSAKOND SEEMNE OSAKOND 12 (MAAKONNA) KESKUST 54 PMAs kokku töötab 186 töötajat, neist põhiosakondades keskasutuses 46 ja tugiosakondades 13 ning 127 maakonnakeskustes, kellest taimetervise valdkonnas on osakonnas hõlmatud 9 ja maakondades 39, taimekaitsevahendite valdkonnas osakonnas 11 ja maakondades 14 ning mahepõllumajanduse valdkonnas osakonnas 5 ja maakondades 26 ametnikku. Protsesside haldamise ühtlustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning kontrollisüsteemi tõhustamiseks on alustatud kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamist. Kontrollisüsteemi toimivuse ja tõhususe eest igas konkreetses valdkonnas vastutab vastav osakond kesktasandil, kelle täpsemad ülesanded ja vastutused on sätestatud osakondade põhimäärustes. Osakondade koosseisu kuuluvad bürood, kes korraldavad tegevusi kitsamates tegevusvaldkondades. Määratletud on ametis hallatavad protsessid ja nende omanikud, kelle ülesanded ja vastutus on sätestatud ametijuhendites. Iga protsessi omanik vastutab tema hallatava protsessi tulemuslikkuse ja tõhususe eest. PMA põhitegevuse korraldamiseks ja määruse 882/2004 rakendamiseks on asutuses alates 2007. aastast kehtestatud järgmised regulatsioonid, viimati muudetud: 1. Peadirektori 01. detsembri 2015 käskkiri nr. 1-2/27 “Planeerimise ja aruandluse korra kinnitamine“, millega sätestatakse PMA vastutusala valdkondade kontrollisüsteemi alused, miinimumnõuded riskide ja kontrolliprioriteetide määratlemiseks, inspektorite kvalifikatsiooni nõuded ja nende koolituste planeerimise kord, valdkondade tegevuskavade koostamise ja ametlike kontrollitoimingute planeerimise kord ning tegevuskavade täitmise ja valdkonna järelevalve tulemuste kohta aruandluse koostamise põhimõtted ja kord (viimati ajakohastatud 01.12.2015). 2. Peadirektori 02. veebruari 2010 käskkiri nr. 1-2/20 ”Ametlike kontrollitoimingute läbiviimisel huvide konflikti vältimise kord”, millega on sätestatud nõuded ja kord asutuse töötajatele tegutsemiseks võimaliku huvide konflikti korral. 3. Peadirektori 01. jaanuari 2015 käskkiri nr. 1-2/23 “ Valdkonna käsiraamatu koostamise ja haldamise ning kontrollitoimingute vormistamise korra kinnitamine“, millega on sätestatud nõuded ja kord inspekteerimise käsiraamatu ülesehitusele ja ajakohastamisele, juhendite ja järelevalvedokumentide vormistamisel ja andmete IS sisestamisel, jm. 4. Peadirektori 08. september 2015 käskkiri nr. 1-2/22 “Toimingute läbiviimise sisekontrolli kord”, millega on sätestatud nõuded ametnike poolt kontrollitoimingute läbiviimise üle kontrolli tagamiseks (viimati ajakohastatud 24.09.2015) IMKK-ga hõlmatud osakondade ülesanded vastavalt põhimäärusele on järgmised: Mahepõllumajanduse ja seemne osakond: 1) lühi- ja pikaajaline tegevuste planeerimine, valdkonna ja asutuse arengustrateegia ning ameti eelarve koostamisel osalemine; 2) riskide hindamine ning valdkondade tegevuskava ja järelevalveplaanide koostamine ning nende täitmise kohta aruandluse esitamine; 3) seaduses ettenähtud taotluste menetlemine, otsuste vastuvõtmine ja dokumentide väljastamine; 55  4) mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete tunnustamine ja mahepõllumajanduseriikliku registri haldamine ning dokumentide väljastamine; 5) mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate isikute riikliku järelevalve korraldamine ning kontrollitoimingute läbiviimisega seotud probleemide haldamine; 6) seemne sertifitseerimine ja turustamise järelevalve; 7) sortide registreerimise ja sordikaitse korraldamine ning sordilehe koostamine; 8) valdkonna infosüsteemide haldamine ja edasiarendamine; 9) ettenähtud korras väärteomenetluse läbiviimine ja dokumentide vormistamine ning säilitamine; 10) toimingute läbiviimiseks juhendmaterjalide ning dokumendivormide (valdkonna käsiraamatu) väljatöötamine ja ajakohastamine ning valdkonnas järelevalvet teostavate ametnike nendega kindlustamine; 11) ametnike kvalifikatsiooni hindamine ning nende erialase täiend- ja väljaõppe planeerimine, koolituste korraldamine ja läbiviimine ning materjalide ettevalmistamine; 12) kontroll järelevalvetoimingute läbiviimise üle, vajadusel kordusinspekteerimiste läbiviimine ja korrigeerivate meetmete rakendamine; 13) järelevalve tulemuslikkuse analüüs ja hindamine, kontrollisüsteemi tõhustamiseks meetmete kavandamine ja kooskõlastatult vahetu juhiga rakendamine; 14) riigilõivude laekumiste kontroll ja aruandlus; 15) teiste riigiasutustega koostöö tegemine, vajadusel koostöölepete väljatöötamine ja ajakohastamine; 16) Euroopa Liidu pädeva asutuse muude ülesannete täitmine ja teiste riikide pädevate asutuste ning Euroopa Komisjoniga koostöö tegemine ja aruandluse esitamine; 17) oma töövaldkondades infomaterjalide, s.h. avalike teenuste standardite, väljatöötamine ja ajakohastamine, ameti kodulehel teabe avaldamine, vajadusel pressiteadete koostamine, valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja avalikkuse nõuetest teavitamine ja teabepäevade korraldamine või neil osalemine; 18) valdkonna arengu tagamiseks projektide taotlemise ja lisaressursi võimaluste väljaselgitamine, taotluste ettevalmistamine ja tegevuste koordineerimine. Osakonna koosseisu kuuluvad: - Mahepõllumajanduse büroo - Seemne büroo - Sordibüroo Taimekaitse ja väetise osakond: 1) lühi- ja pikaajaline tegevuste planeerimine, valdkonna ja asutuse arengustrateegia ning ameti eelarve koostamisel osalemine; 2) riskide hindamine ning valdkondade tegevuskava ja järelevalveplaanide koostamine ning nende täitmise kohta aruandluse esitamine; 3) seaduses ettenähtud taotluste menetlemine ning otsuste vastuvõtmine ja dokumentide väljastamine; 4) taimekaitsevahendite toimeainete hindamine; 5) taimekaitsevahendite turule lubamine; 6) väetiste ja väetise käitlejate registreerimine; 7) taimekaitsevahendite ja väetiste riikliku registri pidamine ja dokumentide väljastamine; 56  8) katseüksuse hea katsetava tunnustamine ning kontroll nõuete järgimise üle; 9) taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegemise volituse saamiseks taotluste menetlemine ja otsuste vastuvõtmine, volitatud taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijatega halduslepingute sõlmimine ja nende tegevuse üle kontrolli teostamine; 10) valdkonna infosüsteemide haldamine ja edasiarendamine; 11) taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete tehnilise korrasoleku järelevalve korraldamine; 12) väetiste tootmise ja turustamise (käitlemise) järelevalve korraldamine; 13) ettenähtud korras väärteomenetluse läbiviimine ja dokumentide vormistamine ning säilitamine; 14) taimekaitsekoolituse õppekavade hindamine ja kontroll taimekaitsetunnistuste väljastamise üle; 15) toimingute läbiviimiseks juhendmaterjalide ning dokumendivormide (valdkonna käsiraamatu) väljatöötamine ja ajakohastamine ning valdkonnas järelevalvet teostavate ametnike nendega kindlustamine; 16) ametnike kvalifikatsiooni hindamine ning nende erialase täiend- ja väljaõppe planeerimine, koolituste korraldamine ja läbiviimine ning materjalide ettevalmistamine; 17) kontroll ametnike poolt järelevalvetoimingute läbiviimise üle, vajadusel kordusinspekteerimiste läbiviimine ja korrigeerivate meetmete rakendamine; 18) riigilõivude laekumiste kontroll ja aruandlus; 19) teiste riigiasutustega koostöö tegemine, vajadusel koostöölepingute väljatöötamine ja ajakohastamine; 20) Euroopa Liidu pädeva asutuse muude ülesannete täitmine ning teiste riikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoni ning EFSAga koostöö tegemine ja aruandluse esitamine; 21) oma töövaldkondades infomaterjalide, s.h. avalike teenuste standardite, väljatöötamine ja ajakohastamine, ameti kodulehel teabe avaldamine, vajadusel pressiteadete koostamine, valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja avalikkuse nõuetest teavitamine ja teabepäevade korraldamine või neil osalemine; 22) valdkonna arengu tagamiseks projektide taotlemise ja lisaressursi võimaluste väljaselgitamine, taotluste ettevalmistamine ja tegevuste koordineerimine. Osakonna koosseisu kuuluvad: - Registreerimise büroo - Kontrolli büroo Taimetervise ja aianduse osakond: 1) lühi- ja pikaajaline tegevuste planeerimine, valdkonna ja asutuse arengustrateegia ning ameti eelarve koostamisel osalemine; 2) riskide hindamine ning valdkondade tegevuskavade ja järelevalveplaanide koostamine ning nende täitmise kohta aruandluse esitamine; 3) seaduses ettenähtud taotluste vastuvõtmine ja menetlemine, otsuste vastuvõtmine ja dokumentide väljastamine; 4) taimetervise riikliku registri haldamine ning dokumentide väljastamine; 57 5) ohtlike kahjustajate riskianalüüsi teostamine ning nende leviku kohta riigis teabe kogumine ja süstematiseerimine, kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu nõuetega ohtlike kahjustajate levikust teavitamine; 6) ohtlike taimekahjustajate seire planeerimine ja seirekavade ning –juhendite koostamine ning ametnike nendega kindlustamine; 7) seemnekartuli sertifitseerimise korraldamine, vajadusel põldtunnustamise läbiviimine; 8) taimse paljundusmaterjali kontrolli korraldamine. 9) taimepasside, väljastamine ja taimepassi väljastamise õiguse andmine; 10) valdkonna infosüsteemide, haldamine ja edasiarendamine; 11) taimede ja taimsete saaduste tootmise ja turustamise riikliku järelevalve korraldamine; 12) kaasa arvatud riigipiiril, taimetervislikule kontrollile kuuluvate kaupade sisseveo riikliku järelevalve korraldamine ning TRACES-ga seonduvate tegevuste korraldamine ja koordineerimine; 13) taimetervislikule kontrollile kuuluvate kaupade väljaveo kontroll ja rahvusvaheliste fütosanitaarsertifikaatide väljastamise korraldamine; 14) puidukuivatite nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ja tunnustamise otsuste vastuvõtmine ning nende tegevuse üle riikliku järelevalve korraldamine; 15) turustatava värske puu- ja köögivilja kvaliteedinõuetele vastavuse riikliku järelevalve korraldamine; 16) ohtliku taimekahjustaja leviku tõkestamiseks tõrjemeetmete väljatöötamine ja nende rakendamise korraldamine; 17) meristeemlaborite nõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ja teostamine ning tegevuslubade väljastamine; 18) ohtlike kahjustajate riiki sissetoomise taotluste menetlemine ja erilubade väljastamine ning nende kasutamise nõuetest kinnipidamise kontrolli korraldamine ja teostamine; 19) ettenähtud korras väärteomenetluse läbiviimine ja dokumentide vormistamine ning säilitamine; 20) toimingute läbiviimiseks juhendmaterjalide ning dokumendivormide (käsiraamatute) väljatöötamine ja ajakohastamine ning valdkonnas järelevalvet teostavate ametnike nendega kindlustamine; 21) ametnike kvalifikatsiooni hindamine ning nende erialase täiend- ja väljaõppe planeerimine, koolituste korraldamine ja läbiviimine ning materjalide ettevalmistamine; 22) kontroll ametnike poolt järelevalvetoimingute läbiviimise üle, vajadusel kordusinspekteerimiste läbiviimine ja korrigeerivate meetmete rakendamine; 23) järelevalve tulemuslikkuse ja sertifitseerimise kvaliteedi analüüs ja hindamine, süsteemi tõhustamiseks meetmete kavandamine ja kooskõlastatult vahetu juhiga rakendamine; 24) riigilõivude ja järelevalvetasudega seotud tegevuste koordineerimine; 25) Teiste riigiasutustega koostöö tegemine, vajadusel koostöölepingute väljatöötamine ja ajakohastamine. 26) Euroopa Liidu pädeva asutuse muude ülesannete täitmine ning teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (FAO, IPPC, EPPO, WTO, EFSA, OECD) koostöö tegemine, nende poolt väljatöötatud rahvusvaheliste standardite rakendamine ja aruandluse esitamine; 27) taimetervise ja taimse paljundusmaterjali ning värske puu- ja köögivilja kvaliteedinõuete alaste infomaterjalide, s.h. avalike teenuste standardite, 58  väljatöötamine ja ajakohastamine, ameti kodulehel teabe avaldamine, vajadusel pressiteadete koostamine, valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja avalikkuse nõuetest teavitamine ja teabepäevade korraldamine või neil osalemine; 28) valdkonna arengu tagamiseks projektide taotlemise ja lisaressursi võimaluste väljaselgitamine, taotluste ettevalmistamine ja tegevuste koordineerimine. Osakonna koosseisu kuuluvad: - Fütosanitaaria büroo - Paljundusmaterjali büroo - Aianduse büroo Kontrolltoiminguid viivad läbi valdavalt ametnikud PMA 12 maakonnakeskuses. Tingituna tööpiirkondade suurest killustatusest ja erinevast kontrolliobjektide arvust teostavad paljud ametnikud järelevalvet rohkem kui ühes valdkonnas. Kusjuures vajaliku praktilise kogemuse saamiseks ja kvalifikatsiooni hoidmiseks on siiski vähendatud ühe ametniku töövaldkondade arvu (üks ametnik teostab valdavalt kontrolle mitte rohkem kui 2 valdkonnas) ja laiendatud nende tööpiirkonda ning käivitatud ametnike roteerumine erinevates maakondades sama valdkonna piires. Probleemsetel või komplitseeritumatel juhtudel või järelevalvetulemuste vaidlustamise korral võivad kontrollitoiminguid läbi viia või assisteerida nende läbiviimisel vastutavate osakondade ametnikud. Sama kehtib väärtegude menetlemisel, kus keskuste ametnikele on jäetud vähemoluliste rikkumiste käsitlemine ning komplitseeritumad rikkumised kuuluvad menetlemisele keskosakonna tasandil. Järelevalve käigus koostatud dokumendid ja valdkonna infosüsteemidesse (PMAIS) sisestatud andmed kuuluvad ülevaatamisele vastutava keskosakonna poolt. Puuduste tuvastamisel antakse dokumendi koostajale kohene tagasiside. Arvestades asutuse strateegilisi eesmärke ja läbiviidud auditite tulemusi on asutuse prioriteetseteks tegevusteks:  teenuste arendamine lähtuvalt kliendi vaatest, sh e-teenused;  kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine ja protsesside tulemuslikkuse ning kuluefektiivsuse tagamine.  enam tähelepanu ennetavatele tegevustele ja ettevõtjate ning avalikkuse teavitamisele;  kontrollitulemuste hindamine ja järelevalvekorralduse ning tööprotsesside analüüs;  riskipõhine planeerimine ja infosüsteemide arendamine;  ametnike kvalifikatsiooninõuete väljatöötamine ja rakendamine;  sisekontrolli tõhustamine. Koolituse korraldus PMA-s Vastavalt peadirektori kehtestatud korrale on planeerimisaasta koolitusplaani koostamisel aluseks muudatused seadusandluses, tööjuhendites ja inspekteerimise käsiraamatutes, ametnike kvalifikatsiooni hindamise, s.h. kontrollitoimingute läbiviimise kvaliteet ning testide ja näidisülesannete lahendamise tulemused, kontrollaktides ja teistes ametlikes dokumentides tuvastatud puudused, tagasiside ja ettepanekud valdkonnas järelevalvet teostavatelt ametnikelt, muudatused valdkonnas, s.h. valdkonnas tegutsevate ettevõtjate 59 poolt uute tehnoloogiate rakendamine või inspekteerimiste läbiviimisel uute töövahendite kasutuselevõtt ning muu asjakohane teave. Iga-aastase koolitusplaani koostab valdkonnas vastutav osakond. Valdkondade koolitusplaanid integreeritakse PMA koolitusplaani, mis sisaldab ka üldkoolitusi (kliendisuhtlus, avalik haldus jm). Koolituste käigus informeeritakse keskuste ametnikke muudatustest seadusandluses, kontrollisüsteemis ja käsiraamatutes, kutsutakse vajadusel esinema lektoreid nende üldise kompetentsi tõstmiseks oma töövaldkonnas, antakse tagasiside tuvastatud probleemidest ning kontrollisüsteemi efektiivsusest. Koolitusi korraldatakse nii seminaride ja ühisarutelude kui praktilise koolituse vormis (k.a. parimate praktikate tutvustamiseks ettevõttes kohapeal). Vajadusel hinnatakse koolituse käigus omandatut kirjalike testide kaudu. Töökorraldus ja üldvastutus Valdkonnas tegevuste planeerimise ja ametlike kontrollitoimingute läbiviimise sisulise korraldamise,kontrollisüsteemi toimivuse ja tõhususe hindamise ning parendusmeetmete kavandamise ja rakendamise eest vastutab vastutav keskosakond. Vastavalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud korrale koostavad valdkonnas vastutavad osakonnad iga-aastaselt valdkonna tegevuskava, milles kirjeldatakse: 1. pika- ja lühiajalised eesmärgid ning mõõdikud; 2. õiguslikud alused ja ülevaade valdkonna töökorraldusest (kontrollisüsteemi kirjeldus); 3. ohuprognoos 4. riskid ja tegevusprioriteedid; 5. kindlustatus tööjõuga; 6. viited tööjuhistele ja koostöölepetele kaasatud asutustega; 7. koolitusprioriteedid; 8. koostöö teiste ametiasutustega. Töömahud ja arendustegevused planeeritakse ameti tööplaanis, milles sätestatakse ülesanded kontrollitoimingute läbiviimiseks ettevõtete ja kontrollitoimingute lõikes maakonniti, sh minimaalne kontrollisagedus ning prognoositavad teenusepõhised töömahud. Täpsem ülevaade taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse valdkondade pika- ja lühiajalistest eesmärkidest ning indikaatoritest ja mõõdikutest, kontrollisüsteemist ja tegevusprioriteetidest, ning kindlustatusest tööjõuga on antud PMA 2017. a tegevuskavas http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=94&sub2=120 60 3.1.5 Maksu- ja Tolliamet (MTA) MTA tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on riigitulude haldamine, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. MTA ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava valdkondadega: 1) Eesti ja Euroopa Liidu väliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine; 2) kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine; 3) tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine; 4) ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega. Nimetatud ülesandeid täidavad Tollikorralduse ja Uurimisosakonna ametnikud. Tollikorralduse osakonna ülesannetesse kuulub: 1. tollieeskirjade täitmise tagamine; 2. tolliformaalsuste läbiviimise juhendamine ja koordineerimine, tollieeskirjade rakendamine ning nendest kinnipidamise tagamine; 61  3. seadusliku kaubanduse hõlbustamine ning salakaubanduse tõkestamine; 4. tollieeskirjade ja muude õigusaktide, mille täitmise eest vastutab toll, rikkumise ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks tollikontrolli ja järelevalve teostamine; 5. tollialaste rikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ja menetlemine; 6. seaduste rikkujate suhtes sanktsioonide kohaldamine oma pädevuse piires. Tollikorralduse osakonna ülesandeid täitab ca 500 inimest. Tolliformaalsusi teostavad ka teenindusosakona koosseisus olevad tolliteenindajad. Uurimisosakonna ülesannetesse kuulub ameti uurimisalluvusse kuuluvate tollieeskirjade rikkumistega seotud kuritegude kohtueelse uurimise teostamine. Uurimisosakonna ülesandeid täidab ca 140 inimest. MTA kasutab tollilabori teenuseid oma vajadustest lähtuvate analüüside tellimiseks, kuid arvestades veterinaarkontrolli pädevusalaga piiripunktides, viivad sisulise veterinaarkontrolli koos vajalike laborianalüüsidega läbi Veterinaar- ja Toiduamet. Informatsiooni liikumine MTA-s kehtib kinnitatud info liikumise kord, mis sätestab info liikumise põhimõtted, reeglid jms. Info liikumine on tagatud 24 tundi ööpäevas. Töötab Teabejuhtimiskeskus. VTA ja PMA-ga on MTA-l koostöölepingud, kokku on lepitud kontaktisikud info vahetamiseks. Veterinaarkontrolli ja taimetervise kontrolli alased mittetariifsed meetmed on integreeritud Eesti Tollitariifistiku infosüsteemi (ETT). Tolliametniku kohustus kauba importimisel või sellele tollikäitlusviisi määramisel kontrollida Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti kontrolli alla kuuluva kauba nõuetele vastavuse dokumenti või märgistust on sätestatud tolliseaduse § 22. Koolituste korraldamine Uued ametnikud läbivad tollibaaskoolitust mahuga 120 akadeemilist tundi. Veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli alased koolitused viiakse läbi vastavalt vajadusele koostöös VTAga ja PMAga. Koostamisel on ametikohapõhine koolituskava, , mille järgi veterinaarkontrolli ja fütosanitaarkontrolli alased koolitused läbitakse kohustuslikus korras vähemalt korra 3-4 aasta jooksul. 3.1.6 Veterinaar-ja Toidulaboratoorium (VTL) VTL on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus, kes teostab uuringuid loomahaiguste diagnoosimiseks ja analüüse toidu, vee, sööda ja alkoholi ohutuse ja kvaliteedi kontrollimiseks ning täidab riikliku referentlaboratooriumi ülesandeid. VTL-i juhib direktor, kellega sõlmib töölepingu maaeluminister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. Laboratooriumi struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab maaeluminister. 62 VTL-i struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: VTL teeb oma tegevusvaldkonnas ja pädevuse piires järgmisi toiminguid: 1) teostab loomade, lindude ning kalade haiguste diagnostilisi uuringuid; 2) teostab tehistingimuses ja looduses vabalt elava loomapopulatsiooni tervisliku seisundi hindamiseks laboratoorseid uuringuid; 3) teostab toidu, vee, sööda ja alkoholi ohutuse ja kvaliteedi kontrollimiseks analüüse; 4) järgib oma katsetegevuses kvaliteedipoliitikaga sätestatud nõudeid, tagades analüüsi ja uuringu nõuetekohase sooritamise ja usaldusväärse tulemuse saamise; 5) tagab riikliku järelevalve vajadusest tuleneva analüüsi ja uuringu läbiviimise lähtuvalt Veterinaar- ja Toiduameti tellimusest; 6) tagab riiklikus loomatauditõrje programmis ja toiduohutuse seireprogrammis ette nähtud laboratoorse uuringu ja analüüsi teostamise Veterinaar- ja Toiduameti esitatud mahus ja tähtajal ning esitab nimetatud programmi raames teostatud laboratoorse uuringu ja analüüsi tulemuse Veterinaar- ja Toiduametile õigusaktis või lepingus kehtestatud korras; 7) kindlustab eriti ohtliku loomataudi kahtlusel diagnoosi kinnitamiseks vajaliku laboriuuringu teostamise ning eksperthinnangu andmise, tehes vajadusel koostööd Euroopa Liidu referentlaboratooriumiga; 8) annab konsultatsioone või eksperthinnanguid järelevalveametnikele, veterinaararstidele ning teistele koostööpartneritele ja nõustab kliente laboratooriumi tegevusvaldkonnaga seonduvates küsimustes; 9) kooskõlastab riikliku järelevalve käigus võetud proovi analüüsimise ja katse läbiviimise meetodi asjaomase riikliku järelevalveasutusega; 10) täidab riikliku referentlaboratooriumi ülesandeid maaeluministri poolt antud volituse ulatuses; 11) teeb koostööd Eesti ja teiste riikide laboratooriumide ning teadus- ja arendusasutustega s.h. oma tegevusvaldkonnaga seonduvate Euroopa Liidu referentlaboratooriumitega; 12) osutab oma põhitegevusega seotud tasulisi laboriteenuseid ning korraldab muud põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku majandustegevust. VTL on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimistunnistus L005). Riiklike ülesannete täitmisel teeb VTL koostööd Maaeluministeeriumiga, Veterinaar- ja Toiduametiga, Terviseametiga ja nende allasutustega ning teiste sidusgruppidega. Lisaks riiklike ülesannete täitmisele osutab VTL laboratoorset teenust eraloomaarstidele, loomakasvatuse ja toiduainete töötlemisega tegelevatele ettevõtetele ning osaleb koostööpartnerina teadusprojektides. Laboratoorsete teenuste kõrval on VTL-st võimalik saada nii eksperthinnanguid kui konsultatsiooni loomahaiguste laboratoorse diagnostika ja toiduohutuse ning kvaliteedi alastes küsimustes. VTL-i struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda, mis asub väljaspool laboratooriumi asukohta, nimetatakse piirkondlikuks laboratooriumiks. VTL-i osakonnad ja nende ülesanded: 1. Toidumikrobioloogia osakond 1) teostab toidu, vee, sööda, alkoholi ja hügieeniproovide mikrobioloogilisi analüüse;  2) valmistab mikrobioloogilisi söötmeid, kindlustab ja kontrollib söötmete (sh lisandid ja lahused) kvaliteeti; 3) täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid. 2. Keemia osakond 1) teostab toidu, vee, sööda ja alkoholi keemilisi analüüse, sh  määrab raskmetallide sisaldust;  teostab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest tulenevaid põllumajandustoodete koostise- ja kvaliteedianalüüse;  täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid 3. Bakterioloogia-patoloogia osakond 1) isoleerib ja identifitseerib bakter- ja parasitaarhaiguste ning mükooside tekitajaid; 2) tüpiseerib mikroobe ja määrab ravimtundlikkust; 3) teostab lahanguid; 4) uurib patoloogilist materjali patoloogilis-anatoomiliselt ja histoloogiliselt; 5) täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid. 4. Viroloogia-seroloogia osakond 1) isoleerib ja identifitseerib veiste, sigade, lammaste, kitsede, kalade, hobuste, lindude viiruseid; 2) määrab viiruste antigeene; 3) teostab seroloogilisi uuringuid; 4) kontrollib lemmikloomade marutaudivastase vaktsineerimise tõhusust; 5) teostab transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) uuringuid; 6) täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid. 5. Molekulaaranalüüsi osakond 1) teostab molekulaarbioloogilisi analüüse nii loomahaiguste diagnostiliste uuringute kui ka toiduohutuse analüüside valdkonnas; 2) täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid. 6. Andmetöötluse osakond 1) korraldab laboratooriumi infotehnoloogilist teenindamist; 2) haldab ja arendab laboratooriumi info- ja kommunikatsioonisüsteeme; 3) korraldab laboratooriumi andmetöötlusprogrammi arendamist ja rakendamist; 4) koostab laboratooriumi aruandlust osakonna valdkonnas; 5) korraldab laboratooriumisse (v.a. piirkondlik laboratoorium) saabunud proovi vastuvõtmist, registreerimist andmebaasi, analüüsitulemuse ja arve vahendamist teenuse tellijale. 7. Haldusosakond Haldusosakonna ülesanne on korraldada laboratooriumi (v.a. piirkondlik laboratoorium) hoone ja ruumide majandamist, tagada hoone ja varade 65  puutumatus, korraldada territooriumi korrashoidmine. 8. Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 1) teostab tootmise esmatasandi proovide, toidu, vee, sööda, hügieeniproovide mikrobioloogilisi ja parasitoloogilisi analüüse; 2) teostab toidu, vee, sööda ja keemilisi analüüse; 3) määrab veterinaarravimijääke ja hormoone; 4) täidab riikliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevaid ülesandeid. 9. Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 1) teostab tootmise esmatasandi proovide, toidu, vee, sööda, hügieeniproovide mikrobioloogilisi ja parasitoloogilisi analüüse. 10. Saaremaa Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 1) uurib bakter- ja parasitaarhaiguste tekitajaid; 2) teostab tootmise esmatasandi proovide, toidu, vee ja sööda mikrobioloogilisi ja parasitoloogilisi analüüse; 3) teostab toidu, vee (sh heitvee) keemilisi analüüse. VTL-i struktuur ning töökohtade koosseis on kinnitatud Põllumajandusministri 18. juuli 2013 määrusega nr 163 „Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi struktuur ning töökohtade koosseis“ (määrus jõustus 01. novembril 2013). Määrust on muudetud Maaeluministri 30.09.2015 käskkirjaga nr 18 (jõustus 5.oktoobril 2015; töökohtade arv 125,5), maaeluministri 01.03.2016 käskkirjaga nr 40 (jõustus 01.aprill 2016, töökohtade arv 126) ja maaeluministri 19.03.2016 käskkirjaga nr 86 (jõustus 01.06.2016, töökohtade arv 121). Kontrollikavaga seotud ressursside jaotus VTL-s: 2016. aasta seisuga on VTL struktuuris 121 ametikohta, millest 70 on seotud ametlike kontrollide läbiviimisega kontrollikavas kirjeldatud tegevuste raames. Tabel 14. Jaotus valdkondade kaupa. Tasand struktuuris/valdkond Seotud inimeste arv Juhtkond (sh piirkondlike struktuuriüksuste juhid) 14 Loomahaiguste diagnostika valdkond (katsetegevus) 30 Toiduvaldkond (katsetegevus) 20 Tugiteenused (andmetöötlus, haldus) 6 KOKKU: 70 Suurem osa IMKK-ga seotud ressurssidest paikneb Tartu Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. 66 Koolituse korraldus VTL-s VTL töötajate koolitust reguleerib VTL koolituste kord, mis on kinnitatud 31.10.2011. a. VTL direktori käskkirjaga nr 1.1-3/36 ja muudetud 10. jaanuaril 2014. a.direktori kk nr 1.1-3/7 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töötajate pädevus, väljaõpe ja oskused tagatakse järgmiste vahendite abil:  iga-aastane direktori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaan;  iga-aastane koolituskulude eelarve, mis kindlustab ennekõike ametialase koolituse loomahaiguste, toiduohutuse ja referenttegevuse valdkondade ülesannete täitmiseks;  kompetentsuse ja töö efektiivsuse suurendamise alase koolituse võimaldamine;  tugikoolituse ja tasemekoolituse võimaldamine;  sisekoolituste /tellimuskoolituste korraldamine;  avatud koolitustel osalemine;  vajaduspõhine väliskoolitustel osalemine (korralised ELRL töökoosolekud/treeningkursused, konverentsid, sümpoosiumid, ekspertgruppide töös osalemine);  koolituste tagasiside kogumine (memod, tagasisideankeedid) ja korraline analüüs. VTL personali koolitused kajastuvad riigitöötaja portaalis koolituste mooduli- ja lähetusmooduli rakendamisel ja koolituse aruandlus on jälgitav Rahandusministeeriumi infojuhtimissüsteemi SAP kaudu. 67 3.1.7 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) PRIA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA tegevusvaldkond on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine. PRIA on aruandekohustuslik maaeluministri ees. PRIA moodustati 2000. aastal. PRIA teenindusbürood asuvad kõikides maakondades ning need on koondatud 7 regiooniks. PRIA-t juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist maaeluminister kantsleri ettepanekul. Ameti struktuuriüksus on osakond, mida juhib osakonnajuhataja. PRIA struktuur on üles ehitatud meetmepõhiselt. Majandusanalüüsil põhinevaid meetmeid (maaelu- ja investeeringutoetused) ja turukorralduse meetmeid menetletakse arengutoetuste osakonnas. Otsetoetuste osakonnas menetletakse pindala- ja loomatoetusi. PRIA struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: Kokku on PRIA-s 14 osakonda ning enamike osakondade koosseisu kuuluvad ka bürood. IMKK-ga seotud osakonnad on: 1) kontrolliosakond, mille põhiülesanne on eriasutusena teostada riiklikku järelevalvet toetusraha saavate ja maksvate isikute järelkontrolli kohaldamisalas olevate meetmete raames; 2) regioonide osakond, mille põhiülesanne on võtta vastu toetuste taotlusi ja kontrollida taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kohapeal; 68  3) arengutoetuste osakond, mille põhiülesanne on korraldada maaelu arengukava I, III ja IV telje raames antavate toetuste, Euroopa Kalandusfondi ja riiklike toetuste andmist ning turukorraldusabinõude rakendamist. Põhiülesande täitmiseks korraldab osakond toetuste taotluste vastuvõtmise, kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele, hindab esitatud taotlusi ning teostab riiklikku järelevalvet toetuste sihipärase kasutamise üle; 4) otsetoetuste osakond, mille põhiülesanne on korraldada otsetoetuste, täiendavate otsetoetuste ja maaelu arengukava II telje raames antavate toetuste andmist. Põhiülesande täitmiseks korraldab osakond toetuste taotluste vastuvõtmise, kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele, hindab esitatud taotlusi, teostab riiklikku järelevalvet toetuste sihipärase kasutamise üle ning töötleb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide andmeid; 5) registrite osakond, mille põhiülesandeks on koguda algandmeid riiklikele registritele ja muudele andmekogudele ning neid andmeid töödelda ja väljastada. 6) arendusosakond, mille põhiülesanne on koordineerida ameti arendustegevusi ja juhtida arendusprojekte ning teha ettepanekuid struktuuriüksustele tööprotsesside tõhustamiseks. PRIA tegevus ja ülesanded: 1) kogub ja töötleb põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste saamise taotlusi oma pädevuse piires, teostab projektide valikut ning korraldab toetuste andmist; 2) koostab aruandeid antud toetustest; 3) korraldab oma pädevuse piires toetuste väljamaksmist; 4) peab arvet finantskohustuste ja väljamaksete üle; 5) teostab sisekontrolli (auditi) ameti toimingute üle; 6) kogub ja töötleb Maaeluministeeriumi esitatud põllumajanduslikke andmeid, on riiklike registrite volitatud töötleja, asutab ja peab muid ameti seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või töö korraldamise tagamiseks vajalikke andmekogusid; 7) korraldab ameti andmekogu kooskõlastatuse ministeeriumi valitsemisalas asuvate teiste riigiasutuste riiklike registrite ning muude andmekogudega; 8) kindlustab kooskõlastatuse riigi põhiregistrite, samuti teiste riiklike registritega; 9) loob suhtlussüsteemid registrite kasutajatega; 10) juhib ministeeriumi valitsemisala ühiseid infotehnoloogilisi arendusprojekte ja viib neile läbi nende ekspertiise; 11) õigusaktidest lähtuvalt viib ellu põllumajandust, maaelu ja kalamajandust käsitlevaid programme; 12) koostab ja annab välja teabematerjale; 13) juhib ameti kaudu teostatavaid välisabiprojekte; 131) täidab «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» alusel Maaeluministeeriumi määratud kriisireguleerimisülesandeid; 14) täidab teisi seaduse või muu õigusaktiga antud või maaeluministri poolt temale pandud ülesandeid. Ülesannete täitmiseks teeb PRIA koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga, Maksu- ja Tolliametiga, Maa-Ametiga, Põllumajandusametiga, Põllumajandusuuringute Keskuse, Keskkonnaameti jt. asutustega. 69 PRIA kui makseagentuuri tegevuse üle teostab järelevalvet Euroopa Komisjon, auditeerides toetuste maksmise seaduspärasust. 70 3.1.8 Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) PMK on põllumajandusministri 29. detsembri 1997. a määrusega nr 18 “Taimetoodangu Inspektsiooni ja Taimse Materjali Kontrolli Keskuse moodustamine“ moodustatud Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus. PMK põhiülesanneteks Eestis kehtivates õigusaktidest tulenevate riikliku järelevalve teostajate teenindamiseks vajalike tegevustena on:  sortide riiklike registreerimis- ja majanduskatsete tegemine sortide registreerimiseks ja sordilehte võtmiseks;  seemnepartiide järelkontrolli katsete tegemine;  seemnete laboratoorne analüüsimine seemnete sertifitseerimiseks ja seemnetest võetud kontrollproovide analüüsimine  taimekaitsevahendite jääkide ja saasteainete sisalduse määramine taimsetes ja loomsetes saadustes ning mullas ja taimekaitsevahenditest võetud kontrollproovide analüüsimine;  ohtlike taimekahjustajate määramine kontrollproovides  söötadest võetud proovide analüüsimine  toidust võetud proovide analüüsimine  väetistest võetud kontrollproovide analüüsimine  osalemine teravilja sekkumiskokkuostul. PMK struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: JUHTKOND PMK LABORID PMK OSAKONNAD PMK KATSEKESKUSED Agrokeemia labor Finants- ja Viljandi katsekeskus asjaajamisosakond Jääkide ja saasteainete Võru katsejaam labor Vastavustõendamise ja sertifitseerimise osakond Kuusiku katsekeskus Seemnekontrolli labor Põllumajandusseire ja uuringute osakond Taimetervise ja mikrobioloogia labor Üldosakond Taimse materjali labor 71 Laboratooriumid on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt alates 18.06.1996. a (akrediteerimistunnistuse nr L003). Akrediteerimisulatus on leitav veebiaadressilt: http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L003.pdf  Jääkide ja saasteainete labor (14 töötajat):  taimekaitsevahendite jääksisalduste määramine toiduainetes, sh puu- ja köögiviljades;  taimekaitsevahendite jääksisalduse määramine teraviljades, söödas, mullas, vees;  mükotoksiinide sisalduse määramine loomse ja taimse päritoluga toiduainetes sh väikelastetoidus, teraviljades ja teraviljatoodetes, söödas;  jälgelementide sisalduse määramine (toiteelemendid, mikroelemendid ja raskmetallid) toiduainetes, teraviljades ja teraviljatoodetes, mullas, väetistes, vees ja söödas;  nitraatiooni sisalduse määramine puu- ja köögiviljades;  rahvusliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevate ülesannete täitmine.  Taimse materjali labor (10 töötajat):  teravilja ja teraviljatoodete kvaliteedi erinevate näitajate määramine;  õlitaimede seemnete ja õli kvaliteedi erinevate näitajate määramine;  söötade, taimsete toiduainete ja muu taimse materjali toitainete sisalduse ja energeetilise väärtuse määramine, aminohapete määramine;  silo toitainete sisalduse, energeetilise väärtuse ja käärimiskvaliteedi näitajate määramine;  teravilja sekkumisostu proovide analüüsimine;  rahvusliku referentlaboratooriumi volitusest tulenevate ülesannete täitmine.  Taimetervise ja mikrobioloogia labor (18 töötajat):  kartuli, maasika ja viljapuude bakterhaiguste määramine;  kartuli ja köögivilja viirushaiguste määramine;  kartuli värtnaviroidi määramine kartulil ja dekoratiivtaimedel;  mükoplasmade määramine viljapuudel;  seenhaiguste määramine taimses materjalis;  taimedel, mullas ja puidus esinevate nematoodide määramine;  taimede ja taimsete saaduste putukkahjurite ja lestade ja seenhaiguste määramine;  toksilisuse määramine teraviljas, teraviljatoodetes ja söödas.  Agrokeemia labor (12 töötajat):  väetiste kvaliteedi erinevate näitajate määramine;  mulla kvaliteedi erinevate näitajate määramine;  orgaanilise väetise kvaliteedi erinevate näitajate määramine.  Seemnekontrolli labor (15 töötajat):  seemnete kvaliteedi erinevate näitajate määramine.  Finants- ja asjaajamisosakond (8 töötaja):  korraldab PMK, sh laboratooriumite raamatupidamist, kuluarvestust; 72   osaleb asutuse eelarve planeerimisel ja jälgib selle täitmist;  korraldab Keskusesse saabunud proovi vastuvõtmist, registreerimist andmebaasi sisestamist;  haldab ja arendab asutuse info- ja kommunikatsioonisüsteeme;  korraldab Keskuse dokumentatsiooni süstematiseerimist, säilitamist ja hävitamist.  Üldosakond (14 töötajat):  korraldab Keskuse hoonete ja ruumide haldamist, tagab hoone ja varade puutumatuse, korraldab territooriumi korrashoidmise;  korraldab riigihankeid;  korraldab Keskuse infotehnoloogiaalast teenindamist;  tagab seadmete korrashoiu ja remondi.  Vastavustõendamise ja sertifitseerimisosakond (6 töötajat):  kvaliteedi kontrollimine teravilja sekkumisostul ja säilitamise;  sekkumisladude seisundi kontrollimine (füüsiline kontroll);  kontrolliproovide võtmine vastavuse hindamiseks toote kvaliteedi ja ohutuse osas ning inspekteerimisaruannete- ja vastavustunnistuste väljaandmine.  Põllumajandusseire ja uuringute osakond:  maaelu arengukava II telje meetmete seire ja hindamise koordineerimine;  PKT seire ja hindamisega seotud andmebaasisüsteemi haldamine;  põllumuldade seire;  põllumuldade omaduste kaardistamine ja analüüs;  põllumajanduslike GIS- andmebaaside arendamine;  lubja- ja väetistarbekaartide koostamine;  agrokeemia alased uuringud, mis hõlmavad väetiste ratsionaalset ja põhjendatud kasutamist, taimetoitainete bilansi uuringuid ning muldade viljakuse säilitamisega seotud küsimusi;  agroökoloogilised uuringud;  põllumajanduskultuuride saagi ja kvaliteedi uuringud;  maheviljelusalased uuringud.  Katsekeskused:  riiklike sordivõrdluskatsete läbiviimine;  sertifitseeritud seemnepartiide ametliku järelkontrolli põldkatsete läbiviimine;  registreerimiskatsete läbiviimine;  sortide standardproovide säilitamine;  väljaspool Eestit registreeritud sortidele sordikirjelduste kontrolli läbiviimine põllul;  teadus- ja erikatsete läbiviimine. Info liikumine pädevate asutuste vahel toimub, e-kirja teel, telefoni teel või ühiste ümarlaudade taga aru pidades. Samuti sõlmitavate koostöölepingute aruteludel. 73 Asutusesisene info liikumine on tagatud:  webdesktop-i programm, kus kajastub kogu asutuse kirjavahetus ja dokumentide liikumine, ligipääs vastavalt volitustele;  LIS programmi abil;  juhtkonna, labori juhatajate ja osakonnajuhatajate koosolekud;  teavitused kirja teel;  labori koosolekud. PMA-ga on ühised andmebaasid, mille kasutamine piiratud erinevate õigustega. Koolituse korraldus PMK-s Aasta alguses toimub laborisisene arutelu labori kõikide töötajate osavõtul, mille käigus planeeritakse eelseisva aasta tegevused ning selgitatakse välja vajadused töötajate täiendõppeks/koolituseks. Arutelu tulemusel koostatakse laborite täiendkoolituse plaan. Täiendõpe haarab nii analüüsidega seonduvat kui ka üldist koolitust initsiatiivikuse ja kvaliteediteadlikkuse suurendamiseks (analüüsimise arengutendentsid, meetodite täiendused ja muudatused, uued tehnilised lahendused, toidule ja muudele toodetele esitatavad kvaliteedinõuded, proovivõtmine, arvutiõpetus, kvaliteedijuhtimine jne). PMK Laboratooriumide koolituse planeerimise alused põhinevad:  labori analüüsialase tegevuse kaasaegsel tasemel hoidmisel;  arenguvajaduse analüüsil (sh võetakse arvesse tagasisidet klientidelt);  kaasaegse aparatuuri ja meetodite uuendamise∕juurutamise vajadusel;  seadusandluse muudatustest tulenevate uute toimingute läbiviimise käivitamise vajadusel. Koolitusüritustest on eelistatud rahvusvahelised seminarid, rahvusvaheliste organisatsioonide töögruppide istungitel osalemine. Iga koolitusel osaleja teeb kokkuvõtte koolitusest (memo, täiendkoolituse kokkuvõte), kus annab ka hinnangu osaletud koolitusele. Samuti annab hinnangu labori juhataja. Tugiressursid  Seadmed- kasutatakse meetoditele vastavaid seadmeid. Seadmebaasi on vaja uuendada, et saada täpsemaid tulemusi, madalamaid määramispiire. Sellisteks investeeringuteks on vajalik rahaliste vahendite eraldamine ministeeriumi poolt.  Meetodid- laborid kasutavad rahvusvaheliselt tunnustatud ja kehtivaid meetodeid. 74 3.1.9 Ravimiamet (RA) Ravimiamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus:  millel on juhtimisfunktsioon;  mis teostab riiklikku järelevalvet;  mis kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel ja ulatuses. Ravimiameti struktuur skemaatiliselt on toodud alljärgneval joonisel: Ravimiamet:  kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid;  kontrollib ravimite kliiniliste uuringute lubatavust ja valvab uuringus osalejate ohutuse järele;  annab ravimite käitlemise tegevuslubasid, valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle;  jälgib ravimite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete liikumist üle Eesti piiri;  ütleb, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte;  ütleb, kas ravim kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite, käsimüügi või retseptiravimite hulka;  kogub ja analüüsib andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis; 75   kogub ja hindab teavet ravimite kõrvaltoimete kohta, korraldab sellealase teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele;  valvab rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise üle;  valvab ravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle;  valvab müügiloa hoidjate ravimiohutuse järelevalvesüsteemide toimivuse üle;  annab hinnanguid apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele;  korraldab Eesti esindajate osavõttu Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Farmakopöa komisjonides ja teistes kogudes;  aitab kodanikel selgust saada kõikides ravimeid puudutavates küsimustes. Ravimiameti osakonnad ja nende põhiülesanded on: 1) Üldosakond, mis korraldab eelarve planeerimist, selle täitmise analüüsi ja aruandlust ning raamatupidamist; haldab ameti valdusesse antud riigivara, peab selle üle arvestust, korraldab riigivara hooldustöid; korraldab riigihangete läbiviimist; korraldab ameti personalitööd ja asjaajamist, tagab ameti IT-alase teenindamise ja tegeleb ameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase arendustegevusega, korraldab sekretäriteenuse osutamise ja teeb abiteenistustöid ameti ülesannete täitmise tagamiseks. 2) Müügilubade osakond, mis korraldab ja koordineerib ravimite müügilubade dokumentatsiooni hindamist; korraldab ja koordineerib müügiloa andmise aluseks olevate tingimuste muudatuste hindamist; peab ravimiregistrit; määratleb ravimeid ja hindab ravimite kliiniliste uuringute taotlusi ja teostab järelevalvet nende üle. 3) Ravimiohutuse osakond, mis korraldab ravimite ravimiohutuse süsteemi ja riskiohjamise plaanide hindamist, korraldab müügiloa andmise järgset ravimite ohutusalase teabe kogumist, hindamist ja edastamist, korraldab apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite nimekirja koostamisel ekspertarvamuse koostamist; kogub ja süstematiseerib ravimikasutuse andmeid Eestis; peab koodikeskust. 4) Inspektsiooniosakond, mis teostab ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning narkootikumide lähteainete käitlemise, sealhulgas sisse- ja väljaveo järelevalvet õigusaktides kehtestatud ulatuses, teostab järelvalvet ravimireklaami nõuetest kinnipidamise üle; menetleb ravimite käitlemise ja narkootikumide lähteainete käitlemise tegevuslubade taotlusi ja muutusi, annab lube müügiloata ravimite kasutamiseks, ravimitega reisimiseks ja ravimite saatmiseks, korraldab defektsete ravimite alast teabevahetust ning teavitab õigusnormide rikkumistest ja tegevuslubade asjus tehtud otsuste tulemustest. 5) Labor, mis kontrollib ravimite (sh droogide) ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti, ravimtaimede (sh droogide) ja nende segude kvaliteeti, kehtestab oma pädevuse piires ravimite kvaliteedi laboratoorse kontrolli eeskirju, osaleb Euroopa Farmakopöa ja Euroopa riiklike ravimikontrolli laborite koostöövõrgustiku töös ja annab teistele osakondadele erialast konsultatsiooni. 6) Bioloogiliste preparaatide osakond, mis tegeleb vere ja verepreparaatide, inimpäritolu rakkude, kudede ja elunditega, uudsete ravimitega ning teiste meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate bioloogilist päritolu materjale sisaldavate preparaatidega; korraldab 76 järelevalvet nimetatud preparaatide tootmise, turustamise ning sisse- ja väljaveo üle ja teostab nimetatud preparaatidega seotud ohujuhtumite uurimist. Inimressursid Ravimiametis on 101 töötajat. Põhifunktsioonidega seotud ametikohtadel töötab 85 inimest. Töötajate kvalifikatsiooni, väljaõppe ja oskuste tagamine Ravimiameti töötajate kvalifikatsioon, väljaõpe ja oskused tagatakse järgmiste vahendite abil: 1) kompetentsete, tulemustele orienteeritud ja arenguvõimeliste inimeste leidmiseks on välja töötatud „Personali värbamise ja valiku kord“; 2) selgepiiriliste kohustuste, vastutuse ja õiguste tagamiseks on kõikide ametikohtade jaoks koostatud ametijuhendid; 3) tööprotsesside üldise selguse ja protsessi osade omavaheliste seoste selguse huvides on tööprotsessid (kes, mida, millal, milliste vahenditega teeb) kirjeldatud tööjuhendites; 4) kõigile uutele teenistujatele viiakse enne tööle asumist läbi sissejuhatav- ja esmane juhendamine ning väljaõpe töökohal, juhendamiste protseduur on kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatus. Täiendjuhendamised viiakse läbi neile, kelle töösuhe on olnud peatunud kauem kui 3 kuud; 5) igal aastal viiakse läbi personali hindamine, mis toimub kooskõlas „Arengu- ja hindamisvestluste korraga“. Arengu- ja hindamisvestlusi viivad läbi vahetud juhid oma alluvatega. Vestluste käigus arutatakse teenistuja möödunud perioodi töötulemusi, lahendamist vajavaid probleeme, järgmise perioodi tööeesmärke, tööülesannete seost Ravimiameti strateegiliste ja arengueesmärkidega, teenistuja arenguvajadusi ja – võimalusi ning töö- ja palgakorraldust; 6) koolitustega seonduvaid küsimusi reguleerib „Koolituste kord“. Koolitusvajaduste hindamisel on aluseks asutuse arengustrateegia ja –eesmärgid, teenistujate arenguvestluste tulemused ja juhtide hinnangud koolitusvajadustele. Iga aasta alguses toimuvatel arengupäevadel hinnatakse ressursse ja koolitusvajadusi ning koostatakse lõplik koolitusplaan. Koolitustel osalemine toimub üldreeglina koolitusplaani alusel, vajaduse ning eelarvevahendite olemasolu korral on võimalikud ka plaanivälised koolitused. Koolituste efektiivsuse hindamisel on aluseks koolitusplaani täitmine, planeeritud ressursside kasutamise efektiivsus, koolitusel osalenu antud hinnangud koolituse sisu, materjalide, lektori, korralduse ja üldise eesmärgi täitmise kohta ning töötajate rahulolu uuringute tulemused. 77 3.1.10 Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) PPA on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. PPA on vastavalt korrakaitseseadusele ka üldkorrakaitseorgan, kes reageerib siis, kui spetsialiseeritud korrakaitseorgan ei saa tegutseda või ei ole läheduses. Politsei- ja Piirivalveametil on neli regionaalset üksust: Ida prefektuur, Lääne prefektuur, Lõuna prefektuur ja Põhja prefektuur. PPA detailne struktuur asub veebiaadressil: http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/struktuur/ PPA põhiülesanded seoses mitmeaastase riikliku kontrollikavaga: Loomade heaolu, veo ja impordi küsimustega puutuvad peamiselt kokku korrakaitsepolitseinikud ja piirivalvurid prefektuurides. Loomade veo nõuetest kinnipidamist kontrollivad VTA ja PPA ühisaktsioonidel. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus teostab järelevalvet kogu Eesti territooriumil. Politseijaoskond menetleb loomade halva kohtlemise juhtumeid, kui teol on kuriteotunnused. 78 3.2 Laboratooriumite volitamine toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks toimub toiduseaduse § 52 lõike 4 alusel ja veterinaarkorralduse seaduse §34¹ lõike 4 alusel ja vastab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks esitab volituse taotleja Veterinaar- ja Toiduametile kirjaliku taotluse, mis sisaldab olulisi andmeid taotleja kohta, näiteks taotleja nime, isiku- või registrikoodi, sidevahendite numbrid ja aadressid, sh laboratooriumi tegevuskoha aadressi. Lisaks esitatakse taotletava volituse ulatus, mis sisaldab andmeid loomaliigi või nende gruppide, analüüsitavate näitajate ja toidugruppide kaupa ning kasutatavate analüüsimeetodite kohta. Esitada tuleb koopiad akrediteerimist tõendatavatest dokumentidest (akrediteerimistunnistus ja selle lisa, kus kajastuvad akrediteerimisulatuse andmed). Veterinaar- ja Toiduametil on järelevalveanalüüside tegemise õigust taotleva laboratooriumi esitatud dokumentide menetlemiseks üldjuhul 20 tööpäeva alates kirjaliku taotluse saamisest. Selle aja jooksul hindab VTA taotleja poolt esitatud andmete õigsust ja taotletavate kriteeriumite analüüsimiseks kasutatavate meetodite akrediteerimisulatuse sobivust asjakohaste õigusaktide nõuetele. Dokumentide hindamise järgselt teeb Veterinaar- ja Toiduamet otsuse kas volituse andmiseks või sellest keeldumiseks. Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse Veterinaar- ja Toiduameti otsusega, milles ühtlasi kirjeldatakse antud volituse ulatust. Toiduseaduse alusel antud volituse ulatuses näidatakse ära analüüsitav näitaja, toidugrupp ja kasutatav analüüsimeetod, Veterinaarkorralduse seaduse alusel antud volituse ulatuses loomataud, loomaliik või nende grupp, analüüsitav näitaja ja analüüsimeetod. Juhul kui taotleja soovib volituse ulatust muuta, siis peab ta taotlema uut volitust. Erandina võib pädev asutus määrata vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1843 alusel järelevalve analüüside tegemiseks ka tapamajade või ulukiliha töötlemisettevõtte juures asuva laboratooriumi kuni määruse artiklis 1 nimetatud üleminekuaja lõpuni, so kuni 31.detsembrini 2020.aastal. Seda erisust kasutavad akrediteerimata laboratooriumid peavad tõestama, et on alustanud ja viivad läbi vajalikku akrediteerimismenetlust vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 ning peavad esitama pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate analüüside kvaliteedikontrolli kavad on olemas. Lisaks esitavad seda erisust kasutavad laboratooriumid Veterinaar- ja Toiduametile iga aasta lõpuks (hiljemalt iga aasta 15. detsembriks) aruande, kes selle alusel edastab vajaliku informatsiooni Komisjonile. Volitatud laboratoorium peab osalema vastava valdkonna ametlikes laboratooriumidevahelistes võrdluskatsetes. Vastava valdkonna referentlaboratoorium teavitab Veterinaar- ja Toiduametit võrdluskatsete tulemustest. 79 Volitatud laboratooriumitel on kohustus teavitada viivitamata kirjalikult Veterinaar- ja Toiduametit volituse andmise aluseks olnud tingimuste muutumisest, mis võivad mõjutada tema ülesannete täitmist. Juhul kui volitatud laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volitus kehtetuks. 80 3.3 Kontrollisüsteemid 3.3.1 Toidu kontrollisüsteem 3.3.1.1 Pika- ja lühiajalised eesmärgid toidukontrolli valdkonnas järelevalvesuutlikkuse tagamiseks ja tõhustamiseks Toidukontrolli üldisemaks eesmärgiks on saavutada kogu toidu väärtusahela (laudast lauani, põllult põske jne) ulatuses olukord, kus tarbija ja käitleja (sh esmatootja, töötleja ja turustaja) on vabad ja teadlikud oma valikutest ja võimalustest nii sise- kui ka välisturul. Toiduohutuse valdkonnas peame oluliseks, et turustatav toit (omatoodang ja import) on ohutu ja tarbimisväärne, varustatud asjakohase teabega ning ekspordi korral vastav sihtriigi nõudmistele. Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid: • toiduga kaasneb piisav hulk teavet teadliku valiku tegemiseks; • toidu käitleja on õiguskuulekas ja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks; • toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse kontroll on optimaalne, tõhus ja tulemuslik kogu kontrolltegevuse osas (planeerimisest kuni aruandluseni);  põhjendatud ja eesmärgipärase seire alusel on VTA-I olemas ülevaade toiduohutuse olukorrast; • toiduga seotud ohuolukordade ja avalikkuse huvist lähtuvate sündmuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, nende lahendamiseks ja järeltegevuseks on loodud tõhus ja tulemuslikult toimiv koostöövõrgustik ja VTA-sisene süsteem. Üldise eesmärgi saavutamist toetavad pikemaajalisemad eesmärgid ja meetmed: 1. Tegevusvaldkonna arendamine 1.1. Järelevalvetegevuste planeerimine riski analüüsi ja hindamise kaudu aitamaks otsustada uue või teadaoleva võimaliku ohu tõsidust inimese tervisele ning asja- ja ajakohaste õigusnormide loomise vajalikkust; tagamaks valdkonna alategevuste eesmärgipärasus ning saavutatud tulemuste hindamist ja omavahelist seostamist; ressursside sihipärasemat kasutamist. Meede: arendada välja tervikliku riskianalüüsi süsteem, mis aitab hinnata toidust ja keskkonnast tingitud riske, täpsemalt valida kontrolli objekti ja toetada juhtimisotsuste tegemisel. Kavandatava riskihindamisüksuse toimimine. 1.2. Klientide ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine asjakohase, õigeaegse, täpse ja selge informatsiooni kättesaadavuse kaudu vähendamaks toidu ja selle käitlemisega seotud mittevastavuste, ettekirjutuste, sunnivahendite, väärteomenetluste hulka. Meetmed: Erinevate meediakanalite vahendusel tutvustada operatiivselt õigusaktidest tulenevaid nõudeid, anda tarbijale toidu käitlemise, hügieeni, märgistamise, koostis- kvaliteedi, toiduga kaasnevate ohtude, toidutekkeliste nakkushaiguste leviku jmt osas soovitusi. Töötada välja käitlejatele ja teistele huvirühmade selgitava sisuga juhiseid, suuniseid või osaleda aktiivselt nende väljatöötamises. 81 1.3. Teadus- ja arendustegevuse parendamine konkurentsivõime ja Eesti riigi positsioonide kaitsmise ja põhjendamise tagamiseks ELs. Meetmed: Suuta teadmus- ja tehnoloogiapõhiselt operatiivselt kavandada ja laiendada toidukvaliteedi ja -ohutuse seiret valdkondadele, mille kohta kehtivad või kavatsetakse kehtestada EL nõudeid. Pidevalt toimiva koostöövormi loomine teiste Eesti teadus- ja arendusorganisatsioonidega. 1.4. Olla interaktiivselt informeeritud rahvusvahelistest ja EL arengusuundadest. Meetmed: soodustada ja väärtustada töötajate enesearendamise ja õppimise tahet ja võimet. Osaleda aktiivselt rahvusvahelistes foorumites, aruteludes, töögruppides. Tutvuda ja teha laialdaselt kättesadavaks vastavad erialased teatmeteosed, ajakirjad, e-kataloogid. 1.5. Olla usaldusväärne koostööpartner rahva tervise kaitsel ja selle edendamisel. Meetmed: Osaleda aktiivselt ametkondade- ja rahvusvahelistes töögruppides. Algatada tõhusam koostöö teadusasutuste ja teiste institutsioonidega nt erinevate tarbijarühmade toitumise, toidu koostise ja kvaliteedi valdkondades. Osaleda ühisoperatsioonides ja korraldada efektiivsemalt koostöös teiste ametkondadega ühisoperatsioone toidu ja selle käitlemise nõuete rikkumise ning toidutekkeliste nakkushaiguste leviku vastu võitlemiseks. Suhelda klientide, koostööpartnerite ja töötajatega lähtudes põhimõttest „õige info õigel ajal ja sellele, kes seda vajab”. 2. Järelevalvetoimingute kvaliteedi parendamine 2.1 Juurutada planeerimise, aruandluse ja tulemuslikkuse hindamise süsteem tagamaks tegevusvaldkonna läbipaistvus, avatus, analüütilisus, väljapaistvus, esinduslikkus. Meetmed: Töötada välja metoodika järelevalvetoimingute ja laboratoorsete uuringute plaanide väljatöötamiseks, järelevalvetulemuste analüüsimiseks, aruandluseks ja paremaks esitlemiseks. Viia lõpuni tervikliku toidukontrollialase infosüsteemi arendus ning seeläbi loobuda kõikide teiste kitsast funktsiooni ja eesmärki kandvate registrite/andmekogude üksikhaldamisest. Andmete ristkasutuse loomisega väljaspool asutust paiknevate andmekogudega ning ühildamisega asutuse tehnoloogiavõrgustikku on võimalik saada ülevaade kõikidest toiduahelas tegutsevatest käitlejatest. Arendada välja tõhusam sisemine teabevõrgustik, mis tagab info liikumise, selle analüüsi ja jaotamise vastavalt menetluspädevusele. 2.2 Rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid tagamaks tööprotsesside pidev arendamine ning järelevalvevaldkonnast terviklikum ülevaade. Meetmed: Pikaajalise suhte loomine ülikooli(de)ga töötajate järjepidevaks koolitamiseks ja kvalifikatsiooni hoidmiseks ja tõstmiseks, rahvusvahelise suhtlemise võimaldamiseks. Julgustada kasutama kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi. 2.3 Tagada kiire ja operatiivne tegutsemine toiduohutuse valdkonna kriisisituatsioonides. Meetmed: Situatsioonplaanide väljatöötamine ja valmisoleku kindlustamine kriisiolukordades (nt ulatuslikud toidutekkelised nakkushaiguspuhangud, illegaalse toidukauba turulejõudmine, inimese tervisele ohtliku kauba turulejõudmine, ulatuslik keskkonnareostus, elektrikatkestus) tegutsemiseks, kriisijuhtimise protsessi viie komponendi (kriisipotentsiaali määratlemine, kriisikeskuste ja meeskondade loomine, kriisijuhtimise plaani koostamine, kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, plaani elluviimise harjutamine ja plaani kohandamine) põhimõttel. Materiaaltehnilise baasi 82 olemasolu kindlustamine ohtude kõrvaldamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks, järelevalveasutuse sekkumise vajadus toidu turult kiireks kõrvaldamiseks, hävitamiseks. 2.4 Arvestada koolitustegevuses töökorralduse muutustest ja uutest tööülesannetest tingitud ümber- ja täiendõppe vajadusi. Meetmed: pakkuda uutele ametikohtadele asuvatele teenistujatele sisseelamise kiirendamiseks sissejuhatavat ja spetsiaalset tööalast väljaõpet ja tuge (adapteerimisprogrammi väljatöötamine ja juurutamine). Pakkuda järjepidevalt juhtidele kompetentsinõuetest lähtudes juhtimisalast koolitust, spetsialistidele teenindus- ja suhtlemisalast, eetikaalast koolitust. 2.5 Kasutada kommunikatsioonisüsteemi, mis nii asutuse sisesuhtluses kui suhtluses klientide ja koostööpartneritega tagaksid kvaliteetse ja üheselt mõistetavate sõnumite jõudmise kõikide sihtrühmadeni. Meetmed: arendada ja laiendada koostööd meediaga, hinnates meedia rolli olulise infokandjana ühiskonna hoiakute kujundamisel. Parandada meediaga suhtlemise kvaliteeti, väärtustada avalike suhete tegevusulatuse laienemise arendamise ja professionaalsuse tähtsust. Kommunikatsiooni abil tõsta valdkonna tuntust ja rõhutada olulisust. Toidukontrolli üldisema eesmärgi saavutamiseks seatud lühiajalisemad eesmärgid on järgmised: 1. eesmärk: 882/2004 art 13 ja 42 kohase kriisiolukorra situatsioonplaani koostamine; 2. eesmärk: riski hindamine ja sellel põhineva ametlike kontrollide läbiviimise korraldamine toitu käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine; 3. eesmärk- riski hindamisel põhinev proovivõtustrateegia- olemasoleva käsitluse täiustamine; 4. eesmärk: järelevalvesuutlikkuse parendamine tegevusvaldkondades nagu ametlike kontrollide läbiviimine toidulisandite käitlemise ja turuleviimisest teavitamise, e-kaubanduse, toidualase teabe esitamise, toidu jälgitavuse üle; 5. eesmärk: järelevalve infosüsteemi (JVIS) funktsionaalsuse täiustamine ja kasutusulatuse laiendamine (edasiarendamine). 3.3.1.2 Kontrollid üldiste toidualaste õigusnormide täitmiseks (määrus 178/2002) Käitlejate kohustused Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt. Isik on kohustatud abistama järelevalveametnikku toiduseadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Käitlejate ja nende tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele kontrollivad järelevalveasutused toiduseaduse paragrahvis 47 sätestatud pädevusvaldkondades ja käitlemisetappides vastavalt iga- aastastele plaanidele. Ametlikud kontrollid 83 Ametlikke kontrolle toidu valdkonnas viiakse läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 882/2004 ja 854/2004 põhimõtete ja nõuetega. Toiduvaldkonna järelevalve pädevus on jaotatud Maaeluministeeriumi (pädev järelevalveasutus VTA) ning täiendavalt toidu märgistuse järelevalve osas jaemüügietapis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (pädev järelevalveasutus TKA) vahel. Järelevalve infosüsteem (JVIS) Toidukontrolli eesmärgiks on tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit. Selle teeb võimalikuks kogu toidu käitlemise ahelaga seotud tegevuste - toidu tootmisest kuni selle tarbijale kättesaadavaks tegemiseni - nõuetekohasus ja selle tagamine. Tagatud peab olema informatsioon järelevalveasutustele ning piisava ja tõese teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikud. Järelevalve infosüsteemi eesmärgiks on hallata toidu ja sööda käitlemise, käitleja enesekontrolli ning käitlemisettevõtete üle teostatava riikliku järelevalvega seotud andmeid. Järelevalve infosüsteemi peamiseks ülesandeks on hallata toiduainete ja sööda käitlemisega seotud ettevõtete teatamise, tegevuslubade ja kontrollimisega seotud andmeid. Järelevalve infosüsteemi kasutajateks on kõik toidu ja sööda kontrolliga tegelevad järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid. Infosüsteemil on ka käitlejale ja avalikkusele suunatud osad st riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmed. JVIS on kasutusel alates 01.07.2014. Ametlike kontrollide korraldus Veterinaar- ja Toiduametis  Ametliku kontrolli alused Toidu valdkonda (st toidu käitlemist, toidu nõuetekohasust, käitleja enesekontrolli ja riiklikku järelevalvet) reguleerib Eestis toiduseadus ning Euroopa Parlamendi, nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Lisaks toiduseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad toidu valdkonda ka teised seadused ja nende rakendusaktid ning otsekohalduvad EL õigusaktid. Toidu valdkonda reguleerivad õigusaktid on kättesaadavad VTA koduleheküljel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=227. Vastavalt toiduseadusele ning asutuse põhimäärusele korraldab ja teostab VTA järelevalvet asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle, käitlemisettevõtete tegevusloa lahendamise, laboratoorseid uuringuid toidu nõuetekohasuse hindamiseks ning teeb asjakohaseid otsuseid kõigis toidu käitlemisvaldkondades. VTA struktuuris on keskasutus ja 15 kohalikku asutust (maakondade veterinaarkeskused). Toidu ohutuse ja kvaliteedi alase järelevalvetegevuse planeerimise ja koordineerimisega tegeleb keskasutus, kohalike asutuste ülesandeks on aga planeeritu eesmärgi- ja sihipärane elluviimine ning järelevalvetoimingute teostamine.  Ametliku kontrolli planeerimine ja läbiviimine Järelevalvetegevuste planeerimine põhineb käitlemisettevõtete liikidel (nt toidu veoga tegelevad ettevõtted, toidu hulgimüügiga tegelevad ettevõtted, toidu valmistamisega tegelevad ettevõtted, jaekaubandusettevõtted), käideldavatel toidugruppidel (nt piim ja piimapõhised tooted, mesi, munatooted) ning toidu valdkondadel (nt uuendtoit, GM-toit, 84 toidulisandid, lisaained) ja laboratoorsete uuringute liikidel (nt saasteained, jääkained, lisaained, mikroorganismid toidus). Riikliku järelevalveasutuse üheks oluliseks ülesandeks on ettevõtete tegevusloaga ja majandustegevusteatega seotud menetluste korraldamine, mis on eeltingimuseks toidu käitlemise alustamisel. Riikliku järelevalve ülesandeks on ka järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele. Järelevalve käigus hindab järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust asjaomastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvet viiakse läbi regulaarselt, vastavalt keskasutuse koostatud aastaplaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et on tegu õiguserikkumisega. Määruse 882/2004 artikli 3 lõike 1 rakendamine: Riskitaseme määramise eesmärk on tagada ettevõtte toiduohutusalase järelevalve teostamise optimaalne sagedus. Oluline on tagada toiduohutuse seisukohalt kriitilisemate ettevõtete sagedasem järelevalve võrreldes ettevõtetega, kelle riskitase toiduohutuse seisukohalt pole nii kõrge. Taoline ettevõtete jaotamine riskitasemete alusel ja nende kasutamise ettevõtete nõuetele vastavuse hindamise sageduse määramisel võimaldab järelevalve aja- ja inimressursside mõistlikku ja säästlikku kasutamist. Riskianalüüsi teostamisel ja riskitaseme hindamisel lähtutakse järgmistest olulisematest teguritest:  Käitlemisvaldkonnast tulenev tegevus;  Käideldavast toidugrupist tulenev tegevus;  Käideldava toidu/TKM liigist tulenev risk;  Tarbija grupp;  Tootmismaht  Tarbijate arv ja ettevõtte suurus;  Üldhügieeni olukord ettevõttes;  Enesekontrollisüsteemi toimimine.;  Eelnevad järelevalvetulemused;  Teiste liikmesriikide järelevalve ja uuringute tulemused. Ettevõtte riskitase ning minimaalne kontrollimise (st inspekteerimise, auditeerimise ja proovivõtmise) sagedus on sätestatud vastavat valdkonda reguleerivates Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjades. Lisaks ettevõtte inspekteerimisele võtavad järelevalveametnikud keskasutuse koostatud aastaplaani kohaselt nii toidugruppide nõuetelevastavuse kui ettevõtte hügieeni kontrollimiseks toidust või sellega kokkupuutuvatelt esemetelt proove saasteainete, jääkainete, lisaainete, mikrobioloogiliste näitajate vm näitajate analüüsimiseks. Proovivõtt on üks kontrolli toimingutest, mida kasutatakse toidu, TKMi, protsessi või keskkonna nõuetele vastavuse hindamiseks või valdkonnas olukorra seiramiseks. Ametliku kontrolli proove võetakse:  vastavalt proovivõtu plaanidele  kaebuse või kahtluse korral  järelkontrolliks. 85 Proovivõtu plaanid koostatakse igaks aastaks VTA keskasutuse vastava valdkonna spetsialistide poolt koostöös maakondade järelevalveametnikega, võttes arvesse:  õigusaktide nõudeid  järelevalveobjektide arvu  käideldavaid toidugruppe  varasemate aastate analüüsitulemusi. Proove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumites. VTA kasutab järgmiste laboratooriumite teenuseid: Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Terviseameti laboratooriumid, Põllumajandusuuringute keskuse laboratoorium, Keskkonnaameti Kiirgusosakonna laboratoorium. Lisaks kasutatakse vajadusel välislaboratooriumide teenuseid juhtudel, kui analüüsiteenus ei ole Eestis kättesaadav. Valdkondades nagu saaste- ja jääkained ja zoonoosid elusloomadel ning loomse päritoluga toidus, mikroobide antibiootikumide resistentsus (AMR) ning taimekaitsevahendite jäägid (TKVJ) toidus, viiakse samuti aastaplaanide põhiselt läbi riiklikke seireprogramme.  Laborilepingud Proovide analüüsimise mahud, hinnad, meetodid ja muud üksikasjad täpsustatakse iga- aastastes VTA ja laboratooriumite poolt allkirjastatud lepingutes. Lepingute aruanded esitavad laboratooriumid VTA-le lepingutes kehtestatud korras, üldjuhul 2 korda aastas. Laborianalüüside eest tasub VTA selleks riigieelarves ettenähtud vahendite arvelt. Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei vasta toit või muu analüüsitu nõuetele, kannab lisauuringutega seotud kulud käitleja, kelle proov ei vasta nõuetele.  Järelevalve käigus võetud proovide ja teostatud analüüside andmebaas VTA järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid maakondades kannavad järelevalve ning seire proovivõtuga seotudandmed JVISi vastavasse moodulisse. Andmed hõlmavad detailset infot võetud proovide, laboratooriumis teostatud uuringute ja proovide ning analüüside nõuetele vastavuse kohta. Andmebaas on internetipõhiselt kättesaadav järelevalveametnikele ja volitatud veterinaararstidele maakondlikes veterinaarkeskustes ja keskasutuses. JVISi kasutamiseks on antud sisestaja õigused maakondade järelevalveametnikele. Keskasutuse järelevalveametnikel on vaatleja õigused, mis võimaldavad neil saada mistahes ajahetkel andmeid võetud proovide, teostatud uuringute ja analüüside tulemuste kohta. JVISi proovimooduli kasutamiseks on koostatud juhendid, mis on kättesaadavad andmebaasi sisekasutaja avalehel.  Protseduurid, juhendmaterjalid ja muud kirjalikud dokumendid Ametlike kontrollide eesmärgipäraseks ning korrastatud läbiviimiseks kehtestatakse nii keskasutusele kui ka kohalikele asutustele täitmiseks vastavad korrad ning kinnitatakse vastavad juhised, protseduurid ning dokumentatsiooni vormid VTA peadirektori käskkirjadega. Näitena võib tuua järgmised valdkonnad:  toidu sh toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid käitlevate ettevõtete tegevusloaga ja majandustegevusteatega seotud menetluste korraldamine;  ettevõtte ametliku kontrolli sageduse ja riikliku järelevalve korras võetavate proovide planeerimine; 86  järelevalvedokumentatsiooni vormid (nt ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akti vormid, proovivõtu kaaskirja ja protokolli vormid, veterinaartõendite vormid, jmt) ja nende täitmine;  seireprogrammid;  kontroll- ja seireproovide võtmine;  kohalike asutuste aruandluse korraldamine;  kohalike asutuste järelevalveametnike töö hindamise korraldamine;  ametliku kontrolli tulemusi sisaldavate andmekogude pidamine, haldamine  jmt. Korralduslikud dokumendid tehakse järelevalveametnikule kättesaadavaks VTA dokumendihaldusprogrammi (DHP), vastavaid järelevalveametnikke koondavate meililistide ja nõupidamiste/koolituste kaudu. Toidu kontrolli valdkonda reguleerivad korralduslikud dokumendid on järelevalveametnikele tehtud kättesaadavaks ka VTA ekstraneti kaudu. Lisaks korralduslikele dokumentidele koostab keskasutus kohalikele asutustele selgitava ning nõuandva iseloomuga juhendmaterjale. Juhiseid on koostatud ka käitlejatele ning avalikkusele, mis on kättesaadavad VTA koduleheküljel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680 Ametlike kontrollide nõuetekohase läbiviimise kindlustamiseks korraldab keskasutus kohalike asutuste järelevalveametnikele regulaarselt nõudpidamisi ja koolitusi (punkt 3.1.1). Ametlike kontrollide korraldus Terviseametis  Ametliku toidukontrolli planeerimine Ametliku kontrolli ülesandeid planeeritakse riigieelarve strateegia raames perspektiivplaanina 4 aastaks ja kooskõlas Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ning üksikasjaliku tööplaanina üheks aastaks. Perspektiivplaan näeb ette teiste eesmärkide kõrval järgmisi eesmärke: 1) nakkushaiguste leviku tõkestamine ja 2) keskkonnast tingitud terviseriskide vähendamine. Aastaplaan koostatakse TA spetsialistide poolt milles määratletakse töö eesmärgid, tegevuste liigid ja maht ning see on aluseks nende elluviimise finantseerimiseks. Loodusliku mineraal- ja allikavee osas planeeritakse inspektorite ülesanded ettevõtete kontrollimiseks ja kontrolliprotseduuri arendamiseks, laboriuuringute tegemiseks ja labori metoodilise taseme tõstmiseks. Laboriuuringute liigid ja töömahud kavandatakse keskuses lähtuvalt eraldatud riigieelarvest, tervisekaitsetalitustest tulnud ettepanekutest ja EL uutest õigusaktidest ning seireprogrammidest. Reeglina hõlmatakse plaaniga ca 85% eelarverahast, ülejäänud osa kasutatakse ettenägemata ülesannete täitmiseks (epideemilised haiguspuhangu või mürgistuste uurimine, uute õigusaktide nõuete täitmine jms). Kui vajadus selleks tegevuseks on väiksem, kasutatakse raha lisaks plaanitule laborite metoodilise taseme tõstmiseks viimaste ettepanekul. 87   Aastaplaani täitmise järelevalve Tehtud tööst annavad talitused ja laborid keskusele aru üks kord kolme kuu jooksul. Kvartaliaruanne hõlmab teostatud kontrolle ja nende tulemusi, proovide võtmist laboriuuringuteks ja tulemuste vastavust nõuetele, samuti meetmeid ja nende rakendamise tulemusi õigusaktide nõuete rikkumise kõrvaldamiseks. Jälgitavus Toiduseaduse § 23 kohaselt peab käitleja tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt. Toidu jälgitavuse nõude täitmist kontrollivad pädevate asutuste järelevalveametnikud oma pädevusalas korraliste inspekteerimiste käigus Ametlike kontrollide korraldus Ravimiametis. Ravimitealast valdkonda reguleerivad ravimiseadus, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus ja nendest tulenevad allaktid ning EL-i veterinaarravimite alased õigusaktid. Ravimitealase järelvalve osas teeb Ravimiamet koostööd Euroopa Ravimiameti, Euroopa ravimite kvaliteedi ja tervishoiu direktoraadi ning teiste EL liikmesriikide pädevate asutustega. Ravimiamet kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid; annab ravimite käitlemise ja vahendamise tegevuslubasid; valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi-, vahendamise- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle; teostab järelvalvet ravimireklaami üle; viib läbi ravimite kvaliteedi laboratoorset kontrolli. Ravimi müügiluba Ravimite toimivuse, kvaliteedi ja ohutuse hindamine viiakse läbi enne müügiloa välja andmist. Hinnatakse kõiki müügiluba taotlevaid ravimeid. Müügiloa väljastamise järgne kontroll hõlmab müügiloa tingimuste muutuste hindamist, ravimi ohutusalast seiret ja ravimite müügiandmete kogumist. Järelvalve põhimõtted on kirjas asutusesisestes tööjuhendites. Ravimite käitlemine Ravimite käitlemise järelevalve korraldatakse riskipõhiselt. Järelevalve põhimõtted on kirjas asutusesisestes tööjuhendites. Välja on toodud sisendid riskide hindamiseks ja järelevalve planeerimiseks. Koostatakse inspektsioonide plaan, kus on märgitud kõik korralised ja sihtinspektsioonid. Korralised inspektsioonid tulenevad enamasti tegevuslubade kehtivusaja lõppemisest. Sihtinspektsioonid on enamasti ette teatamata ja põhinevad riskianalüüsil nt pädeva isiku vahetus, ruumide vahetus või uue tegevusloa saamine jms, aga ka järelkontrollid nt ettekirjutuste täitmise kontrollimine. Veterinaarravimite kvaliteedi kontroll Ravimite kvaliteedikontroll toimub aastaplaani alusel. Plaan koostatakse riskipõhiselt, asutusesisestest tööjuhenditest lähtudes. 88 3.3.1.3 Toidualase teabe esitamine tarbijale ning toitumis- ja tervisealased väited 3.3.1.3.1. Toidualase teabe esitamine Toidualase teabe esitamise nõuded ja riiklik järelevalve on sätestatud toiduseadusega. Toiduseaduse § 38 lõige 1 kohaselt on toidualane teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud teave. Toidualane teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Eestis tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu puhul esitatakse toidualane teave eesti keeles, välja arvatud juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav. Toidualase teabe esitamise nõuded toidugruppide või töötlemisviiside kaupa, toidualase teabe esitamise nõuded müügipakendisse pakendamata toidul ning toidupartii tähistamise nõuded on sätestatud põllumajandusministri määrustega. Toiduseaduse kohaselt teeb riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle kõigis käitlemisvaldkondades VTA. Lisaks VTA-le teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes TKA. Toidualase teabe esitamise nõudeid selgitav teave toidukäitlejale on leitav VTA kodulehel http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=687. VTA teostab kontrolli toidualase teabe esitamise nõuetekohasuse üle järgmiselt:  vähemalt üks kord aastas toidukäitlemisettevõtte plaanilisel nõuetele vastavuse hindamisel;  vastavalt toitumisalase märgistuse kontrolli proovivõtukavale, mis lisaks analüüsitulemuste hindamisele näeb ette müügipakendi märgistuse (sh toitumis- ja/või tervisealaste väidete) nõuetele vastavuse hindamise;  toidu märgistamise või toidualase teabe esitamisega seonduvate vihjete või kaebuste korral. Nõuetele vastavuse hindamise sagedus, kontrolli läbiviimisel abimaterjalina kasutatav töölehe vorm ja toitumisalase märgistuse kontrolli proovivõtukava on kehtestatud VTA peadirektori käskkirjadega. Toitumisalase märgistuse kontrolli proovivõtukava koostamisel arvestatakse eelkõige võimaliku riskiga (nt lisatud vitamiinide ja mineraaltoitainetega toit) ning tarbija õiglase teavitamise printsiibiga (nt toitumis- ja/või tervisealaste väidetega toit). Toitumisalaste näitajate analüüsitulemuste hindamine viiakse läbi vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile pädevatele asutustele, mis kehtestab märgistusel esitatud toiteväärtuse lubatud hälbed. Toidualase teabe esitamise nõuetekohasuse kontrollimisel tuvastatud puudused kajastatakse kontrollaktis, kus tehakse ka ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Järelevalveametnike nõupidamistel käsitletakse toidualase teabe esitamise/toidu märgistamise (sh toitumis- ja tervisealaste väidete) valdkonda vastavalt vajadusele arvestades muudatusi seadusandluses, esilekerkinud probleeme ja järelevalveametnike soove. TKA teostab järelevalvet vastavalt turujärelevalve tööplaanile, tarbijate kaebustele ning signaalidele, välisele vihjele ning järelkontrollina. 89 Aastaplaanid koostatakse arvestades Tarbijakaitseameti strateegilisi eesmärke ning hetkelist turuolukorda. Tarbijakaitseametis koostatakse aasta jooksul aruandeid järgnevalt:  poolaasta aruanne  aastaaruanne Turujärelevalves kehtestatud dokumenteeritud protseduurid on kinnitatud peadirektori käskkirjaga ja on kätte saadavad kontrolli teostavatele Tarbijakaitseametnikele interneti vahendusel intranetis. Tarbijakaitseameti dokumentide loetelu on koostatud funktsioonipõhisena. Tarbijakaitse tegevuse käigus loodud ja saadud dokumendid on liigitatud funktsioonide kaupa sarjadesse. Dokumentide loetelu on aluseks dokumentide registreerimisel Tarbijakaitseameti dokumendiregistris ja arhivaalide loetelu koostamiseks dokumentide säilitamise ja arhiveerimise korraldamisel. Kontrollitegevuse ja aruandluse dokumenteerimine:  riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollid  proovivõtu protokollid  väärteomenetluse blanketid Koordineerimine ja koostöö ning info liikumine: Koostöö korras teavitab Tarbijakaitseamet koostööpartnereid avastatud puudustest, edastab vastavalt kuuluvusele tarbijate avaldusi, esitab selgitustaotlusi, teostab regulaarset infovahetust ning korraldab vastavalt vajadusele ühiseid kontrollreide. Tarbijakaitseameti tarbijate teeninduskeskkonna infosüsteem TAKIS2 on loodud Tarbijakaitseameti tellimusel AS Fujitsu Estonia poolt veebipõhisena, mis võimaldab andmeid üle vabariigi sisestada ühtsesse andmebaasi ning on kasutajale kättesaadav internetiühenduse olemasolu korral. Andmebaas sisaldab teavet tehtud töö kohta: riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollid, tarbija avaldused, selgitustaotlused, väärteomenetlused, ettekirjutused ning nõustamised. Samuti on võimalik sisestatud andmetest teha aruande päringuid. Dokumendihaldussüsteemis GoPro registreeritakse kogu riigiasutustest sissetulev ja riigiasutustesse saadetav post. Samuti sisestatakse kõik väärteotoimingud Väärteomenetluse portaali. 3.3.1.3.2. Toitumis- ja tervisealased väited Toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (edaspidi määrus 1924/2006). Järelevalvet nimetatud määrusega sätestatud nõuete täitmise osas teevad VTA ja TKA vastavalt toiduseaduses toodud pädevusele. Toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise nõudeid selgitav teave toidukäitlejale on leitav VTA kodulehel http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1245 . Kontrolli toidul esitatud toitumis- ja tervisealaste väidete nõuetekohasuse üle teeb VTA üldjuhul toidualase teabe esitamise/toidu märgistamise kontrolli raames ning 90 vastavasisuliste vihjete korral (vt 3.3.1.3.1). Kontrollimisel tuvastatud asjaolud kajastatakse ettevõtte kontrollaktis. Eksitava ja/või väite mittenõuetekohasel kasutamisel, sealhulgas mittelubatud väite esitamisel, tehakse käitlejale asjakohane ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Määruse 1924/2006 artikli 13 (5) ja artikli 14 tervisealase väite loa saamise taotlused esitatakse VTAle kui liikmesriigi pädevale asutusele. Toitumis- või tervisealaste väidetega toidu turuletoomisest teavitamine ei ole nõutud. 3.3.1.4 Looduslik mineraalvesi ning allikavesi Valdkonna järelevalvet reguleerivate õigusaktide nimekiri:  Veeseadus  Rahvatervise seadus  Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrus nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele”  Direktiivid 2009/54/EÜ ja 2003/40/EÜ Loodusliku mineraalvee valdkonnas on vastutav asutus Terviseamet, kes: 1) tunnustab Eestis ammutatavat ning toodetavat vett või Euroopa Liidu välisest riigist Eestis turule lastavat vett looduslikuks mineraalveeks; 2) teeb hiljemalt 180. päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusajaga viis aastat või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumise otsust; 3) kontrollib turule laskja esitatud uuringu- ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele; 4) tunnistab kehtetuks tunnustamise otsuse, kui loodusliku mineraalvee koostis ja muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud; 5) teostab riiklikku järelevalvet loodusliku mineraalvee ja allikavee nõuetekohasuse üle kogu käitlemisahela ulatuses; 6) teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest, tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest ning kehtetuks tunnistamisest, avalikustab tunnustamisandmed ja edastab liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarsete kontrollitulemuste kohta; 7) võib ajutiselt peatada või piirata Eesti territooriumil kauplemist loodusliku mineraalveega, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või ohustab rahva tervist, teavitades vastavast otsusest koos põhjendusega viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vastutavaid asutusi. Loodusliku mineraalvee hindamine ja tunnustamine 1) Looduslikku mineraalvett võib turustada, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Terviseamet tunnustab Eestis loodusliku mineraalvee nõuetekohasust Sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 83 § 3 sätete kohaselt. 2) Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud Euroopa Liidu välise riigi maapõuest ja Euroopa Liitu imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. 91  3) Liikmesriigi vastutav asutus võib lõikes 2 nimetatud looduslikku mineraalvett tunnustada üksnes juhul, kui selle vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et:  vesi vastab looduslikule mineraalveele §-s 3 esitatud nõuetele;  allika ja veevõtukoha reostusohu eest kaitstuse, veevõtuseadmete paigalduse ja kasutamistingimuste ning hügieeninõuete täitmist puudutavate sätete kohaldamist kontrollitakse regulaarselt. 4) Lõikes 3 nimetatud tõendamise kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat, kuid loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud samas lõikes esitatud nõuete täitmist. 5) Terviseamet põhjendab tunnustamist, avalikustab selle põhjenduse veebilehel ning teavitab Euroopa Komisjoni kehtiva korra kohaselt igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest ja selle tühistamisest. 6) Liikmesriikide poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu, sealhulgas liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandate riikide looduslikud mineraalveed, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja veebilehel. 7) Terviseameti poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu ja viide lõikes 6 nimetatud loetelule avaldatakse Terviseameti kodulehel. Samas avaldatakse ka andmed loodusliku mineraalvee tunnustamise tühistamise kohta. Seisuga 31.03.2017 on Eestis neli tunnustatud looduslikku mineraalvett tootvat ettevõtet. Seisuga 31.03.2017 on esitatud Euroopa Komisjonile andmed nelja looduslikku mineraalvett tootva ettevõtte kohta. Kolmandatest riikidest mineraalvett Eestis ei ole tunnustatud. Info tarbijale Eestis tunnustatud loodusliku mineraalvee kohta: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/looduslik-mineraalvesi.html Infot ettevõtjatele loodusliku mineraalvee tunnustamise kohta saab leida Terviseameti kodulehelt: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/looduslik-mineraalvesi.html 3.3.1.5 Toidulisandid Toidulisand on toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Toidulisand viiakse turule müügipakendisse pakendatuna üksikult või kombineeritult kindlate annustena, nagu kapslitena, pastillidena, tablettidena ja muul sellisel kujul, pulbrikotikestena, vedelikuampullidena, tilgutuspudelitena, ning muul sellisel kujul, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Toidulisandi koostis- ja kvaliteedinõudeid ning toidualase teabe edastamise nõudeid reguleerib Põllumajandusministri 12. novembri 2014.a määrus nr 100. Määruse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ. Toidulisandist teavitamine 92 Toidulisandi esmakordsest turuleviimisest tuleb järelevalveasutust teavitada hiljemalt turuleviimise päeval. Teavitamiseks peab toidulisandi esmakordne turuleviija edastama teatise koos toidulisandi märgistuse näidisega. Teavitamise eesmärk on anda VTA-le ülevaade Eesti turul olevatest toidulisanditest, võimaldades seeläbi paremini järelevalvet korraldada ning anda ettevõtetele infot teavitatud toodetest. Teavitamise käigus ei hinnata toodete märgistusi ega nõuetekohasust. Toidulisanditest teavitamine annab ettevõtetele õiguse toidulisandeid Eestis turustada ning ettevõtted on vastutavad toodete ohutuse ja nõuetekohasuse eest. Teavitamine on tootepõhine, mis tähendab, et kui üks turuleviija on konkreetse toidulisandi turuleviimisest teavitanud, siis teised turuleviijad seda enam tegema ei pea. Toidulisandite teatisi saab VTA-le edastada:  posti teel (Väike-Paala 3, Tallinn 11415)  e-posti teel ([email protected])  Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Teavitatud toidulisandid lisatakse andmebaasi, mis on leitav kodulehelt: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toidulisandEritoitparing. Toidulisandite järelevalvet teostatakse:  teavitamisel (hinnatakse kas toode on toidulisand või mitte.);  ettevõtete järelevalve käigus (kontrollimise sagedus sõltub ettevõtte riskitasemest);  suunatud kontrollide käigus ja  vihjete ning kaebuste alusel. Keskasutuse tasandil tegeleb toidulisandite valdkonnaga 1 ametnik. VTA kodulehel on olemas info ja juhendid toidulisandite käitlemise kohta: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=686 3.3.1.6 Eritoit Eritoitude alla kuuluvad imiku piima- ja jätkupiimasegud, teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidud ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajad. Eritoite reguleerivad järgmised õigusaktid:• Komisjoni määrus (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009. • Maaeluministri määrus nr 43 „Eritoidu koostis- ja kvaliteedinõuded, selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja selle käitlemise nõuded ning eritoidu kohta toidualase teabe esitamise nõuded“ • Maaeluministri määrus nr 42 „Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded, selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja selle käitlemise nõuded ning selle toidu kohta toidualase teabe esitamise nõuded“. 93 Eritoidu turuleviimine Eritoidu esmakordsest turuleviimisest tuleb järelevalveasutust teavitada hiljemalt turuleviimise päeval. Teavitamise eesmärk on anda VTA-le ülevaade Eesti turul olevatest eritoitudest, võimaldades seeläbi paremini järelevalvet korraldada ning anda ettevõtetele infot teavitatud toodetest. Teavitamise käigus ei hinnata toodete märgistusi ega nõuetekohasust. Eritoitudest teavitamine annab ettevõtetele õiguse eritoite Eestis turustada ning ettevõtted on vastutavad toodete ohutuse ja nõuetekohasuse eest. Teavitamiseks peab eritoidu esmakordne turuleviija edastama Veterinaar- ja Toiduametile teatise koos eritoidu märgistuse näidisega. Teavitada on vaja järgmiste eritoitude turuleviimisest:  imiku piimasegud,  meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidud ja  kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajad (energia sisaldus on päevas alla 800 kcal) Teavitamine on tootepõhine, mis tähendab, et kui üks turuleviija on konkreetse eritoidu kohta teatise ja märgistuse juba esitanud, siis teine turuleviija seda enam tegema ei pea. Eritoitude teatisi saab VTA-le edastada: - posti teel (Väike-Paala 3, Tallinn 11415) - e-posti teel ([email protected]) - Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Teavitatud eritoidud lisatakse andmebaasi, mis on leitav kodulehelt: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toidulisandEritoitparing. Eritoitude järelevalvet teostatakse: - teavitamisel (hinnatakse kas toode on eritoit või mitte); - ettevõtete järelevalve käigus (kontrollimise sagedus sõltub ettevõtte riskitasemest) ja - vihjete ning kaebuste alusel. Keskasutuse tasandil tegeleb eritoitude valdkonnaga 1 ametnik. Eritoitude kohta leiab infot VTA kodulehelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=685 3.3.1.7 Vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete lisamine Eestis puuduvad sätted vitamiinide ja mineraaltoitainete kohustusliku lisamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 4 punktis b nimetatud erandiga hõlmatud toodete kohta. Samuti ei ole nõutud pädeva asutuse teavitamist sellise toidu turule viimisest, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, ja toidu, mis sisaldab määruse III lisa B ja C osas loetletud aineid, turuleviimisest. 94 3.3.1.8 Bioloogiline ohutus 3.3.1.8.1. Toiduhügieen (üldine) Vastavalt toiduseaduse § 47 teostab Veterinaar- ja Toiduamet riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle. Tegevusloa taotlemine Ettevõtjal kes soovib tegeleda toidu käitlemisega ning selle turule viimisega peab enne tegevuse alustamist olema toiduseaduse kohane tegevusluba. Lisaks määruse (EÜ) nr 853/2004 alusel ’tunnustamisele’ kehtib Eestis siseriiklik ’tunnustamine’ (loakohustus), milleks on antud võimalus määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti a alusel. Vastav säte on kehtestatud toiduseaduse paragrahvis 8. Millal peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba? Loakohustus on järgmistel ettevõtetel: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte; 2) ettevõte, kus loomsete esmatoodete käitlemise käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud ettevõte, kus toimub nimetatud toodete esmatootmine ja tootja teeb sellega seotud toiminguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 tähenduses või kus tegeletakse toidu vedamisega; 3) ettevõte, kus mitteloomsete esmatoodete käitlemise käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted; 4) ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud mitteloomsete esmatoodete pakendamine ning välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted; 5) ettevõte, kus käideldakse loomset toitu ja seda turustatakse teisele käitlejale ning mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III; 6) ettevõte, kus ladustatakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril; 7) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted; 8) ettevõte, kus tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga (edaspidi mittenõuetekohane loomne toit) varustamisega; 9) ettevõte, kus tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis, vabalaos või tollilaos. 95 Milliseid nõuded peavad tegevusloa saamiseks olema täidetud? Tegevusloa saamiseks peab ettevõte vastama järgmistele nõuetele:  koostatud on enesekontrolliplaan, mis on kooskõlas toiduseaduse §-s 34 sätestatud nõuetega. Enesekontrolliplaani koostamise juhendmaterjalid on leitavad Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt;  ettevõtte ruumid, sisseseade, jäätmete ja veevarustus, toidu käitlemine, pakkimine ja vedu ning töötajate isiklik hügieen on vastavuses määruse 852/2004 II lisas toodud nõuetega;  kui ettevõte tegeleb vaid esmatootmise ja sellega seonduvate tegevustega peab see vastama määruse 852/2004 I lisa ja määruse 853/2004 asjakohastele nõuetele;  kui ettevõte tegeleb loomset päritolu toidu käitlemisega, peavad olema täidetud lisaks määruses 853/2004 toodud asjakohased nõuded. Kuidas on võimalik andmeid esitada ja luba taotleda? Tegevusloa taotluse näidisvorm on kättesaadav Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel (toit- > alarubriigist „Dokumendivormid“). Elektrooniliselt on võimalik teadet täita Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu). Tegevusloa taotluse saab esitada:  Eesti teabevärava eesti.ee kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu);  Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu);  digiallkirjastatult e-posti teel ettevõtte asukohajärgsele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;  posti teel või toimetades ettevõtte asukohajärgsele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;  notari kaudu. Tegevusloa saamiseks tuleb taotlusele lisada järgmised dokumendid (Toiduseadus § 9):  nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tegevusluba taotletakse;  ettevõtte asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;  ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;  andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;  reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused; 96   käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;  andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;  ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;  puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;  kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;  toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;  toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;  andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus. Tegevusloa taotluse lahendamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse ettevõtte või selle osa, kus toitu käideldakse, vastavust toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Nagu eelpool mainitud peab käitleja esitama kirjaliku taotluse tegevusloa saamiseks enne käitlemise alustamist. Tegevusluba võib ettevõttele taotleda kas tervikuna või osade kaupa. Tegevusloa taotlusele esitab käitleja lisaks ka vajalikud andmed ja dokumendid. Järelevalveasutus kontrollib esitatud andmeid ja dokumente ning hindab ettevõtte vastavust esitatud andmetele ja ettevõttele kehtestatud nõuetele. Kui ettevõte on hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, teeb MVK juht otsuse ettevõttele tegevusloa andmise kohta. Ettevõttele antakse õigus tegutseda konkreetses käitlemisvaldkonnas ning käidelda teatud toidugruppi. Üldjuhul on tegevusluba tähtajatu. Kuid kui ettevõtte nõuetele vastavust saab hinnata alles ettevõttes toimuva käitlemise käigus või kui tegevusloa taotluse menetluse käigus tuvastati vajadus teha ettevõttes toiduohutuse tagamist otseselt mittemõjutavaid ehituslikke, tehnoloogilisi, töökorralduslikke või muid ümberkorraldusi, siis on toiduseadusega järelevalveasutusele õigus väljastada ka esialgne tegevusluba esialgse kehtivusajaga kuni kolm kuud. Kui esialgse tegevusloa tähtaja lõpul tehtud kontrollil selgub, et ettevõte ei vasta endiselt kõikidele asjaomastele nõuetele, kuid on näha, et on tehtud selgeid edusamme, võib esialgse tegevusloa otsust pikendada, kuid kokku mitte üle kuue kuu. Enne esialgse tegevusloa kehtivusaja lõppemist tuleb järelevalveasutusel ettevõtte kohta teha kas tegevusloa andmise otsus või tegevusloa andmisest keeldumise otsus. Juhul kui aga ettevõte ei vasta ettevõttele kehtestatud nõuetele teeb MVK juht otsuse tegevusloa andmisest keeldumise kohta. Juhul kui ettevõte eirab toiduseaduse nõudeid, on järelevalveasutusel õigus ka tegevusloa kehtivus teatud ajaks peatada või otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul tuleb ettevõttes käitlemine viivitamata vastavalt kas peatada või lõpetada. 97 Tegevusloaga seotud menetlused on korraldatud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, toiduseadusega ning põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määrusega nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ Tegevusloaga seotud menetlusprotsess on kirjeldatud VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhises “ Tegevusjuhis toitu sh toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid käitlevate ettevõtete tegevusloaga ja majandustegevusteatega seotud menetluste korraldamiseks“. Tegevusloaga toidukäitlemisettevõtete loetelud on leitavad veebilehel: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing. Toidu/TKM käitlemisest teatamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, artikli 6 lõike 2 kohaselt peavad kõik toidu käitlejad teatama järelevalveasutusele ettevõttest, kus toitu käideldakse. Kuna toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe, peavad ettevõttest teatama kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad alates tootmisest kuni toidu tarbijale üleandmiseni. Nimetatud järelevalveasutuseks on Veterinaar-ja Toiduamet (edaspidi VTA). Toiduseaduse § 7 lõike 1 alapunkti 2 kohaselt peavad toiduga kokkupuutuvate materjalide käitlejad teatama ettevõttest, kus käideldakse toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (TKM). Sisuliselt on teatamise puhul tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse VTAd ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Ettevõttest informeerimiseks tuleb VTAle esitada majandustegevusteade. Millal tuleb esitada majandustegevusteade? Majandustegevusteade on vaja esitada toidu käitlemiseks järgmiste tegevuste puhul:  taimsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused, mille käigus ei muutu nende toodete esialgne kuju ja esialgsed omadused, näiteks vedu, säilitamine, sorteerimine;  loomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused tootmiskohas, näiteks munade tootmine, kogumine ja ladustamine tootja juures, va munade pakkimine; mesindusega seonduvad tegevused, see hõlmab mesilaste pidamist (isegi kui see laieneb väljaspool mesiniku valdusi asuvatele tarudele), mee võtmist tarudest, vurritamist ning pakendamist mesiniku valdustes;  toidu valmistamine turuleviimiseks põhiliselt eraelamuna kasutatavas käitlemiskohas, teisaldatavas käitlemiskohas, ajutises käitlemiskohas, müügitelgis, -kioskis ja –veokis. Kui käideldakse loomset toitu ja turustatakse seda teisele käitleja, siis peab taotlema tegevusluba;  toidu vahendamine, k.a interneti- või postimüük;  loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest;  toidu import: a) import vabaks ringluseks st toit tuuakse Eestisse Euroopa Liidu välistest riikidest ja vormistatakse Euroopa Liidus piiranguteta turustamiseks; b) toimetamine tollilattu, vabalattu, vabatsooni 98  c) transiit läbi Euroopa Liidu; d) toidu Euroopa Liitu toimetamine muul eesmärgil;  toidu eksport;  toatemperatuuril hoitava toidu ladustamine, või sellega seotud teenuse pakkumine;  jaekaubanduses üksnes toatemperatuuril hoitava toidu käitlemine;  toidu vedamine;  toidu müümine müügiautomaatides;  farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemine;  kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine;  kütitud ulukite käitlemine ulukite kogumiskeskuses;  toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamine, töötlemine ja turustamine (edaspidi TKMi käitlemine). Majandustegevusteadet ei pea esitama järgmistel juhtudel:  ettevõtte loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala on registreeritud põllumajandusloomade registris loomatauditõrje seaduse alusel;  ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba;  kui ettevõtja/käitleja tegeleb esmatootmisega väikeses koguses: o väike kogus on mitteloomse toidu puhul kogus, mille tootja turustab otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle otse tarbijale; o loomsete esmatoodete väike kogus tooteliikide kaupa on järgmine:  kala – kuni 100 kg päevas;  mesi – kuni 15 taru või mesilasperega majapidamisest või ettevõttest;  munad – kuni 50 linnuga majapidamisest või ettevõttest;  lehma toorpiim – kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;  kitse toorpiim – kuni 20 kg päevas;  ute toorpiim – kuni 10 kg päevas. Väikeses koguses toorpiima võib turustada üksnes piimatootmisettevõttest (otse farmist) tarbijale. Muude ülal nimetamata toidu käitlemisega seotud tegevuste korral tuleb taotleda tegevusluba. Majandustegevusteade tuleb esitada enne käitlemise alustamist! Majandustegevusteate esitamise hetkest peab olema täidetud kõik nõuded, millised asjaomasele ettevõttele kohalduvad (sobivad käitlemisruumid ja sisseseade, enesekontrolliplaan, tervisetõend jne). Alles pärast seda kui käitlejal on selge valmisolek nõuete täitmise osas, saab ta toidu käitlemisega alustada. Kuidas majandustegevusteadet esitada? Majandustegevusteate näidisvorm on kättesaadav Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel (toit-> üldine info -> dokumendivormid). Elektrooniliselt on võimalik teadet täita Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu). Majandustegevusteate saab esitada: 99  Eesti teabevärava eesti.ee kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi, või Mobiil-ID kaudu);  Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID- kaardi või Mobiil-ID kaudu);  digiallkirjastatult e-posti teel ettevõtte asukohajärgsele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;  posti teel või toimetades ettevõtte asukohajärgsele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;  notari kaudu. NB! Alates 01. juulist 2014.a Majandustegevuse Registri (MTR) kaudu enam toidu käitlemisest teavitada ei saa. Juhul kui esitatud majandustegevusteates on andmed muutunud tuleb vastavatest muudatustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul VTAle teada anda. Kui otsustatakse loobuda toidu käitlemisest, kas teatud tähtajani või lõplikult, siis peab sellest samuti VTAd teavitama. Muudatustest ja toidu käitlemisest loobumisest teatamiseks kasutatakse eelpool nimetatud teate esitamise viise. Majandustegevusteatega seotud menetlusprotsess on kirjeldatud VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhises “Tegevusjuhis toitu sh toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid käitlevate ettevõtete tegevusloaga ja majandustegevusteatega seotud menetluste korraldamiseks“. Teavitatud toidu/TKM-käitlemisettevõtete loetelud valdkondade kaupa on leitavad veebilehel: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing. 100 VTA järelevalveobjektide arvandmed toidugrupiti seisuga jaanuar 2017: JRK KÄITLEMISVALDKOND JA ETTEVÕTTE ETTEVÕTETE . LIIK ARV SEISUGA NR. JAANUAR 2017 1. Liha ja lihatoodete käitlemisettevõtted 108 2. Piima ja piimapõhiste toodete käitlemisettevõtted 42 3. Kala ja kalandustoodete käitlemisettevõtted 157 4. Mee ja mesindussaaduste käitlemisettevõtted 191 5. Muna ja munatoodete käitlemisettevõtted 17 6. Mitteloomset ja/või liittoitu töötlevad ettevõtted 453 7 Mitteloomsete esmatoodete tootmisega tegelevad 334 ettevõtted 8. Toidu hulgimüügiettevõtted, sh ladustajad ja üksnes 977 turuleviijad 9. Mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise, 303 ladustamise- või üksnes turustamisega tegelevad ettevõtted 10. Toiduveoettevõtted 458 11. Jaemüügiettevõtted 4642 12. Toitlustusettevõtted 5406 13. Enesekontrolli raames võetud proove analüüsivad 70 laboratooriumid 14. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted 1168 15. Toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid 133 käitlevad ettevõtted Alljärgnevalt on toodud järelevalvekorralduse kirjeldus toitu käitlevate ettevõtete liikide kaupa. 3.3.1.8.2. Esmatootmise järelevalve korraldus (farmi tasandil)  Järelevalveobjektide kontrolli loomatervishoiu, loomakaitse ja esmatootmise hügieeninõuete täitmise üle teostavad volitatud veterinaararstid, maakondade veterinaarkeskuste spetsialistid ja VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna ametnikud. 101 Järelevalveobjektide kontroll viiakse läbi Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendmaterjalile vastavalt. Käskkirjaga on kinnitatud kontrollide läbiviimise sagedused sõltuvalt kontrollitavast valdkonnast, kontrollipõhimõtted, kontrolli tulemuste kajastamiseks vastavate töölehtede vormid ning nende täitmise juhendid. Kontrolli tulemusena täidetakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud kontrollakti vorm (ÜKA).  Mitteloomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused. Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine ning tootmiskohas nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine. Mitteloomsete esmatoodete tootmisega tegelevad ettevõtted (va väikeses koguses esmatootjad) peavad järelevalveasutusele teatama toidu käitlemisest enne tegevuse alustamist. Järelevalveobjektide kontroll viiakse läbi vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendmaterjalile. Käskkirjaga on kinnitatud kontrollide läbiviimise sagedused, kontrollipõhimõtted, kontrolli tulemuste kajastamiseks vastavate töölehtede vormid ning nende täitmise juhendid. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele on:  Kõrge riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt üks kord kahe aasta jooksul.  Keskmine riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt üks kord kolme aasta jooksul.  Madal riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt üks kord kuue aasta jooksul. Kontrolli tulemusena täidetakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud kontrollakti vorm (ÜKA). Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. 3.3.1.8.3. Mitteloomset ja/või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve korraldus Järelevalve korraldus mitteloomset ja/või liittoitu käitlevate ettevõtete üle: Järelevalveasutuse üheks oluliseks ülesandeks on toidukäitlemisettevõtete tegevusloa lahendamine. Toidu käitlemine on lubatud tegevusloaga käitlemisettevõttes s.t. et ettevõte peab omama tegevusluba enne käitlemise alustamist. Riiklik järelevalve laieneb kõikidele toidukäitlemisettevõtetele. Riikliku järelevalve ülesandeks on peale ettevõtete tunnustamise korraldamise ning tegevusloa lahendamise ka järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele. Järelevalve käigus hindab järelevalveasutuse järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust 102 õigusaktides sätestatud nõuetele. Mitteloomset toitu töötlevad ettevõtted (sh. mitteloomset esmatooteid käitlevad ettevõtted) peavad vastama toiduseaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, sätestatud nõuetele ning liittoitu käitlevad ettevõtted (s.t ettevõtted, kes käitlevad nii mitteloomset toitu kui ka loomset päritolu töötlemata toitu) peavad vastama lisaks eelpoolmainitud õigusaktidele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad sätestatud toiduohutuse nõuetele. Samuti peavad toidukäitlemise ettevõtted vastama olenevalt käideldavatest toidugruppidest toiduseaduse alusel kehtestatud erinevate õigusaktide nõuetele. Järelevalvet tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata. Käitlemisettevõtetes teostavad järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud. Järelevalvet teostatakse regulaarselt, vastavalt kontrollimisplaanile, juhindudes Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud mitteloomset toitu käitlevate ettevõtete riskihindamise juhendist. Mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevate ettevõtete planeeritud kontrollimise sagedus määratakse vastavalt ettevõtte riskitasemele. Ettevõtte riskitaseme määramisel lähtutakse järgnevatest teguritest:  käideldavast toidugrupist;  ettevõtte tootmismahust;  hügieenireeglite täitmisest ettevõttes;  enesekontrollisüsteemi toimivusest;  ettevõtte tegevuse alustamisest eelmisel kalendriaastal. Minimaalne kontrollimise sageduse oleneb ettevõtte riskitasemest (madal, keskmine ja kõrge). Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele on:  Kõrge riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt kolm korda aastas.  Keskmine riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt kaks korda aastas.  Madal riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt üks kord aastas. Kontrollimise tulemused dokumenteeritakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt käskkirjaga kinnitatud akti vormil (ÜKA). Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Kord aastas koostab keskasutuse mitteloomse toidubüroo peaspetsialist maakondade lõikes koondaruande. Kontrollimiste käigus võtavad järelevalveametnikud toidust proove kontrollimaks, kas toit on inimese tervisele ohutu. Kui proovi analüüsitulemus ületab kehtestatud piirnormi, ehk toit loetakse inimese tervisele ohtlikuks, siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning antud toit kutsutakse turult tagasi. 103 3.3.1.8.4. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve korraldus Toidu hulgimüügiettevõtete alla kuuluvad nii ladustamisega tegelevad toidukäitlejad kui ka üksnes toidu turuleviijad. Järelevalveasutuse ülesandeks on toidukäitlemisettevõtetele tegevuslubade andmine, mis on eeltingimuseks toidu käitlemise alustamisel eritemperatuuri vajava toidu ladustamisel. Ettevõttele tegevusloa andmine toimub kohalike asutuste tasandil, selleks on keskasutuses (jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo poolt) kohalike asutuste järelevalveametnikele välja töötatud vastavad protseduurid ja need on peadirektori käskkirjaga kinnitatud. Toidukäitlejale on välja töötatud vastavad avalduse vormid ja tegevusloa dokumentatsiooni koostamise juhend, mis on VTA kodulehelt kättesaadavad. Toidukäitlejad, kes soovivad alustada eritemperatuuri mittevajava toidu ladustamisega ja/või toidu üksnes turuleviimisega, on kohustatud teavitama kohalikku asutust oma tegevusest enne tegevuse alustamist. Selleks on välja töötatud vastavad teavitamise vormid, mis on VTA kodulehelt kättesaadavad. Teise võimalusena on võimalik teavitada oma toidu käitlemise tegevusest Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, tehes vastavasisuline kanne registrisse enne oma tegevuse alustamist. VTA kodulehel olevate tegevusloa taotlemise ja tegevusest teavitamise vormide kaudu saab järelevalveasutus ka infot, kas ettevõte ladustab lisaks tavatoidule ka mahepõllumajanduslikult toodetud toitu ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ning esemeid. Riikliku järelevalve ülesandeks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest (määrus 852/2004 ja toiduseadus) toidu hulgimüügiettevõttes ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele. Ametlike kontrollide läbiviimiseks on keskasutuse (jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialisti) poolt välja töötatud peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhend kontrollimise sageduse määramiseks toidu hulgimüügiettevõtetele. Samuti lähtutakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud järelevalveplaani ja aruandluse vormide juhendist ning proovivõtu plaanidest. Nende alusel teevad kohalike asutuste järelevalveametnikud (kokku 30 ametnikku, kellel toidu hulgimüügi järelevalve teostamise kõrval on ka muid töövaldkondi) toidu hulgimüügiettevõtete kontrollimise aastapõhised plaanid. Vastavalt nendele plaanidele teostavad ametnikud järelevalvetoiminguid. Keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koondab järelevalveametnike aastaplaanid ning teeb nendest aasta koondplaani. Ametlike kontrollide sageduse määramiseks väljatöötatud juhend põhineb toidu hulgimüügiettevõtte iseärasustest tuleneval riskitasemel, mille määramisel arvestatakse järgmisi tegureid:  käideldavat toidu liik (eritemperatuuri vajav/mittevajav toit);  enesekontrollisüsteemi toimimine ettevõttes;  toidu jälgitavuse toimimist ettevõttes;  enesekontrolli raames võetud proovide analüüsitulemused (arvestatakse juhul, kui ettevõte on toidu importija või esimene turustaja Eestis või ettevõte tegeleb toidu valmistamise/töötlemisega ja/või pakendamisega ning teeb enesekontrolli raames analüüse);  ettevõtte lisategevusvaldkond, milleks võib olla toidu pakendamine, toidu külmutamine, toidu valmistamine või jaemüük, kuid ettevõttel ei pruugi olla lisavaldkonda;  ladustatava toidu märgistamine (arvestatakse juhul, kui ettevõte teeb ise eestikeelse märgistuse). 104 Toidu hulgimüügiettevõtte riskitase ja kontrollimise sagedus on üksnes turuleviimisega tegeleva hulgimüügiettevõtte puhul väga madal, kontrollimise sagedus puudub, ning ladustamisega tegeleva hulgimüügiettevõtte puhul võib riskitase ja kontrollimise sagedus olla kas madal , kontrollimine toimub üks kord kahe aasta jooksul, keskmine,kontrollimine toimub üks kord aastas, või kõrge, kontrollimise sagedus on kaks korda aastas. Järelevalve käigus hindab kohaliku asutuse järelevalveametnik toidu hulgimüügiettevõttes, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning toidu käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvet teostatakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata ja järelevalvetoimingute eest tasub käitleja tunnipõhist järelevalvetasu. Järelevalveametnikud hindavad järelevalve all olevate käitlemisettevõtete vastavust õigusaktide nõuetele ning hindamise tulemused vormistatakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud kontrollakti vormil. Vastava valdkonna peaspetsialist koondab kord aastas valdkonna järelevalve tulemused ja järeldused esitatakse kohalike asutuste järelevalveametnikele iga-aastasel nõupidamisel. Ametliku kontrolli käigus võtavad järelevalveametnikud toidust proove eesmärgiga teha pistelist ja riskipõhist järelevalvet kontrollimaks turul oleva toidu märgistuse tõesust, toidu lisaainete kasutamise vastavust õigusaktides sätestatud korrale ning turul oleva toidu nõuetekohasuse hindamiseks toidu lisaainetele, erinevatele saasteainetele ja taimekaitsevahendite jääkidele. Kui toidus ületab mõni analüüsitud lisa- või saasteaine kehtestatud piirnormi (ja teatud juhtudel võib toidul olla tervist kahjustav mõju), siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning mõnel juhul kõrvaldatakse toit turult. Keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist teostab analüüsitulemuste põhjal riskihindamise ning kui selgub, et toit on tervistkahjustava toimega, siis koostatakse peamaja kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna peaspetsialisti ja kohaliku asutuse vastava spetsialisti poolt RASFF teade. 3.3.1.8.5. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve korraldus Toiduveoettevõtted peavad vastama toiduseaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, sätestatud nõuetele ning samuti asjakohaselt teistes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Toiduveo ettevõtete üle teostatakse järelevalvet VTA kohalike asutuste järelevalveametnike poolt nt. veoettevõtte majandustegevusteate menetluse käigus, teadlikult JVIS-is planeeritud aastaplaani alusel või vihje korral. Samuti teostatakse veovahendite kontrolli tegevusluba omava/teatamiskohustusega ettevõtte ametliku kontrolli käigus st. veovahendite kontroll on ettevõtte kontrolli üks osa. Toiduveoettevõtte ja veovahendi nõuetele vastavuse hindamist teostatakse veendumaks, et ettevõte on vastavuses toiduvedu puudutavate toiduhügieenialaste nõuetega või käitleja kasutab teavitatud veoettevõtte teenust. Toiduvedu on osa toidukäitlemisest, mistõttu on oluline omada ülevaadet toiduveo transpordivahendite nõuetekohasusest. 105 Toidu veole esitatavate nõuete ja veoettevõtete järelevalve kohta on leitav täiendav informatsioon: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=692 Veoettevõtted on leitavad läbi avaliku päringu JVIS-st: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Registreeritud kaebuste/vihjete korral kontrollitakse toiduveoettevõtteid vastavalt vihjete menetlemise korrale. 3.3.1.8.6. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve korraldus Lihakäitlemisettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Tegevusloaga tapamajades ning kütitud ulukite töötlemisettevõtetes teostavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, artiklis 5 punktis 1 esitatud kontrolle paiksed, Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud või lihakontrolli õigust omavad volitatud veterinaararstid. Tapamajades töötavaid paikseid järelevalveametnikke võivad vajadusel abistada nende töös järelevalveametniku abilised. Ülalnimetatud kontrollid hõlmavad alljärgnevaid valdkondi: - loomadega kaasasoleva dokumentatsiooni kontroll; - tapaeelne kontroll; - heaolu; - tapajärgne kontroll; - määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste käitlemise kontroll; - vajalike proovide võtmine. Nimetatud kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud teostavad lihakäitlemisettevõtetes kontrolle ettevõttes valitsevate tingimuste üle. Kontrollide käigus hinnatakse ettevõtte vastavust määruste nr 852/2004, 853/2004, 1069/2009 ja 999/2001 nõuetele sh HACCP põhimõtetel koostatud enesekontrollisüsteemi toimivust. Järelevalvet teostatakse regulaarselt, vastavalt kinnitatud ametlike kontrollide plaanile, juhindudes Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud lihakäitlemisettevõtete ametlike kontrollide ja järelevalve korras võetud proovide planeerimise juhendist. Ametlike kontrollide sagedus ettevõttes määratakse riskipõhiselt, lähtudes ettevõtte struktuurist, käitlemisvaldkondadest, käideldavatest loomaliikidest ja tootmisvõimsusest, ettevõtte enesekontrollisüsteemi toimivusest ning eelmisel aastal läbiviidud ametlike kontrollide tulemustest. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele on:  Kõrge riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt 4 korda aastas.  Keskmine riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt 3 korda aastas.  Madal riskitase- ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt 2 korda aastas. 106   Väga madal riskitase- ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt 1 kord aastas. Ametlike kontrolli tulemused vormistatakse JVISs. Kord aastas hinnatakse tegevusloaga lihakäitlemisettevõtete nõuetele vastavust kõikidele, neile kohalduvate, õigusaktide nõuetele. Lisaks plaanipärastele kontrollidele hindavad järelevalveametnikud lihakäitlemisettevõttes regulaarselt ka loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ning veiseliha märgistamise ja jälgitavuse süsteemide toimivuse vastavust EL otsekohalduvate õigusaktide nõuetele. Samuti täidavad järelevalveametnikud neile pandud kohustusi salmonella seire, campylobacteri seire, saasteainete seire, TSE seire jt. riiklikes seireprogrammides. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. 3.3.1.8.7. Piimafarmide järelevalve korraldus Piimatootmisettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud korrale. Riikliku toiduohutusalase järelevalve korraldamise alus piimatootmisettevõtetes (piimafarmides) on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004/EÜ II ptk, artikkel 8 ja lisa IV ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004/EÜ artikkel 1 punkti 4 ja artikli 10 punkti 8 alapunktis a. Järelevalve üldine korraldus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toiduainete õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, ning kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. Toiduseaduse §47 lõike 1 alusel korraldab Veterinaar- ja Toiduamet järelevalvet erinevates käitlemisvaldkondades, sealhulgas ka piimatootmisettevõtetes ehk piimafarmides. Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruses nr 71 “Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” kehtestatakse toorpiima käitlemise hügieeninõuded sellises loomapidaja majapidamises ja ettevõttes, kus tegeletakse piima tootmisega, ning toorpiima väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded, mida tootja pakub müügiks, müüb või annab muul viisil tasu eest või tasuta üle oma Eestis asuvast piimatootmisettevõttest otse tarbijale. Nõuded toorpiima käitlemisele Nõuded toorpiima käitlemisele on toodud järgmistes õigusaktides:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 853/2004, millega kehtestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (artikkel 8 ja lisa IV); 107   Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 “Toorpiima käitlemise hügieeninõuded”;  Põllumajandusministri 30. juuli 2008. a määrus nr 79 “Toorpiima kvaliteediklasside nõuded, toorpiima koostisosade ja kvaliteedi määramise meetodid ja kord ning toorpiima koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded”. Toorpiima turustamine väljaspool piimatootmisettevõtet võib toimuda ainult volitatud veterinaararsti poolt väljastatud toorpiima veterinaartõendi 8P alusel. Toorpiima veterinaartõend 8P väljastatakse loomapidaja soovil volitatud veterinaararsti poolt peale piimatootmisettevõtte kontrolli, kui piimafarmi hügieeninõuded ja toorpiima kvaliteedinõuded on piimafarmis täidetud ja vajalikud diagnostilised uuringud piimafarmis on teostatud. Toorpiima veterinaartõend väljastatakse volitatud veterinaararsti poolt igale müügikohale eraldi kehtivusajaga kuni kuus kuud (vajadusel tihedamini) Piimatootmisettevõttest kohapeal võib turustada toorpiima tarbijale üksnes väikeses koguses. Toorpiima väikeseks koguseks loetakse:  lehma toorpiim - kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;  kitse toorpiim - kuni 20 kg päevas;  ute toorpiim - kuni 10 kg päevas. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Toorpiima turustamisel teostatakse piimatootmisettevõtte kontrollimist volitatud veterinaararsti poolt sagedusega vähemalt üks kord aastas. Piimafarmi kontrolli käigus täidetakse kontrollakt koos kontrollakti juurde kuuluvate töölehtedega. Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste piimahügieeni eest vastutavad järelevalveametnikud teostavad piimatootmisettevõtte kontrollimist vajadusel. Toorpiima otseturustajate piimafarmidest võetakse toorpiima kontrollproov toorpiima nõuetekohasuse hindamiseks sagedusega üks kord aastas. Piimatootmisettevõtte nõuetele vastavus ja seda tõendav kontrollakt on üheks eelduseks toorpiima veterinaartõendi 8P väljastamisel volitatud veterinaararsti poolt. 3.3.1.8.8. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve korraldus Piimakäitlemisettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Riikliku toiduohutusalase järelevalve korraldamise alus piimakäitlemisettevõtetes on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004. Järelevalve üldine korraldus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toiduainete õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, ning kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. Tegevusluba omavad piimakäitlemisettevõtted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu erireeglid 108 kehtestatud asjakohastele nõuetele. Piimakäitlemisettevõtte peab omama tegevusluba enne käitlemise alustamist. Samuti peavad omama tegevusluba piimakogumiskeskused. Tegevusloaga piimakäitlemisettevõtete reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Ametlikke kontrolle piimakäitlemisettevõtetes teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste piimahügieeni järelevalveametnikud. Piimakäitlemisettevõtete minimaalne kontrollsagedus leitakse riskihindamise käigus. Piimakäitlemisettevõttele omistatud riskitase määrab piimakäitlemisettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Riskitaseme määramisel lähtutakse järgmistest riskiteguritest:  ettevõtte käitlemisvaldkond;  ettevõtte tegevused;  käideldav toiduliik;  tarbija liik;  ettevõtte tootmismaht;  üldhügieeni olukord ettevõttes;  enesekontrollisüsteemi toimimine. Riskianalüüs viiakse läbi vastavalt piimakäitlemisettevõtete ametlike kontrollimiste läbiviimise juhendile. Erakorraline inspekteerimine viiakse piimakäitlemisettevõtetes läbi vastavalt vajadusele. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele kujuneb piimakäitlemisettevõtete planeeritav kontrollsagedus. Riskitasemeid on kokku kolm: kõrge, keskmine ja madal. Kõrge riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on neli korda aastas Keskmise riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on kaks korda aastas Madala riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on üks kord aastas. Piimahügieeni järelevalveametnikud hindavad järelevalve all olevate piimakäitlemisettevõtete vastavust õigusaktide nõuetele ning hindamise tulemused vormistatakse JVISs. Proove võetakse vastavalt riskipõhisele planeeringule. Samuti täidavad järelevalveametnikud neile pandud kohustusi riiklike seireprogrammide raames. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. Toorpiima turustamine Toorpiima müük esmatootena on Eestis võimalik vastavalt põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrusele nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded“. Määrusega on kehtestatud toorpiima käitlemise hügieeninõuded majapidamises ja ettevõttes, kus tegeletakse piima tootmisega. Sama määrus annab võimaluse müüa või anda üle väikeses koguses toorpiima otse oma Eestis asuvast piimafarmist tarbijale. 109 3.3.1.8.9. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve korraldus Kalakäitlemisettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Riikliku toiduohutusalase järelevalve korraldamise alus kalakäitlemisettevõtetes on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004. Kõik kalakäitlemisettevõtted, mis töötlevad, pakendavad, ladustavad kalatooteid, peavad omama enne käitlemise alustamist tegevusluba. Samuti peab olema tegevusluba enne käitlemise alustamist ka külmutus- ja tehaslaevadel. Kalakäitlemisettevõtete (sh tehaslaevade) reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Riikliku järelevalve ülesandeks on regulaarne järelevalve teostamine, et saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest või rakendada meetmeid juhul, kui nõuetekohasus ei leia kinnitust. Ametlike kontrollide sagedus kalakäitlemisettevõtetes määratakse riskipõhiselt. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele kujuneb ettevõtete planeeritav kontrollsagedus. Riskitasemeid on kokku kolm: kõrge, keskmine ja madal Kõrge riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on kolm korda aastas Keskmise riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on kaks korda aastas Madala riskitasemega ettevõtte minimaalne kontrollsagedus on üks kord aastas. Riskitaseme määramine viiakse läbi Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametniku poolt vastavalt kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise juhendile. Riskitaseme määramise eesmärk on tagada toiduohutuse seisukohalt kriitilisemate ettevõtete sagedasem järelevalve võrreldes ettevõtetega, mille riskitase pole nii kõrge. Riskitaseme määramisel lähtutakse järgmistest riskiteguritest:  ettevõttes käideldavad toidugrupid;  ettevõtte tootmismaht;  üldhügieenireeglite täitmine ettevõttes;  enesekontrollisüsteemi toimimine;  alustav või eelmisel kalendriaastal alustanud ettevõte Ametlikke kontrolle külmutus- ja tehaslaevadel viiakse läbi 1 kord kolme (3) aasta jooksul. Ametlikke kontrolle kalapüügilaevadel ( ja kala maaletoomiskohas viiakse läbi Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) poolt vastavalt KKI ja VTA vahelises koostööleppes kirjeldatule. Alates 1. jaanuarist 2017 teostab KKI VTA pädevusalas olevaid kontrolle kala ja selle käitlemise nõuetele vastavuse hindamisel kalalaeval, lossimisel ja transpordil lossimiskohast järgmistes mahtudes: - Läänemerel traalpüügiga tegelevad kalalaevad sh lossimine – vähemalt ühel korral kalendriaasta jooksul. - Läänemere rannakalanduses ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavate ujuvaluste kontrollimine sh lossimine – juhusliku valimi abil. - Transpordivahendi nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt võimalustele, siis kui kalalaeva kontrolli ajal toimub ka kala lossimine transpordivahendile. 110 KKI poolt läbiviidavad ametlikud kontrollid hõlmavad asjaolude tuvastamist ja osapoolte vahel teabe vahetamist. Vajadusel viiakse kontrolle läbi ka VTA maakonna järelevalveametniku poolt. Ettekirjutused KKI poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks teeb VTA vastava maakonna järelevalveametnik. Järelevalvet kalakäitlemisettevõtetes teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuse järelevalveametnikud vastavalt kinnitatud ametlike kontrollide plaanile, juhindudes Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhendist. Kontrollide käigus hindab järelevalveasutuse järelevalveametnik ettevõtte vastavust määrustes nr 852/2004, 853/2004, 1069/2009 sätestatud nõuetele ja HACCP põhimõtetel koostatud enesekontrollisüsteemi toimivust. Samuti hinnatakse toidualase teabe vastavust. Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Üks kord aastas viiakse läbi maismaal asuvate ettevõtete nõuetele vastavuse hindamine, kus hinnatakse ettevõtte vastavust kõikidele käesoleval hetkel kehtivatele õigusaktide nõuetele. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. Ametlike kontrollide käigus võtavad Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud ka proove vastavalt planeeritule kalatoodete mikrobioloogiliste, keemiliste ja muude näitajate hindamiseks ning saasteainete määramiseks. Proove võetakse vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud korrale. Proovivõtu tulemused kantakse JVISi vastavalt kehtestatud suunistele. 3.3.1.8.10. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve korraldus Meekäitlemisettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Meekäitlemisettevõtted peavad vastama toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, toodud nõuetele. Toodetud mesi peab vastama nõukogu direktiivis (EÜ) nr 2001/110 ja Põllumajandusministri 20.11.2014. a määruses nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded” toodud mee turustus-, toidualase teabe esitamise - ja kvaliteedinõuetele. Ametlikke kontrolle meekäitlemisettevõtetes teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste järelevalveametnikud. Meekäitlemisettevõtte järelevalvetegevuse planeerimine ja kontrollimise sagedus määratakse riskitaseme alusel. Omistatud riskitase määrab käitlemisettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Järelevalveametnik viib riskianalüüsimist läbi vastavalt 21.12.2016 VTA peadirektori käskkirjaga nr 159 kinnitatud juhendile „Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine“. Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine ja madal. Kõrge riskitasemega ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas, keskmise riskitasemega ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ja madala riskitasemega ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Järelevalve käigus hindab järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. 111 Samuti hinnatakse pakendite märgistuse vastavust ning pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele. Järelevalve käigus võidakse võtta ka proove mee kvaliteedi (nt HMF, diastaasarv, niiskusesisaldus) hindamiseks ja mee botaanilise ning geograafilise päritolu kindlakstegemiseks. Proovi võtmisel vormistatakse proovivõtu protokoll. Analüüsitulemustest saadetakse käitlejale koopia või teavitatakse muul moel. Proovid võetakse käitleja kulul ehk proovimaterjali maksumust käitlejale ei kompenseerita. Lisaks järelevalveproovidele võidakse proove võtta ka saasteainete seirete jaoks. Meehügieeni järelevalveametnikud hindavad järelevalve all olevate meekäitlemisettevõtete vastavust õigusaktide nõuetele ning hindamise tulemused vormistatakse JVISs. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. 3.3.1.8.11. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve korraldus Kõik munapakenduskeskused, kus mune liigitatakse kvaliteedi- ja kaalukategooriatesse peavad omama tegevusluba. Samuti on tegevusluba vajalik ettevõtete puhul, kus toimub munade pakendamine (olenemata linnuliigist). Munapakenduskeskused peavad vastama toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007ja Komisjoni määruses (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta, toodud nõuetele. Munatoodete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad omama tegevusluba. Nimetatud ettevõtted peavad vastama toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 II lisa, ning määruse 853/2004 III lisa 10 osa II peatüki ning Komisjoni määruses 589/2008 toodud nõuetele. Ametlikke kontrolle munapakenduskeskustes ja munatooteid tootvates ettevõtetes teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste järelevalveametnikud. Munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete järelevalvetegevuse planeerimine ja kontrollimise sagedus määratakse riskitaseme alusel. Munapakenduskeskusele ja munatooteid tootvatele ettevõttele omistatud riskitase määrab käitlemisettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Järelevalveametnik viib riski analüüsimist läbi vastavalt VTA peadirektori 21.12.2016 käskkirjaga nr 159 kinnitatud juhendile „Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine“. Määratavaid riskitasemeid saab siinjuures olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Ettevõttele omistatud riskitase määrab ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele on: 112 Kõrge riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas. Keskmine riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks korda aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas. Madal riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks korda aastas. Järelevalve käigus hindab järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti hinnatakse pakendite märgistuse vastavust ning pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele. Järelevalve käigus võidakse võtta ka proove munade mikrobioloogiliseks hindamiseks ning proove ettevõtte hügieenitaseme hindamiseks. Proovi võtmisel vormistatakse proovivõtu protokoll. Analüüsitulemustest saadetakse käitlejale koopia või teavitatakse muul moel. Proovid võetakse käitleja kulul ehk proovimaterjali maksumust käitlejale ei kompenseerita. Lisaks järelevalveproovidele võidakse proove võtta ka Salmonella spp ja saasteainete seirete jaoks. Järelevalve tulemused vormistatakse JVISs. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. 3.3.1.8.12. Käitleja enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamine Käitleja enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava asjakohase kvaliteedisüsteemi (edaspidi EK-laboratoorium) nõuetele vastavuse hindamist (järelevalvet) viiakse läbi vastavalt asjakohaste õigusaktide ja VTA käskkirjaga kehtestatud korrale. EK-laboratooriumi hindamist maakonnas viivad läbi VTA kohalike asutuste juhatajate poolt määratud järelevalveametnikud. EK-laboratooriumi hindamist teostatakse vastavalt VTA käskkirjaga kinnitatud ametlike kontrollide plaanile, juhindudes enesekontrolliproovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamise ametlike kontrollide korraldamise korrast. Järelevalvet teostatakse regulaarselt ja vastavalt määratud ja kinnitatud sagedusele. Kontrollimisel hinnatakse käitleja poolt enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimisel rakendatavat asjakohast kvaliteedisüsteemi. Kvaliteedisüsteemi termini alla kuuluvad organisatsiooniline struktuur, kohustused, menetlused, protsessid ja vahendid kvaliteedijuhtimise rakendamiseks. Kontrollimise tulemused vormistatakse JVISs. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruanded JVIS’ist Business object programmi kasutamisel saadud päringute andmete põhjal . 3.3.1.8.13. Jaekaubandusettevõtete järelevalve korraldus Jaekaubandusettevõtete järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. 113 Tegevusluba toidu käitlemiseks jaekaubandusettevõttes peab olema järgmistel juhtudel: • toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ehk eritemperatuuri vajava toidu jaemüük; • teisaldatavas ja/või ajutises käitlemiskohas (näiteks müügitelgid, -kioskid ja - veokid) loomse toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine ja turustamine teisele käitlejale. • toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ehk eritemperatuuri vajava toidu käitlemisel (toidu valmistamine ja/või serveerimine sh toidu kaasamüük). Tegevusloa kohustusega ettevõte ei tohi alustada toidu käitlemist enne järelevalveasutuse poolt väljastatava tegevusloa saamist. Majandustegevusteade on vaja esitada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemiseks järgmiste tegevuste puhul: • eritemperatuuri mittevajava toidu käitlemine; • pakendatud jäätise jaemüük; • kuumade jookide valmistamine/serveerimine; • toidu vahendamine, ka interneti- või postimüük; • toidu käitlemine teisaldatavas või ajutises käitlemiskohas • toidu müümine müügiautomaatides. Ettevõte ei tohi käidelda toitu enne majandustegevusteate esitamist. Riikliku järelevalve ülesandeks on regulaarne järelevalve teostamine, et saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest või rakendada meetmeid juhul, kui nõuetekohasus ei leia kinnitust. Ametlikke kontrollide sagedus jaekaubandusettevõtetes määratakse riskipõhiselt. Riskitaseme määramine viiakse läbi Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametniku poolt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud „Jaekaubandusettevõtte riskihindamise juhendi” alusel. Riskitaseme määramise eesmärk on tagada toiduohutuse seisukohalt kriitilisemate ettevõtete sagedasem järelevalve võrreldes ettevõtetega, mille riskitase pole nii kõrge. Riskitaseme määramisel lähtutakse järgmistest riskiteguritest:  ettevõtte käitlemisvaldkond;  ettevõtte tegevused;  käitlemisruumide võimalused;  käideldav toidu liik;  tarbija liik;  tarbijate arv ja ettevõtte suurus;  üldhügieeni olukord ettevõttes;  enesekontrollisüsteemi toimimine;  eelnevad järelevalvetulemused. Juhendi alusel eelnimetatud riskitegureid arvestades ettevõttele omistatud riskitase on aluseks ettevõtte minimaalsele järelevalve sagedusele järgnevalt:  kõrge riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt 2 korda aastas;  keskmise riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt 1 kord aastas;  madala riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt üks kord kolme aasta jooksul; 114   väga madala riskiga ettevõtete puhul planeeritud sagedus puudub, vajadusel tehakse suunatud järelevalvet (näiteks vihje/kaebuse korral). Järelevalvet jaekaubandusettevõtetes teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste järelevalveametnikud vastavalt järelevalveplaanile. Järelevalvet teostatakse üldjuhul etteteatamata. Järelevalve käigus hindab järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Jaekaubandusettevõtted peavad vastama toiduseaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, sätestatud nõuetele ning samuti asjakohaselt teistes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. Järelevalve käigus võtavad Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud toidust, vajadusel (näit toidutekkelise nakkushaiguspuhangu kahtluse korral) pindadelt ja seadmetelt proove hindamaks toidu nõuetekohasust. Proove võetakse vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud korra kohaselt. Proovivõtu tulemused kantakse JVISi vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud käskkirjadega kehtestatud korrale. Kui analüüsitud proov osutub mittenõuetekohaseks, teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele sellekohase ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õigusrikkumisele, esitab nõude õigusrikkumise likvideerimise kohta ning toit, mis võib olla ohtlik inimese tervisele, kutsutakse turult tagasi. Ühtsetel printsiipidel põhineva ja nõuetekohase järelevalve tagamiseks on koostatud juhendmaterjale (nt kontrollakti juurde kuuluv abistav küsimustik ja selles toodud nõuete sisu ja hindamine), mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Samuti korraldatakse samal eesmärgil Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikele nõudpidamisi ja koolitusi. 3.3.1.8.14. Eraelamus toidu regulaarne valmistamine turuleviimiseks Eraelamus toidu käitleja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna. Võimaldamaks järelevalveasutusele vajalikku informatsiooni toidu käitlemiskoha kontrollimiseks, tuleb enne eraelamus toidu valmistamisega turuleviimise eesmärgil alustamist Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest teavitada esitades vastavasisulise majandustegevusteate. Turuleviimise eesmärgil eraelamus toidu valmistamisest teavitamise kohustus tuleneb toiduseaduse § 8 lõikest 2. Teavitama peab ruumidest, mida üldjuhul kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine müügiks otse tarbijale. Juhul kui eraelamus valmistatavat loomset toitu turustatakse teisele käitlejale (kauplusele, kohvikule vms), kuulub selline käitlemine tunnustamisele. 115 Eraelamus toidu käitlejate järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohaste õigusaktide ja Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Plaanilisi ametlikke kontrolle teostatakse eraelamus, kus toimub loomse toidu regulaarne käitlemine turule viimise eesmärgil. Ametlike kontrollide aastaplaanid koostatakse JVISs. Lisaks plaanilistele kontrollidele teostatakse järelevalvet ka mitteloomse ja/või liittoidu käitlemise üle, seda aga vastavalt vajadusele (näiteks vihje, haiguspuhang vms korral). Riikliku järelevalve ülesandeks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele. Järelevalvet teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuse järelevalveametnikud vastavalt järelevalveplaanile, mis koostatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori poolt käskkirjaga kinnitatud juhiste alusel. Järelevalvet teostatakse üldjuhul ette hoiatamata. Eraelamud peavad vastama toiduseaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta, sätestatud nõuetele ning samuti asjakohaselt teistes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalve tulemused vormistatakse JVISs. Järelevalve käigus võidakse võtta ka proove. Proovi võtmisel vormistatakse proovivõtu protokoll. Proovivõtutulemused kantakse Järelevalveanalüüside Registrisse vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud korrale. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. 3.3.1.8.15. Zoonooside seire Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate (viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend) ja nendega seotud ravimresistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem. Seire hõlmab andmete kogumist zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate esinemise kohta loomadel, toidus, söötades ja inimestel, mis on vajalik zoonooside arengute ja allikate kindlaks määramiseks. Loomatauditõrje seaduse § 293 lg 1 alusel korraldab zoonooside seiret Veterinaar- ja Toiduamet. Seire korraldamisel teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas Terviseametiga. Seire korraldamise nõuded kehtestab põllumajandusministri 8. juuli 2005. a määrus nr 79 ”Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta”. Määruses on arvestatud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiivis 92/117/EMÜ sätestatud nõuded. Määruse eesmärgiks on tagada zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse seire, mis võimaldab koguda ravimresistentsuse asjakohaste tendentside ja allikate hindamiseks vajalikku teavet. Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab: 1. Brutselloos ja selle tekitajad 2. Kampülobakterioos ja selle tekitajad 116  3. Ehhinokokoos ja selle tekitajad 4. Listerioos ja selle tekitajad 5. Salmonelloos ja selle tekitajad 6. Trihhinelloos ja selle tekitajad 7. Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis 8. Verotoksiline Escherichia coli 9. Gripiviirus (lindude gripp) 10. Marutaud. VTA võib korraldada seiret ka teiste zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate puhul, kui epidemioloogiline olukord seda eeldab. Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale. Veterinaar- ja Toiduamet teostab zoonooside seiret alates 2002. aastast. Salmonelloositekitajatega saastunud loomsete saaduste tarbimine põhjustab inimestel salmonelloosi. Kooskõlas põllumajandusministri 20.mai 2013 a. määruse nr 39 “Salmonellooside tõrje eeskiri” § 3-ga ja põllumajandusministri 8. juuli 2005. a määrusega nr 79 ”Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta” koostab Veterinaar- ja Toiduamet Salmonella ja teiste zoonoossete haigusetekitajate seirekava ja teostab järelevalvet selle täitmise üle. Zoonooside seire plaan loomse päritoluga toidus 2017. a hõlmab: 1. Salmonella seire tapamajas (siga, veis); 2. Salmonella seire linnutapamajas; 3. Salmonella ja Campylobacter seire broilerite tapamajas; 4. Salmonella ja Yersinia enterocolitica seire lihalõikusettevõtetes (siga, veis); 5. Salmonella seire linnuliha lihalõikusettevõtetes. Zoonooside seire plaani koostamisel lähtutakse tapamajadest proovide võtmisel Euroopa Toiduohutusameti raportist „Development of harmonised survey methods for food-borne pathogens in foodstuffs in the European Union” ning eelmise aasta tapmismahtudest. Lihalõikusettevõttes on seire sageduse planeerimise aluseks ettevõtte toodangumaht. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes tuleb välja selgitada ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ja need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldada. VTA keskasutuse loomse toidu büroo zoonooside peaspetsialist koostab analüüsitulemustest koondkokkuvõtte ning see lisatakse VTA kodulehele. Ülevaade Salmonella seire käigus võetud proovide analüüsitulemuste kohta aastatel 2002- 2016 ja ülevaade Campylobacteri seire käigus võetud proovide analüüsitulemuste kohta 117 aastatel 2005-2016 on leitavad VTA koduleheküljel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=820. 3.3.1.8.16. Ravimresistentsuse seire Ravimresistentsuse all mõeldakse teatavat liiki mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi kasvada antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks. Ravimresistentsuse seirel kogutavad andmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., E.coli, ESBL/CP E.coli, Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta. Ravimresistentsuse seire plaani koostamisel lähtutakse Komisjoni rakendusotsusest, 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta (2013/652/EL). Ravimresistensuse seire proove võetakse vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud korra kohaselt. Zoonooside ning ravimresistentsuse seire proovivõtu tulemused kantakse Järelevalveanalüüside Registrisse vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud käskkirjadega kehtestatud korrale. 3.3.1.8.17. Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine toimub vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ning Terviseameti vahel sõlmitud koostöölepingus sätestatud korrale. Vastavalt põllumajandusministri 07. juuli 2005. a määrusele nr 78 iga aasta 31. märtsiks esitab Terviseamet Veterinaar- ja Toiduametile eelneva kalendriaasta jooksul teostaud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemuste kohta koostatavas aruandes kajastavate andmete loetelu. Määruses on arvestatud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiivis 92/117/EMÜ sätestatud nõuded. Iga aasta 31. maiks esitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjonile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta. Info zoonooside seire, ravimresistentsuse seire ja registreeritud toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute kohta on leitav: Eesti zoonooside aruanded eesti keeles on leitavad VTA koduleheküljel ning Eesti zoonooside aruanded inglise keeles on leitavad EFSA koduleheküljel. 118 3.3.1.9 Keemiline ohutus 3.3.1.9.1. Lisaained Lisaainete valdkonnas kontrollitakse toidus lisaainete kasutamist toidu tootmise, ladustamise ning jaekaubanduse etappides. Toidu tootmise etapis kontrollivad kohalike asutuste järelevalveametnikud rutiinse järelevalve käigus käitlemisettevõttes toodetavas toidus pisteliselt lisaainete kasutamise vastavust õigusaktidele. Kontrollimise tulemused vormistatakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud kontrollakti vormil. Toidu lisaainete kasutamise vastavust õigusaktidele kontrollitakse ka toidu analüüsimise kaudu tootmise, turustamise, hulgimüügi ning jaekaubanduse etappides. Proovivõtu plaani ja juhendi koostab kohalikele asutustele VTA keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist. Proovivõtu plaani ja juhendi koostamisel ja maatriksite planeerimisel võetakse arvesse eelmiste aastate järelevalve tulemusi, arvestatakse maatriksitega, millele on õigusaktidega kehtestatud piirnormid ning proove võetakse võimalusel ka nende lisaainete uurimiseks, millele teostatakse Euroopa Toiduohutusameti poolt lähiaastatel riskipõhist ümberhindamist. Proovivõtu juhend sisaldab proovivõtu üldiseid põhimõtteid ja meetodeid ning analüüsitulemuste hindamise printsiipe. Proove võtavad kohalike asutuste järelevalveametnikud. Võimalusel ühildatakse proovivõtt käitlemisettevõtte plaanilise kontrolliga. Järelevalvetoimingud ja ka proovivõtt teostatakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata ja nende läbiviimise eest tasub käitleja tunnipõhist järelevalvetasu. Kui toidus ületab mõni leitud lisaaine lubatud piirnormi (ja teatud juhtudel võib toidul olla tervist kahjustav mõju), siis teeb kohaliku asutuse järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning toit kõrvaldatakse turult. Keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist teostab analüüsitulemuste põhjal riskihindamise ning kui selgub, et toit on tervistkahjustava mõjuga, siis koostatakse keskasutuse kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna peaspetsialisti ja kohaliku asutuse vastava spetsialisti poolt RASFF teade. Analüüsitulemusi on kohaliku asutuse järelevalveametnikud kohustatud kandma JVISi mis võimaldab keskasutusel saada ülevaate planeeritud proovide võtmisest ja analüüsitulemustest. VTA keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab analüüsitulemustest koondkokkuvõtte ning see lisatakse VTA kodulehele. Tulemused võetakse arvesse järgneva aasta plaanide koostamisel. Toidu lisaainete proove analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuses, Terviseameti Tartu laboratooriumis ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris, kellega on vastava töö teostamiseks sõlmitud lepingud. 3.3.1.9.2. Uuendtoit Uuendtoidu või toidu uuendkoostisosa all mõistetakse toitu või toidu koostisosa, mida ei ole enne 15. maid 1997. a Euroopa Liidu turul ulatuslikult inimese toiduna kasutatud. Uuendtoidu käitlemist reguleerib Euroopa Komisjoni ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, mis sätestab kohustuse enne uuendtoidu või toidu uuendkoostisosa turule viimist selle 119 ohutust hinnata. Selleks viib taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus, milleks Eestis on VTA, läbi esialgse ohutushindamise. VTA peadirektori käskkirjaga on kinnitatud tegevusjuhis uuendtoidu taotluse vastuvõtmise, hindamise ning Euroopa Komisjonile edastamise kohta. Vastavalt tegevusjuhisele kontrollib VTA taotlust, sellega kaasasolevaid dokumente ja nende nõuetekohasust, viib läbi esmase ohutushindamise, koostab esmase ohutushindamise aruande ja edastab selle Euroopa Komisjonile. Kui liikmesriigid või Euroopa Komisjon esitab taotluse kohta põhjendatud vastuväited, siis võib Euroopa Komisjon pöörduda rahvatervist puudutavates küsimustes Euroopa Toiduohutusameti poole, kes viib läbi teise ohutushindamise. Euroopa Komisjon annab välja uuendtoidu või toidu uuendkoostisosa turule lubamise või mittelubamise otsuse. Turustamisluba annab konkreetsele tootjale õiguse turustada vastavat uuendtoitu või toidu uuendkoostisosa kõikides liikmesriikides. Vastavalt antud määruse artiklile 5 on uuendtoitu võimalik turule tuua ka lihtsustatud korras ohutushindamist läbimata, selle toidu turule viimisest vaid Euroopa Komisjoni teavitades. Teavitamise käigus peab turuleviija tõendama turuleviidava toidu sisulist samaväärsust juba turule lubatud toiduga. Kuna turule lubamise otsus on seotud konkreetse tootjaga, siis teavitamine annab samaväärset uuendtoitu turule viivale tootjale võimaluse viia oma toit turule lihtsustatud korras. VTAd nõustab uuendtoidu alal Põllumajandusministri käskkirjaga kokku kutsutud Uuendtoidukomisjon, kuhu kuuluvad eksperdid erinevatest valdkondadest. Lisaks teadlastele ja VTA esindajatele on komisjonis Maaeluministeeriumi ja TKA esindaja. Uuendtoidukomisjon annab vajadusel konkreetsete uuendtoidu taotluste kohta teaduslikult põhjendatud nõuetekohaseid ekspertarvamusi, mis aitavad kujundada Eesti seisukohta vastavas küsimuses. Iga taotluse kohta koostatakse 2 ekspertarvamust, mida võivad kommenteerida kõik komisjoni liikmed. Komisjoni poolne lõplik otsus võetakse vastu lihthääletuse teel. Komisjon tuleb füüsiliselt kokku vajaduse korral, kiireloomulised küsimused otsustatakse Komisjoni esimehe ettepanekul elektronposti või telefonikonverentsi teel. Koosolekul arutelu on konfidentsiaalne. Koosolekud protokollitakse, otsused fikseeritakse. Protokoll kooskõlastatakse komisjoni liikmetega ning allkirjastatakse vastava valdkonna peaspetsialisti ja komisjoni esimehe poolt. VTA seisukoht edastatakse Maaeluministeeriumile. Vajadusel on Veterinaar- ja Toiduametil võimalik konsulteerida ka ekspertidega väljaspool Uuendtoidukomisjoni. Alates 01.01.2018 hakkab kehtima Euroopa Komisjoni ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/2283, mille järgi on uuendtoidu hindamise asutuseks EFSA, mitte enam liikmesriikide pädevad asutused. Seda, kas toit võib olla uuendtoit, hindab VTA käitleja või järelevalveametniku palvel ja kahtluse korral eritoitude ning toidulisandite teavitamisel. Uuendtoitude märgistust kontrollitakse üldise järelevalve käigus ning vihjete/kaebuste korral. Keskasutuse tasandil tegeleb antud valdkonnaga 1 ametnik. Uuendtoidu valdkonda puudutav teave käitlejatele on leitav VTA kodulehelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=684 3.3.1.9.3. Saasteained VTA teostab saasteainete seiret riiklike seireprogrammide alusel. Riiklikud seireprogrammid on proovivõtu programmid, mille eesmärgiks on toidu ohutuse ja 120 kvaliteedi alase olukorra jälgimine ja inimtervisele ohtliku toidu avastamine. Seireprogramme koostatakse kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevate nõuetega. Tagamaks ohutuse jälgimist kogu toiduahela vältel, võetakse erinevates programmides proove nii elusloomadelt kui ka toidust. Analüüse teostavad TA, PMK ning VTLi laborid. Seirete tulemusi saab vaadata Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=682 3.3.1.9.3.1. Saasteainete seire loomses toidus Veterinaar- ja Toiduamet vastutab saasteainete seireprogrammi koostamise ja koordineerimise eest. Saasteainete seiret reguleerib põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr. 1 “Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid”. Antud määruses on toodud ka igal aastal loomades ning loomses toidus uuritavate saasteainete loetelu. Maakondlikud veterinaarkeskused korraldavad seireproovide võtmist elusloomadelt, loomsetest saadustest ja ka söödast. Seire käigus tuvastatud keelatud aine kasutamise või kehtestatud piirnormi ületavas koguses veterinaarravimijäägi või muude saasteainete esinemise puhul korraldavad veterinaarkeskuste ametnikud koostöös VTA keskasutusega nõuetele-mittevastavate tulemuste esinemise põhjuste väljaselgitamise vastavalt VTA peadirektori poolt kinnitatud juhiste kohaselt. Informatsioon iga-aastaste seireplaanide ja seire tulemuste kohta asub aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=823 121 Seire korraldamine on skemaatiliselt esitatud alljärgneval joonisel: Riiklik saasteainete seireprogramm (RSPP) Aruanne EK andmebaas Aastaplaani ja Residue aruande kandmine VTA Application andmebaasi (TO, LTB) Aruanne Laboratooriu Analüüsi mahtude mid: VTL, ja metoodikate TA, PMK, kooskõlastamine KK Siseaudiitor Plaan, proovivõtu Andmed Katsep juhised, proovide RSSP rotokol jagamine jaoks l Aruanne, nõuetele Statistika- mittevastavate amet, proovide Ravimiamet, aruanne/raport LTLKO Proovide saatmine Audit 15 MVK laborisse Proovide jagamine MVKs Proovide võtmine Toidu Loomakasvatusett käitlemisettevõte evõte Kõik seireproove analüüsivad laboratooriumid on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja vastavad EVS-EN ISO 17025 nõuetele. Kõik analüüsimeetodid on valideeritud kas vastavalt Komisjoni otsusele 2002/657/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas, või on valideerimisel kasutatud teisi spetsiifilisemaid õigusakte. Seire korraldamist reguleerivad VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastavad protseduurid ja juhendid:  29.12.2014. a VTA peadirektori käskkiri nr 209 Juhendi „Nõuetele mittevastava saasteainete seire või post mortem proovi edasise uurimise raporti täitmine“ 05.07.2011. a VTA peadirektori käskkirjaga nr 130 kinnitatud juhend „Saasteainete seireplaanis ettenähtud proovide võtmine loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt“ 122 3.3.1.9.3.2. Saasteainete järelevalve mitteloomses toidus ja imiku- ja väikelapsetoidus VTA toiduosakonna jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ning mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab igaks kalendriaastaks saasteainete proovivõtuplaani ja proovivõtu juhendi, mis on kinnitatud peadirektori poolt. Plaani koostamisel lähtutakse eelmiste aastate tulemustest; maatriksitest, millele on õigusaktidega kehtestatud piirnormid (määrus 1881/2006); Eestiga seotud RASFF teadetest; erinevatest seiresoovitustest (nt akrüülamiid, furaan) ja võimalusel lisatakse saasteained, millele teostatakse Euroopa Toiduohutusameti poolt lähiaastatel riskipõhist hindamist. Proovivõttu planeeritakse tootmise, hulgimüügi ja jaemüügi etappidel. Proove võtavad kohalike asutuste järelevalveametnikud. Võimalusel ühildatakse proovivõtt käitlemisettevõtte plaanilise kontrolliga. Järelevalvetoiminguid ja proovivõttu teostatakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata ja nende läbiviimise eest tasub käitleja tunnipõhist järelevalvetasu. Kui toidus ületab mõni saasteaine kehtestatud piirnormi (ja teatud juhtudel võib toidul olla tervist kahjustav mõju), siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning toit kõrvaldatakse käibelt. Kui nõuetele mittevastav toit ei ole Eesti päritolu või on seda toitu müüdud mõnda teise riiki, siis koostatakse keskasutuse kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna peaspetsialisti ja kohaliku asutuse vastava spetsialisti poolt RASFF teade. Analüüsitulemusi on järelevalveametnikud kohustatud kandma JVIS andmebaasi , mis võimaldab keskasutusel saada ülevaate planeeritud proovide võtmisest ja analüüsitulemustest. VTA keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab analüüsitulemustest koondkokkuvõtte ning see lisatakse VTA kodulehele. Tulemused võetakse arvesse järgneva aasta plaanide koostamisel. Proove analüüsitakse Terviseameti Tartu laboris, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris ja Põllumajandusuuringute Keskusese laboris, kellega on vastava töö teostamiseks sõlmitud lepingud. Vastavalt vajadusele ja kohustusele edastatakse analüüsitulemusi (nt nitraatide analüüsitulemused vastavalt määrusele 1881/2006; akrüülamiidi analüüsitulemused vastavalt EFSA Data Call’ile ja komisjoni soovitusele nr 2010/307) Euroopa Toiduohutusametile viimase nõutud vormis. 3.3.1.9.3.3. Dioksiinide seire Kogu Euroopa Liidus on eesmärgiks seatud koguda usaldusväärseid andmeid dioksiinide, furaanide, dioksiinilaadsete PCBde ja mittedioksiinilaadsete PCBde sisalduse kohta võimalikult erinevates toiduainetes, et saada selge ettekujutus aja jooksul toimuvatest muutustest nende ainete sisalduses. Dioksiinide ja PCBde piirnormid on kehtestatud komisjoni määrusega nr 1881/2006. Varasemad dioksiinide seire aruanded on kättesaadavad Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=821 123 3.3.1.9.3.4. Taimekaitsevahendite jäägid VTA toiduosakonna jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ning mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab igaks kalendriaastaks taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks proovivõtuplaani ja proovivõtu juhendi, mis on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. Plaani koostamisel lähtutakse õigusaktidest tulenevatest kohustustest uurida tarbija kokkupuudet erinevate taimekaitsevahendite jääkidega (igal aastal uus rakendusmäärus ja 396/2005), samuti võetakse arvesse eelnevate aastate analüüsitulemusi ja Eestiga seotud RASFF teateid. Proovivõtu juhend sisaldab proovivõtu üldiseid põhimõtteid ja meetodeid (Põllumajandusministri 11.11.2014 määrus nr 99) ning analüüsitulemuste hindamise printsiipe vastavalt „Method validation and quality control procedures for pesticide residues analysis in food and feed“ SANCO/12495/2011, „Guidance document on analytical quality control and method validation procedures for pesticides residues analysis in food and feed“ SANTE/11945/2015. Proovivõtu plaan esitatakse ka Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile vastavalt määrusele 396/2005. Proovivõtt planeeritakse esmatootmise, tootmise, hulgimüügi ja jaemüügi etappides. Järelevalve proove võtavad kohalike asutuste järelevalveametnikud. Võimalusel ühildatakse proovivõtt käitlemisettevõtte plaanilise kontrolliga. Järelevalvetoiminguid ja ka proovivõttu teostatakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata ja nende läbiviimise eest tasub käitleja tunnipõhist järelevalvetasu. Kui toidus ületab mõni leitud taimekaitsevahendi jääk kehtestatud piirnormi (ja teatud juhtudel võib toidul olla tervist kahjustav mõju), siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning toit kõrvaldatakse turult. Kui nõuetele mittevastav toit ei ole Eesti päritolu või on seda toitu müüdud mõnda teise riiki, siis koostatakse keskasutuse kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna peaspetsialisti ja kohaliku asutuse vastava spetsialisti poolt RASFF teade. Analüüsitulemusi on kohaliku asutuse järelevalveametnikud kohustatud kandma JVIS andmebaasi, mis võimaldab keskasutusel saada ülevaate planeeritud proovide võtmisest ja analüüsitulemustest. Tulemused võetakse arvesse järgneva aasta plaanide koostamisel ning JVIS-i kantud andmete baasil koostab keskasutuse peaspetsialist Euroopa Toiduohutusametile esitatavate andmete raporti. Proove analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuse ja Terviseameti Tartu laborites, kellega on vastava töö teostamiseks sõlmitud lepingud. Taimekaitsevahendite jääkide uurimine toimub vastavalt koostöölepingule koos Põllumajandusametiga. Selle alusel kohustuvad mõlemad pooled teineteist viivitamatult teavitama Eestimaise päritoluga toidu ja mahepõllumajanduslikult toodetud toidu taimekaitsevahendite jääkide ülenormatiivsest tulemusest, et vastasel juhul operatiivselt tegutseda ja hinnata rikkumiste põhjuseid. VTA kohustub edastama Põllumajandusametile andmeid ka selliste analüüsitulemuste korral, kus on kasutatud Eestis mitte kasutada lubatud taimekaitsevahendi toimeainet (olenemata piirnormi ületusest). Teavitamiseks on vastav teatise vorm. Samuti on koostöölepingus sätestatud kord, kuidas Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakond edastab teostatud taimekaitsevahendite jääkide analüüsitulemused VTA-le. VTA koostab koondkokkuvõtte VTA ja Põllumajandusameti analüüsitulemustest ning kokkuvõte lisatakse VTA kodulehele ja edastatakse Euroopa Toiduohutusametile viimase nõutud kujul (vastavalt rakendusmäärusele ja 396/2005). 124 Lisaks VTA koordineeritud proovivõtuplaanile võtab proove taimsetest materjalidest ka Põllumajandusamet juhul kui on kahtlus, et taimekaitsevahendit on kasutatud mitte- eesmärgipäraselt, rikutud on ooteaegu või kasutatud on Eestis turule mittelubatud või võltsitud taimekaitsevahendit või piraattoodet. Seega on Põllumajandusameti üks eesmärk proove võtta juhul, kui on tegemist taimekaitsevahendite või nende kasutamise nõuete rikkumiste kahtlusega konkreetse ettevõtte või isiku poolt. Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimiseks koostab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakond igaks aastaks taimekaitse valdkonna tegevuskava, kus lisaks ettevõtete korralise kontrolli plaanile kavandatakse riskianalüüsi alusel proovide võtmine taimekaitsevahendite jääkide määramiseks taimses toodangus maakondade lõikes. Proovide võtmist teostavad maakonnas järelevalvet teostavad ametnikud. Põllumajandusameti eesmärk on proove võtta tulenevalt hinnatud riskidest või kui on tegemist rikkumiste kahtlusega konkreetse ettevõtte või isiku poolt (kasutatud Eestis turule mitte lubatud taimekaitsevahendit vms). Aastane proovide maht on tulenevalt ressursist 90 ringis ja see hõlmab peamiselt köögivilju, puuvilju ja marju (maasikad), aga proove on võetud ka teraviljast ja rapsist. Neile lisanduvad proovid, mida võetakse kahtluse või kaebuse korral. Proove analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumis. Täpsem ülevaade valdkonna pika- ja lühiajalistest eesmärkidest, õiguslikest alustest, kontrollsüsteemist, sõlmitud koostöölepingutest, riskidest ja kontrolliprioriteetidest, kindlustatusest tööjõuga ja koolitusprioriteetidest on toodud PMA peadirektori poolt kinnitatud taimekaitse valdkonna 2017. aasta tegevuskavas: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=94&sub2=120 Tegevusprioriteedid PMAs  toimeainete metribusiin, Phlebiopsis gigantea ja Streptomyces K61 hindamine;  taimekaitse valdkonna uue infosüsteemi (PMAIS) arendus, sh andmeanalüüsi ja riskihalduse tõhustamiseks;  mittepõllumajanduslike professionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajate (teehooldusfirmad, raudteede hooldajad, Keskkonnaameti lepingulised sosnovski karuptke tõrjetööde läbiviijad jt) järelevalve laiendamine;  avalikes kohtades taimekaitsetööde läbiviimise kontroll ja ennetustöö;  taimekaitsevahendite jääkide kontroll taimsetes saadustes tootmise esmatasandil;  taimekaitsevahendite kasutamise ja mesilaste hukkumise vaheliste seoste väljaselgitamine ning vastastikuse teavitustöö tõhustamine;  erilubade alusel piiratud ja kontrollitud kasutamise järelevalve tõhustamine;  Kontrollide suunamine taimekaitsetööde tegemise hooajale. 3.3.1.9.3.5. Mükotoksiinid VTA toiduosakonna jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ning mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab igaks kalendriaastaks mükotoksiinide proovivõtuplaani ja proovivõtu juhendi, mis on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. Plaani koostamisel lähtutakse eelmiste aastate tulemustest: maatriksitest, millele on õigusaktidega kehtestatud piirnormid (määrus 1881/2006); Eestiga seotud RASFF teadetest, Euroopa Komisjoni seiresoovitustest ja võimalusel lisatakse mükotoksiinid, millele teostatakse Euroopa 125 Toiduohutusameti poolt lähiaastatel riskipõhist hindamist. Proovivõtu juhend sisaldab proovivõtu üldiseid põhimõtteid ja meetodeid (kooskõlas määrusega 401/2006) ning analüüsitulemuste hindamise printsiipe (kooskõlas määrusega 401/2006). Proovivõttu planeeritakse tootmise, hulgi- ja jaemüügi etappidel. Proove võtavad kohalike asutuste järelevalveametnikud. Võimalusel ühildatakse proovivõtt käitlemisettevõtte plaanilise kontrolliga. Järelevalvetoiminguid ja proovivõttu teostatakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata ja nende läbiviimise eest tasub käitleja tunnipõhist järelevalvetasu. Kui proovis ületab mõni mükotoksiin kehtestatud piirnormi (ja teatud juhtudel võib toidul olla tervist kahjustav mõju), siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning toit kõrvaldatakse turult. Kui nõuetele mittevastav toit t ei ole Eesti päritolu toiduga või on seda toitu müüdud mõnda teise riiki, koostatakse keskasutuse kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna peaspetsialisti ja kohaliku asutuse vastava spetsialisti poolt RASFF teade. Analüüsi tulemusi on järelevalveametnikud kohustatud kandma JVIS andmebaasi, mis võimaldab keskasutusel saada ülevaate planeeritud proovide võtmisest ja analüüsitulemustest. VTA keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist koostab analüüsitulemustest koondkokkuvõtte ning see lisatakse VTA kodulehele. Tulemused võetakse arvesse järgneva aasta plaanide koostamisel. Proove analüüsitakse Põllumajandusuuringute Keskuses ja Terviseameti Tartu laborites, kellega on vastava töö teostamiseks sõlmitud lepingud. Vastavalt vajadusele (nt Data Call) edastatakse analüüsitulemusi Euroopa Toiduohutusametile viimase nõutud vormis. 3.3.1.10 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (edaspidi: TKM) hõlmavad kõiki materjale ja -esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks; mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; mille puhul võib tavalistes ja prognoositavates tingimustes põhjendatult eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi (nt toidu pakkematerjalid, söögiriistad, nõud (sh ühekordsed nõud), töötlemisseadmed, vahetud säilitamisanumad, lõikelauad jne). TKM-deks liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad materjalid ja esemed välja arvatud ühis- või eraveevärgi püsiosad. TKMi nõudeid ei kohaldata antiikesemetena turustatavate toiduga kokkupuutumiseks mõeldud (materjalide ja) esemete kohta ega katte- või pindmaterjalide kohta, mida võib koos toiduga süüa (nt söödavad juustukoorikud). TKM-d ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama TKM-de kohta esitatud nõuetele. TKM valdkond hõlmab endas järelevalve TKM-dega seotud sektorite ning TKM-de kõigi valmistamis-, töötlemis- ning turustamisetappide suhtes kuni lähteainete tootmiseni, mis on välja arvatud. 126 Valdkonna järelevalveobjekte iseloomustab skemaatiline jaotus joonisel 2. Tootja Kemikaalid/lähtematerjalid (lähteained) Tootja Polümeerid/vahesaadused Tootja TKM Importija TKM Tootja Toiduained Importija/turustaja Toiduained Jaemüüja Tarbija Joonis 2. Toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete käitlemise ahel [ FCM In- house documentation: Nordic check lists to industry and trade. /ed Nordic Council of Ministers. Copenhagen, 2008. Lk 3]. Järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja VTA peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Riikliku järelevalve korraldamise kohustus toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjale käitlevate ettevõtete üle on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 882/2004 ja (EÜ). Järelevalve raamistik on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 1935/2004 ning Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) 2023/2006. Vastavalt Toiduseaduse § 47 lg 1 hindab VTA järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete, nende materjalide ja esemete 127 valmistamise, töötlemise ja turustamise ning käitlemise vastavust nõuetele. Nõuetele vastavust hinnatakse ametlike kontrollide käigus. Ettevõtete kontrollisagedus leitakse riskihindamise tulemusena, mis viiakse läbi vastavalt valdkonna riskihindamise juhendile. Riskihindamisel arvestatakse TKM käitlemise ettevõtte poolt käideldavaid materjalirühmi, nende päritolu, käitlemise viise, hea tootmistava alusel kehtestatud kvaliteedisüsteemi olemasolu ja rakendamist ning turustamise mahtusid. Riskihindamise põhiselt omistatakse ettevõtetele riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate kontrollide minimaalse sageduse aasta jooksul. Riskitasemed ja vastavad minimaalsed kontrollisagedused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 9. TKM-valdkonna riskitasemed ja riskitasemetele vastavad kontrollisagedused Riskitase Minimaalne kontrollimise sagedus Kõrge Üks kord aastas Keskmine Kord kahe aasta jooksul Madal Kord kolme aasta jooksul Planeeritud kontrolli sagedus puudub, Väga madal teostatakse suunatud järelevalvet Kontrolle teostatavad vastavalt valdkonna kontrollide läbiviimise juhendile VTA kohalike asutuste järelevalveametnikud:  toidukäitlemises kontrollivad TKM alaste nõuete täitmist kohalike asutuste toidukäitlemise järelevalveametnikud;  ettevõtetes, mis käitlevad vaid TKM-e, kontrollivad TKM alaste nõuete täitmist TKM valdkonna piirkondlikud järelevalveametnikud. Piirkondade jaotus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 10. TKM käitlemise ettevõtete järelevalve piirkondlik jaotus. Jrk Järelevalve teostaja Järelevalve alla kuuluvad maakonnad nr 1 Harjumaa Veterinaarkeskus Harjumaa 2 Hiiumaa Veterinaarkeskus Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa Lääne-Virumaa 3 Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa Veterinaarkeskus 4 Pärnumaa Veterinaarkeskus Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Jõgevamaa, 5 Tartumaa Veterinaarkeskus Valgamaa Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business object programmi. 128 Alates aastast 2009. aastast võtavad VTA kohalike asutuste ametnikud vastavalt VTA-s kinnitatud korrale TKM valdkonnas järelevalveproove. Proovid edastatakse analüüsimiseks TKM referentlaborisse (TA Keemialabori kesklabor). Proovide planeerimisel arvestatakse eelmiste aastate järelevalveproovide tulemusi, proovide hajusust riigis ja materjalirühmade spetsiifikat. Analüüside tulemused kantakse proovivõtja poolt JVIS proovimoodulisse. 3.3.1.11 Ioniseeriva kiirgusega töötlemine Toitu kiiritav ettevõte peab omama tegevusluba, Eestis on üks ioniseeriva kiirgusega toiduaineid töötlev ettevõte. Ettevõtete planeeritud kontrollimise sagedus on üks kord aastas vastavalt ettevõtte riskitasemele. Riskihindamisel lähtutakse mitteloomse ja/või liittoitu käitlevate ettevõtete riskihindamise juhendist. Järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtte vastavust toiduseaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud nõuetele. Kord aastas küsitakse kohaliku veterinaarkeskuse kaudu ettevõtte kohta järgmiseid andmeid:  Käideldavad toidugrupid (tootekategooria)  Töödeldud kogus (tonnides)  Keskmine neeldumisdoos (kGy) Saadud andmed edastatakse Euroopa Komisjonile. 3.3.1.12 Biotehnoloogia 3.3.1.12.1 GM toit ja sööt Geneetiliselt muundatud (GM) toidu käitlemist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta. See määrus kehtib kõikides Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ning selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu põhjalikku uurimist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. GM toidu ja sööda turule toomise loa jaoks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka EL liikmesriikide heakskiitu. Eestis on GM toidu ja sööda osas pädevaks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. Loa taotleja peab taotlusele lisama mitmeid dokumente, millega taotleja tõestab, et GM toit või sööt on ohutu. Peale nõuetekohase taotluse ning dokumentide vastuvõtmist edastab Veterinaar- ja Toiduamet need EFSA-le, kus viiakse läbi ohtude hindamine kuue kuu jooksul. Peale seda EFSA arvamus avalikustatakse ning üldsusel on 30 päeva aega komisjonile kommentaaride esitamiseks. Seejärel on EL liikmesriikide kord loa poolt või vastu hääletada. Luba antakse Euroopa Komisjoni poolt ning see luba annab tootjale õiguse turustada loal märgitud toitu või sööta kõikides EL liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Veterinaar- ja Toiduametit nõustab GM toidu ja sööda alal Põllumajandusministri käskkirjaga kokku kutsutud Uuendtoidukomisjon, kuhu kuuluvad vastava ala spetsialistid. 129 Uuendtoidukomisjon annab vajadusel konkreetsete GM toidu või sööda taotluste kohta teaduslikult põhjendatud nõuetekohaseid ekspertarvamusi, mis aitavad kujundada Eesti seisukohta vastavas küsimuses. Iga taotluse kohta koostatakse 2 ekspertarvamust, mida võivad kommenteerida kõik Komisjoni liikmed. Komisjonipoolne lõplik otsus võetakse vastu lihthääletuse teel. Komisjon tuleb füüsiliselt kokku vajaduse korral, kiireloomulised küsimused otsustatakse Komisjoni esimehe ettepanekul elektronposti või telefonikonverentsi teel. Koosolekud protokollitakse, otsused fikseeritakse. Protokoll allkirjastatakse vastava valdkonna peaspetsialisti ja Komisjoni esimehe poolt. Vajadusel on Veterinaar- ja Toiduametil võimalik konsulteerida ka ekspertidega väljaspool Uuendtoidukomisjoni GM toidu ja sööda riskihidamise korraldus: Uuendtoidukomisjon GM toidu ja sööda riskihindamine Veterinaar- ja Toiduamet Arvamuse esitamine Maaelusministeerium Seisukoha võtmine Euroopa Komisjon GM toit ja sööt peab olema ka vastavalt märgistatud. Märgistamist reguleerivad Euroopa Komisjoni määrused nr 1829/2003 ja 1830/2003, millede kohaselt tuleb kirjalikult esitada teave märgistusel, et toit või sööt on toodetud GM organismist (koosneb GM organismidest või sisaldab GM organisme). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toodete tavatoodetest. GM organismidest koosnevate või neid sisaldavate toodete puhul on oluline tagada toodete jälgitavus, mida lisaks määrusele 178/2002 reguleerib ka määruse 1830/2003 artikkel 4. Järelevalveametnikud kontrollivad GM toidu ja sööda jälgitavust ning märgistust ettevõtete tavakontrolli käigus. Lisaks võetakse igal aastal proove kontrollimaks toodete märgistuse nõuetekohasust GMOde sisalduse suhtes. Proove võetakse tavaliselt maisi-, rapsi- ja sojatoodetest kas tööstusest, ladudest või jaekaubandusest. GM toidu ja sööda proove analüüsitakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kesklaboratooriumis ja vajadusel allhankena Eurofins laboris Saksmaal. 3.3.1.13 Toidu võltsimine (vale või eksitav märgistus või väide; muu võltsimine) Toiduseaduse § 20 lg 1 kohaselt on keelatud toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda. Võltsimisena käsitatakse: 130  1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata; 2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata; 3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks; 4) tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel; 5) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata. Toidu võltsimise alast järelevalvet teevad vastavalt toiduseaduse § 47 sätestatud pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet. Võltsitud toidu tuvastamisel hindab VTA võltsimise olemust ja sellest tulenevat võimalikku ohtu tarbijale ning teeb käitlejale vastavasisulise ettekirjutuse mittenõuetekohase toidu märgistuse, eksitava teabe edastamise või vajadusel muu käitlemise osas. 3.3.2 Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem 3.3.2.1 Pädevad asutused riikliku järelevalve tagamisel Valdkonda reguleerivad õiguslikud alused on toodud Mahepõllumajanduse seaduses ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007, Komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 mahepõllundusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja kontrolli kohta ning Komisjoni määruses (EÜ) nr 1235/2008 mahepõllumjanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise kord. Mahepõllumajanduse seaduse kohaselt teostavad mahepõllumajanduse valdkonnas tegeleva isiku üle riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet ja Veterinaar- ja Toiduamet. Pädevused kahe ametkonna vahel on jagatud järgnevalt: Põllumajandusamet (PMA) tunnustab ettevõtteid ja teostab nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 ja mahepõllumajanduse seaduse alusel järelevalvet isikute üle, kes tegelevad mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, s.h. vesiviljelusega ja mesindusega, ning töötlemata saaduste turustamisega. PMA on riikliku mahepõllumajanduse registri volitatud töötleja. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostab järelevalvet isiku üle,kes tegeleb: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktides a ja b nimetatud toote ettevalmistamise ja turuleviimisega, sealhulgas toitlustusettevõttes; 2) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud sööda tootmise ja turuleviimisega,; 3) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 1 nimetatud toote importimisega. Lisaks Veterinaar- ja Toiduametile teostab järelevalvet märgistatud saadusel või tootel mahepõllumajandusele viitava teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet (TKA). Ettevõte, kus soovitakse tegeleda mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega, mesindusega või vesiviljelusega, sööda esmatootmisega, oma ettevõtte töötlemata toodangu pakendamise ja turuleviimisega ning mahepõllumajanduslikult toodetud seemne 131 ja taimse paljundusmaterjali tootmise ja turuleviimisega, peab olema tunnustatud PMA poolt. Isik kes soovib tegeleda mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toidu või sööda ettevalmistamise, üksnes turuleviimise või eelpool nimetatud toodete ja vegetatiivse paljundusmaterjali ning külviseemne importimisega peab olema tunnustatud VTA poolt. Isik, kes soovib tegeleda mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toidu ettevalmistamisega toitlustusettevõttes, peab sellisest tegevusest VTAd teavitama. Andmed tunnustatud ettevõtete ja nende tegevuse kohta peavad olema kantud riiklikku mahepõllumajanduse registrisse, mida haldab PMA. Andmed mahepõllumajanduse registrisse kantud ettevõtete kohta on avaldatud: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319 Koostöö järelevalve tagamisel Vastavalt seadusele esitab VTA nende poolt mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustatud ettevõtete tõendavad dokumendid ning käitleja andmed, samuti teabe nende poolt ettevõtete tõendavate dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta PMA mahepõllumajanduse ja seemneosakonnale, kes kannab andmed mahepõllumajanduse registrisse. PMA andmevahetus ja PRIA loomade registri andmete kasutamine PMA poolt on reguleeritud eespool nimetatud koostöölepetega. 3.3.2.2 PMA järelevalve korraldus Pädeva asutuse määratud ülesandeid valdkonnas täidab PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakond, kelle ülesandeks eelkõige on menetlus- ja järelevalveprotsesside tulemuslikkuse ja tõhususe tagamine, kontrollitoimingute planeerimine, neid läbi viivate ametnike tööjuhiste ja dokumendivormidega kindlustamine ning välja- ja täiendõppe korraldamine, sisekontroll kontrollitoimingute teostamise üle ning tulemuste analüüs ja valdkonna kontrollisüsteemi ajakohastamine. Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Statistikaametiga. Mahepõllumajanduse ja seemne osakond (kesktasand) Oma tegevuses lähtub osakond Nõukogu määrusest (EÜ) nr 834/2007 ja Komisjoni määrusest (EÜ) nr 889/2008, Mahepõllumajanduse seadusest ning asutuse ja osakonna põhimäärustest. Osakonna ülesanded on toodud käesoleva dokumendi punktis 3.1. Mahepõllumajanduse büroo koosseisu kuulub 5 töötajat, kellest 1 on doktorikraadiga ja 3 kõrgharidusega ja 1 kutsekõrgharidusega. Maakonnakeskused (regionaalne tasand) Kontrollitoimingute läbiviimise eest vastutavad ametnikud kuuluvad 12 regionaalse keskuse koosseisu. Valdkonnas teostavad järelevalvet 26 ametnikku, neist 1 täis- ja 25 osalise tööajaga (teostavad järelevalvet lisaks mahepõllumajanduse valdkonnale ka teistes 132 PMA vastutusala valdkondades). Ülesannete volitamist kolmandatele isikutele valdkonnas ei toimu, kõik kontrollitoimingute läbiviijad on ametnikud, kellest 21 omab agronoomiaalast kõrgharidust. Kontrollitoimingute läbiviimiseks on ametnikud varustatud käsiraamatuga, mis sisaldab ülevaadet valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, juhendeid kontrolltoimingute läbiviimiseks, dokumentide (protokollide) vorme ja nende täitmise juhendeid ning tööohutusnõudeid. Käsiraamatutes sisalduvaid juhendeid ja vorme muudetakse vastavalt vajadusele, s.h. tulenevalt muudatustest seadusandluses, inspektoritelt saadud tagasisidest jne. Täpsem ülevaade valdkonna pika- ja lühiajalistest eesmärkidest, õiguslikest alustest, kontrollisüsteemist, sõlmitud koostöölepingutest, riskidest ja kontrolliprioriteetidest, kindlustatusest tööjõuga ja koolitusprioriteetidest on toodud PMA peadirektori poolt kinnitatud 2017. aasta mahepõllumajanduse valdkonna tegevuskavas: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=94&sub2=120 Tegevusprioriteedid:  mahepõllumajanduse valdkonnas infosüsteemi (PMAIS) arendamine, sh nii klienditeeninduse lihtsustamiseks kui andmeanlüüsi ja riskide hindamise tõhustamiseks;  lisaks seaduses nõutud 100% tootjate kontrollile 10% täiendava kontrollivalimi kohaldamine vastavalt FVO ja MeMi siseauditi soovitustele;  riskipõhiste 10% etteteatamata kontrollide jätkamine;  rikkumiste tuvastamiseks taimekaitsevahendite jääkide kontrolli jätkamine (5% proovivõtmised). 3.3.2.3 VTA järelevalve korraldus Keskasutuse tasand (jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo) Pädeva ja vastutava kontrolliasutuse rolli Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 tähenduses täidab VTA jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo (keskasutuse tasand). Büroo lähtub oma tegevuses nõukogu määrusest nr 834/2007, komisjoni määrusest nr 889/2008 ja komisjoni määrusest nr 1235/2008, lisaks siseriiklikest õigusaktidest ning VTA peadirektori poolt kinnitatud käskkirjadest. Keskasutuse tasandil koordineerib mahepõllumajanduse valdkonda põhitööülesandena 1 peaspetsialist. Ülesannete täitmiseks büroo:  planeerib lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja tegevused nende täitmiseks ning paneb paika järelevalvesageduse kriteeriumid;  koordineerib mahepõllumajandusliku toote (va sööda) ettevalmistamisega ja turustamisega tegelevate ettevõtete tunnustamist. Peab loetelu tunnustatud ettevõtete üle;  koordineerib järelevalvet mahepõllumajandusliku toote (va sööda) ettevalmistamisega ja turustamisega tegelevate ettevõtete üle, sh järelevalveametnike tööjuhistega varustamist ning nende koolitust; 133   analüüsib järelevalve tulemuslikkust ning teostab kontrolli järelevalveametnike tegevuse üle;  korraldab koostööd teiste järelevalvega seotud (PMA, TKA) ja muude asutustega;  teeb koostööd ja esitab nõutud aruandlust teistele liikmesriikidele;  korraldab ettevõtjate ja avalikkuse teavitamist ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks arvestades järelevalve käigus saadud teavet. Maakonnakeskused (kohalike asutuste tasand) Maakonnakeskus korraldab mahepõllumajandusliku toote (va sööda) ettevalmistamisega ja turustamisega tegelevate ettevõtete tunnustamist ja väljastab mahepõllumajanduse seaduses ettenähtud otsuseid. Peab loetelu tunnustatud ettevõtete üle; Kohalikes asutustes on määratud mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise ja turustamise valdkonna üle järelevalvet teostavad järelevalveametnikud. Kontrollitoimingute läbiviimise eest vastutavad järelevalveametnikud kuuluvad 15 maakonnakeskuse koosseisu. 1. jaanuari 2017. a seisuga on kohalikul tasandil lisavaldkonnana mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatava järelevalvega tegelevaid ametnikke 32. Juhendid kontrollimissageduse määramiseks ja kontrollitoimingute läbiviimiseks on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga ning neid muudetakse vastavalt vajadusele (nt muudatused õigusaktidest, järelevalveametnike poolt saadud tagasiside). Järelevalveametnike jaoks koostatud juhendmaterjalid sisaldavad ülevaadet valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, juhiseid kontrolltoimingute läbiviimiseks, kontrollaktide vorme ja nende täitmise juhiseid. Viimati muudeti mahepõllumajanduse ettevõtete üle järelevalvet koordineerivaid juhendeid jaanuaris 2017. Lisaks korraldavatele protseduuridele on keskasutuses koostatud juhendmaterjale käitlejatele, mis on leitavad VTA koduleheküljelt: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=303 Samuti on osaletud käitlejatele mõeldud infopäevadel lektorina, et selgitada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise ja turustamise nõudeid. Mahepõllumajanduslikult toodetud ja turuleviidud sööda kontroll Järelevalve korraldus keskasutuse tasandil (Söötade büroo) Pädeva ja vastutava kontrolliasutuse rolli Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 tähenduses täidab VTA söötade büroo (keskasutuse tasand). Büroo lähtub oma tegevuses nõukogu määrusest nr 834/2007, komisjoni määrusest nr 889/2008 ja komisjoni määrusest nr 1235/2008, lisaks siseriiklikest õigusaktidest ning VTA peadirektori poolt kinnitatud käskkirjadest. Ülesannete täitmiseks büroo:  planeerib lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja tegevused nende täitmiseks ning paneb paika järelevalvesageduse kriteeriumid;  teostab ja koordineerib mahepõllumajandusliku sööda tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtete tunnustamist ja väljastab mahepõllumajanduse seaduses ettenähtud otsuseid.Peab loetelu tunnustatud ettevõtete üle; 134   koordineerib järelevalvet mahepõllumajandusliku sööda tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtete üle, sh järelevalveametnike tööjuhistega varustamist ning nende koolitust;  analüüsib järelevalve tulemuslikkust ning teostab kontrolli järelevalveametnike tegevuse üle;  teeb koostööd ja esitab nõutud aruandlust teistele liikmesriikidele;  korraldab ettevõtjate ja avalikkuse teavitamist ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks arvestades järelevalve käigus saadud teavet. Maakonnakeskused (kohalike asutuste tasand)  Maakonnakeskus korraldab mahepõllumajandusliku sööda tootmise ja turustamisega tegelevate ettevõtete nõuetelevastavuse hindamist ja koostab kontrollakti hindamistulemuste kohta;  Järelevalvet teostavad maakonna keskuste sööda valdkonna järelevalveametnikud. Järelevalve mahepõllumajanduslike toodete impordil on toodud impordi kontrollidesüsteemi punktis 3.3.4.16 3.3.3 Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem 3.3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide , veinitoodete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse Eesti Riigikogu poolt väljaantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 105 lõige 16 alusel teostab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedimärki kandvate toodete registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse ja registreeritud nimetuste nõuetekohase kasutamise üle. Valdkond on reguleeritud Euroopa Liidu otsekohalduvate õigusaktiga (EL) 1151/2012 21.11.2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta ning nimetatud määrustest tulenevate rakendusmäärustega Kontrollimeetodid ja eesmärk Tulenevalt erisusest, et DOOR, E-Bacchus ja E-Spirit-Drinks registrtes ei ole registreeritud ühtegi Eesti päritolu toodet, on kogu järelevalve suunatud teiste EL liikmesriikide poolt registreeritud geograafiliste tähiste kaitse tagamisele. Järelevalve käigus kontrollitakse: 1) Eesti päritolu põllumajandustoodete ja toidu müüginimetusi ja kaubamärke ; 2) Eestisse teistest liikmesriikidest tarnitud põllumajandustoodete ja toidu müüginimetusi ja kaubamärke; 3) Eestisse kolmandatest riikidest tarnitud põllumajandustoodete ja toidu müüginimetusi ja kaubamärke; Ametlikke kontrolle teostatakse tootmise ja turustamise etappides. Põhirõhk on suunatud kohalikele tootmisettevõtetele ja jaekaubandusele. Jaekaubanduses on turustatavate 135 toodete nomenklatuur tunduvalt suurem kui maaletoojate hulgiladudes. Teiseks jaekaubandusettevõtetes kontrollide läbiviimise argumendiks on hinnasiltide kontroll. Hinnasildil on informatsioon, millise nimetusega müügil olevat toodet tarbijale pakutakse. Eesmärk on: 1) kontrollida, et kaitsmata nimetusega toodete puhul ei viidataks esitlemisel kaitstud nimetustele, mis jätaks tarbijale väära mulje toote päritolust ja eriliste omadustega kvaliteedi tasemest. 2) kaitsta registreeritud geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi ja garanteeritud traditsioonilisi tooteid kaitstud nimetuse või sümboli kuritarvitamise, eksitava kasutamise ja matkimise eest. Järelevalve planeerimine Järelevalveaastal kontrollitavate ettevõtete valimi ja kontrollimise sageduse plaani koostavad maakondade järelevalveametnikud järelevalve alas olevate ettevõtete riskipõhise hindamise tulemusena. Riskianalüüs viiakse läbi iga kalendriaasta alguses eelneva kontrolliaasta tulemuste põhjal . Riskianalüüs teostatakse vastavate riskianalüüsi juhendi alusel. Hindamise käik dokumenteeritakse ja tulemused säilitatakse maakondade veterinaarkeskustes elektroonselt või paberkandjal. Vastavalt riskitaseme hindamise tulemustele, kontrollitakse ettevõtteid järgmise sagedusega:  kõrge –1 kord aastas;  keskmine ja madal – 1 kord 3 aasta jooksul; Plaaniväline järelevalve toimub vihjete ja kaebuste alusel. Järelevalve korraldus Seisuga 01.01.2017 tegelevad kohalikul tasandil geograafiliste tähiste alase järelevalvega 15 maakonna veterinaarkeskuses kokku 36 ametnikku. Järelevalvetoiminguid teostatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud protseduurile ja juhenditele. Protseduure muudetakse seadusandluse muudatustest või suunistest tulenevatele vajadustele. Järelevalvetoimingute kohta koostatakse kontrollakt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar esitatakse käitlejale. Lisaks täidetakse järelevalve teostamise käigus kontrollküsimustik, mis on järelevalveametnikku abistav dokument kontrollakti vormistamisel. Küsimustik lisatakse kontrollakti juurde. Iga küsimus on konkreetne nõue, millel on õiguslik alus. Küsimustik on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga protseduuri lisana. Ametlike kontrollide tulemused vormistatakse JVISs. Järelevalve käigus teostab järelevalveametnik järgmisi toiminguid: 1) kontrollib plaanilise järelevalvega ettenähtud tootegruppidesse kuuluvate toodete märgistust (päritolumaa, toote nimetus, kaubamärk, märge või sümbol kaitstud nimetuse kohta); 2) võrdleb märgistust päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registrisse kantud andmetega; 3) kontrollib jaekaubanduses toodete esitlemisel ja reklaammaterjalides geograafilist tähist puudutava informatsiooni ja märgete õigsust; 4) teeb vajadusel fotokoopiaid pakenditest ja märgistustest; 136  5) saadab vajadusel koopiad dokumentidest ja inspekteerimise aktist VTA turukorralduse büroole täiendavaks informatsiooni hankimiseks; 6) teeb vajadusel ettekirjutuse; VTA turukorralduse büroo informeerib vajadusel Maaeluministeeriumi õiguskaitse rikkumisest. Maakonna veterinaarkeskuste järelevalveametnike töö hindamine Maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametniku tööd hindab VTA keskasutuse vastava valdkonna peaspetsialist. Järelevalveametniku töö hindamise käigus kontrollib VTA keskasutuse peaspetsialist kontrollitava valdkonna asjakohaste õigusaktide ja protseduuri tundmist, kontrollaktide nõuetekohast vormistamist. Võimalusel hinnatakse järelevalveametniku tööd praktilise järelevalve teostamise käigus varjuna, hinnates järelevalveametniku pädevust vastavas valdkonnas. Aruandlus Järelevalveametnikud koostavad läbiviidud järelevalvetoimingute kohta aruanded VTA peadirektori käskkirjaga kehtestatud vormil kaks korda aastas. Poolaasta aruanne esitatakse 15. juuliks ja aastaaruanne järgneva aasta 15. jaanuariks. Aruanded allkirjastatakse digitaalselt veterinaarkeskuse juhataja poolt ning edastatakse elektroonselt dokumendihaldusprogrammi kaudu keskasutusele. Aruandluses esitatakse ettevõtete nimetused, kus järelevalve toimus, järelevalve läbiviimise kuupäevad, milliseid tooterühmi kontrolliti ning vajadusel vormistatud ettekirjutused. VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud protseduurid ja vormid: 1. Kaitstud geograafiliste tähiste järelevalve protseduur. 2. Kontrollakti vorm ja täitmise juhend. 3. Aruande vorm ja täitmise juhend. Kõik käskkirjaga kinnitatud protseduurid ja vormid on kättesaadavad: 1) VTA WebDesktopist; 2) VTA haldusbüroo üldkäskkirjade kaustast; 3) VTA põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse büroost; 3.3.3.2 Siseriiklikult registreeritud geograafilised tähised Siseriikliku kaitse all olevaid geograafilisi tähiseid registreeritakse ja kaitstakse „ Geograafiliste tähiste kaitse seadus“ alusel. Geograafiluste tähiste registreerimise taotlusi võtab vastu ja menetleb Patendiamet. Patendiameti kohustuseks on ka siseriiklikult registreeritud geograafiliste tähiste registri pidamine. Momendil on Eestis siseriikliku seaduse alusel registreeritud 5 toodet: - Põltsamaa juust (juust); - Saaremaa juust (juust); - Põltsamaa (puuvilja –marjavein); - Värska (lauavesi); - Värska (mineraalvesi); 137 Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet „ Geograafilise kaitse seaduse alusel“ registreeritud geograafilise tähise nimetuse nõuetekohase kasutamise ning registreeritud geograafilise tähise kirjelduses sätestatud nõuetele vastavuse üle. 3.3.4 Impordi kontrollisüsteem (v.a taimetervis) 3.3.4.1 Loomade ja loomsete saaduste import Pädevaks asutuseks loomade ja loomsete saaduste importimisel läbi viidavate veterinaarkontrollide tegemisel on Veterinaar- ja Toiduamet. VTA kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna koosseisus on keskasutuses paiknev järelevalve- ja kontrollibüroo, mis tegeleb piiripunktide töö koordineerimisega, nende riikliku järelevalve ja kontrollimisega, samuti juhendmaterjalide koostamise ning piiripunktide nõuetele vastavaks tunnistamisega ning 4 piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli bürood, mis tegelevad elusloomade ja loomset päritolu toodete kontrollimisega EL-i välispiiril asuvates Eesti piiripunktides. Nõuded piiripunktidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004 määrusega nr 154 „Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord” ja Euroopa Komisjoni otsusega 2001/812/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli eest vastutavate piiripunktide heakskiitmise nõuded. Importida on lubatud üksnes piiripunktis veterinaarkontrolli läbinud loomi ja loomseid saadusi. Loomi ja loomseid saadusi võib importida ning sellise kauba nõuetekohasust kontrollitakse üksnes Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu. Piiripunktide loetelu on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsusega 2009/821/EÜ ning Vabariigi Valitsuse määruses nr 154. Loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse kontrolli põhimõtted, kontrolli alla kuuluvad loomad ja loomsed saadused, nende nõuetekohasuse tõendamise alused, veterinaarnõuded nende importimisel, seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve korraldus, alused ja ulatus ning vastutus on sätestatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses. Importimisel läbiviidava veterinaarkontrolli kord on sätestatud Põllumajandusministri 22. detsembri 2004 määruses nr 191 „Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord ” . Piiripunktis loomade ja loomsete saaduste importimisel veterinaarkontrolli käigus kaubasaadetiste dokumentide, identsuse ning füüsilise kontrolli tegemise juhend/ käsiraamat on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjaga. Käsiraamat sisaldab üldisi tegevusjuhiseid ja viiteid õigusaktidele. Kaubasaadetiste impordil võib füüsilise kontrolli käigus võtta imporditavast kaubast proove laboratoorsete analüüside teostamiseks. Proovide võtmise ning laboris analüüsimise eesmärgiks on hinnata kauba vastavust Euroopa Liidu seadusandlusele või ka rahvuslikele nõuetele, eriti aga määrata jääkainete, patogeensete organismide ja muude inimestele, loomadele ja keskkonnale ohtlike ainete esinemist. Proovivõtuplaanide koostamisel lähtutakse teostatud riskianalüüsist, mille tegemisel võetakse aluseks eelnevad kontrolli tulemused, sealhulgas kauba päritolumaa ja –ettevõttega ning kauba importijaga seonduvad teadaolevad riskid ja korduvad nõuetele mittevastavused. Plaanid koostatakse kalendriaasta alguses järgnevaks aastaks ning kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. 138 Juhul, kui impordi veterinaarkontrolli tulemused annavad alust kahtluseks, et Euroopa Liidu veterinaariaalaseid õigusakte on jämedalt või korduvalt rikutud, rakendatakse asjassepuutuvate toodete ja/või päritolumaade suhtes nn karmistatud kontrolli. Kõikide sama päritoluga tootepartiide kontrolli karmistatakse. 10 järgmist sama päritolu, liiki ja laadi partiid peetakse piiripunktis kinni füüsiliseks kontrolliks, sealhulgas võetakse proovid ja teostatakse laboruuringud. Saadetised vabastatakse alles pärast nõuetelevastavate laborvastuste saamist. Karmistatud kontrolli rakendamisel lähtutakse Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarkontrolliasutusi ühendava andmebaasi TRACES andmetest. VTA kodulehel on avalikkusele kättesaadav järgmine jooksvalt uuendatud info: 1. ohutusmeetmed loomsete saaduste impordil; VTA teeb tihedat koostööd Maksu- ja Tolliametiga, et tagada kõikide piiril veterinaarkontrolli nõudvate elusloomade ja loomset päritolu toodete nõuetekohasuse kontroll piiril. Veterinaarkontrolli teostamisel arvestatakse VTA ning MTA vahel 15.12.2004 sõlmitud koostöölepingut ning 18.02.2011. a Maksu- ja Tolliameti poolt kooskõlastatud juhendmaterjali “Loomade ja loomsete saaduste, õlgede, heina ja liittoitude impordi/ekspordi veterinaar- ja toidukontrollil väljastatavate dokumentide, kasutatavate pitsatite ja tõkendite juhend” ning VTA peadirektori käskkirjaga, millega kinnitatakse pitsatite jäljendid ning järelevalvetõkendid. Maksu- ja Tolliameti poolt on sisestatud loomsete saaduste ning elusloomade kombineeritud nomenklatuuri koodid, mille vabasse ringlusse lubamisel on nõutav erikontroll, ETT-sse (ETT - Eesti Tollitariifistik- elektroonne andmebaas, mida kasutavad kõik tolliametnikud, tollideklarandid ja maaklerid ning mis on kättesaadav ka avalikkusele). Veterinaar- ja toidukontrolli vajavate saaduste ning elusloomade tollikoodid edastab Maksu- ja Tolliametile Veterinaar- ja Toiduamet. VTA ametnikel on olemas ligipääs COMPLEX`-ile (elektroonne tollideklaratsioonide töötlemise süsteem) ning Maksu- ja Tolliameti ametnikel on ligipääs TRACESele Toll suunab riskianalüüsi alusel või käsitsi tollideklaratsioonide töötlemissüsteemide kaudu kauba piiripunktis veterinaarkontrolli, kus viiakse läbi vajalikud veterinaarkontrolli menetlused (sh. vajadusel proovivõtt). Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna ametnikel on ligipääs Eesti merendusdokumentide edastamise süsteemile ja Tallinna Sadama, mis on nende Eesti sadamate, kus asuvad piiripunktid, haldaja, elektroonilistele andmebaasidele: 1. laevade saabumisest eelteavitamine; 2. nimekiri Tallinna Sadama haldusalas käideldavatest laevadest ja nende lastist. Juurdepääs nimetatud andmebaasidele aitab sadamate piiripunkti ametnikel viia läbi riskikontrolli saabuvatest laevadest ning nende lastist. Lisaks on sadamate piiripunkti ametnikel ligipääs Transiidikeskuse AS konteinerterminaali andmebaasile, mis võimaldab samuti läbi viia ristkontrolli sadamasse saabuvatelt laevadelt maha laaditud ning veterinaarkontrolliks esitatavate kaubasaadetiste osas. 3.3.4.2 Elusloomade importimine Kolmandatest riikidest pärinevate elusloomade kontroll viiakse läbi vastavalt Nõukogu Direktiivis 91/496/EMÜ sätestatule. Loomade kontrollimisel arvestatakse ka Nõukogu Direktiivi 92/65/EMÜ milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata 139 direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse ja Nõukogu Direktiivi 2004/68/EMÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu. Elusloomade importimine on lubatud üksnes läbi selleks nõuetekohaseks tunnistatud piiripunkti. Eestis on selliseks piiripunktiks Venemaa piiril asuv Luhamaa maantee piiripunkt, mis on tunnistatud nõuetekohaseks kabjaliste ja sõraliste (U), registreeritud hobuslaste ( E ) ning piiratud arvul muude loomaliikide (O) ( loomaaia- ja tsirkuseloomad, koerad ja kassid) kontrollimiseks. Igale kolmandast riigist pärinevale Euroopa Liitu saabuvale elusloomade partiile viiakse läbi dokumentide, identsuse ja füüsiline kontroll. Muuhulgas kontrollitakse, kas loomade transport vastab määruse 1/2005 asjaomastele sätetele. 3.3.4.3 Veterinaarkontrolli tulemused Loomade ja loomsete saaduste loetelu, mille Euroopa Liitu toomisel tuleb piiripunktides kohaldada veterinaarkontrolli, on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsusega 2007/275/EÜ. Toll võib veterinaarkontrolli alla kuuluva kauba, mille nimekiri on toodud ära eelpoolnimetatud otsuse Lisas I, edasist käitlemist lubada alles peale veterinaarkontrolli läbimist tõendava dokumendi esitamist ning üksnes vastavalt selles ettenähtud tingimustele. Tehtud kontrollide tulemusena väljastab piiripunkti järelevalveametnik Euroopa Komisjoni määrusega 136/2004/EÜ (loomsed saadused) või 282/2004/EÜ (loomad) kinnitatud vormi kohase piiripunkti veterinaarkontrolli tegemist tõendava dokumendi ÜSVD- Ühtse Sisseveo Veterinaardokumendi. Seega peab kauba eest vastutav isik esitama tollile täielikult täidetud ÜSVD originaali enne tollikäitlusviisi määramist. Tolli protseduuride kohaldamine on lubatud alles peale veterinaarkontrolli läbiviimist ning arvestades veterinaarkontrolli otsust. Kaubasaadetise eest vastutaja peab tollivormistuseks tolliametnikule esitama veterinaarkontrolli teostamist tõendava dokumendi ÜSVD. See tuleb esitada originaalis . Käesoleval ajal on võimalik ÜSVD esitada ka elektroonselt juhul kui saadetise sihtkohaks on Eesti ning antud dokument on veterinaarjärelevalve ametniku poolt allkirjastatud digitaalselt. Maksu- ja Tolliametil on ligipääs infosüsteemile TRACES, kus tolliametnikud saavad läbi viia ristkontrolle veendumaks saadetisele veterinaarkontrolli teostamises ning veterinaarkontrolli otsuse olemasolus. Alates oktoobrist 2017 ÜSVD olemasolu, kehtivuse ja vastavuse kontroll toimub automaatselt deklaratsiooni esitamise hetkel infosüsteemist TRACES. Mahakannete tegemiseks peab klient endiselt pöörduma tolliasutusse. 3.3.4.4 Mittenõuetekohane kaup Kui piiripunktis teostatava veterinaarkontrolli käigus tuvastatakse kontrollitava kauba mittevastavus kehtivatele veterinaarnõuetele või on alust kahtlustada, et kaup võib olla ohtlik, siis ÜSVD-d ei väljastata, vaid väljastatakse kontrollakt, kus vastavalt loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule tunnistatakse kaup mittenõuetekohaseks ning peatatakse selle edasine käitlemine kuni lõppotsuse tegemiseni. Täiendava kontrolli tulemuste selgumisel, kui tekkinud kahtlused kauba suhtes on kinnitust leidnud või ümber lükatud, tehakse lõppotsus kauba edasise käitlemise kohta ja väljastatakse ÜSVD. 140 Nõuetele mittevastavaks tunnistatud loomseid saadusi sisaldavad kaubasaadetised tuleb saata tagasi päritoluriiki tagasisaatmise otsuse tegemisest arvates 60 päeva jooksul. Kui loomset saadust sisaldavat kaubasaadetist ei ole võimalik päritoluriiki tagasi saata, või kui 60-ne päevane tähtaeg on möödunud või saadetise eest vastutav isik annab selleks kohe loa, hävitatakse kaubasaadetis Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1069/2009/EÜ ettenähtud nõuete kohaselt. Hävitamisele suunamisel järgitakse 05.01.2007 a. kirjaga nr. 19-/1852-1 Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatud „Impordil mittenõuetekohaseks tunnistatud loomsete saaduste hävitamisele suunamise juhendis” sätestatud korda. Hävitamine toimub AS Vireen või Atria Eesti AS hävitamistehases. Mõlemad ettevõtted on tunnustatud tegutsema 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemise valdkonnas. Loomade puhul tuleb kooskõlastatult loomade eest vastutava isikuga korraldada loomade söötmine, jootmine ja vajadusel ka ravi. Loomad paigutatakse karantiini või võimaluse korral saadetakse päritoluriiki tagasi. Kui puudub võimalus loomade karantiini paigutamiseks või nende päritoluriiki tagasisaatmiseks, võib loomad saata tapmisele. Tapmise korraldamisel järgitakse loomakaitsenõudeid. 3.3.4.5 Transiit ja kontrollimine tolliladudes Veterinaarkontrolli kord transiidi korral, piiripunktis vabatsooni, vabalattu või tollilattu toimetamiseks mõeldud loomse saaduse ja mittenõuetekohase loomse saaduse veterinaarkontroll ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustava ettevõtte veterinaarkontroll on sätestatud Põllumajandusministri 22.12.2004. a määrusega nr. 191 „Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord“. Igal kontrolliks esitataval kaubasaadetisel peab kaasas olema veterinaarseadusandluses nõutud sertifikaat või muu originaaldokument, vajadusel koos kinnitatud tõlkega. Igale kaubasaadetisele viiakse läbi dokumentide ja identsuse kontroll. Füüsiline kontroll viiakse läbi juhtudel, kui on alust arvata, et saadetis on ohtlik inimeste ja loomade tervisele või kui kahtlustatakse eeskirjade rikkumist. Kontrolli tulemusena väljastatakse ÜSVD ja saadetakse TRACES teade väljumise piiripunktile või kui saadetis on mõeldud toimetamiseks vabatsooni, vabalattu või tollilattu, selle üle järelevalvet teostavale kohalikule veterinaarjärelevalveasutusele. Kõik transiidil olevad saadetised, mis liiguvad EL territooriumil maanteel, raudteel või siseveeteed pidi peavad olema tolliprotseduuril T1 ning tolliplommi all. Euroopa Liidust väljuvate kaubasaadetiste puhul viiakse piiripunktis läbi kõik vajalikud kontrollid, et teha kindlaks, et väljuvad kaubasaadetised vastavad sisenemise piiripunktis transiidiks lubatud kaubasaadetiste kohta esitatud andmetele ning samuti ÜSVD-s esitatud andmetele ja lubatud sihtkohtadele, Kontrolli tulemusena täidetakse ÜSVD vastavad lahtrid ning edastatakse ÜSVD faksi teel ÜSVD väljastanud piiripunktile. Samuti tehakse vastav märge TRACES andmebaasis. ÜSVD originaal arhiveeritakse väljumise piiripunktis. EL-i sisenemise piiripunkt peab arvestust transiidi piiriaegade kohta ning vajadusel algatab saadetise tagaotsimise (teavitab tolli). Mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud tollilattu saabunud saadetistel kontrollib lao üle järelevalvet teostav veterinaarjärelevalveametnik, et saadetisel on kaasas nõutavad dokumendid ning et veovahenditel asuvad plommid on olemas ja puutumatud. Lattu saabumisest teavitab lao üle järelevalvet teostav ametnik sisenemise aktsepteerinud piiripunkti, tehes ÜSVD-le vastava märke ja faksides ÜSVD koopia selle väljastanud 141 piiripunktile. Kõik lattu saabunud saadetised varustatakse märgistusega, mis sisaldab saadetisele vastavat ÜSVD numbrit Laost väljasaatmine on võimalik ainult veterinaarjärelevalveametniku loal, kes teostab dokumentide, identsuse, vajadusel ka füüsilise kontrolli ning väljastab ÜSVD. Veovahend plommitakse ning liigub T1 tolliprotseduuriga Euroopa Liidust välja. Lao üle järelevalvet teostav piiripunkt peab arvestust transiidi piiriaegade kohta ning vajadusel algatab saadetise tagaotsimise (teavitab tolli). Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjale „Mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud vabatsooni, vabalao või tollilao inspekteerimise korra, akti ja aruande vormi kinnitamine“ ning Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna põhimäärusele teostab järelevalvet EL nõuetele mittevastava loomse saaduse ladustamisega tegelevate ladude üle piiripunkt. Käskkiri sätestab täpsemad tingimused Euroopa Nõukogu direktiivi 97/78, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühenduse territooriumile toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, artikli 12 lõikes 5 tuleneva kohustuse täitmiseks ning kehtestab teostatud inspekteerimisel kasutatava akti vorm. Käskkirja kohaselt inspekteeritakse selliseid tolliladusid vähemalt üks kord poole aasta jooksul. EL nõuetele mittevastava loomsete saadustega ladustamisega tegelevate tolliladude nimekiri on kättesaadav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=138 Kõik sisseveetavad kaubasaadetised registreeritakse Euroopa Liidu ühtses on-line elektroonilises andmebaasis TRACES. 3.3.4.6 Tühjade loomaveokite kontroll piiripunktis nende sisenemisel EL-i Tühjade loomaveokite kontroll teostatakse Komisjoni rakendusotsuse 2013/426, milles käsitletakse meetmeid, millega hoida ära sigade Aafrika katku viiruse levik liitu kolmandatest riikidest või selliste kolmandate riikide territooriumi osadest, kus selle haiguse esinemine on kindlaks tehtud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/78/EL kohaselt. Selliste kontrollide läbiviimiseks on pädevaks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaarjärelevalve ametnik kontrollib Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest Euroopa Liidu territooriumile saabuvaid loomaveokeid, et teha kindlaks, kas sõidukid on nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud. Nõuetekohastel sõidukitel lubatakse siseneda Euroopa Liidu territooriumile, mittenõuetekohastel sisenemine keelatakse ning veokid suunatakse tagasi lähteriiki. Peale sisenemise lubamist informeerib piiri veterinaarjärelevalve ametnik sellest VTA keskasutust ning maakondade veterinaarkeskusi e-kirja teel. Sellise info edastamiseks on VTA-s loodud vastav e-kirja nimekiri. E-kirjas märgitakse ära veoki number, sisenemise aeg ning sihtkoht. 3.3.4.7 Piiripunktide inspekteerimine ja audit Piiripunkte inspekteeritakse vähemalt üks kord aastas. Riikliku järelevalve sagedus ja ulatus piiripunktile esitatud nõuete täitmise üle on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 142 määrusega nr. 154 „Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord“ Piiripunktide inspekteerimise kord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Inspekteerimisel kasutatakse töölehte, milles on välja toodud piiripunkti ehitiste ning varustuse nõuetele vastavus. Inspekteerimise tulemused fikseeritakse kontrollaktis. Piiripunktide siseaudit toimub Veterinaar- ja Toiduameti üldise korra kohaselt. Lisaks siseauditile viivad keskasutuse järelevalve- ja kontrollibüroo ametnikud läbi regulaarseid kontrollkäike piiripunktidesse, et hinnata piiripunktide seisukorda, järelevalveprotseduuride vastavust õigusaktides ja juhendites kehtestatule. Piiripunktide kontrollimise ning selle tulemuste fikseerimise kord ning kontrolliakt on kehtestatud Veterinaar-ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Lisaks on igas piiripunktis olemas piiripunkti nn. „enesekontrolliplaan”, mille alusel viib kontrolle läbi piiripunkti juhataja. 3.3.4.8 Lemmikloomade kontroll Vastavalt loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusele võib omanikuga mittekaubanduslikul eesmärgil kaasasolevaid lemmikloomi Eestisse tuua läbi kõigi rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide. Piiripunktides kontrollitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr. 576/2013 kehtestatud nõuete täitmist. Kontrolli kuni 5 lemmiklooma üle viib läbi Maksu- ja Tolliamet. Juhul kui lemmikloomi on omanikul kaasas üle viie ja/või nende sissetoomise eesmärk on kaubanduslik, võivad nad liikuda ainult läbi selliste loomade kontrollimiseks nõuetekohaseks tunnistatud piiripunkti, milleks Eestis on Luhamaa piiripunkt. Lemmiklindude sisenemisel Euroopa Liitu viiakse kontroll läbi kooskõlas Komisjoni otsusega 2007/25, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga ja omanikega kaasas olevate lemmiklindude liikumisega ühendusse. Kui saadetises ei ole üle viie lemmiklinnu on pädevaks asutuseks kontrollide läbiviimisel MTA, muudel juhtudel on pädevaks asutuseks VTA. Eesti on määranud lemmiklindude sisenemiskohad ning sissevedu on lubatud läbi Koidula, Luhamaa, Narva maantee 1, Narva maantee 2, Narva raudtee, Saatse ja Tallinna Lennujaama piiripunktide. Lemmikloomade kontrollimiseks on VTA poolt koostatud juhendmaterjal, mis on kooskõlastatud MTA poolt 21.01.2015 a. kirjaga 19.1-1/236-1. Rahvusvahelistesse piiriületuskohtadesse on loomaomanike tähelepanu juhtimiseks lemmikloomade sissetoomisel järgitavatele loomatervishoiunõuetele paigutatud vastavad plakatid. 3.3.4.9 Reisijaga kaasas oleva isikliku pagasi hulgas veetavate toiduainete kontroll Reisijatega kaasas oleva isikliku pagasi hulgas veetavate loomsete saaduste kontroll toimub kooskõlas Komisjoni määrusega 206/2009/EÜ, millega kehtestatakse meetmed isiklikuks tarbimiseks ette nähtud loomsete saaduste impordil. Vastavalt loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusele on sellisel kontrollil pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet. Kontrollimine toimub kõigis 143 rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides, sealhulgas ka ainult jalakäijatele mõeldud piiriületuskohtades. Reisijate tähelepanu juhtimiseks loomsete saaduste impordil järgitavatele loomatervishoiunõuetele on kõigisse neisse kohtadesse paigutatud määruse 206/2009/EÜ lisas III ette nähtud teavet sisaldavad plakatid. Lisaks plakatitele on Maksu- ja Tolliamet reisijatele kättesaadavatesse kohtadesse paigutanud Veterinaar- ja Toiduameti koostatud spetsiaalsed infovoldikud, mis sisaldavad teavet iskliku pagasi hulgas Euroopa Liitu toodavate loomsetele saadustele kehtivate piirangute kohta ning Maksu- ja Tolliameti koostatud reisija infovoldikud, mis muuhulgas sisaldavad teavet isikliku pagasi hulgas veetavate loomsete saaduste kohta. Isikliku pagasi hulgast keelatud toiduainete konfiskeerimiseks ja hävitamisele saatmiseks on Maksu- ja Tolliamet kehtestanud vastavad protseduurid. Hävitamine toimub AS Vireen või Atria Eesti AS hävitamistehases. Aruandluse isikliku pagasi hulgast leitud toiduainete hulga ja laadi kohta esitab MTA igal aastal VTA-le, kes esitab andmed iga aasta 1. maiks Euroopa Komisjonile. Isiklikuks tarbimiseks ette nähtud loomse saaduse kontrollimiseks on MTA poolt koostatud juhend 29.12.2012. 3.3.4.10 Kontrolli kord piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub Vastavalt Riigipiiri seaduse § 11 lg 7 abistab Politsei- ja Piirivalveamet oma pädevuse piires tolli ning teostab piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub, tollikontrolli vastavalt tollieeskirjadele tolliseaduse tähenduses ja korras. Selliseid piiripunkte on 2, Saatse piiripunkt ja Narva-2 piiripunkt (jalakäijate sild). Nendes piiripunktides ei toimu transpordivahendite liiklust ja on keelatud kaupade ja loomade ülevedu. Kauba olemasolu korral riigipiiri ületaval reisijal, reisija isiklikust pagasist avastatud loomse saaduse või reisijaga kaasasoleva looma- või linnu korral suunab politsei isiku piiripunkti, kus toimub tollikontroll või tõkestab kauba toimetamise üle riigipiiri kuni kohalekutsutud tolliametnik viib läbi vajalikud tolliprotseduurid. Kui tegemist on lemmikloomaga, kutsutakse kohale tolliametnik, kes võtab vastu otsuse riigipiiri ületamise osas. Tolliformaalsusi, peale tolliläbivaatuse ja kauba ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise tõkestamise politsei piiripunktis ei teosta. Samuti ei kuulu piiripunktis politsei pädevusse kontrollida kontrolli alla kuuluva kauba nõuetele vastavuse dokumenti või märgistust. Sadama piiripunktides abistab politsei tolli selliste väikelaevade kontrollis, millel on piirikontrolli läbimise kohustus (alates Schengeni lepinguga ühinemisest ei kontrolli politsei enam EL liikmesriikide vahel liikuvaid väikelaevu ja ei tee nende tolliläbivaatust). Kui politsei piirikontrolli käigus avastab väikelaeval looma, linnu või kaupa, siis informeerib ta sellest tolliasutust. Tolliformaalsused viiakse läbi kohalekutsutud tolliametniku poolt. 3.3.4.11 Veterinaarjärelevalvetasu loomade ja loomsete saaduste sisseveol Piiripunktis ning art. 12 tolliladudes kaubasaadetise üle teostatava veterinaarjärelevalvega seotud kulud katab kaubasaadetise eest vastutav isik, makstes veterinaarjärelevalve teostamise eest tasu Veterinaarkorralduse seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 882/2004 ettenähtud korras. 144 VTA kodulehel on avalikkusele kättesaadav info veterinaarjärelevalve tasude määradest veterinaarjärelevalve toimingute eest. 3.3.4.12 Rahvusvahelistel liinidel sõitvatelt transpordivahenditelt pärinevate toidujäätmete käitlemise kontroll Rahvusvahelistel liinidel sõitvatelt transpordivahenditelt pärinevate toidujäätmete käitlemise kontrolli aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009 (edaspidi (EÜ) nr 1069/2009), milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad. Rahvusvahelistelt liinidelt pärinevate toidujäätmete kogumise ja kõrvaldamise nõuetekohasuse hindamiseks on Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud minimaalne kontrollimise sagedus, tööleht asjakohaste määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetega ja juhend nende nõuete hindamiseks. Kontrolli tulemused esitatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud akti vormil. Kontrolle viiakse läbi sagedusega mitte vähem kui 1 kord aastas maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametniku poolt. Kui kontroll viiakse läbi sadamas, kus asub veterinaarkontrolli piiripunkt, siis teostab kontrolle piiripunkti järelevalveametnik. 3.3.4.13 Mitteloomset päritolu kaupade import Teatava mitteloomse sööda ja toidu korral, mille puhul on kindlaks tehtud teadaolev või kujunev risk, tuleb läbi viia kohustuslik impordieelne kontroll ning need kaubad võib lasta ELis vabasse ringlusse vaid siis kui kontrollimise tulemus on rahuldav. Pädevateks asutusteks mitteloomse toidu importimisel läbiviidavate kontrollide tegemisel on VTA ning MTA (kontrollib teatud juhul piiripunktides või sisemaal mitteloomse toiduga kaasasolevaid dokumente). Et tagada kõrgendatud riskitasemega imporditava mitteloomse toidu ja sööda kontrolli nõuetekohane läbiviimine, teevad VTA ning MTA tihedat koostööd. Selleks on Euroopa Komisjon sisestanud mitteloomset päritolu kaubad, mis nõuavad vabasse ringlusse lubamisel erikontrolli ETT-sse (ETT - Eesti Tollitariifistik- elektroonne andmebaas, mida kasutavad kõik tolliametnikud, tollideklarandid ja maaklerid ning on kättesaadav ka avalikkusele). Samuti on VTA keskasutuse ametnikel olemas ligipääs COMPLEX`-ile (elektroonne tollideklaratsioonide töötlemise süsteem). Hetkel suunab toll riskianalüüsi alusel või tollideklaratsioonide töötlemissüsteemide kaudu enne vabasse ringlusse lubamist kauba piiripunkti või maakonna veterinaarkeskusesse, kes viib läbi vajalikud menetlused (sh. proovivõtt). VTA poolt koostatud juhendmaterjalis „Teatava mitteloomse toidu ja mitteloomse sööda ning toiduga kokkupuutuvate materjalide kontrolli kord impordil“ on reguleeritud MTA ja VTA koostöökord ning täpsed kontrolltoimingud importimisel. Juhendmaterjal on mõeldud MTA deklaratsiooni aktsepteerivale ning tollikontrolle läbiviivatele ametnikele ning VTA ametnikele. Uuendatud juhendmaterjal kooskõlastati VTA ja MTA vahel kirjalikult veebruaris 2012. a. Edaspidised juhendmaterjali muudatused ning uuendused kooskõlastatakse e-kirja teel. 145 Viimane kooskõlastatud versioon juhendmaterjalist tehakse nii MTA kui VTA ametlike kontrolle läbiviivatele ametnikele asutusesiseselt kättesaadavaks. Kõrgendatud riskitasemega imporditava mitteloomse toidu ja sööda puhul teostatakse kohustuslik impordieelne kontroll üldjuhul kas selleks määratud sisenemiskohas või impordiks määratud tollipunktis. Määratud sisenemiskohtadeks ja impordiks määratud tollipunktideks on Eestis Muuga Sadama, Paldiski Lõunasadama, Narva maantee, Luhamaa maantee piiripunktid ning AR Agentuuri AS (va määruse 669/2009 kaup ja sööt). Määratud sisenemiskohad ja impordiks määratud tollipunktid peavad vastama kehtestatud miinimumnõuetele, mille vastavust kontrollib VTA ametnik üks kord aastas või vastavalt vajadusele, juhindudes selleks ettenähtud VTA peadirektori käskkirjast. Komisjoni määruse (EÜ) nr 669/2009 hõlmatud kaupade puhul esitab saadetise eest vastutav toidu- või söödakäitleja korrektselt täidetud ÜSD I osa enne saadetise tegelikku saabumist määratud sisenemiskoha pädevale asutusele (piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroole). Saadetise saabumisel määratud piiripunkti peab see läbima kohustusliku kontrolli, mis hõlmab nii dokumentide, identsuse kui füüsilist kontrolli veendumaks, et kaubad vastavad nende kirjeldusele ning ELi imporditingimustele. Dokumentide kontroll viiakse läbi iga saadetise puhul (ÜSD, arved, saatelehted jne) ning identsus- ja füüsiline kontroll määruses nr 669/2009 ettenähtud sagedusega. Saadetise valikul identsus- ja füüsiliseks kontrolliks lähtutakse ka RASFF teadetest, imporditava saadetise laadist ja suurusest ning eelnevate kontrollide tulemustest. Proovide võtmiseks on koostatud VTA ametnikele proovide võtmise juhendav materjal, mis on kättesaadav kõikidele ametnikele võrgukettal. Kui saadetis on kõnealused kontrollid edukalt läbinud, väljastatakse ühine sisenemisdokument (ÜSD II osa), millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. 146 Kontrollisüsteemi toimimine on esitatud ka alljärgneval skeemil: Kõrgendatud kontrolli alla Muuga sadama, Paldiski kuuluv toit ja sööt (määrus lõunasadama, Narva 669/2009 I lisa) maantee, Luhamaa Saadetisest maantee piiripunktid etteteavitamine (ÜSD I osa) Määratud sisenemiskoht Määratud piiripunkti Katseprotokollid Aruandlus veterinaar- ja toidukontrolli büroo ametnik Juhendid, koolitused Proovide saatmine laborisse Dokumentide kontroll Identsuse ja füüsiline Laboratooriumid 100% (ÜSD I osa, kontroll (määruses (PMK, TA Tartu arved, saatelehed, jne) 660/2009 kehtestatud labor, VTL) sagedusega) Juhuslikult valitud saadetised Ühine VTA kauplemise sisenemisdokument ning impordi ja (ÜSD II osa) ekspordi osakond Ühine Saadetise Nõuetele mittevastavus sisenemisdokument tagasisaatmine Aruandlus (ÜSD III osa), VTA ümbertöötlemine, kontrollakt hävitamine Euroopa Vabasse ringlusse ÜSD originaal vormistamine Sihtkoht Komisjon Koostööleping MTA Teatavate toiduainete (metsapähklid, mandlid, viigimarjad jne) impordi puhul, millele on kehtestatud eritingimused seoses aflatoksiinidest tuleneva saastamisohuga (komisjoni määrus 884/2014) teostatakse iga saadetise dokumentide kontroll ning määruses ettenähtud sagedusega identsus- ja füüsiline kontroll. Määrusega hõlmatud kaupade puhul peavad toidukäitlejad tegema eelnevalt teatavaks, millal saadetis peaks määratud sisenemiskohta saabuma. Selleks täidavad ning esitavad nad ühise sisenemisdokumendi (ÜSD) I osa määratud sisenemiskoha pädevale asutusele. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste saatedokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega on kaasas määruses kehtestatud terviseohutuse sertifikaat ning proovivõtu- ja analüüsitulemused. Peale nõuetekohast dokumentide kontrolli võib määratud sisenemiskoha pädeva asutus lubada saadetise edasitoimetamist eelpool nimetatud impordiks määratud tollipunkti, kus viiakse läbi identsus- ja füüsiline kontroll määruses kehtestatud sagedusel. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ühine sisenemisdokument (ÜSD II osa), millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. 147 Komisjoni rakendusmäärusega 2015/949 hõlmatud kaupade (Ameerika Ühendriikidest pärit maapähklid ja mandlid; Kanadast pärit nisu ja nisujahu) puhul teostatakse ametlikud kontrollid määratud piiripunktis (piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroos). Määratud piiripunkti pädev asutus teostab kõikide saadetiste saatedokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega on kaasas õigusaktis kehtestatud sertifikaat ning proovivõtu- ja analüüsitulemused. Peale kontrollide läbiviimist väljastab VTA ametnik ametliku dokumendi, millega tõendatakse, et ametlik kontroll on tehtud ning kaup on tunnistatud nõuetekohaseks. Saadetise vabasse ringlusesse lubamiseks peab sööda- või toidukäitleja või tema esindaja esitama tollile VTA poolt väljastatud ametliku originaaldokumendi. Komisjoni rakendusmäärusega nr 2015/175 hõlmatud kaupade (Indiast pärit guarkumm) puhul teostatakse dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll määratud sisenemiskohas. Saadetise saabumisest peavad toidu- või söödakäitlejad teavitama määratud sisenemiskoha pädevat asutust. Selleks täidavad ja esitavad nad ühise sisenemisdokumenti (ÜSD) I osa määratud sisenemiskoha pädevale asutusele. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste saatedokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega oleks kaasas määruses kehtestatud terviseohustuse sertifikaat ning analüüsiaruanne. Identsus- ja füüsiline kontroll teostatakse vastavalt määruses kehtestatud sagedusele. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ühise sisenemisdokumendi II osa, millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. Radioaktiivse tseesiumi sisalduse kontrollimiseks teatud toiduainetest (Nõukogu määrus nr 733/2008) viiakse läbi kõigi saadetiste dokumentide kontroll ning veendutakse, et kaasas on põllumajandustoodete ekspordisertifikaat. Lisaks võetakse juhuslikult valitud saadetistest proove radioaktiivse tseesiumi- 134,- 137 määramiseks. Jaapanist pärit või sealt lähetatud teatud mitteloomse sööda ja toidu impordil (komisjoni rakendusmäärus nr 2016/6) peavad toidu- või söödakäitlejad sellest määratud sisenemiskoha pädevat asutust (piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo) ette teavitama vähemalt kaks tööpäeva enne saadetiste tegelikku saabumist. Eelteavitamiseks täidetakse ning esitatakse määratud sisenemiskoha pädevale asutusele ÜSD I osa. Saadetise saabumisel viib määratud sisenemiskoha järelevalveametnik läbi kõigi saadetiste dokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega oleks kaasas määruses kehtestatud deklaratsioon ning teatud kaupade puhul ka proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne. Juhuslikult valitud saadetiste hulgast võetakse proove radioaktiivsuse sisalduse määramiseks. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ÜSD II osa, millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. Komisjoni rakendusmäärusega nr 885/2014 hõlmatud kaupade (muskushibisk ja karrilehed) puhul teostatakse dokumentide kontroll ning ettenähtud sagedusega identsus- ja füüsiline kontroll. Saadetise saabumisest peavad toidu- või söödakäitlejad teavitama määratud sisenemiskoha pädevat asutust. Selleks täidavad ning esitavad nad ÜSD I osa määratud sisenemiskoha pädevale asutusele. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste saatedokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega on kaasas määruses kehtestatud terviseohutuse sertifikaat ning proovivõtu- ja analüüsitulemused. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ÜSD II osa, millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. 148 Hiinast pärit või sealt lähetatud riisitoodete (komisjoni rakendusotsus nr 2011/884) impordil peavad toidu- või söödakäitlejad teavitama määratud sisenemiskoha pädevat asutust. Selleks täidavad ja esitavad nad ÜSD I osa määratud sisenemiskoha pädevale asutusele. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste dokumentide ning identsus ja füüsilise kontrolli. Dokumentide kontrollil veendub järelevalveametnik, et saadetisega oleks kaasas määruses kehtestatud terviseohustuse sertifikaat ning analüüsiaruanne. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ÜSD II osa, millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. Teatavaest kolmandatest riikidest teatavate kaupade EL-i importimisel on sätestatud Komisjoni rakendusmäärusega 2017/186 eritingimused, seoses mikrobioloogilise saastumise tõttu. Nimetatud määruse rakendusalasse jäävate kaupade puhul teostatakse dokumentide kontroll ning määruses ettenähtud sagedusega identsus- ja füüsiline kontroll. Saadetise saabumisest peavad toidu- või söödakäitlejad teavitama määratud sisenemiskoha pädevat asutust. Selleks täidavad ning esitavad nad ÜSD I osa määratud sisenemiskoha pädevale asutusele. Määratud sisenemiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste saatedokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega on kaasas määruses kehtestatud terviseohutuse sertifikaat ning proovivõtu- ja analüüsitulemused. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud, väljastatakse ÜSD II osa, millega lubatakse kaubad vabasse ringlusse. Kui ülalnimetatud ametlike kontrollide käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, koostab VTA järelevalveametnik kontrollakti ja teeb otsuse kaubasaadetise impordi keelamise, ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise kohta ning täidab vajadusel ka ÜSD III osa. Samuti teeb veterinaarjärelevalve ametnik vastava märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele. Alates 2011. a II poolaastast toimub nii eelteadete esitamine kui ÜSD väljastamine läbi Euroopa Liidu ühtse on-line elektroonilise andmebaasi TRACES. Aruandluskord VTA keskasutuse ametnikule saadetakse maakondade veterinaarkeskuste ja piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo poolt igale kvartalile või poolaastale (olenevalt määruses sätestatule) järgneval kuul aruanded, kus on ära toodud informatsioon kontrollitud saadetiste, võetud proovide ning väljastatud ÜSD kohta. Kord kvartalis või poolaastas igale kvartalile või poolaastele järgneva kuu lõpuks esitab VTA keskasutuse ametnik Euroopa Komisjonile omakorda aruanded uuritud kaubapartiidest. Kehtestatud korra täitmise kontrollimiseks viib VTA KIEO peaspetsialist läbi piiripuntkide auditeid vastavalt kehtestatud korrale. VTA kodulehel on avalikkusele kättesaadav informatsioon kõrgendatud riskitasemega mitteloomse toidu ja sööda impordi kohta: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=480 (toit) http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=858 (sööt) 3.3.4.14 Järelevalve mitteloomse sööda impordi üle Mitteloomse sööda importi Euroopa Liidu välistest riikidest korraldab Söödaseaduse § 16 lõike 8 ja § 28 lõike 3 alusel kehtestatud põllumajandusministri 08.05.2007 määrus nr 70. 149 Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kord ja sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord“. Täpsustavad juhised määruse rakendamiseks on kinnitatud VTA peadirektori 13.10.2015 käskkirjaga nr 179 ja informatsiooniks vastava valdkonnaga tegelevatele järelevalveametnikele. Alates 01.04.08 teostab järelevalve- ja kontrollibüroo järelevalvet nii Eestisse kui teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse läbi Eesti imporditava ja eksporditava mitteloomse sööda üle:  tegeleb imporditava sööda riskide hindamisega ja järelevalve korraldamisega ning koordineerimisega, vajadusel kaasates maakonna veterinaarkeskuste peaspetsialiste teostama identsus- ja füüsilist kontrolli.  väljastab lube mitteloomse sööda vabasse ringlusse lubamiseks või teise liikmesriiki viimiseks läbi Eesti vabasse ringlusse lubamise eesmärgil.  sööda mittenõuetekohasuse avastamisel teeb saadetise eest vastutavale isikule ettekirjutuse, milles kohustab mitteloomse sööda suhtes kohaldama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 sätestatud asjakohast meedet.  teavitab sööda mittenõuetekohasusest ja ettekirjutusest MTA-d ja VTA RASFF kontaktisikut, kes vajaduse korral teavitab RASFF süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.  peab arvestust riigilõivude tasumise kohta mitteloomse sööda impordi osas.  koordineerib tegevusi mitteloomse sööda ekspordil (sertifikaatide koostamine) Euroopa Liidu välistesse riikidesse ning suhtleb vajadusel sihtriigi pädevate asutustega.  teeb antud valdkonnas koostööd MTA-ga (juhendmaterjal kooskõlastatud Maksu-ja tolliametiga 04.06.2015 kirjaga nr 10.1-2/016696-1 „Veterinaarkontroll mitteloomse sööda impordil, ekspordil, transiidil -juhendmaterjal tolliametnikele. 3.3.4.15 Järelevalve toiduga kokkupuutuvate materjalide impordil Komisjoni määrusega (EL) nr 284/2011 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvetele impordil eritingimused. Määruse rakendusalasse jäävad kaubad võivad ühendusse siseneda vaid liikmesriigi poolt määratud piiripunkti kaudu ehk esimese sissetoomiskoha kaudu, milleks Eestis on Muuga sadama piiripunkt. Importijad või nende esindajad peavad saadetise saabumisest teavitama esimese sissetoomiskoha pädevat asutust selleks ettenähtud vormiga, mis on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga. Esimese sissetoomiskoha pädev asutus teostab kõikide saadetiste dokumentide kontrolli ning veendub, et saadetisega on kaasas määruses kehtestatud avaldus ning laboratooriumi aruanne. Identsus- ja füüsiline kontroll teostatakse määruses ettenähtud sagedusega. Kui kõnealused kontrollid on edukalt läbitud täidab VTA järelevalveametnik avalduse vastav osa, millega tunnistatab kontrollitud kauba vabasse ringlusse sobivaks. Saadetise vabasse ringlusse lubamiseks peab importija või tema esindaja esitama tollile VTA poolt lõpetatud avalduse. 150 3.3.4.16 Järelevalve mahepõllumajanduslike toodete impordil Isik, kes soovib tegeleda mahepõllumajandusliku toote importimisega, peab olema vastavalt Mahepõllumajanduse seaduse §-le 5 tunnustatud. Vastava tunnustuse saamiseks esitab isik taotluse ning muud vajalikud andmed ja dokumendid Veterinaar- ja Toiduameti asukohajärgsele veterinaarkeskusele. Vastavalt Mahepõllumajanduse seaduse § 16 lõikele 2 teavitab importija mahepõllumajandusliku toote importimisest VTAd ette vähemalt 24 tundi enne saadetise saabumist, esitades selleks ettenähtud teatise (teatis on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga ning leitav VTA koduleheküljelt). Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt on olemas erinevad võimalused mahepõllumajandusliku toote importimiseks, sõltuvalt sellest, millisest kolmandast riigist konkreetne toode pärineb: 1. Toodete import ELi poolt tunnustatud kolmandatest riikidest (samaväärsete tagatistega toodete import) Mahepõllumajanduslike toodete impordi korral nendest riikidest peab importija vastavalt Mahepõllumajanduse seaduse § 16 lõikele 4 esitama kauba vabastamiseks tollijärelevalve alt tolliametnikule koos kauba saatedokumentidega kontrollsertifikaadi originaaleksemplari (näidis määruse 1235/2008 V lisas). Kontrollsertifikaat peab olema välja antud tunnustatud kolmanda riigi kontrollasutuse või kontrollorgani poolt (nimekiri vastavatest kontrollasutustest ja kontrollorganitest on toodud määruse 1235/2008 III lisas) ning vastavustõendatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. 2. Selliste toodete import, mis ei pärine ELi poolt tunnustatud kolmandast riigist, kuid millede puhul on kontrollid teostanud tunnustatud kontrollasutus või kontrollorgan Selliste toodete impordil peab vastavalt Mahepõllumajanduse seaduse § 16 lõikele 4 esitama kauba vabastamiseks tollijärelevalve alt tolliametnikule koos kauba saatedokumentidega kontrollsertifikaadi originaaleksemplari (näidis määruse 1235/2008 V lisas). Kontrollsertifikaat peab olema välja antud tunnustatud kontrollasutuse või kontrollorgani poolt (määruse 1235/2008 IV lisa) ning vastavustõendatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Aruandlus VTA keskasutuse järelevalveametnikule saadetakse maakondade veterinaarkeskuste ja piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroo poolt igal poolaastal aruanded, kus on ära toodud informatsioon kontrollitud saadetiste ning väljastatud kontrollsertifikaatide kohta. Keskasutuse mahepõllumajanduse valdkonna peaspetsialist koondab maakondadest saadetud aruanded, analüüsib neid ning koostab andmete põhjal koondaruande. 3.3.5 Ekspordi kontrollisüsteem Eksport toiduseaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1-101) sätestatud tegevus. 151 Sööta võib eksportida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 12 sätestatud nõuetega: 1. Toit ja sööt, mis eksporditakse või reeksporditakse ühendusest turule viimiseks kolmandates riikides, peab vastama toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele, kui importiva riigi võimuorganid ei nõua muud ja kui õigusaktides, standardites, tegevusjuhistes ning muudes õigus- ja haldusprotseduurides, mis võivad importivas riigis kehtida, ei ole sätestatud teisiti. Muudel asjaoludel, välja arvatud tervistkahjustava toidu või ohtliku sööda puhul, võib toitu ja sööta eksportida ja reeksportida ainult juhul, kui sihtriigi pädev asutus on andnud selge nõusoleku, olles enne saanud täieliku teabe põhjuste ja asjaolude kohta, mis ei võimaldanud asjaomast toitu või sööta ühenduse turule viia. 2. Ühenduse või mõne ühenduse liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse kokkuleppe sätete kohaldamisel peab ühendusest või ühenduse liikmesriigist kolmandasse riiki eksporditav toit ja sööt vastama kõnealuse kokkuleppe sätetele. Loomade ja loomsete saaduste eksporditingimused on sätestatud Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusega. 1. Eksporditavad loomad ja loomsed saadused peavad olema nendega kauplemise kohta esitatavate ning ühendusevälise riigi esitatavate veterinaarnõuete kohased. Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste ühest liikmesriigist teise toimetamine peab olema selle kohta esitatavate veterinaarnõuete kohane. Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatud veterinaarnõuded on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid arvestades põllumajandusministri 23. juuli 2004. a määrusega nr 125 „Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded” 2. Loomi ja loomseid saadusi võib eksportida kõigi rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. 3. Loomade ja loomsete saaduste eksportimisel peab nende vedu toimuma tollijärelevalve all kaubasaadetise suhtes ekspordi tolliprotseduuri kohaldamisest arvates kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumise kohani, välja arvatud juhul, kui vedu on katkestatud veterinaarjärelevalve ametniku otsuse alusel looma heaolu tagamise eesmärgil kiireloomulistel juhtudel. 4. Eksporditavaid loomi ja loomseid saadusi, mis ei ole nende kohta esitatud nõuete kohased või mille kohta ei ole nõudeid esitatud, on läbi Eesti lubatud vedada üksnes Veterinaar- ja Toiduameti loal. Sertifikaadi taotlemine ja väljastamine Lähtekoha liikmesriik tagab, et ekspordiks ettenähtud loomadest või loomsetest saadustest koosneva kaubasaadetisega on kaasas sihtkoha ühendusevälise riigi veterinaarnõuete kohasust tõendav veterinaarsertifikaat või mõni muu veterinaarnõuete kohasust tõendav dokument. Kui lähtekoha liikmesriik on Eesti, siis väljastatakse nõuetekohane dokument Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus maakonna veterinaarkeskuses. 152 Sertifikaadi väljastamiseks esitatakse kohalikule maakonna veterinaarkeskusele kirjalik taotlus (sätestatud Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 46-s). VTA peadirektori käskkirjaga on kehtestatud „Loomade ja loomsete saaduste väljaveokord”, mille kohaselt esitab ettevõtte ametlik esindaja sertifikaadi väljastamiseks vormikohane taotlus.  Taotlus sertifikaadi väljastamiseks loomade k.a paljundusmaterjali väljaveol tuleb esitada vähemalt 48 tundi enne looma eksportimist või teise liikmesriiki vedamist  Taotlus sertifikaadi väljastamiseks loomsete saaduste väljaveol Tuleb esitada vähemalt 24 tundi enne loomsete saaduste eksportimist või teise liikmesriiki vedamist Nõuded väljastava sertifikaadi kohta on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid arvestades põllumajandusministri 23. juuli 2004. a määrusega nr 125 „Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded” Sertifikaadi koostab maakonna veterinaarkeskuse veterinaarjärelevalve ametnik, kelle järelevalve alla kuulub ettevõtte, põllumajandusettevõte, keskus või organisatsioon, kust pärineb loom või loomne saadus, mille nõuetekohasust tõendatakse. Sertifikaadi väljastamisega seotud järelevalvetoimingute teostamise eest võetakse veterinaarjärelevalvetasu; tasu võetakse VKS 71 peatüki sätete alusel ja kohaselt. Eksporditavate saadetiste kontroll piiril Eksporditavatele saadetistele piiril üldjuhul veterinaarkontrolli ei teostata, välja arvatud elusloomade väljavedu. Nende puhul teostatakse heaolu kontrolle loomade transportimisel vastavalt määrusele 1/2005. 3.3.6 Elusloomade ja loomsete saadustega kauplemine Kauplemine on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kaubandus. Kontrolli kauplemisel teostab Veterinaar- ja Toiduamet lähte- või sihtkohas. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus kontrollida kaubasaadetise ja veovahendi nõuetekohasust ka veo ajal. Kauplemisel võivad kaubad liikuda iga rahvusvaheliseks kaubavahetuseks avatud piiripunkti kaudu. Kui aga kaubasaadetis toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse EL poolt impordiks tunnustatud piiripunkti kaudu, kontrollitakse piiripunktis kaubasaadetisega kaasasolevaid dokumente. Kauplemine loomadega, loomsete saadustega, toiduks mittekasutatav loomse saadusega ning loomse toiduga peab olema veterinaarnõuete kohane, aretusloom ja aretusmaterjal peavad olema ka aretusnõuete kohased. Kauplemisel veterinaarkontrolli alla kuuluvate loomade ja loomsete saaduste kohta esitatavad veterinaarnõuded kehtestab maaeluminister loomade ja loomsete saaduste liikide kaupa. Loom, toiduks mittekasutatav loomne saadus, loomne toit peavad kauplemisel olema sihtkohaliikmesriigi esitatavate nõuete kohased. Loomade ja toiduks mittekasutatava loomse saaduse veol kuni sihtkohani on ettenähtud sertifikaat või kaubasaadetisega 153 kaasasolev muu dokument. Loomade või loomsete saaduste väljaveol teise liikmesriiki tuleb sertifikaadi saamiseks asukohajärgsele maakondlikule veterinaarkeskusele esitada vastavasisuline taotlus. Sertifikaadi või dokumendi välja andnud päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab sertifikaadi või muu dokumendi väljaandmise päeval pädevaid asutusi ühendava arvutisüsteemi TRACES abil sihtriikide pädevaid keskasutusi ja sihtkoha pädevaid asutusi. Teise liikmesriiki on keelatud saata loomataudi tõrjeprogrammi raames tapmiseks ettenähtud loomi ja nendelt loomadelt pärinevaid toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi. Samuti on keelatud saata teise liikmesriiki loomi ja toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi, mille turustamine Eestis on keelatud. Loomade ja loomsete saaduste toomine teistest liikmesriikidest Eestisse Kauplemisel, kui loomad või loomsed saadused tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse, mingit eriluba taotlema ei pea, küll aga peab sihtkoha vastuvõtja (isik, kes sertifikaadil või muul dokumendil on näidatud loomi või loomseid saadusi sisaldava kaubasaadetise saajana sihtkohas) esitama asukohajärgsele (juriidilise isiku puhul juriidiline aadress äriregistri andmetel; füüsilise isiku puhul elukoha aadress) veterinaarkeskusele majandustegevusteate. VTA peadirektori 06.02.2017 käskkirjaga nr 34 on kehtestatud „Täpsustatud tingimused sihtkoha vastuvõtjana tegutsemisel ning kaubasaadetiste saamisest teavitamisel“.Sihtkoha vastuvõtja peab täitma endale võetud kohustusi (Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus §14-16). Teavitama peabelusloomast vähemalt 48 tundi enne loomi sisaldava kaubasaadetise kavandatavat saabumist; ja vähemalt 24 tundi enne toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi sisaldava kaubasaadetise kavandatavat saabumist sihtkohta. - Teavitamiseks tuleb täita vastav kaubasaadetise saamise teatis ja esitada see asukohajärgsele veterinaarkeskusele. Kui kaubasaadetise sihtkoht ei asu sihtkoha vastuvõtja asukohajärgses maakonnas, esitatakse kaubasaadetise saamise teatis kaubasaadetise tegeliku asukoha järgsele veterinaarkeskusele. Sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle kontrolli teostamisel lähtutakse Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 14 ja 15 ja loomse toidu nõuetekohasuse veterinaarjärelevalve teostamisel lähtutakse sama seaduse § 26 lõikest 1. VTA peadirektori 13.02.2017 käskkirjaga nr 38 on kehtestatud „Järelevalve teostamise kord sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomse toidu nõuetekohasuse veterinaarkontrolli tegemise kord sihtkohas“. Järelevalvet loomse toidu sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomse toidu nõuetekohasuse üle sihtkohas teostatakse reeglina siseriiklike nõuete kontrollimise käigus ja sama sagedusega või vastavalt vajadusele. 3.3.7 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ artiklis 50 nimetatud kiirhoiatussüsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet, kus on kontaktisikuks nimetatud kauplemise ning impordi osakonna peaspetsialist (KIEO). 154 Kiirhoiatussüsteemi rakendamine Eestis: Euroopa Komisjon Piiripunkti VTA = veterinaar- ja RASFF Maakonna toidukontrolli kontaktasutus Veterinaarkeskused bürood = KIEO (15) (4) Maksu- ja Terviseamet Tarbija- Tolliamet kaitseamet Kui Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on kiirhoiatussüsteemi kaudu edastanud VTA- le teate mõnes EL liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidust, toiduga kokkupuutuvast materjalist või söödast edastab kontaktisik teate lähtuvalt toiduseaduse § 48¹st VTA kohalikule asutusele (maakonna veterinaarkeskus) või vajadusel Maksu- ja Tolliametile, Tarbijakaitseametile või Terviseametile. VTA peadirektori 31.12.2013 käskkirjaga nr 169 on kehtestatud kiirhoiatussüsteemi reguleeriv juhendmaterjal, millega on sätestatud: protseduurireeglid, k RASFF teadete koostamise, -teadete menetlemise ja info edastamise kohta; teadete vormid. VTA poolt järelevalveasutustele edastatav RASFF teave: Tarbijakaitseamet (TKA) - Euroopa Komisjoni poolt iga uue kalendriaasta alguses koostatud ohu- ja infoteadete kokkuvõtted, mis hõlmavad kõiki RASFF teateid alates eelneva aasta algusest; - Eestis koostatud RASFF teated Maksu- ja Tolliamet (MTA)  RASFF kokkuvõtted– kõigi EL piirilt tagasisaadetud kaubasaadetiste (toit, toiduga kokkupuutuvad materjalid ja sööt) kohta;  iga uue kalendriaasta alguses koostatud RASFF teadete kokkuvõtted, mis hõlmavad kõiki teateid eelneva aasta algusest; 155 Terviseamet (TA)  RASFF teated, mis puudutavad nõuetele mittevastavat joogivett, allika- ja looduslikku mineraalvett;  iga uue kalendriaasta alguses koostatud RASFF teadete kokkuvõtted, mis hõlmavad kõiki teateid eelneva aasta algusest; Täpsed informatsiooni vahetamise põhimõtted ja kontaktisikud VTA ja TA vahel on määratud TA ja VTA vahel sõlmitud koostöölepinguga nr 3.1-3/40, 09.04.2012 MTA, TKA on asutuste siseselt määranud isikud, kelle kontaktandmed edastatakse VTA RASFF kontaktisikule. Nimetatud isikutele edastab VTA RASFF kontaktisik vajadusel nende järelevalvealasse kuuluva RASFF teate. Järelevalveasutuse kontaktisik võtab teate sisust sõltuvalt tarvitusele meetmed ning teavitab nendest omakorda VTA-d. Kui järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toit või sööt on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toit või sööt on avastatud kauba importimisel teavitavad järelevalveasutuste kontaktisikud VTA RASFF kontaktisikut, kes teavitab sellest RASFF süsteemi kaudu komisjoni. RASFF teabevahetus maakonna veterinaarkeskustega: Lähtuvalt peadirektori 31.12.2013 käskkirjast nr. 169 on kõigi maakonna veterinaarkeskuste juhatajate poolt määratud maakonna RASFFkontaktisik, kelle ülesandeks on maakonda saabunud RASFF teadete menetlemine,esialgsete RASFF teadete koostamine ning VTA RASFF kontaktsikule edastamine. RASFF teated maakonna veterinaarkeskuses menetlemiseks edastatakse webdesktopis. VTA RASFF kontaktisik edastab maakonna kontaktisikule komisjonilt saabunud RASFF ohu- ja infoteated kui teates on märgitud: a) toote (toit, sööt, toiduga kokkupuutuv materjal) saajana (-tena) Eesti käitleja (hulgiladu, tootmisettevõte jne.) b) nõuetele mittevastava toote (toit, sööt, toiduga kokkupuutuv materjal) tootjaks on Eesti käitleja. VTA RASFF kontaktisiku poolt edastatakseteade ainult maakonna veterinaarkeskusele, kus teostatakse järelevalvet teates nimetatud käitleja üle. Maakonna kontaktisik registreerib ja menetleb maakonda saabunud ja sealt väljuvad RASFF teated vastavalt peadirektori käskkirjaga kehtestatud korrale. Vajadusel menetleb maakonna kontaktisik teadet ise või suunab edasi valdkonna spetsialistile menetlemiseks: (teavitab ettevõtet, vajadusel peatab edasise käitlemise, selgitab välja kuhu ja millistes kogustes on edasi müüdud jne.) Järelevalveametnik koostab teostatud järelevalve tulemuste kohta vajadusel kontrollakti ning lähtudes toote ohtlikkusest määrab: edasise tegevuse (toote turult tagasi kutsumine; hävitamine, tagastamine lähteriiki, jne); kasutusele võetud meetmete läbiviimise aja ja teavitamise korra. Esialgsetest ning lõplikest järelevalve tulemustest teavitab maakonna kontaktisik VTA RASFF kontaktisikut mõistliku aja jooksul webdesktopis, kuhu lisab kõik asjassepuutuvad dokumendid.. VTA kontaktisik edastab saadud teabe järelteatena (kasutades edastamiseks iRASFF-i või teatud juhtudel kindlaksmääratud järelteatise vormi) järelevalvetulemustest ning 156 rakendatud meetmetest komisjonile, kes omakorda teavitab saadud lisainformatsioonist teisi võrgustiku liikmeid. Maakonna veterinaarkeskuses RASFF teadete koostamise ja VTA RASFF kontaktisikule edastamise üldkriteeriumid: a) järelevalve käigus saanud andmeid tõsise toidust, toiduga kokkupuutuvast materjalist või söödast (Eesti või mitte- Eesti päritolu) tuleneva inimeste tervisega seotud otsese või kaudse ohu kohta ning seda võidakse viia (on viidud) teise liikmesriiki; b) ettevõte teavitab järelevalveasutust: nende poolt valmistatud ja/või müüdav toode (toit, toiduga kokkupuutuv materjal või sööt) on tervisele ohtlik ja on väljunud ettevõttest s.t. on tekkinud otsene või kaudne risk inimeste tervisele. Maakonna kontaktisik koostab ja registreerib maakonnast väljuva RASFF teate vastavalt peadirektori käskkirjaga kehtestatud korrale. VTA RASFF kontaktisik kontrollib ning teavitab (iRASFF-i või kindlaksmääratud vormil) komisjoni tekkinud ohust ning rakendatud meetmetest. Kiirhoiatussüsteemi rakendamine piiripunkti veterinaar- ja toidukontrolli büroodes (edaspidi piiripunkt): RASFF teate koostamise aluseks piiripunktis on kui järelevalveametnik on teinud otsuse: 1. saadetis piirilt tagastada; 2. saadetis suunata hävitamisele; 3. piirile on jõudnud saadetis, mis on eelnevalt Euroopa Liidu piirilt tagasi lükatud; 4. piiril võetud proovide laboranalüüside tulemused on osutunud positiivseks, kuid saadetist piiril eelnevalt kinnipeetud ei ole ning see on lubatud vabasse ringlusse; 5. laboranalüüsi tulemusest (olenemata tulemuse nõuetekohasusest), kui eelnevate RASFF teadete alusel on saadetis piiril laboranalüüside negatiivsete tulemusteni kinnipeetud (Euroopa Komisjoni määrus 136/2004 II lisa punkt 3). Tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 97/78/EÜ artiklist 24 karmistavad liikmesriigid kõikide sama päritoluga tootepartiide kontrolli. 10 järgmist sama päritoluga partiid tuleb piiripunktis füüsiliselt kontrollida ja kuna laboranalüüsid on läbi viidud kahtlusel, et eeskirju on eiratud või kui eelnevad testid andnud positiivseid tulemusi, ei vabastata partiid enne kui on saadud negatiivsed laborvastused (partiisid loendab TRACES /RASFF moodul). Selleks, et saada informatsiooni, millistele saadetistele tuleks rakendada „10 partii nõuet” kasutatakse piiripunktides RASFF Window andmebaasi. Igal piiripunkti järelevalveametnikul on personaalne ligipääs CIRCABC-le. CIRCABC - RASFF andmebaas on komisjoni hallatav infosüsteem, kuhu on koondatud ajakohastatud teave kõigi RASFF teadete kohta ning mis võimaldab kõigil võrgustiku liikmetel (kaasaarvatud piiripunkti järelevalveametnikel) teha mistahes päringuid süsteemis olevate teadete kohta. RASFF Window ligipääs on kõigil piiripunkti järelevalveametnikel. TRACES süsteemi on loodud RASFF teate moodul, Moodul aktiveerub kui järelevalveametnik on teinud otsuse ning seejärel märke TRACES- se saadetise tagasilükkamise kohta. Järelevalveametnikule avaneb TRACES-s RASFF- moodul (RASFF teatise vorm), kuhu süsteemi poolt kantakse andmed ÜSVD-lt automaatselt, näiteks: saadetise päritolu, saatja, saaja, sihtriigi, laboranalüüside (kui teostati) ja tagasilükkamise põhjus. Järelevalveametnik täidab RASFF teate tühjad väljad, 157 kinnitabning teave edastatakse automaatselt VTA RASFF kontaktisiku e-mailile kes kontrollib, vajadusel täiendab või parandabja kas kinnitab teate või mitte (lükkab tagasi). Kinnitanud teate edastab kontaktisik komisjonile, kus teade kas kinnitatakse või lükatakse tagasi. Koolitused: Koolitusvajadus antud valdkonnas selgitatakse välja auditeerimiste tulemuste ning töö käigus esilekerkivate probleemide põhjal. Samuti toimub koolitus seadusandluse muutumisel. Koolitusplaan koostatakse jooksva aasta alguses ning kinnitatakse peadirektori käskkirjaga. Lisaks plaanisolevatele koolitatakse järelevalveametnikke plaaniväliselt vajaduse tekkimisel. RASFF toimimine Terviseametis TA kontaktisik saades ohuteate:  registreerib sissetulevad RASFF teated ja salvestab selleks loodud elektroonilisesse andmebaasi  hindab ohuteate sisu ning edastab elektrooniliselt Terviseameti talituste kontaktisikutele  talitusest info saamisel kontrollib andmete korrektsust ja teavitab toote avastamisest ning tarvitusele võetud meetmetest VTA RASFF kontaktisikut Euroopa Liitu saadetavad ohuteated. Talituse RASFF kontaktisik saades ohuteate:  registreerib kõik talitusse sissetulevad RASFF teated ja salvestab selleks loodud elektroonilisesse andmebaasi  edastab ohuteate osakondade järelevalveinspektoritele  teavitab toote avastamisest ning tarvitusele võetud meetmetest TA RASFF kontaktisikut. TA talituse järelevalveametnik:  Tuvastab kogu info toidukäitleja kohta ja suundub ohuteates märgitud ettevõttesse  Ettevõttes järgneb toote kontroll  Teeb kindlaks, millises ulatuses on ohtlik kaup jõudnud lõpptarbijani. Koostab teostatud järelevalve tulemuste kohta akti ning ohtliku toote avastamisel järelevalve käigus võtab tarvitusele vajalikud meetmed  Edastab kõik antud ohuteadet puudutavad dokumendid Terviseameti talituse RASFF kontaktisikule. Euroopa Liitu saadetavad ohuteated Võttes arvesse teavitamise kriteeriumeid, on järelevalve ametnik kohustatud teavitama talituse RASFF kontaktisikut ohtliku toidu avastamisel. Talituse järelevalveametnik edastab kogutud info talituse RASFF kontaktisikule vabas vormis. RASFF kontaktisik talituses :  kontrollib kõikide andmete olemasolu ja korrektsust ning saadab neid TA RASFF kontaktisikule 158   Registreerib kõik TA-st väljuvad RASFF teated ja salvestab selleks loodud elektroonilisesse andmebaasi  Saadab andmed elektrooniliselt TA RASFF kontaktisikule. Valdkonna reguleerivad käskkirjad, juhendmaterjalid: Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori 20.09.2005 käskkiri 82-p koos lisadega : Lisa 1 Toidu ja sööda ohuteadete (RASFF) käsitlemise juhend Lisa 2. Saadetavate teadete registreerimise vorm Lisa 3. Saabuvate teadete registreerimise vorm. Terviseameti peadirektori 09.10.2015 käskkiri nr 1.1-1/57„ Ohuteadete (RASFF) edastamise eest vastutavate isikute määramine“ millega kehtestatakse kord RASFF teadete osas. 3.3.8 Haldusabi ja - koostöö süsteem (AAC- Administrative Assistance and Cooperation System) Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/1918 on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) kohaselt haldusabi ja -koostöö süsteem. Määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud kohustuste täitmiseks peavad kõigi liikmesriikide pädevad asutused vahetama teavet, mida on vaja toidu- ja söödaalaste õigusnormide täitmise kontrollimiseks koos teiste liikmesriikide vastavate asutustega ning koos komisjoniga teatavatel juhtudel, kui ametlike kontrollide tulemused nõuavad meetmete võtmist rohkem kui ühes liikmesriigis. Tulemuslikuks teabevahetuseks on loodud IT- süsteem, nimelt haldusabi ja -koostöö süsteem, mis võimaldab tagada igas liikmesriigis määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 35 kohaselt määratud kontaktasutustele vajalikud vahendid kõnealuses määruses nõutud teabevahetuse praktilise rakendamise hõlbustamiseks. Juurdepääs haldusabi ja -koostöö süsteemile on antud igale liikmesriigile määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt määratud kontaktasutustele ning komisjoni töötajatele, kes on selleks määratud. Liikmesriigid on esitanud määratud kontaktasutused, kes on konkreetselt määratud haldusabi ja -koostöö süsteemi kasutama seoses võimalike nõuete rikkumistega, mis tulenevad kelmustest ja pettustest. Eestis on määratud haldusabi- ja koostöö süsteemi kontaktasutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. 3.3.9 Söötade kontrollisüsteem Söödakontrolli eesmärgiks on tõhusa järelevalvega tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. kogu toiduahelas. Järelevalvet teostatakse vastavalt asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele, söödaseadusele ja selle alusel kehtestatud 159 õigusaktidele ning Veterinaar-ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega kehtestatud korrale. Maaeluministeerium Toiduohutuse osakond Seadusandlus Koostöö Veterinaar- ja Toiduamet Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakond Lepingud proovide Söötade büroo analüüsimiseks Plaanid Juhendid Aruanded JVAde kontroll PMK Maakonna Veterinaarkeskused VTL Söötade valdkonna Analüüside (15) JVAd (4) vastused Proovid Ametlike kontrollide teostamine ja proovide Karjakontrollide võtmine teostamine JVA – Järelevalveametnik PMK – Põllumajandusuuringute Keskus VTL – Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonda kuuluva söötade büroo põhitegevuseks on söötade, sealhulgas ka mahesööda riikliku järelevalve planeerimine, korraldamine ja teostamine. 3.3.9.1. Eesmärgid söödakontrolli valdkonnas järelevalve tõhustamiseks Lühiajalise eesmärgid järelevalve tõhustamiseks: 1. PRIA andmete alusel kontrollida 10% plaanist söödakäitlejaid, kes ei ole esitanud majandustegevuseteadet või taotlenud tegevusluba, 2. Kontrollida söödakäitlejate ajakohastatud andmete olemasolu JVIS-s, 3. Tegevusloaga söödakäitlejate nõuetekohane ja eesmärgipärane auditeerimine ning olemasoleva protseduuri täiustamine, 160  4. EÜ määrusest nr 882/2004 artikli 13 ja 42 kohase sööda situatsioonplaani ajakohastamine. 3.3.9.2 Ametlike kontrollide korraldus Veterinaar-ja Toiduametis Ametliku kontrolli alused Sööda valdkonda (st söödakäitlemist, sööda ohutust ja nõuetekohasust, käitleja enesekontrolli ja riiklikku järelevalvet) reguleerib Eestis söödaseadus ning Euroopa Parlamendi, nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Lisaks söödaseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad sööda valdkonda ka teised seadused ja nende rakendusaktid ning otsekohalduvad EL õigusaktid. Sööda valdkonda reguleerivad õigusaktid on kättesaadavad VTA koduleheküljel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=400 Vastavalt söödaseadusele ning asutuse põhimäärusele korraldab ja teostab VTA järelevalvet valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle. VTA keskasutus tegeleb järelevalve planeerimise ja koordineerimisega ning järelevalvetoiminguid teostavad VTA kohalike asutuste sööda järelevalveametnikud. Valdkonnas töötab neli järelevalveametnikku, kelle järelevalve piirkonnad on jagatud järgmiselt:  Harjumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist teostab järelevalvet Harjumaal, Raplamaal ja Hiiumaal  Tartumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist teostab järelevalvet Tartumaal, Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal  Järvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist teostab järelevalvet Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne- ja Ida- Virumaal  Pärnumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist teostab järelevalvet Pärnumaal, Viljandimaal, Läänemaal ja Saaremaal. Ametlike kontrollide planeerimine ja läbiviimine Järelevalvetegevuste planeerimine põhineb käitlemisettevõtte tegevusaladel (nt tootmine, otsekuivatamine, ladustamine, söötmine), käideldavatel sööda liikidel (nt söödalisandid, eelsegud, segasöödad, loomsed päritoluga söödad, söödamaterjalid) ja laboratoorsete uuringute liikidel. Söödakäitlemisettevõtete minimaalne kontrollisagedus leitakse riskihindamise käigus. Söödakäitlemisettevõtetele omistatud riskitase määrab söödakäitlemisettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalne sageduse kalendriaasta jooksul. Riskianalüüsi teostamisel ja riskitaseme hindamisel lähtutakse järgmistest olulisematest teguritest:  käitlemisettevõtte valdkonnast tulenev tegevus  käitlemisettevõtte tegevusest  käideldava sööda liigist ja füüsilisest olekust  looma liigist  eelnevatest järelevalvetulemustest 161   enesekontrollisüsteemi/hügieeninõuete rakendamisest ettevõttes Proovide võtmiste ja analüüside mahtude planeerimisel võetakse arvesse:  käitlemisettevõtete riskianalüüsi  eelmisi järelevalve proovide analüüsitulemusi  õigusaktide nõudeid  järelevalveobjektide arvu ja liiki  sööda riskihindamine  Euroopa Komisjoni soovitusi ja teiste liikmesriikide järelevalvetulemusi.  RASFF teated eelmisel perioodil. Söödast võetakse proove sööda ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks. Järelevalve käigus söödast mikroorganismide sisalduse määramiseks võetakse proovid vastavalt põllumajandusministri 17.03.2014. a määrusele nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord“. Sööda koostise, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismie (GMO) sisaldavate või neist toodetud koostisosade, soovimatute ainete, söödalisandite, komponentide määramiseks võetakse proovid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 152/2009, 27 jaanuar 2009. a, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks. Söödaproovidest analüüsitakse:  soovimatuid aineid (põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määrusega nr 66 kehtestatakse soovimatute ainete loetelu ja nende sisalduse lubatud piirmäärad söödas, Piirnormid ja häirekünnised on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisas)  keelatud loomset proteiini (EÜ nr 999/2001)  salmonella ssp esinemist (põllumajandusministri 29. märtsi 2007. a määrus nr 46, salmonellooside tõrje eeskiri)  söödalisandite sisaldust söödas (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003 22. september 2003, loomasöödas kasutatavate söödalisandite kohta)  geneetiliselt muundatud organisme (EÜ nr 1830/2003 ja EÜ nr 1829/2003)  kvaliteedi näitajaid, kontrollimaks Eestis toodetud sööda vastavust märgistusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise koht). 3.3.9.3. Teatamis-ja loakohustus Järelevalve üheks oluliseks ülesandeks on söödakäitleja nõuetekohasuse hindamine tegevusloa väljastamiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 183/2005 peavad kõik söödakäitlejad enne tegevuse alustamist esitama majandustegevusteate või taotlema tegevusluba. Taotlusega esitatakse ettevõtte tegevusega seotud andmed, mis kantakse „Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse“ (edaspidi register). Tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba on toodud Põllumajandusministri 12. juuni 2014. aasta määruses nr 31. (https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014005 ) 162 Ettevõtete kandmine registrisse toimub Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. a määruse nr 100 “Riigi toidu ja sööda käitlejate registri põhimäärus” kohaselt (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014145?leiaKehtiv ). Tegevusluba peavad taotlema sööda käitlejad, kes tegelevad: 1) söödalisandite tootmise ja/või turustamisega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 183/2005 IV lisa 1. peatükis hõlmatud (toitainelised, zootehnilised ja organoleptilised söödalisandid, bakterid, pärmid, alamate seente gruppi kuuluvatest mikroorganismidest saadud valkained ja aminohapete tootmise kõrvalsaadused fermentatsioonil) lisandid, 2) söödalisanditest valmistatud eelsegude tootmise ja/või turustamisega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 183/2005 IV lisa 2. peatükis hõlmatud. zootehnilised (koktsidiostaatikumid, histomonostaatikumid, kasvustimulaatorid) ja toitainelised (A ja D vitamiin, Cu, Se) lisandid, 3) segasööda tootmisega turustamiseks või üksnes oma majapidamise tarbeks, kasutades zootehnilisi (koktsidiostaatikumid, histomonostaatikumid, kasvustimulaatorid) söödalisandeid või neid sisaldavaid eelsegusid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 183/2005 IV lisa 3. peatükis hõlmatud, 4) ravimsööda tootmisega. Majandustegevusteate peavad esitama sööda käitlejad, kes tegelevad: 1) sööda käitlemisega kõikides etappides alates sööda esmatootmisest kuni turuleviimiseni, 2) toidu tootmiseks peetavate loomade söötmisega, 3) sööda impordiga kolmandatest riikidest ja ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Register annab ülevaate tegevusluba omavatest ja/või majandustegevusteate esitanud ettevõtetest ja ettevõtete tegevusaladest. Söödakäitleja tegevusalad kantakse registrisse tähtnumberkoodina järgmiselt: tootmine turuleviimiseks (A), töötlemine turuleviimiseks (B), ümberpakendamine (C), turuleviimine välja arvatud import ja eksport (D), veoteenus (E), ladustamise teenus (F) tootmine oma ettevõtte tarbeks (G), import (H), söötmine (I), eksport (J), kuivatamine (K), pakendatud sööda müümine jaekaubanduse korras (L), töötlemine oma ettevõtte tarbeks (M), segamine oma ettevõtte tarbeks (N), vedu oma ettevõtte tarbeks (O), ladustamine oma ettevõtte tarbeks (P), lihtne füüsiline töötlemine turuleviimiseks ( R), sileerimine (S), söödalisand (1), lemmikloomatoit (2), eelsegu (3), segasööt (4), ravimsööt (5) ja söödamaterjal (6). Tegevusluba omavad söödakäitlejad on registris tunnusnumbriga, mis sisaldab lisaks numbrikombinatsioonile tähist „α“ ja Eesti koodi „EE“. Söödakäitlejad peavad täitma söödaseaduses ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri määrustes ning Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõudeid. Registrisse on 2016. a andmete põhjal kantud 3300 sööda käitlejat, neist 24 on tegevusloaga. Söödakäitlemisettevõtete reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/kaitlemisettevotedparing 163 Juhendite kogumik Ametlike kontrollide eesmärgipäraseks teostamiseks on koostatud valdkonna juhendite kogumik, kuhu on koondatud kontrolltoimingute läbiviimise protseduurid, juhendmaterjalid ning kasutuses olevate dokumentide vormid ja nende täitmise juhendid. Näiteks:  Söödakäitlemisettevõtete riskidel põhineva kontrolltoimingute planeerimine,  Analüüsitavate näitajate riskihindamine  Kontrollproovide võtmise juhend Juhendite kogumiku protseduurid ja vormid on kinnitatud peadirektori käskkirjaga. Juhendite kogumik on kättesaadav VTA dokumendi haldusprogrammis. Järelevalve infosüsteem (JVIS) Ametlike kontrollide teostamisel ja tulemuste vormistamisel kasutavad järelevalveametnikud järelevalve infosüsteemi (JVIS). Järelevalve infosüsteemi eesmärgiks on hallata toidu ja sööda käitlemise, käitleja enesekontrolli ning käitlemisettevõtete üle teostatava riikliku järelevalvega seotud andmeid. Järelevalve infosüsteemi peamiseks ülesandeks on menetleda ja hallata toiduainete ning sööda käitlemisega seotud ettevõtete teavitamise, tegevuslubade väljastamisega ja kontrollimisega seotud andmeid ja dokumente. Järelevalve infosüsteemi kasutajateks on kõik toidu ja sööda kontrolliga tegelevad järelevalveametnikud. Infosüsteemil on ka käitlejale ja avalikkusele suunatud osad. JVIS on kasutusel alates 01.07.2014. Ametlike kontrollide kohta koostatakse aruandeid vastavalt vajadusele läbi JVISi kasutades Business Object programmi. Loomse proteiini kasutamise ja söötmiskeelu kontrollimine Valdkonna järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid teevad järelevalvet söödas leiduva loomse proteiini käitlemise ja söötmiskeelu järgimise osas. Söödakäitlejate ja loomapidajate kontrollimiste käigus võetavad valdkonna järelevalveametnikud kahtluse korral söödast proove, et hinnata söötade ohutust, söödahügieeninõuete ja söötmiskeelu järgimist. Töödeldud loomse proteiini, dikaltsiumfosfaadi, trikaltsiumfosfaadi või veretooteid (edaspidi lubatud loomsed proteiinid) sisaldava sööda tootmiseks ja söötmiseks on söödakäitlejal vajalik taodelda VTA-lt luba. Söödakäitlejatele väljastatakse luba käitleja poolt esitatud vormikohase taotluse ja kohapealse kontrolli tulemuste alusel. Luba peab omama söödakäitleja: 1) kes toodab turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta; 2) kelle ettevõttes peetakse mäletsejalisi ning mittemäletsejalisi loomi ning ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele söödetakse lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta; 3) kelle ettevõttes peetakse mäletsejalisi ning mittemäletsejalisi loomi ning kes toodab lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja söödab seda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele; 4) kelle ettevõttes peetakse mäletsejalisi loomi ning ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele söödetakse kalajahu sisaldavat piimaasendajat; 164 5) kelle ettevõttes ladustatakse loomseid proteiine sisaldavat ja mittesisaldavat sööta (ainult lisaks eelnevas kolmes punktis nimetatud tegevustele); 6) kelle ettevõttes kasutatakse veovahendit loomseid proteiine sisaldava ja mitteloomseid proteiine sisaldava sööda veoks (samuti ainult eelnevates punktides nimetatud tegevuste korral). Mahepõllumajanduslikult toodetud ja turuleviidud sööda kontroll on toodud punktis 3.3.2 3.3.10 Loomatervise kontrollisüsteem 3.3.10.1. Riiklik järelevalve Loomatervishoiualane järelevalve põhineb veterinaarkorralduse seadusel, mis sätestab veterinaartegevuse korralduse alused. Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid. MEM (Toidu- ja Veterinaarosakond) Juhised, seadused Juhib Veterinaar- ja Toiduamet Situatsioonplaanid 15 maakonna koostöö vet. keskust Kvartaalsed aruanded Terviseamet Maakonna Loomatervishoiu- kehtestatud Vet. Keskused büroo Loomade identifitseerimine / Koostöö Ettevõtete registreerimine VTA volitused, laborite lepingud PRIA Kuuaruanded Hoonete register RLTP Andmete säilitamine Consults Üldine andmebaas Ametlik proovid VTL kontroll Inspekteerimised Vaktsineerimised Farmid VTA loomatervishoiubüroo koordineerib ja korraldab loomatervishoiu alase järelevalve teostamist riigis, mis hõlmab taudide ennetamiseks rakendatavaid meetmeid nagu loomade nõuetekohase identifitseerimise ja registreerimise, põllumajandusloomade liikumise; veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolset ravimite ja ravimsöötade kasutamise; ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohase käitlemise kontrolli. 165 Peamised loomatervishoidu reguleerivad õiguslikud sätted nii riikliku järelevalve korraldamisele kui loomapidajatele, tulenevad nii Euroopa Liidu õigusaktidest, kui loomatauditõrje seadusest ja selle allaktidest. Loomatervishoiu alase järelevalve üheks peamiseks eesmärgiks on kaitsta põllumajandusloomi ohtlike loomataudide ja/või selliste haiguste eest, mis võivad elusloomade või nendest saadud loomsete saaduste vahendusel ohustada inimeste tervist. Sel eesmärgil on VTA koostanud ka loomatauditõrje programmid, millede ühe rakendusmeetmena, uuritakse Eesti loomakarju igal aastal enam kui 36 haiguse suhtes, et kindlaks teha nende esinemine või mitteesinemine riigis. Loomahaiguste seireks ettenähtud proovide võtmine on volitatud veterinaararstide ülesanne. Seniteostatud uurimiste tulemuste alusel võib kinnitada, et loomapopulatsioonide epidemioloogiline olukord Eestis tervikuna, on hea. Lisaks diagnostilistele uuringutele teostavad volitatud veterinaararstid ka oma tegevuspiirkonnas paiknevate loomakasvatusettevõtete plaanilisi ametlikke kontrolle, et kontrollida nende üldist vastavust kehtestatud nõuetele. Plaaniliste ametlike kontrollide teostamise sageduse planeerimisel võetakse arvesse ettevõtte tootmissuunda, peetavate loomade arvu ja varem teostatud järelevalve tulemusi. Minimaalselt toimub loomakasvatusettevõtte ametlik kontrollimine üks kord kolme aasta jooksul. Teostatud uuringute ja karjade ametlike kontrollide tulemused kogutakse regulaarsete aruannetega ning nende põhjal saab hinnata üldist loomatervise alast olukorda põllumajandussektoris ning vajadusel kavandada täiendavaid tegevusi loomataudide puhkemise ennetamiseks või nende leviku tõkestamiseks. Loomataudide seire, nende ennetamise ja tõkestamise valdkonnas teeb VTA tihedat koostööd nii Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, kui Euroopa Komisjoni ning teiste rahvusvaheliste veterinaarorganisatsioonidega. 3.3.10.2. Vesiviljelus Teatamiskohustus ja loakohustus Vastavalt loomatauditõrje seaduse paragrahvile 196 PRIA-le peab esitama majandustegevusteate veelooma pidamisel ettevõttes, kus tegeletakse veeloomade kasvatamisega kasvanduses ja kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (edaspidi vesiviljelus). Majandustegevusteadet ei pea esitama ettevõte, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse. Tegevusvaldkonna, veeloomaliigi või muude registriandmete muutumisel või veeloomade pidamise lõpetamisel on loomapidaja kohustatud esitama sellekohased andmed PRIA-le 7 päeva jooksul muudatustest arvates. Vastavalt loomatauditõrje seaduse paragrahvile 19¹ ettevõtjal peab olema tegevusluba veelooma pidamisel ettevõttes, kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil, välja arvatud ettevõttes, kus: 1) veelooma peetakse püügitiigis ja mis taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega; 2) peetav veeloom viiakse turule üksnes toiduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad artikli 1 lõike 3c kohaselt. 166 Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. Ettevõtja esitab tegevusloa taotluse Veterinaar- ja Toiduametile. Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega. Riskipõhine seire Vesiviljelusettevõtete ehitiste inspekteerimisega tegelevad maakonna loomatervishoiu spetsialistid ja volitatud veterinaararstid, vajadusel võivad olla kaasatud ka teise valdkonna spetsialistid (kalahügieeni spetsialistid või söödainspektorid). Ametlikud kontrollimised vesiviljelusettevõtetes toimuvad riskide hindamise alusel. Vesiviljelusettevõtete ohutaseme hindamise ja riskipõhise seire korraldamise juhend on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kohalike veterinaarkeskuste loomatervishoiu spetsialistid analüüsivad riske, mis on seotud vesiviljelusega antud farmis. Aasta alguses koostatakse kasvanduste inspekteerimiste plaan, millest tuleneb inspekteerimiste sagedus. Inspekteerimiste käigus täidetakse ühtne kontrollakt ja vastav küsimustik, vajadusel võetakse proovid (RLTP meetmete täitmiseks või suurenenud suremuse korral). Kord poolaastas esitavad maakonna järelevalveametnikud aruanded keskasutuse loomatervishoiubüroo peaspetsialistile, kes need andmed koondab ja tulemusi analüüsib. Kõikide teostatud kontrollide kohta kantakse andmed ka e-PRIAsse. 3.3.10.3. Marutaud Eestis läbi viidav riiklik marutauditõrje programm lähtub loomatauditõrje seadusest ja marutaudi tõrje eeskirjast ning selle koostamisel on võetud arvesse rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide ning teadusasutuste (WHO, OIE, EFSA, Euroopa Komisjon) soovitusi. Kuni 2004. aastani rakendunud riiklik marutaudi tõrje programm oli suunatud koerte ja kasside, ohu korral ka põllumajandusloomade, regulaarsele ennetavale vaktsineerimisele marutaudi vastu ning kõikide marutaudikahtlaste loomade uurimisele marutaudi suhtes. Senini toimuva lemmikloomade süstemaatilise vaktsineerimise tulemusel vähendatakse oluliselt riski, et marutaudi võiks nakatuda inimene. Kuna Eestis esinev marutaud on looduskoldeline, hõlmati selleks, et haigust riigist välja tõrjuda, alates 2005 a. sügisest vaktsineerimisprogrammiga ka metsloomad- marutaudi looduslikud kandjad punarebased ja kährikkoerad. Aastatel 2006-2010 külvati Euroopa Liidu kaasrahastamisel kogu riigi territooriumile kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) lennukitelt spetsiaalseid tahkeid pruunikaid marutaudivastaseid vaktsiinsöötasid. Vähendamaks koduloomade ja inimese kontakti võimalust vaktsiinsöötadega viidi vaktsineerimiskampaaniate ajal läbi infokampaania elanikkonna teavitamiseks. Teostatud üleriigilise metsloomade vaktsineerimise tulemusel toimus kiire positiivne murrang Eesti marutaudialases olukorras. Kui viimase ligi poole sajandi jooksul esines metsamarutaudi rohkearvuliselt kõikides riigi piirkondades, siis alates 2008 aasta kevadest on haigust diagnoositud vaid neljal isendil- kolmel rebasel 2009 aasta suvekuudel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris. Kõik eelpoolmainitud nakatunud metsloomad leiti vähem, kui viie kilomeetri kaugusel Eesti-Venemaa riigipiirist. Veterinaar-ja Toiduamet esitas 2013 aasta aprilli alguses Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile, (OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas riigi ametlikult marutaudist vabaks. OIE rahuldas vastava 167 taotluse ning avaldas asjakohase informatsiooni oma kodulehel (http://www.oie.int/en/publications-and-documentation/bulletins-online/ (ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61)). Hoolimata püstitatud eesmärgi saavutamisest jätkub metsloomade vaktsineerimise programm, kuna marutaudioht riigi idapiiril on püsivalt suur. Kaitsmaks riiki taasnakatumise eest külvati aastatel 2011-2014 metsloomadele mõeldud peibutussöötasid 9325 km2 suuruses puhvertsoonis 20-50 km ulatuses riigi lõuna ja idapiirist. Seoses sellega, et Läti Vabariik on marutaudi Eestiga piirnevatel aladel likvideerinud, on alates aastast 2015 vaktsineerimisprogramm suunatud vaid riigi kirde ning kagupiirile, kust ohustab nakkuse riiki taasleviku risk Venemaalt pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel. Pidev marutaudialase olukorra seire jätkub kogu riigis, seda nii otseselt nakkuskahtlaste kodu-ja metsloomade hulgas, kui ka hukkunud, käitumishälvetega ning inim- või loomapelguse kaotanud kütitud rebaste-kährikute hulgas. Lisaks marutaudialase olukorra hindamisele kogu riigis kaasneb vaktsineerimisprogrammiga iga-aastane vaktsineerimise efektiivsuse hindamine vaktsineeritaval alal. Selleks uuritakse vaktsiinis sisalduva markeraine esinemist rebaste ja kährikute hammastes ning marutaudivastaste antikehade tiitri taset vereseerumis. Puhvertsooni aladelt kogutud sihtgrupi loomade proovidest teostatud vaktsiini söömise esialgsed tulemused 2015 aastal näitasid, et keskmiselt oli vaktsineerimise järgselt vaktsiini tarbinud 77% ning täieliku kaitse haiguse vastu omandanud 47% uuritud rebastest-kährikutest. Piirialade vaktsineerimisega jätkatakse, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Võimalusel laiendatakse lähitulevikus Euroopa Komisjoni rahalisel toel metsloomade vaktsineerimise tsooni riigipiirist edasi Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Eestiga piirnevatele aladele. Eelpoolloetletud meetmete tulemusel on Eesti suutnud ametlikult marutaudivaba maa staatuse säilitada. 3.3.10.4. Transmissiivne spongiformne entsefalopaatia (TSE) Riikliku tauditõrje programmi üheks eesmärgiks on sõeluurimise abil avastada loomadel esinev TSE (eelkõige BSE ja skreipi) ning juhul, kui haiguse esinemine populatsioonis on tõestatud, rakendada asjakohaseid kontrolli- ja tõrjemeetmeid. 2004. aasta märtsis käivitus Eestis täiemahuline TSE (transmissiivne spongiformne entsefalopaatia) ehk hullu lehma tõve seire, mis tähendas lisaks riskigruppidesse kuuluvate loomade (üle 24 kuu vanused haiged, hädatapetud ja surnud veised ja importloomad ning üle 18 kuu vanused samadele tingimustele vastavad lambad ja kitsed) uurimisele ka kõikide üle 30 kuu vanuste tervete tapaveiste ja üle 18 kuu vanuste tervena tapetud lammaste ja kitsede uurimist. 2005-nda aasta 1. detsembrist jõustus loomakaitseseaduse, põllumajandusloomade aretuse seaduse ja loomatauditõrje seaduse muutmise seadus, milles muuhulgas sätestatakse loomapidaja kohustus teavitada volitatud veterinaararsti või Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette, et oleks võimalik koguda ka nendelt loomadelt proove uurimiseks TSE-de suhtes ning mille laiemaks eesmärgiks on tarbijale ohutu toidu tagamine. Vastavalt Riikliku Loomatauditõrje programmile alates 01.01.2008 ei uurita rohkem TSE- le üle 18 kuu vanuste tervete lammaste ja kitsede piklikaju proove, välja arvatud üle 18 kuu 168 vanuste tervete transpordil tapamajja või tapamajas trauma saanud või hukkunud lammaste ja kitsede piklikaju proovid. TSE proove uuritakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kesklaboratooriumis. Laborianalüüside maksumus rahastatakse riigieelarvest ja läbiviidud uuringute alusel VTA taotleb Euroopa Komisjonilt tehtud kulutuste kompenseerimist. 2010. aastal Veterinaar- ja Toiduamet esitas taotluse Euroopa Komisjonile BSE-le uuritavate tervete inimtoiduks tapetud ja surnud, hädatapetud ning haigete veiste vanusepiiri tõstmiseks 48 kuuni. EFSA hindas esitatud taotluse ja leidis, et epidemioloogiline olukord Eestis on võrreldav teiste liikmesriikidega, kus uuriti kõiki veiseid uue skeemi järgi 48 kuu vanuselt ning Eestis oli võimalik rakendada uut uuringute skeemi. Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusotsuse nr 2011/358/EU , millega nähakse ette BSE-le uuritavate tervete loomade vanusepiiri tõstmist 72 kuuni ja surnud, hädatapetud ning haigete loomade vanusepiiri tõstmist 48 kuuni. Eesti on lisatud vastavasse liikmesriikide nimekirja. Nimetatud Otsust Eesti on rakendanud alates 01.07.2011. Uue proovivõtmise skeemi rakendamisega vähenes Eestis BSE-le uuritavate loomade arv hinnanguliselt poole võrra. Tuginedes EFSA teaduslikule arvamusele ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusele nr 2013/76/EL alates 1.märtsist 2013 lõpetati Eestis kõikide tervete inimtoiduks tapetud veiste uurimine BSE suhtes. Inimtoiduks tapetud veiste hulgast BSE suhtes tuleb nüüd uurida kõigi üle 48 kuu vanuste hädatapetud ja tapaeelse kontrolli käigus ilmnenud haiguste kliiniliste tunnustega veiste piklikaju proovid. Muul põhjusel kui inimtoiduks tapetud veiste seire käigus uuritakse kõigi üle 48 kuu vanuste veiste piklikaju proovid, kes on surnud või hukatud farmis, transpordi ajal või tapamajas, kuid keda ei ole hukatud seoses epideemiaga, näiteks, suu- ja sõrataudiga. Järelevalve käigus võetud proovide kaaskirjad täidetakse vastavalt VTA peadirektori 01.08.2011. a käskkirjale nr 141 „Transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) uuringuks saadetavate proovide kaaskirjade ja nende täitmise juhendi kinnitamine“. Riikide ja piirkondade liigitamisel BSE ohu alusel on määrav roll Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil (OIE). OIE võttis 2014. aasta mais vastu resolutsiooni nr 18 — OIE liikmesriikide staatuse tunnustamine seoses veiste spongioosse entsefalopaatia ohuga. Vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusele nr 2014/732, 20. oktoober 2014, millega muudetakse otsust 2007/453/EÜ, on Eesti saavutanud väheolulise BSE-riskiga riigi staatuse. 3.3.10.5. Loomsed kõrvalsaadused Loomsed kõrvalsaadused on surnud, hukatud või tapetud loomade terved kehad või kehaosad, loomsed saadused ja loomsetest saadustest saadud või neid sisaldav toit, mida ei kasutata inimtoiduks. Loomsed kõrvalsaadused tekkivad loomakasvatusettevõtetes, tapamajades, toidutööstuses ja jaekaubanduses. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise või töötlusetapi tulemusena. Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted (edaspidi kõrvalsaadused) võivad olla inimeste ja loomade terviseriskide põhjustajad (nt olles allikaks sellistele ohtudele nagu suu- ja sõrataudi või TSE levik, dioksiini esinemine söödas jms). Selleks, et tagada inimeste ja loomade tervis, toidu- ja söödaahela ohutus ning võimalikult vähe kahjustada keskkonda, on kehtestatud nõuded ja piirangud kõrvalsaaduste 169 kasutamisele, käitlemisele ja kõrvaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (edaspidi (EÜ) nr 1069/2009) ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (edaspidi (EL) nr 142/2011). Loomatauditõrje seadusest lähtuvalt teostab loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevate ettevõtete registreerimist ja tegevusloa andmist ning järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet. Loomsed kõrvalsaadused jaotatakse terviseriskide alusel kolme kategooriasse, millest 1. kategooria on kõige ohtlikum ja 3. kategooria kõige vähem ohtlikum. Kõrvalsaaduse kõrvaldamise ja kasutamise piirangud ja võimalused tulenevad selle kategooriast ning peavad vastama (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 12-14 sätestatud nõuetele. Erandid, mille kohaselt teatud juhtudel on lubatud kõrvalsaadusi kasutada eriotstarbeliseks söötmiseks (metsloomadele, röövlindudele, loomaaialoomadele, varjupaiga kassidele ja koertele jne), viia eelnevalt töötlemata kujul prügilasse (jaekaubanduses tekkivad väikesed kogused (kuni 20 kg nädalas) ning töödeldud mitte enam inimtoiduks ettenähtud toit) või kõrvaldada matmise või põletamise teel (kõrvalises piirkonnas, juurdepääsuta piirkonnas, haiguspuhangu korral, mesindussaaduste või kirurgilisel sekkumisel tekkinud materjali puhul) on kehtestatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Käskkiri kehtestab Eestis lubatud erandid ning nende rakendamiseks vajalikud tingimused ja nõuded. Kõik loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevad ettevõtted (sh vedajad ja kasutajad) peavad enne tegevuse alustamist saama Veterinaar- ja Toiduameti poolt vastavaks tegevuseks tegevusloa või olema Veterinaar- ja Toiduametis registreeritud majandustegevuse teatise alusel. . Tegevusloa kohustus on järgmistel ettevõtetel:  töötlemisettevõtted;  (koos-)põletamisettevõtted;  lemmikloomatoidu tootmisettevõtted;  biogaasitehased;  komposteerimisettevõtted;  orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmisettevõtted;  ladustamisettevõtted;  ettevõtted, kus kõrvalsaadusi peale kogumist käideldakse (sorteeritakse, lõigatakse, jahutatakse, soolatakse, eemaldatakse toornahkasid või määratletud riskiteguriga materjali). Ülejäänud ettevõtted peavad registreerimise eesmärgil esitama Veterinaar- ja Toiduametile majandustegevuse teatise (nt vedajad, kauplejad, vahendajad, maapinnale kasutajad, tehnilisi tooteid tootvad ettevõtted, eriotstarbelist söötmist korraldavad isikud jne). Majandustegevuse teatist ei pea esitama kõrvalsaaduste tekkimise ja kogumise kohta tapamajad ja toidukäitlemisettevõtted ning põllumajandusettevõtted, kus loomi peetakse, kasvatatakse või nende eest hoolitsetakse. Tegevusloa taotlemise ja majandustegevuse teatise alusel registreerimise kohustus tuleb (EÜ) nr 1069/2009 artiklitest 23 ja 24. Tegevusloa taotlemise ja saamise ja registreerimise täpsem kord ja protseduur on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kõikidele tegevusloaga ja registreerimise eesmärgil majandustegevuse teatise esitanud ettevõtetele antakse vastavalt tegevusloa või registreerimise number. 170 Loomatauditõrje seaduse § 111 alusel peavad kõikide loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid käitlevate või kasutavate ettevõtete andmed olema kantud lisaks PRIA loomade registrisse. Kõikide tegevusloaga ja majandustegevuse teatise alusel registreeritud ettevõtete kohta peetakse loetelusid tegevusvaldkondade kaupa. Loetelu, mida pidevalt ajakohastatakse, on kättesaadav Euroopa Komisjonile, teistele liikmesriikidele ja avalikkusele Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Kõrvalsaaduste käitlemise, kõrvaldamise ja kasutamise nõuete täitmist hinnatakse ametlike kontrollide käigus:  Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes (sh jaekaubanduses) kontrollitakse tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumist, identifitseerimist ja jälgitavust toiduhügieeni kontrollide raames. Kontrolle viivad läbi toiduvaldkonna järelevalveametnikud. Minimaalsed kontrollisagedused sõltuvad valdkonnast ja ettevõttest (kontrollide läbiviimise sagedus on riskipõhine).  Loomapidamisettevõtetes kontrollitakse tekkivate kõrvalsaaduste kogumise ja kõrvaldamise nõudeid karjade kontrollide raames selleks ettenähtud sagedusega (vähemalt kord kolme aasta jooksul, piimatootmiskarjade puhul minimaalselt kord aastas). Kontrolle viivad läbi maakonna veterinaarkeskuse loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnikud või volitatud veterinaararstid.  Söödamaterjalina käideldavate ja/või kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete (nt kalajahu, veretooted, vadak jne) jälgitavuse ja identifitseerimise nõuetekohasust sellise materjali vahendamisel, ladustamisel, jaemüügil, transpordil, hulgimüügil, kasutamisel, jaotamisel jne kontrollitakse söödahügieeni üldise järelevalve raames.  Loomseid kõrvalsaadusi käitlevates/kasutatavates ettevõtetes viivad kontrolle läbi maakonna järelevalveametnikud riski alusel määratud sagedusega:  töötlemisettevõtetes, kus töödeldakse I kategooria loomseid kõrvalsaadusi ning ettevõtetes, kus ladustatakse või käideldakse I ja II/III kategooria loomseid kõrvalsaadusi, teostatakse kontrolle vähemalt 4 korda aastas (väga kõrge riskiga ettevõtted);  II või III katgeooria töötlemisettevõttes, biogaasijaamas, komposteerimisettevõttes, lemmikloomatoidu tootmisettevõttes ja ettevõttes, kus ladustatakse või käideldakse II ja III kategooria loomseid kõrvalsaadusi, teostatakse kontrolle vähemalt 2 korda aastas (kõrge riskiga ettevõtted);  toodete ladustamisettevõttes, põletamis- või koospõletamisettevõttes, kütusena põletamisettevõttes, õlikeemiatehases, tehnilises ettevõttes, erisöötmise korraldamise üle, loomsete kõrvalsaaduste hariduse või teaduse eesmärgil kasutamise üle, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmisettevõttes, kogumiskeskustes, rasva soojuskatlas põletavates ettevõtetes ning ettevõtetes, kus ladustatakse või käideldakse II või III kategooria loomseid kõrvalsaadusi, teostatakse kontrolle vähemalt 1 kord aastas (keskmise riskiga ettevõtted);  transpordiga ja/või vahendamisega tegelevates ettevõtetes teostatakse kontrolle vähemalt üks kord kolme aasta jooksul (vähese riskiga ettevõtted); ülejäänud ettevõtetes teostatakse kontrolle vastavalt vajadusele (väga vähese riskiga ettevõtted). 171 Riski ja sellest tulenevalt minimaalse järelevalvesageduse määramise printsiibid on kehtestatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kõikide kontrollide minimaalsed sagedused (nii tapamajas, toidukäitlemis- ja jaemüügisektoris, põllumajandusettevõtetes kui ka kõrvalsaaduste edasiste kasutajate ja käitlejate puhul) on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega. Kontrollidel kasutatakse abimaterjalina küsimustikke (nn töölehed), millel on asjakohased määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 nõuded kogumisele, identifitseerimisele, jälgitavusele, hügieenile, enesekontrollile, töötlemisele. Töölehed ja nendel toodud nõuete hindamise juhendid on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kontrollide tulemused esitatakse kontrollaktis, mille vorm on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Loomseid kõrvalsaadusi käitlevates/kasutavates ettevõtetes poolaastas läbiviidud kontrollide kohta esitavad maakonna veterinaarkeskuste järelevalveametnikud aruandeid iga järgmise poolaasta esimese kuu 15ndaks kuupäevaks. Aruanded esitatakse loomatervishoiubüroo loomsete kõrvalsaaduste valdkonna peaspetsialistile, kes need andmed koondab ja tulemusi analüüsib. Kõikide teostatud kontrollide kohta kantakse andmed ka e-PRIAsse. Aruandluse ja e-PRIAsse andmete kandmise kord ja juhend on kinnitud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjadega. Toidukäitlemisettevõtete, tapamajade ja karjade kontrollimise ning söödakäitlejate tulemusi kajastatakse vastavate valdkondade üldistes aruannetes ja selleks kehtestatud korras, mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori erinevate käskkirjadega. Järelevalve korraldamiseks loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üle piirkonnas, mis on tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks, on kehtestatud minimaalne kontrollisagedus, kontrolli printsiibid, järelevalve käigus kasutatav töölehe vorm ja juhend selle täitmiseks Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. 3.3.10.6. Teavitamiskohustus loomapidamisel loomakasvatushoonetes, põllumajandusloomade identifitseerimine ja liikumine Loomakasvatushoonetest ja –rajatistest ning loomade pidamiseks piiritletud aladest (edaspidi tegevuskohad) teavitamine Loomatauditõrje seaduse § 196 lõike 1 alusel peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi register) esitama majandustegevusteate loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja –rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel, kus tegeletakse:  põllumajandusloomade pidamisega, sealhulgas farmiulukite pidamisega;  põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega;  põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega;  erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist;  põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega; 172  veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (edaspidi vesiviljelus), välja arvatud ettevõttes, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse;  mesindusega;  karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil;  põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks, loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemise, sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil. Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:  tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;  tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu;  ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid. PRIA määrab tegevuskoha geograafilise asukoha koordinaadid, teeb registrisse vastava kande ja annab tegevuskohale registreerimise numbri. Kui majandustegevusteates sisalduvad andmed tegevuskoha või seal toimuva tegevuse (tegevusvaldkond, loomapidamine lõpetatakse vms) kohta muutuvad, tuleb loomapidajal PRIA-t seitsme päeva jooksul kirjalikult teavitada muudatustest. Põllumajanduslooma identifitseerimine ja registreerimine Loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud põllumajandusministri määrus sätestab põllumajandusloomade identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise korra. Põllumajanduslooma identifitseerimiseks ta märgistatakse ning registreeritakse registris. Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on:  kitsed;  lambad;  sead;  veised;  hobuslased. Kits, lammas, siga ja veis identifitseeritakse kõrvamärkidega märgistamise teel ja hobuslane transpondri paigaldamisega. Kits ja lammas märgistatakse kuue kuu jooksul tema sündimise päevast arvates või enne nimetatud tähtaja möödumist tegevuskohast väljaviimise korral. Kitse märgistamiseks kasutatakse paremas kõrvas kõrvamärki (punane) ja teiseks märgistamisvahendiks võib olla: teine kõrvamärk, tätoveering, sõrgatsitähis või elektrooniline kõrvamärk (vasakusse kõrva). Lamba märgistamiseks kasutatakse paremas kõrvas kõrvamärki (kollane) ja 173 teiseks märgistamisvahendiks võib olla: teine kõrvamärk, tätoveering või elektrooniline kõrvamärk (vasakusse kõrva). Siga märgistatakse tegevuskohast, kus siga sündis, väljaviimise korral. Siga märgistatakse tätoveeringuga või plastikust kõrvamärgiga (vasakusse kõrva), mis võimaldab kindlaks teha selle tegevuskoha registreerimise numbri, kus siga sündis. Tapamajja saadetavale seale lüüakse nõelhaamriga vahetult enne veovahendile laadimist kintsu piirkonda selle tegevuskoha registreerimise number, kust siga tapamajja veetakse. Veis märgistatakse 20 päeva jooksul looma sündimise päevast arvates või enne nimetatud tähtaja möödumist looma tegevuskohast väljaviimise korral. Veis märgistatakse kahe samasuguse kõrvamärgiga (kollane), millest kinnitatakse üks kummassegi kõrva. Kui veise märgistamiseks kasutatakse ka elektroonilist kõrvamärki, kinnitatakse see veise vasakusse kõrva. Kitse, lamba ja veise registreerimiseks põllumajandusloomade registris peab loomapidaja esitama PRIA-le nõuetekohase taotluse, PRIA kannab andmed registrisse ja veiste puhul väljastab loomapidajale veisepassi. Kitse, lamba või veise märgistamise, karjast välja mineku ja teiste registrisse kantavate andmete muutumise korral peab loomapidaja teavitama registrit seitsme päeva jooksul. Loomapidaja peab kord aastas esitama registrile teatise järgmiste andmetega:  hiljemalt 15. maiks andmed peetavate sigade ja mesilaste kohta 1. mai seisuga;  hiljemalt 15. jaanuariks andmed peetavate lammaste ja kitsede kohta 1. jaanuari seisuga. Hobuslane identifitseeritakse hiljemalt kuue kuu jooksul looma sündimise päevast arvates (kuid enne võõrutamist). Hobuslase identifitseerib ja identifitseerimise dokumendi (hobuslase pass) väljastab põllumajandusloomade aretuse seaduse kohane hobuslastega tegelev aretusühing. Hobuslase identifitseerimiseks paigaldab loomale transpondri veterinaararst. Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise täpsem kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega. Põllumajandusloomade liikumine ja arvestuse pidamine Põllumajandusloomade liikumisel ühest karjast teise või liikumisel tapamajja peab loom vastama järgmistele nõuetele:  loom on kliiniliselt terve;  loom on sündinud päritolukarjas või on sinna nõuetekohaselt toodud;  loom on identifitseeritud ning registreeritud nõuetekohaselt;  looma päritolukari on läbinud loomatauditõrje programmis loetletud kohustuslikud uuringud ja menetlused. Tapamajja saadetava looma kohta edastab loomapidaja tapamaja veterinaarjärelevalve ametnikule nõuetekohase toiduohutuse alase teatise. Loomade tapamajja saatmisel on veisega kaasas veisepass ja hobusega kaasas hobusepass. 174 Loomapidaja peab arvestust temale kuuluva või karjas oleva põllumajanduslooma kohta elektrooniliselt või paberkandjal. Loomapidaja kannab arvestusse andmed kolme päeva jooksul looma sündimise, märgistamise, karja toomise, karjast välja liikumise, hukkumise, kadumise või tapmise päevast arvates. Põllumajandusloomade arvestuse pidamise täpsem kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega. Järelevalve korraldus Riiklikku järelevalvet loomakasvatusehitiste teatamiskohustuse, põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise ning loomade liikumise ning loomapidaja arvestuskohustuse nõuetekohasuse täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA). Riiklikku järelevalvet teostatakse karjade kontrollide käigus. Kontrolle viivad läbi VTA kohalike asutuste järelevalveametnikud ja volitatud veterinaararstid. Kontrollide sagedus on minimaalselt üks kord kolme aasta jooksul, piimakarjade puhul üks kord aastas. Karjade kontrollide põhimõtted (sagedus, kasutatavad töölehed ja juhend) on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga. Kontrollide tulemused esitatakse VTA peadirektori poolt kinnitatud ühtses kontrollaktis. Läbiviidud kontrollide ja nende tulemuste kohta koostatakse VTA peadirektori poolt kinnitatud vormidel ja korras aruanded. Volitatud veterinaararst esitab kontrollide kohta üks kord kuus aruande VTA kohalikule asutusele ning kohalik asutus esitab koondaruanded kord kvartalis keskasutusele. Keskasutus koondab kõik aruanded, analüüsib neid ning esitab nende põhjal nõutud raportid Euroopa Komisjonile. Nõuetekohaste kontrollide läbiviimiseks korraldab VTA üldjuhul kord kvartalis valdkonnaga seotud järelevalveametnike koolitamiseks nõupidamisi. Lisaks eeltoodule korraldab VTA kord kahe aasta jooksul koolitusi ka volitatud veterinaararstidele. VTA kohalik asutus viib läbi vähemalt kord kvartalis volitatud veterinaararstidele teabepäevi. Koostöö PRIAga PRIA väljastab VTA-le regulaarseid aruandeid ja teeb VTA tellimusel ühekordseid päringuid registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu hulgas andmeid loomade identifitseerimise ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate kohta. Järelevalve teostamiseks vajalike andmete saamiseks on järelevalveametnikel ja volitatud veterinaararstidel juurdepääs registrile. Koostöö Ravimiametiga: Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiameti vahelise koostöölepingu alusel teevad nimetatud asutused koostööd eriti ohtlike või ohtlike loomataudide puhkemisel nende tõrjeks või ennetamiseks müügiloata ravimite sisseveol ja kasutamisel ning veterinaarravimite käitlemise järelevalve teostamisel. 175 3.3.11 Loomade heaolu kontrollisüsteem Loomakaitsealasel järelevalve teostamisel juhindutakse Loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu; Korrakaitseseadusest; Veterinaarkorralduse seadusest; Loomatauditõrjeseadusest ja neist lähtuvatest siseriiklikest allaktidest ning Euroopa Komisjoni otsekohalduvatest õigusaktidest. Järelevalve teostamise korraldamiseks ja paremaks läbiviimiseks on VTA töötanud välja ühise aktivormi, mille alusel viiakse läbi ka loomaheaolualase olukorra hindamist. Hinnatakse loomade heaolu nende pidamise kohtades, vedamisel ning tapaeelsel pidamisel tapamajas. Kontrollitakse põllumajandusloomade tapmise teostamist ning tapmisega seonduvate muude menetluste mõju loomade heaolule. Teostatakse loomade veoks kasutatavate veovahendite hindamist. Hinnatakse tehistingimustes peetavate loomade heaolu loomaaedades ja avalikul näitamisel. Teostatakse katseloomade kasvatus- ja kasutusettevõtete ning katseloomadega varustavate ettevõtete tööd ning seal peetavate katseloomade heaolu ja kontrollitakse loomkatseprojektide läbiviimist vastavalt loomkatseprojekti loakomisjoni poolt väljastatud loomkatseprojekti loa tingimustele. Hinnatakse loomade hukkamise teostamist loomataudide tõttu. 176 Veovahendite ülevaatust teostatakse veovahendi sertifitseerimisel, lähtepunktis ja sihtpunktis (tapamajades). Veo kestel kontrollitakse loomade heaolu nõuete täitmist ka politseiametnike poolt, kes on saanud vastava koolituse. Rikkumiste avastamisel teavitatakse sellest VTA kohalikku asutust. Tapamajja saabunud loomaveokeid ja loomade heaolu kontrollib tapamaja riiklik või volitatud veterinaararst. Loomakasvatusettevõtetest kontrollitakse looma heaolu nõuetele vastavust vasika, sea ja munakanafarmides riskipõhise analüüsi alusel. Ülalnimetatud kontrolle teostavad maakondlike veterinaarkeskuste loomakaitsespetsialistid. Sisse on viidud veolubade andmebaas, mis on avalikustatud VTA veebilehel vastavalt määruse 1/2005 (EÜ) art 13 lõige 4 nõuetele. Üle 8 tunni kestvate vedude maanteetranspordivahendite vastavussertifikaadid ja veoload Tüüp 2 registreeritakse ja sisestatakse TRACES andmebaasi. Läbi viiakse koolitusi loomade vedajatele ja veose saatjatele vastavalt määruse 1/2005 (EÜ) artiklile 17. EMÜ avatud ülikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus korraldavad ja viivad läbi koolitusi tapatoimingute teostajatele VTA poolt heakskiidetud õppekavade alusel. Tunnistusi väljastab VTA. VTA väljastab katseloomadega tegelevatele ettevõtetele tegevuslubasid. Katseloomadega tegelevad ettevõtteid kontrollitakse sagedusega 1 kord aastas. Lisaks eeltoodule inspekteeritakse kõiki põllumajandusloomadega tegelevaid loomakasvatusettevõtteid volitatud veterinaararstide poolt riskipõhise analüüsi põhjal (va. piimatootmisfarmid, mida kontrollitakse üks kord aastas), kontrollides ka loomakaitsenõuete täitmist. Alates 2009. aastast on loomakaitsebüroo seotud PRIA poolt väljastatava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete täitmise kontrolliga. Alates 2011. aastast alustati loomade karjatamise toetuse nõuete täitmise kontrolliga ja alates 2015. aastast kohustuslike majandamisnõuete raames loomade heaolu nõuete kontrolliga. Kontrolle viivad läbi maakondade loomakaitsespetsialistid või koosseisuvälised spetsialistid taotlejate juures koha peal. Loomakaitsebüroo tegeleb koostatud aktide kvaliteedikontrolli ja nende edastamisega PRIA-le. Koostöö käigus ühiskondlike loomakaitseorganisatsioonidega saadakse informatsiooni võimalike loomakaitse-alaste rikkumiste kohta. Kõnealune informatsioon laekub ka VTA vihjetelefonile. Kasutades WebDeskdop programmi, on võimalik keskasutuses näha kõiki maakondades menetletud või menetletavaid vihjeid koos vastava dokumentatsiooniga. Loomakaitsealastes küsimustes peab Veterinaar-ja Toiduamet sidet välisriikide, teiste ametkondade, ministeeriumite, ühiskondlike organisatsioonidega ning teeb koostööd ka Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti järelevalvespetsialistidega. PPA esitab andmed enda ameti spetsialistide poolt teostatud loomaveovahendite kontrollide kohta VTA nõudmisel üks kord aastas. Valdkonna tegevust reguleeritakse VTA peadirektori poolt kinnitatud käskkirjadega: 1. teatis loomapidamisnõuete täitmise plaanilise kontrolli teostamise kohta; 2. teatis loomakitse alase järelvalve teostamise kohta; 3. Veterinaar- ja Toiduameti ühtne kontrolliakt; 4. katseloomadega tegeleva ettevõtte taotluse vormi ja tegevusloa andmise korra kinnitamine; 177 5. veoloa väljastamise korra ja transpordivahendi vastavussertifikaadi väljastamise korra kinnitamine; 6. töölehtede vormide ja juhendmaterjali kinnitamine loomakaitse valdkonnas; 7. karjade riskidel põhineva kontrolli planeerimise juhendi kinnitamine. 8. loomakasvatusettevõtete riskidel põhineva loomakaitse alase inspekteerimise planeerimise juhendi kinnitamine; 9. karjade ja mesilate kontrollidel kasutatavate töölehtede vormide ja nende täitmise juhendite ning loomatervishoiu ja loomakaitse valdkondade kontrollidel kasutatava õigusaktide loetelu kinnitamine 10. maanteedel läbiviidava loomaveokite kontrolli juhend; 11. veterinaarkeskuse loomakaitse alase riikliku järelevalve olukorra hindamise akt; 12. loomade karjatamise toetuse saamise nõuete täitmise kontrollimise ja hindamise juhend; 13. VTA mõõtetegevuse käsiraamatu ja lisade kinnitamine; 14. nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendi kinnitamine; 15. tapamajas loomade vastuvõtul loomade heaolu ja veovahendite nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise juhend; 16. loomade heaolu toetuse nõuete täitmise kontrollimise ja hindamise juhendi kinnitamine. 178 3.3.12 Taimetervise valdkonna kontrollisüsteem Rahandus- Maaeluministeerium; Keskkonnaministe ministeerium Taimetervise osakond (poliitikad; erium seadusandlus) Koostöölepe Koostöölepe Koostöölepe Maksu- ja Põllumajandusamet Põllumajandus- Keskkonna Keskkonna Tolliamet amet agentuur uuringute Keskus Juhised Metsakahjustajate Kokkulepitud PMA metsapatoloogidele ja eksperttteave, sh seirete ja protseduurid ja ametnikele, sh seirete Taimetervise ja läbiviimiseks, protokollide kontrollide planeerimiseks infovahetus ja läbiviimiseks aianduse osakond vormistamiseks ja tulemuste PMAle esitamiseks Kontrolli tulemused ja ohtlikest kahjustajatest teavitamine Planeerimine, Labori- PMK korraldamine, koolitus, protokollid Taimetervise ja Mikro- juhised/käsiraamatud, bioloogia Laboratoorium ressursid, hindamine Kontrolli- protokollid Koostöö kontrollide PMA läbiviimisel ja 13 Proovid meetmete kohaldamisel Maakonnakeskust Labori- protokollid Tegevuskava kontrolliplaani rakendamine - inspekteerimised, seired, proovivõtmised 3.3.12.1. Põllumajandusamet Taimetervise ja aianduse osakond (kesktasand) Pädeva ja vastutava kontrolliasutuse ülesandeid IPPC ja EPPO ning Direktiivi 2000/29 artikkel 1 p 4 (Single Designated Authority) ja artikkel 2 (g) (Responsible Official Body) ja Direktiivi 92/90/EÜ ning kontrolliasutuse ülesandeid paljundusmaterjali turustamise Direktiivide 2008/72/EÜ, 98/56/EÜ, 2002/56/EÜ ja 2008/90/EÜ tähenduses täidab PMA 179 taimetervise ja aianduse osakond. Riiklikul tasandil on osakonna vastutusvaldkond reguleeritud taimekaitse seaduse ja taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning nende rakendusaktidega. Taimetervise valdkonnaga seonduvate ülesannete täitmise eest vastutavad fütosanitaaria büroo ja paljundusmaterjali büroo. Kaubandustegevuse globaliseerumine ja kliimamuutused toovad kaasa kahjustajate leviku riski suurenemise. Uute turgude väljakujunemine loob potentsiaalsed võimalused ohtlike kahjustajate levimiseks. Eesti jaoks on riskid nii Euroopa Liidu välistest riikidest uute ohtlike taimekahjustajate Eestisse sissetoomine kui ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavate taimede ja taimsete saadustega ohtlike kahjustajate levimine (seni tuvastatud juhtudel on kahjustaja toodud Eestisse teistest liikmesriikidest pärit materjaliga). Osakonna ülesanded on toodud käesoleva dokumendi punktis 3.1. Osakonna koosseisu kuulub 9 taimetervise valdkonnas vastutavat töötajat. Minimaalseks haridustaseme nõudeks osakonna ametnikele on agronoomia- või bioloogiaalane kõrgharidus. Järelevalvet metsakahjustajate leviku üle teostatakse koostöös Keskkonnaameti (KeA) ja Keskkonnaagentuuriga (KAUR). Keskkonnaamet vastutab ühtlasi ka kultiveerimismaterjali sertifitseerimise ja kontrolli eest vastavalt Taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele. Ülesanded metsakahjustajate leviku üle kontrolli tagamiseks püstitab PMA taimetervise ja aianduse osakond. Koostöö tingimused on sätestatud minimaalselt üks kord aastas läbivaatamisele kuuluvate poolte vaheliste koostöölepetega. Kontrolle taimepassistamisele kuuluvate kultiveerimismaterjali tootmiseks rajatud taimlates teostavad KeA metsauuenduse peaspetsialistid. Inspekteerimised viiakse läbi vastavalt PMA taimetervise osakonna poolt ette antud juhenditele. Kontrolli tulemused vormistatakse PMA taimetervise osakonna poolt ette antud dokumendi vormil, mis edastatakse kokkulepitud korras PMA taimetervise ja aianduse osakonnale. Sama koostöö kord kehtib metsakahjustajate seireplaanile ja seirete läbiviimise juhiste väljatöötamise ning aruandluse osas. Mistahes ohtliku kahjustaja tuvastamisest on Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur kohustatud viivitamatult teavitama PMA taimetervise ja aianduse osakonda, kes määrab kindlaks vajaliku tõrjemeetmed ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle. Meetmete rakendamine toimub asutuste koostöös. 2017. aastal jätkatakse koostööd Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuriga hiina ja aasia siku (Anoplophora chinensis Anoplophora glabripennis), viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylowora), männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus), Gibberella circinata, Agrilus planipennis, Agrilus anxius, Dendrolimus sibiricus, Polygraphus proximus ning feromoonpüüniste abil Monochamus spp. liikide monitooringu osas. Kontroll sisseveetavate taimede ja taimsete toodete üle toimub koostöös Maksu- ja Tolliametiga (MTA). Vastavalt seadusele ja koostöölepingule ei tohi fütosanitaar- kontrollile kuuluv kaup saada lubatud vabasse ringlusse ilma PMA ametniku sellekohase märketa kauba saatedokumentidel. Kaubasaadetise tagasisaatmine või hävitamine toimub 180 tollijärelevalve all vastavalt 01.05.2004 Rahandusministri määrusele nr 87 ja seda korraldavad vajadusel asutused koostöös. Kontroll väljaveetavate kaupade üle toimub reeglina taimede kasvukoha- või kauba ladustamiskoha järgses maakonnas. Erandina väljastatakse fütosanitaarsertifikaate riigi muus piirkonnas kohapeal kontrolli teostanud ametniku protokolli alusel. Fütosanitaarsertifikaatide väljastamine puidule toimub valdavalt Muuga sadama territooriumil, kus nimetatud kaupa ka ladustatakse. Fütosanitaarsertifikaate on volitatud väljastama kokku 21 ametnikku. Vastavalt seadusele on kohustus teostada kontrolli taimepassidega varustatavate taimede sissetoomise, tootmise ja turustamisega tegelevate isikute ja nende tegevuse nõuetele vastavuse üle vähemalt üks kord aastas. Tegelik kontrolli sagedus sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja riskiastmest võib ulatuda ka 2-3 korrani aastas. Tarbekartuli tootjaid kontrollitakse igal viiendal aastal. Ülejäänud taimetervise registrisse kantud isikute üle teostatakse järelevalvet vastavalt vajadusele. Pisteliselt kontrollitakse ettevõtte kontrolli käigus ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabuvaid kaubasaadetisi ning nende dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Taimepasse seemnekartulile ja muudele ettenähtud taimedele väljastab PMA taimetervise ja aianduse osakond või osakonna poolt taimepassi väljastama volitatud isik. Ohtliku taimekahjustaja avastamisel teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles määrab ära Taimekaitseseaduse ning põllumajandusministri 16.05.2007. a. määruses nr 74 “Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud” ette nähtud tõrjeabinõud. Teiste rikkumiste avastamisel ja sõltuvalt rikkumise iseloomust koostab ametnik ettekirjutuse Taimekaitseseaduse või Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus alusel ning annab tähtaja rikkumiste kõrvaldamiseks, alustab menetlust karistuse määramiseks või edastab ettepaneku koos tõendusdokumentidega väärteomenetluse algatamiseks Taimetervise ja aianduse osakonnale 3.3.12.3. Sisseveo kontroll Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2006. a määrusele nr 3 „Ühendusevälisest riigist Eestisse taime, taimse saaduse ja muu objekti toimetamiseks ettenähtud piiripunktide loetelu ning piiril asuvate piiripunktide ja tunnustatud sihtkohtade kohta esitatavad nõuded ning nende tunnustamise kord“ on fütosanitaarkontrollile kuuluvate kaupade sissevedu lubatud üksnes järgmiste piiripunktide kaudu: Jrk Euroopa Liidu Asukoht, Importimiseks Järelevalve nr välisest riigist piiripunkti liik lubatud kaup teostamise aeg Eestisse toimetamise koha nimetus 1. Koidula raudtee Koidula raudteejaam kõik ööpäev läbi piiripunkt 2. Luhamaa Riia–Pihkva maantee kõik ööpäev läbi 3. Muuga Muuga sadam kõik ööpäev läbi 4. Narva-1 Tallinna–Narva kõik ööpäev läbi maantee 181  5. Narva raudtee Narva raudteejaam teravili ja puit ööpäev läbi 6. Paldiski-2 Paldiski Lõunasadam kõik väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 7. Paldiski-1 Paldiski Põhjasadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 8. Pärnu-2 Pärnu sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 9. Kunda Kunda sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 10. Tallinna-1 Tallinna lennujaam kõik väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 11. ASi Eesti Post ASi Eesti Post kõik väljakutsel tööpäevadel Klienditeenindus- Klienditeenindus- 8.00–16.00 keskus keskus 12. Sillamäe sadam Sillamäe sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 13. Tallinna-5 Paljassaare sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 14. Tallinna-2 Meeruse sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 15. Tallinna-3 Bekkeri sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 16. Loksa piiripunkt Loksa sadam puit väljakutsel tööpäevadel 8.00–16.00 Vastavalt Taimekaitseseadusele ja Põllumajandusministri 10. juuli 2007. a määrusele nr 112 „Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kontrollimise kord nende ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral“ teostatakse kontrollitoimingud (dokumentide, identsuse ja taimetervislik kontroll) piiril. Erandina on lubatud kauba toimetamine piirilt seaduses kehtestatud taimetervise nõuetele vastavaks tunnistatud ning Maksu- ja Tolliameti poolt heakskiidetud sihtkohta. Kaupa ei lubata ringlusse enne taimetervise kontrollide läbiviimist. Saastumiskahtluse korral proovide võtmisel ei ole enne analüüsivastuste laekumist kaubasaadetise vabasse ringlusse vormistamine lubatud. Vähendatud sagedust kontrollide läbiviimisel ei kohaldata. Alates 2017. aasta jaanuarist on plaanis võtta täies mahus kõikides Eesti piiripunktides ja Harju keskuses kasutusele Euroopa Liidu ühtne kaubanduse kontrolli infosüsteem (Trade Control and Expert System - TRACES). 2017. aasta esimeses pooles on plaanis korraldada koolitusi ka taimede ja taimsete saaduste sissevedajatele, et suunata neid esitama kauba eelteatisi läbi TRACES süsteemi. 3.3.12.4. Puiduettevõtete nõuetele vastavuse hindamine ja kontroll nende tegevuse üle Vastavalt Taimekaitseseadusele ja Põllumajandusministri 8. detsembri 2006. a määrusele nr 111 „Puidu kuivatamise ja puidukuivatis kuivatatud puidust toodete valmistamise nõuded ning vastavusmärgi vorminõuded“ ning Põllumajandusministri 8. detsembri 2006. a määrusele nr 110 „Ettevõtte, kus tegeletakse puidu kuivatamisega või puidust toodete valmistamisega, nõuetele vastavaks tunnistamise taotlemise ja taotluse 182 menetlemise kord“ on loodud vabatahtlik süsteem, mis võimaldab ettevõtetel, kes tegelevad puidu kuivatamise ja/ning kuumtöödeldud puidust pakkematerjali valmistamisega ning soovivad pakkematerjali märgistada ISPM 15 sätestatud vastavusmärgiga, taotleda oma ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist ning vastavusmärgi kasutamise õigust. Tunnustamist korraldab PMA taimetervise ja aianduse osakond. Regulaarne kontroll tunnustatud puiduettevõtete tegevuse üle toimub 1-2 korda aastas. 3.3.12.5. Seemnekartuli sertifitseerimine Seemnekartuli sertifitseerimine toimub vastavalt Taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele ning Põllumajandusministri 03. mai 2006 määrusel nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded“. Sertifitseerimist korraldab ja taimepassid väljastab PMA taimetervise ja aianduse osakond. Ettenähtud kontrolltoimingud (põldtunnustamine, proovivõtmine jt) viivad läbi PMA keskuste ametnikud. 3.3.12.6. Notifikatsioonid Notifikatsioonide käsitlemise ning ettenähtud korras Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ning Europhyt’i teavitamise eest vastutab PMA taimetervise ja aianduse osakond. 3.3.12.7. Järelevalve korraldamine Järelevalve, sh monitooringute ja seirete planeerimise ning korraldamise eest taimetervise ja taimse paljundusmaterjali, sh seemnekartuli, valdkonnas vastutab PMA taimetervise ja aianduse osakond. Planeerimise aluseks on taimetervise register, tegevusprioriteedid ja ettenähtud järelevalve läbiviimise sagedus, eelmise aasta järelevalve tulemused, teave kahjustajate leviku kohta, s.h. FVO notifikatsioonid ja EPPO andmed ning riskianalüüs, arvestades muu hulgas tootmise struktuuri, ettevõtete suurust ja paiknemist ning tuvastatud rikkumisi ja nende iseloomu. Maakonna keskused (regionaalne tasand)  Kõrge riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt 2 korda aastas.  Keskmise riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt 1 kord aastas.  Madala riskiga ettevõtetes minimaalne järelevalve teostamise sagedus on vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.  Väga madala riskiga ettevõtete puhul planeeritud sagedus puudub, vajadusel tehakse suunatud järelevalvet (näiteks vihje/kaebuse korral) Kontrollitoimingute läbiviimise eest (sh piiripunktides) vastutavad ametnikud kuuluvad 12 regionaalse keskuse koosseisu. Maakonnabüroodes teostavad järelevalvet 21, neist 183 täiskohaga 11 ametnikku. Fütokontrollile kuuluvate kaupade kontrolli piiril teostavad 18 ametnikku. Ülesannete volitamist kolmandatele isikutele valdkonnas ei toimu, kõik kontrollitoimingute läbiviijad on ametnikud. Kontrollitoimingute läbiviimiseks on ametnikud varustatud käsiraamatutega, mis sisaldavad ülevaadet valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, juhendeid kontrolltoimingute läbiviimiseks, dokumentide (protokollide) vorme ja nende täitmise ning andmete infosüsteemi (PMAIS) sisestamise juhendeid, samuti tööohutusnõudeid. Käsiraamatutes sisalduvaid juhendeid muudetakse vastavalt vajadusele, s.h. vastavalt muudatustele seadusandluses, inspektoritelt saadud tagasisidele jm. Käsiraamatu uuendamise eest vastutab osakonna juhataja. Alates 2017. aastast on kasutusel uus valdkonna infosüsteem PMAIS, mis muu hulgas lihtsustab oluliselt andmetöötlust, sh riskide hindamiseks. PMAISiga liidestatud kliendiportaal võimaldab ettevõtjal lisaks erinevate taotluste esitamisele näha kõiki talle vormistatud järelevalveprotokolle, fütosanitaarsertifikaate ja laboratoorsete analüüside tulemusi koheselt peale nende kinnitamist. Tegevusprioriteedid:  e-teenuste edasiarendamine MeMi hallatavas kliendiportaalis;  fütosanitaarsertifikaadi taotlemiseks loodud uue e-teenuse kasutajakoolituste jätkamine;  PMAISi finantsmooduli väljaarendamine, sh riigilõivude ja järelevalvetasude kogumiseks;  ploomi rõugete (PPV) leviku tuvastamiseks puukoolide kontrollide jätkamine ja paljundusmaterjali tootjatele enesekontrolli juhendi väljatöötamine;  Ettevõtjate ja avalikkuse teavitamiseks infomaterjalide koostamine;  teistest liikmesriikidest pärit taimede ja taimsete saaduste, sh haljastusteenust osutavate ettevõtete, kontrolli jätkamine ja turustajate jaoks nõudeid selgitava infomaterjali koostamine;  EL kaasrahastatavate lisanduvate seirete läbiviimine;  Maaülikoolilt uuringute ja analüüside tellimine  Aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava täiendamine vastavalt 2016. aastal läbi viidud lauaõppuse tulemustele;  Trade Control and Expert System (TRACES) täismahus kasutuselevõtt ja ettevõtjate koolitus;  PRIA ja Maa-ametiga koostöö jätkamine ohtlike kahjustajate leviku info veebipõhises kaardirakenduses avaldamiseks. 3.3.12.8. Koolitus (sh. osalemine välisprojektides) Kvalifikatsiooni hoidmiseks nähakse võimalust eelkõige rahvusvahelistes (EPPO) töögruppides ning Better Training for Safer Food raames korraldatavatel koolitustel osalemise kaudu. Kontrollitoiminguid läbiviivate ametnike väljaõpet ja regulaarset koolitust korraldab PMA taimetervise ja aianduse osakond. 184 Täpsem ülevaade taimetervise valdkonna pika- ja lühiajalistest eesmärkidest, valdkonna õiguslikest alustest, kontrollisüsteemist, sõlmitud koostöölepingutest, riskidest ja kontrolliprioriteetidest, kindlustatusest tööjõuga ja koolitusprioriteetidest on toodud PMA peadirektori poolt 2017. aasta tegevuskavas: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=94&sub2=120 . Taimetervise monitooringuteks ja järelevalveks vajaliku labori- ja diagnostikateenuse kindlustamise eest vastutab Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogial labor. 185  4. Situatsioonplaanid ja vastastikune abistamine 4.1 Situatsioonplaanid 4.1.1 Loomatauditõrje situatsioonplaan Loomatauditõrje situatsioonplaan on eriti ohtlike loomataudide puhkemisel rakendatav tõrjemeetmete täpsustatud kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Kui järelevalveasutuse hinnangul on loomataudi tõhusamaks likvideerimiseks ja loomataudi leviku tõkestamiseks vaja koostada situatsioonplaan või kui see nähakse ette loomatauditõrje seaduse § 43 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjas, koostatakse ja rakendatakse situatsioonplaani ka eriti ohtlike loomataudide nimekirjas nimetamata loomataudi likvideerimiseks. Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele vastavuse eest vastutab Veterinaar- ja Toiduamet. Situatsioonplaani kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor. Situatsioonplaani avalikustab Veterinaar- ja Toiduamet oma veebilehel. Situatsioonplaanis peavad olema järgmised osad: 1) riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamine; 2) kohalike loomatauditõrje komisjonide nimekiri; 3) üksikasjalik informatsioon loomatauditõrjes osalevate isikute, sealhulgas nende kvalifikatsiooni ja kohustuste kohta; 4) kohalike loomatauditõrje komisjonide võimalused kontakteerumiseks loomatauditõrjega seotud isikutega; 5) loomatauditõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalik varustus ja materjalid; 6) üksikasjalikud juhised loomataudi kahtluse või loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks, sealhulgas loomakorjuste kõrvaldamiseks; 7) loomatauditõrjel osalevad laboratooriumid ja nende võimalused, meetmed laboratooriumide valmisoleku säilitamiseks ning laboratoorseteks uurimisteks võetavate proovide kiire transportimise võimalused; 8) konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide kogused ja nende hanke allikad; 9) erinevate ametiasutuste loomataudi likvideerimisalase koostöö põhimõtted. Loomatauditõrje situatsioonplaani tegevusjuhendite loetelu: Veterinaar- ja Toiduameti poolt on välja töötatud järgmiste haiguste tõrje tegevusjuhendid:  hobuste aafrika katk  lammaste ja kitsede rõuged  lammaste katarraalne palavik  lindude gripp  Newcastle’i haigus  nodulaarne dermatiit  sigade aafrika katk 186  sigade klassikaline katk  sigade vesikulaarhaigus  suu- ja sõrataud  veiste katk  vesikulaarse stomatiit  väikemäletsejaliste katk  Rift Valley palavik  lõhilaste infektsioosne aneemia  viiruslik hemorraagiline septitseemia  hirvede episootiline hemorraagia  TSE 2017. aastal jätkub tõrje tegevusjuhendite väljatöötamine ning kaasajastamine. Loomatauditõrje situatsioonplaani tegevusjuhendid on leitavad veebilehelt. Horisontaalne situatsioonplaan hõlmab õigussätteid, taudikahjude kompenseerimist, erinevate institutsioonide koostöö põhimõtted ning käsuahelat, samuti taudi tõrjumiseks hädavajalike komisjonide ja ekspertgruppi moodustamist, õiguseid ja kohustusi, loetelu personalist ja vajaminevatest vahenditest, erakorralist vaktsineerimist, õppeprogramme ja meetmeid haigusteadlikkuse tõstmiseks. Horisontaalse situatsioonplaani lisadeks on küsimustik, mis täidetakse eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse puhul ning isikute ja institutsioonide kontaktandmed maakondade lõikes, kes võtavad osa eriti ohtliku nakkushaiguse tõrjumisest. Koolitus/simulatsioonharjutused Veterinaar- ja Toiduamet korraldab ameti järelvalveametnike, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium laboratooriumi töötajate erialast koolitust. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori ülesandeks on oma alluvatele volituse andmine osavõtmiseks täiendkoolitusest ning tööalase arengu hindamine. Veterinaar- ja Toiduamet organiseerib volitatud veterinaararstide ja järelvalveametnike tauditõrjealast täiendkoolitust. Samuti korraldab VTA tegevusluba omavate veterinaararstide tauditõrjealast täiendkoolitust. Koolitusest peavad eelisjärjekorras osa võtma põllumajandusloomadega tegelevad veterinaararstid, loomade tapmise ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevate ettevõtete loomaarstid ning imporditud loomadega kokkupuutuvad loomaarstid. Novembris 2010 toimus prantsuse eksperdi poolt läbi viidud „eriti ohtliku haiguspuhangu likvideerimine“ teoreetiline õppus suu- ja sõrataudi näite alusel. Õppusest võtsid osa maakondade loomatervishoiu-ja loomakaitsespetsialistid ja VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna töötajad. Oktoobris 2011 toimus Nordic-Baltic Veterinary Contingency Group`i raames sigade aafrika katku teoreetiline õppus, milles lisaks Eestile osales veel 7 riiki. Õppusel mängiti teoreetiliselt läbi kõik tegevused taudi likvideerimiseks. Eelkõige hõlmas õppus Veterinaar- ja Toiduameti keskasutuse ja Harjumaa Veterinaarkeskuse tegevusi ja ülesandeid. Õppuse peamine eesmärk oli testida riikide vahelist infovahetust ja koostööd ning koondada õppusel osalevate riikide poolt ülevaade taudi olukorras kasutatavate vahendite ja võimaluste tõhususest efektiivseks taudi likvideerimiseks. Alates 2012.aastast on toimunud BTSF koolituste raames erinevad situatsioonplaanide alased koolitused, kus on osalenud nii VTA kui ka maakondade loomatervishoiu spetsialistid. 187 2013.aasta lõpus toimus Nordic-Baltic Veterinary Contingency Group`i raames VHS teemaline simulatsioonõppus Norras, kus lisaks Eestile osales veel 7 erinevat riiki. 2014.aastal korraldas VTA maakondade loomatervishoiu ja loomakaitse ning söötade spetsialistidele kaks simulatsioonõppust Õppuste teemadeks olid sigade Aafrika katk ja suu- ja sõrataud. Vahendite olemasolu Põhivarustus: 1. suhtlemisvahendid (laua- ja mobiiltelefonid, faksiaparaat)- on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses; 2. infotehnoloogilised vahendid (arvutid, mis on ühendatud Veterinaar- ja Toiduameti arvutivõrku, printerid; võimalus kasutada elektronposti abi kommunikeerumaks laboratooriumitega ja KLTTK-ga jt. tauditõrjega seotud asutuste ja institutsioonidega; juurdepääs karja ja loomade identifitseerimissüsteemile (PRIA vahendusel) jm. tauditõrjel vajalikule informatsioonile), mille abil peetakse kronoloogilist arvestust taudipuhanguga seotud sündmuste üle – on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses; 3. transpordivahendid- on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses; 4. koopiamasin- on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses; 5. Eesti kaart ja maakondade kaardid- arvutipõhised kaardid on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses; 6. loomatauditõrjega seotud isikute ja institutsioonide kontaktandmete kaasajastatud nimekiri- on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses (loomatauditõrje situatsioonplaani lisa 1, viimati kaasajastatud veebruar, 2013); 7. esmased diagnoosimisvahendid- on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar-ja Toiduameti kohalikus asutuses; 8. kaitsevahendid taudikoldes tegutsemiseks (kilesussid, kaitseülikonnad, kaitseprillid jne) on olemas Veterinaar- ja Toiduametis ning igas Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses. Kommunikatsioonikanalid Isikute ja institutsioonide kontaktandmed, keda tuleb loomataudi puhkemisest teavitada ning keda RLTTK ja KLTTK võivad vajadusel taudi tõrjumiseks rakendada on toodud Loomatauditõrje situatsioonplaani lisas 1, mis kujutab endast elektroonilist andmebaasi. Vastavad andmed hõlmavad riikliku loomatauditõrje komisjoni liikmete, kohalike loomatauditõrje komisjonide liikmete, piiririikide veterinaarteenistuste, rahvusvaheliste veterinaarorganisatsioonide, referentlaboratooriumite, tervisekaitsetalitluste, meteoroloogiakeskuste, raadiojaamade, maakonnalehtede kontaktandmeid ning maakondade kaupa andmeid veterinaarkeskuste, politsei ja päästeameti kohalike asutuste, maavalitsuse, volitatud veterinaararstide, tegevusluba omavate veterinaararstide kontaktandmeid. Eelpooltoodud andmed vaadatakse läbi vähemalt üks kord aastas, tagamaks nende kaasajastamist. 188 Koostöö Loomataudi puhkemisel teeb VTA koostööd teiste riikide veterinaarteenistustega, Politsei- ja Piirivalveametiga, Päästeametiga, Keskkonnaametiga, Keskkonnainspektsiooniga, Terviseametiga, Maanteeametiga ja vajadusel teiste institutsioonidega (näiteks jahimeeste seltsidega) tõkestamaks loomataudi edasilevikut. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor moodustab ekspertgrupi, mille ülesandeks on nõustada riiklikku veterinaarteenistust situatsioonplaneerimisel. Ekspertgruppi peab lisaks veterinaarteenistujatele kuuluma meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuse esindaja ning arvutiekspert. Vajadusel kaasatakse ka teisi eksperte muudest valdkondadest. Ekspertgrupi esindaja nõustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorit otsuste tegemisel. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium kindlustab Veterinaar- ja Toiduameti korralduse alusel loomataudi kahtluse või puhkemise korral laboratoorse uurimise ja saadab sündmuskohale erialaspetsialistid. Kohalikud omavalitsused korraldavad tauditõrje käigus tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Loomataudi puhkemise korral on tapaloomade tapmisega ning loomsete saaduste käitlemisega tegelevad isikud kohustatud Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt täitma oma käitlemisvaldkonnas loomataudi tõrje puhul rakendatavaid meetmeid, nagu näiteks taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste käitlemine ettenähtud viisil. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelevad isikud on loomataudi puhkemise korral kohustatud osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises oma käitlemisvaldkonnas vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutusele. Loomataudi puhkemise korral teeb Veterinaar- ja Toiduamet ametiabi korras koostööd teiste ametiasutustega. Politsei- ja Piirivalveamet teostab järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis, ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis. Päästeamet tagab tehnika ja tööjõu viimaks läbi tauditõrje käigus tekkiva saastunud materjali ja korjuste hävitamist ohustamata elukeskkonda. Loomataudide ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldab Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Loomataudi puhkemisel teeb Terviseamet vajadusel koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga kõrvaldamaks taudist tulenevaid terviseohtusid ja tagamaks riigi elanike tervise säilimise. Maanteeamet tagab taudipuhangul liikluse ümberkorraldamise ja teetõkete paigalduse. Kõik veterinaarpraksisega tegelevad isikud on kohustatud eriti ohtliku loomataudi puhkemise korral tegema koostööd järelevalveametnikega loomataudi leviku peatamiseks ja loomataudi likvideerimiseks. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus kaasata loomataudi ennetamise ja tõrje toimingutele kutsetegevusluba omavat veterinaararsti viimase taotluse alusel või nõusoleku korral, määrates kirjalikus lepingus teostatava toimingu ulatuse ja tegevuspiirkonna. 4.1.2 Situatsioonplaan toidu valdkonnas Koostatud on riiklik riskianalüüs võimalike toiduvaldkonna kriiside tekke võimaluste ja kriisiolukorras tegutsemise kohta. 189 Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga on kinnitatud Trichhinella situatsioonplaan. Antud situatsiooniplaan käsitleb asjakohaseid meetmeid, mis võetakse kasutusele keeritsusside avastamisel inimtoiduks kasutatavate loomade lihas. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga on kinnitatud tegevusjuhis toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise korraldamiseks. Käesolevas juhendis esitatakse tegutsemisjuhised Veterinaar- ja Toiduameti ametnikele toidutekkelise nakkushaiguspuhangu või selle kahtluse uurimiseks. Puhangu uurimise eesmargiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. 2017-2018- töötatakse välja Veterinaar- ja Toiduameti üldisem toiduvaldonna kriisiolukordi hõlmav situatsioonplaan. Terviseamet:  täidab hädaolukorra meditsiinijuhi ülesanded epideemiate korral;  korraldab koostöös kriisireguleerimismeeskonnaga tervishoiualase hädaolukorra lahendamist;  valmistab ette epideemia hädaolukorra lahendamiseks ning erinevateks epideemiateks vajalikud valmisoleku plaanid;  vastutab talituste piirkondlike esinduste kaudu teabe vastuvõtmise eest tervishoiuteenuse osutajatelt, teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist  vastutab teabe edastamise eest Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonnale;  vastutab teabe vahetuse eest rahvusvaheliste partneritega, sh Euroopa Komisjoni Varajase Teavitamise ja Reageerimise Süsteemi (EWRS) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kaudu;  Terviseameti peadirektor teeb maavanemale ettepaneku karantiini väljakuulutamiseks eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldes, kus elanikud võetakse Terviseameti piirkondliku esinduse ja tervishoiuteenuse osutaja tugevdatud järelevalve alla. Maksu- ja Tolliametis on koostatud piiripunktide kohta kriisijuhtimisplaanid, milledes on reguleeritud piiriametnike tegevus kriisijuhtumi puhul. 4.1.3 Situatsioonplaan söötade valdkonnas Ohtliku sööda situatsioonplaan, milles kirjeldatakse tegevust soovimatute ainete ja söödalisandite ohtlikke koguste sattumisel söötadesse. Situatsioonplaanis on kirjeldatud viivitamatult rakendatavaid meetmeid, kui selgub, et sööt kujutab tõsist, otsest või keskkonna kaudu ohtu inimesele või loomale. Situatsiooniplaan on kinnitatud VTA peadirektori käskkirjaga. 4.1.4 Situatsioonplaan taimetervise valdkonnas Ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamise situatsiooniplaanis (kinnitatud 16.09.2010) on kirjeldatud üldised tegevuspõhimõtted, info liikumise kord, käsuliinid ja 190 vastutavad isikud ohtliku kahjustaja leviku tuvastamise korral. Vastavalt situatsiooniplaanile kuuluvad riigi kohustustest tulenevad kulud katmisele PMA eelarvest, millele järgnevalt esitatakse taotlus Põllumajandusministrile kulude kompenseerimiseks. Kartuli ringmädaniku ja viljapuu-bakterpõletiku tõrjekulude kompenseerimiseks on ettevõtjatel võimalus taotleda vastavalt Põllumajandusministri 26. mai 2011 määrusele nr 45 “Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord” hävitatud kartuli või taimede maksumuse hüvitamist. Männi-laguussi ja viljapuu-bakterpõletiku tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud vastavalt 17.09.2010 ja 11.01.2011, viimati muudetud 16.07.2013) on detailsemad tegevusplaanid lähtuvalt konkreetsest kahjustajast ning sisaldavad muu hulgas ka kahjustajat iseloomustavat teavet, s.h. fotod ja kirjeldused. Korraldatud on männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava simultatsioonõppus, milles osalesid SA Erametsakeskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Olulise kitsaskohana ilmnes asjaolu, et männi-laguussi tõrjel ei võimalik rakendada taimekaitseseaduses sätestatud korda, mille kohaselt ohtliku taimekahjustaja tõrjemeetmete rakendamine on jäetud isiku ülesandeks. Männi-laguussi tõrjeks oleks vajalik tõrjeabinõude rakendamine isiku eest, kohaldades hädaolukorra seadusest tulenevaid meetmeid, millest tulenevalt on vajalikud muudatused seadusandluses. Simultatsioonõppuse järgselt on osakond täiendanud riskianalüüsi. Õiguslikke aluseid isiku eest tõrjemeetmete kohaldamiseks kehtestatud ei ole. 2017. aastal on kavas jätkata aasia siku kriisiplaani täiendamist lähtuvalt 2016. aastal läbi viidud lauaõppuse tulemustest kriisiks valmisoleku suurendamiseks. Samuti jätkatakse Xylella fastidiosa kriisiplaani koostamist (eelnõu 2016. aastast) 191 4.2 Kontaktasutused teiste riikide järelevalveasutustega koostöö tegemiseks Toiduseaduse § 481 lg 4 ja Söödaseaduse § 28 lg 5 alusel on Veterinaar- ja Toiduamet järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 35 tähenduses. Veterinaarkorralduse seaduse alusel teeb Veterinaar- ja Toiduamet veterinaarjärelevalve koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate veterinaarjärelevalve asutuste ja Euroopa Komisjoniga. Veterinaarjärelevalve koostööd tehakse EÜ Nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ kohaselt, millega sätestatakse liikmesriikide valitsusorganite vaheline vastastikune abistamine ning nende ja Komisjoni vaheline koostöö, et tagada veterinaaria ja zootehnilist valdkonda reguleerivate õigusaktide õige rakendamine. 192  5. Pädevate asutuste auditite korraldus Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 6 kohase auditeerimissüsteemi eesmärk on kontrollida, kas sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervisehoiu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise ametlikke kontrolle rakendatakse tõhusalt ning kas need on asjakohaste õigusaktide eesmärkide, sealhulgas riikliku kontrollikavaga vastavuse saavutamiseks sobivad. Auditeerimissüsteem lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 6 sätestatud auditite korraldamise kriteeriumist, millest lähtuvalt teeb pädev asutus siseauditeid või laseb teha välisauditeid ning võtab asjakohaseid meetmeid nende tulemusi silmas pidades, et tagada nimetatud määruse eesmärkide täitmine. Auditite läbiviimisel juhindutakse Euroopa Komisjoni 29. septembri 2006. a otsusest 2006/667/EÜ, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel.Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 6 kohase auditeerimissüsteemi kontaktisikuna tegutseb VTA. Pädevad asutused korraldavad ise oma auditeerimistegevusi ning peavad tagama, et nende auditisüsteem hõlmab kõiki määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaseid kontrollitegevusi, sealhulgas sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervisehoiu- ja loomade heaolu käsitlevate nõuete järgimise kontrolli kõikides sööda- ja toidutootmisahela etappides ning kõikide asjaomaste asutuste või kontrolliasutuste tegevusi. MEM siseauditi osakond koordineerib riikliku auditisüsteemi (NAS - National audit system) rakendamist, eemärgiga tagada ühtne lähenemine auditeerivates valdkondades. MEM siseauditi osakonna esindaja osaleb DG Sante poolt korraldatavatel NAS võrgustiku töögrupi kohtumistel. Iga-aastaselt viiakse läbi pädevate asutuste siseaudiitorite kohtumised, kus antakse ülevaade auditi süsteemi korraldust reguleerivatest dokumentidest ja muudatustest, arutatakse läbi auditi süsteemi tööd puudutavad küsimused ning vajadusel täiendatakse omavahelise koostöö põhimõtteid. 193  Riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadest lähtuvalt on pädevate asutuste auditeerimiskohustused järgmised: Pädevate asutuste auditite korraldus VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL Toidu kontrollisüsteem x x x x x x Mahepõllumajanduse x x x x valdkonna kontrollisüsteem Turukorraldusmeetmete x järelevalve kontrollisüsteem Impordi x x x kontrollisüsteem Söötade x x x kontrollisüsteem Loomatervise x x kontrollisüsteem Loomade heaolu x kontrollisüsteem Taimetervise x x x kontrollisüsteem Ametlike kontrollidega x x x seotud laboratooriumide tegevus Auditikavade planeerimisel lähtuvad pädevad asutused otsuse 2006/677/EÜ lisa artiklist 5.1, mille kohaselt tagatakse kõikide asjakohaste tegevusvaldkondade ja pädevate asutuste piisav käsitlemine määrusega (EÜ) nr 882/2004 reguleeritud sektorite piires sobiva riskipõhise sagedusega vähemalt kord viie aasta jooksul. Auditite korraldamisel ning auditite läbiviimisel lähtuvad kõik pädevad asutused muuhulgas järgmistest õigusaktidest ning dokumentidest:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks;  Euroopa Komisjoni 29. septembri 2006. a otsus 2006/677/EÜ, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel;  Audiitortegevuse seadus (27.01.2010);  Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine, rahandusministri 13.12.2011 määrus nr 57;  Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri, VV 04.10.2012 määrus nr 79;  ministeeriumite ning nende valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjad;  asutuste siseauditeerimise sise-eeskirjad; 194   riikliku auditisüsteemi (NAS) võrgustiku poolt väljatöötatud suunised. 5.1 Auditite korraldus Veterinaar- ja Toiduametis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidukontrollisüsteem  Mahepõllumajanduse kontrollisüsteem  Turukorraldusmeetmete kontrollisüsteem  Impordi kontrollisüsteem  Söötade kontrollisüsteem  Loomatervise kontrollisüsteem  Loomade heaolu kontrollisüsteem. Regulaarselt toimuvad järgmised auditid ja kontrollid:  siseaudit – teostajateks on Maaeluministeeriumi siseaudiitorid;  veterinaarkeskuste järelevalveametnike töö hindamine – teostajateks on VTA keskasutuse osakondade ametnikud;  välisaudit – teostajateks on Riigikontroll, Euroopa Komisjon. - Siseaudit Maaeluministeeriiumis ja tema valitsemisalas lähtutakse siseauditi korraldamisel ning auditite läbiviimisel Põllumajandusministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise- eeskirjast, mis on kinnitatud 22.05.2013. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 116. Siseauditi funktsiooni tagamiseks on MEM korraldanud riigihanke ning sõlminud lepingu välise teenuse pakkujaga, kes tagab siseauditi funktsiooni toimimise vastavalt seadusele ja valdkonda reguleerivatele suunistele. 2015-2017. a on teenuse pakkuja Grant Thornton Baltic OÜ. Siseauditi aastaplaanide aluseks on asutuse pädevusvaldkondade põhise iga-aastase riskihindamise tulemused ning VTA auditiuniversum, mis tagab, et VTA põhivaldkondi auditeeritakse vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Vastavalt kinnitatud siseauditi aastaplaanile määratakse valdkonnad, mida auditeeritakse kalendriaasta jooksul. Siseaudiitorid koostavad töö tulemusena auditi aruanded, mis on kättesaadavad kõigile VTA töötajatele sh maakonnakeskustele. Järelaudit toimub vastavalt siseauditi aasta tööplaanile ja seal sätestatud tähtaegadele ja määratud ulatuses. Siseaudiitorid on oma tegevuses, sh. auditite planeerimisel, auditeerimisel, tähelepanekute, riskide ja soovituste tegemisel ning tulemustest teavitamisel, sõltumatud ning peavad säilitama objektiivsuse auditeeritava suhtes. Samuti on MEM pädevuses valitsemisala puudutavate infosüsteemide turbeauditite tellimine (ISKE auditid). - veterinaarkeskuste järelevalveametnike töö hindamine 195 Lisaks siseauditile viiakse VTA osakondade järelevalveametnike poolt läbi maakonna veterinaarkeskuste järelevalveametnike töö hindamist. Veterinaarkeskuste ametnike hindamise sagedused on määratud osakonnapõhistes käskkirjades. - välisaudit Välisauditeid teostavad VTAs Riigikontroll ja Euroopa Komisjon. 5.2 Auditite korraldus Terviseametis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidu kontrollisüsteem  Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus. Regulaarselt toimuvad järgmised auditid:  siseaudit – teostajateks on SoM siseauditi üksus;  välisaudit – teostajateks on Riigikontroll, Euroopa Komisjon. Siseauditeerimine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on korraldatud tsentraliseeritult. Siseauditeerimise korraldamisel lähtutakse Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste siseauditeerimise sise-eeskirjast. Siseauditid viiakse läbi vastavalt siseauditi üksuse tööplaanile, mille kinnitavad ministrid. Auditite läbiviimisel lähtutakse siseauditeerimise sise-eeskirjast ja protseduurireeglitest. Siseauditi lõpparuandele lisatakse abinõudeplaan, mis kajastab tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavaid meetmeid ja mille elluviimist seirab siseauditi üksus. Kvaliteedi tagamiseks on siseauditi üksusel kvaliteedi tagamise ja täistamise programm, mis hõlmab kõiki siseauditi funktsiooni aspekte, sh näeb ette pideva seire, perioodilise sisemise kvaliteedi hindamise ja välishindamise. Välisauditeid teostavad TAs Riigikontroll ja Euroopa Komisjon. 5.3 Auditite korraldus Põllumajandusametis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidu kontrollisüsteem  Taimetervise kontrollisüsteem  Mahepõllumajanduse kontrollisüsteem. Regulaarselt toimuvad järgmised auditid ja kontrollid: 196   siseaudit – teostajateks on Maaeluministeeriumi siseauditi osakond vastavalt siseauditi tööplaanile;  järelevalveametnike töö hindamine – teostajateks on PMA vastutavad osakonnad; Maaeluministeeriumis ja tema valitsemisalas lähtutakse siseauditi korraldamisel ning auditite läbiviimisel Põllumajandusministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise- eeskirjast, mis on kinnitatud 22.05.2013. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 116. Siseauditid viiakse läbi vastavalt maaeluministri käskkirjaga kinnitatud ministeeriumi siseauditi üksuse aasta tööplaanile. 2017. a MEM siseauditi osakonna tööplaan on kinnitatud maaeluministri 25.01.2017. a käskkirjaga nr 13. Siseauditi aastaplaanide aluseks on asutuse pädevusvaldkondade põhise igaaastase riskihindamise tulemused ning lisaks 4 aastane strateegia. Siseauditi kvaliteedi tagamiseks on MEM siseauditi juhi poolt välja töötatud kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi (Siseauditi osakonna käsiraamatu osa, viimane versioon kinnitatud 22.03.2016. a), mis hõlmab kõiki siseauditi funktsiooni üksuse aspekte. Kvaliteediprogrammis nähakse ette tegevused siseauditi üksuse toimimise pidevaks seireks, perioodiliseks sisemiseks hindamiseks ja välishindamiseks. Lisaks viivad PMA vastutavad (mahepõllumajanduse, taimekaitse ja väetiste ning taimetervise ja aianduse) osakonnad läbi kontrollisüsteemi toimivuse ja inspektorite töö hindamist vastavalt PMA peadirektori 24. septembri 2015. a käskkirjale nr 1.2-22 “Kontrollitoimingute läbiviimise sisekontrolli kord“ MEM-i pädevuses on valitsemisala puudutavate infosüsteemide turbeauditite tellimine (ISKE auditid). Välisauditeid teostavad PMAs Riigikontroll ja Euroopa Komisjon. 5.4 Auditite korraldus Maksu- ja Tolliametis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Impordi kontrollisüsteem  Taimetervise kontrollisüsteem. Siseauditeerimine on Rahandusministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes korraldatud tsentraliseeritult alates 2012. a. Maksu- ja Tolliameti siseauditi osakonna tegevus lõpetati ning üksuse ülesanded anti üle Rahandusministeeriumi siseauditi osakonnale (edaspidi RM SAO). RM SAO on oma tegevuses sõltumatu ja allub vahetult valdkonna eest vastutavale ministrile või olemasolul ministritele. Regulaarselt toimuvad järgmised auditid: 197 • Siseaudit – läbiviijaks on RM SAO; • Välisaudit – läbiviijaks Riigikontroll, Euroopa Komisjon. Sisseostetud auditi teenus IT valdkonnas (Nt kord kolme aasta jooksul sertifitseeritud infosüsteemide audiitorilt ISKE auditi teenus). Siseauditi üksuse aastaplaanide koostamisel lähtutakse ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade kriitilistest riskidest, arvestades asutuste juhtide ettepanekuid ja 4- aastasest strateegilisest vaatest, eesmärgiga tagada siseauditi tegevusulatusest tulenevate oluliste valdkondade audititega kaetus. Siseauditi üksuse aastaplaani kinnitab minister või olemasolul ministrid. Siseauditi üksuse kvaliteedi tagamiseks teostatakse seire ja perioodilise ülevaatuse kaudu vähemalt kord viie aasta jooksul sisehindamist ning viiakse läbi välishindamisi, veendumaks et siseauditi üksuse tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Siseauditi üksuse siseaudiitorid, kes allkirjastavad oma nimel aruande, on omandanud avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme. 5.5 Auditite korraldus PMK Laboratooriumides Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidu kontrollisüsteem  Mahepõllumajanduse kontrollisüsteem  Impordi kontrollisüsteem  Söötade kontrollisüsteem  Taimetervise kontrollisüsteem  Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus. Regulaarselt toimuvad järgmised auditid:  kvaliteediaudit – teostajaks PMK laborite/osakondade töötajad  siseaudit – teostajaks MEM siseauditi üksus  välisaudit – teostajaks EAK, PMA, FVO, Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon (ISTA), - kvaliteediaudit Rakendatud on ühtne kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Laborites viiakse läbi kvaliteediauditid põhimõttega, et ühe kalendriaasta jooksul saavad auditeeritud kõik PMK Laboratooriumide kvaliteedijuhimissüsteemi elemendid. - siseaudit Maaeluministeeriumis ja tema valitsemisalas lähtutakse siseauditi korraldamisel ning auditite läbiviimisel Põllumajandusministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise- eeskirjast, mis on kinnitatud 22.05.2013. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 116. 198 Siseauditid viiakse läbi vastavalt maaeluministri käskkirjaga kinnitatud ministeeriumi siseauditi üksuse aasta tööplaanile. 2017. a MEM siseauditi osakonna tööplaan on kinnitatud maaeluministri 25.01.2017. a käskkirjaga nr 13. Siseauditi aastaplaanide aluseks on asutuse pädevusvaldkondade põhise iga-aastase riskihindamise tulemused ning lisaks 4 aastane strateegia. Siseauditi kvaliteedi tagamiseks on MEM siseauditi juhi poolt välja töötatud kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm (Siseauditi osakonna käsiraamatu osa, viimane versioon kinnitatud 22.03.2016. a), mis hõlmab kõiki siseauditi funktsiooni üksuse aspekte. Kvaliteediprogrammis nähakse ette tegevused siseauditi üksuse toimimise pidevaks seireks, perioodiliseks sisemiseks hindamiseks ja välishindamiseks. - välisaudit Eesti Akrediteerimiskeskus viib 1 kord 5 aasta järel läbi Laboratooriumide akrediteerimise ning igal aastal ühe järelvalvevisiidi. Kolmanda osapoole auditite läbiviijaks on PMA, kes auditeerib PMK taimetervise- ja mikrobioloogia laborit seoses erilubadega ohtliku materjali Eestisse sisse toomisega. FVO poolt läbiviidavad auditid teostatakse vastavalt FVO auditiplaanile ja hõlmavad taimekaitsevahendite jääkide ja saasteainete analüüside teostamist. PMK seemnekontrolli labor omab lisaks ISTA akrediteeringut. ISTA akrediteerimisvisiit toimub 1 kord 3 aasta järel. 5.6 Auditite korraldus Tarbijakaitseametis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidu kontrollisüsteem  Mahepõllumajanduse kontrollisüsteem Regulaarselt toimuvad järgmised auditid ja kontrollid:  siseauditid – teostavad MKM siseauditi osakond  järelevalveametnike töö hindamine – teostab turujärelevalveosakond;  välisauditid Tarbijakaitseametis viib siseauditeid vastavalt kokkuleppele läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Siseauditi korraldamisel ja auditite läbiviimisel juhindutakse MKM-i siseauditi eeskirjast, mis on kinnitatud 22.04.2010 ministri käskkirjaga nr 127. Siseauditi tegevuse planeerimine hõlmab aasta tööplaani koostamist, milles võetakse aluseks riskide hindamise tulemusi. 199 Siseauditi kvaliteedi tagamiseks teostatakse sisehindamist ning vähemalt kord viie aasta jooksul viiakse läbi ka välishindamisi, veendumaks et siseauditi tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste siseauditi standarditega. Järelevalveametnike töö hindamisi viiakse läbi ka turujärelevalveosakonna siseselt vastavalt vajadusele ja kehtestatud korrale. 5.7 Auditite korraldus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis Auditite korraldus on seotud järgmiste riikliku kontrollikava pädevusvaldkondadega:  Toidu kontrollisüsteem  Söötade kontrollisüsteem  Loomatervise kontrollisüsteem  Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus Regulaarselt toimuvad järgmised auditid:  Kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid – teostajaks on vastava väljaõppe saanud VTL töötajad  Siseauditid – vajadusel MeM siseauditi üksus  Välisauditid – teostajaks SA Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK), FVO, ELRL, Riigikontroll VTL auditite kirjeldus on toodud järgnevalt: 1) Kvaliteedijuhtimissüsteemi EN ISO/IEC 17025 siseauditid laboratooriumis. Kõikides VTL laborites viiakse läbi perioodiliselt ja kindlaksmääratud ajakava kohaselt siseauditeid, veendumaks ja tõendamaks, et labori katsetegevus vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele. Auditeerijateks on vastava väljaõppe saanud VTL töötajad. Siseauditi programmiga on hõlmatud kõik kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid- organisatsioon ja struktuur, kvaliteedipoliitika ja juhtimissüsteem, tellimused/lepingud, teenuste ja tarvikute ostmine, personal, seadmed, katsemeetodid, ruumid ja keskkond, katseobjektide käsitsemine, dokumentatsioon, katsete allhange, mittevastav töö (mittevastavused), kaebused, klienditeenindus, mõõtmiste jälgitavus ja katsetulemuste kvaliteeditagamine. Auditite planeerimise, läbiviimise, tulemuste dokumenteerimise ja meetmete rakendamise eest kannab üldvastutust VTL direktori asetäitja kvaliteedi alal. 2) Muud siseauditid Auditite eesmärk on hinnata erinevate valdkondade toimingute ja dokumentide vastavust õigusaktidele ja asutuses kehtestatud korrale. Auditeerijaks MEM siseauditi üksus või selle poolt määratud läbiviija. 200  3) Välisauditid VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks VTL laborite kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks toimuvad igal aastal EAK korralised järelevalvevisiidid ja 1 kord 5 aasta tagant akrediteerimine / uushindamine (VTL kehtiv akrediteering 05.07.2015 kuni 04.07.2020). 201  6 Meetmed pädevate asutuste tegevuskriteeriumidele vastavuse tagamiseks Määruse (EÜ) 882/2004 artikli 4 punktis 2 on sätestatud tegevuskriteeriumid pädevatele asutustele. Järgnevalt on esitatud tegevuskriteeriumid ja meetmed, mille rakendamine tagab pädeva asutuse vastavuse toodud kriteeriumitele: a) ametlikud kontrollid (AK) on tõhusad ja asjakohased Ametlike kontrollide läbiviimisel on aluseks riskianalüüsi ja ohuprognoosi põhjal kehtestatud järelevalve sagedused, meetodid ja teostamise etapid toiduahelas. Haldusmenetluse seaduse § 4 annab haldusorganile kaalutlusõiguse (diskretsioon), mis on seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Väärteomenetluse seadus annab raamid kohtuväliseks menetluseks ja nimetab menetleja väärteomenetluses, kelleks on ametnik. Järelevalve tegevuse tulemustest ja plaanide realiseerimisest annab ülevaate regionaaltasandilt keskasutusele esitatav järelevalve aruandlus. Keskasutuste poolt teenistusliku järelevalve korras läbiviidavad inspekteerimised maakonnakeskustes aitavad välja selgitada, kas maakondlikul tasandil järelevalvet tehes on rakendatud keskasutuse poolt välja töötatud juhendmaterjale ning on kasutatud kinnitatud järelevalvedokumentatsiooni, kas on olemas piisavalt vahendeid järelevalve teostamiseks ning millised on ametnike ettepanekud töö efektiivsemaks korraldamiseks. Auditite (vt. p 5) käigus tehtud ettepanekuid arvestatakse järelevalvetegevuse edasisel korraldamisel ja planeerimisel. Järelauditite käigus selgitatakse välja, kas audititest tulenenud ettepanekud on rakendatud. b) AK tegevatel töötajatel ei ole huvide konflikte, on sõltumatud Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 51 ja § 73, korruptsioonivastase seaduse §11 ning lepingud volitatud veterinaararstidega tagavad ametlikke kontrolle tegevate töötajate sõltumatuse. ATSi alusel peab ametnik lähtuma avaliku teenistuse eetikakoodeksist (sh ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse). Ametnik peab viivitamatult teavitama kirjalikult tööandjat, kui ta tegeleb või kavatseb hakata tegelema ATS § 60 lg 1 p 1-4 nimetatud kõrvaltegevustega (ATS § 60 lg 3). c) on olemas vajalikus mahus ja kvaliteedis laboriteenuste kättesaadavus On toimiv laboratooriumite volitamise süsteem (punkt 3.2.). Järelevalve käigus võetavate proovide laboratoorsete analüüside kulud kaetakse riigieelarveliste vahenditega. d) on olemas vajalik arv nõutava kvalifikatsiooniga järelevalvetoimingute läbiviijaid tulemusliku ja tõhusa AK tagamiseks 202 (p 3.1) e) on olemas vahendid ja seadmed tulemusliku ja tõhusa AK tagamiseks Vahendid ja seadmed tagatakse riigieelarvest. f) on olemas õiguslikud alused AK tegemiseks ja määruses 882/2004 toodud meetmete rakendamiseks Õiguslikud alused kontrollide tegemiseks antakse pädevatele asutustele toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, söödaseaduse, taimekaitseseaduse, mahepõllumajandusseaduse jm asjakohaste õigusaktidega. Samuti annavad eelloetletud õigusaktid pädevatele asutustele õiguslikud alused meetmete rakendamiseks õigusaktidele mittevastavuste avastamisel. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 2 lg 4 sätestab riiklik järelevalve ehk korrakaitseorgani tegevuse eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorSi § 26, 28, 29 annavad üldmeetmed riikliku järelevalve teostamiseks. Samuti sätestab KorS erimeetmed, mis omakorda tulenevad vastavat valdkonda reguleerivast eriseadusest. KorSis sätestatud erimeetmete kohaldamine sõltub ohu suurusest ja asjaolust, kas ohtu on prognoositud ja kajastatud ohuprognoosis. Toiduseadus Vastavalt korrakaitseseaduse § 28 lg 1 on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama. Isiku taotlusel annab järelevalveametnik nõusoleku jätkata tegevust, kui tegevuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kui on põhjust arvata, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab järelevalveametnik sellise toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse ettekirjutusena, milles näidatakse ära toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab ettekirjutusest ja selle sisust kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel. KorSis sätestatu alusel on korrakaitseorganil õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks lähtuda KorS-is sätestatud üld- ja 203 erimeetmetest, mille kohaldamine on vastava valdkonna seaduses reguleeritud. Toiduseaduses on riikliku järelevalve erimeetmed toodud §-s 48. Veterinaarkorralduse seadus Veterinaarkorralduse seaduse § 7 alusel võib veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Loomakaitseseadus Vastavalt loomakaitseseaduse § 60¹ võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Ettekirjutuses määrab järelevalveametnik selle täitmise tähtaja. Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega või annab kätte allkirja vastu. Määratud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Asendustäitmise rakendamise korral on järelevalveasutusel või tema ülesandel asendustäitmist korraldaval kolmandal isikul õigus siseneda asendustäitmise adressaadi territooriumile ja ehitisse, kasutada asendustäitmise rakendamiseks vajalike toimingute tegemisel adressaadi vara ning vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi. Loomakaitseseaduse § 64 on järelevalveametnikul õigus määrata looma äravõtmine: 1) järelevalveametniku ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral on järelevalveametnikul õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. 2) loomaomanikult äravõetud looma annab järelevalveametnik üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 3) loomaomanik, kellelt loom on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ära võetud, peab looma kas võõrandama või korraldama looma tapmise või hukkamise järelevalveametniku ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 4) kui loom ei ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, tapetud või hukatud, korraldab looma võõrandamise, tapmise või hukkamise järelevalveasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tuginedes karistusseadustiku §-le 52² võib kohus lisakaristusena looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest kohaldada mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluva looma pidamise keeldu. Riiklikku järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle teostab Terviseamet. 204 Rikkumiste avastamisel teeb Terviseameti järelevalveametnik rahvatervise seaduse alusel ettekirjutuse tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollib nende täitmist. Korrakaitseorgan (Terviseamet) võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. g) on koostatud situatsioonplaanid ja on valmidus neid hädaolukorras rakendada Situatsioonplaanid p 4.1 h) sööda-ja toidukäitlejad tagavad ligipääsu kontrolliobjektidele ning abistavad igati pädeva asutuse töötajaid nende tööülesannete täitmisel KorS-ist tulenevate riikliku järelevalve erimeetmetmete kohaldamise lubatavus sätestatakse toiduseaduse §-s 48. Toiduseaduse § 49 sätestab riikliku järelevalve erisused, mille kohaselt on korrakaitseorgani ametnikul muuhulgas õigus kontrollida ametitõendi esitamisel: 1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist; 2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid; 3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus; 4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid; 5) puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjevahendeid, -aineid ning -viise; 6) toidu käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ja säilitamisviise; 7) toidualase teabe esitamist. Lisaks on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas: 1) kontrollida, sõltumata toiduseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt toidu käitlemisega kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi; 2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid; 3) kasutada isiku või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda isikult seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda ettevõtte töötajaid; 4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist. Isik on kohustatud abistama järelevalveametnikku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Sellise ettevõtte puhul, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided. 205 Toiduseaduse § 53³ lg 1 alusel võib ametliku kontrolli tegemisel vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove laboratoorsete analüüside tegemiseks. Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud isik. i) on olemas dokumenteeritud protseduurid kontrollide läbiviimiseks (p. 3.3) j) kontrolli dokumente säilitatakse vastavalt arhiivieeskirjale Arhiivieeskirja alusel koostatakse arhiivimoodustaja poolt dokumentide loetelu oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks sarjadesse ja neile säilitustähtaja määramiseks. Riigiasutused esitavad avalikule arhiivile dokumentide loetelu või selle muutmise kavandi arvamuse avaldamiseks enne dokumentide loetelu kehtestamist või muutmist. Peale avaliku arhiiviga kooskõlastamist esitatakse dokumentide loetelu organisatsiooni juhile kinnitamiseks. Dokumentide loetelu kehtestatakse korraldava dokumendiga. 206  7. Kontrollikava ülevaatus Kontrollikava vaadatakse üle ja korrigeeritakse iga pädeva asutuse poolt vastavalt vajadusele, viies sisse vajalikud muudatused. Kontrollikava kohaldamisel võetakse arvesse muuhulgas järgmiseid tegureid:  uued õigusaktid  uute haiguste või muude terviseriskide kujunemine  muudatused riiklike pädevate asutuste struktuuris või juhtkonnas  ametlike kontrollide tulemused  Euroopa Komisjoni (toidu- ja veterinaarameti) poolt tehtud auditite tulemused  Kolmanda riigi poolt tehtud auditite tulemused. Kontrollikava muutmisel ja korrigeerimisel saadetakse Veterinaar- ja Toiduametile pädevate asutuste poolt informatsioon kontrollikavasse sisse viidud muudatustest 31. märtsiks ja aruanne eelmise aasta kontrollikava täitmise kohta igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Komisjonile esitatakse igal aastal hiljemalt 30. juuniks aruanne kontrollikava alusel eelmise kalendriaasta jooksul tehtud ametlike kontrollide ja läbi viidud auditite, leitud mittevastavuste, kontrollikava efektiivseks rakendamiseks võetud meetmete (sh. rakendatud sanktsioonide) ning kontrollikavasse sisse viidud muudatuste kohta. 207  LISAD Lisa 1. Lühendite/akronüümide tabel Lühend/akronüüm Selgitus AK Ametlikud kontrollid EMÜ Eesti Maaülikool ETT Eesti Tollitariifistiku infosüsteem IMKK Integreeritud mitmeaastane kontrollikava JVIS Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem KeA Keskkonnaamet KKI Keskkonnainspektsioon KAUR Keskkonnaagentuur KKI bürood Keskkonnainspektsiooni maakondlikud bürood KKM Keskkonnaministeerium MTA Maksu- ja Tolliamet MVK Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskus PAMK Põllumajandusameti maakonna keskus MEM Maaeluministeerium PMA Põllumajandusamet PMAIS Põllumajandusameti järevelevalve infosüsteem PMK Põllumajandusuuringute Keskus PPA Politsei- ja Piirivalveamet PRIA Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni amet RA Ravimiamet RASFF Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem/ Rapid Alert System for Food and Feed RLTP Riiklik Loomatauditõrjeprogramm RM Rahandusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAT Terviseameti talitused TKA Tarbijakaitseamet TKIS Toidukontrolli infosüsteem TRACES Ühtne integreeritud elektrooniline ühendusesisene veterinaaria alane arvutisüsteem VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 208 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 artikkel 41 Eesti Integreeritud Mitmeaastase riikliku kontrollikava struktuur Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 41 tuleb igal liikmesriigil koostada ühtne integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava. Kava peab sisaldama üldist teavet toidu, sööda, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise kontrollisüsteemide kohta. IMKK eesmärgid (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 41): 1. Eesmärk -> tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17(2)1, loomatervishoidu ning loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmine  LR ametlike kontrollide planeerimise, koordineerimise ja rakendamise vahend  Ametlike kontrollisüsteemide regulaarse ülevaatamise, kohandamise ning tõhususe tagamise vahend  Auditite läbiviimise aluseks (määruse 882/2004 artikkel 4(6)) 2. Eesmärk -> tagada määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 45 tõhus rakendamine  Ühenduse kontrollide kindlaks aluseks LR  Ametlikud kontrollid liikmesriikides toimuvad vastavalt artiklis 41 nimetatud mitmeaastastele riiklikele kontrollikavadele ja kooskõlas ühenduse toidu, sööda, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alaste õigusaktidega. Kava peab sisaldama määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 punktides a-k osutatud aspekte käsitlevat teavet. Kavas tuleb arvesse võtta otsust 2007/363/EÜ suuniste kohta, millega abistatakse liikmesriike ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamisel. 1 Liikmesriigid jõustavad toidualased õigusnormid ning jälgivad ja kontrollivad, et toidu- ja söödakäitlejad täidaksid toidualaste õigusnormide asjakohaseid nõudeid kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel. 1  1. Üldised riiklikud strateegilised eesmärgid EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus K 2007/363/EÜ p1 Artikkel 41 p  Riiklikud strateegilised eesmärgid-> MEM arengukava, VTA, TA, TKA, 2(a) mõõdikud ja indikaatorid. MTA, PMA, VT PMK, PRIA, RA p 1.1.- p 3.3.2  Pädevate asutuste strateegilised eesmärgid- 1.9 sõnastada strateegiline eesmärk ning tuua välja kuidas see on seotud kontrollikava ning määruse 882/2004/EÜ rakendusala, eeskirjade täitmisega. Lõpus viide asutuse kogu strateegiale. Maht soovitatavalt mitte üle 1 lk asutuse kohta. 2. Pädevate asutuste ja riiklike referentlaboratooriumite määramine EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus K 2007/363/EÜ p 2.1. Artikkel 42 lg  Pädevad asutused ja nende pädevusvaldkonnad- VTA, TA, TKA, p 2.1.1 2(c)(k) nimetada kõikide tasandite (kesk-, piirkondlikul ja MTA, PMA, VT kohalikul tasandil) kõik pädevad asutused kes on PMK, PRIA, RA p 3.5 määratud ametlike kontrollide eest vastutavateks KeA, KKI, PPA asutusteks. p 2.1.2  Pädevate asutuste koostöökord! IMKK tuleb kirjeldada, kuidas on tagatud tõhus ja tulemuslik koostöö ja tegevuse kooskõlastamine pädevas asutuses, kahe või enama samas sektoris tegutseva pädeva asutuse vahel. p 2.1.3 Selleks tuleb kirjeldada tegevuse kooskõlastamise ja ametlike kontrollide kooskõla tagamise ametlikke meetmeid, nagu näiteks: lepingud, koosolekud, ühised andmebaasid, ühiskomisjonid ja kontaktrühmad, ametlikke kontrolle tegevate töötajate ühine koolitus, labori- ja diagnostikavahendite haldamine ja kasutamine, kuidas on tagatud info liikumine pädevates asutustes, pädevate asutuste omavahelise aruandluse kord jne.  Kirjeldada ametlike kontrollidega seotud ülesannete ja vastutuse jaotust kogu sööda ja toidu tootmisahela ulatuses ning loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise puhul ning tuua välja ka õiguslik alus. p 2.2. Artikkel 42 lg  Loetleda määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33(1) 2(c)(d) kohaselt määratud riigi referentlaboratooriumid ning p 2.2.1- kirjeldada referentlaborite pädevusvaldkondi ning p 3.5, 3.6 2.2.3 korda, millega tagatakse nende vastavus määruse (EÜ) 882/2004 art 33 nõuetele. 3. Pädevate asutuste organisatsioon ja ametlike kontrollide korraldamine EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus 2  K 2007/363/EÜ p 3.1. Artikkel 42 lg  Asutuse struktuur tuua välja skeemina. VTA, TA, TKA, p 3.1.1.- 2(d) PMA, MTA, VT 3.1.10  Kirjeldada tegevusvaldkondi ja põhiülesandeid, PRIA, PMK, RA p 3.6 keskenduda kontrollikava rakendusalasse jäävate PPA tegevusvaldkondade ja osakondade ülesannete kirjeldusele s.t ei pea tooma välja kogu asutuse tegevusvaldkondi ja ülesandeid (N: MTA ülesanded, mis on seotud kontrollikavaga: 1. Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine 2. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine jne.)  Tuua välja ametliku kontrolli tegemiseks olemasolevad inimressursid (täistööajale taandatuna, tehniline abipersonal ning on hea, kui on välja toodud valdkonniti ning erinevatel tasanditel ametlike kontrollidega seotud inimeste arv). Samuti vaid need inimressursid, kes seotud kontrollikava tegevusvaldkonnaga (N: TKA puhul toidukaupade märgistamise järelevalvega tegeleb turujärelevalve osakond. Ametliku toiduturu järelevalve ja kontrolliga seotud töötajate arv toodud tabeli kujul)  Tuua välja ametliku kontrolli tugiressursid sh laborivahendid ning muud ressursid (nt infrastruktuur)  Kirjeldada koolituskorda! IMKK tuleb kirjeldada korda, millega tagatakse, et kõigil ametlike kontrolle tegevatel töötajatel on oma tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja oskused. Tuua välja kirjeldus koolitusvajaduste määramisest, koolitusplaanide väljatöötamisest, koolituskavade rakendamisest ning koolituse dokumenteerimisest ja hindamisest. p 3.2. Artikkel 42 lg  Kirjeldada ametlike kontrollide käigus võetud proove VTA, TA, VTL, 2(d) analüüsivate laborite määramise korda ning PMK p 3.6 meetmeid, millega tagatakse, et need laborid vastavad määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12(2) osutatud Euroopa standarditele ning tegutsevad kooskõlas nendega. Kontrollikava ei pea sisaldama ametlike kontrollide käigus võetud proovide analüüsimiseks määratud ametlike laborite täielikku nimekirja. p 3.3. Artikkel 42 lg Kontrollisüsteemid ja tegevuse kooskõlastamine: VTA, TA, TKA, 2(e) PMA, MTA, PR Iga kontrollisüsteemi (toit, mahepõllumajandus, turukorraldus, RA, PPA, KKI, p 3.7 import, RASFF, sööt, loomatervis, loomade heaolu, KeA taimetervis) puhul tuua välja ja kirjeldada:  Soovitatav on välja tuua süsteemi kirjeldus 3  skeemina, millele järgneb kirjeldus. Skeem peab olema arusaadav ja tehtud muudetavas formaadis.  Kontrolli prioriteedid ja vahendite eraldamine ning nende seos riskide liigitamisega.  Kasutatavad kontrollimeetodid ja - võtted (määruse 882/2004 artiklitele 10 ja 11 vastavad ametlikud kontrollimeetodid ja võtted näiteks seire, järelevalve, kontrollimine, audit, ülevaatused, proovide võtmine ja analüüsimine) nende kohaldamise aeg ja koht.  Ametlike kontrollide sagedus või vajaduse korral nende sagedus ja laadi määramise kriteeriumid. Ametlike kontrollide riskipõhine planeerimine.  Kavandatud korra (sh aruandluskorra) täitmise kontrollimine (verification of planned arrangements)!!  Konkreetsete kontrollikavade või – programmide integreeritus asjaomaste sektorite või allsektorite kontrollisüsteemidesse.  Dokumenteeritud menetlused (ametlikke kontrolle teostatakse dokumenteeritud korras): - Kirjeldada kehtivat süsteemi ja korda, millega tagatakse et asjaomased dokumenteeritud menetlused on kättesaadavad ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele, asjaomastele pädevatele asutustele, pädevale keskasutusele, auditi tegemisega seotud mis tahes organile, taotluse korral komisjonile. - Kõikide sektorite puhul tuleb riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat süsteemi ja korda, mille alusel dokumenteeritakse ametlike kontrollide käik ja tulemused ning need tehakse kättesaadavaks (ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele, asjaomastele pädevatele asutustele, pädevale keskasutusele jne) - Kirjeldada dokumenteeritud menetluste ülevaatuse ja ajakohastamise korda - NB!! Järelevalve korraldamiseks koostatud KK kinnitatud protseduuride ja juhendite loetelu ei ole siinkohal vajalik, kuna üksnes loetelu ei võimalda tõmmata otsest seost IMKK ja aruande vahel.  Järelevalve korraldust reguleerivad EL ja siseriiklikud õigusaktid-> nende loetelu väljatoomine ei ole vajalik. 4   Keskenduda tegevuse, süsteemi toimimise kirjeldusele-> planeerimine, järelevalve, tulemused, aruandlus! 4. Situatsioonplaanid ja vastastikune abistamine EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus K 2007/363/EÜ p 4.1. Artikkel 42 lg Situatsioonplaanid: VTA, PMA, MT 2(j)  Kirjeldada situatsiooniplaani kohaldamisala. p 3.12 p 4.1.1. - 4.1.4  Tuua välja koostamise/säilitamise eest vastutav pädev asutus.  Kirjeldada situatsioonplaani levitamise kehtivat süsteemi või korda ning nende rakendamisega seotud koolitust, vahendeid, kommunikatsiooni ja koostööd. Situatsioonplaanide koopiaid ei tarvitse kontrollikavasse siiski lisada. Asjaomast korda võib kirjeldada organigrammi või tabelina või muus lihtsalt esitatavas vormis. p 4.2 Artikkel 42 lg Kontaktasutused teiste riikide järelevalveasutustega koostöö VTA 2(k) tegemiseks p 3.13  Tuua välja kontaktasutus teiste riikide järelevalveasutustega koostöö tegemiseks 5. Pädevate asutuste auditite korraldus EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus K 2007/363/EÜ p5 2007/363/EÜ Kirjeldada, kuidas on korraldatud: VTA, TA, PMA, p 4.3.5 MTA, PMK, PRIA  Pädevate asutuste sise- ja välisauditid, sh nende TA, TKA, VTL sagedus ja laad;  Selle tagamine, et pädevad asutused võtavad auditi tulemustele vastavaid meetmeid;  Selle tagamine, et kõnealuste audititega seoses kohaldatakse individuaalset kontrolli ja seda tehakse läbipaistval viisil. 6. Meetmed pädevate asutuste tegevuskriteeriumite vastavuse tagamiseks 7. Kontrollikava ülevaatus EIMK 882/2004 Sisu kirjeldus Pädev asutus K 2007/363/EÜ p7 Artikkel 42 lg Kirjeldada riikliku kontrollikava toimimise läbivaatamise VTA 5 3 protsessi. p 3.14  Tuua välja kuidas selles protsessis arvestatakse riigi pädevate asutuste auditite tulemusi. Veterinaar- ja Toiduamet vaatab IMKK regulaarselt üle, arvestades järgnevate teguritega: a) uued õigusaktid; b) uute haiguste või muude terviseriskide kujunemine; c) olulised muudatused riiklike pädevate asutuste struktuuris, juhtkonnas või tegevuses; d) liikmeriikide ametlike kontrollide tulemused; e) ühenduse kontrollide tulemused; f) teaduslikud avastused; g) kolmanda riigi poolt liikmesriigis tehtud auditite tulemused 6 Eesti Integreeritud Mitmeaastase Riikliku Kontrollikava suunised Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 41-42 nõuetega ja arvesse võttes artikli 43 alusel Euroopa Komisjoni poolt koostatud suuniseid1. Kontaktasutus: Veterinaar-ja Toiduamet aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn e-mail [email protected] telefon + 372 605 1710 fax +372 621 1441 1 Komisjoni 21. mai 2007 otsus 2007/363/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta I Sissejuhatus Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (edaspidi määrus 882/2004) artiklile 41 tuleb igal liikmesriigil koostada ühtne integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava (edaspidi IMKK). Kava peab sisaldama üldist teavet toidu, sööda, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise kontrollisüsteemide kohta. IMKK eesmärgiks on tagada toitu, sööta, loomatervishoidu ning loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmine. Samuti on see liikmesriikide ametlike kontrollide planeerimise, koordineerimise ja rakendamise vahend. Ametlike kontrollisüsteemide regulaarse ülevaatamise, kohandamise ning tõhususe tagamise vahend ning samuti on see auditite läbiviimise aluseks. II Õiguslik alus  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (V jaotis, artiklid 41-43)  Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta. III Üldised põhimõtted ja suunised 1. Üldised riiklikud strateegilised eesmärgid 1.1. Tegevusvaldkonna riiklikud strateegilised eesmärgid koos mõõdikute ja indikaatoritega ning iga pädeva asutuse alameesmärgid. 1.2. Pädevate asutuste strateegiliste eesmärkide juures sõnastada strateegiline eesmärk ning tuua selle seos mitmeaastase kontrollikava/määruse 882/2004 rakendusala eeskirjade täitmisega. Lõppu lisada viide kogu asutuse strateegiale. 2 2. Pädevate asutuste ja riiklike referentlaboratooriumite määramine 2.1. Pädevad asutused 2.1.1. Sööda, toidu, loomatervise, loomade heaolu ning taimetervise valdkonna kontrollisüsteemi üldine skeem ja kirjeldus 2.1.1.1. Tuua välja üldine skeem järelevalve korraldusse hõlmatud ministeeriumite ning nende haldusala asutustest. 2.1.2. Pädevad asutused ja nende pädevusvaldkonnad 2.1.2.1. IMKK tuleb anda põhjalik ülevaade pädevate asutuste struktuuri ja ülesannete kohta. IMKK tuleb nimetada asutused, kes on määratud ametlike kontrollide eest vastutataks asutuseks ning kirjeldada ametlike kontrollidega seotud ülesannete ja vastutuse jaotust kogu sööda ja toidu tootmisahela ulatuses ning loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise puhul. Näide: Toidu järelevalvet teostavad vastavalt toiduseaduse § 47 toodud pädevusele Veterinaar- ja Toiduameti ja Tarbijakaitseameti järelevalveametnikud. Teatud ülesanded on toiduseadusest tulenevalt ka Maksu- ja Tolliameti ametnikel.  Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeks on teostada järelevalvet kõigi toidukäitlejate üle (esmatootmise, toiduainetööstusettevõtete, hulgiladude, transpordiettevõtete, jaekaubandus-, sh toitlustusettevõtete) kõigis käitlemisvaldkondades ning ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning nende käitlemise üle.  Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõtetes.  Maksu- ja Tolliamet kontrollib teatud juhul piiripunktides mitteloomse toiduga kaasasolevaid dokumente. 3 2.1.3. Koordineerimine ja koostöö pädevate asutuste vahel 2.1.3.1. Tuua välja ja loetleda erinevad koostöövormid pädevate asutuste vahel ja nendega kaetud valdkonnad ja tegevused. Pädevate asutuste vahel peab olema tagatud tegevuse tõhus kooskõlastamine ja koostöö, eriti valdkondades, mis eeldavad ühist tegutsemist või koostööd eri pädevate asutuste vahel. 2.1.3.2. Kirjeldada, kuidas on tagatud tõhus ja tulemuslik koostöö ja tegevuse kooskõlastamine pädevas asutuses, kahe või enama samas sektoris tegutseva pädeva asutuse vahel. Selleks tuleb kirjeldada tegevuse kooskõlastamise ja ametlike kontrollide kooskõla tagamise ametlikke meetmeid, nagu näiteks:  lepingud  koosolekud  ühiskomisjonid ja kontaktrühmad  ametlikke kontrolle tegevate töötajate ühine koolitus  labori- ja diagnostikavahendite ühine kasutamine  ühiste riiklike andmebaaside haldamine ja kasutamine  kuidas on tagatud info liikumine pädevates asutustes  pädevate asutuste omavahelise aruandluse kord Aruandlus- ja teabevahetuse kirjeldamiseks võib kasutada ka organisatsiooniskeeme! 2.2. Referentlaboratooriumid 2.2.1. Loetleda määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33(1) kohaselt määratud riigi referentlaborid ning kirjeldada nende pädevusvaldkondi ja korda, millega tagatakse nende vastavus määruse (EÜ) 883/2004 artikli 33 nõuetele. 4 3. Pädevate asutuste organisatsioon ja ametlike kontrollide korraldamine 3.1. Pädevate asutuste organisatsioon 3.1.1. Kirjeldada pädevate asutuste tegevusvaldkondi ja põhiülesandeid. Keskenduda vaid kontrollikava rakendusalasse jäävate tegevusvaldkondade ja osakondade ülesannete kirjeldusele. Näide: Maksu- ja Tolliamet MTA ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava valdkondadega: 1) Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine; 2) kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine; jne. 3.1.2. Tuua välja asutuse struktuur skemaatiliselt! Näide: Põllumajandusamet 5  MAAELUMINISTEERIUM PÕLLUMAJANDUSAMET PEADIREKTOR NÕUNIK PEADIREKTORI PEADIREKTORI ÕIGUSOSAKOND ASETÄITJA ASETÄITJA TAIMETERVISE TAIMEKAITSE MAAPARANDUSE IT OSAKOND OSAKOND -OSAKOND OSAKOND MAHEPÕLLU- SORDI- MAJANDUSE OSAKOND ÜLDOSAKOND OSAKOND AIANDUS- VÄETISTE TOODETE OSAKOND OSAKOND SEEMNETE OSAKOND 15 (MAAKONNA) KESKUST 3.1.3. Tuua välja ametliku kontrolli tegemiseks olemasolevad inimressursid (täistööajale taandatuna, tehniline abipersonal) ning ametliku kontrolli tugiressursid sh laborivahendid ja muud ressursid (nt infrastruktuur). Näide (inimressursid): Tarbijakaitseamet Toidukaupade märgistamise järelevalvega tegeleb turujärelevalve osakond. Ametliku toiduturu järelevalve ja kontrolliga seotud töötajad: Turujärelevalve osakond Ametliku kontrolliga seotud töötajate arv Keskasutus 2 peainspektorit Lääne-Virumaa 1 peainspektor Järvamaa 1 peainspektor Lääne- ja Hiiumaa 1 peainspektor Pärnumaa 1 peainspektor Saaremaa 1 peainspektor Tartu- ja Põlvamaa 1 peainspektor Valgamaa 1 peainspektor Viljandi- ja Jõgevamaa 1 peainspektor Võrumaa 1 peainspektor 6 Märkus: Maakondades asuvatel inspektoritel võtab toiduturu järelevalve teostamine 15% nende tööajast, kuna nad tegelevad ka tööstuskaupade turujärelevalve ja muude valdkondade kontrollimisega. Keskameti peainspektorid tegelevad täiskohaga toiduturu järelevalvega. 3.1.4. Kirjeldada korda, millega tagatakse, et kõigil ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel on oma tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja oskused. Tuua välja kirjeldus koolitusvajaduste määramisest, koolitusplaanide väljatöötamisest, koolituskavade rakendamisest ning koolituse dokumenteerimisest ja hindamisest. 3.2. Laboratooriumite volitamine toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel 3.2.1. Kirjeldada ametlike kontrollide käigus võetud proove analüüsivate laborite määramise korda ja meetmeid, millega tagatakse, et need laborid vastavad määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lg 2 osutatud Euroopa standarditele ning tegutsevad kooskõlas nendega. IMKK ei pea sisaldama ametlike kontrollide käigus võetud proovide analüüsimiseks määratud ametlike laborite täielikku nimekirja. 3.3. Kontrollisüsteemid 3.3.1. Kontrollisüsteemide puhul on soovitatav välja tuua süsteemi kirjeldus joonisena, mis peab olema ajakohane, arusaadav ning tehtud muudetavas formaadis!! 3.3.2. Kirjeldada kasutatavaid kontrollimeetodeid- ja võtteid (näiteks seire, järelevalve, kontrollimine, audit, proovide võtmine ja analüüsimine jne) ning kus neid kontrollimeetodeid ja võtteid kohaldatakse (määruse 882/2004 artikkel 10 ja 11). 3.3.3. Kirjeldada ametlike kontrollide planeerimist ja prioriteete 3.3.4. Kirjeldada ametlike kontrollide riskipõhist planeerimist ja läbiviimist (risk based planning of official controls) Lisamaterjal ametlike kontrollide riskipõhise planeerimise kohta on leitav: http://mancp-riskbasedplanning.wikispaces.com/Guidance+document+v2.0 3.3.5 Kirjeldada ametlike kontrollide sageduse või vajaduse korral nende sageduse ja laadi määramise kriteeriumeid: Näide: 7  Mitteloomset ja/või kombineeritud toitu käitlevate ettevõtete järelevalve korraldus Minimaalne kontrollimise sageduse oleneb ettevõtte riskitasemest (madal, keskmine ja kõrge). Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele on:  Kõrge riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt kolm korda aastas.  Keskmine riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus on minimaalselt kaks korda aastas.  Madal riskitase – ettevõtte kontrollimise sagedus minimaalselt üks kord aastas. Kontrollimise tulemused dokumenteeritakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt käskkirjaga kinnitatud akti vormil. 3.3.6 Kirjeldada kavandatud korra (sh aruandluskorra) täitmise kontrollimist- selgitada kuidas kontrollitakse, et väljatöötatud kord toimib (sh kontrollitegevuste ja aruandluse dokumenteerimine)? Näide: Jaekaubandusettevõtete järelevalve korraldus Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud esitavad iga kvartal aruanded ametlike kontrollide läbiviimise kohta ja tehtud ettekirjutuste kohta Veterinaar- ja Toiduameti keskasutuse vastavale peaspetsialistile, kes koostab koondaruanded. Nõuetekohase järelevalve toimimise hindamise ühe osana viiakse Veterinaar- ja Toiduameti keskasutuse toiduosakonna jaekaubanduse valdkonna peaspetsialisti poolt läbi kohaliku asutuse jaekaubanduse valdkonna järelevalveametnike töö hindamisi sagedusega minimaalselt üks kord kolme aasta jooksul. Vastav kord ja vormid on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. 3.3.7 Kirjeldada kehtivat süsteemi ja korda, mille alusel dokumenteeritakse ametlike kontrollide käik ja tulemused ning tehakse kättesaadavaks (ametlike kontrolle tegevatele töötajatele, asjaomastele pädevatele asutustele, pädevale keskasutusele) Näide: Jaekaubandusettevõtete järelevalve korraldus Järelevalve tulemused dokumenteeritakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud kontrollakti vormil. Ülevaade ja tulemused jaekaubandusettevõtete järelevalvest 8  kajastab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnik jaekaubandusettevõtete kvartaliaruandes kvartaalselt. Kvartaliaruande vormid ja aruannete edastamise kord on Veterinaar- ja Toiduameti poolt kinnitatud. Aruanded esitatakse Veterinaar- ja Toiduameti keskasutuse jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo vastavale peaspetsialistile, kes aruanded koondab koondaruandeks ja saadud tulemusi analüüsib. 3.3.8 Kirjeldada, millised on valdkonnas kehtestatud dokumenteeritud protseduurid ning kuidas on tagatud nende kättesaadavus kontrolli teostavatele järelevalveametnikele, seotud pädevatele asutustele, auditeerimisorganitele). Siinkohal ei ole vaja välja tuua käskkirjade ja juhendite täpseid loetelusid, vaid üldistada. Näide: Toidu kontrollisüsteem Protseduurid, juhendmaterjalid ja muud kirjalikud dokumendid Ametlike kontrollide eesmärgipäraseks ning korrastatud läbiviimiseks kehtestatakse nii keskasutusele kui ka kohalikele asutustele täitmiseks vastavad korrad ning kinnitatakse vastavad juhised, protseduurid ning dokumentatsiooni vormid VTA peadirektori käskkirjadega. Näitena võib tuua järgmised valdkonnad: - käitlemisettevõttest teavitamise ja ettevõtte tunnustamise korraldamine; - ettevõtte ametliku kontrolli sageduse ja riikliku järelevalve korras võetavate proovide planeerimine; - järelevalvedokumentatsiooni vormid (nt ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akti vormid, proovivõtu kaaskirja ja protokolli vormid, veterinaartõendite vormid, jmt) ja nende täitmine; - seireprogrammid; - kontroll- ja seireproovide võtmine; - kohalike asutuste aruandluse korraldamine; - kohalike asutuste järelevalveametnike töö hindamise korraldamine; - ametliku kontrolli tulemusi sisaldavate andmekogude pidamine, haldamine - jmt Korralduslikud dokumendid tehakse järelevalveametnikule kättesaadavaks VTA dokumendihaldusprogrammi (DHP), vastavaid järelevalveametnikke koondavate meililistide ja nõupidamiste/koolituste kaudu. Toidu kontrolli valdkonda reguleerivad korralduslikud dokumendid on järelevalveametnikele tehtud kättesaadavaks ka VTA ekstraneti kaudu. Lisaks korralduslikele dokumentidele koostab keskasutus kohalikele asutustele selgitava ning nõuandva iseloomuga juhendmaterjale. Juhiseid on koostatud ka käitlejatele ning avalikkusele, mis on kättesaadavad VTA kodulehekülje: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=680 9 4. Situatsioonplaanid ja vastastikune abistamine 4.1. Situatsioonplaanid 4.1.1. Kirjeldada sektoreid/valdkondi, millele on koostatud situatsioonplaanid ning iga situatsioonplaani kohaldamisala. 4.1.2. Tuua välja selle koostamise/säilitamise eest vastutav asutus. Kirjeldada situatsioonplaani levitamise kehtivat süsteemi või korda ning nende rakendamisega seotud koolitust, vahendeid, kommunikatsiooni ja koostööd. 4.2. Kontaktasutused teiste riikide järelevalveasutustega koostöö tegemiseks 4.2.1. Tuua välja kontaktasutus teiste riiklike järelevalveasutustega koostöö tagamiseks. 5. Pädevate asutuste auditite korraldus 5.1. IMKK tuleb kirjeldada, kuidas on korraldatud pädevate asutuste sise- ja välisauditid, sh nende sagedus ja laad. Selle tagamine, et pädevad asutused võtavad auditi tulemustele vastavaid meetmeid ning et kõnealuste audititega seoses kohaldatakse individuaalset kontrolli ja seda tehakse läbipaistval viisil. 5.2. Tuua välja valdkonnad ja mis auditeid läbi viiakse (kvaliteediaudit, sise-, välisaudit), kes viib läbi ja millest juhindutakse, täiendav info (järelevalveametnike töö hindamine jne.), pikaajaline strateegia, tööplaan. 6. Meetmed pädevate asutuste tegevuskriteeriumite vastavuse tagamiseks 6.1. IMKK tuleb kirjeldada korda, millega tagatakse, et: a) ametlikud kontrollid on tõhusad ja asjakohased; b) ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel ei ole huvide konflikte, on sõltumatud; c) on olemas vajalikus mahus ja kvaliteedis laboriteenuste kättesaadavus; d) on olemas vajalik arv nõutava kvalifikatsiooniga järelevalvetoimingute läbiviijaid tulemusliku ja tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks; 10  e) on olemas vahendid ja seadmed tulemusliku ja tõhusa AK tagamiseks; f) on olemas õiguslikud alused ametliku kontrolli tegemiseks ja määruses 882/2004 toodud meetmete rakendamiseks; g) on koostatud situatsioonplaanid ja on valmidus neid hädaolukorras rakendada; h) sööda-ja toidukäitlejad tagavad ligipääsu kontrolliobjektidele ning abistavad igati pädeva asutuse töötajaid nende tööülesannete täitmisel; i) on olemas dokumenteeritud protseduurid kontrollide läbiviimiseks; j) kontrolli dokumente säilitatakse vastavalt arhiivieeskirjale 7. Kontrollikava ülevaatus 7.1. Kirjeldada IMKK toimimise läbivaatamise protsessi. Veterinaar- ja Toiduamet koostöös kõigi kaasatud pädevate asutustega vaatab IMKK regulaarselt üle, arvestades järgnevate teguritega: a) uued õigusaktid; b) uute haiguste või muude terviseriskide kujunemine; c) olulised muudatused riiklike pädevate asutuste struktuuris, juhtkonnas või tegevuses; d) liikmeriikide ametlike kontrollide tulemused; e) ühenduse kontrollide tulemused; f) teaduslikud avastused; g) kolmanda riigi poolt liikmesriigis tehtud auditite tulemused 11 Vastavalt nimekirjale 28.02.2018 nr 5.1-6/1624 Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava 2018 – 2021 Hea kolleeg Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 41 valmistab iga liikmeriik ette integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava. Nimetatud mitmeaastase riikliku kontrollikava koostamist koordineeriv asutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA). Tänaseks on kätte jõudnud aeg erinevate pädevate asutuste koostööna kokkupandud dokumendi „Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava 2017-2020“ (edaspidi IMKK; kinnitatud VTA 13. juuli 2017. a käskkirjaga nr 110) ülevaatamiseks. VTA esitab palve, et hindaksite eelmises versioonis kajastunud informatsiooni ning esitaksite omapoolsed parandused ja täiendused. Siinkohal palume arvestada IMKK suuniste ja juhistega (lisatud). Teie tagasisidet ootame hiljemalt k.a 30. märtsiks 2018 e-posti aadressile: [email protected]. Palun, et kõik Teie poolt tehtavad muudatused oleksid jälgitavuse huvides tehtud „track changes“ töövahendit kasutades. Juhul kui võrreldes eelmise aastaga on Teie asutuses muutunud selle teemaga tegelev kontaktisik, siis palume teavitada uue kontaktisiku andmed hiljemalt 7. märtsiks 2018 e- posti aadressile [email protected]. Lisaküsimuste tekkimisel palun julgesti pöörduda! Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Halliste Peadirektor Väike – Paala 3 / 11415 Tallinn / 605 1710 / [email protected] / www.vet.agri.ee / Registrikood 70000094 Lisad: 1) Eesti IMKK 2018-2021 MS Word versioon 2) Adressaatide nimekiri 3) IMKK suunised 4) IMKK struktuur Urmas Niklus 605 6890 [email protected] 2 (2)