1-1/Tarbijakaitseameti tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine

-866140 -147108 0 0 KÄSKKIRI 18.12.17 nr 1-1/ 17-058 1-1/Tar bijakaitseameti tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri määruse nr 32 Tarbijakaitseameti põhimääruse § 20 punkt 6 § 21 lõige 1 alusel ja kooskõlas Tuleohutus seaduse §6 lg 4: Kinnitan Tarbijakaitseameti tulekahju korral tegutsemise plaani. Hal dusosakonnal tagada Tuleohutusseaduse §§-dest 12,13 ja 15 tulenevate nõuete järgmine. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sooniste Peadirektor „ KINNITATUD“ Peadirektori 18.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/17-058 TARBIJAKAITSE AMET TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN Pronksi 12 , Tallinn 10117 899160 3832860 1511935 7849235 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1 Üldine PAGEREF _Toc478476452 \h 3 1.1 Sissejuhatus PAGEREF _Toc478476453 \h 3 1.2 Evakuatsiooniplaanis kasutatavad mõisted PAGEREF _Toc478476454 \h 4 2 Hoone kirjeldus PAGEREF _Toc478476455 \h 6 2.1 Tuleohutuspaigaldised PAGEREF _Toc478476456 \h 8 2.1.1 Tulekahju avastamiseks PAGEREF _Toc478476457 \h 8 2.1.2 Tulekahjuhäire korral ATS: PAGEREF _Toc478476458 \h 9 2.1.3 Tulekahju kustutamiseks PAGEREF _Toc478476459 \h 10 2.1.4 A klassi ehitisesisene tuletõrjeveevärk PAGEREF _Toc478476460 \h 11 2.1.5 Suitsueemaldus PAGEREF _Toc478476461 \h 12 2.1.6 Evakuatsiooniteed ja –pääsud PAGEREF _Toc478476462 \h 13 2.1.7 Varuväljapääsud PAGEREF _Toc478476463 \h 13 3 Tegutsemine ATS-i rakendumisel ja tulekahjutunnuste nägemisel PAGEREF _Toc478476464 \h 16 3.1 Tulekahjuhäire õigsuse kontroll PAGEREF _Toc478476465 \h 16 3.1.1 Häirekellad rakenduvad kogu hoones PAGEREF _Toc478476466 \h 16 3.1.2 Valehäire korral vastuvõtulauas töötav administraator PAGEREF _Toc478476467 \h 16 3.2 Häiret edastanud ruumi kontroll PAGEREF _Toc478476468 \h 17 3.2.1 Kui märgatakse tulekahju tunnuseid PAGEREF _Toc478476469 \h 17 3.2.2 Tulekahjuhäire edastamine ATS-i rikke korral PAGEREF _Toc478476470 \h 17 3.3 Personali tegevus evakueerumisel PAGEREF _Toc478476471 \h 18 3.3.1 Evakueerumine PAGEREF _Toc478476472 \h 18 3.3.2 Tulekahju leviku piiramine PAGEREF _Toc478476473 \h 20 3.3.3 Ohustatud hoonesse jäämine PAGEREF _Toc478476474 \h 20 3.3.4 Loendus PAGEREF _Toc478476475 \h 20 3.3.5 Evakuatsiooni korraldavad töötajad PAGEREF _Toc478476476 \h 20 4 Evakuatsiooni juhtimine PAGEREF _Toc478476477 \h 21 4.1 Evakuatsioonijuht PAGEREF _Toc478476478 \h 21 4.1.1 Evakuatsioonijuht PAGEREF _Toc478476479 \h 21 4.1.2 Evakuatsiooni korraldavad isikud PAGEREF _Toc478476480 \h 21 4.1.3 Väljapääsude valve PAGEREF _Toc478476481 \h 22 4.1.4 Valvet teostava isiku kohustused evakuatsiooni korral PAGEREF _Toc478476482 \h 22 5 TEGUTSEMINE POMMIOHU JA POMMIÄHVARDUSE KORRAL PAGEREF _Toc478476483 \h 23 6 Evakuatsioonijuhtide ja vastutavate töötajate kontaktid PAGEREF _Toc478476484 \h 25 6.1.1 Evakuatsioonijuht: PAGEREF _Toc478476485 \h 25 LISA 1 Evakuatsiooni skemaatilised joonised I - IV korrus. PAGEREF _Toc478476486 \h 26 Üldine 1.1 Sissejuhatus Käe s olev tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi - evakuatsiooniplaan) on koostatud Siseministri 01.09.2010 määruse nr. 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ alusel. Käesoleva tegevusplaani eesmärk on reguleerida Tarbijakaitseameti töötajate ja külastajate tegevust tulekahju ning muu õnnetuse korral, eesmärgiga tagada hoones viibivate isikute ohutus ja ohutu liikumine kogunemiskohta ning sündmuskohal päästemeeskonna juhiga tehtav koostöö. Evakuatsioon käesoleva tegevusplaani tähenduses on hoones viibivate inimeste väljumine (evakueerumine) või sunnitud väljatoomine/päästmine (evakueerimine) ohustatud hoonest ja territooriumilt ohutusse kohta personali korraldamisel ja juhtimisel kuni päästetöötajate saabumiseni ning vajadusel ka pärast seda. Antud tegevusplaani juurde kuuluvad evakuatsiooni skemaatilised plaanid. Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutuse jooksul ja tuleohutusnõuete tagamisel tuleb lähtuda lisaks kehtivatest seadustest, määrustest, ohutusjuhenditest, sisekorraeeskirjadest ja kõikidest teistest dokumentidest , mis aitavad ära hoida ja ennetada õnnetuste tekkimist. Plaaniga peavad tutvuma kõik Tarbijakaitseameti töötajad, sõltumata nende erialast ja kvalifikatsioonist. Plaani ee smärgiks on anda nii töötajatele kui ka koostööpartneritele teadmisi tuleohutuse tagamisest, võimalike ohuolukordade kõrvaldamise st ning ohusituatsioonides tegutsemise korra st . Kõik tuleohutusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 1.2 Evakuatsiooniplaanis kasutatavad mõisted Abivajaja – liikumisvõimetu või šokeeritud hoones viibiv isik . ATS - automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem . ATS-i häirele reageeriv isik – tegevusplaanis määratud isik , kelle ülesandeks on ATS-i rakendumisel tuvastada tulekahjuhäiret edastanud ruum/tsoon, vajadusel vaigistada häirekellad ning korraldada tulekahjuhäire õigsuse kontrolli vastava korruse evakuatsiooni korraldava isiku poolt. Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev, evakuatsioonimärgistusega tähistatud seestpoolt võtmet a avatav vabalt läbitav väljapääs . Evakuatsioonijuht – antud tegevusplaanis määratud isik, kelle põhiülesandeks on evakuatsioonitegevuste operatiivne juhtimine hoones. Evakuatsioonijuhised - antakse evakuatsioonijuhi ja evakuatsi ooni korraldavate isikute poolt. Evakuatsioonijuhised o n täitmiseks kõigile hoones viibijatele! Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega tähistatud liikumistee evakuatsioonipä äsuni. Evakuatsiooni korraldav isik – tegevusplaaniga määratud isik , kelle ülesanne on korraldad a ja juhtida evakuatsiooni tema vastutusalas olevates ruumides/korrusel. Evakuatsiooni abistav isik - isik , kes abistab evakuatsiooni korraldavaid isi kuid evakuatsiooni läbiviimisel, inimeste kogunemiskohta suunamisel. Evakuatsiooni signaal - evakuatsiooni alustamise signaaliks on : H äirekellad teistkordne käivitumine ja katkematu töötamine (esimesed häirekellad lülitati välja ning as uti kontrollima häire õigsust); Häirekellad töötavad pikemalt kui 3 minutit ja keegi neid ei vaigista; Häälkäsklused tulekahju tunnuseid/ohuolukorra avastanud isiku või antud olukorrast teada saanud isiku poolt. Hoone – Tarbijakaitse amet Pronksi 12 , Tallinn. Hädaväljapääs – evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda v õi evakueerida inimesi hoonest tulekahju või muu õnnetuse korral. Akna või ukseava seinas, mida on võimalik avada või purustada juhul , kui evakuatsiooniteed või pääsud ei ole läbitavad. Hädaabikõne – kõne tulekahju kohta Häirekeskuse sse lauatelefonilt 112 ja/või mobiiltelefonilt hädaabinumbrile 112. Kogunemiskoht – h oone kõrval E.Viiralti poolsel tänaval . Külastaja – ruumides viibiv inimene, kes ei tööta antud hoones. Loendus – evakuatsiooni korraldavate isi kute poolt kogunemiskohas või kogunemiskohta liiku m ise ajal teostatav personali ja külastajate evakueerituse kontroll. Ohuteade - ATS-i keskseadmes tulekahjuhäire kuvamine või häirekellade rakendumine. Tulekahjutunnuste nägemine. Suitsutsoon – ohtlik hooneosa, ruum või ruumid, kuhu on kogunenud nähtav kogus põlemise käigus tekkivat suitsu ja mürgiseid gaase (näiteks CO ) ning tsüaniidiühendeid. Suitsutsooni läbimine ilma hingamiskaitsevahenditeta on keelatud ja ohtlik elule! P äästetööde juht (PTJ) – p ä ästetöötaja , kes kannab sinist või punast kiivrit. Tegevusplaan – tegevuskava hoones töötajate tegutsemiseks tulekahju ning muu õnnetuse korral, eesmärgiga tagada hoones viibivate kaastöötajate ja külastajate ohutus ja ohutu liikumine kogunemiskohta ning sündmuskohal päästetööde juhiga tehtav koostöö. Tulekahju – kontrollimatu, väljaspool spetsiaalset tulekollet kulgev põlemisprotsess, mida iseloomustavad kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju. Tulekahjutunnused – lõhn, suits, leegid, leegikuma, kõrge temperatuur, ATS häirekellade rakendumine. Tuleohutuspaigaldised – paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakuatsiooni ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid. Tulekustutid – kantavad 6 kg pulber kustutid . Tulekahjuteatenupp - t ulekahjuteatenuppu kasutatakse õnnetuse või õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks, kui ATS ei ole rakendunud. Muuks otstarbeks ei tohi tulekahjuteatenuppu kasutada. Töötaja – Tarbijakaitseametis töötavad isikud. Väljapääsude valvet teostav töötaja – t öötaja , kes teostab evakuatsioonipääsude valvet eesmärgiga tuvastada hoonest hiljem väljuda võivaid isikuid ning takistada hoonesse sisenemist. Õnnetusjuhtum - käesoleva plaani tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Hoone kirjeldus Hoone asub Tallinnas aadressil Pronksi 12 Tallinn. Hoone kuulub oma tegevusega V kasutusviisiga objektide loetellu (büroohoone) ehk ehitis, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. Kokku on hoo nes töötavate isikute arv ca 40 . Ehitise üldandmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus BÜROOHOONE Ehitisregistri kood 101023793 Esmase kasutuselevõtu aasta 1976 Ehitise seisund kasutusel Peamine kasutamise otstarve 12201 Büroohoone Ehitise koha-aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pronksi tn 12 Ehitise üldised tehnilised andmed Ehitisealune pind (m 2 ) 666 Maapealse osa alune pind (m 2 ) Maapealsete korruste arv 5 Maa-aluste korruste arv 1 Absoluutne kõrgus (m) Kõrgus (m) 18,1 Pikkus (m) 39,5 Laius (m) 24,8 Sügavus (m) Suletud netopind (m 2 ) 1 694,6 Köetav pind (m 2 ) 1 694,6 Maht (m 3 ) 7 285 Ehitis kuulub tulepüsivusklassi TP1 (tulekindel) ning on viiekordne. T ulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise . Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m² – näiteks elamu, majutusruum ja hoolekandeasutus, restoran, büroohoone, kool, spordisaal, teater ja kirikud. Hoones on kaks evakuatsioonitrepikoda, mis on eraldatud korrustest EI 30 tuletõkkeustega. Tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse nõue REI 60. Tuletõkkese ktsioonid on jagatud järgmiselt, et iga korrus moodustab omaette tuletõkkesektsiooni. K eldri korrusel moodustavad omaette tuletõkkesektsioonid: trepikojad EI 30, arhiiv EI 60, soojasõlm EI 30, veemõõdusõlm EI 30, rattahoidla EI 30, abiruum EI 60, elektrikilbiruum EI 30, abiruum EI 30, õue koristusvahendid EI 30 Viiendal korrusel moodustab omaette tuletõkkesektsiooni: ventilatsioonikamber EI 30. Tuleoht objektil on madal. Tulekahju võivad põhjustada tuleohutusnõuete eiramine (näiteks elektriseadmete ülekoormus või rike, tuletööde tuleohutusnõuete eiramine, hooletus lahtise tule kasutamisel, tahtlik süütamine). 2.1 Tuleohutuspaigaldised Hoones kasutusel olevad tuleohutuspaigaldised on kirjeldatud punktides 2.1.1 kuni 2.1.5. Tulekahju avastamiseks Hoonesse on paigaldatud adresseeritud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis annab võimalikust tulekahjust ehk ohuteatest märku läbi keskseadme (ruumi täpsusega) ning rakendab häirekellad tööle kogu hoones . 693420 1798320 ATS-i keskus asub I korrusel sissepääsu tamburis . Antud süsteem i on paigaldatud su itsu– (F oto 2 ) ja tempe ratuuriandurid, tulekahjuhäiret edastanud anduril süttib korpusel punane Led - signaaltuli. Foto 2 Suitsuandur nr. 06.011 Tulekahjuteatenuppu (Foto 3) kasutatakse tulekahjuhäire käivitamiseks kui nähakse tulekahjutunnuseid aga ATS ei ole käivitunud või tulekahjuhäire kontrollimise tulemusel evakuatsioonisignaali andmiseks. NB! Tulekahjuteate nupud on paigaldatud iga evakuatsiooni pääsu juurde. Foto 3 Tulekahjuteatenupp häire /(tule Joonis 1 Tulekahjuteatenupu tingmärk ja või tulekahjuhäirenupp. Evakueerimise skemaatilistel plaanidel (Lisa 1) on antud nupud tähistatud tingmärkidega joonis 1. Tulekahjuhäire korral ATS: ATS- süsteem edastab tulekahjuteate ja rikketeate keskseadmesse ; ATS- süsteem edastab tulekahjuteate hoonesiseselt; ATS- süsteem annab tulekahjust helisignaali – häireteate; ATS- süsteem lülitab hoones välja üldventilatsioonisüsteemi ; ATS- süsteem edastab signaalid turvafirma juhtimiskeskusesse. ATS - süsteem avab kõik evakuatsiooniteel olevad uksed, mida tuleb avada tavaolukorras kiipkaardiga . ka edastada.läbitavad ning sedaga avatavad uksed vabalt läbitavad ning seda tuleb kindlasti päästetöödejuhile Tulekahju kustutamiseks Hoone kõik korrused on varustatud 6 kg pulberkustutitega. Asukoh ad on märgitud evakuatsiooni joonistele. S isemist tuletõrje voolikusüsteemi ei ole h oonele vaja et te näha. Esmaste tulekustutus vahenditena nähakse ette käsikustutid. Lähtudes määrusest tuleb iga 200 m² kohta paigaldada üks 6 kg pulberkustuti, kuid olenemata väiksemast pinnas t korrusel – igale korrusele minimaalselt 2 tulekustutit . Tulekustutid on paigaldatud seintele. Esmased tulekustutusvahendid - Tulekustuti on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis. Hoones on hajutatult 6 kg laenguga pulberkustutid. Tulekustutid as uvad nähtavates kohtades hoone seintel. -384810 267335 0 0 6 kg pulberkustuti - Kustutusaine mass 6 kg, tööaeg 18 sek. Universaalne tulekustutusvahend - sobib tahkete ainete, vedelkütuste, gaasi ning elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks. Kustuti töötemperatuur on -30 kuni +60ºC. Korduvkasutatav, peale iga kasutuskorda tuleb tulekustuti viia hooldusesse. NB! Pulberkustutit võib kasutada kuni 1000V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks. -240030 107950 0 0 A klassi ehitise sisene tuletõrje veevärk Hoones on pai galdatud A-klassi ehitisesisene tuletõrjeveevärk, mis on ette nähtud tulekustutustööde kiiremaks ja efektiivsemaks läbiviimiseks. 3474720 1584960 0 0 left top Keldrikorrusele on võimalik ühendada päästemeeskonna voolikuliine. Vooluhulk 15 l/s Päästemeeskonna toitesisend asub väljaspool hoonet. Kokku kaks tarne toru, sisendid mõõdus 80 mm. 533400 3848100 0 0 Suitsueemaldus Hoone s on paigaldatud suitsueemaldussüsteem , mis on mõeldud suitsu, temperatuuri ja põlemisgaaside väljajuhtimiseks . Süsteemi juhtimine/avamine asub ATS-i keskseadme juures. Igas evakuatsioonitrepikojas on üks suitsueemalduse aken , mis avaneb automaatselt ATS- süsteemis tuleva häire korral. Keldrikorruselt on ette nähtud mehaaniline suitsueemaldus. Suitsueemalduse eesmärk: hõlbustada inimestel evakuatsiooniteede leidmist ja tulekahju piirkonnast eemaldumist; takistada tule levimist, juhtides kuumad põlemisgaasid välja ja jahutades külma õhuga tulekahju piirkonna ümbrust; lokaliseerida kahjustusi tulekahju piirkonnas, takistades kuumuse, tahma ja sööbivate gaaside levimist; hõlbustada kustutus- ja päästemeeskonna tegevust, moodustades tulekahjust haaratud ruumi värske õhu tsooni, kus on parem nähtavus, talutavam temperatuur ja puhtam õhk; vähendada ja piirata põlemisgaaside poolt põhjustatud järelkahjustusi . Suitsuluukide avamise või mitte avamise otsustab Päästetööde juht (PTJ) . 525780 4183380 Evakuatsiooniteed ja – pääsud Hoones on evakuatsiooniteed ja –pääsud tähistatud vastavate tuleohutusmärkidega, uksed on evakuatsiooniteel , evakuatsiooni suunas võtmeta avatavad. Hoones on kasutada kaks evakuatsiooni trepikoda. Hoones olev turvavalgustus tagab evakuatsiooniteede ja – pääsude tähistuse vähemalt 1h peale voolukatkestust hoones. Foto 7 Turvavalgustus - evakuatsioonipääs 948690 2092960 Vaade evakuatsiooniteel olevale uksele ja tähistusele Evakuatsioonitrepikoja pääsud on tavaolukorra s suletud, evakuatsioonipääse kasutada ainult hoonest evakueer u miseks. Töötajad kasutavad liikumiseks kiipkaarte. Varuväljapääsud Hoone parempoolses tiivas teiselt korruselt on inimeste evakueerimi seks ette nähtud hädaväljapääsu aken. Antud väljapääsu kasutamine on mõeldud ainult Päästemeeskonna kaasabil ja korvtõstukiga. Hädav äljapääs II korruselt avaneb Pronksi tänava poole . Hädaväljapääse kasutatakse olukorras, kui evakuatsiooniteed ei ole läbitavad, näiteks suitsutsooni tõttu. Hädaväljapääsud on tähista tud evakuatsioonimärgiga (Lisa 1 - Skeem). Joonis 2 Hädaväljapääsu aken evakuatsioonimärk Hädaväljapääs avamiseks keera võtit ja tõsta link ülesse. Hädavälja pääs on antud hooneosas ainult II korruselt. Lisa 1 - Evakuatsiooniskeemid. Kogunemise koht on E.Viiralti tänava poolt. 3581400 2531745 Tegutsemine ATS-i rakendumisel ja tulekahjutunnuste nägemisel Ohuteadet ei tohi ignoreerida! Tulekahjuhäire õigsuse kontr ollimise ajaks , lülitatakse häirekellad välja vastuvõtulauas töötav a administraatori poolt. Häire korral kogunevad kõik tule- ja evakuatsiooniohutuse eest vastutavad töötajad ATS keskuse juurde, et selgitada välja häire põhjus. Häirekellad saab uuesti käivitada lähimast tulekahjuhäirenupust! Teate õigsust kontrollitakse tulekahjuhäiret edastanud ruumi ülevaatusega. Ülevaatuse ohutuse tagamiseks võtab häiret edastanud ruumi ülevaatuse teostaja kaasa lähima kantava tulekustuti. 3.1 Tulekahjuhäire õigsuse kontroll Häirekellad rakenduvad kogu hoones Vastuvõtulaua administraator , liigub k oheselt ATS-i keskuse juurde; Lülitab häirekellad vaikseks - vaigistab häirekellad kogu hoones; Tuvastab jooniseid kasutades tulekahjuhäiret edastanud ruumi; Võtab häireõigsuse kontrolliks ühendust antud korruse/hooneosa evakuatsiooni korraldava isikuga ja vajadusel liigub ise tulekahjuhäire õigsust kontrollima; Kui tuvastab, et tegemist on tulekahjuga, siis käivitab häirekellad uuesti kogu hoones lähimast tule kahjuhäirenupust Foto nr. 3 lk 9 . Valehäire korral vastuvõtulauas töötav administraator Valehäire korral tuleb tuvastada, mis võis käivitada ATS-i (remonttööd, suitsetamine, võimalik tehniline rike); Kui valehäire põhjus on selgusetu, tuleb koheselt teavitada hooldustehnikut ning vastav märge tehakse ATS-i hoolduspäevikusse; Valehäirest teavitatakse viivitamatult ATS-i hooldustehnikut ; Taastab võimalusel iseseisvalt ATS - süsteemi tavapärase töörežiimi. 3.2 Häiret edastanud ruumi kontroll Kontrollides häiret edastanud 4859655 186055 tsooni , tuleb j älgida tulekahju tunnuseid või muid tegevusi, mis võisid käivitada tulekahjuhäire (näiteks: remonditööd, ATS-i hooldus). Kindlasti jälgida ka korrusel olevaid tulekahjuhäire nuppe , tulekahjuhäire käivitamisel antud nupus t jääb nupul põlema punane led -tuli. Ruumide kontrollimisel tuleb vaadelda kõiki ruumis olevaid andureid, sest tulekahjuhäiret edastanud anduril süttib led -tuli. Enne ruumi sisenemist kontrolli alati käe välisküljega, kas uks (ka ukselink) on tavalisest soojem või tuline. K ui uks on soojem kui tavaliselt või tuline, ust avada ei tohi , sest tunnus „soojem uks” viitab ruumis olevale tulekahjule. Käitu koheselt vastavalt punktile 3.2.1 Kui uks ei ole tavalisest soojem, avada uks ettevaatlikult, hoides ennast seina või ukse varju. Tuvastada, kas ruumis on tulekahju, vajadusel kasutada tulekustutit. NB! Kui ukse avamisel on näha, et ruum on täitunud suitsuga või tulekahju intensiivsus on liiga suur, siis võimalusel tühjendada tulekustuti ruumi ja sulgeda uks. Käivitada seinal olevast ATS-i tulekahjuteate nupust häirekellad ning helistada koheselt häirekeskusesse telefonil 112 /lauatelefonilt 112 . 3.2.1 Kui märgatakse tulekahju tunnuseid Isik, kes märkab tulekahju tunnuseid (leek, suits, lõhn vm) ja kui ATS ei ole rakendunud: edastab ohuteate, vajutades ATS-i tulekahjuteatenuppu Foto nr. 3, mis edastab tulekahjuteate signaali ATS - keskseadmele ; helistab viivitamatult Häirekeskuse telefonil e 112 / lauatelefonilt 112 ; annab antud korrusel koheselt häälkäsklused evakuatsiooni alustamiseks; teavitab võimalusel juhtkonda . 3.2.2 Tulekahjuhäire edastamine ATS-i rikke korral Juhul kui märgatakse tulekahju tunnuseid ning tulekahjuteatenupu vajutamine ei käivita ATS-i , tuleb koheselt antud korrusel anda häälkäsklused evakuatsiooni alustamiseks, helistada hädaabinumbrile 112 / lauatelefonilt 112 ja teavitada puhkenud tulekahjust. Pärast hädaabikõne tuleb koheselt teavitada evakuatsioonijuhti, anda koheselt evakuatsiooni alustamiseks häälkäsklusi ning korraldada kõrgematel korrustel viibivate isikute evakuatsioon e hk nende teavitamine tulekahjust. 3.3 Personali tegevus evakueerumisel Evakuatsiooni alustamise signaaliks on: 1) Häirekellade pidev helin, üle 3 minuti; 2) Häirekellade teistkordne käivitumine; 3) Evakuatsiooni eest vastutava isiku häälkäsklused. Töötajate evakueerimist ja liikumist hoonest välja kogunemiskohta korraldab antud korruse evakuatsiooni korraldav isik. Külaliste evakueerimist ja liikumist hoonest välja kogunemiskohta juhendab külalistega koosolev isik. Evakueerutakse ainult suunaga hoonest välja ning isiklike esemete ja dokumentide järgi ei tohi hoonesse siseneda. 3.3.1 Evakueerumine Evakuatsiooni korral tuleb koheselt liikuda lähimat evakuatsioonipääsu kasutades kogunemiskohta. Joonis 3 Liikumine suitsuses koridoris Ruumist väljudes tuleb sulgeda aknad ja uksed. Evakuatsiooni korraldav töötaja või tema asendaja kontrollib ruume ja vajadusel suunab oma vastutusalas olevad töötajad ja külalised lähimaid evakuatsioonipääse kasutades hoonest välja kogunemiskohta. Liikumine väljapääsude poole peab olema rahulik. Evakuatsiooni korraldav töötaja kontrollib või määrab isiku(d) ( evakuatsiooni abistavad töötajad) , kes kontrollivad ära tualettruumid, nõupidamiste ruumid, puhkeruumid, jne. Evakuatsiooni korraldavad töötajad evakueeruvad viimastena oma vastutusala evakuatsioonitsoonist, teostades eelnevalt ruumide ülevaatuse, tulekahju leviku piiramise või esmase kustutamise. Kontrollitud ruumide uksed , ruumist väljudes sulge uks ja aken. suletakse. Evakueerumisel suitsu täis ruumist tuleb hoiduda madalale, vajadusel käpuli. Koridorides liigutakse „hanereas”. Liikudes pimedas koridoris, hoitakse ühe käega kontakti seinaga ja liigutakse aeglaselt. Evakuatsiooniteel oleva ohu (tulekahju käigus tekkiva suitsutsooni) korral muudetakse liikumissuunda ning kasutatakse evakueerumiseks teist (varu) evakuatsiooniteed või hädaväljapääsu. Hädaväljapääse kasutatakse, kui evakuatsiooniteid ei ole võimalik kasutada. Evakuatsiooni teel olevast ohust teavitatakse pärast hoonest väljumist viivitamatult evakuatsioonijuhti. Kogunemiskohas ja gunevad töötajad osakondade kaupa , et tagada vajadusel kiire evakueerunud isikute korduv loendus. Joonis 4 Näide liikumisest suitsutsooni osas 3.3.2 Tulekahju leviku piiramine Tulekahju levik piiratakse evakueeruvate isikute poolt ruumidest väljumisel uste sulgemisega. Evakueerumise järgselt suletakse hoone sissepääsude uksed neid lukustamata. Uksed tuleb sulgeda, et põlemise piirkonnas tekkiv suits ei läheks mööda maja liikuma ning ei tekiks tuuletõmme. Kui päästeemeeskonnal on vaja ruumi siseneda ja uks on lukus, tuleb kasutusele võtta kirves või saag. 3.3.3 Ohustatud hoonesse jäämine 5102225 93980 Kui evakuatsiooni ajal selgub, et ei ole võimalik hoonest väljuda suitsutsooni läbimatuse pärast, tuleb siseneda lähimasse ruumi, sulgeda enda järel ruumi uks. Võimalusel kastke veega või muu mittepõleva vedelikuga märjaks käterätid või riided ja tihendage nendega ukse ava, et vähendada suitsu ja mürgiste gaaside sattumist asukoha ruumi. Koheselt teavita enda asukohast Häirekeskust telefonil 112 ning evakuatsioonijuhti . Ava hädaväljapääs / aken ja anna enda asukohast märku: vehi kätega, hüüa appi. 3.3.4 Loendus Evakueerunud ja evakueeritud personali ja külaliste loendus teostatakse evakuatsiooni korraldavate töötajate poolt kogunemiskohas või evakuatsiooni ajal hoonest väljumisel. Loenduse aluseks võetakse osakondade „nimekirjad“. Loenduse kokkuvõte edastatakse viivitamatult evakuatsioonijuhile või tema poolt määratud isikule kellele edastatakse ka andmed kõigi hoonest väljuma keeldunud isikute kohta. 3.3.5 Evakuatsiooni korral davad töötajad Teie olete oma osakonnas (vastutusalas) nagu kaptenid laevas. Kui evakuatsiooni käigus unustasite maha osakonn nimekirja, siis sellest ei juhtu midagi - ära satu paanikasse. Teie töö on väljuda oma vastutusalast alati viimasena. Enne väljumist, palun kontrolliga kõik ruumid oma vastutusalast, kas keegi ei ole wc või puhkeruumis. Kui ruumid on kontrollitud, siis välju osakonnast viimasena! Kogunemiskohta jõudes kanna alati ohu tusvesti. Teie majas töötab ca 40 inimest, ole nähtav. Mine raporteeri evakuatsiooni tulemustest evakuatsioonijuhti ja kanna ette, et sinu korrus on tühi. Seega pole vajadust inimesi enam kokku lugeda nimekirja alusel. Evakuatsiooni juhtimine 4.1 Evakuatsioonijuht Evakuatsioonijuhi põhiülesanne on evakuatsioonitegevuste operatiivne juhtimine hoones. Evakuatsioonijuht kannab võimaluse korral oranži ohutusvesti. Evakuatsioonijuht teostab hädaabikõne 112 , määrab sissepääsude valve, võtab vastu loenduse andmed vastutavatelt töötajatelt, määrab abistajad ja esmaabi andjad, korraldab võimalusel elektrivoolu väljalülitamise hoonest, märgistab korruse plaanidele tulekahjuala, suitsutsooni alad, lõksus kannatanud jne. Evakuatsioonijuht annab PTJ- le ülevaate olukorrast, sündmuse asjaoludest ja läbiviidud loendusest ning annab üle evakuatsiooniskeemid (hoone asendiplaani). Evakuatsiooni korraldavad isikud Evakuatsiooni korraldavad töötajad on antud tegevusplaanis määratud töötajad. Evakuatsiooni korraldava töötaja ülesandeks on: tulekahju tunnuste avastamisel sellest kohene teatamine häirekeskusele (telefonile 112, soovitavalt kasutada mobiiltelefoni) ja evakuatsioonijuhile, evakuatsiooni korraldamine, oma piirkonna ruumide ülevaatus, võimalusel esmaste kustutusvahendite kasutamine, personali ja külaliste loendus, loenduse tulemuste esitamine evakuatsioonijuhile, evakuatsioonijuhi korraldustele allumine ja saadavate evakuatsioonijuhiste täitmine. Evakueerimise tulemuste edastamine evakuatsioonijuhile toimub kogunemiskohas. Väljapääsude valve Hoone sisse- ja väljapääsude valve on vajalik tõkestamaks kõrvaliste isikute (s.h juba evakueerunud inimeste) pääsu ohustatud hoonesse ja tuvastamaks hoonest hiljem evakueerunud isikuid. Valvet teostavad isikud määratakse evakuatsioonijuhi poolt. Valvet teostava isiku kohustused evakuatsiooni korral Jõudes määratud kohta, ei tohi valvet teostav isik mitte kedagi hoonesse lubada peale päästemeeskonna töötajate. Juhul, kui vaatamata keelule keegi siiski siseneb hoonesse, tuleb sellest koheselt teavitada evakuatsioonijuhti. Suunab hoonest väljunud isikud kogunemiskohta ja edastab info evakuatsioonijuhile. Vajadusel abistab ja kutsub vigastanutele kohale kiirabi ja teavitab sellest evakuatsioonijuhti. korraldustele mitteallumisest teavitab evakuatsioonijuhti. Suhtlemiseks evakuatsioonijuhiga ja evakuatsiooni eest vastutavate isikutega kasutab mobiiltelefoni või muid sidevahendeid. Määratud kohast võib lahkuda ainult evakuatsioonijuhilt või päästetöödejuhilt saadud korraldusel. Kui olete hoonest väljunud, siis anna endast märku evakuatsiooni korraldavale töötajale Lisa 6. Talvel on lubatud koguneda kõrvalasuvasse hoonesse või kasutada evakuatsiooni kogunemiseks busse, autosid. Kuula korraldusi - vastasel korral võib tekkida paanika ja sind hakatakse otsima! TEGUTSEMINE POMMIOHU JA POMMIÄHVARDUSE KORRAL Teate vastuvõtt pommiähvarduse tegijalt: 1. KUHU ON POMM PANDUD? 2. MILLAL POMM VÕIB PLAHVATADA? 3. KES POMMIST TEATAB? 4. MILLINE LÕHKEKEHA VÄLJA NÄEB? 5. MIS ON POMMIPANIJA EESMÄRK? - Millele tähelepanu pöörata? 1. HELISTAJA SUGU 2. VÕIMALIK VANUS 3. RAHVUS 4. VÄLJENDUSLAAD 5. KÕNEDEFEKTID 6. ISELOOMULIKUD VÄLJENDID 7. TAUSTAMÜRA 8. JOOVE Tavaliselt edastatakse pommiähvardus telefoni või e-posti teel; Pommiähvarduse tegija puhul on tavapärane lakoonilisus; Teadmata, kas pomm on objektil või ei, tuleb läbi viia alljärgnev tegevus: Vajadusel pommiähvarduse dokumenteerimine; Teabe edastamine 112; Olukorra tõsiduse hindamine asutuse siseselt; Ruumide ülevaatus hoones määratud vastutavate isikute/töötajate poolt; Evakuatsioon tuleb läbi viia ilma häirekelladeta, mitte tekitada paanikat; Pommiähvarduse või pommikahtluse kontroll Päästemeeskonna poolt. Evakuatsioonikorralduse signaal on vaikides suult suule (inimeselt-inimesele meetodil); Tähtis on kasutada ainult ühte evakuatsiooniteed, mis on eelnevalt kontrollitud; Kõik töötajad vaatavad hoolikalt oma töökohas ringi, kas töökohas on märgata võõraid esemeid (kastid, kohvrid, kotid, karbid), mida varem ei olnud, mis on võõrad. Ruumide ülevaatuse meelespea: KONTROLLVAATLUSEST EVAKUATSIOONIJUHI TEAVITAMINE; KOLMETASANDILINE RUUMI LÄBIOTSIMINE; SELGE ÜLESANDE PÜSTITUS; LIIGU JA TEGUTSE VAIKUSES; KAHTLASTE ESEMETE MITTELIIGUTAMINE; KAHTLASTE ESEMETE MITTEKATSUMINE; INFO EDASTAMINE EVAKUATSIOONIJUHILE; KAHTLASE LEIU DEMINEERIB PÄÄSTETÖÖTAJA. Ruumi kontrollimine tuleb läbi viia kolmel tasandil, esiteks 1-meetri kõrguselt, teiseks 2-meetri kõrguselt ja kolmandaks 2-3 meetri kõrguselt. Kõik võõrad esemed jätta meelde. RUUMIDE KOLMETASANDILINE LÄBIOTSIMINE . KUI ON PIISAVALT AEGA, TULEB LÄBI OTSIDA KÕIK RUUMID. I - 1 MEETER PÕRANDA PINNAST II – 1-2 MEETRIT PÕRANDA PINNAST III – ÜLE 2 MEETRI PÕRANDA PINNAST OTSIMIST ALUSTATAKSE SEINA ÄÄREST JA LIIGUTAKSE RUUMI KESKELE. KUI RUUMI VALDAJA KLASSIFITSEERIB MINGI ESEME KUI VÕIMALIKU LÕHKEKEHA SIIS: Kõikidest tähelepanekutest (mis on teisiti) anda teada evakuatsiooni juhile. Evakuatsiooni juht peaks koguma inimesed kokku ja võimalusel kasutama muud tema poolt määratud kogunemiskohta, soovituslikult 150-200 m eemal oma hoonest. Isiklikud ese med võimaluse korral kaasa võtta : (kastid, kohvrid, kotid, karbid)! Evakuatsioonijuhtide ja vastutavate töötajate kontaktid Evakuatsioonijuht: TARBIJAKAITSE AMET Asutuse juht Nimi: Andres Sooniste Ametinimetus: Peadirektor Telefoni number: 6201705 Evakuatsioonijuht Nimi: Janec Leppik Ametinimetus: Haldusosakonna juhataja Telefoni number: 6201932 Evakuatsioonijuhi asendaja: Ametinimetus: administraator (kes asub evakuatsiooni alguses I korruse valvelauas) Telefoni number: 6201700 LISA 1 Evakuatsiooni skemaatilised joonised 0 - II korrus . 0 korrus 1. korrus 2. korrus