Üldkäskkiri

-866140 -147108 0 0 KÄSKKIRI 29.08.17 nr 1-1/ 17-045 1-1/Kaubandusvaldkonna ohuprognoos 2017-2018 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 32 „Tarbijakaitseameti põhimäärus“ § 21 ning korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel: Kinnitan Tarbijak aitseameti kaubandusvaldkonna ohuprognoosi 2017-2018 (Lisa 1). Käesolev ohuprognoos kehtib kuni 31.12.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sooniste Peadirektor Kinnitatud Peadirektori 29.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/17-045 Lisa 1 TARBIJAKAITSEAMET Kaubanduse valdkonna ohuprognoos 2017-2018 Tarbijakaitseamet (TKA) on korrakaitseseaduse ( KorS ) § 6 lõike 1 mõistes riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. TKA teostab riiklikku järelevalvet järgmistes valdkondades: kaubandus, finants, reklaam, turism ja side. Käesolev dokument sisaldab kaubanduse valdkonna ohuprognoosi perioodil 2017-2018 a. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine ( KorS § 2 lg 4). Oht avalikule korrale ja korrarikkumine on sätestatud KorS §-s 5, mille kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Vastavalt tarbijakaitseseaduse (TKS) § 62 lõikele 2 võib TKA kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Lisaks on TKA-l õigus teha kontrolltehing, kui eelviidatud erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud TKS nõuete täitmise üle järelevalve teostamine, kuid see on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks. Kontrolltehingu tegemise otsustab järelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud ametiisik (TKS § 63 lg 1). KorS § 24 alusel on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Ohuprognoosi koostanud korrakaitseorgan hindab järjepidevalt ja vähemalt üks kord aastas ohuprognoosi asjakohasust ning teeb selles vajaduse korral muudatusi. Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks. Kutse peale ilmumata jäämisel ei ole lubatud kohaldada sundtoomist. Ohuprognoosi koostamise aluseks on võetud tarbijate ja teiste asutuste ja isikute pöördumised, tarbijauuringud, samuti TKA varasemate kontrollide tulemused ning kogemused ja teadmised. Ohu tõrjumine ja korrarikkumiste kõrvaldamise eesmärk on kaasa aidata tarbijate õiguste ja huvide kaitseks kehtestatud normide järgmisele ja nendega kaitstud tarbija õiguste tagamisele, samuti tarbija tervise, vara ja majandushuvide kaitsele. Valdkond Kontrolliese Ohu kirjeldus - ebaausa kauplemisvõtte keelu rikkumine Õigusaktid Jaekaubandus Kauplused, kioskid, esindused jm kauba jaemüügiks pakkumise ja müügi kohad 1. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega . Kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk (TKS § 14 lg 1). Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal (TKS § 14 lg 2). Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte (TKS § 15 lg 9). Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 16 lg 2). 2.V aleandmete esitamine kauba või teenuse peamiste omaduste kohta. 3. Kauba ja hinna erinevused müügisaalis ja kassas. 4. Ebapiisav või ebaõige hinnateave enne tehingu tegemist. 5. Sooduskampaania toodetega eksitamine kauba kättesaadavuse osas. 6. Valeandmete esitamine kauba või teenuse olemasolu või olemuse kohta. 7.E ksitamine kaupleja kohustuste ulatuse, kauplemisvõtte kasutamise ajendi ja müügiprotsessi laadi ning mis tahes avalduse või sümboliga, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, k auba või teenuse tunnustamisega. 8.H inna või hinna arvutamise aluste või konkreetse hinnaeelise olemas olu kohta valeandmete esitamine. 9.H oolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajadus e kohta valeandmete esitamine. 10.E ksitamine kauplejana tegutseva isiku või tema esindajat kirjeldavad tunnuste ja õiguste osas, sealhulgas kaupleja nime ja juriidilise vorm i kohta valeandmete esitamine. 11.V aleandmete esitamine tarbija õiguste kohta, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele .