Viru Ringkonnaprokuratuur · 27. veebruar 2012
Sisu (failidest)
VIRU RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.02.2012 Rakveres
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Aita Ploom
Kriminaalasja number: nr 11240105949
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: V. K.
25.11.2011 alustati kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust selles, et 16.11.2011 pealelõunasel ajal
Lääne-Virumaal Rakveres Kunderi 22-4 peksis A. A. vitsaga ja V. K. rihmaga oma poega Kristo
Koorti (ik. 50408165231) jalgadesse ja istmiku piirkonda, tekitades lapsele füüsilist valu ja
tervisekahjustusi.
Kristo Koort on Rakvere Põhikooli 1.klassi õpilane. 18.11.2011 vahetas ta riietusruumis kehalise
kasvatuse tunniks riideid. Riietusruumis viibiv kehalise kasvatuse õpetaja Karin Põdra märkas
Kristo Koorti reitel sinakaslillasid triipe ja küsis, millest need on tekkinud ning kas õpilane saab
tunnis kaasa teha. K.Koort tunnistas õpetajale, et sai isa käest peksa.
18.11.2011 kell 12.15 viis klassijuhataja Karin Keskla õpilase K. Koorti Rakvere Põhikooli
med.õde Vilja-Leena Kaasik-Runneli vastuvõtule. Med.õde tuvastas, et K. Koorti parema reie kogu
tagakülg oli kaetud punaste, siniste servadega vorpidega ning vasaku reie tagapind punetas. Mujalt
oli lapse nahk terve (väljavõte õpilase K. Koorti tervisekaardist).
Rakvere Põhikoolist antud iseloomustusest nähtub, et K. Koort on probleemne õpilane, ta segab
tunde, hakkab õpetajatele vastu ja ropendab, on kaasõpilaste suhtes vägivaldne. Sellise sisuga
märkusi on talle päevikusse kirjutatud pidevalt.
25.10.2011 toimus koolis ümarlaud Kristo Koorti ema A. A.-ga, kus räägiti probleemidest Kristoga.
Klassijuhataja Karin Keskla sõnul oli jutuks ka Kristo karistamine kodus, sest Kristo rääkis koolis,
et märkuste eest saab ta kodus vitsa. A. A. tunnistas, et ta on last vitsaga löönud.
Kriminaalasja menetlemisel selgus, et Kristo Koorti kasvatavad ema A. A. ja isa V. K. Ta on pere
ainus laps. Mõlemad vanemad töötavad. Vanematel on raskusi poja kasvatamisel, kuna poeg
vanemaid ei kuula ja nende poolt antud korraldusi ( tulla peale tunde koolist kohe koju, käituda
koolis korralikult jne. ) ei täida.
16.11.2011 oli K.Koortil koolis ainult üks tund ja peale tunni lõppemist ta koolist koju ei läinud,
kuigi tal oli emaga eelnevalt lepitud kokku, et lähevad peale kooli koos poodi. A. A. ootas poega
koolist koju ja muretses. 16.11.2011 kella 11.00 paiku käis ta poega koolist otsimas ja nägi, et
riidehoius poja riideid ei olnud, poeg oli koolimajast lahkunud. V. K. käis autoga ringi sõites poega
linnapealt otsimas, aga ei leidnud ja ta läks tööle tagasi. 16.11.2011 kella 15.00 paiku sai A. A.
õpetajalt teada, et poeg võib olla Rakveres Kase tänaval elava klassikaaslase Miikaeli juures. Ema
läks sinna poega otsima ja ja tõi sealt poja koju.
Kristo Koort tunnistab, et kodus andis ema talle selle eest palja pepu ja reite peale vitsa, et ta
koolist otse koju ei tulnud ning ilma luba küsimata ja emale ütlemata Miikaeli juurde läks. Kui ema
talle vitsa andis, siis isa kodus ei olnud ja kui isa peale kella viit töölt koju jõudis, siis isa andis talle
Miikaeli juures käimise eest pepu peale rihma. Kristo Koorti sõnul on teda kodus vitsaga ja rihmaga
ka varem löödud, aga siis ei ole vorpe ihule jäänud.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ka järgmisel päeval, s.o. 17.11.2011 ei tulnud Kristo Koort
koolist otse koju. Ta pidi koolist vabanema kella 13.00 paiku, aga koju tuli alles kella 16.15 ajal.
Vanemad kodus ootasid ja muretsesid, sest 17.11.2011 kella 16.00 oli neil aeg lastepsühhiaatri
juures Kristole kinni pandud. Ema ja isa käisid mitmel pool poega otsimas, aga ei leidnud. Koju
jõudes Kristo valetas vanematele, et oli peale tunde koolis mudilaskooris laulmas ja võttis osa ka
rahvatantsutunnist ning jõudis seetõttu koolist hiljem koju. Tegelikult ta koolis laulmas ja tantsimas
ei käinud, seda olid vanemad juba kontrollinud ja poega koolist otsimas käinud.
V. K. tunnistab, et 17.11.2011 kella 17.00 – 18.00 vahel ta tõi kodu lähedalt metsast korraliku
kasevitsa ja koju jõudes võttis pojal püksid maha ning andis pojale kasevitsaga korraliku keretäie
vastu kintse. Poja ihule jäid peksmisest vorbid. V. K. sõnul ei ole ta pojale varem sellist keretäit
andnud, see oli esimene kord, kus poeg korralikult vitsa sai. Ta karistas poega valetamise ja kahel
päeval hulkumise eest.
A. A. tunnistab, et V. K. võttis poja põlvede peale, tõmbas pojal püksid alla ja andis vitsa tagumiku
ja kintsude peale, punased vorbid jäid järgi.
Vanemate sõnul ei ole pojaga enam probleeme koolist kojutulekuga olnud, kui ta tahab kusagile
minna, siis helistab ja küsib. Käesoleva aasta jaanuaris käisid vanemad Kristoga lastepsühhiaatri
juures ja veebruaris psühholoogi ja logopeedi juures. Mingit otsust Kristo tervise kohta vanematele
antud ei ole. Käesoleva aasta märtsis lähevad vanemad Kristoga uuesti lastepsühhiaatri vastuvõtule.
Kehaliselt nad rohkem poega karistanud ei ole.
Klassijuhataja Karin Keskla poolt 04.12.2011 kirjutatud iseloomustuses õpilase Kristo Koorti kohta
märgitakse, et Kristo käitub koolis endiselt ( peale kodus peksasaamisi ) ebaõpilaslikult, nii on talle
õpetajad kirjutanud märkusi 22.11.2011, 23.11.2011, 29.11.2011 ja 30.11.2011.a.
V. K. tunnistab, et ta rohkem poega vitsa ega rihmaga ei karista. Ta tahab oma pojale vaid head, et
poeg ei hulguks ringi, võõraste inimestega kaasa ei läheks ja oleks koolis korralik õpilane.
Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on alus süüdistada V. K. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava
süüteo, s.o. oma poja Kristo Koorti kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis tekitas lapsele
valu ja tervisekahjustuse – vorbid reite tagaküljel.
V. K. tunnistab toimepandut ja lubab, et enam ta poega kehaliselt ei karista.
KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni 3
aastase vangistuse.
Kriminaalmenetluse esemeks on antud juhul teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, isiku süü ei ole suur, kuriteoga ei tekitatud
rasket tagajärge - seega kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V. K. last ja perekonda hoidev lapsevanem, ta on
toimunust vajalikud järeldused teinud, tema suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole käesoleva
kaasuse asjaoludel ühiskonna huvides, teda saab õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate
mõjutusvahenditega.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11240105949 menetlus.
2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
V.K. tasuda riigituludesse 290 eurot. Tähtajaks määrata 31.07.2012.a.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
3. Tõkendi tühistamine: elukohast lahkumise keeld – tühistada.
4. Asitõendid : puuduvad.
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud isikule; antud kriminaalasjas alaealise esindajale, kahtlustatavale või
süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema
esindajale.
8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Aita Ploom
Olen kohustustega nõus ja kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse:
(nimi ja allkiri)
Minule on selgitatud KrMS § 202 lg 6,7 sätestatud prokuratuuri õigust uuendada kriminaalmenetlus
määrusega, kui ma ei täida mulle pandud kohustust:
(nimi ja allkiri)