Tarbijakaitseamet · 16. märts 2017
Sisu (failidest)
-866140 -147108 0 0 KÄSKKIRI 16.03.17 nr 1-1/ 17-019 1-1/ Tarbijakaitseameti hankekord Vabariigi valitsuse seaduse (VVS) §74 lg 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003 määruse ga nr.32 kinnitatud „Tarbijakaitseameti põhimäärus“ §21 lg 1 alusel ning juhindudes Riigihangete seaduse (RHS) §13 1 : Kinnitan Tarbijakaitseameti hankekorra alates 16.03.2017 (Lisa 1) Tunnistan kehtetuks Tarbijakaitseameti peadirektori 10.01.2014 käskkirjaga nr 1-1/14-003 kinnitatud „Tarbijakaitseameti riigihangete läbiviimise juhend“ (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sooniste Peadirektor
KINNITATUD Peadirektori 17.03.2017 käskkirjaga Nr. 1-1/17-019 Lisa1 Tarbijakaitseameti hankekord 1. R e g u le er i m isa l a, ü l dp õ h i m õ t t e d 1.1 K äe solev juhend re g ul e e rib T a rbij a k a i t s ea meti rii g iha n g e te teost a m i se korda ja n e nde teost a m i s e l osalev a te te e nis t ujate p ä d e vust, e e sm ä r g i g a t a g a d a r i i g iha n g e te läbivi i m i ne kooskõl a s õi g usaktid e g a ja mä ä r a t l e da ri i g iha n g e te teost a m i s e l osal e v a te te e nis t uj a te töö j a otus. 1.2 Ri i g ihang e te puhul tu le b jä r g ida rii g iha n g e te s ea duses ( e d a spidi RH S ) s ä test a tud rii g ihanke k o r ra l d a m i se üldpõh i mõ t teid ( RHS § 3 ): 1.2.1 h a nki j a p ea b k a suta m a r a h a l i si v a h e n d e id s ää st l iku l t ja ots t a rb e k a lt tag a d e s konku re ntsi kor ra l e rin e v a te p a kkumuste võrdl e m i se te e l p a rima või m a l i ku hinna ja kv a l i te e di suhte; 1.2.2 h a nki j a p ea b t a g a ma r i i g i h a nke läbip a is t vuse ja k o ntrolli t a vuse; 1.2.3 h a nki j a p ea b jäl g i m a , e t kõik is i kutele s ea tav a d pi i r a n g ud ja k r i t ee ri u m i d oleksid rii g ihanke ee sm ä r g i suh t e s propo r ts i o n aa lsed, a sjakoh a s e d ja põhj e n d a tud; 1.2.4 h a nki j a p ea b t a g a m a o l e masoleva konk u r e ntsi e f e kt i ivse ä r a k a sutamis e . P a kkujate p a l j ususe kor ra l tu l e b pidada p a kkumuste osas läbir ä ä ki m isi või m a lusel v ä h e malt kol m e p a kkuj a g a . 1.2.5 h a nki j a p ea b v ä l t i m a konku re ntsi k a hjus t a v a t huv i de kon f l i kt i ; 1.2.6 või m a luse ko r r a l p e a b h a nki j a ee l i stama k e skkon n a s ää st l ikke l a h e ndusi. 1.3 K äe soleva juhendi § - d 5 - 19 re g ule e riv a d rii g i h a nk e id, m i l l e h a n k e lepin g u ee ldat a v maksumus i l ma k ä ibe m a ksuta võrd u b või ület a b a sjade ja t ee nuste t e l l i m isel ning ide e konku r si kor ra l 40 0 00 e u r ot, e hi t ustööde tell i m i s e l ja e hi t u s tööde konts e ss i ooni kor ra l 250 000 e u rot ( R H S § 15 lg 1 p 2 ) . 1.4 H a n g e te k o r ra l, m i l l e ee ldat a v maksumus võr d ub või ület a b 10 000 e u r ot a sja d e ost m ise ja te e nuste tell i m i se kor ra l ning a lat e s 30 000 e u r ost e hi t ustööde tell i m i se kor ra l, otsu s tab h a nke t e ostamise a meti pe a dir e k t o r . 1.5 L e pi n g a s j a de ost m iseks maksumuse g a a l a tes 2200 e u r ost (k ä ibem a k suta) tu l e b sõl m ida kirj a l i kus vor m is. L e pi n g te e nuste te l l i m i s e ks tu l e b sõl m ida a lat e s 1600 e u r ost (k ä ibe m a ksut a ) v . a . osav õ tt a v a tud kool i t u s e st, m i l l e puhul kirj a l i k leping e i ole v a jalik. L e ping e hi t ustööde tell i m i s e ks tu l e b sõ l m i da kirj a l i kus vormis a lat e s 1600 e u r ost (k ä ibem a ksu t a ). 1.6 L e pi n g t e e nuste ja e hi t ustööde tell i m i s e ks tu l e b sõl m ida sõl t umata m a ksumusest kirj a l i kult juhu l , kui pool t e üh e s u g use a rus aa ma t a g a m i s e ks on te e n u se osut a m i se t i n g i m ustes ja t ee nuse k v a l i te e dis o l ul i ne ee lnev a lt kirj a l i kult kokku leppid a . 1.7 L e pi n g a l l kirj a sta t a kse p a b e rdok u mendina või d i g i t aa lselt. Kui lepi n g u teine pool e i ole nõus di g i t aa lse a l lk i rj a stamis e g a , v o rmis t a takse lepi n g p a b e rd o kumendin a . P a b e rdok u mendina v o rmis t a tud leping a l l kirj a sta t a kse lepi n g u pool t e a rv u le v a stav a s a rvus e ksempl a rid e s. 1.8 L e pi n g l o e takse sõl m i t uks p ä r a st s e d a , kui vi i mane lepin g u pool t e st on s e l l e a l l kirj a stanud. 1.9 Alla rii g ihanke pi i rm ää ra jä ä v a te ostude kor r a l p ea b h a nke teost a m i se e e st v a stu t a v is i k (v a stav a lt e e la r v e s kinn i tatud ee la r ve rid a de ee st v a stu t a v a d osak o n n a juhat a jad või p ea dir e ktori poolt mä ä r a tud is i k) t a g a ma, e t l e pin g ute muu t m i s e l ja t ä iend a m i s e l ning ni m e tatud lepin g utega ostetud a sjad e , te e nuste või e hi t ustööde tell i m i s e l e i võ e taks täi e nd a v a id ra h a l i si kohustusi, m i s sum m ee rituna kohust a k s h a nki j a t kor ra ldama rii g ihan k e h a nk e men e t l use. 1.10 H a nki j a e i või jaot a d a r i i g i h a n g e t osa d e ks rii g iha n g e te s e a duses rii g ihan k e teost a m i s e ks k e htest a tud kor r a või nõu e te e ir a m i s e ks, e riti kui h a nk e lepin g u e s e m e ks on funktsiona a lselt koos to i m i v a d või s a ma ee smä r g i s aa vutamis e ks v a j a l i kud a sjad, te e nused või ehitustööd ( RHS § 23 l g 1 ) . 1.11 H a nki j a l on õi g us kor ra lda d a h a nk e me n e t lus l i s a ks a v a tud või pi i r a tud h a nk e men e t l usele a lati ka v ä l j a kuulu t a m i s e ga lä b ir ää ki m is t e ga h a nk e m e n e t l usena või võis t leva dialoo g ina, kui rii g ihanke ee lda t a v ma k sumus on v ä iksem r a h v usva he l i s e st pi i rm ää r a st ( R HS § 26 l g 3, RHS § 27 l g 3). 1.12 R a hvusv a h e l i se pi i rm ä ä r a a v a ldab Ri i g iha n g e te r e g is te r oma v e e bi l e h e l ( RHS § 15 l g 2) 2. Ost u d al l a 10 000 e u r o. 2.1 Kui lepin g u maksumus i l m a k ä ibem a ksuta j ä ä b a l l a 10 000 e u r ot: 2.1.1 Asj a de ost m isel ee ldat a va maksumusega a lat e s 3 200 e u r ost (k ä ibem a ksut a ) ja te e nuste ning e hi t ustööde tell i m i s e l ee ldat a va maksumusega a lat e s 32 00 e u r ost (k ä ibem a ksut a ), p ea b h a nki j a sõl m i m a kirj a l i ku lepin g u. H a nk e men e t l use dokument a ts i oon p ea b si s a ld a ma p a kkumusi (võ i malus e l tu l e b küsida v ä h e malt kol m e p a kkumust) ja info r matsiooni p a kkumuse v a l i ku põhjenduse kohta ja/või põhjendust, m i ks pole teisi p a kku m usi võ e tud. P a kkumuste võt m ise ee st v a stu t a b h a nk e lepi n g u e t t e v a l m is t a ja või ostu teost a m i se ee st v a s t utava osak o nna ju h a t a ja. Esi t a tud p a kkumusi t uleb s ä i l i t a da dokumendih a ldus s üste e m i s. 2.1.2 Alla 3 200 euro maksumusega tehingu korral otsustab majanduslikult soodsaima pakkumuse eelarvejuht. 3. Li h t m e n e tlu s , l ih tsusta t u d k o rr as t e l l itavad t e enu s e d , lep i n g fü ü s i l i se i si ku ga ja er a nd i d . 3.1 L ih t men e t l use p rots e du u ri re e g leid, t uleb jä r g ida juhul kui h a nk e lepi n g u ee ldat a v maksumus i l ma k ä ibem a ksuta on a sjade o s t m ise, te e nuse tell i m i se kor ra l a lat e s 10 000 e u r ost, kuid jä ä b a l l a 40 0 0 0 e u r o ning e hi t ustööde tell i m i s e l a l a tes 30 000 e u r ost, kuid jä ä b a l l a 250 000 e u ro. 3.2 J uhul kui h a nk e lepin g u ee ldat a v maksumus i l ma k ä ibem a ksuta võrd u b või ület a b 10 000 e u r ot a sja d e ost m ise, te e nuste tell i m i se k o r r a l või 30 000 e u r ot e hi t ustööde tell i m i se kor ra l, kuid o n mad a lam rii g ihan k e pi i rm ää r a st, e si t a b v a stu t a v is i k l i hthanke te a te r i i g iha n g e te r e g is t rile a v a l d a m i s e ks ( RHS § 18² lg 2). 3.3 J uhul k u i ostet a kse l i h t s ustatud kor ra s tell i tav a id te e nuseid (RHS § 19), m i s on ni m e tatud C P V mä ä ruse V II l i s a s (v . a . õ i g usabit e e nuse d , t e a vi t usmat e rj a l i d e a v a ldamise te e nuse ja kool i tus t ee nuse d ) ja mille maksumus on 3 200 kuni 40 000 eurot, peab sellele eelnema pakkumuste küsimine vähemalt kolmelt teenuse osutajalt või asja müüjalt. Pakkumuste küsimine ja pakkumused registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Kolme pakkumuse küsimisest võib loobuda, kui see on põhjendatud ja kooskõlastatud peadirektoriga. L isaks eelpool s ä t e statule tu l e b l i htsu s tatud kor ra s tell i tav a te te e nus t e puhul jä r g ida RHS § - s 19 s ä test a tut koos a l l j ä r g n e v a t e e risust e g a : 3.3.1 õi g usabite e nus t e , t e a vi t usmat e rj a l i de a v a ldam i se te e nu s e j a koo l i t uste e nuste tell i m i s e l tu l e b lähtuda ü ksnes RHS § - s 19 s ä tes t a tud nõu e test, kuna s e l l is t e te e nuste tell i m i s e l e i ole s a g e li või m a l i k e g a a sjakoh a n e jä r g i d a konku re nts i r e e g leid, kuna olu l ine on just konk re etne t ee nuse osut a j a ; 3.3.2 juhul kui l i h tsu s tatud ko r r a s tell i tav a te te e nuste h a nk e lepin g u ee ldat a v ma k sumus i l ma k ä ibem a ksuta ület a b 40 000 e u r ot, a v a ldab v a stu t a v is i k te a te h a nke läbiv i i m ise kohta T a rbij a k a i t s ea m e ti v ee bi l e h e l või r i i g iha n g e te re gis t ri v ee b i lehe k a udu; 3.3.3 juhul kui l i htsu s tatud kor ra s t e l l i t a v a te t e e nuste h a nk e lepi n g u ee ldat a v m a ksumus on võrd n e r a hvusv a h e l i se p i i rm ää raga või ü l e tab s e d a , on h a nki j a kohust a tud jä r g i m a l i s a ks R HS § 33 s ä test a tud t e hni l ise kirj e lduse koostamise re e g leid. 3.4 Kui t ee nuse osut a m i se l e pin g , m i l l e ee ldat a v ma k sumus i l ma k ä ibem a ksu t a on võrd n e või ület a b 10 000 e u r ot, kuid jä ä b a l l a 40 000 e u r o, sõl m i t a kse füüsil i se is i ku g a , on h a nki j a kohust a tud l ä htu m a r i i g ihan k e üldpõh i mõ t e test : 3.4.1 vormis t a ma v a jadu s e l p ea dir e ktori k ä skkirja ning a v a lda m a te a te r i i g iha n g e t e re g is t ris, te a tes p ea v a d olema kirj a s nõud e d p a kkujate k v a l i fik a ts i ooni osas ja info r matsioon läbi rää ki m is t e pidamise kohta; 3.4.2 kv a l i fitse e rima osal e jad; 3.4.3 pidama läbi rää ki m is i , m i l l e tu l e musena se l gi t a ta k se v ä l j a e duk a s p a kkuja; 3.4.4 sõl m i m a te e nuse osut a j a g a kir j a l i ku lepin g u; 3.4.5 e si t a ma rii g iha n g e te re g i stris s e 20 p äe va jooksul p ä r a st lepin g u sõl m i m i s t rii g ihanke a ru a nde j a a r u a nde l i sa 20 p äe va jooksul pä r a st l e pin g u lõppemist (RHS § 18 2 lg 9). 3.5 Ri i g ihang e te s e a duse § 14 ni m e tatud e r a ndi t e e sinemise kor r a l, otsu s tab ostu teost a m i se a meti p ea dir e ktor oma k ä skkirj a g a j u hul, kui lepin g u ee lda t a v maksumus ilma k ä ibem a ksuta võ r dub või ület a b 10 000 e u r ot. K ä skkirj a s n i met a takse ä r a rii g ihanke e e st v a stu t a v is i k (ko r r a ldab lepi n g u e s e me kirj e lduse koost a m ise, lepi n g u p r ojekti e t t e v a l m is t a m i s e , lepi n g u täit m ise k ontrolli m ise) ja kom i sjoni koosseis (v a stu t a b p a kkuja kv a l ifit s ee rimis e , p a kkumuse v a stav a ks tunn i stamise ja e du k a p a kkumuse v ä l j a s e l g i ta m i se ee st). J uhul, kui lepin g u e e ldat a v ma k sumus i l ma k ä ibem a ksuta jä ä b a l l a 1 0 000 e u r o, lähtub h a nki j a § 2 s ä test a tud nõuet e st. 4. L e p i n g 4.1 L e pi n g– kirjalikus või e lektr o onses vormis sõl m i t ud kokkulepe a sjad e , e hi t ustööde ning te e nuste j a ide e la h e nduste tel l i m iseks. 4.2 L e pi n g t e e nuste ja e hi t ustööde tell i m i s e ks tu l e b s õ l m ida sõl t umata maksu m usest juhu l , kui pool t e üh e s u g use a rus aa ma t a g a m i s e ks on te e nuse osut a m i se t i n g i m ustes ja te e nuse kv a l i te e dis o l ul i ne ee lne v a lt kirj a l i kult kokku leppid a . 4.3 L e pi n g on nõutav a lat e s v ä ikeh a nke pi i rm ää r a st v . a . osav õ tt a v a tud kool i tusest, m i l l e puhul l e ping e i o l e v a jalik. 4.4 P ea dir e ktor a l l kirj a stab lepin g u d i g i t aa lselt. K ui lepin g u teine pool e i ole nõus di g i t aa lse a l l kirj a st a m i s e g a , vormis t a tak s e leping p a b e rd o kumendin a . P a b e rdokumendina v o rmis t a tud leping a l l kirj a sta t a kse lepi n g u pool t e a rv u le v a stav a s a rvus e ksempl a rid e s. 4.5 L e pi n g loet a kse sõl m i t uks p ä r a st s e d a , kui vi i mane lepi n g upool te st on s e l l e a l l kirj a stanud . 5. Ha nk e p la a n i k oosta m i n e 5.1 Ri i g ihang e te h a nk e pla a n ( e d a spidi h a nk e p l aa n) k o ostat a kse v a jadu s e l a meti tööp l aa ni koost a m i se k ä i g u s , kui k a lend r ia a s t a s teost a tav a te h a n g e t e r a h a l i ne maht ület a b 80.000 e u r ot. H a nk e pl a a n v a a d a takse üle p ä r a st I poola a sta möödu m ist ja v a jadus e l täi e nd a taks e . 5.2 Tööpla a ni infosüst ee mi si s e stat a kse läbivi i d a v a te h a n g e te kohta m i ni m aa lselt jä r g m i s e d a ndmed: 5.2.1 ostet a va a sja või t e l l i t a va te e nuse ni m e tus; 5.2.2 h a nke e e ldat a v maksum u s ja f inants ee rimise a l l ik a s; 5.2.3 h a nk e lepi n g u e e ldat a v v ä l j a kuulu t a m i se a e g ; 5.2.4 rii g ihanke k o r ra l d a m i se e e st vastu t a v is i k. 6. Ha nk e m e n e tlu s e e t t e val m ist a m i n e 6.1 Ri i g ihanke plan e e rimine si s a ldab j ä r g m i si t e g e vusi: 6.1.1 v a stu t a v is i k kontrollib, k a s ri i g iha n ge on h a n k e pla a nis ja k a s s e l l e ks on olem a s pi i s a v a d v a h e ndid; 6.1.2 kor ra ldab h a nke läbivi i m i se a jak a va koos t a m i se ja mä ä r a b kind l a ks l e pi n g u p e rioodi; 6.1.3 vi i b läbi turu - uurin g u e e l d a tava maksumuse m ä ä r a m i s e ks. 6.2 R ii g ihanke h a nk e me n e t l use läbivi i m i s e ks si se stab v a stu t a v is i k, kooskõl a s h a nk e pla a n i g a , dokume n dihaldussüs t ee mi a meti p ea dir e ktori k ä skkirja p r o j e kt i , m i l l e s n ä idat a kse vä h e malt j ä r gm i ne info r matsioon: 6.2.1 soovitav h a nk e men e t l use l i ik n i ng h a nke e e ldat a v maksumus; 6.2.2 ide e lah e nduse või ostet a v a te a sjade või tell i tav a te te e nuste või e hi t ustö ö de ni m e tus koos v a stava C P V k oodi g a (koo d id on k ä t t e s aa d a v a d ri i g iha n g e te re g is t ri v ee bi l e h e kül j e l ht t p: / /riig i h a nk e d.riik. e e ); 6.2.3 osak o nna te e nis t uja, k e s mä ä r a takse rii g ihan k e ee st v a stu t a v a ks is i kuks ( e d a spidi v a stu t a v is i k) ning tema a metikoh t ; 6.2.4 h a nk e dokumendi kinn i taja ( p ea d i r e ktor või t e ma p oolt mä ä r a tud i sik); 6.2.5 e t t e p a n e k kom i sjoni k o osseisu kohta: p a kkumuste a v a m i s e ks, p a kku j a te (t a ot l e jat e ) osal e m i st i n g i m uste kontrolli m iseks, kv a l i fit s ee rimis e ks või kv a l i fitse e rimata jätm i s e ks, p a kkumuste v a stuvõt m iseks või ta g a si l ükk a m i s e ks, p a k k umuste hindamis e ks, e duka p a kkumuse kind l a ksmä ä ra m i s e ks. E r inev a te h a n k e men e t l use to i m i n g ute j a oks võib moodustada e rin e v a kooss e isu g a kom i sjon i d. 6.3 P ea dir e ktori k ä skkirja p r ojekt koos h a n k e dokumentid e g a tu le b si s e stada dokumendih a ldus s üste e mi v ä h e malt 14 p äe v a e nne h a nk e t e a te ri i g iha n g e te re g is t ris s e si s e stamise soovitav a t tähtp äe v a , s e l l e õi g e a e g se e si t a m i se j a v a stav a t e ee la r v e v a h e ndi t e olem a solu ee st v a stu t a b h a nk e men e t l use läbivi i m i st taotleva osak o nna juhat a ja. 6.4 Ri i g ihanke h a n k e men e t l use l ä biv i i m ise ot s ustab p ea dir e ktor k ä skkirj a g a . 6.5 Enne p ea di r e ktorile a l l kirj a stamis e ks e si t a m i st kooskõl a stat a kse k ä s k k i ri v a stu t a ja osak o nn a juhat a j a ga ja h a ldusos a konna juha t a j a ga . 6.6 H a nk e dokumendid ja l e pin g ud a l l kirj a stab p ea d ir e ktor või tema ä r a ole k ul vol i tatud is i k. 6.7 T ee nuste h a n k e lepi n g u g a tell i takse C P V m ää ruse V I ja V II l i s a s nimet a tud te e nuseid. 7. Riig ih a n k e ee st vas t u t a va is iku , k o m isjo n i ja hal du sos a k o nn a j u h a t a j a ü lesan d e d n i n g vastutus. 7.1 Ri i g ihanke e e st vastu t a v is i k ko r r a ldab r i i g ihanke h a nk e men e t l use l ä biv i i m ise sh: 7.1.1 küsib h a ldusos a konna juhat a jalt h a nk e me n e t l use k ä i g us koost a tav a t e d okumentide vormis t a m i s e ks õi g e ae g s e lt v a jalikku i n f o r matsiooni; 7.1.2 kor ra ldab ri i g ihanke ee ldat a va maksum u se mä ä r a m i se (RHS § 2 0 - 21), h a nk e dokumentide koos t a m i se ja v ä l j a stamise h a nk e men e t l uses osal e m i s e st huvi t a tud is i kutel e . J uhul kui h a nk e men e t l us vi i a kse läbi Ri i g iha n g e te re g is t ri E - k e skkonn a s, e si t a b h a nk e te a tes s e l l e koh a se info r matsioon i . J uhul kui h a nk e d okumendid koost a takse e lek t roonilis e s vormis, te a vi t a b h a nk e t e a tes e lektr o o ni l ise vormi k a sutamis e st R HS § 31 l g 1; 7.1.3 kor ra ldab k ä skkirja ja h a nk e dokumentide s aa t m i s e kõi g i l e h a nk e kom i sjoni l i ik m e tel e ; 7.1.4 kor ra ldab Ri i g iha n g e t e r e g is t ris ee l t ea t e RHS § 3 0 (kui h a nki j a soovib k o h a ldada RHS § 35 lg 6 s ä test a tud lühend a tud täht a e g u p a kkum u ste e si t a m i s e ks), h a nk e t e a te, a ru a n d e ja s e l l e l i sa vormi täit m ise ja si s e stamis e , s a mu t i v a jadus e l v a b a tahtl i ku te a t e e si t a m i se re g is t ri v ee bi l e h e k a udu (RHS § 30 1 ) ja v a stu t a b e e lpool ni m e tatud d o kumentides e si t a tud andm e te õ i g suse ee st; 7.1.5 kor ra ldab v a jadus e l han k e te a te muut m ise R i i g iha n g e t e r e g is t ris; 7.1.6 kor ra ldab v a j a dusel h a n k e dokumentide muu t m i s e ja muudatus(t ) e v ä l j a s aa t m ise üh e l ja s a mal a jal kõik i d e le h a nk e dokumendid sa a n u d is i kutel e ; 7.1.7 s aa bunud taotluse k o r r a l kor ra l d a b kirj a l i ke s e l g i t uste a ndm i se h a nk e te a t e , h a nk e dokumentide sisu j a p a kkumuse e si t a m i se e t tep a n e ku kohta RHS § 5 6 lg 2; 7.1.8 kor ra ldab p a kkumuste v a stuvõt m ise; 7.1.9 kor ra ldab p a kkumuse t a g a t i se t a g a s t a m i se p a k k ujale k o l m e tööpä e va jooksul p ä r a st sõl m i t ud h a nk e lepin g u jõus t um i st, tema p a kkumuse jõusoleku täht a ja lõppemist, h a nk e men e t l use k e htetu k s tunn i stamist ning p a kkumuse tag a sivõ t m i st R H S § 44 lg 2 s ä test a tud j uhul (RHS § 34 lg 6); 7.1.10 v a l m is t a b e t t e p a kk u mus t e a v a m i s e , taotlej a te/p a kkujate o s a le m is t in g i m uste kontrolli m ise, kv a l i fit s ee rimis e / kv a l i fitse e r i mata jätm i s e , taotlej a te/p a kkujate h a nk e men e t l usest kõ r v a ldamis e , p a kkumuste v a stav a ks tunn i stamise või tag a si l ükk a m i s e , hindamise ja võrdl e m i se ni n g e duka p a kkumuse v ä l j a s e l g i t a m i se p r otseduu r id j a otsu s te e e lnõud; 7.1.11 nõu a b p a kkujalt kir j a l i kult täi e nd a v a id s e l g i t usi p a kkumuse ja s e l l e e lem e nt i de kohta, m i da ta p ea b a sjas s e p u utuvaiks ning nõu a b p õ hjend a matult mad a la m a ksumusega p a kkumuse kor r a l pakkuj a lt kirj a l i kku s e l g i t u s t; 7.1.12 kor ra ldab p a kku j a tele k i rj a l i ku e t t e p a n e ku e t t e v a l m is t a m i se ja s e l l e k ä t t e to i met a m i se kui t a ot l e takse p a kkumu s te jõusol e ku täht a ja pik e nd a m i st (RHS § 45 lg 2); 7.1.13 kor ra ldab kõik i d e le p a kkujat e le p a kkumu s te a v a m i se p r otoko l li ja t e a d e t e k ä t t e to i met a m i se k õ i g i h a nk e me n e t l use k ä igus teht a v a te otsu s te kohta k . a õi g usaktides s ä tes t a tud j uhtudel v a stav a lt RHS § l e 55; 7.1.14 kor ra ldab te a t e k ä t t e to i met a m i se kõi g i l e taotle j a te kv a l i fitse e r i m ise t i n g i m used või h a nk e dokumendid s a a nud is i kutel e , kui muudet a kse h a nk e te a d e t või h a nk e dokumente või ha n k e men e t l us tunnistat a kse k e htetuks; 7.1.15 kor ra ldab h a nk e lepi n g u p r ojekti koost a m i s e , a l l kirj a stamise ja koh e s e lt p ä r a st lepi n gu a l l kirj a stamist haldus o s a konn a le e si t a m i s e ; 7.1.16 s aa d a b R a h a ndusmin i st e e riumi k a udu Eu r oopa Komisjon i le a ru a nde RHS § 28 lg 3 punkt i s 1 s ä test a tud a luse r a k e nd a m i se a sjaolude kohta. Nimet a tud a luse k s on juh t um kui h a n g e vi i a k s e läbi v ä l j a kuulu t a m i s e ta läbi r ää ki m is t e ga h a n k e men e t luse n a , ku n a a v a tud h a nk e me n e t l use või pi i r a tud h a nk e m e n e t l use k ä i g us e i e s i tatud ühte g i p a kkumust e ga h a nk e m e n e t l use osal e m i se taotlust või kõik e si t a tud p a kkumus e d ol i d olemus e lt e rin e v a d h a n k e dokumentides s ä test a tud h a nk e lepin g u e s e me tehnil i s e st kirj e ldusest ja rii g ihanke e sial g s e id t i n g i m usi olemusliku l t e i muudeta ( R HS § 28 lg 3 ) ; 7.1.17 v a id l ustu s e kor ra l k o r r a ldab v a id l ustu s e le kirj a l i ku v a stu s e e si t a m i se 2 tööpä e v a jooksul a r v a tes v a id l ustu s e koopia s aa m i s e st vaid l ustu s kom i sjon i lt ( RHS § 124) 7.1.18 kor ra ldab r i i g ihan k e a r ua nde ja a r u a nde l i sa koos t a m i se RHS § 37; 7.1.19 jäl g ib sõl m i t ud h a nk e l e pin g u täit m ist ning ko n troll i b ta r ni j a poolt e si t a tud a rv e t e l n ä idatud ko g uste, hin d a d e ja a rvutuste õ i g sus t ; 7.1.20 v a stu t a b „ Ri i g ihang e te s e a duses“sät e s t a tud t ä hta e g a d e st k i nnip i d a m i se ee s t; 7.1.21 tag a b ri i g ihanke dok u ment a ts i ooni s ä i l i m ise s e i t sme a a sta jooks u l rii g ihan k e a lus t a m i s e st a rv a tes. V ä l i s a bi k a sutamise a bikõ l bl i kkuse tõend a m i s e ks p e a b rii g ihan k e dokument a ts i oon olema k ä t t e s aa d a v toetuse a ndm i se a luseks ole v a s s ea dus e s s ä test a tud täht a ja jooksul sõl t umata rii g ihanke h a nk e lepi n g u maksu m usest. Kui rii g iha n g e e i ole te r vi k una läbi vi i dud e lektr o oni l iselt e - rii g iha n g e te k e skkonn a s, s ä i l i t a takse h a nke doku m e ntatsioon dokumendih a ldus s üste e m i s. 7.2 Komisjon 7.2.1 kontrollib kõi g i taotle j a te või p a kku j a te kv a l i fik a ts i ooni n e nde p o olt e si t a tud dokumentide ja e lektr o o ni l is t e a ndmeko g ude k a u du ning te e b e t t e p a n e ku t a ot l e jate või p a kkujate k v a l i fitse e r i m i se või kv a l i fitse e rimata jätm i se või p a kkujate h a nk e men e t l uselt kõr v a l d a m i se kohta. Otsus t a ot l e jat e /p a kkujate kv a l i fitse e rimise kohta vo r m i stat a kse pea d ir e ktori k ä skkirj a g a ; 7.2.2 kontrollib p a kkujate poo l t e si t a tud p a kkumuste v a stavust h a nke dokument i d e s e si t a tud t i n g i m ustele ja t ee b e t t e p a n e ku p a kkumuste v a stav a ks tunn i st a m i se ning tag a si l ükk a m i se kohta. O ts u s vormistat a kse pea di r e ktori k ä skkirj a g a ; 7.2.3 te e b v a j a dusel v a stu t a v a le is i kule e t t e p a n e k u s e l g i t uste nõudm i s e ks p a kkujalt p a kkumus e s esin e v a te e b a täpsuste ja e b a s e l g uste kohta; 7.2.4 hindab ja võrdl e b kõiki p a kkumusi, m i da e i o l e t a g a si lükatud ja t ee b e t t e p a n e k u p a kkumuse e duk a ks tun n is t a m i se kohta, mis vormis t a takse p ea di r e ktori k ä s kkirj a g a . 7.3 H a ldusos a konna juhat a j a 7.3.1 Kont r ol l ib ja kooskõl a s t a b v a stu t a v a lt is i kult s aa dud info r matsiooni a l u s e l k ä skkirja p r ojekti rii g ihanke v ä l ja kuulu t a m i se kohta, s a mu t i k ä skkirja e e lnõu h a n k e men e t l use k ä i g us t e htud o t sus t e ko h ta; 7.3.2 a nn a b konsultatsioone r i i g ihan k e teostamisel; 8. Ha nk e d o k u m e n tide koost a m i n e j a väljast a m i n e 8.1 H a nk e dokumentide koo s tamise kor ra ldab v a stu t a v is i k ja n ee d tu l e b koost a da kõigi h a nk e men e t l use l i ik i d e , k a a sa a rv a tud v ä l j a kuulu t a m i s e ta läbi r ää ki m is t e ga h a nk e men e t l use k o r ra l. 8.2 h a nk e dokumentide kinni t a m i st kooskõl a stab v a stu t a v is i k h a ldusos a konna juhat a j a g a . 8.3 Kinni t a tud hank e dokum e nt i de v ä l j a stamine huvi t a tud i siku t e le: 8.3.1 Üldjuhul e lektr o oni l iselt, kor ra ldab v a stu t a v is i k. V a stu t a v is i k täid a b e lektr o oni l ise re g is t r e e rimislehe e nne h a nk e dokumentide e d a st a m i st. 8.3.2 P a b e rk a ndjal to i mub huv i tatud isiku nõud m isel. 8.4 P a b e rk a ndjal p a kkumuste v a stuvõt m ine to i mub h a ldusos a konna või h a n g e t teost a va osak o nna k a udu. V a s t utav is i k e d a stab h a ldusos a konda re g is t r e e r i m i slehe ja p a kkujat e le v ä l j a sta t a va t õ e ndi vormi p a kkumuse v a stuvõt m ise kohta. 9. Ha nk e d o k u m e n tide koosseis ( R HS § 31) 9.1 H a nk e dokumentides p ea b si s a ldu m a v ä h e malt jä r g m i ne te a v e , kui v a stav te a ve e i ole ni m e tatud h a nk e te a tes: 9.1.1 e t t e p a n e k e si t a da p a kkumusi v a stav a lt h a nk e te a t e s ja h a n k e d okumentides si s a lduvat e le t i n g i m ustel e , kui h a nki j a k o ostab h a nk e dokumend i d a v a tud h a nk e men e t l uses; 9.1.2 kõik tu l e v a se h a nk e lepi n g u t i n g i m used või h a n k e lepin g u p r o j e kt, v ä l j a a rv a tud kõik n ee d a sjaolud, mi l le kohta h a nki j a soovib võist l e v a id pakkumusi; 9.1.3 h a nk e lepi n g u e s e me te h ni l ine kirj e ldus, koost a tud v a stav a lt RHS § - s 3 3 s ä test a tud nõu e tele ni n g kõik ne e d a sjaolud, mi l le kohta h a nki j a soovib võist l e v a id pakkumisi; 9.1.4 h a nk e dokumentides tu l e b ni m e t a d a , k a s h a nk e lepi n g sõl m i t a kse te r vikuna maj a ndusliku l t soodsaima või üksn e s mad a laima hinnaga p a kkumu s e a lu s e l, kui s e l l ist te a v e t e i ole h a nk e te a t e s. H a nk e lepi n g u võib sõl m ida üksn e s mad a laima hinnaga p a kkumuse a lusel juhu l , kui p a kkumuse maj a n d usl i k s o odsus h a nki j a j a oks sõl t ub üksn e s p a kkumuse hinn a st ja kõik muud tu l e v a se h a nk e lepi n g u t i n g i m use d , s ea lhu l g a s h a nk e lepi n g u e s e m e ga s e otud k r i t ee riumid, on h a nk e dokumentides a m m e nd a v a lt mä ä r a t l e tud. H a nk e lepi n g u sõl m i m isel maj a ndusliku l t soodsaima p a kkumuse a lusel ni m e tat a kse objekti i vset hindamist või m a ldav a d p a kkumuste hindamise k r i t ee riumid, n e nde suht e l i ne osaka a l ja punkt i de a ndm i se metoodika. Hind a m i s k r i t ee riumid p ea v a d olema objekti i vselt põhjend a tud lähtuv a lt p a kkumuste maj a ndusl i ku soodsuse hindamise seisukoh a st; 9.1.5 a l t e rn a t i ivsete lah e nduste e si t a m i se või m a luse kor ra l s ä test a takse h a n k e d o kumentides a l t e rn a t i ivsete lah e ndus t e ja n e nde e si t a m i se nõu d e d; 9.1.6 juhul kui võis t leva dial o o g i või v ä l j a kuulu t a m i s e g a l ä bir ää ki m is te g a h a n k e men e t l use jä r jestikuste e t a ppidena kor ra ldamis e l v ä h e n d a takse igas e tapis dialoo g i e s e m e ks olev a te lah e nduste või läbir ä ä g i t a v a te p a kk u mus t e a rvu, tu l e b s e l l e st te a vi t a da h a nk e dokumentides või h a nk e te a t e s; 9.1.7 p a kkumuse maksumuse e si t a m i se struktuur ja v a luu t a ; 9.1.8 nõue p a kkujale kinn i t ad a p a kkumus e s kõ i g i h a nk e te a t e s ja h a n k e d o kumentides e si t a tud t i n g i m uste ülevõtm i st ja e s i tada p a kkumus üksn e s kõi g i n e nde a sjaolude kohta, mi l le kohta h a nki j a soovib võist l e v a id pakkumusi; 9.1.9 kui h a nk e lepi n g u e s e m e ks on ma a nte e sõiduk i d, p ea b h a n k e dokume n t si s a ldama t i n g i m usi, m i s a rvestav a d sõiduki k a s u tus i g a hõl m a v a te e n e r g i a - ja k e skkonn a mõ j ud e g a ; 9.1.10 h a nk e lepi n g u ko r r a l, m i l l e täit m ine on s e otud in t e l l e ktua a lse om a ndi g a , p e a b h a nk e dokumendis olema nõu e , e t p a kkuja/taotle j a kinn i tab h a n k e lepi n g u täit m iseks v a jalike intellektu aa lse o mandi õi g uste olem a sol u ; 9.1.11 p a kkumuse t a g a t i se suu r us juhul, kui h a nki j a nõu a b p a kkumuse t a g a t i se e s i t a m i st; 9.1.12 kontakt a ndmed, kust on või m a l i k h a nk e dokumentide si s u kohta täi e n d a v a t te a v e t küsid a ; 9.1.13 p a kkumuse koost a m i se k ee l või k ee led; 9.1.14 p a kkumuste jõusol e ku m i ni m aa lne t ä hta e g ; 9.1.15 kõik i de p a kkumuste t a g a si l ükk a m i se a lused, kui hankija soovib n e id keht e s tad a ; 9.1.16 p a kkumuse struktuur ja nõutud dokumentide lo e telu ning p a kkumuse mä r g is t a m i se nõud e d; 9.1.17 p a kkumust s i s a ldava p a k e ndi m ä r g is t a m i se juh i s e d; 9.1.18 aa dr e ss, kuhu p a kkumus e d s aa ta või tuua juhul kui h a nk e men e t l us e i vi i da läbi e - k e skkonn a s ri i g iha n g e te re g is t ris; 9.1.19 p a kkumuste e si t a m i se t ä htpä e v ja k e l l a ae g ; 9.1.20 p a kkumuste a v a m i se tä p ne koht, kuupä e v ja k e l la a e g ; 9.1.21 Kui h a nki j a d kor ra lda v a d rii g ihanke ühiselt R H S § - s 13 s ä test a tud a lusel, ni m e tab rii g iha n g e t k o r ra l d a ma vol i tatud h a nki j a h a nk e dokumentides sõl m i t a v a te h a nk e lepi n g ute pool t e ks olev a d h a nki j a d, n e nde j a g u n e m i se h a n k e lepi n g u te lõ i k e s ja n e nde osa k a a lud hank e l e pin g ust t ulen e v a te kohus t uste k a ndm i s e l. 9.2 V a jadusel võib h a nk e d o kumentides ä ra n ä i d a ta maksim aa lse hinna, m i da ost j a maksta s aa b . 9.3 V ä l j a kuulu t a m i s e ta l ä bir ää ki m is t e ga h a nk e men e t l use kor ra l jä t a b h a nki j a h a nk e dokumentidesse l i s a mata k äe soleva p a rag ra hvi punkt i s 1 loetletud a ndmet e st n ee d, m i s v ä l j a kuul u tam i s e ta läbir ä ä ki m is t e ga h a n k e men e t l use olemus e st tu l e n e v a lt e i ole h a nk e dokumentide e si t a m i se h e tkel mä ä r a t le tav a d või m i l l e ü le h a nk e men e t l use k ä i g us läbi rä ä g i t a kse. Koos h a nk e dokumenti d e ga tu l e b huvi t a tud is i kule e si t a da kv a l i fitse e rimise t i n g i m used, kv a l i fik a ts i ooni tõend a v a te dokumentide e si t a m i se nõud e d ja läbir ä ä ki m is t e kor ra , m i s si s a ldab muu hul g a s läbirä ä g i t a v a te p a kkumuste a rvu vä h e n d a m i se meto o dikat, kui l ä bir ää ki m isi p ee takse j ä rj e st i kuste e ta p piden a . 9.4 Elekt r ooni l ise oksjoni k o r r a l p ea v a d h a n k e dok u mentides si s a ldu m a R H S § 31 lg 8 loetletud a ndmed. 10. Ha nk e m e n e tlu s e al u st a m i n e 10.1 P ä r a st k ä skkirja jõus t um i st kor ra ldab v a stu t a v is i k h a nk e men e t l use re g i str ee rimise Ri i g ihang e te re g is t ris, a v a ldad e s re g i s tris h a nk e te a te h a n k e men e t l use v ä l j a kuulu t a m i se kohta. R e g is t ris (http s :/ / rii g ih a nk e d.riik. ee ) re g is tr ee r u m i s e ks p ea b v a stu t a v is i k sis e stama oma a ndmed I D k aa rdi või mob i il I D- g a a utentides. 10.2 H a nk e t e a te e e l m ises lõ i k e s ni m e tatud kor r a s e si t a b v a s tu t a v i sik a v a tud h a nk e men e t l use, pi ir a tud h a nk e me n e t l use, v ä l j a kuulu t a m i s e ga läbi r ää ki m is t e ga h a nk e men e t l use või võis t leva dialoo g i a lus t a m i s e ks. V ä l ja kuulu t a m i s e ta läbir ä ä ki m is te g a h a n k e men e t l us a lgab h a nki j a h a nk e dokumentide e si t a m i s e ga üh e l e või m i t mele t e ma v a l i tud huv i tatud isiku l e ( RHS § 28). 10.3 V a stu t a v is i k võib e si t a da re g is t rile re g is t riv ee b i lehe k a udu v ä h e malt 14 p äe va e nne h a nk e lepi n g u sõl m i m ist v a b a tahtl i ku te a t e , kui ta on jätnud h a nk e t e a te e si t a mata ee ldad e s, e t h a nk e lepi n gu sõl m i m ine i l ma h a nk e te a te ee lne v a a v a ldamis e ta on RHS koh a s e lt lubatud ( RHS § 3 0 1 ). 11. P a kku m u ste ja ha nk eme n e tlu s e s osa le m ise t ao t l u ste e sit a m ise t ä h ta j ad 11.1 Kui h a nk e lepi n g u ee lda t a v maksumus on võrd n e rii g i h a nke pi i rm ä ä raga või ület a b s e d a , kuid on väiks e m r a hvusv a h e l is e st p i irmä ä rast, pe a b: 11.1.1 a v a tud h a nk e me n e t l use kor ra l p a kkumuste e si t a m i se täht a e g olema a sja d e või te e nuste h a nk e lepi n g u puhul v ä h e malt 15 p äe v a , e hi t ustööde h a nk e l e pin g u puhul v ä h e malt 22 p äe va ( RHS § 35 l g 7); 11.1.2 pi i r a tud h a nk e men e t l u s e , v ä l j a kuulu t a m i s e g a l ä bir ää ki m is te g a h a n k e m e n e t l use ja võis t leva dialoo g i kor r a l p ea b h a n k e men e t l uses osal e m i se taotluste e si ta m i se täht a e g olema v ä h e malt 7 p ä e va ning pi i r a tud h a nk e men e t l use kor ra l p e a b p a kkumuste e si t a m i se täht a e g a sja d e või te e nuste h a n k e l e pin g u puhul v ä h e m a lt 15 p äe va j a e hi t ustööde h a nk e lepi n gu puhul o l e ma v ä h e malt 22 p äe va ( RHS § 35 l g 7 ) ; 11.3 Kui h a nk e lepi n g u ee lda t a v maksumus on võrd n e või ület a b r a hvusv a h e l i s t pi i rm ää ra e i või a v a tud h a nk e m e n e t l use kor ra l p a kkumuste e si t a m i se täht a e g ol l a l ü h e m kui 52 p äe va h a nk e t e a te r e g is t r i s av a ldamis e st a r v a tes ( R HS § 35 l g 2); 11.4 Kui h a nk e lepi n g u ee ldat a v maksumus on võrdne v õi ü l e tab ra hvus v a h e l i st pi i rm ää ra e i või pi i r a tud h a nk e men e t luse, v ä l j a kuulu t a m i s e ga läbir ä ä ki m is t e ga h a n k e men e t l use ja võis t leva dialoo g i k o r r a l h a nk e me n e t l uses osal e m i se taotluste e si t a m i se täht a e g ol l a lühem kui 37 pä e va h a n k e te a te re g is t ris a v a ldami s e st a r v a tes (RHS § 35 l g 3 ) ; 11.5 Kui h a nk e lepi n g u ee ldat a v maksumus on võrdne v õi ü l e tab ra hvus v a h e l i st pi i rm ää ra e i või pi i r a tud h a nk e men e t luse kor r a l p a k k umuste e si t a m i se täht a e g ol l a l ü h e m kui 40 p äe va taotlej a tele p a kk u muse e si t a m i se e t t e p a n e ku te g e m i s e st a rv a t e s ( RHS § 35 lg 4 ) ; 11.6 Kui h a nk e lepi n g u e e lda t a v maksumus on võrd n e või ület a b r a hvusv a h e l i st pi i rm ää ra võib v ä l j a kuulu t a m i s e g a läbir ä ä ki m is te ga h a n k e m e n e t l use ja võis t leva dia l oo g i kor r a l p a kkumuste e si t a m i se täht a ja mä ä r a ta h a n ki j a ja h a nki j a v a l i t u d taotlej a te kokkulepp e l, t i n g i m use l , e t kõi g il v a l i tud taotlej a tel on p a kkumuste e si t a m i s e ks võrds e lt a e g a (RHS § 35 l g 5). 12 P a kku m u ste a va m i n e ( R H S § 46) 12.1 P a kkumuste e si t a m i s e l p a b e rk a nd j a l hoi t a kse p a kkumusi kuni a v a m i s e ni suletuna h a ng e t läbivi i v a s osa k onn a s. P ea le a v a m i st kor ra ldab v a stu t a v is i k või tema puudum i s e l p a kkumuste a v a m i se koosol e kut juh t inud is i k p a kkumus t e hoid m ise s e l l iselt, e t ol e ks v ä l is t a tud p a kkumuse h i nd a m i s e ga ja e duka p a kkumuse v ä l j a s e l g i t a m i s e ga m i t t e s e otud i siku t e juurd e p ää s p a kkumustel e . 12.2 Esi t a tud p a kkumuste ee s t v a stu t a b v a stu t a v is i k, k e s s ä i l i t a b e si t a tud p a k kumusi kuni h a nk e lepi n g u sõl m i m iseni. P ea le h a nk e lepi n g u sõl m i m ist e d a stab v a stu t a v is i k p a kkumus e d a rhiivi (v.a e duk a s p a kkumus, m i s e d a stat a kse a rhiivi p ea l e h a nk e lepi n g u täit m is t ). 12.3 P a kkumuste a v a m i se koosol e kut juh i b ko m is j oni e si m ee s või tema puudum i s e l l i ik m e te poolt e ndi s ea st mä ä r a tud is i k. P a kkumuste a v a m i se p r otoko l l i m i se kor ra ldab v a stu t a v is i k. 12.4 Koosoleku juhat a ja kont r ol l ib, kas ümbrikud on sul e tud j a a v a b s e e jä re l p a k kumus e d. 12.5 Koosoleku juhat a ja kon t rollib e si t a tud p a kkumuste v a stavust h a n k e dok u mentides või võis t leva dialoo g i kor r a l p a kkumuse e si t a m i se e t t e p a n e kus n ä idatud p a kkumuse struktuurile ja dokume n t i de loet e lu l e . P a kkum u ste a v a m i se kohta tu le b koost a da p a kkumuste a v a m i se p r otoko l l, kuhu k a ntakse p a kkujate ni m e d, re g is t rikoodid ja e si t a tud p a kkumuste m a ksumused ning muude p a kkumuste hindamise k rite e r iu m ide l e v a stav a te p a kkumust i s e l oomustav a te numb r i l is t e n ä i t a jate v ä ä rtus e d (RHS § 46 lg 2). 12.6 Kolme tööpä e va jooksul p a kkumuste a v a m i s e st a rv a tes s a a d a b v a stu t a v is i k p a kkumuste a v a m i se p rotokolli koopia kõik i d e le p a kkujat e le, k e s on e si t a nud h a nk e men e t l uses p a kk u muse. 12.7 K äe soleva p a rag ra hvi lõ i k e s 6 ni m e tatud p r otok o l l i l i s a na vormis t a takse p a kkumuste a v a m i se koosol e kul o s a lenud p a kkuja t e s ea duslike või vol i tatud e sindaj a te re g is t r e e rimisleht, kus o n s ä test a tud n e nde või ma l i kud mä r kused a v a m i se p r otseduu r i kohta. Nimet a tud dokumendile kirjut a v a d a l l a k õ ik p a kkumuste a v a m i se p r otseduu r il osal e nud p a kkujate e sindaj a d. 12.8 P a kkumuste g a tu t vunud i sikud e i t ohi av a l i kust a da p a kkumuste sisu. 13 P a kku ja j a ta o tl e ja ha nk eme n e tlu s e st kõrval d a m i n e 13.1 H a nki j a e i sõl m i h a nk e l e pin g ut is i k u g a ja k õ rv a l d a b h a nk e me n e t l usest m i s tah e s a jal p a kkuja või taotleja RHS § 38 s ä test a tud alust e l. 13.2 P a kkuja või taotleja h a n k e men e t l usest kõr v a ld a m i s e l RHS § 38 s ä tes t a tud a lusel t e e b otsu s e p ea di r e ktor Komisjoni s e l l e koh a se põhj e nd a tud k i rj a l i ku e t t e p a n e ku a lusel. 14 P a kku ja t e k val if its eer i m i n e ( RHS § 3 9 - 41, § 54 lg 2) 14.1 P a kkuja kv a l i fik a ts i ooni kontrol l i m isel p ea b kom i sjon kontro l l i ma, e t p a kkuja maj a nduslik ja fin a nt s s e isund ning tehnil i ne ja kutse a lane p ä d e v us v a stav a d h a nk e te a t e s es i tatud kv a l ifit s ee rimise t i n g i m ustel e . 14.2 Kv a l i fitse e rimise t i n g i m used p ea v a d olema pi i s a v a d p a kkuja või taotleja h a nk e lepi n g u nõu e tekoh a se t ä i t m i se või m e tõend a m i s e ks ning v a stav a d ja p ropo r ts i on aa lsed h a nk e lepi n g u e s e m e ks olev a te a sja d e , te e nuste või e hi t us t ööde olemus e , ko g use j a ots t a rbe g a . 14.3 Kui h a nk e lepi n g u ee ld a tav maksumus on võr d ne r a hvus v a h e l i se pi i r m ää raga või ület a b s e d a , tu l e b h a n k e te a tes a l a ti nõuda RHS § 41 lg 1 punkt i s 1 või 2 ni m e tatud te a v e t. 14.4 Kui h a nk e lepi n g u a lus e l sooritat a va t e g e vuse jaoks o n õ i g usaktides k e htest a tud e rinõud e d, ni m e tab h a nki j a h a nk e t e a tes, m i l l is t e e rinõu e t e , re g is t r e e rin g ute või teg e vuslub a de ole m a solu on p a kkuja või t a ot l e ja kv a l i fitse e rimis e ks nõut a v a d (RHS § 41 lg 3). 14.5 Komisjon i l on õi g us kontrollida p a kkuja või taotleja k v a l i fik a ts i ooni ko g u h a nk e men e t l use v ä l t e l ja kui talle s aa b te a tav a ks, e t p a kkuja või taotleja maj a nduslik ja fin a nts s e isund või t e hni l ine ja kutse a lane p ä d e vus e i v a sta h a nk e te a tes e si t a tud kv a l i fitse e rimise t i n g i m ustel e , teha e t t e p a n e k uue otsu s e teg e m iseks p a kkuja või taotleja kv a l i fitse e rimise kohta ning jätta p a kkuja või taotleja kv a l i fitse e rimata (RHS § 39 lg 3) .. 14.6 Kirj a l i k te a de p a kkuja t e või taotlej a te kv a l i f i tse e rimise otsu s e st, p a kkujate või taotlej a te kv a l i fitse e rim a ta jätm i se otsu s e st koos p a k k ujate või taotlej a te ni m e d e g a , k e l l e suht e s v a stav otsus tehti, e si t a takse p a kkujat e le või taotlej a tele m i t t e hi l jem kui kol m e tööpä e va jooksul o t suse t e g e m i s e st a r v a te s . 15 P a kku m u se vastavaks tunn ista m i n e või p a k ku m u se tagasil ükk a m i n e ( R HS § 47, § 54 lg 2) 15.1 P a kkumus lükat a kse ta g a si, kui p a kkumus e i v a sta h a nk e te a tes või h a nk e dokumentides e si ta tud t i n g i m ustel e . V a stav a ks võib tunn i stada p a kkumuse kui s e l l e s e i e sine si s ul i s i k õ r v a lek a ldeid h a n k e te a t e s või h a nk e dokumentides s ä test a tud t i n g i m ustest. 15.2 Kirj a l i k te a de p a kku m uste v a stav a ks tunn i stamise otsu s e st või p a kkumuste tag a si l ükk a m i se otsu s e st e si t a takse kõik i d e le p a kkujat e le kol m e tööpä e va jooksul otsu s e teg e m i s e st a r v a te s . 16 K õigi p a kku m u ste t ag a si lü k k a m i n e ( RHS § 49) 16.1 P õhjend a tud k i rj a l i k otsus kõi g i pak k umuste t a g a s i l ükk a m i se kohta t e h a ks e , kui: 16.1.1 kõi g i v a stav a ks tunn i statud p a kkumuste maksumused ület a v a d h a nk e lepi n g u ee ldat a v a t m a ksumust või 16.1.2 h a nk e dokumentides on kõi g i p a kkumuste ta g a si l ükk a m i se või m a lus ja v a stav objekti i vne ning m i t t e diskri m ine e riv a lus s ä test a t u d ja nimet a tud alus on t ä i t unud. 17 P a kku m u ste h i nd a m i n e j a p a kku m u se e duk a k s t unn ista m i n e ( RHS § 50) 17.1 P a kkumuste hindamis e ks moodustatud kom i sjon võrdl e b ja hindab kõi k i v a stav a ks tunn i statud p a kkumusi. P a kkumuste võrdl e m i s e l ja hindamis e l a rv e sta t a kse a inu l t h a nk e te a t e s, h a nk e dok u mentides või p a kkumuse e si t a m i se e t t e p a n e k u s s ä test a tud p a kkumuste hind a m i se krit ee rium e . 17.2 P a kkumuste hindamise j a võrdl e m i se kohta koost a takse p r otoko l l, kus n ä idat a kse ä r a p a kkumuste lõpl i k hindamistu l e m. 17.3 Kui h a nk e lepi n g sõl m i t a kse maj a ndusliku l t s o odsaima p a kkumuse a l usel, hindab kom i sjon p a kkumusi v a stav a lt h a n k e te a tes või h a nk e dokumentides ni m e tatud p a kkumuste hindamise k r i t ee riumid e le om i statud suht e l i s e le osak a a lu l e v a stav a l t h a nk e dokumentides k i rj e ldatud punkt i de a n dm i se metoodikal e . Eduk a ks p a kkumus e ks tunn i stab k om i sjon p a kkumuste hindamise k r i t e e riumide k o h a s e lt kõige soodsama p a kkumus e . 17.4 Kui h a nk e lepi n g sõl m i t a kse mad a laima hinn a ga p a kkumuse a lusel, hind a b kom i sjon p a kkumusi lähtuv a lt n e nde maksumusest ja t u nnis t a b e duk a ks p a kk u museks kõi g e mad a lama hinn a ga p a kk u muse. 17.5 Kirj a l i k te a de p a kkumu s e e duk a ks tunn i stamise o tsu s e st e si t a takse kõik i d e le v a stav a ks tunn i statud p a kkumuse e si t a nud p a kkujat e le kol m e tööpä e va jooksul s e l l e koh a s e otsu s e teg e m i s e st a rv a t e s. P a kkuj a tele e d a sta t a v te a ve p ea b si s a ld a ma e duk a ks tunn i statud p a kkumuse e si t a nud p a kkuja ni m e ja s e l l e p a kkumuse ee l i st teiste p a kkumustega võr r e ldes. RHS § 54 l g 2. 17.6 Kirj a l i k te a de põhjuste s t, m i ks otsu s tati h a nk e leping või ra a m l e ping sõ l m i mata jätta või h a nk e m e n e t l ust uu e sti a lus t a d a , e si t a takse p a kkujat e le või taotlej a tele vi i vi t a mat a , kuid m i t te hil j e m kui k ol me tööp äe va jooksul vas t a va otsu s e t e g e m i s e st a r v a tes. 17.7 Otsus pakkumuse e duk a k s tunnis t a m i se kohta vo r m i stat a kse p ea dir e kt o ri k ä skkirj a g a . 18 Ha nk e lep in g u sõl m i m i n e j a m uut m i n e ( RHS § 69) 18.1 Nõustumust h a nk e lepin g u sõl m i m iseks e i või a nda e nne 14 p ä e va möödu m ist p a kkumuse e du k a ks tun n is t a m i se otsu s e kohta t ea t e e d a s t a m i s e st a r v a t e s, v ä l j a a r v a tud v ä l j a kuulu t a m i s e ta läbi r ää ki m is t e ga h a n k e men e t luse kor ra l või juhul kui muud l i iki h a nk e men e t l uses e si t a s p a kkumuse a inu l t üks p a kkuja. Enne ni m e t a tud täht a ja möödu m ist sõl m i t ud h a nk e leping on tüh i n e . 18.2 Kui p a kkumuse e du k a ks tunn i stamise otsu s e kohta e si t a takse v a id l ustu s , e i sõl m i t a h a nk e lepi n g ut e nn e , k u i p ea tatud h a nk e me n e t l ust võib jätk a ta ning möödub e duka p a kkumuse v a stuvõt m ise t ä hta e g . 19 Ha nk e m e n e tlu s e lõ ppe m ise jä r gsed to i m i n g u d ( RHS § 29 lg 3 ja 4) 19.1 V a stu t a v is i k kor ra ldab k a h e kümne p ä e va jook s ul p ä r a st h a nk e me n e t l use lõppemist rii g iha n g e t e re g is t rile r i i gihanke a r u a nde e si t a m i se ( RHS § 37). 19.2 P ä r a st han k e lepi n g u või r aa m l e pi n g u lõp p e m i st e s i t a b v a stu t a v is i k re g is t rile 2 0 p äe va jooksul rii g ihanke a ru a n d e l i s a , kus m ä r g i t a kse R HS § 37 l g 4 nõutud a n d med. 19.3 Kui h a nge vi i di läbi os a l i s e lt p a b e rk a ndjal ja os a l i s e lt e lektr o oni l iselt, e si ta b v a stu t a v is i k ko g u h a nke dokum e ntatsiooni koos a meti a r hi i vi. 19.4 Kui h a n g e vi i di läbi Ri i g iha n g e t e re g is t ri E - k e s kkonn a s ja t e g e m i st o n E L poolt r a h a sta v a te h a n g e t e g a , kop ee rib v a stu t a v is i k ko g u h a nk e dokument a ts i ooni a rhiv e e rimis e ks dokum e ndihaldussüs t ee m i . 20. Ha nk e m e n e tlu s e d o ku me n t e e r i m i n e , h a nk eme n e tlu s e k äig u st t e a vita m i n e ja jä r e levalve 20.1 H a nk e me n e t l use k ä i g us koost a tav a d k ä skkirj a d v õi kom i sjoni p r otoko l l v õib si s a ldada m i tut otsu s t. 20.2 Komisjoni p r otoko l l i l i s e d otsu s e d p ea v a d ol e ma a l l kirj a statud või k o oskõl a statud dokumendih a ldus s üste e m i s i g a kom i sjoni l i ik m e pool t , kusjuur e s kom i sjoni l i ik m e te e ri a r v a mused tu l e b p r ot o kol l ida. Komisjoni otsus loet a kse v a stuv õ e tuks k u i s e l l e poolt on h ää let a nud v ä h e malt üle poole kom i sjoni l i i k met e st. 20.3 Kõik h a nk e me n e t l use k ä i g us e d a stat a v a d te a t e d j a a v a m i sprotokol l ide ä rakirj a d tu l e b k ä t t e to i met a da kõi g i l e t a ot l e jat e le ja p a kkujat e le, k e s s e l l e s h a nk e me n e t l use p r otsessis osal e v a d, dokumendih a l d ussüste e mi k a udu. 20.4 P ä r a st h a nk e lepi n g u a l lk i rj a stamist jätk a b h a nk e lepin g u nõ u e tekoh a se täit m ise (k a ub a / t ee nu s e v a stuvõt m ine ja a rv e te a ktsep t e e rimin e ) jä l g i m ist v a stu ta v is i k, kui h a nk e lepi n g us e i ole s ä test a tud teist h a nki j a pools e t kontaktisiku t . V a stu ta v is i k või lepin g us s ä t e statud h a n ki j a kontaktisik jäl g ib s õl m i t ud h a nk e lepin g u täit m ist ning kontrollib t ä i t ja poolt esi t a tud a r v e tel n ä idatud k o gust e , hindad e , a rvutuste j ms õ i g sus t . 20.5 H a ldusos a kond teost a b jä re lev a l v e t rii g ihanke dokumentide s ä i l i t a m i se kohustuse täit m ise üle. 20.6 H a ldusos a kond kontrollib kuludoku m e ndi kooskõl a stamis e l, k a s ostude puhul maksumusega üle 10 0 0 0 e u r o, on dokumendih a ldus s üste e m i s v a stava a sja/te e nuse või e hi t ustöö ost m i se a luseks a l l kirj a statud h a nk e dokument a ts i oon. Ostude puhul a l l a 10 000 e u r o k ontrollib h a ldusos a kon d , k a s on täid e tud k äe soleva juh i se § - s 2 s ä test a tud nõud e d. Kont r ol l i t ud dokument a ts i o o ni ja p a kkumuste ole m a solu kor ra l ning kuludoku m e ndi v a stavus e l n e nd e le, s uun a b h a ldusos a kond dokumendi tasumis e ks . Mit t e v a stavuse kor r a l pöör d ub h a l d usosakond ostu / te e nuse soet a m i s e ga teg e leva üksuse (os a k o nn a / t a l i tuse) a metniku või a l l üksuse juhi po o le täi e nd a v a te s e l g i t uste ja lisadokum e n tatsiooni s aa m i s e ks. 21 Ha nk e lep in g ja l e p i n gu täi t m ise j ä r e levalve 21.1 Ri i g ihanke tu l e musel s õ l m i t a v lepin g , m i l l e m a ksumus i l ma k ä ibem a k s uta on kuni 5000 e u r ot, vormis t a takse tell i m i skirjan a . L e pi n g , maksumus e g a a la t e s 5000 e u r ost vormis t a takse kirj a l i ku lepin g un a . 21.2 L ih t sus t a tud kor ra s tell i tav a te te e nuste k o r ra l sõ l m i takse kirj a l i k leping maksumusega a lat e s 10 000 eu r ost. 21.3 S õl t umata maksumusest vormis t a takse a uto r iõ i g ust e g a s e otud lep i n g ud a lati kirj a l i kul t . 21.4 20 p äe va jooksul p ä ra st lepin g u sõl m i m ist v õi muul põhjus e l p ea le rii g ihan k e lõppemist e si t a takse r e gis t rile rii g ihanke a ru a n n e ja p ä r a st h a nk e lepi n gu lõppemist a ru a nde l i s a . R e g is t rile a ru a nde ja a r u a nde l i sa e si t a b h a nke ee st h a ldusos a konna v a stu t a v is i k. 21.5 H a nk e lepi n g ut h a ldab l e pin g u täit m ise ee st v a stu t a v is i k k e s on lepingus mä r g i t ud TKA e sindaj a n a. 21.6 L e pi n g u täit m ise ee st v a stu t a v is i k jäl g ib h a nk e le p in g ust tu l e n e v a te kohustuste täit m ist ja v a stu t a b h a nk e lepingu täit m ise jä re lev a lve ee st. L e pin g u täit m ise jä re lev a l v e täh e nd a b pidev a t kontro l li s e l l e üle, k a s h a nk e le p in g u pooled täid a v a d e n d a kohustusi nõu e tekoh a s e l t . Muuh u l g a s jä l g i t a kse h a n k e l e pin g u täht a e g a d e st kinn i pidamist, üle a ntav a te a sja d e k o g u st ja kv a l i te e t i , p r e tens i oonide e si t a m i se täht ae gsus t , vi g a d e tekkim i st, g a r a nt i i k e h t ivuse a jal p r e tensiooni d e e si t a m i st j m . V a jad u s e l a l g a tab h a nk e lepi n g u täit m ise e e st vastu t a v is i k h a nk e lepin g u muu t m i se või l õp e t a m i s e . 21.7 Ri i g ihanke dokument a t sioon s ä i l i t a takse rii g i h a ng e te re g is t ris 7 aa sta jooksul rii g ihanke a lus t a m i s e st a lat e s. Kui ri i g iha n g e e i o l e t e rvikuna läbi vi i dud e lektr o oni l iselt rii g iha n g e t e re g is t ris, s ä i l i t a takse ri i g ihanke dok u ment a ts i oon dokumendih a ldusprog r a m m i vastav a s to i m i kus. 21.8 Ri i g ihank e men e t l use a l u s e l sõl m i t ud h a nk e lepin g u muu t m i s e s võivad p ooled kokku leppida juhu l , kui muu t m i se t i n g ivad objekti i vsed a sjaolud, m i da e i olnud või m a l i k h a nk e lepi n g u sõl m i m ise a jal e t t e n ä ha ja h a nk e le p i n g u muu t mata jätm i se kor ra l s a tuks täi e l i kult või os a l i s e lt oh t u h a nk e lepi n g u g a taotle t ud ee smä r g i s a a vutamin e . 22 Lõ pp sät te d 22.1 Ühish a ng e te l ä biv i i m isel lähtut a kse RH S - is n i ng k o r r a s sät e statud nõ u e test: 22.2 ühish a nke a lus t a m i s e l vol i tav a d teised h a nki j a d kirj a l i kult TKA - d või TKA teisi h a nki j a id rii g iha n g e t kor r a ldam a ; 22.3 h a nk e dokumendid, kv a l i fitse e rimist i n g i m used, h a nk e lepi n g u k a v a nd ja p a kkujat e le e d a stat a v a d v a stu s e d h a nk e men e t l uses e si t a t ud küsimus t e le koo s kõlastat a kse e lektr o nposti t ee l üh i sh a nk e s osa l e v a te h a nki j a te e sindaj a t e g a . 22.4 Ri i g ihang e te ko r r a ldam i s e l küsimus t e s, m i s e i ole re g ul e e ritud k äe sol e va kor r a ga juh i ndutakse RH S - st j a teist e st õ i g usaktidest; 22.5 K äe solev ko r d jõustub allkirjastamisest.