Saugaserva detailplaneering

Töö number 2016-0058 Tellija Audru Vallavalitsus Huvitatud isik Kaitseliit Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 15.12.2016 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Algatamine: 07.04.2016 Eelnõu avalik väljapanek: 24.11.2016 – 24.12.2016 Eelnõu avalikud arutelud: 3.01.2017 Audru vallamajas ja Sauga Põhikoolis Vastuvõtmine: Avalik väljapanek: Avalik arutelu: Kehtestamine: SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU EESMÄRK JA ALUSED ................................................................. 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6 2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 6 3. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 7 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ....................................................................... 7 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine ...................................................................................... 9 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................. 9 3.4. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 10 3.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 11 3.6. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 11 3.7. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................ 12 3.8. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 12 3.9. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 12 3.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 12 4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 14 4.1.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 14 4.1.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 14 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 14 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon .................................................................................. 15 4.1.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 15 4.1.6. Soojavarustus .................................................................................................... 15 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 16 II JOONISED SISUKORD 1. Asendiskeem 2. Kontaktvööndi joonis 3. Tugiplaan 4. Põhijoonis 5. Illustratsioon III MENETLUSDOKUMENDID IV LISAD 1. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. AS Maves, 03.2016. 3 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Planeeringu koostajad Detailplaneering koostati koostöös Audru Vallavalitsuse, Kaitseliidu ning Skepast&Puhkim OÜ esindajatega: Audru Vallavalitsus: Merle Mõttus Planeeringute spetsialist Kaitseliit: Alar Ehala Pärnumaa maleva haldusjuht Tuuli Vors Kaitseliidu kinnisvarajaoskonna spetsialist Toomas Kuningas Kaitseliidu kinnisvarajaoskonna juhataja Skepast&Puhkim OÜ: Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija Hendrik Puhkim Planeerija Mildred Liinat Planeerija Liis Moor Planeerija Kati Kraavi Tehnik Andres Brakmann Teede projekteerija 4 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 1. Planeeringu eesmärk ja alused Planeeringuga kavandatakse Audru valda Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskust. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine uute hoonete rajamiseks, et välja arendada Pärnumaa maleva kõikidele vajadustele vastav keskus, mis paikneb koondatuna ühel suurel alal. Staabi- ja tagalakeskusesse kavandatakse järgmine ruumiprogramm: laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid ning ruumid Pärnumaa maleva eriorganisatsioonidele. Vastavalt Saugaserva kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele (Audru Vallavolikogu 07. aprilli 2016. a otsus nr 19) on planeeringu ülesanded järgmised:  ehitusõiguse määramine;  krundi hoonestusala ja parkimisala piiritlemine;  tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine;  haljastuse ning heakorrastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine;  kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Planeeringu koostamise alused  Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lemmetsa külas Saugaserva kinnistul, Audru Vallavolikogu 07.04.2016. a otsus nr 19;  Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. AS Maves, 03.2016;  Audru valla üldplaneering, kehtestatud 13.05.2010 Audru Vallavolikogu määrusega nr 19;  Planeeringu alusinfona on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt teostatud topo- geodeetilist mõõdistust, töö nr TM-160/16. Lisaks on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot; 5 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 2. Olemasolev olukord Planeeringuala paikneb Audru vallas Lemmetsa küla idapoolsemas servas (vt asendiskeemi). Ala asub Saugaserva kinnistul, kt 15904:001:0239 ning planeeringuala pindala on 4,39 ha. Maa-ameti kaardiinfo kohaselt on Saugaserva kinnistu 100 % maatulundusmaa, millest 4,36 ha on haritav maa ja 0,03 ha veealune maa. Valdavalt on planeeringuala tasane. Lõunapoolses servas on heinamaa ning ülejäänud kinnistul on võsa ning mets. Planeeringualal asuvad kaks ida-lääne suunaliselt paiknevat kraavi. Planeeritava ala läänepoolses servas on põhja-lõunasuunaline kraav. Planeeringuala kagunurga lähedal asub Salga alajaam. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:  Ullaste maaparandussüsteemi reguleeriv võrk kogu krundi ulatuses;  Elektriõhuliini (1-20 kV) kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge;  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m liini äärmisest kaablist;  Salga (P-Jaagupi) alajaama kaitsevööndi ulatus 2 m alajaama seinast;  Kanalisatsioonitrassi kaitsevööndi koridor laiusega 4 m;  Nurme-Papsaare tee kaitsevöönd kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis kehtivad kitsendused vastavalt Ehitusseadustikule;  Ohtliku ettevõtte Eesti Kalapüügiühistu TÜH ohuala (mürgitus, keskkonnareostus). Planeeringualal ei asu riikliku kaitse alla võetud mälestisi või loodusobjekte ega nende kaitsevööndeid, planeeringuala ei asu kalda piiranguvööndis ega miljööväärtuslikul hoonestusalal, planeeringualal ega selle lähistel ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Olemasolevat olukorda kajastab tugiplaani joonis. 2.1. Kontaktvöönd Planeeringualast põhjapool asub tööstuspark, mis on täna veel täies mahus välja arendamata. Planeeringuala piirneb idapoolses servas Nurme–Papsaare kõrvalmaanteega nr 19123. Teisele poole maanteed jääb Sauga koolimaja (pärandkultuuriobjekt nr 730:KOO:001) ja endine Sauga vallamaja (pärandkultuuriobjekt nr 159:VAL:002). Olemasolev kergliiklustee kulgeb Sauga kooli poolsel tee küljel. Lõunas on haritav põllumaa ja planeeringualast lääne pool on valdavalt metsamaa. Saugaserva kinnistust ca 140 m kaugusel idas Jõekääru kinnistul asub 80 majutuskohaga kämpinguala ning Nurme küla Mõisapargi elamurajoon. Kontaktvööndit kajastab kontaktvööndi joonis. Saugaserva kinnistu vahetus läheduses asuvad järgmised naaberkinnistud:  Põhjas: Tööstuspargi tee 8, kt 15904:001:0186; Tööstuspargi tee 6, kt 15904:001:0185; Tööstuspargi tee 4, kt 15904:001:0183; Tööstuspargi tee 2 kt 15904:001:0181;  Idas: 19123 Nurme-Papsaare tee, kt 15904:001:0091;  Kagus: Salga alajaam, kt 15904:001:0046;  Lõunas: Koolmeistri, kt 15904:001:0035;  Edelas: Lagre tee 1, kt 15904:001:0207. 6 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga määratakse alale maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa sihtotstarve, mistõttu on tegu Audru valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritav ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringualale on kavandatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskus, sh vajalikud laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid, ruumid Pärnumaa maleva eriorganisatsioonidele ning parkimisala. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu1 põhjal ei kaasne planeeringualal kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ega kavandata õnnetuse riski oluliselt tõstvaid tegevusi. Sellest tulenevalt otsustas Audru Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Planeeringulahendus kajastub põhijoonisel. Planeeritavate hoonete asukoht ning ehitusõigus (kõrgus, korruselisus jm mahulised näitajad) on valitud selliselt, et need sobituks olemasolevate lähipiirkonna hoonetega ning moodustaks ümbritsevaga terviku. Samuti on arvesse võetud hoonete perspektiivset kasutusvajadust. Planeeringualale on kavandatud hoonestusala, mis on määratud krundi külgedest ligikaudu 10 m kaugusele. Maantee poolsele küljele on kavandatud esinduslik lipuväljak ning parkimisala sõiduautodele ja bussidele. Krundi sissepoole jääb peahoone ning rivisõidukite jm parkimisalad. 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritava maa-ala ulatuses sihtotstarbe muutmist riigikaitse sihtotstarbega maaks. Kehtivas Audru valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve maatulundusmaa. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Audru valla üldplaneeringut, kuna see on riigikaitselistel eesmärkidel vajalik. Muudatus üldplaneeringu joonisel - lisada joonisele riigikaitsemaa juhtotstarve (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringu põhijoonise muudatus. 1 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. AS Maves, 03.2016. 7 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Lisada üldplaneeringusse täiendav skeem - joonis 2. Joonis 2. Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd 2000 m ulatuses. Seletuskirja lisada: 8 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Staabi- ja tagalakeskuse planeerimisega kaasneb ümbritsevale alale riigikaitselise ehitise piiranguvöönd töövõime säilitamiseks 2000 m ulatuses kinnistu piirist 2. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on vajalik riigikaitse objektide toimimiseks. Piiranguvööndis on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Piiranguvööndis tuleb kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine Krundi ehitusõiguse andmed on toodud tabelis 1 ja põhijoonisel. Hoone(te) suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 3 500 m². Lisaks hoonetele on lubatud vajadusel rajatiste püstitamine, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla. Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Rajatised on lubatud püstitada ka hoonestusalast väljapoole, kuid need ei tohi paikneda krundipiirile lähemal kui 5 m, kui kruntide omanikud ei ole kokku leppinud teisiti. Saugaserva kinnisasjale on kavandatud sidemast kõrgusega kuni 100 m. Sidemasti puhul on tegemist Kaitseliidule kuuluva rajatisega, mille täpne asukoht selgub projekteerimise faasis. Sidemasti kaugus riigiteest peab olema vähemalt võrdne masti kõrgusega. Rajatiste kavandamisel arvestada tehnovõrkude paiknemise ja juurde- ning läbipääsuteedega. Rajatiste kavandamisel tee kaitsevööndisse tuleb see eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga. Sidemasti rajamine tuleb kooskõlastada Lennuametiga. Tabel 1. Ehitusõiguse peamised näitajad. Positsiooni Krundi Max Max Max Max Sihtotstarve Sihtotstarve number suurus/ hoonete hoone hoonete hoone katastriüksuse detail- m2 ehitise- kõrgus/ arv korru- liigi põhjal* planeeringu alune m krundil selisus liigi põhjal* pind /m2 Pos 1 43 930 3 500 15 5 2/-1 R RL *R - riigikaitsemaa, RL – kaitseväe hoone või rajatise maa M - maatulundusmaa, MP - põllumajandusmaa 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Olulisemad arhitektuurinõuded:  Hoonete arv: max 5 hoonet;  Korruselisus: max 2 /-1 korrust;  Kõrgus: max 15 m /abs maapinnast;  Kasutamise otstarbed: kaitsejõudude asutuse ala ning seda teenindavad hooned ja rajatised;  Katusekalle: 0-45 kraadi;  Hoone välisviimistluse materjalid: kivi, krohv, betoon, puit, tellis, fassaadiplaat, metall vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid; 2 Kaitseministri 26.06.2015. a määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” Lisa 1. 9 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus  Muud arhitektuurinõuded: uus hoone peab esteetiliselt ja stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama arhitektuurse terviku. Tuleb vältida arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. 3.4. Teed, liiklus ja parkimine Sõidukite juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Nurme–Papsaare maanteelt nr 19123 planeeritava ala kirdenurgast. Olemasolevat juurdepääsu on nihutatud, kuna see on planeeringulahenduse seisukohast vajalik, et tagada suuremate sõidukite manööverdamise mugavam toimimine. Varuväljapääs on kavandatud Nurme–Papsaare maanteele u 50 m kaugusele planeeringuala kagunurgast. Varuväljapääsu kasutatakse suuremate õppuste ajal ning olukorras, kus peasissepääsu kasutamine on mingi põhjusel takistatud. Saugaserva tagalakeskuse liiklusprognoos on esitatud tabelis 2. Liikluses on rahulikum aeg E-R ehk töönädala sees, R õhtust P õhtuni toimub intensiivsem transpordi liikumine. Kaitseliidu veoautod ei ole klassikalised sadulautod, vaid kuni 5 t kandevõimega autod. Suuremaid kogunemisi on 1-2 korda aastas, aga mõnel aastal ei pruugi neid ollagi*. Need kestavad reeglina kuni 2 nädalat ehk peamine liikluskoormus on õppuse alguse väljasõit ja seejärel õppuse lõppedes tagasi jõudmine. Tabel 2. Liiklusmahtude prognoos, ühik: liiklusvahendite keskmine arv / päevas. Tööpäev, E-R Nädalavahetus, L- Suurem Olemasolev P kogunemine* liiklus Sõiduautod 40 55 200 1096 Veoautod, 7 18 110 485 autorongid, autobussid KOKKU 47 73 310 1565 Andmed: tagalakeskuse liiklusinfo pärineb Kaitseliidult, olemasolev liiklusinfo Maanteeameti 2015 a andmetest. Ristuvate teede nähtavuskolmnurkade maa-alasid on käsitletud planeeringu põhijoonisel. Normikohane3 külgnähtavus 10 m on samuti tagatud. Parkimine on lahendatud omal kinnistul. Majaesine parkla asub maantee ääres ala idaservas, kus on ette nähtud parkimine sõiduautodele ning bussidele. Krundi seespool hoone ümber asuv parkimisala on ette nähtud nii sõiduautole kui ka rivisõidukitele jm masinatele. Hoone ja parkimisala projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et varustusladude juurde on vaja jätta manööverdusruum autorongidele pikkusega kuni 19 m. Kokku on sõiduautode parkimiskohti planeeritud u 150, bussidele 6 ning jalgratastele 6. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning objektide praktilisest vajadusest. Parkimiskohtade kontrollarvutus:  Autode parkimiskohtade vähim lubatud arv: Suletud brutopind: n=7 000 Parkimisnormatiiv: A=1/90 (asutused, väljaspool linna, keskuse klass II) P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta 3 Majandus- ja taristuministri 5.08.2016 määruse nr 106 ,,Tee projekteerimise normid’’ lisa ,,Maanteede projekteerimisnormid’’. 10 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus P=7000 x 1/90 =77,77 P=78  Jalgrataste parkimiskohtade vähim lubatud arv: Töötajate arv: n=3 Parkimisnormatiiv: A=1/10 (asutused, väljaspool linna) P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta P=3 x 1/10 =0,3 P=6 Kõik jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist. Kui jalgrataste parkimine õuealal ei ole lahendatav, võib selle lahendada hoone mahus esimesel korrusel. Teede ja parkla projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega alale. Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu võib projekteerimise faasis täpsustada. Kliimamõju leevendamiseks võimalusel eelistada parklate ja platside rajamisel osaliselt katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel minimiseerida ning liigendada suuri tehispindasid kõrghaljastusega. 3.5. Haljastus ja heakord Krundisisene haljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvesse võttes detailplaneeringus kajastatud haljastuse paiknemist. Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas. Krundi haljastuse osakaal on ~ 48%. Kõrghaljastuse ja taimestiku kasutamine on vajalik kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimiseks, hea õhukvaliteedi tagamiseks ja sademevee hajutamiseks. Mida rohkem tehiskeskkonnas on rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju, seega omab kõrghaljastuse kasutamine tähtsust kliimamuutustega kohanemisel. Projekteerimisel arvestada, et kõvakattega alade osakaal ei ületaks ebaproportsionaalselt haljastatavate alade osakaalu. Iga rajatava autoparkla rea kohta võimalusel rajada 1 rida varju andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Piirded on planeeritud põhijoonisel näidatud asukohta, need on vajalikud hoone ja parkimis- ning ladustamisalade piiramiseks. 3.6. Jäätmekäitlus Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse spetsiaalsetesse konteineritesse. 11 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3.7. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamise ja hooldamise tagamiseks. Servituudi vajadusega alad on kajastatud tabelis 3 ja põhijoonisel. Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus. Teeniv Servituudi määramise vajadus Valitsev kinnisasi kinnisasi või isik, kelle kasuks servituut seatakse Pos 1 Maakaabelliini kaitsevööndi koridor laiusega 2 m Võrgu valdaja Elektriliini kaitsevööndi koridor laiusega 4 m Võrgu valdaja Elektriliini kaitsevööndi koridor laiusega 20 m Võrgu valdaja Kanalisatsioonitrassi kaitsevööndi koridor laiusega 4 m Võrgu valdaja 3.8. Tuleohutusnõuded Hoone projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. 3.9. Keskkonnakaitse abinõud Otsene mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule seostub peamiselt ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mõju on ajutise iseloomuga. Remonditöökoda kavandada selliselt, et võimalikud õlisaaste ohuga tööd toimuksid siseruumides või katusealustel aladel. Sellisel juhul on välistatud pinnasereostuse risk ohtlike ainetega. Planeeritavale alale võib levida liiklusmüra, mis tuleneb Nurme-Papsaare teelt. Kuna hoone jääb teest veidi eemale ning liiklussagedus on suhteliselt väike, siis ei ole põhjust eeldada, et tänavalt lähtuv müra ületaks õigusaktidega kehtestatud müra normtaset4. Müra suhtes tundlikuma otstarbega hoonete ja ruumide rajamisel maanteepoolsesse osasse saab vajadusel lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“. Kõik riigiteelt tulenevate mõjude leevendusmeetmetega seotud kulud kannab krundi hoonestaja. 3.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:  hoone ümber ja parkimisaladele ette näha valgustus;  erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine;  kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;  luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; 4 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 ,,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid’’. 12 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus  planeeritava ala korrashoid;  süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine. Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 13 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 4. Tehnovõrgud Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus kajastub põhijoonisel, see täpsustub ehitusprojekti staadiumis. 4.1.1. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 244604. Planeeritud hoonete varustamine elektrienergiaga on ette nähtud toitealajaamalt JÄNESE 35/10, toitefiider JÄNESE I:JAN, jaotusjaam Salga:(P-Jaagupi). Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime: 3x400A. Staabi- ja tagalakeskuse varustamiseks elektrienergiaga ette näha 0,4 kV kaabelliini trass Salga:(P-Jaagupi) 10/0,4 kV alajaamast Saugaserva kinnistuni. Olemasolev pos 1 paiknev kagu-loode suunaline elektriõhuliin tõstetakse ümber põhijoonisel kajastatud asukohta krundi lõunapoolsesse serva. Liitumiskilp on planeeritud krundi piirile. Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 4.1.2. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 27432825. Detailplaneeringu alaga piirneva Nurme-Papsaare tee ääres paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad siderajatised. Planeeritavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS-i üldkasutatava sidevõrguga Telia sidekanalisatsiooni kaevu nr F51S52_K09, millest on planeeritud põhitrassi ehitus krundi piirini (vt põhijoonis). Hoonestusele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduseks on antud kolm alternatiivi: lokaalne, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine või naaberkinnistute süsteemiga liitumine. Variant 1. Rajatakse oma puurkaev-pumpla koos mahutitega, kus säilitatakse ka vajalik puutumatu tuletõrjeveevaru. Arvutuslik planeeringuala veetarbimine on hinnanguliselt ca 3 m3/d, sellele lisandub veekogus, mis on vajalik autode pesuks. Puurkaevu vajalik kuja vastavalt Veeseadusele on 10 m juhul, kui vett võetakse alla 10 m 3/d ja ühe kinnistu tarbeks. Puurkaev peab asuma reoveepuhastist põhjavee liikumissuuna suhtes ülesvoolu. Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud. Rajatakse oma biopuhasti. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 16.05.2001 nr 171 ,,Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded’’ peab kinnise omapuhasti kuja olema vähemalt 5 m. Puhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Kinnise väikepuhasti (50-299 ie) vajalik kuja on 25 m. Heitvesi juhtida eelvoolu (kraavi) või kaitstud põhjavee korral võimalusel immutada pinnasesse. Variant 2. Ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga. Reovesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse ühiskanalisatsioonisüsteemi. Reoveekogumisala pindala on 48 ha, koormus 810 ie. Lähimad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud asuvad teisel pool maanteed Eametsa külas 14 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Sauga vallas Eametsa reoveekogumisalal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vee-ettevõttelt. Variant 3. Veevarustus ja kanalisatsioonilahendus naaberkinnistute veevärgi baasil. Põhjas asub Ida Kinnisvara arendus, kus on veetorustik läbimõõduga De110. Planeeringualast edelas asub Valmos, kelle veevarustus on oma puurkaevu baasil. Reovesi juhitakse naaberkinnistute kanalisatsioonisüsteemi kas isevoolselt või pumbates. Vajalikud on tehnilised tingimused ja süsteemide koostööarvutused. 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon Planeeritaval alal asuvad olemasolevad drenaažisüsteemid. Planeeringuga likvideeritakse enamus olemasolevatest drenaažitorustikest (ULLASTE maaparandussüsteem koodiga 6114870010080) Saugaserva kinnistul. Planeeringuala lõunaosas asuv drenaažitorustik ja kaguosas asuv olemasolev kaev ja drenaaži peatorustik, mis suubub maantee all asuvasse truupi, säilitatakse. Samuti jääb töösse olemasolev planeeringuala idaservas kulgev drenaažitorustik. Olemasolev kraav planeeringuala läänepiiril säilitakse. Planeeringuala sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse eelvoolu, nt alajaama juures asuvasse truupi, mis suubub kooli kõrval asuvasse kraavi (eesvool ULLASTE koodiga 6114870010080). Parkla sademevesi tuleb enne eelvoolu juhtimist puhastada liiva-õlipüüduris. Katuselt kokku kogutava sademevee võib eelvoolu juhtida ilma eelneva puhastuseta. Samuti tasub kaaluda katuselt kokku kogutava vee korduvkasutamist. Planeeringuala sademevee kokku kogumiseks võib kaaluda planeeringuala põhja- ja lõunapiirile kraavi rajamist. Lõunapiirile rajatavasse kraavi saab juhtida ka reoveepuhastist tuleva heitvee. Krundi vertikaalplaneerimisel tuleb tagada, et sajuvesi ei valguks naaberkruntidele. Kliimamõjudega arvestamiseks tuleb planeeringus järgida põhimõtet, et sademeveekraavide ja truupide olemasolul tuleb tagada vee tõrgeteta äravool, süvendades kraave, puhastades põhja ja kaldad rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest jm vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest. 4.1.5. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus tuleb ette näha mahuti või tiigiga. Tuletõrje veevõtukohad peavad vastama standardi EVS-812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus’’ nõuetele. 4.1.6. Soojavarustus Kaugküttega liitumise võimalikkuse puudumisel, näeb planeering ette lokaalse küttesüsteemi rajamist, eelistatult maakütet. Täpsem küttelahendus lahendatakse projekteerimise käigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Arvestades Euroopa Liidu energiatõhususe nõudeid, on soovitav projekteerimisel kavandada alternatiivsete energiaallikate lahendusi, nt päikesekollektorite kasutamise võimalusi. 15 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 5. Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Tehnovõrkude servituudilepingud sõlmitakse vastavalt kinnistuomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringu elluviimisega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral lähtuda Ehitusseadustiku nõuetest. Planeeritavad teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks teede ja tehnovõrkude rajamist, seetõttu Audru vald ei pea detailplaneeringukohaseid rajatisi välja ehitama. 2. Kinnistusraamatusse tehakse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta. 3. Kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja mahasõidud Nurme teelt vastavalt planeeringulahendusele. 4. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja veevärgi (V3) ja reoveekanalisatsiooni (KO3 ja KOS3) ja reoveepumpla vastavalt detailplaneeringule. 5. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja elektriga varustamise vajaliku taristu (MP3) vastavalt detailplaneeringule (EK). 6. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja sidega varustamiseks vajaliku sidekanalisatsiooni (S3). 7. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 8. Saugaserva kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja (istutab) rohelise puhvervööndi Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele. Istutatud roheline puhvervöönd on krundi hoonetele kasutusloa taotlemise eelduseks. 9. Audru Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. 10. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 16 / 16