Tervise- ja tööministri .03.2018
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 1
ESMATASANDI TERVISHOIU TÕMBEKESKUSED
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Harjumaa Jüri alevik (Rae vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Laagri alevik (Saue vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Loo alevik (Jõelähtme vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Haabneeme alevik (Viimsi vald) piirkondlik
Harjumaa Kehra (Anija valla sisene linn) piirkondlik
Harjumaa Keila linn (Lääne-Harju vald) piirkondlik
Harjumaa Kose alevik (Kose vald) piirkondlik
Harjumaa Loksa linn piirkondlik
Harjumaa Maardu linn piirkondlik
Harjumaa Saku alevik (Saku vald) piirkondlik
Harjumaa Saue linn (Saue vald) piirkondlik
Harjumaa Tabasalu alevik (Harku vald) piirkondlik
Harjumaa Tallinna linn piirkondlik
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Harjumaa Haiba küla (Saue vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Kiili alev (Kiili vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Kuusalu alevik (Kuusalu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Paldiski linn (Lääne-Harju vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Raasiku alevik (Raasiku vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Hiiumaa Kärdla (Hiiumaa vald) piirkondlik
Hiiumaa Käina alevik (Hiiumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Jõhvi (Jõhvi valla sisene linn) piirkondlik
Ida-Virumaa Kiviõli linn (Lüganuse vald) piirkondlik
Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn piirkondlik
Ida-Virumaa Narva linn piirkondlik
Ida-Virumaa Sillamäe linn piirkondlik
Ida-Virumaa Aseri alevik (Viru-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Avinurme alevik (Mustvee vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Iisaku alevik (Alutaguse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Toila alevik (Toila vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Mustvee linn (Mustvee vald) piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Jõgeva linn (Jõgeva vald) piirkondlik
Jõgevamaa Põltsamaa linn (Põltsamaa vald) piirkondlik
Jõgevamaa Palamuse alevik (Palamuse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Puurmani alevik (Põltsamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Tabivere alevik (Tartu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa/ Mustvee linn (Mustvee vald) / Alatskivi alevik Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa (Peipsiääre vald)* piirkondlik*
2
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Järvamaa Koeru alevik (Järva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Järvamaa Paide linn piirkondlik
Järvamaa Türi (Türi vald) piirkondlik
Järvamaa Aravete alevik (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Imavere küla (Järva vald) / Koigi küla (Järva
Järvamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Järvamaa Järva-Jaani alev (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Läänemaa Haapsalu linn piirkondlik
Läänemaa Risti alevik (Lääne-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Kadrina alevik (Kadrina vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht.
Lääne-Virumaa Kunda linn (Viru-Nigula vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Vinni alevik (Vinni vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Rakvere linn piirkondlik
Lääne-Virumaa Tapa (Tapa valla sisene linn) piirkondlik
Lääne-Virumaa Väike-Maarja alevik (Väike-Maarja vald) piirkondlik
Lääne-Virumaa Laekvere alevik (Vinni vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Tamsalu (Tapa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Võsu alevik (Haljala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Põlvamaa Põlva (Põlva valla sisene linn) piirkondlik
Põlvamaa Räpina (Räpina valla sisene linn) piirkondlik
Põlvamaa Kanepi alevik (Kanepi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
3
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Põlvamaa Värska alevik (Setomaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Pärnu linn piirkondlik
Pärnumaa Vändra alev (Põhja-Pärnumaa vald) piirkondlik
Pärnumaa Sindi linn (Tori vald) / Paikuse alev (Pärnu linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Kilingi-Nõmme (Saarde valla sisene linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Audru alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Häädemeeste alevik (Häädemeeste vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Pärnu-Jaagupi alev (Põhja-Pärnumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Tõstamaa alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Lihula (Lääneranna vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kohila alev (Kohila vald) piirkondlik
Raplamaa Märjamaa alev (Märjamaa vald) piirkondlik
Raplamaa Rapla (Rapla valla sisene linn) piirkondlik
Raplamaa Järvakandi alev (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kaiu alevik (Rapla vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kehtna alevik (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Käru alevik (Türi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Orissaare alevik (Saaremaa vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Kuressaare linn piirkondlik
4
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Saaremaa Kärla alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Leisi alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Elva linn (Elva vald) piirkondlik
Tartumaa Tartu linn piirkondlik
Tartumaa Kambja alevik (Kambja vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Nõo alevik (Nõo vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Puhja alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Rõngu alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Võnnu alevik (Kastre vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Valgamaa Tõrva linn (Tõrva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Valgamaa Otepää (Otepää valla sisene linn) piirkondlik
Valgamaa Valga linn (Valga vald) piirkondlik
Valgamaa Puka alevik (Otepää vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Abja-Paluoja (Põhja-Sakala vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Suure-Jaani (Põhja-Sakala vald) piirkondlik
Viljandimaa Viljandi linn piirkondlik
Viljandimaa Karksi-Nuia (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Kolga-Jaani alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Mustla alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Mõisaküla linn (Mulgi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Võhma linn (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Võrumaa Antsla (Antsla valla sisene linn) piirkondlik
Võrumaa Võru linn piirkondlik
5
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Tervishoiukorralduslikult võib teine
Võrumaa Mõniste küla / Varstu alevik (Rõuge vald kohalik tegevuskoht olla kas Mõnistes või Varstus
Võrumaa Rõuge alevik (Rõuge vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Võrumaa Vastseliina alevik (Võru vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
*piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ning alternatiivina võib tegu olla
kohaliku tõmbekeskusega.
6
Tervise- ja tööministri .03.2018. a
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 2
TOETUSE MAKSIMAALNE SUMMA
Käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa:
Nimistuga
perearstide
arv keskuses 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Toetuse
maksimaalne
summa 641 300 759 000 853 600 1 017 500 1 134 100 1 243 000 1 350 800 1 467 400 1 607 100 1 709 400 1 827 100
2
Nimistuga
perearstide
arv keskuses 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
Toetuse
maksimaalne
summa 1 921 700 2 025 100 2 200 000 2 294 600 2 402 400 2 520 100 2 614 700 2 762 100 2 878 700 2 973 300 3 076 700
Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa:
Toetuse maksimaalne
summa 16 245 000
2
Tervise- ja tööministri .03.2018
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 3
ESMATASANDI TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT
Taotluse esitaja:
Projekti nimi:
Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum-
punktid
1) Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale 10
1. Projekti mõju meetme
kättesaadavusele ja esmatasandi tervisekeskuses
eesmärkide saavutamisele
toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule
(30%) 2) Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse 10
vähendamisele, mitmekesisusele ja seostatusele
esmatasandi tervisekeskuses (probleemide
komplekssele lahendamisele)
3) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 2
arengusuundadega ja demograafiliste trendidega ning
projekti mõju teenustele juurdepääsuks
teeninduspiirkonnas
4) Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste 8
juurdepääsule
2. Projekti põhjendatus
1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 10
(25%)
2) Projekti vajaduspõhisus 5
3) Projekti mõju elanikkonnale 10
3. Projekti kuluefektiivsus
1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus ehk 4
(15%) tõhusus väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja
väljundi suhtena
2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 7
sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut
3) Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine 4
4. Toetuse taotleja suutlikkus
Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15
projekti edukalt ellu viia
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti
(15%) elluviimiseks kavandatud viisil
5. Projekti mõju läbivatele
1) Projekti mõju regionaalsele arengule 8
teemadele
(15%)
2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2
3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5
2
Tervise- ja tööministri .03.2018
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 4
MAAKONDLIKU TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT
Taotluse esitaja:
Projekti nimi:
Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum-
punktid
1) Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja 10
1. Projekti mõju meetme
mitmekesisusele maakondlikus tervisekeskuses
eesmärkide saavutamisele
2) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 5
(25%) arengusuundadega ja demograafiliste trendidega
3) Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste 10
juurdepääsule
2. Projekti põhjendatus
1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 15
(30%)
2) Projekti vajaduspõhisus 5
3) Projekti mõju elanikkonnale 10
3. Projekti kuluefektiivsus
1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus 7
(20%)
2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 9
sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut
3) Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine 4
ja optimaalne ruumikasutus (4 punkti)
4. Toetuse taotleja suutlikkus
Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15
projekti edukalt ellu viia
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti
(15%) elluviimiseks kavandatud viisil
5. Projekti mõju läbivatele
1) Projekti mõju regionaalsele arengule 3
teemadele
(10%)
2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2
3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5
2
Tervise- ja tööministri määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020
Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14
nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja
Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Rahandusministeerium
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ERFi kaasabil rahastatavale prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete
tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“
tegevusele 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“.
STS § 15 lõike 1 alusel võib investeeringuprojektidele RA toetuse andmiseks koostada
investeeringute kava. Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht
toetuse andmise tingimuste määruse. Määrus kehtestatakse STS § 15 lõike 2 alusel.
Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36
„Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ uus terviktekst (edaspidi määrus).
Uus terviktekst kehtestatakse, sest muudetakse taotluste menetlemise etappe ja pikkust ning
lisatakse uus toetatav tegevus – maakondliku tervisekeskuse rajamine. Taotluste
menetlemine muutub taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute
kava kinnitamist toimub sama taotluse alusel taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse tegemine. Muudatuse tulemusena väheneb taotlejate administratiivne koormus
taotluse ettevalmistamisel ning lüheneb taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemise aeg.
Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi
tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.
Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest investeeringute
kava rahastamisskeemiga kokku 114 025 000 euro ulatuses, millest ERFi vahendid on
85 591 250 eurot, riiklik kaasfinantseering 108 750 eurot ja toetuse saajate omafinantseering
28 325 000 eurot. Investeeringute kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.
2016. aastal korraldatud esimese taotlusvooruga eraldati Vabariigi Valitsuse 8. septembri
2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2
„Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava
kinnitamine“ (edaspidi esimene taotlusvoor) ERFi vahendeid kokku 59-le esmatasandi
tervisekeskuse projektile summas 63 078 419 eurot.
RÜ-le esitati 56 projekti toetuse taotlust, millest vastavaks tunnistati ja rahuldamise otsuse
said 55 projekti, millele eraldatav ERFi vahendite summa on 57 100 904 eurot.
Meetme teise taotlusvooru ERFi vahendite jääk on 28 490 346 eurot, mis suunatakse
esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse
esmatasandi tervisekeskuste loomiseks, põhjendatud juhul esimeses taotlusvoorus
rahuldatud toetuse taotluste otsuste muutmiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga
võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136,
[email protected]) koostöös
tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juhi Heli Palustega (tel 626 9127,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Lily Mals (tel 626 9519,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrus nr 36
„Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“, mille Riigiteataja avaldamismärge on RT I,
14.08.2015, 22.
II Määruse sisu
Määrus koosneb kuuest peatükist ja 33 paragrahvist, kolmas peatükk koosneb omakorda
kolmest jaost. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi;
3) taotlemine:
1. jagu: taotlus, taotleja ja taotluse menetlus;
2. jagu: investeeringute kava koostamise ja muutmise kord;
3. jagu: projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord;
4) taotleja, toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ning Terviseameti õigused ja
kohustused;
5) toetuse maksmine;
6) rakendussätted.
Määrusel on neli lisa:
Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused
Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa
Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht
Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht
2
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, sisustatakse esmatasandi ja
maakondliku tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) üldtingimused, kehtestatakse
toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitajad, nimetatakse RA ja RÜ ning
sätestatakse vaiete menetleja.
Määruse § 1 kohaselt kehtestab määrus toetuse andmise tingimused meetme tegevuse
2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ elluviimiseks.
Määruse § 2 lõikes 1 defineeritakse esmatasandi tervisekeskus kui taristu, kus osutatakse
esmatasandi tervishoiu teenuseid. Esmatasandi tervisekeskuse taristuks loetakse ühes
hoones või üksteisele lähedal paiknevates hoonetes esmatasandi teenuste osutamist.
Esmatasandi tervisekeskuse taristus on kohustus osutada üldarstiabi vähemalt kolme
perearsti nimistu poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue perearsti nimistu poolt
vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Narvas,
Pärnus või Kohtla-Järvel.
Nimistute arvu kindlaks määramisel on lähtutud elanike arvust ja tihedusest ning
esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise ja investeeringute ratsionaalse kasutamise
põhimõttest saada maksimaalne lisaväärtus optimaalsete kulutustega.
Kohustuslikud on ka ambulatoorne iseseisev õendusabi vähemalt koduõendusteenusena,
iseseisev ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena ning
ambulatoorne eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse
tähenduses, välja arvatud füsioteraapia basseinis.
Lõike 2 kohaselt on esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht esmatasandi
tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi
tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on
tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti
vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad
tegevusloal kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuses teenuste osutamise
alustamisel.
Lõikes 3 on sõnastatud eelleping kui kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse
osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi
tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu
esmatasandi teenuse osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses teenuseid
vähemalt kümme aastat.
Lõige 4 nimetab esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused, milleks on üldarstiabi,
koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia.
Lõikes 5 on nimetatud esmatasandi tervishoiu teisesed teenused ja lõikes 6 esmatasandi
tervishoiu teenuseid toetavad teenused. Nimetatud teenuste nimekiri lähtub Vabariigi
Valitsuse heakskiidetud dokumendist „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“.
Füsioteraapia all peetakse silmas nii aktiivset kui ka passiivset füsioteraapiat, välja arvatud
füsioteraapiat basseinis. Sotsiaalnõustamine võib hõlmata ka lastekaitseteenuseid.
Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse nimetus lähtub
sotsiaalhoolekande seaduse sotsiaalteenuste loetelust ning ka sisu on kirjeldatud samas
seaduses.
3
Lõike 7 kohaselt on esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja esmatasandi tervisekeskuste
tegevuskohad sätestatud määruse lisas 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused
jagunevad piirkondlikeks ja kohalikeks. Piirkondlikuks loetakse tõmbekeskust, kus on
esmatasandi tervisekeskuse tegevuskoht. Kohalikuks loetakse tõmbekeskust, kus asub
esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Kohalik tõmbekeskus peab olema seotud
sama maakonna piirkondliku tõmbekeskusega. Lisas 1 on tärniga tähistatud need
piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise
võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ning alternatiivina võib tegu olla kohaliku
tõmbekeskusega. Selgitused on esitatud lisa 1 veerus „Märkused“.
Tõmbekeskuste loetelu lähtub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse
RAKE projekti aruandest „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse
vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli
loomine (2013–2014)“, võttes seejuures arvesse Terviseameti hinnangut üldarstiabi
kättesaadavusele ja korraldusele.
Esimese taotlusvooru tulemusena planeeritakse aastatel 2017–2023 üle Eesti rajada 55
esmatasandi tervisekeskust. Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36
„Esmatasandi tervisekeskuste kaasaajastamine“ § 15 kohaselt oli igasse maakonda
arvestatud investeering vähemalt kahe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks (v.a
Hiiumaa) ning investeering maakonnakeskusesse. Esimeses taotlusvoorus ei täidetud seda
kriteeriumit viies maakonnas: Jõgeva, Võru ja Hiiu maakonna keskusest ei esitatud
investeeringute kava taotlust, Saare ja Pärnu maakonnast esitati vaid üks taotlus.
Tallinna linna rajatakse kaheksa esmatasandi tervisekeskust, esimene neist alustas tööd
2018. aasta alguses Mustamäe linnaosas. Harju maakonda ehitatakse veel üheksa
esmatasandi tervisekeskust Anija, Viimsi, Harku, Kose, Rae, Saku ja Saue valda ning Saue
ja Loksa linna. Määruse lisa 1 kohaselt oleks võinud Rae valla Jüri aleviku piirkondlik
tõmbekeskus olla ka kohalik tõmbekeskus, olles seotud Tallinnas asuva esmatasandi
tervisekeskusega, kuid Rae valda teenindavate perearstide koostöö tulemusena rajatakse
esmatasandi tervisekeskus. Laagri alevik Saue vallas oleks võinud samuti RAKE uuringu
järgi alternatiivina olla kohalik tõmbekeskus Tallinnas Nõmme linnaosas või Saue linnas
asuvale piirkondlikule tõmbekeskusele.
Piirkondlikest tõmbekeskustest on Harju maakonnas katmata Loo alevik Jõelähtme vallas,
Keila ja Maardu linn ning kohalikest tõmbekeskustest Haiba küla, Paldiski ja Kuusalu.
Jõelähtme teeninduspiirkonnas on kolm perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 4108 isikut
(siin ja edaspidi nimistute suurused ja nimistuid puudutav info 1. juuni 2017. aasta seisuga).
Seega, eraldiseisvalt Loo alevik piirkondlikuks tõmbekeskuseks ei kvalifitseeruks ning peaks
geograafilist paiknemist ja inimeste liikumist Tallinna suunal arvestades tegema koostööd
Tallinna teeninduspiirkonna perearstidega.
Keila teeninduspiirkonnas on kaheksa perearsti nimistut, mille täituvus on 14 838 isikut.
Lisaks on Paldiski linnas kaks nimistut, mille täituvus on 2949 isikut. Arvestades Keila linna ja
valla teeninduspiirkonna perearstide tegevuskohtade asukohti ja nende seisukorda, Keila
geograafilist paiknemist ja seotust kohalike tõmbekeskustega, on Keilasse kindlasti vaja
kaasaegset esmatasandi tervisekeskust.
Maardus osutatakse üldarstiabi üheksa nimistuga perearsti poolt 14 639 isikule. Kõik
teenuseosutajad on koondunud Kallavere haigla ruumidesse.
Kuusalu valla teeninduspiirkonnas on kaks perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 3377
isikut. Geograafilist asukohta ja ümberkaudsete perearstide teeninduspiirkondi arvestades ei
kvalifitseeruks Kuusalu piirkondlikuks tõmbekeskuseks.
4
Esimese taotlusvooru tulemusena Hiiu maakonda esmatasandi tervisekeskust ei rajata.
Hiiumaal on kuus perearsti nimistut, millest kolm on alla piirsuuruse (st nimistute täituvus alla
1200). Tegemist on Käina ja Emmaste valla perearstide nimistutega. Haldusreformi
tulemusena moodustatakse Hiiu maakonnas tervet maakonda hõlmav omavalitsusüksus.
Arvestades geograafilist eripära, perearstide vanust, nimistute täituvust ja nende kahanevat
tendentsi, peaks tervishoiukorralduslikult Hiiumaal olema maakonnakeskuses asuv
tervisekeskus, mis kataks ära terve maakonna teenusevajaduse, ja teine tegevuskoht Käina
alevikus.
Jõgeva maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused piirkondlikesse tõmbekeskustesse Mustvees ja Põltsamaal. Kohalikest
tõmbekeskustest tehakse investeeringuid Puurmanis, mis on seotud Põltsamaa esmatasandi
tervisekeskusega. Maakonnakeskusest Jõgeva linnast taotlust ei esitatud.
Tervishoiukorralduslikult ja geograafilist paiknemist arvestades on maakonnakeskusesse
tervisekeskust vaja. Jõgeva linna ja valla teeninduspiirkonnas osutatakse üldarstiabi seitsme
perearsti nimistu patsientidele (10 775 isikut). Kohalikest tõmbekeskustest on Jõgeva
maakonnas katmata Palamuse ja Tabivere, kus üldarstiabi osutatakse vastavalt 1371 ja 1430
isikule.
Esimese taotlusvooru tulemusena luuakse Võru maakonnas esmatasandi tervisekeskus
Antslasse, kuhu koonduvad kolme nimistu perearstid. Võru maakonnas on kokku 21
perearsti nimistut, kus üldarstiabi osutatakse 33 136 isikule, seega ei kata Antslasse rajatav
piirkondlik tõmbekeskus kogu maakonna teenusevajadust. Lisaks piirkondlikule
tõmbekeskusele Võru linnas on maakonnas vajadus rajada tervisekeskuse teised
tegevuskohad ka kohalikes tõmbekeskustes Vastseliinas, Rõuges ja Mõnistes või Varstus.
Pärnu maakonnas luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskus
maakonnakeskusesse. Lisaks Pärnu linna teeninduspiirkonna perearstidele koonduvad
rajatavasse esmatasandi tervisekeskusesse ka Lihula ja Hanila valla, Kihnu saare ja Surju
valla teeninduspiirkonnaga perearstid. Kohalikest tõmbekeskustest on Pärnu maakonnas
katmata Audru, Häädemeeste ja Pärnu-Jaagupi. RAKE uuringu kohaselt võiks Pärnu-
Jaagupi olla ka eraldiseisev esmatasandi tervisekeskus, kuid Terviseameti hinnangul ei oleks
see tervishoiukorralduslikult, arvestades nimistute täituvust, jätkusuutlik ning Halinga vald
peaks seotud olema Pärnu esmatasandi tervisekeskusega. Halinga valla
teeninduspiirkonnas on kolm perearsti, kes osutavad üldarstiabi 3835 isikule. Seega ei
kvalifitseeruks Pärnu-Jaagupi eraldiseisvana esmatasandi tervisekeskuseks.
Haldusreformi tulemusena hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu.
Tõstamaa alevik on määruse lisa 1 järgi kohalik tõmbekeskus.
Esimese taotlusvooru tulemusena ei planeerita esmatasandi tervisekeskuseid piirkondlikesse
tõmbekeskustesse Vändras, Sindis/Paikusel ja Kilingi-Nõmmel. Kilingi-Nõmmel, Saarde valla
teeninduspiirkonnas, osutatakse teenust kahe nimistu 3150 patsientidele. Lisaks on Saarde
vallas veel üks nimistu, kus teenust osutatakse 1568 isikule, sh on perearsti
teeninduspiirkonnaks ka Häädemeeste vald. Vändras oleks tervishoiukorralduslikult,
arvestades teeninduspiirkonna perearste ja nende nimistute suurust, võimalik rajada
piirkondlik tõmbekeskus. Nelja perearsti nimistu täituvus on 5777 isikut.
Saare maakonnas rajatakse Kuressaare haiglaga samas taristus esmatasandi
tervisekeskus, kuhu koondub 12 perearsti ja millel on teine tegevuskoht Leisis. Orissaarest,
mis määruse lisa 1 järgi võib samuti olla piirkondlik tõmbekeskus, esimeses taotlusvoorus
taotlust ei esitatud. Orissaare on geograafilist ja kohapealset olukorda ning teenusevajadust
arvestades erandlik. Orissaare teeninduspiirkonnas, mis hõlmab ka Laimjala ja Pöide valda,
osutatakse üldarstiabi ühe nimistuga perearsti poolt 2525 isikule. Ümberkaudse
5
teeninduspiirkonnaga perearstid, v.a Muhu saar, on koondunud esimese taotlusvooru
tulemusena Kuressaarde rajatavasse esmatasandi tervisekeskusesse.
Lääne-Viru maakonda rajatakse esmatasandi tervisekeskused Kadrinasse, Rakverre,
Väike-Maarjasse ja Tapale. RAKE uuringu kohaselt peaks Väike-Maarja esmatasandi
tervisekeskuse teeninduspiirkond moodustuma lisaks Väike-Maarja vallale ka Tamsalu ja
Rakke vallast. Esimese taotlusvooru tulemusena on Väike-Maarja esmatasandi
tervisekeskusesse koondunud lisaks Väike-Maarja ja Tamsalu perearstidele ka Laekvere
perearst, mille tulemusena planeeritakse esmatasandi tervisekeskuse teised tegevuskohad
ka Tamsalusse ja Laekverre. Rakke valla elanikele hakkavad tervishoiuteenuseid osutama
Järva maakonnas Koeru esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad teenuseosutajad, sest
juba praegu on Rakke valla teeninduspiirkonna nimistu seotud Koeru teeninduspiirkonnaga.
Maakonnakeskusesse ehk Rakverre rajatav esmatasandi tervisekeskus teisi tegevuskohti ei
planeerinud, üldarstiabi planeeritakse osutama hakata kümne nimistu patsientidele.
Lääne-Viru maakonnas on esimese taotlusvooru tulemusena katmata Kunda linn ja Vinni
alevik, mis võiksid alternatiivina olla Rakveres asuva esmatasandi tervisekeskuse teised
tegevuskohad. Kunda võib tervishoiukorralduslikult olla ka iseseisev piirkondlik tõmbekeskus,
kui lisaks kahele Kunda teeninduspiirkonna perearstile koonduks sinna ka Rägavere valla
perearst. Sellisel juhul täidetakse määruses sätestatud kvalifitseerimistingimus, et kolm
perearsti osutavad üldarstiabi vähemalt 4500 isikule (Kunda ja Rägavere nimistute täituvus
kokku 4770 isikut). Lisaks on piirkondliku tõmbekeskusena katmata ka Võsu, mis
haldusreformi tulemusena hakkab kuuluma Haljala valda. Võsu teeninduspiirkonnaga
perearsti nimistu täituvus on 1051 isikut.
Ida-Viru maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena kaheksa esmatasandi
tervisekeskust viide piirkondlikku tõmbekeskusesse. Maakonnakeskusesse Jõhvi
planeeritakse esmatasandi tervisekeskus üheksale perearstile, mille teine tegevuskoht asub
Toilas. Kohtla-Järvele luuakse kaks esmatasandi tervisekeskust, Ahtme ja Järve
linnaosadesse, mis tervishoiukorralduslikult katab ära kogu piirkonna teenusevajaduse. Kaks
tervisekeskust rajatakse ka Sillamäele ja Narva. Kiviõli linna planeeritakse üks esmatasandi
tervisekeskus viiele perearsti nimistule.
Kohalikest tõmbekeskustest ei planeerita esimese taotlusvooru tulemusena investeeringuid
Aserisse, Avinurme, Iisakusse ega Narva-Jõesuusse. Avinurme teeninduspiirkonna nimistu
on liidetud Mustvee teeninduspiirkonna perearsti nimistuga, kes hakkab teenust osutama
Mustvee esmatasandi tervisekeskuses.
RAKE uuringu kohaselt on Järva maakonnas teenusevajaduse mõttes optimaalne
planeerida kolm esmatasandi tervisekeskust vastavalt Paide linna, Türile ja Koeru alevikku,
kuhu esimese taotlusvooru tulemusena ka esmatasandi tervisekeskused rajatakse. Järva
maakonnas ei ole esmatasandi tervisekeskusesse koondunud viie nimistu perearstid, kellest
kolm perearsti pakuvad teenust ühise üldarstiabi osutava äriühingu kaudu Paide linna ning
Paide, Albu ja Ambla valla patsientidele.
Põlva maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena kaks esmatasandi
tervisekeskust – maakonnakeskusesse Põlvas ning Räpinasse, kus investeeringuid tehakse
ka Värskas asuvas esmatasandi tervisekeskuse teises tegevuskohas. Esmatasandi
tervisekeskusesse on koondunud 17 maakonna perearstist 14. Kohalikest tõmbekeskustest
on katmata Kanepi alevik.
Valga maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse Valga linna,
Tõrva ja Otepääle. Tervishoiukorralduslikult on terve maakonna teenusevajadus kaetud,
olgugi et Puka alevikus kui kohalikus tõmbekeskuses investeeringuid ei planeeritud.
6
Viljandi maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused samuti kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse
Viljandi linna, Abja-Paluojasse ja Suure-Jaani. Abja-Paluoja esmatasandi tervisekeskus
planeerib esmatasandi tervisekeskuse teisi tegevuskohti kohalikes tõmbekeskustes
Mõisakülas ja Karksi-Nuias, esmatasandi tervisekeskusesse on koondunud viis perearsti
nimistut. Suure-Jaani esmatasandi tervisekeskusesse koondunud perearstid plaanivad
jätkata vastuvõttude tegemist ka Kõpus, Vastsemõisas, Olustveres, Võhmas, Kõos ja Viljandi
linnas, esmatasandi tervisekeskusesse on koondunud samuti viis perearsti nimistut. Viljandi
esmatasandi tervisekeskuse moodustavad 14 perearsti, kes osutavad üldsarstiabi 24 554
isikule.
Rapla maakonnas on RAKE uuringu kohaselt teenusevajadust arvestades vajadus kolme
piirkondliku tõmbekeskuse rajamiseks maakonnakeskusesse Raplasse, Kohilasse ja
Märjamaale. Esimese taotlusvooru tulemusena on kõik maakonna perearstid esmatasandi
tervisekeskusesse koondunud.
Lääne maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused
Haapsalu linna ja Lihulasse. Geograafilist paiknemist arvestades on RAKE uuringu kohaselt
kohalikuks tõmbekeskuseks Risti alevik Lääne-Nigula vallas, mille perearst koondub
Haapsalu esmatasandi tervisekeskusesse. Haapsalu esmatasandi tervisekeskus on
planeeritud kuuele perearstile. Lihula esmatasandi tervisekeskuse moodustavad Lihula,
Koonga, Tõstamaa ja Varbla valla teeninduspiirkonnaga kolm perearsti. Haldusreformi
tagajärjel hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu. Tõstamaa puhul on
tegemist kohaliku tõmbekeskusega.
Tartu maakonnas on tervishoiukorralduslikult ja RAKE uuringule tuginedes vajadus
esmatasandi tervisekeskuste järele Tartu linnas, Alatskivil ja Elvas. Esimese taotlusvooru
tulemusena nimetatud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskused ka
rajatakse, sealjuures luuakse Tartu linna kolm esmatasandi terviskeskust. Elvasse
planeeritakse esmatasandi tervisekeskust üheksale perearsti nimistule. Kohalikeks
tõmbekeskusteks on Kambja, Nõo, Puhja, Rõngu ja Võnnu alevik, kuid esimese taotlusvooru
tulemusena sinna investeeringuid ei planeeritud.
Määruse §-s 3 defineeritakse maakondlik tervisekeskus kui maakonnakeskuses asuv taristu,
kus määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas taristus
maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglaga.
Määruse § 4 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise
eesmärk on tervisekeskuste kaasaegse infrastruktuuri loomine, misjärel suureneb
kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis tagab tööhõives püsimise ja tööhõivesse
naasmise. Meetme tegevusest toetatakse esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse
(edaspidi koos tervisekeskus) infrastruktuuri projektide elluviimist, mille tulemusena luuakse
taristu mitmekülgsete tervishoiuteenuste osutamiseks.
Lõige 2 sätestab, et toetuse andmise tulemuse väljundinäitajateks on vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla.
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on määruse tähenduses
maakondlik tervisekeskus.
Kaasajastatud üldhaigla võrgustamine esmatasandi tervishoiuga tähendab seda, et
esmatasandi tervisekeskusega samas taristus ehitatakse HVA üldhaigla. Võrgustumise
eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada
7
patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu
efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide, meditsiiniseadmete,
labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada
koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel.
Määruse § 5 nimetab meetme RA ja RÜ. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a
korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“
on tervishoiu infrastruktuuri projektide RA Sotsiaalministeerium ja RÜ
Rahandusministeerium.
Määruse § 6 sätestab vaiete menetleja. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ
otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude
abikõlblikkus, meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal abikõlblikest
kuludest ja piirsumma ning riigiabiga seonduv.
Määruse § 7 punkti 1 kohaselt toetatakse üldarstiabi, ambulatoorse iseseisva õendusabi
vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja füsioteraapia;
psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenuse ja sotsiaalnõustamise ning HVA
haigla ambulatoorse eriarstiabi; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise
teenuse ning rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse
ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.
Üldarstiabi ruumidest on abikõlblikud teenuse osutamise ruumid perearstile ja -õele ning
protseduuriruumid. Abikõlblikud on ka nimistu juures töötava arsti (abiarsti) ruumid.
Lastearsti ehk pediaatri ruumid on mitteabikõlblikud.
Füsioteraapia raames kasutab füsioterapeut vastavalt vajadusele patsiendi raviks lisaks
võimlemisele, massaažile, mudaravile ja vannidele ka aparaatset füsioteraapiat (magnetravi,
elektriravi, laserravi, ultraheliravi, sooja- ja külmaravi). Tegemist on abikõlblike ruumidega.
Füsioteraapia basseinis (sh ka taastusraviteenusena) on mitteabikõlblik.
Imikute toitmise ruum, füsioteraapia kasutamiseks riietusruum jms on abikõlblikud, kui need
on teenuse osutamisega seotud.
Punkti 2 kohaselt toetatakse meetme tegevusest esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla ehitamist. Esmatasandi tervishoiuga võrgustumine määruse
tähenduses on üldhaigla ehitamine esmatasandi tervisekeskusega samas taristus. Selle
tulemusena moodustatakse maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse ambulatoorse ja
statsionaarse eriarstiabi kõrval ka määruse mõistes esmatasandi tervishoiuteenuseid.
Määruse § 8 sätestab kulude abikõlblikkuse. Arvestades meetme tegevuse ressursse ja
investeeringute vajadusi, toetatakse ainult projektide otseseid, mitte kaudseid kulusid, seega
tuleb vajaduse korral arvestada kulusid proportsionaalselt.
Kulude abikõlblikkuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.
Lõikes 2 on esitatud määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu.
Abikõlblikud kulud on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti
eesmärkide saavutamiseks.
8
Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside (v.a taotluse
koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning
maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud, samuti detailplaneeringu
koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja
hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik (vastavalt ühendmääruse § 4 punktile
8) 10% projekti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve,
projekteerimise, riigihangete tegemise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus-
ja rekonstrueerimiskulud. Abikõlblikud on ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on
ehituse osaks (nt lift, lambid, kraanikausid jms). Mööbel ja kunstiteosed ei ole abikõlblikud.
Teavitamisega seotud kulud on eelkõige objekti EL-märgistusega sildid ning tänu- ja
infotahvlid, samuti projektide avaürituste ja nurgakivi paigaldamistega seonduvate ürituste
kulud. Väliskeskkonna rajamise kulud on näiteks haljastuse ja parklate rajamise kulud.
Abikõlblikud on ka ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus püsivalt paigaldatavate
meditsiiniseadmete, mis on meditsiiniseadmete andmekogusse kantud, hankimine ja
paigaldamine.
Lõikes 3 on esitatud määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu.
Täiendusena § 8 lõikes 2 sätestatule on abikõlblik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi
osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapp
on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud.
Funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab haigla vastutuspiirkonda iseloomustavaid
andmeid (teeninduspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud
rahvastikunäitajad), osutatavate tervishoiuteenuste analüüsi (tervishoiuteenuste loetelu,
uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad) ning sellest tulenevalt
ambulatoorsete külastuste ja voodite vajaduse näitajaid erialade kaupa. Analüüsi
koostamisel tuleb arvestada tervishoiupoliitika arengusuundade ja vastutuspiirkonna
rahvastikunäitajate, viimaste aastate tervishoiustatistika ning tervishoiuteenuste osutamist
reguleerivate õigusaktidega. I etapp hõlmab ka tervishoiutöötajate vajaduse prognoosi.
Funktsionaalse arengukava II etapp koosneb HVA haigla ruumiprogrammist ja planeeritavast
ehituseelarvest, olles maakondliku tervisekeskuse ehitusprojekti koostamise aluseks.
Lõike 4 kohaselt on käibemaks projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et
vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning
käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse
käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise
põhimõtetest (KMS § 32).
KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema
maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks
kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik
ERFist finantseerimiseks, kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20
sätestatule;
2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16
sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille
sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.
Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane
kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
9
KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas
proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse
mahaarvamise segameetodit.
Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel
maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks
arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult.
Tervishoiuteenuste osutamine on KMS § 16 kohaselt maksuvaba käive, mille tarbeks
soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu ei saa arvestatud käibemaksust maha
arvata. Lisaks põhitegevusele osutavad tervisekeskused teenuseid, mis kuuluvad
käibemaksuga maksustamisele ja millelt arvestatud käibemaksust on haiglal õigus maha
arvata nende teenuste tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks.
Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad
maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna
sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksust ning seda ei
ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel
ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu-
ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, siis on tehniliselt keerukas
kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga
mitteseotud arvetelt.
Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha
arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse
meetodi korral abikõlblikuks lugeda.
Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui
käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu
otsearvestuse meetodit.
Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse
arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga,
ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja
jaoks lõplik kulu.
Lõike 5 kohaselt on esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest psühholoogilise nõustamise
või vaimse tervise õe teenuse ja sotsiaalnõustamisteenuse ning toetavatest teenustest
proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse (sh abivahendite ladu) ja
rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine abikõlblik kuni
20% ruumide pinna üldmahust.
Ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine esmatasandi
tervisekeskuses on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust, kui ambulatoorne
eriarstiabi on kinnitatud HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapiga ning tegu on Eesti
Haigekassa geograafilise kättesaadavuse põhimõtete kohaselt IV ehk maakondliku taseme
ambulatoorse eriarstiabi erialaga, milleks on: sisehaigused, üldkirurgia, oftalmoloogia,
günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia ja taastusravi.
Abikõlblikeks ruumideks on ambulatoorse eriarstiabi erialade vastuvõtukabinetid,
protseduuriruumid, IT-ruumid, serveriruumid, puhkeruumid patsientidele ja personalile,
riietusruumid patsientidele ja personalile (v.a saun), sekretäri kabinet. Siinkohal on oluline, et
taotleja ise peab kindlaks tegema kas osutatakse abikõlblikku eriarstiabi või mitte. Näiteks
kas kardioloog on planeeritud sisehaiguste eriala ja ortopeed üldkirurgia eriala all või mitte.
10
EKG, koormustesti, röntgeni, ultraheli jms kabinetid on abikõlblikud, kui toetuse saajaks on
HVA haigla (tegemist on protseduuriruumidega). Kui ruume kasutavad ka mitteabikõlblikud
erialad, tuleb kasutada proportsiooni. Kui maksetaotluse esitamisel ei ole toetuse saaja kui
HVA haigla funktsionaalset arengukava kinnitatud, loetakse ambulatoorse eriarstiabi ruumide
ehitamine ja rekonstrueerimine mitteabikõlblikuks.
Kui esmatasandi tervisekeskuse projekti taotlejaks / toetuse saajaks ei ole HVA haigla, on
ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumid mitteabikõlblikud, sh ka näiteks röntgeni jms
kabinetid või HVA haigla poolt osutatava ambulatoorse eriarstiabi vastuvõturuumid.
Logopeedi kabinet on abikõlblik, kui teenuse osutamine toimub rehabilitatsiooniteenuse
raames, lastekaitsetöötaja kabinet on abikõlblik, kui teenust osutatakse sotsiaalnõustamise
kaudu.
Lõike 6 kohaselt on esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö
käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine
abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine
on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.
Piirang on arvestuslik. Abikõlblikud on üksnes esmatasandi tarbeks vajalikud kulud. Kui
meditsiiniseade on kasutusel nii esmatasandi kui eriarstiabi tarbeks, kasutatakse
proportsionaalset arvestust. Proportsiooni arvutamisel lähtutakse esmatasandi ja eriarstiabi
teenuseosutajate poolt suunatud isikute arvu suhtest meditsiiniseadme amortisatsiooni
perioodi alguses ja lõpus.
Lõike 7 kohaselt on maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö
käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine
abikõlblik, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi
osutamiseks. Tulenevalt haiglatele kehtestatud nõuetest eeldab üldhaigla mahus eriarstiabi
osutamine mitmete seadmete olemasolu, mis oma iseloomult on ehitisse püsivalt
paigaldatavad meditsiiniseadmed. Seetõttu on nende seadmete abikõlblikkus maakondliku
tervisekeskuse jaoks põhjendatud.
Määruse § 9 lõige 1 sätestab meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti
abikõlblikkuse periood on rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku
1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a. Rakenduskava abikõlblikkuse periood lõpeb
2023. aasta detsembris. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on
planeeritud 31. august 2023, et tagada ajavaru ettenägematutel asjaoludel pikenenud
projektide lõpetamiseks rakenduskava abikõlblikkuse perioodil.
Lõige 2 sätestab, et enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks
võib taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014.
See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsust tehtud projekti ettevalmistamisega
seotud kulusid võib hüvitada tagantjärele alates 1. jaanuarist 2014. a juhul, kui projekti
taotlus rahuldatakse ja nende kulude hüvitamine on rahastamisotsuses ette nähtud. Kui
projekti taotlust ei rahuldata, siis projekti ettevalmistamise kulusid ei hüvitata.
Abikõlblikkuse varasem kuupäev 1. jaanuar 2014 taotluse esitamisest on tingitud
õiguspärasest ootusest. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna vastutavad isikud on
osalenud alates 2013. aastast rohkem kui 40 kohtumisel, millest on osa võtnud
maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, perearstide jt huvigruppide ja partnerite esindajad.
Nimetatud kohtumistel on informeeritud, et abikõlblikkuse perioodi algus on 2014. aasta 1.
jaanuar.
11
Määruse § 10 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu, milleks on lõike 1 kohaselt 75%
abikõlblikest kuludest ja toetuse saaja omaosalus sellest tulenevalt vähemalt 25%.
Lõige 2 sätestab, et eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal
abikõlblikest kuludest kinnitatakse investeeringute kavas. Toetuse saaja kohustuseks on
katta projekti kogumaksumuse ja toetuse vahe.
Lõikes 3 on reguleeritud abikõlblikest kuludest puhastulu mahaarvestamine vastavalt
ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud
puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette
kulude ja tulude analüüsi metoodika.
Lõike 4 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa sätestatud määruse lisas 2.
Esmatasandi tervisekeskuse toetuse summa aluseks on esmatasandi tervisekeskusesse
koonduvate nimistute arv.
Esmatasandi tervisekeskuste toetuse maksimaalsed summad on koostatud arvestusliku
metoodika alusel vastavalt eeldatavale ruutmeetrite vajadusele eri suurusega esmatasandi
tervisekeskustes, võttes arvesse vastava esmatasandi tervisekeskuse nimistute, personali ja
külastajate eeldatavat keskmist arvu. Ehitushindade kallinemise tõttu on lisas 2 suurendatud
toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu kohta 10% võrreldes esimese
taotlusvooruga.
Eri suurusega esmatasandi tervisekeskuste toetuse maksimaalsete summade arvestuses on
kasutatud eeldatavat ruutmeetri ehituse hinda.
Iga perearsti juurde on arvestatud kahe pereõe töökoht, st kolme perearstiga keskuses
töötavad arvestuslikult kolm perearsti ja kuus pereõde. Igale perearstile ja -õele on
planeeritud omaette vastuvõtukabinet suurusega 16 m2. Vastavalt sotsiaalministri 29.
novembri 2001. a määrusele nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele
ja aparatuurile“ peab koos töötavatel perearstidel olema vähemalt üks protseduuriruum
kolme perearsti kohta suurusega 16 m2. Planeeritud on üks ämmaemanda vastuvõturuum
suurusega 16 m2, üks vaimse tervise õe ja üks sotsiaaltöötaja vastuvõturuum suurusega 16
m2.. Planeeritud on üks ruum koduõele suurusega 12 m2 arvestusega, et vajalik on arvutiga
töökoht ruumis, kuna ravitegevus toimub väljaspool esmatasandi tervisekeskust.
Füsioteraapia vastuvõtukabineti suurus on 16 m2, füsioteraapia grupiteraapia saali suurus on
20–55 m2, lisaks riietus-/pesemisruum (10 m2). Juhataja kabinet on planeeritud suurusega 12
m2, arvestades arvutiga töökohta ja nõupidamisvõimalust 2–3 inimesega. Nõupidamis- ja
koolitusruum on planeeritud kolme perearstiga keskuses (arvestusega kümme töötajat) 20
m2, s.o 1,1 m2 inimese kohta.
Lisaks on planeeritud üld- ja abiruumid. Tualettruume on planeeritud üheksa üheaegse
külastaja kohta vähemalt üks. Invatualettruumi suuruseks on planeeritud 5,5 m2 ja
tavatualettruumi suuruseks 1,5 m2, lähtudes Neufert´i planeerimissuunistest. Koristusruume
suurusega 2 m2 on planeeritud arvestusega vähemalt 15 kabineti kohta üks.
Garderoobi, fuajee (sh tuulekoda koos lapsevankrite, ratastooli hoidmise pinnavajadusega)
planeerimisel on arvestatud pinnavajadusega 20 inimesele 20 m2.
Ooteruumi (sh koridorid), registratuuriruumi planeerimisel on lähtutud kabinettide arvust ja
ooteruumi laiusest (arvestusega ratastoolis liikujatega) 2,1 m.
12
Abiruumidest on planeeritud üks serveriruum 4 m2, abivahendite ruum 8 m2,
desinfektsiooniruum portatiivsele autoklaavile 8 m2. Ventilatsiooniruumi pindalaks on
arvestatud 40 m2 kuni 760 m2 suuruse ala ventileerimiseks.
Maakondliku tervisekeskuse maksimaalse toetuse summa aluseks on paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava
koostamise projekti (PAIK) tulemuste arvestuslik ruumide vajadus, et väljatöötatud
teenusemudeleid parimal võimalikul viisil ellu viia.
Määruse § 11 käsitleb riigiabi temaatikat. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa
Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.
Selleks, et tegu oleks riigiabiga, peavad samal ajal olema täidetud neli järgmist kriteeriumit:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; abimeetmel on valikuline iseloom; abimeede
annab eelise abi saajale; ning abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja
kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa
Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi. Selle otsuse
alusel antud riigiabi puhul ei ole vaja teavitada Euroopa Komisjoni toetuse andmisest ning
seega ei kohaldu neile ka konkurentsiseaduse § 301 lõige 21.
Esmatasandi tervisekeskuste meetme tegevuse kohta esitati 2016. aastal riigiabi olemasolu
hindamiseks Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatis (nr SA.45067 „Investments in primary
healthcare centers“), mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei
mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik
mõju. Sama seisukohta kinnitas Euroopa Komisjoni mitteametlik arvamus eelteatise kohta.
Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi, ei ole HVA haiglatel välisomanikke.
Samuti ei ole HVA haiglatesse tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on meditsiiniline abi
finantseeritud Eesti Haigekassa kaudu. Haigekassa rahastus omakorda tugineb solidaarsele
ravikindlustussüsteemile. Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust rahastatakse
olulises ulatuses Eesti Haigekassa ostetavate teenuste kaudu. HVA haiglate finantseerimine
toimub seega valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ning ravikindlustatud inimestele on
arstiabi Eestis tasuta. Samuti on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui eakad. Kuna Viljandi
maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid valdavalt Eesti Haigekassa finantseeringu
kaudu, ei tegutse haigla turul ettevõtjana. Viljandi maakonnas asuv SA Viljandi Haigla
funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi Haigla teenuseid peamiselt kohalikule
elanikkonnale. Võttes arvesse visiitide arvu patsientide elukoha järgi oli kohalike elanike
osakaal Viljandi maakonnast 2013.a andmetel 83,4 %, mujalt Eestist 16,3 ning välisriikidest
0,3%. Välisriikidest tulnud patsientide arv on olnud seotud peamiselt erakorralise
meditsiiniabi andmisega. Viljandi Haigla ei paku juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit.
Seega ei mõjuta maakondliku tervisekeskuse rajamiseks antav toetus Viljandi maakonnas
asuvale HVA üldhaiglale Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust, vaid mõjutab üksnes
kohalikku konkurentsi.
Määruse 3. peatükk reguleerib taotlemist ja on jagatud kolmeks jaoks.
Määruse 3. peatüki 1. jagu kehtestab nõuded taotlusele ja taotlejale ning sätestab taotluse
esitamise ja menetluse korra. Investeeringute kava koostamiseks ja toetuse saamiseks kahte
eraldi taotlust ei esitata.
13
Määruse § 12 reguleerib taotluse esitamise korda. Lõike 1 kohaselt esitab RA RÜ-le info
taotlusvooru kavandatava aja kohta ning taotlusvooru eelarve määruse §-s 7 nimetatud
toetatavate tegevuste kaupa.
Lõikest 2 tulenevalt teavitab RA investeeringute kava koostamise algatamisest vähemalt ühe
üleriigilise päevalehe ja RA veebilehe kaudu.
Lõike 3 kohaselt esitavad taotlejad 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise
algatamisest struktuuritoetuse registri kaudu taotluse, mis sisaldab informatsiooni
kavandatava projekti kohta. Struktuuritoetuse registrisse lisatakse projekti finantsanalüüs ja
selle seletuskiri, projekti arengukava ja riskianalüüs ning taotleja ja teenuseosutajate vahel
sõlmitud eellepingud. Kui taotleja ei finantseeri projekti omafinantseeringut täies ulatuses
oma eelarvelistest vahenditest, tuleb taotluse juurde lisada ka krediidiasutuse, erainvestorite
vms väljastatud kinnitus projekti finantseerimise kohta. Määruse § 7 punktis 1 nimetatud
tegevuse elluviimiseks koostatakse arengukava RA etteantud vormi alusel. Määruse § 7
punktis 2 nimetatud tegevuse taotlus esitatakse koos HVA haigla funktsionaalse arengukava
I etapiga, mis on tervise- ja tööministri kinnitatud, ja II etapiga, mis peab olema tervise- ja
tööministrile esitatud. Esitatav projekti riskianalüüs peab hõlmama majandus- ja finantsriske,
planeerimis- ja juhtimisriske, tehnilisi riske, juriidilisi riske ja teenuse osutamisega seotud
riske (sh personaliriski).
Lõige 4 sätestab sõlmitud eellepingute esitamise kohustuse vähemalt 2/3 ulatuses nende
teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta.
Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi osutamine
vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga
perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus,
Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel. Nimetatud nõue on vajalik, et tagada maksimaalselt
esmatasandi tervisekeskuses planeeritud teenuste osutamine selle valmimise järel ning
sellega investeeringu otstarbekohane ja sihipärane kasutamine. Üldarstiabi on esmatasandi
tervisekeskuse tervishoiuteenuste hulgas prioriteet.
Lõikest 5 tulenevalt lähtutakse taotluse esitamisel struktuuritoetuse registri andmeväljadest.
Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse
taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
Määruse § 13 sätestab nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt peab esmatasandi tervisekeskuse puhul olema taotlejaks kas kohaliku
omavalitsuse üksus, üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, HVA haigla eriarstiabi
osutamise tegevusloa omaja või eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas
taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.
Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja saab olla kas nimistuga perearst või kohalik
omavalitsus.
Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli
2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/830528?leiaKehtiv
Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajale, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas
taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi tegevusloa omaja, peab eriarstiabi osutamise
tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Üldarstiabi osutamise tegevusloa
omajale peab tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016. Eriarstiabi
osutamise tegevusloa omaja ei tohi eespool nimetatud tingimuste täitmisel toetust taotleda
14
tegevusloal märgitud tegevuskoha asukohast erinevas haldusüksuses (näiteks: kui eriarstiabi
osutamise tegevusloa omajaga samas taristus osutatakse üldarstiabi Tallinna linnas, ei tohi
eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja toetust taotleda Pärnusse esmatasandi
tervisekeskuse rajamiseks). Lõikes 3 tegevuslubade kehtivuse alguse tähtaja kehtestamise
tingis asjaolu, et oleks tagatud üld- ja eriarstiabi osutajate vaheline toimiv koostöö ühisel
taristul teenuste osutamiseks juba enne taotluste esitamist. Veelgi olulisem on, et taotlejast
eriarstiabi osutaja omaks pikaajalist kogemust teenuse osutamisel, mis suurendab projekti
edukat elluviimist ning tagab kindluse, et taotlejal on reaalne kavatsus ja võimekus
jätkusuutlikult tegutseda.
Lõige 2 sätestab, et maakondliku tervisekeskuse puhul võib taotlejaks olla ainult Viljandi
maakonnas asuv HVA üldhaigla.
Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on antud võimalus taotleda toetust Viljandi
maakonnas asuvale üldhaiglale, kuna tegemist on ainsa maakondliku riigi asutatud haiglaga,
kes taotles esimeses taotlusvoorus vahendeid esmatasandi tervisekeskuse loomiseks, mida
on võimalik järgmises etapis võrgustada maakondliku haiglaga. Lisaks on riik rahastanud
Viljandi maakonnas paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK). PAIK projekti eesmärk on
koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel ning
ülesanne on Viljandi maakonna näitel välja töötada uus paikkondliku tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste osutamise mudel. PAIK projekti ajendiks oli Eesti Haigekassa poolt 2015.
aastal tellitud Maailmapanga uuring, mille tulemusena selgus, et tervishoiu- ja
sotsiaalteenused ei ole Eestis omavahel integreeritud. PAIK projekt on aluseks paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile (PAI), mille käigus
keskendutakse väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade seas.
Mudeli rakendamiseks ja maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on vajalik arendada
Viljandi maakonna tervishoiu infrastruktuuri, et esmatasandi tervisekeskus oleks samas
taristus maakonnakeskuses tegutseva HVA haiglaga.
Seega on maakondliku tervisekeskuse eesmärk rajada Viljandi kesklinna kaasaegne ja
patsiendikeskne esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud üldhaigla, mis on
funktsionaalselt integreeritud meetme esimese taotlusvooru tulemusena planeeritava
esmatasandi tervisekeskusega ja kus paikneb sisehaiguste, üldkirurgia ja sünnitusabi
osakond ning toimub patsientide ööpäevaringne vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas.
Ambulatoorselt planeeritakse üldhaiglas vastuvõtte vähemalt sisehaiguste, üldkirurgia,
günekoloogia, dermatoveneroloogia, otorinolarüngoloogia, psühhiaatria ja taastusravi
erialadel ning vastavalt vajadusele ka teistel erialadel (haigla personaliseeritus vajalike
erialaarstidega tagatakse koostöös piirkondliku haiglaga). Selle tulemusel tagatakse Viljandi
maakonna ja selle lähiümbruse elanikele kaasaegne elukoha lähedane tervishoiuteenus, mis
on oluline noorte inimeste jäämiseks ja liikumiseks Viljandi maakonda, sealhulgas säilib
sünnitusabi kättesaadavus kohapeal, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse laste sündi
toetava keskkonna loomise eesmärgiga. Diagnostilist teenistust (labor ja radioloogia)
planeeritakse jagada esmatasandi tervisekeskusesse koondunud teenuseosutajatega
(ennekõike perearstid) ning teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujatega.
Lõige 4 reguleerib taotleja kohustusi ja taotlejale sätestatuid nõudeid. Taotleja peab vastama
STS § 21 lõikes 2 ning taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Taotleja on kohustatud täitma ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama RÜ-le
infot, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
Määruse § 14 sätestab nõuded taotlusele.
15
Lõike 1 kohaselt peavad planeeritud tegevused vastama määruse § 7 punktis 1 või 2
nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks, sh peab taotlusest selguma, et projekti ei ole
võimalik toetuseta ellu viia.
Lõike 2 kohaselt peab taotlus sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2
sätestatud kinnitusi.
Lõige 3 nimetab esmatasandi tervisekeskuse projektile sätestatud nõuded lisaks määruse
§ 14 lõikes 1 sätestatule. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja
rahvatervise arengukava rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi
tervisekeskuste puhul on oluline, et taotluses esitatud ning ehitatavad ja/või
rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis
sätestatud nõuetega.
Lõikes 4 on sätestatud nõuded maakondliku tervisekeskuse projektile. Projekt peab olema
vajalik PAIK projekti tulemuste elluviimiseks. Maakondlikku tervisekeskusesse ehitatavad
ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS)
§ 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega. Planeeritavate ruumide vastavust kontrollitakse
tervise- ja tööministrile esitatud HVA haigla funktsionaalse arengukava II etapi põhjal.
Lõige 5 reguleerib taotleja kohustuse esitada teave juhul, kui taotleja on projektile või osale
projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Määruse § 15 reguleerib taotluste menetlemise korda.
Määruse § 16 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Lõikest 1 tulenevalt
kontrollib RA kas määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotluses esitatud nimistuga
perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga (kontroll tehakse Terviseameti
registris kajastuva info põhjal, kontrollides nimistu numbrit). RA kontrollib kas esitatud
arengukava, riskianalüüs ja eellepingud nende teenuste osutamiseks, mida taotleja ise ei
osuta, on sõlmitud vastavalt nõuetele, sh kas taotleja poolt juriidiliste isikutega sõlmitud
eellepingutega on kaetud vähemalt 2/3 ulatuses planeeritavaid teenuseid. Lisaks kontrollib
RA taotleja vastavust määruse § 13 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele. RA kontrollib ka
maakondlikku tervisekeskusesse planeeritavate ruumide nõuetele vastavust.
Lõike 2 kohaselt kontrollib RÜ esitatud taotluste vastavust taotluste menetlemise määruse §-
des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Samuti kontrollib RÜ kas esitatud finantsanalüüs ja selle
seletuskiri vastavad etteantud tingimustele. RÜ kontrollib ka projekti raames esmatasandi
tervisekeskusesse planeeritavate ruumide nõuetele vastavust ja ruumide abikõlblikkust
vastavalt määruses sätestatud nõuetele. RÜ reguleerib vajaduse korral kontrolli täpsemad
tegevused oma protseduurireeglitega.
Lõige 3 reguleerib taotluses tuvastatud puudustest teavitamise korda.
Lõige 4 sätestab RA ja RÜ õiguse nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi ja lisadokumente, sh
vajaduse korral esitatud taotluse täiendamist või muutmist.
Lõikest 5 tulenevalt ei hinnata taotlust juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud
tähtaja jooksul.
Lõigetes 6 ja 7 on reguleeritud millistel alustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele
vastavaks.
16
Lõikes 8 on esitatud asjaolud, mille alusel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Ning
lõikes 9 on toodu, et nõuetele mittevastavuse korral otsuse tegemine.
Määruse § 17 sätestab projekti kvalifitseerimistingimused. Projekti peab olema võimalik ellu
viia abikõlblikkuse perioodil. Lõige 1 nimetab esmatasandi tervisekeskuse
kvalifitseerimistingimused vastavalt määruse § 4 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning § 7
punktile 1. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA
rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi tervisekeskuste puhul on oluline, et
taotluses esitatud ja esmatasandi tervisekeskusesse või selles rekonstrueeritavad ruumid on
vastavuses esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega.
Lõikes 2 on sätestatud maakondliku tervisekeskuse kvalifitseerimistingimused vastavalt
määruse § 4 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 2 ning § 7 punktile 2. Projekt peab olema vajalik
PAIK projekti elluviimiseks. Maakondlikku esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad ruumid
peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel
kehtestatud nõuetega.
Lõige 3 reguleerib, et juhul, kui projekt ei vasta vähemalt ühele § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud
kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei
arvata.
Lõike 4 kohaselt teeb RÜ kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta taotluse rahuldamata jätmise
otsuse ja teavitab sellest taotlejat 20 tööpäeva jooksul.
Määruse 3. peatüki 2. jagu sätestab investeeringute kava olemuse, selle koostamise ja
muutmise korra ning projekti kvalifitseerimistingimused koos valikukriteeriumite, -metoodika
ja -komisjoni moodustamisega.
Tulenevalt STS §-st 15 antakse meetmest toetust investeeringute kava alusel. Nõuded
investeeringute kavale on sätestatud STS § 15 lõikes 2.
Määruse § 18 kohaselt koosneb investeeringute kava projektide nimekirjast.
Määruse § 19 kohaselt moodustab RA investeeringute kava koostamiseks üheksaliikmelise
valikukomisjoni.
Lõige 1 sätestab valikukomisjoni liikmed. Komisjoni kuuluvad hindajatena kolm
Sotsiaalministeeriumi esindajat, üks Terviseameti esindaja, kaks Rahandusministeeriumi
esindajat, kaks tervishoiukõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.
Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja.
Lõike 2 kohaselt peavad valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid vastama STS § 21
lõikes 4 nimetatud nõuetele.
Lõige 3 sätestab valikukomisjoni koosoleku korraldamise aja.
Määruse § 20 reguleerib projekti valikukriteeriumeid, valikumetoodikat ja investeeringute
kava koostamist.
Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projektide vastavust valikukriteeriumitele, mis
tuginevad valdkondliku rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna
üldistele valikukriteeriumitele. Esitatud taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud seirekomisjoni heakskiidetud valikukriteeriumite
alusel.
17
Määruse lisades 3 ja 4 kajastuval hindamislehel on üldised valikukriteeriumid jaotatud viieks
üldkriteeriumite rühmaks:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (esmatasandi tervisekeskusel 30%
ja maakondlikul tervisekeskusel 25% koondhindest);
2) projekti põhjendatus (esmatasandi tervisekeskusel 25% ja maakondlikul
tervisekeskusel 30% koondhindest);
3) projekti kuluefektiivsus (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul
tervisekeskusel 20% koondhindest);
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (nii esmatasandi kui maakondlikul
tervisekeskusel 15% koondhindest);
5) projekti mõju läbivatele teemadele (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul
tervisekeskusel 10% koondhindest).
Kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele” puhul võetakse arvesse
meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives
püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kaks
tegevust: haiglavõrgu pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine.
Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse
ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste
ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Seda trendi arvestades pole
esmatasandi arstiabi piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi
tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab
tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust.
Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld-
ja kohalike haiglate võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga
töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuste osutamine kõikidel arstlikel erialadel.
Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise jätkamine on möödapääsmatu jätkusuutlikkuse
tagamiseks ning vajalik koostöö parandamiseks terviseasutuste vahel.
Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2017. a kinnitatud perioodi 2014–2020 rakenduskava
kohaselt investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste taristusse ja ühe esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud kaasaajastatud üldhaigla taristusse.
Esmatasandi tervisekeskuse taristusse investeerimise tulemusel on võimalik pikendada
esmatasandi tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamist,
kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda
mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut, mistõttu väheneb surve eriarstiabile.
Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse
kättesaadavuse esmatasandil ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse
kasvule. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on
eriarstiabi tõhusam pakkumine.
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla taristusse investeerimise
eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande
vahel, mille tulemusena töötatakse Viljandi maakonna näitel välja ja rakendatakse uut
paikkondlikku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise mudelit.
Hinnatakse projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele tervisekeskuses ning
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule, samuti
teenuste mitmekesisust maakondlikus tervisekeskuses.
Hinnatakse ka mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja
seostatusele.
18
Hinnatakse projekti kestlikkust ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega. Hinnatakse, kas projekt on sisult ja ajastuselt sobiv ning
asjakohastele uuringutele ja põhjendatud vajadustele tuginev. Esmatasandi tervisekeskuse
projekti koostamisel tuleb arvestada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskuse RAKE projekti aruandega „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise
kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse
korralduse mudeli loomine (2013–2014)“. Samuti arvestatakse tervisekeskuse vastavust
Eesti tervishoiu arengusuundadele aastani 2020. Lähtuda tuleb ka tervishoiuteenuste
korraldamise seadusest jt tervishoiu õigusaktidest, sotsiaalhoolekande seadusest,
lastekaitseseadusest, rahvastiku tervise arengukavast, Eesti Haigekassa eriarstiabi
geograafilise kättesaadavuse kriteeriumitest; esmatasandi tervisekeskuste projektid peavad
arvestama ka esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015 ja peremeditsiini
arengukavaga.
Hinnatakse projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule, hinnatakse kas
ühistranspordi korraldus on kooskõlas tervisekeskuse lahtiolekuaegadega ja kas rajatavas
tervisekeskuses on ligipääs tagatud universaalse disaini põhimõtetest lähtuvalt.
Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest. Hinnatakse, kas
tervisekeskuse projekt loob tingimused osutatavate teenuste kvaliteedi paranemiseks.
Hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalse ruumiprogrammi vastavust tervise- ja
tööministri käskkirjaga 163 kehtestatud ruuminõuetele ja maakondliku tervisekeskuse
ruumiprogrammi optimaalsust. Samuti hinnatakse projekti mõju teenuste osutamise
tingimuste parandamisele ning paremate tingimuste loomiseks patsientidele. Lisaks
hinnatakse projekti tegevuste ajakava realistlikkust ja põhjendatust ning vastavust sihtrühma
vajadustele.
Projekti vajaduspõhisuse all hinnatakse tervisekeskuse vastavust sihtrühma vajadustele,
hinnatakse kas rajatavas esmatasandi tervisekeskuses on kavas tagada täiendav
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kas maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse tagada
PAIK projekti tulemusena välja töötatud teenusemudelite elluviimine.
Projekti mõju elanikkonnale hindamisel arvestatakse teenindatavate elanike arvu ja
teeninduspiirkonna suurust. Esmatasandi tervisekeskuse projektides hinnatakse elanike arvu
esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearsti nimistute täituvuse põhjal ja
teeninduspiirkonna suurust lähtuvalt koondunud perearstide teeninduspiirkondade summast.
Projekti kuluefektiivsuse all hinnatakse projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust, sh
projekti omafinantseeringu suuruse osakaalu. Esmatasandi tervisekeskuste puhul hinnatakse
kuluefektiivsust väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena. Maakondliku
tervisekeskuse projektide puhul hinnatakse kas ehitamisega saavutatakse üldhaigla
statsionaarse eriarstiabi pinna oluline optimeerimine.
Hinnatakse projekti finantsanalüüsi kvaliteeti ja toetuse vajalikkust, tuginedes projekti
finantsanalüüsile. Projekti on võimalik ellu viia toetuseta, kui investeeringuga seotud tulude
puhasnüüdisväärtus on investeeringukulu puhasnüüdisväärtusega võrdne või sellest suurem.
Tulutoovate projektide puhul tuleb hinnata projektiga seotud tulusid. Hinnatakse projekti
rahalist kasumlikkust ilma fondide toetuseta ehk toetuse vajadust. Aluseks on projekti
finantsanalüüs, mis hõlmab projektiga seotud tulude ja kulude analüüsi diskonteeritud
rahavoogude meetodil.
Lisaks hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse projektide puhul dubleeriva taristu vältimist
ning maakondliku tervisekeskuse projektiga dubleerivate ruumide vältimist ja optimaalset
ruumikasutust.
19
Hinnates toetuse taotleja suutlikkust projekti edukalt ellu viia arvestatakse toetuse taotleja
ja projektimeeskonna kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi
eeldusi projekti kavandatud viisil ellu viia. Samuti hinnatakse taotleja finantssuutlikkust ja
suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Projekti teostatavuse, jätkusuutlikkuse ning
toetuse vajalikkuse hindamisel on oluline arvestada projekti teostamise riske, mis on tegeliku
tulemuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Hinnatakse riskianalüüsi kvaliteeti. Riskide
hindamise kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel arvestataks võimalike
takistustega ja planeeritaks asjakohased meetmed nende neutraliseerimiseks. Hinnatakse
riskianalüüsi kõikehõlmavust, sobivate maandusmehhanismide olemasolu ning
rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kasutamist. Samuti hinnatakse asjaolusid, mis
võivad takistada projekti elluviimist tehnilistest, administratiivsetest, rahalistest, õiguslikest
vm asjaoludest tingituna. Hinnatakse planeeritud kulutuste rahalist optimaalsust, võttes
arvesse investeerimisprojekti iseloomu (rekonstrueerimine või uusehitis).
Hinnatakse taotleja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Esmatasandi
tervisekeskuse projektides hinnatakse taotleja enda poolt osutavate teenuste ja
eellepingutega kaetud teenuste osakaalu planeeritavatest teenustest. Maakondliku
tervisekeskuse projekti puhul hinnatakse kas HVA haigla funktsionaalse arengukava II etapp
on tervise- ja tööministrile esitatud või tervise- ja tööministri poolt kinnitatud.
Projekti mõju läbivate teemade hindamisel hinnatakse projekti mõju regionaalsele
arengule, mõju ühtsele riigivalitsemisele ja mõju infoühiskonna edendamisele. Esmatasandi
tervisekeskuse projektides hinnatakse teenuste kättesaadavuse planeerimist teis(t)es
tegevuskoh(t)a(de)s, sh kas teine tegevuskoht on kooskõlas määruse lisas 1 nimetatud
piirkondlike tõmbekeskustega. IT suutlikkuse suurendamisel hinnatakse esmatasandi
tervisekeskuse projektides seda, kas planeeritakse 100 Mb/sek lairiba, e-saatekirja, e-
registratuuri ja/või e-konsultatsiooni kasutusele võtmist; maakondliku tervisekeskuse IT
suutlikkuse suurendamisel hinnatakse seda, kas projektiga planeeritakse luua uus
infosüsteem esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse vahel.
Hindamise korraldamiseks ja kriteeriumite ühetaoliseks kohaldamiseks töötatakse välja
määruse § 7 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks eraldi hindamislehed,
mis on sätestatud määruse lisades 3 ja 4, ning hindamisjuhendid, kus täpsustatakse
kriteeriumite sisu ning määratakse hindamise aluseks olevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
näitajad. Hindamisjuhendid tehakse kättesaadavaks Sotsiaalministeeriumi veebilehel enne
taotluste esitamist investeeringute kava koostamiseks.
Lõike 4 kohaselt ei arvata investeeringute kava projektide nimekirja esmatasandi
tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50, maakondliku
tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70, ega projekti, mis ei saa
vähemalt ühes lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti.
Lõige 5 sätestab, et esmatasandi ja maakondlike tervisekeskuste projektide nimekiri
investeeringute kavas tehakse eraldi, st määruse § 2 lõike 1 ja § 3 projektid ei konkureeri
omavahel. Eristamine on vajalik meetme tegevusest toetatavate eesmärkide täitmiseks.
Lõike 6 kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja maakonna, kus
elanike arv on alla 10 000, kõrgeima koondhindega projekt; kus elanike arv on vahemikus
100 000–499 999, kolm kõrgeima koondhindega projekti ning kus elanike arv on üle 500 000,
neli kõrgeima koondhindega projekti. Ülejäänud maakondade puhul, s.o maakonnad, kus
elanike arv jääb vahemiku 10 001–99 999, arvatakse investeeringute kava esmatasandi
tervisekeskuste projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti.
Maakonnaelanike arvu aluseks on Statistikaameti andmed 1. jaanuari 2015 seisuga. Vastav
arvestus tagab, et esmatasandi tervisekeskuste regionaalne paiknemine oleks elanike
20
arvuga seostatud ja esmatasandi teenuste osutamine toimuks võimalikult kodu lähedal.
Lõige 7 sätestab, et kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna
paremusjärjestuse parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud
maakonnakeskusesse, võib RA arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava
maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa määruse lisas 2 nimetatud
summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse
vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra vähem lõikes 6
nimetatud arvust. See aitab tagada, et esmatasandi tervisekeskuseta ei jääks ükski
maakonnakeskus. Maakonnakeskused on iga maakonna kõige olulisemad tõmbekeskused.
Samas on RA-l kaalutlusõiguse alusel õigus otsustada, milline summa eelarvest välja
arvatakse, kuid see ei tohi olla suurem kui 24 nimistule vastav summa. RA lähtub eelarvest
väljaarvatava summa arvestamisel maakonnakeskuse suurusest ning esitatud taotlustest
nähtuvate nimistute hulgast.
Lõige 8 sätestab, et kui investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna parimate
esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on väiksem lõikes 6 nimetatud arvust, võib RA
taotlusvooru eelarvest välja arvata vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on
maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi tervisekeskuste projektidega
hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa määruse lisas 2 nimetatud summa
ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. See arvestus tagab, et esmatasandi
tervisekeskuste regionaalne paiknemine oleks elanike arvuga seostatud. Nimetatud säte ei
kohaldu juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse
projektide arv on lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ning kohaldatud on lõiget 7.
Lõige 9 reguleerib, et kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, siis maakonna
paremusjärjestuse alusel esmatasandi tervisekeskuse projektide nimekirjast välja jäänud
projektid arvatakse investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise
paremusjärjestuse alusel.
Lõige 10 sätestab, et võrdse koondhindega projektide korral on projektide nimekirjas eespool
suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide
korral eelistatakse projekti, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ hinne on kõrgem.
Lõike 11 kohaselt arvatakse nendest esmatasandi tervisekeskuse projektidest, milles
perearsti nimistud on samad, investeeringute kava nimekirja kõrgema koondhindega projekt.
Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu
määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide
korral arvatakse nimekirja projekt, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ hinne on kõrgem.
Lõike 12 kohaselt koostab RA projektide nimekirja alusel investeeringute kava ja esitab selle
kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast
arvates.
Lõige 13 sätestab, et RA koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja
esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
Lõikest 14 tulenevalt saadab RA taotlejale tema taotluse kohta väljavõtte valikukomisjoni
protokollist viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.
Lõikes 15 reguleeritakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
21
Määruse § 21 sätestab investeeringute kava muutmise alused. Lõike 1 kohaselt toimub
investeeringute kava muutmine selle koostamisega samadel tingimustel ja samas korras,
sealhulgas võib investeeringute kava muuta ka siis, kui meetme tegevuse eelarves on
kasutamata vahendeid. Sellisel juhul toimub taotluste esitamine vastavalt määruse §-s 12
sätestatule ning taotluste hindamine vastavalt määruse §-s 20 sätestatule. Nimetatud kujul
esitamist ja hindamist ei kohaldata juhul, kui tegemist on määruse § 21 lõikes 4 sätestatud
juhul projekti toetuse summa suurendamisega.
Lõige 2 reguleerib, mille alusel võib investeeringute kava muutmise algatada RA.
Lõige 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib toetuse
summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11. Projektile antava
toetuse summa suurendamist võivad taotleda esimeses taotlusvoorus investeeringute
kavaga kinnitatud toetuse saajad.
Lõige 4 reguleerib, millal projektile antava toetuse summat võib suurendada. Punkti 1
kohaselt loetakse põhjendatud juhuks nimistuga perearsti lisandumist investeeringute
kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus
tõmbekeskuses. Lisanduva perearstiga peab olema sõlmitud eelleping, mis tuleb koos
taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega RÜ-le esitada. Eesmärk on toetada
üldarstiabi korralduse ühtlasemat toimimist ja geograafilise kättesaadavuse parandamist
(vastavalt määruse § 21 lõikele 5).
Viidatud alusel toetuse summa suurendamisel eelistatakse projekti, mis aitab paremini
tagada üldarstiabi korraldamist, arvestades sealjuures esmatasandi tervisekeskusesse
mittekoondunud perearstide arvu, teeninduspiirkonna eripära ja geograafilist paiknemist. RA
võib küsida eksperdiarvamust Terviseametilt.
Punktist 2 lähtuvalt loetakse põhjendatud juhuks projekti kallinemist.
Lõige 6 reguleerib esimese taotlusvooru investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi
tervisekeskuse projektile antava toetuse summa suurendamist. Punkt 1 sätestab, et juhul kui
esmatasandi tervisekeskusesse lisandub nimistuga perearst, võib toetuse saaja RÜ-le
esitada taotluse rahastamise otsuse muutmiseks avalduse ning taotleda toetust lisanduvate
üldarstiabi osutamise ruumide ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projekti eelarve
suurendamisel ei või toetuse summa olla suurem kui määruse lisas 2 sätestatud
maksimaalne toetuse summa kõigist tervisekeskusesse koondunud nimistute arvust
lähtuvalt.
Näide 1. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on
759 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti.
Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Näide 2. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on
759 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti, kellest
ühel on vastuvõtukoht ka määruse lisas 1 nimetatud kohalikus tõmbekeskuses. Toetuse
saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Toetuse summast on esmatasandi tervisekeskusel kohustus rekonstrueerida ka teises
tegevuskohas asuvad teenuse osutamise ruumid juhul, kui teine tegevuskoht asub kohalikus
tõmbekeskuses.
Näide 3. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on
600 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti.
22
Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Punktist 2 tulenevalt võib esimese taotlusvooru tulemusena investeeringute kavaga
kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projekti taotletud toetuse summat suurendada kuni
10% taotletud toetuse summast, kuid kogu toetuse summa ei või ületada lisas 2 sätestatud
toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu kohta. Regulatsioon on vajalik
seoses ehitushinna kallinemisega. Võrdse kohtlemise printsiibile tuginedes on teiseks
taotlusvooruks määruse lisas 2 toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu
kohta samuti 10% suurendatud.
Lõikest 7 lähtuvalt kinnitab investeeringute kava muudatuse Vabariigi Valitsus.
Määruse 3. peatüki 3. jagu sätestab projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja korra.
Määruse § 22 reguleerib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise ja
sellest teavitamise korra.
Lõige 1 sätestab, et RÜ peab enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse
rahuldamata jätmise otsuse tegemist kontrollima taotleja vastavust taotluste menetlemise
määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule.
Lõikest 2 tulenevalt teeb RÜ 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamise
kuupäevast arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
Lõige 6 sätestab, et taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks
struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Lõikest 7
tulenevalt edastab RÜ tehtud otsused RA-le teadmiseks.
Määruse § 23 sätestab taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise vastavalt taotluste
menetlemise määruse §-le 9.
Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ (või RA)
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole tehtud ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 3 kohaselt peab RÜ andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse
osalise rahuldamise otsuse tegemist.
Lõikest 4 tulenevalt ei tehta kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust juhul, kui tegemist
on riigiabi projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba.
Lõike 5 kohaselt ei teki taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal toetuse saajal õigust
toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal alles pärast
otsuses sätestatud tingimuse täitmist.
Määruse § 24 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ või RA algatusel või
toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
Lõige 2 reguleerib millistel juhtudel on RÜ-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse
muutmisest. Kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on RÜ-l õigus
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Samuti on RÜ-l õigus keelduda juhul, kui
23
projekti eelarve muutmise tulemusena ületaks toetuse osakaal toetuse maksimaalset
osakaalu, mis on sätestatud määruse § 10 lõikes 1, või kui meetme eelarves puuduvad
vahendid toetuse summa suurendamiseks.
Lõike 3 kohaselt edastab RÜ taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse RA-le
teadmiseks.
Lõikest 4 tulenevalt tunnistab RÜ taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks STS § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.
Määruse 4. peatükis sätestatakse taotleja, toetuse saaja, RÜ ja RA ning Terviseameti
õigused ja kohustused.
Määruse § 25 reguleerib taotleja õigust seoses riigihangete ettevalmistamise ja tegemisega.
Määruse § 26 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja õigus
ärakuulamisele on reguleeritud STS § 23 lõikes 2. Toetuse saaja kohustused on loetletud
STS §-s 24. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on välja toodud STS §-s 26.
Lõike 1 punktist 1 tulenevalt on toetuse saaja kohustatud esitama RÜ-le nõutud
informatsiooni seoses projekti elluviimisega.
Punkt 2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud edastama RÜ-le viivitamata tervisekeskuse
ruumide eelprojekti, et RÜ-l oleks võimalus toetuse saajale anda tagasisidet, kas
tervisekeskusesse kavandatud ruumid on kooskõlas taotluses planeeritud teenuste
osutamiseks vajalike ruumidega, sh kas ruumide suurus vastab sätestatud nõuetele ja
ruumipaigutus on tervisekeskuste eripära arvestades mõistlik. Vajaduse korral küsib RÜ RA-
lt infot.
Punktides 7 ja 8 nimetatud piirangud on vajalikud, et tagada tervisekeskuste jätkusuutlikus.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et rajatavad tervisekeskused jätkavad tegutsemist
ning pikema perioodi jooksul oleks tagatud juba väljaarendatud tervisekeskuste kasutamine.
Tegemist on riigile ülioluliste taristutega, mis on teatud juhtudel erasektori omand, kus
teenuse osutamise jätkumine ning jätkusuutlikkus on kriitilise tähtsusega.
Toetuse saaja kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest
tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise määruse §-s 7 sätestatud teenuste osutamiseks
vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Nimetatud tähtaja valikul on lähtutud sellest, et igal
hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub
mitmest asjaolust: füüsiline kulumine ja aegumine (mittevastavus aja nõuetele). Kui hoone,
masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse need amortiseerunuteks ja nende asemel
soetatakse või ehitatakse uued. Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt
25 kuni 50 aastat, selle aja möödudes on vaja hooneid kas kapitaalselt remontida või ehitada
uued. Masinatel loetakse kasutuseaks 10 kuni 12 aastat, seadmetel 5 kuni 8 aastat.
Lähtudes asjaolust, et toetuse raames on abikõlblikuks hoonete soetamise kõrval ka
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja
paigaldamine, tuleb tähtaja kehtestamisel lähtuda nii hoone kui ka masinate ja seadmete
amortiseerumise ajast. Tähtaeg 20 aastat on arvestuslik keskmine amortiseerumise aeg
kõigi võimalike abikõlblike kulude alusel soetatud asjade suhtes.
Punkt 7 sätestab eeltoodust lähtuvalt 20-aastase kohustuse tagada tervisekeskuse
eesmärgipärane kasutamine määruse §-s 7 sätestatud teenuste osutamiseks vastavalt
taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on
kooskõlastatud RA-ga. Seega on toetuse saajal kohustus korraldada oma tegevus selliselt,
et 20 aastat pärast viimase projektipõhise väljamakse saamist oleks:
24
1) esmatasandi tervisekeskuses tagatud esmatasandi tervishoiu kohustuslikud
põhiteenused vastavalt määruse § 2 lõikele 4 (üldarstiabi, ambulatoorne iseseisev õendusabi
vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia). Samuti
on toetuse saaja kohustatud tagama, et esmatasandi tervisekeskus pakuks kogu nimetatud
perioodi vältel esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest psühholoogilist nõustamist või
vaimse tervise õe teenust ja sotsiaalnõustamist (määruse § 2 lõike 5 punktid 3 ja 5) ning
esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavaid teenuseid, milleks määruse § 2 lõike 6 kohaselt
on HVA haigla ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia,
günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi
erialal, proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus ning
rehabilitatsioon;
2) maakondliku tervisekeskuse taristus oleks tagatud esmatasandi tervishoiuga
võrgustunud kaasaaegse üldhaigla pidamine, sealjuures peab olema tagatud HVA üldhaiglas
teenuste osutamine tulenevalt sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusest nr 103 „Haigla
liikide nõuded“.
Eespool nimetatud teenuste osutamise kohustus sõltub sellest, milliste teenuste osutamise
kohustus tulenes toetuse saajale taotluse rahuldamise otsusest. Kuivõrd aja jooksul võib
teatavate teenuste osutamise vajadus piirkonnas muutuda, on toetuse saajal võimalik
kooskõlastatult RA-ga muuta nende teenuste loetelu, mille osutamise kohustus temal 20
aasta jooksul lasub.
Punkti 8 kohaselt kohustub toetuse saaja saama tervisekeskuse võõrandamiseks ja selle
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks RA-lt nõusoleku. Selline nõusolek antakse
juhul, kui on tagatud tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise jätkumine ja määruse § 7
punktis 1 või 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimine vastavalt taotluse rahuldamise
otsusele.
Lõikes 3 on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse
tulenevalt STS § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: ettekirjutuse tegemist;
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Lõikest 4 tulenevalt on toetuse saajal õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude hüvitamiseks.
Lõikes 6 on reguleeritud toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud
dokumentide kohta. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana riigihangete registris
juurdepääsuõigused ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke
alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile.
Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne
muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -
lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke
korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Sätte eesmärk on
finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25
protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja
proportsionaalsed riigihanke esemega. § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3–
16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
25
Lõikes 7 sätestatakse toetuse saaja kohustus esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande
esitamisel informeerida RÜ-d, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad
tegevused määruse § 7 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab
projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa
väljastamist.
Määruse § 27 lõige 1 sätestab RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele.
Võrreldes perioodiga 2007–2013 lisandub tervishoiu investeerimisprojektide puhul RÜ-le
kohustus menetleda taotlusi ja koostada vastavad toetuse otsused. Enne taotluse
rahuldamise otsuse tegemist küsib RÜ RA-lt hinnangut riigiabi olemasolu kohta. Samuti
kooskõlastab RÜ RA-ga taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise.
Muud otsused edastatakse RA-le teadmiseks. RÜ-l on kohustus edastada RA-le teadmiseks
info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on struktuuritoetuste registris kinnitatud.
RÜ peab tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli kolme kuu jooksul
pärast kasutusloa väljastamist ja enne lõpparuande kinnitamist veendumaks, et projektiga
planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused määruse § 7 punkti 1 järgi on
teenuseosutajatega kaetud. Eespool nimetatud ajaperiood võimaldab teenuseosutajatel
taotleda teenuse osutamiseks vajalikud tegevusload.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71 tuleb
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus tagasi maksta, kui viie aasta
jooksul alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest ei ole projekti elluviimise tulemusena
soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatud ja kasutatud
sihtotstarbeliselt. Selle nõude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul) tagamiseks teeb RÜ projektidele järelkontrolli viie
aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist veendumaks, et projekti elluviimise
tulemusena soetatud vara ning ehitatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse
ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu
ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu.
Lõige 2 nimetab tingimused, millest RÜ § 27 lõike 1 punktis 4 sätestatud järelkontrolli
tegemisel lähtub. RÜ peab küsima RA seisukoha käesoleva määruse § 7 punktis 1
nimetatud teenuste mitteosutamise osas.
Määruse § 28 sätestab RA ning Terviseameti õigused ja kohustused.
Lõikest 1 tulenevalt annab RA lisaks STS §-s 7 loetletud ülesannetele hinnangu RÜ otsuste
eelnõudele, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks
tunnistamist. RA teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat
investeeringute kava muutmisest määruse § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel, taotleja uut
taotlust esitama ei pea ja menetlus viiakse läbi olemasoleva taotluse põhjal. RA annab RÜ-le
seisukoha kas esmatasandi tervisekeskuses teenuste mitteosutamine on aktsepteeritud või
mitte.
Lõike 2 punkti 2 kohaselt on RA-l õigus nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud
asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks. Selline asjaõigusliku vahendi
rakendamise võimalus on sätestatud käesolevas määruses, mitte seaduse tasandil lähtuvalt
sellest, et toetuse andmise näol on tegemist soodustava, mitte koormava haldusega.
Seejuures on oluline asjaolu, et tegemist on tehinguliste, mitte seadusjärgsete kitsendustega,
sest need tekivad eraldi sõlmitavast asjaõiguslepingust, mitte vahetult toetuse andmise
otsusest (haldusaktist). Määrus näeb ette nende rakendamise võimaluse, rakendamise
tingimused otsustaks RA kaalutlusõiguse alusel lähtuvalt toetuse saajast ning kinnisasja
seisundist. Seega ei pruugi RA iga taotleja puhul piiratud asjaõiguse seadmise nõuet
rakendada.
26
RA-l on vajaduse korral ka õigus teha RÜ-le ettepanek taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks.
Lõike 3 kohaselt teeb Terviseamet tervisekeskuse toimimise üle kontrolli pärast määruse §
27 lõike 1 punktis 5 sätestatud RÜ järelevalve perioodi lõppemist 15 aasta jooksul. Kontrolli
eesmärk on veenduda, et tervisekeskuse kasutamine toimub eesmärgipäraselt vastavalt
määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning et taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele
isikule kasutada andmiseks on saadud RA nõusolek. Nimetatud Terviseameti kohustus on
kooskõlas Terviseameti põhimäärusega, mille kohaselt on Terviseameti põhiülesandeks
seadustega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve
teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ning riikliku
sunni rakendamine nende nõuete rikkumise korral. Puuduste tuvastamisel teavitab
Terviseamet RÜ-d, kes teeb vajaduse korral finantskorrektsiooni otsuse.
Määruse § 29 sätestab toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete
esitamise korra.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti vahearuande struktuuritoetuse registri
vahendusel kaks korda aastas.
Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti lõpparuande struktuuritoetuse registri
vahendusel 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 31. oktoobriks 2023.
Lõike 3 kohaselt esitatakse ainult projekti lõpparuanne, kui projekti vahearuande ja
lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, välja arvatud vahearuanne 31.
detsembri 2018. a seisuga, mis tuleb esitada igal juhul.
Lõige 4 sätestab toetuse saajale kohustuse esitada projekti lõpparuandega koos uuendatud
finantsanalüüs juhul, kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil lubatust suuremat tulu.
Määruse 5. peatükk reguleerib toetuse maksmist.
Määruse § 30 reguleerib toetuse maksmist. Lõige 1 sätestab, et toetuse väljamaksete
tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ja 18–19 ning
käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.
Lõige 2 sätestab eeldused toetuse maksmiseks, milleks on toetuse taotluse rahuldamise
otsus, kulude abikõlblikkus ning määruse § 28 lõike 2 punktis 2 sätestatud piiratud
asjaõiguse seadmise nõude esitamise korral vastavasisulise asjaõigusliku lepingu sõlmimine
ja vastavasisulise kande olemasolu kinnistusraamatus.
Lõike 3 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu
vähemalt üks kord kvartalis alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Kui
maksetaotlusi esitatakse harvem, peab toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise
selgituse. Aktsepteeritud on näiteks asjaolud, kui projekti raames abikõlbliku tegevusega ei
ole alustatud või toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel on projekti tegevuste elluviimine
viibinud (näiteks korduvalt luhtunud hanked jms).
Lõiked 4 ja 5 sätestavad, et toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt,
kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses
makstud.
Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ettemaksete tegemist.
27
Lõiked 8, 9, 10 ja 11 sätestavad maksetaotluse menetlemise korra.
Lõike 9 kohaselt makstakse toetus välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse
piirsumma.
Lõige 12 sätestab, et lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude
abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast,
mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõppmakse esitatakse lõppmaksega samal
ajal.
Määruse § 31 sätestab finantskorrektsioonide otsuste tegemise ja tagasimaksete teostamise
reeglistiku. Lõike 1 kohaselt teeb finantskorrektsiooni otsuse RÜ, nimetatud ülesanne tuleneb
ka STS § 8 lõike 2 punktist 5. Juhul kui puuduste tuvastajaks on Terviseamet, teeb
finantskorrektsiooni samuti RÜ. Lõikes 4 on sätestatud, et kui toetuse saaja ei taga 20 aasta
jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärast kasutamist
või võõrandab või annab selle tervikuna teisele isikule kasutada ilma RA nõusolekuta, samuti
juhul, kui toetuse saaja ei sõlmi § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel
vastavasisulist asjaõiguslikku lepingut ega tee kannet kinnistusraamatusse, peab toetuse
saaja toetuse rikkumisega proportsionaalses ulatuses tagasi maksma. Toetuse saaja peab
toetuse tagasi maksma ka siis, kui ei täideta määruse § 26 lõike 1 punktist 6 tulenevat
kohustust.
Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta, kui esmatasandi tervisekeskuse
projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast
mitteolenevatel põhjustel, näiteks olukorras, kus Terviseamet peab üldarstiabi tagamiseks
olemasolevaid nimistuid liitma või kui nimistu jääb ootamatult perearstita ja ajutine asendaja
leitakse nimistule väljastpoolt esmatasandi tervisekeskust.
Määruse 6. peatükk sätestab rakendussätted.
Määruse § 32 alusel asendatakse sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116
„Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 4
tekstiosa „5%“ tekstiosaga „10%“. Käesoleva määruse § 14 lõike 3 punkt 3 sätestab, et
esmatasandi tervisekeskusesse planeeritavad ruumid peavad vastama ruumide juhendis
(tervise- ja tööministri käskkiri nr 163) sätestatud nõuetele, mille kohaselt on
rekonstrueeritavate hoonete puhul lubatud kõrvalekalle vastuvõtu- ja protseduuriruumi
suurusest maksimaalselt kuni 10%. Nimetatud muudatus on vajalik, et kõrvaldada vastuolu
viidatud määruse ja valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse
ruumide juhendis sätestatu vahel, millest on taotlejad kohustatud lähtuma esmatasandi
tervisekeskusesse ehitatavad või nendes rekonstrueeritavate ruumide puhul. Muudatus
tagab, et Terviseamet saab esmatasandi tervisekeskuste valmimisel TTKS § 40 lõike 1
punktist 1 tulenevalt väljastada selles üldarstiabi osutamise tegevusloa.
Määruse §-ga 33 tunnistatakse käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks tervise- ja
tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“.
III Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Määruse aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud
õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määrus on kooskõlas
järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
28
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
IV Määruse mõjud
Keskkonnahoid ja kliima
Tervisekeskuste taristu arendamisega väheneb seniste ebaefektiivsete hoonete kasutusest
tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele või rekonstrueeritavatele
hoonetele kehtestatud rangemate soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte-(energia-
)kuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Vastavat
energiatarbimise muutust projektide rakendamisel eraldi ei hinnata.
Võrdsed võimalused
Määruses seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas.
Paljud olemasolevad hooned on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja nende nn üldruumides
(sisenemine, tualettruumid (puuduvad inva-WC-d) ei ole sageli arvestatud kaasaegsete
tervishoiuteenuste osutamise põhimõtetega. Uutes ja rekonstrueeritavates hoonetes peavad
olema tagatud ligipääsetavus ning liikumisvõimalused. Eesmärk on luua hoonetes ja nende
ümber liikumiskeskkond, kus juurdepääs on tagatud kõikidele sõltumata nende
erivajadustest. Rajatav või rekonstrueeritav infrastruktuur on võrdselt kasutatav eri
sihtrühmadele.
Määrusel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis
panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise
võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse,
rakendamisse ja seiresse.
Mõju infoühiskonna edendamisele
Meetme tegevusel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse
parandamisel, mõjutavad meetme tegevuste raames rajatavad tervisekeskused
infoühiskonna arengut.
Mõju regionaalarengule
Määrusel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused esmatasandi tervishoiuteenuste
kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale võimalikult elukoha lähedal. Määruse
kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja iga maakonna, kus on
üks esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkond, kõrgeima koondhindega projekt.
Projektide nimekirja arvatakse selle maakonna, kus elanike arv on üle 100 000 inimese
(Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. aasta seisuga), kolm kõrgeima koondhindega
projekti, ning selle maakonna, kus elanike arv on üle 500 000 inimese, neli kõrgeima
koondhindega projekti. Ülejäänud maakondade puhul arvatakse investeeringute kava
projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti, kui need vastavad
kvalifitseerumistingimustele ja saavad vähemalt 50 hindepunkti. Sellel on märkimisväärne
mõju regionaalarengule. Samuti soodustab kavandatavate teiste tegevuskohtade loomine
hoiduda liigsest koondumisest suurematesse linnadesse ja võimaldab tagada teenuste
kättesaadavust ka hõreasustuse piirkonnas. See omakorda mõjutab positiivselt ka
töökohtade loomist.
Töökohtade loomisele panustab ka maakondliku tervisekeskuse rajamine, olles regionaalsel
tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele, luues töökohad ka
29
administratiivtöötajatele. Maakondliku tervisekeskusega luuakse võimalused pakkuda lisaks
üldhaigla aktiivraviteenustele ka regionaalse ja üleriigilise tähtsusega teenuseid.
Tervishoiuteenuste seostatud ja järjepidevaks osutamiseks tuleb tugevdada ja parandada
teenuseosutajate omavahelist koostööd. Arvestades meetme tegevuse tulemusel
keskuslinnade keskusfunktsioonide tugevnemist (teenuste tagajana), omab meetme tegevus
ka laiemat positiivset mõju keskus-tagamaa seostele.
Esimese taotlusvooru tulemusena tunnistati vastavaks 55 esmatasandi tervisekeskuse
projekti taotlust. Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata jäänud
piirkondlikele tõmbekeskustele: maakonnakeskused Võru, Jõgeva ja Kärdla; Harju
maakonnas Loo alevik, Keila ja Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni; Pärnu
maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme; Saare maakonnas Orissaare.
Arvestades perearstide nimistute arvu eespool nimetatud piirkondades ja määruse lisas 2
sätestatud toetuse maksimaalset summat perearsti nimistute arvu järgi, sealjuures eeldades,
et kõikidest eespool nimetatud katmata jäänud tõmbekeskustest esitatakse taotlus toetuse
maksimaalses ulatuses, on katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi
tervisekeskuse rajamiseks vajalik ca 10,5 miljonit eurot.
Sarnaselt esimese taotlusvooruga ei saa eraldi taotlust toetuse saamiseks esitada ainult
esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha rajamiseks kohalikes tõmbekeskustes. Küll
aga võimaldavad muudatused määruse lisas 1 katmata jäänud piirkondlikel tõmbekeskustel
teha investeeringuid sama maakonna kohalikes tõmbekeskustes. Lisaks võivad käesoleva
määruse § 21 lõike 4 punkti 1 alusel investeeringute kavaga kinnitatud esimese taotlusvooru
projektid taotleda toetuse summa suurendamist juhul, kui esmatasandi tervisekeskuse
projekti lisandub nimistuga perearst, sh ka kohalikes tõmbekeskustes ruumide ehitamiseks
ja/või rekonstrueerimiseks. Vastava info planeeritava muudatusega on Sotsiaalministeerium
toetuse saajatele edastanud.
Määruse § 20 lõige 6 ei piira maakonna paremusjärjestuse alusel investeeringute kavasse
arvata rohkem projekte kui nimetatud lõikes on sätestatud. Kuna esimese taotlusvooru
tulemusena on piisavalt eelarvelisi vahendeid, on eesmärk, et kõikidesse piirkondlikesse
tõmbekeskustesse rajataks esmatasandi tervisekeskused.
Meetme tegevuse mõju riigivalitsemise eesmärkidele
Planeeritud tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist
terves riigis. Meetme tegevuste raames soodustatakse teenuste osutamisel koostööd
tervishoiuteenuse osutajate, hoolekandeteenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning
muude teenuste, sh sotsiaalteenuse osutajate vahel.
Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla
mitut valdkonda läbivate probleemidega. Samuti aitab senisest paindlikum ühtsete
eesmärkide nimel koostöötamine tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste
osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ning tõhusalt toimiva süsteemi.
Lisaks meetme tegevusele 2.4.2 rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses meedet
2.4.1 „Pädevuskeskuste kaasajastamine“. Kahe meetme tegevuse tulemusel saavutatakse
tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste
koostöö maakonnakeskustes asuvate esmatasandi tervisekeskustega. Esmatasandi
tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva
ja -nädalat vähendab haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi.
Arvestades kriteeriumiga „Kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud“ on määruse
väljatöötamisel esmatasandi tervisekeskuste puhul tuginetud „Rahvastiku tervise
30
arengukavas 2009–2020“ ja „Eesti tervishoiu arengusuundades 2020“ seatud eesmärkidele.
Maakondliku tervisekeskuse kontekstis on tuginetud PAIK projektile, mille eesmärk on
Viljandi maakonna näitel välja töötada uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutamise mudel.
Määruse väljatöötamisel on tuginetud asjakohastele andmetele ja statistikale ning kaalutud
võimalikke alternatiive, et lahendada probleeme ja kaasata asjaomaseid osapooli.
Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamise ja kättesaadavuse tagamise
parandamiseks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)
Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostanud „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise
kättesaadavuse vajaduse hindamise ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse
korralduse mudeli“.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavalt kaasnevad tulud
Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 toetuse eelarve on 85 591
250 eurot, mis moodustab maksimaalselt 75% projekti eelarvest. Kokku on meetme
tegevuse 2.4.2 projektide maksumus 113 588 333 eurot.
Meetme tegevuse teise taotlusvooru planeeritav ERFi vahendite jääk on 28 490 346 eurot,
mis on suunatud esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse
tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste loomiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga
võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks. Esmatasandi tervisekeskuste teise
taotlusvooru eelarve on 12 245 346. Maakondliku tervisekeskuse maksimaalne toetuse
summa on 16 245 000.
Ehitatavate ja rekonstrueeritavate tervisekeskuste ülalpidamise kulud, kulum ja omaosalus
kaetakse toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on laekumised teistelt juriidilistelt
isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt.
Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia programmiperioodil 2014–2023 ja nende
elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike
tervishoiuteenuste tagamine kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja
optimaalse tervishoiu esmatasandi ja aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud
eluea kasvu ning vajadustele vastava tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi
ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise
koostöö parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel
arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös
esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse arstiabi
osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei
ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset investeeringut ELi toetustest.
Meetme tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine. Kaasrahastamine
kaetakse toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on Eesti Haigekassa, patsiendi
omaosalus, laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt.
Esmatasandi tervishoiukeskuste omaosaluse katmisel kohalike omavalitsuste eelarvest
lähtutakse olemasolevast tulubaasist võrdse kohtlemise printsiibi alusel.
Uusi kulusid ja allikaid riigieelarvesse meetme rakendamisel ei lisandu.
Meetme rakendamine on ühekordne ja ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni ega tekita
täiendavat koormust riigieelarvele, arvestades et toetuse saajate omaosalus ja vajalikud
ekspluatatsioonikulud (sh kulud investeeringuteks) kaetakse toetuse saajate omatuludest.
31
Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi
vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise
(tehnilise abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust.
Perioodil 2007–2013 on rakenduskavadega võetud tehnilist abi kasutusele 2%
rakenduskavade kogumahust lubatud 4% asemel. Selles mahus vahendid on olnud piisavad
struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. Perioodil 2014–2020 on
Rahandusministeeriumil planeeritud administreerimisega seotud kulutuste mahtu järgmise
kümne aasta jooksul suurendada tulenevalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise palgakasvu
prognoosist, kuid see jääb allapoole lubatud 4% piirmäära.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati 02.01.2018 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 18-0001)
kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks
rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate
Liidule, Eesti Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Linnade Liidule, Eesti Õdede Liidule,
Koduõdede Seltsingule, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Ämmaemandate
Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Apteekrite Liidule,
Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Eratervishoiuarstide Liidule ja Töötervishoiuarstide
Seltsile. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Kaitseministeerium, Maaeluministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium.
Eelnõu kooskõlastasid märkustega (seletuskirja lisa 1) Eesti Perearstide Selts, Terviseamet,
Eesti Haiglate Liit, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit,
Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Pirita Perearstikeskus OÜ.
Justiitsministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Eesti Haigekassa,
Eesti Õdede Liit, Koduõdede Seltsing ja RTA juhtkomitee kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
32
MINISTRI MÄÄRUS
13.03.2018 nr 5
Tervisekeskuste kaasajastamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja
kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise
suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ (edaspidi
meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.
§ 2. Esmatasandi tervisekeskus
(1) Esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid
vähemalt järgmises ulatuses:
1) üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule;
2) üldarstiabi vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui
esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel;
3) ambulatoorset iseseisvat õendusabi vähemalt koduõendusteenusena;
4) iseseisvat ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena;
5) ambulatoorset eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse
tähenduses (välja arvatud füsioteraapia basseinis).
(2) Esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht on esmatasandi tervisekeskuses
tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse
asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal
tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja
muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal
kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuse teenuste osutamise alustamisel.
(3) Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu
esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses teenuse
osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse
2
osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6
loetletud teenuseid.
(4) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on:
1) üldarstiabi;
2) koduõendus;
3) ämmaemanda iseseisev vastuvõtt;
4) füsioteraapia.
(5) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on:
1) apteegiteenus;
2) hambaravi;
3) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus;
4) töötervishoid;
5) sotsiaalnõustamine;
6) koolitervishoid.
(6) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused on:
1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ nimetatud
haigla (edaspidi haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste,
üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia,
dermatoveneroloogia või taastusravi erialal;
2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;
3) rehabilitatsioon.
(7) Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja esmatasandi tervisekeskuste paiknemine on
sätestatud käesoleva määruse lisas 1.
§ 3. Maakondlik tervisekeskus
Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud
taristu, kus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas
taristus maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava haiglaga.
§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitaja
(1) Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020“, „Rahvastiku
tervise arengukava 2009–2020“ (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu
arengusuundadega aastani 2020“ on toetuse andmise eesmärk tagada inimeste tööhõives
püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades
teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades
sotsiaalset kaasatust.
(2) Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse:
1) vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja
2) üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme
rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaiete menetleja
Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse
3
otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS, TOETUSE OSAKAAL JA
RIIGIABI
§ 7. Toetatavad tegevused
Meetme tegevusest toetatakse:
1) käesoleva määruse § 2 lõigetes 4 ja 6 ning § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste
osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud
projektide elluviimist;
2) esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist maakondliku
tervisekeskuse loomiseks.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja
projekti eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud
puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.
(2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks
vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud osakaalule ja taotluse
rahuldamise otsusele:
1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas finantsanalüüsi ja
selle seletuskirja, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest;
3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
4) riigihangete tegemine;
5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
6) ehitustööde tegemine;
7) ehitise ekspertiis;
8) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
9) toetuse kasutamisest teavitamine;
10) projektijuhtimine;
11) väliskeskkonna rajamise kulud;
12) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate
meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine.
(3) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblik lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele ka ambulatoorse ja statsionaarse
eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et haiglavõrgu arengukava haigla
funktsionaalse arengukava I etapp on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile
esitatud.
(4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu
sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel.
(5) Käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 ning § 2 lõikes 6 nimetatud teenuste
osutamiseks ruumide ehitamine või rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 20% ruumide pinna
üldmahust, millest § 2 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuste osutamise ruumide ehitamine või
4
rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust tingimusel, et taotlejaks
on haiglavõrgu arengukava haigla ja ambulatoorse eriarstiabi osutamine sisehaiguste,
üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia,
dermatoveneroloogia või taastusravi erialal on kinnitatud haiglavõrgu arengukava haigla
funktsionaalse arengukava I etapiga.
(6) Esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik kuni viie
protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik
esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.
(7) Maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik, kui
nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks.
§ 9. Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.
(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse
rahuldamise otsuses taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast
varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014.
§ 10. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%.
(2) Projektile eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal abikõlblikest
kuludest kinnitatakse investeeringute kavas.
(3) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu
vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib
diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis
näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.
(4) Taotletava toetuse maksimaalne summa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.
§ 11. Riigiabi
(1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa
Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.
(2) Kui käesoleva määruse § 7 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi,
kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi
suhtes“ tingimusi.
3. peatükk
TAOTLEMINE
1. jagu
Taotlus, taotleja ja taotluse menetlus
5
§ 12. Taotluse esitamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele info taotlusvooru kavandatava aja kohta ja
taotlusvooru eelarve käesoleva määruse §-s 7 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa.
(2) Rakendusasutus teavitab taotluste esitamise ja nende alusel investeeringute kava
koostamise algatamisest vähemalt ühe üleriigilise päevalehe ja rakendusasutuse veebilehe
kaudu.
(3) Taotleja esitab 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest
struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatud taotluse, millele on lisatud järgmised
dokumendid:
1) projekti arengukava;
2) projekti finantsanalüüs ja selle seletuskiri;
3) kinnitus projekti finantseerimise kohta;
4) sõlmitud eellepingud;
5) projekti riskianalüüs.
(4) Selliste käesoleva määruse § 2 lõigetes 4–6 nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt
kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta, peab taotleja esitama eellepingud teenust
osutavate juriidiliste isikutega, et katta teenuste osutamine vähemalt 2/3 ulatuses
kavandatud teenuste koguarvust. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab
olema kaetud üldarstiabi osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500
isikule või vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi
tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel.
(5) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest. Kui registri töös
esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise
tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 13. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on:
1) kohaliku omavalitsuse üksus;
2) üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
3) haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
4) eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas
taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.
(2) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse taotleja peab olema
Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eriarstiabi osutamise tegevusluba peab
olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajaga
samas või talle kuuluvas taristus üldarstiabi osutajale peab üldarstiabi osutamise
tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016.
(4) Taotleja on lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule
kohustatud:
1) vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3
sätestatud nõuetele;
2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni,
mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
6
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 4 loetletud nõuetele vastama
järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale
tegevusele;
2) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.
(2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.
(3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetatavate tegevuste kulude planeerimisel on lähtutud käesoleva määruse §-s 8
sätestatud piirmääradest;
2) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani
eesmärkide elluviimiseks;
3) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles
rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud
esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.
(4) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
2) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaiglasse ehitatavad ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike
4 alusel kehtestatud nõuetele.
(5) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe.
§ 15. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele
vastavuse kontrollist, finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning riigiabi reeglite rakendamise
vajaduse kohta hinnangu andmisest, investeeringute kava koostamisest ja taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Rakendusasutus kontrollib, kas:
1) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektis esitatud nimistuga perearstide loetelu
kattub teistes projektides esitatuga;
2) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud dokumendid vastavad
nõuetele;
3) käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud nõue on täidetud;
4) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
5) käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõike
4 punktis 2 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib, kas:
1) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid vastavad
nõuetele;
2) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetele;
7
3) taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
4) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 8
lõikes 5 ja § 14 lõike 3 punktis 3 sätestatud nõuetele.
(3) Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab taotluses puudusi, teavitab
rakendusüksus taotlejat kolme tööpäeva jooksul puudustest kirjalikult ning annab tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad taotlejalt nõuda selgitusi ja lisadokumente
esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist.
(5) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.
(6) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 2 ja käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.
(7) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 4 ja käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele.
(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset
kontrolli.
(9) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.
§ 17. Projekti kvalifitseerimistingimused
(1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele
kvalifitseerimistingimustele:
1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõike 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärkide
täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 1
kirjeldatud toetatavate tegevustega;
3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani
eesmärkide elluviimiseks;
5) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles
rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud
esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.
(2) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 3 nimetatud tingimusele vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud
eesmärkide täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 2
kirjeldatud toetatavate tegevustega;
3) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
8
4) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud
üldhaiglasse ehitatavad ruumid maakondliku tervisekeskuse moodustamiseks vastavad
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Kui projekt ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud
kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei
arvata.
(4) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.
2. jagu
Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord
§ 18. Investeeringute kava
Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast. Investeeringute kavas nimetatakse
andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15
lõikes 4 sätestatule.
§ 19. Projektide valikukomisjoni moodustamine
(1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu
koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni, kuhu kuulub kolm Sotsiaalministeeriumi, üks
Terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu
Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjoni esimees
on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga eksperte.
(2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele.
(3) Valikukomisjoni koosolek korraldatakse 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
§ 20. Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja investeeringute kava koostamine
(1) Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti mõju läbivatele teemadele.
(2) Valikukomisjon annab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektile hindepunkte
käesoleva määruse lisas 3 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb
erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Valikukomisjon
moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, kus esimesel kohal on
kõrgeima koondhinde saanud projekt.
(3) Valikukomisjon annab käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projektile hindepunkte
käesoleva määruse lisas 4 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb
erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel.
(4) Investeeringute kava projektide nimekirja ei arvata:
1) esmatasandi tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50;
2) maakondliku tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70;
9
3) projekti, mis ei saa vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumis ühtegi punkti.
(5) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja käesoleva määruse §-s 7 sätestatud
toetatavate tegevuste kohta.
(6) Maakonna paremusjärjestuse alusel arvatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1
kirjeldatud projektide nimekirja Statistikaameti 1. jaanuari 2015. a andmete alusel igas
maakonnas,:
1) kus on elanike arv alla 10 000, kõrgeima koondhindega projekt;
2) kus on elanike arv 100 000–499 999, kuni kolm kõrgeima koondhindega projekti;
3) kus on elanike arv üle 500 000, kuni neli kõrgeima koondhindega projekti;
4) mis käesoleva lõike punktides 1–3 toodud elanike arvu tingimustele ei vasta, kuni kaks
kõrgeima koondhindega projekti.
(7) Kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna paremusjärjestuse
parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud
maakonnakeskusesse, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava
maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa käesoleva määruse lisas 2
nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse
nimetatakse vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra
vähem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust.
(8) Kui investeeringute kavasse arvatud maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi
tervisekeskuse projektide arv on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust,
võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonna perearsti
nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi
tervisekeskuse projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa käesoleva
määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Sätet ei
kohaldata juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse
projektide arv on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ja
kohaldatud on lõiget 7.
(9) Kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, arvatakse maakonna
paremusjärjestuse alusel projektide nimekirjast välja jäänud esmatasandi tervisekeskuse
projektid investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse
alusel.
(10) Võrdse koondhindega esmatasandi tervisekeskuse projektide korral on projektide
nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu
määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide korral eelistatakse projekti, mille käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.
(11) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektidest, mille puhul perearsti nimistud
on samad, arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse
koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga
projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral arvatakse nimekirja projekt,
mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.
(12) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojekte, millele antakse toetust juhul, kui
langeb ära vajadus toetada varem välja valitud esmatasandi tervisekeskuse projekte või kui
meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid.
(13) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja
esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
10
(14) Rakendusasutus saadab taotlejale väljavõtte valikukomisjoni koosoleku protokollist
asjakohase projekti kohta viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.
(15) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul valikukomisjoni koosoleku protokolli
allkirjastamisest.
(16) Rakendusasutus teavitab investeeringute kavasse kinnitatud projektide taotlejaid
viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist.
§ 21. Investeeringute kava muutmine
(1) Investeeringute kava muudetakse vastavalt vajadusele, sealhulgas juhul, kui meetme
tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Investeeringute kava muutmisel toimub
taotluste esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 12 sätestatule ja taotluste hindamine
vastavalt käesoleva määruse §-s 20 sätestatule. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata
projektile antava toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.
(2) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti
väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
1) investeeringute kavas nimetatud taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti
elluviimisest loobumise kohta;
2) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse
tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud korras,
arvestades §-s 45 esitatud finantskorrektsioonide aluseid.
(3) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga
kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise
määruse §-ga 11. Projektile antava toetuse summa suurendamist võivad taotleda Vabariigi
Valitsuse 08.09.2019 korraldusega nr 301 "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4
tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused”
investeeringute kava kinnitamine" investeeringute kavaga kinnitatud toetuse saajad.
(4) Põhjendatud juhuks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses on:
1) nimistuga perearsti, kellega on sõlmitud eelleping, lisandumine sellisesse esmatasandi
tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses;
2) projekti kallinemine.
(5) Toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel eelistatakse
projekti, mis toetab paremini üldarstiabi piirkondlikku tagamist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi
tervisekeskuse projektile antava toetuse summat võib suurendada:
1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul kuni määruse lisas 2 sätestatud
toetuse maksimaalse summani nimistuga perearstide arvu kohta;
2) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul kuni 10% taotletud toetusest, kuid
mitte enam kui määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalne summa nimistuga
perearstide arvu kohta.
(7) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. jagu
Projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord
11
§ 22. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine toetuse
andmiseks
(1) Rakendusüksus kontrollib enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse tegemist taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2
punktides 1 ja 2 sätestatule.
(2) Rakendusüksus teeb 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamisest arvates
toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud
juhtudel.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
(6) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri
vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(7) Rakendusüksus edastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
rakendusasutusele teadmiseks.
§ 23. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse toetuse andmiseks osaliselt või kõrvaltingimusega
rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale
võimaluse esitada oma seisukohad.
(4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi
projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba.
(5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust
toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib
toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja selle tõendamist.
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse ja rakendusasutuse algatusel
või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja
käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
12
1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole
võimalik projekti eesmärke saavutada;
2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või käesoleva määruse § 7 punktis 1
või 2 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks
2023. a;
4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse osakaal käesoleva
määruse § 10 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu;
5) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid.
(3) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab
selle rakendusasutusele teadmiseks.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud
alustel.
4. peatükk
TAOTLEJA, TOETUSE SAAJA, RAKENDUSÜKSUSE JA RAKENDUSASUTUSE NING
TERVISEAMETI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 25. Taotleja õigused
Taotleja võib omal vastutusel alustada riigihangete ettevalmistamist ja tegemist enne taotluse
rahuldamise otsust. Riigiabi saaja võib alustada riigihangete tegemist pärast investeeringute
kava kinnitamist.
§ 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud
kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded, ühtlasi teeb
järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
2) esitab rakendusüksusele viivitamata esmatasandi tervisekeskuse või maakondliku
tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) ruumide eelprojekti;
3) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse
saaja omandisuhetes;
4) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokkulepitud
eelarvega;
5) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul
toote või teenuse hinda tõstetakse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud
finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt
arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu
ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
6) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava
puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
7) kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest
tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2
nimetatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul,
kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud rakendusasutusega;
8) kohustub saama rakendusasutuselt nõusoleku tervisekeskuse võõrandamiseks ja
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva lõike punktis 7 nimetatud perioodi
jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva lõike punktis 7 sätestatud
13
tingimuste täitmine.
(2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega.
(3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikele 2
õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
(4) Toetuse saajal on õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava
kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude hüvitamiseks.
(5) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.
(6) Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele info riigihankega seotud
dokumentide kohta järgmiselt:
1) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide
koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende
esitamisest riigihangete registrile;
3) edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.
(7) Toetuse saaja on kohustatud esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande esitamisel
edastama rakendusüksusele info, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad
tegevused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse
saaja peab projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast
kasutusloa väljastamist.
§ 27. Rakendusüksuse kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8
lõikes 2 loetletud ülesannetele:
1) edastama rakendusasutusele teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on
kinnitatud;
2) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse
rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist;
3) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad
taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist;
4) tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli kolme kuu jooksul pärast
kasutusloa väljastamist ja enne lõpparuande kinnitamist, veendumaks, et projektiga
planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi
on teenuseosutajatega kaetud, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on
rakendusasutusega kooskõlastatud;
5) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist,
veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud
taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud
puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
6) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud järelkontrolli tegemiselt lähtutakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 preambuli punktis 22
14
sätestatust, mille kohaselt finantskorrektsioone ei kohaldata juhul, kui vajakajäämised
eesmärkide saavutamisel tulenevad sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust,
asjaomase liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest või
vääramatust jõust, mis mõjutab tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist.
Rakendusüksus küsib rakendusasutuse seisukohta käesoleva määruse § 7 punktis 1
nimetatud teenuste mitteosutamise kohta.
§ 28. Rakendusasutuse ja Terviseameti õigused ja kohustused
(1) Rakendusasutus, lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud
ülesannetele,:
1) annab arvamuse rakendusüksuse otsuste eelnõudele, mis puudutavad taotluse
rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist;
2) teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava
muutmisest käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel;
3) annab rakendusüksusele seisukoha käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste
mitteosutamise osas.
(2) Rakendusasutusel on õigus muu hulgas:
1) nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase
kasutamise tagamiseks;
2) vajaduse korral teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks.
(3) Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 15 aasta jooksul pärast käesoleva
määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud rakendusüksuse järelevalve perioodi lõppemist.
Kontrolli eesmärk on veenduda, et tagatud on tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine
vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning et tervisekeskuse
võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse
nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktile 8. Puuduste tuvastamisel
teavitab Terviseamet rakendusüksust.
§ 29. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja
iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri
vahendusel.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul
alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
(3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult projekti lõpparuanne, välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018 . a
seisuga, mis tuleb esitada igal juhul.
(4) Kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil tulu ja teenitud tulu on Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust suurem, esitab
toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.
5. peatükk
TOETUSE MAKSMINE
15
§ 30. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse
seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11−14 ja 18–19 ning käesolevas määruses ja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 21, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 8 ning käesoleva
määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel tervisekeskuse koormamine
piiratud asjaõigusega.
(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu
vähemalt üks kord kvartalis.
(4) Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
(5) Toetuse saajale makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on
tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse §
14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2−5 sätestatut. Sel
juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse üks kord kvartalis.
(6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha
ettemakseid:
1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena
saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12;
2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud
toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13.
(7) Riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid
ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud
toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3.
(8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude
abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva
jooksul, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 10 tööpäeva
jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.
(9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse
osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
(10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande
menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes
1 sätestatud alustel.
(11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on
võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele
2.
(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5%
projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse
lõpparuandega koos.
§ 31. Finantskorrektsioonid
16
(1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23
sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48
sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud
tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(4) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud
kohustusi või ei koorma tervisekeskust käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva
nõude esitamisel piiratud asjaõigusega, on toetuse saajal kohustus toetus tagasi maksta.
Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta, kui esmatasandi tervisekeskuse
projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast
mitteolenevatel põhjustel.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 32. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti
tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine
Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha
ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „5%“ tekstiosaga
„10%“.
§ 33. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Lisad:
Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused
Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa
Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht
Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht
Tervise- ja tööministri määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“
Määruse seletuskiri
Lisa
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL
Märkuse või ettepaneku esitaja; märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine/ mittearvestamine/ kommentaarid
I EESTI HAIGLATE LIIT (EHL)
1. EHL on jätkuvalt seisukohal, et esmatasandi tervisekeskuste ja Teadmiseks võetud.
haiglate strateegiline planeerimine peab käima koos ja üksteisega
arvestades. Mida väiksema kogukonnaga on tegemist, seda olulisem Sotsiaalministeerium nõustub antud seisukohaga.
see on.
2. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal Arvestatud.
abikõlblikest kuludest 75%. Samas määratakse eelnõu lisas 2 toetuse
maksimaalsed summad perearstide arvust tulenevalt. Selline Määruse lisas 2 (§ 10 lõige 4 (uus) alusel) sätestatud toetuse
erinevatest kriteeriumidest sõltuv piirmäärade kehtestamine tekitab maksimaalseid summasid nimistuga perearstide arvu kohta
tahestahtmata olukorra, kus toetuse taotlejal ei teki võimalust toetust on 10% suurendatud.
taotleda tegelikest abikõlblikest kuludest 75% ulatuses, kuna toetuse
määr on piiratud lisast 2 tulenevate piirmääradega ja lisas 2 toodud
piirmäärad ei ole tänapäevaste tegelike ehitushindadega enam
vastavuses.
EHL teeb ettepaneku lisas 2 sätestatud piirmäärad vastavusse viia
kehtivate turuhindadega või arvestada punktis 3 sätestatud
põhimõtetega.
3. EHL on korduvalt tähelepanu juhtinud ka juba käimasolevate Arvestatud.
projektide hinnatõusule. EHL liikmed peavad väga oluliseks
käimasolevatele projektidele lisatoetuse taotlemise võimaluse loomist, Määruse § 21 lõike 3 (uus) sätestab, et põhjendatud juhtudel
et katta vahepealse perioodi jooksul tekkinud hinnatõus ehitusturul. ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga
Ehituse hinnad on võrreldes eelmise taotlemisvooru toimumisajaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada. §
oluliselt tõusnud ja tõusevad veelgi. 21 lõike 4 punkt 2 (uus) reguleerib, et põhjendatud juhuks
loetakse projekti kallinemist. § 21 lõike 6 punkti 2 (uus) alusel
võib investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi
tervisekeskuse projektile antava toetuse summat suurendada
kuni 10% taotletud toetusest, kuid mitte enam kui määruse
lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalne summa nimistuga
perearstide arvu kohta.
Vaata kommentaare märkustele EHL nr 2.
4. EHL on seisukohal, et kui eesmärgiks on paljudel juhtudel ehitada Teadmiseks võetud.
maakondlikke tervisekeskuseid, kuhu on patsiendi huvides plaanis
kokku koondada nii eriarstiabi kui ka esmatasandi teenused, siis Määruse § 8 lõikes 2 (uus) on sätestatud abikõlblikud kulud.
peaks keskust vaatama kui tervikut. EHL soovib, et määruse eelnõu Kuigi esmatasandi tervisekeskuste ruumid planeeritakse
koostajad analüüsiksid koos rakendusüksusega võimalusi vastavalt tervise- ja tööministri käskkirjaga nr 163 sätestatud
proportsioonide arvutuste skeeme/tõlgendusi muuta paindlikumaks. ruumijuhendile, on projektid oma olemuselt ja
ruumipaigutuselt erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on
uusehituse või rekonstrueerimisega ning kes on toetuse
saajaks. Kuna toetus makstakse välja vastavalt kulude
abikõlblikkusele, peab rakendusüksus enne veenduma, et
tegemist on määruse mõistes abikõlblikke kuludega. Selleks
vaadatakse samadel põhimõtetel üle iga projekti
ruumiplaanid ja koostöös toetuse saajatega leitakse
abikõlblikkuse proportsioon.
II KULTUURIMINISTEERIUM (KuM)
1. Eelnõu seletuskiri sätestab, et olemasoleva määruse muutmise tingib Mittearvestatud.
muuhulgas asjaolu, et soovitakse muuta taotluste menetlemine
taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute Rakendusüksus ja tema ülesanded on sätestatud STS §-s 8.
kava kinnitamist toimub taotluste rahuldamine. STS § 15 ei reguleeri mingil viisil rakendusüksuse pädevust,
vaid sätestab toetuse andmise korra investeeringute kava
Kultuuriministeerium leiab, et eelnõu kohaselt toimub sisuliselt alusel.
taotluste hindamine enne investeeringute kava kinnitamist ning seda
osaliselt rakendusüksuse poolt, mis ei ole kooskõlas struktuuritoetuste Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja
reeglitega. investeeringute kava eelnõu koostamiseks üheksaliikmelise
Kehtiva redaktsiooni kohaselt esitatakse taotlused investeeringute valikukomisjoni. Valikukomisjoni koosolekul toimub taotluste
kava koostamiseks ning esitatud projekte (taotlust) hindab ning sisuline hindamine, kus esmatasandi tervisekeskuse
otsused investeeringute kavasse arvamise või mitte arvamise kohta projektidele antakse hindepunkte määruse lisas 3 ja
teeb rakendusasutus. Pärast investeeringute kava kinnitamist maakondlikule tervisekeskusele määruse lisas 4 esitatud
esitatakse investeeringute kavas sisalduva projekti kohta uus taotlus, hindamislehe alusel. Seejärel koostab rakendusasutus
mida menetleb ning hindab rakendusüksus. projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu, mis
esitatakse Vabariigi Valitsusele.
Eelnõus on kirjeldatud korda oluliselt muudetud ning jäetud sisuliselt
ära pärast investeeringute kava kinnitamist taotluse menetlemise ja Enne valikukomisjoni toimub aga taotleja ja taotluste
hindamise etapp rakendusüksuse poolt. Taotluse menetlemine ja nõuetele vastavuse kontroll, mitte taotluste sisuline
hindamine toimub enne investeeringu kava kinnitamist nii hindamine. Pärast investeeringute kava kinnitamist ja enne
rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse poolt (vt eelnõu § 15). taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
tegemist toetuse andmiseks teostab rakendusüksus uuesti
Juhime tähelepanu, et STS § 7 ja § 8 sätestavad rakendusasutusele kontrolli, et taotlejal ei oleks maksuvõlga või see oleks
ja rakendusüksusele erinevad pädevused ülesannete täitmisel. ajatatud ning taotleja ei oleks
Rakendusüksusel ei ole STS 15 alusel pädevust enne investeeringute pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
kava kinnitamist taotluseid menetleda ega hinnata. Projektide valimine
ning investeeringute kavasse arvamine või mitte arvamine on Seega ei ole määruses sätestatud, et rakendusüksus täidaks
rakendusasutuse pädevus. Samas sätestab eelnõu § 21 lõige 1, et enne investeeringute kava koostamist ülesandeid, mis
juba investeeringute kavasse arvatud projekti puhul toimub mõjutaksid investeeringute kava koostamist. Paralleelne
rakendusüksuse poolt uuesti vastavuskontroll, kuigi samu asjaolusid menetlemine ei ole STS-ga vastuolus. Rakendusasutus ja -
on rakendusüksuse poolt eelnõu § 15 lõige 2 punkti 2 kohaselt juba üksus tegutsevad üksnes oma pädevuse piires.
kontrollitud. Selliseid vastuolusid ja topelt tegevusi sisaldab eelnõu
teisigi. Eelnõuga on küll vähendatud taotleja halduskoormust, kuid Eesmärgiks on ühe taotluse esitamisega lihtsustada
suureneb rakendusüksuse oma. menetlust ennekõike taotleja jaoks, mis kaalub igal juhul üle
haldusasutuse koormuse võimaliku suurenemise.
2. Kultuuriministeeriumile jääb eelnõud lugedes segaseks riigiabi Mittearvestatud.
puudutav osa. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et kui antav toetus on
riigiabi, tuleb seda anda kooskõlas riigiabi reguleerivate Sotsiaalministeerium on analüüsinud maakondliku
õigusaktidega. Eelnõu ei täpsusta milliste õigusaktidega (kas tervisekeskuse puhul riigiabi andmise tingimusi. Selleks, et
toetusele kohalduvad üldisest keelust Euroopa Komisjoni erandid) ja tegu oleks riigiabiga, peavad samaaegselt olema täidetud 4
millistel tingimustel? Eelnõu seletuskiri sätestab, et tervisekeskuste järgmist kriteeriumit.
meetme tegevuse kohta on esitatud riigiabi hindamiseks Euroopa
Komisjonile eelteatis (nr SA.45067 primary healthcare centers), mille Analüüsides maakondliku tervisekeskuse (Viljandi
kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA)
liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üldhaigla) abi andmise tingimusi on neljast kriteeriumist
üksnes kohalik mõju. täidetud kolm.
• Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – jah,
Juhime tähelepanu, et taotlejatele peab olema üheselt enne taotluse tingimus on täidetud.
esitamist selge, mida ja mis tingimustel nad taotlema hakkavad. Enne • Abimeetmel on valikuline iseloom – jah, tingimus on
kui Euroopa Komisjon on teinud teatise kohta otsuse ja andnud täidetud.
hinnangu, kas eelnõus toodud tegevuste toetamine kvalifitseerub • Abimeede annab eelise abi saajale – jah, tingimus on
riigiabiks või mitte, ei tohiks teha ühtegi taotluse rahuldamise otsust ja täidetud.
eelnõu § 7 peaks kajastama riigiabi projektide puhul erandit kulude • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi
kohta, mis on tehtud enne taotluse esitamist ja sätestama, et need ei ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tingimus ei ole
ole eelnõu raames abikõlblikud, sest eelnõu § 8 lõige 2 sellise täidetud. Maakondliku tervisekeskuse loomiseks antav toetus
võimaluse annab. Viljandi maakonnas asuvale HVA üldhaiglale ei mõjuta
Euroopa riikide vahelist kaubandust.
Lisaks juhime eelnõu § 24 kontekstis tähelepanu, et tegelikkuses tuleb
ergutava mõju nõuet kohaldada igasuguste siduvate kokkulepete Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks
puhul, milleks võivad olla hangete kõrval ka muud õiguslikud ning perearstiabisüsteemi ja eriarstiabiteenuste ühtlase
kokkulepped. kättesaadavuse võimaldamiseks on riik loonud haiglavõrgu.
Sellesse n.-ö. strateegilisse haiglavõrku kuuluvad haiglad (19
haiglat) on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega
„Haiglavõrgu arengukava” ja seetõttu on need tuntud ka kui
HVA haiglad. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et
igas maakonnas paikneb vähemalt üks HVA haigla, suurema
rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA
haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks,
üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on
tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“
pandud kohustused tagada tervishoiuteenuste pakkumine
teatud tasemel ja teatud erialadel. Fikseeritud on ka
ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded.
Piirkondlikud haiglad – tõmbepiirkond 500 000–1 000 000
elanikku. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli
Kliinikum (asutatud 1998. a), SA Tallinna Lastehaigla.
Keskhaiglad – tõmbepiirkond 50 000–100 000 elanikku.
Eestis on neli keskhaiglat: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS
Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA
Pärnu Haigla.
Üldhaiglad ja kohalikud haiglad – tõmbepiirkond alla 50 000
elaniku. Eestis on selliseid haiglaid 12 ning need asuvad
üldjuhul maakonnakeskustes.
Haiglavõrgu haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike
tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest
vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi
saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu-
ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste haiglavõrgu haiglatega.
Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi, ei ole
HVA haiglatel välisomanikke. Samuti ei ole HVA haiglatesse
tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on meditsiiniline abi
finantseeritud Eesti Haigekassa kaudu. Haigekassa rahastus
omakorda tugineb solidaarsele ravikindlustussüsteemile.
Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust
rahastatakse olulises ulatuses Eesti Haigekassa ostetavate
teenuste kaudu. HVA haiglate finantseerimine toimub seega
valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ning
ravikindlustatud inimestele on arstiabi Eestis tasuta. Samuti
on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui eakad. Kuna
Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid
valdavalt Eesti Haigekassa finantseeringu kaudu, ei tegutse
haigla turul ettevõtjana. Viljandi maakonnas asuv SA Viljandi
Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi
Haigla teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale.
Kohalike elanike osakaal on 90,1%, ülejäänud Eestist tulnud
patsientide visiitide osakaal on 10%. Välisriikidest tulnud
patsientide arv on 0,2% ning see on seotud peamiselt
erakorralise meditsiiniabi andmisega. Samuti ei paku Viljandi
Haigla juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit.
Seega abimeede mõjutab peamiselt üksnes kohalikku
konkurentsi ning seda ei loeta riigiabiks, sest ta ei mõjuta EL
riikide vahelist kaubandust. Ka riigikeele nõude täitmine teeb
vähetõenäoliseks piiriülese teenuste osutamise. Üks
tingimustest on, et HVA haiglas on teenuse saajal õigus
saada teenuseid Eesti keeles. Riigi keeleks, keeleseaduse
järgi, on eesti keel ning kõik teised keeled on võõrkeeled.
Seega on vähetõenäoline, et kliendid väljaspool Eestit
tulevad tarbima HVA haigla poolt pakutavaid eriarstiabi
teenuseid.
III EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT (EMOVL)
1. Tervisekeskuse piirnormide vähendamine Mittearvestatud.
Eelnõu tekstis § 2 lõikes 1 on defineeritud tervisekeskus kui taristu, Euroopa Komisjoniga on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
kus osutatakse üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt rakenduskava 2014–2020“ alusel kokku lepitud, et eelarve
vähemalt 4500 isikule, lisaks kriteeriumid, mis puudutavad õendusabi, perioodil 2014–2020 investeeritakse esmatasandi
koduõendusteenuse, füsioteraapia ja ämmaemanda teenuse tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad
osutamist. Probleemid on kerkinud hajaasustusega piirkondades nt tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate
Võrumaa piiriäärsetel aladel on eeldusel, et kõik piirkonna elanikud tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada
valivad lähima perearstikeskuse, sellise patsientide mahu tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt
saavutamiseks perearstikeskuse teeninduspiirkond ca 1000 arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja
ruutkilomeetrit. Arvestades väljakujunenud liikumissuundi, kohalikke ravivõimalusi (rakenduskava punkt 2.2.5.1). Seega
tõmbekeskusi, teedevõrgu seisundit ja transpordiühenduste võimalusi, perearstide arvu vähendamine ei oleks kooskõlas eeltoodud
on selline vahemaa ebamõistlikult suur, et tagada meetme rakenduskavaga ning sellest tulenevalt ei ole vastava
eesmärgina püstitatud teenuste kättesaadavus kõigile elanikele. Ka muudatuse tegemine meetme raames määrusega võimalik.
RAKE raporti osaraportis 3 on kirjeldanud, et Võru maakonna Samad tingimused kehtisid ka meetme esimeses
lõunapiiri äärsetes piirkondades ei piisa maakonna keskuses asuvast taotlusvoorus ja võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei ole
tervisekeskusest ja selle filiaalidest alampiirkondades ning vaja on võimalik vähendada miinimumnõudeid ka nimistu täituvuse
leida piirkonna jaoks toimivad lahendused. Võrumaa Omavalitsusliidu osas.
nägemusel on selliseks lahenduseks tugevad tervisekeskused
Rõuges ja Vastseliinas, mis teenindaksid maakonnakeskusest liiga Rõuge ja Vastseliina on määruse lisa 1 järgi kohalikeks
kaugele jäävaid tagamaid. tõmbekeskusteks, kuhu võib toetuse raames teha
Teeme ettepaneku, et kvaliteetse esmatasandi arstiabiteenuse investeeringuid esmatasandi tervisekeskuse teise
kättesaadavuse tagamiseks piiriäärsetel hajaasustusega aladel tegevuskoha rajamiseks. Teise tegevuskoha puhul ei ole
vähendada tervisekeskuse miinimumnõudeid selliselt, et sätestatud kolme perearsti nõuet, küll aga peab teises
tervisekeskuste kaasajastamise toetusele kvalifitseeruksid ka kahe tegevuskohas olema tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev
perearstiga tegutsevad keskused, kelle nimistus on vähemalt 3000 vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja
patsienti. muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Määrus
ei piira teises tegevuskohas perearsti vastuvõtte ka igal
tööpäeval.
2. Maakondliku tervisekeskuse erisuse kaotamine Mittearvestatud.
Määruse eelnõu § 2 lõikes 2 defineeritakse maakondlik tervisekeskus Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga
kui maakonnakeskuses asuv taristu, kus haiglavõrgu arengukava 2014–2020“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–
haigla osutab tervishoiuteenuseid samas taristus asuva esmatasandi 2020“ (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu
tervisekeskusega. § 6 punk 2 nimetab toetatavateks tegevusteks arengusuundadega aastani 2020“ on toetuse andmise
esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla eesmärk tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse
ehitamist maakondliku tervisekeskuse loomiseks. Eelnõu § 12 lõige 2 naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri
kitsendab sellise tegevuse jaoks toetuse saamise ainult SA Viljandi ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
Haiglale. mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele
juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust
Jääb arusaamatuks, miks esmatasandi infrastruktuuri arendamise ning edendades sotsiaalset kaasatust.
toetusi suunatakse muu hulgas ka eriarstiabi infrastruktuuri
arendamiseks ning millistel alustel on tehtud erand ühele konkreetsele Selleks, et Viljandi maakonnas kujundada uudset mudelit
maakonnale. Ka Võrumaa perearstid, kohalikud omavalitsused ja AS maakondlik tervisekeskus, tehti rakenduskava muutmiseks
Lõuna-Eesti Haigla näevad maakonnas perearstiabi jätkusuutliku ettepanek lisada juurde uus väljundindikaator: üks
korralduse alusena tihedat koostööd ja ressursside kombineerimist esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üld- ja eriarstiabi vahel. Võrumaal on põhjendatud ootus, et kui üldhaigla.
meetme raames toetatakse ka eriarstiabi infrastruktuuri uuendamist,
siis analoogne toetus laieneks ka teistele maakondadele. Uue väljundindikaatori lisamise eesmärgiks on piloteerida
ühes Eesti piirkonnas uut teenuste mudelit, millega tagada
paikkonna elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest
tulenev parim kombinatsioon paikkondlikest
tervishoiuteenustest integreerides perearstiabi, eriarstiabi,
koduõendusteenused, kiirabi ja sotsiaalteenused.
Võrgustumiseks loetakse olukorda, kus ühisel kaasajastatud
taristul pakuvad teenuseid nii esmatasandi tervisekeskus kui
ka üldhaigla. Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla on maakondlik tervisekeskus, kus on
ühel taristul esmatasandi tervisekeskus ning üldhaigla ja
lisaks tehakse koostööd kiirabi ning sotsiaalteenuse
osutajatega.
Sellega seoses tehti muudatused ka meetme tegevuses:
Vana sõnastus: Investeeringute toetamine esmatasandi
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused
Uus sõnastus: Investeeringute toetamine tervisekeskuste
infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiu teenused. Selliselt on ka meetme
tegevuse sõnastusega paremini kaetud toetatavad
tegevused ja mõlemad väljundiindikaatorid.
Tegevus on kooskõlas ka investeerimisprioriteediga, sest
selle sõnastus on: Investeeringud tervishoidu ja
sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja
kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust
ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud
juurdepääsu
kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning
üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt
kohalikule hoolekandestruktuurile.
Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise
eesmärgid, milleks on: Regionaalselt kättesaadavad,
kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Määrus on
viidatud eesmärgiga kooskõlas, sest kontekst ei hõlma ainult
esmatasandi tervishoidu vaid eesmärgiks on tagada laiemalt
kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud
tervishoiuteenused.
Rakenduskava tekstis on samuti välja toodud:
Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on
möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka
finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning
vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks.
Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja
väiksemate haiglate ning esmatasandi tervisekeskuste
omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi
keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega.
Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses
tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus määruse
§ 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samal
taristul maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu
arengukava haiglaga.
Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks peab toetuse taotleja
olema riigile kuuluv Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu
arengukava üldhaigla, kuna tegemist on ainsa maakondliku
riigi asutatud haiglaga, kes taotles esimeses taotlusvoorus
vahendeid esmatasandi tervisekeskusele loomiseks, mida on
võimalik järgnevas etapis võrgustada maakondliku haiglaga.
Lisaks on riik rahastanud Viljandi maakonnas paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti, et
kujundada uudne integreeritud teenuseosutamise mudel.
3. Toetame Rae valla ettepanekut lülitada määruse lisas 1 sätestatud Mittearvestatud.
esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste ja tervisekeskuste
tegevuskohtade loetellu Peetri alevik kui kohalik tõmbekeskus. Määrusega ei muudeta lisa 1 nimetatud piirkondlike ja
Põhjendusena lisame, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike kohalike tõmbekeskuste asukohti. Eesmärgiks on esimeses
rakendusuuringute keskuse RAKE projekti aruanne „Esmatasandi taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikkesse
tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine tõmbekeskustesse esmatasandi terviskeskuste rajamine ning
ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli võimaldada esimeses taotlusvoorus juba vastavaks
loomine (2013–2014)“, millest tõmbekeskuste loetelu lähtub, ei tunnistatud projektidel taotleda toetust kohalikesse
arvesta piirkonna viimaste aastate arengutega. tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste teise
tegevuskoha rajamiseks.
Peetri aleviku elanike arv oli 01.01.2018 seisuga 4866 ja koos
lähiümbrusega kokku 8607 inimest. Esimeses taotlusvoorus tunnistati vastavaks Rae
Vallavalitsuse Jüri aleviku esmatasandi tervisekeskuse
projekt, kuhu koondub 5 perearsti. Määruse § 22 lõikega 3
luuakse esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud
projektidele võimalus lisanduvate perearstide arvu võrra
suurendada taotletud toetuse summat kooskõlas lisas 2
sätestatud summadega. Nimetatud muudatus võimaldab Rae
Vallavalitsusel rajada planeeritust suuremat esmatasandi
tervisekeskust, mis kataks ära kogu Rae valla teenuse
vajaduse.
4. Ehitushinnaindeks. Eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvumisel ei selgu, Arvestatud.
kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutustega. Juhime tähelepanu
asjaolule, et I ja II taotlusvooru vahele jääva aja jooksul on Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2 ja nr 3, EMOVL nr 2.
Statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks oluliselt kasvanud ja seda
eriti materjalide ja tööjõu kallinemisega seoses.
Leiame, et kuna esmatasandi tervisekeskuste rajamine on tööde ja
materjalide hinna tõttu kallinenud, tuleks kaaluda, kas üle poole II
taotlusvooru raha planeerimine SA Viljandi Haiglale on põhjendatud ja
aitab kaasa meetme tegevuse eesmärgi tagamisele.
IV HOOLDUSRAVI OSUTAJATE ÜHENDUS
1. Planeeritud muudatused on positiivsed. Mittearvestatud.
HOÜ näeb ühte probleemi: on küsitav, kuivõrd põhjendatud on ühele Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
üldhaiglale eelise loomine esmatasandi tervishoiuga võrgustumiseks
ja sellega seoses haigla kaasajastamiseks.
Patsientide huvidest lähtuvalt oleks pidanud sellise võimaluse andma
kõikidele haiglatele kasvõi piiratud tingimustega (meetme rahaliste
võimaluste ületamise vältimiseks).
V TERVISEAMET (TA)
1. Kommentaar eelnõu § 2 osas. Arvestatud.
Terminite all ei ole õige välja tuua termineid, mida määruses tegelikult Määrust muudetud: määruses on loobutud paragrahvist, mis
ei kasutata, vaid ainult neid, mida kasutatakse. koondab endas kasutatavaid termineid; § 2 (uus) hõlmab
esmatasandi tervisekeskusega seonduvat, § 3 (uus)
maakondliku tervisekeskuse mõistet.
2. Kommentaar eelnõu § 2 lõike 9 osas. Arvestatud
Eelnõu ja seletuskiri ei lähe omavahel kokku. Lõige 9 räägib Mõistet „tervisekeskus“ kasutatakse läbivalt siis, kui on
tervisekeskuse teeninduspiirkonnast, samas seletuskirjas on mõeldud nii esmatasandi kui ka maakondlikku tervisekeskust
defineeritud ka esmatasandi tervisekeskuse ja maakondliku (täpsustused lisatud nii määrusesse kui ka seletuskirja).
tervisekeskuse teeninduspiirkond. Perearstikeskusel
(tervishoiuteenuse osutaja) ei ole teeninduspiirkonda. Seega tuleks Teeninduspiirkonna mõiste määrusest eemaldatud.
täpsustada, kelle teeninduspiirkonda siinkohal on mõeldud. Kui
teeninduspiirkonna mõiste kehtib ainult käesoleva määruse
tähenduses, siis ei ole antud sättel mõtet ja selle võiks välja jätta.
ETTK sisuline regulatsioon peaks olema kajastatud TTKS-s (ETTK
mõiste, teeninduspiirkond, ühtne tegevusluba jne).
3. Kommentaar eelnõu § 12 lõike 1 punkt 1 osas. Mittearvestatud.
Täiendada lõiget järgnevalt: Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkt 8
1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused. sätestab, et taotleja (ainsuses) on toetuse taotluse esitanud
juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Seega ei saa kaks KOVi koos taotlust esitada. Määrusega ei
näha ette ka võimalust kaasata projekti rakendamisele
partnereid.
4. Kommentaar kogu eelnõu ja seletuskirja osas. Arvestatud.
Ettepanek on ühtlustada ja selgelt eristada mõisteid tervisekeskus, Määruses ja seletuskirjas on läbivalt eristatud esmatasandi
esmatasandi tervisekeskus ja maakondlik tervisekeksus kogu eelnõu tervisekeskuse ja maakondliku tervisekeskuse mõistete
ja seletuskirja osas. kasutamine. Terminit „tervisekeskus“ on kasutatud üksnes
siis, kui on mõeldud nii esmatasandi kui ka maakondlikku
tervisekeskust.
5. Kommentaar eelnõu § 13 lõike 3 punkt 3 osas. Arvestatud.
Tervise- ja tööministri 29.10.2015 käskkirja nr. 163 punkt 9 kohaselt Määruse §-ga 32 (uus) muudetakse sotsiaalministri
võib kõrvalekalle nõutud ruumide suurusest olla 10% võrra vähem 29.11.2001 määruse nr 116 „ Nõuded perearsti tegevuskoha
miinimumist. Kehtiva sotsiaalministri 29.11.2001 määruse nr. 116 ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõike 4 lauseosa
„Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja „5%“ ja asendatakse see lauseosaga „10%“.
aparatuurile“ § 2 lõike 4 kohaselt võib perearsti tegevuskoha ruumide
pindala olla kuni 5% väiksem lubatud suurusest. Seega on tervise- ja
tööministri käskkirja nr. 163 punkt 9 punkt vastuolus kehtiva
õigusruumiga ja juhul kui üldarstiabi osutajad ehitavad ruumid
väiksemad kui kehtivas ruuminõuete määruses, ei ole võimalik
Terviseametil väljastada tegevusluba üldarstiabi osutamiseks.
6. Märkused seletuskirja kohta. Mittearvestatud.
Määruse § 1 lõige 8. Taotlejale peaks meelde tuletama vastutust, mis Toetuse saaja õigused ja kohustused on sätestatud määruse
kaasneb sellega kui lubatakse vastuvõttu filiaalides ja seda, kas nad §-s 26 (uus), muuhulgas on toetuse saajal kohustus tagada
reaalselt suudavad tagada perearsti ka siis, kui perearst nimistust 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest
loobub. tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine määruse § 7
Terviseameti andmetel ei soovi ükski Suure-Jaani tervisekeskuse punktis 1 või 2 (uus) nimetatud teenuste osutamiseks
perearst minna vastuvõttu tegema Kõpu alevikku. vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul,
kui teenuste osutamise lõpetamine on kooskõlastatud
rakendusasutusega. Nimetatud kohustus pannakse toetuse
saajale ka taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise
otsuses. Probleemide tekkimisel (näiteks olukorras, kui on
oht, et toetuse saaja ei suuda planeeritud perearsti nimistute
arvu projekti lõpus tagada) võetakse toetuse saajaga
ühendust ja räägitakse võimalikud lahendusvariandid läbi
selleks, et projekti elluviimist saaks jätkata.
VI EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA (EPIKoda)
1. Meetme eesmärk teises taotlusvoorus peaks olema sarnaselt Teadmiseks võetud.
esimesele voorule toetada esmatasandi terviseteenuse
kättesaadavust. Kuigi peame oluliseks kaasajastada ka üldhaiglate Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
keskkonda, ei ole see meie hinnangul kooskõlas antud meetme
eesmärkidega.
2. Teise taotlusvooru rahalised vahendid peaks olema suunatud eelkõige Arvestatud.
tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata tõmbekeskustesse
Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Teine taotlusvoor avatakse esimese taotlusvooru tulemusena
Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele (Võru,
Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Jõgeva, Kärdla, Loo, Keila, Maardu, Kunda, Vinni, Vändra,
Orissaares. Samuti leiame, et meetme käigus peaks olema võimalus Sindi/Paikuse, Kilingi-Nõmme) esmatasandi tervisekeskuse
taotleda põhjendatud lisatoetust ka juba esimeses taotlusvoorus rajamiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
toetust saanud esmatasandi tervisekeskustel. kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks.
Esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud esmatasandi
tervisekeskuse (v.a Tallinn) projektidel on võimalus taotletava
toetuse summat suurendada lisanduvate perearsti nimistute
arvu järgi vastavalt määruse lisale 2.
Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2 ja nr 3.
3. Meetmes on lisatud uue toetatava tegevusena maakondliku Mittearvestatud.
tervisekeskuse rajamine, samas ei ole piisavalt põhjendatud, miks
enne konkursi väljakuulutamist on otsustatud eraldada enam kui pool Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
investeeringutoetustest SA Viljandi Haiglale. Asjaolu, et
sotsiaalministeerium viib juba koostöös nimetatud haiglaga läbi
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise
pilootprojekti, ei ole EPIKoja hinnangul piisavaks põhjenduseks, miks
ei saa investeeringu toetusele konkureerida ka näiteks teised
haiglad.
VII Aili Tabri, Pirita Perearstikeskus OÜ (Pirita PAK)
1. Pirita Tervisekeskus soovib teha ettepaneku Tervisekeskuste Arvestatud osaliselt.
kaasajastamise määruse eelnõu muutmiseks. Soovime täiendada
määruse § 20 lõiget 3, mis hetkel välistab Tallinna piirkondlikud Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2–4.
tõmbekeskused investeeringute kavaga kinnitatud projektide mahu
suurendamise taotlejate hulgast. Teeme ettepaneku tühistada toetuse
saajate regionaalne erisus projektide mahu suurendamisel. Taotluse I
voorus maksimaalset toetussummat mitte küsinud taotlejatele tuleks
võimaldada toetussumma tõstmist sõltumata tervisekeskuse
asukohast. I vooru projektide elluviimise kogemus näitab, et
ehitushinnad on oluliselt kallinenud ja seda just Tallinna kontekstis.
Lisaks on projektide elluviimise käigus täpsustatud abikõlblikkuse
arvutamise loogikat, mis on muutnud toetusprotsenti taotlejate suhtes
ebasoodsamaks
VIII EESTI PEREARSTIDE SELTS (EPS)
1. Eesti Perearstide Selts järjekindlalt väljendab sügavat rahulolematust, Teadmiseks võetud.
et jätkuvalt ja süstemaatiliselt ignoreeritakse perearstide näilise
kaasamise egiidi all ignoreeritud nii Eesti tervishoiusüsteemi „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ näeb ette:
funktsioneerimise baastõdesid, esmatasandi tervishoiu arengukava, Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi
peremeditsiini arengukava kui ka esmatasandi töögruppides osutajate (haiglatega) maakonnakeskustes ja
kokkulepitud põhimõtteid. sotsiaalteenuste osutajatega võimaldab teenuste parema
kättesaadavuse elanikkonnale, koordineeritud koostöö
omavahel ja ratsionaalse ressursikasutuse ning on seetõttu
eelistatud lahenduseks maakonnakeskustes, toimides
mitmekülgseid teenuseid pakkuvate multifunktsionaalsete
maakondlike tervisekeskustena. Perearstid on olnud
Sotsiaalministeeriumiga väga tihedas suhtluses kõikides
esmatasandit puudutavates küsimustes, seega kriitika
süstemaatilise ignoreerimise osas on mõistmatu.
Ministeerium koostöös nii Terviseameti, Eesti Haigekassa,
Tartu Ülikooli Peremeditsiini õppetooli kui ka EPSiga on
pidanud arvukalt läbirääkimisi, et valmistada ette
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi
esmatasandi tervishoiu tugevdamise VTK), et analüüsida
võimalikke seadusmuudatusi esmatasandi paremaks
toimimiseks tulevikus. Esmatasandi tervishoiu tugevdamise
VTK-le oodati tagasisidet 14.02.2018.
2. Juba vormiliselt ei ole aktsepteeritav, et meetme nii I kui ka II vooru Teadmiseks võetud.
dokumendid jõuavad võtmerollis oleva huvipooleni n-ö valmiskujul
vahetult enne selle esitlust, kusjuures selle presenteerimine toimub nii Antud meetme tegevuse puhul ei saa välja tuua võtmerollis
huvipooltele kui avalikkusele üheaegselt. olevaid huvipooli. Meetme tegevuse muudatusi tutvustati
kõigile tervishoiu osapooltele üheaegselt sh rahvastiku
tervise arengukava juhtkomitee liikmetele, kes täiendavaid
ettepanekuid eelnõule ei esitanud.
3. Eelnõus esimesest voorust veelgi vähesemal määral arvesse võetud Mittarvestatud.
patsiendi vajadust kvaliteetse esmatasandi teenuse paremaks
kättesaadavuseks. Fookuses on ühele pinnale kokku koondunud Teenus on paremini kättesaadav kui patsiendil on võimalus
killustatud teenuseosutajate soosimine, kes pakuvad laia valikut saada endale vajalikud teenused ühest asutusest.
esmatasandiga marginaalselt seotud teenuseid. Koduõendust, füsioteraapiat ja ämmaemandusabi loetakse
esmatasandi tervishoiu põhiteenusteks, mille kättesaadavus
elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi
tervisekeskustes aitab mitmekülgsemalt tagada
sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Ei saa
nõustuda, et tegemist on marginaalselt seotud teenustega,
sest nii eriarstiabi kui ka sotsiaalteenuste parem
integratsioon (mida Viljandi maakonnas plaanitakse
piloteerida), on eriti maakondlikul tasandil vajalik selleks, et
tagada inimeste keskne teenuse osutamine.
4. Eelnõu ei võta arvesse Eesti tervishoiusüsteemi funktsioneerimise Mittearvestatud.
algtõdesid ning kehtivat õigusruumi, sh esmatasandi ja eriarstiabi
lahususe printsiipi nii omandisuhete kui tegevuslubade abil, mis tagab Käesolev määrus on seotud infrastruktuuri ehitamisega.
perearstidele sõltumatuse nende arstlikes otsustes. Selline range
seadusandlik eristamine viidi ellu rahvusvahelise kogemuse toel, et Ei meetme määruse ega ka esmatasandi tervishoiu
välistada huvide konflikti, mis tekiks, kui esmatasand kuuluks haigla tugevdamise VTK-ga ei ole kavas muuta Eesti
mõjusfääri – haigete ravitaktika valikusse sekkuks siis raviasutuse tervishoiusüsteemi algtõdesid ega kehtivat õigusruumi
majandushuvid ja mille muutmise võimalikke tulemusi ei ole esmatasandi ning eriarstabi lahususe ja omandisuhete
analüüsitud. Samuti ignoreerib eelnõu Eesti tervishoiusüsteemi ja kontekstis. Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses
Euroopa esmatasandi tervishoiusüsteemi viimase 30 aasta arenguid asuv taristu, kus HVA haigla osutab tervishoiuteenuseid
ja tulevikuprognoosi, üritades sobitada 1980. aastatel levinud samas taristus asuva esmatasandi tervisekeskusega. See ei
polikliinikute süsteemi hääbuvate ja infrastruktuurilt sobimatute tähenda, et HVA haigla hakkab osutama üldarstiabi või HVA
maakonnahaiglate reanimeerimiseks tingimustes, kus juba aastaid haiglal tekib õigus üldarstiabi osutava äriühingu loomiseks
puudub pädev inimressurss ja ka vajadus eriarstiabi osutamiseks või üldarstibi tegevusloa taotlemiseks. Maakondliku
kodulähedastes tingimustes. Killustunud ja eripalgeliste ettevõtete tervisekeskuse loomisega ei muutu perearsti roll
taristute koondamine ühisele infrastruktuurile ei võimalda rakendada esmatasandi teenuse osutamisel ega üldarstiabi
ei praeguseid perearstikeskuste elementaarseid kvaliteedinõudeid ega korraldamisel.
veelgi vähem luua uut kvaliteeti, ettekäändeks tuues teenuste
integreerimist, mis mudelina on veel täiesti toores ja Seega ei ole käesoleva määruse eesmärgiks üld- ja/või
eksperimentaaljärgus. Maakondliku tervisekeskuse eelis teiste eriarstiabi korraldamine ega kehtiva õigusruumi muutmine.
organisatoorsete mudelite ees on seega täiesti läbimõtlematu ja
põhjendamatu, mis ignoreerib perearstisüsteemi olemasolevaid ja Vaata ka kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
hästi sisse töötatud põhimõtteid, mis on tinginud elanikkonna stabiilse
üle 90% rahulolu esmatasandi süsteemiga. Lisaks kõigele on
perearstikeskusi, mille puhul võiks toimuda sünergia maakonnahaigla
ja tervisekeskuse vahel vaevalt 25% kogu Eesti perearstinimistutest;
valdav osa nimistutest (591) asub hetkel piirkonnas, mille keskuseks
on kesk- või piirkondlik haigla, mille esmatasandiga konsolideerimine
ei ole kummagi osapoole suhtes mõistlik ega kuluefektiivne ja võib
põhjustada tõsist arengupeetust eelkõige esmatasandi arengus. Eesti
Perearstide Seltsi hinnangul peab säilima perearsti juhtiv ja
koordineeriv roll esmatasandi teenuste osutamisel, mis peab
peegelduma ka teenuste osutamise korraldamises. Eesti Perearstide
Selts on jätkuvalt seisukohal et ainuke kestlik lahendus on
tervisekeskuse toimimine ühe väikest gruppi perearste koondava
sõltumatu juriidilise isikuna, millele antakse omaette tegevusluba.
Grupipraksistesse on tänase seisuga koondunud 60% perearstidest.
Tervisekeskuse paiknemine haiglaga samal infrastruktuuril ei ole
kvaliteetse esmatasandi teenuse osutamise vältimatuks eelduseks,
vaid pigem aitab vältida omandi- ja sõltuvussuhete tekkimist haiglate
ja perearstide vahel, seda enam, et perearstisüsteem on võimeline
katma vähemalt 2/3 ambulatoorsest tervishoiuvajadusest.
5. Taunimisväärne on meetme I voorust veelgi enam kuulutada Mittearvestatud.
esmatasandi tugevdamise meetme raames abikõlbulikuks
esmatasandiga absoluutselt mitteseostuvaid teenuseid nt Tulenevalt haiglatele kehtestatud nõuetest eeldab üldhaigla
ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi ja selle osutamiseks mahus eriarstiabi osutamine mitmete seadmete olemasolu,
vajalikud hoonesse püsivalt paigaldatavad seadmed. Eriarstiabi on mis oma iseloomult on ehitisse püsivalt paigaldatavad
küll inimestele vajalik teenus, aga seda esmatasandi arendamiseks meditsiiniseadmed. Seetõttu on nende seadmete
mõeldud meetmega siduda pole mingilgi määral mõistlik ja hajutab abikõlblikkus maakondliku tervisekeskuse jaoks põhjendatud.
fookust sektoris, kuhu riiklikul tasemel investeeringuid pole tehtud
selle loomisest saati. Teisased teenused on määruse eelnõus täiesti Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
tunnetuspõhiselt igasuguse eelneva analüüsita vajaduse ja prognoosi
suhtes
6. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE Teadmiseks võetud.
uuringu ETTK organisatoorset korraldust puudutavas osas on
analüüsitud kõiki teisi korralduslikke mudeleid, va võrgustumist Vaata kommentaari märkusele EPS nr 1.
maakondliku haiglaga, ometi on valitud selline mudel edasi
liikumiseks. Kõll aga on antud analüüsis HVA haiglaid taristu
omanikena põgusalt käsitletud, nimelt RAKE analüüsis viidatakse
ohule, et mitme esmatasandi tervishoiu põhiteenuse osas säilib
esmatasandi sõltuvus eriarstiabi osutavatest ühingutest. Samuti on
sellise mudeli korral nõrgemad organisatoorsed eeldused ühtse
esmatasandi meeskonna moodustumiseks ja patsiendi terviklikumaks
käsitluseks esmatasandil. EPS-ile jääb arusaamatuks, miks soovib
SOM arengukavas toodud eesmärkidega sedavõrd kokku sobimatut
organisatoorset mudelit rakendada.
7. Puudub õiguslik alus, et HVA tervishoiuteenuste osutajad peaksid Mittearvestatud.
korraldama esmatasandi tervishoiuteenuseid või vastutaksid muul
viisil piirkonna üldarstiabi pakkumise eest. HVA haiglate ja Üldarstiabi korraldab Terviseamet. Üldarstiabi osutamiseks
perearstipraksiste kunstlik sidumine on vastuolus riigi varasema on vajalik üldarstiabi tegevusluba, mis antakse perearsti
seisukohaga hoida üld- ja eriarstiabi lahus, samuti Eesti Haiglavõrgu nimistu alusel. Üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või
Arengukavas esitatuga. aktsionäriks saab olla nimistuga perearst(id) või KOV(id).
Meetme tegevuse raames antakse toetust taristu ehitamiseks
või rekonstrueerimiseks, kus taotlejaks võib olla ka HVA
haigla, kuid see ei tähenda, et HVA haiglal tekib õigus ja/või
kohustust üldarstiabi korraldamiseks.
Vaata kommentaari märkusele EPS nr 4.
8. Eesti Perearstide Seltsi prioriteet on kvaliteetne ja kättesaadav Mittearvestatud.
esmatasandi arstiabi kogu elanikkonnale, mille jätkusuutlikkuse antud
eelnõu järjest suuremasse ohtu seab. Protsessi sellisel viisil jätkamine Kuna tegemist on täiendava toetusega vabatahtliku
võib kaasa tuua riski kogu esmatasandi tervishoiuteenuse taotlemise alusel, siis ministeerium ei näe riski esmatasandi
kättesaadavuse ja kvaliteedi oluliseks halvenemiseks ning teenuse teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi halvenemiseks
kuluefektiivsuse languse, mis oleks vastupidine meetme tulenevalt meetme tingimustest.
põhieesmärgile. See omakorda võib muuta küsitavaks, kas meetme
rahastamine Euroopa Liidu struktuurfondidest on sihtotstarbeline ka Vaata kommentaari märkustele EMOVL nr 2 ja EPS nr 4.
rahastaja vaates.
9. Kahetsusväärne on nentida, et meetme II vooru toimumise ajaks Teadmiseks võetud.
puuduvad esmatasandi tervisekeskuste korralduse ja rahastamise
põhimõtted, esmatasandi korralduslik raamistik ja rakenduskava ning Tervisekeskuse rahastamise põhimõtted on kirjas Eesti
regulaarset jälgimist võimaldavate indikaatoritega, mis pidid olema Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Hetkel kehtiv
valmis juba 2016 aasta lõpuks. õigusruum võimaldab tervisekeskuste toimist ja rahastamist.
Analüüsime EPSi esitatud ettepanekut defineerida
Polikliinikute taasavamine tervisekeskuse egiidi all EPSi hinnangul tervisekeskuse mõiste esmatasandi tervishoiu tugevdamise
sellisel kujul ignoreerib nii rahvusvaheliste ekspertide soovitusi vältida VTK raames.
fragmenteeritust tervishoiuteenuste planeerimisel kui ka Eesti
Perearstide Seltsi visiooni terviklikust esmatasandist ja seab sellisel Vaata ka kommentaari märkusele EPS nr 1 ja nr 4.
viisil ohtu kogu eriala edasise arengu. Eesti Perearstide Selts on
jätkuvalt seisukohal, et tugev esmatasand on meditsiini alustala ning
tugeva esmatasandi tagavad esmatasandi spetsialistid, kes on
koondunud ühtseks meeskonnaks, mitte ei moodustu üksikutest
erinevaid huvigruppe esindavatest fragmenteeritud
teenuseosutajatest, kes on samale taristule kogunenud. EPS teeb
ettepaneku defineerida esmatasandi tervisekeskuse uue
teenuseosutaja liigina, sh tegevusloa nõue.
10. Eesti Perearstide Selts leiab, et esmatasandi arstiabi, nii nagu seda Teadmiseks võetud.
sõnastab WONCA 2011 aasta perearstiabi definitsioon, ei ole mõistlik
ümber profileerida väikehaiglaks, EMOks või hospiitsiks või muuks, Juhime ühtlasi tähelepanu, et WONCA 2011 ei piira
milleks ka praeguse Eesti kogemuse korral puudub võimekus lähima esmatasandi arstiabi definitsioonis esmatasandi abi
10-15 aasta perspektiivis, arvestades nii residentuuri erialase jaotuse osutamise kohta, vaid pigem toob välja, et perearst võiks
struktuuri, peremeditsiini residentuuriprogrammi, praegu tööturul teiste professionaalidega esmatasandi raames koostööd
olevate perearstide töösuundi kui ka peremeditsiini arengukavaga teha.
2012-2020, Eesti tervishoiu arengusuundadega 2020 ning Eesti
esmatasandi tervishoiu arengukavaga aastateks 2009-2015, eriti veel Vaata kommentaari märkusele EPS nr 1.
situatsioonis kus elanikkond vananeb, suureneb krooniliste haigete
ning fragiilsete eakate hulk ning juba on esmatasandisse hiilivalt
sisenenud ravivoodid meditsiiniliselt täiesti unarusse jäetud
hooldekodudes, millega tegelemiseks tegelikult puudub esmatasandis
nii ajaline kui ka rahaline ressurss.
11. 22. detsembril 2017 avaldas Sotsiaalministeerium tervise- ja Teadmiseks võetud.
tööministri 12. augusti 2015 määruse nr 36 „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ (RT I, 14.08.2015, 22) muutmise Vaata kommentaari märkustele EMOVL nr 2.
eelnõu. Peamiseks muudatuseks on uue toetatava tegevuse lisamine
määrusesse, milleks on maakondliku tervisekeskuse rajamine.
8. jaanuaril 2018 toimunud ERF meetme 2.4.2 uue määruse
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ huvigruppide infokoosolekul selgus
mõlema Sotsiaalministeeriumi esindaja, A. Koppeli ja M. Sternhofi
esitlustest, et ainuke haigla, mis saab kvalifitseeruda maakondlikuks
tervisekeskuseks, on Viljandi Haigla.
Eesti Perearstide Seltsi arvates läheb väljatoodud muudatus vastuollu
kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga
(Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020), Euroopa
Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppega (Partnership Agreement for
the use of European Structural and Investment Funds 2014-2020) ja
riigiabi regulatsiooniga.
12. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas on väljatoodud peamise Mittearvestatud.
probleemina vananeva ühiskonnaga kaasnev ambulatoorse ja
päevaravi osatähtsuse suurenemine, mille mittetoimimise tõttu langeb Juhime tähelepanu, et 19. detsembril 2017 kiideti heaks
abivajajate aitamise kohustus haiglatele ja suurenevad ka Euroopa Komisjoni poolt muudetud ühtekuuluvuspoliitika
tervishoiukulud (rakenduskava punkt 2.2.4.1, lk 60). Piirkondlikest fondide rakenduskava. Rakenduskava punktis 2.2.4.1
haiglatest pädevuskeskuste arendamise tulemusel ning sedastatakse:
maakonnahaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste koostöö „Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse
suurendamise kaudu soovitakse tagada jätkusuutlik esmatasandi kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteetne eriarstiabi osutamine esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste
(rakenduskava punkt 2.2.4.1, lk 60). Olenemata rakenduskavas ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga.
väljatoodud eesmärgist tagada esmatasandi tervishoiuteenuste Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt
jätkusuutlikkus ning vähendada haiglatele langevat koormust, mis teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi
tuleneb kättesaadamatust või ebakvaliteetsest esmatasandi arstiabist, tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine
ei taga määruse eelnõu väljapakutud kujul kuidagi väljatoodud haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja
eesmärkide saavutamist. mõjutab eriarstiabi kättesaadavust.
Määruse eelnõu § 6 punkti 2 ja § 7 lõike 3 järgi on abikõlbulikud kulud,
mis tehakse esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu
ehitamiseks, sh ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamise maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate
ruumide ehitamiseks. Kui esmatasandi tervisekeskuste võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele
kaasajastamiseks ettenähtud vahendeid kasutatakse haigla täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse
statsionaarse tervishoiuteenuse ruumide ehitamiseks, siis ei parane osutamine kõikide arstlikel erialadel . Probleemide tulemusel
kuidagi probleem, et inimestele ei ole esmatasandi arstiabi on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja
kättesaadav või et esmatasandi arstiabi on teatud piirkondades tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk ja üha
ebakvaliteetne. Probleem saab paraneda, kui eriarstiabi valdkonna enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle
arendused, millesse investeeritakse, on kasutatavad ka esmatasandi 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates).
arstiabi pakkumisel, nt uuringute läbiviimiseks, kuid määruse eelnõu Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel
võimaldab investeerida ükskõik missugusesse valdkonda. Seeläbi ei arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses
ole tagatud, et toetus reaalselt jõuaks valdkondadesse, millest saab koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab
kasu esmatasandi tervishoid. jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu
Lisaks tuleb arvestada, et toetuste taotlemise teises faasis oleks elanikkonnale.
võimalik vahendeid, mida Viljandi Haigla saab lähtuvalt määruse
eelnõu sõnastusest kasutada praktiliselt ükskõik milleks, kasutada Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on
mitmete esmatasandi tervisekeskuste arendusteks. Haigla ruumid on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka
kordades suuremad ja vajavad seetõttu oluliselt suuremaid finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning
investeeringuid kui esmatasandi tervisekeskused. Toetustaotluste vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks.
teises voorus vähenevad esmatasandi tervisekeskuste poolt Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll
saadavad rahalised vahendid Viljandi Haiglale antavate toetuste võrra. pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi
Kuna Viljandi Haiglale antud toetused ei pruugi aidata kaasa eesmärgi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates.
saavutamisele, siis jääb Viljandi Haigla toetamise võrra arendamata Maakonnahaiglad koostöös pädevuskeksustega tagavad
esmatasandi tervisekeskuste võrgustik, mis reaalselt saaks ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning
ressursside olemasolul aidata kaasa esmatasandi arstiabi pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid.
kättesaadavuse tõstmisele ja kvaliteedi parandamisele ning seeläbi Maakonnahaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi
vähendada praegusel hetkel haiglatele tekkinud survet osutada ise tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse
teenuseid esmatasandi arstiabi asemel. valik tervisekeskuste võrgustikus.“
Seega võimaldab määruse eelnõu praegusel kujul kasutada ressursse
ebamõistlikult ning viisil, mis aita kaasa rakenduskavas ettenähtud Teine taotlusvooru avatakse lisaks maakondliku
eesmärkide saavutamisele. tervisekeskuse rajamisele esimeses taotlusvoorus katmata
jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele esmatasandi
tervisekeskuste loomiseks. Samuti lisatakse määrusega
võimalus esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud
projektidele toetuse summa suurendamiseks juhul, kui
planeeritava esmatasandi tervisekeskuse projektiga liitub
nimistuga perearst, sh on võimalus investeeringuteks ka
kohalikus tõmbekeskuses.
Seega ei saa väita, et maakondliku tervisekeskuse
rajamiseks planeeritud maksimaalne toetuse summa
vähendaks esmatasandi tervisekeskustele eraldatava
toetuse mahtu või ei aita kaasa rakenduskavas ettenähtud
eesmärkide saavutamisele.
13. Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppe järgi on riigi eesmärk Teadmiseks võetud.
koondada eriarstiabi osutamine kompetentsikeskustesse ja
suurendada inimestele nende kodu lähedal asuvate esmatasandi Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
arstiabi osakaalu. Selle eesmärgi saavutamiseks kavatsetakse
partnerlusleppe järgi investeerida kolme ja enama perearstiga
esmatasandi tervisekeskustesse ning kompetentsikeskustesse, mis
hakkavad nõustama esmatasandi tervisekeskuseid ja mille
töökoormus suureneb tulenevalt nende rolli olulisusest
(partnerlusleppe lk 73). Kui eesmärgiks on esmatasandi arstiabi
viimine patsiendile lähemale, siis on mitmes piirkonnas asuvate
esmatasandi tervisekeskuste asemel ühte haiglasse investeerimine
vastupidine soovitud eesmärgile.
Sarnaselt rakenduskavale näeb partnerluslepe ette investeeringud
üksnes kompetentsikeskuste ehk haiglate nendesse eriarstiabi
valdkondadesse, mille töökoormus suureneb tulenevalt nende rollist
esmatasandi arstiabi pakkujate nõustajatena (partnerlusleppe lk 73).
Määrus ei seo Viljandi Haiglale antava toetuse kasutamist
valdkondadega, milles koormus kasvab tulenevalt
kompetentsikeskuse ülesannetest nõustada ja aidata esmatasandi
tervisekeskuseid. Seega, isegi kui Viljandi Haiglasse investeerimine
oleks põhimõtteliselt kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega, ei
võimalda ettenähtud regulatsioon tagada eesmärgi saavutamist.
14. Lisaks määruse eelnõu küsitavale seosele määruse alusel jagatavate Teadmiseks võetud.
toetuste kooskõlast toetuste jagamise aluseks olevatele
dokumentidele oleks Eesti Perearstide Seltsi arvates sellise skeemiga Sotsiaalministeerium on analüüsinud riigiabi reeglite
Viljandi Haigla toetamise korral arvatavasti tegemist ka keelatud kohaldumist ja jõudnud järeldusele, et maakondliku
riigiabiga. tervisekeskuse rajamiseks antav toetus ei mõjuta
Euroopa Liidu struktuurifondidest antavad toetused alluvad sarnaselt liikmesriikide vahelist kaubandust, seega ei ole tegemist
muudele riigipoolsetele toetustele riigiabi reeglitele. Arvestades, et riigiabiga.
käesoleval juhul annab riik ühtekuuluvusfondist raha konkreetselt
ühele eelnevalt väljavalitud ettevõttele, on eelduslikult tegemist Vaata kommentaari märkusele KuM nr 2.
riigiabiga.
Riigiabi on lubatud üksnes erandlikes olukordades. Määruse eelnõu
raames Viljandi Haiglale antava riigiabi puhul võiksid erandid tulla kas
regionaalabisuunistest või üldisest grupierandist . Mõlemal juhul on
erandi kohaldumise eelduseks riigiabi ergutav mõju. Ergutav mõju
eeldab, et abi muutis asjaomase ettevõtte käitumist nii, et ettevõte
otsustas tegelema hakata tegevusega, mida ta ilma abita ei teeks,
teeks piiratult, eri viisil või muus kohas. Käesoleval juhul pole põhjust
arvata, et Viljani Haigla teeks investeeringuid oma infrastruktuuri
üksnes tulenevalt kõnealusest abist. Viljandi Haiglale kohalduvad
tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevad nõuded ning
kvaliteetse arstiabi pakkumiseks tuleb infrastruktuuri igal juhul teatud
aja tagant uuendada. Seega ei ole Viljandi Haigla investeeringud
seotud tingimata saadud abiga ega muuda Viljandi Haigla käitumist
võrreldes olukorraga, kus Viljandi Haigla ei saaks toetust. Eesti
Perearstide Seltsi hinnangul on küsitav ka, kas Viljandi Haiglale
antava toetuse alusel tehtavad investeeringud on abikõlbulikud.
Seetõttu on Eesti Perearstide Selts arvamusel, et valitud viisil Viljandi
Haigla toetamine ei ole kooskõlas ka riigiabi andmise reeglitega.
IX RAHANDUSMINISTEERIUM (RaM)
1. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt on maakondliku tervisekeskuse rajamise Arvestatud.
tegevuse puhul taotlejaks SA Viljandi Haigla. Kuivõrd määruses kui
üldaktis ei saa nimetada juriidilise isiku nime, st anda talle ainuõigust § 13 lõige 2 (uus) nimetab maakondliku tervisekeskuse
toetuse taotlemiseks, siis palume eelnõus nimetada üldised tunnused, taotlejale sätestatud nõude:
mis iseloomustavad soovitud juriidilist isikut. Palume vastavalt muuta Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetatava
ka seletuskirja, sh lisada tunnuste valiku põhjendus. Eestis on mitmeid tegevuse taotleja peab olema Viljandi maakonnas asuv
maakondlikke haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid haiglaid, millega haiglavõrgu arengukava üldhaigla.
samasse taristusse on integreeritud ka esmatasandi
tervishoiuteenused ning mis võiksid toetuse abil maakondlikuks Seletuskirja on täpsustatud põhjendusega, mis selgitab
tervisekeskuseks kujuneda. tunnuste valiku põhjuseid.
Vaata ka kommentaari märkusele EMOVL nr 2.
2. Seletuskirjast nähtub, et maakonniti on mitmeid määruse lisas 1 Arvestatud.
sätestatud esmatasandi tervishoiu tõmbekeskusi, kuhu siiani ei ole
meetmest toetust taotletud või toetust saadud. Seletuskirja järgi Seletuskirja täiendatud.
meetme vabadest vahenditest ca 16 miljonit eurot on broneeritud
maakondliku tervisekeskuse ehituseks, mis jätab esmatasandi Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata
tervishoiukeskuste rahastamiseks alles vähem kui 12 miljonit eurot. jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele: maakonnakeskused
Palume regionaalsete mõjude all täpsemalt lahti kirjutada, kas ja Võru, Jõgeva ja Kärdla; Harju maakonnas Loo alevik, Keila ja
kuidas on eelistatud teises taotlusvoorus esmatasandi tervisekeskuste Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni; Pärnu
projektid, mida kavandatakse seni toetusega katmata piirkondlikesse maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme;
(sh kohalikesse) tõmbekeskustesse. Palume täpsustada, kuidas Saare maakonnas Orissaare. Vastav info on seletuskirja
toimitakse maakondades, kus eelnõu § 19 lõike 6 järgi on maakondlik sisukokkuvõttes ja avaldatud ka Sotsiaalministeeriumi
projektide piirmäär kinnitatud investeeringute kavas ületatud, kuid pressiteates ning 8. jaanuaril 2018 toimunud infokoosolekul.
mitmesse piirkondlikku tõmbekeskusesse ei ole esmatasandi
tervisekeskuse projekte veel kinnitatud (näiteks Keila ja Maardu). Arvestades perearstide nimistute arvu eelpool nimetatud
Samuti palume täiendavalt hinnata ja lisada, kas esmatasandi piirkondades ja määruse lisas 2 sätestatud toetuse
tervisekeskustele kavandatud ca 12 miljonit eurot on piisav, et seni maksimaalset summat perearsti nimistute arvu järgi,
katmata tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskused rajada. sealjuures eeldades, et kõikidest eelpool nimetatud katmata
Vajadusel palume kaaluda esmatasandi tervisekeskustele kavandatud jäänud tõmbekeskustest esitatakse taotlus toetuse
toetusmahu suurendamist maakondliku tervisekeskusele kavandatud maksimaalses ulatuses, on ca 12 miljonit eurot piisav.
toetusmahu arvelt.
Sarnaselt esimese taotlusvooruga, ei saa eraldi taotlust
toetuse saamiseks esitada ainult esmatasandi
tervisekeskuse teise tegevuskoha rajamiseks kohalikes
tõmbekeskustes. Küll aga võimaldavad muudatused
määruse lisas 1 katmata jäänud piirkondlikel tõmbekeskustel
teha investeeringuid sama maakonna kohalikes
tõmbekeskustes. Lisaks võivad määruse § 21 lõike 3 (uus) ja
lõike 4 punkt 1 (uus) alusel kooskõlas lõike 6 punktiga 1
(uus) investeeringute kavaga kinnitatud esimese taotlusvooru
projektid taotleda toetuse summa suurendamist juhul kui
esmatasandi tervisekeskuse projekti lisandub nimistuga
perearst, sh ka kohalikes tõmbekeskustes ruumide
ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Vastava info
planeeritava muudatusega on Sotsiaalministeerium toetuse
saajatele edastanud.
Määruse § 20 lõige 6 (uus) ei piira maakonna
paremusjärjestuse alusel investeeringute kavasse arvata
rohkem projekte kui nimetatud lõikes on sätestatud. Kuna
esimese taotlusvooru tulemusena on piisavalt eelarvelisi
vahendeid, on eesmärgiks, et kõikidesse piirkondlikesse
tõmbekeskustesse rajataks esmatasandi tervisekeskused.
Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks tervise- ja
tööministri määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ ning nimetatud määruse edaspidist
kohaldamist määrusega ei planeerita. Määrusega
kehtestatav määruse redaktsioon kohaldub nii varasematele
toetuse taotluste rahuldamise otsustele ja on aluseks ka teise
taotlusvooru korraldamiseks. Seletuskirja täpsustavat infot ei
lisata.
3. Palume seletuskirjas selgelt välja tuua meetme tegevuse eelarve, sh Arvestatud.
antud määrusega investeeringute kava rakendusskeemi kaudu
suunatavad vahendid. Palume ühtlasi selgelt eristada EL vahendite, Seletuskirja täpsustatud.
riikliku kaasfinantseeringu ning omafinantseeringu summad.
Meetmete nimekirja järgi on meetme tegevuse eelarve vastavalt: 85
591 250 eurot ERF toetus; 108 750 eurot riiklik kaasfinantseering; 28
325 000 eurot omafinantseering; kokku 114 025 000 eurot.
4. Seletuskirja viidatakse kaasrahastamise tabelile „Eesti-poolne Arvestatud osaliselt.
kaasrahastamine, mille summa kokku ja hinnanguliselt aastate kaupa
on esitatud ülaltoodud tabelis“. Palume tabel lisada. Seletuskirja tekst on vastavusse viidud.
5. Palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks läbivate teemade Mittearvestatud.
hindamisel ei hinnata projekti mõju keskkonnahoiule, kliimale ja
võrdsetele võimalustele. Tervisekeskuste taristu arendamisega väheneb seniste
ebaefektiivsete hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju
keskkonnale. Uutele ehitatavatele või rekonstrueeritavatele
hoonetele kehtestatud rangemate soojapidavusnõuete tõttu
väheneb hoonete kütte-(energia-)kuludega seonduvalt
soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale.
Vastavat energiatarbimise muutust projektide rakendamisel
eraldi ei hinnata. Alates 2020. aastast peavad uued hooned,
sh tervishoiuteenuste osutamiseks, vastama liginullenergia
nõuetele. Samuti sätestab ehitusseadustik1
keskkonnamõjude hindamise vajalikust seoses infrastruktuuri
rajamisega projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa
menetlusel.
Tervisekeskuste kaasajastamine on seotud ehituse ja/või
rekonstrueerimisega ning taotluse rahuldamise otsuses on
sätestatud, et projekt lõpeb kasutusloa saamisega. Seetõttu
ei ole Sotsiaalministeeriumi hinnangul vaja keskkonnamõjude
hindamist, kuna infrastruktuuri ehitamise ja/või
rekonstrueerimise etappides hindab pädev asutus (KOV),
kas projekti erinevates etappides (projekteerimine, ehitamine,
kasutusloa andmine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik
eelnev keskkonnamõjude hindamine.
Võrdsete võimaluste hindamist on läbivalt arvesse võetud,
sest määrusega seatud eesmärkide täitmine mõjutab
võrdsete võimaluste tagamist. Uutes ja rekonstrueeritavates
hoonetes peavad olema tagatud ligipääsetavus ning
liikumisvõimalused kõikidele inimestele sõltumata nende
erivajadustest. Hinnatakse universaalse disaini põhimõtetest
lähtumist ja ruumide vastavust kehtivatele õigusaktidele.
Eeltoodud põhjendused on osaliselt kajastatud seletuskirja IV
osas.
6. Palume täpsustada seletuskirja osa, mis käsitleb määruse §-i 10 Arvestatud osaliselt.
(Riigiabi) ja sõnastada seda paragrahvi selgitava osa viimane lõik
järgmiselt: „Tervisekeskuste meetme tegevuse kohta esitati 2016. Lisatud täiendus „esmatasandi“.
aastal riigiabi olemasolu hindamiseks Euroopa Komisjonile riigiabi
eelteatis (nr SA.45067 Investments in primary healthcare centers),
mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei
mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning
tegevusel on üksnes kohalik mõju. Sama seisukohta kinnitas Euroopa
Komisjoni mitteametlik arvamus eelteatise kohta.“.
7. Palume viia eelnõus kasutatud terminid kooskõlla riigihangete Arvestatud osaliselt.
seaduses sätestatud terminitega järgmiselt: 1) eelnõu § 24 asendada
sõna „hangete“ sõnaga „riigihangete“; 2) eelnõu § 25 lg 5 punktides 1 Vaata kommentaari märkusele RaM nr 12.
ja 2 asendada sõna „hankedokumendid“ sõnadega „riigihanke
alusdokumendid“; 3) eelnõu § 25 lg 5 asendada sõna
„hankedokumentatsioon“ sõnadega „riigihankega seotud
dokumendid“; 4) eelnõu § 25 lg 5 punktis 1 asendada sõna
„hankemenetluse“ sõnaga „riigihanke“.
Juhime lisaks tähelepanu, et eelnõu § 25 lõike 5 punktide kohaselt on
terminiga „hankedokumentatsioon“ hõlmatud rohkem dokumente, kui
üksnes riigihanke alusdokumendid (näiteks hankeleping), mistõttu on
kohasem kasutada sisu paremini edasi andvat, eespool nimetatud
lausendit. Kuivõrd näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja erimenetlus,
kontsessioonimenetlus ja ideekonkurss ei ole hankemenetlused, ent
ilmselt kohaldatakse käesolevat määrust ka nende menetluste puhul,
ei ole kohane viidata ka üksnes hankemenetlusele.
8. Palume täiendada § 11 pealkirja: „Investeeringute kava taotluse ja Mittearvestatud.
toetuse taotluse esitamine“.
Pakutud sõnastusettepanekuga võib jääda ekslikult mulje, et
taotleja peab esitama kaks erinevat taotlust – investeeringute
kava taotluse ja toetuse taotluse.
9. Palume täiendada § 16 lõiget 4 vastavalt: „Kvalifitseerimata jäetud Arvestatud osaliselt.
ning mittevastava taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva Määruse § 17 (uus) on seotud projekti
jooksul.“ kvalifitseerimistingimustega, seega lisatud täiendus nõuetele
mittevastava taotluse kohta otsuse tegemine
rakendusüksuse poolt. Määruse §-i 16 (uus) „Taotleja ja
taotluse nõuetele vastavuse kontroll“ alla järgmises
sõnastuses (§ 16 lõige 9): „Nõuetele mittevastava taotluse
kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul“.
10. Palume § 24 pealkiri sõnastada järgmiselt: „Taotleja õigused“ ning Arvestatud.
kustutada § 24 lõige 2.
Muudetud § 25 (uus) pealkirja.
11. Palume § 25 lõike 4 järele lisada uus lõige järgmiselt: „Toetuse saajal Arvestatud.
on õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute
kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks“. Lisatud juurde § 26 lõige 4 (uus).
12. Palume § 25 lõige 5 sõnastada järgmiselt: „Toetuse saaja on Arvestatud osaliselt.
kohustatud edastama rakendusüksusele info seoses riigihangetega
järgmiselt: teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist Muudetud § 26 lõige 5 (uus) sõnastust järgmiselt: „Toetuse
riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele
võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; teavitama riigihanke riigihankega seotud dokumentide kohta info järgmiselt:
alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende 1) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist
esitamisest riigihangete registrile; edastama hankelepingu riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete
muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.“ registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie
tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
3) edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne
muudatuskokkuleppe sõlmimist.“
13. Palume § 26 punkt 4 sõnastada järgmiselt: „Tegema esmatasandi Arvestatud.
tervisekeskuse projektide üle kontrolli 3 kuu jooksul pärast kasutusloa
väljastamist ning enne lõpparuande kinnitamist, veendumaks, et
projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused
määruse § 6 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud;“
14. Palume täiendada eelnõu § 27 lõiget 3, mille kohaselt teeb Arvestatud.
Terviseamet tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 20 aasta jooksul
pärast projekti lõppu, sealjuures arvestades, et 5 aasta jooksul pärast Muudetud § 28 lõige 3 (uus) sõnastust järgmiselt:
projekti lõppu peab kontrolli läbi viima rakendusüksus ja seda „Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli
kontrollikohustust ei saa Terviseametile üle anda. pärast käesoleva määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud
rakendusüksuse järelevalve perioodi lõppemist 15 aasta
jooksul veendumaks, et tagatud oleks selle eesmärgipärane
kasutamine vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktis
7 sätestatule ning tervisekeskuse võõrandamiseks ja
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas
rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse §
26 lõike 1 punktile 8. Puuduste tuvastamisel teavitab
Terviseamet rakendusüksust.“
15. Palume § 28 lõikesse 3 võimalusel lisada „välja arvatud 31.12.2018 Arvestatud osaliselt.
seisuga vahearuanne, mis tuleb esitada igal juhul".
Täiendatud määruse § 29 lõiget 3 (uus) lauseosaga „välja
arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018 seisuga, mis tuleb
esitada igal juhul“.
16. Palume § 29 lõike 12 puhul üle vaadata, mida peaks lõpparuanne ja Arvestatud.
lõppmakse sisaldama, samuti tähtajad esitamiseks.
Täiendatud määruse § 30 lõiget 12 (uus) lausega
„Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos.“
17. Palume §-s 30 täpsustada, kes teeb finantskorrektsiooni, kui Arvestatud osaliselt.
Terviseamet kontrolli tehes leiab puuduse.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõige 2
punktist 6 tulenevalt on finantskorrektsiooni otsuse tegemine
rakendusüksuse ülesanne. Kui Terviseamet tuvastab kontrolli
käigus puuduse, teavitab ta sellest rakendusüksust, kes teeb
finantskorrektsiooni otsuse. Täpsustus lisatud seletuskirja.
Määruse § 28 lõiget 3 (uus) täiendatud lausega: „Puuduste
tuvastamisel teavitab Terviseamet rakendusüksust“.
18. Palume seletuskirjas EL õigusaktide juures viidata ERF määrusele ÜF Arvestatud.
määruse asemel, kuna toetust antakse ERF-st.
19. Palume seletuskirjas rakendussätte kohta täpsustada, kas kehtetuks Mittearvestatud.
tunnistatav versioon kehtib edasi näiteks väljamaksete, tagasinõuete
osas juba rahastusotsuse saanud projektidele või mitte. Vastavalt määruse §-le 33 (uus) tunnistatakse tervise- ja
tööministri 12.08.2015 määrus nr 36 „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ kehtetuks. Ülemineku
sätteid määrusega ei kavandata.