dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervisekeskuste kaasajastamine

Sotsiaalministeerium · 13. märts 2018
Viit
5
Registreeritud
13. märts 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎5 13.03.2018 Määrus.bdoc2275 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri .03.2018 määrus nr „Tervisekeskuste kaasajastamine“ Lisa 1 ESMATASANDI TERVISHOIU TÕMBEKESKUSED Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Harjumaa Jüri alevik (Rae vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Laagri alevik (Saue vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Loo alevik (Jõelähtme vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Haabneeme alevik (Viimsi vald) piirkondlik Harjumaa Kehra (Anija valla sisene linn) piirkondlik Harjumaa Keila linn (Lääne-Harju vald) piirkondlik Harjumaa Kose alevik (Kose vald) piirkondlik Harjumaa Loksa linn piirkondlik Harjumaa Maardu linn piirkondlik Harjumaa Saku alevik (Saku vald) piirkondlik Harjumaa Saue linn (Saue vald) piirkondlik Harjumaa Tabasalu alevik (Harku vald) piirkondlik Harjumaa Tallinna linn piirkondlik Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Harjumaa Haiba küla (Saue vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Kiili alev (Kiili vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Kuusalu alevik (Kuusalu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Paldiski linn (Lääne-Harju vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Harjumaa Raasiku alevik (Raasiku vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Hiiumaa Kärdla (Hiiumaa vald) piirkondlik Hiiumaa Käina alevik (Hiiumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Ida-Virumaa Jõhvi (Jõhvi valla sisene linn) piirkondlik Ida-Virumaa Kiviõli linn (Lüganuse vald) piirkondlik Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn piirkondlik Ida-Virumaa Narva linn piirkondlik Ida-Virumaa Sillamäe linn piirkondlik Ida-Virumaa Aseri alevik (Viru-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Ida-Virumaa Avinurme alevik (Mustvee vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Ida-Virumaa Iisaku alevik (Alutaguse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn kohalik ETTK teine tegevuskoht Ida-Virumaa Toila alevik (Toila vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Jõgevamaa Mustvee linn (Mustvee vald) piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Jõgevamaa Jõgeva linn (Jõgeva vald) piirkondlik Jõgevamaa Põltsamaa linn (Põltsamaa vald) piirkondlik Jõgevamaa Palamuse alevik (Palamuse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Jõgevamaa Puurmani alevik (Põltsamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Jõgevamaa Tabivere alevik (Tartu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Jõgevamaa/ Mustvee linn (Mustvee vald) / Alatskivi alevik Võib olla ETTK teine tegevuskoht Tartumaa (Peipsiääre vald)* piirkondlik* 2 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Järvamaa Koeru alevik (Järva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Järvamaa Paide linn piirkondlik Järvamaa Türi (Türi vald) piirkondlik Järvamaa Aravete alevik (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Imavere küla (Järva vald) / Koigi küla (Järva Järvamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Järvamaa Järva-Jaani alev (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Läänemaa Haapsalu linn piirkondlik Läänemaa Risti alevik (Lääne-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Lääne-Virumaa Kadrina alevik (Kadrina vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht. Lääne-Virumaa Kunda linn (Viru-Nigula vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Lääne-Virumaa Vinni alevik (Vinni vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Lääne-Virumaa Rakvere linn piirkondlik Lääne-Virumaa Tapa (Tapa valla sisene linn) piirkondlik Lääne-Virumaa Väike-Maarja alevik (Väike-Maarja vald) piirkondlik Lääne-Virumaa Laekvere alevik (Vinni vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Lääne-Virumaa Tamsalu (Tapa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Lääne-Virumaa Võsu alevik (Haljala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Põlvamaa Põlva (Põlva valla sisene linn) piirkondlik Põlvamaa Räpina (Räpina valla sisene linn) piirkondlik Põlvamaa Kanepi alevik (Kanepi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht 3 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Põlvamaa Värska alevik (Setomaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Pärnu linn piirkondlik Pärnumaa Vändra alev (Põhja-Pärnumaa vald) piirkondlik Pärnumaa Sindi linn (Tori vald) / Paikuse alev (Pärnu linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Kilingi-Nõmme (Saarde valla sisene linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Audru alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Häädemeeste alevik (Häädemeeste vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Pärnu-Jaagupi alev (Põhja-Pärnumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Tõstamaa alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht Pärnumaa Lihula (Lääneranna vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Raplamaa Kohila alev (Kohila vald) piirkondlik Raplamaa Märjamaa alev (Märjamaa vald) piirkondlik Raplamaa Rapla (Rapla valla sisene linn) piirkondlik Raplamaa Järvakandi alev (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Raplamaa Kaiu alevik (Rapla vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Raplamaa Kehtna alevik (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Raplamaa Käru alevik (Türi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Saaremaa Orissaare alevik (Saaremaa vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Saaremaa Kuressaare linn piirkondlik 4 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Saaremaa Kärla alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Saaremaa Leisi alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Tartumaa Elva linn (Elva vald) piirkondlik Tartumaa Tartu linn piirkondlik Tartumaa Kambja alevik (Kambja vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Tartumaa Nõo alevik (Nõo vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Tartumaa Puhja alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Tartumaa Rõngu alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Tartumaa Võnnu alevik (Kastre vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Valgamaa Tõrva linn (Tõrva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Valgamaa Otepää (Otepää valla sisene linn) piirkondlik Valgamaa Valga linn (Valga vald) piirkondlik Valgamaa Puka alevik (Otepää vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Abja-Paluoja (Põhja-Sakala vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Suure-Jaani (Põhja-Sakala vald) piirkondlik Viljandimaa Viljandi linn piirkondlik Viljandimaa Karksi-Nuia (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Kolga-Jaani alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Mustla alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Mõisaküla linn (Mulgi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Viljandimaa Võhma linn (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Võrumaa Antsla (Antsla valla sisene linn) piirkondlik Võrumaa Võru linn piirkondlik 5 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused Tervishoiukorralduslikult võib teine Võrumaa Mõniste küla / Varstu alevik (Rõuge vald kohalik tegevuskoht olla kas Mõnistes või Varstus Võrumaa Rõuge alevik (Rõuge vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht Võrumaa Vastseliina alevik (Võru vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht *piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ning alternatiivina võib tegu olla kohaliku tõmbekeskusega. 6 Tervise- ja tööministri .03.2018. a määrus nr „Tervisekeskuste kaasajastamine“ Lisa 2 TOETUSE MAKSIMAALNE SUMMA Käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa: Nimistuga perearstide arv keskuses 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Toetuse maksimaalne summa 641 300 759 000 853 600 1 017 500 1 134 100 1 243 000 1 350 800 1 467 400 1 607 100 1 709 400 1 827 100 2 Nimistuga perearstide arv keskuses 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Toetuse maksimaalne summa 1 921 700 2 025 100 2 200 000 2 294 600 2 402 400 2 520 100 2 614 700 2 762 100 2 878 700 2 973 300 3 076 700 Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa: Toetuse maksimaalne summa 16 245 000 2 Tervise- ja tööministri .03.2018 määrus nr „Tervisekeskuste kaasajastamine“ Lisa 3 ESMATASANDI TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT Taotluse esitaja: Projekti nimi: Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum- punktid 1) Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale 10 1. Projekti mõju meetme kättesaadavusele ja esmatasandi tervisekeskuses eesmärkide saavutamisele toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule (30%) 2) Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse 10 vähendamisele, mitmekesisusele ja seostatusele esmatasandi tervisekeskuses (probleemide komplekssele lahendamisele) 3) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 2 arengusuundadega ja demograafiliste trendidega ning projekti mõju teenustele juurdepääsuks teeninduspiirkonnas 4) Projekti mõju esmatasandi tervisekeskuse ja teenuste 8 juurdepääsule 2. Projekti põhjendatus 1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 10 (25%) 2) Projekti vajaduspõhisus 5 3) Projekti mõju elanikkonnale 10 3. Projekti kuluefektiivsus 1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus ehk 4 (15%) tõhusus väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena 2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 7 sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut 3) Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine 4 4. Toetuse taotleja suutlikkus Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15 projekti edukalt ellu viia organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti (15%) elluviimiseks kavandatud viisil 5. Projekti mõju läbivatele 1) Projekti mõju regionaalsele arengule 8 teemadele (15%) 2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2 3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5 2 Tervise- ja tööministri .03.2018 määrus nr „Tervisekeskuste kaasajastamine“ Lisa 4 MAAKONDLIKU TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT Taotluse esitaja: Projekti nimi: Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum- punktid 1) Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja 10 1. Projekti mõju meetme mitmekesisusele maakondlikus tervisekeskuses eesmärkide saavutamisele 2) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 5 (25%) arengusuundadega ja demograafiliste trendidega 3) Projekti mõju maakondliku tervisekeskuse ja teenuste 10 juurdepääsule 2. Projekti põhjendatus 1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 15 (30%) 2) Projekti vajaduspõhisus 5 3) Projekti mõju elanikkonnale 10 3. Projekti kuluefektiivsus 1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus 7 (20%) 2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 9 sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut 3) Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine 4 ja optimaalne ruumikasutus (4 punkti) 4. Toetuse taotleja suutlikkus Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15 projekti edukalt ellu viia organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti (15%) elluviimiseks kavandatud viisil 5. Projekti mõju läbivatele 1) Projekti mõju regionaalsele arengule 3 teemadele (10%) 2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2 3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5 2 Tervise- ja tööministri määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Rahandusministeerium rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ERFi kaasabil rahastatavale prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevusele 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“. STS § 15 lõike 1 alusel võib investeeringuprojektidele RA toetuse andmiseks koostada investeeringute kava. Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht toetuse andmise tingimuste määruse. Määrus kehtestatakse STS § 15 lõike 2 alusel. Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ uus terviktekst (edaspidi määrus). Uus terviktekst kehtestatakse, sest muudetakse taotluste menetlemise etappe ja pikkust ning lisatakse uus toetatav tegevus – maakondliku tervisekeskuse rajamine. Taotluste menetlemine muutub taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute kava kinnitamist toimub sama taotluse alusel taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. Muudatuse tulemusena väheneb taotlejate administratiivne koormus taotluse ettevalmistamisel ning lüheneb taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise aeg. Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest investeeringute kava rahastamisskeemiga kokku 114 025 000 euro ulatuses, millest ERFi vahendid on 85 591 250 eurot, riiklik kaasfinantseering 108 750 eurot ja toetuse saajate omafinantseering 28 325 000 eurot. Investeeringute kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. 2016. aastal korraldatud esimese taotlusvooruga eraldati Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine“ (edaspidi esimene taotlusvoor) ERFi vahendeid kokku 59-le esmatasandi tervisekeskuse projektile summas 63 078 419 eurot. RÜ-le esitati 56 projekti toetuse taotlust, millest vastavaks tunnistati ja rahuldamise otsuse said 55 projekti, millele eraldatav ERFi vahendite summa on 57 100 904 eurot. Meetme teise taotlusvooru ERFi vahendite jääk on 28 490 346 eurot, mis suunatakse esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste loomiseks, põhjendatud juhul esimeses taotlusvoorus rahuldatud toetuse taotluste otsuste muutmiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]) koostöös tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juhi Heli Palustega (tel 626 9127, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9519, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“, mille Riigiteataja avaldamismärge on RT I, 14.08.2015, 22. II Määruse sisu Määrus koosneb kuuest peatükist ja 33 paragrahvist, kolmas peatükk koosneb omakorda kolmest jaost. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi; 3) taotlemine: 1. jagu: taotlus, taotleja ja taotluse menetlus; 2. jagu: investeeringute kava koostamise ja muutmise kord; 3. jagu: projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord; 4) taotleja, toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ning Terviseameti õigused ja kohustused; 5) toetuse maksmine; 6) rakendussätted. Määrusel on neli lisa: Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht 2 Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, sisustatakse esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) üldtingimused, kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitajad, nimetatakse RA ja RÜ ning sätestatakse vaiete menetleja. Määruse § 1 kohaselt kehtestab määrus toetuse andmise tingimused meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ elluviimiseks. Määruse § 2 lõikes 1 defineeritakse esmatasandi tervisekeskus kui taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid. Esmatasandi tervisekeskuse taristuks loetakse ühes hoones või üksteisele lähedal paiknevates hoonetes esmatasandi teenuste osutamist. Esmatasandi tervisekeskuse taristus on kohustus osutada üldarstiabi vähemalt kolme perearsti nimistu poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue perearsti nimistu poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus või Kohtla-Järvel. Nimistute arvu kindlaks määramisel on lähtutud elanike arvust ja tihedusest ning esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise ja investeeringute ratsionaalse kasutamise põhimõttest saada maksimaalne lisaväärtus optimaalsete kulutustega. Kohustuslikud on ka ambulatoorne iseseisev õendusabi vähemalt koduõendusteenusena, iseseisev ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena ning ambulatoorne eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses, välja arvatud füsioteraapia basseinis. Lõike 2 kohaselt on esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuses teenuste osutamise alustamisel. Lõikes 3 on sõnastatud eelleping kui kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses teenuseid vähemalt kümme aastat. Lõige 4 nimetab esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused, milleks on üldarstiabi, koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia. Lõikes 5 on nimetatud esmatasandi tervishoiu teisesed teenused ja lõikes 6 esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused. Nimetatud teenuste nimekiri lähtub Vabariigi Valitsuse heakskiidetud dokumendist „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“. Füsioteraapia all peetakse silmas nii aktiivset kui ka passiivset füsioteraapiat, välja arvatud füsioteraapiat basseinis. Sotsiaalnõustamine võib hõlmata ka lastekaitseteenuseid. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse nimetus lähtub sotsiaalhoolekande seaduse sotsiaalteenuste loetelust ning ka sisu on kirjeldatud samas seaduses. 3 Lõike 7 kohaselt on esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja esmatasandi tervisekeskuste tegevuskohad sätestatud määruse lisas 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused jagunevad piirkondlikeks ja kohalikeks. Piirkondlikuks loetakse tõmbekeskust, kus on esmatasandi tervisekeskuse tegevuskoht. Kohalikuks loetakse tõmbekeskust, kus asub esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Kohalik tõmbekeskus peab olema seotud sama maakonna piirkondliku tõmbekeskusega. Lisas 1 on tärniga tähistatud need piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ning alternatiivina võib tegu olla kohaliku tõmbekeskusega. Selgitused on esitatud lisa 1 veerus „Märkused“. Tõmbekeskuste loetelu lähtub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projekti aruandest „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (2013–2014)“, võttes seejuures arvesse Terviseameti hinnangut üldarstiabi kättesaadavusele ja korraldusele. Esimese taotlusvooru tulemusena planeeritakse aastatel 2017–2023 üle Eesti rajada 55 esmatasandi tervisekeskust. Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasaajastamine“ § 15 kohaselt oli igasse maakonda arvestatud investeering vähemalt kahe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks (v.a Hiiumaa) ning investeering maakonnakeskusesse. Esimeses taotlusvoorus ei täidetud seda kriteeriumit viies maakonnas: Jõgeva, Võru ja Hiiu maakonna keskusest ei esitatud investeeringute kava taotlust, Saare ja Pärnu maakonnast esitati vaid üks taotlus. Tallinna linna rajatakse kaheksa esmatasandi tervisekeskust, esimene neist alustas tööd 2018. aasta alguses Mustamäe linnaosas. Harju maakonda ehitatakse veel üheksa esmatasandi tervisekeskust Anija, Viimsi, Harku, Kose, Rae, Saku ja Saue valda ning Saue ja Loksa linna. Määruse lisa 1 kohaselt oleks võinud Rae valla Jüri aleviku piirkondlik tõmbekeskus olla ka kohalik tõmbekeskus, olles seotud Tallinnas asuva esmatasandi tervisekeskusega, kuid Rae valda teenindavate perearstide koostöö tulemusena rajatakse esmatasandi tervisekeskus. Laagri alevik Saue vallas oleks võinud samuti RAKE uuringu järgi alternatiivina olla kohalik tõmbekeskus Tallinnas Nõmme linnaosas või Saue linnas asuvale piirkondlikule tõmbekeskusele. Piirkondlikest tõmbekeskustest on Harju maakonnas katmata Loo alevik Jõelähtme vallas, Keila ja Maardu linn ning kohalikest tõmbekeskustest Haiba küla, Paldiski ja Kuusalu. Jõelähtme teeninduspiirkonnas on kolm perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 4108 isikut (siin ja edaspidi nimistute suurused ja nimistuid puudutav info 1. juuni 2017. aasta seisuga). Seega, eraldiseisvalt Loo alevik piirkondlikuks tõmbekeskuseks ei kvalifitseeruks ning peaks geograafilist paiknemist ja inimeste liikumist Tallinna suunal arvestades tegema koostööd Tallinna teeninduspiirkonna perearstidega. Keila teeninduspiirkonnas on kaheksa perearsti nimistut, mille täituvus on 14 838 isikut. Lisaks on Paldiski linnas kaks nimistut, mille täituvus on 2949 isikut. Arvestades Keila linna ja valla teeninduspiirkonna perearstide tegevuskohtade asukohti ja nende seisukorda, Keila geograafilist paiknemist ja seotust kohalike tõmbekeskustega, on Keilasse kindlasti vaja kaasaegset esmatasandi tervisekeskust. Maardus osutatakse üldarstiabi üheksa nimistuga perearsti poolt 14 639 isikule. Kõik teenuseosutajad on koondunud Kallavere haigla ruumidesse. Kuusalu valla teeninduspiirkonnas on kaks perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 3377 isikut. Geograafilist asukohta ja ümberkaudsete perearstide teeninduspiirkondi arvestades ei kvalifitseeruks Kuusalu piirkondlikuks tõmbekeskuseks. 4 Esimese taotlusvooru tulemusena Hiiu maakonda esmatasandi tervisekeskust ei rajata. Hiiumaal on kuus perearsti nimistut, millest kolm on alla piirsuuruse (st nimistute täituvus alla 1200). Tegemist on Käina ja Emmaste valla perearstide nimistutega. Haldusreformi tulemusena moodustatakse Hiiu maakonnas tervet maakonda hõlmav omavalitsusüksus. Arvestades geograafilist eripära, perearstide vanust, nimistute täituvust ja nende kahanevat tendentsi, peaks tervishoiukorralduslikult Hiiumaal olema maakonnakeskuses asuv tervisekeskus, mis kataks ära terve maakonna teenusevajaduse, ja teine tegevuskoht Käina alevikus. Jõgeva maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused piirkondlikesse tõmbekeskustesse Mustvees ja Põltsamaal. Kohalikest tõmbekeskustest tehakse investeeringuid Puurmanis, mis on seotud Põltsamaa esmatasandi tervisekeskusega. Maakonnakeskusest Jõgeva linnast taotlust ei esitatud. Tervishoiukorralduslikult ja geograafilist paiknemist arvestades on maakonnakeskusesse tervisekeskust vaja. Jõgeva linna ja valla teeninduspiirkonnas osutatakse üldarstiabi seitsme perearsti nimistu patsientidele (10 775 isikut). Kohalikest tõmbekeskustest on Jõgeva maakonnas katmata Palamuse ja Tabivere, kus üldarstiabi osutatakse vastavalt 1371 ja 1430 isikule. Esimese taotlusvooru tulemusena luuakse Võru maakonnas esmatasandi tervisekeskus Antslasse, kuhu koonduvad kolme nimistu perearstid. Võru maakonnas on kokku 21 perearsti nimistut, kus üldarstiabi osutatakse 33 136 isikule, seega ei kata Antslasse rajatav piirkondlik tõmbekeskus kogu maakonna teenusevajadust. Lisaks piirkondlikule tõmbekeskusele Võru linnas on maakonnas vajadus rajada tervisekeskuse teised tegevuskohad ka kohalikes tõmbekeskustes Vastseliinas, Rõuges ja Mõnistes või Varstus. Pärnu maakonnas luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskus maakonnakeskusesse. Lisaks Pärnu linna teeninduspiirkonna perearstidele koonduvad rajatavasse esmatasandi tervisekeskusesse ka Lihula ja Hanila valla, Kihnu saare ja Surju valla teeninduspiirkonnaga perearstid. Kohalikest tõmbekeskustest on Pärnu maakonnas katmata Audru, Häädemeeste ja Pärnu-Jaagupi. RAKE uuringu kohaselt võiks Pärnu- Jaagupi olla ka eraldiseisev esmatasandi tervisekeskus, kuid Terviseameti hinnangul ei oleks see tervishoiukorralduslikult, arvestades nimistute täituvust, jätkusuutlik ning Halinga vald peaks seotud olema Pärnu esmatasandi tervisekeskusega. Halinga valla teeninduspiirkonnas on kolm perearsti, kes osutavad üldarstiabi 3835 isikule. Seega ei kvalifitseeruks Pärnu-Jaagupi eraldiseisvana esmatasandi tervisekeskuseks. Haldusreformi tulemusena hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu. Tõstamaa alevik on määruse lisa 1 järgi kohalik tõmbekeskus. Esimese taotlusvooru tulemusena ei planeerita esmatasandi tervisekeskuseid piirkondlikesse tõmbekeskustesse Vändras, Sindis/Paikusel ja Kilingi-Nõmmel. Kilingi-Nõmmel, Saarde valla teeninduspiirkonnas, osutatakse teenust kahe nimistu 3150 patsientidele. Lisaks on Saarde vallas veel üks nimistu, kus teenust osutatakse 1568 isikule, sh on perearsti teeninduspiirkonnaks ka Häädemeeste vald. Vändras oleks tervishoiukorralduslikult, arvestades teeninduspiirkonna perearste ja nende nimistute suurust, võimalik rajada piirkondlik tõmbekeskus. Nelja perearsti nimistu täituvus on 5777 isikut. Saare maakonnas rajatakse Kuressaare haiglaga samas taristus esmatasandi tervisekeskus, kuhu koondub 12 perearsti ja millel on teine tegevuskoht Leisis. Orissaarest, mis määruse lisa 1 järgi võib samuti olla piirkondlik tõmbekeskus, esimeses taotlusvoorus taotlust ei esitatud. Orissaare on geograafilist ja kohapealset olukorda ning teenusevajadust arvestades erandlik. Orissaare teeninduspiirkonnas, mis hõlmab ka Laimjala ja Pöide valda, osutatakse üldarstiabi ühe nimistuga perearsti poolt 2525 isikule. Ümberkaudse 5 teeninduspiirkonnaga perearstid, v.a Muhu saar, on koondunud esimese taotlusvooru tulemusena Kuressaarde rajatavasse esmatasandi tervisekeskusesse. Lääne-Viru maakonda rajatakse esmatasandi tervisekeskused Kadrinasse, Rakverre, Väike-Maarjasse ja Tapale. RAKE uuringu kohaselt peaks Väike-Maarja esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkond moodustuma lisaks Väike-Maarja vallale ka Tamsalu ja Rakke vallast. Esimese taotlusvooru tulemusena on Väike-Maarja esmatasandi tervisekeskusesse koondunud lisaks Väike-Maarja ja Tamsalu perearstidele ka Laekvere perearst, mille tulemusena planeeritakse esmatasandi tervisekeskuse teised tegevuskohad ka Tamsalusse ja Laekverre. Rakke valla elanikele hakkavad tervishoiuteenuseid osutama Järva maakonnas Koeru esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad teenuseosutajad, sest juba praegu on Rakke valla teeninduspiirkonna nimistu seotud Koeru teeninduspiirkonnaga. Maakonnakeskusesse ehk Rakverre rajatav esmatasandi tervisekeskus teisi tegevuskohti ei planeerinud, üldarstiabi planeeritakse osutama hakata kümne nimistu patsientidele. Lääne-Viru maakonnas on esimese taotlusvooru tulemusena katmata Kunda linn ja Vinni alevik, mis võiksid alternatiivina olla Rakveres asuva esmatasandi tervisekeskuse teised tegevuskohad. Kunda võib tervishoiukorralduslikult olla ka iseseisev piirkondlik tõmbekeskus, kui lisaks kahele Kunda teeninduspiirkonna perearstile koonduks sinna ka Rägavere valla perearst. Sellisel juhul täidetakse määruses sätestatud kvalifitseerimistingimus, et kolm perearsti osutavad üldarstiabi vähemalt 4500 isikule (Kunda ja Rägavere nimistute täituvus kokku 4770 isikut). Lisaks on piirkondliku tõmbekeskusena katmata ka Võsu, mis haldusreformi tulemusena hakkab kuuluma Haljala valda. Võsu teeninduspiirkonnaga perearsti nimistu täituvus on 1051 isikut. Ida-Viru maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena kaheksa esmatasandi tervisekeskust viide piirkondlikku tõmbekeskusesse. Maakonnakeskusesse Jõhvi planeeritakse esmatasandi tervisekeskus üheksale perearstile, mille teine tegevuskoht asub Toilas. Kohtla-Järvele luuakse kaks esmatasandi tervisekeskust, Ahtme ja Järve linnaosadesse, mis tervishoiukorralduslikult katab ära kogu piirkonna teenusevajaduse. Kaks tervisekeskust rajatakse ka Sillamäele ja Narva. Kiviõli linna planeeritakse üks esmatasandi tervisekeskus viiele perearsti nimistule. Kohalikest tõmbekeskustest ei planeerita esimese taotlusvooru tulemusena investeeringuid Aserisse, Avinurme, Iisakusse ega Narva-Jõesuusse. Avinurme teeninduspiirkonna nimistu on liidetud Mustvee teeninduspiirkonna perearsti nimistuga, kes hakkab teenust osutama Mustvee esmatasandi tervisekeskuses. RAKE uuringu kohaselt on Järva maakonnas teenusevajaduse mõttes optimaalne planeerida kolm esmatasandi tervisekeskust vastavalt Paide linna, Türile ja Koeru alevikku, kuhu esimese taotlusvooru tulemusena ka esmatasandi tervisekeskused rajatakse. Järva maakonnas ei ole esmatasandi tervisekeskusesse koondunud viie nimistu perearstid, kellest kolm perearsti pakuvad teenust ühise üldarstiabi osutava äriühingu kaudu Paide linna ning Paide, Albu ja Ambla valla patsientidele. Põlva maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena kaks esmatasandi tervisekeskust – maakonnakeskusesse Põlvas ning Räpinasse, kus investeeringuid tehakse ka Värskas asuvas esmatasandi tervisekeskuse teises tegevuskohas. Esmatasandi tervisekeskusesse on koondunud 17 maakonna perearstist 14. Kohalikest tõmbekeskustest on katmata Kanepi alevik. Valga maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse Valga linna, Tõrva ja Otepääle. Tervishoiukorralduslikult on terve maakonna teenusevajadus kaetud, olgugi et Puka alevikus kui kohalikus tõmbekeskuses investeeringuid ei planeeritud. 6 Viljandi maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused samuti kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse Viljandi linna, Abja-Paluojasse ja Suure-Jaani. Abja-Paluoja esmatasandi tervisekeskus planeerib esmatasandi tervisekeskuse teisi tegevuskohti kohalikes tõmbekeskustes Mõisakülas ja Karksi-Nuias, esmatasandi tervisekeskusesse on koondunud viis perearsti nimistut. Suure-Jaani esmatasandi tervisekeskusesse koondunud perearstid plaanivad jätkata vastuvõttude tegemist ka Kõpus, Vastsemõisas, Olustveres, Võhmas, Kõos ja Viljandi linnas, esmatasandi tervisekeskusesse on koondunud samuti viis perearsti nimistut. Viljandi esmatasandi tervisekeskuse moodustavad 14 perearsti, kes osutavad üldsarstiabi 24 554 isikule. Rapla maakonnas on RAKE uuringu kohaselt teenusevajadust arvestades vajadus kolme piirkondliku tõmbekeskuse rajamiseks maakonnakeskusesse Raplasse, Kohilasse ja Märjamaale. Esimese taotlusvooru tulemusena on kõik maakonna perearstid esmatasandi tervisekeskusesse koondunud. Lääne maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused Haapsalu linna ja Lihulasse. Geograafilist paiknemist arvestades on RAKE uuringu kohaselt kohalikuks tõmbekeskuseks Risti alevik Lääne-Nigula vallas, mille perearst koondub Haapsalu esmatasandi tervisekeskusesse. Haapsalu esmatasandi tervisekeskus on planeeritud kuuele perearstile. Lihula esmatasandi tervisekeskuse moodustavad Lihula, Koonga, Tõstamaa ja Varbla valla teeninduspiirkonnaga kolm perearsti. Haldusreformi tagajärjel hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu. Tõstamaa puhul on tegemist kohaliku tõmbekeskusega. Tartu maakonnas on tervishoiukorralduslikult ja RAKE uuringule tuginedes vajadus esmatasandi tervisekeskuste järele Tartu linnas, Alatskivil ja Elvas. Esimese taotlusvooru tulemusena nimetatud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskused ka rajatakse, sealjuures luuakse Tartu linna kolm esmatasandi terviskeskust. Elvasse planeeritakse esmatasandi tervisekeskust üheksale perearsti nimistule. Kohalikeks tõmbekeskusteks on Kambja, Nõo, Puhja, Rõngu ja Võnnu alevik, kuid esimese taotlusvooru tulemusena sinna investeeringuid ei planeeritud. Määruse §-s 3 defineeritakse maakondlik tervisekeskus kui maakonnakeskuses asuv taristu, kus määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas taristus maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglaga. Määruse § 4 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on tervisekeskuste kaasaegse infrastruktuuri loomine, misjärel suureneb kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis tagab tööhõives püsimise ja tööhõivesse naasmise. Meetme tegevusest toetatakse esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) infrastruktuuri projektide elluviimist, mille tulemusena luuakse taristu mitmekülgsete tervishoiuteenuste osutamiseks. Lõige 2 sätestab, et toetuse andmise tulemuse väljundinäitajateks on vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on määruse tähenduses maakondlik tervisekeskus. Kaasajastatud üldhaigla võrgustamine esmatasandi tervishoiuga tähendab seda, et esmatasandi tervisekeskusega samas taristus ehitatakse HVA üldhaigla. Võrgustumise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada 7 patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide, meditsiiniseadmete, labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel. Määruse § 5 nimetab meetme RA ja RÜ. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on tervishoiu infrastruktuuri projektide RA Sotsiaalministeerium ja RÜ Rahandusministeerium. Määruse § 6 sätestab vaiete menetleja. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma ning riigiabiga seonduv. Määruse § 7 punkti 1 kohaselt toetatakse üldarstiabi, ambulatoorse iseseisva õendusabi vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja füsioteraapia; psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenuse ja sotsiaalnõustamise ning HVA haigla ambulatoorse eriarstiabi; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse ning rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist. Üldarstiabi ruumidest on abikõlblikud teenuse osutamise ruumid perearstile ja -õele ning protseduuriruumid. Abikõlblikud on ka nimistu juures töötava arsti (abiarsti) ruumid. Lastearsti ehk pediaatri ruumid on mitteabikõlblikud. Füsioteraapia raames kasutab füsioterapeut vastavalt vajadusele patsiendi raviks lisaks võimlemisele, massaažile, mudaravile ja vannidele ka aparaatset füsioteraapiat (magnetravi, elektriravi, laserravi, ultraheliravi, sooja- ja külmaravi). Tegemist on abikõlblike ruumidega. Füsioteraapia basseinis (sh ka taastusraviteenusena) on mitteabikõlblik. Imikute toitmise ruum, füsioteraapia kasutamiseks riietusruum jms on abikõlblikud, kui need on teenuse osutamisega seotud. Punkti 2 kohaselt toetatakse meetme tegevusest esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist. Esmatasandi tervishoiuga võrgustumine määruse tähenduses on üldhaigla ehitamine esmatasandi tervisekeskusega samas taristus. Selle tulemusena moodustatakse maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi kõrval ka määruse mõistes esmatasandi tervishoiuteenuseid. Määruse § 8 sätestab kulude abikõlblikkuse. Arvestades meetme tegevuse ressursse ja investeeringute vajadusi, toetatakse ainult projektide otseseid, mitte kaudseid kulusid, seega tuleb vajaduse korral arvestada kulusid proportsionaalselt. Kulude abikõlblikkuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. Lõikes 2 on esitatud määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu. Abikõlblikud kulud on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. 8 Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside (v.a taotluse koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud, samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik (vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 8) 10% projekti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve, projekteerimise, riigihangete tegemise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud. Abikõlblikud on ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on ehituse osaks (nt lift, lambid, kraanikausid jms). Mööbel ja kunstiteosed ei ole abikõlblikud. Teavitamisega seotud kulud on eelkõige objekti EL-märgistusega sildid ning tänu- ja infotahvlid, samuti projektide avaürituste ja nurgakivi paigaldamistega seonduvate ürituste kulud. Väliskeskkonna rajamise kulud on näiteks haljastuse ja parklate rajamise kulud. Abikõlblikud on ka ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete, mis on meditsiiniseadmete andmekogusse kantud, hankimine ja paigaldamine. Lõikes 3 on esitatud määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu. Täiendusena § 8 lõikes 2 sätestatule on abikõlblik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapp on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud. Funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab haigla vastutuspiirkonda iseloomustavaid andmeid (teeninduspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad), osutatavate tervishoiuteenuste analüüsi (tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad) ning sellest tulenevalt ambulatoorsete külastuste ja voodite vajaduse näitajaid erialade kaupa. Analüüsi koostamisel tuleb arvestada tervishoiupoliitika arengusuundade ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajate, viimaste aastate tervishoiustatistika ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. I etapp hõlmab ka tervishoiutöötajate vajaduse prognoosi. Funktsionaalse arengukava II etapp koosneb HVA haigla ruumiprogrammist ja planeeritavast ehituseelarvest, olles maakondliku tervisekeskuse ehitusprojekti koostamise aluseks. Lõike 4 kohaselt on käibemaks projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. 9 KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Tervishoiuteenuste osutamine on KMS § 16 kohaselt maksuvaba käive, mille tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu ei saa arvestatud käibemaksust maha arvata. Lisaks põhitegevusele osutavad tervisekeskused teenuseid, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele ja millelt arvestatud käibemaksust on haiglal õigus maha arvata nende teenuste tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksust ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, siis on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Lõike 5 kohaselt on esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenuse ja sotsiaalnõustamisteenuse ning toetavatest teenustest proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse (sh abivahendite ladu) ja rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine abikõlblik kuni 20% ruumide pinna üldmahust. Ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuses on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust, kui ambulatoorne eriarstiabi on kinnitatud HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapiga ning tegu on Eesti Haigekassa geograafilise kättesaadavuse põhimõtete kohaselt IV ehk maakondliku taseme ambulatoorse eriarstiabi erialaga, milleks on: sisehaigused, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia ja taastusravi. Abikõlblikeks ruumideks on ambulatoorse eriarstiabi erialade vastuvõtukabinetid, protseduuriruumid, IT-ruumid, serveriruumid, puhkeruumid patsientidele ja personalile, riietusruumid patsientidele ja personalile (v.a saun), sekretäri kabinet. Siinkohal on oluline, et taotleja ise peab kindlaks tegema kas osutatakse abikõlblikku eriarstiabi või mitte. Näiteks kas kardioloog on planeeritud sisehaiguste eriala ja ortopeed üldkirurgia eriala all või mitte. 10 EKG, koormustesti, röntgeni, ultraheli jms kabinetid on abikõlblikud, kui toetuse saajaks on HVA haigla (tegemist on protseduuriruumidega). Kui ruume kasutavad ka mitteabikõlblikud erialad, tuleb kasutada proportsiooni. Kui maksetaotluse esitamisel ei ole toetuse saaja kui HVA haigla funktsionaalset arengukava kinnitatud, loetakse ambulatoorse eriarstiabi ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine mitteabikõlblikuks. Kui esmatasandi tervisekeskuse projekti taotlejaks / toetuse saajaks ei ole HVA haigla, on ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumid mitteabikõlblikud, sh ka näiteks röntgeni jms kabinetid või HVA haigla poolt osutatava ambulatoorse eriarstiabi vastuvõturuumid. Logopeedi kabinet on abikõlblik, kui teenuse osutamine toimub rehabilitatsiooniteenuse raames, lastekaitsetöötaja kabinet on abikõlblik, kui teenust osutatakse sotsiaalnõustamise kaudu. Lõike 6 kohaselt on esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks. Piirang on arvestuslik. Abikõlblikud on üksnes esmatasandi tarbeks vajalikud kulud. Kui meditsiiniseade on kasutusel nii esmatasandi kui eriarstiabi tarbeks, kasutatakse proportsionaalset arvestust. Proportsiooni arvutamisel lähtutakse esmatasandi ja eriarstiabi teenuseosutajate poolt suunatud isikute arvu suhtest meditsiiniseadme amortisatsiooni perioodi alguses ja lõpus. Lõike 7 kohaselt on maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine abikõlblik, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks. Tulenevalt haiglatele kehtestatud nõuetest eeldab üldhaigla mahus eriarstiabi osutamine mitmete seadmete olemasolu, mis oma iseloomult on ehitisse püsivalt paigaldatavad meditsiiniseadmed. Seetõttu on nende seadmete abikõlblikkus maakondliku tervisekeskuse jaoks põhjendatud. Määruse § 9 lõige 1 sätestab meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a. Rakenduskava abikõlblikkuse periood lõpeb 2023. aasta detsembris. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on planeeritud 31. august 2023, et tagada ajavaru ettenägematutel asjaoludel pikenenud projektide lõpetamiseks rakenduskava abikõlblikkuse perioodil. Lõige 2 sätestab, et enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014. See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsust tehtud projekti ettevalmistamisega seotud kulusid võib hüvitada tagantjärele alates 1. jaanuarist 2014. a juhul, kui projekti taotlus rahuldatakse ja nende kulude hüvitamine on rahastamisotsuses ette nähtud. Kui projekti taotlust ei rahuldata, siis projekti ettevalmistamise kulusid ei hüvitata. Abikõlblikkuse varasem kuupäev 1. jaanuar 2014 taotluse esitamisest on tingitud õiguspärasest ootusest. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna vastutavad isikud on osalenud alates 2013. aastast rohkem kui 40 kohtumisel, millest on osa võtnud maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, perearstide jt huvigruppide ja partnerite esindajad. Nimetatud kohtumistel on informeeritud, et abikõlblikkuse perioodi algus on 2014. aasta 1. jaanuar. 11 Määruse § 10 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu, milleks on lõike 1 kohaselt 75% abikõlblikest kuludest ja toetuse saaja omaosalus sellest tulenevalt vähemalt 25%. Lõige 2 sätestab, et eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest kinnitatakse investeeringute kavas. Toetuse saaja kohustuseks on katta projekti kogumaksumuse ja toetuse vahe. Lõikes 3 on reguleeritud abikõlblikest kuludest puhastulu mahaarvestamine vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. Lõike 4 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa sätestatud määruse lisas 2. Esmatasandi tervisekeskuse toetuse summa aluseks on esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate nimistute arv. Esmatasandi tervisekeskuste toetuse maksimaalsed summad on koostatud arvestusliku metoodika alusel vastavalt eeldatavale ruutmeetrite vajadusele eri suurusega esmatasandi tervisekeskustes, võttes arvesse vastava esmatasandi tervisekeskuse nimistute, personali ja külastajate eeldatavat keskmist arvu. Ehitushindade kallinemise tõttu on lisas 2 suurendatud toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu kohta 10% võrreldes esimese taotlusvooruga. Eri suurusega esmatasandi tervisekeskuste toetuse maksimaalsete summade arvestuses on kasutatud eeldatavat ruutmeetri ehituse hinda. Iga perearsti juurde on arvestatud kahe pereõe töökoht, st kolme perearstiga keskuses töötavad arvestuslikult kolm perearsti ja kuus pereõde. Igale perearstile ja -õele on planeeritud omaette vastuvõtukabinet suurusega 16 m2. Vastavalt sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusele nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ peab koos töötavatel perearstidel olema vähemalt üks protseduuriruum kolme perearsti kohta suurusega 16 m2. Planeeritud on üks ämmaemanda vastuvõturuum suurusega 16 m2, üks vaimse tervise õe ja üks sotsiaaltöötaja vastuvõturuum suurusega 16 m2.. Planeeritud on üks ruum koduõele suurusega 12 m2 arvestusega, et vajalik on arvutiga töökoht ruumis, kuna ravitegevus toimub väljaspool esmatasandi tervisekeskust. Füsioteraapia vastuvõtukabineti suurus on 16 m2, füsioteraapia grupiteraapia saali suurus on 20–55 m2, lisaks riietus-/pesemisruum (10 m2). Juhataja kabinet on planeeritud suurusega 12 m2, arvestades arvutiga töökohta ja nõupidamisvõimalust 2–3 inimesega. Nõupidamis- ja koolitusruum on planeeritud kolme perearstiga keskuses (arvestusega kümme töötajat) 20 m2, s.o 1,1 m2 inimese kohta. Lisaks on planeeritud üld- ja abiruumid. Tualettruume on planeeritud üheksa üheaegse külastaja kohta vähemalt üks. Invatualettruumi suuruseks on planeeritud 5,5 m2 ja tavatualettruumi suuruseks 1,5 m2, lähtudes Neufert´i planeerimissuunistest. Koristusruume suurusega 2 m2 on planeeritud arvestusega vähemalt 15 kabineti kohta üks. Garderoobi, fuajee (sh tuulekoda koos lapsevankrite, ratastooli hoidmise pinnavajadusega) planeerimisel on arvestatud pinnavajadusega 20 inimesele 20 m2. Ooteruumi (sh koridorid), registratuuriruumi planeerimisel on lähtutud kabinettide arvust ja ooteruumi laiusest (arvestusega ratastoolis liikujatega) 2,1 m. 12 Abiruumidest on planeeritud üks serveriruum 4 m2, abivahendite ruum 8 m2, desinfektsiooniruum portatiivsele autoklaavile 8 m2. Ventilatsiooniruumi pindalaks on arvestatud 40 m2 kuni 760 m2 suuruse ala ventileerimiseks. Maakondliku tervisekeskuse maksimaalse toetuse summa aluseks on paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) tulemuste arvestuslik ruumide vajadus, et väljatöötatud teenusemudeleid parimal võimalikul viisil ellu viia. Määruse § 11 käsitleb riigiabi temaatikat. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. Selleks, et tegu oleks riigiabiga, peavad samal ajal olema täidetud neli järgmist kriteeriumit: abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; abimeetmel on valikuline iseloom; abimeede annab eelise abi saajale; ning abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi. Selle otsuse alusel antud riigiabi puhul ei ole vaja teavitada Euroopa Komisjoni toetuse andmisest ning seega ei kohaldu neile ka konkurentsiseaduse § 301 lõige 21. Esmatasandi tervisekeskuste meetme tegevuse kohta esitati 2016. aastal riigiabi olemasolu hindamiseks Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatis (nr SA.45067 „Investments in primary healthcare centers“), mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Sama seisukohta kinnitas Euroopa Komisjoni mitteametlik arvamus eelteatise kohta. Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi, ei ole HVA haiglatel välisomanikke. Samuti ei ole HVA haiglatesse tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on meditsiiniline abi finantseeritud Eesti Haigekassa kaudu. Haigekassa rahastus omakorda tugineb solidaarsele ravikindlustussüsteemile. Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust rahastatakse olulises ulatuses Eesti Haigekassa ostetavate teenuste kaudu. HVA haiglate finantseerimine toimub seega valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ning ravikindlustatud inimestele on arstiabi Eestis tasuta. Samuti on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui eakad. Kuna Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid valdavalt Eesti Haigekassa finantseeringu kaudu, ei tegutse haigla turul ettevõtjana. Viljandi maakonnas asuv SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi Haigla teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale. Võttes arvesse visiitide arvu patsientide elukoha järgi oli kohalike elanike osakaal Viljandi maakonnast 2013.a andmetel 83,4 %, mujalt Eestist 16,3 ning välisriikidest 0,3%. Välisriikidest tulnud patsientide arv on olnud seotud peamiselt erakorralise meditsiiniabi andmisega. Viljandi Haigla ei paku juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit. Seega ei mõjuta maakondliku tervisekeskuse rajamiseks antav toetus Viljandi maakonnas asuvale HVA üldhaiglale Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust, vaid mõjutab üksnes kohalikku konkurentsi. Määruse 3. peatükk reguleerib taotlemist ja on jagatud kolmeks jaoks. Määruse 3. peatüki 1. jagu kehtestab nõuded taotlusele ja taotlejale ning sätestab taotluse esitamise ja menetluse korra. Investeeringute kava koostamiseks ja toetuse saamiseks kahte eraldi taotlust ei esitata. 13 Määruse § 12 reguleerib taotluse esitamise korda. Lõike 1 kohaselt esitab RA RÜ-le info taotlusvooru kavandatava aja kohta ning taotlusvooru eelarve määruse §-s 7 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa. Lõikest 2 tulenevalt teavitab RA investeeringute kava koostamise algatamisest vähemalt ühe üleriigilise päevalehe ja RA veebilehe kaudu. Lõike 3 kohaselt esitavad taotlejad 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest struktuuritoetuse registri kaudu taotluse, mis sisaldab informatsiooni kavandatava projekti kohta. Struktuuritoetuse registrisse lisatakse projekti finantsanalüüs ja selle seletuskiri, projekti arengukava ja riskianalüüs ning taotleja ja teenuseosutajate vahel sõlmitud eellepingud. Kui taotleja ei finantseeri projekti omafinantseeringut täies ulatuses oma eelarvelistest vahenditest, tuleb taotluse juurde lisada ka krediidiasutuse, erainvestorite vms väljastatud kinnitus projekti finantseerimise kohta. Määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatakse arengukava RA etteantud vormi alusel. Määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse taotlus esitatakse koos HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapiga, mis on tervise- ja tööministri kinnitatud, ja II etapiga, mis peab olema tervise- ja tööministrile esitatud. Esitatav projekti riskianalüüs peab hõlmama majandus- ja finantsriske, planeerimis- ja juhtimisriske, tehnilisi riske, juriidilisi riske ja teenuse osutamisega seotud riske (sh personaliriski). Lõige 4 sätestab sõlmitud eellepingute esitamise kohustuse vähemalt 2/3 ulatuses nende teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel. Nimetatud nõue on vajalik, et tagada maksimaalselt esmatasandi tervisekeskuses planeeritud teenuste osutamine selle valmimise järel ning sellega investeeringu otstarbekohane ja sihipärane kasutamine. Üldarstiabi on esmatasandi tervisekeskuse tervishoiuteenuste hulgas prioriteet. Lõikest 5 tulenevalt lähtutakse taotluse esitamisel struktuuritoetuse registri andmeväljadest. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Määruse § 13 sätestab nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt peab esmatasandi tervisekeskuse puhul olema taotlejaks kas kohaliku omavalitsuse üksus, üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, HVA haigla eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja või eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja saab olla kas nimistuga perearst või kohalik omavalitsus. Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“, https://www.riigiteataja.ee/akt/830528?leiaKehtiv Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajale, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi tegevusloa omaja, peab eriarstiabi osutamise tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omajale peab tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016. Eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja ei tohi eespool nimetatud tingimuste täitmisel toetust taotleda 14 tegevusloal märgitud tegevuskoha asukohast erinevas haldusüksuses (näiteks: kui eriarstiabi osutamise tegevusloa omajaga samas taristus osutatakse üldarstiabi Tallinna linnas, ei tohi eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja toetust taotleda Pärnusse esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks). Lõikes 3 tegevuslubade kehtivuse alguse tähtaja kehtestamise tingis asjaolu, et oleks tagatud üld- ja eriarstiabi osutajate vaheline toimiv koostöö ühisel taristul teenuste osutamiseks juba enne taotluste esitamist. Veelgi olulisem on, et taotlejast eriarstiabi osutaja omaks pikaajalist kogemust teenuse osutamisel, mis suurendab projekti edukat elluviimist ning tagab kindluse, et taotlejal on reaalne kavatsus ja võimekus jätkusuutlikult tegutseda. Lõige 2 sätestab, et maakondliku tervisekeskuse puhul võib taotlejaks olla ainult Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla. Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on antud võimalus taotleda toetust Viljandi maakonnas asuvale üldhaiglale, kuna tegemist on ainsa maakondliku riigi asutatud haiglaga, kes taotles esimeses taotlusvoorus vahendeid esmatasandi tervisekeskuse loomiseks, mida on võimalik järgmises etapis võrgustada maakondliku haiglaga. Lisaks on riik rahastanud Viljandi maakonnas paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK). PAIK projekti eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel ning ülesanne on Viljandi maakonna näitel välja töötada uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise mudel. PAIK projekti ajendiks oli Eesti Haigekassa poolt 2015. aastal tellitud Maailmapanga uuring, mille tulemusena selgus, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole Eestis omavahel integreeritud. PAIK projekt on aluseks paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile (PAI), mille käigus keskendutakse väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade seas. Mudeli rakendamiseks ja maakondliku tervisekeskuse rajamiseks on vajalik arendada Viljandi maakonna tervishoiu infrastruktuuri, et esmatasandi tervisekeskus oleks samas taristus maakonnakeskuses tegutseva HVA haiglaga. Seega on maakondliku tervisekeskuse eesmärk rajada Viljandi kesklinna kaasaegne ja patsiendikeskne esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud üldhaigla, mis on funktsionaalselt integreeritud meetme esimese taotlusvooru tulemusena planeeritava esmatasandi tervisekeskusega ja kus paikneb sisehaiguste, üldkirurgia ja sünnitusabi osakond ning toimub patsientide ööpäevaringne vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas. Ambulatoorselt planeeritakse üldhaiglas vastuvõtte vähemalt sisehaiguste, üldkirurgia, günekoloogia, dermatoveneroloogia, otorinolarüngoloogia, psühhiaatria ja taastusravi erialadel ning vastavalt vajadusele ka teistel erialadel (haigla personaliseeritus vajalike erialaarstidega tagatakse koostöös piirkondliku haiglaga). Selle tulemusel tagatakse Viljandi maakonna ja selle lähiümbruse elanikele kaasaegne elukoha lähedane tervishoiuteenus, mis on oluline noorte inimeste jäämiseks ja liikumiseks Viljandi maakonda, sealhulgas säilib sünnitusabi kättesaadavus kohapeal, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse laste sündi toetava keskkonna loomise eesmärgiga. Diagnostilist teenistust (labor ja radioloogia) planeeritakse jagada esmatasandi tervisekeskusesse koondunud teenuseosutajatega (ennekõike perearstid) ning teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujatega. Lõige 4 reguleerib taotleja kohustusi ja taotlejale sätestatuid nõudeid. Taotleja peab vastama STS § 21 lõikes 2 ning taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Taotleja on kohustatud täitma ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama RÜ-le infot, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Määruse § 14 sätestab nõuded taotlusele. 15 Lõike 1 kohaselt peavad planeeritud tegevused vastama määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks, sh peab taotlusest selguma, et projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia. Lõike 2 kohaselt peab taotlus sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. Lõige 3 nimetab esmatasandi tervisekeskuse projektile sätestatud nõuded lisaks määruse § 14 lõikes 1 sätestatule. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja rahvatervise arengukava rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi tervisekeskuste puhul on oluline, et taotluses esitatud ning ehitatavad ja/või rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega. Lõikes 4 on sätestatud nõuded maakondliku tervisekeskuse projektile. Projekt peab olema vajalik PAIK projekti tulemuste elluviimiseks. Maakondlikku tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega. Planeeritavate ruumide vastavust kontrollitakse tervise- ja tööministrile esitatud HVA haigla funktsionaalse arengukava II etapi põhjal. Lõige 5 reguleerib taotleja kohustuse esitada teave juhul, kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Määruse § 15 reguleerib taotluste menetlemise korda. Määruse § 16 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Lõikest 1 tulenevalt kontrollib RA kas määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotluses esitatud nimistuga perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga (kontroll tehakse Terviseameti registris kajastuva info põhjal, kontrollides nimistu numbrit). RA kontrollib kas esitatud arengukava, riskianalüüs ja eellepingud nende teenuste osutamiseks, mida taotleja ise ei osuta, on sõlmitud vastavalt nõuetele, sh kas taotleja poolt juriidiliste isikutega sõlmitud eellepingutega on kaetud vähemalt 2/3 ulatuses planeeritavaid teenuseid. Lisaks kontrollib RA taotleja vastavust määruse § 13 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele. RA kontrollib ka maakondlikku tervisekeskusesse planeeritavate ruumide nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollib RÜ esitatud taotluste vastavust taotluste menetlemise määruse §- des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Samuti kontrollib RÜ kas esitatud finantsanalüüs ja selle seletuskiri vastavad etteantud tingimustele. RÜ kontrollib ka projekti raames esmatasandi tervisekeskusesse planeeritavate ruumide nõuetele vastavust ja ruumide abikõlblikkust vastavalt määruses sätestatud nõuetele. RÜ reguleerib vajaduse korral kontrolli täpsemad tegevused oma protseduurireeglitega. Lõige 3 reguleerib taotluses tuvastatud puudustest teavitamise korda. Lõige 4 sätestab RA ja RÜ õiguse nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi ja lisadokumente, sh vajaduse korral esitatud taotluse täiendamist või muutmist. Lõikest 5 tulenevalt ei hinnata taotlust juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul. Lõigetes 6 ja 7 on reguleeritud millistel alustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks. 16 Lõikes 8 on esitatud asjaolud, mille alusel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Ning lõikes 9 on toodu, et nõuetele mittevastavuse korral otsuse tegemine. Määruse § 17 sätestab projekti kvalifitseerimistingimused. Projekti peab olema võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil. Lõige 1 nimetab esmatasandi tervisekeskuse kvalifitseerimistingimused vastavalt määruse § 4 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning § 7 punktile 1. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi tervisekeskuste puhul on oluline, et taotluses esitatud ja esmatasandi tervisekeskusesse või selles rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega. Lõikes 2 on sätestatud maakondliku tervisekeskuse kvalifitseerimistingimused vastavalt määruse § 4 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 2 ning § 7 punktile 2. Projekt peab olema vajalik PAIK projekti elluviimiseks. Maakondlikku esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega. Lõige 3 reguleerib, et juhul, kui projekt ei vasta vähemalt ühele § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei arvata. Lõike 4 kohaselt teeb RÜ kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teavitab sellest taotlejat 20 tööpäeva jooksul. Määruse 3. peatüki 2. jagu sätestab investeeringute kava olemuse, selle koostamise ja muutmise korra ning projekti kvalifitseerimistingimused koos valikukriteeriumite, -metoodika ja -komisjoni moodustamisega. Tulenevalt STS §-st 15 antakse meetmest toetust investeeringute kava alusel. Nõuded investeeringute kavale on sätestatud STS § 15 lõikes 2. Määruse § 18 kohaselt koosneb investeeringute kava projektide nimekirjast. Määruse § 19 kohaselt moodustab RA investeeringute kava koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni. Lõige 1 sätestab valikukomisjoni liikmed. Komisjoni kuuluvad hindajatena kolm Sotsiaalministeeriumi esindajat, üks Terviseameti esindaja, kaks Rahandusministeeriumi esindajat, kaks tervishoiukõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja. Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Lõike 2 kohaselt peavad valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid vastama STS § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele. Lõige 3 sätestab valikukomisjoni koosoleku korraldamise aja. Määruse § 20 reguleerib projekti valikukriteeriumeid, valikumetoodikat ja investeeringute kava koostamist. Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projektide vastavust valikukriteeriumitele, mis tuginevad valdkondliku rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna üldistele valikukriteeriumitele. Esitatud taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud seirekomisjoni heakskiidetud valikukriteeriumite alusel. 17 Määruse lisades 3 ja 4 kajastuval hindamislehel on üldised valikukriteeriumid jaotatud viieks üldkriteeriumite rühmaks: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (esmatasandi tervisekeskusel 30% ja maakondlikul tervisekeskusel 25% koondhindest); 2) projekti põhjendatus (esmatasandi tervisekeskusel 25% ja maakondlikul tervisekeskusel 30% koondhindest); 3) projekti kuluefektiivsus (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul tervisekeskusel 20% koondhindest); 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (nii esmatasandi kui maakondlikul tervisekeskusel 15% koondhindest); 5) projekti mõju läbivatele teemadele (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul tervisekeskusel 10% koondhindest). Kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele” puhul võetakse arvesse meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kaks tegevust: haiglavõrgu pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine. Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Seda trendi arvestades pole esmatasandi arstiabi piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuste osutamine kõikidel arstlikel erialadel. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise jätkamine on möödapääsmatu jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalik koostöö parandamiseks terviseasutuste vahel. Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2017. a kinnitatud perioodi 2014–2020 rakenduskava kohaselt investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste taristusse ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasaajastatud üldhaigla taristusse. Esmatasandi tervisekeskuse taristusse investeerimise tulemusel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamist, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut, mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvule. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla taristusse investeerimise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel, mille tulemusena töötatakse Viljandi maakonna näitel välja ja rakendatakse uut paikkondlikku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise mudelit. Hinnatakse projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele tervisekeskuses ning esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule, samuti teenuste mitmekesisust maakondlikus tervisekeskuses. Hinnatakse ka mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja seostatusele. 18 Hinnatakse projekti kestlikkust ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja demograafiliste trendidega. Hinnatakse, kas projekt on sisult ja ajastuselt sobiv ning asjakohastele uuringutele ja põhjendatud vajadustele tuginev. Esmatasandi tervisekeskuse projekti koostamisel tuleb arvestada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projekti aruandega „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (2013–2014)“. Samuti arvestatakse tervisekeskuse vastavust Eesti tervishoiu arengusuundadele aastani 2020. Lähtuda tuleb ka tervishoiuteenuste korraldamise seadusest jt tervishoiu õigusaktidest, sotsiaalhoolekande seadusest, lastekaitseseadusest, rahvastiku tervise arengukavast, Eesti Haigekassa eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse kriteeriumitest; esmatasandi tervisekeskuste projektid peavad arvestama ka esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015 ja peremeditsiini arengukavaga. Hinnatakse projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule, hinnatakse kas ühistranspordi korraldus on kooskõlas tervisekeskuse lahtiolekuaegadega ja kas rajatavas tervisekeskuses on ligipääs tagatud universaalse disaini põhimõtetest lähtuvalt. Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest. Hinnatakse, kas tervisekeskuse projekt loob tingimused osutatavate teenuste kvaliteedi paranemiseks. Hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalse ruumiprogrammi vastavust tervise- ja tööministri käskkirjaga 163 kehtestatud ruuminõuetele ja maakondliku tervisekeskuse ruumiprogrammi optimaalsust. Samuti hinnatakse projekti mõju teenuste osutamise tingimuste parandamisele ning paremate tingimuste loomiseks patsientidele. Lisaks hinnatakse projekti tegevuste ajakava realistlikkust ja põhjendatust ning vastavust sihtrühma vajadustele. Projekti vajaduspõhisuse all hinnatakse tervisekeskuse vastavust sihtrühma vajadustele, hinnatakse kas rajatavas esmatasandi tervisekeskuses on kavas tagada täiendav tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kas maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse tagada PAIK projekti tulemusena välja töötatud teenusemudelite elluviimine. Projekti mõju elanikkonnale hindamisel arvestatakse teenindatavate elanike arvu ja teeninduspiirkonna suurust. Esmatasandi tervisekeskuse projektides hinnatakse elanike arvu esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearsti nimistute täituvuse põhjal ja teeninduspiirkonna suurust lähtuvalt koondunud perearstide teeninduspiirkondade summast. Projekti kuluefektiivsuse all hinnatakse projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust, sh projekti omafinantseeringu suuruse osakaalu. Esmatasandi tervisekeskuste puhul hinnatakse kuluefektiivsust väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena. Maakondliku tervisekeskuse projektide puhul hinnatakse kas ehitamisega saavutatakse üldhaigla statsionaarse eriarstiabi pinna oluline optimeerimine. Hinnatakse projekti finantsanalüüsi kvaliteeti ja toetuse vajalikkust, tuginedes projekti finantsanalüüsile. Projekti on võimalik ellu viia toetuseta, kui investeeringuga seotud tulude puhasnüüdisväärtus on investeeringukulu puhasnüüdisväärtusega võrdne või sellest suurem. Tulutoovate projektide puhul tuleb hinnata projektiga seotud tulusid. Hinnatakse projekti rahalist kasumlikkust ilma fondide toetuseta ehk toetuse vajadust. Aluseks on projekti finantsanalüüs, mis hõlmab projektiga seotud tulude ja kulude analüüsi diskonteeritud rahavoogude meetodil. Lisaks hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse projektide puhul dubleeriva taristu vältimist ning maakondliku tervisekeskuse projektiga dubleerivate ruumide vältimist ja optimaalset ruumikasutust. 19 Hinnates toetuse taotleja suutlikkust projekti edukalt ellu viia arvestatakse toetuse taotleja ja projektimeeskonna kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekti kavandatud viisil ellu viia. Samuti hinnatakse taotleja finantssuutlikkust ja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Projekti teostatavuse, jätkusuutlikkuse ning toetuse vajalikkuse hindamisel on oluline arvestada projekti teostamise riske, mis on tegeliku tulemuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Hinnatakse riskianalüüsi kvaliteeti. Riskide hindamise kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel arvestataks võimalike takistustega ja planeeritaks asjakohased meetmed nende neutraliseerimiseks. Hinnatakse riskianalüüsi kõikehõlmavust, sobivate maandusmehhanismide olemasolu ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kasutamist. Samuti hinnatakse asjaolusid, mis võivad takistada projekti elluviimist tehnilistest, administratiivsetest, rahalistest, õiguslikest vm asjaoludest tingituna. Hinnatakse planeeritud kulutuste rahalist optimaalsust, võttes arvesse investeerimisprojekti iseloomu (rekonstrueerimine või uusehitis). Hinnatakse taotleja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Esmatasandi tervisekeskuse projektides hinnatakse taotleja enda poolt osutavate teenuste ja eellepingutega kaetud teenuste osakaalu planeeritavatest teenustest. Maakondliku tervisekeskuse projekti puhul hinnatakse kas HVA haigla funktsionaalse arengukava II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud või tervise- ja tööministri poolt kinnitatud. Projekti mõju läbivate teemade hindamisel hinnatakse projekti mõju regionaalsele arengule, mõju ühtsele riigivalitsemisele ja mõju infoühiskonna edendamisele. Esmatasandi tervisekeskuse projektides hinnatakse teenuste kättesaadavuse planeerimist teis(t)es tegevuskoh(t)a(de)s, sh kas teine tegevuskoht on kooskõlas määruse lisas 1 nimetatud piirkondlike tõmbekeskustega. IT suutlikkuse suurendamisel hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse projektides seda, kas planeeritakse 100 Mb/sek lairiba, e-saatekirja, e- registratuuri ja/või e-konsultatsiooni kasutusele võtmist; maakondliku tervisekeskuse IT suutlikkuse suurendamisel hinnatakse seda, kas projektiga planeeritakse luua uus infosüsteem esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse vahel. Hindamise korraldamiseks ja kriteeriumite ühetaoliseks kohaldamiseks töötatakse välja määruse § 7 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks eraldi hindamislehed, mis on sätestatud määruse lisades 3 ja 4, ning hindamisjuhendid, kus täpsustatakse kriteeriumite sisu ning määratakse hindamise aluseks olevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad. Hindamisjuhendid tehakse kättesaadavaks Sotsiaalministeeriumi veebilehel enne taotluste esitamist investeeringute kava koostamiseks. Lõike 4 kohaselt ei arvata investeeringute kava projektide nimekirja esmatasandi tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50, maakondliku tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70, ega projekti, mis ei saa vähemalt ühes lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti. Lõige 5 sätestab, et esmatasandi ja maakondlike tervisekeskuste projektide nimekiri investeeringute kavas tehakse eraldi, st määruse § 2 lõike 1 ja § 3 projektid ei konkureeri omavahel. Eristamine on vajalik meetme tegevusest toetatavate eesmärkide täitmiseks. Lõike 6 kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja maakonna, kus elanike arv on alla 10 000, kõrgeima koondhindega projekt; kus elanike arv on vahemikus 100 000–499 999, kolm kõrgeima koondhindega projekti ning kus elanike arv on üle 500 000, neli kõrgeima koondhindega projekti. Ülejäänud maakondade puhul, s.o maakonnad, kus elanike arv jääb vahemiku 10 001–99 999, arvatakse investeeringute kava esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti. Maakonnaelanike arvu aluseks on Statistikaameti andmed 1. jaanuari 2015 seisuga. Vastav arvestus tagab, et esmatasandi tervisekeskuste regionaalne paiknemine oleks elanike 20 arvuga seostatud ja esmatasandi teenuste osutamine toimuks võimalikult kodu lähedal. Lõige 7 sätestab, et kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna paremusjärjestuse parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud maakonnakeskusesse, võib RA arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra vähem lõikes 6 nimetatud arvust. See aitab tagada, et esmatasandi tervisekeskuseta ei jääks ükski maakonnakeskus. Maakonnakeskused on iga maakonna kõige olulisemad tõmbekeskused. Samas on RA-l kaalutlusõiguse alusel õigus otsustada, milline summa eelarvest välja arvatakse, kuid see ei tohi olla suurem kui 24 nimistule vastav summa. RA lähtub eelarvest väljaarvatava summa arvestamisel maakonnakeskuse suurusest ning esitatud taotlustest nähtuvate nimistute hulgast. Lõige 8 sätestab, et kui investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on väiksem lõikes 6 nimetatud arvust, võib RA taotlusvooru eelarvest välja arvata vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi tervisekeskuste projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. See arvestus tagab, et esmatasandi tervisekeskuste regionaalne paiknemine oleks elanike arvuga seostatud. Nimetatud säte ei kohaldu juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ning kohaldatud on lõiget 7. Lõige 9 reguleerib, et kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, siis maakonna paremusjärjestuse alusel esmatasandi tervisekeskuse projektide nimekirjast välja jäänud projektid arvatakse investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse alusel. Lõige 10 sätestab, et võrdse koondhindega projektide korral on projektide nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral eelistatakse projekti, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ hinne on kõrgem. Lõike 11 kohaselt arvatakse nendest esmatasandi tervisekeskuse projektidest, milles perearsti nimistud on samad, investeeringute kava nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide korral arvatakse nimekirja projekt, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ hinne on kõrgem. Lõike 12 kohaselt koostab RA projektide nimekirja alusel investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Lõige 13 sätestab, et RA koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Lõikest 14 tulenevalt saadab RA taotlejale tema taotluse kohta väljavõtte valikukomisjoni protokollist viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest. Lõikes 15 reguleeritakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine. 21 Määruse § 21 sätestab investeeringute kava muutmise alused. Lõike 1 kohaselt toimub investeeringute kava muutmine selle koostamisega samadel tingimustel ja samas korras, sealhulgas võib investeeringute kava muuta ka siis, kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Sellisel juhul toimub taotluste esitamine vastavalt määruse §-s 12 sätestatule ning taotluste hindamine vastavalt määruse §-s 20 sätestatule. Nimetatud kujul esitamist ja hindamist ei kohaldata juhul, kui tegemist on määruse § 21 lõikes 4 sätestatud juhul projekti toetuse summa suurendamisega. Lõige 2 reguleerib, mille alusel võib investeeringute kava muutmise algatada RA. Lõige 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib toetuse summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11. Projektile antava toetuse summa suurendamist võivad taotleda esimeses taotlusvoorus investeeringute kavaga kinnitatud toetuse saajad. Lõige 4 reguleerib, millal projektile antava toetuse summat võib suurendada. Punkti 1 kohaselt loetakse põhjendatud juhuks nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses. Lisanduva perearstiga peab olema sõlmitud eelleping, mis tuleb koos taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega RÜ-le esitada. Eesmärk on toetada üldarstiabi korralduse ühtlasemat toimimist ja geograafilise kättesaadavuse parandamist (vastavalt määruse § 21 lõikele 5). Viidatud alusel toetuse summa suurendamisel eelistatakse projekti, mis aitab paremini tagada üldarstiabi korraldamist, arvestades sealjuures esmatasandi tervisekeskusesse mittekoondunud perearstide arvu, teeninduspiirkonna eripära ja geograafilist paiknemist. RA võib küsida eksperdiarvamust Terviseametilt. Punktist 2 lähtuvalt loetakse põhjendatud juhuks projekti kallinemist. Lõige 6 reguleerib esimese taotlusvooru investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile antava toetuse summa suurendamist. Punkt 1 sätestab, et juhul kui esmatasandi tervisekeskusesse lisandub nimistuga perearst, võib toetuse saaja RÜ-le esitada taotluse rahastamise otsuse muutmiseks avalduse ning taotleda toetust lisanduvate üldarstiabi osutamise ruumide ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projekti eelarve suurendamisel ei või toetuse summa olla suurem kui määruse lisas 2 sätestatud maksimaalne toetuse summa kõigist tervisekeskusesse koondunud nimistute arvust lähtuvalt. Näide 1. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on 759 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti. Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla 1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule). Näide 2. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on 759 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti, kellest ühel on vastuvõtukoht ka määruse lisas 1 nimetatud kohalikus tõmbekeskuses. Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla 1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule). Toetuse summast on esmatasandi tervisekeskusel kohustus rekonstrueerida ka teises tegevuskohas asuvad teenuse osutamise ruumid juhul, kui teine tegevuskoht asub kohalikus tõmbekeskuses. Näide 3. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on 600 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti. 22 Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla 1 017 500 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule). Punktist 2 tulenevalt võib esimese taotlusvooru tulemusena investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projekti taotletud toetuse summat suurendada kuni 10% taotletud toetuse summast, kuid kogu toetuse summa ei või ületada lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu kohta. Regulatsioon on vajalik seoses ehitushinna kallinemisega. Võrdse kohtlemise printsiibile tuginedes on teiseks taotlusvooruks määruse lisas 2 toetuse maksimaalset summat nimistuga perearstide arvu kohta samuti 10% suurendatud. Lõikest 7 lähtuvalt kinnitab investeeringute kava muudatuse Vabariigi Valitsus. Määruse 3. peatüki 3. jagu sätestab projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja korra. Määruse § 22 reguleerib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise ja sellest teavitamise korra. Lõige 1 sätestab, et RÜ peab enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist kontrollima taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule. Lõikest 2 tulenevalt teeb RÜ 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamise kuupäevast arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõige 6 sätestab, et taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Lõikest 7 tulenevalt edastab RÜ tehtud otsused RA-le teadmiseks. Määruse § 23 sätestab taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise vastavalt taotluste menetlemise määruse §-le 9. Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ (või RA) ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole tehtud ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 3 kohaselt peab RÜ andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist. Lõikest 4 tulenevalt ei tehta kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba. Lõike 5 kohaselt ei teki taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal alles pärast otsuses sätestatud tingimuse täitmist. Määruse § 24 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ või RA algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. Lõige 2 reguleerib millistel juhtudel on RÜ-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on RÜ-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Samuti on RÜ-l õigus keelduda juhul, kui 23 projekti eelarve muutmise tulemusena ületaks toetuse osakaal toetuse maksimaalset osakaalu, mis on sätestatud määruse § 10 lõikes 1, või kui meetme eelarves puuduvad vahendid toetuse summa suurendamiseks. Lõike 3 kohaselt edastab RÜ taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse RA-le teadmiseks. Lõikest 4 tulenevalt tunnistab RÜ taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks STS § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel. Määruse 4. peatükis sätestatakse taotleja, toetuse saaja, RÜ ja RA ning Terviseameti õigused ja kohustused. Määruse § 25 reguleerib taotleja õigust seoses riigihangete ettevalmistamise ja tegemisega. Määruse § 26 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja õigus ärakuulamisele on reguleeritud STS § 23 lõikes 2. Toetuse saaja kohustused on loetletud STS §-s 24. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on välja toodud STS §-s 26. Lõike 1 punktist 1 tulenevalt on toetuse saaja kohustatud esitama RÜ-le nõutud informatsiooni seoses projekti elluviimisega. Punkt 2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud edastama RÜ-le viivitamata tervisekeskuse ruumide eelprojekti, et RÜ-l oleks võimalus toetuse saajale anda tagasisidet, kas tervisekeskusesse kavandatud ruumid on kooskõlas taotluses planeeritud teenuste osutamiseks vajalike ruumidega, sh kas ruumide suurus vastab sätestatud nõuetele ja ruumipaigutus on tervisekeskuste eripära arvestades mõistlik. Vajaduse korral küsib RÜ RA- lt infot. Punktides 7 ja 8 nimetatud piirangud on vajalikud, et tagada tervisekeskuste jätkusuutlikus. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et rajatavad tervisekeskused jätkavad tegutsemist ning pikema perioodi jooksul oleks tagatud juba väljaarendatud tervisekeskuste kasutamine. Tegemist on riigile ülioluliste taristutega, mis on teatud juhtudel erasektori omand, kus teenuse osutamise jätkumine ning jätkusuutlikkus on kriitilise tähtsusega. Toetuse saaja kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise määruse §-s 7 sätestatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Nimetatud tähtaja valikul on lähtutud sellest, et igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust: füüsiline kulumine ja aegumine (mittevastavus aja nõuetele). Kui hoone, masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse need amortiseerunuteks ja nende asemel soetatakse või ehitatakse uued. Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25 kuni 50 aastat, selle aja möödudes on vaja hooneid kas kapitaalselt remontida või ehitada uued. Masinatel loetakse kasutuseaks 10 kuni 12 aastat, seadmetel 5 kuni 8 aastat. Lähtudes asjaolust, et toetuse raames on abikõlblikuks hoonete soetamise kõrval ka ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, tuleb tähtaja kehtestamisel lähtuda nii hoone kui ka masinate ja seadmete amortiseerumise ajast. Tähtaeg 20 aastat on arvestuslik keskmine amortiseerumise aeg kõigi võimalike abikõlblike kulude alusel soetatud asjade suhtes. Punkt 7 sätestab eeltoodust lähtuvalt 20-aastase kohustuse tagada tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine määruse §-s 7 sätestatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud RA-ga. Seega on toetuse saajal kohustus korraldada oma tegevus selliselt, et 20 aastat pärast viimase projektipõhise väljamakse saamist oleks: 24 1) esmatasandi tervisekeskuses tagatud esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused vastavalt määruse § 2 lõikele 4 (üldarstiabi, ambulatoorne iseseisev õendusabi vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia). Samuti on toetuse saaja kohustatud tagama, et esmatasandi tervisekeskus pakuks kogu nimetatud perioodi vältel esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest psühholoogilist nõustamist või vaimse tervise õe teenust ja sotsiaalnõustamist (määruse § 2 lõike 5 punktid 3 ja 5) ning esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavaid teenuseid, milleks määruse § 2 lõike 6 kohaselt on HVA haigla ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal, proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus ning rehabilitatsioon; 2) maakondliku tervisekeskuse taristus oleks tagatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasaaegse üldhaigla pidamine, sealjuures peab olema tagatud HVA üldhaiglas teenuste osutamine tulenevalt sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusest nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Eespool nimetatud teenuste osutamise kohustus sõltub sellest, milliste teenuste osutamise kohustus tulenes toetuse saajale taotluse rahuldamise otsusest. Kuivõrd aja jooksul võib teatavate teenuste osutamise vajadus piirkonnas muutuda, on toetuse saajal võimalik kooskõlastatult RA-ga muuta nende teenuste loetelu, mille osutamise kohustus temal 20 aasta jooksul lasub. Punkti 8 kohaselt kohustub toetuse saaja saama tervisekeskuse võõrandamiseks ja selle tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks RA-lt nõusoleku. Selline nõusolek antakse juhul, kui on tagatud tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise jätkumine ja määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimine vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Lõikes 3 on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: ettekirjutuse tegemist; taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Lõikest 4 tulenevalt on toetuse saajal õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude hüvitamiseks. Lõikes 6 on reguleeritud toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana riigihangete registris juurdepääsuõigused ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega - lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Sätte eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3– 16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 25 Lõikes 7 sätestatakse toetuse saaja kohustus esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande esitamisel informeerida RÜ-d, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad tegevused määruse § 7 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist. Määruse § 27 lõige 1 sätestab RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. Võrreldes perioodiga 2007–2013 lisandub tervishoiu investeerimisprojektide puhul RÜ-le kohustus menetleda taotlusi ja koostada vastavad toetuse otsused. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist küsib RÜ RA-lt hinnangut riigiabi olemasolu kohta. Samuti kooskõlastab RÜ RA-ga taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise. Muud otsused edastatakse RA-le teadmiseks. RÜ-l on kohustus edastada RA-le teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on struktuuritoetuste registris kinnitatud. RÜ peab tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist ja enne lõpparuande kinnitamist veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused määruse § 7 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud. Eespool nimetatud ajaperiood võimaldab teenuseosutajatel taotleda teenuse osutamiseks vajalikud tegevusload. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71 tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus tagasi maksta, kui viie aasta jooksul alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest ei ole projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatud ja kasutatud sihtotstarbeliselt. Selle nõude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul) tagamiseks teeb RÜ projektidele järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning ehitatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu. Lõige 2 nimetab tingimused, millest RÜ § 27 lõike 1 punktis 4 sätestatud järelkontrolli tegemisel lähtub. RÜ peab küsima RA seisukoha käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste mitteosutamise osas. Määruse § 28 sätestab RA ning Terviseameti õigused ja kohustused. Lõikest 1 tulenevalt annab RA lisaks STS §-s 7 loetletud ülesannetele hinnangu RÜ otsuste eelnõudele, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist. RA teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava muutmisest määruse § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel, taotleja uut taotlust esitama ei pea ja menetlus viiakse läbi olemasoleva taotluse põhjal. RA annab RÜ-le seisukoha kas esmatasandi tervisekeskuses teenuste mitteosutamine on aktsepteeritud või mitte. Lõike 2 punkti 2 kohaselt on RA-l õigus nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks. Selline asjaõigusliku vahendi rakendamise võimalus on sätestatud käesolevas määruses, mitte seaduse tasandil lähtuvalt sellest, et toetuse andmise näol on tegemist soodustava, mitte koormava haldusega. Seejuures on oluline asjaolu, et tegemist on tehinguliste, mitte seadusjärgsete kitsendustega, sest need tekivad eraldi sõlmitavast asjaõiguslepingust, mitte vahetult toetuse andmise otsusest (haldusaktist). Määrus näeb ette nende rakendamise võimaluse, rakendamise tingimused otsustaks RA kaalutlusõiguse alusel lähtuvalt toetuse saajast ning kinnisasja seisundist. Seega ei pruugi RA iga taotleja puhul piiratud asjaõiguse seadmise nõuet rakendada. 26 RA-l on vajaduse korral ka õigus teha RÜ-le ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. Lõike 3 kohaselt teeb Terviseamet tervisekeskuse toimimise üle kontrolli pärast määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud RÜ järelevalve perioodi lõppemist 15 aasta jooksul. Kontrolli eesmärk on veenduda, et tervisekeskuse kasutamine toimub eesmärgipäraselt vastavalt määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning et taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on saadud RA nõusolek. Nimetatud Terviseameti kohustus on kooskõlas Terviseameti põhimäärusega, mille kohaselt on Terviseameti põhiülesandeks seadustega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ning riikliku sunni rakendamine nende nõuete rikkumise korral. Puuduste tuvastamisel teavitab Terviseamet RÜ-d, kes teeb vajaduse korral finantskorrektsiooni otsuse. Määruse § 29 sätestab toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel kaks korda aastas. Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti lõpparuande struktuuritoetuse registri vahendusel 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 31. oktoobriks 2023. Lõike 3 kohaselt esitatakse ainult projekti lõpparuanne, kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018. a seisuga, mis tuleb esitada igal juhul. Lõige 4 sätestab toetuse saajale kohustuse esitada projekti lõpparuandega koos uuendatud finantsanalüüs juhul, kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil lubatust suuremat tulu. Määruse 5. peatükk reguleerib toetuse maksmist. Määruse § 30 reguleerib toetuse maksmist. Lõige 1 sätestab, et toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ja 18–19 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast. Lõige 2 sätestab eeldused toetuse maksmiseks, milleks on toetuse taotluse rahuldamise otsus, kulude abikõlblikkus ning määruse § 28 lõike 2 punktis 2 sätestatud piiratud asjaõiguse seadmise nõude esitamise korral vastavasisulise asjaõigusliku lepingu sõlmimine ja vastavasisulise kande olemasolu kinnistusraamatus. Lõike 3 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Kui maksetaotlusi esitatakse harvem, peab toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise selgituse. Aktsepteeritud on näiteks asjaolud, kui projekti raames abikõlbliku tegevusega ei ole alustatud või toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel on projekti tegevuste elluviimine viibinud (näiteks korduvalt luhtunud hanked jms). Lõiked 4 ja 5 sätestavad, et toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ettemaksete tegemist. 27 Lõiked 8, 9, 10 ja 11 sätestavad maksetaotluse menetlemise korra. Lõike 9 kohaselt makstakse toetus välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. Lõige 12 sätestab, et lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõppmakse esitatakse lõppmaksega samal ajal. Määruse § 31 sätestab finantskorrektsioonide otsuste tegemise ja tagasimaksete teostamise reeglistiku. Lõike 1 kohaselt teeb finantskorrektsiooni otsuse RÜ, nimetatud ülesanne tuleneb ka STS § 8 lõike 2 punktist 5. Juhul kui puuduste tuvastajaks on Terviseamet, teeb finantskorrektsiooni samuti RÜ. Lõikes 4 on sätestatud, et kui toetuse saaja ei taga 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärast kasutamist või võõrandab või annab selle tervikuna teisele isikule kasutada ilma RA nõusolekuta, samuti juhul, kui toetuse saaja ei sõlmi § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel vastavasisulist asjaõiguslikku lepingut ega tee kannet kinnistusraamatusse, peab toetuse saaja toetuse rikkumisega proportsionaalses ulatuses tagasi maksma. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma ka siis, kui ei täideta määruse § 26 lõike 1 punktist 6 tulenevat kohustust. Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta, kui esmatasandi tervisekeskuse projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, näiteks olukorras, kus Terviseamet peab üldarstiabi tagamiseks olemasolevaid nimistuid liitma või kui nimistu jääb ootamatult perearstita ja ajutine asendaja leitakse nimistule väljastpoolt esmatasandi tervisekeskust. Määruse 6. peatükk sätestab rakendussätted. Määruse § 32 alusel asendatakse sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 4 tekstiosa „5%“ tekstiosaga „10%“. Käesoleva määruse § 14 lõike 3 punkt 3 sätestab, et esmatasandi tervisekeskusesse planeeritavad ruumid peavad vastama ruumide juhendis (tervise- ja tööministri käskkiri nr 163) sätestatud nõuetele, mille kohaselt on rekonstrueeritavate hoonete puhul lubatud kõrvalekalle vastuvõtu- ja protseduuriruumi suurusest maksimaalselt kuni 10%. Nimetatud muudatus on vajalik, et kõrvaldada vastuolu viidatud määruse ja valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatu vahel, millest on taotlejad kohustatud lähtuma esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või nendes rekonstrueeritavate ruumide puhul. Muudatus tagab, et Terviseamet saab esmatasandi tervisekeskuste valmimisel TTKS § 40 lõike 1 punktist 1 tulenevalt väljastada selles üldarstiabi osutamise tegevusloa. Määruse §-ga 33 tunnistatakse käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“. III Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Määruse aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määrus on kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, 28 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. IV Määruse mõjud Keskkonnahoid ja kliima Tervisekeskuste taristu arendamisega väheneb seniste ebaefektiivsete hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele või rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangemate soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte-(energia- )kuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Vastavat energiatarbimise muutust projektide rakendamisel eraldi ei hinnata. Võrdsed võimalused Määruses seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Paljud olemasolevad hooned on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja nende nn üldruumides (sisenemine, tualettruumid (puuduvad inva-WC-d) ei ole sageli arvestatud kaasaegsete tervishoiuteenuste osutamise põhimõtetega. Uutes ja rekonstrueeritavates hoonetes peavad olema tagatud ligipääsetavus ning liikumisvõimalused. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus juurdepääs on tagatud kõikidele sõltumata nende erivajadustest. Rajatav või rekonstrueeritav infrastruktuur on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele. Määrusel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Mõju infoühiskonna edendamisele Meetme tegevusel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse parandamisel, mõjutavad meetme tegevuste raames rajatavad tervisekeskused infoühiskonna arengut. Mõju regionaalarengule Määrusel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale võimalikult elukoha lähedal. Määruse kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja iga maakonna, kus on üks esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkond, kõrgeima koondhindega projekt. Projektide nimekirja arvatakse selle maakonna, kus elanike arv on üle 100 000 inimese (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. aasta seisuga), kolm kõrgeima koondhindega projekti, ning selle maakonna, kus elanike arv on üle 500 000 inimese, neli kõrgeima koondhindega projekti. Ülejäänud maakondade puhul arvatakse investeeringute kava projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti, kui need vastavad kvalifitseerumistingimustele ja saavad vähemalt 50 hindepunkti. Sellel on märkimisväärne mõju regionaalarengule. Samuti soodustab kavandatavate teiste tegevuskohtade loomine hoiduda liigsest koondumisest suurematesse linnadesse ja võimaldab tagada teenuste kättesaadavust ka hõreasustuse piirkonnas. See omakorda mõjutab positiivselt ka töökohtade loomist. Töökohtade loomisele panustab ka maakondliku tervisekeskuse rajamine, olles regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele, luues töökohad ka 29 administratiivtöötajatele. Maakondliku tervisekeskusega luuakse võimalused pakkuda lisaks üldhaigla aktiivraviteenustele ka regionaalse ja üleriigilise tähtsusega teenuseid. Tervishoiuteenuste seostatud ja järjepidevaks osutamiseks tuleb tugevdada ja parandada teenuseosutajate omavahelist koostööd. Arvestades meetme tegevuse tulemusel keskuslinnade keskusfunktsioonide tugevnemist (teenuste tagajana), omab meetme tegevus ka laiemat positiivset mõju keskus-tagamaa seostele. Esimese taotlusvooru tulemusena tunnistati vastavaks 55 esmatasandi tervisekeskuse projekti taotlust. Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele: maakonnakeskused Võru, Jõgeva ja Kärdla; Harju maakonnas Loo alevik, Keila ja Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni; Pärnu maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme; Saare maakonnas Orissaare. Arvestades perearstide nimistute arvu eespool nimetatud piirkondades ja määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalset summat perearsti nimistute arvu järgi, sealjuures eeldades, et kõikidest eespool nimetatud katmata jäänud tõmbekeskustest esitatakse taotlus toetuse maksimaalses ulatuses, on katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks vajalik ca 10,5 miljonit eurot. Sarnaselt esimese taotlusvooruga ei saa eraldi taotlust toetuse saamiseks esitada ainult esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha rajamiseks kohalikes tõmbekeskustes. Küll aga võimaldavad muudatused määruse lisas 1 katmata jäänud piirkondlikel tõmbekeskustel teha investeeringuid sama maakonna kohalikes tõmbekeskustes. Lisaks võivad käesoleva määruse § 21 lõike 4 punkti 1 alusel investeeringute kavaga kinnitatud esimese taotlusvooru projektid taotleda toetuse summa suurendamist juhul, kui esmatasandi tervisekeskuse projekti lisandub nimistuga perearst, sh ka kohalikes tõmbekeskustes ruumide ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Vastava info planeeritava muudatusega on Sotsiaalministeerium toetuse saajatele edastanud. Määruse § 20 lõige 6 ei piira maakonna paremusjärjestuse alusel investeeringute kavasse arvata rohkem projekte kui nimetatud lõikes on sätestatud. Kuna esimese taotlusvooru tulemusena on piisavalt eelarvelisi vahendeid, on eesmärk, et kõikidesse piirkondlikesse tõmbekeskustesse rajataks esmatasandi tervisekeskused. Meetme tegevuse mõju riigivalitsemise eesmärkidele Planeeritud tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Meetme tegevuste raames soodustatakse teenuste osutamisel koostööd tervishoiuteenuse osutajate, hoolekandeteenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning muude teenuste, sh sotsiaalteenuse osutajate vahel. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Samuti aitab senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ning tõhusalt toimiva süsteemi. Lisaks meetme tegevusele 2.4.2 rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses meedet 2.4.1 „Pädevuskeskuste kaasajastamine“. Kahe meetme tegevuse tulemusel saavutatakse tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate esmatasandi tervisekeskustega. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Arvestades kriteeriumiga „Kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud“ on määruse väljatöötamisel esmatasandi tervisekeskuste puhul tuginetud „Rahvastiku tervise 30 arengukavas 2009–2020“ ja „Eesti tervishoiu arengusuundades 2020“ seatud eesmärkidele. Maakondliku tervisekeskuse kontekstis on tuginetud PAIK projektile, mille eesmärk on Viljandi maakonna näitel välja töötada uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise mudel. Määruse väljatöötamisel on tuginetud asjakohastele andmetele ja statistikale ning kaalutud võimalikke alternatiive, et lahendada probleeme ja kaasata asjaomaseid osapooli. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamise ja kättesaadavuse tagamise parandamiseks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostanud „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamise ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli“. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavalt kaasnevad tulud Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 toetuse eelarve on 85 591 250 eurot, mis moodustab maksimaalselt 75% projekti eelarvest. Kokku on meetme tegevuse 2.4.2 projektide maksumus 113 588 333 eurot. Meetme tegevuse teise taotlusvooru planeeritav ERFi vahendite jääk on 28 490 346 eurot, mis on suunatud esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste loomiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks. Esmatasandi tervisekeskuste teise taotlusvooru eelarve on 12 245 346. Maakondliku tervisekeskuse maksimaalne toetuse summa on 16 245 000. Ehitatavate ja rekonstrueeritavate tervisekeskuste ülalpidamise kulud, kulum ja omaosalus kaetakse toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia programmiperioodil 2014–2023 ja nende elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike tervishoiuteenuste tagamine kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja optimaalse tervishoiu esmatasandi ja aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud eluea kasvu ning vajadustele vastava tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise koostöö parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse arstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset investeeringut ELi toetustest. Meetme tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine. Kaasrahastamine kaetakse toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on Eesti Haigekassa, patsiendi omaosalus, laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Esmatasandi tervishoiukeskuste omaosaluse katmisel kohalike omavalitsuste eelarvest lähtutakse olemasolevast tulubaasist võrdse kohtlemise printsiibi alusel. Uusi kulusid ja allikaid riigieelarvesse meetme rakendamisel ei lisandu. Meetme rakendamine on ühekordne ja ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni ega tekita täiendavat koormust riigieelarvele, arvestades et toetuse saajate omaosalus ja vajalikud ekspluatatsioonikulud (sh kulud investeeringuteks) kaetakse toetuse saajate omatuludest. 31 Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise (tehnilise abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust. Perioodil 2007–2013 on rakenduskavadega võetud tehnilist abi kasutusele 2% rakenduskavade kogumahust lubatud 4% asemel. Selles mahus vahendid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. Perioodil 2014–2020 on Rahandusministeeriumil planeeritud administreerimisega seotud kulutuste mahtu järgmise kümne aasta jooksul suurendada tulenevalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise palgakasvu prognoosist, kuid see jääb allapoole lubatud 4% piirmäära. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu esitati 02.01.2018 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 18-0001) kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Linnade Liidule, Eesti Õdede Liidule, Koduõdede Seltsingule, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Eratervishoiuarstide Liidule ja Töötervishoiuarstide Seltsile. Eelnõu kooskõlastasid vaikimisi Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium. Eelnõu kooskõlastasid märkustega (seletuskirja lisa 1) Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haiglate Liit, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Pirita Perearstikeskus OÜ. Justiitsministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit, Koduõdede Seltsing ja RTA juhtkomitee kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 32 MINISTRI MÄÄRUS 13.03.2018 nr 5 Tervisekeskuste kaasajastamine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused. § 2. Esmatasandi tervisekeskus (1) Esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid vähemalt järgmises ulatuses: 1) üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule; 2) üldarstiabi vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel; 3) ambulatoorset iseseisvat õendusabi vähemalt koduõendusteenusena; 4) iseseisvat ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena; 5) ambulatoorset eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses (välja arvatud füsioteraapia basseinis). (2) Esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht on esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuse teenuste osutamise alustamisel. (3) Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse 2 osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 loetletud teenuseid. (4) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on: 1) üldarstiabi; 2) koduõendus; 3) ämmaemanda iseseisev vastuvõtt; 4) füsioteraapia. (5) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on: 1) apteegiteenus; 2) hambaravi; 3) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus; 4) töötervishoid; 5) sotsiaalnõustamine; 6) koolitervishoid. (6) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused on: 1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ nimetatud haigla (edaspidi haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal; 2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; 3) rehabilitatsioon. (7) Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja esmatasandi tervisekeskuste paiknemine on sätestatud käesoleva määruse lisas 1. § 3. Maakondlik tervisekeskus Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas taristus maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava haiglaga. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitaja (1) Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu arengusuundadega aastani 2020“ on toetuse andmise eesmärk tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. (2) Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse: 1) vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja 2) üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus). § 6. Vaiete menetleja Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse 3 otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS, TOETUSE OSAKAAL JA RIIGIABI § 7. Toetatavad tegevused Meetme tegevusest toetatakse: 1) käesoleva määruse § 2 lõigetes 4 ja 6 ning § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste osutamiseks loodava esmatasandi tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist; 2) esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist maakondliku tervisekeskuse loomiseks. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega. (2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud osakaalule ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine; 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 4) riigihangete tegemine; 5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 6) ehitustööde tegemine; 7) ehitise ekspertiis; 8) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 9) toetuse kasutamisest teavitamine; 10) projektijuhtimine; 11) väliskeskkonna rajamise kulud; 12) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine. (3) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblik lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele ka ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse arengukava I etapp on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud. (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (5) Käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 ning § 2 lõikes 6 nimetatud teenuste osutamiseks ruumide ehitamine või rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 20% ruumide pinna üldmahust, millest § 2 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuste osutamise ruumide ehitamine või 4 rekonstrueerimine on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust tingimusel, et taotlejaks on haiglavõrgu arengukava haigla ja ambulatoorse eriarstiabi osutamine sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal on kinnitatud haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse arengukava I etapiga. (6) Esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks. (7) Maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks. § 9. Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023. (2) Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014. § 10. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%. (2) Projektile eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest kinnitatakse investeeringute kavas. (3) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. (4) Taotletava toetuse maksimaalne summa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. § 11. Riigiabi (1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. (2) Kui käesoleva määruse § 7 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi. 3. peatükk TAOTLEMINE 1. jagu Taotlus, taotleja ja taotluse menetlus 5 § 12. Taotluse esitamine (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele info taotlusvooru kavandatava aja kohta ja taotlusvooru eelarve käesoleva määruse §-s 7 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa. (2) Rakendusasutus teavitab taotluste esitamise ja nende alusel investeeringute kava koostamise algatamisest vähemalt ühe üleriigilise päevalehe ja rakendusasutuse veebilehe kaudu. (3) Taotleja esitab 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatud taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) projekti arengukava; 2) projekti finantsanalüüs ja selle seletuskiri; 3) kinnitus projekti finantseerimise kohta; 4) sõlmitud eellepingud; 5) projekti riskianalüüs. (4) Selliste käesoleva määruse § 2 lõigetes 4–6 nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta, peab taotleja esitama eellepingud teenust osutavate juriidiliste isikutega, et katta teenuste osutamine vähemalt 2/3 ulatuses kavandatud teenuste koguarvust. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui esmatasandi tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel. (5) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 13. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja; 3) haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja; 4) eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja. (2) Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse taotleja peab olema Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eriarstiabi osutamise tegevusluba peab olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajaga samas või talle kuuluvas taristus üldarstiabi osutajale peab üldarstiabi osutamise tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016. (4) Taotleja on lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud: 1) vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele; 2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 6 § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 4 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale tegevusele; 2) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia. (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. (3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetatavate tegevuste kulude planeerimisel on lähtutud käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradest; 2) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks; 3) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga. (4) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks; 2) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaiglasse ehitatavad ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. (5) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. § 15. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest, investeeringute kava koostamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Rakendusasutus kontrollib, kas: 1) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektis esitatud nimistuga perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga; 2) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud dokumendid vastavad nõuetele; 3) käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud nõue on täidetud; 4) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele; 5) käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus kontrollib, kas: 1) käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid vastavad nõuetele; 2) taotleja vastab käesoleva määruse § 13 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetele; 7 3) taotlus vastab käesoleva määruse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele; 4) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 8 lõikes 5 ja § 14 lõike 3 punktis 3 sätestatud nõuetele. (3) Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab taotluses puudusi, teavitab rakendusüksus taotlejat kolme tööpäeva jooksul puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad taotlejalt nõuda selgitusi ja lisadokumente esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist. (5) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata. (6) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele. (7) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele. (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele; 2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli. (9) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul. § 17. Projekti kvalifitseerimistingimused (1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõike 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärkide täitmisesse; 2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 1 kirjeldatud toetatavate tegevustega; 3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks; 5) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusesse ehitatavad või selles rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga. (2) Käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimusele vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud eesmärkide täitmisesse; 2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 7 punktis 2 kirjeldatud toetatavate tegevustega; 3) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks; 8 4) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud üldhaiglasse ehitatavad ruumid maakondliku tervisekeskuse moodustamiseks vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. (3) Kui projekt ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei arvata. (4) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul. 2. jagu Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord § 18. Investeeringute kava Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast. Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule. § 19. Projektide valikukomisjoni moodustamine (1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni, kuhu kuulub kolm Sotsiaalministeeriumi, üks Terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele. (3) Valikukomisjoni koosolek korraldatakse 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. § 20. Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja investeeringute kava koostamine (1) Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projekti vastavust järgmistele kriteeriumitele: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti mõju läbivatele teemadele. (2) Valikukomisjon annab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektile hindepunkte käesoleva määruse lisas 3 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Valikukomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt. (3) Valikukomisjon annab käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud projektile hindepunkte käesoleva määruse lisas 4 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. (4) Investeeringute kava projektide nimekirja ei arvata: 1) esmatasandi tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50; 2) maakondliku tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70; 9 3) projekti, mis ei saa vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti. (5) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja käesoleva määruse §-s 7 sätestatud toetatavate tegevuste kohta. (6) Maakonna paremusjärjestuse alusel arvatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektide nimekirja Statistikaameti 1. jaanuari 2015. a andmete alusel igas maakonnas,: 1) kus on elanike arv alla 10 000, kõrgeima koondhindega projekt; 2) kus on elanike arv 100 000–499 999, kuni kolm kõrgeima koondhindega projekti; 3) kus on elanike arv üle 500 000, kuni neli kõrgeima koondhindega projekti; 4) mis käesoleva lõike punktides 1–3 toodud elanike arvu tingimustele ei vasta, kuni kaks kõrgeima koondhindega projekti. (7) Kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna paremusjärjestuse parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud maakonnakeskusesse, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra vähem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust. (8) Kui investeeringute kavasse arvatud maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi tervisekeskuse projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Sätet ei kohaldata juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ja kohaldatud on lõiget 7. (9) Kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, arvatakse maakonna paremusjärjestuse alusel projektide nimekirjast välja jäänud esmatasandi tervisekeskuse projektid investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse alusel. (10) Võrdse koondhindega esmatasandi tervisekeskuse projektide korral on projektide nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide korral eelistatakse projekti, mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem. (11) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektidest, mille puhul perearsti nimistud on samad, arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral arvatakse nimekirja projekt, mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem. (12) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojekte, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem välja valitud esmatasandi tervisekeskuse projekte või kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. (13) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 10 (14) Rakendusasutus saadab taotlejale väljavõtte valikukomisjoni koosoleku protokollist asjakohase projekti kohta viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest. (15) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul valikukomisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest. (16) Rakendusasutus teavitab investeeringute kavasse kinnitatud projektide taotlejaid viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist. § 21. Investeeringute kava muutmine (1) Investeeringute kava muudetakse vastavalt vajadusele, sealhulgas juhul, kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Investeeringute kava muutmisel toimub taotluste esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 12 sätestatule ja taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 20 sätestatule. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata projektile antava toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. (2) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel: 1) investeeringute kavas nimetatud taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumise kohta; 2) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud korras, arvestades §-s 45 esitatud finantskorrektsioonide aluseid. (3) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11. Projektile antava toetuse summa suurendamist võivad taotleda Vabariigi Valitsuse 08.09.2019 korraldusega nr 301 "Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine" investeeringute kavaga kinnitatud toetuse saajad. (4) Põhjendatud juhuks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses on: 1) nimistuga perearsti, kellega on sõlmitud eelleping, lisandumine sellisesse esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses; 2) projekti kallinemine. (5) Toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel eelistatakse projekti, mis toetab paremini üldarstiabi piirkondlikku tagamist. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile antava toetuse summat võib suurendada: 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul kuni määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalse summani nimistuga perearstide arvu kohta; 2) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul kuni 10% taotletud toetusest, kuid mitte enam kui määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalne summa nimistuga perearstide arvu kohta. (7) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus. 3. jagu Projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord 11 § 22. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine toetuse andmiseks (1) Rakendusüksus kontrollib enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule. (2) Rakendusüksus teeb 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamisest arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava. (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (6) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (7) Rakendusüksus edastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse rakendusasutusele teadmiseks. § 23. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Rakendusüksus võib taotluse toetuse andmiseks osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad. (4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba. (5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja selle tõendamist. § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse ja rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui: 12 1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada; 2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale tegevusele; 3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks 2023. a; 4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse osakaal käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu; 5) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid. (3) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks. (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel. 4. peatükk TAOTLEJA, TOETUSE SAAJA, RAKENDUSÜKSUSE JA RAKENDUSASUTUSE NING TERVISEAMETI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 25. Taotleja õigused Taotleja võib omal vastutusel alustada riigihangete ettevalmistamist ja tegemist enne taotluse rahuldamise otsust. Riigiabi saaja võib alustada riigihangete tegemist pärast investeeringute kava kinnitamist. § 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded, ühtlasi teeb järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele; 2) esitab rakendusüksusele viivitamata esmatasandi tervisekeskuse või maakondliku tervisekeskuse (edaspidi koos tervisekeskus) ruumide eelprojekti; 3) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 4) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokkulepitud eelarvega; 5) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul toote või teenuse hinda tõstetakse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi; 6) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest; 7) kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise käesoleva määruse § 7 punktis 1 või 2 nimetatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud rakendusasutusega; 8) kohustub saama rakendusasutuselt nõusoleku tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva lõike punktis 7 nimetatud perioodi jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva lõike punktis 7 sätestatud 13 tingimuste täitmine. (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. (3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikele 2 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. (4) Toetuse saajal on õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude hüvitamiseks. (5) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. (6) Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 1) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 3) edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. (7) Toetuse saaja on kohustatud esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande esitamisel edastama rakendusüksusele info, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad tegevused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist. § 27. Rakendusüksuse kohustused (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1) edastama rakendusasutusele teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud; 2) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist; 3) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist; 4) tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist ja enne lõpparuande kinnitamist, veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused käesoleva määruse § 7 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on rakendusasutusega kooskõlastatud; 5) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; 6) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud järelkontrolli tegemiselt lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 preambuli punktis 22 14 sätestatust, mille kohaselt finantskorrektsioone ei kohaldata juhul, kui vajakajäämised eesmärkide saavutamisel tulenevad sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust, asjaomase liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest või vääramatust jõust, mis mõjutab tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist. Rakendusüksus küsib rakendusasutuse seisukohta käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste mitteosutamise kohta. § 28. Rakendusasutuse ja Terviseameti õigused ja kohustused (1) Rakendusasutus, lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele,: 1) annab arvamuse rakendusüksuse otsuste eelnõudele, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist; 2) teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava muutmisest käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel; 3) annab rakendusüksusele seisukoha käesoleva määruse § 7 punktis 1 nimetatud teenuste mitteosutamise osas. (2) Rakendusasutusel on õigus muu hulgas: 1) nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks; 2) vajaduse korral teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks. (3) Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 15 aasta jooksul pärast käesoleva määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud rakendusüksuse järelevalve perioodi lõppemist. Kontrolli eesmärk on veenduda, et tagatud on tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning et tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktile 8. Puuduste tuvastamisel teavitab Terviseamet rakendusüksust. § 29. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne, välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018 . a seisuga, mis tuleb esitada igal juhul. (4) Kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil tulu ja teenitud tulu on Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust suurem, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega. 5. peatükk TOETUSE MAKSMINE 15 § 30. Toetuse maksmine (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11−14 ja 18–19 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast. (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 21, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 8 ning käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel tervisekeskuse koormamine piiratud asjaõigusega. (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis. (4) Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. (5) Toetuse saajale makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2−5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse üks kord kvartalis. (6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid: 1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12; 2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13. (7) Riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3. (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 10 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele. (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos. § 31. Finantskorrektsioonid 16 (1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (4) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud kohustusi või ei koorma tervisekeskust käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel piiratud asjaõigusega, on toetuse saajal kohustus toetus tagasi maksta. Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta, kui esmatasandi tervisekeskuse projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 32. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „5%“ tekstiosaga „10%“. § 33. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisad: Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht Tervise- ja tööministri määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ Määruse seletuskiri Lisa MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Märkuse või ettepaneku esitaja; märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine/ mittearvestamine/ kommentaarid I EESTI HAIGLATE LIIT (EHL) 1. EHL on jätkuvalt seisukohal, et esmatasandi tervisekeskuste ja Teadmiseks võetud. haiglate strateegiline planeerimine peab käima koos ja üksteisega arvestades. Mida väiksema kogukonnaga on tegemist, seda olulisem Sotsiaalministeerium nõustub antud seisukohaga. see on. 2. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal Arvestatud. abikõlblikest kuludest 75%. Samas määratakse eelnõu lisas 2 toetuse maksimaalsed summad perearstide arvust tulenevalt. Selline Määruse lisas 2 (§ 10 lõige 4 (uus) alusel) sätestatud toetuse erinevatest kriteeriumidest sõltuv piirmäärade kehtestamine tekitab maksimaalseid summasid nimistuga perearstide arvu kohta tahestahtmata olukorra, kus toetuse taotlejal ei teki võimalust toetust on 10% suurendatud. taotleda tegelikest abikõlblikest kuludest 75% ulatuses, kuna toetuse määr on piiratud lisast 2 tulenevate piirmääradega ja lisas 2 toodud piirmäärad ei ole tänapäevaste tegelike ehitushindadega enam vastavuses. EHL teeb ettepaneku lisas 2 sätestatud piirmäärad vastavusse viia kehtivate turuhindadega või arvestada punktis 3 sätestatud põhimõtetega. 3. EHL on korduvalt tähelepanu juhtinud ka juba käimasolevate Arvestatud. projektide hinnatõusule. EHL liikmed peavad väga oluliseks käimasolevatele projektidele lisatoetuse taotlemise võimaluse loomist, Määruse § 21 lõike 3 (uus) sätestab, et põhjendatud juhtudel et katta vahepealse perioodi jooksul tekkinud hinnatõus ehitusturul. ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga Ehituse hinnad on võrreldes eelmise taotlemisvooru toimumisajaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada. § oluliselt tõusnud ja tõusevad veelgi. 21 lõike 4 punkt 2 (uus) reguleerib, et põhjendatud juhuks loetakse projekti kallinemist. § 21 lõike 6 punkti 2 (uus) alusel võib investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile antava toetuse summat suurendada kuni 10% taotletud toetusest, kuid mitte enam kui määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalne summa nimistuga perearstide arvu kohta. Vaata kommentaare märkustele EHL nr 2. 4. EHL on seisukohal, et kui eesmärgiks on paljudel juhtudel ehitada Teadmiseks võetud. maakondlikke tervisekeskuseid, kuhu on patsiendi huvides plaanis kokku koondada nii eriarstiabi kui ka esmatasandi teenused, siis Määruse § 8 lõikes 2 (uus) on sätestatud abikõlblikud kulud. peaks keskust vaatama kui tervikut. EHL soovib, et määruse eelnõu Kuigi esmatasandi tervisekeskuste ruumid planeeritakse koostajad analüüsiksid koos rakendusüksusega võimalusi vastavalt tervise- ja tööministri käskkirjaga nr 163 sätestatud proportsioonide arvutuste skeeme/tõlgendusi muuta paindlikumaks. ruumijuhendile, on projektid oma olemuselt ja ruumipaigutuselt erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on uusehituse või rekonstrueerimisega ning kes on toetuse saajaks. Kuna toetus makstakse välja vastavalt kulude abikõlblikkusele, peab rakendusüksus enne veenduma, et tegemist on määruse mõistes abikõlblikke kuludega. Selleks vaadatakse samadel põhimõtetel üle iga projekti ruumiplaanid ja koostöös toetuse saajatega leitakse abikõlblikkuse proportsioon. II KULTUURIMINISTEERIUM (KuM) 1. Eelnõu seletuskiri sätestab, et olemasoleva määruse muutmise tingib Mittearvestatud. muuhulgas asjaolu, et soovitakse muuta taotluste menetlemine taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute Rakendusüksus ja tema ülesanded on sätestatud STS §-s 8. kava kinnitamist toimub taotluste rahuldamine. STS § 15 ei reguleeri mingil viisil rakendusüksuse pädevust, vaid sätestab toetuse andmise korra investeeringute kava Kultuuriministeerium leiab, et eelnõu kohaselt toimub sisuliselt alusel. taotluste hindamine enne investeeringute kava kinnitamist ning seda osaliselt rakendusüksuse poolt, mis ei ole kooskõlas struktuuritoetuste Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja reeglitega. investeeringute kava eelnõu koostamiseks üheksaliikmelise Kehtiva redaktsiooni kohaselt esitatakse taotlused investeeringute valikukomisjoni. Valikukomisjoni koosolekul toimub taotluste kava koostamiseks ning esitatud projekte (taotlust) hindab ning sisuline hindamine, kus esmatasandi tervisekeskuse otsused investeeringute kavasse arvamise või mitte arvamise kohta projektidele antakse hindepunkte määruse lisas 3 ja teeb rakendusasutus. Pärast investeeringute kava kinnitamist maakondlikule tervisekeskusele määruse lisas 4 esitatud esitatakse investeeringute kavas sisalduva projekti kohta uus taotlus, hindamislehe alusel. Seejärel koostab rakendusasutus mida menetleb ning hindab rakendusüksus. projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele. Eelnõus on kirjeldatud korda oluliselt muudetud ning jäetud sisuliselt ära pärast investeeringute kava kinnitamist taotluse menetlemise ja Enne valikukomisjoni toimub aga taotleja ja taotluste hindamise etapp rakendusüksuse poolt. Taotluse menetlemine ja nõuetele vastavuse kontroll, mitte taotluste sisuline hindamine toimub enne investeeringu kava kinnitamist nii hindamine. Pärast investeeringute kava kinnitamist ja enne rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse poolt (vt eelnõu § 15). taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist toetuse andmiseks teostab rakendusüksus uuesti Juhime tähelepanu, et STS § 7 ja § 8 sätestavad rakendusasutusele kontrolli, et taotlejal ei oleks maksuvõlga või see oleks ja rakendusüksusele erinevad pädevused ülesannete täitmisel. ajatatud ning taotleja ei oleks Rakendusüksusel ei ole STS 15 alusel pädevust enne investeeringute pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. kava kinnitamist taotluseid menetleda ega hinnata. Projektide valimine ning investeeringute kavasse arvamine või mitte arvamine on Seega ei ole määruses sätestatud, et rakendusüksus täidaks rakendusasutuse pädevus. Samas sätestab eelnõu § 21 lõige 1, et enne investeeringute kava koostamist ülesandeid, mis juba investeeringute kavasse arvatud projekti puhul toimub mõjutaksid investeeringute kava koostamist. Paralleelne rakendusüksuse poolt uuesti vastavuskontroll, kuigi samu asjaolusid menetlemine ei ole STS-ga vastuolus. Rakendusasutus ja - on rakendusüksuse poolt eelnõu § 15 lõige 2 punkti 2 kohaselt juba üksus tegutsevad üksnes oma pädevuse piires. kontrollitud. Selliseid vastuolusid ja topelt tegevusi sisaldab eelnõu teisigi. Eelnõuga on küll vähendatud taotleja halduskoormust, kuid Eesmärgiks on ühe taotluse esitamisega lihtsustada suureneb rakendusüksuse oma. menetlust ennekõike taotleja jaoks, mis kaalub igal juhul üle haldusasutuse koormuse võimaliku suurenemise. 2. Kultuuriministeeriumile jääb eelnõud lugedes segaseks riigiabi Mittearvestatud. puudutav osa. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et kui antav toetus on riigiabi, tuleb seda anda kooskõlas riigiabi reguleerivate Sotsiaalministeerium on analüüsinud maakondliku õigusaktidega. Eelnõu ei täpsusta milliste õigusaktidega (kas tervisekeskuse puhul riigiabi andmise tingimusi. Selleks, et toetusele kohalduvad üldisest keelust Euroopa Komisjoni erandid) ja tegu oleks riigiabiga, peavad samaaegselt olema täidetud 4 millistel tingimustel? Eelnõu seletuskiri sätestab, et tervisekeskuste järgmist kriteeriumit. meetme tegevuse kohta on esitatud riigiabi hindamiseks Euroopa Komisjonile eelteatis (nr SA.45067 primary healthcare centers), mille Analüüsides maakondliku tervisekeskuse (Viljandi kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üldhaigla) abi andmise tingimusi on neljast kriteeriumist üksnes kohalik mõju. täidetud kolm. • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – jah, Juhime tähelepanu, et taotlejatele peab olema üheselt enne taotluse tingimus on täidetud. esitamist selge, mida ja mis tingimustel nad taotlema hakkavad. Enne • Abimeetmel on valikuline iseloom – jah, tingimus on kui Euroopa Komisjon on teinud teatise kohta otsuse ja andnud täidetud. hinnangu, kas eelnõus toodud tegevuste toetamine kvalifitseerub • Abimeede annab eelise abi saajale – jah, tingimus on riigiabiks või mitte, ei tohiks teha ühtegi taotluse rahuldamise otsust ja täidetud. eelnõu § 7 peaks kajastama riigiabi projektide puhul erandit kulude • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi kohta, mis on tehtud enne taotluse esitamist ja sätestama, et need ei ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tingimus ei ole ole eelnõu raames abikõlblikud, sest eelnõu § 8 lõige 2 sellise täidetud. Maakondliku tervisekeskuse loomiseks antav toetus võimaluse annab. Viljandi maakonnas asuvale HVA üldhaiglale ei mõjuta Euroopa riikide vahelist kaubandust. Lisaks juhime eelnõu § 24 kontekstis tähelepanu, et tegelikkuses tuleb ergutava mõju nõuet kohaldada igasuguste siduvate kokkulepete Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks puhul, milleks võivad olla hangete kõrval ka muud õiguslikud ning perearstiabisüsteemi ja eriarstiabiteenuste ühtlase kokkulepped. kättesaadavuse võimaldamiseks on riik loonud haiglavõrgu. Sellesse n.-ö. strateegilisse haiglavõrku kuuluvad haiglad (19 haiglat) on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega „Haiglavõrgu arengukava” ja seetõttu on need tuntud ka kui HVA haiglad. Geograafiliselt on HVA haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks HVA haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustused tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel. Fikseeritud on ka ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. Piirkondlikud haiglad – tõmbepiirkond 500 000–1 000 000 elanikku. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (asutatud 1998. a), SA Tallinna Lastehaigla. Keskhaiglad – tõmbepiirkond 50 000–100 000 elanikku. Eestis on neli keskhaiglat: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla. Üldhaiglad ja kohalikud haiglad – tõmbepiirkond alla 50 000 elaniku. Eestis on selliseid haiglaid 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes. Haiglavõrgu haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste haiglavõrgu haiglatega. Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi, ei ole HVA haiglatel välisomanikke. Samuti ei ole HVA haiglatesse tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on meditsiiniline abi finantseeritud Eesti Haigekassa kaudu. Haigekassa rahastus omakorda tugineb solidaarsele ravikindlustussüsteemile. Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust rahastatakse olulises ulatuses Eesti Haigekassa ostetavate teenuste kaudu. HVA haiglate finantseerimine toimub seega valdavalt sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ning ravikindlustatud inimestele on arstiabi Eestis tasuta. Samuti on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui eakad. Kuna Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid valdavalt Eesti Haigekassa finantseeringu kaudu, ei tegutse haigla turul ettevõtjana. Viljandi maakonnas asuv SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi Haigla teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale. Kohalike elanike osakaal on 90,1%, ülejäänud Eestist tulnud patsientide visiitide osakaal on 10%. Välisriikidest tulnud patsientide arv on 0,2% ning see on seotud peamiselt erakorralise meditsiiniabi andmisega. Samuti ei paku Viljandi Haigla juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit. Seega abimeede mõjutab peamiselt üksnes kohalikku konkurentsi ning seda ei loeta riigiabiks, sest ta ei mõjuta EL riikide vahelist kaubandust. Ka riigikeele nõude täitmine teeb vähetõenäoliseks piiriülese teenuste osutamise. Üks tingimustest on, et HVA haiglas on teenuse saajal õigus saada teenuseid Eesti keeles. Riigi keeleks, keeleseaduse järgi, on eesti keel ning kõik teised keeled on võõrkeeled. Seega on vähetõenäoline, et kliendid väljaspool Eestit tulevad tarbima HVA haigla poolt pakutavaid eriarstiabi teenuseid. III EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIT (EMOVL) 1. Tervisekeskuse piirnormide vähendamine Mittearvestatud. Eelnõu tekstis § 2 lõikes 1 on defineeritud tervisekeskus kui taristu, Euroopa Komisjoniga on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide kus osutatakse üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt rakenduskava 2014–2020“ alusel kokku lepitud, et eelarve vähemalt 4500 isikule, lisaks kriteeriumid, mis puudutavad õendusabi, perioodil 2014–2020 investeeritakse esmatasandi koduõendusteenuse, füsioteraapia ja ämmaemanda teenuse tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad osutamist. Probleemid on kerkinud hajaasustusega piirkondades nt tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate Võrumaa piiriäärsetel aladel on eeldusel, et kõik piirkonna elanikud tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada valivad lähima perearstikeskuse, sellise patsientide mahu tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt saavutamiseks perearstikeskuse teeninduspiirkond ca 1000 arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ruutkilomeetrit. Arvestades väljakujunenud liikumissuundi, kohalikke ravivõimalusi (rakenduskava punkt 2.2.5.1). Seega tõmbekeskusi, teedevõrgu seisundit ja transpordiühenduste võimalusi, perearstide arvu vähendamine ei oleks kooskõlas eeltoodud on selline vahemaa ebamõistlikult suur, et tagada meetme rakenduskavaga ning sellest tulenevalt ei ole vastava eesmärgina püstitatud teenuste kättesaadavus kõigile elanikele. Ka muudatuse tegemine meetme raames määrusega võimalik. RAKE raporti osaraportis 3 on kirjeldanud, et Võru maakonna Samad tingimused kehtisid ka meetme esimeses lõunapiiri äärsetes piirkondades ei piisa maakonna keskuses asuvast taotlusvoorus ja võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei ole tervisekeskusest ja selle filiaalidest alampiirkondades ning vaja on võimalik vähendada miinimumnõudeid ka nimistu täituvuse leida piirkonna jaoks toimivad lahendused. Võrumaa Omavalitsusliidu osas. nägemusel on selliseks lahenduseks tugevad tervisekeskused Rõuges ja Vastseliinas, mis teenindaksid maakonnakeskusest liiga Rõuge ja Vastseliina on määruse lisa 1 järgi kohalikeks kaugele jäävaid tagamaid. tõmbekeskusteks, kuhu võib toetuse raames teha Teeme ettepaneku, et kvaliteetse esmatasandi arstiabiteenuse investeeringuid esmatasandi tervisekeskuse teise kättesaadavuse tagamiseks piiriäärsetel hajaasustusega aladel tegevuskoha rajamiseks. Teise tegevuskoha puhul ei ole vähendada tervisekeskuse miinimumnõudeid selliselt, et sätestatud kolme perearsti nõuet, küll aga peab teises tervisekeskuste kaasajastamise toetusele kvalifitseeruksid ka kahe tegevuskohas olema tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev perearstiga tegutsevad keskused, kelle nimistus on vähemalt 3000 vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja patsienti. muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Määrus ei piira teises tegevuskohas perearsti vastuvõtte ka igal tööpäeval. 2. Maakondliku tervisekeskuse erisuse kaotamine Mittearvestatud. Määruse eelnõu § 2 lõikes 2 defineeritakse maakondlik tervisekeskus Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga kui maakonnakeskuses asuv taristu, kus haiglavõrgu arengukava 2014–2020“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009– haigla osutab tervishoiuteenuseid samas taristus asuva esmatasandi 2020“ (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu tervisekeskusega. § 6 punk 2 nimetab toetatavateks tegevusteks arengusuundadega aastani 2020“ on toetuse andmise esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla eesmärk tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse ehitamist maakondliku tervisekeskuse loomiseks. Eelnõu § 12 lõige 2 naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri kitsendab sellise tegevuse jaoks toetuse saamise ainult SA Viljandi ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja Haiglale. mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust Jääb arusaamatuks, miks esmatasandi infrastruktuuri arendamise ning edendades sotsiaalset kaasatust. toetusi suunatakse muu hulgas ka eriarstiabi infrastruktuuri arendamiseks ning millistel alustel on tehtud erand ühele konkreetsele Selleks, et Viljandi maakonnas kujundada uudset mudelit maakonnale. Ka Võrumaa perearstid, kohalikud omavalitsused ja AS maakondlik tervisekeskus, tehti rakenduskava muutmiseks Lõuna-Eesti Haigla näevad maakonnas perearstiabi jätkusuutliku ettepanek lisada juurde uus väljundindikaator: üks korralduse alusena tihedat koostööd ja ressursside kombineerimist esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üld- ja eriarstiabi vahel. Võrumaal on põhjendatud ootus, et kui üldhaigla. meetme raames toetatakse ka eriarstiabi infrastruktuuri uuendamist, siis analoogne toetus laieneks ka teistele maakondadele. Uue väljundindikaatori lisamise eesmärgiks on piloteerida ühes Eesti piirkonnas uut teenuste mudelit, millega tagada paikkonna elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest tulenev parim kombinatsioon paikkondlikest tervishoiuteenustest integreerides perearstiabi, eriarstiabi, koduõendusteenused, kiirabi ja sotsiaalteenused. Võrgustumiseks loetakse olukorda, kus ühisel kaasajastatud taristul pakuvad teenuseid nii esmatasandi tervisekeskus kui ka üldhaigla. Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on maakondlik tervisekeskus, kus on ühel taristul esmatasandi tervisekeskus ning üldhaigla ja lisaks tehakse koostööd kiirabi ning sotsiaalteenuse osutajatega. Sellega seoses tehti muudatused ka meetme tegevuses: Vana sõnastus: Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused Uus sõnastus: Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused. Selliselt on ka meetme tegevuse sõnastusega paremini kaetud toetatavad tegevused ja mõlemad väljundiindikaatorid. Tegevus on kooskõlas ka investeerimisprioriteediga, sest selle sõnastus on: Investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid, milleks on: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Määrus on viidatud eesmärgiga kooskõlas, sest kontekst ei hõlma ainult esmatasandi tervishoidu vaid eesmärgiks on tagada laiemalt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Rakenduskava tekstis on samuti välja toodud: Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samal taristul maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava haiglaga. Maakondliku tervisekeskuse rajamiseks peab toetuse taotleja olema riigile kuuluv Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla, kuna tegemist on ainsa maakondliku riigi asutatud haiglaga, kes taotles esimeses taotlusvoorus vahendeid esmatasandi tervisekeskusele loomiseks, mida on võimalik järgnevas etapis võrgustada maakondliku haiglaga. Lisaks on riik rahastanud Viljandi maakonnas paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti, et kujundada uudne integreeritud teenuseosutamise mudel. 3. Toetame Rae valla ettepanekut lülitada määruse lisas 1 sätestatud Mittearvestatud. esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuste ja tervisekeskuste tegevuskohtade loetellu Peetri alevik kui kohalik tõmbekeskus. Määrusega ei muudeta lisa 1 nimetatud piirkondlike ja Põhjendusena lisame, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike kohalike tõmbekeskuste asukohti. Eesmärgiks on esimeses rakendusuuringute keskuse RAKE projekti aruanne „Esmatasandi taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikkesse tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine tõmbekeskustesse esmatasandi terviskeskuste rajamine ning ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli võimaldada esimeses taotlusvoorus juba vastavaks loomine (2013–2014)“, millest tõmbekeskuste loetelu lähtub, ei tunnistatud projektidel taotleda toetust kohalikesse arvesta piirkonna viimaste aastate arengutega. tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste teise tegevuskoha rajamiseks. Peetri aleviku elanike arv oli 01.01.2018 seisuga 4866 ja koos lähiümbrusega kokku 8607 inimest. Esimeses taotlusvoorus tunnistati vastavaks Rae Vallavalitsuse Jüri aleviku esmatasandi tervisekeskuse projekt, kuhu koondub 5 perearsti. Määruse § 22 lõikega 3 luuakse esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud projektidele võimalus lisanduvate perearstide arvu võrra suurendada taotletud toetuse summat kooskõlas lisas 2 sätestatud summadega. Nimetatud muudatus võimaldab Rae Vallavalitsusel rajada planeeritust suuremat esmatasandi tervisekeskust, mis kataks ära kogu Rae valla teenuse vajaduse. 4. Ehitushinnaindeks. Eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvumisel ei selgu, Arvestatud. kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutustega. Juhime tähelepanu asjaolule, et I ja II taotlusvooru vahele jääva aja jooksul on Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2 ja nr 3, EMOVL nr 2. Statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks oluliselt kasvanud ja seda eriti materjalide ja tööjõu kallinemisega seoses. Leiame, et kuna esmatasandi tervisekeskuste rajamine on tööde ja materjalide hinna tõttu kallinenud, tuleks kaaluda, kas üle poole II taotlusvooru raha planeerimine SA Viljandi Haiglale on põhjendatud ja aitab kaasa meetme tegevuse eesmärgi tagamisele. IV HOOLDUSRAVI OSUTAJATE ÜHENDUS 1. Planeeritud muudatused on positiivsed. Mittearvestatud. HOÜ näeb ühte probleemi: on küsitav, kuivõrd põhjendatud on ühele Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2. üldhaiglale eelise loomine esmatasandi tervishoiuga võrgustumiseks ja sellega seoses haigla kaasajastamiseks. Patsientide huvidest lähtuvalt oleks pidanud sellise võimaluse andma kõikidele haiglatele kasvõi piiratud tingimustega (meetme rahaliste võimaluste ületamise vältimiseks). V TERVISEAMET (TA) 1. Kommentaar eelnõu § 2 osas. Arvestatud. Terminite all ei ole õige välja tuua termineid, mida määruses tegelikult Määrust muudetud: määruses on loobutud paragrahvist, mis ei kasutata, vaid ainult neid, mida kasutatakse. koondab endas kasutatavaid termineid; § 2 (uus) hõlmab esmatasandi tervisekeskusega seonduvat, § 3 (uus) maakondliku tervisekeskuse mõistet. 2. Kommentaar eelnõu § 2 lõike 9 osas. Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri ei lähe omavahel kokku. Lõige 9 räägib Mõistet „tervisekeskus“ kasutatakse läbivalt siis, kui on tervisekeskuse teeninduspiirkonnast, samas seletuskirjas on mõeldud nii esmatasandi kui ka maakondlikku tervisekeskust defineeritud ka esmatasandi tervisekeskuse ja maakondliku (täpsustused lisatud nii määrusesse kui ka seletuskirja). tervisekeskuse teeninduspiirkond. Perearstikeskusel (tervishoiuteenuse osutaja) ei ole teeninduspiirkonda. Seega tuleks Teeninduspiirkonna mõiste määrusest eemaldatud. täpsustada, kelle teeninduspiirkonda siinkohal on mõeldud. Kui teeninduspiirkonna mõiste kehtib ainult käesoleva määruse tähenduses, siis ei ole antud sättel mõtet ja selle võiks välja jätta. ETTK sisuline regulatsioon peaks olema kajastatud TTKS-s (ETTK mõiste, teeninduspiirkond, ühtne tegevusluba jne). 3. Kommentaar eelnõu § 12 lõike 1 punkt 1 osas. Mittearvestatud. Täiendada lõiget järgnevalt: Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkt 8 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused. sätestab, et taotleja (ainsuses) on toetuse taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. Seega ei saa kaks KOVi koos taotlust esitada. Määrusega ei näha ette ka võimalust kaasata projekti rakendamisele partnereid. 4. Kommentaar kogu eelnõu ja seletuskirja osas. Arvestatud. Ettepanek on ühtlustada ja selgelt eristada mõisteid tervisekeskus, Määruses ja seletuskirjas on läbivalt eristatud esmatasandi esmatasandi tervisekeskus ja maakondlik tervisekeksus kogu eelnõu tervisekeskuse ja maakondliku tervisekeskuse mõistete ja seletuskirja osas. kasutamine. Terminit „tervisekeskus“ on kasutatud üksnes siis, kui on mõeldud nii esmatasandi kui ka maakondlikku tervisekeskust. 5. Kommentaar eelnõu § 13 lõike 3 punkt 3 osas. Arvestatud. Tervise- ja tööministri 29.10.2015 käskkirja nr. 163 punkt 9 kohaselt Määruse §-ga 32 (uus) muudetakse sotsiaalministri võib kõrvalekalle nõutud ruumide suurusest olla 10% võrra vähem 29.11.2001 määruse nr 116 „ Nõuded perearsti tegevuskoha miinimumist. Kehtiva sotsiaalministri 29.11.2001 määruse nr. 116 ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõike 4 lauseosa „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja „5%“ ja asendatakse see lauseosaga „10%“. aparatuurile“ § 2 lõike 4 kohaselt võib perearsti tegevuskoha ruumide pindala olla kuni 5% väiksem lubatud suurusest. Seega on tervise- ja tööministri käskkirja nr. 163 punkt 9 punkt vastuolus kehtiva õigusruumiga ja juhul kui üldarstiabi osutajad ehitavad ruumid väiksemad kui kehtivas ruuminõuete määruses, ei ole võimalik Terviseametil väljastada tegevusluba üldarstiabi osutamiseks. 6. Märkused seletuskirja kohta. Mittearvestatud. Määruse § 1 lõige 8. Taotlejale peaks meelde tuletama vastutust, mis Toetuse saaja õigused ja kohustused on sätestatud määruse kaasneb sellega kui lubatakse vastuvõttu filiaalides ja seda, kas nad §-s 26 (uus), muuhulgas on toetuse saajal kohustus tagada reaalselt suudavad tagada perearsti ka siis, kui perearst nimistust 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest loobub. tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine määruse § 7 Terviseameti andmetel ei soovi ükski Suure-Jaani tervisekeskuse punktis 1 või 2 (uus) nimetatud teenuste osutamiseks perearst minna vastuvõttu tegema Kõpu alevikku. vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste osutamise lõpetamine on kooskõlastatud rakendusasutusega. Nimetatud kohustus pannakse toetuse saajale ka taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuses. Probleemide tekkimisel (näiteks olukorras, kui on oht, et toetuse saaja ei suuda planeeritud perearsti nimistute arvu projekti lõpus tagada) võetakse toetuse saajaga ühendust ja räägitakse võimalikud lahendusvariandid läbi selleks, et projekti elluviimist saaks jätkata. VI EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA (EPIKoda) 1. Meetme eesmärk teises taotlusvoorus peaks olema sarnaselt Teadmiseks võetud. esimesele voorule toetada esmatasandi terviseteenuse kättesaadavust. Kuigi peame oluliseks kaasajastada ka üldhaiglate Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2. keskkonda, ei ole see meie hinnangul kooskõlas antud meetme eesmärkidega. 2. Teise taotlusvooru rahalised vahendid peaks olema suunatud eelkõige Arvestatud. tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata tõmbekeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Teine taotlusvoor avatakse esimese taotlusvooru tulemusena Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele (Võru, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Jõgeva, Kärdla, Loo, Keila, Maardu, Kunda, Vinni, Vändra, Orissaares. Samuti leiame, et meetme käigus peaks olema võimalus Sindi/Paikuse, Kilingi-Nõmme) esmatasandi tervisekeskuse taotleda põhjendatud lisatoetust ka juba esimeses taotlusvoorus rajamiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud toetust saanud esmatasandi tervisekeskustel. kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks. Esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud esmatasandi tervisekeskuse (v.a Tallinn) projektidel on võimalus taotletava toetuse summat suurendada lisanduvate perearsti nimistute arvu järgi vastavalt määruse lisale 2. Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2 ja nr 3. 3. Meetmes on lisatud uue toetatava tegevusena maakondliku Mittearvestatud. tervisekeskuse rajamine, samas ei ole piisavalt põhjendatud, miks enne konkursi väljakuulutamist on otsustatud eraldada enam kui pool Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2. investeeringutoetustest SA Viljandi Haiglale. Asjaolu, et sotsiaalministeerium viib juba koostöös nimetatud haiglaga läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti, ei ole EPIKoja hinnangul piisavaks põhjenduseks, miks ei saa investeeringu toetusele konkureerida ka näiteks teised haiglad. VII Aili Tabri, Pirita Perearstikeskus OÜ (Pirita PAK) 1. Pirita Tervisekeskus soovib teha ettepaneku Tervisekeskuste Arvestatud osaliselt. kaasajastamise määruse eelnõu muutmiseks. Soovime täiendada määruse § 20 lõiget 3, mis hetkel välistab Tallinna piirkondlikud Vaata kommentaari märkusele EHL nr 2–4. tõmbekeskused investeeringute kavaga kinnitatud projektide mahu suurendamise taotlejate hulgast. Teeme ettepaneku tühistada toetuse saajate regionaalne erisus projektide mahu suurendamisel. Taotluse I voorus maksimaalset toetussummat mitte küsinud taotlejatele tuleks võimaldada toetussumma tõstmist sõltumata tervisekeskuse asukohast. I vooru projektide elluviimise kogemus näitab, et ehitushinnad on oluliselt kallinenud ja seda just Tallinna kontekstis. Lisaks on projektide elluviimise käigus täpsustatud abikõlblikkuse arvutamise loogikat, mis on muutnud toetusprotsenti taotlejate suhtes ebasoodsamaks VIII EESTI PEREARSTIDE SELTS (EPS) 1. Eesti Perearstide Selts järjekindlalt väljendab sügavat rahulolematust, Teadmiseks võetud. et jätkuvalt ja süstemaatiliselt ignoreeritakse perearstide näilise kaasamise egiidi all ignoreeritud nii Eesti tervishoiusüsteemi „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ näeb ette: funktsioneerimise baastõdesid, esmatasandi tervishoiu arengukava, Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi peremeditsiini arengukava kui ka esmatasandi töögruppides osutajate (haiglatega) maakonnakeskustes ja kokkulepitud põhimõtteid. sotsiaalteenuste osutajatega võimaldab teenuste parema kättesaadavuse elanikkonnale, koordineeritud koostöö omavahel ja ratsionaalse ressursikasutuse ning on seetõttu eelistatud lahenduseks maakonnakeskustes, toimides mitmekülgseid teenuseid pakkuvate multifunktsionaalsete maakondlike tervisekeskustena. Perearstid on olnud Sotsiaalministeeriumiga väga tihedas suhtluses kõikides esmatasandit puudutavates küsimustes, seega kriitika süstemaatilise ignoreerimise osas on mõistmatu. Ministeerium koostöös nii Terviseameti, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Peremeditsiini õppetooli kui ka EPSiga on pidanud arvukalt läbirääkimisi, et valmistada ette tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi esmatasandi tervishoiu tugevdamise VTK), et analüüsida võimalikke seadusmuudatusi esmatasandi paremaks toimimiseks tulevikus. Esmatasandi tervishoiu tugevdamise VTK-le oodati tagasisidet 14.02.2018. 2. Juba vormiliselt ei ole aktsepteeritav, et meetme nii I kui ka II vooru Teadmiseks võetud. dokumendid jõuavad võtmerollis oleva huvipooleni n-ö valmiskujul vahetult enne selle esitlust, kusjuures selle presenteerimine toimub nii Antud meetme tegevuse puhul ei saa välja tuua võtmerollis huvipooltele kui avalikkusele üheaegselt. olevaid huvipooli. Meetme tegevuse muudatusi tutvustati kõigile tervishoiu osapooltele üheaegselt sh rahvastiku tervise arengukava juhtkomitee liikmetele, kes täiendavaid ettepanekuid eelnõule ei esitanud. 3. Eelnõus esimesest voorust veelgi vähesemal määral arvesse võetud Mittarvestatud. patsiendi vajadust kvaliteetse esmatasandi teenuse paremaks kättesaadavuseks. Fookuses on ühele pinnale kokku koondunud Teenus on paremini kättesaadav kui patsiendil on võimalus killustatud teenuseosutajate soosimine, kes pakuvad laia valikut saada endale vajalikud teenused ühest asutusest. esmatasandiga marginaalselt seotud teenuseid. Koduõendust, füsioteraapiat ja ämmaemandusabi loetakse esmatasandi tervishoiu põhiteenusteks, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülgsemalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Ei saa nõustuda, et tegemist on marginaalselt seotud teenustega, sest nii eriarstiabi kui ka sotsiaalteenuste parem integratsioon (mida Viljandi maakonnas plaanitakse piloteerida), on eriti maakondlikul tasandil vajalik selleks, et tagada inimeste keskne teenuse osutamine. 4. Eelnõu ei võta arvesse Eesti tervishoiusüsteemi funktsioneerimise Mittearvestatud. algtõdesid ning kehtivat õigusruumi, sh esmatasandi ja eriarstiabi lahususe printsiipi nii omandisuhete kui tegevuslubade abil, mis tagab Käesolev määrus on seotud infrastruktuuri ehitamisega. perearstidele sõltumatuse nende arstlikes otsustes. Selline range seadusandlik eristamine viidi ellu rahvusvahelise kogemuse toel, et Ei meetme määruse ega ka esmatasandi tervishoiu välistada huvide konflikti, mis tekiks, kui esmatasand kuuluks haigla tugevdamise VTK-ga ei ole kavas muuta Eesti mõjusfääri – haigete ravitaktika valikusse sekkuks siis raviasutuse tervishoiusüsteemi algtõdesid ega kehtivat õigusruumi majandushuvid ja mille muutmise võimalikke tulemusi ei ole esmatasandi ning eriarstabi lahususe ja omandisuhete analüüsitud. Samuti ignoreerib eelnõu Eesti tervishoiusüsteemi ja kontekstis. Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses Euroopa esmatasandi tervishoiusüsteemi viimase 30 aasta arenguid asuv taristu, kus HVA haigla osutab tervishoiuteenuseid ja tulevikuprognoosi, üritades sobitada 1980. aastatel levinud samas taristus asuva esmatasandi tervisekeskusega. See ei polikliinikute süsteemi hääbuvate ja infrastruktuurilt sobimatute tähenda, et HVA haigla hakkab osutama üldarstiabi või HVA maakonnahaiglate reanimeerimiseks tingimustes, kus juba aastaid haiglal tekib õigus üldarstiabi osutava äriühingu loomiseks puudub pädev inimressurss ja ka vajadus eriarstiabi osutamiseks või üldarstibi tegevusloa taotlemiseks. Maakondliku kodulähedastes tingimustes. Killustunud ja eripalgeliste ettevõtete tervisekeskuse loomisega ei muutu perearsti roll taristute koondamine ühisele infrastruktuurile ei võimalda rakendada esmatasandi teenuse osutamisel ega üldarstiabi ei praeguseid perearstikeskuste elementaarseid kvaliteedinõudeid ega korraldamisel. veelgi vähem luua uut kvaliteeti, ettekäändeks tuues teenuste integreerimist, mis mudelina on veel täiesti toores ja Seega ei ole käesoleva määruse eesmärgiks üld- ja/või eksperimentaaljärgus. Maakondliku tervisekeskuse eelis teiste eriarstiabi korraldamine ega kehtiva õigusruumi muutmine. organisatoorsete mudelite ees on seega täiesti läbimõtlematu ja põhjendamatu, mis ignoreerib perearstisüsteemi olemasolevaid ja Vaata ka kommentaari märkusele EMOVL nr 2. hästi sisse töötatud põhimõtteid, mis on tinginud elanikkonna stabiilse üle 90% rahulolu esmatasandi süsteemiga. Lisaks kõigele on perearstikeskusi, mille puhul võiks toimuda sünergia maakonnahaigla ja tervisekeskuse vahel vaevalt 25% kogu Eesti perearstinimistutest; valdav osa nimistutest (591) asub hetkel piirkonnas, mille keskuseks on kesk- või piirkondlik haigla, mille esmatasandiga konsolideerimine ei ole kummagi osapoole suhtes mõistlik ega kuluefektiivne ja võib põhjustada tõsist arengupeetust eelkõige esmatasandi arengus. Eesti Perearstide Seltsi hinnangul peab säilima perearsti juhtiv ja koordineeriv roll esmatasandi teenuste osutamisel, mis peab peegelduma ka teenuste osutamise korraldamises. Eesti Perearstide Selts on jätkuvalt seisukohal et ainuke kestlik lahendus on tervisekeskuse toimimine ühe väikest gruppi perearste koondava sõltumatu juriidilise isikuna, millele antakse omaette tegevusluba. Grupipraksistesse on tänase seisuga koondunud 60% perearstidest. Tervisekeskuse paiknemine haiglaga samal infrastruktuuril ei ole kvaliteetse esmatasandi teenuse osutamise vältimatuks eelduseks, vaid pigem aitab vältida omandi- ja sõltuvussuhete tekkimist haiglate ja perearstide vahel, seda enam, et perearstisüsteem on võimeline katma vähemalt 2/3 ambulatoorsest tervishoiuvajadusest. 5. Taunimisväärne on meetme I voorust veelgi enam kuulutada Mittearvestatud. esmatasandi tugevdamise meetme raames abikõlbulikuks esmatasandiga absoluutselt mitteseostuvaid teenuseid nt Tulenevalt haiglatele kehtestatud nõuetest eeldab üldhaigla ambulatoorne ja statsionaarne eriarstiabi ja selle osutamiseks mahus eriarstiabi osutamine mitmete seadmete olemasolu, vajalikud hoonesse püsivalt paigaldatavad seadmed. Eriarstiabi on mis oma iseloomult on ehitisse püsivalt paigaldatavad küll inimestele vajalik teenus, aga seda esmatasandi arendamiseks meditsiiniseadmed. Seetõttu on nende seadmete mõeldud meetmega siduda pole mingilgi määral mõistlik ja hajutab abikõlblikkus maakondliku tervisekeskuse jaoks põhjendatud. fookust sektoris, kuhu riiklikul tasemel investeeringuid pole tehtud selle loomisest saati. Teisased teenused on määruse eelnõus täiesti Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2. tunnetuspõhiselt igasuguse eelneva analüüsita vajaduse ja prognoosi suhtes 6. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE Teadmiseks võetud. uuringu ETTK organisatoorset korraldust puudutavas osas on analüüsitud kõiki teisi korralduslikke mudeleid, va võrgustumist Vaata kommentaari märkusele EPS nr 1. maakondliku haiglaga, ometi on valitud selline mudel edasi liikumiseks. Kõll aga on antud analüüsis HVA haiglaid taristu omanikena põgusalt käsitletud, nimelt RAKE analüüsis viidatakse ohule, et mitme esmatasandi tervishoiu põhiteenuse osas säilib esmatasandi sõltuvus eriarstiabi osutavatest ühingutest. Samuti on sellise mudeli korral nõrgemad organisatoorsed eeldused ühtse esmatasandi meeskonna moodustumiseks ja patsiendi terviklikumaks käsitluseks esmatasandil. EPS-ile jääb arusaamatuks, miks soovib SOM arengukavas toodud eesmärkidega sedavõrd kokku sobimatut organisatoorset mudelit rakendada. 7. Puudub õiguslik alus, et HVA tervishoiuteenuste osutajad peaksid Mittearvestatud. korraldama esmatasandi tervishoiuteenuseid või vastutaksid muul viisil piirkonna üldarstiabi pakkumise eest. HVA haiglate ja Üldarstiabi korraldab Terviseamet. Üldarstiabi osutamiseks perearstipraksiste kunstlik sidumine on vastuolus riigi varasema on vajalik üldarstiabi tegevusluba, mis antakse perearsti seisukohaga hoida üld- ja eriarstiabi lahus, samuti Eesti Haiglavõrgu nimistu alusel. Üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või Arengukavas esitatuga. aktsionäriks saab olla nimistuga perearst(id) või KOV(id). Meetme tegevuse raames antakse toetust taristu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, kus taotlejaks võib olla ka HVA haigla, kuid see ei tähenda, et HVA haiglal tekib õigus ja/või kohustust üldarstiabi korraldamiseks. Vaata kommentaari märkusele EPS nr 4. 8. Eesti Perearstide Seltsi prioriteet on kvaliteetne ja kättesaadav Mittearvestatud. esmatasandi arstiabi kogu elanikkonnale, mille jätkusuutlikkuse antud eelnõu järjest suuremasse ohtu seab. Protsessi sellisel viisil jätkamine Kuna tegemist on täiendava toetusega vabatahtliku võib kaasa tuua riski kogu esmatasandi tervishoiuteenuse taotlemise alusel, siis ministeerium ei näe riski esmatasandi kättesaadavuse ja kvaliteedi oluliseks halvenemiseks ning teenuse teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi halvenemiseks kuluefektiivsuse languse, mis oleks vastupidine meetme tulenevalt meetme tingimustest. põhieesmärgile. See omakorda võib muuta küsitavaks, kas meetme rahastamine Euroopa Liidu struktuurfondidest on sihtotstarbeline ka Vaata kommentaari märkustele EMOVL nr 2 ja EPS nr 4. rahastaja vaates. 9. Kahetsusväärne on nentida, et meetme II vooru toimumise ajaks Teadmiseks võetud. puuduvad esmatasandi tervisekeskuste korralduse ja rahastamise põhimõtted, esmatasandi korralduslik raamistik ja rakenduskava ning Tervisekeskuse rahastamise põhimõtted on kirjas Eesti regulaarset jälgimist võimaldavate indikaatoritega, mis pidid olema Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus. Hetkel kehtiv valmis juba 2016 aasta lõpuks. õigusruum võimaldab tervisekeskuste toimist ja rahastamist. Analüüsime EPSi esitatud ettepanekut defineerida Polikliinikute taasavamine tervisekeskuse egiidi all EPSi hinnangul tervisekeskuse mõiste esmatasandi tervishoiu tugevdamise sellisel kujul ignoreerib nii rahvusvaheliste ekspertide soovitusi vältida VTK raames. fragmenteeritust tervishoiuteenuste planeerimisel kui ka Eesti Perearstide Seltsi visiooni terviklikust esmatasandist ja seab sellisel Vaata ka kommentaari märkusele EPS nr 1 ja nr 4. viisil ohtu kogu eriala edasise arengu. Eesti Perearstide Selts on jätkuvalt seisukohal, et tugev esmatasand on meditsiini alustala ning tugeva esmatasandi tagavad esmatasandi spetsialistid, kes on koondunud ühtseks meeskonnaks, mitte ei moodustu üksikutest erinevaid huvigruppe esindavatest fragmenteeritud teenuseosutajatest, kes on samale taristule kogunenud. EPS teeb ettepaneku defineerida esmatasandi tervisekeskuse uue teenuseosutaja liigina, sh tegevusloa nõue. 10. Eesti Perearstide Selts leiab, et esmatasandi arstiabi, nii nagu seda Teadmiseks võetud. sõnastab WONCA 2011 aasta perearstiabi definitsioon, ei ole mõistlik ümber profileerida väikehaiglaks, EMOks või hospiitsiks või muuks, Juhime ühtlasi tähelepanu, et WONCA 2011 ei piira milleks ka praeguse Eesti kogemuse korral puudub võimekus lähima esmatasandi arstiabi definitsioonis esmatasandi abi 10-15 aasta perspektiivis, arvestades nii residentuuri erialase jaotuse osutamise kohta, vaid pigem toob välja, et perearst võiks struktuuri, peremeditsiini residentuuriprogrammi, praegu tööturul teiste professionaalidega esmatasandi raames koostööd olevate perearstide töösuundi kui ka peremeditsiini arengukavaga teha. 2012-2020, Eesti tervishoiu arengusuundadega 2020 ning Eesti esmatasandi tervishoiu arengukavaga aastateks 2009-2015, eriti veel Vaata kommentaari märkusele EPS nr 1. situatsioonis kus elanikkond vananeb, suureneb krooniliste haigete ning fragiilsete eakate hulk ning juba on esmatasandisse hiilivalt sisenenud ravivoodid meditsiiniliselt täiesti unarusse jäetud hooldekodudes, millega tegelemiseks tegelikult puudub esmatasandis nii ajaline kui ka rahaline ressurss. 11. 22. detsembril 2017 avaldas Sotsiaalministeerium tervise- ja Teadmiseks võetud. tööministri 12. augusti 2015 määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ (RT I, 14.08.2015, 22) muutmise Vaata kommentaari märkustele EMOVL nr 2. eelnõu. Peamiseks muudatuseks on uue toetatava tegevuse lisamine määrusesse, milleks on maakondliku tervisekeskuse rajamine. 8. jaanuaril 2018 toimunud ERF meetme 2.4.2 uue määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ huvigruppide infokoosolekul selgus mõlema Sotsiaalministeeriumi esindaja, A. Koppeli ja M. Sternhofi esitlustest, et ainuke haigla, mis saab kvalifitseeruda maakondlikuks tervisekeskuseks, on Viljandi Haigla. Eesti Perearstide Seltsi arvates läheb väljatoodud muudatus vastuollu kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020), Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppega (Partnership Agreement for the use of European Structural and Investment Funds 2014-2020) ja riigiabi regulatsiooniga. 12. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas on väljatoodud peamise Mittearvestatud. probleemina vananeva ühiskonnaga kaasnev ambulatoorse ja päevaravi osatähtsuse suurenemine, mille mittetoimimise tõttu langeb Juhime tähelepanu, et 19. detsembril 2017 kiideti heaks abivajajate aitamise kohustus haiglatele ja suurenevad ka Euroopa Komisjoni poolt muudetud ühtekuuluvuspoliitika tervishoiukulud (rakenduskava punkt 2.2.4.1, lk 60). Piirkondlikest fondide rakenduskava. Rakenduskava punktis 2.2.4.1 haiglatest pädevuskeskuste arendamise tulemusel ning sedastatakse: maakonnahaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste koostöö „Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse suurendamise kaudu soovitakse tagada jätkusuutlik esmatasandi kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteetne eriarstiabi osutamine esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste (rakenduskava punkt 2.2.4.1, lk 60). Olenemata rakenduskavas ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. väljatoodud eesmärgist tagada esmatasandi tervishoiuteenuste Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt jätkusuutlikkus ning vähendada haiglatele langevat koormust, mis teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tuleneb kättesaadamatust või ebakvaliteetsest esmatasandi arstiabist, tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine ei taga määruse eelnõu väljapakutud kujul kuidagi väljatoodud haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja eesmärkide saavutamist. mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Määruse eelnõu § 6 punkti 2 ja § 7 lõike 3 järgi on abikõlbulikud kulud, mis tehakse esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu ehitamiseks, sh ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamise maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate ruumide ehitamiseks. Kui esmatasandi tervisekeskuste võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele kaasajastamiseks ettenähtud vahendeid kasutatakse haigla täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse statsionaarse tervishoiuteenuse ruumide ehitamiseks, siis ei parane osutamine kõikide arstlikel erialadel . Probleemide tulemusel kuidagi probleem, et inimestele ei ole esmatasandi arstiabi on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja kättesaadav või et esmatasandi arstiabi on teatud piirkondades tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk ja üha ebakvaliteetne. Probleem saab paraneda, kui eriarstiabi valdkonna enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle arendused, millesse investeeritakse, on kasutatavad ka esmatasandi 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). arstiabi pakkumisel, nt uuringute läbiviimiseks, kuid määruse eelnõu Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel võimaldab investeerida ükskõik missugusesse valdkonda. Seeläbi ei arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses ole tagatud, et toetus reaalselt jõuaks valdkondadesse, millest saab koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab kasu esmatasandi tervishoid. jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu Lisaks tuleb arvestada, et toetuste taotlemise teises faasis oleks elanikkonnale. võimalik vahendeid, mida Viljandi Haigla saab lähtuvalt määruse eelnõu sõnastusest kasutada praktiliselt ükskõik milleks, kasutada Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on mitmete esmatasandi tervisekeskuste arendusteks. Haigla ruumid on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka kordades suuremad ja vajavad seetõttu oluliselt suuremaid finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning investeeringuid kui esmatasandi tervisekeskused. Toetustaotluste vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. teises voorus vähenevad esmatasandi tervisekeskuste poolt Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll saadavad rahalised vahendid Viljandi Haiglale antavate toetuste võrra. pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi Kuna Viljandi Haiglale antud toetused ei pruugi aidata kaasa eesmärgi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. saavutamisele, siis jääb Viljandi Haigla toetamise võrra arendamata Maakonnahaiglad koostöös pädevuskeksustega tagavad esmatasandi tervisekeskuste võrgustik, mis reaalselt saaks ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning ressursside olemasolul aidata kaasa esmatasandi arstiabi pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. kättesaadavuse tõstmisele ja kvaliteedi parandamisele ning seeläbi Maakonnahaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi vähendada praegusel hetkel haiglatele tekkinud survet osutada ise tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse teenuseid esmatasandi arstiabi asemel. valik tervisekeskuste võrgustikus.“ Seega võimaldab määruse eelnõu praegusel kujul kasutada ressursse ebamõistlikult ning viisil, mis aita kaasa rakenduskavas ettenähtud Teine taotlusvooru avatakse lisaks maakondliku eesmärkide saavutamisele. tervisekeskuse rajamisele esimeses taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuste loomiseks. Samuti lisatakse määrusega võimalus esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud projektidele toetuse summa suurendamiseks juhul, kui planeeritava esmatasandi tervisekeskuse projektiga liitub nimistuga perearst, sh on võimalus investeeringuteks ka kohalikus tõmbekeskuses. Seega ei saa väita, et maakondliku tervisekeskuse rajamiseks planeeritud maksimaalne toetuse summa vähendaks esmatasandi tervisekeskustele eraldatava toetuse mahtu või ei aita kaasa rakenduskavas ettenähtud eesmärkide saavutamisele. 13. Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppe järgi on riigi eesmärk Teadmiseks võetud. koondada eriarstiabi osutamine kompetentsikeskustesse ja suurendada inimestele nende kodu lähedal asuvate esmatasandi Vaata kommentaari märkusele EMOVL nr 2. arstiabi osakaalu. Selle eesmärgi saavutamiseks kavatsetakse partnerlusleppe järgi investeerida kolme ja enama perearstiga esmatasandi tervisekeskustesse ning kompetentsikeskustesse, mis hakkavad nõustama esmatasandi tervisekeskuseid ja mille töökoormus suureneb tulenevalt nende rolli olulisusest (partnerlusleppe lk 73). Kui eesmärgiks on esmatasandi arstiabi viimine patsiendile lähemale, siis on mitmes piirkonnas asuvate esmatasandi tervisekeskuste asemel ühte haiglasse investeerimine vastupidine soovitud eesmärgile. Sarnaselt rakenduskavale näeb partnerluslepe ette investeeringud üksnes kompetentsikeskuste ehk haiglate nendesse eriarstiabi valdkondadesse, mille töökoormus suureneb tulenevalt nende rollist esmatasandi arstiabi pakkujate nõustajatena (partnerlusleppe lk 73). Määrus ei seo Viljandi Haiglale antava toetuse kasutamist valdkondadega, milles koormus kasvab tulenevalt kompetentsikeskuse ülesannetest nõustada ja aidata esmatasandi tervisekeskuseid. Seega, isegi kui Viljandi Haiglasse investeerimine oleks põhimõtteliselt kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega, ei võimalda ettenähtud regulatsioon tagada eesmärgi saavutamist. 14. Lisaks määruse eelnõu küsitavale seosele määruse alusel jagatavate Teadmiseks võetud. toetuste kooskõlast toetuste jagamise aluseks olevatele dokumentidele oleks Eesti Perearstide Seltsi arvates sellise skeemiga Sotsiaalministeerium on analüüsinud riigiabi reeglite Viljandi Haigla toetamise korral arvatavasti tegemist ka keelatud kohaldumist ja jõudnud järeldusele, et maakondliku riigiabiga. tervisekeskuse rajamiseks antav toetus ei mõjuta Euroopa Liidu struktuurifondidest antavad toetused alluvad sarnaselt liikmesriikide vahelist kaubandust, seega ei ole tegemist muudele riigipoolsetele toetustele riigiabi reeglitele. Arvestades, et riigiabiga. käesoleval juhul annab riik ühtekuuluvusfondist raha konkreetselt ühele eelnevalt väljavalitud ettevõttele, on eelduslikult tegemist Vaata kommentaari märkusele KuM nr 2. riigiabiga. Riigiabi on lubatud üksnes erandlikes olukordades. Määruse eelnõu raames Viljandi Haiglale antava riigiabi puhul võiksid erandid tulla kas regionaalabisuunistest või üldisest grupierandist . Mõlemal juhul on erandi kohaldumise eelduseks riigiabi ergutav mõju. Ergutav mõju eeldab, et abi muutis asjaomase ettevõtte käitumist nii, et ettevõte otsustas tegelema hakata tegevusega, mida ta ilma abita ei teeks, teeks piiratult, eri viisil või muus kohas. Käesoleval juhul pole põhjust arvata, et Viljani Haigla teeks investeeringuid oma infrastruktuuri üksnes tulenevalt kõnealusest abist. Viljandi Haiglale kohalduvad tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevad nõuded ning kvaliteetse arstiabi pakkumiseks tuleb infrastruktuuri igal juhul teatud aja tagant uuendada. Seega ei ole Viljandi Haigla investeeringud seotud tingimata saadud abiga ega muuda Viljandi Haigla käitumist võrreldes olukorraga, kus Viljandi Haigla ei saaks toetust. Eesti Perearstide Seltsi hinnangul on küsitav ka, kas Viljandi Haiglale antava toetuse alusel tehtavad investeeringud on abikõlbulikud. Seetõttu on Eesti Perearstide Selts arvamusel, et valitud viisil Viljandi Haigla toetamine ei ole kooskõlas ka riigiabi andmise reeglitega. IX RAHANDUSMINISTEERIUM (RaM) 1. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt on maakondliku tervisekeskuse rajamise Arvestatud. tegevuse puhul taotlejaks SA Viljandi Haigla. Kuivõrd määruses kui üldaktis ei saa nimetada juriidilise isiku nime, st anda talle ainuõigust § 13 lõige 2 (uus) nimetab maakondliku tervisekeskuse toetuse taotlemiseks, siis palume eelnõus nimetada üldised tunnused, taotlejale sätestatud nõude: mis iseloomustavad soovitud juriidilist isikut. Palume vastavalt muuta Käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetatava ka seletuskirja, sh lisada tunnuste valiku põhjendus. Eestis on mitmeid tegevuse taotleja peab olema Viljandi maakonnas asuv maakondlikke haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid haiglaid, millega haiglavõrgu arengukava üldhaigla. samasse taristusse on integreeritud ka esmatasandi tervishoiuteenused ning mis võiksid toetuse abil maakondlikuks Seletuskirja on täpsustatud põhjendusega, mis selgitab tervisekeskuseks kujuneda. tunnuste valiku põhjuseid. Vaata ka kommentaari märkusele EMOVL nr 2. 2. Seletuskirjast nähtub, et maakonniti on mitmeid määruse lisas 1 Arvestatud. sätestatud esmatasandi tervishoiu tõmbekeskusi, kuhu siiani ei ole meetmest toetust taotletud või toetust saadud. Seletuskirja järgi Seletuskirja täiendatud. meetme vabadest vahenditest ca 16 miljonit eurot on broneeritud maakondliku tervisekeskuse ehituseks, mis jätab esmatasandi Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata tervishoiukeskuste rahastamiseks alles vähem kui 12 miljonit eurot. jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele: maakonnakeskused Palume regionaalsete mõjude all täpsemalt lahti kirjutada, kas ja Võru, Jõgeva ja Kärdla; Harju maakonnas Loo alevik, Keila ja kuidas on eelistatud teises taotlusvoorus esmatasandi tervisekeskuste Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni; Pärnu projektid, mida kavandatakse seni toetusega katmata piirkondlikesse maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme; (sh kohalikesse) tõmbekeskustesse. Palume täpsustada, kuidas Saare maakonnas Orissaare. Vastav info on seletuskirja toimitakse maakondades, kus eelnõu § 19 lõike 6 järgi on maakondlik sisukokkuvõttes ja avaldatud ka Sotsiaalministeeriumi projektide piirmäär kinnitatud investeeringute kavas ületatud, kuid pressiteates ning 8. jaanuaril 2018 toimunud infokoosolekul. mitmesse piirkondlikku tõmbekeskusesse ei ole esmatasandi tervisekeskuse projekte veel kinnitatud (näiteks Keila ja Maardu). Arvestades perearstide nimistute arvu eelpool nimetatud Samuti palume täiendavalt hinnata ja lisada, kas esmatasandi piirkondades ja määruse lisas 2 sätestatud toetuse tervisekeskustele kavandatud ca 12 miljonit eurot on piisav, et seni maksimaalset summat perearsti nimistute arvu järgi, katmata tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskused rajada. sealjuures eeldades, et kõikidest eelpool nimetatud katmata Vajadusel palume kaaluda esmatasandi tervisekeskustele kavandatud jäänud tõmbekeskustest esitatakse taotlus toetuse toetusmahu suurendamist maakondliku tervisekeskusele kavandatud maksimaalses ulatuses, on ca 12 miljonit eurot piisav. toetusmahu arvelt. Sarnaselt esimese taotlusvooruga, ei saa eraldi taotlust toetuse saamiseks esitada ainult esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha rajamiseks kohalikes tõmbekeskustes. Küll aga võimaldavad muudatused määruse lisas 1 katmata jäänud piirkondlikel tõmbekeskustel teha investeeringuid sama maakonna kohalikes tõmbekeskustes. Lisaks võivad määruse § 21 lõike 3 (uus) ja lõike 4 punkt 1 (uus) alusel kooskõlas lõike 6 punktiga 1 (uus) investeeringute kavaga kinnitatud esimese taotlusvooru projektid taotleda toetuse summa suurendamist juhul kui esmatasandi tervisekeskuse projekti lisandub nimistuga perearst, sh ka kohalikes tõmbekeskustes ruumide ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Vastava info planeeritava muudatusega on Sotsiaalministeerium toetuse saajatele edastanud. Määruse § 20 lõige 6 (uus) ei piira maakonna paremusjärjestuse alusel investeeringute kavasse arvata rohkem projekte kui nimetatud lõikes on sätestatud. Kuna esimese taotlusvooru tulemusena on piisavalt eelarvelisi vahendeid, on eesmärgiks, et kõikidesse piirkondlikesse tõmbekeskustesse rajataks esmatasandi tervisekeskused. Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ ning nimetatud määruse edaspidist kohaldamist määrusega ei planeerita. Määrusega kehtestatav määruse redaktsioon kohaldub nii varasematele toetuse taotluste rahuldamise otsustele ja on aluseks ka teise taotlusvooru korraldamiseks. Seletuskirja täpsustavat infot ei lisata. 3. Palume seletuskirjas selgelt välja tuua meetme tegevuse eelarve, sh Arvestatud. antud määrusega investeeringute kava rakendusskeemi kaudu suunatavad vahendid. Palume ühtlasi selgelt eristada EL vahendite, Seletuskirja täpsustatud. riikliku kaasfinantseeringu ning omafinantseeringu summad. Meetmete nimekirja järgi on meetme tegevuse eelarve vastavalt: 85 591 250 eurot ERF toetus; 108 750 eurot riiklik kaasfinantseering; 28 325 000 eurot omafinantseering; kokku 114 025 000 eurot. 4. Seletuskirja viidatakse kaasrahastamise tabelile „Eesti-poolne Arvestatud osaliselt. kaasrahastamine, mille summa kokku ja hinnanguliselt aastate kaupa on esitatud ülaltoodud tabelis“. Palume tabel lisada. Seletuskirja tekst on vastavusse viidud. 5. Palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks läbivate teemade Mittearvestatud. hindamisel ei hinnata projekti mõju keskkonnahoiule, kliimale ja võrdsetele võimalustele. Tervisekeskuste taristu arendamisega väheneb seniste ebaefektiivsete hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele või rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangemate soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte-(energia-)kuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Vastavat energiatarbimise muutust projektide rakendamisel eraldi ei hinnata. Alates 2020. aastast peavad uued hooned, sh tervishoiuteenuste osutamiseks, vastama liginullenergia nõuetele. Samuti sätestab ehitusseadustik1 keskkonnamõjude hindamise vajalikust seoses infrastruktuuri rajamisega projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetlusel. Tervisekeskuste kaasajastamine on seotud ehituse ja/või rekonstrueerimisega ning taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud, et projekt lõpeb kasutusloa saamisega. Seetõttu ei ole Sotsiaalministeeriumi hinnangul vaja keskkonnamõjude hindamist, kuna infrastruktuuri ehitamise ja/või rekonstrueerimise etappides hindab pädev asutus (KOV), kas projekti erinevates etappides (projekteerimine, ehitamine, kasutusloa andmine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude hindamine. Võrdsete võimaluste hindamist on läbivalt arvesse võetud, sest määrusega seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist. Uutes ja rekonstrueeritavates hoonetes peavad olema tagatud ligipääsetavus ning liikumisvõimalused kõikidele inimestele sõltumata nende erivajadustest. Hinnatakse universaalse disaini põhimõtetest lähtumist ja ruumide vastavust kehtivatele õigusaktidele. Eeltoodud põhjendused on osaliselt kajastatud seletuskirja IV osas. 6. Palume täpsustada seletuskirja osa, mis käsitleb määruse §-i 10 Arvestatud osaliselt. (Riigiabi) ja sõnastada seda paragrahvi selgitava osa viimane lõik järgmiselt: „Tervisekeskuste meetme tegevuse kohta esitati 2016. Lisatud täiendus „esmatasandi“. aastal riigiabi olemasolu hindamiseks Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatis (nr SA.45067 Investments in primary healthcare centers), mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Sama seisukohta kinnitas Euroopa Komisjoni mitteametlik arvamus eelteatise kohta.“. 7. Palume viia eelnõus kasutatud terminid kooskõlla riigihangete Arvestatud osaliselt. seaduses sätestatud terminitega järgmiselt: 1) eelnõu § 24 asendada sõna „hangete“ sõnaga „riigihangete“; 2) eelnõu § 25 lg 5 punktides 1 Vaata kommentaari märkusele RaM nr 12. ja 2 asendada sõna „hankedokumendid“ sõnadega „riigihanke alusdokumendid“; 3) eelnõu § 25 lg 5 asendada sõna „hankedokumentatsioon“ sõnadega „riigihankega seotud dokumendid“; 4) eelnõu § 25 lg 5 punktis 1 asendada sõna „hankemenetluse“ sõnaga „riigihanke“. Juhime lisaks tähelepanu, et eelnõu § 25 lõike 5 punktide kohaselt on terminiga „hankedokumentatsioon“ hõlmatud rohkem dokumente, kui üksnes riigihanke alusdokumendid (näiteks hankeleping), mistõttu on kohasem kasutada sisu paremini edasi andvat, eespool nimetatud lausendit. Kuivõrd näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja erimenetlus, kontsessioonimenetlus ja ideekonkurss ei ole hankemenetlused, ent ilmselt kohaldatakse käesolevat määrust ka nende menetluste puhul, ei ole kohane viidata ka üksnes hankemenetlusele. 8. Palume täiendada § 11 pealkirja: „Investeeringute kava taotluse ja Mittearvestatud. toetuse taotluse esitamine“. Pakutud sõnastusettepanekuga võib jääda ekslikult mulje, et taotleja peab esitama kaks erinevat taotlust – investeeringute kava taotluse ja toetuse taotluse. 9. Palume täiendada § 16 lõiget 4 vastavalt: „Kvalifitseerimata jäetud Arvestatud osaliselt. ning mittevastava taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva Määruse § 17 (uus) on seotud projekti jooksul.“ kvalifitseerimistingimustega, seega lisatud täiendus nõuetele mittevastava taotluse kohta otsuse tegemine rakendusüksuse poolt. Määruse §-i 16 (uus) „Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll“ alla järgmises sõnastuses (§ 16 lõige 9): „Nõuetele mittevastava taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul“. 10. Palume § 24 pealkiri sõnastada järgmiselt: „Taotleja õigused“ ning Arvestatud. kustutada § 24 lõige 2. Muudetud § 25 (uus) pealkirja. 11. Palume § 25 lõike 4 järele lisada uus lõige järgmiselt: „Toetuse saajal Arvestatud. on õigus enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks“. Lisatud juurde § 26 lõige 4 (uus). 12. Palume § 25 lõige 5 sõnastada järgmiselt: „Toetuse saaja on Arvestatud osaliselt. kohustatud edastama rakendusüksusele info seoses riigihangetega järgmiselt: teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist Muudetud § 26 lõige 5 (uus) sõnastust järgmiselt: „Toetuse riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; teavitama riigihanke riigihankega seotud dokumentide kohta info järgmiselt: alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende 1) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist esitamisest riigihangete registrile; edastama hankelepingu riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.“ registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 3) edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.“ 13. Palume § 26 punkt 4 sõnastada järgmiselt: „Tegema esmatasandi Arvestatud. tervisekeskuse projektide üle kontrolli 3 kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist ning enne lõpparuande kinnitamist, veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused määruse § 6 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud;“ 14. Palume täiendada eelnõu § 27 lõiget 3, mille kohaselt teeb Arvestatud. Terviseamet tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 20 aasta jooksul pärast projekti lõppu, sealjuures arvestades, et 5 aasta jooksul pärast Muudetud § 28 lõige 3 (uus) sõnastust järgmiselt: projekti lõppu peab kontrolli läbi viima rakendusüksus ja seda „Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli kontrollikohustust ei saa Terviseametile üle anda. pärast käesoleva määruse § 27 lõike 1 punktis 5 sätestatud rakendusüksuse järelevalve perioodi lõppemist 15 aasta jooksul veendumaks, et tagatud oleks selle eesmärgipärane kasutamine vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 26 lõike 1 punktile 8. Puuduste tuvastamisel teavitab Terviseamet rakendusüksust.“ 15. Palume § 28 lõikesse 3 võimalusel lisada „välja arvatud 31.12.2018 Arvestatud osaliselt. seisuga vahearuanne, mis tuleb esitada igal juhul". Täiendatud määruse § 29 lõiget 3 (uus) lauseosaga „välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018 seisuga, mis tuleb esitada igal juhul“. 16. Palume § 29 lõike 12 puhul üle vaadata, mida peaks lõpparuanne ja Arvestatud. lõppmakse sisaldama, samuti tähtajad esitamiseks. Täiendatud määruse § 30 lõiget 12 (uus) lausega „Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos.“ 17. Palume §-s 30 täpsustada, kes teeb finantskorrektsiooni, kui Arvestatud osaliselt. Terviseamet kontrolli tehes leiab puuduse. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõige 2 punktist 6 tulenevalt on finantskorrektsiooni otsuse tegemine rakendusüksuse ülesanne. Kui Terviseamet tuvastab kontrolli käigus puuduse, teavitab ta sellest rakendusüksust, kes teeb finantskorrektsiooni otsuse. Täpsustus lisatud seletuskirja. Määruse § 28 lõiget 3 (uus) täiendatud lausega: „Puuduste tuvastamisel teavitab Terviseamet rakendusüksust“. 18. Palume seletuskirjas EL õigusaktide juures viidata ERF määrusele ÜF Arvestatud. määruse asemel, kuna toetust antakse ERF-st. 19. Palume seletuskirjas rakendussätte kohta täpsustada, kas kehtetuks Mittearvestatud. tunnistatav versioon kehtib edasi näiteks väljamaksete, tagasinõuete osas juba rahastusotsuse saanud projektidele või mitte. Vastavalt määruse §-le 33 (uus) tunnistatakse tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ kehtetuks. Ülemineku sätteid määrusega ei kavandata.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel