Osaluste aruande esitamise juhend
Aprill 2015
SISUKORD
Üldpõhimõtted ........................................................................................................................................................ 2
Olulisemad muutused juhendis .............................................................................................................................. 3
I Äriühingud ............................................................................................................................................................. 4
1. Osaluste valitsemise üldaruanne .................................................................................................................... 4
1.1. Ministeeriumi valitsetavad osalused ..................................................................................................... 4
1.2. Muutused valitsetavates osalustes ....................................................................................................... 4
2. Valitsetavate Äriühingute aruanded (ja sihtasutused) .................................................................................... 4
2.1. Äriühingu nimi ....................................................................................................................................... 4
2.1.1. Äriühingu tegevusala ......................................................................................................................... 4
2.1.2. Äriühingu osaluse valitsemise eesmärgid ja osaluse säilitamise vajalikkuse põhjendused .............. 4
2.1.3. Seisukoht osaluse säilitamise kohta. ................................................................................................. 5
2.1.4. Üldine hinnang majandustegevusele ................................................................................................ 5
2.1.5. Majandustegevuse analüüs ............................................................................................................... 5
2.1.6. Investeeringute kava ......................................................................................................................... 5
2.1.7. Dividendiprognoos ............................................................................................................................ 6
2.1.8. Läbiviidud auditid ja erikontrollid ..................................................................................................... 6
2.1.9. Hea ühingujuhtimise tava järgimise aruanne .................................................................................... 6
2.1.10. Toetused ja annetused ...................................................................................................................... 6
3. Lisad ................................................................................................................................................................ 6
3.1. Finantseesmärkide tabel ....................................................................................................................... 6
3.2. Kinnitatud majandusaasta aruanded ..................................................................................................... 6
3.3. Nõukogu aruanded ................................................................................................................................ 6
II Sihtasutused ......................................................................................................................................................... 8
1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne .............................................................................................................. 8
1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri ...................................................................................................................... 8
1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri......................................................................................... 8
1.3. Muutused valitsetavates sihtasutustes ................................................................................................. 8
2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded .............................................................................................................. 8
2.1. Sihtasutuse nimi .................................................................................................................................... 8
2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus .......................................................................................................... 8
2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele ........................................................................................................ 8
2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs ........................................................................................ 9
2.1.4. Ülevaade eesmärkidest ..................................................................................................................... 9
2.1.5. Osaluste omandamine ...................................................................................................................... 9
2.1.6. Varade üleandmine ........................................................................................................................... 9
2.1.7. Auditid ja erikontrollid ...................................................................................................................... 9
3. Lisad ................................................................................................................................................................ 9
3.1. Tegevuseesmärkide vorm ...................................................................................................................... 9
3.2. Finantseesmärkide vorm ....................................................................................................................... 9
3.3. Kinnitatud majandusaasta aruanded ..................................................................................................... 9
3.4. Lisada kinnitatud majandusaasta aruannete koopiad. Nõukogu aruanded ........................................ 10
ÜLDPÕHIMÕTTED
1
Osaluste aruannete täitmisel palume järgida aruande määruses (edaspidi Määrus) kehtestatud nõudeid.
Käesolev juhend on mõeldud aruande struktuuri ja sisukuse ühtlustamiseks. Aruande koostamisel palume
jälgida, et iga esitamisele kuuluva aruande osa kohta oleks esitatud informatsioon ka juhul, kui vastav vastus on
eitav. Näiteks kui valitsetavas äriühingus ei ole läbi viidud erikontrolle, siis palume eraldi ära märkida, et
erikontrolle läbi viidud ei ole. Selliselt paraneb aruandluse ülevaatlikkus ja aruannete infole tuginemise kindlus.
Samuti võimaldab konkreetne struktuur osalustele valitsejatele ka enesekontrolli, kas kõik nõutav
informatsioon on valitsetavalt äriühingult laekunud ja osaluse aruandes kajastatud.
Osaliselt on antud juhendi raames palutud ka sellise informatsiooni esitamist, mida Määrus otseselt küll ei
nõua, kuid tuleb Rahandusministeeriumile esitada riigivaraseaduse (RVS) või mõne muu seaduse alusel,
seetõttu oleks mõistlik need andmed esitada osaluste aruande koosseisus.
1
Vabariigi Valitsuse 08.04.2010 määrus nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja
liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13301507
OLULISEMAD MUUTUSED JUHENDIS
I Äriühingud
P 2.1.2 on täiendatud: Senisest põhjalikumalt tuleb määratleda äriühingu eesmärke ja eristada avalikud
ülesanded mitteavalikest.
P 2.1.5 on täiendatud: Tegevuseesmärkide hindamisel tuleks käsitleda äriühingule seatud eesmärkide
(kirjeldatud punktis 2.1.2) täitmist. Üldisest hinnangust (väga hea/hea/rahuldav) ei piisa. Ära tuleks näidata,
milliseid tegevuse aspekte või eesmärke hinnati ning millised olid hindamise kriteeriumid.
Lisatud P 2.1.10. Toetused ja annetused: Vastavalt RVS § 88 lg 1 p 11 võib äriühing toetusi maksta ja annetusi
teha üksnes, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning põhikiri sisaldab
toetuste maksmise korra, sealhulgas toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhimõtteid, maksmise
tingimusi, piirsummasid või -määrasid majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korra. Lähtuvalt sellest
tuleks anda ülevaade aruandeperioodi jooksul makstud toetuste ja annetuste saajate ja summade kohta,
samuti selgitus, kas ja kuidas aitas annetuste ja toetuste maksmine kaasa äriühingu tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
II Sihtasutused
P 2.1.2 on täiendatud: Alates 2007. aastast on koondaruandes sihtasutuste efektiivsussuhtarve võrreldud
gruppide kaupa. Sihtasutused on gruppidesse jaotatud peamiselt majandusnäitajate alusel. Selle alusel
jaotuvad sihtasutused nelja gruppi. Palume osaluse valitsejatel põhjendatult määratleda, millisesse gruppi
sihtasutuse nende arvates peaks kuuluma (kas majandusnäitajate alusel või on muud põhjendused, miks üht
või teist sihtasutust peaks käsitlema mõnes muus grupis).
I ÄRIÜHINGUD
1. OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE
1.1. Ministeeriumi valitsetavad osalused
Määruse § 3 lg 1 p 1 alusel tuleb esitada nimekiri ministeeriumi valitsetavate osaluste kohta aruandeperioodi
lõpu seisuga (31.12.2014). Soovitavalt tabeli kujul, veerud:
a. äriühingu nimi,
b. aktsite/osade arv,
c. nimiväärtus,
d. osalus, % (vähemalt kaks numbriga komakohta, näiteks 0,000015% või 69,91%)
e. osaluse omanik, kui on kaasaktsionäre.
Kui äriühingutes on teisi aktsionäre või osanikke, tuleb see välja tuua, kui nende osaluse suurus ületab 10%.
Selleks lisada tabelisse äriühingu kohta vastav rida ning kajastada vastav info veergudes „osalus“ ja „osaluse
omanik“.
Näide:
Äriühingu nimi Aktsiate või osade arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia või osa kohta Osalus, % Osaluse omanik
Aktsiaselts 1 1000 10 50% Ministeerium 1
1000 10 50% Eraomanik 1
1.2. Muutused valitsetavates osalustes
Määruse § 3 lg 1 p 1-6 alusel tuleb üldaruandes kajastada kõik muutused osalustes. Muutused osalustes tuleb
kajastada aruandeperioodi algusest (01.01.2014) kuni aruande koostamise hetkeni (kevad 2015). Muutuste
liikide loetelu, mida tuleb kajastada, on toodud § 3 lg 1 p 1-6. Muutuseid võib kajastada nii muutuse liigi kui
valitsetava osaluse kaupa, soovitavalt äriühingute kaupa
Osaluste muutuste kohta palume lisaks § 3 lg 1-6 sätestatud andmetele ära tuua viited vastavatele valitsuse
korraldustele (kuupäev, number) ning vastavatele üldkoosoleku otsusele (kuupäev). Kõikide muutuste kohta
tuleb lisada ka lühike ülevaatlik põhjendus või selgitus.
Kui valitsetavates osalustes muutusi ei toimunud, palume see eraldi ära märkida (Näiteks, esitades § 3 lg 1 p 3
informatsiooni, märkida vastavate muudatuste puudumisel: „Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud
võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.“).
2. VALITSETAVATE ÄRIÜHINGUTE ARUANDED
Selles osas kajastatakse infot valitsetavate äriühingute kaupa.
2.1. Äriühingu nimi
2.1.1. Äriühingu tegevusala
Selles lõigus tuleks lühidalt iseloomustada ettevõtte tegevusala, kirjeldada millega ettevõte tegeleb (vt. 2013.
2 3
aasta koondaruande lisa 1.2. viimane veerg või rahandusministeeriumi 2012. aasta osaluste aruanne )
2.1.2. Äriühingu osaluse valitsemise eesmärgid ja osaluse säilitamise vajalikkuse põhjendused
Osaluse valitseja kohustatud määratlema riiklikest arengukavadest ja muudest dokumentidest tulenevad
äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu strateegilised eesmärgid ning kontrollima ja hindama nende
2
http://www.fin.ee/doc.php?111472
3
http://www.fin.ee/doc.php?110028
4
saavutamist. Samuti on osaluse valitseja kohustatud oma otsusega määrama enda valitsemisel oleva vara
5
valitsemise eesmärgi, lähtudes § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Määruse § 4 lg 1 p 3 ja § 4 lg 2 p 3 alusel tuleb
see info esitada nii riigi otsustusõigusega äriühingute kui otsustusõiguseta äriühingute kohta.
Selles osas tuleb põhjendada osaluse säilitamise vajalikkust iga vara valitsemise aluse kaupa (riigivõimu
teostamine, tulu saamine või muu avalik eesmärk) eraldi. Selgelt tuleks eristada, millised on äriühingu avalikud
eesmärgid ja millised mitte. Kui äriühingul ei ole avalikku eesmärki, siis tuleks ka see asjaolu eraldi ära märkida.
Juhul kui riigivara ei valitseta riigivõimu teostamiseks või mõnel muul avalikul eesmärgil, siis tuleneb
ülaltoodust, et vara valitsemise eesmärgiks peab olema tulu saamine.
Avaliku eesmärgi juures ära näidata ka seos vastava valdkonna riikliku arengukava või strateegiaga ning millised
on äriühingu tegevust reguleerivad valdkondlikud eriseadused. Samuti välja tuua, kas ettevõttel on kinnitatud
strateegiadokument, mille alusel tegutsetakse ning strateegiadokumendi nimetus ja nõukogus kinnitamise aeg.
Osaluse valitsejal tuleb anda hinnang(ud) selle kohta, kuidas äriühing on aruandeperioodi jooksul talle seatud
eesmärke täitnud.
2.1.3. Seisukoht osaluse säilitamise kohta.
Määruse § 4 lg 1 p 3 ja § 4 lg 2 p 3 alusel tuleb formuleerida konkreetne järeldus osaluse säilitamise kohta
(võõrandada, säilitada, lõpetada vmt) lähtuvalt osalemise eesmärgi saavutamise vajadusest.
2.1.4. Üldine hinnang majandustegevusele
Määruse § 4 lg 1 p 1 ja § 4 lg 2 p 2 alusel tuleb info esitada nii riigi otsustusõigusega äriühingute kui
otsustusõiguseta äriühingute kohta. Selles punktis tuleks anda üldine hinnang äriühingu majandustegevusele
andes eelnevalt ülevaate, milliseid äriühingu tegutsemise aspekte hinnangu kujundamisel hinnati ja milline oli
hindamise metoodika.
2.1.5. Majandustegevuse analüüs
Sellest punktist alates tuleb kajastada infot ainult riigi otsustusõigusega äriühingute kohta. Käesolevas punktis
tuleb Määruse § 4 lg 1 p 1 alusel analüüsida äriühingu eelmiseks majandusaastaks seatud tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamist ja anda ülevaade äriühingu plaanitavatest ja teostatud tegevustest, nende
teostamise probleemidest ja võimalustest järgnevate aastate jooksul.
Tegevuseesmärkide hindamisel tuleks käsitleda äriühingule seatud eesmärkide (kirjeldatud punktis 2.1.2)
täitmist. Üldisest hinnangust (väga hea/hea/rahuldav) ei piisa. Ära tuleks näidata, milliseid tegevuse aspekte või
eesmärke hinnati ning millised olid hindamise kriteeriumid.
Finantseesmärkide täitmisel tuleks analüüsida peamisi majandustegevuse näitajaid (tulud, kulud, kasum,
suhtarvud) ning võrrelda neid eelneval perioodil püstitatud eesmärkidega ning selgitada olulisemaid erinevusi.
Selles osas tuleks analüüsida ka omakapitali osakaalu ning esitada põhjendatud hinnang, milline võiks olla võõr-
6
ja omakapitali optimaalne vahekord antud äriühingus .
Lisaks tuleb finantseesmärkide kohta täita ja lisada tabel vastavalt käesoleva juhendi lisale 1, mis peab olema
manustatud MS Excel formaadis, selle kohta vt. käesoleva juhendi punkti 3.1..
2.1.6. Investeeringute kava
Tegevuseesmärkide kirjeldamisel tuleb ära tuua ka äriühingu investeeringute kava ja põhjendused
investeeringute, nende vajalikkuse ja tasuvuse kohta. Tegevuseesmärkide esitamise nõue tuleneb Määruse
§ 4 lg 1 p 1. Investeeringute kavas tuleb ära näidata, kas investeeringud on vajalikud pikas perspektiivis
ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seeläbi tulude säilitamiseks või on investeeringud vajalikud
äriühingu arenguks ja suurendab äriühingu efektiivsust ja tulusid.
4
RVS § 9
5
RVS § 10 lg 6
6
Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute 2007. aasta arutelul 2009. aasta 30. aprillil
otsustas Vabariigi valitsus, et kõik osalusi valitsevad ministeeriumid peavad esitama ettepanekud nende
valitsemisel olevate äriühingute optimaalse struktuuri kohta ning seadma sellest lähtuvalt nende tegevus- ja
finantseesmärgid.
2.1.7. Dividendiprognoos
Tegevuseesmärkide kirjeldamisel tuleb ära tuua dividendide prognoos ning põhjendus dividendide vastavas
summas prognoosimise kohta. Tegevuseesmärkide esitamise nõue tuleneb Määruse § 4 lg 1 p 1.
2.1.8. Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Määruse § 4 lg 1 p 4 alusel tuleb anda ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest. Erikontrollide puudumise
puhul peab olema vastavas jaotises märgitud, et erikontrolle vastaval perioodil läbi ei viidud. Soovitav on siin
punktis anda ka ülevaade sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamiseks teostatud audititest – selle mõte on liita
käesolevasse aruandesse info, mille peavad nõukogud esitama oma aruandes nõukogu töö kohta äriühingu
juhtimisel.
2.1.9. Hea ühingujuhtimise tava järgimise aruanne
7
Vastavalt RVS § 88 lg 1 p 10 peab äriühing juhtimisel rakendama hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldama
selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Juhul, kui äriühing ei ole
ühingujuhtimise aruannet majandusaasta aruande koosseisus esitanud, tuleb osaluse valitsejal see info
käesolevas punktis lisada. Kui ühingujuhtimise aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud, piisab
sellele asjaolule viitamisest.
2.1.10. Toetused ja annetused
Vastavalt RVS § 88 lg 1 p 11 võib äriühing toetusi maksta ja annetusi teha üksnes, kui see aitab kaasa äriühingu
tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning põhikiri sisaldab toetuste maksmise korra, sealhulgas
toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhimõtteid, maksmise tingimusi, piirsummasid või -määrasid
majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korra. Lähtuvalt sellest tuleks anda ülevaade aruandeperioodi
jooksul makstud toetuste ja annetuste saajate ja summade kohta, samuti selgitus, kas ja kuidas aitas annetuste
ja toetuste maksmine kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.
3. LISAD
3.1. Finantseesmärkide tabel
Lisada tuleb finantseesmärkide tabel MS Excel formaadis. Finantseesmärkide tabeli vorm on toodud Määruse
lisas 1, äriühingutel on vorm ilmselt olemas ka eelmistest aastatest. Palume siiski tähelepanu pöörata, et
erinevalt varasemast palume lisada eraldi ka äriskasumi ja põhivara näitajad.
Tabelis tuleb kajastada eelmise aasta tulemus, jooksva aasta ja nelja järgneva aasta prognoos. Tabelit palume
8
täita Määrusest tulenevast aasta pikema perioodi võrra (see ka varasem praktika) – see tuleneb riigieelarve
seadusest, mis sätestab, et riigi eelarvestrateegia koostamiseks on vajalikud andmed nelja tuleva aasta
9
ulatuses . Ka äriühingute prognoosidest tuleneb teatud sisend riigi eelarvestrateegiasse, seetõttu on ka
vajalikud vastava perioodi prognoosid. Nelja aasta perspektiiv on kooskõlas ka RVS § 53 lg 3, kus on sätestatud,
et asutatava äriühingu asutamise otsuse eelnõule tuleb lisada nelja aasta äriplaan.
3.2. Kinnitatud majandusaasta aruanded
Lisada kinnitatud majandusaasta aruannete koopiad. Nõue tuleneb RVS § 98 lg 1 ja ka Määruse § 4 lg 2 p 1.
3.3. Nõukogu aruanded
Nõukogu ülesandeks on planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning teostada
10
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.
7
http://www.fi.ee/failid/20050922HYT.pdf
8
Määruse § 5 lg 2: Lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse lisas 1 esitatud vormil eelmise, jooksva ning kolme
järgneva majandusaasta kohta.
9 1
RES § 9 lg 3: Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta
10
Äriseadustiku § 316
Varasematel aastatel on mitmel puhul nõukogu aruanne koosnenud statistilisest ülevaatest nõukogu
koosolekute toimumise kuupäevadest ja arvust. Palume osaluste valitsejatel oma nõukogude suhtes olla
nõudlikumad ning nõuda sellisel puhul sisulisema aruande esitamist.
Juhime tähelepanu, et nõukogu korraldab muuhulgas ka äriühingu sisekontrollisüsteemi toimimist. Nõukogu
11 12
valib auditikomitee liikmed , kes esitab oma protokollid nõukogule, juhatusele ja siseaudiitorile . Sisekontrolli
toimimine tuleb tagada kõigis riigi asutatud sihtasutuses ja sellises äriühingus, milles riigil on vähemalt
13
otsustusõigus . Äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosoleku,
14
sihtasutuse asutajaõigusi teostava isiku või kõigi asutajatega . Nõukogu aruandes tuleks anda ülevaade
sisekontrollisüsteemi korralduse ja toimimise kohta.
15
Lisaks tuleb nõukogu aruandes näidata ära nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud , hea
16
ühingujuhtimise tava kohaselt tuleks need avaldada ka äriühingu veebilehel . Nõukogu aruandes palume
esitada juhatuse ja nõukogu tasud aruandeaastal liikmete kaupa, tuues eraldi välja põhitasu suuruse.
11
Audiitortegevuse seaduse § 97 lg 1
12
Rahandusministri 22.11.2010 määrus nr 57: „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra
põhimõtted“ § 2 lg 1 ja § 10 lg 3
13
RVS § 87 p 1
14
RVS § 87 p 4
15
RVS § 98 lg 1
16
http://www.fi.ee/failid/20050922HYT.pdf, lk 6, p 2.2.7
II SIHTASUTUSED
1. SIHTASUTUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE
1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri
Määruse § 7 lg 1 p 1 alusel tuleb esitada ministeeriumi valitsetavate riigi sihtasutuste nimekiri aruandeperioodi
lõpu seisuga (31.12.2014). Soovitavalt tabeli kujul, veerud:
Sihtasutuse nimi,
Asutajate arv,
Asutamise korralduse kuupäev ja number,
Asutamise aeg
1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri
Määruse § 7 lg 1 p 2 alusel tuleb esitada nimekiri ministeeriumi sihtasutustest, mis on asutatud riigi osalusel
aruandeperioodi lõpu seisuga (31.12.2014).
1.3. Muutused valitsetavates sihtasutustes
Määruse § 7 lg 1 p 2-6 alusel tuleb üldaruandes kajastada kõik olulised muutused sihtasutustes. Muutused
tuleb kajastada aruandeperioodi algusest (01.01.2014) kuni aruande koostamise hetkeni (kevad 2015).
Muutuste liikide loetelu, mida tuleb kajastada, on toodud § 7 lg 1 p 2-6.
Osaluste muutuste kohta palume lisaks § 3 lg 1-6 sätestatud andmetele ära tuua viited vastavatele valitsuse
korraldustele (kuupäev, number) ning vastavatele üldkoosoleku otsusele (kuupäev). Kõikide muutuste kohta
tuleb lisada ka lühike ülevaatlik põhjendus või selgitus.
Kui valitsetavates osalustes muutusi ei toimunud, palume see eraldi ära märkida (Näiteks, esitades § 3 lg 1 p 3
informatsiooni, märkida vastavate muudatuste puudumisel: „Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud
võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.“).
2. VALITSETAVATE SIHTASUTUSTE ARUANDED
2.1. Sihtasutuse nimi
2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus
Määruse § 8 lg 1 p 7 alusel tuleb esitada hinnang vajaduse kohta sihtasutuse tegevuse jätkamiseks või
lõpetamiseks koos põhjendusega sihtasutusele põhikirjaga seatud eesmärkide saavutamise kohta.
Selles osas tuleks sissejuhatuseks anda lühiülevaade sihtasutuse tegevusalast ja kirjeldada, millega sihtasutus
tegeleb.
Põhjalikumalt tuleks kirjeldada sihtasutuse säilitamise vajalikkust konkreetse eesmärgi (riigivõimu teostamine,
tulu saamine või muu avalik eesmärk) raames ning võimalusel näidata ära põhjenduse seos vastava valdkonna
riikliku arengukava või strateegiaga. Samuti tuleks välja tuua, kas ettevõttel on vastav strateegia, mille alusel
tegutsetaks, vastava strateegiadokumendi nimetus ja nõukogus kinnitamise aeg.
Formuleerida tuleb konkreetne seisukoht sihtasutuse vajalikkuse kohta.
2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Määruse § 8 lg 1 p 1 alusel tuleb hinnang sihtasutusele põhikirjas seatud eesmärkide saavutamise kohta
eelmisel majandusaastal. Selles punktis tuleks anda üldine hinnang sihtasutuse tegevusele eelnenud perioodil.
Hinnangu esitamisel tuleb ära näidata, milliseid sihtasutuse tegutsemise aspekte hinnangu kujundamisel
hinnati ja milline oli hindamise metoodika.
17
Alates 2007. aastast on koondaruandes sihtasutuste efektiivsussuhtarve võrreldud gruppide kaupa.
Sihtasutused on gruppidesse jaotatud peamiselt majandusnäitajate alusel. Selle alusel jaotuvad sihtasutused
nelja gruppi. Palume osaluse valitsejatel põhjendatult määratleda, millisesse gruppi sihtasutuse nende arvates
peaks kuuluma (kas majandusnäitajate alusel või on muud põhjendused, miks üht või teist sihtasutust peaks
käsitlema mõnes muus grupis).
2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Määruse § 8 lg 1 p 2 alusel tuleb esitada analüüs sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste
tegevuseesmärkide saavutamise kohta.
2.1.4. Ülevaade eesmärkidest
Määruse § 8 lg 1 p 3 alusel tuleb esitada ülevaade sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja
finantseesmärkidest. See ülevaade peab sisaldama ka põhjendusi eelnimetatud eesmärkide kohta, näiteks
tuleks tegevuseesmärkide kirjeldamisel ära tuua ka äriühingu investeeringute kava ja põhjendused
investeeringute, nende vajalikkuse ja tasuvuse kohta. Investeeringute kavas tuleks ära näidata, kas
investeeringud on vajalikud pikas perspektiivis sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seeläbi tulude
säilitamiseks või on investeeringud vajalikud sihtasutuse arenguks ja suurendab sihtasutuse efektiivsust ja
tulusid.
2.1.5. Osaluste omandamine
Määruse § 8 lg 1 p 4 alusel tuleb esitada andmed riigi sihtasutuse poolt äriühingus osaluse omandamise või
võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise kohta. Osaluse kohta tuleb ära näidata vähemalt selle
äriühingu nimi, milles osalus omandati, osaluse suurus ja selle eest tasutud summa. Äriühingus osaluse
võõrandamise puhul tuleb ära märkida osaluse soetusmaksumus ning müügihind, sihtasutuse asutamise puhul
asutamises osalemise põhjuse ja tehtud sissemakse suuruse.
2.1.6. Varade üleandmine
Määruse § 8 lg 1 p 5 alusel tuleb esitada andmed sihtasutusele varade üleandmise kohta riigi ja teiste asutajate
lõikes, näidates ära tehingute arvu ning nende rahalise suuruse.
2.1.7. Auditid ja erikontrollid
Määruse § 8 lg 1 p 7 alusel tuleb anda ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest. Erikontrollide
puudumise puhul peab olema vastavas jaotises märgitud, et erikontrolle vastaval perioodil läbi ei viidud.
Soovitav on siin punktis anda ka ülevaade sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamiseks teostatud toimunud
audititest – selle mõte on liita käesolevasse aruandesse info, mille peaksid nõukogud esitama oma aruandes
nõukogu töö kohta äriühingu juhtimisel.
3. LISAD
3.1. Tegevuseesmärkide vorm
Vastavalt Määruse lisale 2.
3.2. Finantseesmärkide vorm
Tabelis tuleb kajastada eelmise aasta tegelikud tulemused, jooksva aasta ja nelja järgneva aasta tulemuste
18
prognoos. Tabelit palume täita Määrusest tulenevast aasta pikema perioodi võrra (see ka varasem praktika) –
see tuleneb riigieelarve seadusest, mis sätestab, et riigi eelarvestrateegia koostamiseks on vajalikud andmed
19
nelja tuleva aasta ulatuses , kuivõrd prognoosid on sisendiks riigi eelarvestrateegiasse,
3.3. Kinnitatud majandusaasta aruanded
17
„Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute aruanne 2007. aasta kohta“,
http://www.fin.ee/doc.php?107722
18
Määruse § 5 lg 2: Lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse lisas 1 esitatud vormil eelmise, jooksva ning kolme
järgneva majandusaasta kohta.
19 1
RES § 9 lg 3: Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta
3.4. Lisada kinnitatud majandusaasta aruannete koopiad.20 Nõukogu aruanded
Nõukogu ülesandeks on planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning teostada
21
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.
Varasematel aastatel on mitmel puhul nõukogu aruanne koosnenud statistilisest ülevaatest nõukogu
koosolekute toimumise kuupäevadest ja arvust. Palume osaluste valitsejatel oma nõukogude suhtes olla
nõudlikumad ning nõuda sellisel puhul sisulisema aruande esitamist.
Juhime tähelepanu, et nõukogu korraldab muuhulgas ka äriühingu sisekontrollisüsteemi toimimist. Nõukogu
22 23
valib auditikomitee liikmed , kes esitab oma protokollid nõukogule, juhatusele ja siseaudiitorile . Sisekontrolli
toimimine tuleb tagada kõigis riigi asutatud sihtasutuses ja sellises äriühingus, milles riigil on vähemalt
24
otsustusõigus . Äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.
Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu aktsionäride või osanike üldkoosoleku,
25
sihtasutuse asutajaõigusi teostava isiku või kõigi asutajatega . Nõukogu aruandes tuleks anda ülevaade
sisekontrollisüsteemi korralduse ja toimimise kohta.
26
Lisaks tuleb nõukogu aruandes näidata ära nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud . Nõukogu aruandes
palume esitada juhatuse ja nõukogu tasud aruandeaastal liikmete kaupa, tuues eraldi välja põhitasu suuruse.
20
RVS § 98 lg 1
21
Äriseadustiku § 316
22
Audiitortegevuse seaduse § 97 lg 1
23
Rahandusministri 22.11.2010 määrus nr 57: „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra
põhimõtted“ § 2 lg 1 ja § 10 lg 3
24
RVS § 87 p 1
25
RVS § 87 p 4
26
RVS § 98 lg 1
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
[email protected] Meie 23.03.2018 nr 1.1-8/951-1
J. Sütiste tee 19
13419, Tallinn Harju maakond
Asutajaõiguste teostamisest
Lugupeetud juhatuse esimees
Pöördume teie poole seoses 2017. a asutajaõiguste teostamise aruande koostamisega.
Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 kohaselt esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja igal aastal
aruande riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise
kohta. Sotsiaalministeerium esitab asutajaõiguste teostamise aruande
Rahandusministeeriumile 1. juuniks 2018. a.
Eelöeldust tulenevalt palume teil Sotsiaalministeeriumile 1. maiks 2018. a esitada
sihtasutuse asutajaõiguste teostamise aruanne koos lisadega (sh kinnitatud majandusaasta
aruande koopia ning nõukogu aruanne, milles esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas
nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa).
Sihtasutuse asutajaõiguste teostamise aruanne peab vastama riigivaraseaduses ja Vabariigi
Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruses nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning
asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“
sätestatud nõuetele. Samuti on käesoleva kirja lisas juhend asutajaõiguste teostamise
aruande ja finantsplaani koostamise kohta ning vormid, mida palume teil aruande
koostamisel järgida.
Ühtlasi palume üle vaadata teie sihtasutuse kodulehel esitatav info ning viia see riigivara
seadusega kooskõlla (nt nõukogu ja juhatuse koosseis, finantsandmete ja palgaandmete
avaldamine, toetuste maksmine, üldkoosoleku otsused jm §-st 97 tulenev). Palume
veenduda, et äriregistri teabesüsteemis kajastatud andmed on kehtivad ning et infot
uuendatakse järjepidevalt vastavalt kehtivale korrale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lisad: Osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruannete juhend
Sihtasutuse tegevuseesmärkide vorm
Finantsplaani vorm
Finantsplaani koostamise juhend
Lisaadressaadid:
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Viljandi Haigla SA
Jõgeva Haigla SA
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA
Koeru Hooldekeskus SA
Eesti Puuetega Inimeste Fond SA
Kristiina Hunt 6269 262
[email protected]
I. Osa. Finantsplaani koostamise metoodiline juhend
§ 1. Finantsplaan
1.1. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan on tema majandustegevuse rahavoogude lihtsustatud
prognoos järgmiseks viieks aastaks koos eelneva perioodi tegelike andmetega.
Finantsplaani alusel analüüsitakse aruandekohustuslase senist ja kavandatavat
finantsmajanduslikku seisukorda.
1.2. Finantsplaan on esitatud aegveergudena Excelis tabelarvutusena.
1.3. Finantsplaan koosneb kolmest osast:
1) sisendandmete osa,
2) analüüsiosa,
3) lühike koondpilt.
1.4. Finantsplaani pealdis sisaldab:
1) Aruandekohustuslase nime ja TP numbrit üldeeskirja kontoplaani tähenduses
2) Aruande täitja nime ja kontaktandmeid, kes operatiivselt tegeleb aruandesse andmete
sisestamisega
1.5. Finantsplaani kasutamine eeldab aruandekohustuslaselt riigiraamatupidamise reeglite ning
üldeeskirja kontoplaani ja finantsanalüüsi aluste tundmist.
1.6. Kasutatud nimetused on kohandatud üldeeskirja kontoplaani ridade nimetuste alusel.
§ 2. Finantsplaani sisendandmete osa
2.1. Sisendandmed esitatakse tuhandetes eurodes.
Tegelikud andmed on ette sisestatud tuhandetes eurodes kolme koha täpsusega pärast koma.
2.2. Aruandekohustuslane sisestab prognoosandmed vastavalt läbimõeldud ja sisuliselt kavandatud
tegevusplaanidele. Näiteks investeerimistegevuse rahavoogude blokis tohib prognoosida real
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks ainult siis, kui riigieelarves või strateegias on
vastav summa kavandatud.
2.3. Finantsplaani sisendandmete read on kujundatud riigiraamatupidamise üldeeskirja alusel
kontoplaani liikide, klasside, rühmade ja vajadusel gruppide või kontode järgi. Täiendavalt
kasutatakse sisendandmete määratlemisel käibe deebet- või kreedit-karakteristikat ja summa
märki. Kõik kasutatud tunnused on finantsplaani vormis nimetatud. Finantsplaanis kasutatavad
nimetused on vajadusel lühendatud ja kohandatud.
2.4. Sisendandmete osa on kujundatud optimaalselt lühikesena eesmärgiga mitte takerduda
detailidesse, kuid samas tagada analüüsiosa piisav täpsus, usaldusväärsus ja võrreldavus.
2.5. Sisendandmete osa on jaotatud viieks finantsseisukorda kirjeldavaks alamosaks:
1) bilanss,
2) tulemiaruanne
3) täiendav info
4) investeerimistegevuse aruanne
5) finantseerimistegevuse aruanne
2.6. Sisendandmete osa on kujundatud sisult ja vormilt aruandekohustuslase jaoks tuttaval bilansi,
kasumi/tulemiaruande ja rahavoogude aruande kujul, mis hõlbustab ja kiirendab oluliselt
aruande mõistmist ja täitmist.
2.7. Finantsplaani sisendandmete osa read on varustatud järgmiste tunnustega:
1) bilansiread: tunnus B
2) tulemiaruanderead: tunnus T
3) investeerimistegevuse aruanderead: tunnus I
4) finantseerimistegevuse aruanderead: tunnus F
Kõik ühesuguse tunnusega osa read on varustatud erineva loendinumbriga, mis koos
reatunnusega moodustab unikaalse tunnuse. Sisendandmete osa reatunnuseid kasutatakse
viidetena analüüsiosa ridade defineerimisel.
2.8. Täiendavad andmed on vajalikud täiendavate analüüside sisendiks:
1) töötajate arv
2) turuosa
2.9. Sisendandmete osas on eristatud kollase tagapõhja värviga tekstiruudud kujul , kuhu
aruandekohustuslane sisestab arvandmed. Ülejäänud osa on arvutuslik osa eesmärgiga
kalkuleerida vahetulemused ja kontrollida bilansitasakaalunõuete täitmist. Nende täitmine pole
vajalik ega lubatud.
2.10. Finantsplaani bilansiosa sisaldab täiendavalt kahte kohustuslikult täidetavat rida, mis ei ole
allutatud bilansitasakaalureeglitele:
1) varade poolel – laenu- ja liisingnõuded;
2) kohustiste poolel – lühiajalised kohustised.
Ülejäänud andmetest eristamiseks on need andmed sinist värvi ja kursiivis.
2.11. Andmete sisestamisel peab rangelt jälgima järgmisi reegleid:
1) tulud ja sissetulek sisestatakse positiivsete arvudena;
2) kulud ja väljaminek sisestatakse negatiivsete arvudena.
2.12. Bilansitasakaalunõuded loetakse aktsepteeritavalt täidetuks ainult juhul, kui õigesti täidetud
sisendandmete korral on kontrolli tulemuseks arvväärtus 0.
2.13. Tulemuse tehnilise usaldusväärsuse tagamiseks on finantsplaani arvutuslik osa kaitstud
sisestamise eest, kaitset pole lubatud muuta, mujale kui kollase tagapõhjaga tekstiruutudesse
pole lubatud andmeid sisestada.
§ 3. Finantsplaani analüüsiosa
3.1. Analüüsiosa on arvutuslik osa, omades kahte eesmärki:
1) tagada RES-s toodud nõuete täitmise kontrollimine (nt nõuded keskvalitsuse juriidilise isiku
põhitegevuse tulemi puudujäägi lubatud ülemmäära või netovõla piirmäära kohta)
2) toetada keskvalitsuse juriidilist isikut tema toimimise efektiivsusnäitajate kalkuleerimisel
3) võimaldades aruandekohustuslase valitsejal / asutajaõiguste teostajal finantsiliselt
analüüsida iga aruandekohustuslase majandustegevust ja kavandada edasist tegevust
kooskõlas riigi kui omaniku ootustega.
3.2. Analüüsiosa koosneb kuuest alamosast
1) põhitegevuse tulemlikkus ja mõju riigieelarvepositsioonile
2) võlakohustised ja likviidsus,
3) antud laenumahu riskisus,
4) varade ja kapitali kasutamise efektiivsus,
5) omatulu genereerimise võimekus ning toetuste osakaal tulus ja kulus
6) tegevuse käive ja kasumlikkus
3.3. Analüüsiosa read on varustatud unikaalse reatunnusega A. Analüüsiosa iga rida on defineeritud
sisendosa ridade (tunnustega B, T, I, F) või analüüsiosa enda ridade (tunnus A) kaudu.
3.4. Aruandekohustuslase majandustegevuse tervikmõju (ülejääk või puudujääk) riigi
eelarvepositsioonile hinnatakse summana, kus kokku liidetakse: aruandeperioodi tulemi summa
ja investeerimistegevuse summa kokku.
Ootuspäraselt korraldab aruandekohustuslane oma majandustegevuse ülejäägiga või tasakaalus
sissetulekute ja väljaminekutega.
3.5. Aruandekohustuslase põhitegevuse kasumlikkust/tulemlikkust analüüsitakse järgmiste
finantsnäitajate abil:
3.5.1. rahaline kasum e. tegevustulem on põhitegevustulu summa ja põhitegevuskulu summa vahe,
millest on välja jäetud mitterahaline põhivara amortisatsiooni ja ümberhindluse summa;
3.5.2. põhitegevuse kasumlikkust e. tulemlikkust mõõdetakse rahalise kasumi/tulemi summa ja
tegevustulu summa suhtena (%);
Ootuspäraselt on rahaline kasumlikkus sihtasutustel vähemalt positiivne väärtus, äriühingutel
vähemalt finantseesmärgina kehtestatud tasemel.
3.5.3. kulu kattekordaja on tegevustulu summa ja tegevuskulu summa suhe (arvkordaja);
3.5.4. tegevustulem on põhitegevustulu summa ja põhitegevuskulu summa vahe;
3.5.5. tegevustulemit iseloomustatakse kolmes vahemikus:
ülejääk,
puudujääk vahemikus 0% kuni 30% tegevustulust
puudujääk rohkem, kui 30% tegevustulust
3.5.6. puudujäägi kaetust hinnatakse võrdluses eelneva akumuleerunud tulemi ja aruandeperioodi
tulemi summaga.
3.6. Aruandekohustuslase neto-võlakoormuse hindamine toimub järgmiselt:
3.6.1. likviidsed varad moodustuvad raha, tema ekvivalentide ja finantsinvesteeringute (sh ka
pikaajalised!) summana;
3.6.2. võlakohustised moodustuvad kõik kohustised;
3.6.3. neto-võlasumma moodustub võlakohustise ja likviidsete varade vahena;
3.6.4. neto-võlakoormust hinnatakse neto-võlasumma ja tegevustulu suhtena (%), mille maksimaalne
lubatud väärtus ilma Vabariigi Valitsuse täiendava loata on 40%.
3.7. Võlakohustiste kattevõime hindamiseks kalkuleeritakse arvkordaja, mis näitab, mitme aastaga
on võimalik katta neto-võlasummat teenitava rahalise ärikasumiga (tegevustulem ilma põhivara
amortisatsioonita).
Ootuspärane on arvkordaja väärtus väiksem kui 5, st et neto-võlakohustise täitmise periood ei
tohiks olla üle 5 aasta.
3.8. Aastase finantskohustise teenindamise võimekus
3.8.1. Aastane finantskohustis moodustub kõigi finantseerimistegevuste lõikes tagasimaksete
kogusummana.
3.8.2. Aastase finantskohustise teenindamise võime hindamiseks kalkuleeritakse arvkordaja, mis
näitab, mitmekordselt (või millise osa) katab aruandeperioodi rahaline ärikasum (tegevustulem
ilma põhivara amortisatsioonita) aasta finantskohustise summa.
Ootuspäraselt on arvkordaja minimaalseks väärtuseks 1,2, st et rahaline ärikasum peab kindlasti
ületama aastase finantskohustise summat.
3.9. Aruandekohustuslase likviidsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil:
3.9.1. käibekapital on käibevara summa ja lühiajaliste kohustiste summa vahe (summa).
Ootuspäraselt on käibekapital positiivse väärtusega.
3.9.2. lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on käibevara summa ja lühiajaliste kohustiste summa suhe
(arvkordaja).
Ootuspäraselt on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja minimaalne väärtus 1.
1
3.9.3. 1 kuu keskmise kulu kattevõime aastalõpu rahaga on likviidsete varade summa ja 12 rahaliste
tegevuskulude summa suhe (arvkordaja).
Ootuspäraselt katavad likviidsed varad vähemalt 1 kuu jooksvad rahalised tegevuskulude
kohustused.
3.10. Aruandekohustuslase antud laenude portfellimahu riskisust analüüsitakse järgmiste
finantsnäitajate abil:
3.10.1. laenuportfelli osakaal varadest (%);
Ootuspäraselt on laenuportfelli osakaal varadest maksimaalselt 60%.
3.10.2. kapitali adekvaatsus (%);
Ootuspäraselt katab omakapital ehk netovara laenuportfelli mahu vähemalt 40% ulatuses.
Antud laenude portfellimahu analüüsiosa rakendatakse juhul, kui aruandekohustuslane on
andnud laene oma põhikirjajärgse õiguse kohaselt.
3.11. Varade, sh põhivara kasutamise efektiivsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil:
3.11.1. põhivara osakaal kogu varadest on põhivara netojäägi summa ja varade summa suhe (%);
3.11.2. materiaalse ja immateriaalse põhivara investeeringute osakaal materiaalsest ja immateriaalsest
põhivarast on aastase investeeringusumma ja materiaalse ja immateriaalse põhivara summa suhe
(%);
3.11.3. varade kasutamise efektiivsus on tegevustulu summa ja varade summa suhe (arvkordaja);
3.11.4. materiaalse ja immateriaalse põhivara kasutamise efektiivsus on tegevustulu summa ja
materiaalse ja immateriaalse põhivara summa suhe (arvkordaja).
Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema varade sh põhivara kasutamise
efektiivsusnäitajate vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse
toimimise tõendamiseks.
3.12. Kapitaliseeritust ja kapitali kasutamise efektiivsust analüüsitakse järgmise finantsnäitaja abil:
omakapitali e. netovara kordaja on omakapitali ehk netovara summa ja varade summa suhe (%).
Ootuspärane vähese riskiga miinimumväärtus on 50%; väärtust vahemikus 33,3%—50%
loetakse keskmise riskisusega väärtuseks, väärtust alla 33,3% loetakse kõrge riskiga väärtuseks.
3.13. Omatulu genereerimise võimekust ning toetuste osakaal tulus ja kulus analüüsitakse järgmiste
finantsnäitajate abil:
3.13.1. netokäibe ehk omatulu osakaal kogu tegevustulus (%)
Ootuspäraste väärtuste kehtestamine võrdlusalusena sõltub riigiülesannet täitva äriühingu /
sihtasutuse tegevuse eesmärkidest. Näiteks äriühingule sarnaselt toimiva sihtasutuse omatulu
ootuspärane väärtus peab olema võimalikult maksimaalne, nt 95%, aga toetusi andva sihtasutuse
omatulu peab olema minimaalne, nt vähem kui 5%. Iga aruandekohustuslane otsustab, milline
on tema omatulu genereerimise võimekuse sihttase, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik
efektiivse toimimise tõendamiseks.
3.13.2. saadud toetuste osakaal kogu tegevustulus (%)
Ootuspärase väärtuse määramine on seotud omatulu teenimise võimekusega, sest kogu
tegevustulu koosneb põhiliselt kahest tululiigist: omatulu ja saadud toetused. Näiteks, kui
omatulu osakaalu ootuspärane väärtus on vähemalt 95%, siis saadavate toetuste osakaalu
ootuspärane väärtus on maksimaalselt 5%.
3.13.3. antud toetuste osakaal kogu tegevuskulus (%)
Ootuspärase väärtuse kehtestamine võrdlusalusena sõltub riigiülesannet täitva äriühingu /
sihtasutuse tegevuse eesmärkidest. Näiteks äriühingule sarnaselt toimiv sihtasutus ei anna
üldjuhul toetusi, mistõttu antud toetuste osakaal kogu tegevuskulus on minimaalne või 0%.
3.14. Aruandekohustuslase majandustegevuse käivet ehk omatulu analüüsitakse juhul, kui
põhitegevuse tulemusena tekib netokäive ehk omatulu, mis moodustab kogu tegevustulust
vähemalt 50%. Tegevuse käibe efektiivsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil:
3.14.1. varade käibe efektiivsus on netokäibe ehk omatulu summa ja varade summa suhe (arvkordaja);
3.14.2. materiaalse ja immateriaalse põhivara käibe efektiivsus on netokäibe summa ning materiaalse
ja immateriaalse põhivara summa suhe (arvkordaja).
Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema omatulu genereerimisel varade sh põhivara
kasutamise efektiivsusnäitajate vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik
efektiivse toimimise tõendamiseks.
3.15. Aruandekohustuslase tegevuse kasumlikkust analüüsitakse juhul, kui analüüsitakse tegevuse
käivet (st juhul, kui omatulu moodustab kogu tegevustulust vähemalt 50%). Tegevuse
kasumlikkust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil:
3.15.1. äritegevuse kasumlikkus on ärikasumi EBIT ehk tegevustulemi summa ja netokäibe summa
suhe (%);
3.15.2. puhaskasumimäär on puhaskasumi summa ja netokäibe e. omatulu summa suhe (%);
3.15.3. varade kasumlikkus ROA on puhaskasumi summa ja varade summa suhe (%);
3.15.4. omakapitali kasumlikkus ROE on puhaskasumi summa ja omakapitali e. netovara summa suhe
(%)
Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema omatulu genereerimisel kasumlikkuse
vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse toimimise
tõendamiseks.
3.16. Aruandekohustuslasel on õigus finantsmajanduslikult põhjendatult ja oma organisatsiooni
nõukogu heakskiidul:
1) loobuda mõnest analüüsiosas kasutatud üldjuhul kohanduvast analüüsielemendist;
2) valida analüüsinäitajate ootuspäraseid standardväärtusi, mis kohalduvad tema
organisatsiooni toimimise kirjeldamiseks adekvaatsemalt, võrreldes vormis ette antud
väärtustega.
3.17. Analüüsiosas on kasutatud tingimusvormingut, kus finantsnäitaja väärtuse tekstiruut värvub,
vastavalt võrdlusele standardväärtusega:
1) roheliseks , kui väärtus on kooskõlas nõuetega (on kas suurem miinimumnõudest
või väiksem maksimumnõudest);
2) beežiks , kui väärtus kuulub lubatud hälbevahemikku (nt 0% kuni 30%);
3) punaseks , kui väärtus ei ole kooskõlas nõuetega (on kas väiksem nõutud
miinimumväärtusest või suurem lubatud maksimumväärtusest).
Tingimusvormingu kasutamine võimaldab kiiresti juhtida lugeja tähelepanu olukorrale, kas
aruandekohustuslase finantsseisukorda kirjeldavad näitajad vastavad esitatud
(standard)nõuetele.
3.18. Aruandekohustuslane võib analüüsiosas lisada vajadusel kõigile neile tema finantsseisukorda
kirjeldavatele finantsnäitajatele standardväärtuse koos sobiva tingimusvorminguga, mille puhul
see algversioonis puudub.
3.19. Aruandekohustuslane peab arvesse võtma, et rakendades oma õigust teostada analüüsinäitaja
ootuspäraste standardväärtuste valikut kaasneb kohustus kontrollida, kas rakendatud
tingimusvorming on uue valikuga kooskõlas, st funktsioneerib tehniliselt korrektselt.
§ 4. Finantsplaani lühike koondpilt
4.1. Koondpilt koondab tulemuseks aruandekohustuslase finantsseisukorra need andmed, mida on
võimalik kasutada täiendavates analüüsides.