dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine teadmiseks

Sotsiaalministeerium · 22. märts 2018
Viit
4.1-1/933-1
Registreeritud
22. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2018
Vastutaja
Thea Treier (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎RK_18-00605-2.bdoc249 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 21.03.2018 nr 7-5.6/18-00605-2 Pöördumise edastamine Edastan Eesti Laevajuhtide Liidu ettepanekud kavandatava erimaksurežiimi kohaldamiseks ka Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lippude all sõitvatele reisilaevadele. Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: ELJL pöördumine Teadmiseks: Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Heili Tõnisson 693 5655 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Jüri Ratas peaminister Kadri Simson majandus- ja taristuminister Toomas Tõniste rahandusminister Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister Meie 19.03.2018 Ettepanekud kavandatava erimaksurežiimi kohaldamiseks ka Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lippude all sõitvatele reisilaevadele Lugupeetud ministrid Merendus- ja transpordiorganisatsioonid saatsid 2. märtsil 2018 majandus- ja taristuministrile merendussektori ühise pöördumise, millega juhtisid tähelepanu tekkinud lahkhelidele ja vajadusele muudatuste tegemiseks seni koostatud seaduseelnõudesse. Nimetatud pöördumise eesmärgiks oli keskenduda olulisematele küsimustele, milles merendusorganisatsioonid leidsid ühisosa. Kõnealusest kirjast jäi välja probleemistik, mis puudutab märkimisväärset osa Eesti Laevajuhtide Liidu liikmeskonnast – meremehi, kes töötavad EMP lippude all sõitvatel reisilaevadel. Meie hinnangul muudab kõnealuse eelnõu teatud punktide kavandatud kujul rakendamine suure hulga meremeeste senise olukorra veelgi keerulisemaks, mis omakorda vähendab nende globaalset konkurentsivõimet. 1. Eelnõu negatiivsed mõjud erimaksurežiimi kohaldamata jätmisel EMP reisilaevadele 1.1. Tagajärjed praegu EMP lippude all sõitvatel reisilaevadel töötavatele meremeestele - Jätkub maksustamine kehtiva süsteemi alusel (tulumaks 20% kogutulult). Tulumaksuseaduse §13 lg 4 kasutamise kavandatud välistamisel meremeestele tuleb arvestada 20% kaotusega sissetulekutes, mille tulemusena meremeeste konkurentsivõime reisilaevanduse segmendis väheneb (elukalliduse kasv Eestis on tunduvalt kiirem kui meremeeste palkade kasv globaalselt). - Väheneb reisilaevadel töötavate meremeeste konkurentsivõime, sest täismahus maksustamisel on meremehed sunnitud otsima kõrgemalt tasustatud töökohta. Kõrgelt tasustatud töökohtade arv on aga piiratud, mille tõttu muutub raskemaks töö leidmine, mis tagaks piisava elatustaseme. - Intensiivistub meremeeste kaldale tööle asumine, sest reisilaevanduse kogemusega meremeestel pole mõtet tänast palgataset ja täismahus maksustamist arvestades reisilaevadel töötada, kuna laevatüübi vahetamisel tuleb uuesti alustada madalamatest ametikohtadest. See toob omakorda kaasa sissetuleku vähenemise seniks, kuni jõutakse taas samale ametikohale, millel töötati reisilaeval. Enamik meremehi ei ole valmis sellisel kujul n-ö karjääri otsast alustama ning tagajärjeks on meremeeste lahkumine merendussektorist kaldal asuvatele töökohtadele. - Muudetakse residentsust, kuna töö- ja ametikoht laevas on meremehele sobivad ning meremees ei taha nendest loobuda. Loobutaks pigem Eesti residentsusest ning need inimesed, kes on otsustanud seda teha, jääksid riigile jäädavalt kadunuks. Kõnealune protsess on juba alanud ning progresseerub. Meie liikmeskonnast on võimalik tuua selle kohta mitmeid näiteid ning viimastel aastatel on nende arv kasvanud. - Valitakse uus elukohariik, sest töökoht ja tingimused on head, kuid täismahus maksustamisel ei ole mõistlik ennast enam Eestiga siduda. Loomulikult on selle eelduseks ka alternatiivse elukohariigi oluliselt paremad tingimused ning asukoht (näiteks Läti, Iirimaa jne). Samuti on mitmed meie liikmed leidnud püsiva töö ning kaaluvad lahkumist koos peredega riiki, millega töökohaks olev regulaarliinil sõitev reisilaev ühendust peab ja kus on meremeeste maksustamisel soodsamad tingimused. - Tekib ebavõrdne olukord sama lipu all kaubalaeval ja reisilaeval töötavate meremeeste vahel – kaubalaeval töötav meremees on maksustamisel eelisseisuses. Sellisel lähenemisel puudub igasugune loogika, kuna töö laevadel on ühtmoodi raske ning mõlemal juhul oleks tegemist Eesti residendist meremehe ja tema maksustamisega. 1.2. Tagajärjed praegu Eesti reisilaevadel töötavatele meremeestele - Meremehed „lukustatakse“ Eesti reisilaevadele, sest alternatiive teiste lippude alla tööle minekuks täies mahus maksustamisel praeguste palgatasemete juures pole. Olukord on juba praegu piiripealseks kujunenud – kui mõni meremees läheks praegu Eesti lipu all sõitvalt reisilaevalt mõne teise EMP lipu all sõitvale reisilaevale tööle, ei saaks ta samal ametikohal peale maksude tasumist suuremat töötasu kui Eesti lipu all. - Karjäärivõimalused muutuvad äärmiselt kitsaks, sest Eesti lipu all olevaid reisilaevu on piiratud hulgal ning neid ei teki ka eelnõu rakendamisel juurde. Lähima viie aasta jooksul on oodata ka Eesti lipu all sõitvate reisilaevade arvu järkjärgulist vähenemist (tööandja kulu osas Soomele järele jõudmise tõttu, kuid mitte meremehe netotöötasu osas). 1.3. Tagajärjed tulevastele meremeestele - Kadetid saavad esmase kogemuse peamiselt reisilaevanduses, kuid sunnitakse läbi maksustamise töötama kaubalaevadel, sest reisilaevadel EMP lippude all ei ole majanduslikult mõttekas töötada. See omakorda piirab töökohtade valikut. - Selline maksustamine võib mõjutada negatiivselt ka tulevaste meremeeste elukutse valikut. 2. Positiivsed mõjud erimaksurežiimi kohaldamisel EMP reisilaevadele (välja arvatud Tallinki ja Viking Line’i laevad) - Suureneb meremeeste globaalne konkurentsivõime. Meremehed saaksid töötada ka madalama töötasuga laevadel, kus seni Eesti elukalliduse tõttu pole olnud võimalik olude sunnil töötada. - Riigile hakkab erimaksurežiimi kohaldamisel laekuma makse ka nendelt meremeestelt, kes täna Eestis makse ei maksa. Seetõttu on vajalik maksubaasi kohaldamine maksimaalselt suurele hulgale meremeestele, sh teiste EMP lippude all sõitvate reisilaevade meremeestele. Nende hulk on arvestatav eelkõige just kaubalaevastiku hääbumise ning sellele järgnenud reisilaevanduse arengu protsessi tõttu Eestis viimastel kümnenditel, tänu millele said meremehed võimaluse reisilaevanduses kanda kinnitada nii Euroopas kui ka mujal maailmas. - Meremehed oleksid seotud Eesti riigiga ning ei peaks otsima alternatiive mujalt. - Praegu Eesti lipu all sõitvate reisilaevade meremeestele jääb võimalus teha karjääri ka teiste EMP lippude all, mis suurendab meremehe valikuvõimalusi tööturul, olenemata, kas Tallink’i ja Viking Line’i laevadele uut režiimi täna või lähitulevikus kohaldatakse. Siinjuures rõhutaksime, et meremeeste sissetulekute maksustamisel räägime me ikkagi isikute maksustamisest tulumaksuga, mitte ettevõtete või kompaniide maksustamisest. Eelpooltoodust tulenevalt palume valitsusel kaaluda erinevaid võimalusi, kohaldamaks eelnõud ka EMP lippude all sõitvatele reisilaevadele, läbi mille on võimalik praeguse olukorraga võrreldes suurendada maksulaekumisi (tulumaksu maksvate meremeeste arvu suurenemine) ning tõsta Eesti residentidest meremeeste globaalset konkurentsivõimet, mis täna on viimase kümnendi madalaimas seisus. Pakume olukorra lahendamiseks välja järgmised võimalused: Ettepanek 1. Lisada tulumaksuseaduse eelnõu paragrahvile 13 täiendav lõige: „(8) Lõikes 6 nimetatud regulaarreise tegeva reisilaeva piirangut ei kohaldata välisriigi lippu kandvatele reisilaevadele.“ Sellises sõnastuses jääksid Tallinki ja Viking Line’i laevadel töötavad meremehed erimaksurežiimi alt välja, aga ülejäänud reisilaevadele kohalduks erimaksurežiim ning poleks tarvidust ka tulumaksuseaduse § 13 lg 4 kohaldamiseks. Ettepanek 2. Tõlgendada tulumaksuseaduse § 13 lg 4 praeguses sõnastuses meremeeste kasuks ja kasutada seda edaspidi EMP reisilaevade puhul edasi, lisades üheselt mõistetavuse huvides punkti: „3) Rahvusvahelisi reise tegeval laeval teenitud tulu loetakse käesoleva lõike punktide 1 ja 2 täitmisel välismaal teenitud tuluks.“ Tulumaksuseaduse § 13 lg 4 tingimused täitnud ja nõutud tõendi esitanud meremeestele kohalduks senine praktika. Kui meremees ei saa või ei suuda nõutud tõendit esitada, kohaldataks automaatselt uut erimaksurežiimi. Sellist tõendit esitatavate meremeeste arv oleks bürokraatia tõttu ilmselt marginaalne, kuid annaks siiski võimaluse reisilaevadel töötavatele meremeestele mõistlikuks maksustamiseks, kui erimaksurežiimi üksnes kaubalaevadele kohaldataks. Suurenenud meremeeste hulk, kellele erimaksurežiim kohaldub ja kes hakkaksid tulumaksu maksubaasilt ise maksma, kompenseeriks § 13 lg 4 alusel võimaldatava maksuvabastuse. Ettepaneku rakendamisel ei kohalduks see Tallinki ja Viking Line’i laevadel töötavatele meremeestele, kuna tegemist ei oleks välismaal teenitud tuluga. Ettepanek 3. Muuta tulumaksuseaduse eelnõu lg 6 sõnastust: „Tulumaksuga maksustatakse laevapere liikmele meretöö seaduse tähenduses makstud tasu /.../, mis on teenitud töötamisest rahvusvahelist merevedu tegeval laeval, välja arvatud Eesti lippu kandval reisiparvlaeval.“ Antud ettepaneku rakendumise korral ei kohalduks erimaksurežiim Tallinki ja Viking Line’i Eesti lipu all olevatele reisilaevadele. Meresõiduohutuse seadus sisaldab reisiparvlaeva definitsiooni, mis määraks palju selgemalt laevad, millele erimaksurežiim kohalduks (regulaarreise tegeva reisilaeva mõiste puhul seevastu puudub selgus regulaarsuse osas – kas kord päevas või kuus jne). Lisaks sellele kohalduks erimaksurežiim selgelt ka kruiisilaevadele, mis soodustaks nende Eesti lipu alla toomist, ja teistele veeremlasti mittevedavatele reisilaevadele (näiteks autotekita kiirlaevadele). Kokkuvõttes näeme, et riigil on EMP reisilaevadel töötavatele meremeestele uue erimaksurežiimi laiendamisega väga palju võita ning kaotada pole tänasega võrreldes sisuliselt midagi. Meremehed ei peaks sel juhul otsima võimalusi maksude tasumisest hoidumiseks, pigem oleksid nad huvitatud panustamisest ühiskonda kavandatava erirežiimi alusel. Lisaks annaks erimaksurežiimi laiendamine reisilaevadele olulise tõuke Eesti residentidest meremeeste konkurentsivõime tõstmiseks globaalse tööturul, sh muutuks paremaks Tallinki ja Viking Line’i laevadel töötavate meremeeste võimalus teistel EMP lippude all sõitvatel reisilaevadel karjääri teha. Eesti Laevajuhtide Liit (ELJL) asutati 2008. aastal ning koondab rohkem kui 200 professionaalset laevaohvitseri (sh vanemohvitsere ja kapteneid). Suurem osa ELJLi liikmeskonnast sõidab täna välislippude all üle maailma, sh ka EMP lippu kandvatel reisilaevadel, mistõttu peame väga oluliseks, et organisatsiooni liikmed oleksid võrdselt koheldud ja nende huvid parimal viisil kaitstud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janno Laende juhatuse esimees Eesti Laevajuhtide Liit
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel