Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 21.03.2018
nr 7-5.6/18-00605-2
Pöördumise edastamine
Edastan Eesti Laevajuhtide Liidu ettepanekud kavandatava erimaksurežiimi kohaldamiseks ka
Euroopa majanduspiirkonna (EMP) lippude all sõitvatele reisilaevadele.
Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
ELJL pöördumine
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Heili Tõnisson 693 5655
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Jüri Ratas
peaminister
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Toomas Tõniste
rahandusminister
Jevgeni Ossinovski
tervise- ja tööminister Meie 19.03.2018
Ettepanekud kavandatava erimaksurežiimi kohaldamiseks ka Euroopa
majanduspiirkonna (EMP) lippude all sõitvatele reisilaevadele
Lugupeetud ministrid
Merendus- ja transpordiorganisatsioonid saatsid 2. märtsil 2018 majandus- ja taristuministrile
merendussektori ühise pöördumise, millega juhtisid tähelepanu tekkinud lahkhelidele ja
vajadusele muudatuste tegemiseks seni koostatud seaduseelnõudesse. Nimetatud pöördumise
eesmärgiks oli keskenduda olulisematele küsimustele, milles merendusorganisatsioonid
leidsid ühisosa. Kõnealusest kirjast jäi välja probleemistik, mis puudutab märkimisväärset osa
Eesti Laevajuhtide Liidu liikmeskonnast – meremehi, kes töötavad EMP lippude all sõitvatel
reisilaevadel. Meie hinnangul muudab kõnealuse eelnõu teatud punktide kavandatud kujul
rakendamine suure hulga meremeeste senise olukorra veelgi keerulisemaks, mis omakorda
vähendab nende globaalset konkurentsivõimet.
1. Eelnõu negatiivsed mõjud erimaksurežiimi kohaldamata jätmisel EMP
reisilaevadele
1.1. Tagajärjed praegu EMP lippude all sõitvatel reisilaevadel töötavatele
meremeestele
- Jätkub maksustamine kehtiva süsteemi alusel (tulumaks 20% kogutulult).
Tulumaksuseaduse §13 lg 4 kasutamise kavandatud välistamisel meremeestele tuleb
arvestada 20% kaotusega sissetulekutes, mille tulemusena meremeeste
konkurentsivõime reisilaevanduse segmendis väheneb (elukalliduse kasv Eestis on
tunduvalt kiirem kui meremeeste palkade kasv globaalselt).
- Väheneb reisilaevadel töötavate meremeeste konkurentsivõime, sest täismahus
maksustamisel on meremehed sunnitud otsima kõrgemalt tasustatud töökohta. Kõrgelt
tasustatud töökohtade arv on aga piiratud, mille tõttu muutub raskemaks töö leidmine,
mis tagaks piisava elatustaseme.
- Intensiivistub meremeeste kaldale tööle asumine, sest reisilaevanduse kogemusega
meremeestel pole mõtet tänast palgataset ja täismahus maksustamist arvestades
reisilaevadel töötada, kuna laevatüübi vahetamisel tuleb uuesti alustada madalamatest
ametikohtadest. See toob omakorda kaasa sissetuleku vähenemise seniks, kuni
jõutakse taas samale ametikohale, millel töötati reisilaeval. Enamik meremehi ei ole
valmis sellisel kujul n-ö karjääri otsast alustama ning tagajärjeks on meremeeste
lahkumine merendussektorist kaldal asuvatele töökohtadele.
- Muudetakse residentsust, kuna töö- ja ametikoht laevas on meremehele sobivad ning
meremees ei taha nendest loobuda. Loobutaks pigem Eesti residentsusest ning need
inimesed, kes on otsustanud seda teha, jääksid riigile jäädavalt kadunuks. Kõnealune
protsess on juba alanud ning progresseerub. Meie liikmeskonnast on võimalik tuua
selle kohta mitmeid näiteid ning viimastel aastatel on nende arv kasvanud.
- Valitakse uus elukohariik, sest töökoht ja tingimused on head, kuid täismahus
maksustamisel ei ole mõistlik ennast enam Eestiga siduda. Loomulikult on selle
eelduseks ka alternatiivse elukohariigi oluliselt paremad tingimused ning asukoht
(näiteks Läti, Iirimaa jne). Samuti on mitmed meie liikmed leidnud püsiva töö ning
kaaluvad lahkumist koos peredega riiki, millega töökohaks olev regulaarliinil sõitev
reisilaev ühendust peab ja kus on meremeeste maksustamisel soodsamad tingimused.
- Tekib ebavõrdne olukord sama lipu all kaubalaeval ja reisilaeval töötavate meremeeste
vahel – kaubalaeval töötav meremees on maksustamisel eelisseisuses. Sellisel
lähenemisel puudub igasugune loogika, kuna töö laevadel on ühtmoodi raske ning
mõlemal juhul oleks tegemist Eesti residendist meremehe ja tema maksustamisega.
1.2. Tagajärjed praegu Eesti reisilaevadel töötavatele meremeestele
- Meremehed „lukustatakse“ Eesti reisilaevadele, sest alternatiive teiste lippude alla
tööle minekuks täies mahus maksustamisel praeguste palgatasemete juures pole.
Olukord on juba praegu piiripealseks kujunenud – kui mõni meremees läheks praegu
Eesti lipu all sõitvalt reisilaevalt mõne teise EMP lipu all sõitvale reisilaevale tööle, ei
saaks ta samal ametikohal peale maksude tasumist suuremat töötasu kui Eesti lipu all.
- Karjäärivõimalused muutuvad äärmiselt kitsaks, sest Eesti lipu all olevaid reisilaevu
on piiratud hulgal ning neid ei teki ka eelnõu rakendamisel juurde. Lähima viie aasta
jooksul on oodata ka Eesti lipu all sõitvate reisilaevade arvu järkjärgulist vähenemist
(tööandja kulu osas Soomele järele jõudmise tõttu, kuid mitte meremehe netotöötasu
osas).
1.3. Tagajärjed tulevastele meremeestele
- Kadetid saavad esmase kogemuse peamiselt reisilaevanduses, kuid sunnitakse läbi
maksustamise töötama kaubalaevadel, sest reisilaevadel EMP lippude all ei ole
majanduslikult mõttekas töötada. See omakorda piirab töökohtade valikut.
- Selline maksustamine võib mõjutada negatiivselt ka tulevaste meremeeste elukutse
valikut.
2. Positiivsed mõjud erimaksurežiimi kohaldamisel EMP reisilaevadele (välja arvatud
Tallinki ja Viking Line’i laevad)
- Suureneb meremeeste globaalne konkurentsivõime. Meremehed saaksid töötada ka
madalama töötasuga laevadel, kus seni Eesti elukalliduse tõttu pole olnud võimalik
olude sunnil töötada.
- Riigile hakkab erimaksurežiimi kohaldamisel laekuma makse ka nendelt
meremeestelt, kes täna Eestis makse ei maksa. Seetõttu on vajalik maksubaasi
kohaldamine maksimaalselt suurele hulgale meremeestele, sh teiste EMP lippude all
sõitvate reisilaevade meremeestele. Nende hulk on arvestatav eelkõige just
kaubalaevastiku hääbumise ning sellele järgnenud reisilaevanduse arengu protsessi
tõttu Eestis viimastel kümnenditel, tänu millele said meremehed võimaluse
reisilaevanduses kanda kinnitada nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
- Meremehed oleksid seotud Eesti riigiga ning ei peaks otsima alternatiive mujalt.
- Praegu Eesti lipu all sõitvate reisilaevade meremeestele jääb võimalus teha karjääri ka
teiste EMP lippude all, mis suurendab meremehe valikuvõimalusi tööturul, olenemata,
kas Tallink’i ja Viking Line’i laevadele uut režiimi täna või lähitulevikus
kohaldatakse. Siinjuures rõhutaksime, et meremeeste sissetulekute maksustamisel
räägime me ikkagi isikute maksustamisest tulumaksuga, mitte ettevõtete või
kompaniide maksustamisest.
Eelpooltoodust tulenevalt palume valitsusel kaaluda erinevaid võimalusi, kohaldamaks
eelnõud ka EMP lippude all sõitvatele reisilaevadele, läbi mille on võimalik praeguse
olukorraga võrreldes suurendada maksulaekumisi (tulumaksu maksvate meremeeste arvu
suurenemine) ning tõsta Eesti residentidest meremeeste globaalset konkurentsivõimet, mis
täna on viimase kümnendi madalaimas seisus. Pakume olukorra lahendamiseks välja
järgmised võimalused:
Ettepanek 1. Lisada tulumaksuseaduse eelnõu paragrahvile 13 täiendav lõige:
„(8) Lõikes 6 nimetatud regulaarreise tegeva reisilaeva piirangut ei kohaldata välisriigi lippu
kandvatele reisilaevadele.“
Sellises sõnastuses jääksid Tallinki ja Viking Line’i laevadel töötavad meremehed
erimaksurežiimi alt välja, aga ülejäänud reisilaevadele kohalduks erimaksurežiim ning poleks
tarvidust ka tulumaksuseaduse § 13 lg 4 kohaldamiseks.
Ettepanek 2. Tõlgendada tulumaksuseaduse § 13 lg 4 praeguses sõnastuses meremeeste
kasuks ja kasutada seda edaspidi EMP reisilaevade puhul edasi, lisades üheselt mõistetavuse
huvides punkti: „3) Rahvusvahelisi reise tegeval laeval teenitud tulu loetakse käesoleva lõike
punktide 1 ja 2 täitmisel välismaal teenitud tuluks.“
Tulumaksuseaduse § 13 lg 4 tingimused täitnud ja nõutud tõendi esitanud meremeestele
kohalduks senine praktika. Kui meremees ei saa või ei suuda nõutud tõendit esitada,
kohaldataks automaatselt uut erimaksurežiimi. Sellist tõendit esitatavate meremeeste arv oleks
bürokraatia tõttu ilmselt marginaalne, kuid annaks siiski võimaluse reisilaevadel töötavatele
meremeestele mõistlikuks maksustamiseks, kui erimaksurežiimi üksnes kaubalaevadele
kohaldataks. Suurenenud meremeeste hulk, kellele erimaksurežiim kohaldub ja kes hakkaksid
tulumaksu maksubaasilt ise maksma, kompenseeriks § 13 lg 4 alusel võimaldatava
maksuvabastuse. Ettepaneku rakendamisel ei kohalduks see Tallinki ja Viking Line’i laevadel
töötavatele meremeestele, kuna tegemist ei oleks välismaal teenitud tuluga.
Ettepanek 3. Muuta tulumaksuseaduse eelnõu lg 6 sõnastust: „Tulumaksuga maksustatakse
laevapere liikmele meretöö seaduse tähenduses makstud tasu /.../, mis on teenitud töötamisest
rahvusvahelist merevedu tegeval laeval, välja arvatud Eesti lippu kandval reisiparvlaeval.“
Antud ettepaneku rakendumise korral ei kohalduks erimaksurežiim Tallinki ja Viking Line’i
Eesti lipu all olevatele reisilaevadele. Meresõiduohutuse seadus sisaldab reisiparvlaeva
definitsiooni, mis määraks palju selgemalt laevad, millele erimaksurežiim kohalduks
(regulaarreise tegeva reisilaeva mõiste puhul seevastu puudub selgus regulaarsuse osas – kas
kord päevas või kuus jne). Lisaks sellele kohalduks erimaksurežiim selgelt ka
kruiisilaevadele, mis soodustaks nende Eesti lipu alla toomist, ja teistele veeremlasti
mittevedavatele reisilaevadele (näiteks autotekita kiirlaevadele).
Kokkuvõttes näeme, et riigil on EMP reisilaevadel töötavatele meremeestele uue
erimaksurežiimi laiendamisega väga palju võita ning kaotada pole tänasega võrreldes
sisuliselt midagi. Meremehed ei peaks sel juhul otsima võimalusi maksude tasumisest
hoidumiseks, pigem oleksid nad huvitatud panustamisest ühiskonda kavandatava erirežiimi
alusel. Lisaks annaks erimaksurežiimi laiendamine reisilaevadele olulise tõuke Eesti
residentidest meremeeste konkurentsivõime tõstmiseks globaalse tööturul, sh muutuks
paremaks Tallinki ja Viking Line’i laevadel töötavate meremeeste võimalus teistel EMP
lippude all sõitvatel reisilaevadel karjääri teha.
Eesti Laevajuhtide Liit (ELJL) asutati 2008. aastal ning koondab rohkem kui 200
professionaalset laevaohvitseri (sh vanemohvitsere ja kapteneid). Suurem osa ELJLi
liikmeskonnast sõidab täna välislippude all üle maailma, sh ka EMP lippu kandvatel
reisilaevadel, mistõttu peame väga oluliseks, et organisatsiooni liikmed oleksid võrdselt
koheldud ja nende huvid parimal viisil kaitstud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janno Laende
juhatuse esimees
Eesti Laevajuhtide Liit