dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 21. märts 2018
Viit
1.8-2/588-1
Registreeritud
21. märts 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2020
Vastutaja
Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1_8-2588-1_21_03_2018_Muu_leping.bdoc475 KB

Sisu (failidest)

SOTSIAALMINISTEERIUMI, HAIGEKASSA NING TERVISE JA HEAOLU INFOSÜSTEEMIDE KESKUSE KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 6-2.9/24 Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Marika Priske, Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, Tallinn, mida esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Rain Laane, ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), registrikood 70009700, asukoht Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold, keda edaspidi käesolevas kokkuleppes nimetatakse eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi kokkulepe) alljärgnevatel tingimustel. 1. Preambul 1.1. Pooled on otsustanud viia ühiselt ellu projekti „Tervishoiu otsustustugi“ (edaspidi projekt), mis aitab tervishoiutöötajat kliiniliste otsuste vastuvõtmisel (vastav projekti taotlus EU51573 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (edaspidi EAS) rahuldatud 30.06.2017). Projekti on liidetud Eesti Haigekassa kliinilise otsustustoe projekt ja Sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini otsustustoe projekt. 1.2. Kokkuleppe sõlmimise alusteks on: 1.2.1. Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan 20201; 1.2.2. Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) 20.09.2016 otsus nr 68, millega kinnitati personaalmeditsiini kliiniline juhtprojekt ühena viiest riigile prioriteetsest teadus- ja arendusprojektist „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA)“ tegevuse 1 raames2. 2. Kokkuleppe ese 2.1. Kokkulepe reguleerib poolte koostööd punktis 1.1. nimetatud projekti tegevuste elluviimisel ja rahastamisel. 2.2. Kokkuleppe eesmärk on kindlaks määrata projekti juhtimine, maht, tegevuskava ja rahastamine, poolte vastutus ja projekti edukuse mõõdikud. 3. Projekti juhtimine 3.1. Projekti kõrgeim juhtorgan on tervishoiu otsustustoe projekti juhtrühm (edaspidi juhtrühm). Juhtrühma kuuluvad: 3.1.1. Sotsiaalministeeriumi esindaja; 3.1.2. Eesti Haigekassa esindaja; 3.1.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindaja; 3.1.4. Eesti Perearstide Seltsi esindaja; 3.1.5. Eesti Haiglate Liidu esindaja; 1 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e- tervise_strateegia_2020.pdf 2 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/tan/tan_protokoll_20.09.16.pdf 3.1.6. projekti hanke eduka pakkuja esindaja. 3.2. Juhtrühm luuakse EHK juurde. Juhtrühma tegevust juhib, korraldab ja teenindab EHK. 3.3. Projekti igapäevast tegevust juhib ja koordineerib projektijuht, kes: 3.3.1. esitab EAS-ile projekti toetuse taotlusi ja nendega seotud muid dokumente; 3.3.2. esindab pooli suhtlemises EAS-iga kõigis taotluste menetlemist ja taotlustes sisalduvate projektide elluviimist puudutavates küsimustes; 3.3.3. allkirjastab projekti aruandeid ja maksetaotlusi EAS-ile ning annab vajaduse korral projekti kohta selgitusi; 3.3.4. korraldab koostööd pooltega ja hanke võitjaga; 3.3.5. haldab projekti juhtimisega seotud dokumentatsiooni ja infovahetust ning tagab projekti eduka elluviimise ettenähtud tähtajaks. 3.4. Projektijuhi nimetab ja temaga sõlmib lepingu EHK. 4. Projekti maht 4.1. Pooled kavandavad viia kokkuleppe raames projekti ellu kahes või enamas etapis. Esimese etapi tegevuskava (tegevus, tähtaeg, vastutaja, tulemused, mõõdikud) on esitatud kokkuleppe lisas 1. 4.2. Projekti põhitegevused on: 4.2.1. hanke korraldamine; 4.2.2. Eesti ravijuhendite kohandamine tervishoiu otsustustoe infosüsteemile kasutatavaks: ravijuhendite andmebaasi lokalisatsioon, klassifikatsioonide, andmestruktuuride ja ühikute kaardistamine (kliiniline otsustustugi); 4.2.3. kliinilise otsustustoe algoritmide kohandamine Eesti ravijuhendite järgimiseks; 4.2.4. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi arendus; 4.2.5. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi majutuskeskkonna loomine ning infosüsteemi paigaldus kolmekihilisena (arendus, test ja tootmine); 4.2.6. ravikindlustuse, retseptikeskuse ja tervise infosüsteemi andmekogudes vajaminevate veebiteenuste arendamine ning liidestamine kasutajate infosüsteemidega; 4.2.7. tervishoiu otsustustoe aruandlussüsteemi loomine; 4.2.8. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi peakasutajate koolitamine; 4.2.9. tervishoiu otsustustoe teenuste kasutajate (tervishoiutöötajad) koolitamine koostöös esmatasandi infosüsteemide arendajatega; 4.2.10. projekti juhtimine ja sellega kaasnev aruandlus. 4.3. Lahenduse arhitektuuris püütakse järgida alljärgnevaid põhimõtteid: 4.3.1. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi all peetakse silmas ökosüsteemi tervikut: 4.3.1.1. tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid; 4.3.1.2. riiklikud andmekogud (eelkõige tervise infosüsteem, retseptikeskus ja ravikindlustuse andmekogu); 4.3.1.3. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi ravijuhendite ja algoritmide baas. Eelnimetatud infosüsteemid, andmekogud ja baasid on ühendatud veebiteenuste kaudu ühtseks tervikuks – tervishoiu otsustustoe infosüsteemiks. 4.3.2. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutamiseks vajaminevad terviseandmed saadakse eelkõige tervise infosüsteemist. Kui vajalikke terviseandmeid veel tervise infosüsteemi ei koguta, teevad pooled koostööd vajalike standardite rakendamiseks ning vajaduse korral uute standardite loomiseks ja tervise infosüsteemi juurutamiseks. 4.3.3. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi algoritmide ja ravijuhendite andmete pärimise liides peab olema üles ehitatud võimalikult õhukeselt (vähe arvutusvõimsust vajav), paindlikult (uute juhendite ja muudatuste uuendamiseks ei ole vaja arstipoolset sekkumist) ja läbipaistvalt (kliendipoolset liidest peab olema võimalik rakendustarkvara poolt keskselt hallata). 4.3.4. Ravijuhendite ja algoritmide baas peab olema üles ehitatud avatult. Sinna peab olema võimalik lisada ka uusi tervishoiu otsustustugesid (nt neerupuudulikkuse otsustustugi jms) ja kolmanda isiku (mitte ainult hanke võitja) poolt arendatavaid tervishoiu otsustustugesid. 5. Projekti tulemused ja mõõdikud 5.1. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutusele võtmine: 5.1.1. parandab ravi- ja andmekvaliteeti, sh kliinilist dokumentatsiooni, suurendades tõenduspõhiste ravijuhendite ja käsitlusjuhendite põhist ravi ning aitab õigel ajal tuvastada sekkumist vajavaid patsiente; 5.1.2. suurendab patsientide ohutust, vähendades ravimite väljakirjutamisest tulenevaid ravivigu, parandades ravimite ordineerimise kvaliteeti ja ravimiohutust; 5.1.3. optimeerib tervishoiutöötajate aega, mida saab vahetult patsiendile pühendada, võimaldades tervishoiutöötajal kohe leida talle vajaminevad andmed, parandades andmete kvaliteeti ja koostalitusvõimet, info automaatset esitlust arsti infosüsteemis (eeltäidetud vaated, riskitabelid, vormid, raviplaanid); 5.1.4. suurendab kulutõhusust, optimeerides tervishoiuressursside kasutamist, võimendab esmatasandi tervishoiuteenust, parandades ravi koordinatsiooni tervishoiusüsteemi eri tasandite vahel ning vähendades otseselt tervishoiukulusid (ebavajalike visiitide, uuringute ja protseduuride vähenemine); 5.1.5. suurendab patsientide rahulolu, parandades ravitulemusi ja -kvaliteeti, suurendades patsientide usaldust ja rahulolu tervishoiuteenusega; 5.1.6. parandab ravikvaliteedi analüüsi, aidates kohordipõhise terviseandmete päringu abil tuvastada ravi puudujäägid nii konkreetse tervishoiutöötaja kui riigi tasandil. 5.2. Projekti tulemuslikkuse mõõdikud: 1 Teenuse Ametlik Mõõdiku näide: kättesaadavus (%) statistika (kord aastas). • 2 aastat peale hanke tegemist on teenust Kliiniliste otsuste kasutanud 80% esmatasandi asutustest; tugisüsteemi teenuse • 2021 – teenus on kasutuses 60% Eesti kättesaadavus ja haiglavõrgu haiglates; kasutamine • 2022 – teenust kasutab 80% juurutusperioodil. tervishoiutöötajatest. 2 Teavitustegevuse Koolitustel Mõõdiku näide: katvus (%) osalenute nimekirjad • 2 aastat pärast hanke tegemist on teenust Teenuse (kord aastas). koolitustega tutvustatud 60% teavitustegevuste esmatasandi tervishoiutöötajatele; katvus • 2020 – teenust on koolitustega juurutusperioodil. tutvustatud 100% Eesti haiglavõrgu haiglates ja esmatasandi asutustes. 3 Automaatsete Sõnumite ravisoovituste analüüs (kord Nende patsientide osakaal (erialati), kelle järgimine (kasvu %) aastas). esmatasandi ravikäsitluses on järgitud tõenduspõhiseid ravijuhiseid või Ravijuhenditel (EHK, käsitlusjuhendeid haiguse diagnoosimisel rahvusvahelised) ja/või ravil. Muutus ajas (kasvu %). põhinevate kliiniliste otsuste tugisüsteemi automaatteadete järgimine. 4 Kasutajate rahulolu Kasutajate Kokkulepitud metoodika ja formaat, mida (indeks) veebiuuring ja kasutatakse kasutajate tagasiside süsteemseks süvaintervjuud seireks läbi aastate (sh tervikliku rahuolu indeksi Teenust (kord aastas). väljatöötamine/mõõtmine). kasutavate Mõõdiku näide: rahulolu indeks. tervishoiutöötajate rahulolu hindamine. 6. Projekti rahastamine 6.1. Projektis on EHK EAS-ist toetuse taotleja ja SoM EHK partner projekti elluviimisel. Tervishoiu otsustustoe projekti kui tervikprojekti elluviimise raames hangitakse kliinilise otsustustoe lahendus. EHK ja SoM on kliinilise otsustustoe lahenduse hankimisel ühishankijad (hankedokumentide ja hanke väljakuulutamise eest vastutab EHK, SoM on kaasatud näiteks pakkumiste hindamisse). 6.2. Projekti eelarve on üks miljon eurot, millest 50% rahastatakse EAS-i toetusest ja 50% on omafinantseering. 6.3. Projekti omafinantseeringust rahastab EHK 70% Eesti Haigekassa eelarvest ja SoM 30% Sotsiaalministeeriumi vahenditest. 6.4. Projekti tegevusi rahastab EHK, kes: 6.4.1. teeb projekti elluviimiseks kõik vajalikud rahalised kulutused, välja arvatud Sotsiaalministeeriumi omafinantseeringu osa (30% projekti omafinantseeringust); 6.4.2. taotleb EAS-ilt toetust projekti eluviimiseks tehtud kulutuste katteks. 6.5. Projekti hanke eduka pakkujaga sõlmitakse kolmepoolne leping, kus lepitakse kokku EHK ja SoM-i poolt pakkujale tasutavad summad. 7. Vastutus 7.1. Kokkuleppe raames vastutab Sotsiaalministeerium: 7.1.1. personaalmeditsiini kliiniliste juhtprojektide elluviimise toetamise eest, sh geeniandmete tervishoiu otsustustoe infosüsteemile kättesaadavaks tegemiseks vajalike eelduste loomise eest; 7.1.2. geeniandmete kasutamisega seotud õiguslike ja eetiliste küsimuste käsitlemise ja lahenduste loomise ning vajaduse korral õigusruumi muutmise eest; 7.1.3. personaalmeditsiini otsustustoega seotud kasutajate (tervishoiutöötajad) koolitamise ja juhendamise eest; 7.1.4. protsessireeglite väljatöötamise eest personaalmeditsiiniga seotud partneritega (TEHIK, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tehnika Ülikooli Tervishoiutehnoloogiate Instituut ja Eesti Perearstide Selts). 7.2. Kokkuleppe raames vastutab Eesti Haigekassa: 7.2.1. projekti elluviimise eest tervikuna; 7.2.2. kogu tervishoiu otsustustoe infosüsteemi käivitumise eest; 7.2.3. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi majutuskeskkonna loomise eest ning infosüsteemi paigaldamise ja edasise haldamise eest; 7.2.4. ravikindlustuse andmekogus ja retseptikeskuses vajaminevate projektiga seotud veebiteenuste arendamise ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidega liidestamise eest; 7.2.5. tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide tervishoiu otsustustoe infosüsteemiga liidestuste arendamise koordineerimise eest; 7.2.6. tervishoiu otsustustoe aruandlussüsteemi loomise eest; 7.2.7. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi peakasutajate koolitamise eest; 7.2.8. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi teenuste kasutajate (tervishoiutöötajad) koolitamise eest koostöös esmatasandi infosüsteemide arendajatega, välja arvatud punktis 7.1.4 sätestatu; 7.2.9. projekti juhtimise ja sellega kaasneva aruandluse eest. 7.3. Kokkuleppe raames vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus: 7.3.1. Vajalike tervise infosüsteemi veebiteenuste arendamise ja tervise infosüsteemis kättesaadavaks tegemise eest vastavalt kokkulepitud teenusekirjeldustele; 7.3.2. vajalike tervise infosüsteemi andmestandardite loomise, avaldamise ning juurutamise eest; 7.3.3. tervise infosüsteemi kogutavate tervishoiu otsustustoe infosüsteemis kasutamiseks vajaminevate andmete standardile vastavuse eest, juurutades vajaduse korral andmekvaliteedikontrolle; 7.3.4. tervise infosüsteemi poolt pakutavate teenuste käideldavuse eest. 7.4. TEHIK-u poolt täidetavate kohustuste täitmiseks arvestatakse asjaolu, et TEHIK ei ole EAS-i poolt rahastatava projekti osapool, vaid projekti partnerite kaasatud osapool. TEHIK-u tegevused sõltuvad projekti raames teostatud tegevuste edukusest ning TEHIK- u tegevuste planeerimiseks tagatakse TEHIK-ule eelnevalt vajalike ressursside olemasolu ning täpne tegevuste planeerimine TEHIK-u tööplaanis. 8. Poolte esindajad 8.1. Sotsiaalministeeriumi esindajaks kokkuleppe täitmisel on Melita Sogomonjan (tel 626 9132, e-post: [email protected]). 8.2. Eesti Haigekassa esindajaks kokkuleppe täitmisel on Liis Kruus (tel 6 208 312, e post: [email protected]). 8.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajaks kokkuleppe täitmisel on Tõnis Jaagus (tel 794 3900, e-post: [email protected]). 9. Kokkuleppe muutmine ja lõpetamine 9.1. Kokkulepet saab muuta vaid poolte kirjaliku kokkuleppega. Kokkuleppe muutmise soovist teatab muudatust teha sooviv pool teisele poolele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 9.2. Kõik kokkuleppe muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse toetuse andmist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad kokkuleppe rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või dokumendiga vastuolus olevad kokkuleppe sätted muudetuks ning alates vastava õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse selliste sätete puhul toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab Eesti Haigekassa Sotsiaalministeeriumit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. Kui emb-kumb pool peab vajalikuks, vormistatakse muudatused ka kirjalikult. 10. Teadete edastamine 10.1. Üks pool edastab kokkuleppega seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused) teisele poolele kokkuleppes märgitud aadressil või e-posti aadressil. Kontaktandmete muutusest on üks pool kohustatud teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 10.2. Kokkuleppe rikkumisest tulenev ühe poole nõue teisele poolele tuleb edastada kirjalikult. 10.3. Ühel poolel on kohustus teavitada teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kokkuleppe täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 10.4. Kõikidel juhtudel, kui lepingus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, võib selle asendada notariaalse vormiga või kirjaliku vormiga võrdse elektroonilise (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormiga. 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kokkuleppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning kokkuleppe täitmisel ei ole kummalgi poolel soovi teist poolt kahjustada. 11.2. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 12. Lõppsätted 12.1. Kokkuleppe lahutamatuks osaks on lisa 1: Projekti „Tervishoiu otsustustugi“ tegevuskava ja rahastamine (2018–2020). 12.2. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt. 13. Poolte allkirjad /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Rain Laane Katrin Reinhold Kantsler Juhatuse esimees Direktor Tel: + 372 626 9301 Tel: + 372 620 8431 Tel: + 372 794 3900 E-post: [email protected] [email protected] E-post: [email protected] LISA 1 Projekti „Tervishoiu otsustustugi“ tegevuskava ja rahastamine (2018–2020) Tegevus Vastutaja Tulemus aastaks Tegevuse Tähtaeg 2020 rahastamine / omaosalus projektis (lepingu p 6.3) või projektijärgne rahastus Projekti hanke komponendid ja nende hinnanguline maksumus 2018–2019 (projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 01.10.2017 ja lõppkuupäev on 30.09.2019). 1. Kliinilise otsustustoe algoritmide kohandamine Eesti ravijuhendite järgimiseks. 1.1. Eesti ravijuhendite EHK Eesti ravijuhendid on EHK 2018 kohandamine otsustustoe projektijuht digitaliseeritud ning süsteemile kasutatavaks – lisaks on olemas ravijuhendite andmebaasi rahvusvahelised lokalisatsioon, ravijuhised nende klassifikatsioonikoodide, diagnooside kohta, andmestruktuuride ja mida Eesti ühikute kaardistamine ravijuhendid ei kata. (kliiniline otsustustugi). Rahvusvaheliste ravijuhendite kättesaadavaks tegemine. 1.2. Kliinilise otsustustoe EHK Otsustustoe algoritmid EHK 2019 algoritmide kohandamine projektijuht järgivad Eesti Eesti ravijuhendite ravijuhendites esitatud järgimiseks. soovitusi. 2. Personaalmeditsiini otsustustoe algoritmide kasutuselevõtuks õiguslike ja eetiliste eelduste loomine. 2.1. Geeniandmete SoM Personaalmeditsiini SoM 2018 kasutamisega seotud otsustustoe õiguslike ja eetiliste kasutamiseks küsimuste käsitlemine ja perearstide poolt on lahenduste loomine ning lahendatud õiguslikud vajaduse korral ja eetilised küsimused. õigusruumi muutmine. 2.2. Protsessireeglite SoM Personaalmeditsiini SoM 2019 väljatöötamine otsustustoe personaalmeditsiiniga ravijuhendite seotud partneritega (algoritmide) (TEHIK, Tartu Ülikooli väljatöötamisel on Eesti Geenivaramu ja tagatud infovahetus ja Põhja-Eesti koostöö vastava Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, valdkonna eest Tehnika Ülikooli vastutavate asutuste ja Tervishoiutehnoloogiate projektidega. Instituut ja Eesti Perearstide Selts). 2.3. Õiguste halduse mooduli SoM Geeniandmete SoM 2019 loomine tervise (kaasatud kasutamise õigused on infosüsteemi juurde. EHK hallatud ühtses projektijuht) andmebaasis ning otsustustoele kättesaadavad. 3. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi arendus. 3.1. Raviprotsessi järgimiseks EHK Otsustustugede EHK 2019 (punktis 1 nimetatud projektijuht algoritmid on testitud ravijuhendeid järgides) ning arsti töölaual otsustustoe algoritmide kasutatavad. testimine ja rakendamine. Otsustustugi töötab kooskõlas punktides 2.1 ja 2.2 märgitud funktsionaalsusega. 3.2. Tervishoiu otsustustoe EHK Tervishoiu EHK 2019 infosüsteemi arendus. projektijuht infosüsteemi arendustööd on planeeritud vastavalt projekti tegevusplaanile, ressurssidele ja hankelepingule. 3.3. Ravikindlustuse, EHK Täpsustatud on EHK 2019 retseptikeskuses projektijuht funktsionaalsus, vajaminevate veebiteenuste milliste arendamine ja liidestamine tervishoiuvaldkonna kasutajate registritega infosüsteemidega. andmevahetus realiseeritakse. Loodud on tehnilised eeldused liidestamiseks TTOde poolt. 3.4. Tervise infosüsteemis TEHIK Tervise SoM 2019 vajalike veebiteenuste infosüsteemiga on arendamine ja realiseeritud kättesaadavaks tegemine andmevahetus. vastavalt kokkulepitud teenusekirjeldustele. 3.5. Tervise infosüsteemis TEHIK Tervise SoM 2019 vajalike andmestandardite infosüsteemiga on loomine, avaldamine ja realiseeritud juurutamine. andmevahetus. 3.6. Tervise infosüsteemi TEHIK Tervishoiu otsustustoe SoM 2019 kogutavate tervishoiu infosüsteemis otsustustoe infosüsteemi kasutatavad andmed kasutamiseks vajaminevate on täpsed ja andmete kvaliteedi kvaliteetsed. tagamine, juurutades vajaduse korral andmekvaliteedikontrolle. 3.7. Tervise infosüsteemi poolt TEHIK Tervishoiu otsustustoe SoM 2019 pakutavate teenuste infosüsteemis käideldavuse tagamine. kasutatavad andmed on õigel ajal ja mugavalt kättesaadavad. 3.8. Tervishoiu otsustustoe EHK Majutuskeskkond ja EHK 2019 infosüsteemi projektijuht infosüsteemi majutuskeskkonna loomine paigaldus on õigel ajal ja infosüsteemi paigaldus tarkvara kolmekihilisena (arendus, paigaldamiseks test ja tootmine). valmis. Tarkvara testimise põhimõtted on koostatud ning projektimeeskonna ja arendajaga kooskõlastatud. 3.9. Tervishoiu otsustustoe EHK Tervishoiu otsustustoe EHK 2019 aruandlussüsteemi projektijuht projektil on olemas loomine. korrektne aruandlussüsteem. 4. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutajate koolitus. 4.1. Tervishoiu otsustustoe EHK Infosüsteemi EHK 2019/2020 infosüsteemi peakasutajate projektijuht peakasutajad on koolitamine. läbinud koolitused. 4.2. Tervishoiu otsustustoe EHK Eesti kõik perearstid EHK 2019/2020 teenuste kasutajate projektijuht ja -õed on koolitatud (tervishoiutöötajad) tervishoiu otsustustoe koolitamine koostöös kliinilise otsustustoe infosüsteemi arendajatega. lahendust töölaual kasutama. 4.3. Personaalmeditsiini SoM Eesti kõik perearstid SoM 2019/2020 otsustustoega seotud ja -õed on koolitatud kasutajate tervishoiu otsustustoe (tervishoiutöötajad) personaalmeditsiini koolitamine. lahendust töölaual kasutama. 5. Projekti juhtimisega seotud tegevused. 5.1. Projekti juhtimine. EHK Projekt on juhitud EHK 2019/2020 projektijuht kooskõlas EHK projektiplaaniga ja EAS-i projektiplaaniga. 5.2. Muud kulud. EHK Projektiga seotud EHK 2019/2020 projektijuht muud tegevused on edukalt ellu viidud. 6. Projektijärgsed tegevused. 6.1. IT-süsteemi hooldamine ja EHK IT-süsteemi EHK alates 2020 haldamine (hooldus- ja jätkusuutlikkus on halduskulu, sh edaspidised EAS-i projekti arenduskulud ei ole selle lõppedes tagatud. lepingu objektiks). 6.2. Litsentsitasud. EHK IT-süsteemi EHK alates 2020 jätkusuutlikkus on EAS-i projekti lõppedes tagatud. Lisa 2 Arhitektuur Tervishoiu otsustustugi on platvorm, mis ühendab selliseid tervisesüsteemi komponente nagu ravijuhendid, käsitlusjuhendid, riiklikud e-tervise andmekogud (TIS, retseptikeskus, ravikindlustuse andmekogu jm), esmatasandil kasutusel olevaid infosüsteeme (Perearst2 või Perearst3, Watson jt) ja haiglate infosüsteeme ning reeglite ja teavituste süsteemi (sh personaalmeditsiini ravijuhendid (algoritmid)), mis vastavalt ravijuhenditele ja infosüsteemides olevale tervise infosüsteemile annavad perearstidele ja pereõdedele (sh eriarstid) soovitusi otsuste tegemiseks. Otsustustugi pakub tööriistu selleks, et täpne informatsioon oleks perearstile ja pereõele (sh eriarstile) õigel ajal kättesaadav, õiges kontekstis ja vormingus aitamaks perearstil ja pereõel (sh eriarstil) järgida nõuetele vastavat ravijuhendit. Luuakse avatud infosüsteem, mis tähendab seda, et peab olema võimalus integreerida erinevaid andmekogusid ning kolmanda isiku (mitte ainult hanke võitja) poolt arendatavaid tervishoiu otsustustugesid.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →