SOTSIAALMINISTEERIUMI, HAIGEKASSA NING TERVISE JA HEAOLU
INFOSÜSTEEMIDE KESKUSE KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 6-2.9/24
Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn, mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel kantsler Marika Priske,
Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, Tallinn, mida
esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Rain Laane,
ja
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), registrikood 70009700, asukoht
Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold,
keda edaspidi käesolevas kokkuleppes nimetatakse eraldi pool või koos pooled, sõlmisid
käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi kokkulepe) alljärgnevatel tingimustel.
1. Preambul
1.1. Pooled on otsustanud viia ühiselt ellu projekti „Tervishoiu otsustustugi“ (edaspidi
projekt), mis aitab tervishoiutöötajat kliiniliste otsuste vastuvõtmisel (vastav projekti
taotlus EU51573 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (edaspidi EAS) rahuldatud
30.06.2017). Projekti on liidetud Eesti Haigekassa kliinilise otsustustoe projekt ja
Sotsiaalministeeriumi personaalmeditsiini otsustustoe projekt.
1.2. Kokkuleppe sõlmimise alusteks on:
1.2.1. Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan 20201;
1.2.2. Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) 20.09.2016 otsus nr 68, millega kinnitati
personaalmeditsiini kliiniline juhtprojekt ühena viiest riigile prioriteetsest teadus- ja
arendusprojektist „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi
(RITA)“ tegevuse 1 raames2.
2. Kokkuleppe ese
2.1. Kokkulepe reguleerib poolte koostööd punktis 1.1. nimetatud projekti tegevuste
elluviimisel ja rahastamisel.
2.2. Kokkuleppe eesmärk on kindlaks määrata projekti juhtimine, maht, tegevuskava ja
rahastamine, poolte vastutus ja projekti edukuse mõõdikud.
3. Projekti juhtimine
3.1. Projekti kõrgeim juhtorgan on tervishoiu otsustustoe projekti juhtrühm (edaspidi
juhtrühm). Juhtrühma kuuluvad:
3.1.1. Sotsiaalministeeriumi esindaja;
3.1.2. Eesti Haigekassa esindaja;
3.1.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindaja;
3.1.4. Eesti Perearstide Seltsi esindaja;
3.1.5. Eesti Haiglate Liidu esindaja;
1
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-
tervise_strateegia_2020.pdf
2
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/tan/tan_protokoll_20.09.16.pdf
3.1.6. projekti hanke eduka pakkuja esindaja.
3.2. Juhtrühm luuakse EHK juurde. Juhtrühma tegevust juhib, korraldab ja teenindab EHK.
3.3. Projekti igapäevast tegevust juhib ja koordineerib projektijuht, kes:
3.3.1. esitab EAS-ile projekti toetuse taotlusi ja nendega seotud muid dokumente;
3.3.2. esindab pooli suhtlemises EAS-iga kõigis taotluste menetlemist ja taotlustes
sisalduvate projektide elluviimist puudutavates küsimustes;
3.3.3. allkirjastab projekti aruandeid ja maksetaotlusi EAS-ile ning annab vajaduse korral
projekti kohta selgitusi;
3.3.4. korraldab koostööd pooltega ja hanke võitjaga;
3.3.5. haldab projekti juhtimisega seotud dokumentatsiooni ja infovahetust ning tagab
projekti eduka elluviimise ettenähtud tähtajaks.
3.4. Projektijuhi nimetab ja temaga sõlmib lepingu EHK.
4. Projekti maht
4.1. Pooled kavandavad viia kokkuleppe raames projekti ellu kahes või enamas etapis.
Esimese etapi tegevuskava (tegevus, tähtaeg, vastutaja, tulemused, mõõdikud) on esitatud
kokkuleppe lisas 1.
4.2. Projekti põhitegevused on:
4.2.1. hanke korraldamine;
4.2.2. Eesti ravijuhendite kohandamine tervishoiu otsustustoe infosüsteemile
kasutatavaks: ravijuhendite andmebaasi lokalisatsioon, klassifikatsioonide,
andmestruktuuride ja ühikute kaardistamine (kliiniline otsustustugi);
4.2.3. kliinilise otsustustoe algoritmide kohandamine Eesti ravijuhendite järgimiseks;
4.2.4. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi arendus;
4.2.5. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi majutuskeskkonna loomine ning infosüsteemi
paigaldus kolmekihilisena (arendus, test ja tootmine);
4.2.6. ravikindlustuse, retseptikeskuse ja tervise infosüsteemi andmekogudes
vajaminevate veebiteenuste arendamine ning liidestamine kasutajate
infosüsteemidega;
4.2.7. tervishoiu otsustustoe aruandlussüsteemi loomine;
4.2.8. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi peakasutajate koolitamine;
4.2.9. tervishoiu otsustustoe teenuste kasutajate (tervishoiutöötajad) koolitamine
koostöös esmatasandi infosüsteemide arendajatega;
4.2.10. projekti juhtimine ja sellega kaasnev aruandlus.
4.3. Lahenduse arhitektuuris püütakse järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
4.3.1. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi all peetakse silmas ökosüsteemi tervikut:
4.3.1.1. tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid;
4.3.1.2. riiklikud andmekogud (eelkõige tervise infosüsteem, retseptikeskus ja
ravikindlustuse andmekogu);
4.3.1.3. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi ravijuhendite ja algoritmide baas.
Eelnimetatud infosüsteemid, andmekogud ja baasid on ühendatud veebiteenuste kaudu ühtseks
tervikuks – tervishoiu otsustustoe infosüsteemiks.
4.3.2. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutamiseks vajaminevad terviseandmed
saadakse eelkõige tervise infosüsteemist. Kui vajalikke terviseandmeid veel tervise
infosüsteemi ei koguta, teevad pooled koostööd vajalike standardite rakendamiseks
ning vajaduse korral uute standardite loomiseks ja tervise infosüsteemi
juurutamiseks.
4.3.3. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi algoritmide ja ravijuhendite andmete
pärimise liides peab olema üles ehitatud võimalikult õhukeselt (vähe
arvutusvõimsust vajav), paindlikult (uute juhendite ja muudatuste uuendamiseks ei
ole vaja arstipoolset sekkumist) ja läbipaistvalt (kliendipoolset liidest peab olema
võimalik rakendustarkvara poolt keskselt hallata).
4.3.4. Ravijuhendite ja algoritmide baas peab olema üles ehitatud avatult. Sinna peab
olema võimalik lisada ka uusi tervishoiu otsustustugesid (nt neerupuudulikkuse
otsustustugi jms) ja kolmanda isiku (mitte ainult hanke võitja) poolt arendatavaid
tervishoiu otsustustugesid.
5. Projekti tulemused ja mõõdikud
5.1. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutusele võtmine:
5.1.1. parandab ravi- ja andmekvaliteeti, sh kliinilist dokumentatsiooni, suurendades
tõenduspõhiste ravijuhendite ja käsitlusjuhendite põhist ravi ning aitab õigel ajal
tuvastada sekkumist vajavaid patsiente;
5.1.2. suurendab patsientide ohutust, vähendades ravimite väljakirjutamisest tulenevaid
ravivigu, parandades ravimite ordineerimise kvaliteeti ja ravimiohutust;
5.1.3. optimeerib tervishoiutöötajate aega, mida saab vahetult patsiendile pühendada,
võimaldades tervishoiutöötajal kohe leida talle vajaminevad andmed, parandades
andmete kvaliteeti ja koostalitusvõimet, info automaatset esitlust arsti infosüsteemis
(eeltäidetud vaated, riskitabelid, vormid, raviplaanid);
5.1.4. suurendab kulutõhusust, optimeerides tervishoiuressursside kasutamist, võimendab
esmatasandi tervishoiuteenust, parandades ravi koordinatsiooni tervishoiusüsteemi
eri tasandite vahel ning vähendades otseselt tervishoiukulusid (ebavajalike visiitide,
uuringute ja protseduuride vähenemine);
5.1.5. suurendab patsientide rahulolu, parandades ravitulemusi ja -kvaliteeti, suurendades
patsientide usaldust ja rahulolu tervishoiuteenusega;
5.1.6. parandab ravikvaliteedi analüüsi, aidates kohordipõhise terviseandmete päringu
abil tuvastada ravi puudujäägid nii konkreetse tervishoiutöötaja kui riigi tasandil.
5.2. Projekti tulemuslikkuse mõõdikud:
1 Teenuse Ametlik Mõõdiku näide:
kättesaadavus (%) statistika (kord
aastas). • 2 aastat peale hanke tegemist on teenust
Kliiniliste otsuste kasutanud 80% esmatasandi asutustest;
tugisüsteemi teenuse • 2021 – teenus on kasutuses 60% Eesti
kättesaadavus ja haiglavõrgu haiglates;
kasutamine • 2022 – teenust kasutab 80%
juurutusperioodil. tervishoiutöötajatest.
2 Teavitustegevuse Koolitustel Mõõdiku näide:
katvus (%) osalenute
nimekirjad • 2 aastat pärast hanke tegemist on teenust
Teenuse (kord aastas). koolitustega tutvustatud 60%
teavitustegevuste esmatasandi tervishoiutöötajatele;
katvus • 2020 – teenust on koolitustega
juurutusperioodil.
tutvustatud 100% Eesti haiglavõrgu
haiglates ja esmatasandi asutustes.
3 Automaatsete Sõnumite
ravisoovituste analüüs (kord Nende patsientide osakaal (erialati), kelle
järgimine (kasvu %) aastas). esmatasandi ravikäsitluses on järgitud
tõenduspõhiseid ravijuhiseid või
Ravijuhenditel (EHK, käsitlusjuhendeid haiguse diagnoosimisel
rahvusvahelised) ja/või ravil. Muutus ajas (kasvu %).
põhinevate kliiniliste
otsuste tugisüsteemi
automaatteadete
järgimine.
4 Kasutajate rahulolu Kasutajate Kokkulepitud metoodika ja formaat, mida
(indeks) veebiuuring ja kasutatakse kasutajate tagasiside süsteemseks
süvaintervjuud seireks läbi aastate (sh tervikliku rahuolu indeksi
Teenust (kord aastas). väljatöötamine/mõõtmine).
kasutavate
Mõõdiku näide: rahulolu indeks.
tervishoiutöötajate
rahulolu
hindamine.
6. Projekti rahastamine
6.1. Projektis on EHK EAS-ist toetuse taotleja ja SoM EHK partner projekti elluviimisel.
Tervishoiu otsustustoe projekti kui tervikprojekti elluviimise raames hangitakse kliinilise
otsustustoe lahendus. EHK ja SoM on kliinilise otsustustoe lahenduse hankimisel
ühishankijad (hankedokumentide ja hanke väljakuulutamise eest vastutab EHK, SoM on
kaasatud näiteks pakkumiste hindamisse).
6.2. Projekti eelarve on üks miljon eurot, millest 50% rahastatakse EAS-i toetusest ja 50% on
omafinantseering.
6.3. Projekti omafinantseeringust rahastab EHK 70% Eesti Haigekassa eelarvest ja SoM 30%
Sotsiaalministeeriumi vahenditest.
6.4. Projekti tegevusi rahastab EHK, kes:
6.4.1. teeb projekti elluviimiseks kõik vajalikud rahalised kulutused, välja arvatud
Sotsiaalministeeriumi omafinantseeringu osa (30% projekti omafinantseeringust);
6.4.2. taotleb EAS-ilt toetust projekti eluviimiseks tehtud kulutuste katteks.
6.5. Projekti hanke eduka pakkujaga sõlmitakse kolmepoolne leping, kus lepitakse kokku
EHK ja SoM-i poolt pakkujale tasutavad summad.
7. Vastutus
7.1. Kokkuleppe raames vastutab Sotsiaalministeerium:
7.1.1. personaalmeditsiini kliiniliste juhtprojektide elluviimise toetamise eest, sh
geeniandmete tervishoiu otsustustoe infosüsteemile kättesaadavaks tegemiseks
vajalike eelduste loomise eest;
7.1.2. geeniandmete kasutamisega seotud õiguslike ja eetiliste küsimuste käsitlemise ja
lahenduste loomise ning vajaduse korral õigusruumi muutmise eest;
7.1.3. personaalmeditsiini otsustustoega seotud kasutajate (tervishoiutöötajad)
koolitamise ja juhendamise eest;
7.1.4. protsessireeglite väljatöötamise eest personaalmeditsiiniga seotud partneritega
(TEHIK, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu
Ülikooli Kliinikum, Tehnika Ülikooli Tervishoiutehnoloogiate Instituut ja Eesti
Perearstide Selts).
7.2. Kokkuleppe raames vastutab Eesti Haigekassa:
7.2.1. projekti elluviimise eest tervikuna;
7.2.2. kogu tervishoiu otsustustoe infosüsteemi käivitumise eest;
7.2.3. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi majutuskeskkonna loomise eest ning
infosüsteemi paigaldamise ja edasise haldamise eest;
7.2.4. ravikindlustuse andmekogus ja retseptikeskuses vajaminevate projektiga seotud
veebiteenuste arendamise ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidega
liidestamise eest;
7.2.5. tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide tervishoiu otsustustoe infosüsteemiga
liidestuste arendamise koordineerimise eest;
7.2.6. tervishoiu otsustustoe aruandlussüsteemi loomise eest;
7.2.7. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi peakasutajate koolitamise eest;
7.2.8. tervishoiu otsustustoe infosüsteemi teenuste kasutajate (tervishoiutöötajad)
koolitamise eest koostöös esmatasandi infosüsteemide arendajatega, välja arvatud
punktis 7.1.4 sätestatu;
7.2.9. projekti juhtimise ja sellega kaasneva aruandluse eest.
7.3. Kokkuleppe raames vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus:
7.3.1. Vajalike tervise infosüsteemi veebiteenuste arendamise ja tervise infosüsteemis
kättesaadavaks tegemise eest vastavalt kokkulepitud teenusekirjeldustele;
7.3.2. vajalike tervise infosüsteemi andmestandardite loomise, avaldamise ning
juurutamise eest;
7.3.3. tervise infosüsteemi kogutavate tervishoiu otsustustoe infosüsteemis kasutamiseks
vajaminevate andmete standardile vastavuse eest, juurutades vajaduse korral
andmekvaliteedikontrolle;
7.3.4. tervise infosüsteemi poolt pakutavate teenuste käideldavuse eest.
7.4. TEHIK-u poolt täidetavate kohustuste täitmiseks arvestatakse asjaolu, et TEHIK ei ole
EAS-i poolt rahastatava projekti osapool, vaid projekti partnerite kaasatud osapool.
TEHIK-u tegevused sõltuvad projekti raames teostatud tegevuste edukusest ning TEHIK-
u tegevuste planeerimiseks tagatakse TEHIK-ule eelnevalt vajalike ressursside olemasolu
ning täpne tegevuste planeerimine TEHIK-u tööplaanis.
8. Poolte esindajad
8.1. Sotsiaalministeeriumi esindajaks kokkuleppe täitmisel on Melita Sogomonjan (tel 626
9132, e-post:
[email protected]).
8.2. Eesti Haigekassa esindajaks kokkuleppe täitmisel on Liis Kruus (tel 6 208 312, e post:
[email protected]).
8.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajaks kokkuleppe täitmisel on Tõnis
Jaagus (tel 794 3900, e-post:
[email protected]).
9. Kokkuleppe muutmine ja lõpetamine
9.1. Kokkulepet saab muuta vaid poolte kirjaliku kokkuleppega. Kokkuleppe muutmise
soovist teatab muudatust teha sooviv pool teisele poolele kirjalikult vähemalt kaks
nädalat ette, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
9.2. Kõik kokkuleppe muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest poolte poolt või poolte
poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse toetuse andmist ja kasutamist
reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad kokkuleppe
rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või
dokumendiga vastuolus olevad kokkuleppe sätted muudetuks ning alates vastava
õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse selliste sätete puhul
toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud
tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab Eesti Haigekassa
Sotsiaalministeeriumit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie
tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. Kui emb-kumb pool
peab vajalikuks, vormistatakse muudatused ka kirjalikult.
10. Teadete edastamine
10.1. Üks pool edastab kokkuleppega seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused)
teisele poolele kokkuleppes märgitud aadressil või e-posti aadressil. Kontaktandmete
muutusest on üks pool kohustatud teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis informeerima.
10.2. Kokkuleppe rikkumisest tulenev ühe poole nõue teisele poolele tuleb edastada
kirjalikult.
10.3. Ühel poolel on kohustus teavitada teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kokkuleppe täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kokkuleppe täitmisele.
Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest.
10.4. Kõikidel juhtudel, kui lepingus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, võib selle
asendada notariaalse vormiga või kirjaliku vormiga võrdse elektroonilise
(digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormiga.
11. Vaidluste lahendamine
11.1. Kokkuleppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel
mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad
heast tahtest, eeldades, et pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada projekti tulemuslik
ja nõuetekohane elluviimine ning kokkuleppe täitmisel ei ole kummalgi poolel soovi teist
poolt kahjustada.
11.2. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi
õigusaktidele.
12. Lõppsätted
12.1. Kokkuleppe lahutamatuks osaks on lisa 1: Projekti „Tervishoiu otsustustugi“
tegevuskava ja rahastamine (2018–2020).
12.2. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt.
13. Poolte allkirjad
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske Rain Laane Katrin Reinhold
Kantsler Juhatuse esimees Direktor
Tel: + 372 626 9301 Tel: + 372 620 8431 Tel: + 372 794 3900
E-post:
[email protected] [email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1
Projekti „Tervishoiu otsustustugi“ tegevuskava ja rahastamine (2018–2020)
Tegevus Vastutaja Tulemus aastaks Tegevuse Tähtaeg
2020 rahastamine /
omaosalus
projektis
(lepingu p 6.3)
või
projektijärgne
rahastus
Projekti hanke komponendid ja nende hinnanguline maksumus 2018–2019 (projekti
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 01.10.2017 ja lõppkuupäev on 30.09.2019).
1. Kliinilise otsustustoe algoritmide kohandamine Eesti ravijuhendite järgimiseks.
1.1. Eesti ravijuhendite EHK Eesti ravijuhendid on EHK 2018
kohandamine otsustustoe projektijuht digitaliseeritud ning
süsteemile kasutatavaks – lisaks on olemas
ravijuhendite andmebaasi rahvusvahelised
lokalisatsioon, ravijuhised nende
klassifikatsioonikoodide, diagnooside kohta,
andmestruktuuride ja mida Eesti
ühikute kaardistamine
ravijuhendid ei kata.
(kliiniline otsustustugi).
Rahvusvaheliste
ravijuhendite
kättesaadavaks tegemine.
1.2. Kliinilise otsustustoe EHK Otsustustoe algoritmid EHK 2019
algoritmide kohandamine projektijuht järgivad Eesti
Eesti ravijuhendite ravijuhendites esitatud
järgimiseks. soovitusi.
2. Personaalmeditsiini otsustustoe algoritmide kasutuselevõtuks õiguslike ja eetiliste eelduste
loomine.
2.1. Geeniandmete SoM Personaalmeditsiini SoM 2018
kasutamisega seotud otsustustoe
õiguslike ja eetiliste kasutamiseks
küsimuste käsitlemine ja perearstide poolt on
lahenduste loomine ning lahendatud õiguslikud
vajaduse korral ja eetilised küsimused.
õigusruumi muutmine.
2.2. Protsessireeglite SoM Personaalmeditsiini SoM 2019
väljatöötamine otsustustoe
personaalmeditsiiniga ravijuhendite
seotud partneritega (algoritmide)
(TEHIK, Tartu Ülikooli väljatöötamisel on
Eesti Geenivaramu ja
tagatud infovahetus ja
Põhja-Eesti
koostöö vastava
Regionaalhaigla, Tartu
Ülikooli Kliinikum, valdkonna eest
Tehnika Ülikooli vastutavate asutuste ja
Tervishoiutehnoloogiate projektidega.
Instituut ja Eesti
Perearstide Selts).
2.3. Õiguste halduse mooduli SoM Geeniandmete SoM 2019
loomine tervise (kaasatud kasutamise õigused on
infosüsteemi juurde. EHK hallatud ühtses
projektijuht) andmebaasis ning
otsustustoele
kättesaadavad.
3. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi arendus.
3.1. Raviprotsessi järgimiseks EHK Otsustustugede EHK 2019
(punktis 1 nimetatud projektijuht algoritmid on testitud
ravijuhendeid järgides) ning arsti töölaual
otsustustoe algoritmide kasutatavad.
testimine ja rakendamine. Otsustustugi töötab
kooskõlas punktides
2.1 ja 2.2 märgitud
funktsionaalsusega.
3.2. Tervishoiu otsustustoe EHK Tervishoiu EHK 2019
infosüsteemi arendus. projektijuht infosüsteemi
arendustööd on
planeeritud vastavalt
projekti
tegevusplaanile,
ressurssidele ja
hankelepingule.
3.3. Ravikindlustuse, EHK Täpsustatud on EHK 2019
retseptikeskuses projektijuht funktsionaalsus,
vajaminevate veebiteenuste milliste
arendamine ja liidestamine tervishoiuvaldkonna
kasutajate registritega
infosüsteemidega. andmevahetus
realiseeritakse.
Loodud on tehnilised
eeldused
liidestamiseks TTOde
poolt.
3.4. Tervise infosüsteemis TEHIK Tervise SoM 2019
vajalike veebiteenuste infosüsteemiga on
arendamine ja realiseeritud
kättesaadavaks tegemine andmevahetus.
vastavalt kokkulepitud
teenusekirjeldustele.
3.5. Tervise infosüsteemis TEHIK Tervise SoM 2019
vajalike andmestandardite infosüsteemiga on
loomine, avaldamine ja realiseeritud
juurutamine. andmevahetus.
3.6. Tervise infosüsteemi TEHIK Tervishoiu otsustustoe SoM 2019
kogutavate tervishoiu infosüsteemis
otsustustoe infosüsteemi kasutatavad andmed
kasutamiseks vajaminevate on täpsed ja
andmete kvaliteedi kvaliteetsed.
tagamine, juurutades
vajaduse korral
andmekvaliteedikontrolle.
3.7. Tervise infosüsteemi poolt TEHIK Tervishoiu otsustustoe SoM 2019
pakutavate teenuste infosüsteemis
käideldavuse tagamine. kasutatavad andmed
on õigel ajal ja
mugavalt
kättesaadavad.
3.8. Tervishoiu otsustustoe EHK Majutuskeskkond ja EHK 2019
infosüsteemi projektijuht infosüsteemi
majutuskeskkonna loomine paigaldus on õigel ajal
ja infosüsteemi paigaldus tarkvara
kolmekihilisena (arendus, paigaldamiseks
test ja tootmine). valmis. Tarkvara
testimise põhimõtted
on koostatud ning
projektimeeskonna ja
arendajaga
kooskõlastatud.
3.9. Tervishoiu otsustustoe EHK Tervishoiu otsustustoe EHK 2019
aruandlussüsteemi projektijuht projektil on olemas
loomine. korrektne
aruandlussüsteem.
4. Tervishoiu otsustustoe infosüsteemi kasutajate koolitus.
4.1. Tervishoiu otsustustoe EHK Infosüsteemi EHK 2019/2020
infosüsteemi peakasutajate projektijuht peakasutajad on
koolitamine. läbinud koolitused.
4.2. Tervishoiu otsustustoe EHK Eesti kõik perearstid EHK 2019/2020
teenuste kasutajate projektijuht ja -õed on koolitatud
(tervishoiutöötajad) tervishoiu otsustustoe
koolitamine koostöös kliinilise otsustustoe
infosüsteemi arendajatega. lahendust töölaual
kasutama.
4.3. Personaalmeditsiini SoM Eesti kõik perearstid SoM 2019/2020
otsustustoega seotud ja -õed on koolitatud
kasutajate tervishoiu otsustustoe
(tervishoiutöötajad) personaalmeditsiini
koolitamine. lahendust töölaual
kasutama.
5. Projekti juhtimisega seotud tegevused.
5.1. Projekti juhtimine. EHK Projekt on juhitud EHK 2019/2020
projektijuht kooskõlas EHK
projektiplaaniga ja
EAS-i
projektiplaaniga.
5.2. Muud kulud. EHK Projektiga seotud EHK 2019/2020
projektijuht muud tegevused on
edukalt ellu viidud.
6. Projektijärgsed tegevused.
6.1. IT-süsteemi hooldamine ja EHK IT-süsteemi EHK alates 2020
haldamine (hooldus- ja jätkusuutlikkus on
halduskulu, sh edaspidised EAS-i projekti
arenduskulud ei ole selle lõppedes tagatud.
lepingu objektiks).
6.2. Litsentsitasud. EHK IT-süsteemi EHK alates 2020
jätkusuutlikkus on
EAS-i projekti
lõppedes tagatud.
Lisa 2
Arhitektuur
Tervishoiu otsustustugi on platvorm, mis ühendab selliseid tervisesüsteemi komponente nagu
ravijuhendid, käsitlusjuhendid, riiklikud e-tervise andmekogud (TIS, retseptikeskus,
ravikindlustuse andmekogu jm), esmatasandil kasutusel olevaid infosüsteeme (Perearst2 või
Perearst3, Watson jt) ja haiglate infosüsteeme ning reeglite ja teavituste süsteemi (sh
personaalmeditsiini ravijuhendid (algoritmid)), mis vastavalt ravijuhenditele ja infosüsteemides
olevale tervise infosüsteemile annavad perearstidele ja pereõdedele (sh eriarstid) soovitusi otsuste
tegemiseks.
Otsustustugi pakub tööriistu selleks, et täpne informatsioon oleks perearstile ja pereõele (sh
eriarstile) õigel ajal kättesaadav, õiges kontekstis ja vormingus aitamaks perearstil ja pereõel (sh
eriarstil) järgida nõuetele vastavat ravijuhendit.
Luuakse avatud infosüsteem, mis tähendab seda, et peab olema võimalus integreerida erinevaid
andmekogusid ning kolmanda isiku (mitte ainult hanke võitja) poolt arendatavaid tervishoiu
otsustustugesid.