dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toetuskiri põlevkivi AK projektidele

Sotsiaalministeerium · 21. märts 2018
Viit
5.1-3/923-1
Registreeritud
21. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnainvesteeringute keskus SA, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2018
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5.1-3923-1 21.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc189 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnainvesteeringute keskus SA [email protected] Meie 21.03.2018 nr 5.1-3/923-1 Toetuskiri projektidele Sotsiaalministeerium toetab Terviseameti järgmiseid projektitaotlusi: 1) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ Esimene biomonitooring Eestis viidi läbi Eksperimentaalses ja Kliinilises Meditsiini Instituudi juhtimisel aastatel 1982 – 1987, mil uuriti toksiliste elementide Pb, Cd, Hg sisaldust veres ja juustes Eestimaa erinevates piirkondades. Uuritavad ei olnud igapäevaelus kontaktis uuritavate elementidega. Elanike paiksus oli vähemalt 5 aastat, töö- ja kodukoht asusid samas piirkonnas, vanus 20 – 60 aastat. Kõige suurem Pb ja Cd sisaldus juustes ja veres oli põlevkivipiirkonna elanikel, kõige suurem Hg sisaldus aga rannikupiirkonnas. Sellest ajast saadik ei ole teostatud Eestis enam ühtegi suuremat uuringut toksiliste elementide määramiseks elanikkonna hulgas. Terviseamet viis 2014-2015. a. Ida- ja Lääne-Virumaal läbi uuringu „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ (edaspidi tervisemõju uuring), mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele. Kokkuvõttes näitasid uuringu tulemused, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle ühe tõenäolise põhjusena võib välja tuua põlevkivi sektori mõju (statistilises analüüsis ilmnes seos nii kogusaaste, põlevkivisektorist põhineva fenooli, benseeni ja peente osakeste saaste ning erinevate hingamisteede ja südameveresoonkonna haiguste vahel). Samas polnud tollel hetkel olemas olnud teadmiste alusel võimalik täpselt määrata mõju ulatust, kuna vaadeldud piirkonnas on tegemist komplekssete probleemidega, nagu pärandreostus, põlevkivitööstusega mitte seotud reostus, keeruline sotsiaalmajanduslik olukord, riskikäitumine jne, mis avaldavad niisamuti mõju elanike tervisele. Biomonitooringu abil võimalik seostada põlevkivi sektori mõju otseselt tervisele (eeldusel, et leitakse asjakohane biomarker). 2) „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ 2014-2015. a. tervisemõju uuringu raames hinnati elanike kokkupuudet saastunud joogiveega, mille põhjal arvutati välja elanikkonna terviserisk ja küsitluse põhjal hinnati ka elanike joogivee riskide tunnetust. Uuringu tulemustes toodi välja, et arvestades põhjavee seire andmeid ja erinevate keskkonnauuringute tulemusi, peab olema kõrgendatud valvsus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Ordoviitsiumi ja Kvaternaari Vasavere veekihtidest ammutatava joogivee kvaliteedi järelevalve osas. Ühisveevärkides uuritakse riikliku järelevalve käigus näitajaid, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", siis antud uuringu käigus planeeritakse uurida selliseid keemilisi näitajaid (nt benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, fenoolid, baarium, naftasaadused), mida ei määrata rutiinsel joogivee seirel, kuid mida on leitud antud piirkonna põhjaveeseire käigus ja mis võivad ohustada Virumaa elanike tervist. Seetõttu tuleb uurida võimalikke põlevkivitööstusest tulenevaid kemikaale eelnimetatud veekihtide joogivees. 3) „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“ Projekti eesmärgiks on Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid kasutades uurida kas ja kuidas põlevkivitööstusest tulenev saaste avaldab mõju laste sünninäitajatele nagu sünnikaal ja enneaegsete sündide osakaal. Selleks uuritakse Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid võrdlevalt teiste Eesti piirkondade laste näitajatega. Uurimistöid, kus mitmesuguste registrite andmete alusel uuritakse erinevate haiguste ja neid mõjutavate tegurite vahelisi seoseid, on maailmas (sh Põhjamaades) edukalt läbi viidud juba aastakümneid. Aastakümnete jooksul kogutud registri andmed võimaldavad teha ka võrdlusuuringuid ja pikaajalisi põlvkondade uuringuid. Epidemioloogilisi uuringuid raseduse, sünnitusabi ja vastsündinute terviseseisundi kohta on Eestis võimalik teha kasutades Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid. Kuna erinevaid geograafilisi piirkondi iseloomustavad ka erinevad olud nagu joogivee- ja õhukvaliteet, siis tuleb uuringute läbiviimisel ka seda arvestada, sest rasedate emade kaudu puutub ka loode kokku joogivee- ja välisõhu saastega. Viimastel aastatel on ilmunud hulgaliselt uurimusi, mis näitavad peente osakeste, SO2 jt peamiste saasteainete seoseid sünninäitajatega. Nende alusel on emadel, kel oli esimesel trimestril suurem kokkupuude, kõrgem tõenäosus enneaegseks sünniks, lapse madalaks sünnikaaluks ja preeklampsiaks. Samas on väga vähe uuringuid, mis keskenduksid enneaegsete sündide ja madala sünnikaalu riskile saastunud tööstusaladel. Lisaks puuduvad siiani andmed selle kohta, kuidas võiks põlevkivitööstusest tulenev saaste mõjutada laste sünninäitajaid. Uurides viimasel kümnel aastal sündinud lapsi on võimalik hinnata, kas põlevkivisektori mõju avaldub endiselt ehk kas mõjutatud on ka praegu sündinud, kui keskkonna kvaliteet on paranenud ja tegemist ei ole enam aastakümnete taguse saastega. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" rakendusplaani ühe eesmärgi - põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine - alategevusena on toodud põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine. Selle tegevuse alategevusteks on omakorda eelnimetatud uuringute läbiviimine. Tegemist on keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamisega, sest teatavasti on Ida-Virumaa Eesti suurim tööstuspiirkond, kus lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke saasteaineid. 3 Sotsiaalministeerium leiab, et eelnimetatud uuringute planeeritavate tulemuste järele on tegelik sisuline vajadus ning uuringu planeeritavad tegevused on selleks kohased. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse terviseala asekantsler Lisaadressaat: Terviseamet Ramon Nahkur 626 9149 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel