Keskkonnainvesteeringute keskus SA
[email protected] Meie 21.03.2018 nr 5.1-3/923-1
Toetuskiri projektidele
Sotsiaalministeerium toetab Terviseameti järgmiseid projektitaotlusi:
1) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad
ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“
Esimene biomonitooring Eestis viidi läbi Eksperimentaalses ja Kliinilises Meditsiini Instituudi
juhtimisel aastatel 1982 – 1987, mil uuriti toksiliste elementide Pb, Cd, Hg sisaldust veres ja
juustes Eestimaa erinevates piirkondades. Uuritavad ei olnud igapäevaelus kontaktis
uuritavate elementidega. Elanike paiksus oli vähemalt 5 aastat, töö- ja kodukoht asusid
samas piirkonnas, vanus 20 – 60 aastat. Kõige suurem Pb ja Cd sisaldus juustes ja veres oli
põlevkivipiirkonna elanikel, kõige suurem Hg sisaldus aga rannikupiirkonnas. Sellest ajast
saadik ei ole teostatud Eestis enam ühtegi suuremat uuringut toksiliste elementide
määramiseks elanikkonna hulgas.
Terviseamet viis 2014-2015. a. Ida- ja Lääne-Virumaal läbi uuringu „Põlevkivisektori
tervisemõjude uuring“ (edaspidi tervisemõju uuring), mille eesmärk oli välja selgitada
põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele.
Kokkuvõttes näitasid uuringu tulemused, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on mitme
näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle ühe tõenäolise põhjusena võib välja tuua
põlevkivi sektori mõju (statistilises analüüsis ilmnes seos nii kogusaaste, põlevkivisektorist
põhineva fenooli, benseeni ja peente osakeste saaste ning erinevate hingamisteede ja
südameveresoonkonna haiguste vahel). Samas polnud tollel hetkel olemas olnud teadmiste
alusel võimalik täpselt määrata mõju ulatust, kuna vaadeldud piirkonnas on tegemist
komplekssete probleemidega, nagu pärandreostus, põlevkivitööstusega mitte seotud
reostus, keeruline sotsiaalmajanduslik olukord, riskikäitumine jne, mis avaldavad niisamuti
mõju elanike tervisele. Biomonitooringu abil võimalik seostada põlevkivi sektori mõju otseselt
tervisele (eeldusel, et leitakse asjakohane biomarker).
2) „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide
joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“
2014-2015. a. tervisemõju uuringu raames hinnati elanike kokkupuudet saastunud
joogiveega, mille põhjal arvutati välja elanikkonna terviserisk ja küsitluse põhjal hinnati ka
elanike joogivee riskide tunnetust. Uuringu tulemustes toodi välja, et arvestades põhjavee
seire andmeid ja erinevate keskkonnauuringute tulemusi, peab olema kõrgendatud valvsus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ordoviitsiumi ja Kvaternaari Vasavere veekihtidest ammutatava joogivee kvaliteedi
järelevalve osas. Ühisveevärkides uuritakse riikliku järelevalve käigus näitajaid, mis on
kehtestatud Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", siis antud uuringu käigus planeeritakse uurida
selliseid keemilisi näitajaid (nt benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, fenoolid, baarium,
naftasaadused), mida ei määrata rutiinsel joogivee seirel, kuid mida on leitud antud piirkonna
põhjaveeseire käigus ja mis võivad ohustada Virumaa elanike tervist. Seetõttu tuleb uurida
võimalikke põlevkivitööstusest tulenevaid kemikaale eelnimetatud veekihtide joogivees.
3) „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste
sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate
küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“
Projekti eesmärgiks on Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid kasutades uurida kas ja
kuidas põlevkivitööstusest tulenev saaste avaldab mõju laste sünninäitajatele nagu sünnikaal
ja enneaegsete sündide osakaal. Selleks uuritakse Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud
laste sünninäitajaid võrdlevalt teiste Eesti piirkondade laste näitajatega. Uurimistöid, kus
mitmesuguste registrite andmete alusel uuritakse erinevate haiguste ja neid mõjutavate
tegurite vahelisi seoseid, on maailmas (sh Põhjamaades) edukalt läbi viidud juba
aastakümneid. Aastakümnete jooksul kogutud registri andmed võimaldavad teha ka
võrdlusuuringuid ja pikaajalisi põlvkondade uuringuid. Epidemioloogilisi uuringuid raseduse,
sünnitusabi ja vastsündinute terviseseisundi kohta on Eestis võimalik teha kasutades Eesti
Meditsiinilise Sünniregistri andmeid.
Kuna erinevaid geograafilisi piirkondi iseloomustavad ka erinevad olud nagu joogivee- ja
õhukvaliteet, siis tuleb uuringute läbiviimisel ka seda arvestada, sest rasedate emade kaudu
puutub ka loode kokku joogivee- ja välisõhu saastega. Viimastel aastatel on ilmunud
hulgaliselt uurimusi, mis näitavad peente osakeste, SO2 jt peamiste saasteainete seoseid
sünninäitajatega. Nende alusel on emadel, kel oli esimesel trimestril suurem kokkupuude,
kõrgem tõenäosus enneaegseks sünniks, lapse madalaks sünnikaaluks ja preeklampsiaks.
Samas on väga vähe uuringuid, mis keskenduksid enneaegsete sündide ja madala
sünnikaalu riskile saastunud tööstusaladel. Lisaks puuduvad siiani andmed selle kohta,
kuidas võiks põlevkivitööstusest tulenev saaste mõjutada laste sünninäitajaid. Uurides
viimasel kümnel aastal sündinud lapsi on võimalik hinnata, kas põlevkivisektori mõju avaldub
endiselt ehk kas mõjutatud on ka praegu sündinud, kui keskkonna kvaliteet on paranenud ja
tegemist ei ole enam aastakümnete taguse saastega.
"Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" rakendusplaani ühe eesmärgi -
põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine -
alategevusena on toodud põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju
inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine. Selle tegevuse alategevusteks on
omakorda eelnimetatud uuringute läbiviimine. Tegemist on keskkonnast tulenevate
terviseriskide ohjamisega, sest teatavasti on Ida-Virumaa Eesti suurim tööstuspiirkond, kus
lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke
saasteaineid.
3
Sotsiaalministeerium leiab, et eelnimetatud uuringute planeeritavate tulemuste järele on
tegelik sisuline vajadus ning uuringu planeeritavad tegevused on selleks kohased.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler
Lisaadressaat:
Terviseamet
Ramon Nahkur 626 9149
[email protected]