Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 20.03.2018 nr 4/78 Seisukoha küsimine ü l etunnitöö hüvitamisel vaba ajaga Lugupeetu d Jevgeni Ossinovski! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Sotsiaalministeeriumi poole selgituse küsimisega seoses ületunnitöö tasustamisel vaba ajaga. Kaubanduskoda leiab, et olukorras, kus ületundide tegemise eest antakse töötajale vaba aega, ei ole täiendavat tasustamist või hüvitamist ette nähtud. Meie pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole tuleneb Tööinspektsiooni vastuses Kaubanduskojale. Kaubanduskoda pöördus Tööinspektsiooni poole ettepanekuga muuta Tööinspektsiooni juhendi „Töö- ja puhkeaeg 2016“ leheküljel 5 toodud näidet selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada, et olukorras, kus ületundide tegemise eest antakse töötajale vaba aega, ei ole täiendavat tasustamist või hüvitamist ette nähtud. Tööinspektsiooni juhendis sisalduv näide: „Näide. Töötaja leppis tööandjaga kokku, et teeb reedel peale tavapärase kaheksa tunni ka neli tundi ületunnitööd, mis hüvitatakse esmaspäeval vaba ajaga. Töötajal tekkis aga segadus, mille eest ja millises summas tööandja talle maksma peab. Personalijuht selgitas töötajale, et ületunnitöö hüvitatakse tasulise vaba ajaga, see tähendab: 1) reedel töötatud tavapäraste töötundide ja ületundide eest ehk 8 + 4 = 12 tunni eest makstakse talle kokkulepitud töötasu ühekordselt; 2) esmaspäeval võimaldatakse talle neli tundi vaba aega tavapärase tööaja arvelt ehk ta peab sel päeval tööl olema kaheksa tunni asemel neli tundi, aga seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest.“ Kahjuks tekib eelpool toodud näite puhul ebakõla, sest näites on toodud, et ületundide eest antakse vaba aega, kuid vaba aja eest saab töötaja ka kokkulepitud töötasu. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline käsitlus vastavuses töölepingu seadusega ning ka Kaubanduskoja liikmetele on antud näitest tingituna tekkinud segadus seoses sellega, kuidas Tööinspektsioon ületunni regulatsiooni tõlgendab. T ööinspektsioon oma vastuses Kaubanduskojale tõi välja, et viidatud juhend on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumiga ning juhendis toodud näide põhineb Sotsiaalministeeriumi selgitustel (edaspidi: S o M selgitused). Seetõttu pöördubki Kaubanduskoda Sotsiaalministeeriumi poole, et küsida Sotsilaaministeeriumi seisukohta ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga. Järgnevalt põhjendab Kaubanduskoda Sotsiaalministeeriumile oma seisukohta seoses ületunnitöö tasustamisel vaba ajaga. Ületunnitöö on reguleeritud t öölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 44. Eeltoodud paragrahvi lõige 6 sätestab, et t ööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. S o M selgistustes on ületunnitöö kohta toodud välja järgnev: „Ü letunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis“ kui tavaline töötund . Seetõttu, ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.” Kaubanduskoja s eisukoht eelnevale lõigule on , et SoM selgitustes on mõeldud olukorda, kus töötajale makstakse ületundide eest ühekordset tasu ja antakse vaba aega töötaja tavapärasel puhkeajal. Ehk olukorras, kus tööandja annab vaba aega töötaja tavapärasele puhkeajale, langeb töötaja teenistus (töötaja on teinud rohkem tööd samasuguse palga eest). Samas, kui tööandja hüvitab ületunnitöö vaba aja andmisega töötaja tavapärasest tööajast, ei lange töötaja võimalik töötasu, ning on tegemist piisava kompenseerimisega. Kau banduskojale teadaolevalt on teatud liikmes riikides , kus seadusega on lubatud ületunnitöö eest vaba aega anda , ning mis on liitunud Parandatud ja t äiendatud Euroopa so tsiaalharta artikliga 4, leitud , et kui tööandja ning töötaja on leppinud kokku ületunnitöö eest vaba aja andmisega, ei maksta töötajale eraldi kompensatsiooni (näiteks Tšehhi, Saksamaa). Põhjamaades, kus enamik töölepingute põhimõtted tulenevad kollektiivlepingutest, mitte seadustest, kehtib üldine põhimõte, et ületunnitöö eest ei maksta, kui antakse töötajale vaba aeg. Soome töötunni seadus, mis kohaldub, kui tööleping pole kokku lepitud kollektiivlepingu alusel, on lubatud poolte kokkuleppel anda vaba aega ületunnitöö eest. Vaba aja andmise puhul ei maksta ületunnitöö eest. Poola töökoodeksi kohaselt saab töötaja ületunnitöö eest tasu või antakse talle vaba aega. Mõlemat ei saa. Kui töötaja küsib ületunni eest vaba aega, saab ta vaba aega tehtud ületundide kohta. Kui aga tööandja annab vaba aega, siis töötaja saab 50% rohkem vaba aega. Poola on ka erandiks, et vaba aja andmisel antakse rohkem vaba aega, kui tehti ületunde. Samas antud võimalus on otseselt seadusesse kirjutatud ning ei kehti siis, kui töötaja soovib ületundide eest vaba aega. Tööinspektsiooni juhendis toodud näide läheb vastuollu ka töölepingu seadusega. Täpsemalt ül etunnitöö reguleerimise põhimõtetega , milleks on töötaja tervise kaitse ja piisava puhkeaja tagamine. Näites toodud olukorras peab tööandja tasuma töötajale nii ületundide kui ka vaba aja eest, mistõttu tööandja kulud on kahekordsed. Kui tööandja tasuks ainult ületundide eest ning vaba aega ei annaks, oleks tööandja kulud 1.5 kordsed. Viimane ajendaks tööandjat mitte andma töötajale ületundide eest vaba aega, vaid hüvitama need rahas, mis aga tähendaks töötajale suuremat töökoormust. Seetõttu võib kannatada töötaja tervis, sest eelnimetatu ei saa piisavalt puhkeaega. Samuti vähendaks juhendis toodud käsitlus töötajal võimalust saada vaba aega töötaja enda soovil. Üsna levinud on praktika, kui töötajal on vaja isiklikel põhjustel varem ära saada, teeb ta eelneval päeval pikema tööpäeva. Kuid lähtudes Tööinspektsiooni juhendist, peaks tööandja sellisel juhul tasuma töötajale ületunnid kahekordselt – see aga välistaks tööandja poolset luba töötajal enam vaba aega võtta, sest tööandjale on odavam tööta ja soovidele mitte vastu tulla. Näiteks töötaja soovib reedel minna töölt ära neli tundi varem enne oma tööaja lõppu. Töötaja lubab tööandjale, et järgmisel nädal al töötaja töötab neljal päeval ühe tunni kauem oma tavalisest tööajast. Kui arvestada Tööinspektsiooni juhendis toodud näidet, siis tööandja peaks tasuma töötaja eest järgmistel päevadel tehtud ületunnid ning reedesel päeval peaks samuti kogu tavalise päeva tasustama (k.a. neli tundi, kus töötaja ei ole tööl). Nii leiakski tööandja, et odavam on tööandjale mitte vastu tulla ning töötaja ei saagi reedest päeva vabaks. TLS § 46 lg-s 1 on välja toodud eeldus, et täistööaeg on 40 tundi nädalas ning ületunnitöö puhul tuleb järgida tööaja üldist piirangut TLS § 46 tähenduses, mis sätestab, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Kui töötajale antakse ületundide eest vaba aega, kas samal nädalal, kui ta ületunnid tegi või järgnevatel nädalatel, tuleks keskmine töötundide arv nädalas sama, mis töölepingus on töötaja ja tööandja poolt kokku lepitud. Sellisel juhul võib öelda, et töötaja pole otseselt ületunde teinud. Viimasena toob Kaubanduskoda välja, et ületunnitöö on tööandja ja töötaja poolne kokkulepe. Töötaja ei pea nõustuma ületundide tegemisega. Ainult erandjuhtudel, eelõige kahju tekkimise ärahoidmiseks, võib tööandja nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist. Seega ületunnitööd ei saa küsida ainult tööandja, seda võib teha ka töötaja, kes soovib teatud põhjustel mingil tööpäeval saada vaba aega. Seetõttu tuleks grammatiliselt tõlgendada TLS § 44, ning leida, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga töötaja tavapärasest tööajast ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses ning tööandja ei kanna täiendavaid kulusid. Ainult juhul, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku ületunnitöö hüvitamise rahas, mitte vabas ajas, maksab tööandja töötajale 1.5 kordset töötasu. Sellest tulenevalt küsime Sotsiaalministeeriumi seisukohta ületunnitöö tasustamisel vaba ajaga ning kas Sotsiaalministeerium nõustub Kaubanduskoja seisukohaga, et olukorras, kus töötajale antakse ületundide eest vaba aega, ei ole vaba aeg tasustatav ning töötajale ei ole ette nähtud lisaks vabale ajale täiendavat kompensatsiooni või hüvitist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Lisa 1 – Kaubanduskoja pöördumine Tööinspektsiooni poole Lisa 2 – Tööinspektsiooni vastus Kaubanduskojale Koostanud: Indrek Tops
[email protected] 6040071
Tööinspektsioon Mäealuse 2/2 (B-hoone) 12618 TALLINN Meie 04 . 01 .201 8 nr 4/ 5 Tööispektsiooni juhendi muutmise ettepanek Lugupeetud Maret Maripuu ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Tööinspektsiooni poole ettepanekuga muuta Tööinspektsiooni juhendi „Töö- ja puhkeaeg 2016 “ leheküljel 5 toodud näidet selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada , et olukorras, kus ületundide tegemise eest antakse töötajale vaba aega, ei ole täiendavat tasustamist või hüvitamist ette nähtud. „ Näide. Töötaja leppis tööandjaga kokku, et teeb reedel peale tavapärase kaheksa tunni ka neli tundi ületunnitööd, mis hüvitatakse esmaspäeval vaba ajaga. Töötajal tekkis aga segadus, mille eest ja millises summas tööandja talle maksma peab. Personalijuht selgitas töötajale, et ületunnitöö hüvitatakse tasulise vaba ajaga, see tähendab: 1) reedel töötatud tavapäraste töötundide ja ületundide eest ehk 8 + 4 = 12 tunni eest makstakse talle kokkulepitud töötasu ühekordselt; 2) esmaspäeval võimaldatakse talle neli tundi vaba aega tavapärase tööaja arvelt ehk ta peab sel päeval tööl olema kaheksa tunni asemel neli tundi, aga seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest. “ Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 lõige 6 sätestab, et t ööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Vastavalt TLS kommentaaridele sätestab seadus kaks võimalust ületunnitöö hüvitamiseks: TLS eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu. Kommentaarides on selgitatud, et ü l etunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastavalt TLS-le on töötajale ületundide tegemise eest ette nähtud vaba aja andmine. See tähendab, et olukorras, kus töötaja teeb reedel 4 ületundi ning töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud ületundide rahalises hüvitamises , tuleb esimesel võimalusel töötajale anda 4 tundi vaba aega. Juhul, kui ettevõtja võimaldab seda esmaspäeval tavapärasest tööajast, ei kaasne sellega täiendavat hüvitamist ega tasustamist ning töötaja saab tavapärast töötasu. Kahjuks tekib eelpool toodud näite puhul ebakõla, sest näites on toodud, et ületundide eest antakse vaba aega, kuid vaba aja eest saab töötaja ka kokkulepitud töötasu. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline käsitlus vastavuses töölepingu seadusega ning ka Kaubanduskoja liikmetele on antud näitest tingituna tekkinud segadus seoses sellega, kuidas Tööinspektsioon ületunni regulatsioni tõlgendab . Selles tulenevalt , palume Tööinspektsioonil muuta vastavat juhendit selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et olukorras, kus töötajale antakse ületundide eest vaba aega, ei ole vaba aeg tasustatav ning töötajale ei ole ette nähtud lisaks vabale ajale täiendav at kompensatsiooni või hüvitist. Antud näite arusaadavuse parandamiseks tuleks punktist 2 ära võtta järgmine osa: „ seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi kaheksa tunni eest “ ning asendada see lausega: „seejuures makstakse talle töötasu töötatud 4 tunni eest“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Liisu Lehtsalu
[email protected] 6040072
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie: 04.01.2018 nr 4/5
Toom-Kooli 17,
10130 Tallinn Meie: 15.01.2018 nr 1.4-1/29-1
Vastus ettepanekule
Austatud härra Mait Palts
Pöördusite Tööinspektsiooni poole ettepanekuga muuta Tööinspektsiooni juhendi „Töö- ja puhkeaeg
2016“ leheküljel 5 toodud näidet selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada, et olukorras, kus
ületundide tegemise eest antakse töötajale vaba aega, ei ole täiendavat tasustamist või hüvitamist
ette nähtud. Teete ettepaneku, mille kohaselt näite arusaadavuse parandamiseks tuleks punktist 2
ära võtta järgmine osa: „seejuures makstakse talle ikkagi töötasu kogu selle tööpäeva ehk kõigi
kaheksa tunni eest“ ning asendada see lausega: „seejuures makstakse talle töötasu töötatud 4 tunni
eest“.
Vastuseks Teie ettepanekule selgitame, et viidatud juhend on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumiga,
kes on töölepingu seaduse (TLS) väljatöötajaks. Juhendis toodud näide põhineb
Sotsiaalministeeriumi selgitustel 1 . iimelt ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab
ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga
töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem
kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama
„kallis“ kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg
langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse
kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav tõlgendus tagab
töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu
languse eest. Eelpool nimetatud põhimõte tuleneb ületunnitöö olemusest.
Ehk kui töötaja töötas reedel lisaks tavapärasele tööajale (8 tundi) täiendavalt 4 tundi ja võttis
kokkuleppel tööandjaga vaba aja välja esmaspäeval, siis tuleb töötajale maksta ühekordset töötasu
reedel töötatud 8+4 tunni eest ja ka esmaspäevase päeva eest (s.o 8 tunni eest), millest 4 tundi
töötaja tegelikult tööl ei olnud. Vastupidise tõlgenduse korral, maksaks tööandja töötajale ikkagi vaid
8 + 4 + 4 töötunni eest tavapärast 1-kordset töötasu ehk tasulise vaba aja andmise korral töötaja
täiendavat hüvitist ei saaks, mis pole aga kooskõlas ületunnitöö hüvitamise kontseptsiooniga.
Eelnevat arvesse võttes ei muuda Tööinspektsioon juhendmaterjali „Töö- ja puhkeaeg
2016“ leheküljel 5 toodud näidet, kuivõrd see tugineb seadusandja selgitustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
1
Sotsiaalministeerium. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. – Juura, 2013, lk 92-95.
Arvutivõrgus kättesaadav aadressil : https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf
Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium (
[email protected])
Kairit Ehala
5623 0234
[email protected]
2