MINISTRI MÄÄRUS
20.03.2018 nr 10
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse
nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „-aastane kuni
vanaduspensioniealine“ tekstiosaga „–74-aastane“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) eakas – 65-aastane ja vanem inimene;“;
3) paragrahvi 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 punktist 8 jäetakse välja sõnad „toimepiirkonnas“ ja „toimepiirkonda
kuuluvas“;
5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse arv „6225“ arvuga „5725“;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s
6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega seotud kulud, kui
koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus
on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni
5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.“;
7) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot.
2
(2) Toetuse osakaal on kuni 75% abikõlblikest kuludest.“;
9) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;
10) paragrahvi 10 lõige 6 ja § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 17 lõike 4 punktides 2 ja 5 asendatakse arvud „22“ ja „4“ vastavalt arvudega
„13“ ja „2“;
12) paragrahvi 22 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.“;
13) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.“;
14) määrust täiendatakse paragrahviga 28 järgmises sõnastuses:
„§ 28. Rakendussäte
Projektide suhtes, mille toetuse taotlus esitati rakendusüksusele 01.08.2016–31.10.2016
avatud taotlusvooru raames, kohaldatakse taotlusvooru ajal kehtinud käesoleva määruse § 9
redaktsiooni. “;
15) määruse lisa 2 „Hindamisleht“ ja lisa 3 „Analüüsi vorm“ asendatakse vastavalt käesoleva
määruse lisadega 1 ja 2.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Hindamisleht
Lisa 2. Analüüsi vorm
Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi
määrus) muutmise määrusega (edaspidi eelnõu) tehakse muudatused eesmärgiga tõhustada
toetuse rakendamist ja vähendada halduskoormust.
Määrusega toetatavad tegevused on KOVide toetamine kohustuslike teenuste osutamisel.
Teenused peavad aitama kaasa tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamisele ning
tööturule suundumisele ja/või erivajadusega inimese toimetuleku toetamisele tööturule asumise
võimekuse suurendamiseks.
1.2. Muudatuse koostaja
Määruse muudatused ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]) ja
hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruse 19. mail 2017. a jõustunud redaktsiooni RT I, 16.05.2017, 7.
II Muudatuse sisu
Eelnõu koosneb 16 puntist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse mõistes „tööealine inimene“ esitatud vanusevahemikku, mis oli
varem 18-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene. Muudatuse tulemusena käsitatakse
määruses tööealise inimesena 18–74-aastast inimest. Vanuse ülempiiri muudetakse seetõttu, et
tööjõu-uuringus, kuhu Statistikaameti kirjeldusel on kaasatud kogu tööealine elanikkond,
arvestatakse tööealisteks inimesed, kelle vanus uuringunädalal oli 15–74 aastat.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse mõistete loetelu punktiga 31, milles sätestatakse
eaka mõiste. Eakas on määruse mõistes 65-aastane ja vanem inimene.
Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks termin „toimepiirkond“. Toimepiirkond vähemalt
5000 inimest oli enne haldusreformi määruse nõue, kuid nüüdseks on haldusreformi
tulemusena välja kujunenud uued toimepiirkonnad ja nimetatud nõue ei ole enam vajalik.
Eelnõu punktiga 4 jäetakse määruse § 2 punktis 8 esitatud mõistest „teenuse arendamine“
välja sõnad „toimepiirkonnas“ ja „toimepiirkonda kuuluvas“. Muudatuse tulemusena on teenuse
arendamine määruse mõistes teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda
teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine toimingute
või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku
omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu. Muudatus on seotud eelnõu
punktiga 3 tehtava muudatusega.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 5 lõiget 2. Meetme tegevuses kehtestatakse
täiendavad tingimused ja kord, millega antakse toetust innovaatiliste hoolekandeteenuste
arendamiseks. Sellest tulenevalt tuleb samas meetme tegevuses meetme tegevusele ette
nähtud väljundnäitaja arv jagada ära kahe määruse vahel. Antud määruse osaks jääb 5725
hoolekandeteenuse saajat, kuna põhilist teenuse saajate arvu saab oodata kohaliku
omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) kohustuslike teenuste arendamisest ja pakkumisest.
Innovaatiliste tegevuste meede on ellu kutsutud pigem süsteemi arenduse ja parendamise
mõttes ning ei anna nii suurt teenuse saajate hulka.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 uue lõikega. Määruse § 8 lõikega 51 lisatakse
abikõlblike kulude loetellu koolitamisega seotud kulud, kuna määruse rakendamise käigus on
toetusesaajatel tihti tekkinud olukord, kus teenust osutavat personali tuleb spetsiifilisemate
tööülesannete täitmiseks koolitada. Oluline on, et vastav kulu on abikõlblik üksnes kehtiva
töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava personali koolitamisel ning
koolitus peab olema otseselt seotud teenuse osutamisega. Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav
tegevus, vaid teenuse arenduse üks komponentidest. Piiranguna on sätestatud, et koolituskulud
võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab
olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Viimane kitsendus
on sätestatud selleks, et koolitatav teenust osutav personal jõuaks ka veel tegelikult teenust
osutada, pidades silmas, et projektide kestus on ainult 24 kuud.
Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 7, kuna nimetatud kohustus on
juba sätestatud määruse § 24 lõikes 4. Hindamisakti ja hooldusplaani sidumine kulude
abikõlblikkusega on liigselt piirav. Toetuse saaja kohustust esitada enne teenuse pakkumisega
alustamist RÜ-le vajalikud dokumendid ja hinnata inimese abivajadust ehk koostada
hindamisakt, ei kaotata, tühistatakse dubleeriv säte.
Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 9 lõiget 1, millega sätestatakse toetuse
taotlemiseks uus suurim summa. Muudatuse kohaselt on maksimaalseks toetuse suuruseks
500 000 eurot,
Lisaks muudetakse toetuse ja omafinantseeringu määra, mis on sätestatud määruse § 9 lõikes
2. Muudatuse kohaselt kehtib edaspidi kogu projekti abikõlblikkuse perioodi vältel ühtne toetuse
ja omafinantseeringu määr, mis ei muutu. Ühtne toetuse määr (75%) lihtsustab taotlejate jaoks
eelarve planeerimise protsessi ning suurendab potentsiaalsete taotlejate arvu. Kuivõrd
väljumisstrateegias on arvestatud keskmise toetuse protsendiga, ei sea muudatus ohtu teenuse
hilisemat rahastamist KOV-ide eelarvest ega too kaasa ebavõrdsust taotlejate vahel. Pigem
aitab vältida lühiajaliste projektide taotlemist maksimaalse toetuse saamise eesmärgil.
Eelnõu punktiga 9 jäetakse määruse § 10 lõikest 1 välja teine lause, mis sätestab, et
toimepiirkonna moodustamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus taotlejana kaasama
partnerina vähemalt ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakondlik omavalitsuste liit
vähemalt 50% liitu kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest, kuid toimepiirkonna
miinimumsuurus ei tohi olla väiksem kui 5000 inimest. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3
tehtava muudatusega.
Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 6 ja § 12 lõige 3. Määruse §
10 lõige 6 sätestas nõude, et vähemalt üks taotluses osalev KOV peab olema taotluses
nimetatud teenuseid ka osutanud.
2
Määruse § 12 lõikes 3 sätestatud omavalitsusliitude (edaspidi OVL) liikmete arvu fikseerimine
oli vajalik esimeses voorus, kuna kaasatud liikmete arvust sõltus, millisele maksimaalsele
summale sai OVL toetuse taotluse esitada.
Uue redaktsiooniga tunnistatakse mõlemad nõuded kehtetuks, sest eelneva kogemuse nõue oli
liigselt piirav ning takistas KOV-idel esitada taotlust teenuse kohta, mida nad soovisid arendada,
kuid polnud varem osutanud. OVL-i liikmete arvu fikseerimine ei ole enam vajalik, kuna sellest
ei sõltu taotletava toetuse summa.
Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 17 lõiget 4, kuna esimese vooruga võrreldes on
hindamiskriteeriume muudetud. Eemaldatud on toimepiirkonna nõue ning taotleja/partneri
eelneva teenuseosutamise kogemuse nõue. Jätkusuutlikkuse hindepunkte on vähendatud 4-lt
2-le, kuna hindamisskaala muudatuse tõttu (varem 46, muudatuse järel 35) oleks
jätkusuutlikkuse punktid omandanud ebaproportsionaalselt suure osakaalu. Jätkusuutlikkus on
kindlasti oluline kriteerium, kuid antud teenuste puhul on tegu teenustega, mida KOV on
kohustatud pakkuma vajadusest lähtuvalt. Seega võib tekkida olukord, kus KOV-il kaob vajadus
kõiki määruses nimetatud teenuseid samas mahus edaspidi pakkuda.
Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 22 lõiget 1, kus sätestatakse, et seirearuanded
esitatakse ainult e-toetuste registri kaudu. Samuti täpsustatakse seirearuande esitamise korda
ja päeva, mida loetakse registri rikke korral aruande esitamise päevaks.
Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 22 lõikega 11. Täiendus on vajalik, kuivõrd
kehtivas määruses ei ole sätestatud tähtaega projekti lõpparuande esitamiseks.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määrust §-ga 28. Paragrahviga lisatakse rakendussäte, mis
piirab § 9 kohaldamise teise, 2018. aastal avatava taotlusvooruga. Kuivõrd esimese vooru
taotlemine on juba toimunud, siis esimeses voorus toetust saanud projektidele ei laiene
määruse §-s 9 tehtud toetuse maksimaalse summa ja osakaalu muudatus.
Eelnõu punktidega 15 ja 16 muudetakse ja täiendatakse määruse lisasid. Määruse lisa 2
„Hindamisleht“ ja lisa 3 „Analüüsi vorm“ asendatakse uute lisadega uues sõnastuses.
III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
IV Määruse mõjud
Enamik määruse muudatusi on tehnilise iseloomuga, kuid allpool on põhjendatud muudatusi,
mis aitavad kaasa määruse paremale rakendamisele ning suurendavad taotlejate arvu.
3
Koolituste lisamine abikõlblike kulude hulka kergendab toetuse saajal teenusepakkuja valikut,
kuna võimaldab koolituste pakkumist teenust vahetult osutavale personalile ning seeläbi on
võimalik tagada teenuste kvaliteetsem osutamine.
Toetuse suurima summa muudatus võimaldab suunata toetusraha regionaalselt just sinna, kus
seda kõige enam vajatakse. Muudatusega võetakse toetuse määramisel arvesse piirkondlikke
eripärasid ning konkreetses KOV-is elavate puudega inimeste ja eakate arvu.
Suurimat mõju omab eelnõu punktiga 9 tehtav muudatus, millega kaotatakse nõue, et toetust
taotlev KOV peab olema neid teenuseid, mille arendamiseks ja osutamiseks ta toetust küsib, ka
varem osutanud, ning toimepiirkonna kaotamise nõue. Esimese vooru ajal ja järel andsid KOV-
id tagasisidet, et nimetatud tingimused on liigselt piiravad ning takistavad teenuste
(välja)arendamist juhul, kui ükski KOV antud maakonnas ei ole nimetatud teenust osutanud.
Piirangu kadumine avaldab kindlasti soodustavat mõju taotlejate arvule.
Sotsiaalsed mõjud
Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena laieneb toetust taotleda saavate KOV-ide ring.
Seetõttu suureneb nende isikute ring, kellele saab teenuseid pakkuda. Sotsiaalteenuste
arendamise ja osutamise toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust
ning seeläbi suunduda/naasta tööturule või suurendada töökoormust. See omakorda parandab
leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Muudatuse tulemusena paraneb
täisealistele erivajadustega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus. Sellega
paranevad suurema hulga sihtrühma võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses
keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul) ning ennetatakse nende
institutsionaalsetele teenustele sattumist, samuti väheneb pereliikmete hoolduskoormus.
Kokkuvõttes võib selle muudatuse, millega kaotatakse KOV-i kohustus omada varasemat
kogemust taotluses nimetatud teenuse või teenuste osutamisel, mõjusid hinnata suureks.
Mõju majandusele
Hoolduskoormuse vähendamist toetavate sotsiaalteenuste pakkumine mõjutab tööturgu, sest
annab võimaluse seni hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajatel tööturul osaleda.
Suurenev taotlejate arv omab positiivset mõju majandusele seeläbi, et koos suurema hulga
taotlejatega on teenuste osutamine võimalik suuremas mahus. Sellega seoses suureneb
hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajate võimalus tööturul osaleda.
Mõju võib hinnata keskmiseks, kuivõrd suureneda võib küll tööjõu hulk, kuid reaalset tööle
asumist see ei mõjuta.
Mõju regionaalarengule
Muudatusega kaotatakse piirangud, mis jätsid taotlejate ringist välja KOV-id, kellel puudus
varasem kogemus taotluses nimetatud teenus(t)e või teenuse osutamisel. Muudatuse
tulemusena on võrdne võimalus toetuse taotlemiseks kõigil KOV-idel. Seega võib mõju hinnata
suureks.
Täiendavate sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed
võimalused kõigile kohalikele omavalitsustele pakkuda täiendavaid hoolduskoormust
leevendavaid sotsiaalteenuseid. Eestis on andmed kohalikes omavalitsustes pakutavate
4
hoolduskoormust leevendavate teenuste kohta, kuid puudub ülevaade teenuste tegelikust
vajadusest.
Muudatus ei avalda mõju järgmistes mõjuvaldkondades: keskkonnamõjud; mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele; mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muutmisega kulusid ega tulusid ei kaasne.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ja
Sihtasutusele Innove.
Määrus kooskõlastati märkustega, kommentaaride tabel on määrusele lisatud.
5
Sotsiaalkaitseministri määruse „Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord““
muutmise seletuskiri
Lisa
Kommentaarid sotsiaalkaitseministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“” muutmise eelnõule
Teema või säte Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja mõte, mõju Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
§ 22 lõige 11 Innove Täiendada sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a Täiendus on vajalik, kuivõrd kehtivas määruse sõnastuses ei ole sätestatud Arvestatud.
määruse nr 44 „Meetme tähtaega projekti
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ lõpparuande esitamiseks.
elluviimiseks struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord“ §-i 22 lõikega 11 järgmises
sõnastuses:
„(11) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.“
Lisa 6 Innove Soovime täpsustada lisas „Analüüsi vorm“ Osaliselt arvestatud, selgitatud.
kajastatavate andmete seisu. Vastavalt vormile tuleb
tabelis kajastada andmeid seisuga 01.01.2017 kehtiva
Puudega inimeste andmed on 2017. 1 jaan seisuga ja seal
puude raskusastmega inimeste arv
on juba arvestatud ka külade liikumisega.
(taandatult uuele haldusjaotusele, sh külade
Elanike arvu osas võtame aluseks 2018. 1 jaan seisu.
liitumisega ei ole arvestatud). Arvestades, et
haldusreformi tulemusena võisid vallad liituda ka
selliselt, et osad külad liikusid teise valla
koosseisu, jääb ebaselgeks, kuidas arvestatakse kehtiva
puude raskusastmega inimeste arv
taandatult uuele haldusjaotusele. Teeme ettepaneku
võtta aluseks andmed seisuga 01.01.2018.
§ 8 lõige 51 RaM Eelnõu punktis 5 sõnastada § 8 lisanduv lõige 51 Juhime tähelepanu, et ühendmääruse § 2 lõikes 1 ja antud määruse § 8 lõike 1 ja Arvestatatud osaliselt, selgitatud.
järgmiselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 3 alusel saab lugeda abikõlblikuks kulud, mis tekivad §-s 6 nimetatud tegevuste Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid teenuse
sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 6 elluviimisel. Kõnealuses §-s ei ole koolitus meetmest toetatav tegevus ja arenduse üks komponentidest. Seega ei ole seda vajalik
nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali selgituste kohaselt ei ole koolituskulu kavandatud tekkima mitte tegevuste lisada eraldi paragrahvi 6 toetatava tegevusena.
koolitamiskulud, kui koolitataval on teenuse tegemisel, vaid enne nendega alustamist. Sellisel juhul on risk, et koolituskulude Paragrahvis 6 on sätestatud teenuste arendamine ja
osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping hüvitamine ei ole tegelikkuses abikõlblik. Selle riski maandamiseks tuleb vaadata pakkumine, mis katab ka koolitustegevused. Seletuskirja
ning koolitus on otseselt vajalik teenuse osutamiseks. üle toetatavad tegevused ja neid sobivalt kohandada. on täiendatud.
Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5%
ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus
peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi algust.“.
1
Teema või säte Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja mõte, mõju Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused
§ 8 lõige 7 RaM Palume eelnõu punktis 6 olevat muudatust mitte teha, Mitte arvestatatud.
me ei kooskõlasta muudatust tunnistada kehtestuks § Toetuse saaja kohustust esitada enne teenuse
8 lõige 7. Muudatust põhjendatakse selgitusega, et § 8 pakkumisega alustamist RÜle vajalikud dokumendid ja
lõikes 7 nimetatud kohustus on juba sätestatud hinnata inimese abivajadust ehk koostada hindamisakt, ei
määruse § 24 lõikes 4. Määruse § 8 lõikes 7 ei ole kaotata. Tühistatakse dubleeriv säte. Seletuskirja
sätestatud kohustus, vaid kulude abikõlblikuks selgitust on täiendatud.
lugemise kriteerium, mida § 24 lõige 4 ei kata.
Seletuskiri RaM Palume täiendada seletuskirja punkti 10, lisades Täpsustada sätte sõnastust ja reguleerimisala. Arvestatud.
kriteeriumi „projekti jätkusuutlikkus“ hindepunktide Seletuskirja on täiendatud.
vähendamise põhjenduse.
§ 8 lõige 4 EMOL Määruse § 8 lõige 4 sätestab, et abikõlblik on Transpordi komponent on toetatavate teenuste kuludes olulise tähtsusega. Jääb Mitte arvestatatud.
sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja selgusetuks, millel põhineb transpordikulude abikõlblikkuse määr. Näiteks
teenuse osutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei Võrumaa Omavalitsuste Liidul on kogemus eelmises sarnases toetuste voorus Transpordikuludele kehtestatud piirangu on tingitud
moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblike tugiisiku teenuse korraldamisega. On täiesti tavaline, et hajaasustusega määruse eesmärgist, millega soovime toetada just
kogukulude eelarvest. piirkonnas tugiisiku teenuse osutamiseks läbib tugiisik 800 km kuus, et jõuda määruses nimetatud sotsiaalteenuste arendamist ja
Teeme ettepaneku kogu teenuse vahetu osutamisega piirkonna klientide juurde. Kliendid elavad laiali suurel territooriumil ja teed ei osutamist. Käesoleva määruse eesmärgiks ei ole otseselt
seotud transpordikulu lugeda abikõlblikuks. lähe alati otse külast-külasse vaid teedevõrgust tulenevalt tekivad väiksemad ja sihtrühmale sotsiaaltranspordi teenuse osutamine.
suuremad ringid. Kuna hajaasustusega piirkondade omavalitsustel on niigi Kitsendav säte annab võimaluse toetust suunata määruse
teenuse osutamisega seotud kulud kliendi kohta suuremad kui tiheasustusega § 6 nimetatud teenuste arendamiseks ja osutamiseks.
piirkonnas, siis ei ole õiglane seada toetuste saamisel nad täiendavalt Sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks planeerib
ebavõrdsemasse olukorda, kus etteantud määra ületav transpordikulu tuleb ministeerium sotsiaaltranspordi teenuse arendamist ja
KOVil kanda. Seletuskirjast ei selgu, milline on risk, kui transpordikuludele osutamist eraldi tegevusena.
piirangut mitte seada.
§ 9 lõike 1 EMOL Teeme ettepaneku, et kui eesmärgiks on piirkondlikke Eelnõuga kavandatava § 9 lõike 1 muutmise (toetussummade diferentseerimine Mittearvestatud, selgitatud.
eripärasid arvesse võtta, siis peab toetuse eakate ja puudega inimeste arvu järgi) eesmärk on seletuskirja kohaselt soov
maksimummäära arvutamises, lisaks absoluutarvule, suunata raha nendele KOVidele, kes seda enim vajavad. Analüüsides määruse Diferetseeriv säte on määrusest eemaldatud. Projektidel
arvestama ka puudega ja eakate inimeste osakaalu eelnõu lisas 6 toodud andmeid on näha, et selline diferentseerimine loob suuresti on taotlemiseks ühtne maksimaalne summa 500 000
rahvaarvust. eelise suure rahvaarvuga KOV-idele, mitte aga suurema erivajadustega ja eakate eurot.
osakaaluga KOV-idele. Näiteks kõige suurem puudega ja eakate inimeste osakaal
(43,3%) on 5645 elanikuga Mustvee vallas. Pakutud toetuse arvestamise mudeli
järgi loetakse Mustvee aga madalama toetusmäära saajaks. Saue vald, kus
puudega ja eakate inimeste osakaal on Eesti keskmisega võrreldes väike (17,9%),
kvalifitseerub keskmise toetusmäära saajaks. Kuna diferentseerimise aluseks
olevad vahemikud on väga suured, siis väiksema rahvaarvu ning suurema eakate
ja puudega inimeste osakaaluga KOVide puhul reaalselt piirkondlikke eripärasid
sellise toetuse suuruse arvestamise mudeliga ei arvestata.
2
Sotsiaalkaitseministri … . märtsi 2018. a määrus nr.......
„Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa 2
Täidab rakendusüksus
Taotluse nimi
Taotluse tunnusnumber (SFOS kood)
Hindamisele andmise kuupäev
Hindamislehe tagastamise tähtpäev
Hindamisleht Maksimum- Hinne
hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 8
saavutamisele
1.1 Projekti panus meetme eesmärkidesse 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti valdkonnad“ ja andmeväli „projekti eesmärk ja
tulemused“)
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„näitajad“)
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
1.3 Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 4
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„näitajad“)
Selgitus punkti 1.3 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus 13
2.1 Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorra 4
kaardistusest ja hetkeolukorra analüüsist lähtuvalt.
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ,
„näitajad“ ja „tegevused“, lisa 3 (Analüüsi vorm))
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
2.2 Projekti sekkumisloogika 3
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad
„projekti kirjeldus“, „näitajad“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
2.3 Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 3
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
2.4 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse „projekti kirjeldus“
andmeväli „riskianalüüs“ ja alajaotuse andmeväli
„tegevused“)
Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta:
2.5 Partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse 1
(E-toetuse taotlusvormi alajaotus partnerid)
Selgitus punkti 2.5 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus 8
3.1 Projekti üldine kuluefektiivsus 3
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad
„projekti eesmärk ja tulemused“ „ näitajad“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
3.2 Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja 3
mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast
(E-toetuse taotlusvormi alajaotus „tegevused“ ja „eelarve“
alajaotuse andmeväli „tegevuste eelarve“)
Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:
3.3 Projekti tegevusteks planeeritud kulu ning taotlusvormide 2
kooskõla ja arusaadavus
(E-toetuse taotlusvormi alajaotuse andmeväljad
„tegevused“ ja „eelarve“)
Selgitus punkti 3.3 hinnangute kohta:
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4
2
4.1 Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4
(E-toetuse taotlusvormi alajaotuse andmeväli „tegevused“
ja S- või H-veebileht)
Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta:
5. Jätkusuutlikkus 2
5.1 Projekti jätkusuutlikkuse analüüs 2
(E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „projekti
tulemuste jätkusuutlikkus“)
Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta:
Maksimaalne üldhinne 35
Ettepanek1:
rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus:
rahuldada taotlus taotletud mahus.
Ekspert 1 Ekspert 2
Eksperdi nimi
Allkiri
Kuupäev
1
Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem
3