dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 20. märts 2018
Viit
10
Registreeritud
20. märts 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎10 20.03.2018 Määrus.bdoc764 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 20.03.2018 nr 10 Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „-aastane kuni vanaduspensioniealine“ tekstiosaga „–74-aastane“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) eakas – 65-aastane ja vanem inimene;“; 3) paragrahvi 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 punktist 8 jäetakse välja sõnad „toimepiirkonnas“ ja „toimepiirkonda kuuluvas“; 5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse arv „6225“ arvuga „5725“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.“; 7) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot. 2 (2) Toetuse osakaal on kuni 75% abikõlblikest kuludest.“; 9) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 10) paragrahvi 10 lõige 6 ja § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 17 lõike 4 punktides 2 ja 5 asendatakse arvud „22“ ja „4“ vastavalt arvudega „13“ ja „2“; 12) paragrahvi 22 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.“; 13) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.“; 14) määrust täiendatakse paragrahviga 28 järgmises sõnastuses: „§ 28. Rakendussäte Projektide suhtes, mille toetuse taotlus esitati rakendusüksusele 01.08.2016–31.10.2016 avatud taotlusvooru raames, kohaldatakse taotlusvooru ajal kehtinud käesoleva määruse § 9 redaktsiooni. “; 15) määruse lisa 2 „Hindamisleht“ ja lisa 3 „Analüüsi vorm“ asendatakse vastavalt käesoleva määruse lisadega 1 ja 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Hindamisleht Lisa 2. Analüüsi vorm Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muutmise määrusega (edaspidi eelnõu) tehakse muudatused eesmärgiga tõhustada toetuse rakendamist ja vähendada halduskoormust. Määrusega toetatavad tegevused on KOVide toetamine kohustuslike teenuste osutamisel. Teenused peavad aitama kaasa tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamisele ning tööturule suundumisele ja/või erivajadusega inimese toimetuleku toetamisele tööturule asumise võimekuse suurendamiseks. 1.2. Muudatuse koostaja Määruse muudatused ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse 19. mail 2017. a jõustunud redaktsiooni RT I, 16.05.2017, 7. II Muudatuse sisu Eelnõu koosneb 16 puntist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse mõistes „tööealine inimene“ esitatud vanusevahemikku, mis oli varem 18-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene. Muudatuse tulemusena käsitatakse määruses tööealise inimesena 18–74-aastast inimest. Vanuse ülempiiri muudetakse seetõttu, et tööjõu-uuringus, kuhu Statistikaameti kirjeldusel on kaasatud kogu tööealine elanikkond, arvestatakse tööealisteks inimesed, kelle vanus uuringunädalal oli 15–74 aastat. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse mõistete loetelu punktiga 31, milles sätestatakse eaka mõiste. Eakas on määruse mõistes 65-aastane ja vanem inimene. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks termin „toimepiirkond“. Toimepiirkond vähemalt 5000 inimest oli enne haldusreformi määruse nõue, kuid nüüdseks on haldusreformi tulemusena välja kujunenud uued toimepiirkonnad ja nimetatud nõue ei ole enam vajalik. Eelnõu punktiga 4 jäetakse määruse § 2 punktis 8 esitatud mõistest „teenuse arendamine“ välja sõnad „toimepiirkonnas“ ja „toimepiirkonda kuuluvas“. Muudatuse tulemusena on teenuse arendamine määruse mõistes teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine toimingute või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3 tehtava muudatusega. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 5 lõiget 2. Meetme tegevuses kehtestatakse täiendavad tingimused ja kord, millega antakse toetust innovaatiliste hoolekandeteenuste arendamiseks. Sellest tulenevalt tuleb samas meetme tegevuses meetme tegevusele ette nähtud väljundnäitaja arv jagada ära kahe määruse vahel. Antud määruse osaks jääb 5725 hoolekandeteenuse saajat, kuna põhilist teenuse saajate arvu saab oodata kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) kohustuslike teenuste arendamisest ja pakkumisest. Innovaatiliste tegevuste meede on ellu kutsutud pigem süsteemi arenduse ja parendamise mõttes ning ei anna nii suurt teenuse saajate hulka. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 uue lõikega. Määruse § 8 lõikega 51 lisatakse abikõlblike kulude loetellu koolitamisega seotud kulud, kuna määruse rakendamise käigus on toetusesaajatel tihti tekkinud olukord, kus teenust osutavat personali tuleb spetsiifilisemate tööülesannete täitmiseks koolitada. Oluline on, et vastav kulu on abikõlblik üksnes kehtiva töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutava personali koolitamisel ning koolitus peab olema otseselt seotud teenuse osutamisega. Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid teenuse arenduse üks komponentidest. Piiranguna on sätestatud, et koolituskulud võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Viimane kitsendus on sätestatud selleks, et koolitatav teenust osutav personal jõuaks ka veel tegelikult teenust osutada, pidades silmas, et projektide kestus on ainult 24 kuud. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 7, kuna nimetatud kohustus on juba sätestatud määruse § 24 lõikes 4. Hindamisakti ja hooldusplaani sidumine kulude abikõlblikkusega on liigselt piirav. Toetuse saaja kohustust esitada enne teenuse pakkumisega alustamist RÜ-le vajalikud dokumendid ja hinnata inimese abivajadust ehk koostada hindamisakt, ei kaotata, tühistatakse dubleeriv säte. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 9 lõiget 1, millega sätestatakse toetuse taotlemiseks uus suurim summa. Muudatuse kohaselt on maksimaalseks toetuse suuruseks 500 000 eurot, Lisaks muudetakse toetuse ja omafinantseeringu määra, mis on sätestatud määruse § 9 lõikes 2. Muudatuse kohaselt kehtib edaspidi kogu projekti abikõlblikkuse perioodi vältel ühtne toetuse ja omafinantseeringu määr, mis ei muutu. Ühtne toetuse määr (75%) lihtsustab taotlejate jaoks eelarve planeerimise protsessi ning suurendab potentsiaalsete taotlejate arvu. Kuivõrd väljumisstrateegias on arvestatud keskmise toetuse protsendiga, ei sea muudatus ohtu teenuse hilisemat rahastamist KOV-ide eelarvest ega too kaasa ebavõrdsust taotlejate vahel. Pigem aitab vältida lühiajaliste projektide taotlemist maksimaalse toetuse saamise eesmärgil. Eelnõu punktiga 9 jäetakse määruse § 10 lõikest 1 välja teine lause, mis sätestab, et toimepiirkonna moodustamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus taotlejana kaasama partnerina vähemalt ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakondlik omavalitsuste liit vähemalt 50% liitu kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest, kuid toimepiirkonna miinimumsuurus ei tohi olla väiksem kui 5000 inimest. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3 tehtava muudatusega. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 10 lõige 6 ja § 12 lõige 3. Määruse § 10 lõige 6 sätestas nõude, et vähemalt üks taotluses osalev KOV peab olema taotluses nimetatud teenuseid ka osutanud. 2 Määruse § 12 lõikes 3 sätestatud omavalitsusliitude (edaspidi OVL) liikmete arvu fikseerimine oli vajalik esimeses voorus, kuna kaasatud liikmete arvust sõltus, millisele maksimaalsele summale sai OVL toetuse taotluse esitada. Uue redaktsiooniga tunnistatakse mõlemad nõuded kehtetuks, sest eelneva kogemuse nõue oli liigselt piirav ning takistas KOV-idel esitada taotlust teenuse kohta, mida nad soovisid arendada, kuid polnud varem osutanud. OVL-i liikmete arvu fikseerimine ei ole enam vajalik, kuna sellest ei sõltu taotletava toetuse summa. Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 17 lõiget 4, kuna esimese vooruga võrreldes on hindamiskriteeriume muudetud. Eemaldatud on toimepiirkonna nõue ning taotleja/partneri eelneva teenuseosutamise kogemuse nõue. Jätkusuutlikkuse hindepunkte on vähendatud 4-lt 2-le, kuna hindamisskaala muudatuse tõttu (varem 46, muudatuse järel 35) oleks jätkusuutlikkuse punktid omandanud ebaproportsionaalselt suure osakaalu. Jätkusuutlikkus on kindlasti oluline kriteerium, kuid antud teenuste puhul on tegu teenustega, mida KOV on kohustatud pakkuma vajadusest lähtuvalt. Seega võib tekkida olukord, kus KOV-il kaob vajadus kõiki määruses nimetatud teenuseid samas mahus edaspidi pakkuda. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 22 lõiget 1, kus sätestatakse, et seirearuanded esitatakse ainult e-toetuste registri kaudu. Samuti täpsustatakse seirearuande esitamise korda ja päeva, mida loetakse registri rikke korral aruande esitamise päevaks. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 22 lõikega 11. Täiendus on vajalik, kuivõrd kehtivas määruses ei ole sätestatud tähtaega projekti lõpparuande esitamiseks. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määrust §-ga 28. Paragrahviga lisatakse rakendussäte, mis piirab § 9 kohaldamise teise, 2018. aastal avatava taotlusvooruga. Kuivõrd esimese vooru taotlemine on juba toimunud, siis esimeses voorus toetust saanud projektidele ei laiene määruse §-s 9 tehtud toetuse maksimaalse summa ja osakaalu muudatus. Eelnõu punktidega 15 ja 16 muudetakse ja täiendatakse määruse lisasid. Määruse lisa 2 „Hindamisleht“ ja lisa 3 „Analüüsi vorm“ asendatakse uute lisadega uues sõnastuses. III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV Määruse mõjud Enamik määruse muudatusi on tehnilise iseloomuga, kuid allpool on põhjendatud muudatusi, mis aitavad kaasa määruse paremale rakendamisele ning suurendavad taotlejate arvu. 3 Koolituste lisamine abikõlblike kulude hulka kergendab toetuse saajal teenusepakkuja valikut, kuna võimaldab koolituste pakkumist teenust vahetult osutavale personalile ning seeläbi on võimalik tagada teenuste kvaliteetsem osutamine. Toetuse suurima summa muudatus võimaldab suunata toetusraha regionaalselt just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Muudatusega võetakse toetuse määramisel arvesse piirkondlikke eripärasid ning konkreetses KOV-is elavate puudega inimeste ja eakate arvu. Suurimat mõju omab eelnõu punktiga 9 tehtav muudatus, millega kaotatakse nõue, et toetust taotlev KOV peab olema neid teenuseid, mille arendamiseks ja osutamiseks ta toetust küsib, ka varem osutanud, ning toimepiirkonna kaotamise nõue. Esimese vooru ajal ja järel andsid KOV- id tagasisidet, et nimetatud tingimused on liigselt piiravad ning takistavad teenuste (välja)arendamist juhul, kui ükski KOV antud maakonnas ei ole nimetatud teenust osutanud. Piirangu kadumine avaldab kindlasti soodustavat mõju taotlejate arvule. Sotsiaalsed mõjud Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena laieneb toetust taotleda saavate KOV-ide ring. Seetõttu suureneb nende isikute ring, kellele saab teenuseid pakkuda. Sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi suunduda/naasta tööturule või suurendada töökoormust. See omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Muudatuse tulemusena paraneb täisealistele erivajadustega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus. Sellega paranevad suurema hulga sihtrühma võimalused igapäevaeluga toime tulla nii koduses keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul) ning ennetatakse nende institutsionaalsetele teenustele sattumist, samuti väheneb pereliikmete hoolduskoormus. Kokkuvõttes võib selle muudatuse, millega kaotatakse KOV-i kohustus omada varasemat kogemust taotluses nimetatud teenuse või teenuste osutamisel, mõjusid hinnata suureks. Mõju majandusele Hoolduskoormuse vähendamist toetavate sotsiaalteenuste pakkumine mõjutab tööturgu, sest annab võimaluse seni hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajatel tööturul osaleda. Suurenev taotlejate arv omab positiivset mõju majandusele seeläbi, et koos suurema hulga taotlejatega on teenuste osutamine võimalik suuremas mahus. Sellega seoses suureneb hoolduskoormuse tõttu kodus olnud hooldajate võimalus tööturul osaleda. Mõju võib hinnata keskmiseks, kuivõrd suureneda võib küll tööjõu hulk, kuid reaalset tööle asumist see ei mõjuta. Mõju regionaalarengule Muudatusega kaotatakse piirangud, mis jätsid taotlejate ringist välja KOV-id, kellel puudus varasem kogemus taotluses nimetatud teenus(t)e või teenuse osutamisel. Muudatuse tulemusena on võrdne võimalus toetuse taotlemiseks kõigil KOV-idel. Seega võib mõju hinnata suureks. Täiendavate sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise toetamine üle Eesti annab võrdsed võimalused kõigile kohalikele omavalitsustele pakkuda täiendavaid hoolduskoormust leevendavaid sotsiaalteenuseid. Eestis on andmed kohalikes omavalitsustes pakutavate 4 hoolduskoormust leevendavate teenuste kohta, kuid puudub ülevaade teenuste tegelikust vajadusest. Muudatus ei avalda mõju järgmistes mõjuvaldkondades: keskkonnamõjud; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmisega kulusid ega tulusid ei kaasne. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ja Sihtasutusele Innove. Määrus kooskõlastati märkustega, kommentaaride tabel on määrusele lisatud. 5 Sotsiaalkaitseministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord““ muutmise seletuskiri Lisa Kommentaarid sotsiaalkaitseministri määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“” muutmise eelnõule Teema või säte Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja mõte, mõju Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused § 22 lõige 11 Innove Täiendada sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a Täiendus on vajalik, kuivõrd kehtivas määruse sõnastuses ei ole sätestatud Arvestatud. määruse nr 44 „Meetme tähtaega projekti „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ lõpparuande esitamiseks. elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ §-i 22 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.“ Lisa 6 Innove Soovime täpsustada lisas „Analüüsi vorm“ Osaliselt arvestatud, selgitatud. kajastatavate andmete seisu. Vastavalt vormile tuleb tabelis kajastada andmeid seisuga 01.01.2017 kehtiva Puudega inimeste andmed on 2017. 1 jaan seisuga ja seal puude raskusastmega inimeste arv on juba arvestatud ka külade liikumisega. (taandatult uuele haldusjaotusele, sh külade Elanike arvu osas võtame aluseks 2018. 1 jaan seisu. liitumisega ei ole arvestatud). Arvestades, et haldusreformi tulemusena võisid vallad liituda ka selliselt, et osad külad liikusid teise valla koosseisu, jääb ebaselgeks, kuidas arvestatakse kehtiva puude raskusastmega inimeste arv taandatult uuele haldusjaotusele. Teeme ettepaneku võtta aluseks andmed seisuga 01.01.2018. § 8 lõige 51 RaM Eelnõu punktis 5 sõnastada § 8 lisanduv lõige 51 Juhime tähelepanu, et ühendmääruse § 2 lõikes 1 ja antud määruse § 8 lõike 1 ja Arvestatatud osaliselt, selgitatud. järgmiselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 3 alusel saab lugeda abikõlblikuks kulud, mis tekivad §-s 6 nimetatud tegevuste Koolitus ei ole eraldiseisev toetatav tegevus, vaid teenuse sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 6 elluviimisel. Kõnealuses §-s ei ole koolitus meetmest toetatav tegevus ja arenduse üks komponentidest. Seega ei ole seda vajalik nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali selgituste kohaselt ei ole koolituskulu kavandatud tekkima mitte tegevuste lisada eraldi paragrahvi 6 toetatava tegevusena. koolitamiskulud, kui koolitataval on teenuse tegemisel, vaid enne nendega alustamist. Sellisel juhul on risk, et koolituskulude Paragrahvis 6 on sätestatud teenuste arendamine ja osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping hüvitamine ei ole tegelikkuses abikõlblik. Selle riski maandamiseks tuleb vaadata pakkumine, mis katab ka koolitustegevused. Seletuskirja ning koolitus on otseselt vajalik teenuse osutamiseks. üle toetatavad tegevused ja neid sobivalt kohandada. on täiendatud. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.“. 1 Teema või säte Asutus Ettepaneku sisu Ettepaneku põhjendus: probleem, reguleerimise eesmärk ja mõte, mõju Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused § 8 lõige 7 RaM Palume eelnõu punktis 6 olevat muudatust mitte teha, Mitte arvestatatud. me ei kooskõlasta muudatust tunnistada kehtestuks § Toetuse saaja kohustust esitada enne teenuse 8 lõige 7. Muudatust põhjendatakse selgitusega, et § 8 pakkumisega alustamist RÜle vajalikud dokumendid ja lõikes 7 nimetatud kohustus on juba sätestatud hinnata inimese abivajadust ehk koostada hindamisakt, ei määruse § 24 lõikes 4. Määruse § 8 lõikes 7 ei ole kaotata. Tühistatakse dubleeriv säte. Seletuskirja sätestatud kohustus, vaid kulude abikõlblikuks selgitust on täiendatud. lugemise kriteerium, mida § 24 lõige 4 ei kata. Seletuskiri RaM Palume täiendada seletuskirja punkti 10, lisades Täpsustada sätte sõnastust ja reguleerimisala. Arvestatud. kriteeriumi „projekti jätkusuutlikkus“ hindepunktide Seletuskirja on täiendatud. vähendamise põhjenduse. § 8 lõige 4 EMOL Määruse § 8 lõige 4 sätestab, et abikõlblik on Transpordi komponent on toetatavate teenuste kuludes olulise tähtsusega. Jääb Mitte arvestatatud. sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja selgusetuks, millel põhineb transpordikulude abikõlblikkuse määr. Näiteks teenuse osutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei Võrumaa Omavalitsuste Liidul on kogemus eelmises sarnases toetuste voorus Transpordikuludele kehtestatud piirangu on tingitud moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblike tugiisiku teenuse korraldamisega. On täiesti tavaline, et hajaasustusega määruse eesmärgist, millega soovime toetada just kogukulude eelarvest. piirkonnas tugiisiku teenuse osutamiseks läbib tugiisik 800 km kuus, et jõuda määruses nimetatud sotsiaalteenuste arendamist ja Teeme ettepaneku kogu teenuse vahetu osutamisega piirkonna klientide juurde. Kliendid elavad laiali suurel territooriumil ja teed ei osutamist. Käesoleva määruse eesmärgiks ei ole otseselt seotud transpordikulu lugeda abikõlblikuks. lähe alati otse külast-külasse vaid teedevõrgust tulenevalt tekivad väiksemad ja sihtrühmale sotsiaaltranspordi teenuse osutamine. suuremad ringid. Kuna hajaasustusega piirkondade omavalitsustel on niigi Kitsendav säte annab võimaluse toetust suunata määruse teenuse osutamisega seotud kulud kliendi kohta suuremad kui tiheasustusega § 6 nimetatud teenuste arendamiseks ja osutamiseks. piirkonnas, siis ei ole õiglane seada toetuste saamisel nad täiendavalt Sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks planeerib ebavõrdsemasse olukorda, kus etteantud määra ületav transpordikulu tuleb ministeerium sotsiaaltranspordi teenuse arendamist ja KOVil kanda. Seletuskirjast ei selgu, milline on risk, kui transpordikuludele osutamist eraldi tegevusena. piirangut mitte seada. § 9 lõike 1 EMOL Teeme ettepaneku, et kui eesmärgiks on piirkondlikke Eelnõuga kavandatava § 9 lõike 1 muutmise (toetussummade diferentseerimine Mittearvestatud, selgitatud. eripärasid arvesse võtta, siis peab toetuse eakate ja puudega inimeste arvu järgi) eesmärk on seletuskirja kohaselt soov maksimummäära arvutamises, lisaks absoluutarvule, suunata raha nendele KOVidele, kes seda enim vajavad. Analüüsides määruse Diferetseeriv säte on määrusest eemaldatud. Projektidel arvestama ka puudega ja eakate inimeste osakaalu eelnõu lisas 6 toodud andmeid on näha, et selline diferentseerimine loob suuresti on taotlemiseks ühtne maksimaalne summa 500 000 rahvaarvust. eelise suure rahvaarvuga KOV-idele, mitte aga suurema erivajadustega ja eakate eurot. osakaaluga KOV-idele. Näiteks kõige suurem puudega ja eakate inimeste osakaal (43,3%) on 5645 elanikuga Mustvee vallas. Pakutud toetuse arvestamise mudeli järgi loetakse Mustvee aga madalama toetusmäära saajaks. Saue vald, kus puudega ja eakate inimeste osakaal on Eesti keskmisega võrreldes väike (17,9%), kvalifitseerub keskmise toetusmäära saajaks. Kuna diferentseerimise aluseks olevad vahemikud on väga suured, siis väiksema rahvaarvu ning suurema eakate ja puudega inimeste osakaaluga KOVide puhul reaalselt piirkondlikke eripärasid sellise toetuse suuruse arvestamise mudeliga ei arvestata. 2 Sotsiaalkaitseministri … . märtsi 2018. a määrus nr....... „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 2 Täidab rakendusüksus Taotluse nimi Taotluse tunnusnumber (SFOS kood) Hindamisele andmise kuupäev Hindamislehe tagastamise tähtpäev Hindamisleht Maksimum- Hinne hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 8 saavutamisele 1.1 Projekti panus meetme eesmärkidesse 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti valdkonnad“ ja andmeväli „projekti eesmärk ja tulemused“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 1.3 Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus punkti 1.3 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 13 2.1 Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorra 4 kaardistusest ja hetkeolukorra analüüsist lähtuvalt. (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ , „näitajad“ ja „tegevused“, lisa 3 (Analüüsi vorm)) Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2 Projekti sekkumisloogika 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti kirjeldus“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 2.3 Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta: 2.4 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse „projekti kirjeldus“ andmeväli „riskianalüüs“ ja alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta: 2.5 Partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse 1 (E-toetuse taotlusvormi alajaotus partnerid) Selgitus punkti 2.5 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 8 3.1 Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ „ näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2 Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja 3 mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (E-toetuse taotlusvormi alajaotus „tegevused“ ja „eelarve“ alajaotuse andmeväli „tegevuste eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 3.3 Projekti tegevusteks planeeritud kulu ning taotlusvormide 2 kooskõla ja arusaadavus (E-toetuse taotlusvormi alajaotuse andmeväljad „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.3 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 2 4.1 Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4 (E-toetuse taotlusvormi alajaotuse andmeväli „tegevused“ ja S- või H-veebileht) Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta: 5. Jätkusuutlikkus 2 5.1 Projekti jätkusuutlikkuse analüüs 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 35 Ettepanek1: rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus. Ekspert 1 Ekspert 2 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel