dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 20. märts 2018
Viit
1.2-2/23-2
Registreeritud
20. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Joanna Karu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎Eelnou_kooskolastamine-perehuvitiste_seadus.bdoc180 KB

Sisu (failidest)

Hr Ossinovski Teie 05.03.2018 nr 1.2-2/23-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie .03.2018 nr 1.5-1/8436-1 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Eesti Haigekassa esitab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu kohta järgmised märkused. 1. Eelnõu kohaselt Eesti Haigekassa alates 2022. aastast kindlustatud isikutele sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ei maksa. Rasedus- ja sünnituspuhkuse periood muudetakse emapuhkuseks ning nimetatud perioodi tasustatakse ema vanemahüvitisega, mida hakkab õigustatud isikutele maksma Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sünnituslehe liikumise osas praegu muudatusi ette ei nähta ning SKA-le säilib juurdepääs Eesti Haigekassa infosüsteemides olevatele sünnituslehtede andmetele. Eesti Haigekassal on sünnituslehtedel olevat teavet vaja, et tagada rasedatele naistele ravikindlustus. Nimetatud väide ei vasta tõele. Eesti Haigekassal ei ole vaja sünnituslehel olevaid andmeid raseda naise ravikindlustuse jaoks. Sünnitusleht on töövõimetuslehe üks liikidest, mis on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse (ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1, lg 3). Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva (erijuhtudel 70 kalendripäeva enne sünnituskuupäeva) /§ 58 lg1 ja lg 2) Seega saab sünnituslehe välja kirjutada vaid juba kindlustatud isikule, kel on töö- või teenistussuhe ning seda üldjuhul alates 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Seega ei ole võimalik sünnituslehtedelt saada infot, et tekitada kindlustuskaitse rasedale naisele. Kindlustatud isiku staatus tekib seaduses sätestatud alustel. Juhul, kui rasedal naisel puudub Eesti ravikindlustus, saab Eesti Haigekassa vastava teabe arsti esitatud raviarvelt või teeb naine avalduse kindlustuskaitse saamiseks ning esitab rasedust kinnitava tõendi Eesti Haigekassale. 2. Kuna pärast vanemahüvitise reformi jõustumist lähevad sünnitus- ja lapsendamislehtede alusel makstavad hüvitised SKA pädevusse, ei ole Eesti Haigekassal seaduslikku alust koguda vastavaid isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) eelnõu (seaduse prognoositud jõustumise aeg 25. mai 2018. a) § 5 kohaselt võib avaliku võimu kandja töödelda isikuandmeid üksnes seaduse alusel avaliku ülesande täitmiseks või vastutava töötlejana avaliku võimu teostamiseks. IKS § 6 sätestatud erisustega on lubatud isikuandmete töötlemine muul eesmärgil, kui: (1) Muul eesmärgil võrreldes sellega, mille jaoks isikuandmed algselt on kogutud, võib avaliku võimu kandja töödelda neid üksnes seaduse alusel, kui andmete edasine töötlemine on vajalik: 1) avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks; 2) süütegude tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuste täideviimiseks või 3) andmesubjekti ilmselgelt esinevate huvide kaitseks ning puudub alus arvata, et andmesubjekt keelduks muul eesmärgil töötlemiseks nõusoleku andmisest. (2) Isikuandmete töötlemisel muul eesmärgil teavitab vastutav töötleja andmesubjekti kõnealusest muust eesmärgist ja tema õigustest, sealhulgas õigusest esitada vastuväiteid, välja arvatud juhul, kui see takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamist. Seega, et täita muudel eesmärkidel isikuandmete töötlemist, on vaja muuta või luua täiendav regulatsioon eriseadusesse, kus siis sätestataks, millist avalikku võimu Eesti Haigekassa isikuandmete töötlemisega täidaks. Kui eriseaduses vastavat alust ei sätestata, peaks IKS § 6 lõike 2 alusel andmete kogumiseks Eesti Haigekassa iga isikut teavitama ja temalt nõusoleku saama, mis ei oleks Eesti Haigekassa arvates otstarbekas lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Banhard Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige Kadri Kurvits 6208418 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →