Hr Ossinovski Teie 05.03.2018 nr 1.2-2/23-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie .03.2018 nr 1.5-1/8436-1
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Eesti Haigekassa esitab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus eelnõu kohta järgmised märkused.
1. Eelnõu kohaselt Eesti Haigekassa alates 2022. aastast kindlustatud isikutele sünnitushüvitist
ja lapsendamishüvitist ei maksa. Rasedus- ja sünnituspuhkuse periood muudetakse
emapuhkuseks ning nimetatud perioodi tasustatakse ema vanemahüvitisega, mida hakkab
õigustatud isikutele maksma Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA).
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sünnituslehe liikumise osas praegu muudatusi ette ei nähta
ning SKA-le säilib juurdepääs Eesti Haigekassa infosüsteemides olevatele sünnituslehtede
andmetele. Eesti Haigekassal on sünnituslehtedel olevat teavet vaja, et tagada rasedatele
naistele ravikindlustus.
Nimetatud väide ei vasta tõele. Eesti Haigekassal ei ole vaja sünnituslehel olevaid andmeid
raseda naise ravikindlustuse jaoks.
Sünnitusleht on töövõimetuslehe üks liikidest, mis on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust
ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab
kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand
elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese
kaudu ravikindlustuse andmekogusse (ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1, lg 3).
Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud
rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda
määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva (erijuhtudel 70 kalendripäeva enne
sünnituskuupäeva) /§ 58 lg1 ja lg 2)
Seega saab sünnituslehe välja kirjutada vaid juba kindlustatud isikule, kel on töö- või
teenistussuhe ning seda üldjuhul alates 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva.
Seega ei ole võimalik sünnituslehtedelt saada infot, et tekitada kindlustuskaitse rasedale
naisele.
Kindlustatud isiku staatus tekib seaduses sätestatud alustel. Juhul, kui rasedal naisel puudub
Eesti ravikindlustus, saab Eesti Haigekassa vastava teabe arsti esitatud raviarvelt või teeb naine
avalduse kindlustuskaitse saamiseks ning esitab rasedust kinnitava tõendi Eesti Haigekassale.
2. Kuna pärast vanemahüvitise reformi jõustumist lähevad sünnitus- ja lapsendamislehtede
alusel makstavad hüvitised SKA pädevusse, ei ole Eesti Haigekassal seaduslikku alust koguda
vastavaid isikuandmeid.
Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) eelnõu (seaduse prognoositud jõustumise aeg 25.
mai 2018. a) § 5 kohaselt võib avaliku võimu kandja töödelda isikuandmeid üksnes seaduse
alusel avaliku ülesande täitmiseks või vastutava töötlejana avaliku võimu teostamiseks.
IKS § 6 sätestatud erisustega on lubatud isikuandmete töötlemine muul eesmärgil, kui:
(1) Muul eesmärgil võrreldes sellega, mille jaoks isikuandmed algselt on kogutud, võib avaliku
võimu kandja töödelda neid üksnes seaduse alusel, kui andmete edasine töötlemine on vajalik:
1) avalikku korda ähvardava ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks;
2) süütegude tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuste täideviimiseks või
3) andmesubjekti ilmselgelt esinevate huvide kaitseks ning puudub alus arvata, et
andmesubjekt keelduks muul eesmärgil töötlemiseks nõusoleku andmisest.
(2) Isikuandmete töötlemisel muul eesmärgil teavitab vastutav töötleja andmesubjekti
kõnealusest muust eesmärgist ja tema õigustest, sealhulgas õigusest esitada vastuväiteid, välja
arvatud juhul, kui see takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide
saavutamist.
Seega, et täita muudel eesmärkidel isikuandmete töötlemist, on vaja muuta või luua täiendav
regulatsioon eriseadusesse, kus siis sätestataks, millist avalikku võimu Eesti Haigekassa
isikuandmete töötlemisega täidaks.
Kui eriseaduses vastavat alust ei sätestata, peaks IKS § 6 lõike 2 alusel andmete kogumiseks
Eesti Haigekassa iga isikut teavitama ja temalt nõusoleku saama, mis ei oleks Eesti Haigekassa
arvates otstarbekas lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Banhard
Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige
Kadri Kurvits 6208418
[email protected]